Issn 0235-0351

ISSN 0235-0351

* Raamatukogud Eestis ja Euroopas * Hall kirjandus võrgustunud maailmas * Raamatukoguhoidjate VIII kongress Viljandis * Sõna saab kultuuriminister Urmas Paet Tere, kolleeg! Iga ameti esindajate hulgas leidub kuldkäsi ja sossseppi. Et neid viimaseid vähem oleks ja ametist lugu peetaks, moodustati vanasti tsunfte, mille liikmeks saadi vaid õpipoisi- ja selliaega ning proovitööd edukalt läbides. EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU Raamatukoguhoidjatel tsunft puudus, vajalikud tead EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING mised omandati töö käigus. Praegugi, kui infoteadus on erialana ülikoolis väga populaarne, pole üldse haruldane, et raamatukoguhoidjana 4/2003 teenitakse leiba ka erialase väljaõppeta. Seda tööd on peetud vähe vaeva ja teadmisi nõudvaks, seega - vähelugu- peetavaks. Toimetuse kolleegium: Meie, kutselised raamatukoguhoidjad, võime aga väita, MALLE ERMEL et elu nõuab meilt üha enam silmapaistvalt ladusat MALL KAEVATS suhtlemis-, keele- ja arvutioskust, lisaks veel orienteerumist GERDA KOIDLA kultuuri-, haridus- ja sotsiaaltöö valdkonnas. AIRA LEPIK REET OLEVSOO On viimane aeg mõelda, kuidas kindlustada tulevaste ILME SEPP raamatukogutöötajate erialane pädevus ja tõsta nii ühtlasi TIIU VALM eriala mainet. ANNEVALMAS Suureks sammuks sellel teel oleks kutsestandard, millega määratletaks kutseoskusnõuded raamatukoguhoidja eri Tegevtoimetaja/Editor ENE RIET kvalifikatsioonitasemetele. Standardi kavand ongi juba Toimetaja MAIRE LIIVAMETS koostatud - seda tutvustati Eesti raamatukoguhoidjate Toimetaja ELLEN ARNOVER kevadisel kongressil. Suvistes seminarlaagrites vaieldi Makett: KERSTI TORMIS tuliselt standardi nõuete üle. Kaanefotod: esikaanel Pärnu Keskraa Ikka ja jälle kerkis küsimus: kas lähtuda nende kehtes matukogu internetipunkt, tagakaanel tamisel reaalsest olukorrast - Eesti raamatukoguhoidja lasteosakond oskustest ja teadmistest - või püüda neid standardiga tõsta? Kui tõsta, siis kuidas korraldada täienduskoolitust? Kas pensionieelikust raamatukogutöötajale teha hinna Aadress/ Address: alandust? 15189 Tallinn Millist haridustaset ning mitme võõrkeele oskust pidada Tõnismägi 2 sobivaks? Eesti Rahvusraamatukogu Kui nõuda kohe erialast töökogemust, siis kuidas seda «Raamatukogu» toimetus kogemust hankida? tel. (372) 630 7128 Kas ja kui palju peaks muutma ametijuhendeid ja muid faks (372) 631 1410 dokumente? elektronpost: [email protected] Raamatukoguhoidjate kogukonda ebakompetentsuse eest [email protected] kaitsta saame vaid me ise. Septembri lõpus hakatakse koduleht: kutsestandardi kavandit avalikult arutama. Igaühel meist http://www.nUb.ee/anded/rk/indexrk.html http://wimv.nlib.ee/anded/rk/iindexrk.html on võimalus, kui mitte öelda - kohustus, sõna sekka öelda.

ISSN 0235 - 0351 Ilmub 6 korda aastas Kultuuriministeeriumi toetusel Sisukord

■ A VA VEERG Foorum või raamatukogundusamet, gild või ametiühing? Mihkel Volt 4 Raamatukoguhoidja maine on tõusmas: intervjuu kultuuriminister Urmas Paetiga Maire Liivamets 5 ■ ARENDUSTEGEVUS Raamatukogud Eestis ja Euroopas Anu Nuut 8 Me suudame ajaga kaasas käia Ene Riet 12 ■ TEADUSRAAMATUKOGU Hall kirjandus võrgustunud maailmas Anneli Kuiv 14 Viktor Kõressaare raamatupärandus Mait Talts 16 Tampere Tehnikaülikooli raamatukogu infostrateegiad Aiki Tibar 18 ■ RAHVARAAMATUKOGU Uue maja lugu Saima Andla 19 ■ KÜSI JULGESTI! Erialaajakirja "Raamatukogu" tähendusest mõtisklevad Tiina Tohvre, Gerda Koidla ja Riin Olonen 22 ■ RAAMATUKOGUNDUSE UUDISKIRJANDUS 23 I STATISTIKA Eesti rahva-, eriala ja teadusraamatukogud 2002. aastal: tabelid Heli Priimets 27 KREUTZWALD 200 Fr. R. Kreutzwaldi raamatukogu jutustab Aimi Hollo 30 EESTI MÕTTELUGU Igatsusest sündinud looming Tiiu Tosso 32 EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING Ühiskonna teenistuses: Eesti raamatukoguhoidjate VIII kongressist Ene Riet 34 Valgamaad avastamas Irma Raatma 36 Kooliraamatukogude suveseminar Vaike Mändmaa 38 SÕNUMID Oeirase manifest - PULMANi e-Euroopa agenda 40 Glasgow deklaratsioon 41 Muusikaraamatukogude maailmakonverents Tallinnas Aurika Gergeležiu 42 Tiiu Valm valiti juunis IFLA juhtorganisse 43 IFLA aastakonverents Berliinis Tiiu Valm 44 Norra reformib kultuurivaldkonda Ene Riet 46 SUMMARY 46 ■ AVAVEERG foorum hoidjate muutmiseks? siis siifika loomine osutub vajadusega sule, tähelepanu lemisel. võtjaid ja tada. Tänavu, edukas tukogudevahelise koodeksiga. meile kaks edukas tilise miste sihte senise konna peamiseks võiks ametiühing. peaks arvamust, geerida? puutuva nii väita, vastuseid kolleeg, otsida soovisime, saavutatavad gu damise kogundust kogunduse Millised teistkümne GILD RAAMATUKOGUNDUSAMET,

F Milliseid Milliseid MIHKEL

oskuste

kutsealaste rollide

oleks

Kuna kena

esitada

seada.

Väidetavalt rakendamise ja

et vajalik arutlema

ja olla mõnele tõttu teenimine

otstarbekaks

Eesti ja ERÜ

kui

ametiühingutele ametiühing,

oskuste mil kui Praegu ERÜ oorum on aga palun problemaatikaga. tulevase

Millised

leida!

tähtpäeva,

raamatukogundusamet,

ehk kõrge pingerida nagu

eesmärgiks koordineerida

et ERÜ tulevikus raamatukoguhoidja foorumiks kultuuritöötajate Olen ka

Eesti suurt olnud

ülesandeid aasta

Kindlasti ühendab soovitavad

raamatukogunduse ka

Eesti

tulemused selleks, on

teadmiste küsimusele, Eesti

tööandjaid,

iga

tarvilik VOLT, püüa pideva

raamatukoguhoidjate oma

on soovime. tegevuse

kõigiti olnud

VÕI

Raamatukoguhoidjate kvaliteedi koostöö ei

tegevuse

peaksid efekti.

praktikas ühingu

ERÜ kaudu, praeguse luua

siis

Raamatukoguhoidjate ERÜ-1 andvat

olnud

liikmete nii et

üsna Sinagi ja kui

peaks

kaasajastamise

praktikas

tuleb on seda palgamäärad ja igati

liige, omaste tuleviku astuda

raamatukoguhoidjaist oleksid

jätkuvasti ülemaaline Kui

üritavaks

soodustajana.

Üritangi oskuste eesmärke mis ka Minu

senised

olema kooskõlas ei ERÜ kohta

võimalik

ERÜ sarnane just

tagamise,

sellise

meelt,

sobilik ametiliidule

õigupoolest see olema üheks seadusandluse neile

et AMETIÜHING? see kutsealaste saa

meelel

madalavõitu

foorumina, ühingu küsimustega

arvates just

selline: oma

samme

mõistagi seejärel juhatuse

nii

küsimusi. tarbeks on või rõhud? ning ühing

rollid? nüüd

et organisatsiooni jõuks, küsimusile

saab esitada

meie

eelkõige on raamatukogu eesti

gildiga. sellised,

tõesti ja koos juhtida

antud viimase meie

ja nende

nende

Ühingul

palkadesse keelel.

eesmärgid, vaja

ongi

kõigepealt

süstemaa

olla teadmiste ERÜ seaduste gild vastuseid jms. liige moodus paremini raamatu raamatu tegelnud Avaldan Söandan täitnud?

lisaraha

ühingu nõnda, raama eetika See

teemal

Ühing

tööta

korri

ühin spet

tead ühis nagu tege aren väga

vaid ERÜ ning viie

töö Hea Kui olla

ise on on

rimine raamatukogu hästitoimivaid (Taanis) raamatukogunduse täiesti hea raldama timisega õnnestu. ise See, ei leppimisel. ja rajanev raamatukogude kogunduse toiminudki: viisteist pooliihiskondlik Liivamägi, aga vaid kõrvaldatavad nis, Arvan, nidega. ülesehitus kui annete arvule saavutanud rühmi. dab ei otstarbekas. ühingu ei Olen võimalik nata Nõustun mitte latest tusest väljana

Arvan, RK saagi selgitada tohi adu

soost

ka sügavalt

kolleegile. milles

mis

hoopis vajadusel

seda praegu

eelmise

läbimõeldult.

suurest projektidest tulenevat

iga

olla

vajadust ( põhieesmärkidele, Kui Rootsis) jaotus ühing

et võrguna

Eri

ühendus, ülesehituse

ülesandena.

selle välja, selle tuleb väljendatuga, et hea aastat

võiks

meelt,

raamatukoguhoidja ERÜ

nii et

aga

Kuna meelt mingi põhjused. soovitud taktikaliste Eesti

muude edukas

Struktuuri veendunud

suurem töökõlblikuks,

(nt.

olla Eesti

abil valdkonna seadusandlik

aitaks numbri

Parun hulgast lavapraktikas

tegelda ERÜ ,

välistatud. tekitada

koosneda eeskujusid: käsitada olemasolevat või et

võimalust maastikuna on

tööks

teadusraamatukogude raamatukoguvõrgu eesti olen ERÜ raamatukogundusamet. ERÜ oma

mitte

praeguses

arengu

lugejale, ja Maailmapraktikagi vahendite on

ühing suuremakujuline suisa liigendatuse eesmärke,

kontsentreerumine kindlasti Münchhausen

Need

mõnest raamatukogunduse

ERÜ põhikirjalisi aga avaveerus ta struktuuriüksus olulistes süsteemselt,

pidevatest on probleemide väiksemad

selles, projekte asjaomane

Eesti

tegevuse

pigem olnud

parem Ka

koordineerimise

raamatukogundusamet! )

mõningaste kolleegide

sünergia

ju võim põhjused

struktuuri sest ega

riik see halduslikus

ERÜ

kasutamise struktuuri

identiteeti;

raamatukogusid mõneti et tugevdada ad tuleb pruugi

hooma just teatud

meil ühingul detailides

ERÜ kui Eesti-sisene

on korrigeerimisega, ning

kirjutas

hoc koordineerimise ülesandeid põhikiri

toimkondadest.

korrigeerimised

valitsusasutus,

tõstis riik

tekkeks, kõigepealt

eesti

lahendamisel,

tegevuse ka ei korraldanud

vist

solidaarsusel

ei reformimine töörühmast, puudutavas.

pakub

reservatsioo arvust

paraku

sedamoodi ad ei

sellest

pruugi väiksemale koordinee

täitevvõim

peab pea situatsioo tuleb

Viimased

abil.

juhtijaks. raamatu ole ikkagi end

nii hoc Toomas

rahvus võimal kokku ühingu

olema

olnud

toeks tõesti kind

Olen täita. üles käsi ERÜ

kor juh küll töö hin olla väl olla ühe ole

Raamatukoguhoidja MAINE ON TÕUSMAS Kultuuriministeeriumis vestles minister URMAS PAETIGA MAIRE LIIVAMETS

Kultuuriminister Urmas Paet, kas Eesti riigi poliitika on Teie meelest raamatusõbralik? Ma arvan et on, aga alati saab kõike paremini kor raldada. Kui arvestada, et meil on olnud võimalik oma riiki ehitada natuke rohkem kui kümme aastat, siis on tehtud palju asju, mis olid aastakümneid tege mata. Pilt on ju suhteliselt hea, ka raamatute valik kauplustes on lugejate väikest arvu arvestades väga hea. Raamatuhinnad on küll turu väiksust arves tades kõrged, aga kui võrrelda Põhjamaade hinda dega, siis on nad veel madalad. Mis puudutab raamatukogusid, siis meie pea 600 avalikust raama tukogust on 500 ringi korras - see on päris hea tulemus. Sadakond vajab veel korrastamist ja mui dugi Tartu Linna Keskraamatukogu.

Üks eesti poliitik on kasutanud mõistet vaimne julgeolek, mida Teie mõtlete, kui niisugust sõna paari kuulete? Esimene assotsiatsioon on see, kas ja kui kindlalt me saame end kultuurilises mõttes tunda, kuna vaimsus on väga tihedalt kultuuriga seotud. Minu jaoks tähendab see võimalusi osaleda kultuuris nii looja kui osasaajana. Vaimne julgeolek tähendab kindlustunnet, et selles valdkonnas midagi väga halvasti ei lähe.

Teie põhjalikkuse ja süvenemistahte juures olete meie raamatukogunduse seisust ja raamatu koguhoidjast küllap juba kujundanud oma arva muse. Kuidas paistab? Fotod: Teet Malsroos Kui inimesest rääkida, siis inimese roll raamatu kogunduses ja teistes kultuurivaldkondades on väga nist, milleta kultuuris läbi ei saa. Mina ei kujuta ette tähtis. Kui kõnelda raamatukoguhoidjaist, siis neist raamatukoguhoidjat, üldse kultuuritöötajat, kes teeb sõltub, kui palju inimesi tuleb kirjanduse juurde. tööd ainult sellepärast, et kuskil peab töötama ja Ennekõike pean silmas lapsi. Kui palju suudetakse palka teenima. Minu arvates see ametikoht eeldab neid seal hoida, millised valikud suudetakse liht natuke laiemat ühiskondlikku tunnetust, ja ma näen samaks teha, kuidas inimeste maitset heas mõttes tahtmist ja soovi oma alaga tegelda laiemalt kui suunata. Kui professionaalsed ollakse kirjanduse kellast kellani laenutusleti taga. tundmises, soovituste jagamises, küsimustele vastamises. Minu muljete järgi on eesti raamatu Meie ajakiri on püüdnud vahetuvate kultuuri koguhoidjad küllaltki heal tasemel. Arvestades ministrite ja Riigikogu kultuurikomisjoni esi kohatisi keerulisi olusid, tehakse palju tööd missioo- meeste jutule pääseda. Tagantjärele võin kinni edasigi oli see valdkond ja teema tagaplaanil Mina tada, et iga kord arvatakse, õieti vist loodetakse, ei tõmbaks selget paralleeli, et raha võrdub et raskused lähevad mööda, kui teha niimoodi ja niimoodi... Näiteks nõustus Signe Kivi 1999. prestiižiga. Kindlasti pole raha kellegi väärtuste aastal (RK, nr. 3), et Eesti Rahvusraamatukogu on tõstja või langetaja. Me kõik teame Eesti ühiskonnas alafinantseeritud ja see on tõsine probleem mille kümneid näiteid, kus raha ja sellega kaasnev on ga ta hakkab tegelema. Rahvusraamatukogu mainet hoopis langetanud. vaevleb aga endiselt finantsraskustes. RR-i Praegu, käies omavalitsustes ja raamatukogudes, töötajatelt nõutakse vaat et kümmet oskust, ent tundub, et murre on toimunud ja tegelikult on töötasustamine on ausalt öeldes naeruväärne raamatukoguhoidjate roll tähtsustunud. Miks ma (raamatukogundusosakondade keskmine 4800 seda ütlen. Väiksemates kohtades on raamatu krooni kuus). kogudest saamas kohalikud kultuurikeskused ja Tahaksin just siia lisada Stace Lindsay tsitaadi järjest rohkem omavalitsusjuhte mõistab, et raama Lawrence E. Harrisoni ja Samuel P. Huntingtoni tukogu on oluline osa ühiskondlikust elust, seltsi- ja koguteosest "Kultuur on tähtis": "Kultuur on kultuurielust. Sinna ümber võib koondada palju tähtis riigi majandusliku õitsengu võime määraja, muudki. Internetiseerimisel avati infopunktid sest ta kujundab indiviidi mõtteid, riski, riskitasu enamasti ju raamatukogude juurde ja see tõi sinna ja võimaluste osas" (lk. 278). Kuidas on meil see uusi inimesi, kes polnud raamatukogus varem vahekord? käinud - seega on klassikaline raamatukoguroll Arenev. Olen sõnastanud Kultuuriministeeriumi laienenud. rolli nõnda: mida paremini töötab ja mida paremini Kui ma suvehakul Põlvamaal käisin ja mitme läheb Kultuuriministeeriumil ja selle haldusalal, seda vallavanemaga vestlesin, siis kahes-kolmes oli vähem võiks olla tööd sotsiaal-, justiits- ja sise jutuaineks ka raamatukogu. Raamatukogude ministeeriumil ja nende haldusalades, kes ühis olukorra pärast tunti muret. Hea on lisada, et näiteks konnas tegelevad peamiselt negatiivsete taga Karilatsi küla raamatukogust on saanud pärast järgedega. Kultuuriministeerium näeb oma tegevu remonti Põlva Talurahvamuuseumi juures tegutsev ses, lisaks otseselt nähtavale rollile, ikkagi ka keskus koos rahvamajaga. Hanikase raamatukogu võimalike halbade asjade ennetamist. Esiteks aitab juurde tahetakse teha külaelukeskust. Nende kultuur inimestel aega sisustada, teiseks harib kultuurikeskuste kaudu aga raamatukoguhoidja rahvast - ja mida haritumad me oleme, seda vähem ühiskondlik tähtsus tõuseb, teisiti polegi võimalik. rumalusi tehakse. Kui me räägime, et ühiskond peaks Ka linnades on suurenenud investeeringud raa tegema narkoennetusprogrammi, siis meie tegevus matukogudesse. võikski olla üks narkoennetusprogramm. On selge, et nii Rahvusraamatukogus kui teistes Vahel tundub, et raamatukoguhoidja suurenenud raamatukogudes on vajadus raha järele praegusest sotsiaalne ja jumal teab mis roll on kahandanud suurem, aga kõik sõltub riigi eelarvest ja täna põhitööle pühendatavat aega ja jõudu. Kas me ei (vestlus toimus 27. juunil - toim.) ma selle arutelu peaks siiski rõhuma rohkem vaimsele küljele? lõppu ei oska ennustada. Lootus sureb viimasena, Tegelikult on mõlemad tähtsad, nii vaimne, mida aga katteta lubadusi ma ei anna. raamatukogud on alati täitnud, kui sotsiaalne. Ma Ma olen teadlik raamatukogunduse muredest ja ei pea siinkohal silmas, et raamatukogust peaks soovidest ja meil kõigil tuleb selle nimel töötada, et saama varjupaik, kuhu tullakse sooja, aga suhtlemise neid järjest vähemaks jääks. Paraku ei koosne seisukohalt vaadetes erineb linna olukord küladest. riigieelarve ainult kultuuriministeeriumi eelarvest. Maapiirkondades on raamatukogu tihti ainus koht, kus saab väljaspool haritumat ja mõistlikumat Tegelikult on üsna kurb, et kultuurist kõneldes juttu ajada. Ma usun, et asjad hakkavad mingil kujuneb põhiteemaks raha, samal ajal kui kultuu hetkel normaliseeruma. riga seondub tohutult huvitavamaid teemasid, mida võiks tänagi arutada. Hea seegi, et rahva Mida arvate koostööst Kultuuriministeeriumi raamatukogudel on rõõmustamiseks lootust, sest ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel, pean teavikute osturaha on lubatud suurendada. silmas muidugi raamatukogusid. Äkki oleks Olen "Raamatukogu" veergudel koos oma kol otstarbekam ühe alla koonduda? leegidega päris sageli mõtisklenud raamatukogu Minul isiklikult pole olnud nendega juttu, aga hoidja identiteedi ja väärtuse üle ühiskonnas. See kindlasti on kontaktid raamatukogunõunikul. Mis on päris tundlik teema ja näib, et hetkel meie puutub haldusalasse kuulumist, siis siin tuleb jaoks üks olulisemaid, sest ega me ju raamatu lähtuda eesmärgist - millisel juhul on kõige paremini kogude üle väga ei nurise. Arvatakse näiteks, et tagatud areng. Raamatukogud peavad ise otsus raamatukogunduse ühiskondliku positsiooni ma tama, kus nad end kõige paremini tunnevad. daluse põhjuseks on palk, sest meie riigis mää ravat suhtumise inimesesse ennekõike raha. Sel aastal on ajakirjas sügavama käsitluse all Mina arvan vastupidi. Raamatukogutöötaja ühis kutseühingu - Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kondlik väärtus ehk maine on tõusmas. Ma olen saatus ja tulevik. Meile teadagi väga oluline asi. nõus, et 90-ndate algul, keskpaigas ja mõni aasta Kas Teil on pärast raamatukoguhoidjate kongressi aasta jooksul on juhtunud. Millised on valikud ja võimalused - loomulikult on kogu aeg rohkem mõtteid ja ideid kui suudetakse rahastada. Rääkides Rootsi kultuuriministriga, kus riik ja rahvas on saanud vaikselt ja rahulikult areneda, kuulsin, et ka seal ei suudeta kõiki ideid realiseerida, ja kõik ei ole rahul. See on ju mõnes mõttes isegi hea, palju hullem oleks, kui on raha, aga ideid ei jätku.

Nüüd tuleb paratamatult natuke peatuda ka sihtrühmal, kelleks me oleme üldjuhul ise. Kuidas te hindate kultuuritarbijat? Kui taas vaadata, kui palju käis inimesi sümfoo niakontserdil kümme aastat tagasi ja käib täna, siis ületab see toonase kordades. Rahaline probleem jääb alati, ent kõrgkultuuri pole võimalik tasuta pakkuda. Nagu elus üldiselt, võimalusi on külluses, lihtsalt tuleb teha valikuid. Ärevaks teeb aga, et mõnede uuringute põhjal on Eestis suur hulk inimesi, kes kultuurielus kuidagi ei osale. Kõige hullem aga on see, et nad ei osale mitte sellepärast, et neil poleks raha, vaid neid ei huvita kultuur. Kõigi kultuuritöötajate ühine eesmärk peaks olema, et nende inimeste arv, keda mitte miski ei huvita, hakkaks vähenema. Kui inimeste ring, kes käivad teatris, kinos ja "Kultuuriministeerium näeb oma tegevuses, lisaks otseselt raamatupoodides, laieneb, siis tuleb ju ka lisaraha nähtavale rollile, ikkagi ka võimalike halbade asjade kultuurivaldkonda tervikuna juurde. Tuleviku ennetamist. Esiteks aitab kultuur inimestel aega sisustada, mõttes on aga oluline, milliseks kujuneb noorte teiseks harib rahvast - ja mida haritumad me oleme, suhtumine kultuuri. seda vähem rumalusi tehakse." olnud mahti mõelda ühe kutseühingu tähendusele Meie vestlus ilmub septembris, mida sooviksite ja mõttele üldisemalt? meile suure sügise eel? Kõikvõimalike kutseühingute, sealhulgas raamatu Soovin võimalikult palju töörõõmu. Ja et kõigi koguhoidjate ühingu teke ja roll peab tulenema nende raskuste juures järjest rohkem raamatu ennekõike teie endi nägemusest. Ministeerium ei saa koguhoidjaid tunneks, et neil on ühiskonnas täita öelda, et võiksite olla niisugune või naasugune. Te väga tähtis osa. Võib-olla pole kõik veel võrdväärselt olete ise põhikujundajad ja kui tahte ja eesmärgi rahaliselt tasustatud, aga nagu öeldud, ühiskondlik vahele jäävad mingid augud, siis võiks ehk abiks väärtustamine on tõusuteel. olla. Kõik muudatused ja arengusuunad tulenevad Mis puutub kultuuritöötajate palka, siis valitsuse tegelikest vajadustest. ja TALO vahel käivad läbirääkimised, kõik sõltub kõneluste tulemustest. Mis puutub teavikute Millisel kohal on eesti kultuuri kontekstis raa ostmisse, siis oleme omalt poolt taotlused esitanud, matukogundus ja kuidas hindate eesti kultuuri mis lõpuks juhtub, näeme sügisel. elu tervikuna: väga hea, hea, rahuldav? Raamatukogude koht kogu kultuurimaastikul on Aitäh töörõõmu soovimast! Mis Te arvate, kui tähtis ning seda pole võimalik alahinnata. Siin tuleb paljudel erialadel peale kultuuritöötajate lepitak jälle osutada regionaalaspektile. Ma juba ütlesin, et se tohutu töörõõmu ja vähese palgaga? Lisan maal on raamatukogu tihti ainus kultuurikolle. siinkohal tegelikult veidi kohatu näite ja väidan, Teater satub harva, kino võib-olla mitte kunagi ja et Stockmanni poe müüja saab oma töö eest kõrge suure sümfooniaorkestri jaoks ei leidu saali. mat tasu ja ehk on siis ka õnnelikum? Teie endi statistika näitab, et laenutuste arv Jah, saab küll rohkem, aga usun, et rõõmu- kasvab. Siin on muidugi majanduslikud põhjused, tundmine tehtud tööst on igaühele vajalik. Kui kogu raamat on paljudele ostmiseks kallis ja pöördutakse aeg tunda, et kõik on halvasti, siis hakkab see lõpuks raamatukogusse. Aga kindlasti tunnetatakse seal ka tervise pihta käima. Igaüks võiks ju enesetundele vaimset keskkonda, sest just raamatukogu pakub rohkem mõelda. Ministeerium teeb, mis tema väga paljudele osasaamist kultuurist. võimuses majandusliku olukorra parandamiseks, Mis puudutab eesti kultuuri üldiselt, siis minu aga inimeste emotsionaalne pool on ka väga oluline, arvates läheb hästi - kui vaadata, mis kümne vaba see on aga enda teha. ■ ARENDUSTEGEVUS tused on neid sursside harjunud ja lugejate, tukogude teadus- ja tavad raamatukogu. 523 raamatukogud erialaraamatukogud, ja 2002 2001 1182 raamatukoguvõrgu raamatukoguvõrgul. on 2000 infrastruktuur raamatukogude säilitamine 1999 1998 1997 1996 1995 1994

Mis

Aastatega ANU Arenenud EESTIS Aastakümneid elukestvat R RR-i roll

teiste

raamatukoguvõrgu teisenenud

Eestis

kooliraamatukogu muutusi

raamatukogu: ja on ühiskonnas. Eesti

raamatukogunduse

ja raamatukogude ja

kogude

koostis, igal

kõrgharidusasutuste arendustegevust, muude

tegelikult

kokku aamatukogud

NUUT ja

infoühiskonna muutub 2002.

Rk-d õpet. 1182

1220 1253 1277 1183 1273 1277 1245 1284

tõlgendada? infoühiskonna

aastal kättesaadavaks ja raamatukogude Need tugineb

põhitegevuse

st. suuruse, kooliraamatukogud. põhinäitajate on aasta

rahvusraamatukogu,

põhiline teadusrk- eriala-

neist

teatama raamatukogude nende

1182 arhiivraamatukogud, kultuuripärandi

103 125 141 150

115 Riigis 83 89 93 94

hästitoimival koostises

arv statistika JA ja

576 Viimaste

personali, osakonna

inforessursi, raamatukogu ia on

haridust arvude

83 inforessurss.

arve

valdkonda. d moodustavad

informatsiooniline tegemine rahvaraamatukogu, tublisti ülesanded, rahvark-d kohta. teadus- 576 578 585 597 599 602 603 604 605

toimunud raamatukogud, raamatukogude, andmete

EUROOPAS aastate taga

juhataja arv ning ja rahaliste

vähenenud.

kogumine, mis

539 süsteemsel

ja 523 516 ülikoolide 542 562 kuulunud 571 560 549 490 Me ja ja Aastatega

koolirk-d moodus

vastutus

kultuuri

jooksul

raama

kuidas eriala oleme rahva põhjal toetab muu ühtse

res

2002 1994 ja laenutust gistreeriti (103 tust kohta. a. laenutust on niku elanikest, gejaks kasutab ressursse. ninduspiirkonna toetavad raamatukogude rahvaraamatukogusid omavalitsuste aset linnaraamatukogude keskraamatukogude ra. hooldekodude rahvaraamatukogude vähenenud suhteliselt võrra. Muutused arv kogud matukogud raamatukogude 63 a. Rahvaraamatukogud

Kui

Rahvaraamatukogude laenutuste

Võrreldes vastavalt

seisuga 30%

raamatukogu Vallaraamatukogusid

kesk- lugeja leidnud 377 on

kohta).

20 21

suur (1994.

29 registreerinud lapsed.

rahvaraamatukogu?

seevastu

võrra

(1,9 tänapäeva

mis

lugeja raamatukogu on linna-

muutumatu,

kohta).

rahvaraamatukogudes

21, 22,9

raamatukoguvõrgus

protsent

617 67 66 muutused

1994. arv a.

Rahvaraamatukogude tänaseks on mln on või

raamatukogud) lasteraamatukogude enam vastavalt Keskmiselt

arengutendentsid

rahvaraamatukogudes,

vähenenud kohta valla-

4,9

arv

elanikele sisemiste võrra kasvanud

vähem. a. Aastatega elanikest

infoühiskonda,

külastust

raamatukogude

teeninduspiirkonna

arv

kui erinev:

riikliku Eestis arv

arv

32,9% pole ning külaraamatukogude rohkem võrra.

33 võrk

samuti

1994. teoks

(sh. Raamatukogutüübiti

registreeriti

on küla- on ümberkorralduste

laenutust

445 466 vajalikul

2002. ning

likvideeritud.

33 on

14,8

statistika

eriala- teeninduspiirkonna Kooliraamatukogude elaniku

juurde on 8 vähenenud ametiühingute

a.) saanud

kui

kooliraamatukogu kasvanud

raamatukogu ja

ühe

2,3 aastal

on laste- külastust aastaid

448

arv 11 rahvaraamatu lugejaskonnast 1994. ning

pakkudes

külastust üldarvu ja ja positiivsed

määral

2002. kohta tekkinud

põhjal

võrra.

277

kas 6 2002. 10,1 oli teadusraa

ja a.). muud 13,1 elanikest

püsinud

lugejate

riiklike, end 24

Rahva 16 lugejat muude ühe a. arv

lugeja külas

(1994.

a. tõttu, Eestis

info- Kõik 2002. ning mln 29,3 võr

ela tee rahvark-c

re lu

on on ja ja 6, kokku

605

576 Eesti rahvaraamatukogude kogudes oli 1. jaan. Eesti rahvaraamatukogude kogudes leiduv info- 2003. a. 11,2 mln teavikut, millest 78% on paigutatud ressursi näitaja 1000 elaniku kohta on kõrgem kui avariiulitele. Rahvaraamatukogude ruumide reno Baltimaades, Ida- ja Kesk-Euroopas, Leedus, Unga veerimise ja uuendamise programm on aastatega ris, Rumeenias, Austrias jpt. riikides. andnud hoonetele uue ilme, mis ei jää sugugi maha Joonis 2 Põhjamaade ja Balti riikide raamatukogude siseku jundusest. Uuendusi teeninduskorralduses ise Euroopa rahvaraamatukogude info ressurss (milj.) loomustab avariiulitele paigutatud kirjanduse hulk, samuti lugejatele loodud arvutitöökohtade arv. Aastal 2002 registreeriti rahvaraamatukogudes

1621 arvutitöökohta (neist 1497 internetiühen- n - - -

dusega), sh. lugeja käsutuses 838 arvutitöökohta - - — _ (neist internetiühendusega 804). Rahvaraamatu ■ ih ~\ - ТГ ARENDUSTEGEVUS kogude tulud riigilt moodustasid 2002. aastal 23%

kogukuludest, tulud omavalitsuselt 75%, tulud ////■e * *vy//yy«//y' ■ muudest allikatest 2%. Kokku olid rahvaraamatu Х&хУ< У kogude kulud 23 mln krooni, millest 38% kulutati maaraamatukogudele. Kulude proportsionaalne Eesti rahvaraamatukogudes on 1000 elaniku kohta jagunemine eelarvest on viimase viie aasta jooksul registreeritud lugejaid rohkem kui Läti, Leedu, olnud suhteliselt muutumatu, aastal 2002 moodustas Ungari, Rumeenia ja Austria rahvaraamatukogudes. tööjõukulu 39%, komplekteerimiskulu 23%, infoteh- Antud näitaja on kõrgem kui Ida-Euroopa rahva noloogiakulud 3%, investeeringud 21% ja muud raamatukogude keskmine kulud 14% üldkuludest. Toonis 3. Elaniku kohta kulutati rahvaraamatukogudes Registreeritud lugejaid 1000 elaniku kohta 2002. a. 169,7 krooni. Viimase viie aasta jooksul on olnud keskmine tõus ligikaudu 14 krooni aastas. Aastatega on kasvanud kohalike omavalitsuste osa komplekteerimiskulude katmisel, mis 2002. a. moodustas 50,4%. Komplekteerimiskulud on viimase 2Ш 150 viie aasta jooksul muutunud vähe, keskmiselt on aas 1Ш tas lisandunud kuni 2 mln krooni, mis raamatu hin 50 natõusu arvestades ei ole piisav. Aastal 2002 olid 0 rahvaraamatukogude komplekteerimiskulud kokku 53,2 mln krooni (2001. a. 52,1 mln, 2000. a. 51,0 mln, 1999. a. 48,3 mln krooni). Aastal 2002 kulutati komplekteerimisrahadest 79% raamatute ostuks ja 18% ajakirjandusele, 1,4% auviste hankeks ning 1,5% elektrooniliste teavikute ja andmebaaside ostmiseks. Külastusi 1000 elaniku kohta on Eesti rahva raamatukogudes peaaegu sama palju kui Euroopa Rahvaraamatukogud Euroopas rahvaraamatukogude keskmine, märksa rohkem kui Analüüsides Eesti rahvaraamatukogude tulemus- Ida-Euroopa riikides ja enam kui Ungari, Läti, Leedu, näitajaid Euroopa riikide raamatukogude kontekstis, Sloveenia, Islandi ja Austria rahvaraamatukogudes tuleb arvesse võtta riikide eripära, geograafilist (joonis 4). asendit, rahvastiku tihedust ja teeninduspiirkonna elanike arvu. Väikeriigi kohta on Eesti näitajad Joonis 4. suhteliselt kõrged. Laenutuste arv 1000 elaniku kohta on kõrgem kui Balti riikide keskmine, Ungari, Leedu, Rumeenia, Austria ja Norra näitajad ning peaaegu võrdne Lõuna-Euroopa riikide keskmise Külastusi 1000 elaniku kohta (tuh.) näitajaga. Toonis 1.

Teen riduspinkti koormus 1000 elaniku kohta

— — *1—— ------

-- jj — — — —— T------Ж<У <у/ • ■ ARENDUSTEGEVUS protsentuaalselt ja tööjõukulud rahvaraamatukogudes gud rahvaraamatukogudes duskulud kulud ga (23%); Eriala- allikate lustajad. kõrgharidussüsteemis kogud tamiseks tööstuse osa teadusraamatukogude vahendajad. tuse kogu; raamatukogud, vajalikke Raamatukogu, raamatukogude spetsialiseeritusele: asutuste tukogustatistika duskõrgkooli Eriala-

Euroopa Teadus- - Tallinna Tartu Seni - Eesti Eesti Tallinna Tallinna Eesti Erialaraamatukogud Eesti -

riiklikud ülikoolirk-d universaalrk-d Rk-tüüp teiste kokku eriala- erialark-d muutus

Eesti

Eesti ametiasutuse meditsiiniraamatukogu, teadusasutuse, 14% edendajad Teaduse

ligi ja infotehnoloogiakulud

Põllumajandusülikooli Muusikaakadeemia Kunstiakadeemia on Kirjandusmuuseumi Rahvusraamatukogu, ja osakaal

Ülikooli

kõrgkoolide

teadusraamatukogude Erialaraamatukogud

vajalike raamatukogu (21%)

teadus-

arengu,

inforessursse teadusraamatukogud

vastavalt 30%, Rahvusraamatukogu ligi

Pedagoogikaülikooli ja rahvaraamatukogudes Tehnikaülikooli rahvusliku ja ligikaudu

tulud

teadusrk-d Pedagoogikaülikooli

53% erialaraamatukogudel

kõrgharidussüsteemi raamatukogud,

11%, ja

kogutuludes infotehnoloogiakulud ning riigi

kohta: järgmine Raamatukogu,

inforessurssidega. ja ligi raamatukogu, muud

(39%); arvestuses õppe-haridussüsteemi

kutse-

arendustegevuse,

kehtivatele

rakenduskõrgkooli investeeringud rk-d

erialainformatsiooni 16%, 22%

õppe- on

kultuuripärandi kategooriasse. statistikat on jagunevad haldavad

kulud

Raamatukogu,

võrreldes komplekteerimine

(sh.

(sulgudes tõusnud kasvanud Raamatukogu, 14 Raamatukogu. 6 2 arv 83 60 1

ja koostis Arhiivraamatukogu, 2,8% teadusühingu

(130%).

mis on

Raamatukogu, teadustegevuse on

teiste

18% Raamatukogu, juhendmaterjalidele

majanduse

esitatud on Eestis kasvanud (3%); 48755540 60604751

kuuluvad

5235689 3049280 3182871 aastal

kogud Teadusraamatu Eestis kindlustamiseks on 1991.

381371 (14%). Akadeemiline

on 27%.

eelarve Eesti omavalitsuste kõrgharidus-

ligi eraülikoolide majanduse

muude

investeerin säilitajad ja täita 2002.

62%, eraraken- haldajad- järgmiste vastavalt

kindlus Euroopa raamatu Euroopa näitaja):

eelarve

ja tööjõu

raama jaotus lugejad 12,2%

tähtis kind 59586 45911 tulu 23086 22087 11687 töös 162357 hal

ja ja

mistõttu tud statistika Informatsioon vastavalt se ja lehelt: andmestiku janduse erialark-d ülikoolirk-d universaalrk-d sh. tead. teised hulgas leidnud raamatukogu hulka. Standardikeskuse võrra, muud Hoiuraamatukogu sh. sh. Meditsiiniraamatukogu raamatukogudest erialaraamatukogude arv raamatukogud sh. (22 dus- laenutused -

- - Eriala- - raamatukogud

Raamatukogustatistika Tänaseks arendusasutuste kuuluvuses

teadus- tootmisasutuste kultuuriasutuste riigiasutuste

ja Muutused 2680181 046 1063237 1064465 võrra ettevõtteraamatukogu, meediaraamatukogu, Eriala- piirkonnaraamatukogu,

võrreldes

Rahvusraamatukogu 595895 248450 79407 509154 262217 varasema ja

erialark-d kõrgkoolide

muud

rk-d

http://www.nlib.ee/rkogud/rstat.html kusjuures Erialaraamatukogude arendusasutuste (26

Teabekeskuse teadus-

ja saan uustöötlusele. ja raamatukogustatistika vähem)

võrra teadus on

baasil. raamatukogud. teadusraamatukogude raamatukogude külastused

1845681 siinkohal

on 258348 275089 Eestis 189600 1995. ja võrra, rk-d kokku raamatukogude

rk-d vähem).

muutused

rk-d ja täpsustunud

rk-d Dokumentatsioon.

Eesti rk-d Raamatukogu arendusasutuste

tootmisasutuste

a. eriala-

peamised

hulgas.

Raamatukogu vähenenud

Seni

115

anda raamatukogude personal Patendiraamatukogu, 141 1995 44 33 meditsiiniraamatukogude 13 18 ülevaadet 4 6 2 1 4 1 1 1

417 460 145 181 1242

982 39 on

jaotuses on

teadusraamatukogude arv

ülevaate viimase

Teaduslikest

toimunud 2002 andmestikku - 83 22 standardi 60 14 tüpoloogia muutused

2 6 7 1 15 7 1 on ja

arvutitöökohti lugeja

eelarve raamatukogude raamatukogude

vt.

Eesti ja Raamatukogu

vähenenud kuuluvad

186 raamatukogu

aasta 57 381

kategoorias seni 47 9 hulka, RR-i muutus

ISO põhiliselt

Lastekir

jagunes

on kehtiva jooksul

alusel, eriala

kodu kogu

-58 Eesti Eesti -22 -26 -55 2789 +3 aset tea +1 -3 -4 55

2002. a. järgmiselt: tööjõukulud 54%, komplek- Arvestades rahanappust ja madalamat elatustaset teerimiskulud 22%, infotehnoloogiakulud 2%, Ida-Euroopa riikides, ilmneb Euroopa raamatukogu- kommunaalkulud 10%, investeeringud 2%, muud ökonoomika uuringutest, et raamatukogude tööjõu kulud 10%. kulu on siin samuti märksa madalam kui Kesk- 2002. aasta eriala- ja teadusraamatukogude eel Euroopa ja EL-i liikmesriikides. arvest 176,9 miljonist kroonist kulutati teadus Raamatukoguökonoomika projekti LibEcon raames raamatukogudele 84%, teistele kõrgharidusasutuste tehtud uuringute põhjal aastate 1994-1998 kohta raamatukogudele 4% ja erialaraamatukogudele 12%. on alust tõdeda, et Euroopa raamatukogudes on teh Komplekteerimiskuludest 39,7 miljonist kroonist tud suuri muudatusi kogude ja teeninduse arengu kulutati 81% teadusraamatukogudele, 9% teistele ning raha otstarbeka kasutuse ja jaotuse paren kõrgharidusasutuste raamatukogudele ning 10% damise suunas. Esialgsed ökonoomikauuringud vaja erialaraamatukogudele. Kui vaadelda eelarve jao vad järelduste tegemiseks süvauuringuid. tumist raamatukogu tüübiti kogu ulatuses, selgub, et

Eesti raamatukogude näitajad on suhteliselt kõrged ARENDUSTEGEVUS Eestis kulutatakse 501 mln raamatukogude eelarvest võrreldes teiste Balti riikide näitajatega ja Ida-Euroo rahvus- ja universaalraamatukogudele 19%, ülikoo pa raamatukogude näitajatega nii kogude, teenin ■ li- ja muude kõrgharidusasutuste raamatukogudele duse kui raamatukoguhoidja kvalifikatsiooni osas. 12%, erialaraamatukogudele 4%, rahvaraamatu Rahaliste vahendite olemasolu sõltub riiklikust kogudele 46% ja kooliraamatukogudele 19%. majanduspoliitikast ja tegelikult polegi arukas väikeriike võrrelda suurriikidega, kuna majandus Eriala ja teadusraamatukogud Euroopas poliitika ja võimalused on erinevad. Raamatu Tõmmates paralleele Euroopa raamatukogudega, koguvõrgu arengutendentsid, teenuste kvaliteet ning selgub, et Eesti kuulub koos Bulgaaria, Tšehhi, Slo riiklik kultuuri- ja majanduspoliitika määravad vakkia, Läti, Leedu, Belgia, Taani, Soome, Rootsi ja raamatukogude arengusuunad, mis sageli erinevad Prantsusmaaga nende riikide hulka, kus rahvaraa raamatukogude tegelikest vajadustest. matukogude võrk on hästi korrastatud ja kulutusi Analüüsida tuleks väikeriikide infovajadusi ning tehakse rahvaraamatukogudele rohkem kui ülikooli- riigi, ühiskonna ja iga üksikisiku arenguks vajalike raamatukogudele ning teadusraamatukogudele kok tegelike ressursside olemasolu vastavust. Suurriikide ku. Rahvaraamatukogudele tehtavad kulud on üli- puhul on ühise majanduspoliitika kokkuhoiust kooliraamatukogude kuludega võrdsed Sloveenias, saadav kasum märksa suurem kui väikeriikide Slovakkias, Norras ja Suurbritannias. Austrias, Iiri puhul. Raha napib alati ja jaotus põhineb priori maal, Saksamaal, Portugalis ja Hispaanias tehakse teetidel, mistõttu oleks otstarbekas analüüsida ülikooliraamatukogudele kaks korda suuremaid ku erinevate infosektorite vajadusi. lutusi kui rahvaraamatukogudele. Riikidevahelised erinevused on põhjustatud rii Allikad kide majanduslikust erinevusest, ajalooliselt välja 1. Eesti rahvaraamatukogud 2002: [statistika- kujunenud traditsioonidest ühe või teise raamatu- tabelid] Tallinn, 2003. 79 lk. kogutüübi eelistuseks, arenguvõimaluste pakku 2. Eesti eriala- ja teadusraamatukogud 2002: misest ja ka ressursside ebavõrdsest jaotusest raama [statistikatabelid] Tallinn, 2003.16 lk. tukogude vahel. 3. Eesti kooliraamatukogud 2001/2002 õ.-a. Euroopa raamatukogude eelarve ületab 3 miljonit Tallinn, 2003. 15 lk.; eurot, mis on keskmiselt 6-7 eurot teenindatava 4. Raamatukogustatistika 1991-2000. URL: http:// kohta. Lääne-Euroopa riikides ja EL-i liikmesmaades www.nlib.ee/rkogud/rstat.html 30.06.03. tehakse märksa suuremaid kulutusi ülikooli 5. Library (2000) economics in Europe. Millennium raamatukogudele, samuti on kõrgemad eriala study. Final Report. LibEcon2000.Sumsion, }., raamatukogude komplekteerimiskulud. Ramsdale,P., Fuegi D. et al. URL: http://www.libecon.org Raamatukogude võrdluses on oluline jälgida inflat 6. A research study into international library eco siooni muutusi (viimaste aastate keskmine 15-20% nomics. Libecon database and comparative models piires) ja sisemajanduse koguprodukti (SKP) of library sectors. Jennings, M. et al. URL: http:// väärtust riigis ning ostujõu pariteeti. SKP-d ja ostu www.libecon.org jõu pariteeti tuleb arvestada kindlasti tööjõukulude ja komplekteerimiskulude võrdluse esitamisel. Ühe elaniku SKP väärtuse aluseks võetakse nomi naalväärtusena keskmine elatustaseme maksumus ja tööjõu maksumus antud riigis. Ida- ja Kesk-Euroo- pa riikide raamatukogude ressursside hankeks teh tud kulutused 1000 elaniku kohta on märksa mada lamad kui Euroopa raamatukogude keskmine näi taja Euroopa Liidu liikmesriikides. Ida- ja Euroopa riikides puudub ökonoomikauuringutele tuginev ühtne komplekteerimispoliitika ning nõudlusel ba seeruv ressursside hange. ■ ARENDUSTEGEVUS Küsisime ja jad matukogu): raamatukogunduses kool, teliselt tulelikud. on kooli kaasa." koomiksitest nemise veidi esimeste kogu Nende hea, Tegelikult palga raamatukogunduslikku kui palgad koguhoidjana midagi tukogus suhted

Kalli Toomas Kooliraamatukogude Sirje üldiselt

Vasakult:

oluline, on

külaraamatukoguhoidjail,

Raamatukogu): et asjast Harjumaa):

sõpradega

määramisel rikkumata laste

esile

tublid, koht. on Kuhi Okapuu

on lugemisharjumuste nad ei

ikkagi

Lugeja

Eesti võib Andromeda Liivamägi

jaoks, loe, tunduvalt kõrvale

üsnagi

"Raamatukoguhoid tõsta.

- et leian, Alustatagu üldse (Viljandi

töökad

on seegi aga

head

raamatukoguhoidjate

toimib on

"Ei - (Aruküla

kes ajaveetmise

Kooliraamatu

kooliraamatu et oleme loetakse jäänud.

ME ei

paigast meil öelda,

Zandaraviciene,

olemas oskagi

"Minu

kirjandust." külaraama aitab silmatorkavalt väiksemad Toomas (Tartu

arvestata.

Linnaraa ja

haridust alluvus-

avalik- ka kas

vastu SUUDAME

et põhi

jaoks kuju palju nagu palju kohe

suh Liivamägi, ära, Üli

on. või

on ja

Mariena ses valt komplekteerimiseelarveid kroonini. lidel 2006. kirjutada riigi ostmiseks leppele, panuväärse kavatsuste Tõnis haridusministri õiguslike alguses

head Ljudmila

tervikuna

VIII

korrigeerida,

teaduseelarves õigus Petrinä, aastaks

Lukas

et kongressi

alla

Loomulikult Dubjeva,

ülikoolide ja esiletõstmist

AJAGA protokoll. к 1

mõeldud teadusinformatsiooni paberiga oma

Daiga

- suureneb kasvama et kirjutatud

poolt

see

kuid - raamatukogude

Vida Raila.

tookord

(9.-10.

jõuti raha Selle eraldi

rektorite ÖJ

2001. raha Eesti

Garunkštyte.

on 60 selle

Teises

väärivat. KAASAS

I ülikoo kokku miljoni

ühiste tähele

vasta peaks ulatu

tuleb aasta 06. välja väga veel reas:

ja 2003)

gaste nii vased. URRAM ei arvasin, tega aastal te võimalus - Euroopas kui raamatukogudes on, ESTER likke mitte internetiasjandus ning seisu." tulevase EAR-i Seesama meil kokkulepe stabiilsemaks. olulise "Esiletõstmist seaduse

jõua.

Irina Praegu Helve Igal Sirje

INNOPAC-i

raamatukogu): ruttu delegaatidelt, mina

seadusedki.

KAIA raamatukogu):

raamatukogutööd elektroonilisi peaks Poleks ainult peaaegu

Soomes

ülemineku juhul

Lauring jmt.,

Kruusla

valdkonna et jõudu

tuleb." Sreiberg

Tallinna aru ja kaugeltki üldse dokument

on kõik toimib

arvutid

vaid ühtlasi uskunud, saan, raamatukogundus on Põlva

väärib

ja kõigis elektronkataloog, see olemas.

Vaska

Sel

(Põlvamaa

sümpaatne,

- mida (Põlvamaa TPÜ, sealset

ülikooli,

kõige ja

on "Käisin pole nii." meieni

sageli

otsivõimalusi ometi

rahastamine

paberil "Eelkõige maakonnas

Ingrid sätestab on loomulikult

Jaan Eesti Ilmar

Krista muutuma et interneti-

Evi

(TPÜAR): patroon ja

Nii on see

see tähtsam igapäe

kongressi Vasakult:

ei mõtlen

arvuti toimib! Murdla,

sellega istuvad:

Pääsuke nähes niipea

Rüütel;

koos Eesti 1993. ei Vaaro, kogu küla palju tööta

Talvi. kõik Põl- Lin Foto:

ole on ka pr. et

juurde õppida. Tartu ühinemine INNOPAC-iga oli samuti väga positiivne - lihtsam on leida infot vajaliku väljaande kohta kogu Eestist ja lugejate teenindamise tase tõusis. Teenindajana ma tunnen selle üle tõelist heameelt."

Asko Tamme (Tartu Linna KRK): "Esinesin mõni aeg tagasi Saksamaal ettekandega. Sealsete kolleegidega juteldes selgus, et

Eestis on piirkonna elanike sama ARENDUSTEGEVUS arvu kohta viis korda rohkem raa matukogusid. ■ Nagu ma Saksamaal ütlesin, on hea, et meie külas, kus pole poodi ja kus busski käib ainult kord Valentina Brovina, Tiit Margna ja Ädu Neemre Tartu linnaraamatukogust päevas, on olemas raamatukogu. Nii on igas vallas suurde maailma väljund või mitu. meil tublid ja õpihimulised raa Kolmas asi, millega uhkustada, Meie rahvaraamatukoguvõrgu matukogutöötajad. Mis puutub kui rääkida Tartu Keskraamatu tihedus on umbes 20 korda suu internetti, siis seda ma ei tea, sest kogust konkreetselt, on muidugi rem kui Saksamaal (seal 72 miljo meil Kanepi vallas on interneti- INNOPAC-iga ühinemine. Tege nile inimesele 3200 raamatukogu, punkt raamatukogust eraldi." likult on hea, et kaks suuremat meil 1,5 miljonile inimesele 600 rahvaraamatukogu - Tartus ja raamatukogu). Kulutame ma ka Ädu Neemre (Tartu Linna Tallinnas - suudeti liita teadus ühe lugeja kohta ligi 20 korda KRK): "Esimesena tuleb pähe raa raamatukogude süsteemiga. Mis sakslastest rohkem. Sakslased matukogusüsteemi säilimine, toi omakorda tähendab, et ega teistel imestavad: kuidas on see teil mimine ja areng. Minu meelest on gi rahvaraamatukogudel pole võimalik? Nemad likvideerisid meeldiv tõdeda, et raamatu teed kinni pandud ja miks ei võiks palju raamatukogusid 1960-nda- kogusid pole vähemaks jäänud - siis kõik ühe mütsi all olla?" tel aastatel, kuigi praegu oleks me ei saa rääkida, et kusagil pole vajadus tihedama raamatukogu üldse raamatukogu. Ka raamatu- Tiit Margna (Tartu Linna võrgu järele. Meie võime uhked koguinimeste arv on jäänud KRK): "Väga paljud raamatukogu olla, et suutsime oma raamatu enam-vähem samaks ja oma tööd töötajad on aastatetaguse hari kogud omandireformi käigus tehakse hästi. dusega. Viljandi Kultuurikooli või säilitada." Teisena läheb mõte raamatu TPedI haridus on tänapäeva raa koguhoonetele ja nende sisule. matukogundusest kaugel. Meeli Veskus (Kultuuriminis Need pole seisma jäänud kaheksa Praegune raamatukogutöötaja, teerium): "On tähelepanuväärne, kümnendatesse - uued hooned on kes enamasti on üle neljakümne, et meie raamatukoguvõrk toimib uue sisuga täidetud. Ka uus teh on väga kiiresti ja hästi võtnud põhiosas just nii, nagu ta 1920- noloogia töötab ja toimib. omaks arvuti ja uued töösuunad. ndatel aastatel paika pandi. Kuigi Võin seda kindlalt väita näiteks Eestis on rahvaraamatukogusid meie raamatu võrrelduna teiste Euroopa riiki kogu põhjal. Mui dega 10 000 elaniku kohta olu dugi on alati liselt rohkem, ei ole ükski neist alguses väikene üleliigne. Ja alati ei võigi võrrelda, kahtlus ja vas sest hajaasustuse ja halbade liik- tuseis - aga see lustingimuste juures on iga väik on loomulik." semagi raamatukogu olemasolu õigustatud. Seda enam on meel Valentina Bro div tõdeda, et rahvaraamatuko vina (Tartu Linna gude olukord on paranenud. KRK): "On tõesti Uued keskraamatukogud Paides, tähelepanuväär Kuressaares, Viljandis ja Pärnus ne, et me suuda loovad ka uue töökvaliteedi." me ajaga kaasas käia ja pidevalt Küsitles Ene Riet Vasakult: Helve Sreiberg ja Irina Kruusla Põlvamaalt. ■ TEADUSRAAMATUKOGU põhjused piiritu. valitsusasutustest on väga kuid valitsus- kondade halli esindajad seminaride "kirjandus, 1997. dada likud kirjandusega osaliste uus 14 käigus, veerandil, maatiliselt maailmas teemalise uuritud järjest Termin Halli publikatsioonide kirjastamise laienenud kahtlase inimesele saavutanud tuslikult, publitseerimata orbiidis. ning kaubanduskanali on tust des, Kuna Halli ANNELI VÕRGUSTUNUD Halli TPÜ Nimetatud

MAAILMAS H Raamatukogu- ka

materjalidega,

nähtus. või kirjanduse mis

seetõttu kuid

kui aasta organisatsioonid lai,

kirjanduse

võimalike

õppejõud

aktuaalsemaks,

kuigi kirjanduse publitseerimata Halli

arvamused kirjanduse siis hall

ning väärtusega

ja poolt

ja defineerida. sest

on publikatsiooni ulatudes

peamiselt

tuua

on käsitletud all ja mida ole

määratluse uue eelised, pooltühja

mida

teadusasutuste,

valdkond teatud

kirjandus tegelevad ei osalenud) seda konverentside kirjanduse võrra. seetõttu selle

halli kirjastustööstuse

mõistest

nii

ole

dokumentide

assotsiatsioone KUIV

ja võimsa

halli erinevate ja ei kaudu

olemus

mida

toodetakse

tüüpi

trükituna temaatikat publitseerijate

see

avaldamise

infotöötaja millest kaua või

määratlemisel kirjanduse levitata

rahvusvaheliste akadeemilistest,

osakaalu

Seetõttu

alles printeriga Siiski

eelistasid kirjanduse

piirdutud

on ka

rahvusvahelised kohaselt kuna materjalide (ja (grey jõutud tuhmunud

toodetakse (st. kirjandus

kirjandus /1, tootmiseks aega kanali

rahvusbibliograafia

aga

olemusest) ja organisatsioonideni,

läinud peamised

kaudu

kommertskirjastajatelt)

areng tavapärase 2/

kui

literature)

halli äri-

hulk

muutunud

teab kõikidel ja ning

nüüdseks

kontrolli ühtsele võimaluste on

prinditust.

probleeme

seda

on avaldamisega. millestki

vaid seas. - ka väärtuse

Eestis materjalide

Artikkel

sajandi ja

paberile

pole hall (milles

aga, kasvab kirjanduse loojate

erinesid elektroonilise eri hall

erinevad konverentside

elektroonselt, on ning tootmisring-

on pigem

tööstus- mõne

arusaamale

ringkonda

et võib

all". ja tasanditel sugugi

kirjandus odavus seni kirjandus

maailmas erinevad raamatu- erinevate

viimase, viimasel tegemist ka põhineb 2002.

igavast, ring rahvus ring

plahva kirjuta

(tava)-

süste

kirjel

huvi selle tava Eesti asja vähe

halli ring

siis kui

on Ka nii on ja ja

seda mistöö loomustame kasutamises. osas, tuse kirjastajatele, kirjanduse duse dokumentide väga infotehnoloogia paratamatult kas vahel seeritud ähmasemaks. Publitseeritud vice teenuste korraldamise, Rahvusvahelist ning Euroopa on võimaluse kiirus (EAGLE). European kirjanduse laiemale et võimaldanud tegevusala, infokeskused, kasutajatele. materjalide vates graafiline saadavus täheldatavad graafiliseks (sh. "Hallilt" Piir

Halli

need aastal

Grey

(GreyNet)

erialaste) infoallikate väärtust.

lugeda

samuti soodustada raske publitseeritud

ning

on aspektides

vaheresultaate

materjalid kirjanduse materjal?

Literature kirjutatud/kaitstud loomise

Association maades tarbijaskonnale.

EAGLE kontroll.

definitsioon kirjastamist seoses

(juurdepääs), potentsiaali

alane eelkõige kirjastaja?

tootjatele, tulevikus

kes kontrolliks eelpublitseerimiseks. leida,

dokumentide kerkivad

kellele selle uus Erinevad Internet Niisiis erialaste Kas näidanud /3/. mõistet.

materjalide

või

seni koostööd võimalusi

tüpoloogias,

andmebaas

näol Kui

missioon

toodetavale tehnoloogia, interneti in ja võivad

raske interneti Eespool

palju publitseerimata need

sest

for ja põhiliste

info pidasid

Europe

edendada

kogu asutus

peetakse sisaldab vahendajatele Grey Need internetis.

kajastavaks,

publitseerimata materjalide üles

kas Grey uurimisasutused,

See ja

initsiatiivi vahendamine on kaasa eespool piiratud

identifitseeritavus,

probleeme olla

Nii arendab

bakalaureusetööl. ning tootmises, on

informatsiooni koondamiseks, levitamiseks.

toodu Literature

tõstnud küsitavaks

arvestades tulekuga (SIGLE), koostab tänu

System ressursid sai

Literature on

sh.

huvipakkuvad võimaldada

hallile probleemidena ju on aga toonud

selle

ühest

küsimused,

väljakutseks

Nii halli

mainitud internetile koostatud levik

teadus- tähendab

väljaandmise halli

konverentside for mistõttu

isekirjastamise elektrooniliste

kodulehe,

materjal?

kui

mida Network

on kirjandusele

ringluses

kasutamist. suure arusaamine, on

nii halli muutunud dokumendi vastust

Exploitation on

kirjanduse Information tänapäeva kirjanduse

uurimis ka

Seda

hallina? põhiline

ja ligipääs selliste

publit aga

haldab biblio kirjan biblio

muu erine kätte

uuri lõpp halli

palju võib halli

ise mis

Ser

siis

on ka on on ka ja ja

aruanded avalikkusele kättesaadavad tihtipeale kohta, toodi hoidlast asuvast kastist halli kirjanduse palju varem, kui ilmuvad ajakirja artiklid või konverentse, andmebaasi jm. käsitlevaid materjale, monograafiad. Hiljem võib sellele järgneda küll ka mille seas leidus ka bakalaureusetöö /4/ koostamise avaldamine trükiväljaandes, kuid paljudel juhtudel, jaoks huvipakkuvaid. Nimetatud materjalid ei olnud vastupidiselt laialtlevinud arvamusele, ei pruugita aga RR-i kataloogitud Eesti raamatukogude elektron halli kirjanduse dokumente üldse avalikult kätte kataloogi ESTER, kuna neil puudub seos Eesti saadavaks teha. Halli kirjanduse termini küljest on rahvusbibliograafiaga. Ka RR-i peabibliograafi Janne püütud ka sõna "hall" ära jätta, väites, et materjalid Andresoo sõnul saabub neile tihti huvitavaid on tehtud veebi kaudu kättesaadavaks ehk publit materjale, millest nad peavad loobuma eelnimetatud seerituks. põhjusel. Selline n.-ö. kõrvale pandud info näitab RR-i positiivset suhtumist halli kirjandusse. Halli kirjanduse väärtus Milline on halli kirjanduse roll ja aktuaalsus Halli kirjanduse roll raamatukogus teaduses ja teadmiste ühiskonnas? Kas ja milline on Milline on siis halli kirjanduse osa raamatu halli kirjanduse tähtsus ja väärtus omaette info kogudes ja infokeskustes? Ning milline on selle kanalina? aktuaalsus igapäevases infoprofessionaali töös ja TEADUSRAAMATUKOGU

Juba 1993. aasta rahvusvahelisel halli kirjanduse teadmistes? ■ konverentsil (International Conference on Grey Litera Käesoleval ajal ollakse seisukohal, et hall kirjandus ture) väideti kindlalt, et informatsiooni edastus kui peaks olema võimalikult kättesaadav laiemale eeldus teadmiste edastusele nii teaduses, valitsuses, tarbijaskonnale. Tänapäeval on selleks tingimused äris kui ka tööstuses, toetub hallile kirjandusele kui olemas elektroonilise kirjastamise näol, mis on vahendile mitte vähemal määral kui teistele operatiivne, kergelt kättesaadav, suhteliselt odav ja kirjanduse vormidele. Hallis kirjanduses leiduvad laia levikuga. Kuidas võiksid raamatukogud olla teadmised on samatähtsad publitseeritud välja abiks selle kättesaadavuse suurendamisel? andeis leiduvatega, kusjuures nad täiendavad Riigi rahvusraamatukogus peaks olema hall teineteist. Kuna halli kirjanduse tootjad on ka halli kirjandus üheks komponendiks rahvusliku pärandi kirjanduse kasutajad, oli see vaid aja küsimus, mil säilitamisel. Ka eriraamatukogud ja uurimisasutuste jõuti arusaamisele, et selle sisu omab võrdset raamatukogud esindavad rahvusliku teaduse ja väärtust trükiväljaandega. Hall kirjandus on seega arengu terviklikkust ülesandega toetada organisat vahend info, teadmiste ja kogemuste levitamiseks, sioone ja isikuid neile vajaliku informatsiooniga. See see toetab ja soodustab uurimistegevust ning on eeldab raamatukogu kogude kujundamise põhi laialdaselt kasutatav igapäevaelus, pakkudes infor mõtetesse halli kirjanduse võrdse väärtuse kontsept matsiooni, mida ei leidu tavapärastes allikates. siooni lisamist muu kirjanduse kõrval. Protseduurid, Tänu internetile, mis on näiliselt eemaldanud kõik kuidas halli kirjandust koguda, töödelda, süste takistused info levikuks, mängib hall kirjandus matiseerida, säilitada ja vahendada, ei erine ise infoallikana järjest suuremat rolli, kuna see tähendab enesest palju tavalise kirjanduse omadest. tootjate-publitseerijate jaoks kiiremat levitamis- Kommenteerides Eesti raamatukogude rolli halli võimalust ning reeglina ka madalamaid kulutusi. kirjanduse osas tekib paratamatult küsimus - miks Hall kirjandus on järelikult tähtis ja maailmas ei ole käivitatud vastavat halli kirjandust haldavat nüüdseks tunnustatud infoallikas. Esiteks on sellel tegevust, kuigi Eesti raamatukoguspetsialistid on tähtis roll teadmisteühiskonnas, seda eriti arengu osalenud rahvusvahelistel halli kirjanduse konve maades, sest soosib sotsiaalset ja majanduslikku rentsidel? Kui 1997. a. oli RR-i prioriteediks ESTER-i arengut. Teiseks rõhutavad halli kirjanduse tähtsust väljaarendamine, mistõttu Rahvusraamatukogu ei aspektid, et see sisaldab enamasti detailset ja kõrge võtnud endale sellist "lisaülesannet", siis nüüdseks kvaliteediga informatsiooni, mis on tavaliselt võib öelda, et teema on lihtsalt soiku jäänud. originaalne, ajakohane ning oluline paljudes Andresoo sõnul peaks sellisel projektil olema riiklik teadusvaldkondades. Seega võiks sõna "hall" hallis tellimus. Ka käesoleval kevadel toimunud Eesti kirjanduses seostuda pigem aju hallainega, kuna infopoliitika foorum rõhutas vajadust sisutootjate selles sisalduv on kõrgelt intellektuaalne ja tähele rolli tähtsustamise järele. Kui ühiskond halli panuvääriv. Kuna suur hulk halli kirjandust ei ilmu kirjandust vajab, on raamatukogu kui ühiskonna kunagi formaalselt, on see tihti ainukeseks info suurima infokeskuse roll see kättesaadavaks teha. allikaks ning selline harukordsus teebki selle väär On viimane aeg hakata ka Eestis sellele tõsist tuslikuks. tähelepanu pöörama.

Halli kirjanduse tulevik Kuigi Eestis pole konkreetselt uuritud vajadust Tänaseks on akadeemilised institutsioonid, valit halli kirjanduse järele ega tehtud uurimusi selle susasutused, äri- ja tööstusfirmad näidanud end mahust, siis vaadates teiste riikide kogemust, on sel halli ja võrgustatud informatsiooni osas "esirinnas oma väärtus nii selle tootjatele kui ka kasutajatele. kirjastajatena". Nende tegevust kajastavad doku Halli kirjanduse leiduvust ja kättesaadavust mendid on e-kirjastatud ja seetõttu kättesaadavad illustreerib näide Eesti Rahvusraamatukogust, kus võrgustatud keskkonnas piiramatule hulgale kasu- otsides infoteaduste saalis materjale halli kirjanduse ■ TEADUSRAAMATUKOGU infoteaduste allikana. [Bakalaureusetöö], (GreyNet) 2, spetsialistidele. kirjanduse 6, vajab Kasutatud panuse berg andnud Alberani, neljale tajaskonnale. rentsil rentsid toimetajad, millele kirjanduse tähistatakse toimuva mitte detsembrini side nud lülid alaste tikli ülekaalus information) matters informatsioonimaailmas on konverentsi rahvusvahelise levitamise tüübid atlase rääkida. siooni pääsetavast piiratud kasvu roonilise võimalused ressurssidele sioonist seas, oma dest. informatsioonist ga (meediumid)

4. 3. 2. 1. lk. lk. Need

Tibar, Tibar, Grey hallid

Kuiv,

36.

29-30.

tutvustamist. 10. ajendiks otsekui

infoahelas, ja kuid koha Hall

rahvusvaheliste

saa

ainult

Tallinna

halli kontekstis infoprofessionaalile on arhitektideks", ladustamise, avaldatakse ja in Literature kaasa eri aastapäev.

vormid.

http://www.greynet.org levikuga andmebaas

juubelikonverentsiga on A. A. A.

materjalid P.

uued

kättesaadavuse

me meetodid the kõik

selle osakond. kirjandus kirjandus

valdkondades e-kirjastajad

Zemskov muu

sisuks.

ja kirjanduse GL5,

alast

(1997). (1998). kümneaastast

Hall Tallinna Auger, võrgustatud 2003

olulise teised on

ilmselt on Seega

ühed ka Pedagoogikaülikool, world lisaväärtused. aidanud. interneti

eelnevad lõplikust

halli vaid

Raamatukogu, halli

loonud

halli

Network Uued

informatsiooni mille uued ja kirjandus

uurimistööd, rääkida

Amsterdamis

Tänavu

Käesoleva

Hall SIGLE

raskesti

teemad Tallinn,

teadlastele pole

Ülikoolid, täiendavad of võrgustatud ja dokumenti

U. ka

väärtusega on on otsingu konverent kirjanduse kirjanduse

-, veel kirjanduse

alal.

peateema networked informat vahendid

kirjandus kasutus jt. ja Watten- interneti

kus muutu austust

Konve leidnud

kes

definit konve Service -

olulise veebi-

"info

enam elekt enam

2002. (grey info

on Halli - halli kiire vara 4.-5.

ligi See

nr. nr. on ar on V. ja ja V

tukogu mine duseks matute kogude jõudis siooni kogule. kogu oli tatud Kõressaare miseks matukogu testamendi ja kolledžile. isikliku tas jõudnud ta paikse elu Mitmekülgsete maailmas tajana. slaavi ilmakuulsa raamatukogus, võõrsil jatele. saar korda näiteks (RK, temaga käesoleva käiku võõras Kõressaare eesti Mitmekülgsete V RAAMATUPÄRANDUS

Tegelikult

Ettevalmistused Vähe põnevaid

ajapikku

MAIT Viljandi pärandada viimasel

kavas

New siin. 2002,

humanitaarteadlase Tartu ta

varem

ja tegi

kahjuks Paaril

raamatuinimesena ja Eestisse veetud "Raamatukogu" raamatukogu, on oli haldama Testamendi ajal,

RK, Sirje seda algasid iktor

tegevust

raamatukogunduslikus

nii

Seni

balti

ajakirja eestlasi,

Yorgi surma täitmiseks

nr. Kõressaar pärandada koguda

Viljandisse okupatsiooni

Kultuurikolledži väljaandeid

isegi oli nimi mistõttu 2001,

Ülikooli perioodil korral kõrge suurraamatukogu

Riitmuru TALTS

ning

6). elust

Viljandi

juba pidi viimati

huvidega toimetamise

testament osakonna huvidega

Avalikus

pärast Toronto

oktoobris Suure

muuta. tutvustatud

ei nr. veergudel

kes

päris positsioonini. tema enne esimese on töötas nekroloogina

Kõressaare

mille tohiks üheks juba

6), Raamatu

suhteliselt

on selle raamatu tema Kultuuri- tema sisaldava intervjuu püsiluge- toimeta

osa

mahuka

raama Algselt Viktor ja viimast

lõppe

surma

võõrsil

jõudis Viktor Kõres- Tartu otsus koos

Nõu Kesk välis- juha

2002.

maa raa õppejõud kõressaare ver oma

raa oma eel olla elu

(vt. ka

kajastuvad like disse tõttu te August sidepidamine andeks tor Kultuurikolledži toimetamist ressaare Transport. serni rahvusvahelise matusaadetise toril Toronto Eestisse Jersey's osa Fondi gust testamendi New ettevalmistamisel kogumisel ning matukogundust. žisse alade duskõrgkoolile, kogu saart tema ikkagi saare täitmiseks. lused seisvus Instituut.

Kuigi Viljandis Suurt Suuri

asjatoimetuste

Madis

kingituste

saadetise

Tomusk

professor

jõudis mai

suutis pärandama Yorgis on märgitud Eesti raamatukogu väikelinnas

muutma esimees kõrval

jäi

täienenud Tomuskiga. Viljandi

nägid vaeva teeneid

Tartu ning

lõpul raamatukogu Hellar toimetamiseks

suhtlemine

Viktor 1991. ning

Arukask,

korraldas haldur,

raamatukogu veenda tütarfirma

ning peamiselt ja

õpetatakse ja

Hellar Olev

ettevalmistamisel Ago Viktor

avanesid 2003. raamatute toimetas

testamendi

Instituudi Schenckeri meretranspordiks

suvekodus oma

annetuste kus aastal selles, Grabbil. Kultuurikolled-

arendusprorek-

Kõressaare

osalt Ameerika asuvale oma ja

tema

advokaat

Mitmesugus jõudis Ambre. Viktor

Trassil.

tolliga muude sekelduste kelle Viktor testamenti Kõressaare

Grabbi

Eesti

et AS raamatu Viljandi

Eestisse Eestisse

korteris

ka võima Viljan kokku

juhus Nimelt

oli

lõpuks punkti

direk Kõres Kõres- raken varal,

kont

üles

Balti Oma ning Eesti New

Raa

raa-

Kõ Au raa

eri ise ka ja

Viljandi Kultuurikolledpi raamatukogu juhataja Ene Trallmann: "Üllatav, kui suur on olnud härra Kõressaare huvidering: loodusteadustest antiikkultuurini välja. See on meile väga teretulnud annetus, sest saime juurde palju sellist, mida meil enne ei olnud või oli väheses eksemplaarsuses." TEADUSRAAMATUKOGU

Foto: "Sakala" arhiiv ■

matukogus küllaltki hästi tema kõlblikuks muudetult kujutas Kuna memoriaalkogu moodus isiklikud huvid. Enamik raamatu endast mahult 5,5 kuupmeetrit tamine Viktor Kõressaare kogu kogus leiduvaid teoseid on sinna trükiseid. Lahtipakituna oleks see baasil polnud kõiki asjaolusid jõudnud ikkagi Kõressaare tead poolteise tonni raskune saadetis arvestades võimalik, kuid samas liku valiku tulemusena. Siin on võtnud enda alla veelgi rohkem jäi tema isikliku raamatukogu teoseid ajaloo (peamiselt antiik- ja riiulipinda. Seetõttu alustas Vil tuumik ikkagi Viljandi Kultuuri- keskaja ajaloo) ja kirjandustea jandi Kultuurikolledži raamatu kolledžisse, siis otsustas Viljandi duse alalt, populaarseid keele kogu juhataja Ene Trallmann Kultuurikolledži raamatukogu teaduslikke käsitlusi (ka sääraste kohe pärast saadetise kohale juhataja Ene Trallmann tähistada eksootiliste keelte nagu hiina, jõudmist läbirääkimisi Tallinna Viktor Kõressaare raamatukogus araabia ja ladina keele kohta), Pedagoogikaülikooli Akadeemili olnud väljaanded spetsiaalse palju loodusteaduslikku (eelkõige se Raamatukogu ja Tartu Ülikooli märgisega, mis tuletaks lugejale ornitoloogilist), aga ka geograa Raamatukoguga, kes pidid tege meelde, kust pärineb see teda fiaalast kirjandust (peamiselt ma Viljandi Kultuurikolledžile huvitav raamat. reisijuhte ja atlasi). Hästi on teada mittevajalike raamatute seast Viktor Kõressaare tegevus vää fakt, et lisaks humanitaartea omapoolse valiku, et liita need rib suurimat tänu ja lugupidamist dustele tundis Viktor Kõressaar oma kogudega. ning tema viimast sammu oma huvi ka loodusteaduste, just orni Praeguseks on mõlemad raama raamatukogu pärandamisel Vil toloogia vastu. Enamik välja tukogud oma valiku teinud. Muu jandi Kultuurikolledžile tuleb annetest on inglise keeles, teisel hulgas täienesid TPÜAR-i üsna pidada eriti oluliseks. Pärast kohal on eestikeelne kirjandus. hästi komplekteeritud väliseesti Viktor Kõressaare surma on tema Kõressaare raamatukogus on ka osakonna kogud paljude vanema isiklik raamatukogu asunud tee palju Nõukogude Eestis välja te rariteetsete väliseesti väljaan nima uue põlvkonna humanitaar- antud raamatuid - peamiselt netega, mida seal varem ei olnud. haritlaste koolitamise vajadusi. ilukirjandust ja kirjandusteadus Lisaks sellele plaanitakse anda Märgis Viktor Kõressaare isik likke teoseid, saadud tänu isik osa raamatuid üle Viljandi Linna likku raamatukogusse kuulunud likele kontaktidele. Arusaadavalt raamatukogule. trükistel jääb väikeseks Viljandi on esindatud ka eri riikides välja Viljandi Kultuurikolledži raa Kultuurikolledži poolseks austus antud väliseesti kirjanduse pare matukogu on otsustanud oma avalduseks sellele mehele. mik. Teiste seas ka haruldased va kogudega liita eelkõige need väl Olles kuulnud Viktor Kõres rasemad väliseesti raamatud ning jaanded Viktor Kõressaare isik saare sammust, otsustas ka endine perioodikaväljaanded. likust raamatukogust, mis haa Eesti Vabariigi New Yorgi pea- Kahjuks oli juba algusest peale kuvad sisu poolest otseselt Vil konsulaadi konsul, praegu Tallin selge, et Viljandi Kultuurikolledžil jandi Kultuurikolledži erialade nas elav Aarand Roos teha väi puuduvad võimalused mahu- õppetöö vajadustega. Sääraseid kese omapoolse annetuse harul tamaks kogu Viktor Kõressaare väljaandeid ei ole aga sugugi dasematest väliseesti raama raamatukogu, mis transpordi- vähe. tutest. ■ TEADUSRAAMATUKOGU tehnikaülikooli visiooni, kogu tele. tiivne nuste teenuseid tumises infomeediumid pust, (direktor tegeldud gustrateegia töötajat, kasutama teiste TUTCAT. ta mebaas Voyager. SESAM. võeti 1992. uutesse raamatukogu mebaasidest. Tänu viibisin st. juurdepääsu kogus pere (mobility dusraamatukogu. aastad liideti küsimustele, infoteenuste 1976 asutatud umbes koolis kooli ning 1000 dustööd. teenustega raamatukogu), rim Soome matukogu surssidele. Raamatukogu

Tampere Tampere

Keskendusin raamatukogu tehti

1989. on

õppejõu kataloogi- a. raamatukogu algas Tehnikaülikooli

ja ja NORDINFO

välja pakkumine Soome mil

täienduskoolitusel.

samas iseseisvalt

oli tehnikaraamatukogu

oli 10

ruumidesse

Helsingi neist 2003.

mis

grant infootsinguid ei teiste Esimene

hangiti TAMPERE

aastast Raamatukogus INFOSTRATEEGIAD

1980-ndate Aastal ning aastal kasutajad integreeritud

kogu 000 Tampere

1965. 2002/2003.

Arja-Riitta

ülikooli vasta onZme-infoteenindus, Tehnikaülikooli

väljatöötamisega Tehnikaülikool infotehnoloogilise

moodustas

pakkumisel kvaliteedi ja

neli kasutajakoolitusele aasta

raamatukogudega piirkonnas for

üliõpilast 1983.

ülikooli

raamatukogudega

endisel ja on

info teaduri. visiooni raamatukogu- mis suuruselt 2001

vastavast töötas

aastal,

1983) Tehnikaülikooli infootsisüsteem tegutsenud ülikooli

baltic IT-spetsialisti. CD-ROM-and-

1986.

pidevas on andmebaasis

koostööle

stipendumile

aprillis vajavad ja õppe- Juba kogude

aastal

Tehnikaüli toetab

hakati

aastate

õppeaastal

väheefek kasutusele

viisil sidusand raamatu raamatu librarians)

tõdes,

Haarala süsteemi tagamise peamaja

ühe a. ning ja

temaga

infores- mõned

ootus

ja aastal muu

aren

ette Tam

kolis teine ning

(suu koos koh uusi

oma tee

TEHNIKAÜLIKOOLI osa raa tea

tea üli lõ üle on

21 on et ja

jatel tukogu Aastaid kogu simuste IT-spetsialistilt tandile laenutuspunktile lisel keskkonna ressursse. duskeskkonda, dusettepanekud tulemusena kaitset. malusi elektroonilise mist teadmised, struktuur kujutusest. vamat Selleks nõrkusi, väljatöötamisel töötlusega ülikooli ülikooli jaga looline Arja-Riitta ja keolukorra tijuht lüüs 1990-ndatel strateegia raamatukogu vahendus vara), kogu dusplaanid duslik-tehnilise ette kellele? kogusid Visioonide tervikut seks analüüsimise tati Raamatukogu Raamatukogu

Tampere kuidas

võimalus kohal näha, ja ja

raamatukogu Käymme oli raamatukogu

infosüsteemi

oli

aga

arendamise

terviknägemust,

analüüs ning poolt, et

infoprotsesside

kasutajate -

on kolm ja (tarkvara infotelmoloogia

ja esindajad.

võimalusi

järgmisel kuidas?

raamatukogu

kliendikesksus.

raamatukogu toetada seotud ka milliseks Raamatukogu

teenuseid. Tehnikaülikooli 1999-2001

väljatöötamisel kirjeldus, oli Haarala, aastatel. arendamisel

läbi personali väljatöötatud käsitlesid

tugevdada infotehnoloogilised

teenuseid. ja saada yhdessä organisatsiooni

küsimust: tehnilist

vaja nagu

personali

keskkonna

käsitlesid ja

oli SWOT-analüüsi arendamise

viidud

informatsiooni

ja kui objektid.

tugevaid

Juba

lahtiolekuajal. kogemus,

ülikooli

aastatuhandel (riist-

jms.)

küsitlust

ühtset abi

kujuneb aluseks Selle infokonsul-

ja juhtrühmas kasutajaid,

SWOT-ana- Analüüsiti hea Iga

ain'

alapealkir

õppimis-

ja koolitust.

laadi

raamatu

siis

kasutada ja ohtusid.

külasta

direktor mõjutab mida?

visiooni on andme

raama

andme ja ja teenuse teenin-

projek Lisaks kohta valmis

teavet

infra

arves

külgi,

Aren juhti aren-

tuge püüti

info

tark teisi või olu RAAMATUKOGU het kü

alu aja tea- kui ja

juhtimise jalikule kvaliteedile musena koostööle väljatöötamisel loengut. takse tele kasutamiseks. tehakse Õppejõududele kasulike saada koolitust kursuse diplomitöö ressursse kogutud tutvustatakse esimese üliõpilastele nuste matut. et saadavad tal võrguraamatuid. 2001. kogu üha mused, patendikirjeldused, deid dega töös koostöös baasid, mis panustanud ja diad, vaks matukogu arvutit. aastas takse (kokku Raamatukogu

Kasutajakoolitust Inforessursside

kuna

on tarkvara.

teaduritele

enam

infole.

(sõnaraamatud,

teiste

ingliskeelset

tegemisel

ülikooli hangitakse käsiraamatud, konsultatsioone aastal kohta. hangitakse ruumides iga

kasutatakse 320 on koolitust ajakirjad

Peale

analüüsile üliõpilastele

Soome vastavalt

infoallikate seisukohast. nende ja kursuse

ülikooliga,

umbes

rühmatööks.

võimalik nelja kümnes ülikooliraamatukogu- loodud

tegijail arvutit) teenuseid; E-materjale

nii

Vastused Arvuteid elektroonilises Ülikooli raamatukogu katsetati arvutivõrgus mitmel

selle on

välismaalt FinELibiga.

hinnanguid

infostrateegiate kliendi

jm.) aasta Käesoleval ja e-raamatukogu

tuginetud 1000

90 üldtutvustavat

on nende

TTÜR-i võrguväljaan

sobivad

üliõpilastele

raamatukogu on raamatukogu

hooldab

ülikooli

arvutiklassis

entsüklopee keskenduda ja teaduritele

kättesaada uut

otsimiseks. standardid,

mille seadused).

umbes Aiki

hangitakse

külastava pakutakse pakutakse

vajalike

kolmanda kursusel: võrguraa-

Raamatu võimalus näitavad, tihedale järel,

uuenda

(andme esimesi erialale; arvutit. kui

teadur

paku

Tibar,

kätte Koos

tingi

tule põh

info- riist-

vor aas raa tee

ka 40 st. ja

Uue maja lugu

SAIMA ANDLA Pärnu Keskraamatukogu direktor

Kahte kappi on ühetassa majas tarvis: leivakappi RAHVARAAMATUKOGU

ja ramatokappi... Iggas majas peaks ramatokappi, iggas koggokonna majas laenoramatokoggo olema. ■ Teadmine on väggi, jõud, tuggevus, ja se tulleb luggemisest. Johann Voldemar Jannsen, 1870

Viimased kümme aastat olid des oli aga päris hea, et puudusid Algselt kavandatud üle 4400 Pärnu Keskraamatukogule väga vahendid raamatukogu sisusta ruutmeetri suurusest raamatu põnev aeg, sest otsiti aktiivselt miseks ja maja seisis pool aastat kogust on tänaseks järele jäänud raamatukogu osakondade ühe tühjana. 2721 ruutmeetrit üldpinda. katuse alla viimise võimalusi. Selle aja jooksul selgus puudusi, Esimesena otsustati loobuda Kaaluti mitme lahenduse vahel: mis jõuti likvideerida enne maja 400 kohaga konverentsisaalist, kas laiendada ruume juurde- kasutuselevõttu. Kõige suurem sest Pärnu linn on nendega piisa ehitisega, ehitada ümber endine ettevõtmine oli põrandate katmi valt varustatud. Kui ehituseks teenindusmaja või ehitada uus ne uue materjaliga, sest algne tse- läks, siis määrati kindel raha- maja. mentpõrand pragunes ning oli number, millega peab välja tule Lõpuks otsustati uue hoone seetõttu kole ja raamatukogule ma. Plaanitu aga ei mahtunud kasuks ja 1999. aastal kuulutati sobimatu. Samuti vahetati välja sellesse summasse ning meile jäi välja arhitektuurikonkurss. Ehi 14 suurt aknaklaasi, mis eri põh kaks võimalust: kas teha veelgi tuse alustamiseni kulus aga veel justel aja jooksul pragunesid ruumilisi kärpeid ja mahutada kaks aastat. Kuna raamatukogu (pinged, vajumine, praak). end järelejäänud pinnale või öelda asupaigaks pidi saama endise komtuurilossi maa-ala, tuli lossi täpse asukoha ja tema säilinud osa seisukorra selgitamiseks läbi viia arheoloogilised kaevamised. 22. veebruaril 2002 allkirjastati leping Pärnu Linnavalitsuse ja "Merco Ehituse" vahel. Ehitus sai täishoo sisse märtsis. Nurgakivi pandi tollase peaministri Siim Kallase osalusel maikuu alguses. Uus maja paikneb ülikooli Aca demia Gustavo-Carolina (1699- 1710) asukohas, mistõttu peaks siin olema raamatukogu jaoks hea aura. Juba 4. oktoobril andsid ehi tajad võtmed üle raamatukogu töötajatele. Maja valve alla andes tundsime end peremeestena - esialgu, kahju küll, tühja maja peremeestena. Tagantjärele mõel Lugemissaal ■ RAHVARAAMATUKOGU sidki valitsus kogu malt dunud, edasi katusel. parem meel, aegu ehitamisele Hakkasime

kokkulepe

ehituse 10-15 ootama.

lükanud, et

varblane tulnuks

Kui lähtusime

arhitektid

aastat.

ei, kahest

rääkima oleksime Mul

oodata jäädes etapiliseks

siis, pihus

etapist, on

põhimõttest olen

allkirjasta- veel

tõesti paremaid raamatu

kui ehituse

ehitu linna veen vähe

tuvi hea

külalistele. ma raamatukogust nud vähem deks-koolitusteks ruumid helikindel nasjututuba, kohvik, seks. Maja

vajalikkusest

neli Esimesest

kui

projekteerimist laste

ringitööks linnavalitsust

Lasteosakonna 1000 ruum Kahtlemata

lugemissaal muusikaosakonna

oma

etapist ruutmeetrit.

- linnarahvale

ja kokku

ja nägemus

-kabiinid,

ja seminari- laenutuslett jäid on

ja on igal natuke

juhti

mui- välja

see

te oli ja

kõik ja jestada. üle davad ja Meie kergesti raamatutest, 45-kraadise jäävad Üks" kujundajad tekib valt lised. näevad reguleerida. Kuna kujutada, ei muse Mihkel Kalle lite kolme sobitasimegi mööbel. on sinine. punane, dega.

Kuna

Sisekujunduses Algul sisustusega

osanud valget

tühjana, sildid,

ees, jätnud

vajadustele

raamatukogu hea Samas

Komissarov, arhitektid riiulid raamatukogust

värvi: maksimaalselt

külmaks Tüür

Vastava maja need

Siinidel oli liigutatavad

sest teine

ülevaade viidad,

värvi,

neid hoidlariiulitena oma

siis

suur

Alumised on

ka nurga noorte ja välja on anti esimene meil

kartsime,

tuli

roheline, OÜ

Ilmar väga on

jälje. avariiulitena

korruse ilma ja hoidlariiulid Markus

Saksa hirm riiulite toolid

raamatukogule

siis

kerged

autorid

on endal sisekujunduse

nüüd Andres kõledaks. seal all, meeste "Kolm

kerge

Valdur.

oma

tagaseinata ja lugemissaal kasutatud metallriiu- tegelikult ära

korrus laudid

ja olevatest

mistõttu

võimal vahesid et tegelda. hea värviga

Kaasik, kolmas ja

pehme

vasta soovi kasu- Ojari, näge Pluss

need küll. õhu sise

jär ette Me Nii on on on

RAHVARAAMATUKOGU

■

Muusikaosakond tada põrandapinda. Kuna metall- graafikule töötada infoletis. Esi interneti kasutamise võimalus. riiulid on väga libedad, siis on mesed töönädalad olid väga pin "Vaata Maailma" kingitud ava kõik laudid varustatud piira gelised, sest huvi uue maja vastu liku internetipunkti jaoks neli uut jatega, mis aitavad raamatuid on suur. Puhkajatele ja muidu arvutit, mida kasutatakse väga püsti ja omal kohal hoida. Uues uudistajatele väljastab infolett kü- aktiivselt. majas on üle 650 avariiuli ja 720 lastuskaardi, millega pääseb maj Tasuta internetipunkt asub pe hoidlariiulit. Kõik riiulid on val ja, kuid teavikuid koju ei anta. rioodika lugemissaalis ja seda mistanud AS "Jalax", lauad ja Kahe kuuga on registreeritud teenindavad lugemissaali töö letid "Thulema". lugejaks umbes 7000 inimest, tajad. Esialgu saab aja kinni Kuna varem oli meie kogu päevas külastab meid keskmiselt panna üheks tunniks nädalas. kinnine - vajalik kirjandus tuli 400 inimest. Paljud suvitajadki on Internetipunkti tuleb kaheksa leida kataloogi ja raamatukogu leidnud tee meie juurde. arvutikohta. Oma vanad arvutid töötaja abiga, siis uue maja suur Raamatukoguhoones võivad paneme tööle terminalidena, neli avariiulite hulk teeb lugejatele edukalt liikuda noored emad neist internetipunkti, ülejäänud rõõmu. See on muutnud ka tööta lapsevankriga ja puudega inime lugejatele otsinguarvutiteks. jate tööülesandeid. Kes ei ole letis, sed - seda hõlbustavad lift ja Aastatel 2002-2003 on pärna see nõustab lugejaid ja korrastab kaldtee, on invatualett ja eraldi kad saanud rikkamaks kahe kul- avariiuleid. tuuriasutuse - Uus maja tõi kaasa meie jaoks raamatukogu uue nähtuse - infoleti. Esimesel ja kontserdi külastusel tuleb käia läbi infoletist maja võrra. ja registreerida end lugejaks. Esi Rahvas on algu kasutame vanu trükitud lu- mõlemad häs gejapileteid, millele lüüakse info- ti vastu võt letis uue maja tempel. See annab nud ja nad on õiguse majja siseneda ja trükiseid leidnud kindla koju laenata. Järgmiste külastuste koha meie kul puhul tuleb templiga varustatud tuurielus. piletit näidata turvamehele. Ka ei luba turvamees suure koti ja üle riiete ga lugemissaalidesse. Kuna meie koosseis ei suure nenud, siis tuleb kõikidel osa kondadel (kojulaenutus, lugemis Perioodika lugemissaal saalid, lasteosakond) vastavalt ■ KÜSI JULGESTI! kolleegidelt. artikleid tore, võiks koolijraamatukogu koolide ajakirja raske küllalt teha tekitavaid vates tegevust väärivad pidevalt suurepärane enam mekond alaajakirja anne, aastat, direktor: nikaülikooli GERD kõrvale matukogu", uurida juhataja: TIINA infopoliitika lüüsivat ka lauanurgale majandusülikooli kooliraamatukogudes? kooli, Elan panna, värsketest tahe on kaasa lugeda, Leian, Minu Ajapikku Meil Kui Tore Ajakiri

Kasulik viia.

rahvaraamatukogudel;

lugemine! ise

valdkondades olla

kui kui

meil

aktiivne A Aga

mis paljud siin esimene linnaraamatukogude

jaoks on jälgida

on olemas

on et

veergudel seada ruumikujunduse on

kursis TOHVRE, juhtidele maal mis teadus- KOIDLA, Vahel puudutavad artiklit

aastat

välisajakirjades!, kolmel veel

käsitletud

aeg-ajalt meie artikleid "Raamatukogu"?

sisu tunnen

lugeda see ideedest juba

sai igast

päris on avita!

ja tehtud,

Raamatukogu ja

võimalus oma

teiste erialaraamatukogude midagi

on, olla.

oma

ajakiri ajakirjas tänapäevase oleks

kogunenud

lapselaps tagasi. oma arendustegevuse ja või seega tuhandel

pikka uuest

palju.

välimuse teadus-

oma ülikooliraamatukogusid Mida vahel

nägemuse

Raamatukogu rollist

Tallinna erialaajakirja? sõna jätkuks,

panuse ikka kommentaari,

Eesti ka ja refereeritaks

elukutsete

erialavälja- mis vaja kirjutised. on

huvitun,

uut

endalegi juhtimisprobleeme Seega

eelisjärjekorras Ei

aega, numbrist süümepiina,

pakkuda

harivaid

juba

oma hea!

nüüd

ja eesti

elemente. läheb teoksil. saa

üle

Põllu

soovitada.

kas

andmisel. küm

on ülikooliraamatukogude tähendab ajakirja Teh viimane ase rõõmudele-muredele.

Üks

eri

väga neid

avaldamiseks

80 raamatukoguhoidjal vaadata erialal millised

paljuski

ja või Et esindajad -

mõnd

Mitte

ja aspektidesse

edaspidi. uuesti ka kuidas

hea käeulatusest huvitavamaid

ajakirjas käekäiku,

Skandinaavia

mõttevahetusi numbreid et Ikka

laps

näiteks Siiski läbilugemist

toimuvaga

paljud. ajakiri pole mõnd probleemid kõrva meie

süveneda

ja - on lõpetab

saavad

nende

Enam olnud vasta teile võiks

oleks "Raa

elada ning (üli- endi

lood ana taha üli

RUN mu või ära

erialaajakiri kiiksuga olema. raamatukoguhoidjad jms. ja kastaneid tublidele leiduvaid nii inimesi kaasata ja takse üliõpilasi ajakirjas tegemiste sisaldavad ilmuvad olnud kogude üritatakse läbi ületa Ei tähendab? tule EINET dada on ajakirju liiga pannes kuid tukogu", tähendab selline osutunudki arutleda

Tähtpäeva Võiks Rohkem Ootan Mida Võin

Mida Kui Kahtlemata

vahendatavaid

uusi meie saa meil

loen,

ütlema, kergekäeliselt

uudise

oma OLONEN, kokku

heal oma

just

mul

kindlalt

ajakiri leidsin, Ning (nt.

olla iseendale kajastatust. meil tegevdirektor:

uudiseid tegemist

teenuseid, raamatukogude

aga

tutvustada). kirjastuste, rohkem eriala

selle siis edukalt toimetajatele kuid kajastamist (tehakse

teemaväravaid,

erialaajakiri

võiks tasemel. infot teadmisi

veel hoida uudiseid öelda,

arvamust enam

e-teeninduse

künnist. paluti väga puhul et

põnevate olin "Raamatukogu"

olemas on

üle, suures uudiskirjanduse

väita,

meie ootaksin ka

ajakirjale

olin väljaandega,

Konsortsiumi

tulest truuks raamatukogude nii lahkesti väga palju

tasakaalus

- kõik andmebaase

huvitavaid

Väga

artiklite Viimase

mida

"Raamatukogu"?

ja mida soovin

mõelda

ülesanne naa

raamatumessidelt).

nõustunud Pigem lihtsaks. ajakirja

et eriala (on

on osas raamatukaubanduse

kogemusi paberile

"Raama

jõudu ei olegi). teemadega). oluline päästa ootan

e-teenindust, olen jäädes tihti

rubriik, ühelt

(ega palju pea mulle erialaseid nõus, kirjutajate raamatukogud

kindlasti.

kohta. vastupidi. aja

hõlmavad aga

kohe

rahul,

ja hilinema kus siin ei

iga

"Raamatukogu"

ja pika eri uurimistöid,

(mis erialaajakirjalt?

huvitavaid probleemartiklid

juba soovin loetelud mulle

kui ajakirjale

kus ning jaksu

numbri ilmas me tüüpi igapäevasemate

kaanest

ajalooga teha,

otsikeskkondi

Hea hulka Samuti

ka seegi,

tutvustatakse saame

ajakirja koostatavaid

kus

kirjutised kipuvad). aeg-ajalt

ikkagi surmtõsine

edaspidigi

ja internetis

kui raamatu on ilmumist.

projekte ja võiksid keegi kaaneni haarata et

et puutu

vahen

see, eriala

võiks nood vms. vahel

selle

need meil näol

siis

on et ei ei

RAAMATU JA RAAMATUKOGUNDUSE AJA RaaiMATU- LUGU 345. Carpenter, K. E. Government publications and the development of libraries / / Alexandria. Vol. 15 (2003) KOGUNDUSE no. 1, p. 49-62. RR. 346. Harviainen, T. Kirjoituksen lumoa - 5000 vuotta kirjoituksen historia / / Kansalliskirjasto : Helsingin UUDISKIRJANDUS yliopiston kirjaston tiedotuslehti. Vsk. 45 (2003) nro 2, s. 13-15. EAR, RR. 4/2003 347. Mäkinen, I. Unelma kirjastohistoriasta // Bibliophilos. Vsk. 61 (2002) nro 4, s. 22-24. RR. UUDISKIRJANDUS

Koostanud ENE SAHKAI TEADUSTÖÖ 348. Marcella, R.; Baxter, G. ; Moore, N. Data col lection using electronically assisted interviews in a roadshow : a methodological evaluation / / Journal of Documentation. Vol. 59 (2003) no. 2, p. 143-167. TTÜ. RAAMATUKOGUNDUSE ÜLDKÜSIMUSED 331. Wherry, T. L. The librarian's guide to intellec tual property in the digital age : copyrights, patents, and RAAMATUKOGUTÜÜBID trademarcs. Chicago, 2002. viii, 170 p. Sisaldab bibliogr., 349. Eesti eriala- ja teadusraamatukogud 2002 : reg. TPÜ. [statistikatabelid]. Tallinn, 2003. 16 lk. RR. 332. Справочник библиотекаря. 2-ое изд., испр. и доп. 350. Delina, G.; Lama, K. National Library of Latvia. Санкт-Петербург, 2002. 439 с. (Библиотека). Sisaldab Riga, [2000?]. 20 p. Kirjeid, kaane järgi. Tekst lehe ühel bibliogr. TPÜ. küljel. RR. 351. Российская национальная библиотека и отечест 333. Ericson, A. A principle in decline / / Scand. Pubi. венная художественная культура : сборник статей и Libr. Quart. Vol. 36 (2003) no. 2, p. 22-25. ERÜ, RR. публикаций. Вып. 2. Санкт-Петербург, 2002. 268 с. RR. 334. Jelušic, S. Publishing and librarianship in Cent RAAMATUKOGUNDUSE ral and Eastern Europe : the needs to join forces / / Alex 352. Ekholm, К. Kansalliskirjaston uusi suunta / / andria. Vol. 15 (2003) no. 1, p. 37-47. RR. Kansalliskirjasto : Helsingin yliopiston kirjaston tiedotus ■ 335. Laamanen, I. Tekijänoikeusdirektiivi puhuttaa lehti. Vsk. 45 (2003) nro 1, s. 3-6. EAR, RR. Euroopassa // Tietopalvelu. Vsk. 18 (2003) nro 3, s. 20- 21. ERÜ, RR, TPÜ, TÜ. RAAMATUKOGUHOIDJA. HARIDUS JA 336. Larsen, R.; Moum, S. The amalgamation of the TÄIENDUSKOOLITUS Norwegian archive, library and museum sectors / / Scand. 353. Library Trends. Voi. 51, no. 2. Teaching and as Pubi. Libr. Quart. Vol. 36 (2003) no. 2, p. 4-8. ERÜ, RR. sessing information skills in the twenty first century : a 337. Luostarinen, J. Ensuring access to knowledge global perspective. Champaign, 111., 2002. p. 141-261. RR. and culture / / Scand. Pubi. Libr. Quart. Vol. 36 (2003) 354. Ванеев, A. H. Конфликты в библиотеке : преду no. 2, p. 18-21. ERÜ, RR. преждение и разрешение. Санкт-Петербург, 2002. 118 с. 338. Peters, T. A. Consortia and their discontents / / (Библиотечный практикум). Sisaldab bibliogr. TPÜ. Journal of Academic Librarianship. Vol. 29 (2003) no. 2, p. 111-114. RR, TTÜ. 339. Schöning-Walter, C. Die Digitale Bibliothek als 355. Adams, K. E.; Cassner, M. Content and design Leitidee : Entwiklungslinien in der Fachinformationpolitik of academic library Web sites for distance learners : an in Deutschland / / Zeitschrift für Bibliothekswesen und analysis of ARL libraries / / J. of Library Administration. Bibliographic. Jg. 50 (2003) H. 1, S. 4-6, 8-12. RR, TÜ. Vol. 37 (2002) no. 1/2, p. 3-13. RR. 340. Shuler, J. A. Distance education, copyrights 356. Adeloye, A. How to market yourself and your rights, and the new TEACH Act : do core values make a library organization : a solo librarian guide / / The Bot difference? / / Journal of Academic Librarianship. Vol. tom Line : Managing Library Finances. Vol. 16 (2003) no. 29 (2003) no. 1, p. 49-51. RR, TTÜ. 1, p. 15-18. TTÜ. 341. Shuler, J. A. Citizen-centered government : in 357. Arnold, J.; Sias, J.; Zhang, J. Bringing the lib formation policy possibilities for the 108th congress / / rary to the students : using technology to deliver instruc Journal of Academic Librarianship. Vol. 29 (2003) no. 2, tion and resources for research / / J. of Library Adminis p. 107-110. RR, TTÜ. tration. Vol. 37 (2002) no. 1/2, p. 27-37. RR. 342. Weissinger, T. Competing models of librarian- 358. Ault, M. Thinking outside the library : how to ship : do core values make a difference? / / Journal of dewelop, implement and promote library services for dis Academic Librarianship. Vol. 29 (2003) no. 1, p. 32-39. tance learners / / J. of Library Administration. Vol. 37 RR, TTÜ. (2002) no. 1/2, p. 39-48. RR. 359. Barsun, R. It's my library, too, isn't it? / / J. of TEATMEKIRJANDUS Library Administration. Vol. 37 (2002) no. 1/2, 59-82. RR. 343. Encyclopedia of information systems. Amster 360. Brewerton, A. The creed of a librarian : a re dam, 2003. 4 kd. TPÜ. view article / / J. of Librarianship and Inform. Sci. Vol. 344. International encyclopedia of information and 35 (2003) no. 1, p. 47-55. RR, TTÜ. library science. 2-nd ed. London etc., 2003. XXXII, 688 p. 361. Brownlee, D.; Ebbers, F. Separate but unequal? RR. : do Web-based services fulfill their promises? / / J. of ■ RAAMATUKOGUNDUSE UUDISKIRJANDUS zation. RAAMATUKOGU RR. 2000 ja ity (2002) maatiotutkimus. RR, of ing? ence no. ians The the Library tury the järjestelmän RR. 1, sovellukseksi Research out adult erence (2003) Gordon nologists 157, rian 97-110. 148. stereotype potential Vol. ment 1/2, tion RR. rary Librarian librarians partmental (2003) dels

Academic kultuuriset s.

381. types 380. 379.

378. 377. 376. 375. 374. 373. 362. 372. 371. 370. 364. 363. 78, last 369. 368. 365. 367. 366. specialist TTÜ.

there

Reference

in 25-30. : / Librarian / RR. 170. of 37 // p.

/ Administration.

models / delivery no.

Vol. education

no. /

the no.

p. Librarian

century The service

217-242. Advances Administration. RR. (2002) Yontz, The Williamson, Talja, Cother, Riddle, : Posner, Mosley, of Love, The J. Liestman, Jannert, Burke, Kämäräinen, Highsmith, Cain, Fagan,

Dickinson, Casey, Dew, Church,

images

TTÜ.

21st for 167-176. Libraries 78, : / (2002)

have

1, 3,

RR,

20. of librarians

planning / /

Reference partnership

mallintaminen

Reference Librarianship. p. /

p. Journal you p. Reference librarian

for Library /

Amsterdam

Librarian

no. käytännöt (2002) S.

to century The S. J. TTÜ. M. / in

librarians

12-13. been 177-181.

47-59.

Vsk. A. C.

J. RR. G.

no.

Informaatiotutkimus. (2002) of Tietotekniikan B.

engaged H. off-campus P. B. //

: an

Librarians

H. Students' G. RR. The 1/2, S.

in ;

writing M.

librarians Reference

News. D.

T. Know-it-all

Documenting

Parnell, A.

The 78,

in environment

library viewed

Where's 22 no. T. Scand. Studies M. of D. Librarian library J. TÖÖKORRALDUS

Vol.

ERÜ,

Administration.

RR. ;

: Looking

two J. ;

Librarian /

Shedding p.

films

no. Jungian

Grudzien, p. survey

Librarian (2003) Academic

(2002) Voi. RR, E. / The / Germain,

In enhanced 78, look

;

yliopistoyhteisössä 137-161. The

[etc.], library

5-24.

37 Saarti, Vol. personal Looking Vol. cultures? ja 78, the

perceptions J.

RR.

p. services TTÜ. long,

administration S.

Pubi. over

37 / students librarian in

the ehdotus

ahead

of Librarian (2002)

Reference

nro

children's p. no.

(2002)

back 111-129.

eye Quality

/Myers omaksumisen RR. 29 librarians comic

64 2003. The (2002)

Library

(2002)

library the

61-83.

instruction priorities,

time education strange of

(2002) J.

78, RR. 1, Librarianship. (2003) P.

and of Libr. A.

(2003)

to grants

Reference Librarians KITSIMU no. change s. stereotypes

no.

for

the

books trough sen Vsk. Vol. the C. the :

-В the no. assurance

2-14. of / no. changing RR.

RR.

(2002)

303 in Librarian Increasing

literature, 78, 149-165. / 1/2, Administration. riggs distance

Quart. no. no.

beholder There's

academic

trip future

// pedagogiseksi no.

male twentieth The

the 1/2, service

/ 22 37

78, progress,

and

RR,

libraries /

/ 2,

/ 78, The

sosiaaliset

25-46. / / (2003) 3, College

personal Librarian (2002) (Sisaldab / - service

no. Reference

and

p. / J.

The librarian Barbara kirjasto

organi TTÜ. Journal : and

189-206. interde : Vol.

p. RR. p. Vol.

role money

turn

of 85-96. librar educa Infor Refer 71-81 (2002) learn

83-91. 1909-

78, docu

: libra

tech

how cen

155- RR. Ref 131-

Lib

mo nro and

no.

36 of 29 of of p. & /

TÜ. Technical or shopping RR, & cataloging vices. road tion Vol. Library road p. reg., Acquisitions, missing stack KOMPLEKTEERIMINE TÜ. wesen Virtuelle brary dardisierung STANDARDIMINE Finances. mance mating 13-27. Vol. libraries raries Vol. from (2003) overview vendor-provided 108. and agement ship. Metrics. no. Librarianship. resources ies and for

Technical on 187-202.

397.

396. 395. 394.

393.

392. 391. 390. 383. 389. 384. TÜ. 388. 387. 386. 385.

/ library 1, 382. 27 bibliogr. academic

shows

4 show 16 RR. information

/ /

Vol. Vol. : approval

2002

services p.

/ und RR.

no. (2003)

Library using Journal

Measurement

(2003)

the (2003)

Collections, from / Langendorfer,

Greever, Gammon, Breaux, Atkins,

Ball, Krause,

/ Vol. Cook, Sumison, Saunders, Poll, Duy, Mitchell, Howze, Hazard, Heivik, 8-15. Fachbibliotheken

: at Services.

system

Vol. Performance and

/ 27 29

: 1, purchasing

: RR,

Bibliographie. economic

planning The : / a

what's Kenyon

Services.

p. a

/ a (2003) no. interlibrary (2003)

& art.

4 in

no.

comparison D. Collections,

no. impact RR, libraries

R. Vol. J. partnership

library's

of / TÜ. Bottom (2003) Performance

5-12. C.

// Technical

sich

; A.-M. S.

J. 1,

lõpus). at A (2003) P.

2, Measuring T. systems. Academic

К.

B. 1,

Vaughan, TTÜ.

The

V. Vol.

;

J. in Library

J. 29 p. statistics

S. weighted

no. E. no.

Merthyr p.

C. Why

Acquisitions, Schwänzl, p. /

RR. E.

value verändernden and A. staff /

; Implementing / no. it 38-47. o.

;

Vol.

(2003) S.

183-186. Collegiality,

5-14. / / continuations Measurement Bottom

Online Hawkins, Library Line Nuts 2, J. Some collection Weible, 1,

27 for no.

/ ; LibQual+™ RR.

Cost

Performance

loan

do 1, Jg.

p. Zeoli, p. Metrics. Journal

Services. between

Acquisitions,

for / (2003) Vol.

27 small

Collections,

1, / p.

/ Librarianship. : RR. 40-43. 139-145.

you

no. and TTÜ. impact Measurement 50 Tydfil ;

efficiency Managing L. decision thoughts Program

Zeitschrift / p.

Hurst, vendor/library fundriaising data 28-37. Collections, library (2003)

Line RR, / R.

Usage (2003)

37 C.

1, 25-30.

bolts ask?

OhioLINK

/ Journal no. of

Normierung

& M.

Vol.

RR, collegial p. /

TÜ.

Vol. (2003) to locally

Public

the kontexten

The Academic

and :

Library

RR. Technical RR, as

and

16-22. preliminary M. 2, no. benefits

Needless Reference Managing

for Measurement identify H. data : ; : on

TTÜ.

4 Library in acquisitions first

electronic & Acquisitions, standing

Morris,

p. 27

OhioLINK-YBP

ftir

outcome L.

TÜ. (2003)

Technical Ser

1, outsourcing Metrics. the

ARL

no.

Vol. of

Acquisitions, Libraries at

collected 169-172. management,

for Comparison (2003) and

RR, library Bibliotheks- libraries Collections, p.

ARL

OhioLINK

collabora Academic

19-28. /

2, Librarian- und materials electronic :

academic Services. in Finances.

29 / 147-154

no. TTÜ.

statistics Metrics.

Beispiel A. Library

orders

Perfor

results library a no. of librar Vol.

(2003)

Stan-

man hay

and Esti RR, 1,

ЮЗ- RR,

: and and

lib / & an li 2,

p. /

398. Lee, H.-L. Collection development as a social pro Vsk. 36 (2003) nro 3, s. 48-52. EAR, RR, TTÜ, TÜ. cess / / Journal of Academic Librarianship. Vol. 29 (2003) 414. Bevis, M. D.; Graham, J.-B. The evulution of an no. 1, p. 23-31. RR, TTÜ. integrated electronic journals collection / / Journal of Aca 399. Ward, S. M.; Wray, T.; Debus-Lõpez. Collec demic Librarianship. Vol. 29 (2003) no. 2, 115-119. RR, tion development based on patron requests : collabora TTÜ. tion between interlibrary loan and acquisitions / / Library 415. Mäkinen, I. Kansalliskirjastoajatuksen vaiheita : Collections, Acquisitions, & Technical Services. Vol. 27 kansalliskirjallisuuden kokoelmasta informaatiojärjestel (2003) no. 2, p. 203-213. RR, TÜ. män solmukohdaksi / / Kansalliskirjasto : Helsingin yli opiston kirjaston tiedotuslehti. Vsk. 45 (2003) nro 1, s. KIRJELDAMINE 7-11. EAR, RR. 400. Lubetzky, S. Seymour Lubetzky : writings on the classical art of cataloging. Englewood, Colo., 2001. KOGUDE HOID xxi, 443 p. Sisaldab bibliogr., reg. RR. 416. Книги и книжные собрания : история и судьбы - UUDISKIRJANDUS 401. Smiraglia, R. P. The nature of "a work" : impli тезисы и доклады научной конфенции. Санкт-Петербург, 2003. cations for the organization of knowledge. Lanham Md, 83 с. RR. 2001. xviii, 182 p. Sisaldab reg. RR. 417. Adamo, M. ; Magaudda, G. Susceptibility of 402. Blake, V. L. Forging the Anglo-American Cata printed paper to attack of chewing insects after gamma loging Alliance : descriptive cataloging, 1830-1908 / / irradiation and ageing / / Restaurator. Vol. 24 (2003) no. Cataloging & Classification Quarterly. Vol. 35 (2002) no. 2, p. 95-105. Kokkuvõte prantsuse, saksa k. RR. 1/2, p. 3-22. RR. 418. Basta, A. H. The role of chitosan in improving 403. Carpenter, M. The original 73 rules of the British the ageing resistance of rosin sized paper / / Restaurator. Museum : a preliminary analysis / / Cataloging & Classifi Vol. 24 (2003) no. 2, p. 106-117. Kokkuvõte prantsuse, cation Quarterly. Vol. 35 (2002) no. 1/2, p. 23-36. RR. saksa k. RR. 404. Croissant, C. R. RAK or AACR2? : the current 419. Bukovsky, V. ; Trnkovä. The influence of se discussion in Germany on cataloging codes / / Catalog condary chromophores on the light induced oxidation of ing & Classification Quarterly. Vol. 35 (2002) no. 1/2, p. paper : part II : the influence of light on groundwood 173-187. RR. paper / / Restaurator : International Journal for the Pres 405. Popst, H. The development of descriptive cata ervation of Library and Archival Material. Vol. 24 (2003) loging in Germany / / Cataloging & Classification Quar no. 2, p. 118-132. Kokkuvõte prantsuse ja saksa k. RR. RAAMATUKOGUNDUSE terly. Vol. 35 (2002) no. 1/2, p. 155-172. RR. 420. Havermans, J.; Aziz, H. A.; Scholten, H. Non 406. Rijk Spanhoff, E. de. Principal issues : catalog destructive detection of iron-gall inks by means of multi- ■ paradigms, old and new / / Cataloging & Classification spectral imaging : part II : Application on original objects Quarterly. Vol. 35 (2002) no. 1/2, p. 37-59. RR. affected with iron-gall-ink corrosion / / Restaurator : In 407. Robinson, B.; Johntson, P. Collection-level de ternational Journal for the Preservation of Library and scription : friend or foe : an overwiew of the use of collec Archival Material. Vol. 24 (2003) no. 2, p. 88-94. Kokkuvõte tion-level description libraries and related institutions / / prantsuse ja saksa k. RR. Alexandria. Vol. 15 (2003) no. 1, p. 7-21. RR. 421. Kennedy, C. J. ; Wess, T. J. The structure of 408. Urbanik, E. Sheet music cataloging for non-spe collagen within parchment - a review / / Restaurator. cialist : the Templeton Collection of Missisippi State Uni Vol. 24 (2003) no. 2, p. 61-80. Kokkuvõte prantsuse, saksa k. versity / / Library Collections, Acquisitions, & Technical RR. Services. Vol. 27 (2003) no. 2, p. 249-259. RR, TÜ. 422. Kobiakova, V. I. ; Dobrusina, S. A. The beha 409. Wilhoit, К. H. Vendor provided technical ser viour of paper treated in a carbon dioxide modifed atmos vices : cataloging using OCLC PromptCat at Wright State phere / / Restaurator. Vol. 24 (2003) no. 2, p. 81-87. University / / Library Collections, Acquisitions, & Tech Kokkuvõte prantsuse, saksa k. RR. nical Services. Vol. 27 (2003) no. 2, p. 165-167. RR, TÜ. LUGEJATEENINDUS LIIGITAMINE 423. Pantry, S.; Griffiths, P. Developing a successful 410. Rowley, J. Organizing knowledge : an introduc service plan. London, 2000. x, 98 p. (The successful LIS tion to managing access to information. 3rd ed. Aldershot, professional). Sisaldab bibliogr., reg. TPÜ. 2000. xx, 404 p. TPÜ. 424. Библиотечное обслуживание на рубеже XXI века 411. Блюменау, Д. И. Информационный анализ/синтез : проблемы и перспективы : материалы научно практической для формирования вторичного потока документов : учебно конференции. Санкт-Петербург, 2002. RR. практическое пособие. Санкт-Петербург, 2002. 235 с. (Специалист). Sisaldab bibliogr. TPÜ. 425. Daugaard, V. ; Krag, S. D. Net librarian.dk. A joint project / / Scand. Pubi. Libr. Quart. Vol. 36 (2003) KATALOOGID no. 1, p. 8-11. ERÜ, RR. 412. Oberhauser, О. C. Card-image public access ca 426. Eik, S. Hi, what can I to do for you? / / Scand. talogues (CIPACs) : an international survey / / Program : Pubi. Libr. Quart. Vol. 36 (2003) no. 1, p. 4-7. ERÜ, RR. electronic library and information systems. Vol. 37 (2003) 427. Kuusinen, I. Benchmarking tehosta asiakaspalve no. 2, p. 73-84. RR. lua / / Signum. Vsk. 36 (2003) nro 3, s. 59-61. EAR, RR, TTÜ, TÜ. 428. Martensen, A.; Gronholdt, L. Improving library KOGUD users' perceived quality, satisfaction and loyality : an in 413. Ahtola, A. A. ; Juutistenaho, R. Kokoelmien tegrated measurement and management system / / Jour vahvuudet esiin - evaluointimenetelmät vertailtavina nal of Academic Librarianship. Vol. 29 (2003) no. 3, p. Tampereen ja Oulun yliopiston kirjastoissa / / Signum. 140-147. RR, TTÜ. ■ RAAMATUKOGUNDUSE UUDISKIRJANDUS Document : kelija? RR, 36 iors of Signum. (2003) 42-47. nojaa tionsverbünde library nal ing - Zeitschrift Beginn ern rianship mic kirjaston для LUGEMINE Librarianship. ment plications (2003) llisiin 102. Санкт-Петербург, Российской TPÜ. Sisaldab nagement BIBLIOGRAAFIA- nally, ates' 169-176. Петербург, standards reg. ledge gress Санкт-Петербург, издание

436. a

Kuopion Georgia (2003) 429. review 430.

431. 432.

433.

434.

435. 447. 446. 445. 444. 441. 440. 439. 438. 437. TTÜ, process

средных Ireland of 443. : 442. TPÜ.

libraries RR.

the

julkaisuihin Supply. Information

EFQM-malliin : internationally, academic

no. EAR, H.

/ Academic and McGrath,

the

вып.

Frawley, Диомидова, Whitmire, Warner, Чтение Courtney, Implementing

Watkins, Rissanen, Abell, Cole, Rosemann, / Ruovari, Vsk. Smith,

Viiri, bibliogr., Saarti, tiedotuslehti. Björk, Ретроспективная RR,

. einer nro TÜ.

impact

Vol. for

3, Signum. Supply. of age.

and information für

/ information

2002. project) into

Федерации

yliopiston

RR, профессиональных /

p. 3 36 recent TTÜ. 2, document

Vol. Journal

J. : Bibliothekswesen

Vol. 13-18.

29 London,

a making отечественная

162-168. A. M. s. в

wunderbaren J. (2003) und practice

В. TTÜ,

Y. 286, library of

библиотеках R. survey D.

M. (2003) 2002. Librarianship. 26-29. 2002. Laatujärjestelmistä

reg.

Bulletin. A.

-С. J. Vol.

; 31 /

K. T.

N. E. Vsk. 29 Promoting Asiakaskyselyihin

: electronic

literature

ELFNI

Oxbrow, Kansalliskirjasto Г.

A. an Changes U.

RR,

/ Interlending E-kirjoja die [1]

Vsk. (2003) and Cultural Kohtaako Changes

of nro TÜ. TPÜ. Unaffiliated Open

JA (2003)

professional H. systems. :

52 87 informaatiopalveluiden 31

digital it

2001.

delivery Programmatic

overview с.

программа RR, Die no. by EAR,

Signum. Academic 36

TÜ. /

use

Virtuellen с. с. Библиографоведение real.

(Библиотека). INFOTÖÖ 3, in (2003)

45 /

национальная

(Electronic

Vol.

teaching

RR. RR.

(2003)

no. s. TTÜ. Arbeitsgruppe Journal the Access

литература no.

xii,

(2003)

- journals RR, in tarvitaan

reference N. 57-58. / p.

books России diversity

учебных

in London,

XLIV

Vol. / 62

Zusammenarbeit?! tiedonhaun

und 1, states

/ Vol. 275 3, no. UK 3-7.

Vsk. Competing

faculty /

Journal

/ and TTÜ, p.

users' nro (2003)

Librarianship. p. / развития.

nro in Interlending

for -

EAR,

: toimintajärjestelmiin

p. 1, Bibliographie. Helsingin of 21-24. Program and copyright RR, Fachbibliotheken

Libraries / 29 the 148-161. vapa

document / 36 assessment

on uusia (2003) p.

/ Sisaldab 2,

2, информационное заведений.

learning

serevices Academic / and / TÜ. Sisaldab 2003. в

Interlending чтении (2003) access

/ no. reading TTÜ. knowledge Library 35-41. s. reading (2003) s.

RR, the библиография

of Signum.

TTÜ.

3-7. der pääsy opetus undergradu

31-35.

p. Положение. no. with

malleja

University TTU, xvi, : Academic RR,

for

yliopiston

electronic

law EAR, 9-13. : to

bibliogr.,

no. TTÜ. Informa-

laatutyö nro & bibliogr. россиян. учебник /

supply

of Vol.

behav

: /

North Санкт- setting acade : know

232 Docu Libra tietee TTÜ.

EAR,

natio p. Jg. opis

TÜ. Jour turn

Vsk. Con 3,

RR. ma RR.

94-

/ / 29 & 50 p.

p. s. / /

tion ies no. Documentation. the INFOTEADUS bibliogr. industrial vai cessing spectives пособие tems). Morgan Sisaldab x, ern RR, (Gaudeamus). digital in technology p. library formation book LOOGIA AUTOMATISEERIMINE Sci. information landscape (2003) (Text tietohuolton. Sisaldab tegy p. the 2000. to Sisaldab tems (2003) [etc.], (Butterworth-Heinemann /

Sisaldab tarnsition). Sisaldab information 449. 233

450.

451.

466. 465. 453. 452. 462. 454. 461. 460. 459. 458. 457. 456. most 455. Informaatiotutkimus. of tietojohtamista? Europe internet, 463. Vol. TTÜ. 464.

to 95-101. in

448. xvi,

strategic 2001. : Journal

library

Sisaldab

no. no.

library. Колин, web Thelwall, p. Shorpshire,

getting Informational

Cassidy, Shenton,

Developing Holtsnider, Cassidy, Burke, Witten,

computer Huotari, systems Noriin, Kizza, McNicol, implementation. Castells, RR. Kaufmann bibliogr. Digimaan bibliogr., Visual

35 reg. для important

Quandt, of

269 2,

1, (Lecture

/ revolution.

bibliogr., age. bibliogr.,

xxx, (2003) transfer. :

/ organisational sites

seeking p.

p. business, a TPÜ. RR,

Helsinki,

Web высшей Sisaldab J. p.

Sisaldab

systems personal

bibliogr.,

San Vol.

23-30. your planning.

131-142. J.

interfaces M. of К. 2nd 337

Sisaldab

I. E.

Academic

: A. / TPÜ. TTÜ.

A. A.

M.-L. reg. science). M.

M. no. a /

Librarianship

sites S. К, R.

series Francisco,

; academic E.

; notes Tutkimusalan hands-on kartta

p. ; reg.

reg. A web S.

Journal B.

Oxford,

new

ed. Can Winters, Guggenberger, / Социальная

The LIS Dixon,

E. Ethical

1, TPÜ.

школы. bibliogr.,

RR, Philosophical ; 2002. and / (2003) societies bibliogr. Sisaldab practical process

Tampere,

; Beyond

: perspective

TTÜ. Bainbridge, p. reg. The

;

J. TPÜ.

TPÜ. Brian, an

Oxford information New reg. Google's in Vsk.

Boca

internat

job

Savolainen, in

TTÜ. structures Sisaldab 5-22. information of society. the :

Librarianship.

analysis multimedia

175

digital

RR. puheenvuoroja changing

no.

and Web 2002.

computer TPÜ.

guide. Librarianship

CA, done

improvement.

Москва, 22

interdisciplinary

York, CM.

: TPÜ. bibliogr., Models Raton,

reg. guide

D. the s. Documentation.

RR,

understanding 2, and

JA информатика

[etc.],

2001.

social

Sisaldab (2003) PageRankbe

identiteettia galaxy

2003. p. pages?

J. Oxford, libraries.

xviii, bibliogr.,

on RR. design done.

TTÜ. Usability

and and

Chicago,

as IT Inform. 205-217. K.

systems D.

2003.

to INFOTEHNO

landscape

philanthropy

of 1998.

R. 2002. information

manager's

284

information A systems 2003. issues science information XX, How four

nro theoretical reg.

469

young

practical Vol. :

/ San

Tietohallintoa

bibliogr.

reflections

and

2002.

/ xxiv,

and Berlin,

reg.

518 digitaalisen Boca

Sei. RR, xvi, 1, TTU.

p. case

xiv, Journal :

2002. testing

426, to 29 used

from etsimässä

Francisco

the : Sisaldab

research

evalua

people's

(Europe учебное

;

in Vol. Inform. build p. TPÜ. xii, Voi. series). TPÜ.

the (2003) 374

Raton, 282 274 2539). stud

hand 15-24.

guide third 2002.

[1]

East x, RR.

find (The

stra pro

per sys and sys

292

for in of on 59 69 35

p. p. p. с. a

RAAMATUKOGU TÖÖTAJAD Raamatukoguhoidjaid Rk-de Teenin- arv dus- Kokku Hariduse järgi punk- ametis Xmetis % Ülikooliharidus Rakenduskõrgharidus Keskharidus tide 31.12. 31.12 tööta arv jatest R-kogundus R-kogundus- R-kogundus- Kokku haridus Kokku haridus Kokku haridus

Kokku %rk- Kokku % rk- Kokku % rk- troid- hoid- hoid- jatest jatest jatest Rahvaraamatukogud 1. Tallinn 24 25 182 133 73,1 92 71 53,4 9 9 6,8 32 12 9,0 2. Kohtla-Järve 10 11 88 65 73,9 19 12 18,5 1 1 1,5 43 21 32,3 3. Narva 4 4 71 52 73,2 25 20 38,5 0 0 0,0 27 22 42,3 4. Pärnu 6 10 53 41 77,4 24 16 39,0 3 3 7,3 14 12 29,3 5. Sillamäe 2 3 27 20 74,1 15 6 30,0 0 0 0,0 5 4 20,0 6. Tartu 6 20 116 97 83,6 53 29 29,9 13 12 12,4 31 13 13,4 7. Harjumaa 62 69 156 118 75,6 50 29 24,6 4 2 1,7 62 22 18,6 8. Hiiumaa 8 10 24 21 87,5 6 5 23,8 1 1 4,8 13 5 23,8 9. Ida-Virumaa 35 38 80 56 70,0 14 11 19,6 2 2 3,6 40 18 32,1 10. Jõgevamaa 31 33 63 57 90,5 16 10 17,5 5 5 8,8 36 22 38,6 11. Järvamaa 35 42 77 65 84,4 20 14 21,5 4 4 6,2 41 15 23,1 12. Läänemaa 23 29 53 46 86,8 19 9 19,6 1 1 2,2 26 6 13,0 13. Lääne-Virumaa 35 49 98 85 86,7 26 20 30,6 3 3 3,5 56 -32 37,6 14. Põlvamaa 34 41 65 55 84,6 10 4 7,3 3 3 5,5 41 17 30,9 15. Pärnumaa 43 53 63 58 92,1 17 17 29,3 0 0 0,0 40 26 44,8 16. Raplamaa 34 36 73 63 86,3 19 14 22,2 2 2 3,2 41 18 28,6 17. Saaremaa 31 32 57 56 98,2 17 11 19,6 0 0 0,0 39 19 33,9 18. Tartumaa 50 55 80 64 80,0 19 9 14,1 3 2 3,1 40 19 29,7 19. Valgamaa 25 28 53 43 81,1 7 2 4,7 2 2 4,7 34 15 34,9 20. Viljandimaa 43 47 100 79 79,0 23 17 21,5 15 15 19,0 41 25 31,6 21. Võrumaa 35 52 73 68 93,2 18 12 17,6 8 8 11,8 41 16 23,5 Rahvaraamatukogud kokku 576 687 : L652 1342 509 338 79 75 743 359 Rahvaraamatukogude keskmine 1,2 2,9 2,3 81,2 0,9 0,6 25,2 0,1 0Д 5,6 1,3 0,6 26,8

Eriala- ja teadusraamatukogud Rahvusraamatukogu 1 1 460 381 82,8 319 177 46,5 3 3 0,8 59 59 15,5 * Universaalraamatukoguc 2 2 181 155 85,6 122 59 38,1 12 3 1,9 21 0 0,0 ** Ülikooliraamatukogud 6 19 417 346 83,0 238 84 24,3 9 9 2,6 99 11 3,2 Muud kõrgkooli- raamatukogud 14 15 39 38 97,4 27 21 55,3 5 3 7,9 6 2 5,3 Teaduslikud erialaraamatukogud 0 0 0 0 0,0 0 0 0,0 0 0 0,0 0 0 0,0 Muud erialaraamatukogud 60 61 145 125 86,2 89 48 38,4 8 5 4,0 26 6 4,8 Eriala- ja teadusraamatukogud kokku 83 98 L242 1045 795 389 37 23 211 78 Eriala- ja teadusraamatukogude keskmine 1,2 15,0 12,6 84,1 9,6 4,7 37,2 0,4 0,3 2,2 2,5 0,9 7,5

Eesti rahva-, eriala- ja teadusrk-d kokku 659 785 2894 2387 1304 727 116 98 954 437 Eesti rahva-, eriala- ja teadusrk-de keskmine 1,2 4,4 3,6 82,5 2,0 1Д 30,5 0,2 0,1 4,1 1,4 0,7 18,3 * - EAR, KMAR ** - TÜR, TTÜR, TPÜR, EPÜR, EMAR, EKAR TULUD JA KULUD (tuhandetes kroonides)

Tulud Kulud Jooksvad kulud Investeeringud põhivarasse Tööjõukuku Komplekteerimiskulud Ehitused, Kokku Riigilt Oma Muu kap-remont valit dest Kokku Kokku °/c % Ajakirjanduse suselt allikates : Kokku jooks Kokku jooks tellim. Kokki Kokku % kulu kulu % invest. dest dest Kokku

Rahvaraamatu cogud 1. Tallinn 34058,3 5345,7 27994,0 718,6 34058,3 26707,4 13447,2 50,4 7284,6 27,3 1340,6 18,4 7350,9 6421,3 87,4 2. Kohtla-Järve 8234,3 2801,5 5375,1 57,7 8234,3 6562,5 3515,0 53,6 1752,4 26,7 405,0 23,1 1671,8 1376,7 82,3 3. Narva 6955,2 1506,3 5311,3 137,6 6955,2 6858,2 3862,3 56,3 1984,5 28,9 455,3 22,5 97,C 97,( 100,0 4. Pärnu 5843,0 1269,0 4574,0 0,0 5843,0 5843,0 3367,0 57,6 1554,0 26,6 205,0 13/ 0,0 0,C 0,0 5. Sillamäe 2077,0 385,7 1599,5 91,8 2077,0 2077,0 958,6 46,2 635,7 30,6 106,8 16,ž 0,0 0,C 0,0 6. Tartu 13037,4 1709,2 11089,0 239,2 13037,4 12808,9 6890,4 53,8 2730,6 21,3 480,0 17, ( 228,5 12,! 5,5 7. Harjumaa 23447,2 6148,4 16866,1 432,7 23447,2 18697,5 8599,7 46,0 5719,6 30,6 873,8 is,: 4749,7 4074,, 5 85,8 8. Hiiumaa 2079,4 250,6 1827,8 1,0 2079,4 2046,5 1093,3 53,4 577,6 28,2 121,6 21,1 32,9 0/ ) 0,0 9. Ida-Virumaa 8583, = 1468,6 6899,6 215,3 8583,5 7716,1 3787,3 49,1 2284,0 29,6 528,6 23,J 867,4 488,1 ) 56,3 10. Jõgevamaa 8727,4 1382,4 7230,3 114,7 8727,4 6888,7 3197,7 46,4 2265,0 32,9 358,3 15,8 1838,7 1822, > 99,1 11. Järvamaa 8056,3 1371,8 6302,4 382,1 8056,3 7561,5 3851,0 50,9 2073,8 27,4 385,3 18,6 494,8 293,1 59,2 12. Läänemaa 5604,7 1141,2 4399,1 64,4 5604,7 4990,8 2403,7 48,2 1521,2 30,5 255,3 16,8 613,9 578,2 94,2 13. Lääne-Virumaa 13280,1 2088,4 10866,2 325,5 13270,1 12052,7 5970,6 49,5 3719,5 30,9 617,1 16,6 1217,4 1116,2 91,7 14. Põlvamaa 11079,3 2222,5 8845,0 11,8 11079,3 7405,4 3300,2 44,6 2423,8 32,7 478,0 19,7 3673,9 3313,6 90,2 15. Pärnumaa 8178,C 1144,0 6984,0 50,0 8178,0 7538,0 3145,0 41,7 2594,0 34,4 435,0 16,8 640,0 626,0 97,8 16. Raplamaa 10363,C 1903,0 8345,0 115,0 10363,0 7713,0 3520,0 45,6 2361,0 30,6 368,0 15,6 2650, C 2310,C 87,2 17. Saaremaa 7591,3 1876,3 5705,2 9,8 7591,3 7591,3 3289,2 43,3 1868,2 24,6 319,7 17,1 0,0 0,0 0,0 18. Tartumaa 9003,2 1606,9 7322,7 73,6 9003,2 8100,1 3778,9 46,7 2499,8 30,9 502,0 20,1 903,1 746,0 82,6 19. Valgamaa 5699,2 1247,7 4410,6 40,9 5633,1 5616,6 2519,1 44,9 1919,6 34,2 320,2 16,7 16,5 16,5 100,0 20. Viljandimaa 27919,2 7869,7 19456,6 592,9 27919,2 10398,7 4910,6 47,2 3114,7 30,0 582,2 18,7 17520, i 16692,1 . 95,3 21. Võrumaa 11242,0 2790,7 7532,3 919,0 11242,0 8382,6 4136,0 49,3 2349,9 28,0 389,8 16,6 2859/ 1 2859, I 100,0 Rahvaraamatu- kogud kokku 231059,C 47529,1 . 178935,8 4593,6 230982,9 183556,5 89542,8 53233/ 9527,6 47426,4 42843,8 Rahvaraamatu- kogude keskmin : 401,1 82,5 310,7 8,0 401,0 318,/ 155,5 48,8 92,4 29,0 16,5 17,9 82,3 74,4 90,3

Eriala-j a teadu sraama tukogi id Rahvusrk. 70358,3 62328,0 0,0 8030,3 70358,3 69818,2 41819,6 59,9 7084,0 10,1 2451,1 34,6 540,1 540,1 100,0 * Universaalrk-d 23834,3 22788,7 0,0 1045,5 23847,5 23159,5 13681,9 59,1 5524,0 23,9 3440,1 62,3 688,0 688,0 100,0 ** Ülikoolirk-d 55772,2 52782,4 60,0 2929,5 54814,1 54055,8 26111,: 48/ 119382,7 35,5 9899,2 51,1 758,6 0,0 0,0 Muud kõrg- koolirk-d 7103,6 4102,3 0,0 3001,3 6996,9 6913,3 2723,7 39,4 3691,1 53,4 516,3 14,C 83,6 0,0 0,0 Teaduslikud erialark-d 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 o,c 0,0 0,C 0,0 Muud erialark-c 20709,2 16792, . 323,3 3593,8 20884,7 19750,6 11458,2 58,0 4070,7 20,6 898,6 22,1 1134,1 0,C 0,0 Eriala- ja teadusrk-d kokku 177777,1 158793,3 383,3 18601,1 ) 176901,8 173697,4 95794, 7 39752,. 17205,3 3204,4 1228, 1 Eriala- ja teadusrk-de keskmine 2141, ) 1913, ; 4,6 224,1 2131,2 2092,7 1154,1 55, ! 478,5 22,5 207,3 43, i 38,6 14,8 38,3

Eesti rahva-, eriala- ja teadusrk-d kokk 1408836,1 206323,1 179319,1 23194, 6 407884/ 357253,9 185337/ 92986,0 26732, ) 50630/ 44071,9 Eesti rahva-, eriala- ja teadusrk-de keskmine 620,4 313, 272,1 35,1 618,9 542,1 281,2 51,9 141,1 26,0 40,6 28,7 76,8 66,9 87,0 RAAMATUKOGU Ю\SUT AMINE TEAVIKUD aasta lõpul Registree Raamatud ritud Külastusi Laenutusi Kokku lugejaid Kokku %teavikutest Rahvaraamatukogud 1. Tallinn 84675 1056762 2036290 1066824 1052368 98,6 STATISTIKA 2. Kohtla-Järve 17098 223515 521295 440328 429449 97,5 3. Narva 24586 300320 616374 430975 422407 98,0 ■ 4. Pärnu 20559 216224 427028 410701 403717 98,3 5. Sillamäe 6421 95254 193268 133841 132761 99,2 6. Tartu 36256 557885 1111666 879011 835780 95,1 7. Harjumaa 34474 509334 1146304 947202 928279 98,0 8. Hiiumaa 4477 87767 145488 106252 104570 98,4 9. Ida-Virumaa 15152 202359 475414 541826 534043 98,6 10. Jõgevamaa 16337 320904 585547 464038 455738 98,2 11. Järvamaa 15976 305185 548958 507487 500062 98,5 12. Läänemaa 11747 191279 283556 373041 364726 97,8 13. Lääne-Virumaa 25539 436400 865827 662171 647071 97,7 14. Põlvamaa 14733 263044 447008 480452 468340 97,5 15. Pärnumaa 16103 223767 537972 537491 532416 99,1 16. Raplamaa 14993 239173 428534 454515 448149 98,6 17. Saaremaa 16054 231696 450463 372499 365387 98,2 18. Tartumaa 16366 236471 516693 686962 677880 98,7 19. Valgamaa 13544 258276 499080 380625 372717 97,9 20. Viljandimaa 25072 374549 713903 700951 692827 98,8 21. Võrumaa 18115 291049 584012 584527 572202 97,9 Rahvaraamatukogud kokku 448277 6621213 13134680 11161719 10941339 Rahvaraamatukogude keskmine 778,3 11495,2 22803,3 19378,0 18995,4 98,0 Eriala- ja teadusraamatukoj;ud Rahvusraamatukogu 45911 275089 262217 3182871 2024694 63,6 * Universaalraamatukogud 22087 79407 509154 3049280 2523819 82,8 ** Ülikooliraamatukogud 59586 1063237 1064465 5235689 3937159 75,2 Muud kõrgkooliraamatukogud 11687 258348 248450 381371 351091 92,1 *** Teaduslikud erialark-d 0 0 0 0 0 0,0 Muud erialaraamatukogud 23086 169600 595895 48755540 1481105 3,0 Eriala- ja teadusrk-d kokku 162357 1845681 2680181 60604751 10317868 Eriala- ja teadusrk-de keskmine 1956,1 22237,1 32291,3 730177,7 124311,7 17,0

Eesti rahva-, eriala- ja teadusrk-d kokku 610634 8466894 15814861 71766470 21259207 Eesti rahva-, eriala- ja teadus rk-de keskmine 926,6 12848,1 23998,3 108902,1 32259,8 29,6

EESTI ERIALA- JA TEADUSRAAMATUKOGUD 2002. AASTAL

RK-de arv Teavikud Registreeritud Laenutusi Külastusi Raamatukogu- 1.01.2003 lugejaid hoidjaid 1. Rahvusraamatukogu 1 3182871 45911 262217 275089 381 * 2. Universaalraamatukogud 2 3049280 22087 509154 79407 155 ** 3. Ülikooliraamatukogud 6 5235689 59586 1064465 1063237 346 4. Muud kõrgkoolirk-d 14 381371 11687 248450 258348 38 5. Erialaraamatukogud kokku 60 48755540 23086 595895 169600 125 5.1 Teadus- ja arendusasutuste rk-d 18 352137 4514 154878 53014 19 5.2 Kultuuriasutuste rk-d 14 275912 1389 14559 9216 16 5.2.1 Teatrite rk-d 1 8942 162 730 1670 1 5.2.2 Muuseumide rk-d 13 266970 1227 13829 7546 15 5.3 Meditsiiniasutuste rk-d 7 275905 4587 119333 41845 16 5.4 Tootmisettevõtete rk-d 7 156732 2688 43474 21742 6 5.5 Riigiasutuste raamatukogud 10 ^7050213 1888 172116 12780 29 5.6 Eesti Hoiuraamatukogu 1 449843 19 163 38 17 5.7. Eesti Lastekirj. Teabekeskus 1 43682 2804 50852 25835 15 5.8 Muud rk-d 2 151116 5197 40520 5130 7 Eesti eriala- ja teadusraamatukogud kokku 83 60604751 162357 2680181 1845681 1045

* - EAR, KMAR; ** - TÜR, TTÜR, TPÜR, EPÜR, EMAR, TKÜR 2002. a. tüpoloogia muutus. Senised teaduslikud erialaraamatukogud ELTK, EMR, EPR, ESR on erialaraamatukogud. Andmed ei ole täielikud, sest 8 eriala-ja teadusraamatukogu lugejad, külastused ja laenutused esitati puudulikult. ■ KREUTZWALD 200 omanikust kogu Kreutzwald ja jad, kunud mistest. mekesistest valik Fr. berg üksi kogud harimisel, nähes kutsus eestlasi, toetanud Tartu Nii hobune, rohkem raamatukogu, mikharrastuseks maid lus vaimsete eruditsiooniga, käisid, schelmanni) olid matukogu vaid uksest mitme mõnusamad kogusid duse nõudev loos alati oma waldi 1,

Dr.

jutustab Isiklik Kreutzwald Pisiasjadeski AIMI K

1904). armastusväärne

kõiki, R.

need meenutab

kes

Doktor Võru (Dr. suhteid sündi

ka kõige Fr. arstiabi annab

kokkupuuteid.

kooliõpetaja Leben, vaimud sest nende Võrus talle üles Kreutzwaldi

Need

Kreutzwald

maksma tema raamatukogu

siin

ja Reinhold Krümmeri meie kes huvidega Kreutzwaldi

(

kellel

Bibliotheken

kasutajad.

ja aastaid koolide HOLLO

nii Kreutzwald reutzwaldi huvidest Kreutzwaldi uuemat

sest avalikke lugemiselamusi seetõttu tunnistust

õppeasutuse raamatutega

sageli arengut. Verh. ja tiivad,

vajajad astusid juba

suure

olulist raamatud mõndagi rahvusliku lendama Kreutzwaldi

oli täpsust mis

tema temaga

oli

mitmekülgsete läks Friedrich "...raamatute-

Gustav tema

GEG,

(hiljem inimene

kõrval üks

sisse tagasihoidlik kõigepealt 1861. ja

ise talle isikliku

"Kõigepealt raamatute-

leidus Tema

mille ) raamatute

sisse osa ja kui tõekspida raamatu

paremat." kodumaja tema võib

kui

asutama, ja

kirjeldab Memoriaalmuuseumi õpivad". oli rääkida. esimesi väimees on

haiged, XXI,

nõnda: Kreutz kirjan aastas õpeta

aastal sõidu- Blum- rahva korda

Hoer-

kõige suure

mitte

lähe välja ning pak peal selle lem pae mit elu seal raa

H. ta

jätan likult endisele toas, kappi ühe kõik looja sellesse tühja tuleb "Minu enam sündinud majapidamine (Kreutzwald

osa

toolid teenija selle

kohta mulle viskan ja

endalt paigutada.

raamatud

ära kohale segadusse

tarvitatud

juhataja loomus,

kuskile

tassib, Muuseumi

või harva tuba

W. ma

'Z/V/ lauad

ära tagasi

Schultzile veel

selle

koristades, raamatukogu on

seda et lamama, meelde;

teatud See minu

juba

neid harjutada" on panna sagedamini

teost kolmes lähemasse

ei jõudnud husaari-

täis

kuhugi saa külge Võrus,

korda

hari - jälle kuni

kui on, see ma ise

ainult ära

saalis kirjatöötuppa. nende

isiklikust me seumis klassikuid, hinnanud? kappi. raamatut, seumi 16. dest tema 220 Mis Ka Kahjuks

aprillil tuppa:

raamatut, asuvasse

raamatutest

praegu

on saalis jõudnud? tema Mida

raamatud aga

ainult raamatukogust

1857).

saali,

mis

raamatukappi.

kes

sõnade mis Küllap Kreutzwald Kreutzwaldi asuvasse on

mahuvad

on kõik 220

memoriaalmuu arstikabinetti on

kohaselt

Kreutzwaldi

paigutatud saksakeelset ikka

lugenud

mahuvad

raamatu-

ise

suurest

saksa muu

nen kol

ja ja

juba koolipõlves mõjutanud ja entsüklopeedia, eepos, 18. sajandi hiljem tema enda mugandustena trükised. Lisaks nendele valitakse jõudnud ka eesti kirjandusse: 200 välja 29 raamatut, mille köite Schiller ja Goethe, "...need on seljale kleebitud paberiribale on Saksamaa laulikutetaeva kõige Kreutzwaldi poolt kirjutatud heledamad tähed, kelle hiilgust raamatu autori nimi või pealkiri aastad ega aastasajad ei jõua (Heine teosed, Jordani Nibelunge. kustutada" (Kreutzwald 1861). Sigfridsage). Põhiline osa praegu Kõige arvukamalt leidub Chr. M. muuseumis olevatest raamatutest Wielandi (36 köidet), aga ka H. ongi ostetud A. Blumbergilt. Heine kogutud teoste väljaanne Kreutzwaldi minia Amalie Sop

on esinduslik (18 köidet). Saksa hie Kreutzwaldi esemelise päran KREUTZWALD kirjandust esindavad oma teos di hulgas KMJ Seltsile olid samuti tega veel G. E. Lessing, Fr. G. mõned raamatud (Goethe-Galerii ■ Klopstock, N. Lenau, L. Uhland, kaheksa vihikut). 1940. aastal J. К. A. Musäus (Volksmärchen der osteti veel tema teenijalt Kreutz Deutschen), G. A. Bürger, F. Freili- waldi autogrammiga raamatuid: grath, W. Hauff, E. Schulze, M. A. F. E. Langbeini luulekogu ja A. Thümmel. Tõlgituna saksa saksa kirjanduse kaheksaköiteline keelde on Kreutzwaldi lugemis entsüklopeedia (II köites Kreutz lauale jõudnud ka Homeros (Ody- waldi autogramm). see), L. G. Ariosto (Rassender Pärast Kreutzwaldi lahkumist Roland), Torquato Tasso, Ossian, Võrust hakkas laenuraamatukogu E. Tegner (Die Frithjofs Sage ja pidama tema hea perekonnasõber Nachtmahlskinder), Cervantes ja naaber Julie Eschholtz. Ilmselt Kreutzwaldi raamatukapp (Don Quijote), Sterne, Goldsmith. kuulus tema laenuraamatukokku Leidub ka vaimulikku kirjandust ka Kreutzwaldi majast saadud (Vollständiges Bibehverk), loodus jõudsid lõpuks pärandina tütre raamatuid. 1936. aastal müüb ta teaduslikke väljaandeid (A. Hum tütre Alice Blumbergi kätte. KMJ Seltsile Kreutzwaldi kingitud boldt Ansichten der Natur, mit 1923. aastal asutatud Kreutz tindipoti ja Klopstocki kurbmän wissenschaftlichen Erläuterungen), waldi Mälestuse Jäädvustamise gu Salomo (1765), mis on praegu entsüklopeediaid (Allgemeine Selts hakkas koguma Kreutzwaldi Kreutzwaldi raamatukogu kõige deutsche Realencyklopedie für die tulevase muuseumi tarvis kõike vanem raamat. Muuseumi kogu gebildeten Stände I-XV, Leipzig tema elu ja loominguga seon de täienduseks on antikvariaadist 1843-1848), sõnaraamat (Paw- duvat, sealhulgas ka raamatuid. ostetud nii mõnedki Julie Esh- lowski, Iwan Vollständiges Rus- 1929. aasta lõpul on Alice Blum- holtzile kuulunud teosed, ole sisch-Deutsches Wörterbuch I—II", berg rahapuuduse tõttu nõus tades, et nende algne kodu võis Riga 1859). tunud müüma Kreutzwaldile olla Kreutzwaldi majas. Suur osa nendest autoritest kuulunud raamatuid. Ta soovib Kreutzwald armastas raama kajastub ka Kreutzwaldi enda 200-250 köite eest saada 250 tuid kinkida ja on sõpradelt neid loomingus (tõlgetes ja mugan krooni. Nimekirjas on ka Kreutz saanud ka kingiks. Vaid üksikud dustes) või mahukas kirjavahe waldi kauaaegse sõbra, keisri neist on jõudnud muuseumi. Juba tuses. Kahjuks pole võimalik ihuarsti doktor Philipp J. Karelli mainitud raamatukogu ehe, kõige esitada kogu 220 raamatu nime pühendusega kaunis nahkköites kaunim ja kallim raamat - Karelli kirja, mis annaks täieliku ülevaate Piibel. Selle raamatu hinnaks on pühendusega Piibel (Seinem Freun- säilinust ehk teisisõnu - ka järel müüja määranud 100 krooni ja de Dr. Kreutzwald St. Peterburg tulijate poolt hinnatud ja säili- Kreutzwaldi autogrammiga Das Den 8 ten Februar 1871 Dr. Philipp tamisväärseks peetud raamatu Nibelungenlied (1815), mida esi Karell. Suchet in der Schrift, denn test. algu ei soovitud müüa. ihr meint, ihr habet das evige Leben KMJ Seltsi esindaja Tallinnas darinnen, und sie ist es, die von Mir Raamatute teekond muuseumi (Helju Ennemuist) püüab võima zeugt. Ev. Joh. v, 39. - Oma sõbrale Kui Kreutzwald 1877. aastal likult täpselt välja selgitada, mis dr. Kreutzwaldile. /---- / Te otsite siirdus Tartusse tütre ja väimehe nendest raamatutest tegelikult on Kirjades, sest te arvate enestel juurde elama ning Võru kodu tuli kuulunud Kreutzwaldile. Kõige neis olevat igavese elu, ja see on maha jätta, oli ta sunnitud loo kindlamaks tõendiks peetakse see, mis annab tunnistust minust. buma paljudest raamatutest. raamatus olevat autogrammi, Jh.5,39). Järgneb Martin Lutheri Arvatavasti osa raamatuid müü autograafi või märgist. Kahjuks ei luuletus. Baltisaksa literaat Jegor di, aga kingiti ka sõpradele ja olnud Kreutzwaldil tavaks igasse von Sivers on kinkinud Kreutz naabritele, kellega siin kõrvuti oli oma raamatukogu raamatusse waldile oma luulekogu Paimen elatud nelikümmend neli aastat. sisse kirjutada, vaid ikka nen und Birken (1853), sest Kreutzwald Tartusse kaasa võetud raamatud desse, mida rohkem on hinnanud: huvitus seal leiduvatest eesti EESTI MÕTTELUGU jäljend kirjandusest bergi ny gasihoidlik, lustest. rahvalaulude raamatus Kirche Rickersi raamat poolt Kreutzwaldi Nendes ment lenthalile poeg" kingitud just Kreekile le just Raamatukogu von meile... vaid kus Kas Kreutzwaldile sajandivanune gus tetav, ammu 1877. hedane kokku? kuulumist maid teoste muuseumis küll peare'! Kreutzwaldi kuulunud Kas koguni sikute eestindatud sinine (1854) naalis", kuulunud waldi palunud? Byroni Peterburist

Muuseumis Hingelaadilt Kes

Kelle ja Caplick

koos siis

I, Kreutzwald ametivennale

ühe see Plateni siis, ka KMJ

abikaasale andmetel

või

kukub aastal (1862)

sarja I

in II märgis osast

teos, teosed - uuritud ja Hea

Kes ning

miks raamaturiiulil lahtilõikamata piim üksi

(1853), F.

Etivas

tähendab, raamatutes

nagu Kreutzwald. ja

"Viru "mitte

raamatu (Kreekale) raamatutest Reval...

ja kui pikemaid Kreutzwaldile?

Seltsile Loodame, Kreutzwaldi

raamat

A. Freilgrathi on

tegi kuuluv

huvituv mille N.

jõuab III viieköitelise

perekonnasõber,

signatuuriga nimi. pühendusega keeltes kustutas seda Piibel

musta kodus

ja ka korrastustööde tütrele

Schiefneri tõlgetest

"ingliskeelses

koos

kinkinud

kõik

FK, Kreutzwaldile über

on Lenau saladused Lauliku

osa vesi" ballikutse valiku? ja Kreutzwald on ainult punane

käis kingitud II

Theodor

koju veel

(1820),

ei üheselt müünud,

Kreutzwaldi

perekonnaga.

luulevihik mis

(1853) die vahelt Kreutzwaldi tiitellehel teenija et olles Blumberg tušiga

õpetaja

näib lõike?

andekas

Uus

või

aga leidu?

sellel jõuludeks luulekogu. et saksa

on on

koorekiht, lehtedega.

raamat A. mõni

St. tagasi. või lauludes"

„Kalevi

raamatu saadetud

H. kinnitab kogutud

Kreutz

templi kirjutas Shakes sõnumi August

praegu Marie Blum-

Testa

sõbra laulu Olai selge, selles

härra mõis Müh-

origi lühe tööt välja Liisa Miks

peol,

klas Jen

talle käi

Või

aga

oli lä on

on on IV ja J. ei -

ja helilooja maailm. soovitav jaseromantikast kajastavad tustesse, ti vete tiklikogumik liselt Kuna keskkonda suhtumist ja ja heliloojatest, loomingu põlvele. täiendus artikleid lugeda sümfoonilise Esimeses autori artiklid algussõnad, nistlikud nt. kaunilt, elu "Igatsus". lugu". looja matu musest artikleid saalis "Balleti

Tartu Eduard

Käesolevat Ülemaailmselt Raamatu Raamatu

kirjasõna Brittenini. silmaringi Eesti SÜNDINUD

informatiivselt. I TIIU "Eestluse Raamat teemadel.

ääres"

vähe

Tubina ja ühe Sibelius" keeruka gatsusest

kuni on : kuid

Teatri-

laululaval" Need artikleid lugeda

mitmesugustel

Ilmamaa, "Eesti

olles "Kratt" Eduard

sõelujad" Tubin.

on eesti

Kogumikus

pooles

heliloojat muusikakultuuri ilmunud, TOSSO nii tihedalt

peateosega teise pealkiri millele

algperioodil

viitab

artiklikogumikku

samas

varasalv kohta Mozarti,

avab jagatud

Tubin

Huvipakkuvad

on samuti avardav.

Eestis

muusikani" samaaegselt äärmiselt

elukäiguga.

neil,

mõtteloole".

tuntud kantud

rahvalaulu

(1957)

Rändavate

osa Ernst Muusikamuuseumi Tubina

sünni- "Rahvalaulust lääne

Tubin on

Tubina

asjatundlikult seotud moodustavad (1957), loovisiksuse

2003. keda kirjutab

ümbritsenud

Siin on "Rändavate kui

"Kontserdi

kahte ja probleem- sisalduvad seni

sümfonis- Tšaikovski

Enno

muusika

luuletuse või seonduv

tema

Artiklid kommu

ja huvitab Rootsis.

kirjutas

vajalik

335 ja

mõtte leidub

"Sure suhte nende

laulu noor

hariv

eesti ossa. väga näh saab heli

kar- ole

vete aja

ar on lk. on

kontserdiarvustused (Eesti ääres

Juta väliseesti on de kontserte. Alfred Raamatu tab andmed, "Dirigendiks mis pere ehitatud kahjuks lähedal. kommentaarid Meeslaulu muise" kordselt õpilasena. gemas Õpetajate ministeeriumikoolis, Helilooja seisab Naelavere kuni tähistab aasta 1905 ndatest nas segakoori, dirigendina. kujunes temaatikas kogunud Esimene "Vanemuise" 1928-1944, 1934.

teadur LOOMING Eduard

kirjutatud

kajastused.

Neeme mõttelugu

jäi

EMO

kolis Kippasto, tema paiku. koost. Tartumaal

Muusikakoolis Tubin

Tubina

aias

aastatest

Pisuke tema tema Tubina

orkestrikontserti säilinud, sümfoonia

muusikute uus

haridustee mälestuskivi. Tubin Seminaris

(Hiiumaal)

koostaja Artiklikogumiku endise lõpetavad 1908. lisaks

Tubin põgenemiseni

kasutanud.

hilisema segakoori

Järvile 6. Helilooja

Seltsi

Rootsis Vardo

segakoori, debüüdiks

sündinud" hoone on Tartus vanemate ja

Enamik 49.) augustil

mälestustahvel. sünnimaja sündis

Zelia

a. neid oli koolimaja

nimeloend.

ka Kallaste

juhatas

selle

Naelaveresse,

Naan

Rumessen

ja ja valmis

pühendatud dirigendina teaberikkad ta ja

(Olav jätkus

algas nimetusega

Heino hävis

ja rahvaviise tegutses sünnikohta

laulupidu oma

Tartu

käsitlevad M. ilmumis 1938.

artiklitest

Aumere, dirigent. 18. 1930,

ja juba

orkestri asemele

Tubina koduks

Eestist. Härma "Vane (1980).

Tallin

Roots,

esma Põld) juunil Torila

seinal ei teoste aastal Tartu

Elleri 1982. lõpe

küla

Kõr

aas- mis

ole 30-

tal kirjutas ta "Süidi eesti tantsu dest". Samal ajal alustas ta balleti "Kratt" kavandamist. 1944. aasta septembris pidi Eduard Tubin koos tuhandete kaasmaalastega põgenema Rootsi, kus ta asus juba järgmise aasta alguses juhatama Stockholmi Eesti Meeskoori. Palju MÕTTELUGU

aastaid töötas ta Drottingholmi Lossiteatri arhiivis (1945-1972), restaureerides aastate jooksul kokku u. 20 lavateost (Scarlatti,

Mozart, Haydn). Tubin suri 1982. EESTI a. Stockholmis. ■

Eduard Tubina kui helilooja isikupärane stiil kujunes lõplikult välja pagulasaastatel. Kesksel kohal tema loomingus on kümme sümfooniat, millest tuntumad ja enammängitumad on Viies ja Kuues. Neile lisanduvad mitme sugused sümfoonilised teosed ja instrumentaalkontserdid, milles Ehkki helilooja ise lõi valdavalt autobiograafia, mis kirjeldab avaldub eriti iseloomulikult Tubi sümfoonilist ja kammermuusikat, peamiselt helilooja nooruspõlve na sümfooniline mõtlemine. oli eesti koorimuusika edenda Eestis. Tubin kirjutab: "1950. aastate mine talle alati südamelähedane. Oma artiklites väärtustab Tubin alguses tulin mõttele kirjutada Mitme laulupeo üldjuhina tun eelkõige eesti heliloojate professio sõdades langenud sõdurite mäles netas ta sügavalt koorilaulu täht naalsust ja isikupära, hinnates tuseks reekviem" - tegelikult sust eesti rahvusliku muusika nende eestipärasust. Tänapäeva alustas Tubin Reekviemi loomist kultuuri edendamisel. Ta kirjutas: lugejale on huvipakkuvad artiklid juba sõjaajal Tartus, kuid ei jõud "Laul on tähtsamaid kunstiharu iseseisva Eesti muusikaelust, nud kaugemale üksikutest visan sid, mis leiab inimeste hinge otse näiteks "Mälestusi "Vanemuise" ditest. Reekviemi esimene osa mat teed. Laul on olnud juba mui muusikaosakonnast" (1938), "Lõ valmis 1950. Teise osa loomisel nasajast alates meie rahvale vaba- busatest viisidest kunstiküpse katkestas helilooja töö, pöördudes dussümboliks... /- - -/ Laulus heliloominguni" (1939). Viimases selle juurde tagasi 1979, mil avaldab meie rahvas suurt ar on kirjeldatud eesti meeslaulu ja lõpetas kogu teose. mastust oma vabale, ilusale Eesti heliloomingu arengut. Sellesse Neile lisanduvad sümfoonilised le. Laul on äratanud ja äratab gruppi kuulub ka artikkel ""Va teosed ja instrumentaalkontser inimhulkades vaimset ühistun nemuise" muusikalavastustest" did, milles avaldub eriti iseloo net, laul manab esile kõrgemaid, (dateerimata) ja seni avaldamata mulikult Tubina sümfooniline puhtamaid tundeid. /---- / kirjatöö "Eesti muusika areng mõtlemine. Tema loomingut ise Eesti rahvas ja laul - need on iseseisvuspäevi! ja paguluses" loomustavad eelkõige temaatilise alati meie rahvast muistsel ajal (1954). Lugeja ette on toodud materjali kujundlikkus ja arengu ühendanud ja edasi kandnud" analüüsiv artikkel eesti süm protsessi jõulisus. Neis seguneb (Eesti laul, 1935). foonilisest muusikast Eesti Vaba tihedalt emotsionaalne ja intellek Helilooja- ja dirigenditöö kõrval riigi 20. aastapäeva puhul välja tuaalne alge, mis omakorda on oli ta silmapaistev kirjamees, kes antud kogumikust "Kaksküm seotud eesti rahvamuusika oma avaldas artikleid ajakirjanduses mend aastat eesti sümfoonilist päraga. Kõik need omadused on ning esines sageli sõnavõttudega. muusikat" (1938). Mitmed artik Tubina sümfoonilise dramaturgia Neis ilmnevad Tubina erudit lid peegeldavad Tubina teadmisi aluseks, mille tulemuseks on sioon, põhimõttekindlad veendu eesti rahvamuusikast. erakordselt veenvad ja tervik mused ja tõekspidamised. Ta on Nii nagu paljudele paguluses likud helitööd. korduvalt väljendanud mõtet, et elanud loovinimestele, on Eduard Eduard Tubin ei olnud ainult "ilma usuta oma kultuuri jõusse Tubinale olemuslik kustumatu helilooja, vaid tegutses väga kaob ja hävib igasugune rahvas, igatsus - kodumaa, Eesti looduse, mitmekülgse dirigendina. Tema olgu ta võõral või omal maal". eesti keele ja meele järele. See aastakümneid väldanud tegevus Raamatu koostaja on artiklid igatsus läbib ta heliloomingut ja orkestri- ja koorijuhina kujunes seostanud helilooja eluetappi on kirjatöödeski ridade vahelt küllaltki viljakaks, mis avaldas dega. Peale üldise kronoloogilise tunnetatav. mõju ka tema heliloomingule. järjestuse on ära toodud Tubina ■ EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING ja kongress 9.-10. TEENISTUSES ÜHISKONNA Ta Viljandi kongressil vamusi poleemikat kogutöötaja. Eesti Põhiteesina kanne tuurikolledži kirumiseni vast infost toimib lisemaid arvas, nikuühiskonna rääkis sioonisüsteem. tuleks rahvuskeskne reformide Eesti, eliitkoolide, stsenaariumi gutepõhiselt Eesti esimees ressi eraldi sest ses", kalaja avaistungi Kütt.

Vastakaid Tervituskõnega Kultuuriminister Peatun innovatsioonipõhisele

esitas

ERÜ-1

patroon kus

Riigikogu kiidukõnest

raamatukoguhoidjate ja peab

kogumikuna. pidevalt elukvaliteedi

juunini et sügavalt

luua raamatukogudest

osasaamine

suhtlemisest.

tekitanud kultuurivõrgustikke,

Olav osales raamatukogud abilinnapea

neli "Ühiskonna

oma

esitatud ja ettekandes

tekitas jõudma interaktiivne on või

arvamusi rektori rahvuslik arengult Ingrid

jäi

rahvakoolide

Eesti) (turuhariduse-

hariduse

toimus

algavate kultuurikomisjoni kavas

üle vastukäivaid Aarna ülevaates teoreetiline teenistuses.

kõlama esinesid

Viljandi

disainimisest. ettekannetel,

Urmas 300 mahategeva

tekstid Anzori Rüütel investeerin-

kultuurist,

anda

teadmiste-

kindel,

ülevoola Viljandis

arengule. Helmen teenistu raamatu arvas,

innovat oli haridus ehk arengu on

mõte: koda

kong

vaid välja Paet

oma ning kõik Kul- ette Bar-

VIII

olu õpi- ehk kus

ar Ta ja et et

esmalt neile eluväärtused, Tema Ülle gust ja Eesti ment bibliograafia raamatukogude strateegia projektide võimaldava sakaalukat traditsioonilise dena valt kuid heline Ettekandest viimase teegia loogia raamatukogude rolli olemasolu, likke loonud tehnoloogilise Eestile toobrist koguhoidjate andis Teadusraamatukogude

Kitsamaid Ülevaate tulevikutrende

arengueeldusi. ja

väärtuslik

suurenemist sellele teadus-

küsimusi ettekande nägi ERÜ

Must

"Teadmistepõhine

väljatöötamist.

perspektiividest Paremalt: periood ja

on raamatukogudele märkimisväärne 2003.

viie

kompensatsioonistra-

teadusraamatukogude 2002-2006." esinaine

arenemist, ta Eesti läbiviimisel,

oluline

vaatamata adekvaatse

selgus,

(SA

elemente raamatukogundus ja

kahe aasta e-raamatukogu

seejärel

aasta

elu. arutati Ülle raamatukogu aluseks arengu

arendustegevuse (1998. tulevikusuunda- töötajate

raamatukogude

Archimedes).

kõiki

kongressi

Rüütel,

Krista

et analüüsida kujundada tegemistest juunini)

hetkeseisu

kongressil

ei haaravate

vastavalt aasta mõtiskles Raamatukoguhoidjate oli raamatu

statistika Teadus poolest,

teadus teadus

ole imago-

Linda Talvi. doku Eesti. aren piisa kiire

riik ok

va ta on

ja Kask,

Viljandi

järjest kogu hea, moodulite neles Võrumaa kogude vaate mas tikast. Ta probleemid liku ülikooliharidusele Toomas kogudest Seminari tavusest kel informatsioonist Sõrmus Ilmar Kogude

rõhutas

Volt

Liivamägi

Vaaro, raamatupärandi et VIII

Linnaraamatukogus arutusel rahvaraamatukogude eri -

hetkeseisust: moodulite

nii

lugejanõudlusele, Tallinna Liivamägi õppeprotsessi kongressi Keskraamatukogust

Peakorraldaja Rahvusraamatukogust.

tüüpi raamatukogust

moodulis

Krista kaupa. võttis riikliku sai

olnud

TÜR-ist)

soovija Talvi, raamatukogude

Eestis.

korraldustoimkond

kõne Pedagoogilise

Seejuures

(juhatas

rahvusteavi-

töö teadusele

tarvilikust Evi problemaa Reet nõu

Ere

toetajana, alla säilimise

ülevaate Rahvus Murdla

sai

toimus

pidamas.

Olevsoo.

kooli-

Ester Raag Mih

Too vas

üle kõ

oli ja

vaid püüdes nõudmisi tõsta. Stan dardi vastuvõtmisele järgneks vajadusel ka koolituse ja täien duskoolituse ümberkorraldamine. ÜHING

Kavand esitatakse laiemale arutelule septembris - nii on kõigil meil võimalik selle kohta ka oma arvamust avaldada. Esialgse teksti leiate aadressil: http:// www.nlib.ee/ERY/standard.html Lõpuistungil võttis kongressil arutletu kokku Tiiu Valm (RR), kes tõstatas lähituleviku olulisima küsimusena infoteenuste seaduse eelnõu väljatöötamise vajaduse. Seadus hõlmaks nii riigiasutused, ülikoolid, arhiivid, muuseumid, raamatukogud kui kogu meedia Viljandi LRK töötajad infolauas. Vasakult: (istuvad) vanembibliograaf Marge Liivakivi, ja määratleks vastutusalad ning teenindusjuht Maire Killar, (seisavad) majandusjuht Kalli Hendrikson rahastamisallikad. Kultuuriminis ja lugemissaalide juhtivspetsialist Mare Tavaste. teeriumi nõunik Meeli Veskus küte säilitusstrateegia väljatööta koolituse keskkonna kujundamist, andis teenekatele raamatukogu RAAMATUKOGUHOIDJATE mise vajalikkust. Esineja esitas infoteadusliku hariduse muu töötajatele üle kultuuriministri ridamisi arve ja fakte teavikute tumist infoühiskonnas iseloomus tänukirjad. Võeti vastu ka pöör pikaajalise säilitamise tingimuste tas Elviine Uverskaja TPÜ-st. dumine Riigikogu liikmete poole.

kohta. Probleemiks on, et meie Kaie Holmi (Tallinna KRK) esine Lisaks kahepäevasele tõsisele EESTI raamatukogude hoidlad ei vasta mise teema oli personali arenda tööle jõuti külastada Viljandi uut nõuetele. Kuna õigete tingimuste mine organisatsiooni arengu soo linnaraamatukogu ning Viljandi ■ loomine on kallis, tegi Mihkel Volt dustamiseks ja asutusesiseste koo- Kultuurikolledžit. ettepaneku luua Eestis üks rah litusplaanide väljatöötamine, ar Õhtusel vastuvõtul äratas tähe vusliku raamatupärandi säilitus- vestades nii töötaja kui tööandja lepanu Reet Olevsoo (ERÜ bü keskus: selleks võiks saada Rah vajadusi. Töötaja arvamust raa roo) koostatud slaidiprogramm vusraamatukogu. Ettepanek teki matukogunduse moodulõppest ja Eesti raamatukogude ja raamatu tas kuluaarides ägedat vastukaja. õpitu praktilise kasutamise või kogunduse arengust viimastel Teenuste mooduli (juhatas Ene malikkusest igapäevatöös esindas aastatel, vahele nautisime Viljan Loddes RR-ist) arutlusobjektiks oli Rahvusraamatukogu infospetsia di Linnaraamatukogu töötajate kasutajasõbralik raamatukogu. list Maia Ruttu. Tema arvates vaimukaid varieteenumbreid. Kas lugeja on ikka kuningas, seda peaks selline moodulõpe olema Muljet avaldas ka juba esimese uurisid Anne Rände Eesti Laste organiseeritud eelneva etteval kongressipäeva hommikul raama kirjanduse Teabekeskusest, Katrin mistuse taseme ning raamatu tukoguhoidjaid "Ugala" teatri Niklus Rapla Keskraamatukogust kogu tüüpide järgi. maja ees loosungiga oodanud Mare-Nelli Ilus TÜ Raamatu Tähtsa ja tulevikku suunatud Mulgimaa kirjanik Vello Lattik. kogust ja Marju Rist Rahvus teemana tõusis esile kutsestan- "Miks raamatukoguhoidjad ei raamatukogust. Omavalitsuste dardi küsimus. Kutsereformi ning pea enam midagi eesti kirjan ootusi raamatukogudele tutvus kutsestandardi vajalikkust üldse dusest ja kirjanikest, et viimaste tas Tartu vallavanem Aivar Soop, käsitles oma ettekandes Mare esindajaid kongressile pole kut kes vaatles raamatukogu oma Johandi Kutsekvalifikatsiooni sutud - Eesti raamatukogude valitsuse asutusena (kulutused Sihtasutusest. Selgus, et raamatu ülesanne ongi ju osta kogu ilmuv raamatukogule, kättesaadavus, koguhoidjad tegutsevad ühena eesti kirjandus ja levitada seda," lugejaskond) ja külakeskusena esimestest kultuurikutsealadest protestis ta. Kui kirjanikule hiljem (näitused, huvialaringid, info aktiivselt oma standardi loomisel. sõna anti, selgus, et teda huvitab kohalike ürituste kohta, kodukoha Raamatukoguhoidja kutsestan vaid omaenda teose müümine. kultuuripärandi uurimine ja säili dardi kavand sisaldus ka kong- ERÜ, Viljandi Linnaraamatu tamine, turismiinfo- ja seltsielu- ressimaterjalide hulgas. Raamatu kogu ja Viljandi Kultuurikolledži keskus, kohaliku omavalitsuse koguhoidjate kutsenõukogu esin korraldatud kongressi võib lugeda teenuste osutamine). daja Janne Andresoo selgitas, et kordaläinuks. Täname toetajaid, Moodulit raamatukoguhoidja standardiga püütakse hõlmata eri kelleks olid Eesti Kultuurkapital, koolitamisest ja täienduskooli- tüüpi raamatukogude töötajate Kultuuriministeerium, Viljandi tamisest juhatas Ilmar Vaaro kutsenõudeid, seejuures lähtu Linnavalitsus ja Rahvusraamatu Viljandi Kultuurikolledžist. Tema mata Eesti raamatukoguhoidja kogu. sissejuhatav sõnavõtt käsitles hetkeoskustest ja -vajadustest, Ene Riet ■ EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING VALGAMAAD AVASTAMAS Valgamaal laager Maaraamatukogude väga kaasa neile jälle kogunesime üle Karda juba ja kogus pidada - vanem hatuse noorele kätte uurimata, ise Selgus, väljavõideldud et vaadata uutesse liseks, minekut. soovisid misväärsusi tasid Endla riikides. laureaadid tasemel, isetegemise lauljad. meile terve korjatud raamatukogus läinud, raamatukoguprogrammile lugu, tellinud. ehk lust teerivad raha

Laagri Selliseks

Õhtu Valga Veel Edasi nagu Valka mitmest pakid

viriseda

vanu

oma lahke endale

Osavõtjaid laagrilistelt! kogu ammugi

mängib.

kena Valgamaa

ja mis

"Joy" Schasmin

liige

päeva,

jäi

Aivar

toimus laagri ruumidesse

sest kultuurikeskuses saa

See lõppes et kuid ja

raamatukogu

läks viirus kokku, kohtasime inimesele

raamatukogu. oma õnnestumisele

nad

laagrile tuttavaid

laoseisu

kas hoiatavalt Nüplis. ja pererahvas. ja tuli võrrelda. kirjastused

ilm, ilusaks

meile

sihipäraselt fondist kollektiiv

rõõmu stuudio külastasime ning

(Murphy)

sealt

esinevad

seminari lugu Otepää esimest meie

Nimelt Nigol, tervitasid

äranägemise

raamatukogud mil uuesti mitme pahandust internetipõhisele

suutis komplekteerimis- imeilus fantastilise kasutades 17.-19.

ja ajalugu,

ehk

kultuurielu

pole kolinud head päevaks juba ja

korrigeerida, Otepää üle rahvusvahe külastatavas meelepärast projektidega väga

Hämmastas,

tantsijad sisestada.

kes

on kõrvu sõpru.

päeva, pakub

internetist

korraldaja Suur tihti raamatu seminar- tulevikus komplek-

konkursi

hulga loodus Oli

kasutada

sooviks. ERÜ millegi juunini

esinesid

lätlased midagi

aitasid korda tutvus võima teha kõrgel hiljuti vaata

Valga valla

välis mida

giidi järgi tänu

võis

üks kui üle 150

ju aja

on ja ja ja ja

loolise Ene Miski tavad saaks (Murphy) ja mine, ja ja rühm põhjendada oli damine. ja kuna ei eelistati ruse püsiväärtust. pealset hastamisest tukogude de kus kiiresti neti misinfo aga hoidjate vähese pakub ainus matukogu õige probleemina tõi sundeksemplaridega seminar sobib sisu raamatud sisust suhteliselt dil aegadel tukogude mused. lõplikult Raamatukogude rahaliste seks perioodikale, pääsu

Teist Hommik Reeglina Kahe Statistika Põhjaliku köitelt sellega kauplus

nurisetud

visu. kaubanduslik

välja

(1995-2002)

vaja Poolandi samateemaliste on ja annotatsioon. vahendusel

maaraamatukoguhoidjate

valik,

rahastamine,

selles allesjäänud

ja kujutas märksõnad:

ekskursiooniga

teadmistele pole Võru

taustaga eesti ta

küsitluse vajaliku kui komplekteerimise laagripäeva

järjest

töökoormus vajadust halvemaks

hinnast. paigas

vastupidavamat.

komplekteerimise puudulikkuse

seoses

kasutamise raamatuid toimub

ainsana

võimaluste

jõuavad hea eelistati komplekteerimise

algas

piirkonnas

näitab,

ettekande arvesse valdkonnas tellimised

eales tegi

oskuse enam Keskraamatukogu,

internetile.

oma Samal

juhatusel

juba läbilõiget kasvanud. lastekirjandust. ülevaade

autorikaitse aparatuuri

raamatukogust. ka rühmatööga,

jaoks vahelisel Reet on asutus, võimalik

Iseasi, reklaam

nii

kogude

- ja tasuta Heaks igas komplekteeri väärtraamatut

nii raamatukogu

et suletud, valikut.

teha internetti

vahel

võttes

võib lugejate

raamatutele, on

ajal

halb,

iseloomus intensiivsus

kirjanduse Otepääl. maaraama maaraama

Kukk, tellida palju ei tuleb

tihtipeale

kultuuri vähesus.

viimastel

kas ilmuvast sest kuus minna raamatu eri

ole tutvuda

Auviste on pärast, juurde

perioo

näiteks Kui

valida, kujun põhju

kui

ei saada

koha

inter põhi ja

et küsi

telli- suu kõik

kool

teha

veel

raa kus

Iga arv kes ole ei ra Ka nii nii oli ka ja ja

kasvanud küla- kasvab vastavuses langemas, (521 10,7%, nimetuste teerimissummad kute tulek, lekteeritavate kaupa, 4000. ilmunud järjepidevalt kohapeal, lugemisjärjekorrad matuid teerimisraha a. 42 mahu laarsus. lastekirjanduse dust miljonini. 4,7 rimissummad haliku vahel eraldanud omavalitsused kogudes kogudes elaniku kasvades ühe rahaeraldus eraldatava tamiseks rahvaraamatukogu ta. kahel raamatukogudel teost, vallaraamatukogudesse üha. liste suured suurem 1999-2002 sena omavalitsuse alusel 75,4

Pärast Kahjuks Käärid Rahvaraamatukogude 1995.

2635;

000

miljonist

elaniku

raamatut

võimaluste

759) Kui arvuga, riigieelarvest.

saab siis viimasel

kui ja

võrreldes eksemplari,

omavalitsuse aastas

saavutades kaetakse

aastal

mis

käärid tellima

- 2002.

vajalikud 1991.

komplekteerimise nimetuste vallaraamatukogudes

kohta

oli 2001.

ilmuva

Samal 1995.

kokku,

arvuga, maakonnasiseselt. ja väga 7,3%,

on aasta-aastalt 23

kuid

aga

kahetsusväärne

kohta. -

toetuse

tekitab

teeninduspiirkonna ilmuvate vähesuse

see

tõusnud

kuni 2-3%. kahanema. krooni. eelarvest hakatud

raamatukogu oli

teavikute

a. 18,3 aastal on a., a.

nii

vähene erinevalt. a.

kasutada

kogudesse kokku ajavahemikul

rahvaraamatu vahel

laenutuste ilmunud külastuste ei

arv 209 juba

nüüd üldkasutatava see trükitoodangu kulud .

hakkas teavikute kui külaraamatu s.o.

telliti

Teatmekirj

Riigieelarvest on 2002. maakondade

arv trükiste lae olnud

krooni

komplektee- kohe

saamata aluseks 855.

mõnevõrra

7,5

Kohalikud

keskmiselt -

komplek-

tõttu ligikaudu on laienevad komplek-

ja oli trükiste 1999. kohaliku eksemp- tasapisi

234 seaduse küla- 1996. kuni juurde

Siin krooni, Rahva a. jäänud Aastas komp-

ainult toetu pikad teavi siiski enam

raha

1995.

ühe koh raha

soe 10,7 ühe raa arv arv Ko 688

an-

üle

on on on on a. ja a. a.

riigipoolne raha 1996. a. 4,2 miljo nilt tõusnud 2002. a. 9,6 miljo nini. ÜHING

Maakonniti on omavalitsuste rahaeraldus erinev, olles kõige suu rem Harjumaal - keskmiselt 36 200 krooni ühe raa matukogu kohta, riigilt 32 500; Lääne-Virumaal 28 800, riigilt 25 600. Riigipoolne raa- maturaha ületas omavalitsuste an tavat raamatu- raha Järva-, Lää RAAMATUKOGUHOIDJATE ne-, Saare-, Tar Maaraamatukoguhoidjad Nüplis tu- ja Valgamaal. 2001. a. eraldasid Saare oma dust ning tarbekirjandust? likult ei ole raamatukogude riiu

valitsused keskmiselt ühe raama Külastuste arv järjest kasvab litel ainult kergekaalulised aja EESTI tukogu kohta kõige vähem raa- (2-3% aastas), kuid seda üht ja viiteromaanid. Probleem on liht maturaha - 12 900 krooni, järg sama raamatut korduvalt otsivate salt väheses raamatute arvus. ■ misel aastal tõusis see 15 500-ni. külastajate arvel. (Sageli ka inter Kõne alla tuli ka kultuuriperioo- Tegelikud käärid omavalitsuste neti kasutajate tõttu). Pikenevad dika tellimine. Analüüsist selgus, võimaluste ja prioriteetide vahel lugemisjärjekorrad. Üha sageda et väikesed raamatukogud on on väga suured. Trükiste soeta mini peavad pettunud lugejad rahapuudusel kultuuriperioo- mise raha ühe elaniku kohta raamatuta lahkuma, sest vaja dikast loobunud, ainult suuremad kõigub 8,4 kroonist Kihelkonnal likku raamatut polnud võimalik raamatukogud jaksavad kõiki kuni 378,8 kroonini Ruhnus. Mõ tellida rahapuudusel või paremal Eestis ilmuvaid kultuuriajakirju ne omavalitsuse raha ei ulatu juhul on keegi teine ta juba lae tellida. Paraku tundub siin küsi 1000 kroonini, teine toetab tea- nanud. mus olevat ka valikutes ja vaja vikute ostmist 50 000 krooniga. ERÜ on saatnud viimastel aas dustes. Kultuuriperioodika prae Järjest kallineb raamatu kaa tatel mitu pöördumiskirja valit gune vähene leidumus külaraa nehind. Kui 1995. a. maksis trükis susele ja Riigikogule komplektee- matukogudes on suur ohumärk, keskmiselt 40,8 krooni, siis 2000. rimissummade ning raamatu mõnikord ka raamatukogu juha a. juba ligikaudu 150. Raamatu kogutöötajate palkade suurenda taja tegemata töö. keskmine hind on nelja viimase miseks. Väikeseid nihkeid on aasta jooksul kasvanud 30%. toimunud, kuid rahuldava tule Väikeraamatukogude (45 raa Selleks et raamatukogusid nor museni ei ole jõutud. matukogu, mille teeninduspiir maalselt komplekteerida, peaks Rahapuudusest tulenevat vaeg- konnas on kuni 300 elanikku) eraldatav raha riigilt olema vähe komplekteerimist tõestas ka ERÜ komplekteerimise võimalustest malt 50 krooni elaniku kohta ja initsiatiivil 1997. a. korraldatud kõneles Külli Ots. umbes sama suur ka omavalit "Teabekirjanduse leidumuse ana Raamatuvalikust ja raamatu suselt. lüüs rahvaraamatukogudes" ja koguhoidjast oma kogu koos Arvestuslikult peaks keskmise 2002. a. läbi viidud kordusküsit- tajana jagas mõtteid Elle Tarik, suurusega külaraamatukogu (kü- lus. kes veel kord toonitas vajadust laelanikke 500-600) saama han Analüüsist selgus, et 1996. a. pöörata rohkem tähelepanu kul kida vähemalt 500 nimetust aas suudeti külaraamatukogudesse tuuriajakirjanduse tellimisele, sest tas, mille ostmiseks kuluks 75 000 hankida vaid neljandik vajalikust kui me ise oma kultuuri ei propa krooni. Ainult hädavajaliku tea mitteilukirjandusest ja keskmiselt geeri, kes seda siis veel teeb... bekirjanduse ostmiseks kuluks 10% kogu ilmuvast kirjandusest. Samuti ei meeldinud sõna luge 29 400 krooni. 2002. a. ostis küla Kordusküsitlus näitas väikest ja asemel järjest sagedamini kasu raamatukogu kirjandust kesk olukorra paranemise tendentsi, tatav klient - raamatukogus ei ole miselt 54 200 krooni eest. Mille kus kõigist raamatutest moodus klienditeenindus, on lugejateenin eest muretseda ilu- ja lastekirjan tasid teaberaamatud 38,5%. Järe dus. ■ EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING Elle ja väikese raamatukogu tada. mal "Sakala" jooksul tukogude lugeja nõudmisi jektile line avaldatud suurem! tähtsus lugejateeninduses nende kogud on ootused oma haga. jäi nud. dus." asjatundjate on lugejanõudlusele" rahvaraamatukogud kogusid raames rimissummad, viite- enam võisid. kogus hoidu rahvaraamatukogust. kogemuse matukogust dus- oli põhimõtted, tunnil õpilane, ruumidesse, möödudes sest ühendamine

Komplekteerimisteema Elle Mall Ere Ka Muutusid

Kaarel Rahvaraamatukogu Suuri niigi Soome

jõudnud meie tavalugeja,

Tarik

ajal

ja kehvus,

1,5

ei lugejat: Tähtis

ega

võimalustega Tarik nii Raag või suudavad töötajate

"21. Teadusministeeriumi kuluga

Kõpp ei sagivad

võiks peaaegu õpetaja, suurenenud raamatukogu meie viletsa juhtkirja

doteerida

lootusi

kohast kokku lugejad, kolm rahuldada. tarbekirjandusele. rahvaraamatukogude

Einbundi

mõttega: suurt olegi pärast kaks saa

ühendatud

andis sajandi bibliotekaaride on

tõdes, arutles aeg

muretseme sellest komplekteerimis- ei

Vastse-Kuuste mis korraldamatus millised riik omast

kokku

sest

võib meilt puudust peale kohta.

kehvemasse keda arvelt, nii valimise

1907.

olematu. tänasel tähelepanu

toonud pannakse

lapsed sõnadega:

tunde ja

hakata

sai edasi

kooliraamatu kas

kindla ei "Meie

kooli palju leidis,

et oma kool",

komplektee- 1914. teemal

võitis võrdlemisi

seada palju

viis a. RVL-i

igal suhtes, viie

tihtipeale pööranud kolis

Selgus, saja

vastavad kuna

raamatu

viie

kooli- on raamatu ilmunud

päeval

lugejate

küll,

muutu oskus." uurima segada osakaal kokku et

raama

võttis peara korda

aastal

vahe kulu seisu aasta ja

Hari "Hea tema mille aasta kool, kooli aasta aine kätte puu "Kas

pro osa raa

alg aja kes

ja et ja et ja

kuid küllalt kogusid seid. Paljud maturikkujate muretsenud hästi kogude väravad, kursioon vaga. hoidjate hoidjate kunagi ka hoidjate järeldused. Hans dusest Vaher, traditsioon selgus tuses matukoguhoidjate dokumendiks. tuleb kutsestandardi kordselt Aga kogunõuniku töödega parandamine matuid sed ainete teerimissummad on kuna mis dele lisaeelarves teadaanne, Kultuuriministeeriumi sed? di, tati tulla. sa Kuidas Need Huvitav Raamatukogude] Kuna Väga Reet Helgemaid

jäänud tunniga oma analüüsiti.

teisel

võlgnejatelt

abiks

lisaraha ka

Igaüks toimivad viimase Seekordne

kirjandus veel

Salm,

90-ndatel hulka kujuneb -, töömahukas - kiiresti

Pedagoogikaülikoolis säilimise?

kes

keskraamatukogud rasked Kukk ei

atesteerimise muidugi lugejaid

VIII

hooletute

ettepanekuid laagris Viljandis tagasi

kas

päeval

Helmes, kindlustada siis seegi.

jõua oli riigipoolsed edasi

et kõneles

mingil

kohtuda teeb

rahvaraamatukogu

ja eriti kultuurilooline kongressil kolme 3,7 hirmkallid ning -

need

noote

maaraamatukogu- Riigikogu Kas

seaduslikud

ettenähtud

see Meeli tutvustas

küsimused nõuda.

kiletamine. vajalikku

nagu

külaline oma eelnõu,

jätkus - aastatel.

töötada on

miljonit kuuldust

piisk

üsna meeldis varaste kuulugi raamatukogu leiti raamatukogu arutleti,

mida lugejate,

on aga juhul aasta

eesti mitmesugu ettevalmis tõi

puuduvad vara üheks

kongressil

raamatute teha,

raamatu

Veskuse

ka komplek- raamatu- kirjarah

ammune

esitletud kerisele,

samaks. tagavad

oli arutellu kinnitas

millega

juhatas

jooksul

krooni,

kahek turva

kirjan vastu?

esma

vastu - teost, toime

omad meile vaiel tõsta Kõigi põhi õigu

Berk

alus

saab

raa- eks raa raa sest on

ja bel. Torupilli da ga- oligi Krista edukalt kooliraamatukoguhoidja duda omadusi, maine tega koolist nes keskkooli ja Kristofer arengus edusammud sid, tõi väga koolide tanud Kuna neles õppeprotsessis" õpikeskuse laager kogude Pärnumaal KOGU KOOLIRAAMATU gust ekspert siumi Mändmaa naasiumi eest raamatukoguhoidjad. Rootsi, line, arvult dusosakond ÕPIKESKUSENA

Viimased Esimesena Suveseminar 26.-28. Seminari Puka

Väike-Maarja

Kvalifikatsioonikeskuse

Seminari

imekauni

Jõudsime välja

ning

Kohtumiseni

viimase seisid aeg nimetas ja

kus hea

pedagoogilisse

aulas

Kadri kuues.

kujundamisest. kooliraamatukogude

kõiki

Talvi

Soome,

"Kooliraamatukogu raamatukogu oma Kadri

kooliraamatukoguhoidja

rääkis käsitletaval raamatukogusid, sektsiooni

Pootsis. öelda

talu

üldised juunini ülevaade

töökogemusi Gren mis kaunis

raamatukogu

eestvedamisel. hea

avas

Pärnu roll ERÜ

said kooliraamatukogude

kümne

kokkuvõtted tööd korraldusliku

Haljamaa külastada Tallinna Taulide ja Valgamaa

Seekordne

tagasilöögid

Haljamaa, hüvasti.

aitavad

koostööst

Läti

Pärnu valla Stockholmi jätkus Järvamaal

Pärnu

Sirje Riikliku ning oli

sõna 2003. ajaloolises arengutendent teha.

kooliraamatu

olukorrast.

ühisgümnaa ja suveseminar,

aasta Irma perioodil.

rahvusvahe

kollektiivi raamatukogu

pereansam

ning

Eesti

ning rootslased. linna eesmärgid Bärg Pühajärve

Tõstamaa tal ühisgüm on a. vahetasid

looduse

seminar-

Eksami- õpetaja jooksul.

rõhutas Raatma,

kes

toimus Vaike

tutvu on 2004! sulan

isiku külas Maria

kooli tegid poole aren riigi ning

hari ning hoo pea

kui kõ tal Ta ja

Christer Holmqvist, Stock Vaatlejana osalesid meie semi raamatukogude arengustrateegia. holmi linna haridusametnik, kõ naril Rudita Urbacane, Skaidrite Milliseid järeldusi saab toimu neles tsentraalselt hallatud res Skimele Lätist ja Seija Salminen nud seminarist teha? sursside vajalikkusest kooliraa Soomest. Võrreldes Soome ja Rootsi olu matukogude ja nende töötajate Eestlaste ettekanded käsitlesid dega on Eesti eeliseks riigi kooli ÜHING

toetamisel. Stockholmis pakutakse kooliraamatukogu integreerimist raamatukogusid käsitlev seadus, eri kursusi nii raamatukogu õppetöösse eri tüüpi üldharidus mis sätestab kooliraamatukogu töötajatele kui ka õpetajatele, et koolides. olemasolu kõikides koolides ja arendada pedagoogivõimeid ja Lumme Väli Kosejõe koolist - kooliraamatukoguhoidja ameti õpetada kasutama raamatukogu see on riigikool erivajadustega kohad. Põhjamaades on kooli võimalusi ning õpetada nägema lastele - rääkis raamatukogutöö raamatukoguhoidja töö ühen vahet avalike ja kooliraamatu spetsiifikast sellises koolis ja datud õpetajatööga. Lätis on kee kogude vahel. Loodud on tasuta raamatukoguhoidja erilisest osast ruline olukord fondiõpikutega, elektrooniline kataloog, mis hõl laste lugemise suunamisel. mille jaoks ei jätku raha. Samas mab kõiki koolis olevaid teavi- Eve Rahkema Tallinna Laagna on Rootsi ja Soome kolleegidel kuid. Kooli juhtkonda teavita gümnaasiumist - munitsipaal oskus ja võimalus kirjutada suu takse raamatukogu võimalustest koolist, mille eripäraks on nn. remaid projekte ja kasutada euro ning vajalikkusest. integratsiooniklassid (venekeelse raha. Samuti tutvustas ta Euroopa põhikooli lõpetanud eesti güm Võttes kokku seminaril kuuldut, kooliraamatukogude võrgustikku naasiumis), rääkis võimalikult tõdes Kadri Haljamaa, et oma ning kohtumist Amsterdamis, mis rikkaliku põhikogu komplektee probleemid on kõikjal, kuid nende pani sellele ühendusele aluse. rimisest väheste vahenditega. lahendamiseks tehakse tõsist tööd. RAAMATUKOGUHOIDJATE Soome tuntud raamatukogu Kasutatud on Hoiuraamatukogu Eesti kooliraamatukogude ees tegelane Liisa Niinikangas tut abi, kirjutatud projekte, muret märgiks on areneda õpikeskusteks vustas Soome kooliraamatuko setud raamatuid suletavatest vastavalt vajadustele ja või gude väljakutseid. Soomes on haruraamatukogudest. Raamatu malustele. EESTI avalike raamatukogude töötajad kogus osutatavad traditsiooni Seminari korraldamise eest seisukohal, et nende suurepärane lised raamatukoguteenused on tuleb tänada pärnakaid ja Tõsta ■ võrgustik on piisav õpilaste tee heal tasemel, toimub üleminek maa kooli, mille värskelt remon nindamiseks. Puudub kooliraa õpikeskusele. ditud õpilaskodus asus hubane matukogude seisukorda peegel Erilist huvi tekitas erakooli, ööbimispaik. Tõstamaa mõisa- dav statistika ja uurimused. Rocca ai Mare kooli raamatu koolis nägime, kuidas on võimalik Eeva Kunttila-Matero, hari koguhoidja Jaanus Kõutsi ette ajaloolist hoonet restaureerida ja duse koordinaator Oulust, rääkis kanne. Kool on mõni aasta vana, saime teada, kui kalliks see tege infoühiskonna kooliraamatukogu raamatukogu ülesehitamist alus likult läheb. projektist. Selles osales rühm tati juba uutes tingimustes, noor Suveseminaride üks väärtusi on õpetajaid eesmärgiga arendada raamatukoguhoidja on saanud ka see, et kolme päeva jooksul õpikeskkonda. Töö tulemuseks oli infoteadustealase hariduse. saab tutvuda ühe maakonnaga ja Euroopa Liidu projekt aastateks Ühiskonnas ollakse arvamusel, näha selle raamatukogusid. Kü 2002-2004 kogueelarvega 700 000 et erakoolil on piiramatul hulgal lastati kahte kooliraamatukogu. eurot. Projekt peab arendama vahendeid. Nii see muidugi ei ole. Tallinna Arte gümnaasiumis on õpikeskkonda, mis toetab õppe Rocca ai Mare koolil on raa Tallinna parim kooliraamatukogu kava arengut. Hädavajalik on matukogu jaoks sobivad ruumid, - värskelt remonditud ruumid, koostöö linnaraamatukogudega. sisustus. Õpikute laenutus on korralikult komplekteeritud põhi Tähtis on aidata õpilastel üles kas elektrooniline. Põhikogu komp kogu, elektrooniline laenutus. vada võimalusterohkes infoühis lekteerimine on pidev protsess. Raamatukogu on ühendatud ar konnas. Probleemiks on õpetajatepoolne vutiklassiga. Pärnus külastati Soome Espoo koolide raamatu- raamatukogu võimaluste kasu Pärnu ühisgümnaasiumi raama koguhoidjad-õpetajad Marjukka tamine. Just siin näeb raamatu tukogu, mis kooli üldise olukorra Puustinen ja Riitta Eskelinen koguhoidja suurt ülesannet. Õpi taustal oma värske remondiga esitlesid programmi Luku-Suomi, lased on olnud altid raamatukogu eredalt silma paistis. Kolmanda riiklikku ettevõtmist kirjaoskuse ja pakutut kasutama. raamatukoguna tutvuti TÜ Pärnu kooliraamatukogude olukorra Rühmatöö käigus otsiti vastust kolledži moodsa raamatukoguga, parandamiseks Soomes. Tutvus küsimusele: milliseid väljakutseid mis on avatud ka linnarahvale. tati Espoo linna kooliraamatu esitab õpikeskus raamatukogu Seminari korraldamisele aitasid kogude arengu projekti 1999- hoidjale, õpetajale, koolile, hari kaasa Haridus- ja Teadusminis- 2002, mille eesmärk oli muuta dusele. Küsimustiku alusel tehti teerium, ERÜ ja Pärnu Linna kooliraamatukogud meedia- ja kokkuvõte kooliraamatukogu valitsus. infokeskusteks ning parandada hoidja rollist ja positsioonist, Eve Rahkema, õpetajate raamatukogu kasuta ülesannetest ja partnerlussuhetest Laagna gümnaasium mise ning infoedastamise oskusi. koolis, et välja töötada kooli ■ SÕNUMID Kavand juurdepääsu ja Türgi, Itaalia, Poola, inimestele teadmistele teenides Demokraatia Rahvaraamatukogud jõutades praktikud 36 14. konnas. Euroopa on vuspõhimõtete seumide rahvaraamatukogude koosneva, või põhisesse kodanikel mistes aluseks tukoguteenuste Euroopa likke põhiseid raamatukogud tegevuspõhimõtteid digitaalsete eesmärkide seumide rahastada

4. 3. 2. - 1. PULMAN-i - - - - Riiklikul Nende

arhiividega

Euroopa

rahvaraamatukogude edendama püüdma infoühiskonna oluliselt Pulmani http://www.libecon.org http://www.pulmamveb.org/DGMs/DGMs.htm http://europa.eu.int/information_society/eeurope/index_en.htm pakkuma digitaalse märtsini

Ukraina, Portugal, Jugoslaavia eesmärke

prioriteetides.

OEIRASE

PULMANi

olemasoleva

ja ja

tasandil kvaliteetseid eesmärkide ühiskonna

kogu

majandusse; PULMAN-i ja PULMAN-i saavutada

leppisid

arhiividega arhiivide ressursside atraktiivseid

ja võrgustik: riigi ning

täitmisel, toetada mõõdetavalt

konverents

Ungari, kasu Prantsusmaa, kõikidele demokraatlikku 2003 tõrjutuse uuenduslikke,

kohalikul

kasutamist väljatöötamise

kodanikuõigused

ühiskonda,

(Serbia ning /1/

võitlema sidusast

kodanike

kokku

rahvaraamatukogude,

toimunud

Valgevene, ühtekuuluvusse ministrid, peavad teenuste muutuvas

saavutamiseks

Albaania,

lugejaskonna.

e-Euroopa võrgustikku -norme

150 teenuseid,

kiirendades mis juurdepääsukeskusteks; e-Euroopa ja võrgustiku

ohus

olulist

Montenegro), kultuuridele MANIFEST

tasandil Portugalis suurendada

Rootsi,

kodanike, toetamisest miljonist

seda

annavad

tõrjutusega, vajaduste koostöös

võimaldama

nauditavaid

kohalikul,

digitaaltehnoloogia- isikute / kodanikuühiskonda, Austria, Venemaa,

3 maailmas rolli meelt, tipp-poliitikud PULMAN-i konverentsil

/ Rumeenia,

mis .

tegevuskava

kuuluva

tuleb agenda

nende

koostöös edendatavaid peavad

eriti

Oeirases /4/inimesest

ja Kreeka, oma muuseumide võimaldavad poolt,

rahvaraama- rahuldamist, Belgia, et

neljas

Ühendkuningriik. ja riiklikul teadmiste-

pakkudes kodanikel sotsiaalse oma

piisavalt

Saksamaa,

arengut ruume. kõigile avatud

panuse

rahva

võttes

Horvaatia, muu Bosnia muu järg tege- vald

isik 13.- riigi /2/

ja ja

Herzegovina,

Slovaki nagu Keskenduma and trooniliste tiivset rakendamist, Charter, ühiskondliku juurdepääsu elanikke sotsiaalset set säilitades matukogude, uuringute kodukohatunde mis veetmiseks tele, analoogsisu, Kultuuriline infoteenuseid. toetamisel ühiskonna Majanduslik geerimist infoühiskonna elu õppe mitteametliku tustega; partnerlussuhteid sepakkujatega kanaleid pakkumisel punktidena, edust dades

Leedu, - Museums, ------

toetama toetama mitmekesisust, soodustama Elukestev andma igal keskenduma tegema

hõlmaks Kasutatud aitama arendama maapiirkondade

pakkudes

puuetega

Vabariik,

potentsiaali

veebi. ja Euroopa

ICOM

Luksemburg, etapil

kasutajasõbralikku nagu

seda

Bulgaaria,

kõikide ja ressursside õpe

oma

Intangible allikad:

kogukonnarühmi integratsiooni, lahedat, digitaalse

kohalike etnilist,

e-riigi, võidelda

koostööd,

kohalike mänge

koduloo pakkudes [Muuseumid,

võimaldades peab ja mälu mitmekesisus võimaldades

ja infosisu, muuseumide

Sloveenia,

tulevastele digitaaltelevisioon; oma arengusse, inimesed,

üha õppimise teadmistepõhise panuse

enimkasutatavate koolitööde

koolitust sotsiaalne

laste hoidmist

igati

e-tervise,

kultuuriidentiteedi vahenditega, selliste

digitaalressursside

kultuurilist,

ja ohutut Läti,

koolide Heritage Eesti, enam

rolli

äriringkondade

elanikud;

digitaalse lõhestumisega, uusi

vastu, alast võimaluste ja

koolitust funktsionaalselt kasutades

Soome, e-tõrjutuse

pakkudes Makedoonia,

nende

teismelised,

hindamatu

Hispaania, keskustena, haridusasutuste

põlvedele; globaliseeruvas

ning jätkates

tehnoloogiaid, sihtrühmade

eriti

ja neile

koolitust. areng

tegemiseks ja and juurdepääsu sellele

e-äri

ning aidates ja avatud innustavat

arhiivide

Taani,

keelelist Globalisation. hooldajate kaasates kasutades teiste kirjaoskamatuse takistusteta,

majanduse sealhulgas ja

kodanikele

tuge; avalike

huvi piires lugemise

ohus juurdepääsu

e-õppe

pärand Holland, lisaväärtusega

Moldova, juurdepääsuga luua

ja Tšehhi

eakad,

lähtudes loomisesse.

pakkudes

olemasolu

haridusasu

kirjaoskajate

teiste

ja ja

vajadustele

keskkonda,

digitaal-

suguvõsa-

ning uusi ning

inimestele

kohalikke

rahvaraa maailmas

religioos

interneti- ja

vaba

välise vajadus teenuste teenuse- Vabariik,

Shanghai

Iirimaa,

globali- töötud

propa raken teenu objek kasvu nende Norra,

luues elek side oma

aja ja ja ja e- ja ja

seerumine. Shanghai harta, ICOM] (2002) ressurssidele, mis dokumenteerivad kodulugu, kirjandust, IFLA Glasgow Declaration on Libraries, Information Ser kunsti, muusikat ja ühiskondlikku huvi pakkuvaid mater vices and Intellectual Freedom [IFLA Glasgow deklaratsioon jale, nende sisu sobival juhul õpiressurssideks pakendades. raamatukogude, infoteenuste ja intellektuaalse vabaduse 6. Uuenduslike rahvaraamatukoguteenuste laiemaks kohta] (2002) rakendamiseks toetada vajaduse korral optimaalseid tege- IFLA Internet Manifesto [IFLA Interneti manifest] (2002) vuspõhimõtteid propageerivate näidisteeninduskeskuste NAPLE Statement on European Public Libraries in Develop loomist. SÕNUMID

ment [NAPLE seisukohavõtt Euroopa arenevate rahva 7. Juurutada selliseid töötajate leidmise ja koolitamise,

raamatukogude kohta] (2002) sh. töö tasustamise ja töötingimuste loomise põhimõtteid, ■ EBLIDA statement on the role of libraries in lifelong learn et tekiksid võimalused ja oskused tõhusalt täita lugeja- ing [EBLIDA seisukohavõtt raamatukogude rollist elukestva vajadusi, nt pakkuda tuge õppimisel ja infoühiskonna teh õppe suhtes] (2001) noloogiate kasutamisel. The Public Library Service: the IFLA/UNESCO Guidelines 8. Jälgida kasutajate vajaduste muutumist, pidades seda for Development [Rahvaraamatukoguteenused: IFLA/ faktidel põhineva tegevuspõhimõtete väljatöötamise ja UNESCO arengujuhised] (2001) investeeringute planeerimise osaks. Lund Principles: e-Europe, creating cooperation for 9. Regulaarselt mõõta ja hinnata rahvaraamatukogu digitisation, DG Information Society [Lundi põhimõtted: e- teenindus!, eriti uute tehnoloogiate põhiseid teenuseid, ning Euroopa, digiteerimisalase koostöö algatamine, digitaalne välja töötada võrdleva analüüsi (benchmarking) kriteeriumid infoühiskond] (2001) investeeringute mõju ja tulemuste hindamiseks. Council of Europe/EBLIDA Guidelines on Library Legisla 10. Teha ettepanekuid uuringuteks ja teisteks ettevõt tion and Policy in Europe [Euroopa Nõukogu / EBLIDA misteks nii riigi kui ka Euroopa tasandil, luues sobival Euroopa raamatukogusid puudutavate õigusaktide ja juhul partnerlussuhteid tugiorganisatsioonide ja eraette tegevuspõhimõtete juhised] (2002) võtetega, sh. nendega, kellel on kogemusi informatsioonile Copenhagen Declaration [Kopenhaageni deklaratsioon] juurdepääsu, sisutööstuse ja digiteerimise vallas. (1999) Leuven Communique' (1998) Oeiras, märts 2003 Euroopa Parlamendi Kultuuri-, Noorsoo-, Haridus-, Meedia- ja Spordikomitee aruanne raamatukogude rollist tänapäeva maailmas (Role of Libraries in the Modern World; 1998) IFLA/UNESCO Public Library Manifesto [IFLA/UNESCO rahvaraamatukogude manifest] GLASGOW DEKLARATSIOON raamatukogude, infoteenuste ja intellektuaalse OEIRASE TEGEVUSKAVA vabaduse kohta

PULMAN-i konverents kutsub riiklikul ja kohalikul Raamatukogud ja infoteenistused tagavad juurde tasandil ministreid, poliitikuid ja praktikuid üles pääsu informatsioonile, ideedele ja loomingulistele kokkulepitud ajavahemiku jooksul astuma järgnevaid töödele sõltumata meediumist ja arvestamata samme. riigipiire. Raamatukogud ja infoteenistused on teadmiste, mõtte ja kultuuri väravateks, toetades nii 1. Töötada välja Euroopa rahvaraamatukogude, muu üksikisikute kui inimgruppide õigust uurimistööks, seumide ja arhiivide sotsiaalse, kultuurilise ja majandusliku potentsiaali täieliku väljaarendamise strateegiad, mis elukestvaks õppeks, iseseisvalt ja teistest sõltumatult kasutavad ära nende unikaalse füüsilise võrgu kogemusi otsuste vastu võtmist ning kultuurilist arengut. ja infrastruktuuri. 2. Määratleda riiklikud ja kohalikud rahastamis- Raamatukogud ja infoteenistused aitavad kaasa prioriteedid nii, et need toetaksid selliseid võtmetegevusi intellektuaalse vabaduse säilimisele, kaitsevad nagu elektroonilistele ressurssidele ja Internetile juurde demokraatlikke väärtusi ja üldiseid kodanikuõigusi. pääsu pakkumine, digiteerimine, uute teenuste katsetamine Seetõttu pühenduvad raamatukogud ja infoteenis ja kohase tehnilise infrastruktuuri, sealhulgas võimaluse tused oma klientidele (külastajatele) oluliste allikate korral lairibaühenduvuse tagamine ja ühiste standardite rakendamine. ja teenuste piiranguteta juurdepääsu pakkumisele 3. Vaagida kogu valdkonda hõlmava ja ministeeriumi ning seisavad vastu mistahes vormis tsensuuri devahelise koostöö võimalust, et koordineerida kultuuri- ilmingutele. pärandisektori (rahvaraamatukogu, muuseumide ja arhiivi de) tegevuspõhimõtete väljatöötamist. Raamatukogud ja infoteenistused koguvad, 4. Luua tõhusaid partnerlussuhteid kohaliku kultuuri- säilitavad ja tagavad juurdepääsu võimalikult pärandisektori ja teiste oluliste majandus- ja sotsiaal laialdasele materjalide valikule, mis peegeldab valdkondade (nt. haridus, tööhõive, turism, ühiskondlikud ühiskonna enamust ja selle mitmekesisust. Raamatu organisatsioonid) vahel, et hõlbustada kohalike teenuste kogus olevate materjalide ja teenuste valikuid ja efektiivsemaks korraldamist ning nende rentaablit nendele juurdepääsu reguleeritakse professionaal pakkumist ja haldamist. 5. Kasutades tehnika viimast sõna, pakkuda inter setest kaalutlustest, aga mitte poliitilistest, moraal aktiivset juurdepääsu sellistele multimeedia digitaalsetele setest ega religioossetest eelistustest lähtuvalt. ■ SÕNUMID gldeclar-e.html pääsu tidele tused / teenuste inimeste tele. terjalidele, Declaration deklaratsioonis. fikseeritud siooni vaba lise rakendatakse tavad, kogud kogu mused, likust tohi neerimist. listest tustest, soolisest tion datakse inimteadmiste nile. matut mõtteid intellektuaalse õigust tused dumustest üles teenistusi sub IFLA võeti tee. valmistanud kogutakse milliseid otsitakse, matukogudes siaalsusele dutab www.ifla.org/faife/policy/iflastat/ Raamatukogud IFLA Ingliskeelne Intellektuaalne Raamatukogud Glasgow Deklaratsioon Glasgow Selle

tegevuse

IFLA

Services

esineda

Juurdepääsu toetama intellektuaalse

aastakoosolekul

juurdepääsu

võimaldavad

vastu kaitsevad võrdsetel juurdepääsu

informatsiooni, privaatsusele või raamatukogude neid

piiranguteta ja kuulutab tagamise ega

vanusest, oma loomingulise

või valduses põhiõiguseks, leitakse, ning raamatukogusid

infoteenistused

või allikaid ning ÜRO

deklaratsiooni selles etnilisest deklaratsiooniga hoonetele on

tulenevat

and poliitilistest põhimõtteid kaudu.

eetikakoodeksites seksuaalsetest

19. IFLA/FAIFE

rassilisest,

või igapäevase

edastatakse. tekst: rikkused, Libraries, ja

tagama

vabaduse

nende inimõiguste eest vabadus Intellectual informatsioonile kõigi

alustel augustil

avalikustati osas, infoteenistustes kasutatakse propageerima puuetest,

ja olevatele

kõigile tagamisel informatsioo

tegevuse. ja

The on

laenatakse, avaldamise

infoteenis-

Glasgow's. infoteenis-

päritolust,

konfident

mida kasutajate informat diskrimi raamatu

mis mõtte

töötajaid

nagu eri Informa ja takista

juurde rahvus Glasgow teenus

hõlmab

ja on prakti väljen

vastu

veen klien komi

põhi

eelis info arva http:/

puu 2002 info- usu üld ma kut raa

ette

või

on ei ja ja ja

jonide raamatukokku, toimusid rias akadeemiasse, tutvumiskäigud eestlastelt sikaelus muusikaraamatukogudes maluse korraldajamaale komitee vad ühtekokku ümarlauaarutelu, teedes sektsioonides, komisjonides, konverentsipäeva mis president matukogualase Muusikaraamatukogude matukoguühingu, maailma Seltsi kogudest: Rahvusvahelise ga. dajaid. andmebaasitootjaid teadlasi, orkestriteni, tukogudest alaspetsialisti konverents, tukogude Rahvusvahelise Kuigi Eesti 6.-11.

Tegemist

Konverentsist seni kokku

TALLINN, kui 6-1 ESTONIA * president

juhid,

oli

erialase TALLINNAS MAAILMAKONVERENTS MUUSIKARAAMATUKOGUDE

juulini

toimuvat, töörühmades

tutvustada ja I

‘ Laura

Eestis

ka rahvus-

tellitud vanima väga

JULY esindatud muusikakirjastajaid,

53 Liidu

oli

mis

sektsioonide-komis- IAML-i neile

ringhäälingute-

praktikas. * eri ettekandega. annab mastaapseima

Tallinna

David

programmi

tõi Dankner. toimus

suurepärase toimunud:

Muusikateaduse

Eesti

osavõturohked Muusikaraama-

konverentsiga,

tüüpi lisaks 2003

Eesti (IAML) jooksul

12 seda kokku võttis nõupidamist muusikaraa- LXl

rahvaraama

programmi-

ettekandele konverents

44 oma Ameerika ja Fallows

Muusika

muusika- muusika Tallinnas Keskraa- Rahvus- osavõtja nii

istungit,

vahen 335

Lisaks osa toimus

aasta komi Liidu pane muu teoo kuue

maa

või raa-

eri

ka ja ja

matukokku Eestis. sest muusikakirjanduse Eestis. puudutavast koolituse leemidest andis kasutajate tukogudes. sikakogudest leviku helisalvestiste järgnes kasutamisele plenaaristung, Millest sikamuuseumi. arutles andis Avo kogutud loomingu plaadistuste. loomingust ettekandeid Muusikaakadeemiast muusika talletamisest konverentsi list hiettekande selle datud (EMA) ansambli konverentsist ning Eesti mille pärimusmuusika konverentsiks naaristungi tegi Käsitleti Kirjandusmuuseumist tel, (RR) Västrik Meie Eesti

kaasaegses pärimusmuusika

ettekande

ja kogudele

mille Kartul tegi

ülevaate väljaandjateks

Muusikakogude Saari ülevaate

Aurika eesti üle.

sisustada muusikaajakirjandusest käsitles

ise muusikategelastest võimas

kõrgkooliraamatukogu

seoseid:

teoste ka

(EKM), üle. "Liinats'uraq"

ülevaate

vajaduste

uurimist rääkisime

omanikuks ja

Anneli

ning patroon veelgi: pärimusmuusika Katre

Tamm

läbi

lõpetas pärimusmuusikale,

pärimus-

kunstmuusikas. osavõtjad. (TÜR) autoriõiguse Eesti

Anu

Ene

tähtsamatest ja Margus

seadusandlusest Anu ühiskonnas

mis Gergeležiu väljaandmise ettevalmistamist.

raamatukogusid

valminud

setu Cyrillus Eduard

uurimisele Teatri- CD-antoloogiat, tema oli

kes

Marika

(Eesti Riisalu

teadusraama Loddes

Vissel Neeme Sepp

Ingrid

olid

olid väljaandmi arutles

ja ja Kõlar kaheosaline (EMA). kogudest Ergo-Hart

meestelaul

tutvustas

ja said Esitlusele

Ühendus

arvukate kasutaja- helilooja

esituses. ja

Pärtlas Kreegist

Raadio) (EKM). EKM Tubina pühen

(EMA) kunst-

prob Muu

Koha muu- pidas Rüü Eesti eesti Järvi Eesti

(RR) (RR) eesti (RR) ning

kõik

Ple rol Põ-

oli

ja ja ja

luspealkirjade metoodikat. külaline Urmas Sisaski muusika Tänavust konverentsi ilmestas tähetornis. tavapärasest rohkem plenaar Ladusa korralduse, abivalmis ja istungeid, lisaks pärimusmuusi heatujulise meeskonna ning mee kale veel kaks. Istungil "Muusika- leoluka kultuuriprogrammi eest bibliograafia online: sisu ja tehno saime positiivset tagasisidet kogu loogia" vaeti standardeid ja sisu nädala jooksul ja ka pärastpoole SÕNUMID

vastavust kasutaja ootustele ning

nii kogenud, paarikümneaastase ■ anti ülevaade kahest sidusrežiimil staažiga osalejatelt kui ka oma muusikabibliograafiast: Rootsi esimesele konverentsile tulnutelt, muusikaajaloo ja Bachi biblio nii IAML-i juhtidelt kui ka liht- koorimuusika salvestistest raa- graafia. liikmetelt. Üheks edu võtmeks oli dioarhiivis. Infotehnoloogia komitee ette kindlasti väga mobiilne ja entu valmistatud digitaalraamatu siastlik korraldustoimkond, mit Teised meist kogule pühendatud plenaaristun mel neist on ka varasem IAML-i Pärimusmuusika plenaaristun gil oli võimalus tutvuda vasta konverentsil osalemise kogemus. gil tegi ettekande Veljo Tormisest vate kogemustega Inglismaa- Sellise meeskonnaga võib julgelt USA muusikateadlane Mimi S. Iirimaa, Itaalia ja USA muusika- mida tahes ette võtta! Daitz New Yorgist, kelle sulest raamatukogudes. Korraldaja, Eesti Muusikakogu- peaks tänavu ilmuma ka helilooja Konverentsi raames toimus ka de Ühenduse nimel soovin jagada monograafia. BBC Šoti osakonna näitus-mess, kus oma väljaandeid meie rõõmu ja tänu kordaläinud helirežissöör Douglas Maskew ja teenuseid tutvustasid kirjas ürituse üle kõigi nendega, kes tegi ettekande Arvo Pärdi plaa- tajad ja vahendajad kodu- ja selle õnnestumisele õla ala panid: distustest. välismaalt: Oxford University Press, Harrassowitz, Casalini ■ Eesti Muusikaakadeemia Veel olulisemast libri, RILM Abstracts, Proquest, ■ Eesti Rahvusraamatukogu Üheks tähtsündmuseks oli kind Classical.com, SP Muusikaprojekt, ■ Tartu Ülikooli Raamatukogu lasti kataloogimiskomisjoni is Concerto Grosso - kui nimetada ■ Tallinna Keskraamatukogu tung, mis oli pühendatud biblio- vaid mõned. ■ Harju Maakonnaraamatu kirje funktsiooninõuetele ja kus Kogu konverentsinädal oli tihe kogu 1,5-tunnise ettekande pidas maa dasti läbipõimunud muusikaga: ■ Võrumaa Keskraamatukogu ilma tunnustatumaid kataloogi- lisaks avamisel musitseerinud ■ Lääne-Virumaa Keskraama misteoreetikuid ja spetsialiste Bar "Cantores Vagantesele", oreli tukogu bara Tillett USA Kongressi Raa kontserdile Nigulistes ja Eesti ■ Lääne Maakonna Keskraama matukogust. Ettekandele järgne Filharmoonia kammerkoori kont tukogu nud elav diskussioon jätkus järg serdile Kaarli kirikus oli võimalik ■ Saare Maakonna Keskraama misel päeval peetud ümarlaual, kuulata-vaadata rahvamuusikuid tukogu kus arutati muusikakataloogimise Rocca ai Mare vabaõhumuuseu Auriku Gergeležiu, kontseptuaalseid küsimusi ja jõuti mis, kuulata Promenaadisümfo- Eesti Muusikakogude Ühenduse välja vajaduseni korrastada üht- nietti Haapsalu kuursaalis ja olla esimees

TIIU VALM VALITI JUUNIS IFLA JUHTORGANISSE

Juunis 2003 tehti teatavaks Rah tuse liikmel on võimalik taotleda Selgus ka aastal 2007 ametisse vusvahelise Raamatukoguühin- tagasivalimist ka teiseks kahe astuv IFLA president - Sydney gute ja -institutsioonide Liidu aastaseks ametiajaks. Tehnikaülikooli Raamatukogu (IFLA) juhatuse uus koosseis. Juhatusse kuuluvad nüüd: direktor Alex Byrne. Berliini aas Juhatuse liikmeks on esma Ana Maria Zimmermann (Ar takonverentsil võttis presidendi- kordselt valitud eestlane, Eesti gentina), volitused järgnevaks neljaks aas Rahvusraamatukogu peadirektor Claudia Lux (Saksamaa), taks üle Kay Raseroka Bots- Tiiu Valm. Jianzhong Wu (Hiina), wanast. Tiiu Valmi kandidatuuri seadsid Ellen Tise (LAV), Eestist on IFLAs esindatud üles Soome kolleegid, keda toe Ingrid Parent (Kanada), Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti tasid Taani, Islandi, Läti, Leedu Sissel Nilsen (Norra), Raamatukoguhoidjate Ühing, Tal ja Eesti raamatukogud ning raa- Shawky Salem (Egiptus), linna Pedagoogikaülikooli Aka matukoguühingud. Tiiu Valm (Eesti), deemiline Raamatukogu ja Tal Juhatus on valitud kaheks aas Jevgeni Kuzmin (Venemaa), linna Pedagoogikaülikooli info- taks, volitused algasid IFLA Vinyet Panyella (Hispaania). teaduste osakond. aastakonverentsil Berliinis. Juha ■ SÕNUMID Aasta-aastalt kui konverentsid tutsioonide Raamatukoguühingute siooni firma, eksponeerisid raamatukogu kus hiivides juurdepääs, poolest. likumaks alati gis. infrastruktuuri üksmeelselt kongressi See susena rikkustest hävinud kui - nii mõistmist, võtjate tuaalraamatukogud seetõttu ettekannetest lustele. ettekandeid portaal: möödunud kogu konverentsi kui dub moto lisada siooni ilma uut Esmakordselt külastas toimus matukogunduse nud on teadmiste aga raamatukogude taseme

IFLA Ühtlasi 69. kultuur"

vähenenud

ka eri

kutsutakse

fotod täiendavat põhjendab

4500 tuleviku

riikide ka kaasnenud

raamatukogu IFLA

ühiskonna

"Raamatukogu kongress", organisatsiooni

programmi IFLA

esindajat. suuremat

Peamised

inimese vahel. maade

1.-9.

aastakonverentsiga meedia arvestustekohaselt globaliseerimine, raamatukogutöötajate

raamatukogudes säilitatud

nii ja osavõtjat võib kasvust. mõjusid

lõppsessioonil

mis

aastakonverentsi,

ja ja

Liidu

aastal.

juhatuse vastu eeldas,

videod muutunud infoühiskond, ulatust

raamatukogu augustini on kõlama osavõtjate oma

kandis ja

arutelusid I arengumaade riike erinevused

nimetust taastamisele kui

FLA ka annab

ning hävitavast

kiirest erialast täheldada - näitus. suhtes, Rahvusvahelise märksõnad, Tutvustati informatsiooni mis,

mitmekesisuse

toodangut

informatsioon (IFLA)

asjaolu, resolutsioon,

julma aitama ja Konverentsi

ajaloolistest Märgatavalt

jms. infoteaduste Iraagi 133

ja et jäid,

konverents

ja poolt

arvestades

tunnistust informat kui

eri

AASTAKONVERENTS arengust, ja

Berliinis, üksteise

esindus Berliinis otsustati tähtsust - rohkuse enamik institut

kesken

riigist. avatud

Samas

arene -insti "Maa aasta reaal ja olidki tüüpi kaasa jõust. käsit enam võeti

miks info-

sõjas

Iraa osa juba

vir- eel raa mis mis 150 ar on

juures Vähem loogilisi kõige kättesaadavuse seks komitee plaanis leemide ALP kogu noorte tukogude põhiprogrammidest UNESCO litamise maksude missüsteemis konverentsi perioodiks dendi muutused perioodil. nud Yogeshwar, Delegaatide tifitseeritavad dustest struktuuris, tema te Christine Ranganathani rentsi www.ifla.org vaadata fotosid) ettekandeid kilogrammide informatsiooni oli logimise pandud seks dete (posti did tekstidest Kuid seda ROM Kahju gaadid dete

Konverentsi Alljärgnevalt Möödas

muudatustest,

mugav

konverentsil

organisatsiooni saatmiseks

UBCIM Liidu oli elektrooniliseks

oli

raamatukogude avasessioonil, määravat mainis kuueaastasel

kõrval jätkunud raamatukoguhoidjate vaid, kandsid

seista teel

oli on

uuendusi

tööd, veel võti terminalid,

kongressikeskuses võivad

Berliinis IFLANET-ist tõttu korraldamises Deschamps

ja väljapanekuid. ja

Olulisemaks on IFLA

toetusel. ja

alustada kirjastajaid

delegaadid

andis diferentseerimises, muud valitud

valimine),

Ameerika omavaheliseks ja et

informatsiooni

oli

jt.) (ametis

kiire

valimissüsteemis

töötab kaupa plastikkaardi niipalju,

korralduse kelle saamiseks.

positiivselt hääbunud, eest lapselaps oma

mõned

ettekannete muid kõigile ja esitatust.

osa plastikkaart.

staatuses,

on kõik ja ajad, suur mis IFLA

ürituste

asjakohast

võimalus

Enamik

andmebaase. maailmas. mida kottides uutega.

(UAP,

põhitegevu finantsprob mille valitsemis- korralduses ettekannete president),

oleva

konverentsi hea

järgmiseks

vahetami infotehno on materjale.

lugeda ja defitsiit soovijaile. kujunesid olid Raamatu

kui president aadressil fragmen

liikme

OCLC, ülevaa juhatas Konve raama

toimu

Ranga

FAIFE

uuen

presi kohta sisse-

juhti

РАС, IFLA iden

kuid

dele BERLIINIS vaba kõik

koo koju abil. See üles CD-

tea tea See (ka

ja ja

kõnes, koguseadus Vesteri kes tajad, tast see, poliitikute Ühingu poliitik, battidesse, jalikud ja kolm pole -haridust. dent on dent kohaselt sioone malik vaid võimelised melised Ainult mälus selle arvutiekraanilt 19 ühingut tilist tas Finn Raamatukogu maatikale. otsustest, ne uuringu positsiooni lugemise Teadmised on tamata arutelu sõltub arvutikasutajatest ilukirjandust. et turundusdirektor, konverentsi saavutatavad siooni Klaus

Prof.

Arutelu

olema

üha

korra raamat

poliitik,

mõjutavad raamatukoguhoidjat. raamatukoguühingute Kuna

maailma Vesteri

nii minutit, on olnud käsitluslaadi rolli.

keegi

Ring,

töötades

Taanis laskuda et need Klaus pikemaks

kaheldamatule

vähem hinnangul ja üsna

elektroonilise

raamatukogude juhatuseski ka

tuleviku on pühendatud

on nädalas raamatukoguspetsialist. kohaselt erialaselt lugema juhtima raamatukogud teel.

olid

Tema

kasuks: asendamatu areneda.

analüütiliselt ja Meeldejääv

interneti et

Saksa Tema esimene raamatukogudel inimesed, plenaaristungil.

nende vaid

esinemine, üle alates võimeline G.

ja haridus, et on palju

kaitsta Ühingu

mitu lugemiskultuuri ja

parim

teksti poliitilistesse

Saur

koos, vaid Lugemisühingu siis

väidete üldse

meedias alates

ilukirjandust.

vähem Lugemisühingu ajaks

päevas raamatuid, teine loeb on poliitik, 39 arvates pädevad.

arenguks, tundis

ühingu

1962. olla mäletama ettekannet

poliitilistest

rõhutas asepresident kaldub

Taani

poliitikut

tulemuseks

kauem oma raamatute on kes

mis presidendi sellele

tähtsusele raamatu- meedium. 2000. informat

vaid

säilitama. kes

oli

küllaltki

suuteline asepresi ja mõtlema

kohaselt trükiste lugema loetakse olukord

või

ainsad,

aastast on

muret,

jätkus on kirjas peaks posit presi Taani

polii rõhu kuna näite

Finn

Prof. Vaa

oma kaal

aas 19% või mõ või kui de va

on on

ja ja ja ja

Eesti delegatsioon Berliinis.

Vasakult seisavad: RR-i pearaamatupidaja Taimi Saar, ! parlamendiinfo keskuse SÕNUMID

juhataja Marju Rist,

koolitusspetsialist ■ Monika Ränd, välissuhete osakonna juhataja Mari Kannusaar, teenindusdirektor Ene Loddes, TÜR-i direktor Toomas Liivamägi ja TPÜ prof. Aira Lepik. Ees: RR-i peadirektor Tiiu Valm.

stabiilne raamatukogude olukord. ■ Peter Johan Lori ettevalmis IFLA aastakonverents Berliinis Rahvaraamatukogude temaa tatud paneeldiskussioon teemal jääb kindlasti meelde ka uute juh tika leidis käsitlemist eelkõige "Rahvusraamatukogud ja digi- tivate isikute ametisseastumise turunduse aspektidest kui ühest taaljagamine", mis käsitles rah konverentsina. Lõppsessiooni üks määravamast võimalusest rahva vusraamatukogude keskset rolli südamlikumaid hetki oli president raamatukogude positsiooni kind digitaalinformatsiooni kogumisel, Christine Deschampsi kõne uuele lustamisel. Rahvusraamatukogu säilitamisel ja juurdepääsu või presidendile Kay Raserokale, kes de sektsioon oli valmistanud ette maldamisel; töötas Botswana Ülikooli Raa arutelu teemal "Rahvusraamatu ■ Lepingu projekt "IFLA ja matukogus. Seitsme kuu pärast, kogu kui infoportaal: virtuaal- CDNL-i vaheline liit, bibliograa 2004. aasta kevadel, vahetub ka raamatukogu virtuaalkasuta- filised standardid (ICABS)". peasekretär Ross Shimmon, kelle jatele". Infoportaalide kogemusi Kohtumisel IFLA presidendi ja järglane on küll valitud, kuid jagasid Austraalia ja Šveitsi rah peasekretäriga olid taas arutlusel kuna temaga toimuvad alles vusraamatukogu ning Shanghai põhiprogrammid (ALP, РАС, läbirääkimised, siis nime veel ei ning Saksa Riigiraamatukogu UDT jm.) ning võimalused nende avalikustata. esindajad. arendamiseks, kuid kahjuks IFLA Täiesti uuenenud on 10-liikme- Tavapäraselt IFLA aastakonve rahaline seis lubab loota vaid rah line IFLA juhatus, mille koosseisus rentsi ajal koguneval maailma vusraamatukogude algatusele. on võimalus järgneva kahe aasta rahvusraamatukogude direktorite Berliini konverentsi üks positiiv jooksul töötada ka allakirjutanul, konverentsil (CDNL) osales see semaid elamusi olid raamatu täites vastutusrikkaid ülesandeid kord 51 riigi esindaja. Konverents kogude külastamine. konverentsi planeerimise komi toimus ajaloolises Riigipäeva 1661. aastal loodud Riigiraa tees ja valitud presidendi Alex hoones, kus nüüd töötab Saksa matukogu Berliinis - Preisi Kul Byrne'i juhitavas IFLA uue stra Liitvabariigi parlament. tuurikeskus - on äärmiselt dra teegia töörühmas. Käsitletud teemad: maatilise ajaloolise taustaga raa ■ "Digitaalpärandi säilitamine" matukogu. Pärast Teist maailma Kokkuvõttes võib hinnata Ber - UNESCO harta projekt, mis sõda oli raamatukogu jagatud liinis toimunud IFLA 69. aasta tuleb arutlusele UNESCO pea kaheks: üks osa Ida-Berliinis, teine konverentsi õnnestunuks, tulekul konverentsil oktoobris 2003; Läänes. Alles 1992. aastal toimus on uued kohtumised: ■ USA Rahvusliku Teaduse taasühinemine. Täna on selle Fondi algatatud viie aasta projekt kogudes 10 miljonit raamatut, 2004 - Buenos Aires, Argentina "Rahvusvaheline laste digitaal 4400 inkunaablit, 18 000 käsikirja 2005 - Oslo, Norra raamatukogu", mis sisaldab pari jm. teavikuid. Raamatukogu aja 2006 - Soul, Korea Vabariik maid lasteraamatuid üle maailma loolised kogud asuvad endise Ida- 2007 - Durban, Lõuna-Aafrika ja mille kasutamine on tasuta Berliini osas Unter den Lindenil - 2008 - Quebec, Kanada interneti kaudu. Projekti teostajad hoones toimuvad praegu suure on Marylandi Ülikooli Raamatu joonelised ehitustööd, et taastada Tiiu Valm, kogu ja Interneti Arhiiv; suur lugemissaal ja parandada RR-i peadirektor hoiutingimusi. ■ SÕNUMID ja matukogu- keelne Jon Library 1. projektides pa portaaliga käib ja arendamine, tukogud, kultuuriportaali luua professionaalset mise kohalike Norra raamatukogude dokumentatsiooni direktoraadi, tähtsuse kohta. raamatukogude elektrooniline teenustele. samal kul oleks luua rahvusliku ühendused, professionaalsed lausa kavandatud laiemate Peamiseks kohalikul sioonide ülemaks seumid damiseks.

ABM-utvikling Amet Reformid Arhiivistaatuse Ameti Piirideta Rahvuslik jaanuarist

toimimise KULTUURIVALDKONDA NORRA muuseumide Amet

arhiivide, Birger

Norra

teadus-

ühtsed töö

pikaajalise integreeritud

kättesaadav koduleht: kultuuri-

ajal

Ameti ühendada.

and

arhiivi-, viia

koordineerib

ülesandeks

ülesandeks analüüs on

selle muuseumid moodustati

ühiskonnakihtide tasandil, tegevust

0stby. juurdepääsu seotud

Viie eesmärgiks

muuseumivõrgu ning Museum

ühtse endine kasutajasõbralikud ja peaksid raamatukoguteenindus.

2003. eest. reformiga esmajoones regionaalsete mis muuseumireform.

raamatukogude

http://www.ab7n-utvikling.no/om/english.html kallal, muuseumiamet

Norra

raamatukogu, erialaraamatukogudes, raamatukogu- aasta

kui

http://www.kulturnett.no/ varade Euroopa

strateegia

büroo

taset

ning REFORMIS kirikuasjade asutustest

Portaal on administratiivse kõigile

ja alustas vastutab

samuti

muutmine.

raamatukoguteenuste

muuseumide Norra

Nii nii

on ning Authority

jooksul

on majanduslikult ja et tugevdama ja

aluseks

Norra muuseumiameti

nende ellu

elektroonilistele tahetakse riiklikul, kunstiasutused nõustab täielik kasutaja ühendamisel. ka moodustatakse

aktiivne Liidu lugejaile arhiivide, ühendab Norras aitama edendab akadeemiliste muuseumiameti

väljatöötamine.

viia

rahvusvaheliste

loomisele. kätte ja on ka arhiivide

juurdepääsu

rahvaraamatukogude

säilitamise

toimetusele

kogu muuseumiameti mis

avamine

Reformi programmides. kavas

( teenused.

kolm ABM-utvikling).

Norra

Norwegian

muuseumide ja nimetatud

Selle

saaks tööd

osalemine ühe tihedas nimetatud

regioonide regionaalsel

juhtimise nii arhiivide

nende arhiivid, liidaks

raamatukogude

riiki

reformi.

luua

viieks

rahva-, ökonoomsed päringuga.

võimaldades arhiivi-,

Eesmärk veebipõhise

ning materjalide Amet

info eesmärk kogudele koostamise neile

ja ja võrk, koostööd.

ning

koostöös hõlmava

tugevad ka

võimal direktor Archive, info Ene teadus-

institut

kogude kasuta alla aastaks praegu raama Euroo eriala kõigist

suhete

Norra inglis kooli alade muu kõige allub ühis

selle raa

Riet

mis kui

või nii on on ja

be Union? FIRST the Association, On the The bequeathed ety present department's including stock, green opened In PUBLIC collection. lection The An The - because background nian An knowledge ciation Story providing the the Tampere The ever, but research funds text. public libraries Performance Statistical There DEVELOPMENT the Are Minister Book Information and and semination reason, Grey RESEARCH Estonian the The society. Libraries Grey Estonian A

May its Forum

through Estonian

interview association library's explosively quality question not context Gaining as articles development

floors delegates author

Estonian

Library state

literature is

priorities

a are

and Literature

are of Heritage libraries' an

might major occasion

to not 2003 to structure gradually disseminated COLUMN

the libraries

are

librarianship.

University

the information

1,182

Viljandi,

the access

measures

spent policy,

blue. LIBRARIES of lending Librarian

the in

and of

channel. or

of provides amount his ensuring

of was

emigre cooperation separately the the what

indicators

remind

with of

collection. the public. New part library public Estonia

concern Culture

Estonian Public

these has libraries includes a growing in Strategies personal ofthe

skills. LIBRARIES

indicators

new ELA

In on to the

in together.

of Tampere

building Library of the

the becoming in

Minister

had of information

contrast

the April Building researcher

public

of stock, grey

Viktor

outstandingly 8

change

changes the The of

library the building the

The a an and

th Board actual future. the via channel,

guild, guild, ACTIVITIES Reputation

80 grey

Congress is

ELA reviewed. of and in

during Technology.

through Because materials

overview

culture library th library

with

Is high

literature, Networked the library article usual a

composition

information public 2003 Estonia

are anniversary

are

of libraries

Modern reading

literature

Authority,

of with University network

member every state is Kõressaar more

national which The and

relatively quality satisfactory. the of Culture

and of

designed bookselling the resources.

Europe the on

collection to

gives has and

of electronic libraries the

the

author how

the university and according

It produced

the of the and

past year. a good

open

its

main

Estonian

has

Opinion

2,721 Central Library

room She

Humanities

the

study the - is bibliography. ponders

Librarian Viljandi of previous

an value

future position Urmas services, they and World

of of more

well

high

its

and access in transportation The is

focused goal librarian's of and overview unpublished the a

is sqm

than

years

publishing,

be members' of

In the stock Maire different should

trip channels

Guild now to Technology's and for

organised

and of worth in the topical Librarians special Estonian article

Paet the will

recognised

upon

the Saima shelving, College of

future

of completely grey on the that user Anneli

various

in Mihkel and

role

Viktor

other on total

Aiki opinion future, on

librarianship and statitics be

Mait

about

university be

The European Liivamets the Anu

highlighted

open Ene value the literature. discusses or

serving in training,

what the in colours: and Librarians and,

professional

floor

interpreted. Andla

the its

Librarians' documents

of libraries Pärnu and children's Library the the area, Tibar of Kõressaar

purposes, answer a

functions Kuiv

Talts

the ensuring research the the the

new Nuut Culture. Riet

that shelves,

that

Volt the essence for of

Trade should

for library world, closed space. public

asso

tasks how book 2002. Esto

was soci

con

red, that and and col dis

our the 14 the the

12 18 19 16 in

of in in to 4 8 5

of the library's staff have changed; they also have to work at the Of 335 participating specialists of the field 71 represented Estonia, reference desk. A free-of-charge public Internet access point is avail who at the bipartite plenary session spoke about Estonian tradi able in the Periodicals reading Room. tional music, its collections and researching, and about using it in composing the music. One of the major events of the conference was the session of the IAML Cataloguing Commission, where func THE ANSWER PLACE 22 tional requirements for bibliographic description and conceptual Head of the Library of the Estonian Agricultural Univer issues of the cataloguing of music were discussed. sity Tiina Tohvre, Deputy Director of Tallinn Technical Tiiu Valm was elected a member of the IFLA Governing

University Library Gerda Koidla, and Executive Manager Board 43 SUMMARY of the Estonian Libraries Network Consortium ELNET Riin Director General of the National Library of Estonia Tiiu Valm will Olonen ponder upon the importance of Estonian library held the position at the Governing Board, taking part in the work of ■ journal Raamatukogu. the Conference Planning Committee and the Working Group of IFLA New Strategy. RECENT LITERATURE ON LIBRARIAN SHIP The IFLA Annual Conference in Berlin Tiiu Valm 44 An overview of the 69th IFLA Annual Conference Access Point Li brary: Media - Information - Culture in Berlin on 1-9 August. Most of STATISTICS the papers focused on the future libraries, the keywords being Estonian Public, Special and Research Libraries in 2002: globalisation, open access, information society, virtual libraries, etc. Labels Heli Priimets 27 At the Conference a new President of IFLA Kay Raseroka from the Botswana University Library took the office. In spring 2004 the present Secretary General Ross Shimmon also resigns. The IFLA FRIEDRICH REINHOLD KREUTZWALD - 200 Governing Board of ten members was totally renewed. What Fr. R. Kreutzwald's Library Tells Us Aimi Hollo 30 Norway is Reforming the Sphere of Culture Head of the Fr. R Kreutzwald Memorial Museum provides an over Ene Riet 46 view of the publications that once belonged to the personal library of Kreutzwald and presently maintained by the museum. The Mu seum has acquired 220 German-language books. The choice of books of the founder of our national literature and a medical doctor bears witness of his diverse interests and convictions.

ESTONIAN HISTORY OF IDEAS Kas olete juba tutvunud? Creation Inspired by Longing Tiiu Tosso 32 A review of an Estonian composer Eduard Tubin's collection of articles Rändavate vete ääres (By the Travelling Waters) published in the series Eesti mõttelugu (Estonian History of Ideas) in 2002. The EESTI RAAMATUKOGUD- collection uncloses a world famous composer of symphonies' atti ESTONIAN LIBRARIES tude towards several phenomena of musical culture, reflecting the environment that surrounded the composer in Estonia and in Swe den. Rikkalikult illustreeritud reklaamväljaanne “Eesti raamatukogud - Estonian Librar ESTONIAN LIBRARIANS' ASSOCIATION ies" ilmus Eesti Rahvusraamatukogu ja Serving Society Ene Riet 34 ajakirja “Raamatukogu” kirjastusel An overview of the 8th Congress of Estonian Librarians, held on 9- raamatukoguhoidjate VIII kongressiks 10 June in Viljandi. The overviews of the position of Estonian li braries and librarianship during the recent five years were on the juunis 2003. agenda; collections, user services and librarians' training were sepa rately treated. A tour was made to the new building of Viljandi Väljaanne sisaldab eesti- ja ingliskeelse Town Library and to the Viljandi College of Culture. paralleeltekstina ülevaate Eesti raamatu Discovering Valga County Irma Raatma 36 An overview of a seminar for rural libraries held on 17-19 June at kogusüsteemi hetkeseisust: Nüpli in Valga county. The main issues treated were library acqui sition, financing and collection development. - trükitoodangu statistika A Summer Seminar for School Libraries - raamatukogude üldiseloomustuse Vaike Mändmaa 38 An overview of the ELA's School Libraries Section's summer semi - ülevaated ERÜ-st, RR-ist nar A School Library's as a Learning Centre's Role and Goals for the - teadus-, eriala ning rahva- ja kooli Learning Process on 26-28 June in Pärnu county. Swedish, Finnish raamatukogudest, and Latvian school librarians also introduced their work experi - infoprofessionaalide koolituse ja ences. täiendusõppe süsteemist NEWS - ajakirjast “Raamatukogu” The Oeiras Manifesto - the PULMAN Agenda for e- Europe 40 Hind 45 krooni The Glasgow Declaration on Libraries, Information Ser Tellimine RR-i kodulehelt väljaannete alt vices and Intellectual Freedom 41 aadressil: World Conference of Music Libraries in Tallinn http://www.nlib.ee/anded/est_rmtk.html Aurika Gergeležiu 42 tel. (0) 630 7520 An overview of the most important issues treated at the Interna tional Association of Music Libraries, Archives and Documenta tion Centres' (IAML) Annual Conference in Tallinn on 6-11 June.