EESTI PÕLEVKIVITÖÖSTUSE AASTARAAMAT 2015

i Tekstid: Eesti Energia (EE), Viru Keemia Grupp (VKG), Kiviõli Keemiatööstus (KKT), TTÜ Virumaa Kolledži Põlevkivi Kompetentsikeskus (PKK) ja KPMS (www.kpms.ee)

Kujundus: Kristjan Jung

Fotod: Eesti põlevkivitööstuse aastaraamatu väljaandjad: Esikaas Kohtla-Järve põlevkivikombinaat 1950ndatel (Paul Pere) lk 6 Kukruse kaevandus 1919. või 1920. EESTI ENERGIA aastal (Põlevkivimuuseum) Lelle 22, 11318 Tallinn lk 10 Töö Kukruse kaevanduses 1920ndatel telefon: 715 2222 (Põlevkivimuuseum) e-post: [email protected] lk 16 Põlevkivi bensiini tankla Virumaal 1930ndatel (Põlevkivimuuseum) VIRU KEEMIA GRUPP Järveküla tee 14, 30328 Kohtla-Järve, Ida-Virumaa lk 28 Kiviõli tuhamägi 1930ndatel telefon: 334 2701 (Kiviõli Keemiatööstus) e-post: [email protected] lk 36 Laboratoorium Põlevkivi Instituudis 1967. aastal (Põlevkivimuuseum) KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUS Turu 3, 43125 Kiviõli, Ida-Virumaa telefon: 685 0534 Raamatu valmimist toetas: e-post: [email protected]

TTÜ VIRUMAA KOLLEDŽI PÕLEVKIVI KOMPETENTSIKESKUS Järveküla tee 75, 30322 Kohtla-Järve, Ida-Virumaa telefon: 332 5479 Euroopa Liit Eesti Euroopa tuleviku heaks e-post: [email protected] Regionaalarengu Fond EESTI PÕLEVKIVITÖÖSTUSE AASTARAAMAT 2015 Põlevkivitööstuse ettevõtete ja organisatsioonide juhtide pöördumised 4

EESTI PÕLEVKIVI 100 Sajand põlevkivitööstust 8

PÕLEVKIVITÖÖSTUSE ROLL MAJANDUSES Põlevkivitööstusest saadud riigitulud 12 Põlevkivitööstuse konkurentsivõime 13 Uuenenud tegevusraamistik Eestis 14 Euroopa Liidu kliimapoliitika 15

PÕLEVKIVI VÄÄRTUSAHEL: KAEVANDAMISEST VALMISTOOTENI Kaevandusload ja -mahud 18 Põlevkivi kasutamine 20 Elekter 21 Vedelkütused 22 Soojus 24 Peenkeemia 25 Energiatootmise kõrvalsaaduste kasutamine 26

PÕLEVKIVITÖÖSTUS JA KESKKOND Investeeringud keskkonda 30 Kaevandamisega seotud keskkonnamõjud 31 Maastiku korrastamine 33 Õhuheitmed 34 Vesi põlevkivitööstuses 35

PÕLEVKIVI JA EESTI ÜHISKOND Põlevkivitööstuse panus Eesti ühiskonda 38 Panus haridusse 38 Panus innovatsiooni ja teadmiste eksporti 40 Panus kogukonda 42 2015. aasta Eesti põlevkivitööstuses:

Tulud riigikassasse Koguinvesteeringud Investeeringud keskkonda Töökohad Müügitulu 120 199 82 7411 669 miljonit eurot miljonit eurot miljonit eurot inimesele miljonit eurot

2014. aasta Eesti põlevkivitööstuses:

Tulud riigikassasse Koguinvesteeringud Investeeringud keskkonda Töökohad Müügitulu 312 266 43 7774 933 miljonit eurot miljonit eurot miljonit eurot inimesele miljonit eurot Põlevkivitööstuse ettevõtete ja organisatsioonide juhtide pöördumised Põlevkivitööstus on puhtam kui kunagi varem

2015. aastaga jõudsid Eesti Energias lõpule suure­ võtted ei saa mõjutada hindu tiheda konkurentsiga mahulised keskkonnainvesteeringud. Selle tulemu- energiaturgudel, aga suudame olla efektiivsemad sena vastavad kõik põlevkivielektrijaamad 2016. ja juurutada tehnoloogilisi uuendusi, mis aitavad aastal kehtima hakanud karmimatele õhusaaste­ põlevkivi paremini väärindada ja vähendada kesk- normidele. Oleme tuleviku arenguplaanid seadnud konnamõju. nii, et saaks täita Eesti poolt võetud kliimaeesmärgid aastani 2050 säilitades põlevkivitööstuse rolli Eesti Riik toetas põlevkivisektori pingutusi erakordsete majanduses. turuoludega kohanemisel pannes 2016. aastal aluse paindlikule ja turuhindadest sõltuvale ressursi­ Hando Sutter Eesti Energia 2015. aastal panid turuolud energiatootjad proo- tasude regulatsioonile, mis mõjutas tagasiulatuvalt juhatuse esimees vile. Hoolimata rekordmadalatest energiahindadest ka ­eelneva aasta tulemusi. Tehtud otsused loovad eel- suutsid põlevkiviettevõtted püsida konkurentsis ja duse selleks, et põlevkivitööstus teenib ka tulevikus panustasid riigieelarvesse 120 miljonit eurot. Ette- riigile tulu.

Palju õnne, põlevkivitööstus!

Vaatamata naftaturu pöördumisele oli 2015. aasta 2016. aasta on põlevkivitööstuse juubeliaasta kogu Viru Keemia Grupi jaoks tootmise arengult väga Eesti jaoks. Täpselt sada aastat tagasi alustati Eestis edukas. Järjepidevalt üle nominaalvõimsuse tööta- põlevkivi kaevandamisega ja selle energeetilise vad tehased võimaldasid kontsernil toota 506 000 potentsiaali uurimisega. Olles täna Eesti üks tähtsa- tonni põlevkiviõli tooteid ning hoida teist positsiooni maid loodusvarasid, tagab põlevkivi kaevandamine põlevkiviõli tootjate hulgas maailmas. Olulise panuse ja -tööstus töökoha tuhandetele inimestele, annab sellesse andis valminud Petroter III tehas, mis saa- märkimisväärse panuse riigi eelarvesse ning on vutas maksimaalse tootmisrežiimi vaid nädal pärast meie energeetilise julgeoleku tagatiseks. Sellepärast käivitamist. Realiseeritud projekt on viimaste aas- loodan väga, et Eesti põlevkivitööstust ootavad ees tate suurim eraettevõtte investeering Eestis. ­Petroter veel mitmed juubeliaastad. tehaste näitel tõestame veelkord, et põlevkivisektor Eestis püsib konkurentsivõimelisena ning on kõrge Ahti Asmann Viru Keemia Grupi efektiivsusega ja keskkonnasõbralik isegi uutes juhatuse esimees kliima­poliitika tingimustes.

4 Koostöös riigiga saame viia põlevkivitööstuse uuele arengutasemele

Kogu põlevkivitööstussektor on täna läbimas kee- Meie tööstuse mitmed tuhanded tublid töötajad on rulisi aegu. Alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga tegemas iga päev väikestviisi imesid, et kõik eelnev pole mitte kunagi varem nafta maailmaturu hinnad toimuda saaks. Usun, et koostöös riigiga saab Eesti olnud nii madalad nagu 2016. aasta alguses. põlevkivitööstus need rasked ajad üle elada ning leida seejuures veel jõudu, et muutuda efektiivsemaks ning See on pannud Eesti ühe suurima eksportiva tööstuse kaasaegsemaks tööstuseks, mis annab jätkuvalt tööd raskesse olukorda, kus astmeliselt langenud tulubaasi kümnetele tuhandetele eestimaalastele ning on Eesti najal tuleb tagada harjumuspärane maksutulu riigile, ekspordi üheks vundamendi-osaks. Seda tehes tagame, käia kaasas järjepideva palgatõusuga ning jätkata et lähitulevikus on Eesti põlevkivitööstus jõudnud Marti Hääl Kiviõli Keemiatööstuse keskkonnainvesteeringuid Euroopa Liidu võetud uuele arengutasemele, kus vanast „kivi ahju ajamisest“ nõukogu esimees kliima-alaste eesmärkide täitmiseks. on saanud kaasaegne keemiatööstus, mis tarnib vajali- kud peenkeemiatooted tulevikutehnika loomiseks.

Jätkusuutlik on teadmistepõhine areng

Oleme aastakümneid harjunud pidama põlevkivi- Kõik investeeringud, kaasaarvatud tehnoloogiate sektori panustamist Eesti ühiskonna toimimisse arendamine, teenivad siiski ühte eesmärki – tagada nii enesestmõistetavaks, et me selliste suhete tege- põlevkivitööstuse jätkusuutlikkus. See on oluline likule mitmetahulisusele ei mõtlegi. Või arvame, et ühiskonna jaoks tervikuna, kuna põlevkivisektori kõik on suurepärases korras. Kui aga hääled põlev- ettevõtete hea käekäik kindlustab meie kõigi ühise kivi töötlemise perspektiivitusest ja peatsest lõpust maavara väärindamise, tagab tuhanded töökohad ja kõlavad üha kõvemini, tuleb kõik tahud erapooletult säilitab Eesti energiasõltumatuse. Need on eesmär- ja ausalt avada. Tundub, et kõik mineviku patud gid, mis nõuavad kõigilt osapooltelt konstruktiivset nuheldakse ka vähemalt paar põlvkonda praeguste koostööd kaalutletud arengustrateegiate ja optimaal- ettevõtjate kraesse, kes on ometi investeerinud sete regulatsioonide loomisel. Seejuures on mööda- Kalle Pirk sadu miljoneid eurosid nii tootmise keskkonna­ pääsmatu kaasata kogu võimalik teaduspotentsiaal TTÜ Viruma Kolledži Põlevkivi Kompetentsi­ sõbralikumaks muutmiseks kui ka jääkreostuse selleks, et tagada oluliste otsuste põhinemine vaja- keskuse juhataja likvideerimiseks.­ likel uuringutel ja analüüsidel, mitte emotsioonidel.

5 Kukruse kaevandus 1919. või 1920. aastal 6 EESTI PÕLEVKIVI 100 Sajand põlevkivitööstust

Põlevkivi on viimase saja aasta jooksul olnud üks Eesti olulisemaid arenenud: lihtsast põlevkivi ahjuspõletamisest on jõutud kos- maavarasid ning energiaallikaid. Tööstuse areng, mis sai alguse meetika- ja farmaatsiatööstusele vajalike peenkeemia toodete Petrogradi küttekriisist 1915. aastal, on märgilise tähtsusega tootmiseni. Põlevkivitööstus on täna nutikam, efektiivsem ja Eesti energiajulgeolekule ja majanduse arengule. Pruunil kullal keskkonnaga arvestavam kui kunagi varem. Kui tööstuse algus- rajaneb Eestis terve tööstus: kaevandused, elektrijaamad ja õli­ aastatel sai põlevkivist kätte 30% selles peituvast energiast, siis tehased. Põlevkivi väärindamise ettevõtted annavad tööd tuhan- nüüd suudavad ettevõtted tänu uutele tehnoloogiatele võtta õli, detele inimestele, teevad arvestatava panuse riigi­eelarvesse, gaasi ja elektri koostootmisel põlevkivist välja üle 80% selles sisal- tagavad Eesti riigi energiasõltumatuse ning seisavad Virumaa duvast energiast. piirkonna ja kogu Eesti heaolu eest. Ka kaevandamistehnoloogiad on kümnendite jooksul palju arene- Efektiivsem tööstus nud. Näiteks kui 20 aastat tagasi vajati 16 miljoni tonni põlevkivi Sajandi jooksul Eestis tegutsenud 20 kaevandusest ja karjäärist on kaevandamiseks ligi 10 000 kaevurit, siis täna tehakse sama töö ka täna veel mitmed töös. Pika ajaloo vältel on tööstus igakülgselt ära neli korda väiksema tööjõuga.

1920 Eesti Mäeamet andis Põhja Paberi- 1922 AS Põhja Paberi- ja Puupa- 1937 Ubjas võetakse 1953 Toodeti esimesed 500 tonni põlevkivi- ja Puu­papi­vabrikule loa teha põlevkivi­ pivabrik andis kõik oma õigused kasutusele ventilaa- lakki “Kukersool”, samuti liimvaiku, parkainet, alaseid uurimistöid Sonda ja Püssi ja kohustused üle AS-ile Eesti toritega sundventilat- formaliini jt tooteid raudteejaama vahelistel maadel Kiviõli sioon. Vahetult enne Teist maailmasõda 1949 Alustab tööd 1958 Kohtla-Järvele võetakse tähtsamates põlevkiviküttel töö- asutatakse Põlevkivi 1916 Tehakse esimesed 1921 Algasid 1924 Kohtlas alustab kaeveõõntes kasutu- tav Kohtla-Järve Teadusliku Uurimise põlevkivi katsekaevanda- katsevabrikus tööd esimene õlivabrik sele elektrivalgustus mised Pavandu lähistel õliajamise katsed võimsusega 10 000 t/a soojuselektrijaam Instituut

1918 24. novembril arutab 1924 Tallinna 1940 Riigistati AS Eesti Kiviõli 1941 Saksa väed vallutavad 1959 Suurenergee- Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus elektrijaam hakkab ja AS Küttejõud, AS-st Eesti Kiviõli ning luuakse põlevkivi tika ajajärgu algus: põlevkivikaevanduste staatust peamise kütteainena Kiviõli sai Kiviõli Põlevkivi­ kasutamise selts Baltische Ida-Virumaal valmis – seda kuupäeva loetakse Eesti kasutama põlevkivi. keemia Kombinaat Ölgesellschaft in Estland Balti soojuselektrijaam põlevkivitööstuse juriidiliseks Sellega saab alguse alguseks. Põlevkivi hakatakse põlevkivist elektri- kütusena kasutama nii erine- energia tootmine 1941-1944 Ehitati Kiviõli suurejooneline 1953 Võetakse kasutusele esimene tahkel soojus- vates tööstusharudes kui ka üldkasutatavasse tööstuskompleks: kaks uut tunnelahju, kandjal katseseade UTT-200 töötlemisvõimsusega igapäevaelus elektrivõrku kaheksa gaasigeneraatorit ja jõujaama 200/250 tonni peenpõlevkivi ööpäevas

8 Rohkem kasutusalasid Liidu nõuetele vastavate keskkonnasäästlike seadmetega. Ajalooliselt kasutati põlevkivi Eestis esmalt õli, siis majapidamis- Põlevkivi­tööstuse ettevõtted on tänaseks viinud keskkonnamõjud gaasi ning seejärel peamiselt elektrienergia tootmiseks. Täna leiab miinimumini, tehes märkimisväärseid investeeringuid pärand- põlevkivi Eestis põhiliselt rakendust elektri- ja soojusenergia ning reostuse kõrvaldamiseks ning hoides tänu uutele tehnoloogiatele põlevkiviõli tootmiseks, aga ka keemiatööstuses ja ehitussektoris. tööstuse keskkonna jalajälje väiksemana kui eales varem. Samuti otsitakse järjest enam kasutusvõimalusi põlevkivi kaevan- damisel ja töötlemisel tekkivatele kõrvalsaadustele. Laiapõhjalisemad teadmised ja kogemused Sajandipikkune ajalugu on teinud Eestist põlevkivivaldkonna Hool keskkonna eest maailma juhtiva riigi. Täna võib Eesti põlevkivitööstust pidada Eestis on kasutuses kaasaegseimad tehnoloogiad, mis võimalda- arenenuimaks maailmas, siin väljatakse ligi pool kogu maailmas vad põlevkivi kaevandada ja väärindada järjest säästlikumalt ning kaevandatavast põlevkivist. Tänu sajandi jooksul omandatud jätkusuutlikumalt. Möödunud sajandil õitsva põlevkivitööstuse ainulaadsele oskusteabele, kogemusele ja tehnoloogiale on Eesti sümboliks olnud musta suitsuga korstnad on asendunud Euroopa tõusnud hinnatud põlevkivi kompetentsikeskuseks.

1962 1974 Alustab tööd rikastamisvabrikuga varustatud Aidu 2011 Asutati TTÜ Virumaa Kol- 2014 Avati Põlevkivi Kompetentsi- Rajatakse karjäär, mis võimaldab kaevandada kogu põlevkivikihti korraga ledži Põlevkivi Kompetentsikeskus keskuse uus hoone koos tipptehno- elektri­ loogiaga teadus- ja katselaboritega jaamasid põlevkiviga 1969 Auveres 1981 Lasti 1995 RAS 2006 Kaubas- 2012 Suletavas Aidu 2014 VKG 2015 VKG varustav alustab tööd Eesti käiku tolle Eesti Kivi- tatud põlev- põlevkivikarjääris käivitas põlev- avas põlev- Sirgala võimsaim elektri­ ajal võimsaim õli liideti kivi kogus alustatakse rahvus- kiviõlitehase kiviõli­tehase karjäär energia tootja – 1000-tonnine RAS-ga ületab miljardi vahelise veespordi- Eesti elektrijaam gaasigeneraator Kiviter tonni piiri keskuse rajamist Petroter II Petroter III

1965 1970 Avatakse 1980 Ava- 1998 Pärast erasta- 2009 VKG avas 2012 Eesti 2014 Kiviõli 2015 Alus- Alustab elektrijaamasid takse Eesti mist moodustatakse esimese Petroter- Energial val- Keemiatööstus tas tööd tööd Viru põlevkiviga Energia uus keemiatöös- tehnoloogial mib uue põlv- kuulub täielikult põlevkivil allmaa­ varustav Narva Narva tusettevõte Viru töötava põlevki- konna õlitehas Alexela Grupi ja biomassil kaevandus karjäär õlitehas Keemia Grupp viõlitehase Enefit280 koosseisu töötav 300 MW võimsusega 1973 Rajatakse maailma suurim põlevkivi tootev allmaa- 2003 Tööd alustas Põhja-Kiviõli karjäär, 2013 VKG avab Ojamaa põlevkivi- Auvere kaevandus Estonia, mis on kaevandamise sügavuse kus esmakordselt rakendati põlevkivi kaevanduse, mis on üks uuematest elektrijaam poolest (40–60m) omataoliste seas maailmas ainulaadne selektiivset kaevandamise tehnoloogiat Euroopas

9 Töö Kukruse kaevanduses 1920ndatel

10 PÕLEVKIVITÖÖSTUSE ROLL MAJANDUSES Põlevkivitööstusest saadud riigitulud

Hoolimata rekordiliselt madalatest elektri ja vedelkütuse hinda- Koostöös riigiga tegeleti tervikvaate loomisega ning Riigi­kantselei dest suutis põlevkivitööstus teha 2015. aastal märkimisväärse juhtimisel algatati analüüside pakett, et planeerida teadlikult panuse riigieelarvesse. Ettevõtetelt laekus riigikassasse kokku põlevkivitööstuse tulevikku. Riik reageeris turu­hindade langu- 120 miljonit eurot, millest ressursi- ja saastetasud moodustasid sele ja tegi plaani rakendada alates 2018. aastast uus, põlevkivi ligi 74 miljonit eurot, tööjõumaksud 41 miljonit eurot ning muud lõpptoodete turuhinnast sõltuv keskkonnatasude süsteem, mille maksud 5,5 miljonit eurot. puhul oleksid põlevkivi ressursitasud otseselt seotud vedel­kütuste maailmaturuhindadega, mis mõjutavad põlevkivitööstuse lõpp- Samuti jätkasid põlevkiviettevõtted 2015. aastal suuremahuliste toodete hinda. Kui seni maksid põlevkiviettevõtted ressursitasu arendusprojektide elluviimist. Nelja tööstusettevõtte aasta jook- sõltumata turuhindade tasemest, siis 2015. aastal alustati uurin- sul tehtud koguinvesteeringud ulatusid kokku ligi 200 miljoni gutega, et siduda ressursitasud turuhinnaga – kui turuhind langeb, euroni. kahaneks ka põlevkivi kaevandamise ressursitasu, kui turuhind kasvab, tõuseks ka ressursitasu plaani järgi senisest kõrgemaks.

Eksport mitmekordistus Põlevkivitööstuselt laekus Eesti ekspordib edukalt energiatooteid, eeskätt elektrienergiat ja riigikassasse 120 miljonit eurot põlevkiviõli. Aastatel 2008–2014 kahekordistus põlevkiviõli eks- port ja elektrienergia eksport suurenes ligi kolm korda.

EESTI PÕLEVKIVITÖÖSTUS NUMBRITES Müügitulu Keskmine Kaevandatud Kaevandatud põlevkivi Maksujalajälg 2015 (mln EUR) töötajate arv põlevkivi (tuh t) energiasisaldus (MJ/kg)* (mln EUR)** Eesti Energia põlevkivitööstusega seotud ettevõtted 456,4 4 621 11 083,4 8 84,2 Viru Keemia Grupp 151,3 1 930 2 637,1 8,2 ja 11,8 21,6 Kiviõli Keemiatööstus 23,2 664 1 349,9 9 6,5 Kunda Nordic Tsement 37,7 196 116,7 7,3 8,0 KOKKU 668,6 7 411 15 187,1 120,3

* Kaubapõlevkivi kütteväärtus ** Tööjõumaksud, ressursi- ja saastetasud, äriühingu tulumaks, tollikäibemaks, maamaks

12 Põlevkivitööstuse konkurentsivõime

Eesti – kõige vähem energia impordist sõltuv riik Euroopas PÕLEVKIVIETTEVÕTETE ENERGIATOODANGUD (TWh) Euroopa Liidu statistikaagentuuri Eurostati viimase ülevaate 20 kohaselt oli 2014. aastal Eesti sõltuvus energia impordist 8,9%.

See on väikseim kogu Euroopa Liidus ning märgatavalt väiksem 15 Euroopa Liidu keskmisest tasemest, mis on 53,5%. Sellise tule- musega edestas Eesti juba teist aastat järjest energiasõltumatuse 10 senist pikaajalist liidrit Taanit, mis jäi 2014. aastal 12,8% tasemele. 5 Kodumaise energiatööstuse tugevnemine 0 Eesti impordisõltuvuse taseme vähenemine viitab eeskätt kodu- 2012 2013 2014 2015 maise energiatööstuse tugevnemisele. Langes imporditavate ener- Soojuse toodang põlevkivitööstuses giallikate tarbimine. Vedelkütuste osas, millest Eesti impordib ligi Põlevkiviõli ja muud põlevkivi tooted 60%, vähenes tarbimine 6%. Samal ajal langes 100%-lise energia- Taastuva elektrienergia toodang põlevkivitööstuses (biomass) sõltuvusega maagaasi tarbimine koguni 43,5% võrra. Elektritoodang põlevkivigaasist Elektritoodang põlevkivist otse tootes

Allikas: Eesti Energia, Viru Kremia Grupp, Kiviõli Keemiatööstus

Eesti tugevdas oma positsiooni kõige vähem energia impordist sõltuva riigina Euroopa Liidus

EUROOPA LIIDU RIIKIDE ENERGIASÕLTUVUS 2014. AASTAL (%) 93,4 96,6 97,7 80,1 85,3 71,6 72,9 75,9 77,9 60,9 61,6 61,7 65,9 66,2 48,8 53,5 40,6 43,8 44,6 45,5 46,1 28,6 30,4 32,1 33,8 34,5 17,0 8,9 12,8

LÄTI EESTI TAANI POOLA SOOME LEEDUBELGIA MALTA TŠEHHIROOTSI UNGARIAUSTRIAKREEKA ITAALIA IIRIMAAKÜPROS RUMEENIA BULGAARIA HORVAATIASLOVEENIA SLOVAKKIASAKSAMAA PORTUGALHISPAANIA MADALMAAD LUKSEMBURGAllikas: Eurostat PRANTSUSMAAEL KESKMINE

ÜHENDKUNINGRIIK 13 Uuenenud tegevusraamistik Eestis

Põlevkivitööstusega seotud tegevusraamistik uueneb pidevalt Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava ning toetab põlevkivi paremat väärindamist ja keskkonnamõjude 2015. aasta lõpus kiitis valitsus heaks põlevkivi kasutamise riik- vähendamist. liku arengukava 2016-2030, mis määrab valdkonna arengu põhi- mõtted ja suunad. Järgmisel 15 aastal on põhifookus põlevkivi Tagantjärele kaevandamine paremal väärindamisel ehk õli tootmisel, soojuse ja elektri toot- Kriis maailma naftasektoris on mõjutanud seadusandlust, mis miseks põlevkivi kasutamine väheneb. Arengukava kohaselt tuleb reguleerib maavarade kaevandamist Eestis. 2015. aasta juunis põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmiseks arendada ja raken- kiitis Riigikogu heaks maapõueseaduse ja keskkonnatasude dada parimat võimalikku tehnikat, piirata saasteainete heidet, seaduse muutmise seaduse, mis võimaldab sektori ettevõtetel suurendada ressursisäästlikkust, vähendada tekkivate jäätmete kaevandada tagantjärele alates 2009. aastal kehtestatud aasta- hulka ning suurendada jäätmete taaskasutamist. Kõik selleks, määrast vähem kaevandatud põlevkivi. Muudatus aitab põlev- et pikendada põlevkivi kasutamise väärtusahelat ja parandada kiviettevõtetel paremini kohaneda turunõudluse kõikumisega. põlevkiviressursi maksimaalset kasutamist. Viimase viie aastaga on ettevõtted põlevkivi kaevandamismäärast vähem kaevandatud üle 31 miljoni tonni võrra. Põlevkivi kaevandamise aastamääraks jäi arengukavas 20 miljonit tonni ning päevakorrast võeti maha seisukoht, et põlevkivi kaevan- Kümned miljonid keskkonnamaksudeks damise aastamäära peaks vähendama. Olemasolevates kaevandus- 2015. aastal laekus põlevkiviettevõtetelt ressursi- ja saastetasu- tes jätkub põlevkivivaru 20 miljoni tonnise aastamäära puhul 17–18 dena riigikassasse ligi 74 miljonit eurot. 2015. aastal kaalusid aastaks, põlevkivi kokku jätkub Eestis aga veel aastakümneteks. riigiesindajad keskkonnatasude tõstmist 2016. aastaks, kuid aru- telude käigus leiti, et see ei ole sisuliselt argumenteeritud. Seega Eesti kliimapoliitika põhialused aastani 2050 tasusid ei tõstetud ning kehtima jäid 2015. aasta keskkonnatasude Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud Eesti kliimapoliitika põhi- määrad. Samuti käivitas Keskkonnaministeerium keskkonna­ alused aastani 2050 võtab arvesse EL-i kliimapoliitika eesmärke. Need mõjude väliskulude hindamise projekti. näevad ette, et võrreldes 1990. aasta heitetasemega vähendatakse 2050. aastaks kasvuhoonegaaside emissiooni vähemalt 80% võrra. 1990 1991 Kasvuhoonegaaside järgmine vähenemine Eestis toimub vanade 40,1 põlevkivielektrijaamade kasutusea lõppemisega 2020. aastatel. 36,9 1992

1993 1994 2007 2013 2014 26,9 1995 1996 1997 2008 2010 2011 2012 1998 2003 2004 2005 2006 1999 2000 2001 2002 2009 2015* 21,1 21,8 21,0 21,8 21,2 20,0 20,7 20,3 19,5 20,0 20,6 19,5 18,8 18,8 19,1 18,4 17,8 17,4 17,1 17,5 17,0 16,3 17,6 * Prognoos 14 KASVUHOONEGAASIDE EMISSIOONID EESTIS 1990-2014 (MLN TONNI) Allikas: Eurostat, Keskkonnaministeerium Euroopa Liidu kliimapoliitika

Pariisi kliimalepe dustab seeläbi ka teiste riikide senisest suuremat panustamist 2015. aasta lõpus sõlmisid 195 riiki Pariisis kokkuleppe kasvu- kliimapoliitikasse. Lisaks emissioonide globaalsele vähendami- hoonegaaside piiramiseks. Leppe eesmärk on hoida maakera tem- sele võimaldab see vähendada ka nn süsinikulekke ohtu ja aitab peratuuri tõusu tunduvalt alla 2°C võrreldes tööstusrevolutsiooni kaasa õiglasemale rahvusvahelisele kaubandusele. eelse tasemega. Hõlmates ligikaudu 95% ülemaailmsest kasvu- hoonegaaside emissioonist, on see esimene tõeliselt globaalne Eesti põlevkiviettevõtete strateegilised arengusuunad toetavad kokkulepe, mis juhib tähelepanu kliimamuutuste toimumisele ja Euroopa Liidu eesmärkide saavutamist. Põlevkivist energia toot- mõjule. mine muutub üha efektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks, kuna elektri tootmise asemel keskendutakse õli tootmisele, mille

Kliimaleppe eesmärk on pikaajaline ning eeldab kogu energee- CO2 emissioonid on madalad. tikasektori ümberkujundamist. Selle protsessi kiirus sõltub pal- juski uute ja olemasolevate low-carbon tehnoloogiate arengust Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem (põllumajandus, tootmine, transport, energiatootmine), säilita- Alates 2011. aastast on majanduskriisi ja tootmise vähenemise des samas inimeste senise elukvaliteedi. tõttu Euroopa Liidus olnud CO2 heitmekvootide ülepakkumine. 2015. aastal andis Euroopa Parlament heakskiidu plaanile viia Euroopa Liidus kõrgeimad eesmärgid 2019. aastal läbi saastekvootidega kauplemise turu reform ees- 2014. aasta Euroopa Liidu kliimapoliitika eesmärgid on märksa märgiga vähendada ülepakkumist ja ebaselgust ning parandada ambitsioonikamad kui ühegi teise Pariisi kokkuleppele alla­ seeläbi investeerimiskeskkonda. Suure tõenäosusega toob see kirjutanu omad. Edaspidi lähtub EL-i kliimapoliitika areng Pariisi tulevikus kaasa CO2 heitmekvootide hinnatõusu. lepingu eesmärkide ülevaatamise viieaastastest tsüklitest ja soo-

Keskendudes madala CO2 emissioonidega õli tootmisele, aitavad Eesti põlevkivi- ettevõtted kaasa ELi eesmärkide saavutamisele

15 Põlevkivi bensiini tankla Virumaal 1930ndatel 16 PÕLEVKIVI VÄÄRTUSAHEL: KAEVANDAMISEST VALMISTOOTENI Kaevandusload ja -mahud

Põlevkivienergiat jätkub enam kui 50 aastaks Lubatust 5 miljonit tonni vähem põlevkivi Põlevkivi tekkis Eestis 450 miljonit aastat tagasi. Pruuni kulla Eestis omavad põlevkivi kaeveluba neli ettevõtet – Eesti Energia kaevandamise ja selle energeetilise potentsiaali uurimisega tehti (EE), Viru Keemia Grupp (VKG), Kiviõli Keemiatööstus (KKT) ja algust sada aastat tagasi. Sajandi jooksul on Eesti maapõuest kae- Kunda Nordic Tsement (KNT). Vastavalt riigi pikaajalisele arengu- vandatud veidi üle miljardi tonni põlevkivi. Praegusest 4,8 mil- programmile võib Eestis kaevandada 20 miljonit tonni põlevkivi jardi tonni suurusest põlevkivivarust on Eesti maapõues aktiivset aastas. Nelja põlevkiviettevõtte tegelikud kaevemahud ulatuvad piiranguteta kaevandatavat põlevkivi alles 1,3 miljardit tonni. aga madalate elektri ja vedelkütuste turuhindade ning tööstuse Tänase tarbimise ning efektiivse ja hooliva tegutsemise juures piiratud tootmisvõimekuse tõttu vaid 15 miljoni tonnini. Viimasel jätkub seda hinnanguliselt veel vähemalt 50 aastaks. neljal aastal on ettevõtete keskmine kaevandamise maht püsinud 75% juures lubatust, mis tähendab, et aastas tuuakse maapõuest Positiivse stsenaariumi kohaselt võib see aeg olla veelgi pikem, välja lubatud määrast ligi 5 miljonit tonni põlevkivi vähem. Vaata- kuna tehnoloogia arenedes saaks tulevikus kaevandada ja vää- mata riigi poolt pakutud võimalusele, ei taotlenud 2015. aastal ükski rindada ka ülejäänud kolm miljardit tonni põlevkivi, mis on eba- põlevkivikaevandaja 2016. aasta aastamäära suurendamist seitsme sobivate geoloogiliste tingimuste ja piirangute tõttu täna veel aasta jooksul kaevandamata jäänud põlevkivi aastamäära arvelt. kättesaamatu.

KAEVANDAMISVIISID Eesti kaks peamist põlevkivimaardlat asuvad Kirde-Eestis. Suu- • Ava- ehk pealmaakaevandamine – kohtades, kus põlevkivikiht rima paksusega põlevkivikihid peituvad Rakvere ja Narva vahelisel on kuni 30 meetri sügavusel, kaevandatakse põlevkivi karjäärides, alal, nn Eesti leiukohas, kuhu on tööstused põlevkivi kättesaami- eemaldades enne kattekihi. seks rajanud nii allmaa- kui pealmaakaevandused. Kaevandatav • Allmaakaevandamine – kui põlevkivikiht on sügavamal kui 30 meetrit maa all, tuleb kaevandamiseks avada kaevandus – teha põlevkivikiht on 2,7 kuni 2,9 meetri paksune. Kuna Väike-Maarja kaeveõõned, need toestada ning luua kivimi väljatoomiseks ja Ambla vahelises nn Tapa leiukohas on põlevkivi madala kvali- vajalikud süsteemid. teediga ning lasub sügaval, siis seal põlevkivi ei kaevandata.

Hoolivalt tegutsedes jätkub Eestis põlevkivi veel vähemalt 50 aastaks

18 8 miljonit eurot maksutulu 5% 1

kaevandamise kuu Eesti lubatud aastamäärast transpordikütuse vajadus

1 MILJON TONNI PÕLEVKIVI NUMBRITES

488 töökohta

LUBATUD 20 MILJONI TONNI ASEMEL KAEVANDATAKSE AASTAS 15 MILJONIT TONNI PÕLEVKIVI

Lubatud Tegelikud kaevemahud (tuh t)*, aastamäära kasutus (%) aastamäär 2011–2015 (tuh t) 2011 2012 2013 2014 2015 keskmine % Eesti Energia 15 010 14 478 96% 13 124 87% 11 830 79% 11 614 77% 11 083 74% 83% Viru Keemia Grupp 2 772 647 23% 1 097 40% 2 344 85% 2 483 90% 2 637 95% 66% Kiviõli Keemiatööstus 1 980 637 32% 615 31% 755 38% 1 058 53% 1 350 68% 45% Kunda Nordic Tsement 238 146 61% 107 45% 98 41% 113 47% 116 49% 49% KOKKU 20 000 15 908 53% 14 943 51% 15 027 61% 15 268 67% 15 186 71% 61% * Kadudeta geoloogiline varu

19 Põlevkivi kasutamine

Eesti ainulaadne energiasektor põhineb põlevkivi mitmekülgsel Kuigi põlevkivi väärtusahel on täna pikem kui kunagi varem, kasutamisel. Lõviosa sellest läheb elektri tootmiseks, milleks sunnib madalseisus kütuseturg ettevõtteid panustama veelgi kulub ligikaudu 73% põlevkivist. Ülejäänust toodetakse soojus- enam uuringutesse ja katsetesse, et leida uudseid lisavõimalusi energiat ja põlevkiviõli. Põlevkivile leitakse rakendust ka keemia­ põlevkivi ja selle kõrvalproduktide kasutamiseks. tööstuses ning paar protsenti kaevandatust läheb tsemendi tootmiseks ja teedeehituseks.

PÕLEVKIVI VÄÄRTUSAHEL Elektribörs Elektri tootmine Elekter Lubjatehas Õli / kütus Peenkeemia Lubjakivi Põlevkivi Fenoolvesi

Karjäärid ja Põlevkivi Energia Keskküte Põlevkivi kaevandused töötlemise tehased tootmine Soojus

Ehitusmaterjalid Ehitusmaterjalid Toore Tööstustarbijad Killustik ja tsement Mass-stabiliseerimine ehitusmaterjali Aur Lubjakivi sadamate ja teede ehituses ja elektroodide Mullaparandus tootmiseks Tuhk Õlikoks, bituumen

2015. AASTAL Põlevkivi kasutamine • langes elektri keskmine turuhind 17% vähenes 7% • toodeti endiselt kõige odavamat toasooja põlevkivist • langes keskmine nafta hind 44% võrreldes 2014. aastaga

20 Elekter

2015. aastal toodeti Eestis kokku 10,3 TWh elektrit, mis on 17% PÕLEVKIVIETTEVÕTETE ELEKTRITOODANG JA vähem kui aasta varem. Elektritoodangu jätkuvat langust mõjutas ELEKTRITARBIMINE EESTIS 2012–2015 (GWh, %) peamiselt madalam elektri börsihind ning võimalus soodsamalt 2012 2013 2014 2015 importida elektrienergiat Põhjamaadest. Hoolimata toodangu Eesti Energia 9 201 10 278 9 343 7 312 vähenemisest ületas aastane toodang sisemaist tarbimist. Viru Keemia Grupp 210 190 217 311 Kiviõli Keemiatööstus 42 38 39 41 2015. aastal toodeti Eestis esimest korda põlevkivist vähem ELEKTRITOODANG KOKKU 9 453 10 506 9 599 7 664 elektri­energiat kui riik tarbis. Veidi üle 7,4 TWh suuruse sise­ sh põlevkivielekter 8 776 10 193 9 259 6 754 riikliku tarbimise juures toodeti põlevkivist 6,8 TWh elektri- Elektrienergia tarbimine Eestis 7 407 7 332 7 417 7 440 energiat. Taastuvatest allikatest toodeti aasta jooksul elektrit Põlevkivielektri osakaal elektri 119% 139% 125% 91% kogutarbimisest Eestis 1,5 TWh, mis moodustas ligi 17% elektri kogutarbimisest. Allikas: EE, VKG, KKT, Statistikaamet

Elektrihind languses ELEKTRIHINNAD NPS ELEKTRIBÖRSIL 2014–2015 (€/MWh) 2015. aastal langesid elektrienergia keskmised hinnad kõikides Keskmine hind 2014 2015 Muutus Põhjamaade elektrituru hinnapiirkondades. Turu ideaalset hinna­ Süsteemihind 29,6 21,0 -29,1% taset väljendav süsteemihind langes 29% ja aasta keskmiseks Soome 36,0 29,7 -17,6% hinnaks jäi 20,98 €/MWh. Hinnalanguse peamiseks põhjuseks Eesti 37,6 31,1 -17,3% olid head võimalused hüdroenergia tootmiseks Põhjamaades ning Läti 50,1 41,8 -16,5% ­tarbimise tagasihoidlik kasv. Leedu 50,1 41,9 -16,3%

Elektribörsi Nord Pool Spot (NPS) 2015. aasta Eesti hinnapiir- konna keskmine hind oli 31,08 €/MWh, mis on 17% madalam kui ELEKTRI KUU KESKMISED HINNAD NPS EESTI ELEKTRIBÖRSIL 2014. aastal. Kuu keskmised hinnad 2015. aastal jäid vahemikku (ALATES 1.04.2010), €/MWh

26-35 €/MWh Seejuures oli 53% eelmise aasta tunnihindade 60 puhul elektri börsihind vähem kui 30,70 €/MWh ehk alla 2012. 45 aasta lõpuni kehtinud reguleeritud hinna. 30 15 Elektrienergia on Eestile märkimisväärne ekspordiartikkel. 2015. 0 aastal müüs Eesti välisriikidele 6,4 GWh elektrit. Jätkuvalt on 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 olulisim välisturg Läti, kuhu müüdi 95% eksporditavast elektrist. Allikas: Thomson Reuters

21 Vedelkütused

Eesti on üks suuremaid põlevkiviõli tootjaid maailmas. Õli eelis- EESTI PÕLEVKIVITÖÖSTUSE VEDELKÜTUSE TOODANG teks naftamasuudi ees on väike viskoossus, madal hangumistem- 2012–2015 (TUH T) peratuur ja vähene väävlisisaldus. Põlevkivikütteõli kasutatakse 2012 2013 2014 2015 laevakütuste lisandina ning katelde ja tööstuslike ahjude kütteks. Eesti Energia 209 214 265 337 Viru Keemia Grupp 325 358 433 506 Tänu nõudluse püsimisele välisturgudel on aasta-aastalt suure- Kiviõli Keemiatööstus 62 56 62 72 nenud põlevkiviõli toodangu maht. 2015. aastal toodeti Eestis KOKKU 596 628 760 915 915 000 tonni põlevkiviõli, mis on viiendiku võrra enam kui aasta varem. Rohkem kui 90% toodangust eksporditi: üle poole (61%) gia maailmas. Uued tehnoloogiad võimaldavad efektiivsemalt läks Hollandisse, kümnendik Belgiasse ja Rootsi. põlevkivi väärindada, tuues paratamatult kaasa töökohtade arvu vähendamise põlevkivisektoris. Õli tootmiseks kasutatakse tänapäeval kõrge energiaefektiivsu- sega keskkonnasäästlikke tootmistehnoloogiaid. Eesti insene- Õlitootjad arendavad aktiivselt võimalusi põlevkiviõlist kõrgema ride sajandipikkune kogemus ning panus tehnoloogia arengusse väärtustega kütuste tootmiseks. Näiteks Eesti Energia valmistub annavad julgust väita, et täna on kohalikel põlevkiviettevõtetel eraldama põlevkivigaasist bensiini, mida saab kasutada mootor- kasutusel parim saadaval olev põlevkiviõli tootmise tehnoloo- kütuste tootmiseks ning toorainena keemiatööstuses.

VEDELKÜTUSTE HINNAD MAAILMATURUL ($/BBL) KÜTTEÕLI JA BRENTI TOORNAFTA CRACK SPREAD (€/BBL)

150 1000 0 Brenti toornafta ($/bbl) 120 800 -3

90 600 -6

60 400 -9

30 200 -12 Kütteõli 1% (€/tonn) 0 0 -15 2012 2013 2014 2015 2016 2012 2013 2014 2015 2016

Allikas: Thomson Reuters Allikas: Thomson Reuters

22 Õlihinna langus poole võrra Põlevkivitööstuse prognooside kohaselt kasvab lähima 10–15 2015. aastale jättis väga tugeva jälje 2014. aasta teises pooles aasta jooksul energiatootmine ja -vajadus absoluutnumbrites alanud õlihindade languse jätkumine. Kuigi 2015. aasta jaanuaris ning vaatamata taastuvenergia turuosa kergele kasvule ei lange saavutatud madalpunkti 45 USD/bbl järel tõusis Brenti toornafta fossiilsete energiakandjate turuosa oluliselt alla 80%. Põlevkivist hind maikuuks tasemele 69 USD/bbl, siis aasta teises pooles hin- õlitootmine sõltub paljustki riigisisesest poliitikast ning nafta dade langus jätkus ja aasta lõpuks oli toornafta hind 37 USD/bbl maailmaturu hinnatasemest. Kohaliku tööstuse konkurentsi­ juures viimase kümnendi madalaim. Brenti toornafta keskmine võimekuse säilitamiseks teevad nii ettevõtted kui ka valitsus aina hind tegi võrreldes 2014. aastaga läbi 44%-lise languse, kukkudes suuremaid jõupingutusi, töötades koos välja stabiilset maksu- 54 USD/bbl tasemeni. keskkonda, mis võtaks arvesse hindade kõikumist maailmaturul.

2015. aastal toodeti esimest korda Eestis põlevkivist vähem elektrit kui riik tarbis. Samal ajal kasvas põlevkivist õli tootmine 17%

23 Soojus

Põlevkivi kasutamine soojusenergia tootmiseks on viimaste aas- Kohtla-Järve, Ahtme ja Jõhvi piirkondi varustab soojusega VKG tate jooksul järjepidevalt vähenenud. Väiksema nõudluse põhju- tütarettevõte VKG Soojus. Ettevõte kasutab kütmiseks põlevkivi seks on leebemad ilmad ning suurenenud investeeringud energia ümbertöötlemisel tekkinud jääksoojust, mis jõuab Kohtla-Järve säästmisse. 2015. aastal toodeti Eestis kokku 6,7 TWh soojus- ja Jõhvi piirkonna tarbijateni üle 18,5 kilomeetri pikkuse soojus- energiat, mida on 0,4 TWh vähem kui aasta varem. Kuna tehno- magistraali kaudu. VKG Soojus jagab põlevkivitööstusest tekkivat loogiliselt ei ole soojusenergiat võimalik tõhusalt salvestada ega soojust nii Ida-Virumaa tööstusettevõtetele kui ka piirkonna tar- transportida, tarbitakse see otsekohe ja tootmiskoha läheduses. bijatele, koostootmisest toodetud elektrit kasutatakse üle Eesti. Seega on Eesti soojusenergia toodang ligikaudu võrdne selle nõud- lusega. KKT soojus- ja elektrienergia koostootmine katab nii ettevõtte enda kui ka Kiviõli linna soojusenergia vajadused. Toasoe põlevkivi kõrvalsaadustest Enamik Eestis toodetavast soojusenergiast toodetakse elektri Põlevkivipiirkonnad eelisseisus ja soojuse koostootmisjaamades, sest see on keskkonnasäästli- 2015. aastal oli konkurentsiametiga kooskõlastatud soojuse käibe­ kum. Koostootmisjaamasid on mitut tüüpi ning need töötavad maksuta piirhind lõpptarbijatele üle Eesti keskmiselt 66 eurot erinevate kütustega. Üks suuremaid – Balti elektrijaam – toodab MWh kohta. Toasoe oli jätkuvalt keskmisest oluliselt soodsam põlevkivist ja biomassist kuni 400 MW soojust. Seal toodetud linnades, kus seda toodetakse põlevkivitööstuse kõrvaltootena. soojuse suunab Eesti Energia Narva Soojusvõrgu kaugkütte­ Näiteks Narvas tuli 2015. aastal MWh toasooja eest maksta vaid süsteemidesse ja sooja vee tarbijatele, tööstustarbijatele tarni- 34 eurot, Kiviõlis ja Sillamäel 51 eurot ning Ahtmes, Jõhvis ja takse ka auru. Kohtla-Järvel 55 eurot.

PÕLEVKIVIETTEVÕTETE SOOJUSTOODANG JA SOOJUSE TARBIMINE EESTIS 2012–2015 (GWh) Toasoe oli jätkuvalt keskmisest 2012 2013 2014 2015 oluliselt soodsam linnades, Eesti Energia Narva Elektrijaamad 599 584 603 604 kus seda toodetakse põlevkivi- Viru Keemia Grupp 365 650 581 532 Kiviõli Keemiatööstus 93 90 107 108 tööstuse kõrvaltootena KOKKU 1 057 1 324 1 291 1 244 Kaugkütte soojusenergia tarbimine Eestis* 8 598 8 098 8 015 7 789

Allikas: EE, VKG, KKT, Statistikaamet

24 Peenkeemia

Põlevkivikemikaalide kasutusvaldkond on väga lai. Eesti põlev­ mega (üle 99%) peenkemikaale, mille ühe kilogrammi hind võib kivist toodetud kemikaale leidub näiteks nii värvitud tekstiilis kui ulatuda mitmesaja euroni. 2015. aastal müüs VKG kokku ligi- pargitud karusnahas, L’Oréali, Wella ja Schwarzkopfi juuksevärvi- kaudu 500 tonni peenkeemia- ja fenooltooteid. des ning näo- ja päikesekreemides. Samuti kasutatakse neid Sam- sungi teleriekraanide ning Lexuse ja Toyota autoosade tootmisel. Eesti põlevkivikemikaalide suuremad tarbijad on tuntud ette­ võtted Euroopa Liidust, Jaapanist ja Indiast. Samuti on Kohtla- Põlevkivi fenoolide fraktsioone Honeyol ja Rezol kasutatakse liim- Järvel valmistatud peenkeemiatooted jõudnud Iraani ja vaikudena rehvi-, vineeri- ja naftatööstuses ning baas­kemikaalina Ladina-Ameerikasse. värvide ja lakkide valmistamiseks. Alates 2012. aastast toode- takse Eesti põlevkivist ka nn punast vaiku, mis leiab kasutamist Ka KKT alustas 2015. aastal uurimisprojektiga, kus otsitakse või- autorehvide tootmisel ning seda kasutavad maailma parimad malusi põlevkivi väärindamiseks keemiaproduktideks. Tegemist rehvi­tootjad – Goodyear, Pirelli ja Bridgestone. on vana teaduse taasavastamisega, mille tulemusel soovib KKT vähendada sõltuvust nafta maailmaturu hinnast. Ühtlasi taga- Hinnalised kemikaalid takse sellega suurem väärtus põlevkivile ning põlevkivi ümber- VKG on täna ainus ettevõte Eestis, mis eraldab Kiviter tehnoloo- töötlemisel tekiks võrreldes õli tootmisega kuni kümme korda gial töötavate vabrikute õlisaadusest hinnalisi peenkemikaale. vähem CO2 heitmed, samuti langeksid tunduvalt tahkete jäätmete Ettevõte suudab aastas toota sadades tonnides suure puhtusast- kogused.

Eesti põlevkivi väärtuslikum osa on selles sisalduvad suure reageerimisvõimega peenkemikaalid

25 Energiatootmise kõrvalsaaduste kasutamine

Energiatootmise kõrvalsaadustes nähti potentsiaali juba aasta­ Standardiseeritud tooted põlevkivituhast kümneid tagasi, kuid nende tõeline realiseerimine alles kogub Eesti on üks väheseid riike, mis liigitab elektri tootmise käigus tek- hoogu. Põlevkivi kõrvalproduktidest tehtud tooted asendavad edu- kinud ning ladestatud tuha ohtlikuks jäätmeks. Sellest hoolimata kalt mitmeid ehitusmaterjale ja tooraineid ning kõrvaltoodete mak- on täna mitmed põletatud põlevkivist ehk põlevkivituhast toodetud simaalne ärakasutamine vähendab mõju keskkonnale, luues samas tooted standardiseeritud, mis annab võimaluse tuhka paremini ära ka majanduslikku kasu. Tööstuslike jäätmete muutmine väärtusli- kasutada tuhamäele viimise asemel. keks ja keskkonnasõbralikeks toodeteks on hetkel aktuaalne vald- kond nii Euroopa Liidus kui ka mujal maailmas. 2015. aastal avaldas Eesti Standardikeskus uue standardi, mis või- maldab tolmpõletuskatelde ja kottfiltrite tuhka ning tsüklontuhka Põlevkivikaevandamise ja -rikastamise kõrvalsaadustena tekib iga- kasutada tsemendi, betooni ja poorbetooni tootmiseks nii Eestis aastaselt ligi 20 mln tonni aherainet ja elektritootmisel tuhka, mille kui teistes riikides. Samuti anti põlevkivituhale jäätme asemel toote ladestamise vältimine vähendab põlevkivitööstuse mõju keskkon- staatus, mis kindlustab selle positsiooni ehitusmaterjalide turul. nale ja suurendab tööstuse konkurentsivõimet.

Killustik põlevkivikarjääridest KOOS PÕLEVKIVIGA KASUTUSSE VÕETUD MATERJALIDE (TUH T) 2015. aastal tekkis põlevkivi töötlemisel ja rikastamisel ligi 12 mln EDASINE RINGLUS (%) 11 973 tonni aherainet, mis koosneb lubjakivist, dolomiidist, merglist ja sisaldab ka väikeses koguses põlevkivi. Sellest kolmandik kasutati 9 708 lubjakivikillustikuna teedeehituses, maastikukujunduses ja täite- 8 596 8 554 8 083 materjalina. 7 351 89% 7 827 7 296

Aheraine on sisuliselt lubjakivi, mille aktiivne kasutus võimaldab 70% avamata jätta spetsiaalselt lubjakivi kaevandamiseks rajatavaid karjääre. Transpordi kulukuse tõttu on põlevkivikaevandustes too- 33% detud killustikku seni kasutatud vaid Ida-Virumaa objektidel. Riik 29% saab siin taaskasutusele omalt poolt senisest enam kaasa aidata läbi 4% 4% 4% 2% erinevate tasude- ja maksusoodustuste süsteemide. 2012 2013 2014 2015 põlevkivituhk, sh kasutamine tootena aheraine, sh kasutamine tootena

26 2015. aastal tekkis Eesti põlevkivitööstuses 7,3 mln tonni tuhka, Lendtuhaga mullad viljakamaks sellest 2% taaskasutati uute toodetena. Põlevkivituhal on väga Juba aastakümneid on kasutatud põlevkivituhka põllumajanduses suur tootena kasutuse potentsiaal. Lisaks tsemendile, betoonile ja happeliste põldude lupjamiseks. Eesti Energia eraldab põlevkivi lubjale on seda võimalik kasutada müüriplokkide, muude ehitus­ kõrgel temperatuuril põletamisel tekkivatest suitsugaasidest üli- materjalide ja plastide tootmiseks. peente osakeste ja kõrge kaltsiumisisaldusega lendtuha, mida kasu- tatakse happelise mulla kiiretoimelise neutraliseerijana. Lendtuhas Tuhast autotee on mitmeid mulla viljakust tõstvaid aineid nagu fosfor, kaalium, 2015. aastal jätkus 2010. aastal alanud Euroopa Liidu programmi magneesium, tsink, vask, väävel, mangaan ja räni. 2015. aastal lõp- LIFE+ pilootprojekt OSAMAT, mille eesmärgiks on märkimisväär- pesid neli aastat kestnud katsed Eesti Maaülikooli metsakasvatuse selt tõsta Eestis elektrienergia tootmise käigus moodustuva põlev- osakonnas, mille tulemustes tõdeti, et põletatud põlevkivil põhi- kivituha kasutamist, et seeläbi vähendada kasvuhoonegaasi CO2 nevas mullaparendajas sisalduvad toiteelemendid sobivad lisaks moodustumist ning säilitada loodusvarasid nagu killustik, liiv ja põldude rikastamisele ka metsaistikute kasvatamiseks ja turba­ savi. Katsetuste käigus lisati põlevkivituhka betoonisegudesse, muldadel puistute kasvukiiruse stimuleerimiseks. mida kasutati maanteede ehitamisel soiste ja saviste kruntide mass- stabiliseerimiseks. Samuti ehitati katseplatsid olemas­olevatele teise­järgulistele nõrga aluspinnasega teedele Lääne- ja Ida-Viru- TUHK MÄKKE TORU ABIL maal. Pilootprojekti tulemused kinnitasid, et põlevkivituhast 2015. aastal võttis VKG kasutusele Baltimaade ja Skandinaavia rajatud katselõikudel on kõrged tugevuse ja teekandevõime näita- võimsama tuhaärastuse konveierisüsteemi, mis vähendab mürataset, jad ning negatiivset mõju keskkonnale ei kaasnenud. Käimas on tuha käitlemisel eralduva tolmu hulka ja emissioonide kogust ning hoiab seeläbi ümbruskonna puhtamana. Uus seade, mis võimaldab kasutus­juhendite ja normatiivdokumentide väljatöötamine Eesti tunnis transportida kuni 380 tonni tuhka, viib 1,5 kilomeetri maanteede ehitamise tehnoloogia kohta. pikkuse torukonveieri abil tuha mäkke kõigist kolmest Petroter põlevkiviõlitehasest. Konveieri lõpus niisutatakse tuhk ning laotatakse ja rullitakse prügilas. Nii tekib geotehniliselt stabiilne vett mitteläbilaskev betoonilaadne monoliit. Tänu uuele konveiersüsteemile on tuha transpordiks vaja senisest vähem autosid, samuti lühenes autode sõidu teekond nelja kilomeetri võrra. Võrreldes hüdrotuhaärastusega iseloomustab juurutatud tehnoloogiat märkimisväärselt väiksem vee tarbimine.

27 Kiviõli tuhamägi 1930ndatel

28 PÕLEVKIVITÖÖSTUS JA KESKKOND Investeeringud keskkonda

33 miljonit eurot keskkonda Uue põlvkonna tehastel väiksem keskkonnamõju Eesti põlevkivitööstuse keskkonnajalajälg on täna väiksem kui Vaatamata keerulistele aegadele põlevkivisektoris valmisid 2015. kunagi varem. Sektori jaoks on keskkonnaga arvestamine tõusnud aastal mitmed investeeringumahukad tootmisüksused, mis või- prioriteediks. Järjepideva tegutsemise tulemusena on ettevõtted maldavad senisest efektiivsemalt põlevkivi väärindada ja selle viinud kaevandamise ja väärindamisega kaasnevad keskkonna­ potentsiaali täielikult kasutada. mõjud miinimumini, suurendades samaaegselt põlevkivi kui ­ressursi kasutamise efektiivsust. 2015. aastal hakkas elektrit tootma ning seda elektrivõrku edas- tama Eesti Energia uus Auvere elektrijaam, mis töötab kesk- 2015. aastal ulatusid põlevkiviettevõtete otseinvesteeringud konnasäästlikul keevkihttehnoloogial. Kuni 50% elektrijaamas keskkonnakaitsesse ligi 33 miljoni euroni. Sellele lisanduvad kasutatavast põlevkivist on võimalik asendada biomassiga. kaudsed investeeringud tõstsid keskkonnaalaste investeeringute Samuti saab energia tootmiseks kasutada teisi kütuseid nagu kogumahu 82 miljoni euroni. Võrdluseks – riiklik sihtasutus Kesk- turvas või kivisüsi. Biomassi kasutamise võimekus vähendab konna Investeeringute Keskus suunas 2015. aastal keskkonna­ elektrijaama keskkonnamõju ning tõstab selle konkurentsivõimet projektidesse 45 miljonit eurot. Euroopa Liidu karmistuva kliimapoliitika tingimustes.

EESTI PÕLEVKIVIETTEVÕTETE OTSESED JA KAUDSED VKG avas aasta lõpus kolmanda õlitehase, mis töötab suure­ KESKKONNAINVESTEERINGUD 2012–2015 (MLN EUROT) päraseid tulemusi näidanud Petroter-tehnoloogial. 2015. aastal

91,1 töötlesid VKG põlevkiviõli tehased üle 3,5 miljoni tonni põlevkivi, 81,9 81,8 tootes 506 000 tonni põlevkiviõli, mis moodustas 56% kogu Eestis * toodetava põlevkiviõli kogusest. Üle 80%-lise energiaefektiivsuse juures on tehaste keskkonnajalajälg võrreldes seniste tehnoloo- giatega kordades väiksem. Petroter tehaste ehitamine on viimaste 42,8 aastate suurim investeering eraettevõtte poolt Eesti tööstusesse. Kunda Nordic Tsement VKG investeeris kolme tehasesse üle 220 miljoni euro, millest Kiviõli Keemiatööstus 84 miljonit eurot läks Petroter III ehitamiseks.

Viru Keemia Grupp 2015. aastal tootis Eesti Energia Enefit280 õlitehas rekordiliselt Eesti Energia üle 137 tuhande tonni põlevkiviõli. Tulenevalt Enefit280 õlitehase 2012 2013 2014 2015 * Sisaldab kaudseid keskkonnainvesteeringuid seoses tootmismahtude laiendamise uudsest tehnoloogiast on ka selle energeetiline kasutegur teistest ning põlevkiviõlitehase Petroter III rajamisega õlitehastest suurem ning õhuheitmed kordades väiksemad. Uue

30 õlitehase ainulaadne tehnoloogia võimaldab lisaks põlevkiviõlile stabiilsus, sai KKT oma viimasele õlitootmisseadmele kasutusloa. ja põlevkivigaasile toota jääksoojusest ka elektrit. Sellise koos- Samuti alustas ettevõte raskeõli puhastusseadmete tehnoloogia tootmise tulemusena saab põlevkivist kätte rohkem energiat ning uuendamist, et saaks madalamate keskkonnamõjude juures toota ühtlasi vähenevad jääksoojuse ärakasutamise ning põlevkivi­ kvaliteetsemat põlevkiviõli. gaasil põhineva elektritootmise CO2 heitmed kuni 40%. Kaasaegne lähenemine keskkonnakaitsele 2015. aastal kuulutas Eesti Energia välja hanke põlevkivigaasi kasu- Põlevkivisektor rakendab oma igapäevatöös rahvusvahelisele tamise suurendamiseks Eesti elektrijaama 8. plokis. Uuendus aitab standardile ISO 14001 vastavat keskkonnajuhtimise süsteemi, kasutada õlitehastes toodetavat gaasi efektiivsemalt, vähendades mille eesmärgiks on kaardistada kõik keskkonnamõjud ning pide- oluliselt keskkonnaheitmeid. Tööd on plaanis lõpetada 2018. aastal. valt täiendada nendega tegelemise viise. See tähendab, et ette- võtted analüüsivad süstemaatiliselt keskkonnamõju, ressursside KKT lõpetas 2015. aastal pikka aega kestnud ettevalmistustööd säästlikku tarbimist ja taaskasutamist ning teevad tihedat koos- tahke soojuskandja (TSK) seadme teise reaktori juures. Kuna läbi- tööd teadusasutustega keskkonnasäästlikemate ja innovatsiooni- viidud katsetused näitasid, et reaktori töös on tagatud ettenähtud liste lahenduste väljatöötamiseks.

Kaevandamisega seotud keskkonnamõjud

Põlevkivi kaevandamisega seotud mõjud ümbruskonnale on vormiga maastikke – põlevkivi aherainemägedes on kümnen- seotud maa- ja ressursikasutusega, veerežiimi muutuse, jäätmete dite jooksul ladestatud tootmisjäätmeid kokku sadu miljoneid tekke ning uute pinnavormide ilmnemisega. Keskkonnamõjude tonne. ulatus ja iseloom sõltub suuresti sellest, kas põlevkivi kättesaami- seks kasutatakse allmaa- või avakaevandamist. Loodust säästvam allmaakaevandus Võrreldes avakaevandamisega avaldab maa-alune kaevandamine Maastikukujundaja põlevkivi keskkonnale ja kaevanduspiirkonna elanikele väiksemat mõju. Igasugune kaevandamine on suuremal või vähemal määral Kaevandamise käigus säilib olemasolev maastik ja ökosüsteem, seotud keskkonnamõjuga. Põlevkivi allmaakaevandamise tule- mida võivad küll teatud määral mõjutada veerežiimi muutu- musel tekivad maa-alad, kus võib ette tulla maapinna vajumist sed pinnases. Kaevandusest konveieriga põlevkivi tarnimine on ja sisselangemisi. Avakaevandamisega luuakse aga täiesti uue tolmu- ja müravaba ning säästab kohalikke teid.

31 Samas tekib allmaakaevandamise käigus oluliselt suurem kogus Eestis liigub põlevkivi kaevandamine selgelt allmaakaevandamise ladestamist vajavat aherainet, mis avamaakaevandamise puhul suunas. Tänase parima teadmise kohaselt kaevandatakse aastal jääb karjääridesse. Täna kasutatakse aherainet edukalt teede- 2030 peaaegu kogu põlevkivi allmaakaevandustest, kuna väär- ehituses ja allmaakaevanduste käikudes pinnatäidisena. Põlev- tuslikku pruuni kulda jahtides liigub kaevandamine aasta-aastalt kivitööstus otsib aktiivselt aeheraine kasutuselevõtuks uusi üha enam sügavamale maapõue. võimalusi, et selle potentsiaali maksimaalselt ära kasutada. Järjest tõhusam kaevandamine Täna kaevandatakse põlevkivi allmaameetodil VKG Ojamaa Eesti Energia alustas 2015. aastal Estonia kaevanduses kamber­ ­kaevanduses ja Eesti Energia Estonia kaevanduses ning pealmaa­ laava tehnoloogia juurutamist, millel on tänu väiksematele meetodil KKT Põhja-Kiviõli karjääris ning Eesti Energia Narva läbindamise mahtudele madalamad kaevandamiskulud kui seni- karjääris. sel meetodil. Uus meetod on sarnane senisele kamberkaevan- damisele, kus maapind püsib tervikutel, samas toimub töö kuni 700-meetrises tööfrondis tavapärase 200 meetri asemel. Uue meetodi arendamisse üle 21 miljoni euro investeerinud Eesti PEALMAA- JA ALLMAAKAEVANDAMISEGA VÄLJATUD PÕLEVKIVI OSAKAALUD (%) Energia sai esimese toodangu 2016. aasta jaanuaris. Täisvõimsus saavutatakse 2017. aasta alguseks, mil aastaseks lisatoodanguks kujuneb ligi 0,8 mln tonni põlevkivi.

KKT uuendas 2015. aastal avamaakaevanduse töö tõhustamiseks

pealmaa karjääritehnikaparki. Olulisemaks täienduseks oli Baltimaade 59% 52% 39% suurima ekskavaatori soetamine, millega saab samade kulude 41% 48% 61% allmaa juures koguda oluliselt rohkem põlevkivi.

2005 2015 2025

32 Maastiku korrastamine

Põlevkivitööstus on jätnud sajandi jooksul tuntava jälje Ida-Viru- Armastatud veesilmad maa maastikupilti. Kiviõli ja Narva vahelisel maa-alal laiuvad Kaevandatud ja korrastatud alade mitmekesisuse esimese näitena kõrvuti tuhamäed ja Baltimaade kõrgeim poolkoksist tehismägi, võib tuua 1970-ndatel Viivikonna karjääris kujundatud Vesiloo tehisjärved ning lainjatel taasmetsastatud küngastel laiuvad män- järve. Hiljem rajati Viivikonna ja Sirgala karjääridesse Presidendi nikud. järv, Kenajärv ning teised väiksemad tehisjärved.

Põnevad vaatamisväärsused 2012. aastal suletud Aidu põlevkivikarjääri rajatava spordi- ja Põlevkivi kaevandamise lahutamatu osa on endiste karjäärialade vabaajakeskuse südameks on rahvusvahelistele nõuetele vastav korrastamine, et taastada nende ligilähedane kaevandamiseelne sõudekanal. Aidu veespordikeskus on suurepärane paik maailma- olukord või vähemalt samaväärne maastik. Aegade jooksul on see tasemel spordivõistluste korraldamiseks ning pakub võimalusi muutunud järjest läbimõeldumaks ning tööstusmaastikku osa- sõudmiseks, aerutamiseks, veemotospordiks, sukeldumiseks, takse aina enam piirkonnale positiivses võtmes ära kasutada. Nii kalapüügiks, purjetamiseks ja matkamiseks. 2015. aastal saa- on Ida-Virumaa kohustuslike vaatamisväärsuste nimekirjas kind- vutas Aidu veespordikeskus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale lal kohal kunagises põlevkivi rikastusvabrikus Euroopas ainu- pühendatud „Eesti 100 aaret“ valimisel 8. koha. Aidut külastas laadne Eesti kaevandusmuuseum, veespordikeskuseks arenev 2015. aastal üle 850 veespordisõbra ning tulevast võistluspaika endine Aidu karjäär ja põlevkivi töötlemisel tekkinud poolkoksi- käis ekskursioonidel uudistamas üle tuhande huvilise. mäele rajatud Kiviõli seikluspark. ENDISTE KARJÄÄRIALADE METSASTAMINE (HA) Põlevkivi asemele uus metsapõlv Suur osa põlevkivitööstuse poolt tehtavast maastiku korrastami- 282 sest hõlmab karjääride metsastamist, mille käigus taastatakse kaevandusala võimalikult looduslähedaseks. Taasmetsastatud 141 karjääriväljad ei erine oluliselt looduslikest metsadest. Juba 131 tegutseva karjääri kaevandatud alad tasandatakse, istutatakse 49 noored puud ning kaevandamise lõppedes on ala katmas juba mitme­kümneaastane mets või rajatud põllumaad.

2015. aastal taasmetsastas Riigimetsa Majandamise Keskus noorte männiistikutega Eesti Energia tellimusel 49 hektarit karjäärialasid.­ 2012 2013 2014 2015

33 Õhuheitmed

Tööstuse õhuheitmed on viimastel aastatel järjepidevalt vähene- Tõhusad heitmepüüdjad nud. Aastal 2015 püstitati taas “puhtusrekord”, kus SO2, NO2, CO2 Õhuheitmete järjepidevasse vähenemisse on kindla panuse ja tahkeosakeste heitkogused on jõudnud ajalooliselt madalatele andnud Eesti põlevkivitööstuse järjest targenev tootmisprotsess. tasemetele. Võrreldes 2014. aastaga on kogused langenud vasta- VKG Energia on esimene ettevõte Eestis, kus hakati kasutama valt 23%, 32%, 59% ja 21%. Viie aasta taguse ajaga on tahkete osa- seadmeid suitsugaaside puhastamiseks väävlist. Ettevõtte esi- keste kogus õhus langenud koguni üle kaheksa korra ning SO2 ja mene Novel Integrated Desulphurisation (NID) tehnoloogial toimiv

NO2 heitkogused rohkem kui kaks korda. väävlipüüdmisseade valmis 2008. aastal ning teine käivitati 2015. aastal. Kolmas, Flue-gas desulfurization (FGD) tehnoloogial töötav Põlevkivist elektri tootmine vastab alates 1. jaanuarist 2016 seade hakkas tööle 2016. aasta suvel. Uute seadmetega on VKG tööstusheite­ direktiivis sätestatud karmimatele õhuheitmete Energial õnnestunud vähendada vääveldioksiidi heitkoguseid piirmääradele. Euroopa Liidu kliimapakett kohustab liikmesriike kolm korda, parandades tunduvalt piirkonna õhukvaliteeti. 2030. aastaks vähendama kasvuhoonegaaside heitmeid 40%, ­võrreldes 1990. aastaga. Lisaks sellele karmistuvad Euroopa Liidu Eesti Energia on viimase viie aasta jooksul paigaldanud tolm­ nõuded ka paljude teiste õhuheitmete osas, eesmärgiga parandada põletustehnoloogial töötavatele Narva elektrijaamade vanematele välisõhu kvaliteeti. energiaplokkidele väävli- ja lämmastikupüüdmise seadmed, mille

PÕLEVKIVITÖÖSTUSEGA KAASNEVAD ÕHUHEITMED (TUH TONNI)

14 207 13 781 11 911 10 833 36,7 38,2 33,1 29,5 10,1 9,0 8,8 9,3 8,7 6,4 6,0 3,6

2012 2013 2014 2015 2012 2013 2014 2015 2012 2013 2014 2015 2012 2013 2014 2015

SO2 NO2 tahked osakesed CO2

34 tulemusel on väävliheitmed vähenenud kolm ning lämmastiku­ KKT võttis 2015. aastal kasutusele kaasaegse õhu- ja auru mõõt- heitmed ligi kaks korda. Vanemad tolmpõletusplokid viidi üle missüsteemi SCADA, mille abil saab hinnata keskkonnaressurs- piiratud tööaja režiimile, mille lõppedes need plokid suletakse. side kasutamise efektiivsust ja selle kaudu mõju keskkonnale. Lisaks väävli- ja lämmastikuheitmete vähendamisele kaasajastas ettevõte 2015. aastal elektrijaamade elektrifiltrid, mille abil on oluliselt vähenemas keskkonda paisatavad lendtuha kogused.

Lisaks ehitas Eesti Energia puhastusseadmete paigaldusega seoses oma Eesti elektrijaamale viis uut korstnat. Need annavad võimaluse energiaplokke senisest paindlikumalt ja tõhusamalt Põlevkivitööstus on puhtam kasutada ning veelgi parema keskkonnaheitmete mõõtmise abil kui kunagi varem juhtida tootmist uues turuolukorras.

Vesi põlevkivitööstuses

Eesti Geoloogiakeskuse andmetel on kaevandusvee peamiseks Kaevanduste settebasseinides puhastatud vesi on sageli puhtam allikaks vihmast pärit sadevesi. Karjäärides moodustab sadevesi kui jõgede-järvede oma ning sobib hästi näiteks forelli kasvata- umbes 80% ja allmaakaevandustes ligi 50% kaevandusveest. Väik- miseks. Kaevanduspiirkonna liigniiskete alade kuivendamine on semal määral on kaevandusvee päritoluks põhjavesi ja ümbrus­ mõjunud soodsalt ümbritsevatel maa-aladel metsakasvatusele konna suletud kaevandustest pärit vesi. Kaevanduste kuivana ning põllumajandusele. hoidmiseks pumbatakse kaevandusalalt vesi välja, suunates selle settebasseinidesse heljumi eemaldamiseks. Pärast puhastamist 2015. aastal pumbati põlevkivi kaevandamisel karjääridest ja kae- lastakse vesi tagasi loodusesse, kust see jõuab peamiselt Soome vandustes välja 120 miljonit kuupmeetrit vett, mis on varasema lahte, osaliselt ka Peipsi järve. aastaga samas suurusjärgus.

35 Laboratoorium Põlevkivi Instituudis 1967. aastal 36 PÕLEVKIVI JA EESTI ÜHISKOND Põlevkivitööstuse panus Eesti ühiskonda

2015. aastal panustas põlevkivitööstus Eesti riigieelarvesse mak- Vaatamata koondamislainele on põlevkivitööstus Ida-Virumaa üks sude ja dividendina 120 miljonit eurot. Lisaks jätkasid põlevkivi- suuremaid tööandjaid. Põlevkivivaldkonnas töötas 2015. aastal ettevõtted hoolimata keerulistest aegadest aktiivselt kogukonna 7411 inimest, kuid kaudselt on tööstusega seotud kordades rohkem edendamist. Toetati haridust, teadust ja kultuuri ning pandi taas inimesi, kes pakuvad näiteks teeninduse, majutuse, ehituse või õlg alla mitmetele traditsioonilistele üritustele. transpordi teenuseid. Keskmine brutopalk põlevkiviettevõtetes oli 2015. aastal 1400 eurot ehk Ida-Virumaa keskmisest brutopalgast Töökohad põlevkivitööstuses peaaegu kaks korda kõrgem. Langev naftahind pani põlevkivitööstused 2015. aastal keerulisse olukorda ning 2% valdkonnas töötanud inimestest kaotas oma töö. TÖÖHÕIVE EESTI PÕLEVKIVISEKTORIS (2015) Töötukassa ja ametiühingute abil püüti töö kaotanud inimestele Kokku töötajaid 7 411 piirkonnas kiiresti uut rakendust pakkuda. Olukorda leevendas Keskmine tööstaaž (aastat) 12 asjaolu, et paljud koondatutest siirdusid pensionile. Seetõttu langes Aastane kahanemine töötajate arvus -2% ettevõtetes keskmine tööstaaž 2014. aastaga võrreldes ühe aasta Keskmine brutokuupalk (EUR) 1 400 võrra.

Panus haridusse

Uue põlvkonna kasvatamine Koostöös Noored Kooli programmiga hoolitsevad Eesti Energia ja Eesti Energia algatas 2015. aastal tulevaste tippinseneride arengu­ KKT inseneride järelkasvu eest Ida-Virumaal. 2015. aastal jätkas programmi Insenergia, mille raames anti 15 tudengile võimalus Vaivara valla Sinimäe koolis õpetamist matemaatika-, keemia- ja insenertehnilisi ülesandeid lahendades saada ainulaadne prak- füüsikaõpetaja Liisi Sarap, keda Eesti Energia toetab kahe aasta tiline kogemus. Üliõpilasi juhendasid Eesti Energia ekspertidest jooksul 6080 euro suuruse lisastipendiumiga, et kompenseerida mentorid. Tudengeid toetati 10 600 euro suuruse stipendiumiga tema elamise, keeleõppe ja transpordiga seotud kulusid. Noore ning nad said osaleda õppekäikudel tööstusettevõtetesse ja Eesti innuka õpetaja abil loodetakse äratada õpilastes huvi inseneri­ Energia sisekoolitustel. teaduste vastu.

38 VKG jätkas 2014. aastal alanud koostööd naftakeemiale spetsia- Põlevkivi Kompetentsikeskuse algatatud projekti raames valmisid liseerunud Peterburi Riikliku Tehnoloogiainstituudiga, pakkudes Eesti Kunstiakadeemia ehtekunstieriala tudengitel Kiviõli karjää- kõrgkooli tublimatele tudengitele praktikakohta juhtivas keemia­ rist korjatud põlevkivitükkidest kaunid ehted, mida saab imetleda ettevõttes. näitusesaalides üle Eesti.

Juba mitmendat aastat aitab VKG korraldada Eesti vanimat ENTRUMi lõppakord koolide­vahelist proovilepanekut reaalainetes – Viie kooli võist- 2015. aastal jõudis lõpule Eesti Energia algatatud noore algatus- lust, ning toetab Ida-Viru tublimaid gümnasiste võistlusel osale- võimelise ja ettevõtliku põlvkonna kujundamiseks ellukutsutud misel. Iga-aastaselt avab ettevõte uksed ligikaudu 800 õpilasele programm ENTRUM. Viieaastase tegutsemisaja jooksul on see ja tudengile, kes avastavad õppekäikudel ja ekskursioonidel kaas- arendanud ettevõtlikkust ligi 2 700 noores, kellel vanust 13–19 aegse tööstuse telgitaguseid. VKG töötajad löövad aktiivselt kaasa aastat. Ida-Virumaa, Lõuna-Eesti, Lääne-Eesti ja Põhja-Eesti ka “Tagasi kooli“ algatuses, tutvustades kooliõpilastele kaasaegset noored on programmi raames ellu viinud enam kui 500 ideed põlevkivi- ning keemiatööstust. ­sotsiaalse ettevõtluse, tehnoloogia, inseneriala, põlevkivi ja ener- geetika, öko- ja loomemajanduse vallas. Viimasel tegutsemis­ 2015. aastal sõlmisid põlevkiviettevõtted ka hea tahte kokkuleppe aastal viidi noorteprogramm taas läbi Ida-Virumaal. Jõhvi Riigigümnaasiumiga, mille eesmärk on tagada koolis tugev reaalainete õpe. Ettevõtted panustavad inseneeriahariduse aren- Ida-Virumaa Andekate Noorte Energiafond gusse riigigümnaasiumis, kaasates sellesse töötajaid, kes tutvus- 2015. aastal toetas Eesti Energia Ida-Virumaa Andekate Noorte tavad noortele kaasaegset tööstust ja selles avanevaid huvitavaid Energiafondi kaudu kokku 29 koolinoort vanuses 7–18 aastat. võimalusi. Samuti nõustatakse noori karjääriplaneerimisel ja Energiafondi asutas Eesti Energia koostöös Ida-Virumaa Oma- kodukandis huvitava erialase töö ja väärika töötasu saamisel. valitsuste Liiduga ja selle eesmärk on edendada piirkonna tublide noorte huvitegevuse arengut. 2015. aastal oli Energiafondi maht Põlevkivist ehtekunst kokku 9 000 eurot. Enim stipendiume läks noortele, kes tegele- Noortes põlevkivivaldkonna vastu huvi äratamiseks võõrustas vad teaduse või spordiga, samuti toetati noorte arengut muusi- KKT oma karjääris 2015. aasta jooksul õpilasgruppe Narva Kutse- kas, kultuuri- ja kunstivaldkonnas. Alates 2013. aastast tegutsev hariduskeskusest ja Cambridge’i ülikoolist. Energia­fond on tänaseks jaganud stipendiume 93 noorele.

39 Panus innovatsiooni ja teadmiste eksporti

Teaduspõhine areng Koostöö teadlastega Põlevkivitööstus on astunud ühte sammu teaduse arenguga. Eesti Põlevkivienergeetika on Eesti riigi jaoks strateegiline valdkond, on tõusnud üheks maailma juhtivaks põlevkivi kompetentsi­ mille arendus- ja keskkonnaalane tegevus põhineb teadus­ keskuseks paljuski tänu pikaajalisele teadustööle ning tugevale uuringutel. 2015. aastal panustasid Eesti põlevkiviettevõtted koostööle teadusasutuste ja energiatööstuse vahel. valdkonna teadustegevusse 8,6 miljonit eurot.

Eesti esimene põlevkivialane oskusteabe ekspordiprojekt algas kümme aastat tagasi, kui Eesti geoloogid kutsuti Jordaania põlev- PÕLEVKIVIVALDKONNA STANDARDID UUENEVAD kivi varusid uurima. Täna arendab Eesti Energia Jordaanias TTÜ Virumaa Kolledži Põlevkivi Kompetentsikeskus (PKK) 554 MW põlevkivielektrijaama. 2015. aastal oli projekti fookus hakkas 2015. aastal koostöös Eesti Standardikeskusega rahastamistegevustel. korraldama põlevkivivaldkonna standardimist. Asutati Põlevkivi ja põlevkiviproduktide töötlemise komitee (EVS/TK 57), mille eesmärgiks on välja selgitada valdkonna standardimisvajadused ja ajakohastada kehtivaid standardeid, jagada parimaid praktikaid tunnustatud ekspertidega ning arendada rahvusvahelist koostööd. Osalemine tehnilise komitee töös annab võimaluse Põlevkiviettevõtted tutvuda valdkonna rahvusvaheliste tehniliste komiteede töödokumentidega ja esitada oma ettepanekuid, osaleda toetasid teadustegevust rahvusvaheliste standardite ettevalmistamise protsessis ning anda seeläbi oma panus valdkonna arendusse. 8,6 miljoni euroga

OLULISEMAD ÜLDISED ANALÜÜSID

Teadus- ja arendustöö Teostaja Rahastaja Põlevkivivaru hindamiskriteeriumite analüüs TTÜ SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) Täitmisega kaevandamistehnoloogia kasutuselevõtu võimaluste analüüs, TTÜ KIK majanduse ja keskkonna nõuetest tehnoloogia rakendamisel

40 TÄHTSAMAD SPETSIIFILISED UURINGUD

Teadus- ja arendustöö Tellija Teostaja Rahastaja

Aheraine killustiku omaduste kaardistamine Eestis ning nõrga kivi AS Teede Tehnokeskus, Maanteeamet vääristamise teadusuuringud TTÜ Virumaa Kolledž

Digitaalmodelleerimismeetodite väljatöötamine lavamaardlatele, Keskkonnaministeerium ja TTÜ hüdrogeoloogiline modelleerimine, maapõue stabiilsus, geotehnika Eesti Teadusfond

Põlevkivielektrijaamade käiduga seotud soojustehniliste ja keskkonnaalaste TTÜ EE Narva Elektrijaamad AS probleemide lahendamine

Kirde-Eesti kaevandusvaringud - tuvastamine, identifitseerimine ja põhjused TTÜ SA Eesti Teadusfond

Põlevkivi altkaevandatud alade stabiilsuse hindamine TTÜ KIK

Raskmetallide, püsivate saasteainete ja ülipeenete osakeste eriheidete Keskkonna­ KIK määramine põlevkivi termilisel töötlemisel ministeerium

Sekundaarsete polümeerjäätmete ja põlevkivituha taaskasutamine ehitusmaterjali toormena. Ruumilise eelpingestatud polümeerarmatuuriga Tartu Ülikool KIK komposiitmaterjal turba baasil

Põlevkivitööstuses tahke soojuskandja protsessi käigus tekkiva tuha TTÜ KIK taaskasutamise uuring

Granuleeritud põlevkivi keevkihtkatlatuha kasutamine mullaparendajana – Keemilise ja Bioloogilise KIK leostusuuring Füüsika Instituut

Narva elektrijaamade keevkihtkatelde tuha granuleerimine, sorbendi süntees Keemilise ja Bioloogilise KIK ja kasutamine heitvee puhastamisel Füüsika Instituut

Uurimistöö “Eesti põlevkiviõli tööstusest lähtuvate põlevkivigaaside Keskkonna­ KIK põletamise parima võimaliku tehnika kirjeldus” ministeerium

41 Panus kogukonda

Euroopas ainulaadne põlevkivikeskus Kogukonnale lähemale 2015. aasta kevadel avati Eesti Kaevandusmuuseumis vana põlev- KKT pani 2015. aastal suurt rõhku kohaliku elu elavdamisele kivi sorteerimisvabrik, mis sai uue elu kogu Euroopas ainulaadse ja paremaks muutmisele. Ettevõte korraldas Kiviõlis kevadise põlevkivi teemakeskusena. 1930. aastatel sajale inimesele tööd koristus­päevaku ja sügisesed suured talgud, mille raames korras- andnud vabrikus paiknevad nüüd põnevad eksponaadid, millest tati linna parki ning tööstuse ümber olevat haljasala. KKT toel paljud on annetatud tööstusettevõtete poolt. Eesti Energia toel ­toimusid ka Kiviõli linna päevad ning suvelõpupidu. valminud ekspositsioonide käigus saab kogemuse ja mängu kaudu uudistada kaevandamist, elektri- ja vedelkütuste tootmist ning KKT kutsel jõudis Kiviõlisse esmakordselt Pimedate Ööde Filmi- taastuv- ja põlevkivienergeetikat. festivali programm, kui kahel novembrikuu õhtul näidati väärt- filme Kiviõli 1. keskkoolis. Lisaks tööstuse ajaloo ja tänapäevaste tehnoloogiate tutvusta- misele on Eesti Kaevandusmuuseumil oluline roll ka kohaliku elu arendamisel. Muuseum on populaarne ürituste korraldamise paik, näiteks toimus seal 2015. aastal piirkonna suurüritus kae- vurite päev. Kaevandusmuuseum on oluline Ida-Virumaa tõmbe­ number ja põnev turismiobjekt terve Eesti jaoks. Seda tõestab ka muuseumi valimine 2015. aasta atraktiivseimaks turismi­ objektiks Põhja-Eestis.

2015. aastal avatud Euroopas ainulaadne Eesti Kaevandusmuusem valiti aasta atraktiivseimaks turismiobjektiks Põhja-Eestis

42 VALIK SÜNDMUSI PÕLEVKIVIVALDKONNAS 2015. AASTAL

MAI Eesti Energia Auvere elektrijaam tootis esimese elektri DETSEMBER VKG avas Kohtla-Järve tootmis­ VEEBRUAR territooriumil teise väävlipüüdmis- Valitsus kiitis heaks ja saatis seadme, mis puhastab soojus- ja OKTOOBER riigi­kogule arutamiseks põlevkivi VKG Elektrivõrgud lasi elektrienergia tootmise käigus arengukava 2016-2030, mis määrab pidulikult käiku 8 MW Toimus esimene tekkivad suitsugaasid väävlist valdkonna arengu põhimõtted ja võimsusega elektriala- Eesti strateegiliste suunad järgmiseks 15 aastaks jaama Narva logistika- ja Valmis VKG ja Eesti Energia toel maavarade konve- tööstuspargi territoo- toimunud foto­konkursse kajastav rents “Hea peremees KKT esimene TSK reaktor hakkas riumil fotoalbum “Ilus oled, Virumaa!” ühisele varale” täisvõimsusel tööle

APRILL JUUNI AUGUST NOVEMBER 11. aprillil avas Eesti Energia otsus- Eesti Kaevandusmuuseumis toimus Toimus VII põlevkivikonverents Eesti Kaevandus­ tas sulgeda 1967. Ida-Virumaa kogukonna 10 000 osalejaga „Põlevkivi ja ettevõtlus – väljakutsed muuseumis uksed aastal ehitatud ning suursündmus kaevurite päev, kus ning võimalused“ vana põlevkivi tänaseks amorti­ ­tunnustati ka parimaid kaevureid Eesti Vabariigi majandus- ja ­rikastusvabrik, mis seerunud Balti taristuministri Kristen Michali on kogu Euroopas elektrijaama 9. ja 10. Alustas tööd VKG Energia Põhja soojus­ osavõtul avati VKG kolmas ainulaadne põlevkivi energiaploki elektrijaama võimas elektritootmise Petroter-tehnoloogial töötav teemakeskus kompleks, mille laiendamiseks on Riigikogu võttis kulunud veidi alla kolme aasta ja kuhu põlevkivitöötlemise tehas vastu seaduse põlev- on rajatud uus turboagregaat, alajaam ja kivi paindlikumaks renoveeritud katel kaevandamiseks

43 2015. aasta Eesti põlevkivitööstuses:

Tulud riigikassasse Koguinvesteeringud Investeeringud keskkonda Töökohad Müügitulu 120 199 82 7411 669 miljonit eurot miljonit eurot miljonit eurot inimesele miljonit eurot

Võrreldes 2014. aastaga:

Põlevkivi kasutamine Elektri turuhind Keskmine nafta hind -7% -17% -44%

46