Väljaandja: Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2007, 50, 571

Kohila valla jäätmekava

Vastu võetud 30.01.2007 nr 37

Kehtestatakse vastavalt jäätmeseaduse § 59 lg 1 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkt 364alusel. KOHILA VALLAVOLIKOGU m ä ä r a b : 1. Kinnitada Kohila valla jäätmekava aastateks 2007 – 2011 (Lisatud). 2. Määrus avalikustada Kohila valla kantseleis ja Kohila valla koduleheküljel. 3. Määrus jõustub 02.veebruaril 2007. a.

Volikogu esimees Kalle TALVISTE

Kohila Vallavolikogu 30. jaanuari 2007. a määruse nr 37 lisa

KOHILA VALLA JÄÄTMEKAVA 2007 – 2011. a KOHILA 2007 Sisukord Sissejuhatus. 1. KOHILA VALLA ÜLDISELOOMUSTUS. 1.1 Kohila valla üldülevaade. 1.2 Kohila valla rahvastik ja elamumajandus. 1.3 Kohila valla ettevõtlus. 1.4 Kohila valla tehniline infrastruktuur. 2. JÄÄTMEHOOLDUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINNANG. 3. KOHILA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSE ISELOOMUSTUS. 3.1 Kohila valla jäätmete kogumine. 3.2 Kohila vallas hinnanguliselt tekkivad jäätmed. 3.3 Kohila vallas jäätmehooldusega liitunud ettevõtted ja asutused. 3.4 Kohila valla jäätmete taaskasutamine. 3.5 Kohila vallas tekkivate jäätmete kõrvaldamine. 3.6 Kohila valla jäätmevood. 3.7 Kohila valla jäätmehoolduse peamised probleemid. 4. JÄÄTMEHOOLDUSE PLANEERIMINE JA EESMÄRGID. 4.1 Korraldatud olmejäätmeveo laiendamine. 4.2 Jäätmete tekkekoguse vähendamine. 4.3 Jäätmete ohtlikkuse vähendamine. 4.4 Olmes tekkivate tavajäätmete taaskasutamine. 4.5 Pakendijäätmete taaskasutamine. 4.6 Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamine. 4.7 Probleemtoodete taaskasutamine. 4.8 Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine. 5. KOHILA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDUS. 5.1 Korraldatud olmejäätmevedu. 5.1.1 Korraldatud olmejäätmeveoga haaratud jäätmeliigid. 5.1.2 Korraldatud olmejäätmeveo piirkond. 5.1.3 Korraldatud olmejäätmeveoga liitumise kohustuslikkus.

Kohila valla jäätmekava Leht 1 / 21 5.1.4 Jäätmeveolepingu sõlmimine. 5.1.5 Korraldatud olmejäätmeveost vabastamine või konteineri tühjendamise tingimuste muutmine 5.1.6 Korraldatud olmejäätmeveo läbiviimise korraldus ja tingimused. 5.1.7 Korraldatud olmejäätmeveo osapoolte kohustused. 5.1.8 Korraldatud olmejäätmeveo hinnangulised jäätmekogused. 5.1.9 Korraldatud olmejäätmeveo teenustasu piirmäär. 5.1.10 Jäätmeveo tehnilised tingimused. 5.1.11 Korraldatud olmejäätmeveo konkurss. 5.2 Taaskasutatavate jäätmete käitlus. 6. JÄÄTMEHOOLDUSE EESMÄRKIDE ELLUVIIMINE JA RAHASTAMINE. 6.1 Kohila valla õigusaktid. 6.2 Kohila valla ülesanded. 6.3 Jäätmetekitaja ülesanded. 6.4 Jäätmehoolduse arendamise rahastamine. 6.5 Jäätmevaldajate register. 7. TEGEVUSKAVA EESMÄRKIDE REALISEERIMISEKS. LISA 3. Korraldatud olmejäätemeveo piirkond. Sissejuhatus

Kohila valla jäätmekava koostamisel on lähtutud Jäätmeseaduse§-ist 42, mille kohaselt on jäätmekava kohaliku omavalitsusüksuse arengukava jäätmehoolduse arendamist põhjalikumalt puudutav osa. Jäätmekava määrab Kohila valla jäätmehoolduse arengusuunad aastateks 2007-2011. Jäätmekava on koostanud MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskuse tellimusel MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus vastavalt 16.augusti 2005 töövõtulepingule nr. 1-2005 alusel. Kohila valla jäätmekava koostamise eesmärgiks on analüüsida piirkonna jäätmehoolduse olukorda, määratleda seadusandlusest tulenevad kohustused ja eesmärgid. Käesoleva jäätmekava koostamisel on aluseks võetud Riiklik Jäätmekava ja Raplamaa Jäätmekava. Kohila valla jäätmehooldusalasteks eesmärkideks on korraldatud olmejäätmeveoga haaratud jäätmetekitajate arvu suurendamine, taaskasutatavate jäätmete liigitikogumine ja sorteerimine jäätmete tekkekohal, sh pakendijäätmete kogumissüsteemi väljaehitamine, ning piirkonna jäätmetekitajate jäätmehooldusalase keskkonnateadlikkuse tõstmine, läbi põhjaliku teavitus- ja koolitustöö. Olulisemaks muudatuseks Kohila valla jäätmehoolduses on korraldatud olmejäätmeveo ümberkorraldamine. Korraldatud olmejäätmeveo eesmärgiks on garanteerida kõikidele jäätmevaldajatele kvaliteetne, ühtsetel põhimõtetel välja töötatud ja võrdse hinnaga jäätmete kogumise teenus. Lisaks segaolmejäätmete käitlemisele arendatakse jäätmete (pakendijäätmete, ohtlike jäätmete, suuregabariidiliste jäätmete) liigitikogumist. Käesolev jäätmekava on koostatud vastavalt Kohila Vallavalitsuse poolt esitatud andmetele.

Jäätmekava ulatus ja üldnõuded sisu osas on toodud Jäätmeseaduse§-is 39 ja lisaks nõuded kohaliku omavalitsuse jäätmekavale §-is 42. Käesolev jäätmekava käsitleb järgmisi teemasid: 1. Olemasoleva jäätmehoolduse olukorra analüüs; 2. Jäätmehoolduse õiguslik regulatsioon; 3. Jäätmehoolduse eesmärgid ja eesmärkide realiseerimise vahendid ja meetmed; 4. Hinnang jäätmekäitluse mõju kohta keskkonnaseisundile ja loodusvarade kasutamise mahu hinnang; 5. Jäätmehoolduse korraldus ja rahastamine; 6. Jäätmehoolduse tegevuskava eesmärkide realiseerimiseks. Käesolevat jäätmekava uuendatakse igal aastal ning ajakohastatakse iga kolme aasta järel ning pärast suuremaid muudatusi riiklikus ja Raplamaa jäätmekavas ning jäätmehooldust reguleerivas seadusandluses. Jäätmekava eelnõu kooskõlastatakse, avalikustatakse ning võetakse vastu Kohila Vallavolikogu poolt Jäätmeseaduse§-ides 55 – 59 sätestatud korras. 1. KOHILA VALLA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Kohila valla üldülevaade Kohila vald asub Raplamaa põhjaservas kahel pool Tallinn-Rapla maanteed. Vald piirneb Juuru ja, Rapla vallaga ning Harju maakonna Kose, Saku, Saue ja Kernu vallaga. Valla pindala on 230,2 km2. Vallas on 1 alev, 2 alevikku ja 19 küla. Valla halduskeskus Kohila alev asub maakonna keskusest Raplast ligikaudu 20 km, Tallinnast 33 km kaugusel. 1.2 Kohila valla rahvastik ja elamumajandus

Leht 2 / 21 Kohila valla jäätmekava 29.09.2006.a seisuga elab vallas alaliselt 6571 inimest. Rahvastiku tihedus on 28,6 in/km2, Raplamaa keskmine asustustihedus on 12,4 in/km2ning Eestis 33,3 in/km2. Kohila vallas on tiheasustusega aladeks Kohila alev, ja Prillimäe alevik, ja Masti küla (osaliselt), Aespa, ja Urge aiandusühistud. Kohila valla rahvaarv on pidevas muutumises, kuna mitmes aiandusühistus käib vilgas ehitustegevus ja Tallinna läheduse tõttu toimub pidev sisseränne.

Tabel 1.Kohila valla rahvastiku jaotus asulate kaupa (seisuga 29.09.2006)

Asula Elanike arv Asula Elanike arv Asula Elanike arv KOHILA VALD küla 51 Lohu küla 201 Põikma küla 26 küla 36 Loone küla 58 küla 158 Aespa küla 49 Lümandu küla 18 Rootsi küla 28 küla 65 Masti küla 108 Salutaguse küla 194 Hageri alevik 147 Mälivere küla 78 küla 214 Hageri küla 137 Pahkla küla 154 Urge küla 103 Kadaka küla 18 küla 130 Vilivere küla 293 Kohila alev 3522 Prillimäe alevik 356 Aespa-Vilivere a/ 3200 ü 9159

Vallas on 2000.a seisuga kokku 1011 leibkonda. Leibkonnad on valdavalt 1- 4 liikmelised.

Tabel 2.Kohila valla leibkondade iseloomustus.

1 liikmega 2 liikmega 3 liikmega 4 liikmega 5 liikmega 6 liikmega 7 või enama Keskmine liikmega KOHILA VALD 757 674 400 337 171 39 28 2,47 liiget

Elamumajandus Kohila vallas on Statistikaameti andmetel 1145 elamut, milles on kokku 2678 tavaelamuruumi. Kohila Vallavalitsuse andmetel on vallas 129 korter- ja 1367 eramaja. Suvilakrunte aiandusühistutes (aiandusühistuid kokku 81) on kokku 3200. Tabel 3.Kohila valla asustatud elamud asulate lõikes.

Asula Elanikud Elamud Korterelamud Ühepereelamud (29.09.2006) Arv Elanikud Arv Elanikud KOHILA VALD Aandu küla 51 20 1 7 19 44 Adila küla 36 11 11 36 Aespa küla 49 46 46 49 Angerja küla 65 25 25 65 Hageri alevik 147 32 5 91 27 56 Hageri küla 137 63 63 137 Kadaka küla 18 6 6 18 Kohila alev 3522 633 82 2239 551 1283 Lohu küla 201 71 3 41 68 160 Loone küla 58 30 30 58 Lümandu küla 18 5 5 18 Masti küla 108 37 37 108 Mälivere küla 78 39 39 78 Pahkla küla 154 61 5 28 56 126 Pihali küla 130 33 1 9 32 121

Kohila valla jäätmekava Leht 3 / 21 Prillimäe 356 32 10 303 22 53 alevik Põikma küla 26 4 4 26 Rabivere küla 158 57 1 5 56 153 Rootsi küla 28 10 10 28 Salutaguse 194 57 10 97 47 97 küla Sutlema küla 214 34 8 164 26 50 Urge küla 103 49 49 103 Vilivere küla 108 61 3 19 58 89 Aespa – 3200 3200 3200 3200 Vilivere a/ü KOKKU 9159 4616 129 3003 4487 6156

1.3 Kohila valla ettevõtlus Kohila vallas tegutseb ettevõtteid nii teeninduse, põllumajanduse, puidutööstuse kui ka tootmise valdkonnas. Suurimad ettevõtted toodavad paberit, samuti on esindatud toiduainetööstus – Eesti ainus pärmivabrik Salutaguse külas. 1.4 Kohila valla tehniline infrastruktuur

Energeetika Tsentraalse soojusenergiaga on varustatud ainult Kohila alev, kus kasutatakse soojusenergia tootmiseks maagaasi. Teistes Kohila valla asulates kasutatakse nii kortermajade kui eramute kütmiseks lokaalseid küttesüsteeme ning peamiselt puidukütet. Veevarustus, kanalisatsioon Tsentraalse veevarustuse ja kanalisatsiooniga on haaratud Kohila vallas Kohila alev, Hageri alevik, Prillimäe alevik, Sutlema ja mingil määral Salutaguse küla. Ühisveevärgi teenust pakub Kohila Maja OÜ. Fekaaliveoks saavad eramajad tellida Kohila Maja OÜ-lt purgimisauto. Fekaali veavad ka mõned vastavat luba omavad eraettevõtjad nii Kohila alevis kui Hageri alevikus. Teedevõrk Kohila valla teedevõrgu kogupikkus on ca 367,3 km, millest vallale kuuluvad 82,2 km. Kohalikud maanteed moodustavad 225,61 km, millest 25 km moodustavad tänavad. Lisaks on Kohila vallas 36,1 km metsateid, 65 km erateid. Läbi valla kulgeb Tallinn – Viljandi (Tallinn – Pärnu) raudtee, mille peatused on nii Kohila alevis kui ka Lohu ja Vilivere külas. 2. JÄÄTMEHOOLDUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINNANG Jäätmehoolduse keskkonnamõju avaldub iga jäätmetega seotud käitlustoimingut läbi viies. Mõju keskkonnale avaldub mitmest aspektist ning võib olla nii otsene kui kaudne. • OTSENE KESKKONNAMÕJU – loodusliku keskkonna reostamine, jäätmete veoga kaasnev välisõhu saastamine, inimese tervise ja heaolu kahjustamine. • KAUDNE KESKKONNAMÕJU – prügilate ümbruses maa väärtuse vähenemine ja prügilate sulgemisega kaasnev loodusressursi kulu. Keskkonnamõju vähendamise seisukohalt on vajalik prügilatesse ladestatavate jäätmete koguste ja selles sisalduva orgaanilise materjali osakaalu vähendamine. See on võimalik läbi jäätmete sorteerimise ja taaskasutamise suurendamise. Kohila valla seisukohalt on otstarbekas jäätmeid sorteerida nende tekkekohal. See tagab kogutud jäätmete parema liigilise puhtuse, mis võimaldab väiksemate kulutustega neid järelsorteerida ning loob eeldused suunata erinevaid jäätmeid suuremas koguses kordus- ja taaskasutusse. 3. KOHILA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSE ISELOOMUSTUS Käesoleva jäätmekava koostamisel on Kohila vallast kogutud ja käideldud jäätmeliikide ja koguste hindamise aluseks võetud jäätmekäitlusettevõtete poolt esitatud 2004. aasta andmed, Raplamaa jäätmekava, erinevate Eestis teostatud jäätmekäitlusalaste uuringute ja Kohila Vallavalitsuse esitatud andmed. Hindamaks objektiivselt valla jäätmehoolduse hetkeolukorda, on käsitletud eraldi kodumajapidamistest, ettevõtetest ning asutustest jäätmekäitlusettevõtete poolt kogutud jäätmeliike ja koguseid. 3.1 Kohila valla jäätmete kogumine

Leht 4 / 21 Kohila valla jäätmekava Ohtlike jäätmetekogumiseks valla kodumajapidamistest on Kohila alevis paigaldatud ohtlike jäätmete kogumiskonteiner. Kord aastas korraldab Kohila Vallavalitsus ohtlike jäätmete kogumisringe. Kasutatud patareide kogumiskast asub Kohila alevi ohtlike jäätmete kogumiskonteineris, alevi kauplustes, lasteaias ja koolis ning vallamajas. Pakendi ja teiste liigitikogutavate tavajäätmetekogumiseks on Kohila Vallavalitsus koostöös MTÜ Eesti Pakendiringlusega ja MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsiooniga paigaldanud valla territooriumile 12 segapakendi ja 2 paberi- ja papppakendi kogumiskonteinerit. Suuregabariidilisi jäätmeidsaavad Kohila valla elanikud anda üle Kohila Vallavalituse poolt kord aastas korraldatava kogumisringi käigus. 2004.a koguti Kohila valla majapidamistest kokku ca 1009,614 tonni segaolmejäätmeid. Arvestades kogu Kohila valla elanike arvu (kaasa arvatud aiandusühistute elanikud), koguti 2004. aastal ühe inimese kohta 81,453 kg segaolmejäätmeid. Arvestades oletuslikult püsielanikega (s.t. jättes välja Aespa - Vilivere aiandusühistu elanikud) on ühe inimese poolt üle antud segaolmejäätmete koguseks 158 kg. Arvestades, et ühe inimese kohta tekib aastas segaolmejäätmeid 175 – 225 kg, siis on oma jäätmeid jäätmeveoettevõtetele üle andnud ca 75% Kohila valla püsielanikest (ca 40% kogu valla elanikest koos hooajaliste elanikega). Tabel 4.Jäätmekäitlejate poolt kodumajapidamistest 2004.a. kogutud jäätmekogused, t/a

Jäätmekäitleja Jäätmeluba Kogutud jäätmeliigid ja kogused Jäätmeliik Jäätmekood Kogus KOHILA VALD Resk OÜ L.JÄ.RA-34956 Segaolmejäätmed 200301 976,0 Ragn-Sells AS L.JÄ.RA-39235 Segaolmejäätmed 200301 33,614 Ehitus- ja 170904 2,290 lammutussegupraht (v.a. 17 09 01, 17 09 02, 17 09 03) Elektri- ja 20 01 35* 0,070 elektroonikajäätmed Ohtlike jäätmete kogumisringil kogutud Patareid 20 01 33* 0,004 jäätmed Pliiakud 16 06 01* 0,195 Kemikaalid 16 05 06* 0,142 Saastunud pakendid 15 01 10* 0,035 Vananenud ravimid 20 01 98* 0,020 Luminestsentslambid 20 01 21* 1,000 Vanaõli 20 01 26* 0,030 Värvijäätmed 20 01 27* 0,175 Vanaelektroonika 20 01 35* 0,060 Kesto OÜ L.JÄ.RA-17417 Värvijäätmed 20 01 27* 1,570 (Epler&Lorenz AS) Saastunud pakendid 15 01 10* 0,025 Õli ja rasv (v.a. 20 20 01 26* 0,065 01 25) Ohtlike ainetega 15 02 02* 0,190 saastunud absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid Pliiakud 16 06 01* 2,510 Kemikaalijäätmed 18 01 06* 0,248 Ravijäätmed 18 01 98* 0,057 Pestitsiidid 20 01 19* 0,019 Luminestsentslambid 20 01 21* 0,058 Patareid 20 01 33* 0,044 KOKKU: 1018,421

Kohila valla jäätmekava Leht 5 / 21 3.2 Kohila vallas hinnanguliselt tekkivad jäätmed Hinnanguliselt tekkivate jäätmekoguste hindamise aluseks on võetud erinevates jäätmehooldusealastes uuringutes toodud aastas ühe elaniku kohta tekkiv jäätmekogus. Tekkivate jäätmete kogus sõltub suuresti elanike tarbimisharjumistest ning kaubandus ja teiste teenindusettevõtete lähedusest või paremast ühendusest suuremate tõmbekeskustega.

Sellest tulenevalt on arvestatud segaolmejäätmete tekkeks tiheasustusega piirkonnas 225 kg/aja hajaasustusega piirkonnas 175 kg/aühe inimese kohta. Tabel 5.Kohila valla majapidamistes hinnanguliselt tekkivate segaolmejäätmete kogus, t/a.

Asula Elanike arv Tekkiv jäätmekogus KOKKU, t/a KOHILA VALD TIHEASUSTUSEGA PIIRKOND Kohila alev 3522 225 kg/a 792,450 Hageri alevik 147 225 kg/a 33,075 Prillimäe alevik 356 225 kg/a 80,100 Lohu küla 201 225 kg/a 45,225 Masti küla 108 225 kg/a 24,300 Aespa küla 49 225 kg/a 11,025 Vilivere küla 108 225 kg/a 24,300 Urge küla 103 225 kg/a 23,175 Aespa – Vilivere 3200 225 kg/a 720,00 aiandusühistud HAJAASUSTUSEGA PIIRKOND Aandu küla 51 175 kg/a 8,925 Adila küla 36 175 kg/a 6,300 Angerja küla 65 175 kg/a 11,375 Hageri küla 137 175 kg/a 23,975 Kadaka küla 18 175 kg/a 3,150 Loone küla 58 175 kg/a 10,150 Lümandu küla 18 175 kg/a 3,150 Mälivere küla 78 175 kg/a 13,650 Pahkla küla 154 175 kg/a 26,950 Pihali küla 130 175 kg/a 22,750 Põikma küla 26 175 kg/a 4,550 Rabivere küla 158 175 kg/a 27,650 Rootsi küla 28 175 kg/a 4,900 Salutaguse küla 194 175 kg/a 33,950 Sutlema küla 214 175 kg/a 37,450 KOKKU: 9159 1992,52

Tabel 6.Kohila vallas tegelikult tekkivad pakendite ja pakendijäätmete kogused, t/a.

Pakendijäätmeliik Massiprotsent 1 Kogus Massiprotsent 2 Kogus Paber ja papppakend 43 257,036 50 252,054 Metallpakend 8 47,821 80 60,573 Plastpakend 17 101,619 80 184,906 Klaaspakend 20 119,552 100 53,798 Komposiitpakend 12 71,731 100 67,746 KOKKU: 597,757 619,077

3.3 Kohila vallas jäätmehooldusega liitunud ettevõtted ja asutused 2004. aasta jäätmearuannete põhjal on võimalik öelda, et jäätmekäitlusega on liitunud suuremad tootmisettevõtted ja asutused.

Tabel 7.Kohila valla ettevõtete ja asutuste poolt üle antud jäätmekogused 2004. aastal.

Jäätmete liik Jäätmekood Kogus, t/a Jäätmete liik Jäätmekood Kogus, t/a

Leht 6 / 21 Kohila valla jäätmekava Prügi 200301 580,759 Vanarehvid 160103 2,595 (segaolmejäätmed) Saepuru 30105 990,000 Raud ja teras 170405 20,780 Paber ja papp 200101 148,000 Plastid 200139 81,000 Ehitus- ja 170904 3,280 Õlijäätmed 16 07 08* 22,890 lammutuspraht Metallid 200140 29,700 Saastunud 17 05 05* 42,000 süvenduspinnas Ohtlikke aineid 20 01 27* 9,000 Ringlusse võetud 30308 830,000 sisaldavad vanapaberi värvid, ja papi trükivärvid, sorteerimisjäätmed liimid ja vaigud Sorteerimata 20 01 98* 0,022 Elektri- ja 20 01 35* 0,070 ravimid elektroonikajäätmed

Kohila valla ettevõtted ja asutused andsid 2004. aastal jäätmekäitlejatele üle 2686,114 t tavajäätmeid ja 73,982 t ohtlikke jäätmeid. OÜ Resk andmetel on nende klientide nimekirjas 65 Kohila vallas tegutsevat ettevõtet- asutust, kes käitlevad oma jäätmeid. 3.4 Kohila valla jäätmete taaskasutamine

Jäätmete taaskasutamine on nende korduskasutamine toodetena, taaskasutamine materjalina või jäätmete põletamine soojusenergia tootmiseks. Selliseks taaskasutamiseks võib lugeda olmes tekkivate paberi ja papijäätmete põletamist eramajade küttekolletes. Hinnanguliselt taaskasutatakse kodumajapidamistes ca 394 tonni paberi ja papijäätmeid aastas. Samuti taaskasutatakse eramajades bioloogiliselt lagundatavaid jäätmeid. Reeglina kompostitakse aias tekkivaid haljastusjäätmeid ning toidujäätmeid kasutatakse loomasöödana. Hinnanguliselt taaskasutatakse Kohila vallas ca 554 tonni kodumajapidamistes kompostitavaid orgaanilisi jäätmeid. Osaliselt toimub joogipakendi korduskasutamine läbi taara kokkuostu Kohila valla toidukauplustes ja taarapunktis. Lähtudes eeltoodust võib järeldada, et Kohila vallas suunati 2004.a taaskasutusse ca 948 tonni kodumajapidamistes tekkivaid jäätmeid. 3.5 Kohila vallas tekkivate jäätmete kõrvaldamine Kohila vallas puudub tegutsev ja nõuetele vastav prügila, seega on alternatiivideks: 1) Väätsa prügila; 2) Jõelähtmel asuv Tallinna prügila. Alternatiivide valiku peamiseks mõjuteguriks on jäätmete vastuvõtuhind. 3.6 Kohila valla jäätmevood

Jäätmevoog Kogutud jäätmed, t/a Kogumisviis Käitlusviis Biolagunevad jäätmed - Ühtne kogumissüsteem Eramajades kompostitakse puudub. koos muude aiajäätmetega oma majapidamise piires. Paberi- ja papijäätmed - Kogu valla territooriumile Jäätmeid kogub OÜ on paigutatud 5 (2,5 m3) Resk, kes edastab kogumiskonteinerit kogutud materjali taaskasutusorganisatsioonile Ehitus- ja 2,29 Ühtne kogumissüsteem Ühtne käitlussüsteem lammutusjäätmed puudub, kuid jäätmeid puudub, kuid AS Ragn- saab ära anda Sellsi poolt kogutud vastavalt kokkuleppele jäätmed antakse üle AS jäätmevedajaga Väätsa Prügilale Suuregabariidilised 0,07 Igal kevadel kogumisring; Kohila Vallavalitsuse poolt jäätmed elektroonikajäätmeid korraldatud kogumisringi võtavad vastu käigus kogutud elektroonikakaupu muuvad suuregabariidilised ettevõtted. jäätmed(s.h. elektroonikajäätmed), mis

Kohila valla jäätmekava Leht 7 / 21 antakse edasi taaskasutuse ettevõtetele Puidujäätmed - Ühtne kogumissüsteem - puudub Klaas- ja - Kogu valla territooriumile Kogutakse segapakendina. plastpakendijäätmed on paigutatud 12 (2,5 m3) Kogutud klaas- ja kogumiskonteinerid plastpakendijäätmed sorteeritakse AS Vaania sorteerimiskeskuses ning suunatakse edasi taaskasutusse. Plastijäätmed - Ühtne kogumissüsteem - puudub Tekstiilijäätmed - Ühtne kogumissüsteem - puudub Ohtlikud jäätmed 5,747 Kohila alevi ohtlike Kogutud OJ kõrvaldatakse jäätmete kogumiskonteiner. OÜ Kesto poolt 1 kord aastas kogumisring. Patareikastid kauplustes, lasteaedades ja koolis. Segaolmejäätmed 1009,614 Ühiskonteinerid(või Kogutud jäätmed isiklik) kortermajade käideldakse vastavat luba juures ning eramutel omava isiku poolt individuaalkonteinerid, vastavalt vajadusele 0,1 – 3,7 m3. Reoveesete - Ühtne kogumissüsteem - puudub Metallijäätmed KOV organiseerib valla Metallijäätmete elanikel ja ettevõtetel käitlemisega tegeleb tekkinud metallijäätmete jäätmeluba omav AS veo, kasutades jäätmeluba Kuusakoski omavat isikut Meditsiinijäätmed - Kodumajapidamises Ohtlike jäätmete tekkinud med.jäätmed konteinerisse kogutakse lähevad ohtlike jäätmete kodumajapidamises konteinerisse. Ettevõtete tekkinud med.jäätmete käitlemine meditsiinijäätmed. pole teada. Kohila Vallavalitsuse poolt korraldatud kogumisringi käigus kogutakse hajaasustuse kodumajapidamises tekkinud meditsiinijäätmed Vanarehvid - Ühtne kogumissüsteem Jäätmed käideldakse puudub vastavalt kehtestatud nõuetele KOKKU: 1017,721 NIMETATUD KOGUS SISALDAB AINULT KODUMAJAPIDAMISEST KOGUTUD JÄÄTMEID

3.7 Kohila valla jäätmehoolduse peamised probleemid - Kohila vallas annab oma olmejäätmeid jäätmeveoettevõtetele üle ca 75 % valla püsielanikkonnast, kellest suurem osa elab Kohila alevis. Teistes asulates on jäätmekäitlusega liitujaid vähe. Aiandusühistute elanike jäätmekäitluse kohta puudub ülevaade. - Elanike vähene keskkonnaalane teadlikus, ei täideta valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõudeid. - Taaskasutatakse ca 53 % kogutud jäätmetest, mille moodustavad kodumajapidamistes põletatud paberi- ja papijäätmed ning kompostitud orgaanilised jäätmed. - Jäätmehooldusalane statistika ei anna selget ülevaadet tegelikult jäätmehooldusega haaratud jäätmetekitajatest ning kogutud jäätmekogustest. Seetõttu pole võimalik piirkonna jäätmevoogusid täpselt hinnata. - Ettevõtted püüavad hiilida kõrvale oma jäätmekäitlusalastest kohustustes. - Elanikud ja ettevõtted ladestavad oma jäätmeid ebaseaduslikult (lisaks segaolmejäätmetele ka ehitusjäätmeid) Kohila valla territooriumile.

Leht 8 / 21 Kohila valla jäätmekava 4. JÄÄTMEHOOLDUSE PLANEERIMINE JA EESMÄRGID Kohila valla jäätmehoolduse arendamise eesmärkideks on suurendada elanikkonna keskkonnateadlikkust, mõjutada tarbimisharjumusi ning muuta jäätmehooldus jäätmevaldajate igapäeva elu loomulikuks osaks. Eesmärkide elluviimisel plaanib Kohila vald teha vajadusel koostööd erinevate MTÜ-de ja jäätmekäitlusettevõtetega seoses erinevate projektide ja muude jäätmehooldusalaste tegevustega vastavalt sõlmitavatele koostöölepingutele. 4.1 Korraldatud olmejäätmeveo laiendamine • Kuulutada välja korraldatud olmejäätmeveo konkurss hiljemalt 01.08.2007. a

• Rakendada jäätmevaldajate registri süsteem hiljemalt 01.09.2007.a • Rakendada korraldatud olmejäätmevedu hiljemalt 01.11.2007.a • Jäätmetekitajate liitmine korraldatud jäätmeveoga 01.11.2007.a • Koguda 93-95% hinnanguliselt hajaasustusega piirkondades ja 97-98% tiheasustusega piirkondades tekkivatest segaolmejäätmetest hiljemalt 01.11.2007.a • Liita 01.11.2007.aastaks kõik piirkonna ettevõtted korraldatud olmejäätmeveoga. Liituma ei pea ettevõtted, kes omavad kehtivat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba

4.2 Jäätmete tekkekoguse vähendamine • Arengusuund – suureneks elanikkonna keskkonnateadlikkus, et väheneks prügilasse ladustatavate jäätmete kogused. • Teavitada pidevalt (infovoldik, vallaleht, koduleht) elanikkonda jäätmehoolduse korraldusest ja võimalustest ning jäätmetetekitajate suhtumise ja tarbimisharjumuse sõltuvusest. • Viia läbi keskkonna ja jäätmehooldusalaseid projekte elanike seas. • Edasi arendada korduvkasutatavate materjalide kogumissüsteem, sh. tagatisrahaga kaetud joogipakend. 4.3 Jäätmete ohtlikkuse vähendamine • Edendada ja finantseerida kodumajapidamistes tekkinud ohtlike jäätmete kogumist. • Soetada Kohila alevi, Hageri ja Prillimäe alevike poodidesse spetsiaalsed patareide kogumiskastid hiljemalt 01.03.2007.a • Jätkata ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamist hajaasustus piirkondades vähemalt üks kord aastas. • Ettevõttes tekkinud ohlikud jäätmed peab ettevõte üla andma vastavate ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omavale isikule. • Ohtlike jäätmete kogumiseks peavad ettevõtted rajama või leidma spetsiaalse koha, mis on vastavalt märgistatud ning kogumiseks tuleb kasutada spetsiaalset jäätmetaarat. • Integreerida asutuste ja ettevõtete ohtlike jäätmete kogumine üldise ohtlike jäätmete kogumissüsteemiga. • Tõhustada kontrolli põllumajanduskemikaalide kasutamise ja hoidmise üle. • Meditsiiniasutuse poolt välja töötatud jäätmehoolduseeskirja koostamine ja esitamine Kohila vallavalitsusele hiljemalt 01.09.2007.a • Meditsiiniasutuste jäätmealase tegevuse kontroll vähemalt üks korda aastas. 4.4 Olmes tekkivate tavajäätmete taaskasutamine • Rajada Kohila alevisse jäätmete liigitikogumiseks, sorteerimiseks ja valla territooriumil tekkinud biolagunevate jäätmete komposteerimiseks valla jäätmepunkt hiljemalt 01.01.2009.a

Kohila valla jäätmekava Leht 9 / 21 • Rajada Kohila valda kohalikud jäätmepunktid (pakendi ja paberi-papi kogumiseks) järgmistesse asulatesse hiljemalt 2008. aastaks: Prillimäe ja Hageri alevik, Aandu, Adila, Pahkla, Salutaguse, Lohu, Sutlema, Urge küla, Vilivere ja Aespa aiandusühistud. • Suurendada ettevõtetes tekkinud samalaadsete jäätmete taaskasutamist (liigitikogumise integreerimine) – võimaldatakse ettevõtetel liigitikogutud jäätmeid üle anda valla kogumispunktis. • Kehtestada I tasandi piirkonna kodumajapidamistes k.a. kortermajades kus 5 või enam korterit, tekkivate orgaaniliste jäätmete eraldikogumise nõue alates 01.01.2010. a. • Alates 01.01.2009 rajatakse kõikide Kohila vallas asuvate reoveepuhastite reoveesette eraldikogumise võimalused ning käideldakse veetustatud sete koos teiste orgaaniliste jäätmetega (haljastus- ja puidujäätmed)nõuetele vastavatel komposteerimisväljakutel või maakonnas paiknevates või väljaspool maakonda asuvates reovee setete käitluskohtades. • Saavutada kontroll metallijäätmete kogumise ja üleandmise üle. 4.5 Pakendijäätmete taaskasutamine Vastavalt Pakendiseadusele on pakendiettevõtetele seatud pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise eesmärgid. 4.6 Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamine • Leida võimalus alates 01.01.2010.a koguda väiksemates kogustes (kuni 5 tonni) ehitus- ja lammutusjäätmeid rajatavas Kohila valla jäätmepunktis. • Propageerida korduvkasutatavate ja vähem ohtlikke aineid sisaldavate materjalide kasutamist ehitustegevuses. • Edendada puidujäätmete taaskasutamist soojusenergia tootmiseks. • Eelistada tavajäätmetest ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisel jäätmete taaskasutamist jäätmete kõrvaldamisele. • Ehitus- lammutusloa taotlemiseks tuleb esitada ehitus- ja lammutustööde projekt, mis peab sisaldama ehitus- lammutustöödel tekkivate jäätmete ligikaudseid koguseid ja käitluskohti. • Toimub pidev kontroll ehitus-lammutustöödel jäätmevedajatega sõlmitud lepingute üle. • Ehitus- ja lammutusjäätmete kogumisvõimalused on rajatud alates 01.01.2006 Raplamaa Jäätmekäitluskeskuse Mäepere jäätmejaamas. • Ohtlike ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine ehitusobjektil peab toimuma spetsiaalsetes kogumiskonteinerites. • Ohtlike ainetega töödeldud puidujäätmeid käsitletakse ohtlike jäätmetena ning need tuleb üle anda otse ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. • Liigiti kogutud jäätmed antakase üle eraldi kogutud jäätmete vastuvõtukohtadesse 4.7 Probleemtoodete taaskasutamine • Võimaldada probleemtoodete vastuvõtmine Kohila valla jäätmepunktis alates 01.03.2009.a. • Vanarehve peab andma üle vastavat õigust omavale ettevõttele või selleks ettenähtud kogumispunkti. • Akude kogumine toimub happekindlates kogumiskonteinerites: • ohtlike jäätmete kogumiskonteineris Kohila alevis; • autokaupade müügi ja autoremondi ettevõtetes; • Kohila valla kütusetanklate kogumiskonteinerites. • Korraldada vähemalt üks kord aastas probleemtoodete kogumiseks elanikkonnalt kogumisringe. • Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid saab üle anda vastavatele ettevõtetele 4.8 Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine • Segaolmejäätmed kõrvaldatakse kas otse või ümberlaadimisjaama kaudu keskkonnanõuetele vastavas prügilas sõltuvalt majanduslikust otstarbekusest. • Taaskasutatavate paberijäätmete kokkupressimine jäätmetekke kohas enne nende vedu ja üleandmist jäätmekäitlejale.

Leht 10 / 21 Kohila valla jäätmekava • Prügilasse saadetavate olmejäätmete eelnev sorteerimine. 5. KOHILA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDUS Jäätmete kogumissüsteemi planeerimisel on eeldatud, et elanike keskkonnateadlikkus suureneb ning korraldatud olmejäätmete kogumissüsteemiga liituvad kõik Kohila valla majapidamiste jäätmetekitajad. Seetõttu suureneb vajadus taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumissüsteemi efektiivsema korraldamise järele. Kohila vallas rakendatakse kolmetasandilist jäätmekäitlussüsteemi: Esimene tasand– jäätmevaldajate poolne jäätmete sorteerimine nende tekkekohas, st. kodumajapidamistes orgaaniliste jäätmete kompostimine koduaias ning põletatavate jäätmete (paber, papp, puit) põletamine lokaalsetes küttekolletes.

Teine tasand (kohaliku omavalitsuse tasand)– elanikkonnalt kohtsorteeritud jäätmete kogumine jäätmete kogumispunktides ja üksikkonteinerites (nt. pakendikonteinerid), kust need suunatakse edasi otse teisese toorme kokkuostjale või tarbijale. Vastavalt vajadusele toimub taaskasutatavate jäätmete liigilise puhtuse saavutamiseks järelsorteerimine ja mõningane jäätmete eeltöötlus. Samuti arendatakse piirkondlikku orgaaniliste jäätmete kompostimist. Kolmas tasand– jäätmekäitluskoht, kus toimub jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine. Kohila vallas on kolmanda tasandi jäätmekäitluskohaks segaolmejäätmete kõrvaldamisel otse või Mäepere jäätmejaama kaudu Väätsa prügila/ Tallinna prügila ning taaskasutatavate jäätmete osas kõik jäätmete taaskasutusega tegelevad ettevõtted.

Arvestades Kohila valla senist jäätmehoolduse praktikat, toimub jäätmehoolduse korraldus kahes erinevas kogumissüsteemis: 1. Korraldatud olmejäätmete kogumissüsteem 2. Taaskasutatavate jäätmete liigitikogumise süsteem sh. pakendijäätmete kogumissüsteem 5.1 Korraldatud olmejäätmevedu Korraldatud olmejäätmete kogumise ja veo all mõeldakse korraldatud olmejäätmeveoga haaratud jäätmeliikide laadimist jäätmetekitaja poolt kogutud jäätmemahutitest (-konteineritest) jäätmete transpordiks mõeldud spetsiaalsele prügiautole ning jäätmete vedamist ja edasist suunamist taaskasutusse või kõrvaldamisele. Korraldatud jäätmeveo teenust osutab jäätmevaldajatele konkursi korras välja valitud jäätmekäitlusettevõte, kes hakkab korraldama jäätmevaldajate liitumist korraldatud olmejäätmeveoga ning haldama jäätmevaldajatega sõlmitud lepinguid. Jäätmevaldaja hakkab tasuma jäätmekäitlusettevõttelejäätmete kogumise ja vedamise eest vastavalt kogutud ja prügilasse üleantud jäätmekogustele. Kogumise ja vedamise teenustasu aluseks on 1 kg segaolmejäätmete kohta kehtestatud jäätmeveo teenustasupiirmäär. Jäätmevaldajatepoolt teenuse teostajale tasutava jäätmekogumistasu arvestamise aluseks on jäätmeteke ning arvestades jäätmekogumiskonteineritele kehtestatud ühekordset tühjendamise piirhinda. 5.1.1 Korraldatud olmejäätmeveoga haaratud jäätmeliigid

Korraldatud olmejäätmeveoga korraldatakse kõikides Kohila valla kodumajapidamistes, ettevõtetes ning asutustestekkivate segaolmejäätmete kogumist ja vedu. Korraldatud olmejäätmeveoga ei korraldata olmejäätmete hulgast eraldi kogutud ohtlike jäätmete ja liigitikogutud tavajäätmete sh. pakendijäätmetekogumist ja vedu. 5.1.2 Korraldatud olmejäätmeveo piirkond

Kohila vald moodustab ühtse olmejäätmeveo piirkonna.

Korraldatud olmejäätmeveopiirkond moodustatakse kahetasandiline: I tasand– omavalitsuse tiheasustusega piirkonnad (Kohila alev, Hageri ja Prillimäe alevik, Lohu ja Masti küla, Aespa, Vilivere ja Urge aiandusühistud);

II tasand– hajaasustusega piirkonnad (Aandu, Adila(va Lillemetsa katastriüksus (edaspidi kü), Lepiku kü), Angerja(va Anepaju kü, Paire kü), Hageri, Kadaka, Loone(va Metsa kü, Popi kü, Kivisilla kü), Lümandu(va Mesila kü, Viiginõmme kü, Sillami kü), Mälivere(va Jõekalda kü, Migumaja kü), Pahkla(va. Allamäe II kü, Vaariku kü, Jüri kü, Raiesmiku kü, Niidimäe kü, Tukamäe kü, Tatika kü, Kingi kü, Topi kü, Sepa kü, Gamma kü, Vanavälja kü, Vainumäe I, Nurmiku), Pihali(va Sarapiku, Üldro kü, Liivandi kü, Lehestu elamu), Põikma,

Kohila valla jäätmekava Leht 11 / 21 Rabivere(va Napu elamu), Rootsi, Salutaguse, Sutlema, Vilivere(va Hirsi kü, Männimetsa kü), Aespa külad.(vt. Lisa 3)

Asulate tasanditeks jagamise aluseks on omavalitsuse üldplaneering. Asulate määratluse aluseks on kogu asula territoorium. Samas võib omavalitsus jagada asula erinevate tasandite vahel, sõltuvalt elanikkonna tihedusest või liita asula vahetusläheduses olevad majapidamised I tasandiga. Asulate ja külade puhul, mis oma majapidamiste paiknemistiheduselt jagunevad eraldi tihe- ja hajaasustusega piirkondade vahel, täpsustatakse I ja II tasandi piir Kohila valla jäätmehoolduseeskirjas. Olmejäätmevoe piirkonna muutumisel tehakse vastavad muudatused Kohila valla jäätmehoolduseeskirjas. 5.1.3 Korraldatud olmejäätmeveoga liitumise kohustuslikkus

Kohila Vallavalitsusavalikustab väljaande Ametlikud Teadaanded ja kohaliku ajalehe kaudu avaliku konkursi korras välja valitud jäätmevedaja, kes omab Kohila vallas ainuõigust segaolmejäätmete vedamiseks.

Kohila valla kõik jäätmevaldajad(segaolmejäätmete tekitajad või valla allasutused, kelle valduses on segaolmejäätmeid ja kes elavad või tegutsevad Kohila valla korraldatud olmejäätmeveo piirkonnas ning kes ei ole ära toodud jäätmehoolduseeskirjas kui korraldatud jäätmeveost vabastatud) loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas, pärast Kohila Vallavolikogu määruse, millega määratakse kindlaks korraldatud olmejäätmeveoga haaratud -veopiirkonnad, vedamise sagedus, vedamise aeg, konteineri suurusning teenustasu piirmäärvastuvõtmist. Jäätmevaldajaks loetakse ka korteri- või mõnda muud elamuühistut, kui vallasasja omanikku. Korteri- või mõne muu ühistu puudumisel loetakse jäätmevaldajaks kinnisasja, millel asub elu- või äriruum või hoone kui vallasasja omanik. 5.1.4 Jäätmeveolepingu sõlmimine Jäätmetekitaja loetakse korraldatud jäätmeveopiirkonnas jäätmeveoga liitunuks, sõltumata sellest, kas ta sõlmib jäätmeveolepingu või mitte. Lepingu mittesõlmimisel juhinduvad jäätmevaldajad, jäätmevedaja ning Kohila Vallavalitsus vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel Jäätmeseadusest, Kohila valla jäätmehoolduseeskirjast ning teistest omavalitsuse poolt kehtestatud korraldatud olmejäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Jäätmeveoleping- kirjalik kokkulepe, mis sõlmitakse segaolmejäätmete kogumise teenust osutava ettevõtte või asutuse ja jäätmevaldaja vahel. Korraldatud jäätmeveo lepingus sätestatakselisaks üldtingimustele, jäätmete kogumise tehnilised tingimused (jäätmete kogumiskonteineri suurus, jäätmete kogumise teenustasu, konteineri renditasu, konteineri tühjendamissagedus, jäätmete kogumisteenuse eest tasumise tingimused). Korraldatud jäätmeveo leping sõlmitakse kahepoolsena jäätmete vedu teostava ettevõtte ja jäätmevaldaja vahel. Jäätmeveolepingute sõlmimine algab pärast korraldatud olmejäätmeveo korraldamiseks välja kuulutatud konkursi tulemuste selgumist, jäätmekäitlusettevõtte ja Kohila Vallavalitsuse vahelise lepingu sõlmimist ning vastavasisuliste muudatuste tegemisest Kohila valla jäätmehoolduseeskirjas. 5.1.5 Korraldatud olmejäätmeveost vabastamine või konteineri tühjendamise tingimuste muutmine Korraldatud olmejäätmeveo piirkonnas elavad või asuvad jäätmetevaldajad võivad taotleda tähtajalist ja erandkorras korraldatud olmejäätmeveoga mitteliitunuks lugemist või kogumiskonteineri harvemat tühjendamist, kui seda nõuab Kohila valla jäätmehoolduseeskiri, esitades selleks oma elu- või asukohajärgsele vallavalitsusele kirjaliku avalduse.

Jäätmevaldaja poolt esitatud kirjalik avaldus peab sisaldama: 1) andmeid jäätmevaldaja isiku kohta (nimi või ärinimi, elu- või tegevuskoht, kontaktandmed); 2) korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise põhjused; 3) ajaperiood, mil jäätmevaldaja soovib enda lugemist korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks; 4) soovitav kogumiskonteineri tühjendamissagedus, koos harvema tühjendamisvajaduse põhjendusega. Korraldatud olmejäätmeveost ajutiselt vabastatud jäätmevaldaja peab korraldama oma jäätmete veo keskkonnaohutult jäätmekäitluskohta ja esitama kohalikule omavalitsusele 1. veebruariks kirjaliku selgituse oma eelmise aasta jäätmete käitlemise kohta. Korraldatud olmejäätmete veoga liitumiskohustuseta jäätmevaldajad (vt. peatükk 5.1.2.) peavad sõlmima jäätmekäitlusettevõtjaga jäätmekäitluslepingu või käitlema oma jäätmed ise, transportides need keskkonnaohutult jäätmekäitluskohta. Jäätmekäitlust kajastavad dokumendid tuleb alles hoida vähemalt 3 aastat ja vajadusel esitada need jäätmekäitluse üle järelvalvet teostavale ametnikule. 5.1.6 Korraldatud olmejäätmeveo läbiviimise korraldus ja tingimused Kõigi kortermajade ja eramajade juurde paigaldatakse nende puudumisel jäätmevaldaja või jäätmekäitlusettevõtte poolt, erineva suurusega jäätmemahutid: kortermajade (5 või enam korterit) juurde ca 0,6 - 5 m3ja eramajade juurde vastavalt vajadusele (60-340 l).

Leht 12 / 21 Kohila valla jäätmekava Juriidilisest isikust jäätmetekitajad lepivad jäätmekäitlusettevõttega ise kokku optimaalse konteineri suuruse. Eramajapidamised võivad mitme majapidamise peale võtta ühise konteineri (kirjaliku lepingu alusel). Kortermajade juures võib kasutada ka mitme majapidamise, sh. kortermaja peale ühiskonteinereid. Ühiskasutatavate konteinerite asukohast tuleb teavitada Kohila Vallavalitsust. Ühiskasutatavate konteinerite kasutamisel tuleb arvestada hinnanguliselt tekkivate jäätmekoguste ja konteinerit kasutavate inimeste arvu. Ühiskasutatava konteineri kasutajad peavad sõlmima kirjalikud lepingud osapoolte vahel. 5.1.7 Korraldatud olmejäätmeveo osapoolte kohustused Korraldatud olmejäätmeveo ettevõtte kohustused Korraldatud olmejäätmeveo piirkonnas konkursi korras välja valitud jäätmete kogumiseks ja veoks ainuõigust omav ettevõte on kohustatud: • sõlmima vajadusel lepingud oma veopiirkonnas asuvate jäätmevaldajatega; • varustama vajadusel kõiki kortermajade ja eramajade jäätmevaldajaid nõuetekohase jäätmekogumismahutiga; • tühjendama segaolmejäätmete konteinereid vastavalt vajadusele, kuid tiheasustusega aladel eramajadejuurest mitte harvem kui 1 kord kuus, kortermajade juurestvähemalt 2 korda kuusja hajaasustusega aladelmitte harvemini kui 2 korda aastas. • annab Kohila Vallavalitsusele vähemalt kord kuus andmeid liitunud jäätmevaldajate ning kogutud jäätmekoguste kohta (täpne andmete sisu ja edastamise korraldus sätestatakse Kohila Vallavalitsusega sõlmitavas lepingus). Jäätmevaldaja kohustused

Kõik Kohila valla jäätmevaldajad on kohustatud: • liituma Kohila valla poolt korraldatud olmejäätmeveoga; • soetama ise või vastu võtma jäätmekäitlusettevõtte poolt pakutava jäätmekogumiskonteineri, kui puudub nõuetele vastav konteiner; • andma jäätmekäitlusettevõttele üle segaolmejäätmeid tiheasustusaladel kortermajades vähemalt 2 korda kuus ja eramajapidamistes vähemalt üks kord kuus, hajaasutusega aladel vähemalt 2 korda aastas; • tasuma jäätmekäitlusteenuse eest ettevõttele vastavalt kogumiskonteineri tühjenduskordadele arveldusperioodi vältel ning kehtestatud konteineri tühjendamise teenustasule. Kohila valla kohustused Kohila vald on kohustatud: • võtma vastu volikogu määruse, kus on määratud kindlaks: veopiirkond, veetavad ja eeldatavad jäätmekogused, jäätmekäitluskohad, eri- või ainuõiguse kestus, veotingimused (nagu sagedus, jäätmeveo teenustasu piirmäär, konteineri suurus); • vastutama korraldatud olmejäätmeveo nõuetekohase toimumise eest; • korraldama jäätmevaldajate liitumist korraldatud olmejäätmeveosüsteemiga; • pidama arvestust kogutud jäätmekoguste üle; • pidama jäätmevaldajate registrit. 5.1.8 Korraldatud olmejäätmeveo hinnangulised jäätmekogused

Tabel 8.Korraldatud olmejäätmeveopiirkonnas hinnanguliselt kogutavad jäätmekogused, t/a

Asula Kortermajad Eramajad Jäätmed Elanikud kokku, t/a kokku Arv Elanikud Jäätmed, Arv Elanikud Jäätmed, kg/a kg/a KOHILA VALD I TASANDI KOGUMISPIIRKOND Kohila alev 82 2239 358240 551 1267 152040 510,28 3506 Hageri 5 91 14560 27 62 7440 22,00 153 alevik Prillimäe 10 303 48480 22 51 6120 54,60 354 alevik Lohu küla 3 41 6560 68 156 18720 25,28 197 Masti küla 37 111 13320 13,32 111 Aespa küla 78 384 46080 46,08 384 Vilivere 3 19 3040 105 231 27720 30,76 250 küla

Kohila valla jäätmekava Leht 13 / 21 Urge küla 49 96 11520 11,52 96 Aespa - 3200 6000 720000 720,00 6000 Vilivere aiandusühistud KOKKU 103 2693 430880 4137 8358 1002960 1433,84 11051 II TASANDI KOGUMISPIIRKOND Aandu küla 1 7 770 19 38 3420 4,19 45 Adila küla 8 31 2790 2,79 31 Angerja 23 59 5310 5,31 59 küla Hageri 63 130 11700 11,70 130 küla Kadaka 6 18 1620 1,62 18 küla Loone küla 28 53 4770 4,77 53 Lümandu 3 13 1170 1,17 13 küla Mälivere 37 68 6120 6,12 68 küla Pahkla 5 28 3080 44 88 7920 11,00 116 küla Pihali küla 1 9 990 29 109 9810 10,80 118 Põikma 4 26 2340 2,34 26 küla Rabivere 1 5 550 55 157 14130 14,68 162 küla Rootsi küla 10 30 2700 2,70 30 Salutaguse 10 97 10670 47 108 9720 20,39 205 küla Sutlema 8 164 18040 26 58 5220 23,26 222 küla KOKKU: 26 310 34100 402 986 88740 122,84 1296

NB! Eeltoodud hinnangulised jäätmekogused on aluseks AINULT korraldatud olmejäätmeveoteenuse piirhinna arvutamisel. 5.1.9 Korraldatud olmejäätmeveo teenustasu piirmäär Olmejäätmeveo teenustasu piirmäär arvutatakse Kohila vallavalitsuse poolt enne korraldatud olmejäätmeveo konkursi läbi viimist. Teenustasu kehtestatakse ühe kg jäätmete üleandmisel jäätmekogumissüsteemile. Korraldatud olmejäätmeveo konkursile pakkumise esitamisel peavad jäätmekäitlusettevõtted esitama teenustasu hinna 1 kg ja 1 m3kohta, tuues eraldi põhjendatud ümberarvutuse kg-lt m3-le. Teenustasu piirmäär ei sisalda jäätmekogumiskonteineri rendihinda. Jäätmevaldaja ja jäätmeveoettevõtte vahel sõlmitavas lepingus fikseeritakse teenustasu piirmäär mahulise koguse (m3) järgi, aluseks võttes kasutatava jäätmekonteineri suurust. Lisaks teenustasule fikseeritakse lepingus konteineri rendihind. 5.1.10 Jäätmeveo tehnilised tingimused Veo sagedus sõltub peamiselt kasutatavate konteinerite suurusest. Veosageduse kindlaks määramisel peab jälgima, et konteinerid ei täituks kiiremini või oleksid tühjendamisel pooltühjad. Kindlaks määratud veosagedus aitab kokku hoida jäätmete veokulusid ühe kg jäätmete käitlemisele, mistõttu peaks jäätmeveo ring toimuma kindlal kuupäeval ning tellimisel jäätmete kogumine peaks olema pigem erandiks kui reegliks. I TASANDI KOGUMISPIIRKONNA konteinerite tühjendussagedus (tiheasustusega piirkond)

Kortermajade kogumiskonteinerid 0,6 – 5,0 m3- tühjendus vähemalt 2 korda kuus

Ühepereelamute kogumiskonteinerid 60 – 340 l - tühjendus vähemalt1 kord kuus

Kogumiskonteineri suurus:

Kortermajas, peaks olema 1 elaniku kohta ühes kuus ca 80 liitrit konteineriruumi

Leht 14 / 21 Kohila valla jäätmekava Eramajas 1 elaniku kohta ühes kuus ca 65 liitrit konteineriruumi. II TASANDI KOGUMISPIIRKONNA konteinerite tühjendussagedus (hajaasustusega piirkond)

Individuaalkonteinerid - tühjendus vastavalt vajadusele, vähemalt 2 korda aastas kindlaksmääratud aegadel. Jäätmeveo aegadest saab teavet kohalikust ajalehest, valla kodulehelt, infostendidelt ja vedavalt ettevõttelt. Korraldatud olmejäätmeveo piirkonnast välja arvatud või ajutiselt vabastatud jäätmevaldajate individuaalkonteinereid tühjendatakse vastavalt vajadusele. 5.1.11 Korraldatud olmejäätmeveo konkurss Korraldatud olmejäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks oma haldusterritooriumil korraldab Kohila vald avaliku konkursi Konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras. 5.2 Taaskasutatavate jäätmete käitlus Taaskasutatavate jäätmete käitlemise korraldamise eesmärgiks on vähendada prügilasse ladestatavate jäätmete koguseid, suurendada erinevate materjalide kordus- ja taaskasutust. Kohila vallas ehitatakse välja taaskasutatavate jäätmete kogumissüsteem: 1. Kohila valla jäätmepunkt; 2. Kohalikud jäätmepunktid; 3. Pakendijäätmete kogumiskonteinerid pakendi müügipunktide juures; 4. Probleemtoodete vastuvõtmine müügipunktides.

Valla jäätmepunkt Valla jäätmepunkt on spetsiaalselt rajatud ja tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht (detailplaneeringu ja projekti alusel), kuhu on paigutatud konteinerid taaskasutatavate jäätmete kogumiseks sh ohtlike jäätmete kogumiskonteiner (sisaldab ka eramajapidamiste meditsiinijäätmeid). Valla jäätmepunktis toimub kasutuskõlblike ja suuregabariidiliste jäätmete (mööbli, kodumasinate, majapidamistarvete, riietusesemete jms) kogumine ja jaotamine, samuti toimub pakendi ja pakendijäätmete ning ehtiusjäätmete ja vanarehvide vastu võtmine. Valla jäätmepunkt on rajatud perspektiiviga komposteerida orgaanilisi jäätmeid. Kohila valla jäätmepunkt ja komposteerimisväljaku rajamiseks koostatakse 2007. aastal eel- ja ka ehitusprojekt. Valla jäätmepunkt peab koosnema vähemalt järgmistest osadest: • Asfaltkattega plats; • Sadevete kogumissüsteem; • Suuregabariidiliste jäätmete vastuvõtuplats (mööbel, elektroonika jms); • Liigitikogutavate jäätmete kogumiskonteinerid; • Olmejäätmete kogumiskonteiner; • Ohtlike jäätmete kogumiskonteiner; • Ehitusjäätmete, vanarehvide vastuvõtukoht; • Olmehoone; • Jäätmete vastuvõtuhoone koos tehnika hoiukohaga; • Orgaaniliste jäätmete vastuvõtu koht ja komposteerimisväljak; • Piirdeaed. Kogutavad heitveed tuleb suunata reoveepuhastisse. Arvestades, et tulevikus hakatakse kompostima ka orgaanilisi toidujäätmeid, tuleb arvestada toidujäätmete käitlemisest tulenevate mõjudega (hais, nõrgvesi jne).

Kohalikud jäätmepunktid Jäätmepunkt on taaskasutatavate jäätmete (pakendi, paberi, papi, plasti, klaasi jms.) esmaseks kogumiseks mõeldud koht, kuhu on paigutatud vastavad kogumiskonteinerid, vajadusel ümbritsetud aiaga ja vastava alusplatsiga. Kohalikud jäätmepunktid rajatakse järgmistesse asulatesse hiljemalt 2008.aastaks: Kohila alev, Hageri ja Prillimäe alevik, Aandu, Adila, Pahkla, Salutaguse, Lohu, Sutlema, Urge küla, Vilivere ja Aespa aiandusühistud. Jäätmepunktis ei toimu jäätmete töötlust, ainult kogumine. Võimalusel paigaldatakse jäätmepunkti ka ohtlike jäätmete kogumiskonteiner. 6. JÄÄTMEHOOLDUSE EESMÄRKIDE ELLUVIIMINE JA RAHASTAMINE 6.1 Kohila valla õigusaktid

Kohila valla jäätmekava Leht 15 / 21 Üleriigilist seadusandlust täpsustavad kohaliku omavalitsuse õigusaktid, mille hulgast on jäätmekäitluse korraldamise aspektist olulisim jäätmehoolduseeskiri. Kohila valla jäätmehoolduseeskiri uuendatakse vahetult pärast korraldatud olmejäätmeveo konkursi tulemuste selgumist.

Uuendatud jäätmehoolduseeskirjades tuleb lisaks Jäätmeseaduse § 71toodule, täpsustada: 1. Korraldatud olmejäätmeveo I ja II tasandi veopiirkondade täpsed piirid; 2. Korraldatud olmejäätmeveo miinimumpakett korraldatud olmejäätmeveo süsteemile üleantavate jäätmekoguste osas; 3. Segaolmejäätmete üleandmisel jäätmekäitlusteenuse hind; 4. Jäätmekäitlusettevõttega lepingu sõlmimise võimalus; 5. Taaskasutatavate jäätmete kogumiskohad; 6. Pakendijäätmete kogumiskonteinerite täpsed asukohad ja pakendijäätmete liigid, milliseid sinna kogutakse; 7. Pakendi müügikohtade kohustused tagatisrahaga seotud pakendi vastuvõtul; 8. Ettevõtete jäätmehooldusega seotud kohustused. Korraldatud olmejäätmeveo konkursi korraldamiseks ja rakendamiseks peab Kohila Vallavolikogu kehtestama järgmised korraldatud jäätmevedu reguleerivad õigusaktid: 1. Korraldatud olmejäätmeveo tingimuste kindlaks määramine. 2. Korraldatud olmejäätmeveo avaliku konkursi korraldamise kord (arvesse tuleks võtta lisaks Jäätmeseadusenõuetele, järgmiseid õigusakte:Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse§ 6 lõige 1, Konkurentsiseaduse§ 14 lõige 2 ning Vabariigi Valitsuse 25.09.2001 määrus nr 303 „Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord« ). 3. Jäätmevaldajate registri pidamise kord. 4. Korraldatud olmejäätmeveost vabastamise kord. 6.2 Kohila valla ülesanded Kohila Vallavalitsuse otsesed ülesanded piirkonna jäätmehoolduse arendamisel ning käesolevas jäätmekavas püstitatud eesmärkide saavutamisel on järgmised: • osaleda jäätmehooldusalastes projektides, vastavalt käesoleva Jäätmekava tegevuskavale. • määratleda ning viia läbi vajalikud planeeringulised protseduurid jäätmekäitluskohtade rajamisel. • kindlustada korraldatud olmejäätmeveo tingimustes jäätmete kogumiseks ja veoks ettenähtud transpordivahendite ligipääsu kõikidele jäätmevaldajatele. See puudutab eelkõige talvetingimustes korrapärast lumetõrjet, ajutisi läbisõidupiiranguid märgadel perioodidel ning üldist teedevõrgu seisukorda. • korraldada olmejäätmete käitlemiseks konkurss. • hallata jäätmealaseid andmebaase ning registreid. • kõrvaldada ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed ja likvideerida nendest põhjustatud keskkonnareostus. • kehtestada korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete veopiirkonnad, jäätmeliigid, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär. • määrata jäätmete kogumiskohad, kuhu tuleb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasise veo eesmärgil toimetada. • kontrollida jäätmeloaga määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist. • korraldada kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumine ja käitlemine. • korraldada kompostitavate-, ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine. 6.3 Jäätmetekitaja ülesanded

Lisaks Jäätmeseadusesja selle alamõigusaktidestoodud üldistele jäätmehooldusalastele nõuetele peavad Kohila vallas tegutsevad ettevõtted ja asutused järgima järgmisi täiendavaid jäätmekäitlusega seotud kohustusi: • Põllumajandustootja peab pidama arvestust kasutatud taimekaitsevahendite üle. • Puidutööstusettevõtted peavad kasutama oma tootmises tehnoloogiat, mis võimaldab maksimaalselt taaskasutada tekkivaid puidujäätmeid (nt. kasutama puidu immutus- ja kaitsevahendeid ainult valmistoodangul, mitte toormaterjalil). • Meditsiiniasutused ja –ettevõtted peavad kasutama tekkinud jäätmete kogumiseks spetsiaalseid kogumiskonteinereid ning vastu võtma ettevõtte jäätmekäitluseeskirja, kus on toodud ettevõtte või asutuse poolt läbiviidava jäätmekäitluse kirjeldus, töötajate tegevus ja vastutus, jäätmekäitlusettevõte, millisele jäätmed üle antakse. Nõue rakendub alates 01.09. 2007. • Jäätmetekitaja, kellel tekib aastas rohkem kui 10 tonni tavajäätmeid või 100 kg ohtlikke jäätmeid, peab esitama oma tegevuskohajärgsele kohalikule omavalitsusele aasta lõpul aruande, kus on näidatud jäätmete liikumine möödunud aasta jooksul. • Autoremondi, -hoolduse või lammutamisega tegelevad ettevõtted peavad sõlmima, alates 01.06.2007.a. tekkinud ohtlike jäätmete (vanaõlid, jahutusvedelikud, akud jne) üleandmiseks ohtlike jäätmete käitlusettevõttega jäätmekäitlemislepingu.

Leht 16 / 21 Kohila valla jäätmekava • Juriidilistelt isikutelt ei nõuta jäätmeloa olemasolu, vastavalt Keskkonnaministri määrusele nr 21, 21.04.2004.a «Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamine või tekkekohas kõrvaldamise nõuded». • Eeltoodud punktis käsitletud jäätmetekitajad on kohustatud ennast registreerima Raplamaa Keskkonnateenistuses, esitades Keskkonnaministri määruses nr 18, 20.04.2004 «Jäätmeloa omamise kohutusest vabastatud isiku või tavajäätmete vedajate teate ja registreerimisetõendi» • Ettevõtted, millised alustavad oma tegevust Kohila vallas, sõltumata nende tegevusvaldkonnast, on kohustatud omavalitsusest tegevus- või kauplemisluba taotledes esitama lisaks muudele dokumentidele ettevõtte jäätmekava, kus on toodud põhjalik ülevaade kavatsetavast jäätmehooldusest ettevõttes. • Ettevõtted, millised juba tegutsevad Kohila valla haldusterritooriumitel, peavad koostama oma ettevõtte jäätmekava hiljemalt 01.09.2007.a ning esitama selle kooskõlastamiseks oma tegevuskohajärgsele omavalitsusele. 6.4 Jäätmehoolduse arendamise rahastamine Kohila valla jäätmehoolduse arendamine toimub vajadusel koostöös erinevate MTÜ-dega. Jäätmehoolduse arendamise rahastamine toimub järgmiselt: • Kohila valla sihtotstarbelised eraldised • Kohila valla omaosalus KIK-i projektides • Saastetasu segaolmejäätmete ladestamisest Alates korraldatud olmejäätmeveo rakendumisest, toimub Kohila valla jäätmehoolduse arendamise rahastamine järgmiselt: • Saastetasu segaolmejäätmete ladestamisest • Kohila valla sihtotstarbelised eraldised • Kohila valla omaosalus KIK-i projektides

Vastavalt Keskkonnatasude seadusele 15.12.2005, jõustunud 01.01.2006.a. on saastetasu maksmise eesmärk erinevate saasteainete ja jäätmete keskkonda viimisega tekitatavat võimalikku kahju vähendada. Saastetasu ei maksta jäätmete viimisel keskkonda kui viidav kogus on väiksem kui Jäätmeseadusega kehtestatud jäätmeloa kohustuslikkuse alampiir ning jäätmete keskkonda viimisel nende taaskasutamise eesmärgil Jäätmeseaduse tähenduses. Keskkonnatasude seaduse § 15 kohaselt makstakse saastetasu olmejäätmete keskkonda viimisel 75% ulatuses jäätmete päritolukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesseja 25% ulatuses riigieelarvesse. Teiste jäätmeliikide keskkonda viimisel laekub 100% saastetasust riigieelarvesse. Saastetasu kasutatakse seadusega sätestatud sihtotstarbel ja korras piirkonna jäätmehoolduse arendamiseks. 2005.a. 7.detsembril võttis Riigikogu vastu Keskkonnatasude seaduse, millega kehtestatud saastetasu määrad jäätmete keskkonda viimisel on järgmised:

• Tavajäätmed –alates 2006. aasta 01. jaanuarist 122,0 krooni, alates 2008. aasta 01. jaanuarist 133,0 krooni, alates 2009. aasta 01. jaanuarist 156,5 krooni;

• Olmejäätmed –alates 2006. aasta 01. jaanuarist 122,0 krooni, alates 2008. aasta 01. jaanuarist 133,0 krooni, alates 2009. aasta 01. jaanuarist 156,5 krooni.

Tabel 9.Hinnanguliselt omavalitsustele laekuv saastetasu

Jäätmetekitaja Prognoos Kogus Saastetasu KOHILA VALD Kodumajapidamised 1557 t 142 465.50 Ettevõtted ja asutused 600 t 54 900.00 KOKKU: 197 365.50

6.5 Jäätmevaldajate register

Jäätmeseaduse§69 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse organ asutama oma määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestama registri pidamise korra. Jäätmevaldajate registri pidamise eesmärgiks on saada ülevaade kõikidest piirkonna jäätmetekitajatest, nende poolt tekitatud jäätmeliikidest ja kogustest. Jäätmevaldajate registris võiks kajastuda järgmised andmed: • Jäätmetekitaja nimi • Jäätmetekitaja aadress

Kohila valla jäätmekava Leht 17 / 21 • Eraisikust jäätmetekitaja puhul kasutatav elamutüüp • Jäätmetekitaja asukoht korraldatud olmejäätmeveo piirkonnas ning piirkonna tasand (I või II tasand) • II tasandi piirkonna puhul jäätmete kokkukandepunkti asukoht • I tasandi piirkonna jäätmetekitajate puhul kasutatava konteineri tüüp • Jäätmeveo sagedus • Kogutud jäätmekogus • Andmed jäätmeveost ajutise vabastamise kohta Kõik piirkonnas tegutsevad jäätmekäitlusettevõtted peavad tegevuskohajärgsele omavalitsusele kord kvartalis andma eeltoodud andmeid oma klientide kohta. Taaskasutatavate jäätmete käitlejad peavad esitama andmed kogutud jäätmeliikide ja –koguste kohta kogumiskohtade järgi. 7. TEGEVUSKAVA EESMÄRKIDE REALISEERIMISEKS

Nr. Tegevuse / Teostamise aeg Teostaja , Maksumus Kommentaar projekti nimi rahastaja 1. KORRALDATUD OLMEJÄÄTMEVEDU 1.1 Segaolmejäätmete Hiljemalt KOV 7000.00 Konkursi kogumiseks 01.04.2007 tulemusel ja veoks sõlmitakse leping korraldatud segaolmejäätmete olmejäätmete veoks parima konkursi läbi pakkumise teinud viimine jäätmekäitlusettevõttega 1.2 Segaolmejäätmete Hiljemalt Jäätmekäitlusettevõte- Konkursi võitnud kogumiseks 01.08.2007 jäätmekäitlusettevõte konteinerivõrgustiku rajab kogu rajamine Kohila valda katva segaolmejäätmete konteinerivõrgustiku. 1.3 JäätmetekitajategaHiljemalt Jäätmekäitlusettevõte- Jäätmetekitajate lepingute 01.08.2007 määratlemise sõlmimine aluseks on jäätmevaldajate register ja jäätmekava. 1.4 Jäätmevaldajate Hiljemalt KOV 40466.50 7000.00 + 2,7 registri 01.06.2007 krooni ühe sisseseadmine elaniku kohta 2. OHTLIKE JÄÄTMETE KOGUMINE 2.1 KodumajapidamistesIga aasta Jäätmekäitlusettevõte,15 000.00 Kogumisring tekkivate KOV, KIK peaks toimuma ohtlike jäätmete vähemalt kord kogumisaktsioonide aastas ning korraldamine endasse haarama kõik Kohila valla külad. 2.2 Ohtlike jäätmete Iga aasta KOV, KIK 15 000.00 kogumine Kohila valla ohtlike jäätmete kogumiskonteineris 2.3 Patareide Igal aastal KOV,TVO Rahastab kogumiskastide vastavalt paigaldamine eelarvele 3. MUUDE TAASKASUTATAVATE JÄÄTMETE KOGUMINE 3.2.1 Valla 2007 KOV, KIK Valla jäätmepunkti ja jäätmejpunkti ja kompostimisväljaku kompostimisväljaku eelprojekti uuringute, koostamine keskkonnamõjude hindamise ning geodeetiliste ja geoloogiliste uuringute teostamine. Lisaks maa-ala detailplaneeringu

Leht 18 / 21 Kohila valla jäätmekava ning ehitus- ja tehnoloogilise eelprojekti koostamine. Rahastamine toimub vastavalt KOV-i eelarvele 3.2.2 Valla 2007 KOV, KIK Maksumus jäätempunkti tuleneb tehnilise projekteerimistöödest lahenduse väljatöötamine 3.2.3 Valla 2007-2008 KOV, KIK Maksumus jäätempunkti ja tuleneb komposteerimisväljaku projekteerimistöödest ehitamine 3.3 Aandu, Aespa, 2007 - 2008 KOV, KIK Maksumus Adila, Lohu, tuleneb Hageri, Pahkla, projekteerimistöödest Prillimäe, Salutaguse, Sutlema, Urge, Vilivere küla kohaliku jäätmekogumispunkti rajamine 3.4 Orgaaniliste 2010 Jäätmekäitlusettevõte,- Alates jäätmete orgaaniliste kogumiskonteinerite Korteriühist jäätmete võrgustiku eraldikogumise paigaldamine kohutuse kortermajade rakendamisest. juurde 3.5 Pakendijäätmete Hiljemalt 2008 Pakendiettevõtted - Vastavalt kogumiskonteinerite või TKO käesoleva võrgustiku jäätmekava ptk. väljaehitamine 6.2.1. 3.6 Ehitusjäätmete 2008 - 2011 KOV, KIK KOV rahastab kogumisvõimaluste vastavalt rajamine eelarvele 3.7 Tagatisrahaga 2007 Pakendiettevõtted - Alates kaetud või TKO 10 vastavasisulise pakendikogumissüsteemi KKMm toimimise vastuvõtmist kontroll ja ning vastavalt vajadusel käesoleva täiustamine jäätmekava ptk. 6.2.1 3.8 SuuregabariidilisteIga aasta KOV, KIK 15 000.00 Kogumisring jäätmete peaks toimuma kogumisringide vähemalt kord korraldamine aastas ning endasse haarama kõik Kohila valla külad. 3.9 SuuregabariidilisteIga aasta KOV, KIK KOV rahastab jäätmete vastavalt kogumine eelarvele Kohila alevi jäätmekogumispunktis 3.11 Probleemtoodete kogumise rakendamine Akude 2009 KOV, TVO 11 KOV rahastab kogumiskastide vastavalt paigaldamine eelarvele

Kohila valla jäätmekava Leht 19 / 21 Elektri- ja 2009 KOV, TVO 11 KOV rahastab elektroonikaseadmete, vastavalt vanarehvide eelarvele kogumine 3.12 Probleemtoodete 2007 – 2011 TVO 11 - «Tootja vastutuse kogumise printsiip» rahastamine 4. ELANIKKONNA KESKKONNATEADLIKKUSE TÕSTMINE ja KOV JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDUS 4.1 Keskkonnasõbraliku2007- 2011 KOV Iga aasta ettevõtte konkursi valitakse rakendamine keskkonnasõbralikum ettevõte. KOV rahastab vastavalt eelarvele 4.2 Infovoldikute 2007 – 2011 KOV Teostab ja koostamine ja rahastab levitamine ning KOV oma vallalehtedes eelarvelistest jäätmehooldusalaste vahenditest. artiklite avaldamine 4.3 Jäätmehooldusalaste2007 – 2011 KOV seminaride korraldamine 4.4 Jäätmekava 2007 – 2011 KOV uuendamine 4.5 Jäätmehoolduseeskirjade2007 KOV uuendamine 4.6 Orgaaniliste 2007 – 2009 KOV jäätmete käitlussüsteemi ülesehitus 4.7 Jäätmehoolduse 2007 – 2011 KOV korraldamiseks seadusandlike aktide ettevalmistamine 5. PRÜGILATE JA EBASEADUSLIKE JÄÄTMELADESTUSPAIKADE SULGEMINE NING JÄRELHOOLDUS 5.1. Suletud 2006 – 2011 KOV Peamiselt prügilates veeproovide järelseire ja analüüside teostamine teostamine vastavalt vajadusele 5.2 Kohila tuhamäe 2007-2011 KOV Teostab ja korrastamine rahastab KOV oma eelarvelistest vahenditest. 6. ETTEVÕTETE JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDUS 6.1 Ettevõtete 2007 – 2008 Ettevõtted - Jäätmekava jäätmekavade ja koostamise jäätmekäitluseeskirjade nõude aluseks on koostamine Jäätmeseaduse § 44, lg 4 6.2 Ettevõtetes Alates Ettevõtted - taaskasutatavate 01.05.2007 jäätmete lahuskogumise rakendamine 6.3 JäätmekäitlusnõueteAlates KOV, ettevõtted - Saavutamaks sidumine jäätmekava vastu kontrolli ja ehitus- ja võtmisest suunamaks tegevuslubadega

Leht 20 / 21 Kohila valla jäätmekava ettevõtteid oma jäätmeid käitlema

LISA 3. Korraldatud olmejäätemeveo piirkond

Aespa - Vilivere a/ü elanike arv on saadud tuginedes teiste omavalitsuste kogemusele aiandusühistute elanikkonna arvutamisel. Aiandusühistus on 3200 krunti, kus on registreeritud elanikke 670 in. Arvestuse aluseks on võetud, et ühel krundil elab 1 inimene. 2000.a. rahvastiku loenduse andmed, Statistikaamet (andmed uuendatud augustis 2003.a.) Kohila Vallavalitsuse andmed Kuna Kohila valla korraldatud olmejäätmeveo eesmärgiks on liita kõik valla elanikud on arvutustesse kaasatud ka Aespa – Vilivere aiandusühistu elanikud. Kohila valla jäätmehoolduseeskiri ptk 4. Kohila valla jäätmehoolduseeskiri Minimaalsed tühjendussagedused (lähtudes Kohila valla jäätmehoolduseeskirjast) Kortermajad, kus on 5 ja enam korterit TKO – pakendi taaskasutuse organisatsioon 11 TVO – probleemtoodete tootjavastutuse organisatsioon

Kohila valla jäätmekava Leht 21 / 21