Lisa Jõhvi Vallavolikogu 15.03.2007.a. määrusele nr 65

Jõhvi valla jäätmekava

2006

Jõhvi valla jäätmekava

Sissejuhatus ...... 4 1. Jäätmekava taust ja eesmärgid...... 6 2. Jäätmekäitlusalased õigusaktid...... 8 2.1. Kohaliku omavalituse õigused ja kohustused jäätmemajanduse planeerimisel..8 2.2. Jõhvi valla jäätmekava seos üleriigilise jäätmekavaga ja Ida-Virumaa jäätmekavaga ...... 10 3. Jõhvi valla üldine iseloomustus...... 11 3.1. Asukoht...... 11 3.2. Elanikkond ja elamumajandus ...... 11 3.3. Tööhõive ja sissetulek...... 11 3.4. Sotsiaalsfäär ...... 12 3.5. Tööstus ja ettevõtlus ...... 12 3.6. Keskkonnakaitselised piirangud ...... 12 4. Olemasoleva olukorra kirjeldus ...... 14 4.1.Jäätmete kogumine, transport ja lõppkäitlus...... 14 4.1.2 Jäätmekäitluskohad ...... 14 4.2. Tekkivate jäätmete kogused ja koostis ...... 15 4.2.1.Ladestatavad jäätmed ...... 15 4.2.3. Olmejäätmete sarnased jäätmed ...... 17 4.2.4. Taaskasutatavad jäätmed ...... 17 4.2.5. Ohtlikud jäätmed ...... 17 4.2.6. Biolagunevad jäätmed ...... 18 4.2.7. Ehitus – ja lammutusjäätmed ...... 19 4.2.8. Metalli – ja puidujäätmed ...... 19 4.2.9. Tervishoiuasutuste jäätmed ...... 19 4.2.10. Kasutuselt kõrvaldatud sõidukid ja vanarehvid ...... 20 4.3. Jäätmekäitluse finantseerimine ...... 20 5. Jõhvi valla jäätmemajanduse probleemid...... 22 5.1. Probleemid Jõhvi valla jäätmehoolduses ja nende lahendamine ...... 22 5.1.1. Valla prahistamine ...... 22 5.1.2. Prügikastide vähene hulk ...... 22 5.1.3. Jäätmete ebapiisav sorteerimine ...... 23 5.1.4. Madal keskkonnateadlikkus ...... 24 5.1.5. Jäätmete põletamine kodumajapidamistes ...... 24 5.1.6. Elanike madal sissetulek. Elanikkonna võime tasuda jäätemekäitlustoimingute eest ...... 24 5.1.7. Muud probleemid ...... 24 6. Jäätmehoolde töösuunad Jõhvi vallas...... 26 6.1. Tõepärase informatsiooni saamine jäätmekoguste kohta ...... 26 6.2. Jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikuse vähendamine. Taaskasutamine...... 26 6.2.1. Segaolmejäätmed ...... 27 6.2.2. Ehitus – ja lammutusjäätmed ...... 28 Taaskasutamine...... 28 6.2.3. Biolagunevad jäätmed ...... 29 6.2.4. Pakendijäätmed ...... 30 6.2.5 Ohtlikud jäätmed ...... 32 6.2.6 Tervishoiu-ja veterinaarteenuse osutamise käigus tekkivad jäätmed ...... 34 6.2.7 Metallijäätmed ...... 35 6.2.8 Muud jäätmed ...... 35 6.3 Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine ...... 35 6.3.1 Mahajäetud jäätmed ja saastunud pinnas ...... 36 6.3.2. Jääkreostusobjektid Jõhvi vallas ...... 36

2 Jõhvi valla jäätmekava

6.4 Jäätmete kogumise ja veo optimeerimine...... 37 6.5 Korraldatud jäätmeveo korraldamine ...... 37 6.5.1 Jäätmevaldajate register ...... 38 6.5.2. Väljaarendatav olmejäätmete kogumise skeem Jõhvi vallas ...... 38 Korraldatud olmejäätmete vedu...... 39 6.6. Kotinuka prügila keskkonnaohutumaks muutmine ja sulgemine ...... 39 6.7. Jõhvi valla elanike ja ettevõtete keskkonnateadlikkuse arendamine ...... 40 6.8. Jäätmete sortimiskeskuse rajamise otstarbekuse hindamine...... 40 6.9. Järelevalve tõhustamine...... 41 6.10. Jäätmemajandusalase statistika korrastamine...... 41 7. Jäätmekäitluse keskkonnamõju ja jäätmekäitluseks vajamineva loodusvara mahu hinnang42 7.1. Jäätmete tekke ja jäätmete kogumise keskkonnamõjud...... 42 7.2. Jäätmeveo keskkonnamõjud ...... 42 7.3. Jäätmete kõrvaldamise keskkonnamõju...... 42 7.4. Kokkuvõte...... 43 7.5. Jäätmekäitluseks vajamineva loodusvara mahu hinnang...... 43 8. Jäätmehoolduse korraldus ja rahastamine ...... 44 8.1. Integreeritud jäätmekäitlus...... 44 8.2. Teadlikkuse tõstmine ja järelvalve tõhustamine...... 44 8.3. Jäätmehoolde rahastamisvõimalused...... 45 9. Tegevuskava jäätmehoolde eesmärkide realiseerimiseks ...... 47 Kokkuvõte...... 54 Kasutatud kirjandus...... 56 Lisad...... 57

3 Jõhvi valla jäätmekava Sissejuhatus

Käesoleva jäätmekava eesmärk on Jõhvi valla jäätmehoolduse korrastamine ning jäätmehoolde arengusuundade määratlemine järgmisteks aastateks. Kava on koostatud juhindudes üleriigilisest jäätmekavast ja Ida-Viru maakonna jäätmekavast ning arvestades õigusaktidest tulenevate kohustustega. Jäätmekava kirjeldab ning analüüsib Jõhvi jäätmemajanduse hetkeolukorda ja toob välja Jõhvi jäätmemajanduse probleemid. Jäätmekava püstitab Jõhvi jäätmehoolde eesmärgid aastateks 2006 – 2010 ning esitab eesmärkide elluviimise tegevuskava.

Vastavalt jäätmeseadusele peab kohaliku omavalitsusüksuse jäätmekava sisaldama järgmist: • jäätmehoolduse olemasoleva olukorra, peamiste taaskasutatavate ja kõrvaldatavate jäätmeliikide ning jäätmete päritolu kirjeldust ja nende koguseid; • jäätmekäitluseks vajaliku loodusvara, nagu vee, turba, savi, pinnase kasutamise mahu hinnangut; • jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale; • kavandatavaid eesmärke, nagu jäätmetekke vältimine, jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine, jäätmete taaskasutamine, jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine, jäätmeveo optimeerimine; • eesmärkide realiseerimise vahendeid ja meetmeid, nagu jäätmekäitlustoimingu valik, jäätmekäitluskohtade võrgustik, meetmed ohtlike ja muude peamiste jäätmeliikide käitlemiseks, vajalikud halduskorralduslikud meetmed jäätmekava elluviimiseks, keskkonnakaitse- ja tervisekaitsemeetmed ning nende tagamise tehnoloogilised vahendid, meetmete rakendamise eeldatav maksumus; • kohaliku omavalitsuse organi korraldatava jäätmeveo arendamist tema haldusterritooriumil, sealhulgas korraldatud jäätmeveo piirkonna või piirkondade määramist; • jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamist koos tähtaegadega konkreetsete jäätmeliikide kaupa; • jäätmehoolduse rahastamist.

Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava võtab vastu kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu. Eelnevalt peab jäätmekava eelnõu olema läbinud avalikustamise, samuti esitatakse eelnõu enne selle vastuvõtmist arvamuse avaldamiseks keskkonnateenistusele ning maavanemale.

Jõhvi valla jäätmehoolduseeskiri kehtestati 26. jaanuar 2006.a.volikogu määrusega nr 14. Jõhvi vallas korraldatud jäätmeveole ülemineku kord, korraldatud jäätmeveo piirkondade, jäätmeveo teenustasu piirmäärade ning vedamise sagedus ja aeg kehtestati Vallavolikogu 26. jaanuari 2006.a. määrusega nr 15. Välja on kuulutatud konkurss ainuõiguse andmiseks korraldatud jäätmeveoks Põhja ja Lõuna veopiirkonnas.

Arvestades siiski, et käesolev jäätmekava on Jõhvi vallale esimene, võiks jäätmekava igal aastal üle vaadata tema olukorrale vastavuse ja muutmisvajaduste väljaselgitamiseks.

Jäätmekava valmimise raames viidi läbi küsitlus, kus jagati välja linnakodanikele 300 küsitluslehte ja vallakodanikele 100 küsitluslehte, et selgitada Jõhvi valla elanike suhtumine jäätmekäitlusesse, mille tulemusi on osaliselt kajastatud ka käesolevas jäätmekavas. Küsitluse tulemused (esitatud lk 57 kuni 69) aitavad paremini mõista vallaelanike suhtumist ning probleeme jäätmekäitluses ning tulemused on abiks eesmärkide püstitamisel ning tegevuskava formuleerimisel.

Jäätmekava on koostanud Eesti Maaülikooli maastikukaitse – ja hoolduse eriala 4 Jõhvi valla jäätmekava

üliõpilane Marika Lillemets koostöös Jõhvi valla keskkonnajuhi Hannes Kasega (Kask).

5 Jõhvi valla jäätmekava 1. Jäätmekava taust ja eesmärgid

Jäätmemajanduse põhieesmärgid on määratletud Eesti Keskkonnastrateegias ja need on: • jäätmetekke vältimine, • tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine, • jäätmete taaskasutamise laiendamine, • keskkonnanõuete kohane jäätmetöötlus, • jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine.

Üldised arengusuunad Eesti keskkonnakaitses on määratud Eesti Keskkonnastrateegias (kinnitatud 12. märtsil 1997.a., avaldatud RT I 1997, 26, 390). Käesoleval perioodil on keskkonnastrateegia kaasajastamisel (eelnõu saadaval Keskkonnaministeeriumi koduleheküljelt: http://www.envir.ee ).

Eesti üheks peamiseks keskkonnaprobleemiks on kuulutatud keskkonna saastamine jäätmetega ja jäätmekäitluse korrastamatus. Muret tekitab olmejäätmete hulga pidev kasv (ajavahemikul 1993- 2002.a. 357 000 tonnilt aastas 524 000 tonnile aastas), mis on seletatav tarbimistavade muutumisega. Keskmiselt tekib Eestis ühe inimese kohta aastas olmejäätmeid 387 kg. Üldtunnustatud põhimõtete kohaselt tuleks jäätmeteket vältida. Teises järjekorras jäätmeid taaskasutada, s.h. jäätmeid korduvkasutada või materjalina ringlusse võtta või taaskasutada energia tootmiseks. Jäätmete ladestamine keskkonnakaitse nõudeid arvestades on kindlasti viimane käitlusviis. Suur osa olmejäätmetest ladestatakse endiselt sorteerimata ja keskkonnanõuetele mittevastavatesse prügilatesse. Vabariigis vastab vaid neli kasutusel olevatest tavajäätme- prügilatest keskkonnanõuetele. Üldisest jäätmehulgast taaskasutati aastatel 2000 kuni 2002 14...18 %. Eestis on 90-date aastate algusest toimunud ohtlike jäätmete käitlemise süsteemi kavandamine ja arendamine. Nüüdseks on välja arendatud suuremad ohtlike jäätmete käitluskeskused Vaivaras ja kogumiskeskus Tallinnas Suur-Sõjamäel. Kaasaegsed kogumiskeskused on kavandatud ka Pärnusse ja Tartusse, mis toimivad käitlusettevõtete baasil sisuliselt juba täna, kuid vajavad veel ulatuslikult tehnilist täiustamist.

Uuendatav keskkonnastrateegia seab jäätmetekke vähendamise ja jäätmekäitluse korrastamise osas järgmised eesmärgid: 1) toorme ja materjali säästlik kasutamine; 2) piirata jäätmete tekkimist ja soodustada jäätmete taaskasutamist; 3) vähendada jäätmetest põhjustatud keskkonna saastamist; 4) kasutada toodete valmistamisel vähemohtlikke aineid ja materjale; 5) arendada jäätmekäitlust, rakendades printsiipe “saastaja maksab” ja “tootja vastutus”.

Keskkonnastrateegia jäätmehoolduse strateegilised prioriteedid aastani 2010 on järgmised: 1) rajada integreeritud ja piisav jäätmekäitluskohtade võrgustik, käidelda jäätmed tekkekohale võimalikult lähedal asuvas nõuetekoheses jäätmekäitluskohas; 2) kõikide jäätmete töötlemine, ladestamine ja põletamine vastavalt õigusaktidele ja keskkonna- ja tervisekaitse nõuetele, seda ka probleemtoodetest tekkivate jäätmete osas; 3) edendada jäätmete taaskasutamist vähendamaks prügilasse ladestatavate jäätmete kogust ja säästmaks loodusvarasid, rakendades selleks korduskasutust, materjalide ringlussevõttu, kompostimist ja energiakasutust; 4) biolagunevate jäätmete taaskasutamise järk-järguline tõstmine 55 massi-protsendini; 5) Eestis tekkivate pakendijäätmete taaskasutamise järk-järguline suurendamine (vähemalt 50% pakendijäätmete kogumassist); 6) uute prügilate ja jäätmekäitluskeskuste rajamine ning vanade prügilate sulgemine; 7) tavajäätmeprügilate arvu optimeerimine, viies selle 8-10 prügilani; 8) ohtlike jäätmete käitlussüsteemi arendamine; 6 Jõhvi valla jäätmekava

9) kohaliku omavalitsuse korraldatud olmejäätmevedu; 10) jäätmealase teabe kogumine ja töötlemine ning vastavate uuringute toetamine; 11) põlevkivitöötlemise ja muude tööstusjäätmete taaskasutamise osakaalu suurendamine; 12) tööstusjäätmete ja ka põlevkivitöötlemise jäätmete kõrvaldamistehnoloogia täiustamine.

Eeltoodud põhimõtted kajastuvad jäätmeseaduses ja sellest tulenevates õigusaktides. Neid järgib ka Üleriigiline jäätmekava , heaks kiidetud Riigikogu 4. detsembri otsusega, avaldatud RT I 2002, 104, 609.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti jäätmemajanduse strateegia eesmärgiks on tootmise ja tarbimise suunamine säästvale teele, st nii et jäätmete teke, kasutamine, töötlemine ja ladestamine oleksid keskkonnale talutaval tasemel.

Pikemaajalisi jäätmehoolduse arengueesmärke on teatud määral käsitletud strateegia “Säästev Eesti 21” eelnõus ( http://www.envir.ee ), kus on toodud soovitav seisund aastaks 2030: 1) jäätmete sorteerimise ja utiliseerimise aste vähemalt 75% jäätmetest; 2) on sisse viidud säästva tarbimise mehhanism riigihangete, riiklike investeerimisprogrammide jt arengukavade kriteeriumidesse (mille alusel valitakse projektid, millesse investeerida); 3) oluliselt on vähenenud saasteainete (sealhulgas pakendid jne) osakaal toodetud materiaalsetes väärtustes.

7 Jõhvi valla jäätmekava 2. Jäätmekäitlusalased õigusaktid

Eesti Vabariik rakendab jäätmemajanduse planeerimisel ja korraldamisel säästava arengu põhimõtteid ning arvestab keskkonnaalases seadusloomes Euroopa Liidu direktiivide soovitustega. jäätmeseadus lähtub peamiselt kahest Euroopa Liidu jäätmealasest raamdirektiivist – Euroopa Nõukogu direktiiv 75/442/EMÜ 15.07.1975 jäätmete kohta (EÜT L 194, 25.07.1975), muudetud Euroopa Nõukogu direktiiviga 91/156/EMÜ 18.03.1991 (EÜT L 78, 26.03.1991) ja Euroopa Nõukogu direktiiv 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta (EÜT L 377, 31.12.1991).

Jäätmeseadusega määratud eesmärkide saavutamiseks ja jäätmemajanduse planeerimiseks koostatakse üleriigiline, maakonna ning kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava. Eesti Vabariigi Riigikogu kiitis 4. detsembril 2002.a. heaks üleriigilise jäätmekava, mis toob välja Eesti jäätmemajanduse probleemid ja püstitab jäätmemajanduse üldised eesmärgid. Samuti on valminud Ida-Virumaa kaasajastatud jäätmekava (www.envir.ee/89226 ) . Jäätmemajanduse planeerimisel on oluline koht pakendiseadusel. Seadus sätestab pakendile ja pakendi kasutamisele esitatavad üldnõuded, pakendi ja pakendist tekkivate jäätmete vältimise ja vähendamise meetmed, pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi korralduse ning vastutuse kehtestatud nõuete täitmata jätmise eest. Esmatähtsaks on seatud pakendijäätmete vältimine, tekkivate jäätmekoguste ning nende ohtlikkuse vähendamine ja samuti pakendi korduskasutus ja pakendijäätmete taaskasutus, sh nende süsteemne kogumine. Vastu on võetud uus keskkonnatasude seadus, mis hakkas kehtima 1. jaanuaril 2006.a. ja sätestas tasumäärad saasteainete ja jäätmete keskkonda viimisel ning tasu arvutamise ja maksmise korra. Keskkonnajärelevalve seadus kehtestab riiklikku keskkonnajärelevalvet teostavate ja juhtivate ning riiklikule järelevalvele allutatud isikute õigused ja kohustused. Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse alusel on välja antud rida määrusi ja korraldusi, mis täpsustavad nii jäätmekäitlust korraldavate ja kontrollivate instantside tööd kui ka jäätmeliikide käitluse tingimusi. Keskkonnaministri määrus “Prügilate rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ (RTL 2004, 56, 938) käsitleb prügilate kaudu kogu jäätmekäitluse süsteemi tervikuna, alates jäätmete tekkest kuni lõppkäitluseni. Jõhvi valla jäätmehoolduseeskiri kehtestati 2006.aasta jaanuarikuus Vallavolikogu määrusega nr 14. Jõhvi vallas korraldatud jäätmeveole ülemineku kord kehtesteti Vallavolikogu 26. jaanuari 2006.a. määrusega nr 15.

2.1. Kohaliku omavalituse õigused ja kohustused jäätmemajanduse planeerimisel

Vastavalt jäätmeseadusele ja pakendiseadusele (on jäätmekäitluse planeerimine ja suunamine oma haldusterritooriumil omavalitsuste ülesanne. Jäätmeseadusega on kohalikele omavalitsustele kehtestatud järgmised õigused ja kohustused: 1. jäätmehoolduse arendamise korraldamine oma haldusterritooriumil (§ 12 lõige 2); 2. jäätmete liigiti kogumise ja sortimise edendamine, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses (§ 31); 3. kohaliku omavalitsuse jäätmekava koostamine ja vajaliku teabe andmine maakonna ja üleriigilise kava koostamiseks (§ 39 lg 1); 4. koostöö tegemine teiste kohalike omavalitsustega jäätmeseaduse nõuete täitmiseks, jäätmekava võib koostada mitme kohaliku omavalitsuse üksuse kohta (§ 42 lg 1); 5. jäätmekava koostamise käigus kogutud teabe säilitamine seaduses sätestatud korras (§ 44 lg 5); 6. kohaliku omavalitsuse jäätmekava avalikustamine, avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamine (§ 56–58);

8 Jõhvi valla jäätmekava

7. jäätmekava avaliku väljapaneku ja avaliku istungi tulemuste avaldamine kohalikus ajalehes (§ 58); 8. kohaliku omavalitsuse jäätmekava ajakohastamine, juhul kui maakonna jäätmekava ajakohastamise käigus tehtud muudatused puudutavad KOV üksuse jäätmekava ühe aasta jooksul maakonna ajakohastatud jäätmekava kinnitamisest arvates (§ 43 lg 3); 9. kohalik omavalitsus võib nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt (äriseadustiku tähenduses), mittetulundusühingult, sihtasutuselt ja seaduse alusel asutatud muult asutuselt jäätmekava koostamist omal kulul ning esitamist, kui see on vajalik KOV üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks (§ 44 lg 4); 10. kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise korraldamine, v.a. probleemtoodete puhul tootja vastutuse rakendumisel (§ 65 lg 2); 11. korraldatud olmejäätmeveo organiseerimine oma haldusterritooriumil, mis hõlmab olmejäätmete veo ja kogumise korraldamist. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi (§ 66 lg 2); 12. korraldatud jäätmeveo tingimuste kehtestamine (korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide määramine, korraldatud olmejäätmeveo piirkondade määramine, vedamise sageduse ja aja määramine, jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine) (§ 66 lg 4); 13. korraldatud olmejäätmeveo konkursi korraldamine iseseisvalt või koostöös teiste omavalitsustega konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras (§ 67 lg 1 ja 2); 14. jäätmevaldajate registri asutamine ja registri pidamise korra kehtestamine (§ 69 lg 3); 15. korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldamine, kohaliku omavalitsuse organ võib korraldada ka muude jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist (§ 70); 16. Kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja kehtestamine (§ 71); 17. Arvamuse avaldamine jäätmeloa taotlustele (§ 79); 18. Jäätmeseaduse rikkumistest tulenevate väärtegude kohtuväline menetlemine (§ 127 lg 2 punkt 3). 19. jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimine, kui saastatud kinnisasja omanik ei täida seadusejärgset kohustust, saastatud kinnisasja omaniku kulul asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras (§ 128 lg 5); 20. kui KOV organ ei ole organiseerinud oma haldusterritooriumil korraldatud jäätmevedu, kuigi tal oli vastav kohustus ja sellest tulenevalt on tekkinud keskkonnasaastus, kannab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise kuludest poole KOV organ (§ 128 lg 6).

Eesti Vabariigis kehtiva keskkonnajärelevalve seaduse järgi on kohalik omavalitsusorgan või asutus üks keskkonnajärelevalve teostajatest (§ 3 lg 1). Keskkonnajäreelvalve seaduse kohaselt on kohalik omavalitsus järelevalveasutus, millel on oma territooriumil keskkonnainspektsiooniga samasugused õigused ja kohustused.

Kohaliku omavalitsuse üksus: 1) rakendab seaduses sätestatud abinõusid ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ja kohustuslike keskkonnakaitse abinõude elluviimiseks; 2) teavitab Keskkonnainspektsiooni keskkonda kahjustavast või ohustavast õigusvastasest tegevusest või loodusressursi kasutamisega seotud õiguspärasest tegevusest, kui selline tegevus seab ohtu inimeste elu, tervise või vara, ning Maa-ametit maakasutuse, maakorralduse, maa- arvestuse ja maareformi toimingute nõuete rikkumise juhtumitest (§ 6 lg 3).

Pakendiseaduse kohaselt on omavalitsuse ülesanne määrata kindlaks oma haldusterritooriumil pakendite ja pakendijäätmete kogumisviisid, sätestades need jäätmehoolduseeskirjas (§ 15 lg 1). Kohaliku omavalitsusüksuse jäätmekavas peab olema eraldi käsitletud pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine, väljaarendamine ja seatud eesmärkide saavutamise meetmed (§ 15 lg 2)

9 Jõhvi valla jäätmekava

2.2. Jõhvi valla jäätmekava seos üleriigilise jäätmekavaga ja Ida-Virumaa jäätmekavaga

Üleriigiline jäätmekava on kiidetud heaks Riigikogu 4. detsembri 2002.a. otsusega. Üleriigiline jäätmekava analüüsib jäätmehoolduse olukorda ja seab vastavalt keskkonnastrateegias püstitatud suundadele jäätmekäitluse eesmärgid Eestis. Üleriigilisel jäätmekaval on samad eesmärgid, mis Euroopa Liidu keskkonnaalastel tegevuskavadel ja ühtsel jäätmekäitlusstrateegial: • tootmises ja jäätmekäitluses jäätmetekke ennetamine, jäätmete koguse vähendamine; • parima tehnika kasutamine; • jäätmetes sisalduva materjali taaskasutamise eelistamine jäätmetest energia tootmisele; • jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogia ja keskkonnakaitse poolest sobivas jäätmekäitluskohas.

Üleriigiline jäätmekava toob välja rajatavate prügilate asukohad ja teeninduspiirkonnad. Vastavalt jäätmekavale ladestatakse tulevikus nii Ida- kui ka Lääne-Virumaalt pärinevad jäätmed Uikala prügilas. Üleriigilise jäätmekava kohaselt ei rajata tulevase Jõhvi valla piiresse tugiprügilat ega jäätmejaama.

Ida–Virumaa jäätmekava ( www.envir.ee/994 ) koostati aastal 2002 ja kaasajastati 2006.aastal, tuginedes üleriigilisele jäätmekavale. Dokumendis on toodud ülesanded ja meetmed jäätmemajanduse paremaks korraldamiseks ning üleriigilises jäätmekavas seatud eesmärkide täitmiseks. Ida-Virumaa jäätmekava üldistes ülesannetes on Jõhvi valla jäätmemajanduse planeerimisel oluline arvestada järgmisi printsiipe: • edendada jäätmete taaskasutamist vähendamaks prügilatesse ladestatavate jäätmete kogust ja säästmaks loodusvarasid; • korraldada tööstus- ja olmejäätmete osas ka selliste jäätmeliikide kogumine ja taaskasutamine korraldamine, mille edasise käitlemise kulud ületavad tulusid; • vähendada prügilasse ladestavate biolagundavate jäätmete osakaalu 30…45 massiprotsendini ladestavate jäätmete kogumassist; • taaskasutada tekkivate pakendijäätmete kogumassist vähemalt 50%, pakendijäätmete ringlussevõtuna vähemalt 25% ja igast pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15% aastas. • hiljemalt 1. jaanuarist 2006.a. kordus- ja taaskasutada aasta kõigi romusõidukite keskmisest massist vähemalt 75-85%, nähes ette taaskasutamise määra edasist suurendamist; • 13. augustiks 2005.a. rajada süsteem elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete tasuta tagasivõtmiseks kodumajapidamistest; • hiljemalt 31. detsembriks 2006.a. saavutada aastane liigiti kogumise tase vähemalt 4 kg elektri- elektroonikajäätmeid inimese kohta; • hiljemalt 31. detsembriks 2008.a. taaskasutada elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete massist vähemalt 70-80 %; • vältida või piirata keskkonnaohtlike ainete levik pinnases, pinna- ja põhjavees; • võimalikult suure arvu jäätmetekitajate kaasamine korraldatud jäätmekäitlussüsteemi; • tagada korrektselt töötav ohtlike jäätmete käitlussüsteem; • kindlustada kohaliku omavalitsuse korraldatud olmejäätmevedu; • suletud prügila (Kotinuka prügila) maa-ala maastiku taastamine üldiseks kasutamiseks.

10 Jõhvi valla jäätmekava 3. Jõhvi valla üldine iseloomustus

Kogu peatükis kajastatud andmed on pärit Jõhvi vallavalitsusest, kui pole viidatud teisiti.

3.1. Asukoht

Uus Jõhvi vald (alates 1. jaanuarist 2006.a.) koosneb endisest Jõhvi linnast ja vallast. Jõhvi valla üldpindala on 124,04 km², elanike üldarv 13 847 elanikku (1.01.2006.a. seisuga). Kogu elanikkonnast elab tiheasustusega aladel (Jõhvi linn, Jõhvi küla ja Tammiku alevik) ca 13 100 inimest. Vallas asub Jõhvi linn, Tammiku alevik ja 11 küla: Edise, Jõhvi, Kahula, Kose, Kotinuka, Linna, Pajualuse, Pargitaguse, Pauliku, Puru, Sompa. Jõhvi vald asub Ida–Virumaal Tallinn–Narva ja Tartu–Narva maantee ristumiskohas. Valda läbib Tallinn–Peterburi raudtee ca 9 km pikkuse lõiguna ja Jõhvi–Ahtme raudtee (omanik Eesti Põlevkiviraudtee) 3,15 km pikkuse lõiguna. Jõhvi vald piirneb Kohtla–Järve linna Ahtme ja Sompa linnaosadega ning Kohtla, Toila, Illuka ja Mäetaguse valdadega. Maakonna valdade hulgas on ta territooriumi poolest üks väiksemaid. Vallavalitsus asub Jõhvi linnas. Kuigi vallal puudub merepiir, on mereni keskusest vaid 11 km. Jõhvi valla territooriumist on haritavat maad 2 286,7 ha, looduslikke rohumaid 377,7 ha, metsamaad 6 605,7 ha ja muud maad 2 414,6 ha. Jõhvi vald jääb Kirde–Eesti lavamaa maastikurajooni, mille keskmine absoluutne kõrgus on 40–60 m üle merepinna.

3.2. Elanikkond ja elamumajandus

Jõhvi valla rohkem kui 13 000 elanikust on eestlasi umbes 33%, samas kui maakonnas üldiselt on Eesti kodanikke 48,4%. (Ida-Viru arengustrateegia 2005-2011). Jõhvis vallas elab umbes 40 erineva rahvuse esindajat. Elanikke 1 km² kohta tiheasustusalal (7,6 km²) on 1 590,8.

Jõhvi valla elanikkonnas on palju üle 60-aastaseid, kes on juba lahkunud või peagi lahkuvad tööturult. Tööealist elanikkonda on Jõhvi vallas ca 50%. Pensioniametis on arvel ca 1/3 elanikkonnast. Loomulik iive Jõhvi vallas, nagu ka mujal Eestis on negatiivne. Sündivuse languse tõttu hakkab järjest vähenema laste ja noorte osakaal rahvastikus ja kasvama tööealiste ja tööeast vanemate oma. Kriitilisem periood algab pärast 2010. aastat, kui tööikka hakkab jõudma väikesearvuline 1990.a. sündinud põlvkond, pensioniikka jõuab aga suhteliselt rohkearvulisem tänaste 40 – 50 aastaste põlvkond.Uue Jõhvi valla elanike hulgas on naisi ca 51% ja mehi ca 49%. (Jõhvi valla ja Jõhvi linna ühinemisleping). Jõhvi vallas on korterelamuid kokku 227 ja ühepereelamuid 1 272. Korterelamute juurde on moodustatud 101 korteriühistut. Ühiskanalisatsiooniga pole ühendatud tänaseni 411 korterit ja ühepere elamut. Talusid on vallas 269 (Jõhvi valla ja Jõhvi linna ühinemisleping).

3.3. Tööhõive ja sissetulek

Sissetuleku hindamiseks on kasutatud küsitluse tulemusi, kuna konkreetsed andmed Jõhvi valla ja linna kohta puuduvad. Hinnanguliselt peaksid Jõhvi valla elanike sissetulekud olema riigi keskmised. Riigi keskmine brutokuupalk oli 2005. aasta I kvartalis 7 427 krooni. Leibkonna netosissetulekuid Jõhvi vallas iseloomustab järgnev tabel: 11 Jõhvi valla jäätmekava

Tabel 2. ühe elaniku kohta Sissetulek (kroonides) <=1500 1501-3000 3001-6000 >6000 % vastanutest 9 53 27 8 (Allikas: Jõhvi vallavalitsus)

Vastavalt Statistikaameti andmetele on töötuse määr viimase kolme aastaga langenud. Töötuse määr (III kvartal 2004) Eestis 10% ,samas kui Ida-Virumaal 16,17% 1. oktoobri seisuga 2005 oli Jõhvi linnas 441 ja Jõhvi vallas 58 töötut. (Allikas: Eesti Statistikaamet)

Tabel 3. iseloomustab Jõhvi linna töötust järgmiselt: 2000 2001 2002 2003 töötu, tööotsija, pikaajaline töötu 633 696 707 639

Üleval olevad andmed on ametlik statistika. Jõhvi Linnavalitsuse andmetel on töötute määr hinnanguliselt ametlikust statistikast mõni % suurem. (Allikas: Statistikaamet)

3.4. Sotsiaalsfäär

Jõhvi valla munitsipaalomandis on 2 gümnaasiumi (eesti ja vene ), 3 huvikooli, 2 lasteaeda (Kalevipoeg ja Sipsik), noortekeskus, Tammiku klubi, Kahula rahvamaja, Tammiku spordihoone, 8 raamatukogu ja noortemaja. Lisaks tegutseb vallas üks kutsekool, mitmed keeltekoolid ja autokoolid. Eelpool mainitud haridusasutustes õpib palju õpilasi naaberomavalitsustest. Jõhvi vallas on olemas Jõhvi kontserdimaja, hooldekodu, turvakodu ja sotsiaalmaja. Lisaks on tervishoiuasutustest veel lastehaigla, taastusravihaigla, perearstikeskused ja hambaravikabinetid. Teenindussektoris on 15 autoteenindusettevõtet, mitmed majutusasutused, kosmeetika ja ilusalongid, tavandimaja, 21 sööklat- kohvikut, üks avalik saun. Kaupluste arv vallas on kokku 273 (sh linnas 265 ja maal 8 kauplust). Allikas: (Jõhvi valla ja Jõhvi linna ühinemisleping).

3.5. Tööstus ja ettevõtlus

Lääne-Viru Maakohtu Registrikeskuse andmetel oli 1. jaanuari 2005.a. seisuga Ida-Virumaal äriregistris registreeritud 5458 mitmesugust (sõltumata omandivormist) ettevõtet, sh Jõhvi vallas (linnas ja maal kokku) seisuga 15.12.2005.a. 674 ettevõtet. Jõhvi vallas tegutsevate ettevõtete peamised tegevusalad on hulgi-ja jaekaubandus, toiduainetetööstus, puidu ja mööblitööstus, põlevkivikaevandamisel kasutatavate masinate remont, autoteenindus, mitmesuguste veoteenuste osutamine, ehitusteenuse osutamine, valve-ja koristusteenuse osutamine, õmblustoodete valmistamine, toitlustus- ja majutusteenuse osutamine jne. Jõhvi linnas asub palju riigiasutusi ja nende piirkondlikke osakondi. Vallas on kaks põllumajandusega tegelevat suurettevõtet millele lisandub 269 talu, mis suuremal või vähemal määral toodavad põllumajandussaadusi (veiste arv vallas kokku 1 300). Valla territooriumil asuvad osaliselt veel Kohtla ja Ahtme metskonna metsamaad.

3.6. Keskkonnakaitselised piirangud

Jõhvi valla territooriumil suuremad jääkreostuse objektid on Edise aheraine mäed (31. kohal ohtlikkuse poolest üleriigilises registris). Endise Kotinuka prügila sulgemistööd on lõppjärgus.

12 Jõhvi valla jäätmekava

Valla üksikutest kohtadest võib leida arvestatavates kogustes hüljatud jäätmeid, mille kokkukogumine ja nõuetekohane ladustamine võtab pikka aega ja rahalisi vahendeid. Jõhvi valla territooriumile ei jää ühtegi kaitseala ega Natura 2000 väljavalikuala. Looduskaitse üksikobjektidest on Hiietammed Pauliku külas, Revino vaher Edise külas, Riia-Võhma tamm Puru külas. Valla territooriumil on rida kivikalmeid, kultusekive ja asulakohti mis on kaitse alla võetud kui arheoloogiamälestised. Jõhvi vallas ei ole suuri õhku saastavaid ettevõtteid.

Valla territooriumil on rida põllumajandusega tegelevaid ettevõtteid (loomakasvatusfarmid). Kui farmide sõnnikuhoidlaid ekspluateeritakse vastavalt keskkonnaohutuse nõuetele, siis keskkonnakaitse seisukohalt nad ohtu ei kujuta. Põllumajandusettevõtetes tekkiv rullkile tuleb kokku koguda ning suunata edasisele käitlemisele, kus puhtad kiled välja sorditakse ning võimalusel korduvkasutusse suunatakse. Alates 2005. aasta 1. jaanuarist tuleb surnud loomad ja muud loomsed jäätmed suunata loomsete jäätmete Väike-Maarja käitlemistehasesse.

13 Jõhvi valla jäätmekava 4. Olemasoleva olukorra kirjeldus

4.1.Jäätmete kogumine, transport ja lõppkäitlus

4.1.1 Jäätmeveosüsteemi iseloomustus

Olmejäätmete kogumine ja vedu toimub kogu Jõhvi linna ja osal endise Jõhvi valla territooriumil. Olmejäätmete veoga tegelevad AS Ragn-Sells ja OÜ Ekovir. Kasutusel on mahutid alates jäätmekotist kuni 4,5 m³ jäätmemahutini. Praegune jäätmeveosüsteem hõlmab kõiki suuremaid kortermaju (korteriühistuid) ja 2/3 ühepereelamutest. Ülejäänud jäätme- valdajad kas korraldavad ise oma jäätmekäitluse mingis ulatuses või ei korralda seda üldse.

4.1.2 Jäätmekäitluskohad

4.1.2.1. Prügila

Ida-Viru maakonna tavajäätmete prügila asub Kohtla valla territooriumil, Jõhvi linnast ca 5 km põhja suunas ja ca 4 km Soome lahest lõunas. AS Uikala Prügila loodi 5 omavalitsuse: Jõhvi linna, Kohtla-Järve linna, Jõhvi valla, Kohtla valla ja Toila valla ettevõtmisel 1998.a. jaanuaris. Ehitustöid alustati 2000. aasta novembris ja prügila I ehitusetapp valmis 10. detsembril 2001.a. Prügila alustas tööd 1. jaanuaril 2002.a. Detailplaneeringus on ette nähtud ehitada veel kolm ladestusala üldpindalaga ca 8,5 ha. Projekteeritud aastane ladestusmaht on 25 000 t/aastas ja prügila täitumisaeg 32 aastat. Prügila teenindab kogu Ida-Virumaad kaasa arvatud Narva linn. Sillamäe linna teenindab aastani 2009 Sillamäe prügila ( http://www.ejkl.ee/et/?3.38 ). Prügilas on 4 ladestusala pindalaga 8,8 ha, arvestuslikuks mahuks on 1 000 000 t ja kasutusajaks on planeeritud 30 aastat. 2004. a seisuga oli prügilasse ladestatud ca 165 000 tonni jäätmeid. 2003.a. rajati püsijäätmete töötlemise plats (0,6 ha) ja biolagunevate jäätmete kompostimisväljak (1,6 ha). AS Uikala Prügila paigaldas 2003. a Saksamaa firma PALL GMbH puhastusseadme nõrgvee puhastamiseks. 2006. aastal planeeritakse sorteerimisliini, biogaasisüsteemi ja uue ladestusala ehitamist (Ida-Virumaa jäätmekava eelnõu 2005). 2003. aastal loobus Kohtla-Järve linn oma osalusest AS-s Uikala Prügila AS N&V kasuks.

4.1.2.2. Kaevise ladestus-ja kasutuskohad

Praegu puudub Jõhvi vallas selline väljavalikuala.Uues Jõhvi valla üldplaneeringus tuleb välja valida kaevise kasutamise kohad pinnase täitmiseks ja territooriumide heakorrastamiseks. Olles arenev piirkond, suureneb aasta-aastalt ehitustööde maht ja seetõttu on vaja ette planeerida kohad, kuhu on võimalik kaevist ladustada. Mitmed väljavalitud kohad on kooskõlastatud Ida-Virumaa keskkonnateenistusega, mis juba 2006. aastal võeti kasutusele.

4.1.2.3. Orgaaniliste jäätmete kompostimisplats

Selline spetsiaalne plats praegu Jõhvi vallas puudub. Võimalik on kaks tegutsemissuunda, et täita EL direktiivist tulenevaid nõudeid: 1. omavalitsusüksuste omandisse kuuluva Uikala prügila juurde rajatakse komposteerimisväljak, mis rahuldab ümbruskonna omavalitsuste komposteerimisplatsi vajaduse nõudeid (mahutavus, vastuvõtutingimused, hind), kus toimub orgaaniliste jäätmete kõigile nõuetele komposteerimine ja kompostmulla turustamine heakorra-ja haljastusfirmadele.

14 Jõhvi valla jäätmekava

2. Jõhvi vald ehitab endale komposteerimisplatsi, mis antakse rendile komposteerimisega tegelevale ettevõttele, kes tegeleb sellega ja kvaliteetne kompostmuld müüakse tarbijaile (jäätmete ladestamise hinna ja kompostmulla hinnatase peab suunama sellisele tegevusele).

Millise suuna valib Jõhvi vald sõltub investeerimisvõimalusest antud valdkonna arendamisse või suudavad prügila omanikud kokku leppida ühistegevuses Uikala prügila juures.

4.1.2.4. Jäätmete üleandmisvõimalused Jõhvi vallas

Pandiga koormatud pakendi üleandmisvõimalused Jõhvi valla elanikele on järgmised: a) vastuvõtupunktid Jõhvi linnas: Rakvere tn 12, Veski tn Kauplus Nadija, Pargi tn 27H vastuvõtupunkt, vallas Tammiku kauplus; b) taaraautomaadid kauplustes: Selver, Nõmme. Pakendi kogumiseks ja üleandmiseks on omavalitsuse poolt linna paigutatud 12 ja valda 6 kogumismahuti, kuhu on kodanikul võimalik tasuta ära anda mitmesugust klaas- ja plastpakendit. Pakendikogumise mahutid korteriühistute territooriumil, mille on sinna paigutanud veofirmad koostöös pakendi taaskasutusorganisatsioonidaga, kuhu on elanikel võimalik paigutada tekkekohas juba sorteeritud paberit ja pappi ning klaas- ja plastpakendit. Ohtlike jäätmete üleandmisvõimalused on Jõhvi valla elanikele järgmised: Kaasiku tn 3 asuv vastuvõtupunkt ja 2 korda aastas kogumisringid nii linnas kui ka maal. Vanu ravimeid on võimalik ära anda igasse apteeki. Samuti on paigutatud patareide kogumiskastid avalikesse kohtadesse, raamatukogudesse, lasteaedadesse ja koolidesse. Metallijäätmete üleandmine on võimalik valla elanikel AS-le Kuusakoski, mille üks vastuvõtupunkt asub Jõhvi külas. Ehitus-ja lammutusjäätmete üleandmiseks on vallaelanikel võimalus viia nad Uikala prügilasse. Eterniidijäätmed loetakse ohtlikeks jäätmeteks ja nende vastuvõtt toimub ainult Vaivara Ohtlike Jäätmet Kogumiskeskuses. Probleemtoode jäätmetest elektroonikaromude üleandmine on võimalik Jõhvi küla 14 (AS Ragn Sells sorteerimispunkt) asuvasse vastuvõtupunkti. Vanad autorehvid saab ära anda rehviettevõttesse üks-ühele uute rehvide ostmisel. Alates 1. jaanuarist 2006.a. töötab Uikala prügilas MTÜ Eesti Rehviliit autorehvide kogumispunkt, kus iga üleandmise korraga saab eraisik tasuta ära anda 8 autorehvi. Segaolmejäätmed kogutakse jäätmetekitaja poolt olmejäätmete mahutisse ja antakse üle jäätmeveofirmale trantsportimiseks Uikala prügilasse.

4.2. Tekkivate jäätmete kogused ja koostis

Nagu näitavad EL ja muude arenenud maade viimaste aastate kogemused ei ole õnnestunud jäätmete teket stabiliseerida, veel vähem vähendada, nii absoluutselt kui ka ühe elaniku kohta. See tendents on jätkuv ja arvatavasti toimiv ka Eestis järgmise aastakümne jooksul. Tekkivate jäätmekoguste kohta ei saa mingit prognoosi teha enne kui ei ole läbi viidud vastavaid uuringuid. Valla jäätmearuandlus põhineb ladustatud jäätmekogustel, mis on üle kaalutud Uikala prügilas enne ladestamist.

4.2.1.Ladestatavad jäätmed

Kogu Jõhvi vallas tekkiv prügi ladestatakse Uikala prügilasse. Jõhvi vallast veeti kokku ja ladestati 2004. aastal Uikalasse 6 096 tonni olmejäätmeid, sh osa ehitus- ja lammutusjäätmeid, mis pärinesid elanikkonnalt. 2005. aastal viidi Jõhvi linnast ja vallast kokku Uikalasse ligikaudu 7800 tonni jäätmeid. Prognoos 2006. aastaks on ligikaudu 5 000 tonni

15 Jõhvi valla jäätmekava segaolmejäätmeid. Üldise segaolmejäätmete ladestamiskoguse vähenemine nähakse ette parema sorteerimise ja eraldi kogumise tulemusena. Kokku ladestati 2004. aastal Uikala prügilasse 41 267 tonni jäätmeid (kaasa arvatud teistest piirkondadest toodud jäätmed). Uikala prügila teeninduspiirkonnad on Ida-ja Lääne-Virumaa. Prügila teeninduspiirkonnad on ära määratud üleriigilises jäätmekavas ja seda täpsustatakse maakondliku jäätmekavaga (Ida- Virumaa jäätmekava).

4.2.2. Olmejäätmete kogus ja eeldatav koostis

Jõhvi linnast veeti ja ladestati Uikala prügilasse segaolmejäätmeid 2003 a 3 760 tonni 2004.a. 6 096 tonni 2005.a. 6 100 tonni (Allikas: Jõhvi vallavalitsus)

Esitatud andmed kirjeldavad siiski ladestatavaid ja üleantavaid jäätmekoguseid, mitte aga tegelikku jäätmeteket kohapeal. Tõenäoliselt on olmejäätmete teke suurem, sest suurem osa vanapaberist- ja papist põletatakse ning osa jäätmetest kahjuks ei sattu prügilasse. Pakendi tekke ja olmejäätmete koostise uuringud on näidanud, et olmejäätmete koostises olevatest paberi - ja papijäätmetest üle 50% moodustab paber-ja papppakend, klaasijäätmetest ligi 100% on klaaspakend, metalli-ja plastijäätmetest ligikaudu 80% moodustavad vastavad pakendijäätmed. Samuti moodustavad pakendijäätmed olulise osa puit- ja komposiitmaterjalist (allikas: Üleriigiline jäätmekava). Arvestades pakendikogumise süsteemi käivitumist 2006. aastal ja sortimata segaolmejäätmete ladestustasu olulist tõusu, hakkavad jäätmevaldajad üha enam sorteerima jäätmeid. Ladestatavate segaolmejäätmete kogused vähenevad välja- sorteeritud paberi, papi, klaas- ja plasttaara koguste võrra.

4.2.2.1 Olmejäätmete tekke prognoos

Kui tulevikus ei õnnestu majanduskasvu ja jäämete teket lahutada, siis võib eeldada, et 2009. aastaks suureneb olmejäätmete teke 1 elaniku kohta veelgi. Arvestades Euroopa kogemust, võib 10 aasta jooksul olmejäätmete teke tõusta kuni 450 kg/el/a. Selline prognoos on paraku tugevas sõltuvuses elatustaseme ja heaolu tõusust, mis on üks peamisi jäätmetekke mõjutajaid. Hinnanguliselt võib 2009. aastaks olmejäätmete teke Ida-Virumaal ühe elaniku kohta olla võrreldav ülejäänud Euroopaga (Ida-Virumaa jäätmekava). 2005. aasta alguses valmis keskkonnaministeeriumi poolt tellitud töö pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise kohta (Transition Facility Project. Development of the nationwide packaging waste collection and recovery system. Feasibility study, 2004. Kampsax). Selle töö alusel tekib Eestis inimese kohta keskmiselt 100 kg pakendijäätmeid aastas. Prognoositakse, et 2012. aastal tekib pakendijäätmeid inimese kohta juba 170 kg. Sellest suhtarvust lähtudes võib oletada, et Ida- Virumaal tekib praegu 19 000 tonni pakendijäätmeid aastas. 2012. aastal tekib juba kuni 30 000 tonni pakendijäätmeid. Praegu Jõhvi vallas võib pakendijäätmete arvestuslik kogus kogu olmejäätmetest moodustada 1 200 tonni aastas. 2012. aastaks võib tõusta pakendijäätmete kogus kuni 2 200 tonnini (allikas: Jõhvi vallavalitsus). Samas arvestades jäätmete sorteerimise laienemist ning taaskasutatavate jäätmete väljasorteerimist tekkekohas, võime arvestada olmejäätmete koguste vähenemist kuni 2 000 tonni võrra aastas, mis ladustatakse Uikala prügilasse võrreldes 2005. aastaga.

16 Jõhvi valla jäätmekava

4.2.3. Olmejäätmete sarnased jäätmed

Olmejäätmete sarnaste jäätmete all mõeldakse kauplustes, hotellides jm teenindusettevõtetes, koolides jt sotsiaalasutustes tekkivaid jäätmeid, samuti ettevõtete kontorites tekkinud jäätmed. Hinnanguliselt võib öelda, et olmejäätmete sarnaste jäätmete teke töökoha kohta on Eestis keskmiselt 500 kg/a, Jõhvis peaks olema olukord sarnane Eesti keskmisele. (Kokkuvõtlikult öeldes on andmed ettevõtetes tekkivate segaolmejäätmete koguste kohta ebatäpsed ning neid koguseid tuleb täpsustada.)

4.2.4. Taaskasutatavad jäätmed

Taaskasutatavad jäätmed on mitmesugused klaas-, plast- ja metallpakendid ning paber ja papp. Reaalne võimalus on taaskasutada segaolmejäätmetest kuni 30%. Jäätmete taaskasutamisel on omad piirid, mille ületamine tõstab tunduvalt investeeringute vajadust ja töökulu. Paratamatult on vaja mittetaaskasutatav osa kas ladestada või põletada. Probleemiks võib olla, et kohtsorditud jäätmed ei leia turgu. Võib juhtuda, et ka biolagunevatest jäätmetest saadav kompost ei leia madala kvaliteedi tõttu kasutamist. Olmejäätmete koostise ja eraldatavate jäätmete kohta on raske seada konkreetseid sihtarve ja tähtaegu, kuna koguseid on raske (võimatu) mõõta (allikas: Jõhvi vallavalitsus). Jõhvi vallas on avalikuks kasutamiseks välja pandud 18 kogumismahutit klaas- ja plasttaara kogumiseks, mille haldamise kohustuse on enda peale võtnud vallavalitsus. Lisaks nendele jäätmemahutitele on paljud korteriühistud rentinud paberi- ja papijäätmete ning klaas- ja plasttaara kogumise mahutid, mille tühjenduse tellivad jäätmeveoettevõttelt. Pandiga koormatud pakendi kogumispunkte on Jõhvi vallas 4 tk ja taaraautomaate kauplustes 2 tk, mida on ilmselt vähe. Taaskasutusorganisatsioonid tegelevad taaskasutatavate pakendijäätmete kogumise võrgustiku väljaarendamisega vallas.

4.2.5. Ohtlikud jäätmed

Jõhvi vallas asub üks ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt, asukohaga Kaasiku tn 3, kuhu saavad vallalelanikud tasuta oma ohtlikud jäätmed ära anda. Asutused ja ettevõtted peavad ise korraldama ohtlike jäätmete kogumise, ajutise ladustamise ja üleandmise litsentsi omavatele ohtlike jäätmete käitlejatele. Eestis läbiviidud uuringule tuginedes on hinnanguliselt 2-3% olmejäätmete massist ohtlikud jäätmed, s.o. 6-9 kilogrammi inimese kohta aastas (Eesti Keskkonnastrateegia 2010).

Jõhvi linna ohtlike jäätmete kogumispunkti toodud jäätmekogused seisuga 1. november 2005.a. Tabel 6. Jäätmeliik kogus värvijäätmed 986 kg patareid 18,5 kg teler/arvuti 344 tk külmik 26 tk vanaõli 243 kg ravimid 31,5 kg ohtl.ained 79 kg õlifiltrid 2 kg akud 3 434 kg pestitsiidid 104 kg päevavalguslamp 1 194 kg elavhõbe 2,5 kg (Allikas: Jõhvi Vallavalitsus)

17 Jõhvi valla jäätmekava

Jõhvi linnas on ohtlike jäätmete organiseeritud kogumisega tegeletud 2004. aastast alates. Kokku kahe aasta jooksul on Jõhvi linnast kogutud ja üle antud käilejatele kokku 13,8 tonni ohtlikke jäätmeid. Kui võtta arvesse, et ohtlike jäätmete osakaal majapidamistest pärinevates olmejäätmetes on hinnanguliselt 0,2...1,0 protsenti ja segaolmejäätmete kogumine Jõhvi linnast ning ladustamine Uikala prügilasse 2 viimasel aastal on kokku olnud ca 12 000 tonni, siis tegelikult kogutav ja üleantav ohtlike jäätmete kogus peaks olema 2 korda suurem. See näitab selgelt, et majapidamistes jääb segaolmejäätmete hulka veel suur hulk ohtlikke jäätmeid. Jõhvi vallas on ohtlikke jäätmeid kogutud kogumisringide kaudu.

2005.a. Jõhvi vallas kogutud ja käitlejale üle antud ohtlikud jäätmed: • ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed 255 kg; • ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid 9 kg; • pliiakud 700 kg; • luminestsentslambid jm. elavhõbedat sisaldavad jäätmed 8 kg; • org.lahusteid või muid ohtl.aineid sisaldavad värvi- ja lakijäätmed 47 kg; • sortimata ravimikogused 4 kg; Jõhvi vallas olemas 4 patareide kogumiskasti millele lisandub 2007.a. algul veel 20 kogumiskasti. Kogutud patareid antakse üle litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.

4.2.6. Biolagunevad jäätmed

Täpsed andmed toiduainetööstuses, toitlustusasutustes, haljastuses ja kodumajapidamistes tekkivate biolagunevate jäätmete kohta puuduvad. Linna aia- ja haljastusjäätmetest eraldatakse kasutuskõlblik puit linna pensionäride küttematerjali vajaduste rahuldamiseks ja sedagi kui nõudlus on olemas. Ülejäänud viiakse Uikalasse komposteerimisväljakule. Seni ladestatud aia- ja haljastusjäätmete kogust ei teata, sest ei ole peetud sellekohast arvestust. Kalmistujäätmete (ka biolagundatava osa) kogumist korraldab kalmistut haldav Jõhvi Mihkli kogudus, kes annab kalmistujäätmed üle Uikala prügilasse. 2004. aastal suunati kokku puhastamisele linnast 521 000 m³ reovett, 2005 aasta prognoos on 520 000 m³. Reovee puhastamise käigus tekkinud jääkmuda jääb puhastusseadmeid haldava ettevõtte omandusse, kes korraldab selle käitlemise. Jõhvi vallas on biopuhastid Tammiku alevikus ja Edise külas, mida haldas Jõhvi vald. Käesolevaks ajaks on Tammiku biopuhasti on üle antud AS Viru Vesi ja Edise biopuhasti üle antud OÜ Jõhvi Veemajandus. Piirkondadest, mis ei ole seotud ühiskanalisatsioonisüsteemiga, kogutakse reovesi kogumismahutitesse ja äravedu toimub vastavalt vajadusele. Nende mahutite hoolduse ja äraveo süsteem ei ole veel välja kujunenud ja paljudel juhtudel ei satu reovesi nendest kogumismahutitest õigesse kohta, s.o. Jõhvi ümberpumpamisjaama. On alust arvata, et mingi osa reoveest suunatakse kahjuks sademevee süsteemi pidi Pühajõkke (allikas Jõhvi vallavalitsus). Vastavalt üleriigilises jäätmekavas märgitule sisaldavad olmejäätmed keskmiselt 42% orgaanilisi jäätmeid. 2004. aastal koguti Jõhvi linnas 6 096 tonni olmejäätmeid, mis sisaldas hinnanguliselt 2560 tonni orgaanilisi jäätmeid. Vastavalt küsitlusele “Jõhvi valla elanike suhtumine ja käitumine jäätmekäitluses“ ilmnes, et ainult 25% vastanutest kompostivad oma jäätmeid. Peamiselt komposteeritakse aia- (puulehed, muruniitmed) ja mingi osa toidujäätmetest.

Põllumajandusjäätmed 1. jaanuari 2006. aasta seisuga on Jõhvi vallas ligi 1000 veist. Põllumajandusjäätmete põhiosa moodustab sõnnik. Sõnnikut saab jäätmetena käsitleda üksnes tinglikult, jäätmeseaduse reguleerimisalasse ei kuulu muuhulgas mullaviljakuse parandamiseks või mujal taaskasutatud sõnnik. Veeseaduse kohaselt on väetis selline aine või valmistis, mille kasutamise eesmärk on kasvatavate taimede varustamine toitainetega, väetiseks loetakse ka 18 Jõhvi valla jäätmekava sõnnikut ja silomahla. Seega on keerukas tõmmata piiri, mille järgi otsustada, millal on tegemist jäätmetega ja millal väetisega . Sõnniku ja muude loomaväljaheidete kogumisel ning taaskasutusel on peamiseks aspektiks veekaitsenõuete järgimine, seda nii hoidlate rajamisel ja kasutamisel kui ka sõnniku laotamisel. Muude biolagundavate põllumajandusjäätmete taaskasutamine toimub koos sõnnikuga komposteerimise teel.

4.2.7. Ehitus – ja lammutusjäätmed

Linnaelanikele puuduvad Jõhvi vallas spetsiaalsed ehitus- ja lammutusjäätmete üleandmis- võimalused. Valdavaks kõrvaldusmeetodiks on siiani nende viimine prügilasse kas siis oma transpordiga, olmejäätmete konteineris või suurjäätmet äraveo käigus. Üldisi arengusuundi jälgides, võib öelda, et paljudel elanikel ehitus- ja lammutusjäätmeid ei tekigi või tekib neid nii vähe, et need pannakse olmejäätmete konteinerisse. Elamute ja korterite remondi elavnemisega on hakatud ehitus- ja lammutusjäätmeid eraldi koguma, kuid ikkagi nende jäätmete ladestamine toimub prügilasse. Samas on tulevikus eesmärgiks suunate võimalikult suur osa ehitus- ja lammutusjäätmetest ümbertöötlemisele (purustamine, täiendav sorteerimine) ja sealt edasi taaskasutusse. Selleks tuleb rajada piirkondlik ehitus- ja lammutusjäätmete töötlemise punkt, mis on varustatud mobiilsete seadmetega selle teenuse osutamiseks.

4.2.8. Metalli – ja puidujäätmed

Puidu- ja metallijäätmete tekke kohta Jõhvi vallas on andmed puudulikud. Teada on vaid kogused, mis Jõhvi valla ettevõtete kohta kajastuvad riiklikus jäätmestatistikas. Jäätmearuannet mitte esitavates ettevõtetes tekkivate puidujäätmete koguste kohta andmed puuduvad. 2003. aastal tekkis Ida-Virumaal 40 000 tonni puidujäätmeid ja 15 000 tonni metallijäätmeid. Võib öelda, et metallijäätmete kogumine toimib “iseseisvalt“, sest metallijäätmete kogumine ja edasimüük teisese toorme kasutajatele on majanduslikult tasuv tegevus. Tavaliselt elanikud ja ettevõtted viivad ise/annavad üle oma metallijäätmed vastavate jäätmete kogumisega tegelevatele ettevõtetele. Puidujäätmete koguste kohta on andmed väga puudulikud ning tekkivaid koguseid on väga raske hinnata. Arvestades antud regiooni eripära siis suurem osa puidujäätmetest kas kasutatakse kütteks või taaskasutatakse mõnel muul otstarbel. Vähesel määral ladestatakse puidujäätmeid ka prügilasse ning seda tihti olmejäätmete hulgas.

4.2.9. Tervishoiuasutuste jäätmed

Linnas on üks hooldekodu, taastusravihaigla ja 8 apteeki, lisaks veel perearstikeskus ja hambaravi kabinetid. Tervishoiuasutustes tekkivad jäätmed võib jagada kahte peamisesse jäätmerühma: 1. riskijäätmed: • teravad ja torkivad jäätmed (süstlad, noad); • nakkusohlikud jäätmed (riskioht seoses nakkusohuga); • bioloogilised jäätmed (koeproovid, vere ülekandekotid jne); • ravimijäätmed (vanad aegunud ravimid jne); • elavhõbedajäätmed ( kraadiklaasid, reagentidest elavhõbe jne).

2. tavajäätmed: • olmejäätmed; • klaasijäätmed; • vanapaber; • diskreetne vanapaber.

19 Jõhvi valla jäätmekava

Tervishoiu- ja veterinaarteenust osutavad ettevõtted koguvad eraldi teistest jäätmetest liigiti riskirühma kuuluvad jäätmed ja annavad üle vastavat luba litsentsi omavale jäätmekäitlejale. Olmejäätmed kogutakse olmejäätmete mahutisee ja antakse üle jäätmeveoettevõttele äraveoks Uikala prügilasse. Klaasijäätmed kogutakse eraldi nagu vanapaber. Diskreetne vanapaber töödeldakse enne ja siis antakse üle paberi ja papi kogumisega tegelevale jäätmeveoettevõttele.

Jõhvi haiglas ja vallas olevates apteekides tekkivate kõlbmatute ravimite (aegunud või keelustatud) käitlemist reguleeritakse sotsiaalministri 17. märtsi 1997. aastal kinnitatud määruse nr 9 “Käibelt kõrvaldatud ravimite käitlemise kord“ alusel. Eesti haiglajäätmete kava alusel on vaja tervishoiuasutuste bioloogilised ja nakkusohtlikud jäätmed autoklaavida. Ida-Virumaale (Kohtla-Järvele või Jõhvi) peaks selle tarbeks rajatama regionaalne autoklaav, kuhu tuuakse ka väljastpoolt maakonda eelnevalt sorditud haiglajäätmed.

4.2.10. Kasutuselt kõrvaldatud sõidukid ja vanarehvid

Määrus “Romusõidukite käitlusnõuded“ kehtestab nõuded romusõidukite lammutamiseks ja käitlemiseks ning seab tingimused lammutuskodadele. Mootorsõidukid ja nende osad kuuluvad jäätmeseaduse mõistes probleemtoodete hulka. Nende kõrvaldamist ning taaskasutamist peavad finantseerima tootjad ja turustajad või delegeerima selle jäätmekäitlejatele. Probleemtooted on tooted, mille jäätmed võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Seetõttu on tekkinud ilmne vajadus selliste toodete märgistamiseks, nende jäätmete teistest jäätmetest eraldi kogumiseks ning tootjale või toote levitajale tagastamiseks. Jõhvi vallas asuvad küll autoteenindusega tegelevad ettevõtted, kuid romusõidukite lammutamise ja käitlemisega nad ei tegele. Elanikel tuleb viia oma romusõiduk esimesse lammutuskohta (lähim autolammutus), kus vastavalt kehtestatud nõuetele see demonteeritakse. AS Kuusakoski (Jõhvi küla 14A) 2007.a. I poolaastal hakkab tegelema vanasõidukite lammutamisega. Vanad autorehvid saab ära anda rehviettevõttesse üks-ühele uute rehvide ostmisel. Alates 1. jaanuarist 2006.aastast töötab Uikala prügilas MTÜ Eesti Rehviliit autorehvide kogumispunkt, kus eraisik saab korraga tasuta ära anda 8 autorehvi.

4.3. Jäätmekäitluse finantseerimine

Jäätmekäitluse finantseerimine toimub Jõhvi vallas järgmiselt: 1) füüsilisest-või juriidilisest isikust jäätmevaldaja maksab ise kinni enda poolt tekitatud jäätmete käitlemise kulud; 2) valla eelarvest kaetakse järgmisi jäätmekäitluse toiminguid: • jäätmekäitluse arendamine; • ohtlike jäätmete kogumine vallakodanikelt; • vallavalitsuse hallatavate jäätmemahutite tühjendamine; • jäätmekäitlusalaste projektitaotluste esitamisel omafinantseering; 3) pakkendiettevõtja kannab kõik kulutused, mis on seotud pakendijäätmete kogumise, taaskasutusse suunamise või ladestamisega prügilasse; 4) sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus läbi esitatud projektitaotluste omafinantseeringu olemasolul toetab jäätmekäitluse arendamist, jääkreostuse likvideerimist; Jäätmeseaduse § 72 alusel toetatakse jäätmehoolduse arendamist olmejäätmete keskkonda viimise eest makstavast saastetasust. Alates 2006. aasta 1. jaanuarist on saastetasu suuruseks tavajäätmete keskkonda viimisel 122 krooni tonni kohta. Kui jäätmekäitluskoht ei vasta keskkonnanõuetele, siis on saastetasu määr neljakordne. 20 Jõhvi valla jäätmekava

Olmejäätmete keskkonda viimise eest makstakse saastetasust (alates 1. jaanuarist 2006.a. 122 krooni tonni kohta) 75 protsendi ulatuses jäätmete päritolukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja 25 protsendi ulatuses riigieelarvesse. Nõuetele mittevastavuse eest makstav täiendav saastetasu laekub täies ulatuses riigieelarvesse. Uue keskkonnatasude seaduse alusel 1 jaanuarist 2008 tõuseb saastetasu määr 133 kroonini tonni kohta ja 1. jaanuarist 2009. aastast tõuseb saastetasu määr tavajäätmete ladustamise eest kõigile euronõuetele vastavasse prügilasse 156,5 kroonini tonni kohta. Oluline on, et kõik jäätmevaldajad on ühinenud olmejäätmete korraldatud veoga (tagab arvestuse ja kontrolli) ja kõik jäätmed, mida ei taaskasutata ladustatakse Uikala prügilasse.

21 Jõhvi valla jäätmekava 5. Jõhvi valla jäätmemajanduse probleemid

Jõhvi valla jäätmemajanduse probleemide väljatoomisel on toetutud Ida-Virumaa jäätmekavale, sest Jõhvi vallas on tüüpilised maakonna probleemid, samuti on osa jäätmekavast minu, kui koostaja nägemus ning mõningad probleemid on välja tulnud 2005. aastal läbi viidud küsitluse käigus.

5.1. Probleemid Jõhvi valla jäätmehoolduses ja nende lahendamine

Peamised jäätmemajanduse probleemid Jõhvi vallas on järgmised: 1) valla prahistamine (jäätmete matmine või ladestamine keskkonda); 2) avalike jäätmemahutite vähene hulk( koostaja isiklik arvamus linnas liikudes); 3) jäätmete ebapiisav sorteerimine; 4) madal keskkonnateadlikkus; 5) põletamiseks mittesobivate jäätmete põletamine kodumajapidamistes ; 6) elanike madal sissetulek, elanikkonna võimetus tasuda jäätemekäitlustoimingute eest; 7) muud probleemid. (maantee lähedus, hooajaliselt tekkinud suured jäätmekogused).

5.1.1. Valla prahistamine

Jõhvi vallas on võimalik valida erinevate jäätmekäitlusettevõtete teenuste vahel. Elanikud võivad tekkinud jäätmed ka ise prügilasse transportida. Mõlemal juhul tuleb tasuda üleantud jäätmekoguste eest. Mitme jäätmekäitlusettevõtte samaaegne teenuse pakkumine tihendab konkurentsi jäätmekäitlusfirmade vahel, tõstab nende töö kvaliteeti ja hoiab ära põhjendamatu hinnatõusu. Tegelikkuses kaasneb valikuvabadusega see, et osa Jõhvi valla elanikest ei ole sõlminud teeninduslepinguid jäätmekäitlusfirmaga ning jäätmeid ei transpordita ka ise prügilasse. Puudub täpne ülevaade, kui suur on selliste elanike hulk. Teada on, et korteriühistud ja teised paljukorteriliste (üle 10 korteri) elamute korteriomanikud on tellinud olmejäätmete äraveo teenuse veoettevõtetelt. Korraldatud küsitluse “Jõhvi valla elanike suhtumine ja käitumine jäätmekäitluses“ käigus selgus, et jäätmevedajaga omas lepingut 87% küsitletutest. Kõige rohkem jäätmeveoga mitteühinenuid oli ühepereelamute omanike hulgas. Jäätmetest vabanemiseks kasutatakse teiste linnaelanike konteinereid ja põletatakse jäätmeid. (sh selliseid, mille põletamine on keelatud) Linna territooriumil ja ümberkaudsetes metsatukkades tekivad pidevalt prahistatud alad, nn. illegaalsed prügi mahapaneku kohad (vt lisa). Omaette probleem on ka jäätmete (enamuses inertsete jäätmete) matmine oma aiamaale, mis tuleneb oskamatusest komposteerida aiajäätmeid ja soovimatusest maksta täiendavalt aiajäätmete äraveo eest. Osaliselt ka vanast käitumisharjumusest, kus jäätmete matmist on rakendatud juba aastakümneid. Vähendamaks linna prahistamist tuleb kõigile kortermajadele ja ühepereelamutele teha kohustuseks omada lepingut jäätmekäitlusettevõttega. Samuti tugevdada järelvalvet majapidamiste kohta, kes ise oma jäätmed prügilasse viivad.

5.1.2. Prügikastide vähene hulk

Vallas on käesoleval ajal vähe taaskasutatavate jäätmete konteinerid ning nimetatud jäätmeliikide üleandmisvõimalused on kesised. Seepärast tuleb nende arvu vallas suurendada, et muuta sorteeritud prügi äraandmisvõimalused elanikele mugavamaks ja kättesaadavamaks. Jäätmehoolduse eeskirjas on nõue, et ametiasutuse, kaupluse jne ukse kõrval peab olema tema lahtioleku ajal prügikast, mille paigaldamise ja tühjendamise korraldab ettevõte. Õnneks on 22 Jõhvi valla jäätmekava enamikel ettevõtetel juba olemas prügikastid, mida regulaarselt tühjendatakse ettevõtte kulul. Samas peaks linnas rohkem olema tavalisi prügikaste, kuhu elanikud saaksid panna kohapeal tekkiva prügi (joogipudel, jäätisepaber vms). See aitaks kaasa valla korrastatumaks muutmisele ja parandaks ka mainet teiste Eesti piirkondade silmis.

5.1.3. Jäätmete ebapiisav sorteerimine

Eesti jäätmepoliitika üks põhieesmärke on saavutada olukord, kus võimalikult väike osa jäätmetest ladestatakse prügilates ning suurem osa jäätmetest taaskasutatakse. Siiski on Eestis jäätmete põhiliseks käitlemisviisiks endiselt ladestamine. 2005. aastal läbiviidud küsitluse “Jõhvi valla elanike suhtumine ja käitumine jäätmekäitluses” järgi sorteerib oma jäätmeid vähemalt mõnikord 86% küsitluses osalenud elanikest. Peamiselt kogutakse eraldi klaastaarat (75%), pappi ja paberit (39%) ning mõningal määral ohtlikke jäätmeid (33%). Jäätmete sorteerimise puudulikkust võib pidada Jõhvi valla üheks suurimaks jäätmemajanduse probleemiks, sest pidevalt sorteerib oma jäätmeid ainult pool elanikest. Jäätmete eraldi kogumine on mõistlik jagada tinglikult kahele tasandile. Esmatasandil peaks jäätmete sortimine ja kogumine toimuma nende tekkekohas, sest hilisemal sortimisel halveneb oluliselt materjali kvaliteet, mille tõttu kahanevad võimalused selle korduv- ja taaskasutamiseks. Teisel tasandil toimib jäätmete kogumisvõrgustik, mille tihedus määrab jäätmete üleandmise mugavuse. Praeguna kogumisvõrgustik on ebapiisava tihedusega. Pakendiseadusest tulenevaid kohustusi ei ole suutnud loodud pakendi taaskasutusorganisatsioonid loodetud efektiivsusega täita. See kajastub ennekõige selles, et Jõhvi vallas on vähe pandiga koormatud pakendi äraandmise võimalusi. (linnas 4 kohta ja maal 1 koht ja 2 taaraautomaati) Mitmete korteriühistute elanikud on rentinud olmejäätmete veoettevõtetelt jäätmemahutid paberi ja papi ning klaas- ning plasttaara eraldi kogumiseks. Veoettevõtted tühjendavad täitunud mahutid kas tasuta või sümboolse tasu eest. Tegelikult peaks nende mahutite tüjendamise ja rentimise kulud kandma pakendi taaskasutusorganisatsioonid. Biolagunevaid jäätmeid kompostitakse mõningal määral, seda eelkõige väikeelamutes. Korterelamutes tekkinud biolagunevad jäätmed viiakse enamuses olmejäätmete hulgas prügilasse. Erinevaid ohtlikke jäätmeid on võimalik üle anda ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti ning kogumisringide käigus. Selline süsteem ei ole elanikele mugav, sest eeldab elanikepoolset initsiatiivi ning seniste harjumuste muutmist.

Üleandmisvõimaluste olemasolu, selgitustöö läbiviimine elanikkonna hulgas annab kindlasti märkimisväärseid tulemusi ning sellega paraneb jäätmete sorteerimistase. 2005. aastal läbiviidud küsitluse “Jõhvi valla elanike suhtumine ja käitumine jäätmekäitluses“ kohaselt on 81% elanikest valmis alustama jäätmete liigiti kogumist. Jäätmete sorteerimise ja taaskasutamise tõhustamiseks: • sortimata jäätmetele kõrgema hinna kehtestamine; • aktiivne propaganda elanike kaasamiseks; • hea koostöö jäätmekäitlust korraldava omavalitsuse ja seda praktiliselt teostava erasektori vahel; • konkurentsi tekitamine, hinna ja teenuse kvaliteedi optimaalne suhe; • kohtsortimise edendamine kodumajapidamistes; • rohkem mahuteid pakendijäätmete kogumiseks.

23 Jõhvi valla jäätmekava

5.1.4. Madal keskkonnateadlikkus

Madal keskonnateadlikkus väjendub selles, et valla kodanikud viivad olmejäätmete mahutisse metallijäätmed, kui ka ohtlikud jäätmed. Paljud viskavad ohtlikud jäätmed (vanad akud, kasutuskõlbmatud autoosad, vanad rehvid jne) otse loodusesse. Samas on ohtlike jäätmete eraldi kogumise vajadusest kirjutatud piisavalt maakonna kui ka linnalehes ning viidud läbi selgitustööd kaabeltelevisiooni vahendusel. Paljude eramajade omanikud eelistavad aiajäätmete kompostimise asemel nende matmist või viskamist loodusesse. Madala keskkonnateadlikkuse muutmise ainukesks teeks on elanikkonna informeerituse tõstmine läbi kõikvõimalike infokanalite ning praktiliste õppuste korraldamine. 2005.aastal läbiviidud küsitlusest “Jõhvi valla elanike suhtumine ja käitumine jäätmekäitluses” selgus, et kõige rohkem soovitakse infot jäätmete liigituse ja nende liigiti sorteerimise kohta (52%), samuti jäätmekogumispunktide asukohtade kohta (48%). Üheks võimaluseks on koolilaste kaudu läbi mitmesuguste projektide (Ökokratt jne) teadmiste ja oskuste viimine kodudesse.

5.1.5. Jäätmete põletamine kodumajapidamistes

Paljude eramajade omanike hulgas on levinud arvamus, et kõike põlevat saab kõrvaldada eramajade küttekolletes. Sellest ka nende väide, et neil ei tekigi jäätmeid – kõik põletatakse ära. Tegelikult ei anna nad aru sellest, et kile, plastmasside ja immutatud puidu põletamisel tekib terve hulk kahjulikke ühendeid, mis paisatakse ümbritsevasse õhku ja millega saastatakse meie elukeskkonda. Küsitluses “Jõhvi valla elanike suhtumine ja käitumine jäätmekäitluses“ ilmnes, et osalenud inimestest põletab pidevalt jäätmeid 11%. Küttekolde korrasolekule mõjub samuti kahjulikult plastmassjäätmete põletamine. Seetõttu on lubatud eramajde küttekolletes põletada ainult paberi- ja papijäätmeid. Ainus lahendus olukorra parandamiseks on elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine. 2005. aastal läbiviidud küsitluse “Jõhvi valla elanike suhtumine ja käitumine jäätmekäitluses” järgi soovitakse kõige rohkem teavet jäätmekäitluse kohta raadiost (53%) ja infovoldikutest (51%).

5.1.6. Elanike madal sissetulek. Elanikkonna võimetus tasuda jäätemekäitlustoimingute eest

Kaudselt mõjutab ja takistab jäätmemajanduse korraldamise planeerimist elanike madal sissetulek. Tarbimisharjumused on visad muutuma ja seetõttu ei jätku raha jäätmekäitluse eest tasumiseks. Näiliselt kergem tee on loobuda jäätmeveoteenuse tellimisest ja püüda jäätmed paigutada võõrasse mahutisse või visata loodusesse. Selline tegevus lõpetatakse korraldatud jäätmeveo kehtima hakkamisega, kus iga majapidamise kohta peetakse eraldi arvestust jäätmekäitlejale üleantud jäätmekoguste kohta.

5.1.7. Muud probleemid

Jõhvi valla muud probleemid: • vallavalitsusel puudavad võimalused kogu jäätmekäitlussüsteemi kontrollimiseks (täpne kontroll elanike tegevuse üle puudub); • senini pole suudetud kaasata kõiki kodumajapidamisi jäätmekäitlussüsteemi; • osal elanikest puuduvad jäätmeveo lepingud; • jäätmekonteineri ebapiisav tühjendamine; • sageli püütakse jäätmetest lahti saada alternatiivsetel, mitteseaduslikel meetoditel (nt teiste majade prügikastidesse oma prügi panemine); • vastuolud tekkivate jäätmete koguseid puudutavates andmetes.

24 Jõhvi valla jäätmekava

Lahendused oleksid: • kõikide jäätmevaldajate liitumine korraldatud jäätmeveo süsteemiga; • tekitatud jäätmete enamiku kokkukogumine ja ebaseadusliku jäätmekäitlemise minimeerimine; • ohtlike jäätmete kogumissüsteemi täiustamine sh. tootja vastutuse rakendamine probleemtoodete kogumisel ja käitlemisel; • prügilasse ladestatavate jäätmekoguste vähendamine ja jäätmete liigiti kogumise edendamine; • Jõhvi valla elanike ja ettevõtete jäätmeteadlikkuse arendamine; • jäätmekäitlusalase järelvalve tõhustamine; • pöörata suuremat tähelepanu väheminformeeritud elanikegruppidele, eelkõige venekeelsele elanikkonnale.

25 Jõhvi valla jäätmekava 6. Jäätmehoolde töösuunad Jõhvi vallas

6.1. Tõepärase informatsiooni saamine jäätmekoguste kohta

Üleriigilises jäätmekavas on välja toodud vajadus saada jäätmekavade koostamiseks ning jäätmehoolduse paremaks planeerimiseks üksikasjalikku teavet jäätmetekke, jäätmevoogude liikumise ja edasise käitlemise kohta.

Ametlikud andmed jäätmete tekke ja käitlemise kohta saadakse kvartaalsetest saastetasu aruannetest ja statistilisest aruandlusest. Kahjuks ei peegelda praegune statistika jäätmete teket adekvaatselt. Eelkõige saadakse ülevaade ladestatavate või üleantavate jäätmete kohta, mitte aga tegeliku jäätmetekke kohta. Veelgi segasem on olukord jäätmete koostise osas, kus sisuliselt puudub tekkepõhine ülevaade olmejäätmete koostise kohta. Senini Eestis läbi viidud jäätmetekke uuringud on kasutanud erinevaid metoodikaid, mille tõttu ei ole saadud tulemused reeglina üldistamiskõlblikud. Enne kui jõuda põhjalikumate uuringuteni tuleb läbi viia uuring, mis selgitab kui palju on kasutatavate jäätmemahuti keskmine täituvus, kui suur olmejäätmete tegelik tihedus, milline on jäätmete liigiline koostis ja nende tihedus, kui suur on jäätmete kogus keskmiselt elaniku või majapidamise kohta, kui suur kogus satub korraldatud veosüsteemi, kui suur osa ringlussüsteemi, kui suur osa käideldakse kohapeal (nt kompostitakse). 2005. aastal Jõhvi linnas ühe päeva jooksul läbiviidud vaatluse kohaselt vedas jäätmeveoauto ühelt ringilt prügilasse 40,86m³ prügi, mis kaalus kokku 3 980 kg. See teeb ühe m³ massiks kuskil 87 kg. Samas peab arvestama, et ühekordse vaatluse põhjal ei saa teha veel väga ulatuslikke järeldusi, kuid mingi info need andmed siiski annavad. Kõige raskem on kindlaks teha, milline kogus tekkinud jäätmetest satub lihtsalt loodusesse. Arvestades siiski Jõhvi valla keskmisi jäätmekoguseid ja piiratud eelarveressursse ei ole võimalik ühel omavalitsusel sellise uuringu läbiviimine. Selle teostamiseks peab kaasama riiklike toetusfonde ja võimalusel tegema koostööd naaberomavalitsustega.

Tõepärase informatsiooni saamise eesmärgid: • selgitada välja olmejäätmete liigiline koosseis ja tihedus; • selgitada välja keskmise elaniku poolt käitlemiseks antud jäätmekogus.

Vajalikud tegevused: 2007. aasta jooksul või peale korraldatud olmejäätmete veo rakendumist koostöös teiste omavalitsustega viia läbi käideldavate segaolmejäätmete koostise ja erikaalu uuring.

6.2. Jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikuse vähendamine. Taaskasutamine

Alates 2008. aasta 1. jaanuarist ei või prügilad sortimata jäätmeid vastu võtta. Jäätmete sortimiskohustuse korraldamine on pandud jäätmeseadusega kohalikele omavalitsustele eesmärgiga võimaldada jäätmete taaskasutust võimalikult suures ulatuses.

Ladestamisele suunatud jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikuse vähendamine: • tarbimisharjumuste muutmine; • jäätmete sortimine, mille käigus probleemtooted ja ohtlikud jäätmed eraldatakse muudest jäätmetest; • pakendijäätmete ja pandiga koormatud pakendijäätmete eraldi kogumine; • tekkekohas eraldi sorteeritud jäätmete taaskasutusse suunamine.

26 Jõhvi valla jäätmekava

Olmejäätmete ohtlikuse vähendamine on võimalik tarbimisharjumuste ümberkujundamisega. Tööstusettevõtetes väheneb jäätmete ohtlikus tooraine jm asendamise kaudu vähemohtlikumatega. Need protsessid eeldavad ühiskonna keskkonnateadlikkuse tõusu, mis on pikaajaline protsess. Seetõttu tuleb ohtlike jäätmete keskkonda, sh prügilasse sattumise vältimiseks kasutada ohtlike jäätmete käitlussüsteemi, mis põhineb avalikel kogumispunktidel, kogumisringidel jäätmetekitaja elukohtades, ettevõttesisestel kogumispunktidel.

Prügilasse ladestatavad jäätmekogused hakkavad vähenema vaid siis, kui taaskasutusse suudetakse võtta rohkem jäätmeid ning tõstetakse jäätmete sortimise taset. Kõige parem tulemus saadakse jäätmeid nende tekkekohas sortides. Kohtsortimise edendamine on seatud prioriteediks ka üleriigilises jäätmekavas ja Ida- Virumaa jäätmekavas. Seega on vaja igati soodustada elanikel jäätmete sortimist kodudes ja luua neile head võimalused sorditud jäätmete üleandmiseks.

Jäätmete taaskasutamise eelduseks on: • nende liigiti sorteerimine tekkekohas; • nende segunemise vältimine, selleks vallakodanikele võimaluse loomine sorditud jäätmet paigutamiseks eraldi jäätmemahutitesse; • tavajäätmete ja inertsete jäätmete segunemise vältimine ohtlike jäätmetega; • jäätmetekitajate oskuslik kaasamine jäätmehooldusesse.

Lähtudes eeltoodud põhimõtetest on valitud kahetasandiline jäätmekäitlussüsteem. Esmatasandiks (tinglikult nimetatakse tekitaja ja omavalitsuse tasandiks) jäätmete käitlemisel on jäätmete kohtsorteerimine ja kogumine kodumajapidamistes ning asutuste juures. Tekkekohas sorteeritud jäätmed kogutakse erinevatesse mahutitesse, mis on asetatud elamute juurde või mitme kortermaja juurde ehitatud jäätmemajadesse. Kusjuures pakendi kogumismahutite paigaldamise ja tühjendamise korraldamine jääks pakendi taaskasutusorganisatsioonidele. Eraldi kogutud jäätmed toimetab prügilasse ladestamisele või järelsorteerimisele jäätmeveoettevõte. Jõhvi vallas on paberi- ja papijäätmete ning pakendijäätmete järelsorteerimispunkt AS Ragn-Sells-il. Eraldi kogutud segaolmejäätmed suunatakse ladestamisele Uikala prügilasse. Teine tasand (kohalike omavalitsuste koostöö tasand) on jäätmekäitluskoht – Uikala prügila.

6.2.1. Segaolmejäätmed

Segaolmejäätmete tekke vähendamise ainsaks võimaluseks on elanikkonna tarbimisharjumuste muutmine ja nende harimine (säästev tarbimine, kaupade teadlik valik jne) jäätmehoolduse valdkonnas.

Segaolmejäätmete ohtlikkuse ja koguste vähendamine Segaolmejäätmete ohtlikkuse vähendamiseks: • keskkonnale ja inimeste tervisele ohutute materjalide (ainete) kasutamine; • segaolmejäätmete hulgast kodumajapidamistes ja ettevõtetes eraldatakse kõik ohtlikud jäätmed, mida edasi käideldakse nõuetekohaselt. (põhjalik kohtsorteerimine)

Ladestamisele suunatavate koguste vähendamiseks: • kohtsorteerimisel eraldatakse kõik taaskasutamiseks kõlblikud pakendijäätmed ja paigutatakse eraldi kogumismahutisse või antakse üle pandiga koormatud pakendite vastuvõtupunkti; • kohtsorteerimisel eraldatakse kõik paberi- ja papijäätmed ning paigutatakse eraldi kogumis- mahutitesse; • kompostimisvõimaluste olemasolul eraldatakse ladustamisele suunatavatest jäätmetest komposteeruvad jäätmed, mis paigutatakse eraldi mahutitesse ja käideldakse eraldi.

27 Jõhvi valla jäätmekava

Taaskasutamine Segaolmejäätmete taaskasutamise võib jagada etappidesse: 1) taaskasutatavate jäätmete eraldamine üldisest jäätmeveost ja kokkuvedu; 2) vajadusel sortimine, puhastamine ja pakendamine; 3) transport ümbertöötlemiskohta või müük/üleandmine; 4) taaskasutatud jäätmete ümbertöötlemine; 5) valmistoodangu turustamine.

Omavalitsuse tasandil on otstarbekas keskenduda eelkõige olmejäätmete ja teiste sarnaste jäätmete taaskasutamise esimesele etapile, kuna vastavalt jäätmeseadusele on olmejäätmete taaskasutamise korraldamine kohaliku omavalitsuse ülesanne.

Lähemad eesmärgid ja vajalikud tegevused : • elanikkonna harimine jäätmehoolduse valdkonnas, et kaasata nad olmejäätmete tekkekohas sorteerimisele; • biolagunevate jäätmete kohtsorteerimise, kompostimise võimaluste ja vajaduste kindlaksmääramine; • 2009. aastaks saavutada jäätmete taaskasutuse osakaaluks 30-40% kogutud sega- olmejäätmetest.

6.2.2. Ehitus-ja lammutusjäätmed

Ehitus- ja lammutusjäätmete üldkogus vallas sõltub ehitustegevuse intensiivsusest ja kasutatavatest materjalidest.

Prügilasse ladustatavate ehitus-ja lammutusjäätmete ohtlikuse ja koguste vähendamine: Ohtlikuse vähendamiseks: • vähendada ohtlike ainete kasutamist; • eraldada ja koguda ehituse kõigis etappides tekkivad ohtlikud jäätmed (asbesti sisaldavad jäätmed – sh eterniit, värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed ja nende kasutatud tühi taara ning nimetatud jäätmetega immutatud materjalid, naftaprodukte sisaldavad jäätmed, saastunud pinnas) ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele; • lammutusjäätmete hulgast eraldada materjalid, mis võivad jäätmete edasisel töötlemisel ja kasutamisel põhjustada probleeme ning taaskasutatavate jäätmete kvaliteedi langust.

Koguste vähendamiseks: • vähendada materjalide raiskamist tööde kõikidel etappidel; • suurendada korduvkasutatavate materjalide kasutamist; • lammutusjäätmete hulgast, kus on võimalik, eraldada taaskasutusväärtust omavad materjalid; • kaevise kasutamine korraldada vastavalt maapõueseadusele ja Jõhvi valla jäätmehooldus- eeskirjale.

Taaskasutamine Eraldi tuleks ehitus- ja lammutusjäätmetest eraldada puit, kiletamata paber ja papp, metall, mineraalsed jäätmeid, betoondetailid ja kile. Arvestades Jõhvi vallale (ca 5 km) Uikala prügilas oleva ehitus- ja lammutusjäätmete ladestusväljaku lähedust ei ole otstarbekas eraldi ehitusjäätmete ladestusväljaku rajamine valla territooriumile. Uikala prügilas on võimalik puitu ette valmistada soojusenergia tootmiseks (purustamine). Samuti korraldada betoondetailide purustamine taaskasutatavaks ehitusmaterjaliks ja metallijäätmeteks.

28 Jõhvi valla jäätmekava

Ehitusel ülejääva kaevise kasutamine on lõplikult lahendamata. Mingi koguse kaevist võtab vastu Uikala prügila. Tulevikus peab Jõhvi vald valla üldplaneeringus ette nägema kasvupinnase ladestuskoha ja kaevise kasutamise asukohad (võimaluse piires) madalamate alade ja omaalgatuslike jäätmete mahapanekupaikade korrastamiseks.

Lähimad eesmärgid ja vajalikud tegevused: • ehitusjäätmete maksimaalne liigiti kogumine; • ehitusjäätmete ohtlikuse vähendamine ja ohtlike ehitusjäätmete eraldi kogumine; • ehitusjäätmete taaskasutamine 50% ulatuses aastaks 2009; • propageerida linnaelanike seas ehitus- ja lammutusjäätmete üleandmise võimalust Uikala prügilasse; • ehitus- ja lammutusjäätmete ladestamise lõpetamine pinnasetäitekohtadesse; • ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise kava nõudmine ehitusprojektide ja ehituslubade taotluste koosseisus; • luua võimalused ehitajatele kasvupinnase ladustamiseks haljastustööde tarbeks ja kaevise otstarbekaks kasutamiseks maapinna madalate kohtade täitmisel.

6.2.3. Biolagunevad jäätmed

Jäätmeseaduse mõistes on biolagunevad jäätmed anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, paber ja papp. Lisaks eelpool nimetatutele kuuluvad biolagunevate jäätmete hulka haljastusjäätmed, aiajäätmed ja kalmistujäätmed. Samuti võib biolagunevate jäätmete alla liigitada reoveemuda.

Vastavalt jäätmeseadusele ei tohi prügilasse ladestatavate jäätmete hulgas biolagunevaid jäätmeid olla: 1) üle 45 massiprotsendi alates 2010. aasta 16. juulist; 2) üle 30 massiprotsendi alates 2013. aasta 16. juulist; 3) üle 20 massiprotsendi alates 2020. aasta 16. juulist.

6.2.3.1. Vanapaber ja papp

Tekkivatest vanapaberi ja -papi kogustest suure hulga moodustavad pakendijäätmed, samuti vanad ajalehed, ajakirjad ning kontorijäätmed. Hinnanguliselt moodustavad segaolmejäätmetes vanapaberist ja -papist pakendijäätmed ligikaudu 30 protsenti. Seetõttu käsitleme pakendijäätmete osas ulatuslikumalt vanapaberi ja -papi kogumise ja taasksutamise probleeme. Euroopa Liidu prügiladirektiivi (1999/31/EC) alusel tuleb piirata vanapaberi ja -papi ladestamist prügilasse.

6.2.3.2. Komposteeritavad jäätmed

Läbiviidud jäätmeuuringute alusel on hinnatud biolagunevate jäätmete osakaaluks segaolmejäätmetes 60…90 % nendes piirkondades, kus toimub jäätmete esmane sortimine tekkekohas.

Biolagunevate jäätmete koguste kohta meil ülevaade puudub. Seetõttu on raske otsustada milline tee valida biolagunevate jäätmete käitlemiseks. Hinnanguliselt koguneb aastas kalmistult biolagunevaid jäätmeid 200..220 tonni, valla haljasaladelt 100…120 tonni, elanikkonnalt- asutustelt-ettevõtetelt 1 500 tonni. Kogutav biolagunevate jäätmete kogus on liialt väike, et ehitada vallale oma komposteerimisväljak. Seetõttu osutub praegu otstarbekaks linna haljastusjäätmete, kalmistujäätmete biolagundatava osa ning suuremate korterelamute biolagunevate jäätmemahutitest jäätmete kogumine ja vedu Uikala komposteerimisplatsile. 2009. aastaks tuleb probleem lahendada. 29 Jõhvi valla jäätmekava

Kindlasti tuleks soodustada ja propageerida biolagunevate jäätmete eraldi kogumist ja kompostimist eramajapidamistes. Selleks teha vastavasisulist selgitustööd. Seejuures võib väikeelamutes tekkivaid toidujäätmeid kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes. Aiajäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades. 2005. aastal läbiviidud küsitluse “Jõhvi valla elanike suhtumine ja käitumine jäätmekäitluses” järgi komposteeris oma jäätmeid pidevalt või mõnikord ainult 25% vastanutest. Suuremate kortermajade juurde tuleb paigutada biolagunevate jäätmete kogumismahutid, mis tühjendatakse Uikala prügila komposteerimisväljakule. Väiksemate kortermajade juures komposteerimisvõimaluste olemasolul peaks olema komposter biolagunevate jäätmete jaoks.

Lähimad eesmärgid ja vajalikud tegevused: • saavutada biolagunevate jäätmete eraldi kogumine ja komposteerimine eramutes 50% ulatuses, korterelamutes ja väikeettevõtetes 20% ulatuses aastaks 2009; • lahendada linnas tekkivate haljastus- ja kalmistujäätmete kompostimine; • Uikala prügila osanikud (4 omavalitsust + üks juriidiline isik) leiavad lahenduse prügila komposteerimisväljaku sihipäraseks rakendamiseks ja osanikomavalitsustest bilagunevate jäätmete soodustingimustel vastuvõtu korraldamiseks; • viia läbi 2006…2007. aastal laiaulatuslik kampaania komposteerimisvõimaluste tutvustamiseks elanikkonnale, asutustele ja ettevõtetele; • üle 20 korteriga elamus alates 2008. aastast alustada biolagunevate jäätmete eraldi kogumisega. Kogumismahutite tühjendamine toimub korraldatud jäätmeveo raames Uikala prügila komposteerimisplatsile. Kogumismahuti tühjendamine peaks toimuma 2 korda kuus, vajadusele tihemini; • 2008. aastal alustatakse ettevõtetes biolagunevate jäätmete eraldi kogumisega; • 2009. aastaks jõuda kalmistujäätmete biolaguneva osa eraldi kogumiseni ja äraveoni Uikala prügila komposteerimisväljakule. Vajalik paigutada eraldi konteinerid mittekomposteeruvate jäätmete kogumiseks; • 2009. aastaks lõpetatakse linna haljastusjäätmete ladestamine pinnasetäite kohtadesse ja alustatakse nende komposteerimisega.

6.2.4. Pakendijäätmed

Pakend on kauba hoidmisel kasutatav mistahes materjalist (paber, kartong, klaas, mitmesugune plastik, metall, puit ja muust materjalist) kasutatav toode kauba hoidmiseks või kaitsmiseks ( Pakendiseadus ). Pakendijäätmed on mistahes pakend või pakendimaterjal, mis on jäätmed jäätmeseaduse § 2 tähenduses. Eestis läbiviidud uuringute alusel võib öelda, et pakendijäätmete kaaluosa olmejäätmete üldmassist on kuni 30%. Mahult on pakendijäätmete osa olmejäätmetes isegi kuni 60%. Kuni 100 kg pakendijäätmeid tekib Eestis inimese kohta aastas. (allikas: Üleriigiline Jäätmekava).

6.2.4.1. Vanapaber ja papp

Vanapaberi ja -papi kogumisel on oluline elanike teavitamine, millist vanapaberit võib kogumismahutisse viia ja millist mitte. Üldiselt ei ole otstarbekas paberit kompostida, kuna paber laguneb aeglaselt ja on eraldi kogutuna vääruslikum materjal teisese toormena. Kuna paberi eraldamisega väheneb ladestatavate jäätmete hulk, ei maksa paberi eraldi kogumine elanikele üldjuhul rohkem. Nii on kõige paremini täidetud ka jäätmeseaduses nõutav olmejäätmete enne prügilasse ladestamist sortimise kohustus ja tagatud kogutava vanapaberi kvaliteet. Hilisemal olmejäätmete sortimisel eraldatav paber ei sobi enam materjalina taaskasutuseks.

30 Jõhvi valla jäätmekava

Lisaks kodumajapidamistes tekkivatele paberi- ja papijäätmetele on oluline suunata taaskasutusse ettevõtetes tekkiv vanapaber. Konfidentsiaalse info levimise oht takistab ettevõtetes, büroodes tekkinud vanapaberi tavapärast kogumist. Paberijäätmete kogumismahutisse paigutatavad dokumendid tulevad eelnevalt purustada või kasutada selleks erifirmade teenust.

2005. aastal läbiviidud küsitluse “Jõhvi valla elanike suhtumine ja käitumine jäätmekäitluses” kohaselt põletavad 28% küsitletutest oma vanapaberi ja -papijäätmed. küttekolletes. Samas enamik kortermajade elanikest viivad oma paberi- ja papijäätmed segaolmejäätmete mahutisse.

Lähimad eesmärgid ja vajalikud tegevused: • juurutada taaskasutusse suunatava vanapaberi ja -papi eraldikogumine kodumajapidamistes ja ettevõtetes; • elanikkonnal tekkivast vanapaberist ja -papist kogutakse ja antakse taaskasutusse 2009. aastaks 30%, väikeettevõtetes 50%; • elanikkonna hulgas selgitustöö läbiviimine (kvaliteedinõuded kogutavale paberi- ja papijäätmatele, kogumismahutite asukohad); • olmejäätmete korraldatud veo käivitumisel iga üle 10 korteriga elamu juurde peab korteriühistu paigutama paberi-ja papijäätmete kogumiseks eraldi jäätmemahuti; • kontorites ja büroodes, kus tekib teisese toormena kasutatavaid paberi- ja papijäätmeid rohkem kui 50 kg nädalas tuleb need eraldi koguda ja üle anda jäätmekäitlusettevõttele; • Eesti- ja Vene gümnaasiumi juures viia läbi vanapaberi kogumise kampaania üks kord aastas.

6.2.4.2. Pakendijäätmed

Pakendijäätmete kogumissüsteemi käsitleb 21. aprillil 2004.a. Riigikogus vastu võetud pakendiseadus. Nimetatud seadus sätestab pakendile ja pakendi kasutamisele esitatavad üldnõuded, pakendi ja pakendist tekkivate jäätmete vältimise ja vähendamise meetmed, pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi korralduse ning vastutuse kehtestatud nõuete täitmata jätmise eest. Motiveerimaks inimesi pakendeid ja -jäätmeid eraldi koguma ning pakendiettevõtjale tagastama, näeb pakendiseadus ette tagatisraha ehk pandi kehtestamist. Tagatisraha on kehtestatud õlle, vähese etanoolisisaldusega alkoholjoogi ja karastusjoogi korduskasutuspakendile (klaas- ja plastpakendile) ning õlle, vähese etanoolisisaldusega alkoholjoogi ja karastusjoogi ühekorrapakendile (klaas-, plast- ja metallpakendile). Tarbijad on kohustatud pakendid ja -jäätmed eraldi koguma ja vastavates kogumispunktides üle andma. Selleks, et vähendada prügilasse ladestatava segaolmejäätmete hulka tuleb elanikkonnal ja ettevõtetel pakendijäätmed eraldi koguda ning anda üle kas pandiga koormatud pakendi vastuvõtupunkti või pakendi taaskasutusorganisatsioonile. Pandipakendi organisatsioon ja pakendi taaskasutusorganisatsioon peavad organiseerima kokkukogutud pakendi suunamise korduv-või taaskastusse ja kandma selleks tehtud kulud. Pandipakendi organisatsioon kooskõlastatult Jõhvi vallavalitsusega avab sellisel arvul ja tihedusega pandiga koormatud pakendi vastuvõtupunkte linnas ja maal, et elanikkond oleks motiveeritud pakendit koguma ja üle andma.(praegu vallas ainult 4 vastuvõtupunkti ja 2 taaraautomaati).

Pandiga mittekoormatud pakendi kogumiseks peavad pakendi taaskasutusorganisatsioonid paigutama suuremate korterelamute juurde, eramajade gruppide juurde, külakeskustesse klaas-ja plasttaara kogumise mahutid, mille käitlemiskulud ka ise kannavad. Jõhvi vald haldab 18 klaas- ja plasttaara kogumise mahutit, mis on paigutatud üldkasutatavatesse kohtadesse ja on mõeldud kõigile tasuta kasutamiseks. Käitlemiskulud kannab vald.

31 Jõhvi valla jäätmekava

Jõhvi vallas on välja kujunemas süsteem, kus pakendiettevõtjad (kaubanduseetevõtted jne) on sõlminud koostöölepingud pandipakendi organisatsiooniga ja pakendi taaskasutus- organisatsiooniga. Pandipakendi organisatsioon avab pandiga koormatud pakendi vastuvõtu- punktid ja kannab pandiga koormatud pakendi käitlemiskulud. Pandiga koormamata pakendi kogumisega tegeleb pakendi taaskasutusorganisatsioon koostöös jäätmeveoettevõtetega ja kannab tehtud kulud. Korraldatud jäätmeveo kehtimahakkamisel võib Jõhvi vallas ainult antud piirkonnas ainuõiguse saanud jäätmevedaja teha koostööd omas piirkonnas tegutseva pakendi taaskasutus- organisatsiooniga. Ettevõtetes kujundatakse välja pakendikogumise süsteem analoogselt elanikkonna süsteemiga. Lõppkasutaja või tarbija on kohustatud pakendi ja pakendijäätmed tagastama tühjalt ja liigiti sordituna ning paigutama ainult vastavasse (markeeritud) jäätmemahutisse. Tagastatavale ja jäätmemhutisse kogutavale pakendile kehtesteb pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon omad nõuded (puhtus, etiketi märgistuse loetavus, mitte kokkupressitud, ilma metallilisandideta, ilma metallkorkideta jne).

Lähimad eesmärgid ja vajalikud tegevused: • 2007. aasta jooksul arendada välja pakendi ja pakendijäätmete kogumisüsteem Jõhvi vallas; • alustada pakendijäätmete eraldi kogumist tekkekohas (alates 2006. aasta 1. jaanuarist); • 2007. aastal koguda ja suunata taaskasutusse 40% pakendijäätmete kogumassist; • selgitustöö tegemine elanikkonna hulgas pakendijäätmete taaskasutusse suunamise vajalikkusest, üleandmise võimalustest ja pakendijäätmete põletamise ohtlikusest; • vallavalitsusel koostöös pakendi taaskasutusorganisatsiooni ja jäätmeveo ettevõttega planeerida pakendijäätmete kogumismahutite paiknemise võrgustik vallas; • pakendi taaskasutusorganisatsioonil koostöös jäätmeveo ettevõttega paigaldada vastavalt vajadusele pakendijäätmete kogumismahutid; • pandipakendi taaskasutusorganisatsioonil avada 2007. aasta I poolaastal Jõhvi vallas täiendavalt 4 pandiga koormatud pakendi vastuvõtupunkti. (mikrorajoon, Jõhvi küla, Narva mnt piirkond, kesklinn).

6.2.5 Ohtlikud jäätmed

2000.a. läbi viidud olmejäätmete koostise uuring näitas, et olmejäätmete massist moodustavad 0,2% ohtlikke jäätmeid (allikas: Üleriigiline Jäätmekava). Ohtlike jäätmete eraldamine jäätmevoost on üks efektiivsemaid vahendeid keskkonda viidavate jäätmete ohtlikkuse vähendamiseks. Oluline on jätkata ohtlike jäätmete kogumist tavajäätmetest eraldi ja kogumissüsteemi täiustamist. Jõhvis linnas on olemas ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt, kuhu saavad vallakodanikud tasuta ära anda nimetatud jäätmeid. Samuti korraldatakse linnas ja maal ohtlike jäätmete kogumist 2 korda aastas kogumisringide kaudu. 2005.aastal läbiviidud küsitlusest ”Jõhvi valla elanike suhtumine ja käitumine jäätmekäitluses“ ilmnes, et vastanutest 57% ei tea kus asub nende linnas ohtlike jäätmete kogumispunkt. 10% vastanutest olid kasutanud võimalust ohtlike jäätmete üleandmiseks linna ohtlike jäätmete kogumispunkti.

6.2.5.1 Probleemtooted

Probleemtoode on jäätmeseaduse mõistes toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad patareid ja akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad ning elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad. Probleemtoodete jäätme- hoolduskulud kannab jäätmeseaduse järgi tootja. Kohalik omavalitsus saab probleemtoodete eraldi kogumist soodustada elanikke teavitades ja tootjatega koostööd tehes. 32 Jõhvi valla jäätmekava

Patareid Patareide kogumisvõrgustiku ülalpidamiskulud edaspidi katavad tootjad (tootjaorganisatsioon). Edaspidi paigutatakse patareide kogumiskastid avalikesse kohtadesse (ühiskondlikud hooned, kauplused, raamatukogud, bürood jne) Keskkonnateadlikkuse edendamise eesmärgil võib patareide kogumiskastid paigutada koolidesse, et arendada kooliõpilastes harjumust ohtlikke jäätmeid eraldi koguda. Seni on Jõhvi vallas kasutusel 4 patareide kogumise kasti. 2007. aasta algul lisandub veel 20 kogumiskasti.

Akud Akusid saab Jõhvi vallas ära anda ohtlike jäätmete kogumispunkti. Alates 13. augustist 2005.a. peab vana aku tagasi võtma ka uue aku müünud ettevõte. Edaspidi korraldavad akude kogumist ja käitlemist tootjad. Tulevikus peaks kasutusest kõrvaldatud vanade akude kogumiskohtadeks Jõhvi vallas kujunema bensiinijaamad, akusid müüvad ettevõtted ja autoremondi töökojad. Seni kuni ei ole käivitunud kasutusest kõrvaldatud akude kogumissüsteem, võetakse eraisikutelt vanu akusid vastu Jõhvi ohtlike jäätmete kogumispunktis aadressil Kaasiku tn 3.

Mootorsõidukid ja nende osad Alates 1. jaanuarist 2006. aastast võtab Uikala prügila eraisikutelt vastu tasuta autorehve (8 tk korraga). Alates 13. augustist 2005.a.võib vanad rehvid jätta ka müügi-või teenindusettevõttesse, kust osteti uued rehvid. Kasutusest kõrvaldatud vanasõidukid tuleb viia Jõhvi küla 14A AS Kuusakoski autolammutusse, kus kasutusest kõrvaldatud mootorsõiduki demonteerib lammutuskoda määruses ”Romusõidukite käitlusnõuded“ kehtestatud korras. Mootorsõidukite osad saab jätta autoteenindusettevõttesse uue osa paigaldamisel. Varem kogutud kõlbmatud autoosad saab ära anda AS-le Kuusakoski (Jõhvi küla 14A). 2005. aastal läbiviidud küsitluse ”Jõhvi valla elanike suhtumine ja käitumine jäätmekäitluses” põhjal võib väita, et suuremal osal elanikest vanarehve ei tekkinud. Teised hoiavad kasutamis- kõlbmatud rehvid kodus või garaazis kuni üleandmiseni jäätmekäitlejale. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt vastu võetud direktiivile 2000/53/EÜ vanasõidukite kohta peab hiljemalt 1. jaanuariks 2006 kõigi kasutuselt kõrvaldatud sõidukite aastane korduv- ja taaskasutamine hõlmama vähemalt 85 protsenti sõiduki keskmisest massist ning aastane korduvkasutus ja ringlussevõtt vähemalt 80 protsenti sõiduki keskmisest massist.

Elektri- ja elektroonikaseadmed ning nende osad EL elektri- ja elektroonikaseadmete direktiiv on püstitanud eesmärgi koguda kodumajapidamistest 31. detsembriks 2006.a. neli kilogrammi elektri- ja elektroonikajäätmeid inimese kohta aastas. Alates 13. augustist 2005.aastast võtavad elektri ja elektroonikaseadmeid müüvad kauplused tagasi kasutamiskõlbmatu seadme uue ostmisel. Endistest aegadest jäänud kasutuskõlbmatud seadmed saab ära anda Jõhvi ohtlike jäätmete kogumispunkti ( v.a. külmkapid, elektripliidid, elektiboilerid). Kõiki elektri- ja elektroonikatoodete romusid võetakse vastu AS Ragn-Sells (Jõhvi küla 14) asuvasse spetsiaalsesse kogumispunkti.

PCB-sid sisaldavad seadmed PCB-sid sisaldavaid tooteid kasutatakse Eestis vähe ja väga spetsiifilistel aladel. PCB-sid sisaldavad peamiselt trafopunktides kasutatavad õlid. Tõenäoliselt ei ole omavalitsusel vaja antud jäätmeliigi osas tootja vastutuse süsteemi sekkuda.

6.2.5.2 Kodumajapidamistest ohtlike jäätmete kogumine

Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (vanad ravimid, süstlad, vanad värvid ja lahustid, päevavalguslambid, vanad mürkkemikaalid jne) kogub eraisikust jäätmevaldaja teistest jäätmetest

33 Jõhvi valla jäätmekava eraldi ja toimetab ohtlike jäätmete kogumispunkti või annab üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale kogumisringide ajal. 2005. aasta küsitlusest “Jõhvi valla elanike suhtumine ja käitumine jäätmekäitluses“ ilmnes, et mõned inimesed kurtsid eelkõige elektri- ja elektroonikatoodete üleandmisvõimaluste puudumise üle. Kuna tegemist on valdavalt raskete jäätmetega ja igaühel ei ole võimalusi nimetatud jäätmete kogumispunkti viimiseks (hoitakse tavaliselt keldris ja garaažis kuni üleandmisvõimaluse avanemiseni). Vanu ravimeid elanikelt võtavad vastu tasuta kõik üldapteegid ja korraldavad nende edasise käitlemise.

Lähimad eesmärgid ja vajalikud tegevused: • vältida ohtlike jäätmete sattumist keskkonda ja ladestamist Uikala prügilasse olmejäätmete hulgas; • kevadel ja sügisel korraldada nii maal kui ka linnas ohlike jäätmete kogumisringid ohtlike jäätmete kogumiseks elanikkonnalt; • patareide kogumissüsteemi raames 2006. aastal soetada 20 kogumiskasti ja paigaldada need avalikesse kohtadesse; • koostöös tootjatega avada 2006…2007. aastal täiendavalt 2 akude kogumispunkti; • käivitada elektri- ja elektroonikatoodete jäätmete üleandmine toodete müügipunktidesse.

6.2.5.3 Ettevõtetes tekkivate ohtlike jäätmete kogumine

Ettevõtetes tekkivad ohtlikud jäätmed kogutakse eraldi kohapeal ja säilitatakse kuni üleandmiseni litsentseeritud jäätmekäitlejale. Ohtlike jäätmete üleandmiseks ettevõte sõlmib otselepingu litsentseeritud ohtlike jäätmete käitlejaga.

Lähimad eesmärgid ja vajalikud tegevused: • seada sisse kontroll ohtlikke jäätmeid tekitavate ettevõtete, nendes ettevõtetes tekkivate ohtlike jäätmete koguste ja nende üleandmise üle; • nõuda ettevõtetelt, kus ohtlikke jäätmeid tekib, ohtlike jäätmete eraldi kogumist ja nõuetekohast hoidmist (markeeritud jäätmemahutis); • nõuda ettevõtetelt ohtlike jäätmete käitluslepingute sõlmimist litsentseeritud jäätmekäitlejatega.

6.2.6 Tervishoiu-ja veterinaarteenuse osutamise käigus tekkivad jäätmed

Vastavalt keskkonnaministri määrusele 29. aprill 2004 nr 38 on tervishoiu- ja veterinaarasutuste nakkusttekitavate jäätmete ladestamine prügilatesse keelatud alates 31. detsembrist 2004. Ladestada võib eritöötluse läbinud jäätmeid. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamise käigus tekkivad riski- ja tavajäätmed. Riskijäätmete käitlemisele laienevad ohtlike jäätmete käitlemise nõuded. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamise käigus tekkinud tavajäätmetele laienevad segaolmejäätmete ja pakendijäätmete käitlemise nõuded. Lähimad eesmärgid ja vajalikud tegevused: • korraldada nii, et kõikides tervishoiu- ja veterinaarteenust osutavates ettevõtetes toimuks riskijäätmete kogumine vastavalt kehtivale ”korrale” ja üleandmine litsentseeritud jäätmekäitlejale; • tervishoiu- ja veterinaarteenust osutavad asutused peavad sõlmima lepingud vastavate jäätmekäitlejatega riski- ja ohtlike jäätmete kui ka olmejäätmete üleandmiseks.

34 Jõhvi valla jäätmekava

6.2.7 Metallijäätmed

Metallijäätmed on põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed. Metallijäätmete täpsustatud nimistu kehtestatakse keskkonnaministri määrusega. Elanikkonnal tekkivate metallijäätmete koguste kohta andmed puuduvad. 2005. aasta küsitlusest ”Jõhvi valla elanike suhtumine ja käitumine jäätmekäitluses“ selgub, et 24 % küsitletutest eraldab metallijäätmed muudest jäätmetest ja annab siis eraldi üle vastavale jäätmekäitlejale. Metalli töötlemisettevõttes AS Mäetehnika tekib aasta jooksul kokku mitmesuguseid metallijäätmeid ca 1 900 tonni. AS Mäetehnika korraldab ise metallijäätmete kogumise ja üleandmise teisese toorme kogujale. Tavaliselt viivad/annavad üle elanikud ja väikeettevõtted ise oma metallijäätmed vastavate jäätmete kogumisega tegelevatele ettevõtetele.

Lähimad eesmärgid ja vajalikud tegevused: • koguda operatiivselt kokku kasutuskõlbmatud metallijäätmed ja suunata nad ümbertöötlemisele; • elanikkonna informeerimine metallijäätmete üleandmise võimalustest ja üleandmise kohtadest.

6.2.8 Muud jäätmed

Muude jäätmete all saab eelkõige vaadelda selliseid jäätmeid, millele praegusel ajal puudub teisese toormena nõudlus ja puudub ümbertöötlemise võimalus. Nõudluse tekkimisel tuleb sellistele jäätmetele luua üleandmisvõimalused. Polüetüleenist kilejäätmete teke on Jõhvi vallas suhteliselt suur. Seda tänu aianduskooperatiividele ja aiandile, kus see kile leiab laialdast kasutamist. Samuti kasutatakse suurtes kogustes kilet silohoidlate katmiseks. Enamus kilejäätmetest on määrdunud mullaga või silojäätmetega ja seetõttu eritöötluseta kasutamine teisese toorainena võimatu. Tekkinud kilejäätmed olmejäätmet hulgas viiakse Uikala prügilasse. Mitte harvadel juhtudel kilejäätmed ka põletatakse, mis on aga lubamatu. Klaasi (v.a. pakendjäätmed) praegu ei koguta, sest ei ole piisavalt taaskasutusvõimalusi. Taaskasutusvõimaluste tekkimisel tuleb korraldada klaasijäätmete eraldi kogumine (aknaklaas, peeglid, jm). Tekstiilijäätmete (kasutatud riideesemed) puhul tuleb leida võimalusi nende jäätmete taaskasutamiseks. Momendil sellised võimalused puuduvad. Perspektiivikaks võib osutuda heategevusliku kogumispunkti loomine, kuhu elanikud saavad tuua oma kasutatud riideid (tekstiilijäätmed).

Lähimad eesmärgid ja vajalikud tegevused: • teha selgitustööd elanike seas kilejäätmete põletamise kahjulikkusest; • viia läbi 2007. aastal elanikkonna küsitlus riideesemete (majapidamistarvete) heategevusliku kogumispunkti loomise vajadusest; • taaskasutusvõimaluste tekkimisel luua elanikele kilejäätmete üleandmisvõimalused; • akna- ja peegliklaasi taaskasutusvõimaluste tekkimisel luua elanikele nimetatud jäätmete üleandmisvõimalused.

6.3 Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine

Olmejäätmete taaskasutatava osa kõrvaldamine ja kõrvaldamiskohad (ka lõppkasutamine või ümbertöötlemine) sõltuvad nende kogumisviisidest ja taaskasutusettevõtte ärihuvidest ning nende valitud kriteeriumitest. Seega ei ole üldjuhul otstarbekas taaskasutatavate jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine kohapeal. Jõhvi valla jaoks on selleks Uikala prügila, mis igati vastab kõigile nõuetele, et saavutada olmejäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine. 35 Jõhvi valla jäätmekava

Otstarbekas on selliste jäätmete kohapeal taaskasutusse suunamine, mis ei reosta keskkonda ja milliseid on võimalik väikeste kulutustega taaskasutuseks sobivateks muuta. Sellised on osa ehitus- ja lammutusjäätmeid, mis on võimalik kohapeal purustada ja samal objektil taaskasutada. Teise grupi sellistest jäätmetest moodustavad komposteeruvad aia- ja toidujäätmed eramajapidamistes, mis rakendades õiget tehnoloogiat, on võimalik keskkonnaohutult muuta taaskasutatavaks kompostmullaks.

Elanikkonnalt kogutud ohtlikud jäätmed antakse üle litsentseeritud jäätmekäitlusettevõttele, millega tagatakse nende keskkonnaohutu kõrvaldamine. Ohtlike jäätmete käitlemisel on probleemiks vanaõli käitlemine, mida reguleerib keskkonnaministri 21. aprilli 2004.a. määrus nr 23 ”Vanaõli käitlusnõuded“. Puudub ülevaade mooteriõlide müügikoguste ja kokkukogutava vanaõli koguste üle. Palju vanaõli kasutatakse mittesihipäraselt (ei koguta kokku ja ei anta üle käitlusettevõttele või ohtlike jäätmete kogumispunkti) ning seetõttu on olemas oht keskkonnareostuse tekkimiseks. Vastavalt Jõhvi linna arengukavale aastani 2007 toimub ühisveevärgi ja kanalisatsiooni renoveerimine/juurdeehitus, millega tagatakse täiendavalt paljudele linnaelanikele kanalisatsiooni- teenuse olemasolu. Sellega väheneb heitvee kogumiskaevude arv ja tühjendusvedu maht.

Lähimad eesmärgid ja vajalikud tegevused: • 2006. aasta jooksul koguda kokku elanikkonnalt ohtlike jäätmete kogumisringide toimumise ajal suurem osa endistest aegadest jäänud vanaõlist; • seada sisse 2006…2007.aastal kontroll autoteenindusettevõtetes müüdava õli koguste ja kokkukogutava vanaõli koguste üle.

6.3.1 Mahajäetud jäätmed ja saastunud pinnas

Aastakümneid on Jõhvi vallas olnud probleemiks jäätmete ebaseaduslik mahapanek linna ümbritsevatesse metsadesse ja nende matmine oma koduaedadesse. 2005. aastal läbiviidud küsitlusest ”Jõhvi valla elanike suhtumine ja käitumine jäätmekäitluses” osavõtnute hinnangul on ebaseaduslike prügimägede teke tõsine probleem. Peamiselt on see aastatega välja kujunenud harjumus, et selline käitumisnorm ongi normaalne. 2005. aasta seisuga leiti Jõhvi valla pinnalt 16 suuremat ebaseaduslikku jäätmete mahapaneku kohta. Kuigi võib öelda, et viimastel aastatel on jäätmete ebaseaduslik mahapanek vähenenud, ei ole probleem siiski kadunud.

Kuna hüljatud jäätmete omanikku on keeruline identifitseerida, siis on selliste jäätmete koristamine toimunud maksumaksja rahaga või projekti rahaga (KIK jne). Ebaseaduslikult loodusesse visatud (hüljatud) jäätmete hulgas on tihti ohtlikke jäätmeid. Seega on oluline likvideerida mahajäetud jäätmed esmalt seal, kus see kujutab potentsiaalset ohtu inimeste tervisele ja/või keskkonnale (nt põhjavee saastumise oht).

Lähimad eesmärgid ja vajalikud tegevused: • ebaseaduslike jäätmete mahapanekukohtade likvideerimine aastaks 2009; • planeerida valla eelarves igal järgneval 3 aastal mitte vähem kui 150 000 krooni aastas hüljatud jäätmete koristamiseks ja mahapanekupaikade korrastamiseks.

6.3.2. Jääkreostusobjektid Jõhvi vallas

Jääkreostuskollete nimekirjas (AS Maves “Ohtlike jääkreostuskollete kontroll ja uuringud” leping nr K-11-1-2003/1658) on Jõhvi vallas toodud riikliku tähtsusega objektina Edise aherainemäed, mis asuvad Jõhvi linnas Sompa tänav 40, endise 2. kaevanduse territooriumil ja mis on osaliselt põlenud (2 tk). Oma ohtlikkuselt on nad vabariigi 75 ohtlikuma objekti hulgas 31. kohal. 36 Jõhvi valla jäätmekava

Ohustavaks komponendiks on fenoolid, mis saastavad põhjavett. Riigi tasemel on otsustamata, mida võtta ette põlenud aherainemägedega. Riiklikus jääkreostuskollete nimekirjas on Tammiku kaevanduse ja 2. kaevanduse territooriumid kui kohaliku tähtsusega jääkreostuskolded (137. kohal 200 hulgast) (allikas: Jõhvi linnavalitsus). Peale nende objektide on Jõhvi linnas Narva mnt. 139 kinnistu piiril õlijäätmetega saastunud kraav ja Jõhvi vallas Viru vanglaga piirneval alal õlijääkidega saastunud ala, millede likvideerimisega tegeletakse.

6.4 Jäätmete kogumise ja veo optimeerimine

Kogumis- ja transpordisüsteemi ei saa muust jäätmekäitlusahelast eraldi vaadelda. Kasutatavate vahendite ja seadmete parameetrid määrab ühelt poolt ära jäätmete iseloom, teiselt poolt milliseid jäätmete töötlus- või ladestusmeetodeid kasutatakse. Kogumismahutite suurused ja tüübid tuleb valida sellise arvestusega, et need sobiksid tühjendamiseks enamkasutatavate jäätmeveokitega. Kogumisvahendi konkreetne suurus elamu juures määratakse kogemuslikult ja minimaalsed mahutite tühjendussagedused kehtestatakse vallavolikogu poolt. Korraldatud jäätmevedu rakendatakse Jõhvi vallas eelkõige segaolme- jäätmetele ja olmes tekkinud suurjäätmetele.

6.5 Korraldatud jäätmeveo korraldamine

Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta(desse), kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi. Vastavalt jäätmeseadusele on kohalikul omavalitsusel kohustus organiseerida oma haldus- territooriumil korraldatud olmejäätmevedu. 1. maist 2004 jõustunud jäätmeseaduse § 66-70 sätestavad kohaliku omavalitsuse organi korraldatud jäätmeveo tingimused. Jõhvi vallas korraldatud jäätmevedu hakkab toimuma 2007. aastal. Jäätmevedajate valikuks tuleb korraldada konkurss vastavalt jäätmeseaduse § 67 lg 1 konkurentsi- seaduse alusel kehtestatud korras. Võttes aluseks jäätmeseaduse § 67 lg 3 moodustati Jõhvi vallas 2 jäätmeveopiirkonda (Põhja-ja Lõunapiirkond).

Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu-või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas Jõhvi Vallavolikogu määruse ”Jõhvi vallas korraldatud jäätmeveole ülemineku korra, korraldatud jäätmeveo piirkondade, jäätmeveo teenustasu piirmäärade ning vedamise sageduse ja aja kehtestamine” jõustumisest või Jõhvi Vallavalitsuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest. Nimetatud määrusega kehtestati Jõhvi vallas jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad (veopiirkondade piiride kirjeldused on toodud määruse lisas), vedamise sagedus ja aeg ning teenustasu piirmäärad. Jäätmeveo teenuse hind kummaski piirkonnas kujuneb välja pakkumiste tulemusena, millisega vedaja peab hakkama osutama veoteenust antud piirkonna jäätmevaldajatele. Konkursi tulemusena edukaks tunnistatud pakkujatega (kummaski piirkonna üks) sõlmib vallavalitsus raamlepingu korraldatud jäätmeveo tingimuste täpsustamiseks, mis on aluseks jäätmevaldaja ja vedaja vahelise teenuse osutamise lepingu sõlmimisel.

Lähimad eesmärgid ja vajalikud tegevused: • 2006.a. I kvartalis korraldatud olmejäätmeveo konkursside väljakuulutamine;

37 Jõhvi valla jäätmekava

• 2006.a. I kvartalis arvutiprogrammi, ostmine jäätmevaldajate registri pidamiseks (arvestuse ja kontrolli sisseseadmine); • alates 2007. aasta jaanuarist minna valla Põhja veopiirkonnas üle korraldatud olmejäätmete veole.

6.5.1 Jäätmevaldajate register

Korraldatud jäätmeveo sisseviimisega luuakse jäätmeseaduse kohaselt jäätmevaldajate register. Korraldatud jäätmeveo käivitumisel võimaldab jäätmevaldajate register jälgida jäätmevaldajate liitumist korraldatud jäätmeveoga, jäätmeteket vallas, jäätmevaldaja asukohta ja saada täpsemaid andmeid jäätmekoguste kohta, mis viiakse ladestamisele Uikala prügilasse. Register võimaldab informatsiooni-ja andmevahetust jäätmevedajate ja vallavalitsuse vahel. Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud jäätmevaldajatel, kes korraldavad oma jäätmekäitlust iseseisvalt, on kohustus esitada ülevaade oma jäätmekäitlusest kord aastas, omavalitsuse poolt määratud tähtajaks. Esitatud andmed registreeritakse jäätmevaldajate registris. Jäätmevaldajate registri pidamine võimaldab omavalitsusel saada andmeid, mis võimaldavad prognoosida ladestamisele üleantavate jäätmete ja taaskasutusse suunatud jäätmete koguseid nii koguseliselt kui ka liigiliselt.

6.5.2. Väljaarendatav olmejäätmete kogumise skeem Jõhvi vallas

Korraldatud olmejäätmete vedu Korraldatud veosüsteem käivitatakse 2007. aasta jaanuaris Põhja veopiirkonnas ja 2007.a. I poolaastal Lõuna veopiirkonnas, kui vastavad veoettevõtted on konkurssi korras välja valitud ning Keskkonnateenistuse poolt neile korraldatud jäätmeveoluba väljastatud.

Korraldatud jäätmeveoga hõlmatakse: • segaolmejäätmete kogumine ja vedu nii eraisikutelt kui ka ettevõtetelt; • üle 10 korteriga elamutele (soovi korral ka vähema korterite arvuga elamud) paberi- ja papijäätmete ning pakendijäätmete (pandiga koormamata klaas- ja plasttaara) kogumine ja vedu korraldatud jäätmeveo raames ning biolagunevate jäätmete kogumine ja vedu korraldatud jäätmeveo raames (alates 2008. aastast); • suuregabariidiliste jäätmete (suurjäätmete) äravedu vastavalt jäätmekäitluseeskirjale.

Sortimata segaolmejäätmed (ka sortimisel järele jäävad segaolmejäätmed) kogutakse jäätme- mahutisse või jäätmekotti. Soovitav jäätmemahuti suurus ja minimaalsed tühjendamise sagedused kehtestatakse vallavolikogu määrusega. Korraldatud jäätmeveoteenuse ühikmaksumus (antud mahutitüübi ühe tühjenduse maksumus) selgub konkursil pakkumise tulemusena ja on ühesugune korteriühistutele, eramajade omanikele, asutustele ja ettevõtetele antud veopiirkonnas. Teises veopiirkonnas võib konkursi tulemusena teenuse ühikmaksumus kujuneda erinevaks.

Erandid: 1. Juhul, kui kinnistul on jäätmeteke väiksem, saab erandkorras Jõhvi vallavalitsuselt taotleda ühe jäätmemahuti kasutamist mitme kinnistu kohta. 2. Elanikud saavad põhjendatud taotluse alusel teatud ajaks vabastuse liitumisest korraldatud jäätmeveosüsteemiga (vastavalt kehtivale korrale) ja korraldada oma olmejäätmete käitlust ise. Sel juhul peavad nad igal aastal andma aru jäätmetekke ja käideldud jäätmetekoguste kohta Jõhvi Vallavalitsusele. 3. Vastavalt jäätmeseaduse § 69 lg 4 1 on korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba. Kõik tehtud erandid registreeritakse veopiirkonna jäätmevaldajate registris. 38 Jõhvi valla jäätmekava

Taaskasutatavate jäätmete kogumine toimub alljärgnevalt: 1. Klaas- ja plastpakend, mis ei ole pandiga koormatud viiakse avalikesse kohtadesse või korterelamute juurde või küladesse avalikuks kasutamiseks paigutatud pakendijäätmete kogumise mahutitesse. Selliselt kogutud pakendijäätmed vajavad järelsorteerimist sorteerimisjaamas. Paberi- ja papijäätmete kogumine toimub korteriühistute või avalikesse kohtadesse või asutuste juurde paigutatud paberi- ja papijäätmete kogumismahutitesse. Selliselt kogutud paberi- ja papijäätmed vajavad järelsorteerimist sorteerimisjaamas. Pandiga koormatud pakendijäätmed annab jäätmevaldaja üle pandipakendi vastuvõtupunkti.

Taaskasutatavate jäätmete mahuti ühekordne käitlemistasu on oluliselt odavam kui sortimata jäätmetel.

Biolagundavate jäätmete puhul keskendutakse nende tekkekohas komposteerimisele vastavalt heale tavale ja jäätmehoolduseeskirjas toodud nõudeid järgides.

Ohtlikke jäätmeid saab üle anda ohtlike jäätmete kogumispunkti või kogumisringide ajal otse jäätmekäitlejale (kogumisringid 2 korda aastas nii linnas kui ka maal).

6.5.2.1 Taaskasutatavate jäätmete kogumispunktide paigutamise analüüs

Valdav enamus Jõhvi valla elanikest on koondunud Jõhvi linna, kus saab eristada 2 piirkonda (Jõhvi ja Jõhvi mikrorajoon) ning Jõhvi külasse ja Tammiku asulasse. Saavutamaks võimalikult suurt sorteerimistaset ja teha taaskasutatavate jäätmete üleandmine lihtsamaks (näiteks vähendada elanike jalavaeva, kui nad peaksid oma taaskasutatavaid jäätmeid viima ainult ühte kogumispunkti) tuleks rajada enamus kogumispunktidest linna, kuid ei tohi ära unustada ka külades elavaid inimesi. Külades tuleb taaskasutatavate jäätmete kogumismahutid paigutada kogemuslikult väljaselgitatud kohta, kus nende kasutamine on kõige intensiivsem.

Jõhvi vallas korraldatud jäätmeveo kehtimahakkamisest saab jäätmeveo ainuõiguse veopiirkonnas ainult üks jäätmevedaja, kes samuti omab ainuõiguse pakendijäätmete kogumiseks. Selliselt käivitub süsteem, kus jäätmevedajal on ülevaade segaolmejäätmete ja pakendijäätmete mahutite täituvuse üle ning lihtne on optimaalne tühjendussagedus kehtestada. Pakendikogumise süsteemi tervikuna rahastatakse taaskasutusorganisatsioonide poolt. Käivitunud on pakendikogumise mahutite sisu ja paberi-ja papijäätmete kogumismahutite sisu sorteerimine sorteerimispunktis. Momendil töötab üks selline sorteerimispunkt Jõhvi külas ning kuulub Ragn-Sells AS-le.

6.6. Kotinuka prügila keskkonnaohutumaks muutmine ja sulgemine

Keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määruse nr 38 ”Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ järgi suletakse prügila järgmistel juhtudel: • prügila on saavutanud projektikohase mahu; • prügilaloa kehtetuks tunnistamisel; • sulgemise vajadus tuleneb muu õigusakti nõudest.

Prügilate sulgemise nõuded on lühidalt järgmised: • prügila sulgemine peab toimuma vastavalt käitaja poolt esitatud ja keskkonnateenistuse poolt heaks kiidetud sulgemiskavale, milles on arvestatud määruse asjakohaseid nõudeid võimalike kahjulike keskkonnamõjude vältimiseks.

39 Jõhvi valla jäätmekava

Kotinuka prügila , mis oli kasutusel 1950. aastast on jäätmete ladestamine 31.12.2001.a. lõpetatud. Prügila pindala on 11 ha, jäätmelasundi paksus 9…12 m, jäätmete maht üle 1 mln m³. Prügila osas on tehtud suhteliselt palju uuringuid ja koostatud mitmeid keskkonnamõju hindamisi. Prügila sulgemistööd algasid 2005. aastal. ja lõpevad tõenäoliselt 2006.aasta lõpuks.

6.7. Jõhvi valla elanike ja ettevõtete keskkonnateadlikkuse arendamine

Jäätmekäitluse korrastamine vajab eri institutsioonide koostööd jäätmeprobleemide teadvustamiseks. Tähelepanu tuleb suunata jäätmemajandusele arendadamisele ja tõsta kodanike keskkonnateadlikkust. Keskkonnateadlikkuse tähenduses vaatame elanikkonna jäätmealast üldkasvatust, väljaõpet ja teavet selle valdkonna arengute, võimaluste ja vajaduste kohta. Teavitustöö ning erinevate siht- ja koostöörühmade vaheliste suhete loomine on toeks jäätmekavas ettenähtud eesmärkide elluviimisel.

Teavitustöö strateegia lähtub sotsiaalse keskkonna analüüsist, sihtrühmade, sidus- ja koostöörühmade uuringutest ning jäätmekäitlusega seotud isikute sisemistest võimalustest – nende hoiakuid, informeeritust ja harjumusi arvestades. Analüüsi põhjal määratletakse teavitustöö etapid soovitud eesmärkide saavutamiseks. Samas pannakse paika nimetatud teavitustöö etappide elluviimiseks sobivad taktikad ja tegevused. Olemasoleva olukorra parandamiseks võib elanike teadlikkust, hoiakuid ja käitumist arvestades püstitada lähiaastateks järgmised eesmärgid: • laiendada jäätmekäitlusprobleemidega tegelevate huvigruppide ringi ja süvendada nendevahelist koostööd, et tagada ühtne ressursisäästlik ja jätkusuutlik lähenemine (tootjad, taaskasutusorganisatsioonid, jäätmevedajad, vald); • väärtustada rohkem personaalset ja kogukonnapõhist lähenemist inimestele, mis eeldab küll suuremat jõupingutust, kuid tagab paremad tulemused käitumise muutumisel; • pöörata suuremat tähelepanu väheminformeeritud elanikegruppidele, eelkõige venekeelsele elanikkonnale.

Vajalikud tegevused: 1. Keskkonnateadlikkuse edendamise kampaania ja teavitustöö läbiviimiseks vahendite planeerimine aastateks 2006–2009. 2. Teavitustöö suunamine ettevõtetele. 3. Jäätmealaste õigusaktide ja juhendmaterjalide tõlkimine vene keelde.

6.8. Jäätmete sortimiskeskuse rajamise otstarbekuse hindamine

Jõhvi vallas hakkavad jäätmejaamana põhimõtteliselt toimima korterelamute gruppide juurde ehitatavad jäätmemajad. Lisaks sellele on praegustes konkurentsitingimustes tegutsevad jäätmekäitlusettevõtted ise asunud tegema ettevalmistusi jäätmete sorteerimiskeskuste loomiseks. Sellise sorteerimiskeskuse on Ragn-Sells AS Virumaa osakond rajanud Jõhvi külasse. Jäätmete sorteerimisjaama rajamisel peab kindlasti arvestama, et kvaliteetse taaskasutatava materjali saamiseks on kõige tähtsam jäätmete liigiti kogumine tekkekohas. Tekkekohas eraldi sorditud ja eraldi mahutitesse paigutatud pakendijäätmed ja paberi- ja papijäätmed sorteerimiskeskuses sorteeritakse ja pakendatakse vastavalt taaskasutajate tellimustele.

40 Jõhvi valla jäätmekava

6.9. Järelevalve tõhustamine

Jäätmemajanduse järelevalve toimub jäätmeseaduse (§ 119) kohaselt keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras. Jäätmekäitluse üle teostab järelevalvet keskkonnainspektsiooni Virumaa osakond. Keskkonnajärelevalve seaduse järgi on kohalik omavalitsus järelevalveasutus, millel on oma territooriumil keskkonnainspektsiooniga samasugused õigused ja kohustused.

Lähimad eesmärgid ja vajalikud tegevused: • Jõhvi valla jäätmevaldajatest ülevaate saamine; • kõigi olmejäätmeid tekitavate jäätmevaldajate kaasamine korraldatud jäätmeveo süsteemi; • parem koostöö keskkonnainspektsiooni, maakonna keskkonnateenistuse ja omavalitsuse vahel; • korraldatud jäätmeveo sisseseadmine ja jäätmevaldajate registri töölerakendamine; • tõhusam kontroll eraisikute ja ettevõtete üle, vajadusel lisaks mõne järelevalveametniku töölevõtmine.

6.10. Jäätmemajandusalase statistika korrastamine

Jäätmemajanduse statistika korrastamine on peamiselt riigi ja keskkonnaministeeriumi struktuuride ülesanne. Jäätmeseaduse § 118 kohaselt hoitakse ja töödeldakse jäätmearuandlusega kogutud andmeid keskkonnaregistris. Kohalikul omavalitsusel on võimalus teha oma territooriumil toimuva kohta järelepärimisi. Jäätmemajanduse andmete haldamine ühendatakse jäätmevaldajate registriga. Aruannete esitamine on soovitav lahendada veebipõhiselt. Andmebaasi loomine lihtsustab tunduvalt edaspidist jäätmemajanduse planeerimist, probleemide väljaselgitamist ja kompleksse ülevaate saamist jäätmemajanduses toimuvast.

Kohalikule omavalitsusele oluliste jäätmemajandusalaste statistiliste andmete korrastamiseks määrab omavalitsus esmalt kindlaks, milliseid andmeid on tal oma tegevuse korraldamiseks vaja. Jäätmemajanduse planeerimisel vajab kohalik omavalitsus oma territooriumil tekkinud jäätmete kohta järgmisi andmeid: • koguste kohta jäätmeliikide kaupa (segaolmejäätmed, metallijäätmed, ohtlikud jäätmed, biolagunevad jäätmed, pakendijäätmed, vanapaber, -papp jm); • taas- ja korduvkasutusse suunatud koguste kohta; • kõrvaldamisele suunatud koguste kohta; • jäätmeveo lepingute olemasolu ja täitmise kohta.

Lähimad eesmärgid ja vajalikud tegevused: • jäätmevaldajate registri asutamine ja registri pidamine; • jäätmeveo aruannete esitamine jäätmevedajate poolt; • jäätmearuannete esitamine korraldatud jäätmeveoga mitteliitunute poolt; • vajadusel erinevate jäätmetekke uuringute läbiviimine.

41 Jõhvi valla jäätmekava 7. Jäätmekäitluse keskkonnamõju ja jäätmekäitluseks vajamineva loodusvara mahu hinnang

Jäätmekäitluse mõju keskkonnale võib vaadelda erinevatest aspektidest lähtuvalt. Jäätmekäitluse keskkonnamõju võib olla (jäätmeseadus): • mõju inimeste tervisele ja heaolule; • looduskeskkonna reostamine.

Täpsemalt vaadelduna võib nii inimeste tervist ja heaolu kui ka looduskeskkonda mõjutada jäätmekäitluses tekkiv nõrgvesi, reovesi, hais, visuaalne (esteetiline) pilt, müra, mis seostub jäätmekäitlusega, prügilagaasid, jäätmete põletamisest või jäätmeveost tulenev õhusaaste. Samuti mõjutab oluliselt keskkonda ressursside tarbimine. Mida rohkem jäätmeid taaskasutatakse, seda vähem raisatakse ressursse. Jäätmekäitluse erinevates etappides on keskkonnamõjud erinevad. Seetõttu tuleb vaadelda igat jäätmekäitluse etappi eraldi.

7.1. Jäätmete tekke ja jäätmete kogumise keskkonnamõjud

Jäätmekogused, mis viiakse otseselt keskkonda, sõltuvad suuresti jäätmete sortimisest ja taas- ning korduvkasutusest. Mida rohkem jäätmeid sorditakse, seda rohkem suudetakse vähenda jäätmete negatiivset keskkonnamõju. Sortimise käigus eraldatakse taaskasutatav materjal ja ohtlikud jäätmed. Nii on võimalik kokku hoida tarbitavaid ressursse ja vältida ohtlike ainete keskkonda sattumist. Kui Jõhvi vallas õnnestub rakendada jäätmekavas kirjeldatud tegevusi: tõsta elanike keskkonnateadlikkust ja tihendada jäätmekogumispunktide võrgustikku, siis õnnestub jäätmekäitluse keskkonnamõjusid Jõhvi vallas vähendada. Jäätmete sortimismäärade kasv vähendab nii loodusreostust jäätmete keskkonda viimisel kui ka ressursikasutust.

7.2. Jäätmeveo keskkonnamõjud

Jäätmeveo peamisteks keskkonnamõjudeks võib pidada jäätmeveomasinate tekitatavaid heitgaase ja võimalikku jäätmete sattumist keskkonda jäätmeveo ajal. Jäätmeveo keskkonnamõjude alla võib liigitada ka jäätmeveoga kaasnev potentsiaalne hais ja müra. Üks olulisemaid jäätmeveoga seotud keskkonnamõjude vähendajaid on korraldatud olmejäätmevedu kogumispiirkondade kaupa. Sel moel vähenevad jäätmeveo masinate läbitavad vahemaad ning transpordist tingitud keskkonnamõju jäätmekäitluses.

7.3. Jäätmete kõrvaldamise keskkonnamõju

Senini on Jõhvi vallas osutunud valdavaks jäätmekäitlusviisiks jäätmete ladestamine Uikala prügilasse. Kuna Uikala prügila ei asu Jõhvi valla territooriumil, siis kõrvaldustoimingute käigus tekkiv keskkonnamõju ei mõjuta otseselt Jõhvi valla elukeskkonda. Mõningat mõju Jõhvi valla elukeskkonnale võib avaldada suletud Kotinuka prügila eelkõige nõrgvee kaudu, mis juhitakse Kohtla-Järve peakraavi ja sealt edasi Pühajõkke.

42 Jõhvi valla jäätmekava

7.4. Kokkuvõte

Jäätmekäitluse negatiivsete keskkonnamõjude minimeerimiseks on vaja rakendada käesolevas jäätmekavas loetletud tegevusi, mis aitavad korrastada jäätmekäitlust, suurendada jäätmete sortimist ja taaskasutust, vähendada prügilasse ladestatavate jäätmete koguseid ning seega ka ohtlike jäätmete sattumist keskkonda. Eesmärk on suurendada taaskasutatava materjali ringlust ning vältida selle ladestamist looduskeskkonnas.

7.5. Jäätmekäitluseks vajamineva loodusvara mahu hinnang

Kotinuka prügila Prügila projektijärgsed sulgemistööd lõpetati 2005 .aastal. Loodusvara edaspidine vajadus langeb ära.

43 Jõhvi valla jäätmekava 8. Jäätmehoolduse korraldus ja rahastamine

8.1. Integreeritud jäätmekäitlus

Jäätmekäitluse integreerimise all mõistetakse jäätmekäitluse toimingute ühendamist ja koostoimimist. Integreerimise vajadus on seotud püstitatud majandus-, sotsiaal- ja keskkonnakaitse eesmärkide saavutamise efektiivsusega ning on tingitud teatud omapäradest. Hajutatusest tingituna on teatud jäätmeliikide tekke- ja käitluskoha vahelised vahemaad suured, tekkivad jäätmekogused aga väikesed, mistõttu transpordikulud on suured. Integreerimine on võimalik nii teatud jäätmekategooria või -liigi (näiteks olmejäätmete) käitlemiseks kindla eesmärgiga kui ka erinevate jäätmeliikide kooskäitlemiseks. Jõhvi vallas on integreerimise võimalus järgmine: • eri liiki taaskasutatavete jäätmete kogumine ühisesse mahutisse ja järelsorteerimine sorteerimisjaamas (paber, papp, papptaara jne kogumine ühisesse mahutisse ning klaas ja plastpakendi kogumine ühisesse mahutisse).

8.2. Teadlikkuse tõstmine ja järelvalve tõhustamine

Kaasaegse jäätmekäitluse arendamine ei ole üksnes tehniline, vaid ka sotsiaalne probleem. Jäätmekavaga püstitatud eesmärkide elluviimine eeldab elanike kaasamist ja vastavat selgitustööd. Jäätmete tekke vähendamine, jäätmete sorteerimine ja käitlemine tekkekohas sõltub suurel määral elanike valmisolekust jäätmekäitlust edendada. Valmisolek omakorda on seotud motivatsiooniga – parandada elukeskkonda tervikuna, vähendada jäätmekäitluse maksumust jne.

Elanike kaasamisel tehtava selgitustöö saab jagada kaheks: 1) üldine süstemaatiline keskkonnakasvatus, sh ka kõikidele sihtgruppidele suunatud säästva jäätmekäitluse propaganda; 2) konkreetse jäätmekäitlusprogrammi käivitamise eelne ja selle toimimise ajal toimuv selgitustöö.

Iga konkreetse programmiga seotud teavitamine ja propagandatöö peab käivituma tunduvalt varem, enne tehnilise teostamise juurde asumist. Sõltuvalt käivitatava programmi iseloomust ja teostamiskohast võivad sihtgrupid olla järgmised: kinnistute omanikud, kortermajade elanikud, koolilapsed, ettevõtjad.

Pideva selgitustöö ja teavitamise aluseks on eesmärgistatud info edastamine – ajalehed, kuulutused, viidad, internet. Kuna interneti kasutamine on piiratud, peab enamus informatsiooni levitama paberkandjal.

Lähiaastatel peab elanikkonda ja vastavaid sihtgruppe informeerima eelkõige järgmistest asjadest: • koduses majapidamises tekkivate ohtlike jäätmete iseloomustus ja kuidas neid käidelda; • biolagunevate jäätmete eraldamine kodus ja tiheasustuses kasutatavad lihtsad kompostimisseadmed koos jooniste jm vajalikuga; • milliseid jäätmeid võib põletada; • kus asuvad linna territooriumil erinevate jäätmeliikide vastuvõtupunktid.

Tulenevalt Jõhvi linna arengukavast aastani 2007 peab kogu jäätmekäitlus ja jäätmekäitlusalane selgitustöö toetama säästva arengu põhimõtteid.

Teadlikkuse tõusu saab kiirendada ka järelvalve tõhustamise kaudu. Jäätmekäitluse üle teostavad järelevalvet Keskkonnainspektsioon ja tema piirkondlikud osakonnad. Keskkonnajärelevalve 44 Jõhvi valla jäätmekava seaduse järgi on ka kohalik omavalitsus järelevalveasutus, millel on oma territooriumil Keskkonnainspektsiooniga samasugused õigused ja kohustused.

Järelevalve tõhustamise abinõud on järgmised: • parem koostöö Keskkonnainspektsiooni ja omavalitsuse vahel; • väiketootjate-jäätmetekitajate jäätmearuande kohustus; • avalikkuse kaasamine risustamisest ja jäätmete seadusevastasest ladestamisest teatamisele.

8.3. Jäätmehoolde rahastamisvõimalused

Jäätmekäitluse süsteemi ümberkorralduse tagajärjel võib eeldada, et tulevikus jäätmete käitlemise hind tõuseb oluliselt ning seda põhjustavad järgmised faktorid: • prügilate rajamise, kasutamise, sulgemise ja järelhoolde kulud suurenevad; • suurenevad jäätmete veokulud; • suurenevad ohtlike jäätmete käitlemisega seotud kulud; • suurenevad jäätmete taaskasutamise kulud; • suurenevad jääkreostuse likvideerimise kulud; • suurenevad jäätmehoolduse arendamise üldised kulud: planeerimine, uuringud, selgitustöö. Lähiaastatel nõuavad Jõhvi valla jäätmemajanduses suuremaid investeeringuid järgmised tegevused: • avalike jäätmemahutite võrgu väljatöötamine ja mahutipargi komplekteerimine; • biolagunevate jäätmete käitlussüsteemi rajamine; • jäätmete taaskasutamissüsteemi juurutamine; • ohtlike jäätmete kogumissüsteemi täiustamine. Eesti Vabariigi jäätmekäitlusalane seadusandlus järgib saastaja maksab ja tootja vastutuse põhimõtteid. Eelpool nimetatud tegevuste finantseerimiseks tuleks kasutada kõiki võimalikke allikaid: • jäätmetekitajad (nende poolt makstav jäätmeveo teenustasu suurus peab olema olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamise-, kasutamise-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud (jäätmeseadus § 66 lõige 5); • tootja vastutuse printsiibid probleemtoodetele (jäätmeseaduse § 26 järgi ja pakendijäätmetele pakendiseaduse § 16 järgi); • saastetasu jäätmete keskkonda viimise eest (jäätmeseadus § 72); • kohaliku omavalitsuse eelarve; • sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus; • riiklikud vahendid; • abirahad (EL struktuurfondid).

Sisuliselt jaguneb jäätmehoolduse rahaline koormus eri tasandite vahel: riik, maakond, omavalitsus, erasektor ja jäätmetekitaja.

Korraldatud jäätmeveo teenustasu kehtestamisel tuleb silmas pidada põhimõtet, et jäätmetekitajale peab sorteeritud jäätmete üleandmine olema odavam, kui sorteerimata jäätmete üleandmine. Jäätmeveo teenustasu koosneb peamiselt kogumiskuludest ja käitluskuludest.

Pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteemide juurutamine võib kaasa tuua teatud lisakulutusi pakendiettevõtjatele (pakendikasutajatele ja -täitjatele, pakendatud kauba importijatele, turustajatele), kes on sunnitud ümber korraldama oma tegevust ja kaupade logistikat, investeerima pakendijäätmete käitlemisse jms. Tagatisrahade süsteemi juurutamine nõuab ettevõtjatelt näiteks

45 Jõhvi valla jäätmekava

ümberkorraldusi kaupade veol ning kaubanduselt pakendite ja pakendijäätmete tagasivõtu osas, millega võivad kaasneda küllaltki suured kulutused.

Kuna korduskasutuspakendi kasutamine on tavaliselt seotud suuremate kuludega on korduskasutuspakendi kulud ühe pakendiühiku kohta kõrgemad kui ühekorrapakendi puhul. Seetõttu on uuringute alusel tõestatud, et korduskasutuspakendi kasutamine on väiksema keskkonnakoormusega kui ühekorrapakendite kasutamine. Selge on aga see, et mida suurem on rakendatud pakendi – ja pakendijäätmete kogumissüsteemi kaudu kogutud ja taaskasutatud pakendijäätmete hulk, seda väiksemad on jäätmete lõppkõrvaldamisega seotud kulud. (nii majanduskulu kui ka ladestamisest tulenev keskkonnamõju/kulu).

46 Jõhvi valla jäätmekava

9. Tegevuskava jäätmehoolde eesmärkide realiseerimiseks

Jäätmekava rakendamine

Valdkond Tegevuse/projekti Tulemused Teostamise Hinnanguline Viited, märkused nimetus aeg maksumus 1. Jäätmete 1.1. Käideldavate Ülevaade 2007- Sõltub metoodikast, Uuring planeeritakse koguste ja segaolmejäätmete käideldavatest hinnanguliselt 50000 alates 2007. aastast, koostise koostise ja erikaalu jäätmetest, krooni valla kohta samuti rahastamine väljaselgitamine uuring koostisest ja mahukaalust 1.2.Ettevõtete Ülevaade ettevõtete 2005- Kulud kannab vastav Jäätmeseadus, § 44 jäätmekavade koostamine jäätmetekkest ja 2007… ettevõte lg 4 käitlusest 1.3. Jäätmevaldajate Jäätmevaldajate 2006 Kuni 10 000 krooni Jäätmeseadus § 69 lg registri loomine registreerimine arvutiprogrammi 3

ostmine ja registri käivitamine 2. Jäätmete 2.1.Paberi- ja Segaolmejäätmete 2007- Kuni 20 000 krooni Otstarbekas on sortimine papijäätmete kogumise koguse alustada kohapeal, edasist mahutite täiendav vähendamine, pilootprojektina 2-3 käitlust ja paigaldamine linna ja vanapaberi ja papi jäätmemahuti ladestamist hajaasustusse taaskasutamiseks hankimise ja nõudvate tingimuste loomine paigutamisega. jäätmete koguse Mahutid paigaldab vähendamine korterelamute juurde

47 Jõhvi valla jäätmekava

veoettevõte 2.2. Pakendijäätmete Pakendijäätmete 2006–2007 Pakendiettevõtte Koostöös kogumisvõrgustiku välja võrgustiku rahastamine pakendiettevõttega, arendamine arendamine täpsemad tingimused tiheasutusaladel määrab pakendiseadus 2.3. Taaskasutatavate Taaskasutusse Pidevalt Kulud kannab Korraldamine jäätmete lahuskogumine minevate jäätmete ettevõte koostöös

ettevõtetes koguste keskkonnateenistuse suurendamine ja -inspektsiooniga 2.4. Elektri- ja Elektri- ja 2006–2007 Probleemtoodete Koostöös elektroonikajäätmete elektroonikajäätmete tootja rahastamisel probleemtoodete lahuskogumise võrgustiku tootjaga võimaluste loomine arendamine. AS Ragn Sells vastuvõtupunkti avamine Jõhvi külas 2.5. Avaliku Segaolmejäätmete 2007…. Korrashoidmise-ja Valla eelarvest pakendikogumise koguste käitlemiskulude võrgustiku tööshoidmine vähendamine kandmine igal aastal

(18 valla omandis oleva 10 000 krooni pakendikogumismahuti korras-ja tööshoidmine) 3. Ohtlike 3.1.Akude täiendavate Hüljatud 2007 akude Koostöös jäämete kogumispunktide probleemtoodete kogumismahutite probleemtoodete kogumine ja avamine (2 tk) valla koguste täiendavate ostmine tootjetega. transport bensiinijaamades vähendamine kuni 10 000 krooni Kogumismahutite (2 tk) ostmine valla eelarve

48 Jõhvi valla jäätmekava

rahadega 3.2. Ohtlike jäätmete Ohtlike jäätmete Igal aastal Kuni 50 000 krooni Maksumus sisaldab kogumispunkti koguste aastas OJ transpordi ja ülalpidamine vähendamine kahjustustamise segaolmejäätmetes kulusid ja looduses 3.3. Ohtlike jäätmete Ohtlike jäätmete Igal aastal Kuni 26 000 krooni Maksumus sisaldab ka kogumisringide koguste aastas tasu OJ läbiviimine maal ja linnas vähendamine lõppkäitluseks. 2 korda aastas segaolmejäätmetes Planeeritakse valla ja looduses eelarvest 3.4. Patareide Ladestavate 2006–2007 20 patereide Koostöös lahuskogumise süsteemi jäätmete ohtlikkuse kogumiskasti probleemtoodete väljarendamine. vähendamine ostmine ca 15 000 tootjaga

Kogumiskastide krooni Mahutite ostmine paigutamine avalikesse planeeritakse valla kohtadesse eelarvest 3.5. OJ nõuetekohane Käitlemissüsteemist 2004– Kulud kannab Jäätmeseadus § 26 jt kogumine ja üleandmine väljasolevate ohtlike ettevõte OJ-alased õigusaktid

ettevõtetes jäätmete koguste vähendamine 4. Ehitus- ja 4.1. Jäätmekäitlusnõuete Ülevaate saamine 2006 Ei nõua lisakulusi Vastav täiendus lammutusjäätmed sidumine ehitusjäätmete jäätmekäitluseeskirjas, ehitusdokumentatsiooniga liikidest ja kogustest vastav täiendus valla ehitusmääruses. 4.2. Kaevise Kaevise 2006… . Kulud kannab OV ja kaevise kasutuskohtade (pinna nõuetekohaseks kaevise omanik väljavedaja

49 Jõhvi valla jäätmekava

täitmiseks ja käitlemiseks OV- 50 000krooni planeerimiseks) tingimuste loomine ettevalmistamine valla territooriumil 5. Biolagunevad 5.1 Biolagunevate Segaolmejäätmete 2006 Ei nõua täiendavaid Kulud kannab jäätmed jäätmete kompostimine koguste kulutusi majaomanik tekkekohas vähendamine 5.2. Biolagunavate Elanikkonna 2007 10 000 krooni Voldiku trükkimise jäätmete komposteerimise informeerituse kulud planeeritakse propageerimine tõstmine valla eelarvest.

ühepereelamutes, taludes; juhendmaterjali levitamine 5.3. Haljastusjäätmete Prügilas ladestavate 2006-2007 Uikala prügila baasil kompostimisvõimaluse segaolmejäätmete

loomine Jõhvi vallas koguste vähendamine 5.4.Sõnnikumajanduse Väheneb Alates Kulud kannab korrastamine valla keskkonnasaastuse 2006.a. ettevõte

loomakasvatusettevõtete oht. farmides 5.5. Reoveesette Lõpetatakse 2007-2009 Määratakse KIK ja omavahendite vastuvõtupunkti rajamine keskkonna projektiga arvelt

Jõhvi reostamine ca 2,0 miljon krooni ümberpumpamisjaama reoveesettega 6. Tervishoiu- 6.1.Tervishoiuasutuste Tervishoiujäätmete 2007 Selgub pärast jäätmed jäätmevoogude analüüsi nõuetekohane uuringuid

50 Jõhvi valla jäätmekava

koostamine 2007. a käitlemine 6.2. Tervishoiuasutuste Kogumissüsteemi 2006 Ei nõua täiendavaid jäätmete juurutamine kulutusi valla kogumissüsteemi eelarvest, juurutamine 2006. a kulud kannab tervishoiuasutus 6.3. Veterinaarteenust Veterinaarteenuse 2006 Ei nõua täiendavaid osutavate ettevõtete osutamisel tekkivate kulutusi valla jäätmete jäätmet eelarvest, kogumissüsteemi nõuetekohane kulud kannab käivitamine käitlemine veterinaarteenuse osutaja 7. Jäätmete 7.1. Korraldatud Korraldatud 2007 Konkursi Veoettevõte valitakse kogumine ja olmejäätmete veo olmejäätmete vedu korraldamise kulud konkursi alusel transport rakendamine kehtestatakse kuni 15 000 krooni Võimalik konsultatsioon 7.2. Jäätmemajade Prügilasse 2007-2008 Kuni 585 000 kr KIK-i ja rajamine sorteeritud ladestatavate jäätmemajade omavahendite arvel jäätmete jäätmemahutite segaolmejäätmete ehitamiseks

paigutamiseks koguste korterelamute gruppide vähendamine juurde 7.3. Avalike Avalike kohtada 2006 Kuni 50 000 krooni Planeeritakse valla jäätmemahutite prügistamise 30 mahuti eelarves

paigaldamine vähendamine hankimiseks ja paigaldamiseks

51 Jõhvi valla jäätmekava

8. Jäätmete 8.1. Taaskasutatavate Prügilasse 2006 Selgub hiljem Valla eelarve ja kõrvaldamine jäätmete ladestatavate jäätmekäitleja kogumisvõrgustiku segaolmejäätmete kavandamine ja rajamine koguste vähendamine 8.2. Jäätmete suunamine Jäätmeseaduse Kogu aeg –

Uikala prügilasse nõuete täitmine 8.3. Hüljatud jäätmete Keskkonnareostuse alates Eelarves Kulud kaetakse valla mahapanekukohtade vähenemine 2006.aastast planeeritakse igal eelarvest likvideerimine aastal kuni 200 000 krooni olukorra paranemiseni 9. Jäätme- 9.1. Jäätmekava Ajakohastatud 2008 Kokku – hoolduse regulaarne ülevaatamine jäätmekavad 5000…10 000 krooni regulaarne ja tegevuste aastas kavandamine; kaasajastamine vastavalt koolitus, täitmisele korraldus 9.2. Konkreetsete Täiendava raha Pidevalt – – projektide väljatöötamine saamine

ja rahastamistaotluste jäätmehooldusesse koostamine 9.3. Selgitustöö ja ürituste Eelduste loomine Pidevalt Kuni 10 000 krooni Projektirahad korraldamine kavandatu aastas täitmiseks 9.4. Kontrollida Ettevõtte OJ Kord aastas Täiendav Keskkonnajärelevalve

ettevõtetes nõuet ekohast käitlemise kontroll rahastamine pole seadus

52 Jõhvi valla jäätmekava

OJ kogumist ja kord aastas vajalik üleandmist 10.Lisaks 10.1. Eeskirjade 2007 Vastavalt õigusaktide Jäätmekäitluseeskirjade kaasajastamine nõuetele täiendamine, muutmine 10.2.Suunavate ja kodanike 2006-2007 kuni 10 000 krooni Planeeritakse valla keelavate siltide informeerituse aastas siltide eelarvest

ülespanek tõstmine valmistamiseks ja ülespanekuks

53 Jõhvi valla jäätmekava

Kokkuvõte

Jõhvi valla jäätmekava 2006 – 2010 koostamisel analüüsiti jäätmemajanduse hetkeolukorda Jõhvi vallas. Sellest lähtuvalt toodi välja jäätmemajanduses valitsevad probleemid, püstitati jäätmemajanduse arendamiseks vajalikud eesmärgid ning töötati välja tegevuskava püstitatud eesmärkide ellurakendamiseks.

Jõhvi valla jäätmekava 2006 – 2010 koostamise juures on arvestatud hetkel kehtivatest seadusandlikest aktidest tulenevate nõuete ja kohustustega. Lisaks on arvestatud riiklikul tasemel sisseviidud jäätmekäitlusalaste muudatustega, eeskätt üleriigilisest jäätmekavast, Ida- Virumaa jäätmekavast ja jäätmeseadusest ning pakendiseadusest lähtuvalt. Ida-Virumaa jäätmekava on kasutatud niipalju kui see võimalik on olnud, arvestades praegusel ajal kehtivate seaduste ja määrustega, mida maakondlik jäätmekava nii täpselt ei käsitle.

Käesoleva jäätmekava ellurakendamisel on oluliste märksõnadena määratletud jäätmetekke vähendamine ja vältimine, jäätmete taaskasutamise suurendamine, keskkonna- ja terviseriskide vähendamine ning majanduslikult ja sotsiaalselt vastuvõetava jäätmemajanduse juurutamine. Esmatähtis on seejuures kõigi jäätmetekitajate haaramine jäätmekäitlussüsteemi ja jäätmete kohtsortimise juurutamine.

Kuna käesolev jäätmekava on Jõhvi valla jaoks esimene, siis on oluline see iga aasta või maakondliku jäätmekava muutumisel muudatusettepanekute tekkimisel üle vaadatakse.

Jõhvi valla olulisemad jäätmeprobleemid on järgmised: 1) valla prahistamine; 2) avalike prügikastide vähene hulk; 3) jäätmete ebapiisav sorteerimine; 4) madal keskkonnateadlikkus; 5) jäätmete põletamine kodumajapidamistes; 6) elanike madal sissetulek, elanikkonna võime tasuda jäätmekäitlustoimingute eest.

Jäätmekavas on püstitatud järgmised jäätmekäitlusalased töösuunad: 1. Tõepärase informatsiooni saamine jäätmekoguste kohta. 2. Jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine ning taaskasutamine jäätmeliikide kaupa, kus erilist rõhku on pandud: • pakendijäätmete kogumissüsteemi juurutamisele; • ohtlike jäätmete kogumissüsteemi täiustamisele; • biolagunevate jäätmete kogumissüsteemi arendamisele; o vanapaberi ja papi kogumissüsteemi arendamisele; o kompostitavate jäätmete biokäitluse arendamisele; • ehitusjäätmete käitluse arendamisele; • tervishoiuasutuste jäätmete käitluse arendamisele; • saastunud pinnase ja jääkreostuse likvideerimisele. 3. Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine. 4. Jäätmete kogumise ja veo optimeerimine. 5. Korraldatud jäätmeveo korraldamine. 6. Jõhvi valla elanike ja ettevõtete jäätmeteadlikkuse arendamine. 7. Jäätmete sortimiskeskuse rajamise otstarbekuse hindamine.

54 Jõhvi valla jäätmekava

8. Järelvalve tõhustamine. 9. Jäätmemajandusalase statistika korrastamine.

Väljatoodud töösuundade järk-järgulisel elluviimisel korrastub jäätmekäitlusalane tegevus Jõhvi vallas, luuakse uusi võimalusi jäätmete üleandmiseks jäätmekäitlejatele, paraneb inimeste suhtumine jäätmekäitlusse ning vähenevad jäätmekäitluse negatiivsed keskkonnamõjud. Jäätmekava ellurakendamine on oluline, et tagada Jõhvi vallas säästev areng ja säilitada meeldiv elukeskkond ka tulevastele põlvedele.

55 Jõhvi valla jäätmekava

Kasutatud kirjandus

1. Jäätmekava koostamise juhend. Tallinn: SA REC Estonia, 2003 2. Üleriigiline jäätmekava. Tallinn: Keskkonnaministeerium, 2002 3. Ida-Virumaa jäätmekava. Tallinn: AS Maves, 2002. 4. (Ida-Virumaa jäätmekava eelnõu. Tallinn: AS Maves, 2005.) 5. Jõhvi linna arengukava aastani 2007. Jõhvi: Jõhvi Linnavalitsus, 2003. 6. Ida-Virumaa arengustrateegia 2005-2013, Jõhvi 2005. 7. Tartu linna jäätmekava 2005-2009, Tartu 2004. 8. Põlva linna ja valla jäätmekava aasateks 2004-2010 Põlva: Põlva Linnavalitsus, 2004. 9. Jõhvi valla ja Jõhvi linna ühinemisleping, Jõhvi 2005. 10. Kriipsalu, M. Jäätmeraamat. „Ehitame“ kirjastus, 2001. 11. Jõhvi valla kodulehekülg. Üldinfo. Üldandmed, 2005. [http://www.johvilv.ee/index.php?js=&valdkond=yldinfo&link=yldm] (12. Lillemets, M., Kask, H., 2005. Avaliku arvamuse küsitlus „Jäätmemajandusega seonduvate probleemide küsitlus-uuring” 2005)

56 Jõhvi valla jäätmekava

Lisad

Lisa 1 Küsimustik Jõhvi valla majapidamistele

Infoleht

See uuring püüab selgitada, mida erinevad inimesed arvavad Jõhvi valla ja Jõhvi linna jäätmemajandusest, selle probleemidest ja lahendamise võimalustest ning jäätmekäitlusest üldiselt.

Küsitluslehe täitmine ei võta palju aega, kuid selle kasu on hindamatu omavalitsusele, et tagada tulevikus paremad tingimused jäätmemajanduse korraldamiseks. Küsitluses osalemine on vabatahtlik ja sellest võib igal ajal loobuda.

Küsitletav ei pea oma nime avaldama ja seepärast on tagatud vastuste anonüümsus.

Küsimuste tekkimise korral ankeedi täitmisel võib pöörduda kohalikku omavalitsusse. tel. 33 71780 (vald) või 33 63772( linn)

Teile sobiv variant märkige ristikesega ruudu sisse
, muude variantide korral kirjutage oma arvamus

Küsitlusleht Jõhvi elanikele

1. Küsitletav elab Kuni 20 korteriga elamus
Üle 20 korteriga elamus
Individuaalelamus (talus)

2. Teie elamu (korter) on Ahiküttega
Keskküttega( kaugküte, gaasiküte)
Elektriküttega

3. Kas jäätmekäitlus on teie arvates Jõhvi linnas ja vallas probleemiks? Jah
Ei
Ei oska öelda

4. Kui, siis mis on probleemiks? Jäätmekäitlusfirmade töö ei vasta nõuetele
Jäätmete äravedu on kallis
Omaalgatuslikud prügimäed linna ja valla territooriumil
Sorteeritud jäätmeid pole võimalik ära anda

57 Jõhvi valla jäätmekava

Muud probleemid______

5. Kuhu te panete oma jäätmed? Prügikonteinerisse, mille tühjendab Teiega lepingut omav jäätmekäitlusfirma
Viite ise prügilasse
Jäätmeid ei teki
Muu variant______

6. Kas Teie maja jäätmemahutit tühjendatakse Teie arvates piisavalt? Jah
Ei
Ei oska öelda

7. Kas Te sorteerite oma jäätmeid? Jah
Mõnikord
Ei

8. Kui sorteerite oma jäätmeid, siis kui põhjalikult? Eraldan klaastaara
Eraldan metalli
Eraldan papi ja paberi
Eraldan plastik- ja kilepakendid
Eraldan ohtlikud jäätmed Eraldan komposteeritavad jäätmed

9. Kas Te põletate jäätmeid? Jah
Mõnikord
Ei

10. Kas Te komposteerite oma jäätmeid? Jah
Mõnikord
Ei

11. Kas Te olete viimase paari aasta jooksul üle andnud (ära viinud): Ohtlikke jäätmeid ( vana õli, vanad akud, patareid, televiisorid, kemikaali jäägid, päevavalguslambi torud jne.) Kaasiku tänavas asuvasse vastuvõtupunkti

Vanapaberit kogumiskonteineritesse

Klaastaara kogumiskonteineritesse

12. Kas jäätmete sorteerimine on Teie arvates vajalik? Jah
Ei
Ei oska öelda

13. Kas olete valmis edaspidi oma majapidamises jäätmete sorteerimisega tegelema? Jah
Ei
Ei oska öelda

14. Milline variant on Teie arvates jäätmete kogumiseks parim? Rändkogumispunkt kindlal päeval Teie elukoha läheduses (jäätmekoti äraandmine)
Tõstate jäätmed jäätmemahutisse ja auto korjab need ära
Elamutegrupi keskmes paiknev kogumiskeskus
Ei oska öelda
Muu variant______

58 Jõhvi valla jäätmekava

15. Kui palju (liitrit) jäätmeid tekib Teil hinnanguliselt ühes kuus ………………….

16. Kas Te olete saanud jäätmete sorteerimise vajadusest ja olemusest piisavalt teavet? Jah
Ei

17. Millistest allikatest see teave pärineb? Ajalehest
Raadiost
Televisioonist
Internetist
Infovoldikutest
Muu variant______

18. Kas Te teate, et Jõhvi linnas on Kaasiku tänavas (V.A.B.A. kütusetankla läheduses) Jõhvi linna ohtlike jäätmete kogumispunkt Tean
Ei tea

19. Millist teavet sooviksite üldiselt teada saada? Jäätmekogumispunktide asupaigad
Jäätmete liigitus ja kuidas neid sorteerida
Jäätmekäitlusega tegelevad ettevõtted
Muu variant______

20. Kui, siis kust sooviksite eeskätt teavet saada? Ajalehest
Raadiost
Televisioonist
Internetist
Infovoldikutest
Muu variant______

21. Kui, siis mis võiks olla teisiti võrreldes praeguse jäätmete taaskasutussüsteemiga ( pakendi äraandmine, pandipakendi äraandmine) vastuvõtupunkte võiks olla tihedamini
informeeritus võiks olla parem
muu variant ……………………………………………………………………………………

59 Jõhvi valla jäätmekava

22. Sugu Mees
Naine

23. Vanus kuni 20
21-40
41-60
üle 60

24. Haridus põhi
kesk
keskeri
kõrg

25. Pereliikmete arv …………………

26. Sissetulek krooni kuus ühe pereliikme kohta kuni 1500
1501-3000
3001-6000
üle 6000

Jõhvi Linnavalitsus ja Jõhvi Vallavalitsus tänavad Teid küsitluses osalemise eest!

Küsitluslehed palume tagastada hiljemalt 21. oktoobriks 2005.aastaks linnaelanikel: 1. Jõhvi linnavalitsusse Keskväljak 4 2. Linna keskraamatukogusse Rakvere tn. 13A 3. korteriühistu liikmetel korteriühistu esimehe kätte

Vallaelanikel : Jõhvi vallavalitsusse Tammiku Jõhvi vallaraamatukogusse Tammikus

60 Jõhvi valla jäätmekava

Lisa 2 Küsitletavate jagunemine elamutüübist, sissetuleku suurusest ja pereliikmete arvust lähtuvalt

Tabel 7 Jagunemine elamutüübist lähtuvalt elamutüüp Arv % Kuni 20 korteriga elamu 12 Üle 20 korteriga elamu 69 individuaalelamu 19

Tabel 8

Jagunemine sissetulekute suurusest lähtuvalt Sissetuleku Kuni 20 Üle 20 individuaalelamu kokku suurus korteriga korteriga leibkonna elamu elamu liikme kohta Kuni 1500 1 5 2 8 1501-3000 4 38 8 50 3001-6000 3 16 6 25 Üle 6000 1 6 - 7 Ei vastanud - 1 2 3

Tabel 9

Jagunemine pereliikmete arvust lähtuvalt Pereliikmete Kuni 20 Üle 20 individuaalelamu kokku arv korteriga korteriga elamu elamu 1 - 13 2 15 2 4 25 3 32 3 2 19 4 25 4 2 5 5 12 5 1 - 1 2 6 ja rohkem - - 2 2 Ei vastanud - 4 1 5

61 Jõhvi valla jäätmekava

Lisa 3

3. Kas jäätmekäitlus on teie arvates Jõhvi vallas probleemiks? 100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% jah ei ei oska öelda ei vastanud

Joonis 1 Elanike arvamus jäätmekäitluse vajalikkusest

8.Kui põhjalikult te oma jäätmeid sorteerite?

80% eraldan klaastaara

70% 60%

50% eraldan papi ja eraldan plast-ja plastiku eraldan ohtlikud kilepakendid 40% jäätmed eraldan 30% eraldan metalli komposteeritavad jäätmed 20% ei vastanud

10% 0%

Joonis 2 Jäätmete sorteerimine

62 Jõhvi valla jäätmekava

12. Kas jäätmete sorteerimine on teie arvates vajalik?

100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% jah ei ei oska öelda ei vastanud

Joonis 3 Elanike arvamus jäätmete sorteerimise vajalikkusest

13. Kas olete valmis edaspidi oma majapidamistes jäätmete sorteerimisega tegelema?

90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% jah ei ei oska öelda

Joonis 4 Elanike valmisolek jäätmeid sorteerida

63 Jõhvi valla jäätmekava

17. Millistest allikatest pärineb teave jäätmete sorteerimise vajaduse kohta?

ajalehest televisioonist infovoldikutest raadiost internetist muu variant ei vastanud

Joonis 5 Teabeallikad

19. Millist teavet sooviksite üldiselt saada?

60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% eivastanud muuvariant asupaigad jäätmekäitlusega tegelevadettevõtted jäätmeteliigitus ja kuidasneid sorteerida jäätmekogumispunktide

Joonis 6 Edaspidise jäätmekäitluse kohta jagatav info

64 Jõhvi valla jäätmekava

20. Kust sooviksite eeskätt teavet saada?

ajalehest televisioonist infovoldikutest raadiost internetist muu variant ei vastanud

Joonis 7 Soovitavad teabeallikad

26. Sissetulek krooni kuus ühe pereliikme kohta

<=1500 1501-3000 3001-6000 >6000 ei vastanud

Joonis 8 Sissetulek

65 Jõhvi valla jäätmekava

Lisa 4

August 2005

66 Jõhvi valla jäätmekava

August 2005

67 Jõhvi valla jäätmekava

Lisa 5

Asutuste ja ettevõtete poolt esitatud jäätmekavad

1. OÜ B&R Automobile Tartu mnt. 32 Jõhvi

2004a. Tekkis: 1t vanarehve 6t mustmetalli 560 kg pliiakusid, millest 360 kg üle antud edasiseks käitlemiseks Plast 1t Klaas 1t Ohtlikud jäätmed -2,25t Olmejäätmed/tekstiil 0,2t Elektroonilise jäätmed 0,5t Metallijäätmed antaks AS Modian Tavajäätmed AS Ragn-Sells Ohtlikud jäätmed OÜ Gertor Grupp

Seisuga 02.02.2005

2. AS Mäetehnika (AS Eesti Põlevkivi tütarettevõte) Malmi 8 Jõhvi Olemas ISO 9001 ja ISO 14001 ja OHSAS 18001 Kogutakse eraldi olmejäätmeid, ohtlikke jäätmeid, metallijäätmeid ning ehitus- lammutuspraht. 2005 aastal antakse: Olmejäätmed AS-le Minu Vara Ohtlikud jäätmed AS-le Epler & Roren2, vastavalt vajadusele Metallijäätmed AS-le Emex Ehitus-lammutusjäätmed 1x kuus 2004 a. Tekkis: Puidujäätmeid 50t Ohtlikke jäätmeid 65,2 t Räbusti 10t Paber 5t Plast 10t Vanarehvid 5t Elektroonikajäätmed 60t Saastunud pinnas 10t Ehitus-ja lammutuspraht 500t Segaolmejäätmeid 300t

Seisuga 02.02.2005

3. AS Viru Joogid Veski tn. 3 Jõhvi 2004 a. Tekkis: Olmejäätmeid 35,4t

68 Jõhvi valla jäätmekava

Ohtlikud jäätmed 0,066t Klaas 6t Paber ja papp 6,61t Plast 6,73t Jäätmete taaskasutamist ei toimu, kuna puuduvad võimalused ning vajadus. Ka ei näe lähiaastatel jäätmekoguste olulist vähendamise võimalust, kuna ei ole planeeritud vähendada tootmismahtusid.

Seisuga 17.01.2005

Kokkuvõte

Analüüsi ja üldistamist ei saa teha, kuna liiga vähe ettevõtteid on esitanud oma jäätmekavad. Selle parandamiseks peab ettevõtete tegevuse üle teostama suuremat kontrolli ja rõhuma vastutusele.

Tõepäraste andmete saamiseks on suureks probleemiks jäätmearuandluse täitmine väheste ettevõtete poolt. Vastavalt jäätmeseadusele peavad jäätmearuandluse esitama: kõik jäätmeluba omavad isikud, isikud kes jäätmeid kõrvaldavad, taaskasutavad, koguvad ja veavad ohtlikke jäätmeid, koguvad ja veavad teiste poolt tekitatud metallijäätmeid ning veavad tavajäätmeid teenustööna (kuid ei oma jäätmeluba), isikud, kes korraldavad jäätmete kõrvaldamist või taaskasutamist teiste nimel (vahendajad) ning ohtlike jäätmete tekitajad. (välja arvatud kodumajapidamised)

2004 esitasid Jõhvi vallas tegutsevatest ettevõtetest jäätmearuande üksnes mõned üksikud. Märkimisväärne osa jäätmetekitajatest või käitlejatest ei ole aga aruandeid esitanud.

Suureks probleemiks on ka esitatud aruannete ebakorrektne täitmine. Esitatud aruandeid analüüsides võib eeldada, et mõnede jäätmekäitlejate poolt ei kasutata korrektselt jäätmete identifitseerimiskoode, jäätmed deklareeritakse valdavalt segaolmejäätmetena.

Lähtudes eeltoodud puudustest on jäätmekava koostamiseks kasutatavad algandmed vägagi puudulikud, selle tõttu on raske hinnata ka praegusel ajal tekkivaid jäätmete koguseid ning anda korralikke jäätmekoguste tulevikuprognoose.

69