DOCSLIB.ORG

Liiklusloendus 2018. Aastal Lisa 1. Loenduspunktide Nimekiri

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Liiklusloendus 2018. Aastal Lisa 1. Loenduspunktide Nimekiri Liiklusloendus 2018. aastal Lisa 1. Loenduspunktide nimekiri Tabel L1-1. Püsiloenduspunktid seisuga 31.12.2018 Jrk Mnt Asukoht, Maantee nimi LP tähis LP nimi Loenduse algus Renoveeritud nr nr km 1 1 Tallinn - Narva 13,2 1-13,2 Loo 1 2013 2 1 Tallinn - Narva 13,2 1-13,2 Loo 2 2013 3 1 Tallinn - Narva 17,8 1-17,8 Prügila rist 2009 4 1 Tallinn - Narva 32,2 1-32,2 Kodasoo 1995 2008 5 1 Tallinn - Narva 73,3 1-73,3 Viitna 2000 2008/2013 6 1 Tallinn - Narva 109,1 1-109,1 Sämi 1995 2007 7 1 Tallinn - Narva 146,1 1-146,1 Varja 1995 2007 8 1 Tallinn - Narva 158,0 1-158,0 Kukruse 2010 9 1 Tallinn - Narva 177,3 1-177,3 Konju 2013 10 1 Tallinn - Narva 195,0 1-195,0 Sinimäe 2000 2006 11 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 7,0 2-7,0 Peetri 2010 12 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 17,2 2-17,2 Patika 1999 2009 13 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 34,9 2-34,9 Kuivajõe 1995 2006/2013 14 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 69,7 2-69,7 Ussisoo 2000 2008 15 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 82,3 2-82,3 Pikaküla 2014 2016 16 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 92,9 2-92,9 Mäeküla 1995 2007 17 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 164,8 2-164,8 Kärevere 1995 2010 18 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 181,8 2-181,8 Kandiküla 2009 19 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 191,8 2-191,8 Ülenurme 2014 2016 20 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 197,1 2-197,1 Tatra I 1995 2008 21 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 238,3 2-238,3 Heimtali 1995 2007 22 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 260,5 2-260,5 Tootsi 2000 2007 23 3 Jõhvi - Tartu - Valga 21,7 3-21,7 Mäetaguse 1995 2007 24 3 Jõhvi - Tartu - Valga 62,2 3-62,2 Tammispää 2009 25 3 Jõhvi - Tartu - Valga 109,9 3-109,9 Pataste 1995 2007 26 3 Jõhvi - Tartu - Valga 125,0 3-125,0 Kõrveküla 2009 27 3 Jõhvi - Tartu - Valga 154,1 3-154,1 Tõravere 2000 2008 28 3 Jõhvi - Tartu - Valga 185,5 3-185,5 Puka 1995 2008 29 3 Jõhvi - Tartu - Valga 213,1 3-213,1 Paju 2008 30 4 Tallinn - Pärnu - Ikla 15,6 4-15,6 Peoleo 2009 2016 31 4 Tallinn - Pärnu - Ikla 21,1 4-21,1 Kanama 1995 2007 32 4 Tallinn - Pärnu - Ikla 57,4 4-57,4 Vaimõisa 1995 2007 33 4 Tallinn - Pärnu - Ikla 107,8 4-107,8 Are 1995 2008 34 4 Tallinn - Pärnu - Ikla 123,7 4-123,7 Pärnu 2009 35 4 Tallinn - Pärnu - Ikla 139,9 4-139,9 Reiu 2015 36 4 Tallinn - Pärnu - Ikla 151,0 4-151,0 Võiste 2000 2007 37 4 Tallinn - Pärnu - Ikla 189,2 4-189,2 Ikla 2008 38 5 Pärnu - Rakvere - Sõmeru 22,9 5-22,9 Tori 1995 2008 39 5 Pärnu - Rakvere - Sõmeru 87,6 5-87,6 Reopalu 2009 40 5 Pärnu - Rakvere - Sõmeru 94,3 5-94,3 Mäo 1 2011 41 5 Pärnu - Rakvere - Sõmeru 96,5 5-96,5 Mäo 2 1995 2008 42 5 Pärnu - Rakvere - Sõmeru 155,7 5-155,7 Kadrina 1995 2007 43 6 Valga - Uulu 34,7 6-34,7 Helme 1995 2007 44 6 Valga - Uulu 77,8 6-77,8 Mõisaküla 1995 2008 45 6 Valga - Uulu 107,6 6-107,6 Ristiküla 2009 46 7 Riia - Pihkva 196,5 7-196,5 Murati 2008 2008 47 8 Tallinn - Paldiski 17,1 8-17,1 Hüüru 1999 2007 48 8 Tallinn - Paldiski 39,4 8-39,4 Kloogaranna 2009 49 9 Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla 1,6 9-1,6 Harutee 2009 50 9 Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla 38,2 9-38,2 Risti 1995 2007 51 9 Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla 64,6 9-64,6 Herjava 2009 L1-1 Liiklusloendus 2018. aastal Lisa 1. Loenduspunktide nimekiri Jrk Mnt Asukoht, Maantee nimi LP tähis LP nimi Loenduse algus Renoveeritud nr nr km 52 9 Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla 79,0 9-79,0 Rohuküla 2008 53 10 Risti - Virtsu - Kuivastu - Kuressaare 37,3 10 -37,3 Lihula 1999 2006 54 10 Risti - Virtsu - Kuivastu - Kuressaare 46,6 10-46,6 Valuste 2009 55 10 Risti - Virtsu - Kuivastu - Kuressaare 118,5 10 -118,5 Valjala 2000 2006 56 11 Tallinna ringtee 16,3 11 -16,3 Vaela 2009 2015 57 11 Tallinna ringtee 25,6 11 -25,6 Juuliku 1 2018 58 13 Jägala - Käravete 2,3 13 -2,3 Jägala 2000 2008 59 13 Jägala - Käravete 42,3 13-42,3 Jäneda 2009 60 15 Tallinn - Rapla - Türi 4,6 15-4,6 Kangru 2008 61 15 Tallinn - Rapla - Türi 23,9 15 -23,9 Urge 2009 2015 62 15 Tallinn - Rapla - Türi 34,6 15 -34,6 Kohila 1995 2008 63 15 Tallinn - Rapla - Türi 59,6 15 -59,6 Kehtna 2000 2008 64 17 Keila - Haapsalu 10,6 17-10,6 Maeru 2009 65 20 Põdruse - Kunda - Pada 3,9 20 -3,9 Essu 2000 2008 66 21 Rakvere - Luige 5,9 21-5,9 Karkuse 2009 67 22 Rakvere - Väike -Maarja - Vägeva 14,4 22 -14,4 Assamalla 2000 2008 68 23 Rakvere - Haljala 7,9 23-7,9 Haljala 2011 69 26 Türi - Arkma 6,0 26-6,0 Raukla 2010 70 28 Rapla - Märjamaa 5,2 28-5,2 Kuusiku 2009 71 31 Haapsalu - Laiküla 28,4 31 -28,4 Laiküla 2000 2008 72 36 Jõgeva - Mustvee 14,2 36 -14,2 Laiuse 2000 2008 73 37 Jõgeva - Põltsamaa 13,8 37 -13,8 Kaavere 2000 2008 74 39 Tartu - Jõgeva - Aravete 3,4 39-3,4 Maramaa 2009 75 39 Tartu - Jõgeva - Aravete 9,8 39 -9,8 Lähte 2014 2016 76 39 Tartu - Jõgeva - Aravete 37,6 39 -37,6 Kassinurme 2000 2008 77 40 Tartu - Tiksoja 4,1 40-4,1 Tähtvere 2009 78 45 Tartu - Räpina - Värska 12,2 45-12,2 Vana-Kastre 2009 79 46 Tatra - Otepää - Sangaste 0,8 46 -0,8 Tatra II 2000 2008 80 49 Imavere - Viljandi - Karksi -Nuia 33,5 49 -33,5 Sürgavere 1995 2008 81 49 Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia 60,6 49-60,6 Loodi 2009 82 52 Viljandi - Rõngu 0,7 52-0,7 Viiratsi 2009 83 59 Pärnu - Tori 2,4 59-2,4 Paikuse 2009 84 60 Pärnu - Lihula 13,1 60 -13,1 Audru 2000 2008 85 61 Põlva - Reola 18,2 61 -18,2 Vastse -Kuuste 2000 2008 86 64 Võru - Põlva 11,4 64 -11,4 Joosu 2000 2008 87 67 Võru - Mõniste - Valga 33,9 67-33,9 Varstu 2009 88 69 Võru - Kuigatsi - Tõrva 15,3 69 -15,3 Linnamäe 1995 2009 89 78 Kuressaare - Kihelkonna - Veere 4,6 78-4,6 Parila 2009 90 80 Heltermaa - Kärdla - Luidja 19,6 80 -19,6 Partsi 2000 2007 91 85 Liiapeksi - Loksa 8,3 85-8,3 Kolgaküla 2009 92 91 Narva - Narva-Jõesuu - Hiiemetsa 9,1 91-9,1 Tõrvajõe 2009 93 92 Tartu - Viljandi - Kilingi -Nõmme 17,6 92 -17,6 Kaimi 2000 2009 94 92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme 69,8 92-69,8 Teemeistri 2009 95 92 Tartu - Viljandi - Kilingi -Nõmme 101,8 92 -101,8 Kanaküla 2000 2008 96 93 Kohtla-Järve - Kukruse 9,2 93-9,2 Järve 2010 97 11250 Viimsi - Randvere 0,6 11250-0,6 Randvere 2009 98 11251 Viimsi - Rohuneeme 0,8 11251-0,8 Rohuneeme 2011 99 11390 Tallinn - Rannamõisa - Kloogaranna 3,7 11390-3,7 Kakumäe 2009 100 11420 Juuliku - Tabasalu 2,9 11420-2,9 Kakumäe 2018 L1-2 Liiklusloendus 2018. aastal Lisa 1. Loenduspunktide nimekiri Tabel L1-2. Perioodilised loenduspunktid seisuga 31.12.2018 Mnt Asukoht, Jrk nr Maantee nimi LP tähis LP nimi Loenduse algus Renoveeritud nr km 1 1 Tallinn - Narva 45,1 1-45,1 Kupu 1 2014 2 1 Tallinn - Narva 45,1 1-45,1 Kupu 2 2014 3 1 Tallinn - Narva 206,4 1-206,4 Olgina 2015 4 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 10,8 2-10,8 Lehmja 1 2016 5 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 10,8 2-10,8 Lehmja 2 2016 6 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 25,9 2-25,9 Aruvalla 1 2018 7 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 25,9 2-25,9 Aruvalla 2 2018 8 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 104,1 2-104,1 Käsukonna 2014 9 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 144,5 2-144,5 Pikknurme 2014 10 3 Jõhvi - Tartu - Valga 3,7 3-3,7 Ahtme 2016 11 3 Jõhvi - Tartu - Valga 142,5 3-142,5 Külitse 2014 12 4 Tallinn - Pärnu - Ikla 71,4 4-71,4 Naistevalla 2014 13 5 Pärnu - Rakvere - Sõmeru 1,9 5-1,9 Tammiste 2015 14 5 Pärnu - Rakvere – Sõmeru 75,2 5-75,2 Särevere 2016 15 5 Pärnu - Rakvere – Sõmeru 167,7 5-167,7 Hulja 2016 16 5 Pärnu - Rakvere - Sõmeru 182,4 5-182,4 Näpi 2014 17 8 Tallinn - Paldiski 24,3 8-24,3 Keila 2009 18 8 Tallinn - Paldiski 29,8 8-29,8 Valkse 2009 19 10 Risti - Virtsu - Kuivastu - Kuressaare 5,7 10 -5,7 Koluvere 2015 20 10 Risti - Virtsu - Kuivastu - Kuressaare 10 10 -70,0 Kuivastu 2018 21 11 Tallinna ringtee 12,7 11 -12,7 Kurna 1 2009 2015 22 11 Tallinna ringtee 12,7 11 -12,7 Kurna 2 2015 23 11 Tallinna ringtee 22,0 11 -22,0 Tammemäe 2009 24 11 Tallinna ringtee 35,6 11 -35,6 Valingu 2009 25 15 Tallinn - Rapla - Türi 13,4 15 -13,4 Lokuti 2009 26 15 Tallinn - Rapla - Türi 82,1 15 -82,1 Kändliku 2016 27 38 Põltsamaa - Võhma 4,2 38 -4,2 Kuningamäe 2015 28 49 Imavere – Viljandi – Karksi -Nuia 4,0 49 -4,0 Imavere 2016 29 50 Viljandi tee 0,9 50 -0,9 Jämejala 2015 30 60 Pärnu - Lihula 4,9 60 -4,9 Pappsaare1 2015 31 60 Pärnu - Lihula 4,9 60 -4,9 Pappsaare2 2015 32 71 Rõngu - Otepää – Kanepi 13,5 71 -13,5 Koolitare 2016 33 77 Kuressaare - Sääre 5,3 77 -5,3 Nasva 2016 34 83 Suuremõisa - Käina - Emmaste 3,4 83 -3,4 Viilupi 2018 35 92 Tartu - Viljandi - Kilingi -Nõmme 0,7 92 -0,7 Märja 2015 36 93 Kohtla -Järve - Kukruse 13,4 93 -13,4 Kabelimetsa 2011 37 94 Muuga sadama tee 2,5 94 -2,5 Põhjaranna 2012 38 11115 Kurna - Tuhala 4,9 11115 -4,9 Kiili 2009 39 11191 Harku - Rannamõisa 1,8 11191 -1,8 Vatsla 2009 40 11240 Tõdva - Hageri 4,2 11240 -4,2 Kiisa 2015 41 11290 Tallinn - Lagedi 7,5 11290 -7,5 Suur -Sõjamäe 2009 42 11303 Jüri - Aruküla 6,9 11303 -6,9 Aruküla 2009 43 11340 Tallinn - Saku - Laagri 7,2 11340 -7,2 Karjääri 2009 44 11342 Saku - Tõdva 2,2 11342 -2,2 Saku 2009 45 11390 Tallinn - Rannamõisa - Kloogaranna 10,1 11390 -10,1 Rannamõisa 2009 46 11401 Laagri - Harku 3,0 11401 -3,0 Harku 2009 47 22130 Tartu - Ülenurme 0,7 22130 -0,7 Ülenurme alev 2015 L1-3 Liiklusloendus 2018.
Load more

Recommended publications
  • Türi Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine Aruanne Seisuga 02.02.2009
    OÜ Arhitektuuribüroo Novel Äriregistri kood 11253230 +372 520 9928 | [email protected] www.novel.ee Kiisa tn 8 Tallinn, 11313 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Aruanne Seisuga 02.02.2009 Tallinn 2009 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine SISUKORD KOKKUVÕTE...................................................................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................... 7 1 PLANEERINGU EESMÄRGID JA SISU ................................................................................................ 9 2 SEOS TEISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDE NING RAHVUSVAHELISTE KESKKONNAEESMÄRKIDEGA ................................................................................................................... 10 2.1 SEOS ASJAKOHASTE PLANEERIMIS - JA ARENGUDOKUMENTIDEGA ...................................................... 10 2.2 PLANEERIMISDOKUMENDI SEOS RAHVUSVAHELISTE KESKKONNAEESMÄRKIDEGA ............................. 14 3 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS...................................................................................... 14 3.1 ALUSPÕHI , PÕHJA - JA PINNAVESI ........................................................................................................ 14 3.2 MAAKASUTUS ....................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
    Kavastu Paju- kurmu VARA PIIRISSAARE Tooni Praaga Piirissaar Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- MÄKSA siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Kalli jv Piiri jooned ja nimed (seisuga 01.08.2016.a) - Maaregister. Kastre Meerapalu Leegu Saare Aruaia (Leego) jv Võõpste Ahunapalu V Parapalu R VÕNNU Ä J I A j p Lääniste M i l n l Terikeste Liispõllu Agali a a M K j Ä Kõnnu Haavametsa Jõepera L V E N E M A A MEEKSI Rõka Järvselja Kastmekoja Mehikoorma Aravu Kadaja AHJA Sikakurmu Ibaste Rasina Vanamõisa Meeksi Savimäe Viisli Terepi Kõnnu Naha MOOSTE A Mägiotsa Linte h Laho j a Mooste Säkna j Jaanimõisa Leppemärgid Akste Säässaare RÄPINA Ühineva kohaliku omavalitsus- Meelva Tooste üksuse piir jv Raadama Riigipiir Meelva P I H K V A Noorits- Maakonnapiir metsa J Ä R V Valgesoo Omavalitsusüksuse piir Kaaru Suurmetsa Saareküla Köstrimäe Toola- Asustusüksuse (asula) maa lahkmejoon Eoste PÕLVA Raigla RÄPINA L Linna- või vallavalitsus Adiste Miiaste Beresje Leevaku Nulga Võõpsu MEEKSI Kauksi Sillapää Risti- Vald Kanassaare Jaanikeste palo Himmaste Sülgoja j Võõpsu RÄPINA Linn Vanaküla ä Lüübnitsa Holvandi ä p Veriora t Rahumäe PÕLVA Kassi- Varesmäe Alev, alevik Võuküla laane h Ruusa a Audjassaare Määsovitsa j P Suure- u Lutsu s Uibujärve j Võika Veerksu Toomasmäe Küla t u Kirmsi u Võiardi d L n a Laossina Rosma h Pahtpää õ Pindi Tsirksi MIKITAMÄE Partsi V Kahkva Männisalu Väike- Peri Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Meemaste Jõe- vaara Rõsna
    [Show full text]
  • PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kaheksas sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklid on koostatud kihel- kondlikul alusel. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani ja Halliste kihelkonnaga seoseid oma- nud ristivendadest (VMA 1998–2004). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Pilistvere kihelkonnaga. Eesti Vabaduse Rist ehk Vabadusrist (VR) on riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste teene- te, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviiltee- nete eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviil- teenete eest määratud 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasurumisel silma paistnud kümnele mehele. Aastatel 1919–1925 jagati kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Selle ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitme- le mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Nii loeti 2076 isikut Eesti kodanikeks, kellele annetati 2151 teenetemärki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teenetemärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest pärines ligi 300 isikut aja- looliselt Viljandimaalt. Kui siia hulka arvata ka endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkonnad, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt. Lisanduvad veel need, kes hiljem sidusid oma elu selle kandiga, olid siin teenistuses või puhkavad Viljandimaa mullas (EVRKR 2004: 9). Kuna järgnevas loos on tegemist isikutega, kes mingil ajal omasid sõjaväelisi aukraade, siis ei saa mööda minna väikesest selgitusest.
    [Show full text]
  • V-M Infoleht 2015 August Color.Indd
    Väike-Maarja VÄIKE-MAARJA VALLA Valla Infoleht internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised ka http:// INFOLEHT eestielu.delfi .ee Nr 7 (253) AUGUST 2015 TASUTA Ole koos meiega: facebook Õppeaasta Vaido Rego juhtimisel jõudis Eesti U16 poiste avaaktused korvpallikoondis Euroopa meistrivõistlustel A-divisjoni 1. septembril kell 9.30 Väike-Maarja Lasteaed kell 10 Kiltsi Põhikool Esimesel koolipäeval 1. septembri hommikul väljuvad Kersti Merilaas õpilasliinid küladest kaks tundi hiljem kui tavalisel koolipäeval. Vao küla õpi- Jälle koos on koolisõbrad lastele väljub buss Vao teeristi peatu- Eesti U16 poiste korvpallikoondise üle pika aja. sest. peatreener Vaido Rego näpunäiteid Värske värvi lõhna laotab jagamas. Foto: basket.ee vana armas maja. kell 10 6.-16. augustini Sofi as toimunud korv- U16 B-divisjoni EM-turniiril Sofi as alistamatuks jäänud Eesti võiduka koon- Simuna Kool (rahvamajas) palli U16 vanuseklassi EM-i B-divisjoni dise ridades mängisid ka Väike-Maarja noormehed Ander Talu (1. reas Suvi läks kui unenägu Simuna Kooli hommikune bussiring turniiril tuli Vaido Rego juhitav Eesti mängides ja joostes. paremalt esimene) ja Sten Saaremäel (1. reas paremalt kolmas), koondise väljub 1. septembril tavapärasest tund poiste korvpallikoondis ülekaalukalt Nüüd on üsna mitmel mehel peatreener on Vaido Rego (vasakul). Foto: basket.ee aega hiljem. Täpsem info kooli kodule- esikohale. Koondise ridades tegid kaa- suled paksult roostes. hel. sa ka Väike-Maarja korvpallipoisid An- Algame kõik värske jõuga, der Talu ja Sten Saaremäel. kell 10 nõnda pea ei väsi. Võideti kõik turniiril toimunud ühek- Väike-Maarja Gümnaasium ja Õp- Õppides ja harjutades sa mängu. Finaalis oldi kindla mängu- pekeskus (gümnaasiumi peahoone kindlamaks saab käsi.
    [Show full text]
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • Põlva Valla Külavanemad Läksid Üle Piiri
    Põlva valla külavanemad läksid üle piiri Andres Vijar Himmaste külavanem Himmaste küla 1638 Aktiivse kogukonnaga küla Põlva külje all ühine piir linnaga Jakob Hurda sünnikoht Elanikke 506 , palju noori suurim vanusegrupp 25-35 aastat 2010 valiti külavanem, asutati külaselts Põlvamaa aasta küla 2016 Eestimaa lastesõbralik küla 2017, tiitel omistatud üle-eestilisel külade ümarlaual Viljandis - Maapäeval Himmaste küla Maapäeval Põlva valla külavanemate seltsing Külavanemaid on Põlva vallas valitud aastast 2006. Samal aastal kinnitati ka esimene külavanema statuut vallas. Kahe-kolme aastaga said paika kümmekond külavanemat. Vald sai aru külavanema olemasolu külas aktiviseerib kogukondlikku elu ja külavanem on vajalikuks vahelüliks suhtluses küla ja vallavõimu vahel. Külavanemate valimise stimuleerimiseks kehtestas vald külade toetuste korra selliselt, et toetust said taotleda organiseerunud, ehk külavanemaga külad. Külavanemad said aeg-ajalt vallamaja kokku ja tekkis vajadus ja mõte luua ka katusorganisatsioon, mis koordineeriks eelkõige omavahelist suhtlemist ja viiks ellu projekte, mis on kõiki külasid hõlmavad. Kaalumisel oli MTÜ või seltsing. Põlva valla külavanemate seltsing 2011 aastal asutati Põlva valla külavanemate seltsing, kinnitati põhikiri, valiti usaldusisik (eestkõneleja) ja laekur. Seltsinguleping sõlmiti 19.09.2011. Uuendatud leping sõlmiti 30.03.2015. Viimane uuendus tehti 2018. Kokku hetkel 21 lepinguosalist külavanemat. Leping sätestab seltsingu liikmete õigused ja kohustused. Sisaldab seltsingu juhtimise
    [Show full text]
  • Discover the Coast of North-Western Estonia!
    Discover the coast of north-western Estonia! Coastal hiking trail The Baltic Coastal Hiking Route is part of the E9 long-distance hiking trail which stretches all the way from Portugal to Narva. In Lääne-Harju Keila-Joa Lohusalu Türisalu municipality the trail is divided into six one-day trips, covering Nõva-Vihterpalu, Vihterpalu-Padise, Padise-Paldiski, Paldiski-Kersalu, Kersalu- Photo: Egle Kaur  ³ Laulasmaa, Laulasmaa-Vääna-Jõesuu but, of course, everyone can hike a distance that is suitable for them, whatever the length and Lohusalu ® location. Look out for white-blue-white markings and enjoy the hike. 1  Pakri lighthouse 1 2 Lighthouses Photo: Visit Estonia  The tallest lighthouse in the Baltics is Pakri lighthouse, measuring 52m high, but there is also another working lighthouse in Lääne- Meremõisa Harju municipality. Surprisingly you can find it in the bell tower of St Matthias Church in Harju-Madise. 7 3 2 Adra 12 Waterfalls 13 9 4 3 4 Lääne-Harju municipality is rich in waterfalls. The Keila waterfall, the Treppoja waterfall, and the Türisalu cascades are well Laulasmaa  known even for visitors who come from farther away, but when the water levels are high the beauty of a waterfall can also 2 3 Keila Falls be admired at Uuga, Pakri, Leetse, and the Kersalu cliffs on the coast. Photo: Kalev Laast ® Net shed of Kase Ants 5 5 1  Käesalu Beaches   4 5 There is no official beach in Lääne-Harju municipality, but there is an amazingly large selection of beautiful sandy Pakri Bank beaches on which you can enjoy the sun and take a dip in the water.
    [Show full text]
  • Jrk Ettevõtte Nimi Taimetervise Registri Number Kuum- Töötlemine Tootmine Turustamine Parandamine Tootmiskoha Aadress
    ISPM 15 Vastavusmärgiga märgistamise tegevusloaga ettevõtted/ Approved Estonian enterprises according to ISPM No 15 seisuga/updated 25.01.2021 Pakkematerjali Taimetervise registri Kuum- Jrk Ettevõtte nimi number töötlemine Tootmine Turustamine Parandamine Tootmiskoha aadress Maakond Plant health Wood packaging material register Heat The adress of the No Name of the company number treatment Productions Distribution Repair production place County Niinsoni tee 2, Aegviidu 1 Aegviidu Puit AS 93 x x x alev, Anija vald, 74501 Harju 3308 Karula küla, Haljala vald, 2 Aivares OÜ x x x 45417 Lääne-Viru 1876 Tehase, Paganamaa küla, 3 AP Puit OÜ x x Rõuge vald, 66115 Võru Jänesselja tee 16, Sauga 4 Aralia Puit OÜ 4411 x x x alevik,Tori vald, 85008 Pärnu Ääsmäe küla, Saue vald, 5 Ardent AG 3740 x x 76403 Harju 161 Rakvere tee 12, Hulja alevik, Kadrina vald, 6 Aru Grupp AS x 45203 Lääne-Viru Uus tn 10, Märjamaa alev, Märjamaa vald, 7 AST Saeveski OÜ 4098 x 78304 Rapla 3095 Ämma tee, 80-1, Iru küla,Jõelähtme vald, 8 Ava-Ekspress OÜ x 74206 Harju 4717 Vana-Narva mnt 28, 9 AVP Integraal OÜ x Maardu, 74114 Harju 590 Kupu küla, Kuusalu vald, 10 Balti Spoon OÜ x 74610 Harju 3234 Kabala küla, Türi vald, 11 Baltic Pallet Group OÜ x x x 72001 Järva 56 Verijärve küla, Võru vald, 12 Barrus AS x x 65541 Võru 4858 Tammistu küla, Tartu 13 Benfort OÜ x x x vald, 60531 Tartu 1822 Valgu tee 3, Libatse küla, Põhja-Pärnumaa vald, 14 Boardic Eesti OÜ x x 87202 Pärnu 931 Tööstuse 3, Kose- Uuemõisa alevik, Kose 15 BT Seven OÜ x x vald, 75102 Harju 1680 Saeveski, Reopalu küla, 16 Combimill Reopalu OÜ x x Türi vald, 72811 Järva 3593 Olustvere tee 5a, Kõidama küla, Põhja- 17 Combimill Sakala OÜ x Sakala vald ,71504 Viljandi Rehe, Laheküla, 18 Composite Plus OÜ 4300 x Saaremaa vald, 93873 Saare 1700 Eametsa küla, Tori vald, 19 E.
    [Show full text]
  • Tartumaa Koolinoorte Sisekergejõustik P R O T O K O L L
    Tartumaa koolinoorte sisekergejõustik p r o t o k o l l Tartu, 26.märts 2019.a. TU-14 60 m/ tj. 1. Mariliis Kivi 26.08. 2006 Ülenurme G 11,33 2. Mirelle Harak 13.07. 2006 Lähte ÜG 11,43 3. Kärola Jõgi 2.05. 2007 Puhja Kool 11,69 4. Aade Hiir 11.10. 2006 Elva G 11,93 5. Ingrid Hiiemäe 3.01. 2007 Elva G 12,76 6. Alesja Turovskaja 6.08. 2007 Puhja Kool 12,91 7. Loore-Lii Aviste 24.06. 2007 Võnnu KK 13,45 8. Kirke Ojasaar 6.07. 2007 Võnnu KK 13,87 Katariina Verst 6.03. 2007 Luunja KK DNQ PU-14 60 m/ tj. 1. Erik Tõnn Rast 25.09. 2006 Elva G 10,73 2. Gustav Jakob Porro 6.06. 2006 Luunja KK 11,47 3. Carl-Endrik Juhansson 1.08. 2007 Puhja Kool 12,32 4. Jan Erikson 21.02. 2007 Puhja Kool 12,42 5. Kasper Toilman 26.07. 2006 Võnnu KK 12,24 TU-16 60 m/ tj. 1. Karolin Kangur 10.06. 2005 Luunja KK 11,88 2. Grete-Ly Aarna 2.02. 2005 Ülenurme G 11,90 PU-16 60 m/ tj. 1. Joosep Pärnalaas 13.05. 2005 Luunja KK 10,05 TU-18 60 m/ tj. 1. Rebeka Käpa 10.07. 2003 Puhja Kool 12,92 PU-18 60 m/ tj. 1. Paul Jean Otto Faucheux 12.11. 2003 Puhja Kool 11,74 TC 60 m jooks 1. Laura Kübarsepp 24.05. 2006 Luunja KK 8,76 2. Kairiin Hermits 21.05.
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
    [Show full text]
  • Türi Vallas Valimiste Korraldamiseks Valimisjaoskondade Moodustamine
    Väljaandja: Türi Vallavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 23.06.2013 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2016 Avaldamismärge: RT IV, 20.06.2013, 56 Türi vallas valimiste korraldamiseks valimisjaoskondade moodustamine Vastu võetud 18.06.2013 nr 6 Määrus on antud riigikogu valimise seaduse § 8 lõigete 1, 2 ja 3, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 10 lõigete 1, 2 ja 3, Euroopa Parlamendi valimise seaduse § 7 lõigete 1, 2 ja 3 ning rahvahääletuse seaduse § 11 lõigete 1, 2 ja 3 alusel. § 1. Valimisjaoskondade arv Türi valla halduseterritooriumil on Riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Euroopa Parlamendi liikmete valimiseks ning rahvahääletusel hääletamise korraldamiseks moodustatud 5 valimisjaoskonda. § 2. Valimisjaoskondade piirid ja hääletamisruumide asukohad (1) Valimisjaoskonda nr 1kuuluvad Türi vallas Kolu, Lokuta ja Änari külad ning Türi linna järgmised tänavad ja elamud: Aia tänav, Aiamaa tänav, Anna Haava tänav, Eduard Vilde tänav, Ilmajaama tänav, Kaare tänav, Kalevi tänav, Kraavi tänav, F. R. Kreutzwaldi tänav, Lai tänav, Liiva tänav, Loode tänav, Lutsu tänav, Lõuna tänav, Mehaanika tänav, Männiku tänav, Pikk tänav (v.a elamud 1-5 ja 2-10), Puiestee tänav, Põllu tänav, Raua tänav, Raudtee tänav, Sõpruse tänav, Tallinna tänava elamud nr 25 ja 27-58, Tehnika tänav, Telliskivi tänav, Tolli tänav, Tsemendi tänav, Tähe tänav, Uus tänav, Vainu tänav, Vambola tänav, Väike-Pärnu tänav (v.a elamud 2, 2a, 4 ja 6), Väätsa tee ning Karila talu. (2) Valimisjaoskonna nr 1 hääletamisruum asub Türi Ühisgümnaasiumi õppehoones, mille aadress on Järva maakond, Türi vald, Türi linn, Tolli tänav 62. (3) Valimisjaoskonda nr 2kuuluvad Türi vallas Kirna, Näsuvere, Pala, Poaka, Tori ja Türi-Alliku külad ning Türi linna järgmised tänavad ja elamud: Allika tänav, Hariduse tänav, Heina tänav, Jaama tänav, Jaama põik, Jõe tänav, Kalda tänav, Kastani tänav, Kevade tänav, Kohtu tänav, Koidula tänav, Koidula põik, Kooli tänav, Kooli puiestee, Kungla tänav, A.
    [Show full text]
  • Koonga Valla Üldplaneeringu Seletuskirja Lisa 2
    Koonga valla üldplaneeringu seletuskirja Lisa 2 OLEMASOLEVA OLUKORRA LÜHIKIRJELDUS 1. Asend Koonga vald paikneb Lääne-Eesti madalikul. Koonga vald on Pärnumaa loodepoolseim vald. Vald piirneb Lihula, Vigala, Halinga, Hanila, Audru, Tõstamaa ja Varbla vallaga. Valla territooriumi suurus on 438 km 2, sellest põllumajandusmaad ca 19 % ja metsamaad ca 35 %. Teiste valdade ja maakondadega ühendavad Koonga valda riiklikud teed Pärnu – Lihula, Pärnu-Jaagupi – Kalli, Kalli – Karuse, Kalli – Tõstamaa – Värati ja Vanamõisa – Koonga - Ahaste maanteed. Kaugus suurematest linnadest on Tallinnast 125 km ja Pärnust 37 km. Valla keskus asub Koonga külas. 2. Looduskeskkond 2.1 Pinnaehitus ja –vormid Koonga vald paikneb Pärnu maakonna loodeosas ning kuulub Lääne–Eesti madaliku maastikurajooni. Reljeef on valdavalt tasane, kohati nõrgalt lainjas – lamedad paest kõrgendikud ja moreentasandikud vahelduvad soostunud sette– ja sootasandikega. Vaheldust reljeefi toovad rannavallid ja –astangud. Maapinna absoluutne kõrgus on vahelduvalt 13–30 m vahemikus. Maapinna kõrgus on tõusev ida suunas, aga valdav osa alast jääb 0–10 m vahemikku. See on seotud suurte soomassiivide paiknemisega valla territooriumil (Avaste soo absoluutne kõrgus jääb 0–10 m vahemikku). Paekõrgendike servad ja sellel olevate künniste nõlvad langevad kohati astangutena Avaste soo ja Kõima raba suunas. Kohati kerkib soosaari. Silmapaistvaim neist on Avaste soos maalinna künnis, mis kerkib 10 m ümbritseva soo pinnast kõrgemale. Astangutega kaasnevad madalad rannavallid (10–15 m laiuse ahelikuna Avaste soo ja Kõima raba serv). Paekõrgendike nõgudes levivad ulatuslikud sood ja rabad. Pinnavormide loojateks olid mannerjää ja muistne meri. Aluspõhja reljeefi kujunemine on toimunud juba enne jääaega. Mannerjää kulutas paese aluspõhja lainjaks, kuid liikuv jää voolis aluspõhja jää liikumise suunaga rööbiti – nii tekkisid voored (salumäed).
    [Show full text]