• Karksi valla infoleht • Nr. 2 (192) Veebruar 2012 •

Hea vallarahvas! Kodumaal on hea elada Olete oodatudd Foto: Kalmer Märtson Eesti Vabarii- „100 põhjust, miks on Eestis hea ela- gi 94. ja da?” küsib Eesti Vabariigi president Karksi valla Toomas Hendrik Ilves selleks loodud 20. aasta- Facebooki kodulehel. Vastuseid on päeva pidu- kogunenud palju ja igaühel on oma likule tähista-- arvamus. Eesti paistabki igaühele misele 24. veeb-eb- omamoodi hea elupaigana. Kes kiidab ruaril Karksi-Nuias nelja aastaaega ja loodust, kes isiku- 11.00 pärgade asetamine Vabadus- tunnistust ja selle võimalusi, mõned sõjas langenute mälestussamba ja- tunnevad heameelt riigi elatustase- lamile mest, emapuhkusest, mõned aga eest- 12.00 pidulik kontsertaktus Kark- lase visadusest ja tarkusest. Miks me si valla kultuurikeskuses niimoodi küsime Eesti kohta? Kas ❖ valla aukodaniku tiitli ja teene- meie eestlaste usk oma riiki on kõiku- temärkide üleandmine, tublima- ma löönud, et otsime internetiavarus- te sportlaste, kultuuritegelaste ja tes küünarnukitunnet, millele toetu- heakorrakonkursi parimate tun- des üksteist veenda Eesti headuses. nustamine On teada tõde, et iga ühisus on nii tu- ❖ ainulaadse koosseisuga ansambel gev, kui on tema liikmed, sama kehtib Una Corda, koosseisus Ene Nael ka Eesti riigi kohta. Iga inimene on (klavessiin), Kristi Mühling (kan- tähtis, sest nii luuakse ühine heaolu, nel) ja Liis Viira (harf) esitab ees- mida üheskoos tarbida. Tänases maa- ti muusikat viimasest aastasajast ilmas on tagatud inimeste vaba liiku- ❖ suupistelaud mine ja rahvas liigub sinna, kus on Hendrik Agur kergem oma eluga toime tulla. Eest- volikogu esimees laste väljavoolu peatamiseks riigist on- Arvo Maling gi presidendi üleskutse esitatud. vallavanem 94 aastat tagasi Eesti riiki rajades kirjutati põhiseadusesse: Eesti riik on Bussid väljuvad: loodud selleks, et tagada eesti rahvu- 10.00 Lilli–Karksi-Nuia se, keele ja kultuuri säilimine läbi ae- August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi õnnesoovid Karksi valla 20. sünnipäevaks gade. Igaüks, kes räägib eesti keeles, Sudiste–Hirmuküla–Tuhalaane– kes toetab eesti kultuuri, annab kind- maks teenistusvõimalus kodukohas, hal välja toodud need, kelle rahvas on nud Andi Sõmmer. Vallasekretärina on Pärsi–Karksi–Polli–Karksi-Nuia lasti põhjuse, miks on Eestis hea ela- kas töö on huvitav ja tagab piisava sis- valinud valda juhtima rohkem kui Inge Dobrus olnud kaasosaline kõiki- 10.00 Sudiste da ja seeläbi ka oma panuse Eesti rii- setuleku. Karksi vallast esitasid ettevõt- kümneks aastaks ja nii oma panuse val- de vallavalitsuse ja volikogu otsuste 10.05 Hirmuküla gi säilimisse. Kas see on põhjus, miks jad Äriregistrile 2010. aastal täpselt sa- la arengusse andnud. Heino Luik on juures rohkem kui 20 aasta vältel. 10.15 Tuhalaane on Eestis hea elada ka Sinu jaoks? da majandusaasta aruannet. Selle näi- valitud aastast 1993 kõigi kuue voliko- Põhjus, miks koduvallas on hea ela- 10.30 Pärsi Käesoleval aastal möödub eestlaste tajaga oleme märgatavalt üle Eesti gu koosseisu, sealhulgas on ta juhtinud da, hakkab igast inimesest endast. 10.40 Karksi juhitud omavalitsuste sünnist 146 aas- keskmise teiste valdade seas elaniku vallavolikogu tööd 10 aasta vältel. Aas- Lüües kaasa valla juhtorganites või ko- 10.45 Polli tat ja 13. veebruaril täitub Karksi valla kohta. Meie inimesed on ettevõtlikud tast 1996 on viie vallavolikogu koossei- misjonides, olles ettevõtja, aktiivne 10.30 Maie–Karksi-Nuia taastamisest 20 aastat. Seetõttu võiksi- ja meie ettevõtjad pakuvad tööd nii su kuulunud Liidia Klaas, juhtides ko- inimene ühingute tegevuses, taidleja 14.30 sõidutavad bussid pidulised me küsida riigipea eeskujul 100 põh- oma valla rahvale kui ka naabritele. gu selle aja volikogu sotsiaal- ja tervis- või lihtsalt piirkonna üritustes osaleja koju tagasi just, miks on Karksi vallas hea elada? Tähtis on iga töökoht, tänu millele pa- hoiukomisjoni tööd, Leo Liiber viis lin- annamegi põhjuse, miks on koduval- Ilmselt on need vastused palju isikliku- raneb inimeste ja ka valla heaolu. navolikogu esimehena ellu valla ja lin- las hea elada. mad, seotud kodukoha, tööpaiga ja pa- 20 aasta jooksul on valla avalikud na ühinemise 1999. aastal ning väsima- President Ilves on ütelnud: „Eesti ei tapäeva ja Eesti Vabariigi 94. aasta- kutavate avalike teenustega. Igaühele teenused palju arenenud. Nii nagu 146 tu spordimees Raimo Sarv. Neljas vo- saagi kunagi valmis. Ta kasvab pare- päeva puhul! on tema kodu kõige tähtsam, kus tun- aastat tagasi hakkasid eesti soost talu- likogu koosseisus on külaliikumise ja maks ja tugevamaks. Ta küpseb ava- Elagu Eesti! da ennast turvaliselt ja hästi. Kodu pojad korraldama oma kodukoha hea- spordikomisjoni tööd vedanud Enn tumaks ja suuremaks. Meie ühise ar- seob meid kindla paikkonnaga. Samas olu, on seda 20 viimasel aastal teinud Sarv. Ühes volikogu ja kolmes vallava- mastuse ja hoolimise toel.” Arvo Maling muutub inimese jaoks järjest tähtsa- inimesed meie endi seast. Olgu siinko- litsuse koosseisus on oma panuse and- Õnnitlen kõiki Karksi valla 20. aas- vallavanem Pildialbumit sirvides Foto: Margus Mõisavald

Piltidel on meie elus eriline koht. Mä- lahkuvad igaviku teedele ja meie hin- kolm poega, siis üks päris talu, teine Iga-aastastel aineolümpiaadidel, lestused uhkavad sust üle, meenuvad ge jääb kahetsus: oleksime pidanud... läks koduväiks, aga kolmandale või- konkurssidel ja võistlustel on meie hetked, sündmused – olnu. Vaatan pilte eakate klubi Hõbeniit maldati kindlasti haridus, et advokaat, kooli õpilased saavutanud auhinnali- Näe, siin on Margus Mõisavalla pil- jõulupeost. Milline elurõõm! Osatak- kirikuõpetaja või koolipapa oleks si kohti. Meie vallavanem Arvo Ma- did Karksi loodusest erinevatel aasta- se pidutseda ka eakana. Üks paar on „omast käest” võtta. Külakogukond lingki ja kooli direktor Jaak Israel on aegadel. Ega igapäeva elurütmis pane sellises tantsuhoos, et annab silmad avas oma maakohas kooli ja õpetaja oma kooli poisid. Kord ühel kokkutu- tähelegi, kui kaunis on meie kodupaik, ette nii mõnelegi noorele. Ja siin on oli lugupeetud inimene. Aga nüüd: lekul, kui kõik rääkisid oma suurtest pilte vaadates noogutad endamisi: ja- fotod ühistest väljasõitudest Ahvena- kaotatakse väikesed koolid, suretatak- saavutustest ja mitmekordsest kõrg- jah! Ega asjata öelda, et Karksi on Ees- maale, Võrru, Pokumaale. On suur se külaelu, sest see pole kasulik. Meie haridusest, pöörduti ühe tüdruku ti Šveits. Aga küllap nii mõtlevad kõik, asi, et inimesed saavad kodust välja, gümnaasiumi püsiminegi on häda- poole (kokkutulekul on kõik ju tüdri- kel kodukant kallis. kas või näiteks Paaniksele (haridus- ohus. Väidetakse, et linnas saab laste- kud ja poisid), et mis sinust on saa- Erilised pildid on uue kergliiklu- seltsi väljasõit). le paremat haridust anda. Aga tihti ei nud. Vastus oli lihtne: „Mina olen sega tee avamiselt. Tulede kaskaad, Kaua ootasime kultuurikeskuse tunne linnakoolide õpetajad oma õpi- ema!” Tõepoolest: küsimus maa laste- purskkaevu värvilised joad ja uhkelt valmimist. Vana kultuurimaja oli ajast lasi üldse. Meil teatakse, et selle lapse ga täitmisest on probleem. Seda enam kulgevad teed August Kitzbergi mo- ja arust. Kui tantsijad polkat vihtusid, kõht on tühi, sel lapsel oleks uusi jala- teeb rõõmu, et sellele meie vallas numendi juurest järveni. Usun, et siis mõtlesin hirmuga, et millal see varje vaja, tolle vanemad „tipsutavad” mõeldakse. Ilus lasteaed, renoveeritud kui kirjanik veel elaks, siis ta kind- põrand kokku kukub. Kultuurikeskus ja haigest põngerjast ei hooli keegi, ujula, jõusaal, staadion, terviserajad, lasti noogutaks ja sõnaks: „...Sa tun- on mõelnud nii noortele kui ka eaka- selle Jütsi kodul tuleks silm peal hoi- noortemaja – ole aga ise agar kasuta- ned enese maakoha ilust otsekui matele, pakkudes võimalusi käsitööks, da, tolle vanematega peaks vestlema. ja ja küll need lapsed ka tulevad ja jää- joobuvat.” võimlemiseks, rääkimata laulmisest- Meie õpetajad tunnevad kõiki peresid vad, sest siin on hea elada. Viiu Lepik Vaatan pilte mitmesugustest üritus- tantsimisest. Võimaluse piires kutsu- ja on ühtlasi nii nõudlikud kui ka hoo- Inimene pole kunagi millegagi ra- test. Siin on rahvatantsijad tantsupeol, takse esinema teatritruppe, lauljaid, livad iga lapse suhtes. Kui pealinnas hul. See on nii hea kui ka halb. Halb koorid laulupeol. Värske pilt on Mul- interpreete, nii kutselisi kui ka isete- mõeldakse ja räägitaks õpilaste kooli- selles mõttes, et ollakse mugavad, loo- ellusin, töötasin, kasvatasin oma lap- gimaa kihelkondade päevast. See oli gevuslikke. Jõulude aegu astus lavale lõuna tasustamisest, siis meie vald on detakse sellele, et keegi teeb, keegi toi- sed. Olen kui üks jändrik puu Mõisa- tõesti väga meeldejääv. Iga kihelkond vaimustav näitetrupp Pool Kuus oma juba ammu ilma pikema kärata leid- metab minu eest. Ei olda rahul palju- valla fotolt, kes on oma juured süga- tutvustas oma kodukohta. Huvitav oli „Kadunud susside saladusega” ja vii- nud vajamineva summa, et toitlusta- de asjadega ega mõelda sellele: mida vale järvekaldasse surunud. Tüvi on vaadata slaidiprogramme, kuulata ja mane kontsertelamus oli Silvi Vraidilt, da kõiki õpilasi. Ja täiesti vale on ar- mina saan ära teha oma kodukoha aja jooksul pahklikuks ja jämedaks vaadata nii väikeste kui ka suurte esi- kelle prantsuse šansoonid ei jätnud lii- vata, et meie gümnaasiumi õpitase on heaks. Karksi-Nuia on meie kodu ja muutunud, kuid oksad tervitavad en- nemisi. Peaksime enam väärtustama gutamata kellegi südant. küsitav. Siin on pildid Epp Petronest, mitte keegi ei tee midagi meie eest ära. diselt kevade urblemist, suvede leitsa, oma kodukoha murret. Kui palju on Siin on pildid koolist. Mis oleks kirjanikust, kelle teostele on raamatu- Tuleb ise olla agar ja tegutsemisaldis. sügise kulda ja talvede härmakangast. veel neid, kes „mõistave kõnelde mul- kool ilma lasteta! Aga niiviisi praegu kogus lausa järjekord seatud; Mehis Lihtne on viriseda, raske tänada. Ole- Sulen albumi, sest toimetamised gi kiilt”? Asta Jaaksoo, Lille-Astra Ar- just kiputakse mõtlema. Pole tähtis, et Heinsaarest, tunnustatud novellistist; me harjunud saama, mitte vastu and- ootavad. 20 aastat Karksi valda – see raste, Ants Järv, Hillevi-Kärt Muska ja haridust jagataks kodulähistel, mõel- Marko Mäetammest, kunstnikust; ma ja tänama. Karksi vald on nimeta- on ühest küljest nii lühike aeg, aga tei- mõned iseõppinud. Peaksime enam des peredele, inimestele, kes siin ela- Margus Hundist, kuulsast sportlasest; tud kõige turvalisemaks kohaks Vil- sest küljest on justkui noorukist sirgu- väärtustama ka oma kodukoha ajalu- vad, vaid kuidas odavamalt välja tul- Ave Kikasest, teadlasest ja paljudest jandimaal. Mina olen siin elanud ko- nud mees. gu. Praegu veel mäletatakse. Aga aeg la. Eestlane on ajast aega haridust vä- teistest: geeniteadlastest, arstidest, fü- gu elu: siin möödusid mu lapsepõlv ja teeb oma töö – inimesed, kes teaksid, ga tähtsaks pidanud. Kui talunikul oli sioterapeutidest, kohtunikest. noorusaastad, siin käisin koolis, abi- Viiu Lepik KARKSI SÕNA 2 Veebruar 2012

Karksi vallavolikogu Toosi kruusakarjääri – mäetööstus- Margus Mõisavald on Foto: Jaan Pääsuke Teenetemärgi saab maa (7,64 ha); Äriküla külas Toosijär- seitsmes Karksi valla Helvi Visnap 18. jaanuari istungil ve – maatulundusmaa (10,89 ha). Võtsid osa: Hendrik Agur, Katrin Ki- ❖ Määrati kinnistu jagamisel moo- aukodanik Karksi valla teenetemärk otsustati an- vistik, Liidia Klaas, Harri Kunimägi, dustunud katastriüksustele koha-aad- da Helvi Visnapile aktiivse kodaniku- Alli Laande, Laili Lamp, Leo Liiber, ressid ja sihtotstarbed järgmiselt: 18. jaanuari istungil otsustas volikogu liikumise ja folklooripärandi edasi- Heino Luik, Indrek Palu, Olavi Pilk, Karksi-Nuias Tartu mnt 21 – elamu- anda valla aukodaniku nimetuse ning kandmise eest. Maire Sala, Enn Sarv, Raimo Sarv, maa (3064 m2); Tartu mnt 21a – ela- sellega kaasneva teenetemärgi ja elu- Helvi Visnap on sündinud 22. juulil Tarmo Simson ja vallavanem Arvo mumaa (175 m2); Lilli külas Ilumetsa tööpreemia endisele koolijuhile, kaua- 1936. aastal Hiiumaal, Käina vallas. Maling. Puudus Andre Aavastik. – elamumaa (9109 m2); Ilumetsa – aegsele õpetajale ning kodu-uurijale Helvi on lõpetanud Haapsalu Pedagoo- ❖ Kuulati ülevaadet Karksi valla 2011. maatulundusmaa (pindala 15,23 ha). Margus Mõisavallale. gilise Kooli algklasside õpetajana. Pä- aasta eelarve täitmisest ja arutati teisel ❖ Anti nõusolek Karksi-Nuias Aru- Margus Mõisavald sündis 6. juulil rast kooli lõpetamist suunati Helvi töö- lugemisel 2012. aasta eelarve projekti. mäe tn 7 kinnistul raiuda maha viis 1937. aastal Halliste vallas. 1949. aas- le Tuhalaane kooli, kus ta töötas algul ❖ Otsustati müüa valla omandis olev kuuske Kase tn 2 kinnistul raiuda ma- tal asus ta elama Karksi-Nuia, kus jät- õpetajana ja 1968. aastast koolijuhina ühetoaline korter Rahumäe 1-17 alg- ha neli saart ja üks pärn. kas alghariduse omandamist ning see- kuni kooli sulgemiseni 1997. aastal. hinnaga 3000 eurot ja Oti külas asuv ❖ Nõustuti OÜ JAVO Grupi tehtavate järel jätkusid õpingud Abja Keskkoo- Helvi eestvedamisel moodustati Tu- Piiri kinnistu (pindalaga 5137 m2) geoloogiliste uurimistöödega Sudiste lis, mille lõpetamise järel siirdus ta õp- halaane Külaperede Selts, mille tege- alghinnaga 1000 eurot. külas Mägede kinnistul 4,3 ha suurusel pima Tallinna Pedagoogilisse Instituu- vus on aastaid olnud väga sisukas. ❖ Karksi valla aukodaniku nimetus ja maa-alal, et selgitada välja liiva-kruu- ti matemaatika-füüsika erialale. Helvile omase ettevõtlikkusega on sellega kaasnev Karksi valla teenete- sa varu, kvaliteet ja kaevetingimused. Pärast instituudi lõpetamist alustas Margus Mõisavald korraldatud erinevaid käsitöö- ja ter- märk otsustati anda endisele kooliju- ❖ Dmitri Oraval lubati paigaldada Margus Mõisavald koolmeistrina ko- visepäevi, köögi- ja aiatunde, käidud hile, kauaaegsele õpetajale ja kodu- Luuka puhkemaja reklaamtahvlid dukandis ja on matemaatikat õpeta- Foto: Eha Roosalu õppereisidel, võõrustatud külalisi, uurijale Margus Mõisavaldile. Karksi-Nuia. nud 50 aastat. Matemaatikahuvi on ta korraldatud näitusi jpm. Seltsi algatu- ❖ Karksi valla teenetemärk otsustati osanud edasi anda ka oma õpilastele, sel toimusid 2011. aasta aprillis Tuha- anda Helvi Visnapile aktiivse kodani- 23. jaanuari istungil kes on omandanud pedagoogi kutse laanes Kooli talus kuuendad Karksi kuliikumise ja folklooripärandi edasi- Võtsid osa: Arvo Maling, Jüri Kert, (näiteks Riita Lepik, Toomas Abel, Ka- valla sõnakunstiharrastajate päevad. kandmise eest. Urmas Suurpuu, Andi Sõmmer, Arne rin Valksaare (Lenk) Piret Kukk 15 aastat on tegutsenud Helvi Vis- ❖ Vallavanem Arvo Malingut tunnus- Tae ja vallasekretär Inge Dobrus. (Elias), Anneli Berštein (Rõigas), Ree- napi juhendamisel laulu- ja tantsuan- tati Karksi valla tänukirjaga tulemus- ❖ Otsustati korraldada suuline enam- ne Univer, Anneli Veevo jt). sambel Sügislill. Tema käe all on õp- liku tegevuse eest valla juhtimisel ja pakkumine Oti külas asuva Piiri kinnis- Aastatel 1967–1972 töötas Margus pinud tantsurühmad Tuhalaanes, arendamisel seoses vallale omavalit- tu ja Karksi-Nuias asuva Rahumäe tn Mõisvald Nuia Keskkooli direktorina. Karksis ja Kärstnas. Rühmad on esi- susliku staatuse andmise 20. aastapäe- 1-17 korteriomandi võõrandamiseks. Lisaks aastatepikkusele pedagoogitöö- nenud oma küla pidudel, valla üritus- vaga. ❖ Otsustati pikendada kuni 31. det- le on ta Karksi vallale tuntust toonud tel, maakonnas ja kaugemalgi. sembrini 2020 Karksi Kultuuriseltsiga fotograafi na, eksliibriste joonistajana ja Karksi vallavalitsuses sõlmitud tasuta kasutamise lepingut kodu-uurijana. Margus on korraldanud Karksi kultuurimaja kinnistu ja küla- fotonäitusi ja taastanud hulgaliselt aja- 16. jaanuari istungil maja hoone kasutamiseks. loolisi fotosid Karksi-Nuiast ning selle Võtsid osa: Arvo Maling, Jüri Kert, ❖ Väljastati ehitusluba Valeri Jaaksoo- piirkonnast. Margus Mõisavalla eestve- Urmas Suurpuu, Andi Sõmmer, Arne le sanitaarruumide hoone püstitami- damisel avati 2011. aasta suvel kooli- Tae ja vallasekretär Inge Dobrus. seks Maie kinnistule Leeli külas. muuseum, kus ta juhendab õpilaste uu- ❖ Otsustati viia Karksi valla 2011. aas- ❖ Tunnistati edukaks riigihanke rimistöid ja annab muuseumitunde. Helvi Visnap ta bilansist välja lootusetud nõuded „Karksi vallale 2012. aastal investeeri- summas 1201,67 eurot. mislaenu võtmine” AS SEB Pank pak- ❖ Arutati viiendal lugemisel Karksi kumus (6 kuu EURIBOR + 1,978%), valla 2012. aasta eelarve projekti. kui vastavaks tunnistatud ning majan- ❖ Kiideti heaks Viive Siiruse hajaasus- duslikult kõige soodsam pakkumus. Õpetajate palgaraha ja haridusreform tuse veeprogrammi aruanne tööde te- ❖ Otsustati viia läbi hange “August Haridusministeerium otsib pingsalt va- leb anda 22 õppetundi. Kõrghariduse- ja selle saamine tuleb tagada igale lap- gemise kohta Pilgo I kinnistul Sudis- Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi spor- hendeid õpetajate palkade tõstmiseks. ga pedagoogide palga alammäärad on sele. Gümnaasiumiharidus seda ei ole te külas. dikompleksi ventilatsiooni ehitustööd” Kuu aega tagasi süüdistati meedias noorempedagoogil 608,18 eurot; peda- ja õpivad need, kes saavad ja tahavad. ❖ Määrati August Kitzbergi nimelise ja kinnitada hankedokumendid. omavalitsusi, et nad ei maksa palka- googil 644,04 eurot; vanempedagoogil Põhiharidust reformib riik õpetajate Gümnaasiumi õpetajale Reet Rosenb- ❖ Arutati Haridus- ja Teadusminis- deks kogu raha, mida nad riigilt selleks 736,07 ja pedagoog-metoodikul 888,88 töötasu kaudu. Riik tagab kogu vaja- latile alustava õpetaja toetus netosum- teeriumi põhiseisukohti gümnaasiu- otstarbeks saavad. Kuigi riigikontroll ja eurot. Kesk-eriharidusega pedagoogi- mineva õpetaja palgaraha, kui põhi- mas 2000 eurot. rahandusministeerium haridusminis- de palgad on 15% madalamad. Klassi- kooli klassis on vähemalt 17 ja güm- ❖ Otsustati sõlmida leping osaühin- teeriumi väite ümber lükkasid, vaata- juhatajad saavad lisatasu 60,88–88,90 naasiumi astmes 21 last. Näiteks kui guga K&M Projektbüroo August Kitz- me siiski, kuidas on Karksi vald õpeta- eurot vastavalt oma ametijärgule. 9-klassilises koolis on alla 153 lapse, bergi nimelise Gümnaasiumi ujula ja jate palgaraha viimasel kolmel aastal Teine haridusministeeriumi väide siis maksab omavalitsus osa õpetajate ujula riietusruumi ventilatsiooni pro- kasutanud. 2009. aastal eraldas riik on, et reorganiseerides koolivõrku, palkadest oma vahenditest või on sel- jekteerimiseks maksumusega 1800 eu- õpetajate palkadeks koos maksudega saab õpetajatele rohkem palka maks- les koolis liitklassid. Viljandi maakon- rot, osaühinguga Viljandi EKE projekt Karksi vallale 6 814 000 krooni, samal ta. Haridusministeerium kavandab nas ei ole ühtegi põhikooli, kus oleks Tuhalaane külamaja hoone rekonst- ajal kulus palkadeks 6 842 006 krooni. gümnaasiumiastme reformi, millega niipalju lapsi. August Kitzbergi nime- rueerimisprojekti koostamiseks mak- 2010. aastal olid vastavad numbrid soovitakse ühtlustada koolide taset ja lise Gümnaasiumi põhikooli astmes sumusega 1344 eurot ja osaühinguga 6 573 615 ja 6 650 545 krooni ning samas saavutada ka rahalist kokkuhoi- õpib 292 ja gümnaasiumi astmes 66 Viljandi EKE projekt Ainja krossiraja 2011. aastal 420 651 ja 420 968 eurot. du. Taseme ühtlustamiseks soovitak- õpilast. Seega vastab meie valla kool geodeetilise alusplaani mõõdistami- Seega on Karksi vald igal aastal riigi va- se piirata gümnaasiumite arvu, mille igati riigi hariduse rahastamise tingi- seks maksumusega 1308 eurot. hendid kõik välja maksnud ja omalt tõttu pääsevad sinna parema õppee- mustele. Alates 2012. õppeaastast on ❖ Anti kaks nõusolekut korraldatud poolt veel juurdegi lisanud. Kuna hari- dukuse ja motivatsiooniga lapsed. Sa- võimalik meie kooli gümnaasiumiast- jäätmeveol ühise jäätmemahuti kasu- dusraha jagatakse õpilaste arvu ja klas- mas moodustab õpetajate palgarahast mes õppida kolmel õppesuunal: riigi tamiseks ja otsustati rahuldada neli sikomplektide arvu järgi koolis, on gümnaasiumi osa ainult 15%. Vähen- nõutud humanitaar- ja reaalsuunal ja laekunud taotlust korraldatud jäätme- mivõrgu korrastamisel ja otsustati, et Karksi vallale eraldatav summa viima- dades Eestis gümnaasiumis õppijate lisaks spordisuunal. Sellega seoses ole- veoga erandkorras mitteliitumiseks Karksi vallas vastab haridussüsteem sel neljal aastal pidevalt vähenenud. arvu kolmandiku võrra, vabaneb pal- me täitnud praegu gümnaasiumitele ning neli avaldust perioodiliselt mit- ministeeriumi esitatud tingimustele. Sellest hoolimata on Karksi vald maks- gavahendeid ainult 5%. Samuti tuleb esitatud nõude hariduse võimaluste teliitumiseks. August Kizbergi nimeline Gümnaa- nud kõikidele õpetajatele palka vasta- need lapsed suunata kutsekoolidesse, mitmekesistamise kohta. ❖ Määrati toimetulekutoetus 32 taot- sium on hea ja turvaline kool, kus on valt riigis kehtestatud palga alammää- kus kulud suurenevad. Põhikooli re- lejale kokku summas 3995,66 eurot ja tagatud igaühe terviklik areng, loodud radele. Õpetaja töönädala pikkuseks on formist täna veel ei räägita, kuna põ- Arvo Maling ühekordne sotsiaaltoetus 18 abivaja- eeldused oma võimete ja huvide hin- kehtestatud 35 tundi, mille hulgas tu- hiharidus on Eesti riigis kohustuslik vallavanem jale kokku summas 1215 eurot. Laste- damiseks ning edasise õpitee asja- aia toidutoetus määrati kolmeks tundlikuks valikuks. Koolivõrku ei saa kuuks kolmele Karksi-Nuia lasteaias maapiirkondades (gümnaasium ainult käivale lapsele ja huvitegevuse määra- Viljandis) ümber korraldada enne, kui Rahvaloendajad alustavad tööd ti kuuele õpilasele. piirkonnas on lahendatud paindlikum ❖ Määrati projekteerimistingimused bussiliiklus maakonnakeskusega, loo- Alates veebruari keskpaigast võivad kõik koodid ja ametinimetused, sest neid tih- Vana-Virite kinnistule rajatava tiigi dud on õpilaskodu. need, kes e-loendusel osaleda ei jõud- ti ei teata. Samuti tuleks täpsustada elu- ehitusprojekti koostamiseks Sudiste nud või ei soovinud, hakata ootama rah- ruumi ehitamise ajavahemik ja suurus. külas. valoendaja külastust. Üle 2000 rahva- „Küsimused on täpselt samasugused na- ❖ Anti kirjalik nõusolek suvila püstita- Teade loendaja alustavad tööd 16. veebruaril. gu e-loendusel ning vajadusel rahva- miseks Teeringu kinnistule Lilli külas. Rahvaloendaja tunneb ära Statistika- loendaja selgitab, mida täpselt soovitak- ❖ Anti tasuta kasvava metsa raiumise Karksi vallavalitsus korraldab suulise ametist väljastatud pildiga töötõendi, si- se teada saada. Näiteks tervise küsimu- õigus Karksi Tehnikaspordiklubile Ain- enampakkumise järgmiste varade nise kohvri ja loenduse logoga salli järgi. se juures pole sugugi tarvis haiguslugu ja Krossiraja kinnistul vastavalt metsa- võõrandamiseks: Rahvaloendaja sinises kohvris on sülear- välja otsida, vaid märkida lihtsalt, kas teatisele (neli kuivanud kuuske, üks ❖ Korter Rahumäe 1-17 Karksi-Nuias vuti, kuhu ta märgib kõik vastused. Iga inimesel esineb pikaajalisi terviseprob- mänd ja üks kask – kokku kuus tm). alghinnaga 3000 eurot. Korter on ühetoa- leibkonna ja inimese kohta avaneb arvu- leeme. See on lihtne „jah-ei” küsimus,” ❖ Pikendati Sudiste Maanaiste Selts- line, keskküttega, kasulik pind 28,5 m². tis ankeet, mida pärast täitmist ja kinni- selgitas ringkonnajuht Kristi Siimso. sõlmitud tasuta Teeääre kinnistul asu- ❖ Piiri kinnistu Oti külas alghinnaga tamist enam uuesti avada ei saa. Kõik Rahvaloendaja ei uuri üheltki inime- va külamaja hoone avaliku kasutami- 1000 eurot. Kinnistu suurus 5137 m², andmed on loendajate arvutites krüptee- selt ka tema sissetuleku suurust – küsi- se lepingut kuni 9. jaanuarini 2018. katastritunnus 60001:004:0126. Maa ritud. „See tähendab, et kui rahvaloen- takse vaid elatusallika kohta ehk kas ❖ Otsustati sõlmida mittetulundus- sihtotstarve elamumaa. daja järel uks sulgub, võite täitsa kindel selleks on palk, pension, toetus, teiste ühinguga Tuhalaane tasuta avaliku Enampakkumine toimub 16. veeb- olla, et teie vastused on kindlalt kaitstud,” pereliikmetepoolne ülalpidamine vms. kasutamise leping Saare kinnistu ja ruaril 2012 kell 14.00 Karksi vallava- kinnitas välitööde juht Maris Post. Tuhalaane külamaja ruumide kasuta- litsuses, Viljandi mnt 1, Karksi-Nuia. Kui kedagi pole kodus või pole vas- Andmed turvaliselt kaitstud miseks kuni 1. jaanuar 2022. Enampakkumise samm on 100 eurot. tamiseks parim aeg, jätab loendaja Kõik loendusel kogutud isikuandmed ❖ Otsustati anda Karksi-Nuia Pensio- Enampakkumisest osavõtmiseks tu- postkasti teatise oma kontaktandme- on igal juhul kaitstud ja mida keegi näride Ühendusele tasuta kasutami- leb esitada avaldus 15. veebruariks tega. „Siis tuleks loendajale helistada vastas, teab ainult tema ise. Rahva ja seks Karksi-Nuias, Tartu mnt 22 noor- 2012. kella 14.00 Karksi vallavalitsu- ja leppida kokku kohtumiseks sobiv eluruumide loendust on vaja selleks, tekeskuse hoones asuvad ruumid nr sele Viljandi mnt 1, Karksi-Nuias. aeg, pidades siiski silmas, et loendaja et kogu ühiskonda puudutavaid oluli- 104, 105, 106 ja 107 (üp 87,59 m2) Osavõtutasu 100 eurot ning tagatisra- tööaeg on kell 9–21,” ütles ringkonna- si otsuseid tehes saaks tugineda värs- Rahvaloendaja pensionäride päevakeskuse tegevu- ha (korteril 300 ja Piiri kinnistul 100 juht Kristi Siimso. kele teabele ühiskonna vajaduste koh- seks. eurot) kanda Karksi vallavalitsuse ar- ta. Võimalikult täpsete andmete saa- hustuslik. Lisainfo: www.rel2011.ee ja ❖ Määrati plaanimaterjali alusel moo- velduskontole 10302010331004 SEB Vastamiseks tasub valmistuda miseks on loendus kõikne – see tähen- infotelefonil 625 9100 (küsitlusloen- dustatud katastriüksustele koha-aad- Eesti Ühispangas samaks tähtajaks. Et loendamine läheks võimalikult suju- dab, et küsitletakse igat Eestis püsivalt duse ajal E–R kell 8–18) ressid ja sihtotstarbed järgmiselt: Info enampakkumise tingimuste koh- valt, tasub inimestel rahvaloendaja kü- (alaliselt) elavat inimest ja loendatak- Karksi külas Saearu – maatulundus- ta Karksi valla kodulehel www.karksi. laskäiguks ka veidi valmistuda. Valmis se kõik eluruumid. Karin Volmer maa (pindala 8,25 ha); Äriküla külas ee ning telefonil 435 5520. tasub vaadata leibkonnaliikmete isiku- Rahvaloendusel osalemine on ko- Statistikaamet Veebruar 2012 3 KARKSI SÕNA

Kas minna võhivõõraste sekka? KARKSI VALD 20. Kusagil aastal 2000, kui õppisin alg- loob legende ja jutustusi. Inimene, SÜNDMUSED klassides, käisin Viljandis Mulgi mes- kelle juurde tulevad teised. Mis siis te- AASTAL 2012 sil. Olin seal niisama kaasas ja uurisin, ha, et noortel siin hea oleks? Kui vas- Veebruar Karksi valla kultuurikeskuses mis näha ja kuulda. Peaasjalikult pü- tus oleks teada, poleks ju probleemi. kontsertaktus „Eesti Vabariik 94, sisin Karksi valla näituseboksi juures. Saaks vastata: „Tehkem seda!” Karksi vald 20” Ühtäkki pidid täiskasvanud kuhugi Aastaid tagasi ei saanud messil olev Tuhalaane külas Eesti Vabariigi minema. Jäin boksi huvilistele info- uudistav võõras vanapagan Lasnat ra- aastapäevale ja Karksi valla voldikuid jagama. ha eest osta. Karksist mujale minevatel sünnipäevale pühendatud vastuvõtt Ahjaa, Lasna jäi ka. Lasna oli see noortel on igaühel oma maksuraha Lilli külamajas ja Nava talus piirilaulmine Märts Emakeelepäev rätsepistes vanapagana puukuju, mis kaasas. Ta viib selle sinna, kuhu end Aprill Karksi valla kultuurikeskuses Karksi valla kunstnike tööde Karksi kanti vanapaganate legendi sisse kirjutab. Ometi – noorele inime- kevadnäitus. kaudu tutvustas. sele on kuuluvus ja oma koht maamu- Jüriööjooks Äkitsi astus mu juurde üks naeru- nal olulised. Mõni aeg tagasi ütles siin- Karksi valla kultuurikeskuses valla taidlejate kevadkontsert suine härra. „Kas ma saan selle ära os- sirgunud noormees nii: „Mina end Tal- Mai Karksi valla kultuurikeskuses Karksi-Nuia Lasteaia mudilaste tööde ta? Palju maksab?” uuris ta puukuju- linnasse sisse ei kirjuta. Tallinna linna- näitus le osutades. peale pole minu maksuraha oluline, Karksi valla kultuurikeskuses uute vallakodanike vastuvõtt, „Lasna pole vist müügiks,” arvasin koduvallale aga on.” Alati nii otsustada emadepäev ma. Ometi kauplemine jätkus, kuid ei saa, sest mõnel juhul tuleb registri- Karksi külamajas emadepäev Juuni Lastekaitsepäev lõpuks jäi legendist pärit Koodioru va- välistel loobuda ka pealinna peibutava- Karksi valla kultuurikeskuses Karksi-Nuia Noortekeskuse napagana kuju alles. Seda Karksi val- test kodanikuhüvedest. loovusringi tööde näitus la tõmbenumbrit piiluti kaugemalt, Karksi Jaanilaat, 15. jaanijooks katsuti lähemalt ning uuriti, miks üld- Inimene loob legende Juuli Karksi valla kodukandipäevad, August Kitzbergi nimeline se on vanapagan kohale toodud, kui Kas tänane Karksi valla noor leiab oma Gümnaasium 55 müüa teda ei kavatseta. legendi, mis loob siinsega sideme? Kas Sigrid Koorep Tuhalaanes projektiüritus „Avatud külaväravad” vajadus õppida ja saada eluseadmiseks Külasimman Hirmukülas Legend on väärtus hea haridus suunab ajutisele õpiretke- püütud seletada ka sõnaga: kargama, August Karksi valla lahtised meistrivõistlused kümnevõistluses Karksi vallas elava noore inimesena le? Kas jagub töökohti ja ettevõtlusniš- kargu minema (pelgu- ehk paopaik). Lilli külapäev Karksi valla kultuurikeskuses maleturniir „Karksi ratsu” arvan, et igale kohale loovad väärtust ši, et harituna kodukohta tagasi tulla? Kas peitu tulijatest said põliselanikud? September Viies Meefestival lood selle kandi nüüdsetest ja ammus- Kuidas selgitada tuttavatele ja sugulas- Tänased põliselanikud aga lähevad sa- Karksi külamajas näitus „Karksi vald” test tegemistest. Tänapäeva inimene tele, miks sa noore vaba inimesena Ees- geli siit, et oma eluraskus peitu viia, Oktoober Raamatukogupäevad kuulab legende meelsasti. On tekki- timaa piiri taguseid maid elukohaks ei paremat otsida. Karksi valla kultuurikeskuses „Oma maja 8”, kultuuriloojate nud suisa uus liikumine: rahvusvahe- vali? Miks sa pealinnas ei pesitse? Kas Mul on hea meel, et vallanoortel on auraamatusse kandmine lised jutuklubid, jutupank ja erinevad oled saamatu, kui ei taha? võimalus kaasa rääkida noortekesku- November Karksi valla kultuurikeskuses uute vallakodanike vastuvõtt, jutukoolitused. Võib-olla on aga maavallas hästi se, õpilasesinduse ja haarava spordi- isadepäev Legendid saavad alguse väärtustest ja elamiseks hoopis enam pealehakka- ning kultuurielu kaudu. Kohalood va- Tuhalaane külamajas aasta isa valimised loovad uusi. See on ümbermõtestamise mist tarvis kui Austraalias kiivide kor- javad jätkamist. Selleks on elluastuja- Kodanikupäev Detsember Karksi valla kultuurikeskuses viies jõulukuuskede kaunistamise allikas kohaliku elukultuuri, tavade, te- jamiseks või linnakaupluses kassaletis tele vaja võimalust ennast ja oma os- konkurss, jõululaat gemiste, ka suhte kohta. Neid esitatakse seismiseks? Loomulikult on ka tegu- kusi proovida tegudes. Jaanuar 2013 Karksi valla kultuurikeskuses fotonäitus „Karksi vald 20” stiilis „vaat' seal oli kord..”, taoline jutt te- samaid valikuid, mis maaoludes puu- Vajame võimalusi, et eksida ja abi- kitab huvi, tullakse uudistama. duvad, sest mainekas fi rma ei loo kon- käsi leida. Aasta-aastalt on Karksi vallas saja torit ega too tootmist ääremaale. Riik Noored ei saa jääda Ernst Kitzber- kaupa vähem elanikke. Inimesed siir- korjab oma struktuure ikka keskustes- gi suust 1890. aastal üles kirjutatud ju- raga ühe pätsi labidale ja virutanud ta- maised huvitava elu ahvatlused. Tõsi, duvad mujale, saavad tuttavaks uute se. Sinna siirduvad ka inimesed. tustuse vanapoisteks, kus vestetakse, gasi Karksisse hüüdes: „Lasna, säh, lei- aeg on selles suhtes pöördunud, need legendide ja uute inimestega. Kuid on Tänases Karksi vallas on pealehak- et „vanasti elanud Karksi lossimäel ja valisna!”„ Lugu kestnud nii aastasada- uued sundijad pole Karksi mail, vaid ka teistsuguseid! Peaaegu igaühel on kamise innustamise enda kanda võt- Vana-Kariste Koodiorus jõukad vana- sid, kuni viimaks ristiusk ja karjalaste mujal, seal, kuhu siinsed inimesed elu vähemalt paar tuttavat, kes töötavad nud noortekeskus, kus aidatakse paganad heas sõpruses, kuna kolmas vaimulikud laulud vanapoisid nende jätkama rändavad. välismaal. Neid, kes kodukanti taas noortel mõtetest arendada toimivad seal ligidal Mäkiste põrguhauas asuv asukohtadest minema kihutanud. Kas lahkujatest ei kuule siis iial tulevad, on siiski vähe. Kohaliku oma- plaanid ning sündmused. Takistusi ei vanapoiss kehv mees olnud. Esimesed Kurb, kui Karksi valla noored peavad enam, nagu on soikunud teadmine valitsuse jaoks on hea, kui need koda- tehta ja öeldakse: „Proovi!” Kui ei õn- saatnud üksteisele iga päev värsket lei- samuti enda kompsud kokku pakkima sellest, kuhu läksid Lisna, Lasna ja nikud säilivad mõnda aega veel mak- nestu, on noor vähemasti püüdnud! ba. Karksi vanapoiss paigutanud kor- ja äraelamiseks kodukohast lahkuma kehvake Mäkiste mees? Läksid vist võ- suraha ja registriarvude järgi. Ent raga paar pätsi labida peale ja viruta- nagu muistsete lugude kangelased. hivõõraste sekka, kus neid ei tunta ega kauaks seegi! Karksi kutsuv kõla nud labida üle oru taeva all Koodior- Tänapäeva usuks on saanud aga teata ning sõbralike vägimeestena nad Mis on siis tähtsam, kas maksutulu Karksi nimel on kaunis kõla: julge, sä- gu, öeldes: „Lisna, säh, leivalasna!” eluseadmiseks hädavajalik rahakultus kah enam silma ei jää. või siin elav inimene? Inimene, kes rav ja tugev. Seda nime on ürikutes Koodioru vanapoiss paigutanud kor- ja vaimulike lauludena näivad välis- SIGRID KOOREP Olav Renno veerand elu Karksi vallas Jutu hakatuseks pean kohe ütlema, et põldu harida. Ka kari kasvas, aga mõ- Maakomisjoni esimehena sain „käe guni Olustverre. Oma kanapidamise he tööst loobumist on minu arvuti- ma ei ole mulk, vaid Mulgi koduväi. ne aasta pärast arvas kokkuostja kolme ette” paarile maade tagastamise eba- lõpetasime mõni aasta varemgi. klahvidelt läbi käinud juba üheksa. Eks Kahekümne aasta eest jõudsin tollal lehma toodangut liiga väheseks, et se- õiglusele. Karksi-Nuia linna ja Polli 15 aastaga muutus väiketalupidami- näis, mida toovad järgmised kaksküm- vanaduspensionile siirdumise eani ja da puki otsast paaki valada. Sigu ja valla liitumise eel olid volikogud suu- ne mõttetuks ja ebatasuvakski. Lapsed mend aastat, mis veel sajast puudu! vormistasin end pensionäriseisusesse lambaid pidasime oma pere tarbeks – res üksmeeles, ainult valla nime üle on selle lõpetamise kohta küll humoo- Olav Renno lausa päevapealt. Mitte et oleksin ol- ega vabariigi tuleku järel linnas elavate käis pikk vaidlus – lõpuks jäi siiski rikalt öelnud, et „ometi tuli vanaisal nud tüdinenud üle 40 aasta kestnud laste elu kuigi kähku küllasemaks muu- peale Karksi. aru pähe!”, ent nostalgia kunagise täis- looduseuurimisest ja linnuteadusest, tunud ja talutoodang oli üsnagi vajalik Järgmisesse volikogusse kandidee- verelise taluelu suhtes mul püsib. aga mind paelus lausa vastupandama- toimetulekutugi. Ka mesilaste pidami- rinuna anti minu poolt liialt vähe hää- Võitma aga on jäänud paigaks, kuhu tult soov hakata talupidajaks nagu mu sega sai kätt proovitud. li, aga kõrvalseisjana olen püüdnud meie viis last ja 13 lapselast pluss vanaisad ja kanakasvatajaks nagu mu Mõne aastaga tundusid taluaskeldu- siiani oma sõna öelda. Astusin välja kuus nende last oma vabadel päe- isa. Abikaasa Asta oli oma arstitööst sed mulle liialt väheseks jäävat. Jõud- näiteks Karksi kooli säilitamise eest, vadel linnast tulevad loodust, loobunult juba kolm aastat elanud isa- sin Polli valla eluga tuttavamaks saa- aga nüüdseks vist polegi jäänud sel avarust ja vaikust nautima. kodus Pärsi-Veneküla Võitma talus da, osalesin talupidajate liidu ettevõt- teemal nukrutsejaid. Olen regulaar- Koos hõimlastega on jõulude ning Koidu ja Hämariku elu polnud mistes ja sain osa ka jaotusfondidest. selt teinud kaastööd ajalehele Sakala, ajal ikka 30–32 inimest laua kummalegi meele järgi. Väiksel viisil Augustis 1992 käisime kaheksakesi ka maaelu teemadel. Mind on peetud ümber ja kuuse all jõuluvanale olime maad harinud ja kartuleid-juur- tutvumas Soome taludega, hiljem tarviliseks vallalehe ja Sakala kalend- salmi ütlemas. vilja kasvatanud siin varemgi ning äia- võõrustasime sealseid kolleege. Lävi- ri toimetuskolleegiumi liikmena. Aga elu läheb edasi, nooremad papa, Anton Animäe ehitatud häärbe- sime ka Saksamaa sõprusmaakonnast „Elu pulsil kätt hoidnud” olen 2000. elavad mõistlikult ja hästi ning en- rit suvekoduna kasutanud juba tosin tulnud külalistega. Kaks korda on vald aasta rahva- ja 2001. aasta põlluma- dal on veel miskit kahe kõrva va- aastat; tema rajatud õunaaeda olime mind delegaadina läkitanud maarah- jandusloendusel osaledes. (Ka eelole- hele jäänud. Seda jääki ka- hooldanud ja täiendanud oma vee- va kongressile. Ma ei saa meelde tule- val rahvaloendusel olen loendajaks sutan raamatuid randsada aastat. tamata jätta oma häid naabreid-põllu- valitud.) Mitmeid aastaid olin arva- tõlkides, mi- Polli vald, enam-vähem endise ja mehi – mu juhendajaid ja aitajaid ta- mus-uuringute agentuuride kaastöö- da pärast praeguse Karksi valla piirides, oli lutöös Antsu, Einot ja Juhanit, kes on line. Ka ekskursioonide juhtimine on põllume- ametliku alguse saanud just nädal ae- küll juba „oma lusika lauale pannud”... mulle rahuldust ja vaheldust pakku- ga enne minu maalekolimist. Esialgu Et mu n-ö sotsiaalne valulävi on üs- nud. Põhitegevuseks oli aga ikkagi ta- ei olnud vallaga eriti „pistmist”. Tun- na madal, siis mitmeid ebakõlasid ko- lupidamine, millest mind võõrutada dus küll naljakas, et vallakeskus on halikus elus ja valla valitsemises tähe- aitasid järjest suurenevad kontrolli- hoopis teise nimega alevis (millest le pannes otsustasin demokraatlikul nõuded. Need ei praakinud küll ei peagi sai linn!), aga olime ju harju- moel sekkuda – „kus näed vigu laita, meie talu mune ega vanal moel too- nud, et maal olid „adminjaotuse” alu- seal tule ja aita!” põhimõttel. 1996. detud teravilja välja – seks majandipiirid. Esialgu olime sis- aasta kohalike valimiste eel organisee- tüütuks muutus se kirjutatud ikka veel Tartusse, kus risin uue valimisliidu koos tosinkon- kontroll-labora- käisime rublasid kroonideks vaheta- na mõttekaaslasega. Nendest kolmele tooriumide mas ja esimestel valimistelgi. Sealt senisele vallavolinikule oli toonane siirdamine saime ka oma esimese EV passi. Al- volikogu esimees andnud mõista, et Viljandist Tar- les järgmisel aastal vormistasime sis- neil pole järgmisesse koosseisu asja, tusse, kus käi- sekirjutuse valda. aga just koos nende kolmega vallarah- mine tõstis ju too- Mu maamehe elu algas eelmisel aas- vas mind volikokku valiski. Moodus- dangu omahinda. Ka tal talupõllult saadud vilja ja kartuli tasime „konstruktiivse opositsiooni”, teraviljatarbijaid jäi järjest ning poolesaja kana ja kümnekonna kel läks korda ellu viia mõnigi inim- vähemaks, nii et lõpuks, küülikuga. Uute tibude üleskasvatami- sõbralik otsus, näiteks hooldekodus 2005. aastal ei olnud ne õnnestus 100% ja munasaak oli üle pensionist enda kätte jääva osa suu- oma vallas enam niipal- Foto Piret Kask keskmise, nii et asi tasus ära. Aasta hil- rendamine 20 protsendile. Saime küll ju loomapidajaid, et jem ostsime lehma ja kahasse oma isa- volikogu enamuse toetuse Tuhalaane oleks mu 12 hektaril Lugupeetud Olav Renno! talu taastada kavatsenud Peeter Partsi- kooli jätkamiseks, kuid paraku viisid kasvanud saaki vaja läi- Õnnitleme ja soovime edaspidiseks teravat ga traktori T-25, nii et esialgu naabri- viimase poole tosina õpilase vanemad nud ja viimase söödaja- sulge, häid mõtteid ja tugevat tervist! telt laenatud riistadega sain juba ise oma võsukesed teistesse koolidesse. hukoorma müüsin ko- KARKSI SÕNA 4 Veebruar 2012 Foto: Enn Sarv Tagasivaade Polli külamaja möödunud aasta tegemistele

Möödunud aastat Polli külamajas tus korralikuks pähkliks, kuid küsi- pean igati kordaläinuks ja üsnagi te- mused said vastused ja parimad auta- guderohkeks. Aasta esimene pool oli sud. Tantsumuusikat mängis K-Duur, kui stardipauk millelegi suurele. Tä- enda koostatud kavadega esinesid histati nii naiste- kui ka vastlapäeva, Elo-Ayla ja Hanna. Usun, et jõulurõõ- kus kõik said lustida ning hiljem kont- mu nautisid kõik kohalolijad. serti nautida. Kõige suuremaks korda- Kogu aasta sündmused said teoks minekuks pean jaanipäeva tähista- tänu teile, Polli küla rahvas. Suur tänu mist. Ellu sai kutsutud karaokeõhtu, kõikidele toetajatele ja abilistele. Tä- mis osutus üle ootuste populaarseks. nuavaldused Seedri Puukoolile, OÜ Külas käisid ka noorsoovahetuse noo- Cerbosele, OÜ Sallastole, OÜ Mirro- red, kes Karksi-Nuiast leidsid tee meie mile, Polli Aiandusuuringute kesku- juurde. Kindlasti pean oluliseks mitut sele, Karksi vallale, Karksi valla kul- väljasõitu teistesse küladesse, näiteks tuurikeskusele, Polli hooldekodule, sõnkunstiharrastajate päevale, Tuha- Tuhalaane külamajale, Liidia Klaasile, laane vastlapäevale, Sügislille 15. aas- Sinaida Taalile, Kalle Peigile ja Jaanis ta juubelile. Juba teist aastat toimunud Einsteinile. Igaüks andis teist kas või jooksuüritusele Mulgi maraton said väikese osa sellesse, mis eelmisel aas- Polli noored oma õla alla panna koh- tal Polli külas toimus. tunikeks olemisega. Teisi abistades Hetkel, mil külamaja saatus on lah- veedeti üks tore päev – preemiaks len- tine, edasisi plaane kahjuks teha ei saa, nureis Karksi lennupäeval. kuid usun, et möödunud aasta oli Külamaja saali kasutati nii infopäe- meeldejääv. Soovin kõigile Polli küla Rukkimaarjapäeval Tuhalaane Kirikumäel vade kui ka seminaride korraldami- elanikele kindlat meelt ja teotahet. seks. Ka Polli küla jõulupidu peeti Millegi lõpp on uue algus! Kõike kau- suures saalis. Kokku sai pandud tore nist ja teguderohket alanud aastat! programm, kust muidugi ei puudu- nud jõuluvana, kes tublidele kingitu- Kerti Einstein On olnud teguderohke aeg si jagas. Toimus ka viktoriin, mis osu- Polli külamaja juhataja Möödunule tagasi vaadates tuleb meel- kaudu, mis praeguseks on suletud. turismitalu, mida peab Rudo Puks. de, kuidas aktiivsele külaelule sai alus Loodame selle fondi taastamist. Talu areneb iga päevaga, mille eest pandud 16-17 aastat tagasi ühistel ko- Traditsiooniliselt toimuvad meie suur tunnustus Rudole ja tema pere- Karksi külamaja tegemised ristustalgutel. Koristasime teeäärseid külas üritused, millel käivad omad le. Kord helistas mulle talu perenaine vanu uberikke, mida oli üksjagu. Tol inimesed ja tullakse ka kaugemalt. ja ütles, et sellel päeval tulevad meie ajal oli kaugemalt kuulda kodanikeal- Aasta alguses tähistame vastlapäeva, külla 500 suvepäevalist ühest fi rmast gatustest nii seltside moodustamisel suvel jaanipäeva, sügisel leiab aset Ki- ja palus otsida neile mõneks tunniks kui ka projektide kirjutamistel. Meiegi rikumäe jooks ja detsembris aastava- tööd!!! Õnneks saabus 300 inimest ja lõime MTÜ Tuhalaane, mille eesmär- hetuspidu, kuid need pole ainukesed. me leidsime neile rakendust Tuhalaa-

giks sai külaelu edendamine, projekti- Aastate jooksul on meid külastanud ne kalmistu vana osa korrastamisel. Eesik Syrle Foto: de kirjutamine ja ürituste läbiviimine. kümneid delegatsioone nii oma vaba- Tegemisi on meil ohtralt olnud ja Kirjutasime oma küla arengukava, mis riigist kui ka välismaalt, viimati üle palju ootab veel ees: uue külamaja ehi- on praeguseks läinud juba teisele rin- maailma kokku tulnud von Strykide tamine, praeguse külamaja teise kor- gile. Juba algusest peale nägime ette, et suguvõsa esindajad. Neljal aastal jär- ruse väljaehitamine, spordiväljaku ra- MTÜ Tuhalaane teeb investeeringu- jest on meil toimunud „Kaunite koh- jamine, haljastusprojektide jätkamine, projekte kohaliku elu edendamiseks. tade” kontsert ansambliga Jäääär. Meie Loisu järve puhastamine koos liiva- Nüüd on paljugi korda saadetud, ent kirikupühale – rukkimaarjapäevale, ranna loomisega, Suvekursuste Kes- paljugi ootab veel ees. Üheks suure- mida veab küla muusik Jaak Tuksam kuse arendamine, EAÕK renoveeri- maks väljakutseks on uue külamaja – on tuldud lausa Looduse Omnibus- mine, teede mustkatte alla saamine ja ehitamine, sest olemasolev on jäänud siga kaugemalt Eestimaalt. palju muud. Suvel võtame osa üle-ees- meie tegevusele kitsaks. Võib ju küsi- Hendrik Aguri eestvõttel toimub sel tilisest projektist „Avatud külavära- da, et miks on ühele väikesele kogu- aastal juba kolmandat korda Mulgi vad”, milles osalevad Eesti Aasta Küla konnale vaja uut külamaja, kui on ole- jooksumaraton, mis läbib ka meie kü- kandidaadid ja laureaadid. Kaasatud mas praegune ja miks panna vallale la. Tuhalaane külamaja ees on toitlus- on meedia ning see on jälle üks või- selline koorem. Ütlen kohe, et valla tuspunkt ning siit on huvitav jooks- malus oma küla tutvustada. Selleks me koormus ei tõuse, pigem langeb. Raha jaid jälgida. Möödunud aastal palusin pingutamegi, et meil oleks hea elada. taotletakse projektidest, majandab Contral maratonijooksust luuletus lu- Lihtne on käega lüüa ja pealt vaadata, MTÜ, tekivad töökohad ja küla muu- geda, kuid seda tegi ta Abjas. Kuidas kuidas küla tühjeneb. Meie seda ei tee. tub ligitõmbavamaks. Kui saab valmis sa ikka jooksu ajal luuletust loed, kii- On tähelepanuväärne, et Tuhalaane ka Ahimäe-Tuhalaane-Morna must- re ju! elanike arv pole vähenenud, pigem kattega tee, siis usun, et meil lähevad Oleme korraldanud ka maakond- vastupidi. kaubaks ka viimased tühjad majad. likke üritusi: Viljandimaa külade su- Tahan tänada meie küla aktiivse- Karksi ansambel Ehatäht Mõtleme suurelt. veolümpia, Viljandimaa Virred, võõ- maid inimesi läbi aastate: eelmist Siinkohal toon välja võtmesõna – rustanud Viljandi Pärimusmuusika MTÜ Tuhalaane juhatuse esimeest Läbi talvise Karksi mõisa pargi pais- Aastatega on taidlusringide ja neis koostöö. Koostöö vallaga, külamaja- Festivali külalist rahvatantsuansamb- Urmas Suurpuud, Tuhalaane Külape- tab juba kaugelt külamaja punane ka- osalejate arv vähenenud. Praegu te- ga, inimestega külas, teiste seltsidega. lit Ekton Korka Udmurdimaalt ja kü- rede Seltsi esinaist Helvi Visnapit, kel- tus, mis suvekuudel peegeldub koos gutsevad võimlejad, keraamikahuvili- Ma arvan, et meil on see olnud väga lalisi Portugalist, kes andsid koos meie le kodus toimub pidevalt eakamatele valge fassaadi ja rohelusega kenasti sed ja lauljate raudvara – üle 40 aasta hea. Vald toetab meid igati kaasfi nant- segarahvatantsurühmaga Samm Sas- mõeldud üritusi, külamaja juhatajat ümbritsevate tiikide veepeeglis. Kark- koos käinud lauluansambel Ehatäht. seeringutega projektide elluviimisel. sis suurepärase kontserdi. Võtsime osa Anneli Anijärve, Maia Saidlat, Viivi- si külamaja on koht, kuhu tullakse Algusaegadest peale on ansamblis 2010. aasta jaanipäeval avasime LEA- ülevabariigilisest konkursist „Eesti ka Sarve, Ellen Joosepit, Ants Tompi, raamatuid laenutama, internetipanga laulnud Lidia Peskova, juurde tulid El- DERi toetusel laste mänguväljaku, kus mõnusaim küla”. Ermas Heina, Arno Jaagot, alati abi- teenuseid kasutama, muuseumitube la Jaansoo, Hele-Mall Sommer, Maie mängivad nii oma kui ka naaberküla- Hiljuti said Tuhalaanes kokku 30 valmis Kalev Jaagot, kirikuvanem Jaak ja taaskasutuskeskust uudistama, hu- Palu, Helve Joon, Silvi Põliste ja Luu- de lapsed. Külamaja perenaine Anne- meie külast pärit endist ja praegust Tuksamit, Hedvig Hansonit, Andre viringides ja üritustel osalema, koos- le Suurpuu. Käesolevast aastast liitus li Anijärv aitab projektide kirjutami- muusikut. Koos musitseeriti Suvekur- Maakerit, naabervalla Tarvastu küla viibimisi korraldama või isiklikke lauljatega Raja Hallik. Ansamblit on sel ja aruannete koostamisel. suste Keskuses terve päeva, koos istu- Pahuvere elanikku Sirje Meltsust jpt. tähtpäevi tähistama. juhendanud mitmed muusikud, prae- Aastate jooksul oleme teinud oma tati ka tamm. Õhtul oli pealtvaatajate- Ilma nendeta poleks Tuhalaane areng Hommikused külalised ruttavad gu lauldakse Syrle Eesiku õpetamisel. küla ilusaks. Selle tõestuseks valiti le kontsert. Meenub huvitav fakt eel- olnud selline, nagu ta praegu on. Tä- värskeid ajalehti ja ajakirju lugema Külamaja töötab käsikäes Karksi meid 2009. aastal Viljandimaa Aasta misest aastast: ühel ja samal päeval nud kõigile. Meie küla edu on meie kohe, kui uksed avatakse. Raamatu- Kultuuriseltsiga. Taaskasutuskeskuse Külaks ning kandideerisime ka Eestis toimusid meie külas nii IRLi kui ka endi kätes. laenutajaid huvitavad elulood, uudis- käsitöötubades lõksuvad kangasteljed, Aasta Külaks. See oli meile suur tun- Rahvaliidu suvepäevad. kirjandus, käsitöö- ja kodundusalased saalis korraldatakse õppepäevi ja kü- nustus. Paljud meie haljastusprojektid Tuhalaane külas asub ka üle vaba- Enn Sarv raamatud. Populaarsed on Petrone lastajatele on avatud muuseumitoad. said tehtud valla külavanemate fondi riigi ja väljaspool seda tuntud Kopra Tuhalaane külavanem aastast 2004 kirjastuse Minu-sarja raamatud. Mee- Koos viiakse läbi mitmeid ühisüritu- leldi loetakse Eesti autorite loomin- si. Eeloleval suvel toimuvad juba 15. gut. Riiulitelt võetakse ka vanemat korda traditsiooniline Karksi jaanilaat eesti kirjandust, et meenutada varem- ja jaanituli. Heaks abimeheks ja nõu- Piirilaul 2012 – iseolemine loetut. Vähene huvi on kultuuriajakir- andjaks on alati külavanem Tarmo jade vastu. Siiani on jätkunud raha Simson. Eesti Vabariigi laulupiiripost nr 1. sakümnendate lõpul oli tõeliselt hinge- ruaril Lilli. Esimene kogunemine on kirjanduse tellimiseks. Oleme tänuli- Mitmel aastal on detsembrikuus Ilus, kuid väljamõeldud nimi. Seda ei täitev, õmblesin ise mitu lippu oma su- külamajas kell 11, järgmine Nava talu kud Karksi valla eelarvest saadud lisa- külamaja muudetud muinasjutuliseks sundinud välja mõtlema soov laulda gulastele ja käisin Pika Hermanni tor- õuel kell 11.30. Edasi minnakse lipu- raha eest. päkapiku- ja jõulumaaks. Möödunud teisiti kui teised, see sündis vajadusest ni jalamil selle taasheiskamist vaata- kolonnina piirile, kus võib laulda ja kõ- aastavahetuse eel aga korraldasid katta suur tühik, mis meile jäi Vene mas. Nüüd kus vabadus ja laulud on nesid pidada. Kohal on alatine esilaul- Karksi ordumeistrid uudsena keskaja ajast isamaaliste laulude laulmisel end meie südameisse paigastunud, ei ja Erich Krieger, ansambel Pool Kuus jõulumaa, mida osalejad tunnustasid. meie vabariigi aastapäeval. Kui laule ole kerge luua uut traditsiooni, minna ja tantsurühm Samm Sassis. Läbirää- Majas toimuva vastu on huvi tund- sai veel poole suuga laulda, siis 24. lumisesse metsa laulma. Mõne päeva kimised käivad ka politsei- ja piirival- nud mitmed turismigrupid kodu- ja veebruari jälgis KGB nii rangelt, et eest rääkisin Lilli mehe Enn Kanguri- vekooriga Chorus Menticum Tartust, välismaalt. Külamajana kasutatav aja- mõistlik inimene ei läinud vabaduse- ga ja ta ütles küsimata, et piirilaul on samuti naabritega Lätist. Piirilaul ei ole looline Karksi mõisa valitsejamaja oo- ga riskima. Kuulen jälle ja jälle lugu- Lilli üks tähtsamaid üritusi. Oli väga etendus ega mäng, see on iseolemine. tab suve, mil renoveeritakse Euroopa sid isadest, vendadest, õpilastest, kes hea tunne. Laulda piiril koos naabrite- Tunne, kuidas üks rahvas saab vabaks, Liidu projekti toetusel fassaad ja rebisid maha punalipu, panid vargsi ga, kes elasid üle samasuguse hirmuaja on kordumatu. Seda tunnet ei saa kor- uuendatakse peasissekäik, et kutsuda püsti sinimustvalge ja pidid üsna pea kui meie, on midagi enamat kui laul. rata, seda tuleb kogu aeg tunda. hoonesse tegutsejaid ja püüda külas- aru andma, sest reetur, nagu ütleb Laulul on pikk meelespidamine, kes ei tajate pilku. anekdoot, ei laiselnud, ta kaebas esi- unusta laulu, seda ei unusta ka laul. Jaak Kõdar mesena. Lilli küla, külamaja, Nava talu ja kõik Lilli Tea Saaremägi Sinimustvalge taasilmumine kahek- teisedki talud kutsuvad teid 25. veeb- Nava talu Helve Joon Veebruar 2012 5 KARKSI SÕNA Foto: Piret Kask Foto: Anneli Anijärv Foto:

Mikk Kask ja Birgit Kruuse Noorteteater „O” Europeade – Portugali grupp Tuhalaanes rõõmustab koos Mikuga Pilguheit möödunud aastatele

Vahetult enne aastavahetust saime Näidend „Saatan kannab roosat” Tuhalaane külamaja on olnud pea 14 kodunt välja tulemise võimalus ja va- organisatsiooniga. Nii toimusid aastal teada rõõmsa uudise – juba aastaid räägib ühe klassi noorte vaimses ja aastat Tuhalaane küla rahvale koos- jadus. Ühiselt on kaasa löödud pro- 2008 suvekursused, mille eestvedajaks Noorteteatris „O” näitlejana kaasa mõnikord ka füüsilises mõttes vägi- käimise paigaks. Siia tullakse mitmel jektiürituste paremale õnnestumise- oli Lõuna-Mulgimaa Kunsti- ja Käsi- löönud Mikk Kask saavutas omakir- valdsetest suhetest, võimuvõitlusest, põhjusel. Külamajas on korraldatud le. Nii aitasid käsitööringi liikmed töökoda, aastal 2009 Liikumise Kodu- jutatud näidendiga „Saatan kannab tõrjumisest ja tõrjutusest. Kelle arva- mitmeid kultuuriüritusi. Oleme tähis- panna aluse traditsioonile täita ühi- kant noortevahetuse laager, sel aastal roosat” Eesti Nuku- ja Noorsooteatri mus maksab, kes otsustab, mille põh- tanud rahvakalendri tähtpäevi, viinud selt jõulavana kingikott laste jaoks. MTÜ Suurekivi Serval algatusena ke- näidendivõistlusel Pööning keskmises jal teised tema ümber lahedateks ja läbi teemaõhtuid, kutsunud külla lek- Sellest koostööst sündis idee tähista- raamikalaager. (11–15a) vanuserühmas teise koha. mõttetuteks inimesteks jaotuvad ja toreid lähemalt ja kaugemalt. Viima- da isadepäeva, mille käigus valime Üle maakonna on tuntuks saanud Tean, kui palju näidendi kirjutamine mis saab, kui keegi niisugusele ene- sed viis aastat on külamaja tööd elav- oma küla Aasta Isa. Spordisündmus- meie jaanituli ja Kirikumäe jooksu nõuab aega, visadust ja pühendumist, sekehtestajale vastu astub – need on danud seltside olemasolu. Nii on tänu te meenetelaua eest hoolitsevad just korraldame sel aastal juba 10. korda. seetõttu pean suureks saavutuseks ju- teemad, mille ümber lugu keerleb. seltsidele ellu kutsutud uusi algatusi käsitööringi liikmed, kes omavalmis- Meie sooviks on lisada praegu kü- ba seda, et üks 14-aastane poiss täis- Hoolimata tõsistest teemadest on erinevate kultuuri- ja spordiürituste tatud esemeid lahkelt auhinnalauale lamaja pakutavatele teenustele uusi, pika näidendi üldse valmis viitsis kir- näidendi tekst paiguti vägagi humoo- näol. Rakendatud on palju erinevaid annetavad. Oleme osalenud vabariik- samuti laiendada käsitööringi tege- jutada. Kuna Mikk kirjutas näidendi rikas ja proovides saab meil palju projekte, tänu millele on Tuhalaane likul moosimessil, meefestivalil, kä- vust. Huvilised on olemas, kuid ruu- „Saatan kannab roosat” just Noorte- nalja. Mikk Kase näidend „Saatan eeskujuks teistelegi ääremaa küladele. sitöölaatadel. mid sunnivad praegu tegema möön- teater „O” keskmisele rühmale „O kannab roosat” jõuab Karksi Valla Nagu käesolevas ajalehenumbris Ühistegevusest sünnivad ideed, mi- dusi. Selleks, et inimesed saaks koos noorem”, oleme proovisaalis kogenud Kultuurikeskuses lavale märtsi lõpul. juba mainitud, tundus 1998. aastal da aitavad ellu viia külaseltsid. Palju käia paremates tingimustes, tegeleda ka seda, et tegemist on vaimukalt kir- Peategelasi mängivad Birgit Kruuse, külamaja avamise järel, et ruumi on saab teha ilma rahata, kuid suurimaks huvipakkuvate asjadega, saada osa jutatud ja täiesti mängitava noortenäi- Helika Pilt ja loo autor Mikk Kask. piisavalt, ent nüüd on maja seltside- toeks pean seltside abi projektide näol. kvaliteetsetest kultuuriüritustest, on dendiga. Tore, et seda märkasid ja le kitsaks jäänud. Neljandat aastat te- See on aidanud muuta meie ettevõt- meil oma väike unistus – ehitada väl- tunnustasid ka professionaalsed teat- Silvia Soro gutseb külamaja juures käsitööring, mised mitmekesisemaks. Pea igal su- ja maja teine korrus. raalid Eesti Nuku- ja Noorsooteatri Noorteteater „O” juhendaja mille eesmärgiks pole pelgalt näpu- vel oleme korraldanud ühe laagri, kas näidendivõistluse žüriist. tööga tegelemine, vaid see on eeskätt siis ise või koostöös mõne suurema Anneli Anijärv Jõuluaegne etendus „Tühjade susside saladus”

Detsembrikuu jooksul andis Karksi dis uudse elamuse. Lauluansambli valla kultuurikeskuse segaansambel muundumine näitetrupiks tekitas an- Pool Kuus kaheksa etendust erineva- samblile uue hingamise ja liitis inime- tel lavadel. Esitasime jõulunäidendi si veel rohkem.” „Tühjade susside saladus” nii oma val- la rahvale kui ka väljaspool. Kadi Hartõkainen: „Ajatu mälestus Kokku oli publikut ligi pool tuhat. meile kõigile.” Ideed lavastada koos muusikal kand- sime endas juba terve aasta. Ootama- Anne Kosk: „Kui kõik teevad asju tult saabus novembrikuu ja tuli proo- naudinguga, tulebki lõpptulemus vä- videga alustada. Triinu kirjutas stse- ga hea! Seda tõestas ka publiku vastu- naariumi just nii, et igaühele jaguks võtt ning tagasiside. Mina nautisin ko- roll, Anne õpetas laule, otsisime kos- gu protsessi – ettevalmistusest eten- tüüme ja õppisime teksti. dusteni 100%! Väga tore kogemus!” Tänan Karksi-Nuia Lasteaia peret, kes lahkelt lubas oma ruume proovi- Alice Virit: „Väga lahe kogemus. Olen perioodiks, Karksi Vallahooldust lapsena kooli näidendites osalenud, transpordi korraldamise eest ning aga täiskasvanuna oskad oma rolli sis- näitlejate tööandjaid ja perekondi, kes se elada paremini. Oli hea tunne teha lubasid vajadusel kas või ööpäev läbi just jõuluajal jõuluteemalist etendust.” proovides osaleda. Tänan perekond Mõtsa, kes jäädvustas täismahus eten- Riho Rull: „Väga lahe seltskond selle duse videole ja kirjutas DVD plaadid lavastuse tegemiseks, kooskäimisega kõikidele näidendis osalenutele. Aitäh tuleb KÕIK parem välja.” kogu kollektiivile! Küsisin ansambli Pool Kuus laulva- Aleks Peskov: „Otsene kogemus sel- te näitlejate arvamusi: les etenduses osalemises puudub, kuid arvan, et oli lahe. Au ja kiitus autori- Anne Mägi, ansambli juhendaja ja le! Tegelased sobisid osadesse hästi, etenduse muusikaline kujundaja: lemmikosatäitja täitsa olemas. Nime „Tänu ansambli Pool Kuus suurele en- jätan paraku enda teada (kui juhusli- tusiasmile sai minu ammune unistus kult kogemata välja ei lobise..).” Ansambel Pool Kuus teoks – teha lauljatega laulu-näite- mäng. Selle pisiku süstis meile sisse Allan Palu: „Öövarjus ringi hiilivate Katri Mannas: „Super lahe elamus! seda aega, sai oma emotsioone välja osalemine Nava talu etendustel. Loo- rottide elu on ikka üpriski kole.” Väga hingeline ja tore etendus, meel- elada.” dan, et see näitemäng ei jää viimaseks div koostöö.” sellise toreda seltskonnaga.” Viive Sarv: „Peale selle, et me ise kõi- Liivia Grossthal: „Olen lausa sõltuvu- ki proove ja esinemisi nautisime, oli vä- Merike Arm: „Elurõõmus etendus, te- ses. See on väga fun! Enam ei saa rat- Triinu Riis, etenduse lavastaja: „Va h - ga tähtis publiku positiivne vastuvõtt.” kitas häid emotsioone! Igal pool võe- tast välja, tahaksin uuesti samalaadses vad olid külalisetendused Hallistes, ti meid väga hästi vastu ja see tekitas ettevõtmises osaleda.” Ämmustes ja Kopra talus. Erinevates Veljo Urm: „Lahe aeg oli, väga meel- väga hea enesetunde.” olukordades etendustes osalemine an- dis!” Ester Loit: „See oli super! Nautisin Kai Kannistu KARKSI SÕNA 6 Veebruar 2012 Foto: Ants Kalam Foto: Meelis Eelmaa Meelis Foto:

Karksi valla kodutütred ja noorkotkad koos Läti sõpradega Naukšēni kooli juures Kodutütred 80 Heiki Arro, Leo Liiber, Jaak Põldma, Kalju Siiman, Jaak Israel, Tiiu Lusti Kodutütred on 19. jaanuaril 1932. aas- des, kus tutvutakse ajalooga, tehakse tal loodud tütarlaste vabatahtlik isa- sporti, tehakse loodusvaatlusi, korral- Vabadussõjas võidelnute maaline skautlik Kaitseliidu eriorga- datakse isetegevusõhtuid, lauldakse nisatsioon, kellel on oma põhikiri ja jne. Noored on kõikjal tegusad. Koge- kodukord. Kodutütarde organisat- nud juhtide käe all viiakse läbi matka- mälestuspäeva mõtteid siooni liikmeks võib olla vähemalt mänge, telklaagreid, paadiretki, las- 8-aastane Eesti naissoost kodanik, kes kespordi- ja orienteerumisvõistlusi, 28. novembril 1918 algas Eesti Vaba- leva Karksi malevkonna, August Kitz- vad „tegudemehed”, küll sõimati teisi austab Kodutütarde põhimõtteid ja organiseeritakse ekskursioone riigiko- dussõda. 402 päeva sõditi Eesti ise- bergi nimelise Gümnaasiumi ja Kark- punasteks ja kommudeks, ise midagi seadusi. Kaitseliidu eriorganisatsioon gusse, piirivalve, politsei ja pääste- seisvuse eest. 3. jaanuaril 1920 kell si valla esindajad. Kokku sai meid korda saatmata. Nüüd peaks need ajad Kodutütred on organisatsioon, mille ameti üksustesse. 10.30 vaikisid Eesti Vabadussõjas rel- „palju” – kaheksa inimest. Üheksas möödunud olema, sest noorhärrad, tegevusse tuleb vägagi põhjalikult süü- Karksi-Nuia kodutütreid on kokku vad. Ohvriterohke, ent suure võidu- osaleja, Heino Luik, lõi täpselt kell kes nüüd peaksid relva haarama ja vida. Ta on kui kingitus Eesti noore seitseteist, kes on innukalt osalenud ga lõppenud sõda avas uue lehekülje 10.30 kirikukella. Mälestusmärgile kaitseliitu astuma, kandsid tol ajal al- jaoks, mida lahti pakkimata ei ole või- nii Eesti-sisestel võistlustel kui ka väl- Eesti rahva ajaloos. Seda vabadust ei asetasid küünla valla esindajad Leo les mähkmeid ega saanud kuidagi malik arvata, kas ees ootab tõsine töö jaspool Eestit. Karksi-Nuia kodutütar- antud meile mitte teiste armust, me Liiber ja Heiki Arro, lilled Jaak Israel kuuluda komparteisse. või põhjalik pillerkaar või on võima- del ja noorkotkastel on väga head suh- võitlesime selle endale ise kätte, koos ja Tiiu Lusti gümnaasiumist ning lil- Kallid Mulgimaa noorhärrad, mis likud erinevad tegevusvariandid? ted Läti Vabariigi Ruhja ja Valmiera meiega ka meie sõbrad ning aate- lekimbu ja küünlad kaitseliitlased: on teie elu eesmärk? Olete te mõel- Noored on oma igapäevases tegevuses noorte organisatsiooniga, kus käime kaaslased britid, soomlased ja veel veebel Jaak Põldma ja reamees Kalju nud, mis saab siis, kui juhtub midagi oma asja ajamas: koos noorkotkaste- üksteisel külas nii võistlemas kui ka mitme teise rahva esindajad. Eesti Siiman. Minutiks langetati pea leina- ootamatut, kui meid rünnatakse? Kes ga korraldatakse spordivõistlusi, iga- ühiseid laagreid pidamas. väed kaotasid Vabadussõja lahingu- seisakuks ja mindi vaikides laiali. Kui- peaks astuma välja meie riigi kaitseks? aastaseks traditsiooniks on saanud 19. jaanuaril toimusid igas ringkon- tes langenutena ligi 2300 inimest, dagi kurb tundus see kõik. Oli see Need on rasked küsimused, aga vasta- tüdrukute käsitöönäitused, üle-eesti- nas pidulikud koondused ning kõik haavata sai umbes 13 800 inimest (li- sompus ja udusest ilmast või uitmõte- ma peate neile teie, sest meie, vanade lised suurlaagrid (viimati koos noor- kodutütred ja nende juhid olid vormis gi 300 surnut ja 800 haavatut kaotati test tänase ja homse üle. Kus te kõik aeg, läheneb vääramatu kiirusega iga- te kotkastega), osaletakse ühisüritus- nii koolis kui ka töökohal. Landeswehri sõjas), millele lisandu- olite? Või olete kõik juba unustanud viku suunas. tel koos Läti ja Leedu eakaaslastega vad välismaiste vabatahtlike ja liitlas- paarikümne aasta tagused ajad? Öeldakse, et lootus sureb viimase- jne. Traditsiooniliste ülemaaliste ette- Meelis Eelmaa ja vägede kaotused. Karksi kihelkon- Meil, eestlastel, on kombeks ikka na, nii loodan minagi näha teid kõiki võtmiste kõrval toimub töö rühma- Harri Mäesalu nast andsid oma elu Eesti vabaduse viriseda ja teisi arvustada, mitte aga Eesti iseseisvuspäeval, 24. veebruaril nimel 36 meest. Kõigi nende nimed ise midagi ära teha. Nii on olnud see Vabadussõjas langenute mälestusmär- on raiutud ka Vabadussõjas langenu- 1990. aastast saati kui kaitseliit taas- gi juures seda päeva tähistamas. te mälestusmärgi tagaküljele. loodi. Kui suurem oht oli möödas ja 3. jaanuaril kogunesid Karksi kihel- saadi aru, et mingeid karistusi tollase Ants Kalam konna Vabadussõjas langenute mäles- võimu poolt ei järgne, ilmusid lageda- KL Sakala maleva Karksi

tusmärgi juurde neid vapraid mehi ja le ka need, kes juba aastaid olid teinud malevkonna teavepealik Olga Palu Foto: naisi austama Kaitseliidu Sakala ma- „kaitseliitu” põranda all. Kõik olid kõ- Üheskoos laste heaks Foto: Kaja Saar Ühel lumisel õhtupoolikul kogunesid Lapsevanemad viltimas lasteaeda Jänkude rühma emad ja va- naemad, et üheskoos laste heaks pisut käsitööd teha. Tagasihoidlikust abi- palvest sai ettepanek koos vanemate- ga õppe- ja mänguvahendeid valmis- tada. Viltisime lastele rütmipille ja palle. Villa vanutamise käigus veeres jutulõng ja aeg möödus kiiresti. Lisaks toredate mitmevärviliste mänguva- hendite valmimisele kogesid kõik as- Pensionäride Ühenduse koosolek jaosalised villa kui materjali lausa te- raapilist toimet. Küllap tekkis mõnel- gi osalisel pärast põgusat kokkupuu- det viltimisega sügavam huvi seda- Samm edasi koos noortega laadi käsitöö vastu. Ühises vestlusrin- et vastvalminud vildipallid ja pillid gis koorus välja mõte, et iga pisemat- valmistavad lastele palju mängulusti. Võib öelda, et äsja uksed avanud reno- ringis toimus veel uusaastahõngulises ki kogemust tasub jagada ning alati on Aitäh kõigile, kes said mahti tulla ja veeritud Noortekeskus on saanud meie ruumis 10. jaanuaril 24 osavõtjaga. üksteiselt midagi õppida. Kindlasti käed seebiseks teha! valla tõmbekeskuseks number üks. Vär- Päevakorralises avasõnas tutvustas võiks edaspidigi midagi põnevat koos viküllane maja kaunistab linnapilti ja on Indrek noortekeskuse uusi võimalusi ette võtta, millest sünniks kasu nii Lasteaiaõpetajad möödujate pilke püüdmas. Selle hoone ja ruumide kasutust ning ideed teha suurtele kui ka väikestele. Loodame, Kaja Saar ja Anneli Mäeots avarad ruumid ja mitmekesised võima- koostööd eakatega. Liivi Loi valgustas lused pakuvad tegevust igas vanuses sotsiaalhoolekande olukorda nii sea- noortele. Nüüd on ilusa maja üle põh- dusandluses kui ka valla võimalustest. just rõõmustada ka vanematel inimes- Aitäh Liivile, mitmed küsimused said Luulekogu esitlus Kooli talus tel. Lõpuks ometi on eakatel oma kindel vastuse. Heino Luik rääkis valla eelar- paik, kus koos maailmaasju arutada, õp- vest ja andis ülevaate üldisest majan- 5. jaanuari keskpäeval kogunesime osaleb. Järgmisena sai sõna allakirju- pida ja õpetada. Siinkohal meie tänu duselust ja hariduspoliitikast Eestis. Tuhalaande Kooli tallu, kus Maie Per- tanu, kes esines Viljandimaa luuleklu- nud kokku seada mulgi keele pro- vallajuhtidele, kes otsustasid hoone pro- Toimus huvitav arutelu ja tehti ettepa- ve Kärstnast esitles oma esimest luu- bi Valguseoks nimel, mille töös Maie fessor Kristi Ilves, kaanepildi on tei- jekteerimisel lahendada ammuse mure nekuid edaspidise tegevuse kohta. lekogu „Lämi süämele lämi suule” tar- aktiivselt osaleb. Seejärel täitsime pit- nud Alar Karu, kujunduse Ly Laan- ja luua ruumi päevakeskuse tarbeks. Üksmeelselt otsustati, et lisaks huvi- vastu murdes. sid Helvi villitud südameveiniga ja de. Luulekogu on välja antud oma Oleme tänulikud ka maja peremehele ringidele ja muudele tegevustele hak- Helvi ja Kalju Visnap olid teinud tervitasime autorit. Maie teatas, et kulu ja kirjadega. Maie luges valiku- Indrekule ja Enelile, kes meid heasoov- kab jututuba koos käima kord kuus. tubli töö rahva kokkukutsumisel ja Visnapite abielupaaril oli 1. jaanuaril liselt mõned luuletused, Malle Re- likult on vastu võtnud. Omalt poolt ta- Järgmine korda saadakse kokku 7. ruumi ettevalmistamisel. Saal oli mõ- täitunud 55 aastat kooselu. Üritusel sen „haukus” vahele mõned haikud. hame oma oskusi jagada lastele. Juba on veebruaril kell 11.00 Noortekeskuses, nusalt soe ja jätkuvalt jõuluehtes. Sel pakkus saatemuusikat kohalik pilli- Arutelu jätkus hubases õhkkonnas noori, kes tunnevad huvi kabe- ja male- kus esitatakse aruanne Karksi-Nuia aastal oli jõulukompositsioon valmis- mees Ermas Hein. kohvitassi juures. Luulekogu sai ka mängu vastu. Meie hulgas on mitmeid, Pensionäride Ühenduse eelmise aasta tatud pajupõõsastest, mida ehtisid Siis sai sõna autor Maie Perve ise. osta ja rõõmuga kirjutas Maie nen- kes ei ole unustanud mulgi keelt, ka se- tegevusest. Millest veel juttu tuleb, okstele kinnitatud jõulukaardid. Kuul- Ta on küll pärit Saaremaalt, kuid desse pühendused. da teadmist on soov anda edasi noore- saab lugeda teadetetahvlilt veebruari- davasti olid kaardid Maie Perve kol- elab juba viiskümmend aastat Kärst- Suured tänud Kooli talu rahvale to- matele. Juba pikemat aega on lastele kuu alguses. Kohtumiseni jututoas! lektsioonist, vanim 1924. aastast. Hel- nas ning tunneb kohustust kasutada reda ürituse ja sooja vastuvõtu eest! kunstiringis käsitööd õpetanud Iidi Juh- vi Visnap juhatas ürituse sisse ja andis kohalikku murret, mida on ka viiel kamson. Loodame, et meie koostöö Olga Palu sõna Kadri Vollmannile, kes esindas aastal Alli Laande korraldatud koo- Jüri Tamtik noortega hoogustub. Pensionäride Ühenduse Maanaiste Seltsi, kus ka Maie Perve litustel õppinud. Luulekogu on aida- Meie esimene kokkusaamine ühises juhatuse liige Veebruar 2012 7 KARKSI SÕNA Foto: Jaak Israel KULTUURIKALENDER KULTUURIKESKUS K 01.02 16.00 II korruse fuajees Alo Põldmaa loodusfotode näitus „Neeruti muusikalised puud” avamine. Näitus jääb avatuks kuni 01.03.12 N 02.02 16.00 Sinises saalis TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tekstiilitudengite tööde näitus. Näitus jääb avatuks kuni 01.03.12 R 03.02 18.00 Noor moelooja 2012. Õhtut juhib Vahur Agar, üllatused. Pilet 2 € R 03.02 21.00 Tre.ee pidu „Partyplanet” DJ Trei, DJ Karli, DJ Redline. Pilet 4 € K 08.02 17.30 Mälumäng L 11.02 10.00 Sakala maleva, Karksi malevkonna üldkoosolek N 16.02 13.00 Promed palsami näitus-müük R 17.02 20.00 Tantsuõhtu ansambliga Polero. Pilet eelmüügist 5 eurot, samal õhtul 7 € N 23.02 18.00 Viljandi maavanema, VOLi esimehe ja KL Sakala Maleva pealiku vastuvõtt Eesti Vabariigi 94. aastapäeva tähistamiseks. Kutsetega R 24.02 11.00 Pärgade asetamine Vabadussõjas langenute mälestussamba jalamile R 24.02 12.00 Eesti Vabariik 94, Karksi vald 20. Kontsertaktus L 25.02 Kultuurikeskus broneeritud P 27.02 19.00 Kuressaare Linnateatrilt etendus „Petmine”. Osades Piret Laurimaa, Raivo E. Tamm, Sepo Seemann. Pilet 10/8 € KARKSI-NUIA NOORTEKESKUS N 02.02 17.00 Mälumäng Eesti teemadel N 09.02 17.00 Lauatennise turniir Noortekeskuse karikale R 10.02 20.00 Noortekeskuse Klubiõhtu DJ, võistlused auhindadele T 14.02 15.00 Sõbrapäeva pidu Noortekeskuses T 14.02 17.00 Filmiõhtu N 16.02 17.00 Piljarditurniir Noortekeskuse karikale E 20.02 16.00 Vastlasõidukite valmistamise õpituba Noortekeskuse keldris Suusapäev Sokaorus T 21.02 17.00 Vastlapäev Kitzbergi mäel SUDISTE KÜLAMAJA L 18.02 12.00 Vastlapäev N 01.03 17.30 Sudiste Maanaiste Seltsi üldkoosolek Suusapäev Sokaorus KARKSI KÜLAMAJA T 14.02 11.00 Sõbrapäeva ennelõuna 22. jaanuaril toimus Karksi-Nuia So- suusatajat. Paljud olid mõnusat tal- 30eurose kinkekaardi sai Karksi K 22.02 11.00 Eakate ennelõuna „Hõissa vastlad!” kaoru terviserajal Rahvusvahelise veilma tulnud nautima perekonniti. mees Indrek Lepik. Hillar Nassari TUHALAANE KÜLAMAJA Lumepäeva raames suusapäev. Kui Esindatud olid naabervalla inimesed poolt välja pandud suusad võitis Be- N 09.02 11.00 Tupperware köögitund üritus välja kuulutati, siis Sokaorus ning kõige kaugemalt tulijad olid rit Kask. L 25.02 12.00 Vastlatrall Kirikumäel lund õieti ei olnudki, kuid selle toi- Tallinnast. Kõikidele osalejatele pa- Traditsiooniliselt ootab Karksi L 25.02 18.00 Vabariigi aastapäevale pühendatud pidulik aktus mumisajaks kattis maad korralik lu- kuti sooja teed ja maitsvaid lihapi- valla elanikke ees iganädalane mit- LILLI KÜLAMAJA mevaip ja rajameister Andi Sõmmer rukaid ning ürituse lõpus loositi väl- meetapiline suusavõistlus kuni lume E 13.02 13.00 Pärastlõuna teelauas „Mina ja Sõber” oli ette valmistanud korralikud suu- ja kolm auhinda. Loosiõnn naeratas sulamiseni. Täpsem info Karksi val- E 20.02 13.00 Tervislik pärastlõuna „Hõissa, meil on vastlad!” sarajad. Üritusel osalejaid registree- Melissa Osijärvele, kes sai tasuta la kodulehel. L 25.02 11.00 Piirilaulmine Naval ja Lilli Külamajas. riti kahe tunni jooksul. Rajal käis 76 spordikompleksi pääsme, Rademari Leo Liiber Külas meie küla patroon, laulja Erich Krieger Külamajale jääb õigus kavasse muudatusi teha. Jälgige reklaami! KARKSI-NUIA LASTEAED N 02.02 16.30 Suusapäev Algas TV 10 olümpiastarti 41. võistlushooaeg N 09.02 13.00 Õpetajate koolitus teemal „Mäng” Foto: Kalmer Märtson E 20.02 15.15 Teatrietendus „Merikajaka seiklused”. Pilet 1,60 € Võistluse esimene etapp toimus mood- tuli parimale kohale Mirell Veidenberg, T 21.02 10.00 Vastlapäev sas Võru spordihoones ja nii nagu ala- kes teivashüppes tulemusega 2,01 m N 23.02 10.00 Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine ti sai iga osalenud kool välja panna iga- saavutas 10. koha. Koolidevahelist ar- AUGUST KITZBERGI NIMELINE GÜMNAASIUM le alale kaks parimat võistlejat kahes vestust peetakse TV 10 olümpiastardi K 01.02 12.00 Kohtumine vilistlasega: külas Marko Mäetamm vanuseklassis, tüdrukud ja poisid eral- punktitabeli alusel ning kooli lõplik N 02.02 11.00 Tartu Rahulepingu aastapäeva tähistamine Vabadussõjas di. Enne seda käisid August Kitzbergi koht selgub pärast viimast etappi alles langenute mälestusmärgi juures nimelise Gümnaasiumi noored maa- suvel. Täname kõiki lastevanemaid, kes K 15.02 Talispordipäev N 16.02 09.50 Kohtumine vilistlasega: külas Erki Pugal kondlikul etapil Viljandis ning selle ei pidanud paljuks pühapäeva hommi- R 17.02 18.00 Sõbrapäeva pidu põhjal moodustatigi kooli koondis. kul oma lapsi bussile tuua ja õhtul jäl- N 23.02 Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Kooli koondvõistkonna koosseisus le vastu tulla. pääsesid võistlema Enn Robert Kinnas, Kool osaleb kindlasti ka järgmistel KARKSI-NUIA RAAMATUKOGU Mirell Veidenberg, Sten Vainos, Kristo etappidel: 3. märtsil Tallinnas, 31. T 14.02 17.00 Minu Mehhiko. Keili Jaaksoo muljeid eluolust, kultuurist, majandusest Kivimets, Birgit Pilk, Brigitta Sibrits, märtsil Tartus ja 26. mail Rakveres NÄITUSED Gerlin Tammoja, Jako Serg ja Sander ning kui lapsed saavutavad häid tule- 01.02–20.02 Nukitsa konkurss. Kõik kuni 16-aastased lapsed on oodatud Truu. Parima tulemuse sai ja pääses musi, siis pääsevad nad fi naali, mis hääletama kahe viimase aasta parima eesti lastekirjaniku ja ainsana meie õpilastest fi naali Enn Ro- toimub 12. ja 13. juunil Kosel. Usume, kunstniku poolt. bert Kinnas. Ta ületas kuulitõukes 63 et lapsed ilmutavad head treeninguin- 01.02–29.02 Karksi vald kirjasõnas sentimeetriga isikliku rekordi ning sai du ning loodame ka järgmistel etap- 06.02–29.02 Mänguasjad jutustavad. Tiia Toomet 65 tulemuseks 3 kg kuuliga 9,93 meetrit, pidel lastevanemate mõistvale suhtu- mis andis neljanda koha ja ta pääses misele ja kaasabile. autasustamisele. Sellel võistlusel auta- sustatakse igal alal kuut paremat ning Riho Siil ja Leo Liiber MTÜ Lilli Looduskeskus pakub programme 41. kohale tulnud õpilast. Tüdrukutest treenerid Enn Robert Kinnas ja õppereise Alanud 2012. aasta on MTÜ Lilli Loo- Veebruari alguses tehakse ka kokku- Lõuna-Mulgimaa duskeskusele tegutsemisrohke. Juba võtteid Kodanikeühiskonna Sihtkapita- Hullumeelne ja pikk traditsioon praegu on rahastatud kolm suuremat li (KÜSK) toetatud projekti „Keskkon- meistrivõistlused projekti, mis kestavad sügiseni ning nahariduslik maaelu tutvustav prog- Keegi täpselt ei mäleta, mitu korda on Kahu ja Henari Reinbach. Kooli au olid plaanis on taotleda veel mitmele pro- ramm lasterikastele peredele” kohta. aasta lõpul kohtunud korvpallis koo- kaitsmas Raido Vaan, Targo Saarniit, males jektile fi nantseeringut. Kõik projektid Projekti käigus on koostatud äriplaan ni- li vilistlased ja praegused õppurid. Marko Aasna, Innar Vilumets, Tauri Foto: Meelis Sõerd on suunatud laiemale avalikkusele, metatud sotsiaalse teenuse pakkumi- Öelda võib, et igal aastal ja kümneid Hussar, Sten Sõmmer, Janno Ligur ja kuid eelkõige pakutakse mitmekülgseid seks. Samuti on praeguseks kaks inimest kordi. Mängitud on 100 punktini ja õpetaja Riho Siil. Vilistlased jõudsid võimalusi just Viljandimaa inimestele. läbinud alustava ettevõtja baaskoolituse. mäng on toimunud kas 31. detsemb- esimesena 100 punktini ja koolinoored 19. veebruaril toimub õppereis Vil- Kolmel suurema ringi kokkusaami- ril või 1. jaanuaril. Selle peale mõned kogusid 81 punkti. Vilistlastest paistsid jandimaa loodushuvilistele, mis viib sel on arutatud Lilli küla ja MTÜ Lilli kindlasti ütleksid, et hullud, sest tihti silma heade korviküttidena Kristjan Soomaale räätsaretkele, teine õppereis Looduskeskuse arengukavade uuenda- on mäng alanud 1. jaanuaril kell 9.00. Järvik 25 punktiga, Erlis Erreline mees- viib 18. märtsil Sakala tee matkale. In- mist ning kaardistatud on vajalikud Sirvisin vanu materjale ja leidsin pil- konna mängujuhina 18 ja Kert Vallas fo ja registreerimine kodulehel www. muudatused ja täiendused. Projekti töö di, kus seisan kahe meie vallast pärit 17 punktiga. Kooli poolelt tõid oma looduskeskus.ee. tulemusel on leitud partneriks rida eduka sportlase vahel. Märt Israel oli meeskonnale kahekesi üle poole punk- Teine Keskkonnainvesteeringute omavalitsusi, kes soovivad toetada oma siis juba vilistlane ja Margus Hunt tidest õpetaja Riho Siil ja Tauri Hussar, Keskuse toetatud projekt „Keskkonna- piirkonna lasterikaste perede laste osa- gümnaasiumit lõpetamas. See pilt oli vastavalt 31 ja 20 punkti. Lõpetuseks hariduslikud programmid Viljandimaa lemist Lilli loodusmaja suvelaagrites. tehtud enne mängu just aasta esime- võib öelda, et seekord käisid platsil koolidele” sisaldab 80 programmi läbi- Sõlmitud on ka eelkokkulepped erine- sel päeval. On hea meenutada ning enamuses endised ja praegused spor- viimist üldhariduskoolidele. Program- vate ettevõtjatega, kellel on võimalik uhke seista kahe kuulsuse vahel. dikooli õpilased. Kooli eest mängisid mi kaasrahastaja on Riigimetsa Majan- pakkuda lastele laagris erinevaid tege- Seekord toimus mäng 31. detsemb- enamuses treener Rein Ahuni tree- damise Keskus. Programmid toimuvad vusi või toetada laagri toimumist kas ra- ril algusega kell 12.00. Ega siin treene- ningrühma õpilased ja vilistlaste poo- Male meistrivõistlused peaaegu kõikidele vanuserühmadele ja haliselt või muud moodi. Kõnealuse ritel ja õpetajatel palju pole vaja korral- le pealt olid samuti enamik mängijaid kestavad veebruarist maini. Neis osa- projekti raames koostatud äriplaani alu- dada. See on ikkagi olnud läbi aegade kunagised spordikooli õpilased. Tree- 9. jaanuaril algasid Lõuna-Mulgimaa lenud gruppidele hüvitatakse sõiduku- sel taotletakse sellel aastal ka vahendeid noorte oma initsiatiiv. Kõige suurem neril on alati hea tunne, kui tema töö meistrivõistlused males. Kolmevooru- lud kuni 100 euro ulatuses. Talveprog- suvelaagrite elluviimiseks. Projekti part- küsimus on olnud, kuidas kooli sisse on andnud tulemusi. lise võistluse võitja selgus juba pärast rammides on kaks valikut: „Avastus- neriks on Eesti Lasterikaste Perede Liit. saada ning pall kätte anda ja vilistada. Kell ligines neljale, kui viimane teist vooru. Võitjaks tuli Karksi valla retk talvises rabas”, mis toimub räätsa- MTÜ Lilli Looduskeskus pakub te- Sellel aastal vilistas Jüri Keerd, kes oli pealtvaataja ja mängija gümnaasiumi- mees Ion Mõndresku. Tublilt mängi- del Teringi rabas alates 7. klassi õpilas- gevusi kõigile, kellel on soov loodust korvpalli üks eestvedajatest korvpalli- hoonest lahkusid ja kooli uksed sai sid veel teisedki meie mehed: Mati tele ja „Metsavendade jälgedes”, mille lähemalt tundma õppida. Jälgige tea- klubi Sopsu kuldaegadel. Kohtuniku selleks aastaks lukku keerata. Uut Saks, Tõnis Kask, Eugen Jents, Paul käigus matkatakse punkrini ja tagasi. teid meie kodulehel ja võtke ühen- vile peale rivistusid üles kooli vilistla- spordiaastat alustades jääme ootama Põder ja Herbert Sepp. Võistluste pro- See programm on soovitatav alates 6. dust, kui tahate külla tulla! sed: Kristjan Järvik, Erlis Erreline, Kert järgmist korvpallikohtumist. tokollidega on võimalik tutvuda Kark- klassist. Kõikide programmide regist- Vallas, Hannes Parmo, Kauri Sõlg, si valla koduleheküljel. reerimine toimub meie kodulehe kau- Liina Laanemets Tauno Sõmmer, Raiko Velbaum, Kert Leo Liiber Leo Liiber du www.looduskeskus.ee. projektijuht KARKSI SÕNA 8 Veebruar 2012

RAHVA- PRANTSUSE PAPÜÜRUS- IIRI RAHVUS- PAADI- KOGUS PINDALA APETIIT ARGOON AASIA RIIK VÄÄVEL TÕSTAB CAPONE EKSIIL SIDESÕNA TANTSU- KENADUS KELVIN EELK Peetri koguduse HELILOOJA LAEV TAIM SADAM VASTUS RÜHM

OFITSI- teated MALE- AALNE TURNIIR KÄÄBUS LAGI- Leeriaeg TASKU- VILKUV HÄÄLIK AUSTERI KOHANE SÄRA BALLETT SELEEN Leeris käimine on oluline samm täis- MÕISTIS PERSOON AAR JALGPALLI- DETSIAAR vaimsusele jõudmisel. Praegu tullak- KITZBERGI TURNIIR ALUSTAMA JUTT KANTSIK se üha rohkem leeri juba 15-aastaselt TUULIUM VAHEMAA IVAD UKRAINA või gümnaasiumi ajal, aga vanuse ROOMA 500 PÜSTOL LINN ITAALIA LEEDU TÄHIS NIKKEL ülempiiri ei ole. Leeris õpitakse tund- LEEDU EALES AMPER ÕPPEAASTA TÄHIS ma Piiblit, katekismust, tutvutakse ju- KELVIN TÄNINI PRANTSUSE UUS EESTI SELEEN IIAL KIRJANIK malateenistuse, talituste ja kiriku elu- URISEMINE TEMA NIM. ga. Leeri kohta võib täpsemalt lugeda GÜMN. VEENDU- MUS EELK Konsistooriumi kodulehekül- METROO AAR jelt: http://www.eelk.ee/teejuht. KIRUME SEESAMA TAEVASINA KENADUS MUUSIKA- NOOT KOOLI DIR. html#ptk4. KIRJANIK NOOT ÄRA- Karksi koguduse Leerikool toimub TESLA HÜVITAMA KIRUMINE RAHVUS- ANDJAD TOIT KODUKÄIJA osavõtjatega kokkuleppel. Palume as- ELUKUTSE jahuvilistel võtta ühendust õpetaja Al-

PIHT JÄME VORST lan Praatsiga tel 52 12 518 või e-posti ASIMOVI HINGEVAEV teel [email protected]. KAHEOSALINE JUTT NÄRVI- PUUSKULPTUUR AJALOOLANE RISTMIK Soovijatel on võimalik osaleda ka GER- Viljandi ühendatud Jaani ja Pauluse TAVATUS RAKVERE TRÜKK KALAVÕRK MAANIUM KIHELKOND ASTAAT AAR koguduste Leerikoolis: KARKSI MÄNGUST LAHTI EESTI VAPITAIM VÄLJAS TEGEMA EKSPRESS BAL.TANTSIJA NOOT I õppetsükkel 04.–05.02

EESTI KROON L 04.02 10.00–13.30 SÕJALINE KIBE TAIM SINU BLOKK EESTI SINA Leeritund Jaani kirikus. ENERGIA

SAJATUS VALGE LEIB Sissejuhatus. Pühakoda. TUULIUM AUSTRIA Jumalateenistus TÄHIS INSTRUMENT

LIITIMETI P 05.02 10.00–12.30 Jumalateenistus AKOMPA- MEESKOOR MANGAAN NEMENT SPETSIAALNE TOSS VOLTAMPER ja rühmavestlus

TELEVISIOON PRIVAATNE EKSTRAKT JOOD VÄÄVEL II õppetsükkel 18.–19.02 RIISIVIIN ABLAS SELLEPÄRAST L 18.02 10.00–13.30 VOLTAMPER MUSTUS TARA Leeritund Pauluse kirikus.

RAADIUS Piibel. Looja ja loodu. MI-BEMOLL MAAPÄHKEL SOOME RISTSÕNA Jumal kui Isa. POODLEME KIRJANIK P 19.02 10.00–12.30 Jumalateenistus SALAKRAAV MÕLA ja rühmavestlus

MINA SAMM HAPNIK Jumalateenistused Talvel toimuvad jumalateenistused SEE ITAALIA JÕGI ISAMESI- PASKAL SISSEKÄIK EESPOOL RAADIUS TÄHENDAB EMANE LANE pastoraadi II korrusel kuni Palmipuu- SÄÄRIK HOBUNE ELUNES depühani 1. aprillil. SÕUDMA SÕÕRD ROOMA ROOMA 50 1000 P 05.02 14.00 Jumalateenistus. AUK MASTIPEEL Järgneb koguduse juhatuse koosolek

MAAVARA P 19.02 14.00 Jumalateenistus

IISRAELI Karksi-Nuia Õigeusu RIIGIKEEL kiriku teated KARKSI AU- JORJENID KODANIK P 19.02 11.00 Jumalik liturgia

Ristsõna Karksi vald 20 Astun uude päeva Õnnitleme sünnipäeva puhul armastus südames. Vastus tumedalt ääristatud ruutudes. August Kitzbergi nimelise Gümnaasiu- Inimesed nagu koputaksid üksteise 5. jaanuar Linda Mõts Karksi küla 87 Koostas Heino Laagus mi ujula 10 korra pileteid, Karksi Val- südamele, Vastusekupong palume tuua või saa- la Kultuurikeskuse kinkekaarte ja va- et süda ei sulguks lukku, 3. veebruar Hilda Sinka Lilli küla 91 ta Karksi-Nuia raamatukokku või piir- bapääsmeid kultuurikeskuse sündmus- vaid avaks end elule. 3. veebruar Arnold Turb Karksi-Nuia 86 konna külamajja hiljemalt 20.02.2012. tele, meeneid Tuhalaane külamaja kä- M. Nurme 5. veebruar Eino Sõna Karksi-Nuia 75 Vastajate vahel loositakse välja sitööringilt ja Karksi Kultuuriseltsilt. 7. veebruar Viimi Mikk Karksi-Nuia 85 Täname, et võisime tunda Teie 7. veebruar Tiiu Pajuri Karksi-Nuia 65 9. veebruar Hildegard Jänes Metsaküla küla 90 VASTUS: …………………………………………………………………… hoolivust, mõistmist ja headust. Sügav kummardus teile: Puiduko- 9. veebruar Leida Saul Pärsi küla 75 …………………………………………………………………… da OÜ, Monopol AS, AS Nuia 10. veebruar Edgar Sarv Allaste küla 86 PMT, Tradeplus Group OÜ, Au- 12. veebruar Syrle Eesik Karksi küla 65 NIMI: …………………………………………………………………… gust Kitzbergi nimeline Gümnaa- 14. veebruar Milvi Muska Äriküla küla 75 sium, Lasteaed, Ligur Motors OÜ, 14. veebruar Linda Kilk Hirmuküla küla 86 AADRESS: ………………………………………………………………… Karksi Kultuuriselts, MTÜ Karksi 16. veebruar Aliide Kivimets Karksi küla 80 19. veebruar Aili Tammik Karksi küla 70 …………………………………………………………………… Haridusselts, Rudo Puks, Einike Vihman, Elerin Öövel, Ragnar 24. veebruar Benita Varik Karksi-Nuia 86 TELEFON: …………………………………………………………………… Valdstein, Arvo Maling, Kadri Saa- 26. veebruar Aime Bachmann Karksi-Nuia 86 remägi, Ivi Liiv, Juta Peterson, An- 26. veebruar Olav Renno Pärsi küla 80 ne Kaljumäe, Tea Saaremägi, Anu 27. veebruar Anna Urakova Karksi-Nuia 85 Rebane, Mare Torim, Elve Joon, 27. veebruar Reet Kajando Karksi-Nuia 70 Karksi-Nuia Aianduse ja Mesinduse Tiia ja Raimo Sarv, Laili Lamp. 28. veebruar Laine Leilop Allaste küla 65 Eriline tänu Monikale ja jõulu- Seltsi 2012. aasta plaanidest vanale. Õnnitleme väikesi vallakodanikke ja nende vanemaid! Karel ema-isaga Pole midagi ilusamat kui must muld da külamaju projektiga „Seeme mul- 8. jaanuaril sündis Inge Allik-Hendriku ja Armas Hendriku perre poeg sinise taeva all, kui rohi tärkab, aiad da”. Maikuus toimuvad tavapärased ANDREAS-THORSTEN õitsele löövad ja saaki kannavad. hoogtööpäevakud „Koduvald korda” Karksi-Nuia Aianduse ja Mesinduse ja juulikuus õppe- ning kultuurireis. Suusalaenutus Seltsi aastakoosolek toimub 28. veebrua- 7. ja 8. septembril leiab aset aasta ril kell 16.00 seltsi majas Viljandi mnt 2a. suurim üritus – V meefestival, kus ai- Koolimaja administraatorilauas Mälestame jäädavalt 10. märtsil kell 10.00 ootame seltsimaj- tavad kaasa mitmed valla asutused, Komplekt (suusad, suusakepid, lahkunuid ja avaldame ja mesinikke ja asjahuvilisi mesinike ke- külad ja seltsid. suusasaapad) 2 € (2 tundi) kaastunnet omastele vadisele õppepäevale. Lektoriteks on An- Meenutame, et 17. detsembril 1987. 10 € (terve päev) tu Rohtla ja Aleksander Kilk. Toimub va- aastal avati AMS-i maja koos Kadri Laenutuses saadaval 4 komplekti: VELLO AULI havahetus kunstkärje vastu. Sama teema kauplusega, kuhu olete alati oodatud. 1 komplekt klassikasuuski (Karhu) 24.02.1954 – 22.12.2011 jätkuna toimuvad 19. mail ja 18. augustil Teguderohket uut aastat soovib 3 komplekti uisusuuski (Madshus) Leeli õppepäevad Antu Rohtla mesilas. Karksi-Nuia AMS. Suusasaapa numbrid: 45, 43, 41, 39 Märtsis ja aprillis on kavas külasta- Leili Nael Suuski saab laenutada kuni 20.30 ARNOLD AAVASTIK (koolimaja suletakse 22.00) 11.09.1924 – 24.12.2011 Karksi-Nuia Laupäeval koolimaja suletud (lae- Noortekeskuse info Koostöö lätlastega nutus ettetellimisega) JAAN-ELMAR LÕHMUS NB! Varustuse purunemise tasub lae- Tänuavaldus Karksi-Nuia 22.01.1927 – 28.12.2011 Neljapäeviti kell 18.30–20.00 on val- 2. veebruaril kell 18.00 avame naaber- nutaja: 20 € suusakepid, 40 € suusad. bussijuhile Heiki Truuveltile Karksi-Nuia lakodanikud oodatud mängima laua- vallas, Läti Vabariigi Naukšēne kultuu- Tule naudi suusatamist staadioni tennist, koroonat ja piljardit. Täpsem rikeskuses Eesti Vabariigi 94. aastapäe- 650 m valgustatud rajal, Rahumäe Oleme väga tänulikud heatahtlikule info: www.tulevikumulgid.ee vale pühendatud käsitööde näituse. Näi- 1,4 km terviserajal või 1, 2 ja 3,5 bussijuhile, kellega on meil võimalus Teid teenindab Karksi-Nuia Takso. Noortekeskus ootab malehuvilisi tusele paneme välja Karksi valla kultuu- km Sokaoru terviserajal. sõita õigeks ajaks Tartu haiglasse või Info tel 5820 7777 noori ja nooremeelseid, et moodusta- rikeskuse käsitööringi liikmete südame- Pärast hea võimalus ujuda (vt hin- arsti juurde. Täname väga, et oled da malering ja hakata mängima ning soojusega valmistatud näputöid. Tööd nakirja). Saun töötab teisipäeval, meid teenindanud juba 12 aastat! Ostan või rendin põllumaad Ärikülas. turniire korraldama. Täpsem info: valib ja seab üles Viljandimaa rahva- reedel ja pühapäeval. Head reisi! Info tel 5664 2061 [email protected] kunstimeister aastast 2005, ringijuhen- Suusamäärimine tel 5569 8844 Tänulikud reisijad Karksi-Nuiast Breiktantsu huvilised noored on ooda- daja Tiina Ilusmets. Meie väljapanek hind 2 € (libisemine), KARKSI VALLA INFOLEHT. Karksi-Nuia Postkontor, 69102. tud igal reedel kell 15.00 Noortekeskuse jääb lätlastele vaadata kuuks ajaks. 3 € (libisemine + pidamine) Toimetus: Mare Torim (toimetaja, tel 435 5526, e-post mare.torim@karksi. ee, Heiki Arro, Inge Dobrus, saalis, kus neid ootab juhendaja Marti. Kai Kannistu Helve Joon, Erika Krjutškova, Olav Renno ja Katrin Johanson