Keskkonnateabe Keskus Ulukiseireosakond
Projekti „Ulukiasurkondade seire ja rakendusuuringud” aruanne
SUURKISKJATE DEMOGRAAFILISED NÄITAJAD JA
NENDE DÜNAAMIKA KÜTITUD LOOMADE ANDMETEL
Inga Jõgisalu, Rauno Veeroja, Peep Männil
Uuringut toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
Tartu 2011 SISUKORD
Sissejuhatus ...... 3
1. Materjal ja metoodika...... 4
1.1. Suurkiskjate vanuse määramine ...... 6 1.1.1. Vanuse määramine hambajuure tsemendi aastarõngaste järgi ...... 6 1.1.2. Vanuse määramine juurekanali suhtelise läbimõõdu järgi ning selle täpsus ...... 7 1.2. Sigimisorganite lahang ...... 8 1.3. Materjali kvaliteet ...... 3
2. Tulemused ...... 6
2.1. Vanuse määramine juurekanali suhtelise läbimõõdu järgi ning selle täpsus ...... 6 2.2. Kütitud suurkiskjate vanuseline ja Sooline struktuur ...... 11 2.3. Kütitud suurkiskjate viljakuse näitajad ...... 13
3. Järeldused ja kokkuvõte ...... 16
Kirjandus ...... 17
Käsikirjad...... 17
Lisad ...... 18
Lisa 1. Kütitud huntide vanused hambajuure tsemendi struktuuri järgi ...... 18 Lisa 2. Kütitud ilveste vanused hambajuure tsemendi struktuuri järgi ...... 21 Lisa 3. Kütitud karude vanused hambajuure tsemendi struktuuri järgi ...... 28
2 SISSEJUHATUS
Tippkiskjaid on alati oluliselt vähem, kui nende saakliike, mistõttu on ka Eestis nende arvukus suhteliselt madal võrreldes näiteks sõraliste arvukusega. Suhteliselt madala arvukuse tõttu on ohud asurkonna soodsa seisundi säilimisele suuremad, kui suurte populatsioonide puhul ning muudatused keskkonnas või vead asurkonna ohjamisel võivad seda kiiresti halvendada. Suurkiskjad on rahvusvahelise tähtsusega liigid, olles Euroopa mastaabis range kaitse all (Berni konventsioon, EL loodusdirektiiv 92/43 EMÜ) ning seetõttu ei oma nende asurkondade kaitse mitte ainult rahvuslikku, vaid oluliselt laiemat tähtsust. Suurkiskjate küttimisvalimi vanuseline ja sooline struktuur on üks olulistest parameetritest hindamaks kompleksselt asurkonna seisundit ja selle dünaamikat. Kasutades populatsiooni demograafilist struktuuri, saab seda küttimisvalimiga võrreldes hinnata jahipidamise selektiivsust ja selle mõju populatsioonile ning vajadusel võtta kasutusele meetmed soolise või vanuseliste küttimispiirangute kehtestamiseks. Küttimisvalimi vanuselise struktuuri järgi saab jälgida muutusi asurkonna demograafias ning rekonstrueerida populatsiooni varasema seisundi. Ka on kütitud suurkiskjate soo ja vanuse teadmine olulise tähtsusega arvukuse ja juurdekasvu muutuste prognoosimisel, mis on vajalik iga-aastaste küttimisettepanekute koostamiseks. Juurdekasvu muutuste prognoosimisel on abiks ka emasloomade viljakusnäitajad (pesakonna suurus, tiinuste määr). Käesoleva rakendusuuringu teostamist on toetanud SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) (metsanduse programmi jahinduse alamprogrammi projekt nr 4 Ulukiasurkondade seire ja rakendusuuringud, sihtfinantseerimise leping nr 10-10-8/623, 2.10.10). KIK’i toetusel on elluviidud varasemalt kaks sama temaatikat käistlevat uuringut: „Suurkiskjate küttimisvalimi vanuseline ja sooline struktuur“, mis käsitles aastaid 2002 kuni 2005 (Männil, 2006) ja „Suurkiskjate küttimisvalimi vanuseline ja sooline struktuur“, milles keskenuti 2006. aastal kütitud suurkiskjatele (Veeroja, 2008). Käesolev aruanne jätkab samal teemal, kuid lisab juurde olulise detailina emasloomade viljakust peegeldavad andmed ning vanuse määramise hamba juurekanali suhtelise läbimõõdu järgi meetodi täpsuse hinnangu.
3 1. MATERJAL JA METOODIKA
Alates 2003 aastast on jahimeestel kohustus täita kõigi kütitud suurkiskjate kohta ankeet, kuhu märgitakse liik, küttimise kuupäev, küttimise koht (maakond ja jahipiirkond), kütitud isendi sugu ja oletatav vanus, isendi kaal, tüvepikkus, turjakõrgus ja kütitud karu puhul ka esipäka laius. Lisaks sellele peavad jahimehed võtma ka proovi ilvesel ja hundil alalõualuu silmhamba (kihva) juure otsa lõike näol ja karul ülalõualuu esimese premolaari vanuse täpseks määramiseks. Alates 2004. a kütitud loomadelt kogutud silmhammastelt on mõõdetud hamba ja juurekanali laiuse väikseim ja suurim diameeter KTK ulukiseire laboris . Aastatel 2007-2011 laekunud info kogutud materjali hulga kohta on esitatud tabelis 1. ja tabelis 2 on esitatud andmed Matson’s Laboratory, LLC saadetud hammaste kohta. Käesolevas aruandes toodud aastanumbrid tähistavad jahiaastat, mis kestab märtsi algusest veebruari lõpuni. Näiteks jahiaasta 2010 algab 1. märtsil 2010 ja lõpeb 28. veebruaril 2011.
Tabel 1. Aastatel 2007 kuni 2010 kütitud ja muul põhjusel hukkunud suurkiskjatelt kogutud proovid.
Karu 2007 2008 2009 2010
Kütitud 27 37 45 57
Muul põhjusel 5 7 1 1 hukkunud KOKKU 32 44 46 Ankeedid 32 44 45 58 Vanuse 30 37 38 21 proovid Sigimisproovid 7 8 17 21
Hunt 2007 2008 2009 2010
Kütitud 39 156 103 130 Muul põhjusel 2 8 3 2 hukkunud KOKKU 41 164 106 132
4 Tabel 1. järg
Hunt 2007 2008 2009 2010
Ankeedid 42 164 108 122 Vanuse 34 94 129 102 proovid Sigimisproovid 7 18 22 23
Ilves 2007 2008 2009 2010
Kütitud 76 150 184 181 Muul põhjusel 9 6 3 5 hukkunud KOKKU 85 156 187 186 Ankeedid 184 184 Vanuse proovid 83 137 151 176 Sigimisproovid 9 20 26 40
Tabel 2. Matsoni laboratooriumisse saadetud aastatel 2004 kuni 2011 kütitud suurkiskjate hambad Aasta Karu Hunt Ilves 2004 2 13 2005 1 8 6 2006 1 20 42 2007 18 10 38 2008 11 29 49 2009 16 21 81 2010 26 39 88 2011 1 1 KOKKU 73 206 276
5 1.1. SUURKISKJATE VANUSE MÄÄRAMINE
1.1.1. Vanuse määramine hambajuure tsemendi aastarõngaste järgi
Kiskjate täpseks vanuse määramiseks peetakse üheks sobivamaks meetodiks hambajuure tsemendi struktuuri analüüsi e vanuse määramine hamba tsemendikihti jäävate aastarõngaste järgi. Analüüs tugineb asjaolule, et looma vanuse kasvades aina lisandub uusi tsemendikihte (joonis 1). Kütitud juveniilidest vanemate ilveste ja huntide ning kõik karude hambaproovid saadeti vanuse määramiseks USA-s asuvasse laboratooriumisse Matson Laboratory LLC, kus vanuse määramisel kasutati järgnevat metoodikat: hambad dekaltsineeriti 6% lämmastikhappe vesilahusega, lõigati õhukesed lõigud (~150 μm), värviti hematoksüliiniga ning vaadeldi mikroskoobi all (Matson, 1981, meetodi algne päritolu Klevezal, Kleinenberg, 1967).
Joonis 1. 1-aastase karu hambalõik (ülal vasakul) ja 3-aastase karu hambalõik (ülal paremal). 1-aastase ilvese hambalõik (all vasakul) ja 8-aastase ilvese hambalõik (all paremal). J- dentiini ja tsemendi ühenduskoht; a- annulus (aastarõngas) (Fotod Matsoni laboratooriumist saadetud fotoreferentsist).
6 1.1.2. Vanuse määramine juurekanali suhtelise läbimõõdu järgi ning selle täpsus
Suurkiskjate täpse vanuse määramine hamba tsemendikihti jäävate aastarõngaste järgi eeldab analüüsi tegijalt suuri kogemusi ning pidevat ja piisavat praktikat ning on küllaltki töömahukas ja aeganõudev. Seirelistel eesmärkidel on sageli vajalik kütitud isendite operatiivne ligikaudne vanuse määrang nt juveniilide, subadultide ja aldultide omavaheline eristamine. Pideva tsemendi ja dentiini kihtide paksenemise tõttu väheneb vanuse kasvades hamba juurekanali ristlõike ja hamba ristlõike pindalade suhe. See asjaolu võiks pakkuda suurkiskjate ligikaudse vanuse määramiseks võrreldes hamba tsemendi struktuuri analüüsiga oluliselt lihtsama, kiirema ning odavama võimaluse. Ilvese juveniile on teistest vanuserühmadest võimalik lihtsalt eristada, kuna neil on juurekanali tipp avatud (Kvam, 1984), hundi juveniilidel on juurekanali tipp avatud või on juurekanali suhteline läbimõõt selgelt teistest vanuserühmadest eristuv (Parker, Maxwell, 1986). Vanemate vanuserühmade määramine on keerulisem. Selleks, et saada edasisteks vanusemääranguteks nn etalonvalim ning hindamaks nimetatud lihtsama lahenduse usaldusväärsust, uurisime seoseid Matson’i laboratooriumis määratud huntide ja ilveste vanuste ning samadel isendite Eestis mõõdetud silmahammaste juurekanalite suhteliste mõõtmete muutuste vahel. Analoogset lähenemist on kasutatud varem endises NSVL-is (Smirnov 1984; Malafeejev, Krjakimski 1984). Lihtsuse mõttes kasutati hamba ja juurekanali ristlõike pindalasid iseloomustavate ristkülikute pindalade suhet S2/S1 (joonis 2). Statistilise analüüsi huvides kasutati nimetatud pindalade suhte logaritmitud väärtuseid. Analüüsidesse kaasati ainult nende isendite andmed, kes olid kütitud või hukkunud tavapärase jahihooaja vältel (hundi jaht 1. november– 28. veebruar; ilvese jaht 1. detsember– 28. veebruar). Et mitte kahandada kütitud suurkiskjate koljude esteetilist ja nn trofee väärtust, kogutakse jahimeestelt ainult kihvade juurepoolseid otsi, mille eemaldamise järgselt saab kihvad oma kohale tagasi asetada. Sellest lähtuvalt on aga ulukiseire osakonda saadetavad hambajupid sageli erineva pikkusega. Välistamaks antud asjaolust tulenevaid võimalikke moonutavaid mõjusid uuritavale hamba ja selle juurekanali ristlõike pindalade suhtele, võeti arvesse ainult nende huntide andmed, kelle hamba ja juurekanali mõõdud olid võetud 12 – 24 mm kauguselt hambajuure poolsest otsast ning nende ilveste andmed, kelle vastav mõõt võeti vahemikus 8 – 20 mm kauguselt. Nimetatud vahemikes mõõdetud pindalade suhted ja lõike tegemise kauguse vahel statistiliselt usaldusväärsed seosed puudusid
7
Joonis 2. Silmhamba (kihva) juure otsa skemaatiline ristlõige. Juurekanali ristlõikepindalakirjeldava ristküliku pindala (S1=a1*b1) ja hambaristlõike pindala kirjeldava ristküliku pindala (S2=a2*b2) (Veeroja, 2008).
1.2. SIGIMISORGANITE LAHANG
Kütitud suurkiskjatelt kogudud emasloomade sigimisorganite lahangutel saadud andmete põhjal hinnati kas kütitud isend on oma elu jooksul osalenud sigimises kui ka tema küttimise aasta kevadel (viimane sigimishooaeg). Isendid, kellel oli emakaseinal 1 või enam platsenta arme ja/või munasarjades 1 või enam kolla- ja valgekehi, arvati sigimises osalenuteks. Viljakuse analüüsi oli võimalik mõningate järeleandmistega kvaliteedi osas kaasata mõned puudulikud proovid (võimalik oli hinnata osalemist sigimises). Kütitud suurkiskjatelt kogutud sigimiselundkondade lahangutel järgiti meetodeid, mida on kirjeldanud Hensel et al., 1969 ja Mowat et al., 1996. Suurkiskjate emaka harud lõigati pikuti pooleks ning loendati emakaseinal nähaolevad platsenta armid. Armiks loeti 1 cm laiust riba, mis oli ümbritsetud heledama ja hajuva armkoega (joonis 3). Vastavalt armi värvuse järgi jagati armid 6 klassi: 1. tume must; 4. hall; 2. must; 5. hele hall. 3. tume hall; Tumedamad armid viitavad hilisemale tiinusele ning heledamad armid viitavad varasemale tiinusele või lootelisele suremusele.
8
Joonis 3. Vasakul 7-aastase hundi emakas, kellel on olnud elu jooksul 22 järglast (22 platsenta armi), paremal 3-aastase emase hundi emakas, kellel on olnud 7 kutsikat.
Munasarjades olevad kollakehad viitavad munaraku viljastumisele ning valgekehad omakorda eelnevatele viljastumistele (joonised 4, 5). Munasarjad lõigati kolla- ja valgekehade leidmiseks pooleks, vajadusel mitmeks lõiguks.
Joonis 4. Karu munasarjas nähaolevad kollakehad (vasakul; isend kütitud 11.09.2008) ja hundi munasarjades olevad kollakehad (paremal, isend kütitud 25.02.2005).
2
Joonis 5. Hundi (vasakul, isend kütitud 13.12.2009) ja ilvese (paremal, isend kütitud 9.1.2008) munasarjas nähaolevad valgekehad
1.3. MATERJALI KVALITEET
Jahihooaegadel 2001 kuni 2011. aasta koguti kütitud suurkiskjatelt 285 sigimiselundkonda, millest vaid 52% osutusid uurimiskõlblikuks (joonis 6). Kahjuks oli märkimisväärne osa saadetud proovidest ebakvaliteetsed: kas siis oli sigimiselundkonna asemel võetud vale elund (kusepõis, pärasool, osa tupe avast); või olid kogutud proovidel puudu kas üks või mõlemad munasarjad; või oli puudu üks pool sigimiselundkonnast (1 munasari koos 1 emakaharuga). Esines ka andmeteta proove ning märkimisväärne osa vajalikest proovidest oli üldse puudu. Näiteks aastal 2010 oli vajalikest proovidest üldse võtmata kütitud karudelt 15 %, huntidelt 33 % ja ilvestelt 42 % ulatuses.
3 Korralik 1% Puudulik/katkine Vale elund Roiskunud 24%
53%
22%
Hunt: 2% Korralik Ilves: 1% 87 proovi Puudulik/katkine 137 proovi Vale elund Roiskunud 22% 28% 37%
17% 60%
33% Kütitud 2002/2003 Kütitud 2001/2002 kuni 2010/2011 kuni 2010/2011
Karu: 61 proovi 20%
20% 60%
Kütitud 2002 kuni 2010
Joonis 6. Jahihooaegadel 2001-2011 kütitud suurkiskjatelt kogutud sigimisorganite kvaliteet (N=285).
Suurkiskjate vanuse määramiseks Matsoni laboratooriumisse saadetud hammaste histoloogiline kvaliteet varieerusid viletsast kuni suurepäraseni. Hammastel, mis on heas histoloogilises konditsioonis vanuse määramiseks, on terve peridontaalne membraan, mis
4 tagab et hambatsement on juure äärealal. Hambast tehtud lõikude värvimisel eristuvad tume ja hele tsement. Teguriteks, mis põhjustavad hamba kehva histoloogilist seisundit, hambatsemendi kahjustust, võivad olla mehhaniline hõõrumine ja pikaajaline kokkupuude kõrge temperatuuriga (keetmine) ning kemikaalidega (nt. H2O2 pleegitamine). Hambad jagati vanuse määrangu teostaja poolt vanusemäärangu usaldusväärsuse alusel kolme kategooriasse (joonis 7): A- anaüüsitava hamba tsemendi omadused hambast tehtud lõikudes olid lähedased standardiseeritud mudelitele; B- analüüsitava hamba vanus on leitud histoloogiliste tulemuste alusel, vanus on esitatud vahemikus; X- hammas vanuse määramiseks kõlbmatu.
Hunt X; 1 Ilves B; 19 B; 11
A; 118 A; 303
Karu X; 2
B; 5
A; 66
Joonis 7. Suurkiskjate hammaste kvaliteet vanuse määramise usaldusindeksid: A- suurepärane; B-hea ja X-vanuse määramine võimatu.
5 2. TULEMUSED
2.1. VANUSE MÄÄRAMINE JUUREKANALI SUHTELISE LÄBIMÕÕDU JÄRGI NING SELLE
TÄPSUS
Jooniselt 6. on näha, et kütitud huntide silmahammaste ning nende juurekanalite ristlõike pindalade suhet iseloomustava näitaja keskväärtuses on selged ning statistiliselt usaldusväärsed vanusegruppide vahelised erinevused (saab eristada nelja erinevat vanuserühma: 0-juveniilid; 1-subaduldid; 2 ja 3-aastased; üle 4 aastased). Samas on jooniselt selgelt näha ka vägagi suur isenditevaheline varieeruvus vanusgruppides. Näiteks võiks uuritud tunnuse alusel määratleda osa 1-aastaste isenditest ka 2- ja 3-aastaste hulka kuuluvaks ning vastupidi. Sarnane on olukord ka kütitud ilvestega (joonis 7), kelle puhul on siiski võimalik tuvastada oluline statistiline erinevus uuritud tunnuse keskmises ka 2- ja 3-aastaste isendite vahel. Sarnaselt huntidele on ka ilveste puhul selgelt näha suur isenditevaheline varieeruvus uuritava tunnuses. Siiski on ilvestel 1-aastased subaduldid võrreldes huntidega järgnevatest vanuserühmadest märksa paremini eristuvad.
4,5
4,0
3,5
3,0
2,5
Log(S2/S1) 2,0
1,5 F(6;57) = 37,22; p < 0,0001 (ANOVA) 1,0 Mean Mean±0,95 Conf. Interval Mean±2*SD 0,5 0 1 2 3 4 5 Vanus aastates Joonis 6. Eestis kütitud huntide silmahamba ja selle juurekanali ristlõike pindalasid iseloomustavate ristkülikute pindalade suhe (logaritmitud väärtus) erinevates vanusegruppides. Joonisel esitatud vanusgruppide keskväärtus (±95%usalduspiirid) ning ±kahekordne standardhälve (esitatud vurrudega).
6 5,0
4,5
4,0
3,5
3,0
2,5
2,0 Log(S2/S1) 1,5
1,0 F(8;210) = 174,11; p < 0,0001 (ANOVA) 0,5 Mean Mean±0,95 Conf. Interval Mean±2*SD 0,0 0 1 2 3 4 5 6 7 8 Vanus aastates
Joonis 7. Eestis kütitud ilveste silmahamba ja selle juurekanali ristlõike pindalasid iseloomustavate ristkülikute pindalade suhe (logaritmitud väärtus) erinevates vanusegruppides. Joonisel esitatud vanusgruppide keskväärtus (±95%usalduspiirid) ning ±kahekordne standardhälve (esitatud vurrudega).
Järgnevatel joonistel esitatud logistilise regressiooni kõverate põhjal võime hinnata, millise tõenäosusega kuulub meid huvitava tunnuse alusel, meie poolt uuritav isend vanuserühma väärtusega 1 (joonised 8, 9, 10, 11, 12). Näiteks joonisel 9. esitatud kõvera järgi oleks isendi kelle vaadeldava tunnuse (Log(S2/S1) väärtus on 1,8, kuulumise tõenäosus 2- ja enama aastaste hulka ca 10%, samas isendil vastava tunnuse väärtusega 2,5 oleks see juba üle 80%. Mida järsem on logistilise kõvera tõus kahe erineva vanusegruppi kuuluvate isendite vahel, seda täpsemini on isendite kuulumine ühte või teise vanusegruppi määratletav. Nii hundi (kuigi vaatlusi vähe) kui ka ilvese puhul on juveniilide eristamine subadultidest silmahammaste ning nende juurekanalite ristlõike pindalade suhet iseloomustava näitaja alusel üsna lihtne, samas 1-aastaste eristamine järgnevatest vanuserühmadest ei ole paljudel juhtudel piisavalt usaldusväärne.
7 1,0 Chi-square = 19,60 df = 1 p < 0,0001 0,8
0,6
0,4
0,2
0,0 y=exp(-46,668+(32,8927)*x)/(1+exp(-46,668+(32,8927)*x)) 0,8 1,0 1,2 1,4 1,6 1,8 2,0 2,2 2,4 2,6 2,8 Log(S2/S1) Joonis 8. Logistilise regressiooni (logit) kõver. 0 – juveniilid ehk alla aastased hundid; 1 – subaduldid e 1 - aastased hundid.
1,0
Chi-square = 38,64 0,8 df = 1 p < 0,0001 0,6
0,4
0,2
0,0 y=exp(-12,07+(5,44566)*x)/(1+exp(-12,07+(5,44566)*x)) 1,4 1,6 1,8 2,0 2,2 2,4 2,6 2,8 3,0 3,2 3,4 3,6 3,8 4,0 4,2 Log(S2/S1) Joonis 9. Logistilise regressiooni (logit) kõver. 0 – subaduldid ehk 1-aastased hundid; 1 - 2 või enam aastased hundid.
8 1,0 Chi-square = 70,42 df = 1 p < 0,0001 0,8
0,6
0,4
0,2
0,0 y=exp(-30,555+(24,6306)*x)/(1+exp(-30,555+(24,6306)*x)) 0,2 0,4 0,6 0,8 1,0 1,2 1,4 1,6 1,8 2,0 2,2 2,4 2,6 2,8 3,0 Log(S2/S1)
Joonis 10. Logistilise regressiooni (logit) kõver. 0 – juveniilid ehk alla aastased ilvesed; 1 – subaduldid e 1- aastased ilvesed.
1,0
0,8
0,6
Chi-square = 182,52 0,4 df = 1 p < 0,0001 0,2
0,0 y=exp(-21,724+(8,84112)*x)/(1+exp(-21,724+(8,84112)*x)) 1,5 2,0 2,5 3,0 3,5 4,0 4,5 5,0 Log(S2/S1)
Joonis 11. Logistilise regressiooni (logit) kõver. 0 – subaduldid ehk 1-aastased ilvesed; 1 - 2 või enam aastased ilvesed.
9 1,0
0,8
0,6 Chi-square = 93,42877 df = 1 0,4 p < 0,0001
0,2
0,0 y=exp(-20,174+(8,16983)*x)/(1+exp(-20,174+(8,16983)*x)) 1,6 1,8 2,0 2,2 2,4 2,6 2,8 3,0 3,2 3,4 3,6 3,8 4,0 4,2 4,4 4,6 Log(S2/S1) Joonis 12. Logistilise regressiooni (logit) kõver. 0 – subaduldid ehk 1-aastased ilvesed; 1 - 2-aastased ilvesed.
10 2.2. KÜTITUD SUURKISKJATE VANUSELINE JA SOOLINE STRUKTUUR
Suurkiskjate ilvese ja hundi vanuselist koosseisu iseloomustavad kütitud loomade andmetel koostatud vanusepüramiidid joonistel 13 ja 15, vanuserühmade osakaalu muutused ajas aga joonistel 14 ja 16. Karu puhul aga kütitud loomade vanuseline struktuur ei peegelda looduses olevat olukorda (joonis 17), kuna juveniile reeglina ei kütita. Lisades 1, 2, 3 on esitatud Matson Laboratory LLC poolt määratud suurkiskjate vanused.
Isane Emane
9 8 7
6
5 4 3
2
1 0
150 100 50 0 50 100 150
Joonis 13. Aastatelel 2006 kuni 2010 kütitud huntide vanuseline ja sooline struktuur
100% 90% 80% 70% 60% ad 50% subad 40% juv 30% 20% 10% 0% 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
Joonis 14. Kütitud huntide vanuseline struktuur aastatel 2004-2010.
11
Isane 10 Emane 9 8
7
6
5 4 3 2 1 0 100 50 0 50 100
Joonis 15. Jahihooaegadel 2006 kuni 2010 kütitud ilveste vanuseline ja sooline struktuur.
100% 90% 80% 70% 60% ad 50% 40% subad
30% juv 20% 10% 0% 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
Joonis 16. Kütitud ilveste vanuseline struktuur aastatel 2004-2010.
12
18 Isane 17 Emane 16 15 14 13 12 11 10 9 8 7 6 5 4 3 2 1 6 4 2 0 2 4 6
Joonis 17. Aastatel 2006-2010. a kütitud karude vanuseline ja sooline struktuur.
2.3. KÜTITUD SUURKISKJATE VILJAKUSE NÄITAJAD
Kaheksal viimasel jahihooajal kütitud emahuntidelt kogutud 56 sigimiselundkonna analüüsil, selgus et alla poole huntidest olid n-ö α-emased e. siis oma elu jooksul vähemalt korra osalenud sigimises (tiinuste osakaal 43%) (tabel 3).
Tabel 3. Erinevatel aastatel kütitud emashuntide viljakuse näitajad
Armid Viimane (-tel*)sigimishooaeg es es asta a - Maksm. Armide arv proove
Uuritud Keskm.
osalenud & min Sigimis Poeginud Maksm.- Jahi Keskm. min. 2002 3 1 17 17-17 1 10 10 10 2004 2 2 11 11-11 1 2 2 2 2005 2 2 7 7-7 0 0 0 0 2006 5 1 3 3-3 0 0 0 0 2007 7 2 7 4-9 1 3 3 3 2008 14 5 13 7-21 5 4 5 3 2009 9 4 7 2-10 3 6 9* 1 2010 8 3 12 6-22 5 4 12* 3 Kokku 56 24 10 2-22 5
13 Tabel 3. järg
Armide arv Viimane(-tel*) sigimishooaeg
Maksm.& Maksm. - Keskm. Poeginud Keskm. Vanus proove min min Uuritud osalenud Sigimises Sigimises
1 4 0 0 0 0 0 0 2 3 2 7 6-8 1 4 6 3 2 2 5 2-7 1 1 1 4 1 1 10 10 1 9* 9* 7 1 1 22 22 1 12* 12* Kokku 11 6 9 5
Kaheksal viimasel jahihooajal kütitud emastelt ilvestelt kogutud ja analüüsitud 74 sigimiseludkonna andmetel on sigimisest osavõtnud vähemalt korra oma elujooksul 56 isendit (tiinuste määr 76%) (tabel 4).
Tabel 4. Erinevatel aastatel kütitud emaste ilveste viljakuse näitajad
- Viimane sigimishooaeg
aasta
- Armide arv arv arv Poeginud
Keskm. Maksm.- osalenud Maksm. Proovide Sigimises Sigimises
Jahi loomad Keskm. min arnide armide arv min. 2004 4 2 8 11-5 1 5 5 5 2005 7 7 7 8-4 4 2 3 1 2006 6 5 7 10-4 2 3 5 1 2007 6 5 6 10-2 2 3 3 2 2008 16 12 6 11-2 8 2 4 1 2009 11 8 8 13-1 5 3 6 2 2010 24 17 6 10-2 15 3 4 1 Kokku 74 56 6 3
Armide arv Viimane sigimishooaeg
tud Maksm.& Maksm. - Keskm. Poeginud Keskm. Vanus proove min min Uuri osalenud Sigimises Sigimises
1 6 2 4 5-2 1 2 2 2 6 6 7 11-4 6 3 2-1 3 5 3 7 4-10 2 4 7-4 4 1 1 1 1 0 0 0 5 3 3 6 4-11 1 4 4 6 1 1 8 8 1 2 2 Kokku 22 16 6 3
14 Viimasel kaheksa aasta jooksul kütitud emakarudelt kogutud sigimisorganite analüüsil selgus, et 48 proovist olid sigimises osalenud 48 % ja keskmiselt leiti munasarjadest 3 kolm kollakeha (tabel 5). Proovide analüüsimisel leiti 10 emakaru emakast blastotsüste, kollakehade ja blastotsüstide arv ühes emasloomas oli üldjuhul omavahel võrdne, vaid kolmel juhul oli kollakehasid 1 võrra enam kui leiti blastotsüste.
Tabel 5. Erinevatel aastatel kütitud emakarude viljakuse näitajad Uuritud Viljastatud Tiinuste Keskm. kollakehade arv proove loomad osakaal viljastatud loomadel 2002 2 1 0,50 3,00 2003 1 1 1 4,00 2004 2005 4 0 0,00 0,00 2006 1 1 1,00 1,00 2007 7 4 0,57 3,25 2008 6 2 0,33 2,50 2009 13 6 0,46 3,00 2010 14 8 0,57 3,25 Kokku 48 23 0,48 3,04
Vanus Uuritud proove Viljastatud Keskm. kollakehade arv loomad viljastatud loomadel 1 2 0 0,00 2 3 1 3,00 3 2 2 2,50 5 1 1 4,00 7 1 1 3+x* 9 1 1 2,00 11 1 1 3,00 12 1 1 3,00 13 1 1 4,00 Kokku 13 9 3,04 * proov puudulik: 1 munasari puudu.
15 3. JÄRELDUSED JA KOKKUVÕTE
Suurkiskjate vanuse määramiseks juurekanali suhtelise läbimõõdu meetodil sobib kindlalt vaid juveniilide eristamiseks vanematest loomadest. Teiste vanuserühmade juures saab usaldusväärselt eristada subadulte ilvese puhul kolmeaastastest või vanematest isenditest ning hundi puhul subadulte neljaaastastest või vanematest isenditest. Osasid subadulte saab siiski suure usaldusväärsusega eristada ka kaheaastastest. Juveniilidest vanemate isendite puhul annab täpsema tulemuse hamba tsemendi aastarõngaste järgi vanuse määramine. Muutused hundi ja ilvese vanuselises struktuuris viitavad aastatel 2006-2008 kasvavale ning aastatel 2009-2010 kahanevale populatsioonile, sarnast tendentsi väljendavad ka teised olulised suurkiskjate seire parameetrid (Männil jt., 2011). Viljakusenäitajate kasutamiseks juurdekasvu muutuste hindamisel on proove selgelt liiga vähe ning olemasolevate kvaliteet on suhteliselt kehv, mistõttu tuleks nii kogutava materjali suhtelist hulka (võetud proovide osakaal kütitud 1 või enama aasta vanustest emasisenditest) kui ka kvaliteeti oluliselt parandada. Suurkiskjate viljakust peegeldavate andmete esialgse analüüsi tulemused viitavad, et keskmine pesakonna suurus huntidel on 5 ning ilvestel-karudel 3 kutsikat. Ilveste puhul jäi silma noorte loomade (subad) osalemine sigimises. Ka Norras kütitud ilveste puhul on täheldatud, et emasloomad saavad varem suguküpseks (Nilsen et al., 2010) ning see oli seotud saaklooma kõrge asustustihedusega. Ilvese peamiseks saakliigiks on Eestis metskits, kelle arvukus on püsinud pikka aega suhteliselt kõrge kuni 2010 aasta kevadeni (Männil jt., 2011).
16 KIRJANDUS
HENSEL, R. J., TROYER, W. A., ERICKSON, A.W. 1969. Reproduction in the Female Brown Bear. Journal of Wildlife Management, 33 (27): 357-365.
KLEVENZAL’, G. A., KLEJNENBERG, S. E. 1967. Imetajate vanuse määramine hammaste ja luude kihilise struktuuri järgi. Nauka. Moskva: 144. KVAM, T. 1984. Age determination in European lynx Lynx l. lynx by incremental lines in tooth cementum.- Acta Zoologica Fennica 171: 221-223.
MATSON, G. M. 1981. Workbook for cementum analysis. Matson’s Milltown, Montana: 30
MOWAT, G., BOUTIN, S., SLOUGH, B. G. 1996. Using placental scar counts to estimate litter size and pregnancy rate in lynx. Journal of Wildlife Management 60(2):430-440.
MALAFEEJEV, J.M., KRJAKIMSKI, F.V. 1984. Ilvese populatsiooni vanuselise struktuuri odontoloogiliste parameetrite järgi määramise skaala. Imetajate vanuse määramine ja registreerimise struktuurid. Konverentsi teesid. Moskva, 1984, 37-38 (vene keeles).
NILSEN, E, B., BRØSETH, H., ODDEN, J., LINELL, J. D.C. 2010. The cost of maturing early in a solitary carnivore. Oecologia 164: 943-948.
PARKER, G.R., MAXWELL, J.W. 1986. Identification of Pups and Yearling Wolves by Dentine Width in the Canine. Arctic 39(2): 180-181.
SMIRNOV, V.S. 1984. Tsemendikihtide loenduse meetodil vanuse määramise täpsusest hundil. Imetajatevanuse määramine ja registreerimise struktuurid. Konverentsi teesid. Moskva, 1984, 63-64 (vene keeles).
KÄSIKIRJAD
MÄNNIL, P., VEEROJA, R., TÕNISSON, J. 2011. Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2011. Aruanne. Keskkonnateabe Keskus, 69 lk.
MÄNNIL, P. 2006. Suurkiskjate küttimisvalimi sooline ja vanuseline struktuur. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Tartu: 15 lk.
VEEROJA, R. 2008. Suurkiskjate küttimisvalimi vanuseline ja sooline struktuur. Töövõtuleping juriidilise isikuga nr 2-24/ Trt-1 (02.01.2008) aruanne. Loodushoiuühing Libalces: Ihamaru: 21 lk.
17 LISAD
LISA 1. KÜTITUD HUNTIDE VANUSED HAMBAJUURE TSEMENDI STRUKTUURI JÄRGI
Küttimise Vanuse määrangu Vanuse ID Number Sugu Küttimise koht Vanus Märkused kuupäev usaldusväärsuse kass vahemik EW 1 27.1.07 M Jäneda 5 A EW 2 5.8.06 F Anna 1 A EW 3 28.2.06 F Anguse 1 A EW 4 4.2.06 F Koonga 3 A EW 5 31.3.05 F Torma 0 A EW 6 19.2.06 F Puhja 1 A EW 7 16.12.05 M Anguse 3 A EW 8 12.2.06 M Lihula 3 A EW 9 17.2.05 M Anguse 3 A CD EW 10 29.1.05 M Voka 5 A EW 11 31.1.07 F N-Kullamaa 1 A EW 12 27.1.07 M Käru 5 B 4-5 EW 13 11.2.06 M Torma 1 A EW 14 1.1.07 M Pärnu 2 A EW 15 4.2.06 F Koonga 3 A EW 16 3.12.07 M Avinurme 2 A EW 17 21.2.07 F Laekvere 1 A EW 18 8.1.08 M Pärnjõe 2 A EW 19 23.1.08 F Eidapere 1 A EW 20 16.2.08 M Lohusuu 2 A EW 21 9.1.08 M Kurista 2 A EW 22 11.2.07 M Torma 0 A EW 23 7.07.2008 M Soomaa 1 A EW 24 1.02.2007 M Tammistu 2 A EW 25 4.02.2007 M Nõmme 2 A EW 26 10.02.2007 M Kullavere 3 B 3-4 EW 27 28.01.2007 F Koemetsa 1 A EW 28 28.02.2007 M Kõrvemaa 2 A EW 29 23.02.2007 F Oonurme 2 B 2-3 EW 30 30.01.2007 M Varbla 1 A EW 31 24.02.2007 M Linnamäe 0 A EW 32 3.02.2007 F Torma 0 A EW 33 3.02.2007 M Pikknurme 2 B 2-3 EW 34 31.01.2007 M N-Kullamaa 1 A EW 35 22.01.2007 F Kullavere 1 A EW 36 19.02.2007 M Tali 0 A EW 37 11.01.2008 F Nuia 1 A EW 38 1.01.2008 M Koorküla 2 A EW 39 11.01.2008 F Nuia 5 A EW 40 8.01.2008 M K-Nõmme 1 A EW 41 1.11.2008 M Hageri 0 A EW 42 21.11.2008 M Piirsalu 3 A EW 43 8.12.2008 F Metsis 1 A EW 44 27.02.2007 M Nõmme 4 B 4-5 EW 45 23.11.2008 M Taebla 1 A EW 46 25.01.2009 F Palivere 2 A EW 47 7.02.2009 M Taebla 1 A EW 48 7.02.2009 F Linnamäe 1 A EW 49 24.02.2009 F Mäetaguse 4 A EW 50 22.01.2009 F Kiviõli 1 A Vanuse määrangu usaldusväärsuse klass: A- anaüüsitava hamba tsemendi omadused hambast tehtud lõikudes olid lähedased standardiseeritud mudelitele; B- analüüsitava hamba vanus on leitud histoloogiliste tulemuste alusel; X- vanuse määramine võimatu. Märkused: CD- hamba tsement kahjustunud (cementum damaged)
18 Lisa 1. järg
Küttimise Vanuse määrangu Vanuse ID Number Sugu Küttimise koht Vanus Märkused kuupäev usaldusväärsuse kass vahemik EW 51 21.12.2008 M Pajusti X X EW 52 25.01.2009 M Kiviõli 1 A EW 53 25.02.2009 M Pärnjõe 4 B 3-5 EW 54 23.01.2009 Rõusa-Suurejõe 2 A EW 55 25.01.2009 M Halinga 1 A EW 56 25.02.2009 F Pärnjõe 1 A EW 57 7.01.2009 M Tori-Sindi 1 A EW 58 23.01.2009 M Rahnoja 2 B 2-3 CD EW 59 20.12.2008 F Alliku 1 A EW 60 7.01.2009 F Tori-Sindi 2 A EW 61 24.01.2009 M Tahkuranna 2 A EW 62 17.02.2009 F Sooniste 1 A EW 63 21.01.2009 M Nõva 1 A EW 64 23.01.2009 M Vihterpalu 1 A EW 65 23.01.2009 M Väätsa 2 A EW 66 21.12.2008 M Sadala 2 A EW 67 20.12.2008 M Orajõe 1 A EW 68 9.05.2009 F Vormsi 1 A EW 69 24.02.2009 M Mäetaguse 1 A EW 70 4.01.2009 M Kõrvemaa 2 A EW 71 30.12.2009 M Jüriöö 1 A EW 72 4.12.2009 M Räpina 4 A EW 73 22.12.2009 M Ilumetsa 4 A EW 74 27.12.2009 F Lõpe 4 A EW 75 27.12.2009 M Riguldi 1 A EW 76 9.11.2009 F Riguldi 1 A EW 77 13.12.2009 F Riguldi 2 A EW 78 19.12.2009 F Luiste 3 A EW 79 13.12.2009 F Kullavere 3 A EW 80 9.02.2010 F Jüriöö 4 A EW 82 5.11.2009 M Rakke 1 A EW 83 14.02.2010 F Nõmme 3 A EW 84 27.12.2009 M Tääksi 7 A EW 85 14.02.2010 M Nõmme 2 A EW 86 1.02.2010 F Järvakandi 5 B 5-6 EW 87 25.02.2009 M Aruvälja 3 A EW 88 9.11.2009 F Orava 1 A EW 89 12.12.2009 F Rannu 1 A EW 90 13.12.2009 M Mäe 1 A EW 91 19.01.2010 M Misso 1 A EW 92 18.08.2010 F Põltsamaa 3 A EW 93 5.11.2010 M Nissi 1 B 1-2 EW 94 6.11.2010 F Kastre 2 A EW 95 8.12.2010 F Ääsmäe 2 A EW 96 23.11.2010 M Leva 1 A EW 97 4.12.2010 F Ilumetsa 4 A EW 98 4.12.2010 F Koemetsa 1 A EW 99 11.12.2010 M Koemetsa 1 A EW 100 5.12.2010 M Luiste 1 A EW 101 22.11.2010 F Taebla 1 A EW 102 8.11.2010 M Kostivere 1 A EW 103 2.02.2011 M Sooniste 1 A EW 104 30.11.2010 M Tammiku 1 A EW 105 22.01.2011 M Koemetsa 2 A EW 106 29.12.2010 M Halinga 1 A EW 107 12.02.2011 M Pööravere 3 A EW 108 13.02.2011 M Tudu 6 A EW 109 18.01.2011 M Kiviõli 3 A EW 110 29.01.2011 M Voka 1 A
19 Lisa 1. järg
Küttimise Vanuse määrangu Vanuse ID Number Sugu Küttimise koht Vanus Märkused kuupäev usaldusväärsuse kass vahemik EW 111 29.01.2011 F Voka 1 A EW 112 7.02.2011 M Maidla 1 A EW 113 29.01.2011 F Kõue 7 A EW 114 18.12.2010 M Pärnjõe 1 A EW 115 19.01.2011 M Surju 3 A EW 116 20.01.2011 F Surju 2 A EW 117 23.01.2011 F Torma 440 6 A EW 118 23.01.2011 M Kullavere 1 A EW 119 7.02.2011 M Mõniste 9 A EW 120 26.11.2010 M Kullamaa 2 A EW 121 19.02.2011 M Kasari 1 A EW 122 9.11.2010 M Kullavere 1 B 1-2 CD EW 123 18.01.2011 M Kurgja 2 A EW 124 20.02.2011 M Sooniste 1 A EW 125 13.02.2011 F Lihula 5 A EW 126 23.01.2011 F Torma826 1 A EW 127 2.02.2011 M Kiltsi 1 A CD EW 128 26.02.2011 M Linnamäe 7 A EW 129 26.01.2011 M Kehtna 1 A EW 130 13.02.2011 M Lihula 2 B 2-3 CD EW 131 30.05.2011 F Ahja 1 A
20 LISA 2. KÜTITUD ILVESTE VANUSED HAMBAJUURE TSEMENDI STRUKTUURI JÄRGI
Küttimise Vanuse määrangu Vanuse ID Number Sugu Küttimise koht Vanus Märkused kuupäev usaldusväärsuse klass vahemik EL 1 06.01.2007 M Kõue 2 A EL 2 27.02.2007 M Päri-Metsküla 1 A EL 3 22.01.2007 M Kõrvemaa 1 A EL 4 29.01.2007 F Järvakandi 4 A EL 5 06.01.2005 M Viitna 1 B 1-2 EL 6 03.02.2007 M Kullavere 2 A EL 7 01.01.2005 M Kullamaa 2 A EL 8 01.02.2007 F Koikküla 2 A EL 9 03.02.2006 M Kullavere 9 A EL 10 21.01.2007 M Põlgaste 1 A EL 11 24.01.2007 M Kambja 2 A EL 12 12.02.2005 F V-Otepää 4 B 4-5 EL 13 08.04.2005 M Elva 8 A EL 14 31.01.2007 M Pikknurme 3 A EL 15 10.01.2005 F Anguse 1 A EL 16 02.12.2006 M Paldiski 1 A EL 17 25.02.2007 M Kõrvemaa 1 B 1-2 EL 18 28.02.2005 M Kambja 1 B 1-2 CD EL 19 20.02.2007 M Illi 3 A EL 20 03.02.2007 F Raikküla 1 A EL 21 28.01.2005 M Padise 1 A EL 22 01.01.2005 M Türi 2 A EL 23 01.01.2004 F Kõue 5 A EL 24 27.01.2007 F Rulli 3 A EL 25 03.12.2006 M Sadala 2 A EL 26 21.02.2007 F Pööravere 3 A EL 27 08.02.2007 F Luunja 7 A EL 28 31.01.2007 F Lasva 5 A EL 29 01.02.2007 M Eidapere 2 A EL 30 13.02.2005 M Viitna 1 A EL 31 21.02.2007 F Rakke 5 B 4-5 EL 32 04.02.2007 F Torma 6 A EL 33 28.01.2007 F Kõlleste 1 A EL 34 29.01.2005 F Elva 1 B 1-2 CD EL 35 19.02.2007 M Konguta 3 A EL 36 31.01.2007 M Juuru 2 A EL 37 19.01.2007 M Pühajärve 3 A EL 38 01.01.2005 M Uhtna 2 A EL 39 03.02.2006 F Kärevere 1 A CD EL 40 06.06.2007 F Põltsamaa 6 A EL 41 28.02.2007 M Pärnjõe 6 A EL 42 19.02.2007 F Ambla 7 A EL 43 05.02.2007 M Kullavere 7 A EL 44 07.02.2007 M Oonurme 4 A EL 45 26.02.2006 M Kolga-Jaani 2 A EL 46 01.01.2005 M Haapsalu 1 A EL 47 28.02.2007 M Orajõe 1 A EL 48 11.02.2007 F Rakke 1 A EL 49 10.01.2007 M Tääksi 3 A
21 Lisa 2. Järg
Küttimise Vanuse määrangu Vanuse ID Number Sugu Küttimise koht Vanus Märkused kuupäev usaldusväärsuse klass vahemik EL 50 03.02.2007 F Koonga 3 B 2-3 EL 51 21.12.2006 M Käru 3 A EL 52 05.02.2007 F Kastre 2 A EL 53 28.01.2006 F Rõuge 2 A EL 54 20.02.2007 M Rõuge 1 B 1-2 EL 55 09.01.2007 M Nõmmküla 2 A EL 56 22.02.2006 M Halliste 2 A EL 57 14.02.2007 M Tori-Sindi 1 A EL 58 31.12.2006 M Meeksi 1 A EL 59 06.01.2005 M Kõue 1 A EL 60 05.01.2005 M Kõue 3 B 3-4 EL 61 10.01.2008 M Kiviõli 1 A EL 62 09.01.2008 M Urvaste 1 A EL 63 26.01.2008 M Keila 1 A EL 64 30.12.2007 M Hino 1 B 1-2 EL 65 08.01.2008 F Padise 1 A EL 66 21.01.2007 M Piirsalu 5 A EL 67 09.01.2008 F Kullavere 3 A EL 68 15.12.2007 F Ääsmäe 3 A EL 69 01.02.2007 M Keila 1 B 1-2 CD EL 70 09.01.2008 M Maidla 3 A EL 71 24.01.2008 M Viitina 3 A EL 72 02.01.2008 M Kastre 4 A EL 73 26.01.2008 F Tali 3 A EL 74 16.02.2008 M Raikküla 8 A EL 75 09.02.2008 F Jäneda 3 A EL 76 29.01.2008 M Kambja 2 A EL 77 15.01.2008 M Vana-Varbla 1 A CD EL 78 28.02.2008 M Kiviõli 2 A EL 79 11.01.2008 F Misso 3 A EL 80 25.01.2008 M Kiviõli 2 A EL 81 28.01.2008 F Ambla 2 A EL 82 23.02.2008 F Ambla 2 A EL 83 03.12.2006 F Kaiu 3 A EL 84 08.01.2008 M Suigu 2 A EL 85 26.02.2008 M Laatre 3 A EL 86 04.02.2007 M Raasiku 2 A EL 87 28.02.2008 M Kuremäe 2 A EL 88 16.02.2008 M Alatskivi 4 A EL 89 17.02.2008 F Rakke 4 A EL 90 23.02.2007 F V-Kullamaa 3 A CD EL 91 16.12.2007 M Koorküla 2 A EL 92 1.05.2007 F Aakre 6 A EL 93 23.01.2008 M Tori-Sindi 1 A EL 94 24.02.2008 F Vambola 3 A EL 95 24.02.2008 M Avinurme 5 A EL 96 11.01.2008 F Rimmu 2 A EL 97 4.12.2007 M Põltsamaa 8 A EL 98 26.02.2007 M Rimmu 4 A EL 99 7.12.2007 M Ardu 2 A EL 100 8.12.2007 F Päinurme 8 A EL 101 5.12.2007 F Käru 1 A EL 102 9.01.2008 M Rimmu 1 A EL 103 25.01.2008 M Tori-Sindi 1 A
22 Lisa 2. järg
Küttimise Vanuse määrangu Vanuse ID Number Sugu Küttimise koht Vanus Märkused kuupäev usaldusväärsuse klass vahemik EL 104 12.12.2008 F Martna 4 A EL 105 3.01.2009 M Haapsalu 5 A EL 106 4.01.2009 F Sooniste 8 A EL 107 28.12.2008 F Haapsalu 5 B 4-5 EL 108 3.01.2009 F Rulli 5 A EL 109 20.01.2009 M Sangla 1 A EL 110 29.01.2009 M Rannu 3 A EL 111 25.02.2009 F Kullavere 4 B 3-4 EL 112 19.02.2009 M Vambola 4 A EL 113 14.02.2009 M Heimtali 2 A EL 114 21.12.2008 F Ruusa 1 A CD EL 115 22.02.2009 M Kivinõmme 2 A EL 116 15.02.2009 M Maidla 2 A EL 117 16.02.2008 M Lõõla 2 A EL 118 30.01.2009 F Padise 4 A EL 119 7.01.2009 M Padise 5 A EL 120 7.01.2009 F Padise 1 A EL 121 20.12.2008 M Kehtna 3 A EL 122 27.12.2008 F Peningi 5 A EL 123 15.12.2008 M Haimre 2 A EL 124 12.12.2008 M Kostivere 2 B 1-2 EL 125 28.12.2008 M Jäneda 1 A EL 126 3.01.2009 M Varbla 5 A EL 127 3.01.2009 M Kõue 1 A EL 128 18.01.2009 F Mõniste 5 A EL 129 13.02.2009 M Laatre 3 A EL 130 6.12.2008 Misso 1 A EL 131 7.12.2008 F Sõmerpalu 2 B 1-2 EL 132 20.12.2008 M Rõuge 2 A EL 133 4.01.2009 F Viitina 2 B 1-2 EL 134 14.01.2007 F Kiviõli 2 B 1-2 EL 135 12.02.2009 M Pööravere 1 A EL 136 7.01.2009 F Kirna 1 A EL 137 7.02.2009 F Raikküla 5 A EL 138 29.01.2009 M Rasina 5 A EL 139 29.01.2009 M Rannu 1 A EL 140 29.12.2008 F Uniküla 3 A EL 141 5.12.2008 M Lõpe 1 A EL 142 18.01.2009 F Urvaste 2 A EL 143 19.02.2009 M Kõrvemaa 3 A EL 144 21.02.2009 F Torma 3 A EL 145 6.12.2008 M Amme 1 A EL 146 14.12.2008 F Mõisaküla 5 A EL 147 14.02.2009 M Uhtna 3 A EL 148 9.01.2009 M Kõrvemaa 3 A EL 149 17.01.2009 F Karula 6 A EL 150 6.12.2008 F Lembitu 2 A EL 151 14.02.2009 F Kiltsi 3 A EL 152 24.01.2009 F Rakke 2 A EL 153 21.12.2008 F Rahnoja 2 A EL 154 29.12.2009 M Kullavere 1 A EL 155 29.12.2009 M Kullavere81162 4 A
23 Lisa 2. järg
Küttimise Vanuse määrangu Vanuse ID Number Sugu Küttimise koht Vanus Märkused kuupäev usaldusväärsuse klass vahemik EL 156 12.12.2009 M Kambja 2 A EL 157 21.12.2009 M Saulepi 1 A EL 158 2.01.2010 F Käru 2 A EL 159 2.01.2010 M Nissi 2 A EL 160 3.12.2009 M Kostivere 2 A EL 161 20.12.2009 M Jäneda 2 A EL 162 23.12.2009 M Raikküla 3 A EL 163 24.11.2009 F Külmallika 7 A EL 164 22.12.2009 M Sürgavere 5 A EL 165 30.01.2009 F Keila 1 A EL 166 5.12.2009 M Kaisma 2 A EL 167 14.12.2009 M Palivere 3 A EL 168 23.12.2009 M Haapsalu 2 A EL 169 1.01.2010 F Haapsalu 1 A EL 170 30.12.2009 F Kullamaa 1 A EL 171 22.12.2009 F Kullavere 1 A EL 172 26.02.2010 M Jüriöö 5 A EL 173 10.02.2010 M Sooniste 3 A EL 174 10.12.2009 F Põrsu 2 A EL 175 9.01.2010 M Maapaju 4 A EL 176 15.02.2010 F Palamulla 4 A EL 177 13.02.2010 M Padise 2 A EL 178 22.01.2010 M Haapsalu 1 A EL 179 1.02.2010 F Linnamäe 8 A EL 180 3.02.2010 F Kiviõli 1 A EL 181 14.12.2009 M Kullaaru 2 A EL 182 13.02.2010 F Rägavere 2 A EL 183 26.01.2010 M Maidla 4 A EL 184 28.12.2009 M Roela 2 A EL 185 30.12.2009 M Seliste 3 A EL 186 27.12.2009 M Massu 6 A EL 187 30.01.2010 M Kostivere 2 A EL 188 16.01.2010 Kohila 2 A EL 189 31.01.2010 F Koonga 1 A EL 190 20.12.2009 M Surju 2 A EL 191 23.12.2009 M Surju 1 A EL 192 13.12.2009 F Järvakandi 2 B EL 193 4.01.2010 F Kehtna 1 A EL 194 16.12.2009 M Kehtna 2 A EL 195 31.01.2010 F Massu 6 A EL 196 30.01.2010 M Suigu 2 A EL 197 13.02.2010 M Põlgaste 4 A EL 198 31.12.2009 M Antsla 1 A EL 199 9.02.2010 M Pühajärve 1 A EL 200 14.02.2010 F Orava 7 A EL 201 2.01.2010 F Mäetaguse 5 A EL 202 21.02.2010 M Haanja 1 A EL 203 25.02.2010 M Lasva 1 A EL 204 3.02.2010 M Vändra 1 A EL 205 30.12.2009 F Halinga 2 A
24 Lisa 2. järg
Küttimise Vanuse määrangu Vanuse ID Number Sugu Küttimise koht Vanus Märkused kuupäev usaldusväärsuse klass vahemik EL 206 31.12.2009 F Kihlepa-Lindi 1 A EL 207 13.02.2010 M Tudu 2 A EL 208 13.02.2010 F Jüri 3 A EL 209 7.02.2010 M Antsla 4 A EL 210 9.01.2010 F Kaagjärve 4 A EL 211 12.01.2010 F Räpina 3 A EL 212 30.01.2010 F Räpina 9 A EL 213 9.01.2010 F Rannu 10 A EL 214 12.12.2009 F Kauksi 3 A EL 215 16.12.2009 F Uniküla 2 A EL 216 12.12.2009 M Lõpe 1 A EL 217 23.12.2009 M Kihlepa-Lindi 2 A EL 218 2.01.2010 F Kullavere 1 A EL 219 28.02.2010 F Torma 4 A EL 220 26.12.2009 F Kilingi-Nõmme 5 A EL 221 5.12.2009 M Sadala 5 A EL 222 3.01.2010 M Tõrma 4 A EL 223 23.12.2009 M Kõrvemaa 5 A EL 224 27.02.2010 F Rakke 3 A EL 225 28.12.2009 M Põltsamaa 2 A EL 226 29.12.2009 M Tamsalu 1 A EL 227 9.02.2010 M Rahnoja 4 A EL 228 13.02.2010 M Rahnoja 4 A EL 229 15.12.2009 M Jäärumetsa 2 A EL 230 3.02.2010 M Kullipesa 4 A EL 231 13.02.2010 M Kiviõli 1 A EL 232 26.02.2010 F Anguse 3 A EL 233 24.02.2010 M Voka 1 A EL 234 4.02.2010 M Kõo 3 A EL 235 15.02.2010 M Koikküla 1 A EL 236 6.12.2010 F Kullavere 1 A EL 237 3.12.2010 M Ülenurme 3 A EL 238 17.12.2010 F Veriora 2 A EL 239 5.12.2010 M Pühajärve 1 A EL 240 5.12.2010 F Lasva 1 A EL 241 12.12.2010 M Uniküla 1 A EL 242 3.12.2010 Kabala 1 A EL 243 5.12.2010 M Taebla 2 A EL 244 19.12.2010 M Kostivere 1 A EL 245 20.12.2010 Ääsmäe 5 A EL 246 27.12.2010 F Haanja 2 A EL 247 20.12.2010 M Laatre 1 A EL 248 28.12.2010 M Antsla 1 A EL 249 21.12.2010 F Räpina 8 A EL 250 27.01.2011 M Raikküla 1 A EL 251 12.01.2011 Tammiku 2 A EL 252 1.02.2011 M Kanepi 1 A EL 253 15.12.2010 M Ruusa 2 A EL 254 8.01.2011 M Põlgaste 5 A EL 255 11.01.2011 F Lasva 4 A
25 Lisa 2. järg
Küttimise Vanuse määrangu Vanuse ID Number Sugu Küttimise koht Vanus Märkused kuupäev usaldusväärsuse klass vahemik EL 256 9.01.2011 M Kaisma 2 A EL 257 12.12.2010 Koemetsa 2 A EL 258 5.02.2011 M Vastseliina 5 A EL 259 22.01.2011 M Juuru 3 A EL 260 6.02.2011 F Valtu 6 A EL 261 5.02.2011 M Eidapere 3 A EL 262 12.12.2010 F Ruusa 1 A EL 263 29.01.2011 F Märjamaa 5 A EL 264 13.12.2010 M Kõue 6 A EL 265 23.01.2011 F Salacgriva 3 A EL 266 5.03.2011 F Kõrvemaa 5 A EL 267 4.12.2010 M Rõuge 2 A EL 268 27.12.2010 E Kadrina 2 A EL 269 23.01.2011 M Avinurme 3 A EL 270 16.01.2011 M Kohtla-Nõmme 2 A EL 271 22.01.2011 M Viru-Nigula 2 A EL 272 18.01.2011 M Kuremäe 5 A EL 273 6.02.2011 M Kehtna 4 A CD EL 274 13.02.2011 F Haimre 3 A EL 275 6.12.2010 F Siniallika 5 A EL 276 9.02.2011 F Jüri 1 A EL 277 5.12.2011 M Padise 3 A EL 278 8.12.2010 M Kehtna 1 A EL 279 15.12.2010 M Vambola 1 A EL 280 23.01.2011 F Kaansoo 2 A EL 281 5.02.2011 M Suure-Jaani 5 A EL 282 5.02.2011 M Surju 4 A EL 283 30.01.2011 F Kaansoo 7 B 6-7 EL 284 29.01.2011 M Rahnoja 3 A EL 285 28.01.2011 M Kahala 1 A CD EL 286 24.01.2011 F Kaberneeme 1 A EL 287 25.01.2011 M Kahala 1 A EL 288 10.01.2011 M Kostivere 1 A EL 289 10.01.2011 F Kostivere 2 A EL 290 22.01.2011 M Raasiku 1 A EL 291 16.12.2010 F Kõo 1 A EL 292 12.01.2011 M Holstre 1 A EL 293 6.01.2011 M Metsis 2 A EL 294 7.12.2010 F Jõõpre 1 A EL 295 6.02.2011 M Kullavere 1 A EL 296 6.02.2011 F Hargla 1 A EL 297 5.12.2010 F Kohila 2 A EL 298 18.12.2010 F Ilumetsa 2 A EL 299 4.12.2010 F Palamulla 3 A EL 300 29.12.2010 M Koonga 4 A EL 301 8.01.2011 M Kurgja 4 A EL 302 15.01.2011 M Tori-Sindi 3 A EL 303 13.12.2010 M Tääksi 5 A EL 304 18.01.2011 M Massu 2 A EL 305 18.01.2011 M Haapsalu 1 A
26 Lisa 2. järg
Küttimise Vanuse määrangu Vanuse ID Number Sugu Küttimise koht Vanus Märkused kuupäev usaldusväärsuse klass vahemik EL 306 26.01.2011 M Riguldi 6 A EL 307 25.01.2011 M Linnamäe 2 A EL 308 5.12.2010 M Kullamaa 5 A EL 309 7.02.2011 F Kambja 3 A EL 310 14.12.2010 F Linnamäe 5 A EL 311 5.12.2010 F Riguldi 1 A EL 312 21.12.2010 M Riguldi 1 A EL 313 22.01.2011 M Haljala 2 A EL 314 10.02.2011 M Nõo 1 A EL 315 5.02.2011 M Haapsalu 2 A EL 316 17.01.2011 M Palivere 1 A EL 317 10.01.2011 F Kullavere 3 A EL 318 15.01.2011 F Kullamaa 2 A EL 319 11.12.2010 M Luiste 3 A CD EL 320 28.01.2011 M Rägavere 1 A EL 321 10.12.2010 M Lihula 2 A EL 322 8.02.2011 F Maardu 7 A
27 LISA 3. KÜTITUD KARUDE VANUSED HAMBAJUURE TSEMENDI STRUKTUURI JÄRGI
Küttimise Vanuse määrangu Vanuse ID Number Sugu Küttimise koht Vanus Märkused kuupäev usaldusväärsuse kass vahemik EB 1 11.8.07 F Alajõe 2 A EB 2 27.9.07 M Laekvere 4 A EB 3 31.8.07 M Võnnu 10 A EB 4 20.8.07 F Vastse-Kuuste 7 B 7-8 EB 5 2.10.07 M Haljala 8 A EB 6 1.10.07 M Tuudi 2 A EB 7 12.2.05 F Alajõe 18 A EB 8 9.9.07 F Oonurme 3 A EB 9 22.10.07 M Mahu 3 A EB 10 7.10.07 F Väätsa 1 A EB 11 28.9.07 F Kunda 5 A EB 12 26.8.07 M Kullavere 5 A AH EB 13 6.8.07 F Aidu 2 A EB 14 27.8.07 M Kiviõli 9 A 8-9 EB 15 25.09.2008 F Räpina 4 A EB 16 sept.08 M Kullavere 3 A EB 17 16.09.2008 M Pööravere 4 A EB 18 19.09.2007 M Vahastu 5 B 4-5 EB 19 17.08.2007 M kurtna 2 A EB 20 8.08.2008 M Imavere 5 A EB 21 16.04.2008 M Imavere 6 B 5-6 EB 22 7.09.2007 M Kohtla-Nõmme 5 A EB 23 2.10.2007 M Haljala 8 A EB 24 5.10.2008 F Rasina 5 A EB 25 17.09.2008 M Voose 2 A EB 26 31.08.2006 M Alatskivi 3 A CD EB 27 27.09.2007 M Laekvere 5 A EB 28 31.08.2008 F Vaimastvere 12 A EB 29 22.09.2008 M Kilingi-Nõmme 6 A EB 30 26.08.2008 F Maapaju 3 A EB 31 22.10.2008 F Järvakandi 2 A EB 32 9.08.2009 M Aegviidu 4 A EB 33 20.09.2009 M Laiuse 3 A EB 34 24.09.2009 F Pikknurme 13 A 12-14 EB 35 18.08.2009 F Lehtse 3 A EB 36 11.09.2009 F Palivere 2 A EB 37 19.08.2009 M Maidla 3 A EB 38 15.08.2009 M Kohtla-Nõmme 4 A EB 39 16.10.2009 Kurtna 4 A AH EB 40 2.10.2009 F Permisküla 3 A EB 41 6.10.2009 M Kivinõmme 6 A EB 42 13.09.2009 F Järvakandi 5 A EB 43 6.10.2009 F Lõõla 1 A EB 44 1.10.2009 F Kabala 4 A EB 45 7.10.2009 F Kiltsi 2 A AH EB 46 1.08.2010 M Metsis 1 A EB 47 4.09.2010 F Alam-Pedja 12 A 11-12 CD EB 48 11.08.2010 F Põltsamaa X X CD NA EB 49 20.08.2010 M Põltsamaa X X CD NA EB 50 11.09.2010 M Linnamäe 1 A AH- ebanormaalne histoloogia (anormal histology); NA- (not applicable) mitterakendatav
28 Lisa 3. järg Küttimise Vanuse määrangu Vanuse ID Number Sugu Küttimise koht Vanus Märkused kuupäev usaldusväärsuse kass vahemik EB 51 19.09.2010 M Avinurme 8 A EB 52 19.08.2010 M Pikknurme 2 A EB 53 13.08.2010 F Mäetaguse 9 A EB 54 20.08.2010 F Kurgja 11 A 10-12 EB 55 2.08.2010 F Nahe 12 A 11-13 EB 56 22.10.2010 M Kehtna 1 A EB 57 27.08.2010 M Leva 1 A EB 58 5.10.2010 M Kõue 2 A EB 59 22.08.2010 F Järva-Jaani 1 B 1-2 CD EB 60 9.10.2010 M Väätsa 3 A EB 61 6.10.2010 M Põrsu 8 B 7-9 AH EB 62 14.08.2010 M Voose 4 A AH EB 63 31.08.2010 F Permisküla 12 A 11-13 EB 64 24.09.2010 M Vahastu 2 A EB 65 9.08.2010 F Järvakandi 3 A EB 66 26.09.2010 M Kullavere 4 A EB 67 29.08.2010 M Imavere 3 A EB 68 21.08.2010 M Alajõe 2 A EB 69 23.09.2010 M Muuga 1 A EB 70 13.09.2010 F Kivinõmme 15 A 14-16 EB 71 29.09.2019 M Vohnja 3 A EB 72 24.09.2010 F Anguse 13 A 12-14 AH EB 73 3.10.2009 M Palamuse 3 A
29