ÄRILAUSE See on samasugune võrdlus kui LUUBI ALL minna kuivkäimla kasutamiselt Pelletikuninga WC peale üle. vastuoluline Eesti Keskkonnateenuste juhatuse liige Argo Luude peab Maardu kandi elanike vastu- seisule põrganud kavandatavat tehast konkurendi omast klass kõrgemaks. 16 17 impeerium

Maailma tippu tõusnud suur- ettevõtja Raul Kirjaneni te- hastes pressitakse iga päev pelletiks 765 auto koormat puitu, mis liigub edasi Lääne ahjudesse. Euroopa mak- sumaksjate miljardite- le toetuval äril on oma hind nii Ees- ti metsale kui ka keskkonna ter- visele laiemalt. 4 7

Neljapäev, 3. detsember 2020 nr 107 (6405) 8,90 eurot reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 reklaam [email protected] 3. detsember 2020

www.logistikapluss.ee

OSTUJUHT, PANE MEIE LUBADUS PROOVILE!

• pole hilinenud tarneid • pole tootmisseisakuid • hajutame tarneriske • kiirem komponentide ettevalmistus

Andri Piik, müügidirektor Tel (+372) 5918 7600 Ootan sinu kõnet!

TOOTMIST LAOTEENUSED TOLLITEENUSED toetavad lahendused RENOVEERIMINE MAFFIAPROTSESS ÜÜRIÄRI INVESTOR Pea igaüks pääseb Bosside palgal Ka garaažiga saab äri osalema küsimusi esitamata käima panna Mees, kes duubeldab “Olukord on kujunenud absurd- Nagu klassikalistes ma ialugu- Kinnisvara üüriäris käe valgeks seks,” pahandab Balti Vara Ehitu- des, nii oli ka Eestis kuritegeliku saamiseks on hea investeering portfelli 2,5 aastaga se juht Meelis Karro. Riik toetab ühenduse juhtimises süüdistu- garaaž, panipaik või parkimis- 100 miljoni euroga kortermaja- se saanud Hubert Hirve ja Pavel koht, millega oma sissetuleku- de renoveerimist, kui konkursi- Gammeri juures ametis mees, le hõlpsasti lisa teenida. Oma Eesti juurtega Rootsi in- le pääsemise tingimused on liiga kes liigseid küsimusi küsimata parkimiskoha võib näiteks välja vesteerimisguru Arne lõdvad 12 13 nende ülesandeid täitis. 8 9 üürida tööl oleku ajaks. 30 31 Talvingut börsikrahh ei hirmutanud. Talving tõ- des oma kogemustest, et kui aktsiaturg vajub kiirelt põhja, siis ta ka taastub kii- relt. Sellele, kuidas tõeli- selt tulu teenida, sai ta pihta 2009. aastal ja teenib seejärel Rootsi börsiindeksist mitu kor- da paremat tootlust. “Praegu kahekordistub mu port- fell iga kahe ja poole aasta tagant,” ütles Talving. 28 29

Neljapäev, 3. detsember 2020 tellijaid EUR/USD USD/EUR EUR/SEK EUR/RUB Nord Pool Euribor nr 107 (6405) 8,90 eurot 14 053 1,209 0,827 10,275 90,843 54,92 –0,508

LUUBI ALL Pelletikuninga äri kuumab Euroopa pelletiäri valitseb Eesti ühe rikkama ettevõtja Raul Kirjaneni rajatud Graanul Invest, kuid Eesti puidu

massiivsel põletamisel Lääne ahjudes on oma hind. 4 7

FOTO: LIIS TREIMANN

KUULA Äripäeva raadiot üle Eesti. Raadiosaated on järelkuulatavad raadio.aripaev.ee Majandusmõttele annab hoogu ja energiat toimetaja Urmas Jaagant tel 667 0111 2 uudis [email protected] 3. detsember 2020

statistika | kriisiblogi.ee Koroonaviiruse levik Töötuse määr jõudis 8 protsendini

registreeritud töötute arv arveloleku aja järgi Haiglates uus eritase, enam kui kuni 3 kuud aasta 18 710 7951 kokku 51 619 piiranguid tuleb juurde kuni aasta kuni 6 kuud 14 055 10 903 Koroonaviiruse Sel nädalal jõudis töötuse määr 8 protsendini ja registreeritud töötuid oli nädala alguse sei- leviku takistamiseks suga üle 51 700. Töötuna võeti eelmise nädala jooksul arvele 1439 inimest, neist 18 protsenti võib valitsus peagi olid viimasest töökohast koondatud. Kõige enam – 18 710 – on neid inimesi, kes on paika panna olnud tööta alla kolme kuu. Viimase töökoha järgi on kõige enam töötuks uued piirangud. registreerunuid tulnud kaubandusest ja klien- diteenindusest, järgnevad ehitus, toitlustus- Esmaspäeval liiguvad majutus, tootmine ja puhastusteenindus. Kõi- ge enam töötuid on lihttööliste ning teenin- haiglad juba uuele dus- ja müügitöötajate seas. Töötuse määr on visalt, kuid kindlalt kasvanud eritasemele. terve sügise. Siiski ei jõudnud see novembri lõpuks ühegi kevadel tehtud ennustuse tase- mele. Peamiseks mõjutajaks tuleb pidada va- marge väikenurm [email protected] litsuse kevadist otsust maksta palgatoetusi, mis lükkas edasi või vähendas tööandjate va- jadust töötajaid koondada. Kõige kõrgem töötuse määr – 12,9 protsenti – on jätkuvalt Ida-Virumaal ja seal oli nädala al- guse seisuga 7855 registreeritud töötut. Kõige “On aja küsimus, millal haiglavõimeku- Terviseameti kriisistaabi juht Urmas Sule loodab, et haiglad ei pea liikuma veel järg- madalam töötuse määr – 5 protsenti – on Jõ- se piir on ületatud,” ütles sotsiaalminister misele tasemele, mis tähendaks erakorralise ravi andmise muutmist. foto: raul mee gevamaal ja seal on 655 registreeritud töötut. Tanel Kiik. Praegu ei ole valitsus tõsiselt arutanud astme intensiivravivõimekusega 345 voodi- ennatlik. “Meie keeles tähendaks plaan B, eriolukorra väljakuulutamist. Küsimusele, kohta, kõige kõrgema ehk kolmanda astme et siis oleks käes meditsiiniline katastroof. kas see oleks võimalik näiteks paari nädala voodikohti on 45. Kui me ütleks nüüd, et meil on plaanid ka pärast, vastas Kiik: “See sõltub sellest, milli- Esmaspäeval liiguvad aga haiglad järg- eriti karmideks olukordadeks, siis võivad sed on järgmiste nädalate nakatumiste näi- misele eritasemele. Voodikohti on siis vas- inimesed seda mõista nii, et neid hakatak- tajad. Praegu ei oleks eriolukorra kergekäe- tavalt 416 ja 64. Uus eritase tähendab juba se kohe realiseerima. Tänane seis on selli- Kõige kallim COVID-19-juhtum liselt kehtestamine põhjendatud.” seda, et osaliselt tuleb teha plaanilises ra- ne, et isegi Ida-Viru keskhaiglas, kus on pla- maksis 123 000 eurot Teadusnõukoda esitas eile valitsusele vis mööndusi. neerimatult suurem maht haigete ravi, jät- ­uute piirangute ettepanekud, mille üle jät- katakse küllaltki suures mahus plaanilist Üks halb variant Seni on COVID-19 patsientide ambulatoorne ja kuvad arutelud neljapäeval. ravi,” rääkis ta. statsionaarne ravi kokku maksma läinud 4 mil- Kiik loetles, mida praegu veel teha saaks, Kui haigestumise levik ei peatu, siis järg- Poolel teel jonit eurot, kirjutas meditsiiniuudised.ee. näiteks järelevalve tõhustamine 2 + 2 nõu- mine tase oleks erakorralise ravi andmi- Aasta lõpuks ennustab haigekassa finants- de üle, piirangud avalike ürituste osalejate- se muutmine. “Haiglate ja riigi jaoks oleks Teadusnõukoja juhi Irja Lutsari sõnul on osakonna juhataja Riho Peek ravi kogukuluks le ja huvitegevusele, samuti baaride ja toit- hea, kui seda etappi ei peaks läbi tegema,” kriitilise piirini pool maad minna. “Kriitili- kuni 6 miljonit eurot. lustuskohtade lahtiolekuaegade lühenda- nentis Sule. ne piir ei ole käes, aga kui see on käes, on hil- COVID-19ga kaasneva haiglaravi maksumus mine. Koole ja kaubanduskeskusi ei sule- Kõige suurem koormus langeb Sule sõ- ja piiranguteks. Piirangud on eelkõige sel- on Peegi sõnul raviasutuste lõikes erinev. taks. Olulised on distantsi hoidmine ja mas- nutsi praegu Ida-Virumaa haiglatele. leks, et meie haiglates oleks piisavalt voodi- “Keerulisemad juhud, mis satuvad Põhja-Ees- ki kandmine. Plaanist B rääkimine oleks Sule arvates kohti COVIDi haigetele ja pausile ei läheks ti Regionaalhaiglasse või Tartu Ülikooli Kliini- Äripäevale teadaolevalt on kaalumisel plaaniline ravi.” kumi, maksvad keskmiselt 10 000 eurot. Maa- ka piirkonniti piirangute seadmine seal, Sellega, mis saab siis, kui voodikohad on konnahaiglates olevate kergemate juhtude kus nakatumine suurem, näiteks Harjumaa Kevadel töötas hirm, täis, Lutsari sõnul tegeletakse. Lisavoodiko- keskmine maksumus on vahemikus 1000– ja Ida-Virumaa. Küsimus on ka, kas piirata had leitaks haiglates. 3000 eurot. Kõige kallim COVID-19 juhtum spordiüritusi, mis pole just tippsündmused aga hirmu all ei jaksa “Enne töö ja siis pidu,” rõhutas Lutsar ja maksis 123 000 eurot,” märkis Peek. ja meistriliigad või muu selline. Samuti kaa- inimesed kuude viisi ütles, et inimesed võiksid distantsi hoida. lub valitsus, kas vähendada üritustele luba- “Kevadel töötas hirm, aga hirmu all ei jaksa tud pealtvaatajate arvu. eksisteerida. inimesed kuude viisi eksisteerida. Kui ini- Terviseameti kriisistaabi juht Urmas Sule mesed kodudesse läheks, ei läheks haigena rääkis, et praegu on olemas esimese või teise Teadusnõukoja juht Irja Lutsar tööle, väldiks pidusid, hoiaks distantsi…”

Edukas eesti

ESINEMISLAVAD | TRIBÜÜNID 10 000 eurot võib kuuluda sulle TELGID | LAOHALLID Äripäeva arvamuskülgedel al- vamuslugude konkurss, kuhu arvamustoimetus. Kesksed hin- de ajal sünnivad suured ettevõt- PUHASTUS | VÄLIKÄIMLAD gas sel nädalal üheksandat ­ootame Eesti eduloo uuendami- damise kriteeriumid on ideede ted ja ettevõtmised ning praegu korda arvamuskonkurss Edu- se ja arengu kiirendamise ideid algupärasus, teostatavus ning on just õige aeg mõelda, milli- MÖÖBEL | REDELID kas Eesti, kus igaüks võib osa- arvamusloo vormis. Grand prix särav esitus. sena me pandeemiast väljume, SOOJAKUD | PIIRDEAIAD leda oma arvamuslooks vor- toob võitjale 10 000 eurot, teine “Oleme ärevil ja põnevil,” üt- milline saab olema ärikeskkond mistatud ideega ja pista keva- koht saab 3000 ja kolmas 2000 les Äripäeva arvamustoimetuse ning kuidas teha nii, et Eesti pü- TELLINGUD | ILMASTIKUKAITSED del taskusse 10 000 euro suu- eurot. Konkursi ajaloos on osa- juht Neeme Korv. “Ärevil seepä- siks juhtrühmas ega jääks sa- ruse peaauhinna. lenud ettevõtted oma lemmiku- rast, et Eduka Eesti konkurss on bassörkijaks.” Edukas Eesti on Äripäeva, tele andnud ka eriauhindu. tõeliselt suur asi võimsa auhin- Võistluse lõpptähtaeg on RENT, MÜÜK ja PAIGALDUS Eesti Gaasi, If Kindlustuse, El- Žüriisse kuuluvad korralda- naga ja sellega kaasneb ka läbi- järgmise aasta 31. märtsil, au- lex Raidla Advokaadibüroo, US vate ettevõtete omanikud ja ju- viijale vastutus, põnevust pakub hinnad anname üle aprillis. tel (+372) 609 6392 | www.ucrent.ee | E-pood: shop.ucrent.ee Real Estate’i ja Swedbanki ar- hid, konkursi viib läbi Äripäeva aga praegune aeg. Nimelt kriisi- äripäev.ee

Tel 613 9737, 503 6450 | [email protected] | www.ava.ee reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 3. detsember 2020 [email protected] reklaam 3

VALIVALI ÕIGEDÕIGED KINDADKINDAD

Töökinnaste valimine nõuab pisut kaasamõtlemist, süvenemist ja aega. Vahel ei osata õigesti hinna- ta riske, teinekord aga seab töö- keskkond või ilm omad piirangud. Külmakahjustusi saavad Mugavus kõige kergemini keha Õige suurusega hästi istuvad kin- perifeersed piirkonnad dad on käes mugavad ja kaitse- (sõrmed, varbad, põsed, vad käsi nii, et te ei märkagi seda. nina ja kõrvad), kus soojaga varustav vereringe osutub Vastupidavus külmas ebaküllaldaseks. Kinnaste valmistamiseks kasu- tatud materjalid, töökeskkond ja ilm määravad selle, kui hästi kin- dad kestavad. Soojapidavus Kihiline lähenemine töötab ka kinnaste puhul. Vastupidava pea- 44-385 liskanga alune Thinsulate vooder Elastne tekstiil pöidla välisküljel on ülimalt õhuke, kuid väga hea- Tugevdatud õmblused de isolatsiooniomadustega kan- Puutetundlik ehk touchscreen gas, mis hoiab teie käed soojas. materjal Veekindel membraan kinnastes Soojapidav neopreen kaitseb niiskuse ja vihma eest! 3M helkurribad 3D lõige Hingavus Elastne kangas käeseljal Ka käed vajavad õhutust, kui tem- ja sõrmede välisküljel peratuur kinnaste sees tõusma Pehme soonik hakkab. Hea õhutusega kindad Veekindel ja hingav PU-membraan hoiavad teie käte head tervist! Veekindlus: 15 000 mm. Hingavus: 7 000 g/m2 / 24 h

Vihm

Väliskiht TAMREX WinterPRO9000 Touch Screen talvekindad Vooder

Kehasoojus Nahk 44-385 25 € 44-328 44-376 44-331 44-377 44-302 44-378 44-409 44-360

Soojad A+ sünteetilisest WonderGrip Sünteetilisest A+ Sünteetilisest PU Soojad WinterPRO6000 ja mugavad nahast THERMO PLUS PU nahast kitsenahast nahast softkindad loomanahast Veekindlad lateksvahuga fl iisvoodriga veekindlad soojad softkindad sooja talvised krõpsrandme ja Hi-Vis Touch Screen töökindad softkindad töökindad fl iisvoodriga softkindad sooja fl iisvoodriga talvekindad talvekindad 4.50 € 4.90 € 7.90 € 8.90 € 11 € 11 € 12 € 18 € Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni kaupa jätkub!

TAMREX OHUTUSE OÜ Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: [email protected] www.tamrex.ee TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 • TARTU Aardla 114, Ringtee 37a • PÄRNU Riia mnt 169a • RAKVERE Pikk 2 • JÕHVI Tartu mnt 30 • VÕRU Piiri 2 • VILJANDI Tallinna 86 VALGA Vabaduse 39 • NARVA Maslovi 1 • HAAPSALU Ehitajate tee 2a • PAIDE Pikk 2 • JÕGEVA Tallinna mnt 7 • TÜRI Rakvere tee 23 • RAPLA Tallinna mnt 2a • KEILA Keki tee 1 • KURESSAARE Tallinna 80a toimetaja Viivika Rõuk tel 667 0111 4 [email protected] 3. detsember 2020 KAANELUGU PUIDUTÖÖSTUS Pelletiäri vastuoluline hiilgus Kuidas Eesti mets läheb Lääne ahjudesse

Muuga, Eesti Samal ajal kui pisikesest Eestist (24.10) Tyne, Studstrupvarkets, murravad maailma edulugudeks pigem Suurbritannia Taani IT-idud, on üleilmses konkurentsis (11.08) (07.09, 20.10)

absoluutsesse tippu tõusnud ka üks Riia, Läti (24.07, 05.08, 22.08, meie tööstus – puidust pelletite tootja, 04.10, 05.11, 28.11) Immingham, Raul Kirjaneni Eesti rikkaimate inimeste Suurbritannia (31.07, 29.09, Graanul Investi isiklik hulka lennutanud Graanul Invest 17.10, 22.11) Imavere-nimeline pelletilaev Antwerpen, seilab hoogsalt jääb veel alla vaid maailma suurimale Belgia sulgudes sadamasse saabumise kuupäevad, and- (29.08) med ei pruugi olla täielikud ja põhinevad laevade tootjale Ameerikas. teekonda jälgivate veebilehtede vaatlusel

PIRET REILJAN PANE TÄHELE giajaam, Leedsi lähistel asuv Drax on ki- tule intensiivsusele. Ta ütles, et riigimetsa- kaasautor Pelletiäri uurimus visöelt puidu biomassi põletamisele lülitu- des on raiemaht kaks kuni kaks ja pool kor- “Money to Burn” mise pioneer ja ka meie Graanul Investi suu- da suurem kui kümme aastat tagasi. Sama rim klient, moodustades mullu 39% Graanul lugu on üldise raiemahuga, mida riiklikul Uurimus “Money to Burn” Investi pelletite müügitulust. Teised suure- tasandil peetakse siiski jätkusuutlikuks. sündis 13 ajakirjaniku koostöös mad turud on Graanul Investi jaoks Holland Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kuid sellel äril on oma hind. Esiteks toetub 8 Euroopa riigist. ja Taani. Need kolm riiki andsid mullu 89% Marku Lamp vastas, et raiemahud sõltuvad see tööstus Euroopa maksumaksjate miljar- Peamiselt vabakutseliste uu- Graanuli pelletite müügitulust. sellest, kui palju on meil majandatavat met- ditele, mis tagavad, et Eesti puidust pressi- rivate ajakirjanike projekti toe- Samal ajal kui sektori ettevõtjad ja lobi- sa saadaval, kui raieküpsed need metsad on, tud pelletite põletamine Lääne-Euroopa tas Euroopa Liidu uuriva ajakir- organisatsioonid kuulutavad jõuliselt, et see sõltub puiduturu nõudlusest, ilmastiku- hiiglaslikes energiajaamades on vägagi ka- janduse fond The Investigative pelletitööstus on pelgalt muu puidutöös- oludest, maksukeskkonnast ja lõppkokku- sumlik. Teiseks on otse metsast tuleva tü- Journalism for Europe (IJ4EU). tuse jäätmejaam, näevad looduskaitsjad ja võttes metsaomaniku otsusest. vepuidu massiivsel põletamisel mõju kesk- Projekti juhtiv meediapartner -uurijad ning osa teadlasi söejaamade pui- Pelletitööstus on vaid osa puidutööstu- konnale, kuigi sektor on end kuulutanud on Hollandi rahvusringhääling dule pööramises kasvavat riski keskkonna- sest ning kui uskuda valdkonna kõneisi- kohati lausa tugevalt süsinikunegatiivseks. VPRO. Eestis on partnerid Äri- le. Põhjus peitub selles, et saepuru kõrval kuid, puudub puidust pelletite pressimi- Seda vastuolulist äri harutasime lahti koos päev ja ERRi “Pealtnägija”. pressitakse pelletiteks ohtralt tüvepuitu ot- sel igasugune seos sellega, kui palju metsa rahvusvahelise ajakirjanike tiimiga, mil- Autorite põhitiim: Piret Reil- se metsast. Töösturid ütlevad, et see on “ma- raiutakse. Ometi on Graanul Invest mõne

LUUBI ALL LUUBI les Eestist osalesid Äripäev ja “Pealtnägija”. jan (Eesti), Hazel Sheield dala väärtusega puit”. aastaga tõusnud suuruselt teiseks eramet- Pelletibuumi taust on asjaolu, et Euroopa (Suur britannia), Ties Gijzel ja Suurbritannia teadlane, kes osales taas- saomanikuks Eestis, pärast suurt Skandi- Liit on määranud puidu biomassi, sealhul- Sophie Blok (Holland), Paul tuvenergia direktiivi jaoks biomassi kohta naavia fondi Tornator. AINULT VEEBIST gas pelletid, taastuvaks kütuseks. See tähen- Toetzke (Saksamaa), Silvia Nor- tellitud raporti koostamisel, kirjeldas aga Graanul Investi grupi suurim metsaette- “Serti ikaadid – dab, et energiafirmad saavad põletada pui- tes (Hispaania), Catherine Joie madala väärtusega puidu mõistet kui head võte Valga Puu raporteerib oma majandus- pealt kullakarvali- tu energia tootmiseks nii, et see loetakse sü- (Belgia). ettekäänet, millega end halvast olukorrast aasta aruandes, et ettevõtte “2020. aasta ees- sed …” sinikuneutraalseks – see ei suurenda gram- Rahvusvahelise uurimuse välja rääkida. “Mis on madala kvaliteediga märgid on seotud Graanul Investi tehaste Üks viise, kuidas pel- koondlugu avaldatakse 9. det- migi puitu põletavate riikide CO2-emissioo- puit?“ küsis ta. “See on peaaegu nagu vang- varustamisega”. Pelletitööstuse toormeja- letitööstus oma sääst- ne. Sellise energia tootmise eest makstakse sembril projekti lehel (www. last tasuta vabanemise kaart (Monopoly nu näitab seegi, et Graanul Investi ühe suu- likkust presenteerib, tootjatele taastuvenergia toetusi. Kõik liik- vpro.nl/money-to-burn) ning lauamängus – toim).” rema, Osula tehase mulluses majandusaas- on serti ikaadid. Näi- mesriigid kasutavad seda võimalust ja pa- meediapartnerite kanalites ala- ta aruandes on toormega seonduvat kirjel- Arusaamatu intensiivsus teks Graanul Inves- nustavad erinevate toetustega, et lülituda tes 2. detsembrist. datud nii: “Olukord tooraineturul paranes ti tehastel on üheksa fossiilsetelt kütustelt biomassile. Kauaaegne Eesti looduse uurija ja inventee- aasta jooksul ning eriti aasta teine pool oli serti ikaati. Suurbritannial on pelletite tööstuslikus rija Indrek Tammekänd nentis, et kogu Eesti väga tugev, kui tarniti arvestatavas koguses aripaev.ee põletamises kandev roll. Riigi suurim ener- metsandus on pöördunud täiesti arusaama- toorainet Lätist, mis võimaldas tehasel täis- 3. detsember 2020 LUUBI ALL 5 Statistiline trikk: süsinikuneutraalne puit

Graanul Investi Osula PIRET REILJAN HAZEL SHEFFIELD Puitu sellisel pelletitehas, mis on kont- serni üks suuremaid. Teadlased on ühel meelel, et moel põletades puit eritab põletamisel rohkem me suurendame süsinikku kui kivisüsi, aga pui- dust biomass, mida energia- atmosfääris CO2 tööstuses kutsutakse, on ome- ti kuulutatud süsinikuneutraal- hulka ja teeme seks. Kuidas selleni jõuti, on hoopis kliima mõt- otsuste ja tõlgendamiste jada ning on ohtralt neid, kelle hoia- tes kahju. tusi ei kuulatud. Eestimaa Looduse Fondi ase- Lugu sellest, kuidas puit sü- esimees Siim Kuresoo sinikuneutraalseks tehti, viib meid Baltimaade sadamate ja Hollandi ning Põhja-Inglismaa korstende juurest Brüsseli või- mukoridoridesse. dustest nõuab puude tagasikas- “See tohutu süsinikuneut- Iga kuu teeb pea kahe jalg- vatamine aastakümneid. “Kui raalsuse või isegi -negatiivsuse palliväljaku suurune punase- me vaatame pikemat perioodi, väide on päris üllatav, sest kui sinisetriibuline laev Lääneme- näiteks 40 aastat, mille jook- mõelda näiteks alternatiivse- rel oma ringsõidu. See on Graa- 2,5 sul uued puud on süsinikuvõla le stsenaariumile, et seda ette- miljonit tonni pelleteid nul Investi laev, mille kontsern kustutanud, siis võib biomas- võtet ei oleks kunagi sündinud, ostis 2018. aastal 10 miljoni eu- tootis eelmisel aastal si tõesti süsinikuneutraalsena et need metsad ei oleks ostetud ro eest ning mis kannab firma Graanul Invest (aasta va- võtta,” leidis ta. “Kui aga vaatle- endiste omanike käest kokku, esimese pelletivabriku nime – rem 1,8 mln tonni). Võrd- me lühikest ajaperioodi, siis on kas siis sellisel juhul oleks at-

Imavere. Imavere suudab kor- luseks, maailma suurim tõenäoline, et süsinikuvõlga ei mosfääris rohkem CO2? Ma väi- raga peale võtta kuni 31 000 pelletitootja USA Enviva kustutata.” dan, et kindlasti mitte,” ütles tonni pelleteid. Selleks hetkeks Kuresoo. PUIDUTÖÖSTUS müüs mullu 3,5 miljonit Lühiajaliselt kahjulik aga, kui pelletid Riia sadamast tonni pelleteid. Graanul Investi suuromanik näiteks Inglismaa rannikule Sama rääkis Eestimaa Looduse Raul Kirjanen kaitses kontserni jõuavad, on nad muutunud sü- Fondi aseesimees Siim Kuresoo, süsinikunegatiivsust. “Süsinu- sinikuneutraalseks. See tähen- tarbivad energiatootjad. See- kelle sõnul on just ümarpuidu kubilansi arvutamise metoo- dab, et kui nende põletamise ga võeti vastu otsus, et süsinik- põletamine bioenergia debati dika on suures pildis küllaltki teel elektrit toota, ei arvestata ku arvestavad vaid maa kasuta- fookuses. Kuresoo nentis, et kui hästi paigas ja regulatsioonid Pelletiäri vastuoluline hiilgus heitmeid selle firma emissioo- jad ning lõpptarbija jaoks süsi- pikaajaliselt võib ehk biomassi selles vallas olemas,” sõnas ta. ni hulka. nik justkui kadus. Veel praegu- kui energiaallika puhul rääki- Metsavaru hakkab kahanema gi ei pea energiatootjad puidu da mingist mõistlikust kliima- Kaks olulist otsust Kuidas Eesti mets läheb Lääne ahjudesse põletamisel süsinikuemissioo- kasust, siis on meie kliimamuu- Euroopa Keskkonnaagentuur Kuidas muutuvad pelletid poo- ni arvutama. tuste olukord paraku selline, et on hoiatanud, et metsade raie lel teel süsinikuneutraalseks? Seejärel võtsid juhid vas- meil on jäänud ainult mõned suhe juurdekasvu, mis peab Selle võlutriki selgitamiseks tu teise otsuse: maa kasutajad üksikud kriitilised kümnen- metsade säästva majandami- peame minema 1990. aastas- peaks arvutama süsinikku vas- did, mille jooksul me peame sü- se tagamiseks olema umbes 70 se, kui ÜRO valitsustevaheli- tavalt metsakatte muutustele, sihappegaasi emissiooni vähen- protsenti, peaks lähiaastatel ne kliimamuutuste paneel (IP- mitte reaalselt maha lõigatud dama. “Puitu sellisel moel põ- suurenema. CC) lõi arvutussüsteemi, mille metsa järgi. Metsafirmad väi- letades me suurendame atmo- Eesti riiklikus energia- ja

abil mõõta planeeti soojendava- davad nüüd, et nad on süsini- sfääris CO2 hulka ja teeme hoo- kliimakavas prognoositakse, te ainete osakaalu atmosfääris. kuneutraalsed. Nad istutavad pis kliima mõttes kahju.” et “lähitulevikus” jõuab riigi Euroopa kliimapoliitika sün- paljaks raiutud lankidele puid, Graanul Investi suhtekorral- metsavaru haripunkti ja hak- dis, kui Euroopa Liidu juhid ehkki need noored puud ei võr- dus jätab aga ettevõttest mulje kab seejärel kahanema, kuna nõustusid esimest korda, et kas- du kuidagi vanade puude poolt kui jätkusuutlikkuse muster- vanemaid metsasid asendatak- vuhoonegaaside kasv ähvardab aastakümneid omastatud süsi- näitest. Oma viimases säästlik- se noortega. Sellega on ooda-

inimkonda. Nii sündis ajalooli- nikukogusega. See probleem on kuse aruandes teatas ettevõte, ta ka metsamaa CO2 sidumise ne kokkulepe hoida reostavate tuntud kui süsinikuvõlg. et nad on tugevalt süsinikune- vähenemist. Täpsemalt, pärast gaaside tase 2000. aastaks 1990. Selle teise reegli kohaselt lei- gatiivsed, teisisõnu, et metsade 2030. aastat minnakse sidumi- aasta tasemel. Keegi polnud aga dub alati kusagil mujal puid, majandamise ja pelletite toot- selt heitmete tekitamisele. eales süsinikuemissiooni mõõt- mis mahalõigatuid asendavad. mise ja ekspordiga seob firma Laeva ostis Graanul Invest 2018. aasta alguses. See mahutab korraga nud, seega poliitikud taipasid, International Institute of Law rohkem süsinikku, kui põhjus- LOE VEEBIST kuni 31 000 tonni pelleteid. 2018. aastal veeti laevaga 540 000 tonni pelle- et neid võidaks kogemata to- and Environmenti keskkonna- tab selle emissiooni. Graanul In- Kuidas ümarpuidu pelletiteks teid (mullusest 2,5 miljoni tonni suurusest toodangust teeb see viiendiku pelt arvestada – korra siis, kui insener Massimiliano Patier- vest loetleb ka, et istutas mullu pressimine Euroopas rohelise tule ehk lõviosa pelleteid veab kontsern muude laevadega). need maast välja võetakse, ja no tõi välja, et erinevalt maisist ligi 1,5 miljonit puud. Kui palju sai. Oma loo pajatab sündmuste ALLIKAD: VESSELFINDER.COM, VESSELTRACKER.COM, GRAANUL INVEST teist korda siis, kui neid näiteks ja muudest põllumajandussaa- maha võeti, me ei tea. keerisesse sattunud Briti teadlane.

Graanul Investi 53 687 Osula tehas. hektari suurune oli Graanul In- 765 autokoormat puitu päevas kulub vesti grupi metsaportfell Eestis 2,5 miljoni tonni pelletite ehk eelmisel aastal. Vaata veebist Graanul Investi mulluse toodangu pelletitootja metsi ja tehaseid valmistamiseks. maakondade kaupa. Arvutuskäik põhineb Eestimaa Looduse Fondi värskes raportis “Hidden inside a wood pellet” toodud valemile, mille kohaselt kulub ühe ton- ni pelletite valmistamiseks 2,24 tonni puitu ja üks üldkehtivale piirangule vastava täismassi- 90 ga autorong mahutab 20 tihumeetrit puitu. protsenti Graanul Investi käibest moodustas mullu pelletite müük. võimsusel töötada. Tootmismaht oli aasta Pelletiteks pressitakse ka paberipuitu, sõnas ta ja selgitas, et kui mets on saavuta- Elektri müük oli sellest 8%. Graanul teisel poolel maksimumilähedane.” Tehas kuna toetusraha ja nõudlus tagavad sel- nud optimaalse raievanuse, tuleb hakata se- Invest toodab ise puiduhakkest tootis rekordilised ligi 365 000 tonni pel- le tasuvuse, kui selline puit võetakse met- da majandama. “Mingist hetkest alates hak- elektrienergiat, et varustada oma leteid, mida oli varasemast aastast üle 100 sast maha pelletitehasele piisavalt lähedal. kab metsas oleva puidu väärtus kiiresti lan- tehaseid ja osa ka müüa. 000 tonni rohkem. Omaette toore on saetööstuse jäätmed, gema. Ja seda me praegu näeme – eramet- Eesti erametsades kasvab vähese majan- näiteks saepuru, mille puhul saab kõige sel- sades on keskmine küttepuu osakaal juba damise tõttu palju kütte-, ja energiapuid – gemini öelda, et nende ärakasutamine on peaaegu 40%. See on lihtsalt ülikalli ressur- isegi üle poole, laiutavad metsaettevõtjad tõepoolest pelgalt sektori jäätmete realisee- si arutu raiskamine,” ütles Kirjanen, kelle käsi. Küttepuu on metsas omal jalal kuiva- rimine. Ümarpuidu ehk tüvede puhul ker- jaoks on küttepuu samas oluline tooraine. nud puu. Lisaks pressitakse pelletiteks pee- kib aga küsimus survest metsaraiele. Graanul Invest nentis oma mulluses Graanul Investi omanik Raul Kirjanen neid ja noori energiapuid, mis pole kuiva- Graanul Investi omanik Raul Kirjanen säästlikkuse aruandes, et ümarpuit ehk selgitas, et puit on üliväärtuslik tooraine nud, ent on saetööstuse jaoks liiga peene tü- oli nõus suhtlema kirjalikult. “Minu seisu- puutüved moodustasid üle poole kontser- nii tootmiseks kui ka selleks, et inimesed vega. Lisanduvad muud tüvede väljapraa- koht on, et puit on üliväärtuslik tooraine – ni toorainest. See tähendab, et enamik pel- saaksid maal tööd teha ja elatist teenida. kimise põhjused, alates tüve kujust. Nii see nii tootmiseks kui ka selleks, et inimesed letite sisendit saabus otse metsadest, mitte FOTOD: LIIS TREIMANN ümarpuit pelletipressi juurde jõuabki. saaksid maal tööd teha ja elatist teenida,” muu tööstuse saepuruhunnikutest. toimetaja Viivika Rõuk tel 667 0111 6 luubi all kaanelugu [email protected] 3. detsember 2020

puidutööstus Eesti lubas töösturid loodus- parkide kallale

Alates 2015. aastast on riik leevendanud Eesti loodusparkide kaitsekorda ja lubanud mitmes piiranguvööndis lageraied. Osaliselt kattuvad raied Natura 2000 metsaelupaikade kaitsealadega, kus puiduettevõtjate huvid põrkuvad nüüd looduskaitsjate ning kohalike elanike omadega.

piret reiljan VÕRDLUS kaasautor Rekordilised raiemahud miljonit tihumeetrit (SMI andmed) 11,3 12

9 Eestis on üle kahe miljoni hektari metsa. Üle 6 poole meie maast on kaetud rohelise vaiba- ga, mille sisse harvesterid üha hoogsamalt 3 mustreid lõikavad. Nimelt varutakse Eestis üle 80 protsendi puidust lageraietega. In- 0 tensiivistunud raie on jõudnud ka loodus- 01 08 17 18 19 parkidesse, näiteks Võrumaale Haanja loo- ALLIKAS: KESKKONNAAGENTUUR dusparki, kus on Natura 2000 kaitsealad. Kohalik elanik Kalev Järvik (vasakul) ja loodusuurija Indrek Tammekänd on Haanja metsade pärast mures. Metsaomanike tahtele vastu tulles hakkas riik mõne aasta eest järjest rahvusparkides lageraieid lubama. Haanjas on selle viljad seala üldeesmärki, siis kaalutletud juhtu- vaid metsi, millega samuti oleme Euroopas parkide kallale mindud. “Natura aladel, kus nii näha kui ka kuulda. del seda lubatakse.” esirinnas. Mets oma olemuselt ei ole staati- me oleme määranud eesmärgiks elupaika- “Kui ma kümme aastat tagasi siia tulin, Korraga tohib Haanja looduspargis la- line, vaid dünaamiline kooslus ehk tänased de kaitsmise ja lubanud, et me nendel aladel siis ma ikkagi sain minna metsa. Aga nüüd, gedaks raiuda ühe hektari, ent mõne aas- metsad on peaaegu kõik metsamajandami- just hoiame seda vana metsa, ei ole selle mit- kui ma kuhugi tahan minna jalgsi, siis ma ta jooksul on alale tekkinud mitme hek- se tulemus,” ütles Kirjanen. tekaitsmine kuidagi vabandatav. Olukord, pean käima ikkagi pigem mööda teed. Ot- tari suuruseid lagedaid alasid, kus uuene- Tema sõnul on nii, et kui tahame, et meie mida siingi näeme (osundab Haanja loo- se ei olegi enam võimalik läbi minna, lan- nuks loetud mets on vaevalt põlvepikku- metsad oleks sellised ka tulevikus, siis tu- duspargis lageraielankidele – toim), vanad gid on ees. On üles küntud ja on see oksa- ne, ja selle kõrvale tehtud uusi raieid. “La- leb neid majandada. “Paljud kaitseväärtu- metsad Natura alal, mis peaks olema kaitse rägu seal maas, millest on 40tonnise tanki- geraielangi piirang tähendab, et selliseid sega alad rahvusparkides on poolloodus- all, on järgemööda lagedaks raiutud ja seda ga üle sõidetud,” rääkis Haanja looduspar- lageraieid, mis on väiksemad kui 1 hektar, likud kooslused ning ilma hoolduseta kao- niiviisi, et siin pole isegi riik vaadanud, kas gi elanik, 40aastane puusepp ja restauraa- tohib teha nii palju, kui soovid, senikaua, vad tihti ka kaitseväärtused. Kui me neid ei need pole mitte need samad väärtused, mi- tor Kalev Järvik. kui nende piirid omavahel ei liitu,” selgi- majanda, siis juhtub see, mis täna paljudel da peaks siin hoidma,” nentis Tammekänd. Keskkonnaministeeriumi asekantsler tas Eestimaa Looduse Fondi juhatuse ase- range kaitsega aladel juhtub – metsad vana- Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Marku Lamp selgitas, et lageraieid on lu- Haanja loodus- esimees Siim Kuresoo. nevad ja surnud puudest kujunevad rägas- Lambi sõnul ei tulene Euroopa Liidu direk- batud ja lubatakse piiranguvööndis ehk pargis omab ja Teiste hulgas varub looduspargist met- tikud, kus ei taha käia ei inimesed ega ela- tiivist kohustust vältida igasugust negatiiv- nn puhveraladel, mis on justkui ülemine- majandab metsa sa pelletitootja Graanul Invest. Suuromanik da loomad,” lisas tööstur. set mõju elupaikadele. “Oleme võtnud ees- kualad rangelt kaitstava ja majandusmetsa näiteks Graanul Raul Kirjanen ja grupi olulisema metsafir- Samal ajal, kui metsaettevõtjad loetlevad märgiks kaitstavate alade kaitsekorrad pla- vahel. “Piiranguvööndid ongi ikkagi puh- Investi suurosalu- ma Valga Puu juht Andres Olesk selgitasid, metsamajandamise, sh lageraiete plusse, on neerida ja kaitse-eeskirjad koostada selli- verala ja metsaomanike ootused on seal sa- sega Valga Puu, kes et loodusparkides raiumine, sh lageraiumi- kogenud bioloog ja loodusväärtuste uurija, selt, et metsaelupaikade pindala ja seisund mamoodi koos loodusega kuidagi hakka- on seal mitmeid ne, on loomulik ja vajalik. “Eestis on Euroo- endine kauaaegne keskkonnaameti töötaja tervikuna ei halveneks ning samas oleks ta- ma saada. Ja juhul, kui see tegevus, näiteks lageraieid teinud. pa üks karmimaid metsaseaduseid ning li- Indrek Tammekänd murest murtud ja häm- gatud metsaökosüsteemi funktsioonide säi- väiksemahuline lageraie, ei kahjusta kait- fotod: liis treimann saks sellele on meil üle 14% rangelt kaitsta- mingus, millise intensiivsusega on loodus- limine,” ütles Lamp. 3. detsember 2020 luubi all 7 Graanul Investi metsaga varustaja: me ei raiu pelletite jaoks

Graanul Investi suurosalusega TULEMUSED metsaettevõte Valga Puu kas­ Valga Puu on kiiresti vab kiiresti ja varustab pelleti­ kasvanud käive tootjast emaettevõtet puiduga miljonites eurodes pikaajaliste lepingute alusel. 44,66 21 aastat tagasi üksi mootor­ 40 4 saega firma asutanud Andres Olesk eitab vankumatult pelle­ 30 3 tiäri mõju metsade majandami­ se intensiivsusele. Kohtusime Andres Oleskiga 20 2 Tartu- ja Põlvamaa piiril Vast- se-Kuuste lähedal metsatukas, 10 1 kus Valga Puu parasjagu har- vendusraiet tegi. Harvester töö- kasum tas vaikselt ja sujuvalt ning val- 0 0,21 0 davalt “pelletite klassi” puutü- 2010 2019 ved langesid paremale ja vasa- Graanul Invest tuli Valga Puu kule, et anda pärast väikesteks omanikeringi 2010. aastal, omades praegu 66% ettevõttest. silindrikesteks pressimist oma panus mõne Lääne-Euroopa rii- ALLIKAS: MAJANDUSAASTA ARUANDED gi kliimaeesmärkidesse. Valga Puu asutaja Andres Olesk.

Graanul Invest on tõusnud maa­ ilma üheks suuremaks pelleti­ nul Investiga, sest laua taha tuli Umbes viis aastat tagasi hakkas raie – toim) on Karulas keelatud. guklassid enam-vähem võrd- tootjaks. Kas on see mõjutanud hulk tarku inimesi, kes julgus- riik loodusparkides lubama la­ See tähendab, et sa võid istutada seks, nii et noort, keskealist ja Valga Puud rohkem toorainet tasid suuremalt ettevõtet aren- geraieid. Kas Valga Puu jaoks on ja hooldada, aga küpset puitu sa küpset metsa on enam-vähem pakkuma? Graanul Invest Val- dama, aga ei midagi rohkemat. vahet, kas ta raiub tavalises ma­ kunagi raiuda ei saa. Siin on sel- võrdselt, seda kiiremini tõuseb ga Puu investorina pole kunagi jandusmetsas või looduspargis? ge vastuolu, arvestades, et Karu- ka metsa väärtus tervikuna. mõjutanud Valga Puu metsama- Kuidas on võimalik, et pelletite Seal ei ole esikohal puidu varu- la rahvuspargist kaks kolman- janduslikke otsuseid. tootmine ei mõjuta metsaraie mine. Suur hulk nendest aladest dikku on niikuinii range kaitse Miks see teema siis nii kuum intensiivsust? Metsatööstuse on majandamisest välja viidud, all. See üks kolmandik võiks ol- on, kui probleemi teie meelest Kuivõrd te ikkagi nõudluse kas­ jaoks on pelletitööstus jäätme- kus inimene ei sekku isegi siis, la koht, kust kohalik elanik saab ei olegi? Ma arvan, et sellel on vu tunnetate? Me teeme kõiki jaam. Kui 20 aastat tagasi vee- kui sealt käib tuli või torm üle. oma küttepuu ja laetala. mitu põhjust. Üks on üleüldi- töid ikka täpselt samamoodi ti saepuru prügimäele, põletati Ja mingi osa on jäetud omani- ne võõrdumine metsast ja maa- metsakasvatuse mõttes, hool- seda, maksti keskkonnatrahve, kele majandada. Lageraie on Aga sealt võiks saada ka hulga elust. Teine põhjus on see, et dame oma noori puistuid ning nii-öelda jäeti kuhugi vedelema, seal väikse langina kirjas selle- tooret pelletiteks. Ma ei oska meil on meeletult palju valein- uuendame metsa. Ainuke vahe siis täna tulevad kõik need jäät- pärast, et see on kõige mõistli- öelda. Ma rõhutan veel kord, et formatsiooni ja see levib meele- on selles, et praegu me toome med pelletitööstusse. Ma võin kum viis metsi uuendada. Va- mitte keegi ei lähe metsa raiu- tult kiiresti. Esile kerkivad iga- kütte- ja energiapuu metsast kindlalt väita, et keegi ei lähe in- na metsa turbe all uueneb meie ma selleks, et tuua puu pelleti- sugused libateaduse seisuko- Harvesterid on Haanja välja. 20 aastat tagasi me lõika- tensiivselt metsi raiuma sellepä- kliimas ainult kuusk. Kindlasti tööstusse. Isegi mitte Graanul had. Meil on 100 aastat akadee- loodusparki mustreid lõiga­ sime selle puu esimestel hool- rast, et meil on pelletitööstus. ei soovi me, et rahvusparkides Investile kuuluv ettevõte. milist metsaharidust, meil on nud, sest mõne aasta eest dusraietel lihtsalt metsa pikali. kasvaks ainult kuusk. metsaharidus 50 parima hari- lubas riik seal mitmel pool Ometi on Valga Puu majandus­ Kas Graanul Investil on eelis­ duse hulgas maailmas ja me ei lageraied. Kas Raul Kirjanen on teile kuna­ aasta aruandes kirjas, et teie tä­ Just praegu käib arutelu paaris õigus mingile Valga Puu puidu­ kuula neid teadlasi, need teadla- gi helistanud ja öelnud, et meil navused eesmärgid on seotud järjekordses rahvuspargis la­ le? Neil on eelisostuõigus selle- sed ei räägi. Räägib keegi teine. on toorainet vaja, äkki saate Graanul Investi tehaste varusta­ geraiete lubamise üle, näiteks le sortimendile, mida neil vaja rohkem raiuda kuskilt? Niimoo- misega ja selle tarbeks on plaa­ Karula rahvuspargis. Valga Puu on. Puidu mahust müüme um- Üks Haanja looduspargi elanik di see ei käi, et Graanul Inves- nis investeerida metsamaasse ja on ka seal lageraiete lubami­ bes 40 protsenti Graanul Inves- arutles, kust läheb metsaäris tist Raul Kirjanen helistab Val- suurendada ülestöötamismah­ se poolt. Mis see argument on? tile, see on täpselt sama suurus- ahnuse piir. Kust see siis läheb? PANE TÄHELE ga Puusse ja palub kiiremini või te hooldusraietel. See kõlab na­ Suur vaidlus Karulas on tegeli- järk, mis on Eesti erametsade Ma arvan, et … Kust läheb ahnu- Katel podiseb rohkem raiuma hakata, sest te- gu intensiivsem metsamajan­ kult 15 aasta tagune riigi otsus, küttepuu protsent. se piir (ohkab). Kõik need Haan- täistuuridel hasel on puu otsas. damine. Tõden, et see sõnastus kus riik lubas maaomanikele, ja looduspargi metsad on inim- ei ole kõige parem saanud. Vas- et sihtkaitsevööndis saab met- Milline on teie nägemus prae­ tekkelised. Kui tahame, et nen- Puidu tööstuslik põletamine on Kui kaua Teie Valga Puus olete tavalt koostööle Graanul Inves- sa majandada. Lubati sihtkait- guste Eesti raiemahtude jät­ de metsade nägu säilib, peame kuum teema nii Eestis kui ka Eu- töötanud? Ma alustasin Valga tiga müüme planeeritud metsa- sevööndisse nii toetust kui ka kusuutlikkusest? Ma arvan, et neid metsi uuendama. Kui olek- roopas. Eestis ­ootab uus metsan- Puus 21 aastat tagasi üksi koos majandamisest ülejääva mada- majandamist. Ka praegu võib kindlasti raiutakse Eestis jät- sime nii jubedalt ahned, siis me duse arengukava oma saatust ja mootorsaega. Valga Puu on ko- la kvaliteediga materjali tehas- Karula rahvuspargis majanda- kusuutlikult, selles ei ole kaht- ei istutaks ühtegi metsa. Me is- Eesti Energia Narva elektrijaamad gu selle aja orgaaniliselt kas- tele. Lisaks vahendab Valga Puu da, küll aga on see majandami- lust. Aga mure on, et küttepuu tutasime üle miljoni puu sellel riigiabi luba puidu põletamiseks vanud. Suurema hoo saime sis- teistelt omanikelt küttepuud ja se eeskiri selles mõttes vildakas, osakaal metsas kasvab. Mida aastal. Ma arvan, et see on pro- koos põlevkiviga, saades seejuu- se siis, kui me ühinesime Graa- raiejäätmeid pelletitehastele. et igasugune uuendusraie (lage- kiiremini saame metsa aren- votseeriv küsimus. res taastuvenergia toetust. Majan- dus- ja taristuminister Taavi Aas on pöördunud Euroopa kollee- gide poole ja palunud stabiilsust Rikkumised looduspargis bioenergia sektorile. Põhjus, miks metsarikka Eesti pui- Metsafirmad teevad vigu, mis TASUB TEADA dusektor ärevil on, seisneb sel- raputavad soola metsakaitsja­ Eesti keskkonnaühenduste les, et parasjagu vaadatakse Eu- te haavadele. koda on esitanud Euroopa Ko- roopa Liidu masinavärgis üle, kas Mitmendat põlve Haanja misjonile kaebuse, mille koha- ja mil määral on ümarpuidu töös- looduspargis elav ja end metsa- selt Eestis ei rakendata raietea- tuslik põletamine, sh pelletitööstu- mooriks nimetav Ruth on vii- tistele Natura aladel mitte ühes- IGA NAINE se toormena kasutamine, aktsep- masel ajal kodukandi metsades ki etapis loodusdirektiivis ette teeritav. Lisaks on mitmed Lääne- harvesteride eest päästnud vä- nähtud mõjude hindamist. Euroopa riigid üle vaadanud või hemalt ühe mäkrade elupaiga. ­Euroopa Komisjon peaks lähi- VÄÄRIB vaatamas oma toetusi ja nõudmi- Nüüd on ta kohtus tunnistaja ajal otsustama, kas asub kaebu- si energiajaamade ahjudesse ae- saarmate elupaiga, kaitsealuse se peale asja uurima. tavale puidu biomassile. Tõiva oja kaldavööndi lagedaks- TEEMANTE raiumise vaidluses. Nimelt raius Graanul Investi tütarfirma Val- ne asi, seal on ilus noorte kuus- ... isegi jõulude ajal ga Puu mõnekümne meetri ula- kede uuendus, looduslik uuen- AINULT VEEBIS tuses puid ja alusmetsa otse oja dus, me lõikasime sealt pealt sa- Veebis vaatleme kaitsealuse kaldalt, mis pole seaduse järgi rapuu ära,” selgitas Valga Puu metsa muutumist satelliitide lubatud. Saanud keskkonnains- juht Andres Olesk. abil, vt “Satelliidid näitavad met- pektsioonilt ettekirjutuse, vaid- Vaidluses jäi esimeses koh- sakatte kadu”. lustas metsafirma selle kohtus. tuastmes õigus keskkonnains- Samuti vaidlevad metsade uu- “Kaldakaitsevööndis võib pektsioonile, kuid Valga Puu on rija Indrek Tammekänd ja kesk- raiuda kahjustatud puid, sur- otsustanud edasi vaielda. konnaministeeriumi endine ning nud puid, võib raiuda oja peale Graanul Investi suuromanik praegune asekantsler selle üle, viltu olevaid puid. Ma arvan, et Raul Kirjanen toonitas, et üksi- kas ministeerium on olnud töös- me seda tegime seal. Mis meile kud juhtumid võimendatakse turite poole kaldu või mitte ning süüks pannakse, on see, et me üle. “Kui me majandame kahte kas töösturid saavad tänu vii- lõikasime ka alusmetsa. Me lõi- miljonit hektarit metsamaad, Briljantide kogukaal 0,56ct, valge kuld 585. Broneeri aeg konsultatsiooniks mastel aastatel toimunud sea- kasime seda sellepärast, et meil siis seda teevad inimesed ja on Hind 1568.- meie showroomis või osta on-line. dusemuudatustele hõlpsamalt oleks puid lõigata turvaline, võ- selge, et tuleb ette ka üksikuid www.e-jewels.ee lageraieid teha. sas ei saa puid lõigata. Pluss tei- vigu,” sõnas ta. toimetaja Urmas Jaagant tel 667 0111 8 uudis [email protected] 3. detsember 2020 maffiaprotsess Hirve ja Gammeri jooksupoiss võltsis hinnapakkumisi Kuritegeliku ühenduse juhtimises süüdistuse saanud Hubert Hirve ja Pavel Gammeri jooksupoisi Jevgeni Simtšenko (35) märkmetest selgub, et ta tegeles rahaasjade, infokogumise ja olmeküsimustega.

Katariina Krjutškova Kuritegeliku [email protected] ühenduse juhti- mises süüdistuse saanud Hubert Hirv (vasakul) ja Pavel Gammer kohtus. “Parteiülesanded” hotelli- ja restoraniäri- foto: andras kralla meeste Paveli ja Berti (Hubert Hirve hüüdni- mi) heaks, Robert Gammeri kooliaasta tun- nistuse võltsimine, hinnapakkumiste võlt- simine, infokogumine, auto- ja majahool- dus ning sõit habemevärvi järele – need on mõned ülesanded, millega Simtšenko oma päevi sisustas. Maffiafilmides on küllap paljud näinud tegelast, kes küsimusi esitamata oma bos- side kõige erinevamaid töö- ja eraasju ajab. Selgub, et maffiagrupeeringu juhtimises süüdistatavate Hirve ja Gammeri palgal oli sarnaste ülesannetega inimene. Tema nimi Ei tea, ei on Jevgeni Simtšenko, Gammeri poja sõber. Simtšenkost sai usaldusalune, kelle tas- küsinud. kus olid koguni oma ülemuse koduvõtmed. Ta oli oluline lüli terves organisatsioonis, mille loomises ja juhtimises Hirve ja Gam- Pole merit süüdistatakse. Suve alguses tuli Sim- aimugi. tšenko nn sajandi maffiaprotsessile tunnis- tusi andma. Nüüdseks rahuldas kohus Äri- päeva juba suvel esitatud taotluse Simtšen- Praegu ko tunnistusi avaldada. Kuna Simtšenkole oli usaldatud pal- täpselt ei ju tähtsaid kohustusi, jagus prokuröril ja meenu. kaitsjatel talle küsimusi koguni kaheks is- tungipäevaks. Aga Simtšenko polnud sellest Hubert Hirve ja kuigi vaimustuses. Vähemalt jättis ta mul- Pavel Gammeri je, et viibib kohtusaalis vastumeelselt. Ta jooksupoiss Jevgeni oli kasina suuvärgiga. Prokuröri küsimus- Simtšenko kohtus te peale ühmas ta: “tuleb nii välja”, “ilmselt jah”, “pole aimugi” või “ei mäleta”. Kohtus toimunud usutlustest selgub, et eeskätt oli Simtšenko rahavedaja. Enda sõ- nul võttis ta raha raamatupidajalt, seejä- Pavel Gammerile kuulunud häärber Miidurannas on jätkuvalt enampakkumisel, selle Kitsed Hando ja Kristian restorani Rae rel viis panka ja tasus arveid. Ta hoolitses alghind on üle 2,1 miljoni euro. foto: oksjonikeskus Meierei avamisel. foto: raul mee Gammeri laste, majapidamise, autode eest ja ka restoranide igapäevaste kohustuste eest. Sarnaselt jõudis ta lahendada ka Hir- kindlate inimeste kohta. Seejärel tuli han- Simtšenko sõnul kirjutas ta tööülesan- väitis Simtšenko, et ega seda tööülesannet ve muresid. kida informatsiooni ühe kaatri omaniku ded üles, et restoranide juht Jelena Lipen- ta samuti hästi ei mäleta. “Ei tea, võib-olla Tegu oli ustava ja kohusetundliku tee- kohta. Kolmandal päeval ostis ta telefoni- dina ta rahule jätaks. Viimane oli tema sõ- skaneerisime mingeid artikleid,” pakkus ta. nistujaga. Kui ülemused andsid Simtšen- kaardid, seadistas arvuti ja tegi teste. Kõige nul võimukas: “Minu hinnangul juhtis seal Samuti ei osanud Simtšenko kindlalt kole korralduse, tegi ta seda, mis kästud, tipuks tuli MiniCrediti maja fotodest valik elu Lipendina.” Selle all pidas Simtšenko sil- väita, et ta kõiki neid tööülesandeid üld- liigselt mõtlemata ja küsimusi esitamata. teha, need välja lõigata ja monteerida kok- mas Hirvele ja Gammerile kuulunud ette- se täitis. Ta tegeles kõigega, isegi siis, kui tema töö- ku video. võtte restorane. Kahes restoranis – Farmis Hirv: “Tahan nii, et mendid seda ei leiaks!” ülesanded võisid kõrvaltvaatajale tunduda Kuna Simtšenko armastas iga tööülesan- ja Rukises – töötas Simtšenko 2013. aastast kummalised. de juurde märkida, millise ülemuse heaks ja kandis ametinimetust disainer. Kuritegeliku ühenduse juhtimises süüdis- parasjagu teeneid osutas, kirjutas ta par- Simtšenko küsitlemisel selgus, et töö- tuse saanud Hubert Hirvel olid telefoni- Kaatri omaniku kohta info otsimine teiülesannete reale kaks initsiaali: P+B. See ülesannete täitmisest ta enam suurt ei mä- de jaoks erisoovid, sest ta kartis politseid. Sellele lisaks oli Simtšenkol ka üks erimis- tähendas, et tegi töö nii Paveli kui Berti ehk letanud. Kui näiteks Hirv saatis ta ostma te- Pealtkuulatud kõnelustest nähtub, kuidas sioon, mida ta nimetas parteiülesandeks. Hirve jaoks. lefonikaarte, ei küsinud Simtšenko kunagi, Hirv kamandas Simtšenkot, et viimane te- Seda tuli täita mõlema bossi: Hirve ja Gam- Prokurör Kati Reitsak tundis huvi, mida milleks on neid vaja. Pankrotistunud Mi- ma telefonis kõik asjad korda teeks. meri heaks. tähendab parteiülesanne. Simtšenko vastas, niCrediti parteiülesannet kommenteerides “Nojah, aga ma tahan nii, et mendid se- Ühel päeval nõudsid “parteiülesanded” et ega sel parteiga mingit pistmist olnudki. vastas ta, et ei mäleta seda ülesannet üldse, da ei leiaks. Mentidega on probleemid, sel- ühe inimese kohta info ja foto otsimist. Tei- “Lihtsalt mõtlesin enda jaoks sellise nime- aga see võis olla seotud hoopis videofilmi lepärast ma selle tegingi. Mõistad?” käsutas sel päeval aga saata anonüümne artikkel tuse välja,” kinnitas ta. või disainiga. Anonüümsete kirjade kohta Hirv. “Mhmh,” vastas Simtšenko jauu­ ris see- 3. detsember 2020 UUDIS 9

MAFFIAPROTSESS

Hirve ja Gammeri jooksupoiss võltsis hinnapakkumisi Et ema ei muretseks

Ametlikult disaineri ametit pi- ne kindlustusfirmadega. “Miks AS Eesti Raudtee on 150-aastase ajalooga raudteeadministratsiooni rolli täitev ettevõte Eesti territooriumil. danud Jevgeni Simtšenko te- peab seinad veega üle tõm- AS Eesti Raudtee hoolitseb Eestis 1520 mm laiusega raudteetaristu arendamise, korrashoiu, sujuva geles teinekord ka peene- bama?” küsis prokurör. “Pole opereerimise ning efektiivse ja ohutu liikluskorralduse eest, luues seeläbi terviklikud tingimused nii kauba- kui reisijateveoks. AS Eesti Raudtee aktsiad on 100% riigi omandis. ma näputööga, näiteks võlt- aimugi,” vastas Simtšenko. sis hinna pakkumisi või hoopis “Kas te mäletate, kus see va- AS Eesti Raudtee nõukogu koostöös personaliotsinguettevõtte Kaasik Karolin Partnerid OÜ-ga viib läbi konkursi leidmaks Pavel Gammeri poja kooli aas- na maja asus?” jätkas prokurör. tatunnistust. “Ei mäleta,” vastas tunnistaja. JUHATUSE ESIMEES-PEADIREKTOR Simtšenko selgitas, et hinna- Simtšenko hoidis silma peal pakkumisi võltsiti arvatavasti ka restoranide ja Gammeri mai- kelle ülesandeks on AS Eesti Raudtee üldjuhtimine, sh. äriprotsesside arendamine ja elluviimine, seetõttu, et saada paremat pak- nel. Ta arutas Gammeriga, mis- raudteeadministratsiooni juhina rahvusvahelise suhtluse korraldamine, raudteetaristu efektiivse ja tõrgeteta töö kindlustamine, liiklusohutuse tagamine, reisirongidele vajalike kiiruste arendamine ja kaubarongidele kumist. Ühelt ettevõttelt küsi- moodi võiks ülemus erinevates Eestisse saabumiseks tingimuste loomine, lähtudes Eesti riiklikest ja avalikest huvidest ning majandus- ja tud hinnapakkumises muude- sotsiaalmeediakanalites ava- taristuministri poolt AS-le Eesti Raudtee püstitatud ootustest. ti numbreid veidi endale sood- likkusega suhelda. Samuti, kui Konkursil osalemiseks eeldame kandidaadilt: samaks. Seejärel tuli muudetud reisiportaalis Tripadvisor olid hinnapakkumine saata konku- Hirve ja Gammeri restoranidest  kõrgharidust; rendile ja küsida paremat hin- või hotellidest kehvad arvustu-  ettevõtte juhtimise ja rahvusvahelise suhtluse kogemust;  vastavust raudteeseaduses äriühingu juhatuse liikmele toodud nõuetele; da. Kohtusaalis paistis Simtšen- sed, võttis Simtšenko portaali-  valmidust taotleda riigisaladuse juurdepääsuluba; ko olevat kohkunud, kui võltsi- ga ühendust, et “asju arutada”.  võimekust töötada riiklike regulatsioonidega ning nende parendamise nimel; miste kohta aru päriti. Ta jättis Kohtule vastuseid andes  meeskonna loomise ning juhtimise kogemust; mulje, justkui selliseid asju te- märkis Simtšenko, et hoiab se-  tugevat tulemustele orienteeritust ning saavutusvajadust;  väga head eesti, inglise ja vene keele oskust; hakse sageli. nimaani Gammeri majal sil-  nii eesti kui vene kultuuri- ja äriruumi tundmist; Samuti polnud Simtšenko ma peal ja loodab, et ühel päe-  avatud ja arengule suunatud mõtteviisi, head eneseväljendussoskust, koostöö- ja suhtlemisoskust; jaoks väga suur mure Gammeri val tema panus vääriliselt hü-  head mainet nii olemasolevate kui potentsiaalsete partnerite juures. poja lõputunnistusel numbri- vitatakse. Kasuks tuleb raudteevaldkonna ja rahvusvahelise müügitöö kogemus. AS Eesti Raudtee pakub eneseteostust te “kohendamine”. “See oli sel- Tema sõnul muutus kõik võtmetähtsusega taristu arendamisel, kogu raudteesektori arengu suunamisel ja rahvusvaheliste suhete leks, et ema ei muretseks,” mär- pärast seda, kui kuritegeliku korraldamisel. kis ta kohtus. ühenduse juhtimises süüdistu- Kandideerimiseks palume digitaalselt allkirjastatuna esitada elulookirjeldus (CV), haridust tõendavate Simtšenkol tuli tegeleda ka se saanud Hirv ja Gammer va- dokumentide koopiad, motivatsioonikiri (tuues muuhulgas välja oma kogemuse vene ärikultuuriruumis kindlustusfirmadega. Ühel päe- histati. Sellest ajast on Simtšen- suhtlemisel ja kokkupuute transpordi- ja logistikasektoriga), soovi korral täiendavad materjalid soovituskirjade, saavutusi kajastavate materjalide vms näol aadressile [email protected] märgusõnaga „Eesti Raudtee val sai ta käsu sõita vanasse maj- ko teenuste eest tasunud Gam- juhatuse esimees“ hiljemalt 14.12.2020.a. ja, et seinad veega üle valada. meri eksnaine Julia Gammer, Pärast seda ootas teda kohtumi- väitis ta. Täiendava informatsiooni saamiseks palume võtta ühendust värbamiskonsultant Ott Karoliniga, tel 503 1017.

peale, et ega telefonis pole seost Hirvega ega meri vanalinna restorani Rae Meierei gla- tema kontodega, näiteks iCloudis. muursel avamispeol olid elusad kitsed, kes “Korista ära, korista ära. Mingisugu- kandsid nimesilte Hando ja Kristian. Vähe- seid … ma ei hakka sealt kunagi kuhugile sed aga teavad, et need nimesildid valmis- helistama,” sundis Hirv. tas Simtšenko isiklikult. Samuti võib sellest vestlusest aimata, et Nagu kohtuistungitel kinnitust leidis, ühtäkki hakkas Hirvel väga kiire: “Võib-olla olid Hirv ja Gammer pankrotistunud lae- tuleb kiiresti ära minna, see telefon ja Vene- nuäri MiniCrediti tõttu lootusetult tülli maal, kui ma…” “Mhmh, kohe, kohe ma tu- pööranud fantoomärika Kristian Kesneri len,” oli Simtšenko valmis abistama. ja tema poolvenna Hando Hanschmidtiga. Simtšenko teadis tehnikavidinate detai- “Miks nende kitsede nimesiltide peale pi- le peensusteni. Ühes teises vestluses jagas di kirjutama just Hando ja Kristian?” küsis ta Hirvega oma avastust iPhone’ide kohta. prokurör kohtusaalis. “Ei tea, ei küsinud,” “Kui seal on geolokatsioon sisse lülita- vastas Simtšenko. tud, kogub see täielikult kõik andmed, mis “Kes teile sellise tööülesande üldse andis Stoneridge Electronics AS aadressidel olete peatunud, kaua seisite ja need nimesildid koostada?” Stoneridge is a leading supplier to the automotive, truck, bus and o -road markets. Our üldse mitu korda seal olite,” avaldas ta. “Sel- “Praegu täpselt ei meenu,” märkis tun- products range from telematic systems, driver information systems, and tachographs through le saab ikka ära koristada, jah?” uuris Hirv. nistaja. electronic control modules and power distribution centers to multiplex systems, cockpit switch “Ja-jah, saab ära koristada. Ma hiljem,” vas- Simtšenko hoolitses ka Pavel Gamme- modules and aftermarket products. We are proud to supply products and systems to the ma- tas Simtšenko. ri häärberi eest. Sellega olid tal käed-jalad jority of the most well-known Vehicle producers like Volvo, Scania, Daimler, MAN, Ford. We are Samuti teadis Simtšenko, et politsei saab tööd täis ja sageli tuli ette ootamatusi. Ühel well established in Europe and being a part of the Stoneridge Group enables us to work with teha Apple’isse päringu ja sealt võidakse päeval pidi ta lahti harutama tuules kanna- customers worldwide. Stoneridge Inc. has about 4500 employees worldwide. Hirve asukoha kohta kõik välja uurida. “Aga tada saanud varju, seejärel tuli tegeleda ak- annavad Apple üldse Eesti politseile?” muu- vaariumiga, keemilise puhastusega, elekt- Strategic Sourcing Manager for Mechanical Components tus Hirv murelikuks. “Noh, kui päringu jär- rikutega, kohtuda gaasimeistriga või sõi- The Strategic Sourcing Manager is responsible to lead Procurement activities for a de ned gi, teevad ära,” vastas ta. ta mullivanni puldi järele. Teinekord tuli commodity group (Plastics) from the point of customer award through end of production. Kohtusaalis prokuröri küsimustele vas- uurida, miks kadus videovalve, asi ära pa- Work with the Commodity Manager to provide input to and execute global commodity strat- tates ütles Simtšenko, et ei küsinud kuna- randada ja telefone seadistada. egy. gi, miks on tarvis telefoni niiviisi seadis- Samuti ei kohkunud Simtšenko, kui tada. Samuti ei mäletanud ta, miks Hirvel Gammer palus tal habemevärvi osta. Ta sõi- Major responsibilities: ühtäkki telefoni seadistamisega nii kiireks tis poodi ja tõi, mis vaja. • Source material at a competitive best landed cost terms and in accordance with program läks ja miks üldse Venemaa jutuks tuli. “Po- Niisama tähtis oli tegeleda Gammeri targets. le aimugi,” vastas ta. Küll aga kartis Hirv te- luksusautodega. Bentley jaoks pidi tellima • Participate in APQP / PPAP activities and drive suppliers towards on time product launch. ma sõnul, et kõnesid kuulatakse pealt. Na- soodsa hinnaga ilukilpe. Tuli teha ka pä- • Ensure no disruption of material supply that will result in a production stoppage. gu hiljem selgus – kuulatigi. ring amortisaatorite kohta ja parandada • ERP System database maintenance and integrity. Lisaks kuulus Simtšenko tööülesanne- tiib. Hoolt vajas ka vana Pobeda, mida tu- • Contract review and negotiation, as needed. te juurde ka Hirve kaamerate eest hoolitse- li vedada remonditöökotta, ja tuli arutada • Travel requirements: 25% travel mine, ta kontrollis ka tema laste tahvelarvu- rataste värvimise võimaluste üle ning kaa- teid ja tegi nendele diagnostikat. luda erinevaid tuuninguvariante. Quali cations: Mõnikord läksid päevad lõbusalt, kui • Bachelor’s degree or higher in engineering, business, or related  eld. Miks olid kitsedel sellised nimed? näiteks sai kaatriga sõitmas käia. Teine- • 5+ years Project Management experience within Strategic or Project Sourcing or Supplier Simtšenkol oli aga ka hulgaliselt tööülesan- kord polnudki muud teha, kui rahaasju Development in an international environment, experience from supply chain management deid, mis liigituvad märksa lõbusamateks. ajada: pidi tõttama panka, et maksta Gam- or similar. Paljud ehk mäletavad, kuidas Hirve ja Gam- meri arveid. • Preferably experience with sourcing of mechanical components (plastics, metal). • Flexibility to work with stakeholders in di erent time-zones (Asia, North America), as well as working remotely. Nojah, aga ma tahan nii, et mendid • Excellent verbal and written communication skills in English. Company o ers: Interesting work in an international environment, job training, friendly seda ei leiaks. Mentidega on problee- atmosphere, modern working conditions in new factory in Tänassilma tehnopark and good mid, sellepärast ma selle tegingi. Mõis- motivation package. tad? Please apply with CV in English by 16.12.2020 [email protected]

Kuritegeliku ühenduse juhtimises süüdistuse saanud Hubert Hirve erisoovid telefonidele toimetaja Urmas Jaagant tel 667 0111 10 uudis [email protected] 3. detsember 2020 hoiu-laenuühistu Kahtlustuste all ERIAL läks konkurendi vastu kohtusse Kriminaaluurimisega seotud hoiu-laenuühistu ERIAL andis kohtusse oma konkurendi Põhja-Eesti hoiulaenuühistu, kuna viimane hoiatas aasta tagasi oma liikmeid, et ERIALi puhul võib olla tegu püramiidskeemi tunnustega äriga. kristel härma [email protected]

Ehkki vahepeal on ilmnenud ERIALi kohta püramiidskeemi kahtlustus ka politseiuuri- mise tulemusel, nõuab ERIAL kohtu kaudu siiski, et konkurent tõestaks, et nendel väi- detel oli ka alust, mis Põhja-Eesti Hoiu-lae- nuühistu liikmetele meili teel laiali saade- ti. Kui Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu tõen- did ei osutu kohtumenetluses piisavateks, peaks konkurent ERIALi soovi järgi oma sõ- nad tagasi võtma ja saatma oma liikmetele selle kohta uue kirja. Kohus nõustus eilsel eelistungil, et kui väita, et kuskil on püramiidskeemi ilmin- guid, ei ole see mitte väärtushinnang, vaid faktiväide, mida tuleb tõestada. Selleks on Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu tellinud eks- perthinnangu selle kohta, et ERIALi puhul ilmnevad püramiidskeemi tunnused. Hin- nang peaks näitama, et hoiu-laenuühistu ERIAL tegevus ei ole jätkusuutlik ehk nen- de äri ei püsi püsti sellel, et välja laenatud rahalt teenitavate intresside pealt saaks tasuda hoiustajatele intresse. Ka politsei on nüüd kahtlustanud, et ühistu maksab hoiustajatele intresse uute liitujate arvel. Väidetavalt tundis Põhja-Eesti Hoiu-lae- nuühistu, et neil on kohustus oma liikmeid ERIALi eest hoiatada. Selle peale tellis oma eksperthinnangu ka ERIAL, tõestamaks, et nad ei ole püra- Hoiu-laenuühistu ERIAL esindaja TGS Bal- miidskeem. Äripäevale teadaolevalt ei ole tic vandeadvokaat Chirag Mody ei näinud Kahtlustused ka omastamises, ERIALi tellitud analüüsis mainitud sõna- põhjust loobuda hagist Põhja-Eesti Hoiu- gagi Küproselt tulnud salapärast summat, laenuühistu vastu, kes hoiatas oma liikmeid investeerimiskelmuses, altkäemaksus mis ühistu tegevuse eelmisel aastal kasum- ERIALi võimaliku püramiidskeemi eest. likuks muutis, ehkki põhitegevus oleks te- Vahepeal on sellise kahtlustuseni jõudnud Kolm nädalat tagasi said mee- kem kui aasta tagasi ka Äripäev. Hoiustajate raha võis otse- kitanud kahjumi. ka politseiuurimine. foto: liis treimann dia kahtlused hoiu-laenuühistu “Osa hoiustajate raha paigutati selt ühistust välja liikuda läbi ERIAL tegemistes kinnitust, kui temaga seotud ettevõtetesse, se- kinnisvaratehingute, kui üks Advokaat viitab ERIALi aastaaruandele keskkriminaalpolitsei teatas da mitte investeerimiseks, vaid ettevõte ostis kinnistud, mil- Kohtunikul tekkis küsimus, kas ERIAL ta- kahtlustustest menetluses ko- omastamise eesmärgil. Hoiusta- le müüs Erial Kinnisvarale eda- hab kohtuasjaga edasi minna, kui võima- gutud andmete põhjal, mis vii- jatele tasuti intresse uute hoius- si kallimalt. Saadud vahe omas- liku püramiidskeemi puhul käib ka kri- Kask on veendunud, et seda tõendab nende sid ka vahistamisteni. tajate sissemaksete arvel,” kirjel- tasid ERIALi hoiu-laenuühistu- minaalmenetlus. ERIALi esindaja TGS Bal- esitatud eksperthinnang ja ERIALi majan- Kui kolm nädalat tagasi das Laur. Seetõttu kahtlustatak- ga seotud isikud. ticu vandeadvokaat Chirag Mody sõnas, dusaasta aruanded. Kask nentis, et pärast ERIALiga seotud isikud kinni se ERIALi ka püramiidskeemis. Kõige tipuks kahtlustatakse, et ­ERIALi kohta pole kahtlustust ega süü- vaidluse teket esitatud majandusaasta aru- peeti, selgitas keskkriminaal- Üks osa kahtlustusest ütleb, et ühistu asutaja, varasema käi- distust esitatud ja uurimine käib ühistu- anne tõendab veelgi kindlamalt, et neil oli politsei majanduskuritegude et ERIAL näitas end rahaliselt bemaksupettuse taustaga Ilja ga seotud isikute üle, ka kahtlustuse täp- alust sellist hoiatust teha. Aruandes tekkis büroo juht Leho Laur, et ühis- tugevamana, kui tegelikult oli, Dyagelev, maksis altkäemaksu ne sisu ERIALi juhi või töötaja kohta neile ERIALile salapärane tulu Küproselt tulnud tuga liitunud hoiustajad allkir- ning näitas selleks ühistu oma- politsei- ja piirivalveameti si- teada ei ole. intellektuaalomandi müügist. Lisaks mär- jastasid hoiu-laenuühistu lepin- kapitali avalikkusele tegelikust sekontrollibüroo ametnikule. Tulevases kohtuvaidluses tuleb Põhja- kis Kask kohtus, et Põhja-Eesti Hoiu-laenu- gu sõlmimisel volituse, mille- suuremana. Kui see kinnitust Kahtlustuse kohaselt lubas Eesti Hoiu-laenuühistul nüüd tõendada, ühistu pole olnud ainus, kel on ERIALi te- ga andsid juhatuse liikmete- leiab, on tegu investeerimiskel- ametnik vastutasuks altkäe- et neil oli alust oma ühistu liikmeid hoia- gevuse kohta kahtlusi olnud: kahtlusi on le kontrolli oma raha üle, ning musega ning on oht, et ühistul maksu eest osutada Dyagelevi- tada, et ERIALi puhul võib olla tegu püra- ka meedial ja politseil. nii tegutsesid viimased hoo- ei ole ka piisavalt vahendeid, et le teeneid. Altkäemaksu and- miidskeemiga. Põhja-Eesti Hoiu-laenuühis- Eilne istung oli eelistung, mis jätkub pis ühistu asutaja Ilya Dyagele- hoiustajatele nende sääste taga- mist ja võtmist uurib kaitse­ tu esindaja Soraineni vandeadvokaat Karl märtsis. vi huvides. Seda kirjeldas roh- si maksta. politseiamet.

CONTAINEX SOOJAKUTE,

LAOKONTEINERITE JA Büroosoojak Sanitaarsoojak Sanitaarsoojak Piletimüügi soojak Laokonteiner SANITAAARLAHENDUSTE dušš VIP WC RENT JA MÜÜK! Üle Eesti 1929 (tavatariifne) [email protected] www.kemmerling.ee reklaamiosakond tel 667 0105 3. detsember 2020 [email protected] sisuturundus 11

Sisuturundus on oma kauba, teenuse, firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke.

Sirowa paistab silma töötajasõbraliku ettevõttena. Pildil peab kõnet firma omanik Dr. Jürgen Warzecha. Foto: Kalev lilleorg, SiroWa tallinn aS Sirowa: meie ülesanne on pakkuda oma töötajatele huvitavat tööd ja head keskkonda

Rahvusvaheline kosmeetika, parfümeeria, juuksehool- kuulmispuudega inimesi, kelle võimalu- nud eksklusiivsetele kaupadele, esindades sed on tööturul üldjuhul kahjuks piiratud. üle 70 kaubamärgi põhiliselt Euroopast, ent dusvahendite ja mitteretseptiravimite hulgimüüja Si- Võimalusel antakse ka kodukontoripäe- ka kaugemalt. Teiste hulgas on Sirowa too- vi, mida töötajad võtavad tõepoolest kui ko- teportfellis näiteks kosmeetikabrändid Hu- rowa on mõneti unikaalne ettevõte, olles valinud oma dus töötamise, mitte vaba päevana. „Meie go Boss, Calvin Klein, Gucci, Sensai, Max Fac- usaldus töötajatega on vastastikune – me tor, Rimmel, Carolina Herrera, Nina Ricci ja asukohaks kesklinna modernsete kontorihoonete või ei ole näinud, et keegi oleks kodukontorit Wella. Meditsiinikaupade tootjatest esinda- kurjasti kasutanud,” tõdeb Sinisoo. „Ini- takse kaubamärke Engelhard Arzneimittel, äärelinna tööstusparkide asemel Nõmme roheluse. Ju- meste kohusetunne on väga suur ning oma Dr Wolff, Pamex Pharma, Queisser Pharma tööd teiste kaela ei veeretata. Oleme nõudli- jne ning professionaalsetest salongitoode- hatuse liikmed Annely Martoja ja Kristjan Sinisoo kinni- kud, ent samas tööd meie juures hinnatak- test Wella ja O.P.I. se, sest 70% inimestest on siin olnud enam Ettevõtte kliendid on enamjaolt kauban- tavad, et nende 150 töötajat on väga rahul nii oma töö- kui 10 aastat ning paljud ka rohkem kui 20 duskettidest, ravimite hulgimüüjad, aptee- aastat. Lisaboonusena pakume sporditoe- gid, hambaravikabinetid ning juuksuri- ja paiga asukoha kui ka sisekliimaga. tust, lõunasööki, ühist tähtpäevade tähis- ilusalongid. Täna liigub üle 90% Sirowa tel- tamist, tasustatud tervisepäevi ning kiire- limustest elektrooniliselt. On küll veel pise- tel aegadel tekkivate ületundide väljavõt- maid salonge, kust tehakse tellimusi telefo- „Oleme seisukohal, et kui inimene saab oma Täna ollakse keskendunud eksklu- mist vabade päevadena.” ni teel ning paindliku ettevõttena püütakse tööd ise kujundada, kui talle pakkuda mõ- Samuti korraldatakse traditsiooniliselt kõigi klientidega arvestada. Samuti on iga nusat töökeskkonda, sõbralikku sisekliimat siivsetele kaupadele, esindades üle 70 grupiüleseid koolitusi, kus korratakse üle kliendi jaoks oma haldur, kes vahendab in- ning maksta motiveerivat tulemuspalka, kaubamärgi põhiliselt Euroopast, ent ettevõtte väärtused ning arendatakse iga fot, tegeleb tellimustega ning läheneb kõi- jääb hea töötaja meie juurde kauaks ning töötaja isiksust ja läbirääkimisoskust. Ette- gile soovidele ja vajadustele personaalselt. peegeldab ka väljapoole oma rahulolu,” üt- ka kaugemalt. võtte filosoofias on olulisel kohal, et lisaks Kui meenutada aega 10–15 aastat taga- leb Martoja. „Me ei ürita töötajaid raami- põhitööle tuleb klientidele ja partneritele si, oli tollal Sirowa töös palju nii-öelda kä- desse suruda, vaid neil on omad ülesanded, ga ning pakume eelisjärjekorras vaba ame- pakkuda lisandväärtust. Tänu sellele mõis- sitööd – suhtlust e-kirjade ja telefoni teel. vastutus ning eesmärk, mille suunas liiku- tikohta neile. Hindame oma töötajaid kõr- tab tootja, et lõpptarbija on nii toote kui ka Martoja nendib, et see oli väga kulukas mu- da. Meie pakutav vabadus annab võimalu- gelt ning kindlasti ei lõpeta me töölepin- edasimüüjaga rahul ning sinna vahele ei del ning nii mindi järk-järgult üle elektroo- se end tööalaselt teostada.” gut sildade põletamisega. Kui tegemist on mahu Martoja sõnul ühtegi kasumiahnet nilisele andmevahetusele. „Juba 2007. aas- Ta lisab, et Sirowas püütakse alati mõis- tugeva töötajaga, hoiame tema teekonnal ega nõrka lüli. Kõige olulisem on, et part- tal alustasime Telema kaudu elektrooni- ta, mis on konkreetse töötaja tugevamad ka edaspidi silma peal.” neritel läheks hästi! Ja kui meie klientidel list andmevahetust ja täna ei kujuta enam küljed ning neile rõhuda. „Mõni inimene on hea, on ka meil kõik hästi! ettegi teistsugust tellimiskeskust. Inime- Ka pealtnäha väikesed pisiasjad annavad on väga kiire tegutseja, teine on oma töös sed hindavad oma aega ning klientidel on oma osa rahulolutundeks Portfellis on vaid eksklusiivsed tooted punktuaalselt täpne, kolmas on nii kiire kordades kiirem, lihtsam ja mugavam lä- kui ka täpne. Igaühe jaoks on olemas oma Vähetähtis pole töötajate jaoks ka kesk- Sirowa alustas tegevust 1993. aastal kosmee- bi kliendiprogrammi oma tellimusi teha. ametikoht, kuhu ta kõige paremini sobib. kond, kus tööd teha. Seda nii siseruumide tika ja hambaravitoodete maaletoomisega, Tõusnud on ka mahud – kui 15 aastat tagasi Samuti innustame inimesi ettevõttesiseselt kui ka üldise asukoha mõistes. „Meie tööta- millele lisandusid õige pea ka teised toote- oli tellimusi päevas keskmiselt 50, siis täna arenema ja meil on silmapaistvaid näiteid, jad on kiitnud, et siin on hea töötada,” nen- grupid. Tegevus läks kohe alguses hoog- täidame ühe päevaga 400 tellimust.” kuidas sekretärist on kasvanud finantsist divad juhatuse liikmed. salt käima ning juba viis aastat hiljem koli- Sinisoo sõnul muutub maailma kauban- ning müügitüdrukust saanud grupi juha- Sirowa kontor ei asu kesklinnas klaasa- ti esimesest asukohast Põllu tänavalt Nõm- duse pilt aasta-aastalt, sest kõik osapooled tuse liige. Arenemisvõimalus ja põnev töö kendega modernses hoones, vaid rahulikus mel edasi Salve tänavale. Tänaseks tegutseb keskenduvad oma tugevustele – tootjad too- on see, mis inimesi tegelikult motiveerib. Nõmme piirkonnas, Hiiu jaama ning bussi- ettevõte Salve tänaval kolmes majas – 2c, 2d dete arendamisele ja valmistamisele, maa- Töötaja poolt on samas väga oluline suh- peatuste vahetus läheduses. Hoone kõrvalt ja 4 – ühtekokku 9000ruutmeetrisel lao- ja letoojad ja edasimüüjad müügile ning kau- tumine oma töösse, tööandjasse ja kollee- kulgeb kergliiklustee, mida töötajad kasu- kontoripinnal. banduskeskused kauba väljapanekule ja gidesse – hapu näoga inimesed meie juu- tavad meelsasti tööletulekuks ja töölt lah- 2006. aastal müüdi ära suur osa hamba- lõpptarbija rahulolule. Kuigi on tootjaid, res tööd ei leia!” kumiseks nii jalgsi kui ka jalgrattaga. Ma- raviärist ning koliti kosmeetikalaod Lätist kes täpselt jälgivad, kuidas nende kaupa Sinisoo lisab, et südame teeb soojaks, kui ja kõrval asub oma töötajatele mõeldud su- ja Leedust Eestisse. Eelmise majanduslangu- presenteeritakse ning kus müüakse, mõis- töötaja, kes on mõned aastad proovinud lei- letud ratta- ja autoparkla. Nõmme ühe suu- se ajal aastatel 2008–2009 toodi Tallinnas- tetakse siiski järjest enam, et nii tootja, eda- ba teenida mujal, leiab taas tee Sirowasse. rema tööandjana elab enamik Sirowa töö- se ka Soome ladu, mis tähendas, et ettevõ- simüüja kui ka jaemüüja on kõik väljas ühe „Töökoha vabanedes võtame ka ise vahel tajaid lähiümbruses. Ettevõte palkab mui- te ei pidanud inimesi koondama, vaid hoo- asja eest – müüa tarbijale puhta südametun- ühendust meilt mujale siirdunud inimeste- de meelsasti ka osalise töövõimega, näiteks pis juurde palkama. Täna ollakse keskendu- nistusega tõesti head toodet! toimetaja Urmas Jaagant tel 667 0111 12 uudis [email protected] 3. detsember 2020

renoveerimine 100 miljoni ligi pääsevad igasugused ehitajad

hästi, aga lähemalt vaadates võivad sellised jektijuhtimisest või peatöövõtust vähesed gatist nõudes oleks küsimus, mis saab neist Eestis läheb lahti kortermajade nõuded probleeme tekitada. teadmised. ettevõtetest, kes osalevad paljudel hangetel, Sadade tuhandete eurodeni ulatuva- “Me oleme ise ka pidanud maju ümber kel tuleks siis kõigil tagatised välja käia, kui- renoveerimiskampaania, tel hangetel on põhiline argument hind tegema. On olnud hankeid, kus ehitus on gi võidetakse võib-olla 1–2 hanget. Nõue, et (90% hankeotsusest). Hankel ei tohi esitada jäänud pooleli, sest ehitaja hindas oma või- firma on varem renoveerinud vähemalt kol- mida riik toetab enam kui 100 nõudmisi finantstagatiste, kvaliteedijuhti- meid üle. Lõpuks on ühistul töö pooleli, all- me hoonet, tähendaks aga tema sõnul, et mise ISO-standardite ja kogemuste kohta. Ja töövõtjad jäävad rahata, tehakse uus hange hangetel saaks osaleda ainult 36 ettevõtet. miljoni euroga, kuid hankele sellepärast on olukord kujunenud absurd- ja juba uutel tingimustel, sest uus ehitaja ei “See piiraks väga otseselt turgu ja tekiks seks, pahandab sektori ühe suurema tegija saa näiteks kuidagi garantiid anda sellele absurdne olukord, kus Eesti suurimad ehi- pääsemiseks on mõne ehitaja Balti Vara Ehituse juht Meelis Karro. osale, mille pani püsti eelmine ehitaja jne. tusettevõtted kvalifitseeruksid ehitama Balti Vara Ehitusel on konkurentsi piira- Kallimaks läheb igal juhul,” rääkis Karro. või rekonstrueerima ükskõik kui suurt ja meelest latt liiga madalal. mise lootuses küll oma huvi mängus, kuid Sihtasutus KredEx aga rõhutab, et ne- keerukat muud hoonet, aga näiteks kahek- Karro sõnul on praeguste hanketingimus- mad on hanketingimused paika pannud sa korteriga kortermaja rekonstrueerimise te tulemus see, et ehituskvaliteet kõigub ja lähtuvalt turuolukorrast ehk siis ära kuu- hankel ei kvalifitseeruks.” kristjan pruul ehitus võib kurvemal juhul pooleli jääda. lanud kõik osalised, nende seas konsultan- Karro märkis, et praegu on just suure- [email protected] did, ehitusfirmad ja ühistud. Kokku on Ees- mad ettevõtted kõrvale tõrjutud. “Me ole- Kas odavam hind tagab kvaliteedi? tis toetuste abil väljamaksesse jõudnud 428 me 10–14 miljoni eurose käibega sekto- Korteriühistud peavad oma taskust väl- rekonstrueerimist, mida on ellu viinud kok- ri suurim, aga ehitusettevõtte mõistes ei ja käima 50–70% maja renoveerimiskulu- ku 109 ettevõtet. Ehitajat on tulnud vaheta- ole see ju kuigi suur käive. See näitab minu dest. Karro näeb probleemi selles, et 1000– da võib-olla paaril korral, teadis sihtasutu- hinnangul seda, et suured ei tule nii ma- Toetusraha jagav KredEx on koos minis- 2000 euro suuruse erinevusega pakkumis- se kõneisik Joonas Kerge. dalate nõuetega turule ning jäävad need, teeriumitega paika pannud nõuded, mille te korral ei saa korteriühistu otsustada, kas Kerge ütles, et kui võtta hanketingimus- keda võib-olla paari aasta pärast enam ei eesmärk on ilmne: et hangetel saaks osale- võtta tööd tegema kümneid või sadu ma- te sekka kõik Balti Vara Ehituse soovitused, ole,” ütles ta. da võimalikult suur hulk ettevõtteid. Kõlab ju renoveerinud ettevõte või keegi, kel pro- läheks asi liiga piiravaks. Näiteks finantsta- Küll aga möönis KredEx, et kvaliteedi-

pakiautomaadivõrk Cleveron katab Eesti

Cleveron plaanib järgmisel aas- Ettevõtte juhi ja ühe oma- “Koroona tõttu on nõudlus as- tal investeerida 30 miljonit, et niku Arno Küti sõnul ehitab ja jade kontaktivaba üleandmi- katta Eesti pakiautomaatidega, paigaldab pakiautomaadid Cle- se vastu plahvatuslikult kasva- kuhu saab tellida nii toitu kui ka veron, kuid neisse saavad oma nud. Inimesed ei taha käia riide- tavapakke. kaupu vedada kõik ettevõtted. poes ja tellivad kaubad pakiau- Pakiautomaatide võrgusti- “Meie võrku saavad kasutada tomaati,” märkis ta. “Toidukau- ku ehitamiseks esitas Cleveron kõik – nii Eesti suurimad kuller- pu aga tavalisse pakiautomaati Kred­Exile laenutaotluse. firmad ja e-poed, näiteks Selver panna ei saa. Ideaalne oleks la- Plaanitavasse võrgustikku või COOP, kui ka kohalikud ta- hendus, millega saab üle anda hakkab kuuluma enam kui 20 lunikud või juustu- ning vors- nii toidukaupu kui ka riideid ja 000 pakiautomaati, seisab et- titootjad, miks mitte ka Bolt ja mis on ka teenusepakkujatele tevõtte kodulehel. See koosneb Wolt,” vahendab Küti sõnu pres- ühiselt kasutatav.” ühiskasutatavatest pakiauto- siteade. Pakiautomaatide tootja kut- maatidest, mis asuvad elamu- Küti sõnul on Cleveron toi- sub inimesi oma kodulehel tea- kvartalite, külakeskuste või et- dukaupade kättetoimetamist da andma, kuhu oleks vaja ava- tevõtete juures, ning erapaki- pakiautomaatide kaudu juba tud võrgu välipakiautomaati ja automaatidest, mis on mõeldud üle aasta testinud ja see on saa- kuhu erapakiautomaati. eelkõige eramajade tarbeks. nud inimestelt hea tagasiside. äripäev.ee 3. detsember 2020 uudis 13 117 miljonit eurot on praegu jagami­ sel rekonstrueerimistoetustena – 2019. aasta toetusvooru 17,5 miljonit, 2020. aasta toetusvooru 28,5 miljonit ja erakorralise korter­ elamu rekonstrueerimistoetuse Värsked uudised 71,0 miljonit. ehitus- ja kinnisvarasektorist Balti Vara Ehitus OÜ juht nataks juba saja protsendi ulatuses hin- Meelis Karro annaks ühistute- na põhjal. le otsustusruumi juurde, Korteriühistute liit probleemi ei näe praegu ei tohi isegi varase- mat kogemust nõuda. Korteriühistute liit ise peab hanketingi- foto: andras kralla muste karmistamist konkurentsi piiravaks. Taskukohane hind olukorras, kus enami- ku renoveerimisest tasuvad korteriühistu- te liikmed ise, on ühistute liidu juhi Andres Jaadla sõnul äärmiselt oluline. Samas tuleks tema sõnul arvestada ka ehitaja kogemust ja ettevõtte majanduslik- ku olukorda, et tagada parim hinna ja kva- liteedi suhe ning säilitada ehitusturul vaba konkurents, lisas ta. Mis puudutab nurinat puudustega ehi- tustöö või rekonstrueerimise pärast, siis rõhutas Jaadla, et rekonstrueerimise puhul on olulisel kohal omanikujärelevalve. Prak- tikast tulenev seisukoht on tema sõnul see, et mida rohkem on asjatundjaid, kes objek- til toimuval silma peal hoiavad, seda parem. “Seetõttu soovitavad kogenud praktikud omanikujärelevalve ja tehnilise konsultan- di töö lahus hoida – neid ülesandeid võiks täita kaks erinevat pädevat inimest, siis on sellest rohkem kasu,” lisab ta. Karro pareerib, et korralik ehitusjärele- valve saab küll tagada ehituskvaliteeti, aga ei saa tagada seda, kas ettevõte kahe aasta pärast eksisteerib. Ühistutel on tõesti tehniline konsultant, kes aitab hanget läbi viia, aga miinimum- nõuded tehnilisele konsultandile on tema juhtimise ja keskkonnajuhtimise ISO-stan- sõnul ajast ja arust. Või täpsemalt kümne dardid võiks olla üks hindamiskriteerium. aasta tagusest ajast, kui soojustustööd olid Nõudeks seda KredExi hinnangul panna ei hoopis lihtsamad kui praegu. “Siis pandi saa, sest ISO-sertifikaate on kümmekonnal soojustus lihtsalt seina ja krohviti ära, täna renoveerimissektori ettevõttel, aga see võiks on see teine tera – päikesepaneelid, soojus- anda 10% hindamiskriteeriumitest, jättes tagastusega ventilatsioon jne,” märkis ta ja hinnale 80%. KredEx lubas selle ettepane- lisas, et nii madalad miinimumnõuded ei kuga pöörduda toetuse tingimusi kooskõ- saa kuidagi ühistu huvisid kaitsta. lastavate asutuste poole. Oma soove saab oma raha eest Tehke nõuded karmimaks Küll ütleb Jaadla, et täiesti oma raha eest Probleeme praeguses olukorras tunnistab renoveerimisel tuleb kindlasti valikul ar- ka teine turuosaline, ehitusfirma Fidele pro- vestada nii kogemuste kui ka referentside jektijuht Märt Mõistus. Tema sõnul peaks la- ning majandusliku olukorra ja maksude hendus olema risti vastupidine: tõsta läven- tasumisega. “Kindlasti tasub uurida otse- dit, vähendada otsustusvõimekust. allikast, näiteks eelmiste klientidega ühen- “Kvalifitseerimistingimused tuleks liht- dust võtta ja küsida, kuidas tööd korterma- salt karmimaks kirjutada. Sellega saab sel- jas sujusid ja milline oli korteriühistu koge- geks, milliseid ettevõtteid soovitakse osale- mus,” lisas ta. ma, milliseid mitte. Lävend võiks aga kind- Selles on Mõistus temaga sama meelt. lasti kõrgem olla, sest praegu on peatöövõ- “Kui korteriühistu tahab kõike ise otsusta- tu vastutuskogemusega osalejaid liiga vä- da, siis tehku seda ka 100% oma raha eest. he,” ütles ta. Nii peaks tema sõnul jääma Toetuste jagamisel peaksid olema selged ja olukord, kus lävend on küll karm, aga hin- arusaadavad reeglid.” tööstus Börsi sihtiv ettevõte rajab Rae valda tehase

Eesti suurim PVC hallide toot- takse Rae valda valmiva tehase ja viimastel aastatel kasvatanud ja ja paigaldaja FinEst-Hall Fac- seadmetesse. Suurima osakaa- käivet keskmiselt 60% aastas. tory laiendab tootmist ja käivi- luga on investeeringus 1,2 mil- Nüüd on Laane sõnul aeg laie- tab tuleval kevadel Rae vallas jonit maksma minev Itaalia pä- nemiseks küps. PVC-hallid, uue tehase kogumaksumuse- ritolu torulaser, mis kiirendab Fundwise’is rahastust otsiv ga 5,5 miljonit eurot. Kaugem senist käsitööd kümme korda. FinEst-Hall Factory pakub in- PVC-kardinad plaan on minna börsile. Lisaks ostetakse metallkonst- vestorile võimalust osa saada di- Ettevõtte laienemisplaanid ruktsioonide värviliin. videnditulust. Kahe aasta jook- ja tendid näevad ette 2024. aastaks müü- Kokku plaanib PVC hallide sul investeerib ettevõte tootmis- projekteerimine, gitulu kasvu 10 miljoni euro- tootja kolme aasta jooksul sead- se ja teenitud kasum refinant- ni ja sisenemist Rootsi, Norra ja metesse investeerida 2,84 miljo- seeritakse. tootmine ja paigaldamine Taani turule. nit eurot. Esimesed dividendide väl- FinEst-Hall Factory laiendab FinEst-Hall Factory juht ja jamaksed tehakse 2023. aastal tootmist ja kavatseb ühisrahas- omanik Jaanus Laane ütles pres- eelneva aasta eest. Dividendi- www.asula.ee | [email protected] | tel 513 0191 tusportaali Fundwise investori- siteates, et ettevõte on seni- deks makstakse esimesel aastal telt kaasata kuni 400 000 ­eurot. se toomise baasil kümne aasta 30% maksude-eelsest kasumist. Kaasatud kapital investeeri- jooksul 180 halli püsti pannud ävripäe .ee toimetaja Urmas Jaagant tel 667 0111 14 uudis [email protected] 3. detsember 2020 rahakaasamine Tele2 ekstöötajad plaanivad andmekeskusi Kunagise Tele2 juhi Üllar Jaaksoo ettevõte kaasab Ida-Euroopa riikide investeerimisfondist raha, et rajada üle regiooni andmekeskusi.

kristjan pruul tasub teada [email protected] Investeerimisfond sai enamusosaluse Investeerimisfond 3SIIF omandas 1. detsembril jõustu- Jaaksoo sõnul on andmeteenused ja and- nud tehingu käigus enamusosa- Selle andmekeskuse ehitas MCF Group kub tema sõnul see, et sektor on tegelikult Soome ja Eesti inves­ mete turvalisus hädavajalikud nurgakivid luse Greenergy Data Centers Estonia, projekti hinnanguline maksumus kogu piirkonnas alainvesteeritud. toreid ja tehnoloogia­ keskkonnasõbralikuma tuleviku ülesehi- OÜs, mis omakorda sai sajaprot- oli 100 miljonit eurot, ning ettevõtmist juh- Jaaksoo ostu finantseerib kolme mere al- eksperte koondava MCF tamisel, nemad lähevad selles oma rolli ot- sendiliselt andmekeskust rajava tis teine Tele2 taustaga ettevõtja Kert Evert. gatuse investeerimisfond. Tegemist on re- Group Estonia OÜ 100 sima taastuvenergial töötavate ja võimali- MCF Estonia OÜ omanikuks. Ta oli varem Tele2 Eesti võrguhalduse juht gionaalse koostööformaadiga, mis ühen- miljoni eurone andme­ kult energiaefektiivsete andmekeskustega. Tehingu detailsed asjaolud ning Jaaksoo ütles, et Evert veab projekti dab 12 Aadria mere, Läänemere ja Musta keskus on alles esimene Esimese sammuna nimetas ta tuleval ke- on osapoolte kokkuleppel konfi- edaspidi arendusjuhina. mere vahel asuvat Euroopa Liidu liikmesrii- ketis, mida hakkab vadel avatavat andmekeskust Tallinna lä- dentsiaalsed. 14 500 ruutmeetri suurune ja 20 mega- ki, mis on praeguseks rajanud ka investee- arendama Üllar Jaaksoo hedal, kust Jaaksoo juhitud Greenergy Da- vatti energiat neelav andmekeskus ei jää rimisfondi. Aprillis liitus fondiga ka Eesti, Greenergy Data Centres ta Centres OÜ andmekeskus hakkab otsima Jaaksoo sõnul neil viimaseks. Sihikul on 12 investeerides 20 miljonit eurot. üle kogu Euroopa. kliente üle kogu Baltikumi. riiki ja lootust konkurentsis peale jääda pa- Fondi nõukogu esimees Beata Daszyns- foto: andras kralla 3. detsember 2020 uudis 15

tööstus Ensto laieneb Keilas uude tehasehoonesse

Uuel aastal algavad Keilas rah- vusvahelise tehnoloogiaette- võtte Ensto laiendustööd, et et- tevõte saaks ellu viia oma kas- 150 vustrateegiat. inimest alustab tööd Laiendustööde raames raja- Keilasse rajatavas uues takse olemasolevale tööstuster- Ensto tehases. ritooriumile 3500ruutmeetrine juurdeehitis. Täiendav tööstus- pinna vajadus tekkis seoses et- tevõtte kasvustrateegia elluvii- mise ja jagunemisega. Uue aasta alguses jaguneb Keilas ja Paides tegutsev Ensto Foto tagaplaanil on näha, Ensek kaheks: Ensto DSO ehk kuhu tuleb Keilas Ensto Enseki elektri jaotussüsteemide ja Ens- tööstusterritooriumil laiendus. to Building Systems (EBS) ehk foto: ensto ensek nutikate elektrilahenduste vald- konna ettevõte. “Selleks, et mõlemad ettevõt- ja oluline märk rahvusvahelise ja lisandväärtuse kasvule,” täp- sul tehastesse juba ligikaudu 2 ted saaksid keskenduda kasva- grupi usaldusest Eesti üksuste sustas Suuk. miljonit eurot. “Aastast 2021 ku- misele ja oma valdkonna aren- vastu: kui suvel toodi Soomest Ensto DSO Eesti tehas jääb juneb üleminekuaasta, mil ta- damisele, alustab Harju KEK Eestisse radiaatorite tootmine, kandma Ensto Ensek ASi ni- game vajalikud eeldused mõle- uuel aastal Keilasse Ensto Buil- siis veel sel aastal tuuakse Kei- me ja jääb toimetama Keilasse ma äriüksuse edukaks kasvami- ding Systemsi tehase laienduse lasse ka riviliidete automatisee- ning ettevõtte tegevjuhina jät- seks ja arenguks,” märkis Suuk. rajamist,” selgitas Ensto Enseki ritud lõpptootmine. kab Kaarel Suuk. Uue ettevõtte- Ensto Ensek on tehnoloogia- ka-Muzycka ütles kolmapäeval, et tulevikus tegevjuht Kaarel Suuk, kelle sõ- na luuakse Eestisse Ensto Buil- ettevõte, mis kuulub rahvusva- Vana tehase külge plaanitavast 5 miljardist eurost, mida Kesk- nul valmib täiendav tehasehoo- ding Systems OÜ, mille alla kuu- helisse kontserni Ensto Grupp ja Ida-Euroopas investeerida, on praeguseks ne 2022. aasta alguses. Uus hoone lisandub praegu luvad kaks tehast: Keilas asuvat ja tegutseb elektriseadmete koos 900 miljonit eurot. Suuk selgitas, et tehase laien- elektriradiaatoreid tootva te- nutikaid elektrilahendusi toot- ja -tarvikute valdkonnas ning See kahvatub tema sõnul aga regiooni va- dus on osa Ensto kontserni hase külge. “Uue hoone ehita- va tehase juhiks saab Nadežda toodab ainsana Eestis elektri- jaduste kõrval investeerida infrastruktuuri uuest strateegiast, mis seab mise ja Ensto kasvustrateegia Dementjeva ja valgustitele spet- radiaatoreid ja elektriautode 600 miljardit eurot. fookuse ettevõtte kasvamise- eesmärk ei ole tänast töötajate sialiseerunud Paide tehase juh- laadijaid. Saue andmekeskuse ost on fondi järje- le ja konkurentsivõime tugev- arvu suurendada. Keskendume timist jätkab Heimo Tammiste. Eestis on Ensto Ensekil teha- korras teine tehing. Oktoobri lõpus teatas damisele. ja panustame kaasaegsete auto- Koroonakriisis täisvõimsu- sed Keilas ja Paides, ettevõttes fond, et ostis 100% osaluse Poola rongide EBSi tehase juurdeehitus on matiseeritud lahenduste kasu- sel tegutsev Ensto Ensek on in- töötab ligi 450 töötajat. rendifirmas Cargounit. Suuki sõnul suur investeering tuselevõtule ning efektiivsuse vesteerinud viimase aasta jook- Äripäev.ee

Tähtsaim advokaadibüroode kliendiuuring: Sorainen nr 1

Sorainen tõusis Baltimaade suurimaid advo- Eestis teist aastat järjest Toomas Prangli rõhutas, et tipp-positsioonile tõusnud klientide rahulolu saavutamine kaadibüroosid hindavas iga-aastases Prospera Soraineni tugevustena kohali- on pikk teekond. “See tuleb iga kliendiuuringus esikohale nii Eestis kui ka Balti- kul turul toovad kliendid välja päev aina uuesti välja teenida – maades. Prospera on tähtsaim Balti tippbüroo- asjatundlikud advokaadid, iga telefonikõne, kohtumise, saa- hea arusaamise kliendi ärist, detud kirja ja tehtud projektiga.“ sid kõrvutav kliendiuuring, mis küsitleb kokku suutlikkuse strateegiliselt kaa- 300 organisatsiooni. sa rääkida, hea teeninduse ja Uuring vaatleb 300 võimekuse tegutseda rahvus- organisatsiooni vaheliselt, samuti digitalisee- Balti advokaadibüroode uurin- rumise. gu raames intervjueeritakse Klientide silmis on 300 Balti ettevõtet, kes osta- Sorainenil siinsetest advo- vad aastas õigusabiteenust kaadibüroodest kokkuvõttes sisse vähemalt 15 000 euro parim õigusalane pädevus kõi- eest (Lätis 5000 euro eest). kide õigusvaldkondade lõikes muutunud suurprojektide Sorainen sõnas, et Baltimaade Umbes 60% intervjueeritava- ning lisaks tuntuim bränd. võimekus, kõrge kvaliteet õigusturg on üldiselt väga pro- test on tippjuhid ning umbes kogu Baltikumis ja digitalisee- fessionaalne ja kõrgel tasemel kolmandik ettevõtete juristid. Kliendid hindavad rumine. ning on au olla aasta parim Sorainen osales uuringus advokaatide asjatundlikkust Huvitav on märkida, et kesk- suurettevõtete silmis, kes kuuendat korda. ja eetilisust mine hinnang advokaadibü- õigusteenuseid enim kasuta- Kantar Sifo Prospera uurin- Kui advokaadibüroode klien- roodele ei ole eelmise aastaga vad. „Iga-aastasest Prospera guga mõõdetakse klientide tidelt küsida, mida nad oma võrreldes Baltimaades õieti kliendiuuringust on meile pal- rahuolu Balti ja Skandinaavia õigusteenuste pakkujatelt muutunud, Eestis on see isegi ju abi oma strateegia arenda- advokaadibüroodega. ootavad, tuuakse olulisimana pisut tõusnud. See tähendab, misel,“ märkis Sorainen. „Kui Loe tänavuse uuringu kohta tavapäraselt välja vajadus et koroonaaeg pole klientide me midagi muudame, annab lisa: www.kantarsifo.se/erb- asjatundlike advokaatide, üldist rahulolu advokaadibü- Prospera muutuste kohta judande/prospera/rankings kvaliteetse õigusnõu, hea pro- roodega vähendanud, vaid peagi turu tagasisidet. Meil ja lähemalt klientide ootus- jektimeeskonna ja teeninduse nad on klientide hinnangul on veel mitmeid valdkondi, test advokaatidele: www. järele. Samas on ka büroo suutnud pakkuda keerulistest kus paremuse poole liikuda ja sorainen.com/et/klientide- eetilisus ja väärikus klienti- oludest hoolimata endiselt klientide selge tagasiside selle sonum-advokaatidele-vot- de silmis tähtis. Varasemast head teenust. kohta on kulla hinnaga.“ ke-eksperdi-mask-maha-ja- AllikAs: kAntAr sifo olulisemaks on klientidele Soraineni asutaja Aku Eesti kontori juhtivpartner lihtsalt-raakige-meiega toimetaja Urmas Jaagant tel 667 0111 16 uudis [email protected] 3. detsember 2020 jäätmemajandus Toetusrahaga biogaasitehas põrkus kohalike ja konkurendiga KIKi ja KredExi miljonite toel Maardusse biogaasi­tehast plaaniva Eesti Keskkonna­ teenuste kinnitusel on nende tehnoloogia haisuvaba, aga õhureostuse käes vaevlevas piirkonnas tekitab projekt suuri kahtlusi ning nõutakse selle keskkonnamõjude hindamist. koit brinkmann Maardu linnapea [email protected] Vladimir Arhipov on äärmisel juhul valmis ehitamise keelamiseks ka kohtusse pöördu- Õli lisab tulle see, et üks hindamise nõudja ma. on konkurent Tallinna prügila. foto: andras kralla Maardu linnas ning ümbruskonnas on aastaid olnud suureks probleemiks leviv hais, mille allikateks peetakse Tallinna lin- nale kuuluvat prügilat, vedelkütuse termi- nale ning Muuga sadamas tegutsevaid ette- võtteid. Oktoobris oli linnas õhusaaste taset mõõtmas keskkonnauuringute keskuse mo- biilne mõõtmisbuss, kuid Maardu linnava- Praegu soovib toota Vana-Narva mnt 26 kinnistul Teemast kirjutas viimases Maardu lin- ga mõistlik teha keskkonnamõjude hinda- litsuse teatel pole neile lõhnahäiringu täp- biolagunevatest köögi- ja sööklajäätmetest na ajalehes ka linnapea Vladimir Arhipov. mine,” arvas Kuum. ne allikas seni teada. Seetõttu polegi imeks- ei anna me ning biolagunevatest aia- ja haljastusjäät- “Praegu ei anna me loomulikult mingit luba Keskkonnamõjude hindamist soovib ka pandav, et Eesti Keskkonnateenuste tütarfir- loomulikult metest anaeroobse käärituse teel biogaasi. ehituseks ja kavatseme teha suure eeluurin- Tallinna prügilat käitlev Tallinna Jäätmete ma OÜ EKT Ecobio plaanitav biojäätmetest Planeeritud biolagunevate jäätmete käitlus- gu selle tehase võimaliku mõju kohta kesk- Taaskasutuskeskus (TJT). Ettevõtte juht põh- anaeroobse käärituse teel biogaasi tootmise mingit luba võimsus on 20 000 tonni aastas. konnale. Saadud andmed edastame kesk- jendas Maardu linnavalitsusele saadetud tehas tekitab linnavalitsuses küsimusi ning ehituseks ja Ettevõtte kinnitusel on tegemist kinni- konnaametile, kes vajadusel tellib laienda- kirjas, et arvestades kavandatava tegevu- vastuseisu ka linnaelanikes. se tehnoloogiaga ning välisõhku sattuvate tud uuringu. Kui uuringu tulemused ei ole se vahetust lähedust nende ettevõttele, kus “Meil ei ole biogaasijaama vastu usal- kavatseme saasteainete kogused on niivõrd väikesed, rahuldavad, võib linn ehitamise keelami- toimub analoogne biojäätmete käitlemine dust ja oleme sellele kategooriliselt vas- teha suure et tehasel pole õhusaasteluba vaja. seks pöörduda kohtusse,” kirjutas Arhipov. purustamise ja kompostimise teel, peab ta tu. Kardame, et see hakkab haisutama na- Kuna lõhnahäiringutega seotud teema kindlasti vajalikuks hinnata kavandatava Tundlik teema gu Tallinna prügila, mille kohta ka ju alul eeluuringu on väga tundlik ning kodanike huvi suur, biogaasitehase keskkonnamõju. räägiti, et mitte mingit haisu sealt levima Novembris toimus Maardu linnavalitsuses siis Maardu linnavalitsuse teatel on det- selle tehase KIKi rahastus ohus ei hakka,” rääkis tehase aktiivsete vastaste kohtumine EKT Ecobio esindajatega, et saa- sembris plaanis Jõelähtmes kohtumine, ku- nimel Stepan Romanov. Tema sõnul on neil võimaliku da rohkem infot projektist ja tehnoloogiast. hu kaasatakse nii arendaja kui ka aktiivseid Erinevalt praegu algatatud keskkonna- Facebookis sel teemal loodud ka oma grupp, Kuigi väidetavalt ei ületa lõhnahäiringute elanikke, samuti Maardu ja Jõelähtme oma- loa menetlusest kestaks mõjude hindami- kus on nii Maardu, Muuga kui ka Jõeläht- mõju kohta piirnäitajad normi, on linnavalitsuse eks- valitsuste spetsialistid. ne vähemalt aasta ning see seaks ohtu pro- me elanikke. keskkonna- perdid arvamusel, et see ei garanteeri hai- Jõelähtme abivallavanem Art Kuum üt- jekti rahastamise 3,9 miljoni euroga Kesk- EKT Ecobio on esitanud keskkonnaame- su puudumist ning vastavat uuringut teh- les, et uue tehase rajamine teeb ettevaatli- konnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu. tisse keskkonnaloa taotluse ning Maardu le. tud pole, vahendas Maardu linnavalitsuse kuks. “See on õrn piirkond, kus lähiümbru- “Tehase osas keskkonnamõjude hinda- linnavalitsusele ehitusloa taotluse. Ettevõte Vladimir Arhipov avalike suhete juht. ses on üsna tihe asustus. Seetõttu oleks vä- mise algatamise korral tekkiva ajakaotuse

Kahtlustus Veli Kraavi kinnipidamine viitab Vjatšeslav Leedole

Marge Väikenurm das Kraavi kinni, kahtlusta- dis nii Leedole kui ka investori- [email protected] des teda omastamises ja altkäe- tele, kuid siis kaotas Leedo riigi- Keskkriminaalpolitsei poolt maksu võtmises. Riigiprokura- ga liiniveolepingud. Miil ja To- kinni peetud pankrotihaldur tuur taotles ka Kraavi vahista- mingas tahtsid oma raha taga- Veli Kraavi juhtumis mängib mist, aga kohus ei andnud sel- si, süüdistades Leedot raha kõr- rolli Saaremaa Laevakompanii, leks luba. valepanemises. Leedo eitas se- mis kuulus ärimees Vjatšeslav Äripäev kirjutas eelmisel da, ka olid tema sõnul laenud Leedole. aastal, et praamiäri ajanud Vjat- makstud. Äripäeva andmetel on Kraa- šeslav Leedo ja tema ekskam- Leedo astus järsu sammu. Te- vile esitatud kahtlustus seotud raadide vägikaikavedu tipnes male kuuluv Holostovi Kinnis- ärimeeste Olav Miili ja Margo katsega lahti saada Leedo fir- varahaldus esitas oma teise ette- Tomingase vaidlusega Vjatšes- ma pankrotihaldurist Veli Kraa- võtte Saaremaa Laevakompanii lav Leedoga, millest Äripäev vist. Samal ajal ilmusid mõju- vastu pankrotiavalduse – välja ka mullu kirjutas. Prokuratuur kaid pankrotte vedanud Kraavi ilmus müstilise taustaga 19 mil- on praeguseks kinnitanud, et kohta välja seosed kasiino­äris, joni euro suurune garantiikiri, Kraavile altkäemaksu andmises mille vastu tundis varem huvi mis tegi Holostovist tugevaima kahtlustatakse Leedot. ka Leedo. võlausaldaja. Äripäeva küsimusele, kuidas Saaremaa Laevakompanii Võitlus vara nimel ta kommenteerib Kraavile alt- vaidlus ise võttis vähem kui aas- käemaksu andmist, vastas Lee- Äripäeva läinud aastal ilmunud taga üüratud mõõtmed. Kohus do: “Ilmselt olen mõnele suu- lugu kirjeldas Leedo ja investo- maadles umbes 30 juhtumiga, rele ninale valusalt varbale as- rite tüli, mis kulges nii. Miil ja milles vaieldi nõuete üle, samu- tunud.” Tomingas andsid Leedole raha ti pidi selguma, kui palju va- Kraavit ei õnnestunud Äri- uute parvlaevade ostmiseks ja ra õnnestub pankrotipessa ta- päeval kommentaariks taba- loodi keeruline ahel firmadest. gasi tuua. da. Keskkriminaalpolitsei pi- Riik jagas dotatsiooni, mis jõu- Vara oli Saaremaa Laevakom- 3. detsember 2020 uudis 17 jäätmemajandus Kõikide Toetusrahaga biogaasitehas põrkus kohalike ja konkurendiga kändude hirm pane tähele lemisel vana tehnoloogiat ning seda tehak- Maardu ootab ära se suurel maa-alal lageda taeva all. “Tallin- on kohal! keskkonnaameti seisukoha na linn võiks TJT omanikuna olla huvitatud, et biojäätmete käitluses astutaks eilsest päe- See Eestis loodud kännupuur on maailmas ainulaadne, Maardu linnavalitsuse teatel edastasid nad vast tänasesse,” lausus Luude. purustades kännu kõigest paarikümne sekundiga. keskkonnaametile seisukoha võtmiseks ka­ Nende tehasest tema kinnitusel haisu Võta ühendust, kui tahad kännuvõitluse viia uuele vandatava biogaasijaama keskkonnamõ­ levima ei hakka ning kui uus tehas hakkab tasemele, säästes samas oma töötunde, kütust, tehnikat ju hindamise eelhinnangu ning keskkonna­ edaspidi tuntavalt vähendama TJTsse mi- ja ümbritsevat loodust! mõjude hindamise algatamise otsuse eel­ nevat biojäätmete kogust, tähendab see ka nõu. Keskkonnamõjude hindamise eelhin­ lõhnareostuse vähenemist. “See on samasu- nangu kohaselt on eelkõige vajalik täpse­ gune võrdlus kui minna kuivkäimla kasuta- malt uurida kavandatava käitise saaste­ miselt WC peale üle,” sõnas Luude. ainete koguseid ja nende hajumist, eriti Tallinna linn võiks TJT omani- Luude arvates soovib TJT nende projekti- koosmõjus teiste piirkonnas asuvate ette­ kuna olla huvitatud, et biojäät- le kaikaid kodarasse loopida, kuna nad pak- võtetega. mete käitluses astutaks eilsest kusid TJT-le biogaasijaama rajamiseks koos- Keskkonnamõjude hindamise algatamine päevast tänasesse. tööd, kuid sellest ei tulnud midagi välja ja on vajalik eelkõige seetõttu, et arendaja esi­ TJT juhataja Kertu Tiitso oli öelnud, et ette- tatud info põhjal ei saa määrata võimalike Eesti Keskkonnateenuste juhatuse liige võte rajab ise sellise tehase. lõhnahäiringute tõsidust ja ruumilist ulatust. Argo Luude. foto: LIIS TREIMANN Tiitso sõnul pöördus Eesti Keskkonna- Mõjude hindamise algatamine võimaldab teenused tõesti nende poole ettepanekuga ka avalikkust protsessi paremini kaasata, suunata jäätmed nende tehasesse, kuid nad sest menetlusprotsess ning avalikkuse kaa­ ei näinud põhjust, miks peaks seda tegema. samise etapid on keskkonnamõjude hinda­ “Teades nende suhtumist TJTsse, jääb aru- kallavere mise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadu­ muuga saamatuks, kuidas nad nägid koostöö või- ses konkreetselt paigas. Lisaks tuleb kesk­ Tallinna Jäätmete malust. Uue tehase avamisega peab Eestis konnamõjude hindamise algatamise otsu­ Taaskasutuskeskus AS biojäätmete liigiti kogumine suurenema, se tegemisel arvesse võtta, et piirkonna ole­ mitte olemasolevaid koguseid ei pea kanti- masolev keskkonnakoormus on juba prae­ Maardu ma teisele aadressile,” märkis ta. gu suur ning elanike taluvusvõime täienda­ Eesti Keskkonnateenused pakkus Tiitso vateks häiringuteks on väga väike. Lõpliku Planeeritav biogaasitehas sõnul ka osalust loodavas ettevõttes, millest otsuse keskkonnamõjude hindamise alga­ Vana-Narva mnt 26 TJT samuti loobus. tamise kohta teeb Maardu linnavalitsus pä­ TJTs kasutatava komposti tootmise teh- rast seisukoha saamist keskkonnaametilt. loo noloogia kohta ütles Tiitso, et see on üle maailma laialt kasutatav väga kaasaegne Saksa tehnoloogia. “Kui Argo Luude ei haa- tõttu on Maardu linnal sulgumas võimalu- teeris, et nemad ei ole kellegi äritegevusele ra teemat ega tea, mis on maailma trendid se aken, mille jooksul on KIK valmis toeta- vastu ning tavapraktikast ja seadusest tule- ja parimad praktikad, siis on see tema prob- www.dipperfox.com ma biogaasitehase ehitust, kus biojäätmeid neb, et kui tehakse uus tehas, siis sellele eel- leem, mitte meie,” sõnas Tiitso. hakataks töötlema hoones sees asuvas kin- neb keskkonnamõjude hindamine. “Kesk- Tiitso lisas, et vastupidiselt biogaasijaa- [email protected] | +372 526 9328 nises süsteemis. Selle võimaluse kasutama- konnamõjude hindamise tegemise kohus- male ei ole nende kasutatav aunkompos- ta jätmisel jätkub biojäätmete nn kompos- tust täiesti uue tehnoloogiaga tehase ehita- timine toetustele üles ehitatud ärimudel. timine vabas õhus Tallinna prügila terri- misel konkurentide pahatahtlikkuseks pi- “Biogaasi tootmine toimib üksnes riiklikel tooriumil ning jätkub haisureostus,” kir- dada on jabur,” märkis Tiitso. toetusmehhanismidel, mis Eestis pidi lõp- jutas EKT Ecobio esindaja Kalle Grents TJT pema 2023. aastaks, kuid on olnud ka jut- Konkurentide suhted on teravad pöördumise peale Maardu linnavalitsusele. tu, et seda toetusmeedet pikendatakse Ees- Grents märkis kirjas, et biojäätmete su- Väljendid TJT kohta, et tegemist on paha- ti Keskkonnateenuste tehtud ettepanekute letud süsteemis käitlemine Maardu biogaa- tahtliku konkurendiga ja biojäätmete kom- alusel, kui tehas tuleb,” lausus Tiitso. sijaamas ei vaja keskkonnamõju hindamist postimisel vana tehnoloogiat kasutava ette- Äripäev kirjutas septembris, et kuigi seaduse mõistes, sest sellel puudub oluline võttega, on Tiitso sõnul väga halvustavad ja jäätmekäitlust pole koroonakriis eriti mõ- keskkonnamõju. “Lisaks juhime tähelepanu ettevõtte mainet kahjustavad. jutanud, on riiklik KredEx otsustanud anda sellele, et TJT on konkureeriv jäätmekäitleja, Eesti Keskkonnateenuste juhatuse liik- Eesti Keskkonnateenustele biogaasitehase kelle ilmne soov on, et Põhja-Eestisse ei loo- me Argo Luude arvates pikendab aga iga rajamiseks 5 miljonit ­eurot erakorralist in- daks rohkem biolagunevate jäätmete käitle- päev, mille tõttu viibib uue biogaasiteha- vesteerimislaenu. Samuti rahastas projekti mise võimalusi, sest see ilmselgelt ei ole sel- se tulek, nende inimeste piinu, kes peavad KIKi kaudu 2018. aastal 3,85 miljoni euroga le ettevõtte huvides,” arvas Grents. kannatama Tallinna prügilast tulevat haisu. Euroopa Regionaalarengu Fond. Tehase ko- TJT juhatuse liige Kertu Tiitso kommen- Tema sõnul kasutab TJT biojäätmete käit- guinvesteering on 13 miljonit eurot.

Kahtlustus Veli Kraavi kinnipidamine viitab Vjatšeslav Leedole AASTAT EDUKAID PROJEKTE paniil umbes 5 miljonit eurot. polnud asi Kraavi isikus, vaid Eeldati, et kui vaidlused on edu- menetluse edasises läbiviimises. 9 kad, võib vara kasvada 20 miljo- Kraavi nägi teise poole väide- ni euroni, kuigi võlgu oli Saare- te taga rünnakut. Miili-Tomin- maa Laevakompaniil sama pal- gase firmade haldureid esin- ju. Kraavi ennustas, et Saaremaa dava Ellex Raidla büroo vande- Laevakompanii pankrotimenet- advokaat Toomas Vaher aga ei TÖÖSTUSUKSED lus võtab neli aastat, kompro- mõistnud, miks Kraavi püüab  missi ta ei välistanud. olukorda isikliku konfliktina serveerida. Kaebus Kraavi peale TULETÕKKEUKSED Nädal tagasi selgus, et kesk-  Kraavi vastu esitati kohtule aga kriminaalpolitsei pidas Veli kaebus, kus oli mitu etteheidet. Kraavi kinni, kahtlustades te- LAADIMISSEADMED Näiteks et ta takistas Leedoga da omastamises ja altkäemak-  seotud Holostovi Kinnisvara- su võtmises. Riigiprokuratuu- halduse nõude aluseks oleva ga- ri kahtlustuse kohaselt omas- rantii tühisuse tuvastamist. Sa- tas Kraavi pankrotihaldurina Töötame kõikjal Eestis muti olevat Kraavi öelnud koh- tegutsedes kolme pankrotime- tule, et tal on garantiikirja ori- netluses oleva äriühingu vara ginaal, kuid siis selgus, et seda kogusummas üle 970 000 euro, tal ei ole. Ka polevat Kraavi as- mille ta pööras enda ja endaga tunud samme Holostovi aktsia- seotud äriühingute kasuks. te tagasivõitmiseks, mis annaks Lisaks esitati talle kahtlustus [email protected] | 6 803 505 | 56 505 898 varale juurde üle 5 miljoni euro. altkäemaksu võtmises – vastuta- Prokuratuur kahtlustab Vjatšeslav Leedot pankrotihaldur Ühe kaebaja, Paxton Assetsi suks eelistas ta võlgnikuga seo- www.laduks.ee Veli Kraavile altkäemaksu andmises. Foto: Raul Mee halduri Indrek Lepsoo sõnul tud võlausaldaja huve. toimetaja Urmas Jaagant tel 667 0111 18 uudis [email protected] 3. detsember 2020

Pereettevõte “See on nagu maffia, siit minnakse,

Tammer OÜ nõukogu esimees ja pereisa Raigo Tammo (keskel), väikeosanik ja vanim tütar Einike Pilli ning väikeosanik ja vanim poeg jalad ees” Herty Tammo. foto: liis treimann

Alyona stadnik hib. Me ei olnud sellest isaga kunagi rääki- mõlemas ettevõttes on alati võetud kaalut- [email protected] 2019. aasta pereettevõtte nud ja ka tol päeval ei kirjutanud seda üks- letud riske, ei ole jäädud paigale. Kõige suu- teiselt maha. Aga kui mina selle ette luge- rem risk on mitte riskida, seda olen kuulnud Tammer OÜ omanikud kirjutasid sin, siis selgus, et isa oli sama kirja pannud: oma isa suust. “Kõikidest inimestest tuleb lugu pidada.” Herty: Suru oma ego alla ja sa leiad lahen- tänavu alla perekonnahartale. See on meil baasväärtus. duse. Kui sa ajad oma asja, selle asemel et Pereisa Raigo Tammo, tema vanima poja Töötajasõbralikkus on see, mis on meil vaadata, kuidas kõigil oleks hea, siis neid Oma ettevõtluses ja peredes Herty Tammo ja vanima tütre Einike Pilli välja kasvanud kogu pereettevõtte väär- lahendusi ei tule. sõnul oli perekonnahartat vaja selleks, et tushinnangutest. See võib tunduda peh- Einike: Siin mõjutab ka kristlik maailma- järgivad nad põhimõtet, et vältida tulevikus jagelusi ettevõtte üle ning me asi, aga organisatsioonikultuur mõju- vaade. Saad aru, et ühine asi on olulisem säilitada firma elujõud. tab tulemusi. kui ego. oma ego tuleb maha suruda ja Raigo: Meil on isegi sertifikaadid ja tunnus- Millist põhimõtet te oma ettevõtluses jär- tused selle kohta. Kas lapsed ei ole tundud elus survet isa kõikidest inimestest lugu pidada. gite? Herty: Inimesed on ettevõtte väärtus, tuleb poolt, et peate tegelema ettevõtlusega? Elus Einike: Kui räägime pereettevõtte väärtus- neid väärtustada ja nad teevad head tööd. ei saa valida vanemaid, aga saab valida nii Nad on veendunud, et kõige test, siis me räägime ka perest ja pere väär- Raigo: Meil on sama suhtumine ka oma töökohta kui ka inimesi, kellega koos tööta- tustest. Minul on paari aasta tagune koge- klientidesse. da. Teil on justkui kõik otsustatud. suurem risk on mitte riskida. mus juhtimiskonverentsilt. Pidime kirja pa- Einike: Kõrvalvaatajana – ma ise ei tööta pe- Einike: Me kumbki tegelikult ei tööta pere- nema oma peamise väärtuse, mis meid ju- reettevõttes – on mulle alati tundunud, et ettevõttes. Oleme nõukogus.

TWIST kontorimööbel ja EFIT töötoolid. Tutvu sarjadega lähemalt ELKE Mööblis.

Sisustussalong ja projektimüük: Rästa 18, Tallinn / + 372 662 7070 [email protected] / www.elkemoobel.ee 3. detsember 2020 UUDIS 19

Herty: Ei pea, aga jah, natukene on nagu sam, kuna ma ei ole enam 50+ omanik, siis tust ettevõttesse tööle tulla. Sammas töötab Meil on na ja alustada äri. Ühes Soome kristlikus maffia. Sa ei saa pereettevõttest põgene- ei saa üksinda otsustada. nii kaua, kuni osatakse ettevõtet targalt juh- perelaagris kohtasin Aarni-nimelist meest, da, ainult jalad ees. See seob, aga igal pool Einike: See eeldab kõikide otsust. Suund on tida. Pereliikmed võivad töötada pereette- jagatud nii, kellel oli Soomes mahuteid tootev firma. on mingisugused inimesed, kellega tuleb praegu selline, et me püüame edasi minna võttes, aga see ei ole neile kohustus. et isa-pojad Vestluses tekkis idee luua Eestisse mahuti- koostööd teha. Pere puhul oled sa emotsio- ja mitte müüa. Raigo: Hartas on kirjas, et pereliikmed kan- te valmistamise ettevõte. Nii saigi alguse se- naalselt rohkem seotud nende inimestega, dideerivad ettevõtte töökohtadele üldis- teenivad nini edukas ettevõte Estanc AS. 1995. aastal see on miinus. Pluss on see, et sa usaldad Kas olete mõelnud osta mõnda konkurenti tel alustel. raha, tütred sõitsin laevaga Soome allhankija juurde ja neid inimesi rohkem. Välja saamine on na- ja laiendada oma ettevõtet? jagasin õhtusöögi ajal lauanaabriga pitsat. gu maffias ehk kirstus. Herty: See on töö osa. Vaatame igasuguseid Raigo, kas te olete algusest peale unista- jagavad Selgus, et tegu on ühe terasprofiilide Ees- Raigo: Enda eest sa ei saagi põgeneda. pakkumisi. Oleme väga palju investeerinud nud pereettevõttest või see on juhtunud laiali – õp- tisse toojaga, hiljem külastasime koos te- Einike: Perest sa, jah, ei pääse, sa oled nen- oma ärisse tagasi. iseenesest? rasprofiile valmistavat tehast Šveitsis. Seal dega, kellega sa oled. Aga see on hea! Ette- Raigo: Kui on konkreetne pakkumine, siis Raigo: Üle poole mu elust ei ole olnud või- pimisse, tehti terast akende ja uste jaoks. Nii sündis- võtlikku meelt on meil kõigil, aga siin ei ole istume ja arutame. Meil on mõlemad ette- malik tegeleda ettevõtlusega. Sisuliselt on ettevõtlu- ki Tammode teine suurfirma Tammer OÜ. midagi sunniga tegemist. See hakkab külge. võtted alustatud nullist, ei ole erastatud või olnud võimalik seda teha 30 aastat. Seda Raigo: Igaühel on oma tugevad küljed, mi- muud sellist. soovi on raske teha eesmärgiks, sest siis sa sesse, hea- Mis või kes on teid kõige rohkem elus mõ- da saab kasutada. võtad lastelt ära vabaduse. tegevusse. jutanud? Herty: Meil on jagatud nii, et isa-pojad tee- Kuidas lastelaste äri alustamine on toimu- Herty: Ma olin umbes 16, kui me asutasime Herty: Isalt on tulnud riskitaluvus ja järje- nivad raha, tütred jagavad laiali – õppimis- nud? Kas olete toetanud algkapitaliga? Tammeri. Isa ei olnud sellele vastu. Herty Tammo pidevus. Kaalutletud riski võtmine ja kaa- se, ettevõtlusesse, heategevusse. Herty: Einikese poeg on saanud algkapitali Raigo: Ma ei sundinud selleks. Ma ei ole ol- lumine ning mitte allaandmine. Isa on üle oma salongi avamiseks. nud vastu, aga see ei olnud mu eesmärk. keskmise riskialdis ning ta on neid võima- Miks otsustasite harta sõlmida? Raigo: Me oleme aastaid toetanud teise lap- lusi ära tundnud. Raigo: Mingi aeg sai mõeldud, et olen juba selapse õpinguid EBSis. Ta on ka välja öel- Millest täna unistate? Einike: Üks hea omadus, mis meil läbi põlv- 70, aga mis edasi saab? Loodetavasti paar- nud, et ta hea meelega panustaks tulevikus Herty: Et me suudame ühtselt edasi minna kondade jookseb, on kõige paremas mõttes kümmend aastat veel antakse. pereettevõttesse. ega lähe tülli. Et me suudame kasvada kor- jonnakus. Me proovime kõik teed järele ja ei Herty: Lapsi on meil palju ning mõtlesime, dades suuremaks. Praegu on meil 350 tööta- anna alla enne, kui sein ees on. See on äris et jagame need asjad enne ära, et kõik olek- Kas kolmas põlvkond üldse tajub, kui suur jat, viie aasta pärast võiks olla 1000. väga oluline omadus. sid nõus ja kokkulepped sõlmitud. Lihtne asi on see, et sul on vundament ja rahaline Raigo: Mind on motiveerinud suhteliselt al- see ei olnud, aga sai alla kirjutatud. toetus perelt? gusest peale idee luua uusi töökohti. Kui on Seega, te ei ole ebaõnnestunud? Raigo: Lapselapsi on praegu 13 ja järgmi- Einike: Me kasvatame oma lapsi nii, nagu olnud firma koosistumised ja jõulupeod, Raigo: Oleme ikka, aga see ei ole muutnud ne on tulemas. Vanim lapselaps on 28aas- meid on kasvatatud. Kuuelapselises peres siis paar aastat tagasi me tegime mõlema meie suunda. tane. Temal on juba oma laps ja ka oma äri. pead sa paratamatult hakkama saama. Mi- ettevõtte jõulupeo lauluväljakul ja läksime Einike: Meil on ka julgust teha raskeid ot- Einike: Meil see number, kes pereettevõt- nu pojad naeravad, et minu kasvatamismee- välja pilti tegema. Pildi peal oli koos pere- suseid. Me ei aja asja üksinda, aitame üks- tes palka saavad, ei ole väga suur, omanike- tod on: figure it out (leia ise lahendus). Kui on liikmetega üle 800 inimese. Kui sa näed se- teist. Kui meil on olnud väga keerulisi het- ring on lai. Pigem võiks öelda, et ettevõtlik- vaja toetust või abi, siis me alati aitame, aga da massi, siis on see midagi väärt. ki, ja neid tõesti on olnud, siis oleme oma- kus on osa perekultuurist. Need hoiakud ja mitte sajaprotsendiliselt. Meil kehtib 80/20 Praegu me kasutame üsna palju rendi- vahel nõu pidanud. Kuna meil on kristlik mõtteviisid, mis tulevad kaasa, toovad lõ- põhimõtte. Ehk toetame 80% ja 20% peavad tööjõudu. Meil on tööl kaheksa erinevat taust, siis me ütleme vahel üksteisele: pal- puks ka majanduslikku tulemust. ise leidma. rahvust. Oleme saanud ka selle võrdõigus- vetage, et ma teeks õige otsuse. Äris on ka Herty: Meil on laste investeeringutega sa- likkuse eest tunnustada kui peresõbralik õnn oluline, et sa satud õigel ajal õigesse Mitu korda on teile pakutud, et ostetakse et- mamoodi, et kui mina panen 0,8 senti, siis ettevõtja. kohta. Aga mingi muu mõõde on veel, mis tevõtte ära? nemad panevad 0,2 senti. Kõik kolm last in- PANE TÄHELE on aidanud meil püsida. Järsku oled õigel Raigo: Ma ei ole lugenud, aga neid on ik- vesteerivad, kahe vanemaga me arutame, Kas teil on olnud elus mõned hetked või Perekond Tammo ajal õigel kohas. ka olnud. mida osta, mida müüa – siis on ka koolitus- sündmused, mis on olnud äratajad? esineb 17. veebruaril Perena me oleme panustanud palju vaba- lik eesmärk. Einike: Isal on väga hea intuitsioon ning elus 2021 toimuval Gaselli tahtlikkusse, see on osa perekultuurist. Me Kas kohe ütlete “ei” või kuulate ära, mida on tal kuidagi sattunud teele ette õiged ini- Kongressil. ei ela ainult endale, see ei ole ainult selleks, pakutakse? Kas harta allkirjastamine on pensionisam- mesed, millest on saanud ka ettevõte kasu. Vaata lisainfot ja et meil või meist järgnevatel põlvkondadel Raigo: Ei ütle kunagi “ei”. Pakkumised ei ole ba kindlustamine? Raigo: Ma lihtsalt sattusin elus kokku sellis- registreeru: hakkaks hästi minema. Siin on ka ühiskon- olnud ahvatlevad. Nüüd on olukord liht- Herty: Ega lastel ega lastelastel ei ole kohus- te inimestega, kellega sai teha plaani, min- gasell.aripaev.ee na paremaks muutmise mõõde.

VALMISTU TALVEKS! Vaheta välja oma kaheveoline auto! NELIKVEOLINE SUBARU OUTBACK KOHE KÄTTE! 3 AASTAT TASUTA HOOLDUST Automaatkäigukast SÄÄSTAD EyeSight juhiabisüsteemid Soojendusega rool ja istmed Ehitajate tee 122, Tallinn tel 659 9499 4000 € 3 aastat tasuta hooldust [email protected] Ja talverehvid hinna sees! www.autospirit.ee

Täpsed tingimused autospirit.ee ja müügisalongis. 3 aastat tasuta hooldust läbisõidul 15 000, 30 000 ja 45 000 km. Keskm. kütusekulu ja CO2 heitmed (NEDC/WLTP): 7,3/8,6 l/100 km, 166/193 g/km. toimetaja Urmas Jaagant tel 667 0111 20 uudis [email protected] 3. detsember 2020

Endise peaproku- röri Lavly Perlingu Parempoolsete toeta- jaliikmeks astumine oli prokuratuuri hinnangul ebaeetiline samm. foto: liis treimann p oliitika Prokuratuur mõistis Perlingu poliitilise sammu hukka Kuna prokuröridel on seadusest tulenevalt keelatud olla erakonna liige, on eetikanõukogu arvates ebaeetiline olla ka erakonna liikmesühenduse toetajaliige, vahendas prokuratuur eetikanõukogu otsust. Isamaa parempoolsed heidavad prokuratuurile ette poliitilise maiguga rünnakut. marge väikenurm tada oma seisukohti eetikanõukogule. Pole jutasid Parempoolsed. “Meenutame, et Lav- Samal ajal on tal peatatud töösuhe riigi- [email protected] Pole ol- olnud ühtegi kutset ega palvet, et Lavly, kas ly Perling ei ole astunud erakonda, temale prokuratuuris kuni järgmise aasta sügise- sa selgitaksid, mis sinu peas toimus, kuidas heidetakse ette avalikku toetusavaldust Pa- nud ühtegi ni ja ta on seotud ministeeriumi kaudu Uk- sa mõtlesid?” rempoolsetele ning liikmesühenduse toeta- kutset ega raina projektiga. Praegu prokuratuuriga sideme läbilõika- jaliikmeks olemist.” Endine peaprokurör, büroo Sorainen misega ei oleks Perling nõus. “Toetajaliige Liikmesühendus väidab ka, et prokura- palvet, et vandeadvokaat Norman Aas tõdes Äripäe- Prokuratuuri hinnangul on endine pea- on oma maailmavaate avaldanud inimene, tuuri eetikanõukogu on teinud otsuse taga- Lavly, kas vaga vesteldes, et juriidiliselt näib olukord prokurör Lavly Perling astunud ebaeetilise kes ütleb, et see poliitiline jõud on sümpaat- selja – Lavly Perlingult ei küsitud tema sei- korrektne, kuid eetiline küsimus on õhus. sammu. Eetikanõukogu teatel võib toeta- ne ja toetan neid. Igaüks võib kedagi toeta- sukohta, teda ei kutsutud asja arutamisele sa selgi- Tema hinnangul oleks olukorra vältimi- jaliikmeks astumine ja toetajaliikmena te- da,” viitas Perling sellele, et toetajaliige pole ega teavitatud otsustest. taksid, mis seks kaks võimalust. “Lõpetada ametisu- gutsemine seada kahtluse alla prokuratuuri tema arvates võrreldav erakonna liikmega. Isamaa-sisest liikmesühendust aga asus he prokuratuuriga varem ära või alustada sõltumatuse. Lavly Perling on aga teatanud omakorda manitsema Isamaa liikmest jus- oma poliitilist aktiivset tegevust hiljem,” üt- Parempoolsed: prokuratuuri rünnak on sinu peas Isamaa erakonna liikmesühenduse Parem- tiitsminister Raivo Aeg, kes taunis eespool les Aas. “Korraga on nagu kahte head soovi- poliitilise maiguga poolsed toetajaliikmeks asumisest. kirjeldatud Parempoolsete teadet. toimus, tud saada. Inimlikult on mõistetav, et pro- Peaprokurör Andres Parmas ütles teate Parempoolsete liikmesühendus teatas aga “Eesti on õigusriik ning prokuratuur on kuidas sa kuröri staaž jookseks, aga teisest küljest ju- vahendusel, et ta nõustub täielikult eetika- eile, et prokuratuuri püüded Lavly Perlin- oma töös ja hinnangutes sõltumatu. Pro- ba uue elu ja ameti, poliitikukarjääri sisse- nõukogu hinnanguga. Tema sõnul ei sobi gu Parempoolsete toetajaliikmeks astu- kuratuuri otsused võivad ühele ühiskonna mõtlesid? seadmine. Mina oleksin lahendanud selle erakonna toetajaliikmeks olek kokku pro- mises eetikakonflikti otsida ei ole kuidagi liikmele või grupile mitte meeldida, aga see Lavly Perlingu sõ- nii, et küsinuks prokuratuuri eetikanõu- kuröri ametiga ning seda sõltumata faktist, põhjendatud. “Jääb mulje, et riigiprokura- ei anna neile õigust seada kahtluse alla Ees- nul teda eetikanõu- kogu seisukohta.” kas prokuröri teenistussuhe on parasjagu tuuri seisukohavõtt on tehtud läbimõtlema- ti õigusriigi ühe olulise alustala sõltuma- kokku ei kutsutud, Prokuröri eripensioni tagab Perlingu- peatatud või mitte. tult, kiirustades ning kogu poleemikal on tust,” ütles Aeg. hinnangust kuulis le staaž, mis jookseb tänu tööle Ukrainas. “Antud juhul on hinnatud kitsalt proku- juures poliitiline maik,” edastas ühendus. Justiitsministri hinnangul on rünnak ta alles ajakirjani- Äripäeva küsimused ei tulnud eelmisel röri kuulumist erakonna liikmesühendu- Parempoolsed rõhutasid, et Perling ei te- prokuratuuri vastu eriti inetu seetõttu, et kult reedel Perlingule ootamatult. “Olen oma se toetajate hulka ning praegu ei räägi me gutse juba pikemat aega tegevprokurörina, Perlingu käitumise hukka mõistnud pro- sammud seitse korda läbi mõelnud, mida, prokuröri tegutsemisest poliitikuna. Loo- tema kohustused riigi peaprokuröri kohu- kuratuuri eetikanõukogusse kuuluvad vä- miks ja kuidas teen,” kostis Perling, leides dan väga, et kõik prokurörid mõistavad se- setäitjana on lõppenud ja teenistussuhe rii- ga kogenud ja teenekad prokurörid, kelle selgituse kriitikale. “See võitlus on läinud da ning selle vastu ei eksi,” lisas peaproku- giprokuratuuriga on peatatud. Perling te- poliitilises sõltumatuses ja erapooletuses ei poliitiliseks. Ma olen rääkinud oma tutta- rör Parmas. gutseb nõustajana, konsulteerides Ukrai- tohiks vähimatki kahtlust olla. “Ma loodan, vatest kõrgete juristidega ja küsinud nen- na prokuratuuri reformide alal ÜRO man- et avalduse teinud isikud saavad aru, et nad delt teoreetilist nõu. Arutanud läbi juura Õigus oma arvamusele daadi alusel. Samuti on justiitsminister all- on oma süüdistustega üle piiri läinud, ja va- võtmes, kas on õiguslikke, eetilisi või mo- “Neil (eetikanõukogul) on õigus oma ar- kirjastanud käskkirja Perlingu vabastami- bandavad,” ütles Aeg. raalseid konflikte.” Juristid tema sõnul ris- vamusele. Jään selle juurde, et olen enda seks prokuröriteenistusest alates 20. sep- ki ei näinud. Suund poliitikasse jaoks kõik eetilised kategooriad läbi mõel- tembrist 2021. aastal. Kas tema eesmärk on eripensioni välja- nud,” lausus Perling, kelle sõnul ei kahjus- “Prokuröridel ei ole lubatud kuuluda Endine peaprokurör Lavly Perling teatas teenimine? “Ma arvan, et ma olen selle väl- ta ta prokuröride mainet ja ta kuulis eeti- erakonda, kuid nad võivad kandideerida kolmapäeval suurelt, et plaanib minna eda- ja teeninud ja sellepärast ma ei lähe hetkel kanõukogu hinnangust alles Äripäeva aja- valimistel, osaleda kodanikuühenduste ja si poliitikasse, astudes ka Isamaa liikmes- parteisse, aga Eesti asjades räägin kaasa,” kirjanikult. “Ma oleksin väga tahtnud selgi- kohaliku omavalitsuse volikogu töös,” kir- ühenduse Parempoolsed toetajaliikmeks. vastas Perling. 3. detsember 2020 uudis 21 kohtuasi Arvutiait Aivo Pärnale määrati EST. 1999 kohtuarstlik ekspertiis HP ProOne 600 G1 AiO - €299.- kõik kontoriarvutile vajalik koit brinkmann mugavalt ühes korpuses [email protected] ü Nobe kontoriarvuti Tartu maakohtus tühistas kõik (Intel Core i5 & SSD) sel aastal toimuma pidanud ü 22" Full HD IPS-ekraan istungite ajad ärimeeste Oli- ü Veebikaamera & mikrofon ver Kruuda, Aivo Pärna ja Jaan ü Kõlarid ü Klaviatuur & hiir Uibo kriminaalasjas ning Pär- ü Windows 10 na suhtes määras kohus kohtu- ü Garantii kuni 3 aastat arstliku ekspertiisi. Novembri alul pidi kohtu- menetlus pihta hakkama, kuid esimesele istungile Pärn koha- le ei tulnud. KODUKONTORISSE Pärna esindaja, vandeadvo- kaadi abi Marko Paabumets üt- LEIAD SOODSA ARVUTI SIIT! les siis, et Pärn pöördus pere- arsti poole viirusinfektsiooni sümptomitega ning ta suunati koroonatesti tegema. Pärn ütles hiljem telefonis, et €239.- Dell Latitude 3380 ta ei ole haige, kuid kuna ta puu- tugeva korpuse & tus kokku ühe nakatunuga, siis eriti soodsa hinnaga oli õige sellest perearsti ja kohut teavitada ja minna koroonates- ü Intel Core i3-6006U ti tegema. protsessor Praeguseks on Tartu maako- ü 128GB SSD & 8GB DDR3 hus kõik selleks aastaks mää- ü 13.3" LED-ekraan ratud istungiajad tühistanud, Ärimees Avo Pärn ei ilmunud esimesele kohtuistungile, öeldes, ü veebikaamera & HDMI seoses kohtuarstliku ekspertiisi et on viirusinfektsiooni sümptomitega. foto: andres haabu ü Windows 10 määramisega süüdistatava Pär- ü Garantii kuni na suhtes. Kohtu pressiesindaja 3 aastat kinnitusel on ekspertiis määra- UP Varud asutati 2013. aas- järele laenuks vormistatud ra- tud, et välja selgitada, kas Pärna tal, et osta toorpiima ning see ha tagasinõudmist, loovutasid tervislik seisund võimaldab tal edasi müüa tollal Kruuda oman- Pärn ja Uibo UP Varude nõuded Garantii kuni 3 aastat! Tallinnas: Luha 19 osaleda menetluses. dis olevale Tere ASile. Samal aas- näilike tehingute abil endaga Transport pakiautomaati Tartus: Riia 128 Pärn sõnas napilt, et ta ei tal oli ettevõtte müügitulu 2,2 seotud äriühingutele. al. 100.- € tellimusest tasuta! Arvutiait müüb ja rendib kommenteeri enda tervise tee- miljonit eurot ning kasumit tee- Kruuda, Pärn ja Uibo korral- põhjaliku hoolduse läbinud mat. Varem on ta öelnud, et ta ei niti 68 000 eurot. Lepingu jär- dasid süüdistuse järgi enda äri- vähekasutatud arvuteid. soovi ka süüdistust kommentee- gi teenis UP Varud vahendus- ühingute vahel kaks suuremat Arvutiait.ee rida. “Ma olen nii palju kohtus tasu igalt müüdud piima ton- raharingi 2013. aasta detsemb- käinud, et ei kommenteeri neid nilt 25 eurot. ris 550 000 euro ning 2014. aas- asju enam. Las kohus otsustab,” Kuid juba 2013. aasta lõ- ta detsembris 155 000 euro suu- lausus Pärn. pus tekkisid UP Varudel rasku- rustes summades, mille tõttu Ka Oliver Kruuda osales esi- sed piima tarnijatele õigeaegse jäi UP Varudel see raha Terelt mesel istungil kohtu loal ter- maksmisega ja 2015. aasta su- saamata. vislikust seisundist tulenevalt vel muutus äriühing lõplikult Ehk Tere küll kandis raha UP videokonverentsi vahendusel. maksejõuetuks. Piima müünud Varude kontole, aga sealt kanti tulundusühistutele jäädi võlgu raha kohe edasi Pärna ja Uibo- Süüdistatakse ettevõtte üle 2,1 miljoni euro. ga seotud äriühingute konto- varatuks tegemises Süüdistuse järgi tekkisid ras- dele, kust veel samal päeval lii- Prokuratuuri süüdistuse järgi kused kohustuste täitmisel see- kus raha tagasi Tere kontole. Ra- UP Varud OÜ (pankrotis) juha- pärast, et Terelt saadud raha ei haringitamisel tekkinud panga- tuse liikmeks olnud Pärn ja Jaan makstud mitte piima müüjatele, ülekannete tegeliku eesmärgi Uibo teadvalt kahjustasid ja loo- vaid kanti Uibo ja Pärnaga seo- varjamiseks koostati näilike te- vutasid äriühingu vara, võtsid tud äriühingutele ja füüsiliste- hingute dokumente. põhjendamatuid kohustusi ja le isikutele ja ka Pärna isiklikule Lisaks vähendas Tere Kruu- andsid soodustusi. kontole. Tehtud ülekannete koh- da korraldusel 2014. aasta juu- Oliver Kruuda aitas aga UP ta vormistati tagantjärele laenu- lis ühepoolselt ja põhjendama- Varud OÜ juhatuse liikmete äri- lepingud. tult piima ostuhinda, millega ühingut kahjustavale tegevuse- Selleks, et takistada UP Va- jäi UP Varudel saamata pea 120 le kaasa. rud OÜ-l ülekantud ja tagant- 000 eurot. uus äri Rahumaa käib ajaga kaasas Pesuettevõtjana tuntud Indrek pi tekstiilitootmisfirmadega vahendite ning tervisetoodete Rahumaa on tegev selle aasta European Lingerie Group, Lau- müüjana Eestis ning planeeri- märtsi lõpus rajatud ettevõttes ma Fabrics, Lauma Medical, Fe- tud laienemise käigus Lätis, Lee- KOGUPEREETENDUS JÕULUDEKS TEISED LAVASTUSED European Medical Group, mis lina ja Dessus-Dessous. Grupp dus, Soomes ja teistes Euroopa PÄHKLIPUREJA / E. T. A. Hoffmann (6+) nüüd müüb koos Commerce tegutseb enam kui 55 riigis, eel- Liidu riikides,” vahendab pres- esietendus 04.12 8 ARMASTAVAT NAIST / R. Thomas Tradinguga meditsiinikaupu. mise aasta käive ulatus 80 mil- siteade Indrek Rahumaa sõnu. 11.12 / 12.12 / 13.12 /16.12 /17.12 / 18.12 / 19.12 04.12 / 11.12 / 18.12 Meditsiinitoodete tootmi- joni euroni. “Teeme koostööd mitme rah- / 20.12 / 22.12 / 23.12 / 29.12 / 31.12 sele ja müügile spetsialiseeru- Commerce Trading on te- vusvaheliselt tuntud meditsii- / Y. Reza nud European Medical Group ja gutsenud pea kolm aastat, et- nivahendite tootjaga ja meil on TAPATÖÖ JUMAL MUUSIKALISED LAVASTUSED 13.12 / 22.12 Commerce Trading lõid ühisfir- tevõtte käive oli eelmisel aastal palju tooteid, mille puhul ole- ma Medifum Group, mis oman- 122 000 eurot ja kasum 15 000 me kas ise tootjad või ametlikud / A. J. Lerner ja das Commerce Tradingult isiku- ­eurot, selle aasta kolme kvarta- maaletoojad ja levitajad. Seetõt- MINU VEETLEV LEEDI 12.12 Juubeliks Eduard Toman kaitsevahendite ja tervisetoode- li käive ulatub aga juba üle mil- tu saame pakkuda turu parimat F. Loewe VANAMOELINE KOMÖÖDIA / A. Arbuzov te veebipoe Medifum.ee kauba- joni euro. Ettevõttes töötab viis hinda ning kiiret tarneaega.” 06.12 / 09.12 / 10.12 märgi ja müügikanalid, teata- inimest. European Medical Groupi ju- 17.12 NAISEVÕTT / N. Gogol sid ettevõtted. Medifum Groupi juhatuse hatuse liige Kristjan Täht lubas TALVEKONTSERT “HOIDKE ARMASTUST” % Hea hind European Medical Group on liikmed on Indrek Rahumaa, praeguse isikukaitsevahendite 15.12 / 20.12 / 23.12 / 27.12 / 30.12 loodud selle aasta märtsi lõpus Erik Rattasepp, Kristjan Täht ja ja hügieenitarvikute müügi kõr- 19.12 VIIMANE KORRUS / V. Zaikin ja selle käive ulatus kahe kvarta- Martin Sarap, teatas ettevõte. val edaspidi keskenduda kaupa- Билеты на спектакли можно приобрести в кассе театра, в пунктах продажи Piletilevi и Piletimaailm, а также в liga üle 800 000 euro. Ettevõttel “Selle sammuga soovime dele, mis aitavad inimestel vii- интернете (piletilevi.ee, piletimaailm.com). / Дополнительная информация: +372 6114 911 / [email protected] / on üks töötaja. Ettevõte kuulub kindlustada Medifum.ee turu- rushaigusi ennetada. ВабадузеEtendustel вяльяк on 5 sünkroontõlge / veneteater.ee eesti keelde. samasse rahvusvahelisse grup- liidri positsiooni isikukaitse- äripäev.ee toimetaja Urmas Jaagant tel 667 0111 22 [email protected] 3. detsember 2020

RAHA KAASAMINE Punased lipud, mis peletavad investori idu juurest Varajases faasis tuleb investeerida igasse vähegi usutavasse ja kompetentse meeskonnaga iduettevõttesse. Seda aga eeldusel, et puuduvad teatud punased lipukesed, õpetavad kogenud spetsialistid.

AIVAR HUNDIMÄGI [email protected]

“Kõige tähtsam on, et investeerimisotsust tehes poleks üleval ühtegi punast lipukest ning meeskonnal oleks olemas eduks vaja- lik kompetents ja spetsiifilised oskused,” sõnas varajase faasi riskiinvesteeringuid tegeva Lemonade Standi kaasasutaja ja te- gevjuht Siim Teller Äripäeva raadio saates “Triniti eetris”.

RAADIO Mitu eemale peletavat faktorit Meeskond Teller toob kõige suurema punase tegeleb asjadega, lipuna välja selle, kui meeskond te- mida nad ei tunne geleb asjaga, millest nad suurt mi- dagi ei tea. “Mulle meeldivad tiimid, kus keegi on mingis valdkonnas va- rem olnud – kui seda ei ole, siis on kü- sitav, miks see meeskond on just õige seda konkreetset asja arendama,” sel- gitas Teller. Veel vaatab Teller investeerimisot- sust tehes, kuidas on osalused iduette- võttes jaotunud. “Kui varajaste rahakaasa- miste käigus on investoritele ära antud lii- ga suur osalus ning isegi kui meie investo- rina saaksime ka normaalse osaluse, siis järgmises ringis ei ole võimalik enam nii raha kaasata, et asu- Liiga suur tajate osalus väga väikeseks ei tükk passiivsetel Puuduvad veenev jääks,” märkis ta. “Ja siis pole osanikel KUULA strateegia ja enam usutav, et neil on moti- oskus oma lugu QR-kood viib Äripäe- vatsiooni toote kallal mölla- Lemonade Standi kaasasutaja Siim Teller. FOTO: ANDRAS KRALLA presenteerida va raadio saatesar- ta.” Teller sõnas, et kasvufaa- ja “Triniti eetris” si jõudes ning toote ja turu klappi otsi- juurde. des peaks asutajatel veel vähemalt pool fir- hendada ja oma hüpoteese testida,” ütles kirjutatud meeskonnana, et siis osa koo- Meeskonnas mat käes olema. Teller. Ta lisas, et kui aasta on toime- dist poleks kusagil ula peal, vaid kõik puudub klapp ja Samuti näeb iduinvestor, et osanike hul- asju ei suudeta tatud, ootavad investorid sageli ju- on koos.” gas ei tohiks olla väga palju passiivseid te- ba toote prototüüpi ning arusaamist kiiresti otsustada Lisaraha nõuab tõestamist gijaid. “Sel juhul ei lükka piisavalt suur mo- sellest, mis töötab ja mis mitte. Samu- tiveeritud jõud firmat igapäevaselt edasi,” ti tahetakse näha hästi kokku mängi- Ette võib tulla ka olukordi, kus kõik ei arvas ta. Sama meelt on Triniti vandeadvo- vat meeskonda, kus kõik kompetentsid lähe rahakaasajatel pärast plaanitult. “Tava- kaat ja partner Ergo Blumfeldt. “Alati tuleb on olemas, selle asemel et neid kusagilt liselt võetakse raha 12 kuuks ja kui selgub, küsida, miks mingit investorit va- kalli raha eest sisse osta. et järgmisesse faasi ei ole selle abil jõutud, Kuula täispikka saa- ja on, kas ainult raha pärast või Kindlasti ei sallita idumaailmas pik- siis ongi kaks varianti – kas panna uksed Konkurentsi koha det “Triniti eetris” ka sellepärast, et järgmistes rin- pealt pigistatakse ki koosolekuid. “Õige suhtumine on see, kinni või esitada olemasolevatele investo- podcastist . Saade val- gides oleks raha kaasata ning et silm kinni et koosolekul peab olema minimaalne arv ritele veenev lugu sellest, mis valesti läks ja mib koostöös advo- tal on kontakte ja kogemust. Inves- inimesi ning enne koosoleku kokkukutsu- milline on edasiviiv strateegia,” viitas Teller kaadibürooga Triniti. tori valimine on nagu malemäng – mist tuleks mõelda, et äkki on probleemi sellele, et ainult nii on võimalik sildfinant- kui teed vale käigu, siis ei paista ko- võimalik lahendada teistmoodi,” sõ- seeringut saada. he välja, et midagi on kehvasti,” viitas ta sel- nas Teller. “Sageli võib piisata lihtsalt Teller rõhutas, et nii sildfinantseeringu KUULA lele, et negatiivne mõju võib ilmneda alles mingist elektroonilisest dokumen- taotlemisel, aga ka tavalistes rahastusringi- järgmistes raha kaasamise ringides. Ei mõisteta dist, kuhu sõnastatakse probleem ja des on ülioluline see, kuidas oma ideed esit- Lisaks ei tohiks raha kaasav meeskond ettevõtluse lahendused ning igaüks saab kirju- letekse. “Loo rääkimise oskus on oluline, va- konkurentsi eitada. “Üks punane lipp on juriidilist poolt tada, kas talle sobib või mitte.” het pole, kas meilis kahe lausega, telefonis kindlasti see, kui konkurentsi kohta küsi- Blumfeldt rõhutas, et lisaks kii- või presentatsioonis,” märkis ta. “Investor Äripäeva raadio des öeldakse, et konkurentsi ei ole,” rõhu- rete otsuste langetamisele peaks raha kaa- tahab teada, mis on probleem ja kuidas se- sagedused tas Teller. “Veel enam, kui ainuüksi guugel- savat idufirmat vedav meeskond suutma da lahendades kliente aidatakse.” Tallinnas ja dades tulevad konkurendid välja ja nendest aru saada ka äri juriidilisest poolest. “Tih- Veel vaatab Teller seda, mis on suude- Harjumaal 92,4 MHz, pole kuuldud, siis järelikult ei vaadata pii- ti ei mõisteta, kui oluline on mõni litsents tud juba ära teha, millised kliendid kaa- Tartus 97,7 MHz, savalt palju oma mullist välja.” selleks, et ellu jääda, ning see saab hiljem sata ning kas viimased on lisaks toote eest Pärnus 91,9 MHz, Oluline on ka see, kuidas meeskond takistuseks,” nentis ta. “Eks litsentse saab maksmisele selle edasisse arendusse ka val- Haapsalus 96,0 MHz, omavahel kokku sobib. “Mind huvitab alati Eesti alati juurde teha, palgata advokaadid puu- mis investeerima. Saaremaal 101,7 MHz see, kui kaua inimesed üksteist tunnevad,” investori jaoks on duste kõrvaldamiseks, kuid ka see eeldab, Blumfeldti kogemuse põhjal on Eesti in- Ida-Virumaal rääkis Teller. “Kas tegemist on keskkooli- et saadakse aru, kus omadega ollakse ja mi- vestorid sageli leebemad ning seda ka iga- 94,6 MHz aegsete sõpradega, kelle karjäärid on läbi okei, kui ta saab da tehakse.” päevase kontrolli puhul. “Eesti investori Podcast’id on Äripäeva põimunud, või on meeskond lihtsalt häka- iga kuu käekäigu Ka asutajate ja investorite vahelised suh- jaoks on okei, kui ta saab iga kuu käekäi- tellijale tasuta. tonil kokku saanud – mina küsin alati, mis ted peaks Blumfeldti hinnangul kindlas- gu kohta infot, talle sellest piisab,” märkis Kõiki Äripäeva raadio on olnud teie kõige suurem tüli ja kuidas kohta infot, talle ti lepingutega fikseeritud olema. “Investor ta. “Samas ei tähenda see, et investoritel ei saateid saab Äripäeva selle ära lahendasite.” sellest piisab. võiks vaadata, kas väärtusloome on paigas oleks mingites kohtades vetoõigust.” Telleri tellija kuulata järele nii ning optsiooniprogramm tundub mõist- sõnul on investor pigem asutaja partner ega Kiirus maksab Äripäeva raadio kodu- Triniti vandeadvokaadi ja part- lik ja millised on asutajatevahelised kok- nõua varajastes faasides ettevõttes nõukogu lehelt kui ka Äripäeva Kindlasti on heade meeskondade juures neri Ergo Blumfeldti sõnul on kulepped puhuks, kui keegi läheb ära,” tõi kohta. Pigem aitab ta seal, kus vaja, näiteks raadio äpist. oluline suutlikkus asju kiiresti teha ja kor- Eesti investor sageli leebem kui ta näiteid. rahastusringi kokkupanemisel või juristi- raadio.aripaev.ee da ajada. “Tähtis on kiiresti probleeme la- välisinvestor. “Samuti tasub vaadata, et kui kood on de kaasamisel. reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 3. detsember 2020 [email protected] REKLAAM 23 toimetaja Neeme Korv tel 6670 169 24 [email protected] 3. detsember 2020

edukas e sti Eesti odüsseia jätkub Praegune aeg

Eduka Eesti arvamuskonkursi Aavo Kokk tidesse ja rahvakoosolekute- Eduka Eesti arvamuskonkursi fookuses pole mitte see, mida soosib uusi ideid toetaja US Real Estate’i le. Eestlased debateerisid, kui- Eesti võiks maailmale pakku- tegevjuht das turumajandust tekitada ja da. Fookuses on see, mida Ees- juhtida. 2020. aasta on olnud kõike Tiit Kolde Eduka Eesti arvamuskonkursi tis uutmoodi teha, et maailma- Lätis ja Leedus sellel tasemel muud kui tavaline ja on too- toetaja, If Kindlustuse le veel uusi asju pakkuda. üldrahvalikku diskussiooni ei nud kaasa palju suuri muutu- juhatuse liige Maailmas ei ole korraga va- Fookuses pole mitte olnud. Mu meelest on see üks si. Ometi on suur osa inimesi ja rem elanud nii palju eesti keelt see, mida Eesti võiks peamisi põhjuseid, miks just ettevõtteid suutnud ka sellega rääkivaid inimesi kui praegu! maailmale pakkuda. Eesti on olnud siinmail kõige kohaneda. On parim aeg tulla Tuhanded mõne muu ema- Fookuses on see, mida visam turumajanduse ja ava- uute ideedega lagedale. Kindlasti on praegune aeg, keelega sündinud inimesed on Eestis uutmoodi teha, et tud ühiskonna asja ajaja. Ras- Mõistagi ei ole kõigil ettevõ- mis esitab meile rohkesti välja- pidanud vajalikuks eesti keel maailmale veel uusi asju ketel aegadel on meid saatnud tetel sugugi lihtne oma äri ja kutseid, mõjunud stimulaato- ära õppida. Nende seas Nõu- pakkuda. teadmine, et see oli meie ühine tööprotsesse päevapealt muu- rina ja päästnud valla inimes- kogude Liidu ajal Eestisse koli- otsus. Meil on olnud eriarva- ta, aga pandeemia ei ole tä- te leidlikkuse, mis paremate nud peredes sündinud lapsed. musi, kuid avatud ühiskond ja hendanud mitte ainult rasku- aegade mugavustoonis sugugi Aga ka hiljem mujalt Eestisse ga ise kohale. Iga päev tõi mõne avatud meel on olnud väärtus, si, vaid avastatud on ka rohkes- niimoodi esile ei pruugi tulla. abiellunud, tööle asunud või uue idee ja autori. Arutlesime milles oleme olnud üksmeelel. ti uusi võimalusi. Usutavasti on siin-seal tekki- õppima tulnud inimesed. koos, kuidas üles ehitada terve Paljud ettevõtted on näiteks nud ideid ja juba ka sündinud Oleme juba kaugele jõudnud Võõrkeele selgeks saamine majandus, tubli riik ja arenev kogenud neil päevil elavalt, et lahendusi, millest laiemalt ei on väga mahukas isiklik inves- ühiskond. Oleme kaugemal, kui eales os- tänapäeval toob edu digitaal- teata, ent mis seda vääriks. teering ja seda tehakse siis, kui kasime unistada. Euroopa Lii- sete lahenduste leidlik kasuta- Arvamuskonkursi Edukas Oskus debatti pidada keele omandamist peetakse pi- du ja NATO liige. ÜRO Julgeole- mine. Oleme seda ellu viinud Eesti üks eesmärke ongi pak- kaajaliselt kasulikuks. Vaidlust oli kõvasti. Toimetaja- kunõukogu liige. Ühest Tartu ka If Kindlustuses – kui meie kuda tribüüni uutele ideedele, Oleme siin Eestis mida- na nõudsin, et autor kirjutaks tüdrukust võib saada jõukaid klienditeenindus toimis juba kuidas Eesti edulugu uuenda- gi teinud väga õigesti. Eesti heas eesti keeles ja oleks oma riike koondava OECD juht. enne suures osas digikanalis, da ja Eesti arengut kiirendada. keelt peetakse vajalikuks osata mõtetes selge. Ega ma ju sisu- Meie sõdurid rahu hoidmas siis nüüd sai see hoogu juurde. Kindlustusvaldkonna esin- ja Eestis tahetakse elada. Ees- lisi vastuseid teadnud. Olin al- Aasias ja Aafrikas. Meie filmid Klientide selge eelistus digika- dajana ootame konkursilt ti on ainus Balti riik, kus rah- les üliõpilane ja autorid sageli kandideerimas Oscarile. Meie nalile andis võimaluse teenin- mõistagi kõiki häid ideid, mis vastik kasvab. Läti on võrreldes professorid. põhiharidus maailma eesot- dust nii ümber korraldada, et aitaksid muuta Eesti elu tur- 1990ndate algusega kaotanud Kuid avastasin kiiresti, et sas. Kes ei teaks maailmas Ees- kevadise viirusepuhangu vai- valisemaks. Ettevõttena oleme 600 000 elanikku, Leedu lau- kui keelekasutus on segane, tit kui IT-riiki! budes ei olnudki enam tarvi- toetanud vabatahtlikke, kes sa 900 000. siis on udune ka mõte. Nii me Odüsseus jõudis lõpuks dust esindusi uuesti avada. panustavad meie kõigi turvali- Olin aastatel 1986–1990 aja- koos õppisime turumajandust koju. Kaasaegses maailmas Meie kliendid ootavad kii- suse heaks. Tänavu käivitasime lehe Edasi/Postimees majan- ja vaba ühiskondliku debati on odüsseia ise aga olulisem ret ja mugavat digitaalset tee- koos Eesti Jahimeeste Seltsiga dustoimetaja. Just Edasis ilmu- reegleid. Kõik mõtted on väär- kui selle tulemus. Äripäev on nindust ja sealjuures mõistagi projekti, vähendamaks mets- sid 1987. aastal esimesed jõuli- tuslikud, aga neid tuleb selgelt üheksa aastat seda konkurs- püsivat turvatunnet, et nende loomadega seotud õnnetusi. sed arvamusartiklid, kus haka- esitleda ja ei maksa solvuda, si teinud. Fookuses pole mit- kindlustuspartner on jätkuvalt Kõik sellised asjad saavad ti esmalt arutama majandus- kui vastu väidetakse. Vaidlus- te see, mida Eesti võiks maa- nende kõrval. Pandeemia on alguse kellegi poolt õhku pai-

arvamus liku iseseisvuse ja siis kohe ka tes sünnib tõde! ilmale pakkuda. Fookuses on mitmeid niisuguseid muutusi, satud ideedest. Seepärast loo- päris iseseisvuse üle. Tookord Debatt laienes tookord aja- see, mida Eestis uutmoodi te- mis varem või hiljem pidid nii- dame, et neid edumeelseid artikleid postiga eriti ei saade- lehtedest kiiresti klubidesse, ha, et maailmale veel uusi asju kuinii meieni jõudma, ellu ai- ideid oleks järjest rohkem, et tud. Autorid ilmusid oma loo- mõtterühmadesse, instituu- pakkuda. danud ja kiirendanud. Eesti elukvaliteeti tõsta. Hinnad on laes. Eesti edulugusid tuleb Ideede hinnad otsida täiesti teistel alustel

Kuidas väljuda kriisist senisest A in Hanschmidt Miski ei ole 2020. aastal enam Jür i RAIdla misega kaasnevaid poliitilisi ja Eduka Eesti arvamus- Eduka Eesti arvamuskonkursi tugevamana, saada konkurent- konkursi toetaja, endine. Isegi Eduka Eesti kon- toetaja, Ellex Raidla sotsiaalseid, võib-olla isegi jul- sieelis? Kuidas päästa kõige Eesti Gaasi suuromanik kursi eesmärgid mitte. Kui va- Advokaadibüroo geolekuga seotud ülemäära- vandeadvokaat enam pihta saanud sektorid? rem olid keskmes pika-pers- seid riske. Seega tuleb leida ta- Paneme mõtted kirja, iga hea pektiivi-visioonid, siis nüüd sakaalupunkt liberaalse ma- idee on kuldaväärt. tuleb võrdselt tähtsaks pida- janduspoliitika ja rahvuskon- Ravimifirmad teatavad jär- suund on innovatsioon, uued, da ka lühikest perspektiivi, vi- Paraku on ka demo- servatiivse riikluspoliitika va- jest tõhusamatest vaktsiini- värsked ideed. Kõik, mis omaks siooni eluks ja äriks pärast pan- kraatia mehhanismides hel. dest, riigid uutest tugipaketti- siiski kontakti ka tegelikkuse- deemiat. Otsigem tasakaalu- uute tasakaalupunktide Demokraatlikku ühiskon- dest ettevõtetele ja sektoritele. ga ja oleks suuteline läbima ar- punkte. otsimine möödapääsma- nakorraldust ei ole olemas il- Kõik on täna seotud ja tegevu- gipäeva teste. Võrdselt huvitav Jaanipäeval, koroona esi- tult vajalik. ma demokraatliku riigita. De- ses, sedavõrd ärkvel ja nii palju on ju lugeda nii üksikut sära- mese laine vaibumise aega- mokraatia eest hoole kandmi- tööd pole me juba aastaid tei- vat toote- või teenuseideed kui del, lootsid paljud, seal hulgas ne on Eesti edukuse alus. Para- nud. Šokk ja sihita tegutsemi- kogu süsteemi kõigutavat ja ka mina, et endised ajad tule- dukontorist kui “päris” konto- ku on ka demokraatia mehha- se faas on möödas, alanud on muutvat laialdast nägemust. vad tagasi. Täna ei ole mõtet rist. Samas pole mõtet torma- nismides uute tasakaalupunk- kohanemine ja mõistuspära- end sellise mõttekäiguga enam ta teise äärmusesse ja arvata, tide otsimine möödapääsma- Järgmine “maavärin” ne tegevus. petta. Olgu tegemist riikluse, et sprindi maailmameistriks tult vajalik. Jutt ei käi ainult Kõige targemad meist hau- Ja ärge tänases päevas jätke tä- poliitika, äri või lihtsalt eluga võib saada ainult metsajook- ja eeskätt poliitilise retoori- vad praegu sõjaplaane. Kriis on helepanuta meid järgmisena kõige laiemas tähenduses – en- su harrastades. Mets staadio- ka lihvimisest. Jutt käib esin- ju sobiv aeg tegeleda asjadega, tabavat, kordades tugevamat, disus ei jätku ega peagi jätku- nit ei asenda, küll aga täien- dusdemokraatia (parlament) milleks igapäevase jooksmi- maavärina mõõtu raputust – ma varasemal kujul. dab. Nii ei kao need päris kon- ja otsedemokraatia (rahvas) va- se kõrval tavaliselt mahti ei jää. rohepööret. Kas energeetika ja torid ka kuhugi, need lihtsalt hekorrast. Põhiseaduse koha- Vana asja ei saa nurka visata Edukas Eesti on Äri- Kuidas väljuda kriisist senisest omas ajas innovaatiliste lahen- muutuvad. selt on rahvas kõrgeima võimu päeva, Eesti Gaasi, tugevamana, saada konkurent- duste järgi võiks Eestit tunda Kas uus reaalsus on üdini Suvine maasikaskandaal oli kandja. If Kindlustuse, Ellex sieelis? Kuidas päästa kõige ka tulevikus. Eesti nn uus põ- halb? Üldse mitte. Vanade as- valus. Ometi oli sellel skandaa- Taunitavad tegevused Raidla Advokaadibü- enam pihta saanud turismi-, levkivi võib tulla ei-tea-kust, jade endisel moel või natuke lil teinegi dimensioon. Maasi- roo, US Real Estate’i teenindus, toitlustus- ja mee- aga see ei tee kuidagi olema- paremini tegemine ei too kaa- kaskandaal osutus lakmuspa- Sestap on taunitavad esindus- ja Swedbanki arva- lelahustussektor ning kui kriis tuks tõsiasja meie energia sõl- sa arenguhüpet. Vertikaalne beriks mitte ainult rahvuskon- demokraatia jõupingutused muslugude konkurss, peaks edasi teistesse valdkon- tuvuse progresseerumisest. areng tuleb ikka kas uute as- servatiivse ja liberaalse polii- ahendada kõrgeima võimu- kuhu ootame Eesti dadesse liikuma, siis kes, kus ja Oleme selles kriisis kõik jade tegemisest või siis vana- tika võitluse tallermaal, vaid kandja põhiseaduslikke õigu- eduloo uuendamise millega majanduse taas käima võrdselt koos. Sundviskes, de asjade uuel viisil tegemisest. ka Eesti majanduse pikaajalise si oma võimu teostamiseks. Sa- ja arengu kiirendami- tõmbab? vastu seina. Ja see on star- Seda tingimusel, et kõiki vaja- konkurentsivõime ja perspek- mas tuleb tagada, et otsedemo- se ideid arvamusloo Kindlasti aitab meid see, kui diks, ideede tekkeks hea po- likke vanu asju kohe nurka ei tiivikuse suhtes. Odavama vä- kraatia ei hakkaks tema enda vormis. Tekste koos riigid kuulavad ettevõtjaid, rii- sitsioon. Just ebamugavus, ra- hakata loopima. Uude tasakaa- listööjõu kasutamine on olnud loodud esindusdemokraatiat autori fotoga ootame gid ja keskpangad teevad koos- hulolematus sunnib kirjuta- lupunkti vana ja uue vahel tu- vajalik mitmele majandussek- ja seega kogu riiklikku korral- aadressil arvamus@ tööd ning lisaks majanduse es- jal mõtte tööle. Tavalisest ava- leb jõuda tasakaalukalt. torile tagamaks nende rahvus- dust pärssima. aripaev.ee. Lõpptäht- maabile pannakse kokku ko- tum on ka lugeja. Igal juhul va- Lehma lüpsmist võib ju dis- vahelist konkurentsivõimet. Eduka Eesti ülim ülesan- aeg on 31. märts hanemispaketid. jadus lahenduste järele on suur tantsõppe korras õppida, kuid ne on uute tasakaalupunktide Tasakaal igas asjas 2021. Kütusena käivitavad meid ning iga idee tavalisest oluli- lehma lüpsmine ise jääb päris leidmine ja kirjeldamine kõi- aripaev.ee/t/ ettevõtjale loomupärane opti- selt enam hinnas – uute ideede pikaks ajaks kontakttööks. Ad- Teisalt ei saa aktsepteerida oh- ges ning kõikjal, kus olud on edukas-eesti mism ja kohanemisvõime. Ja hinnad on praegu laes. vokaaditööd saab teha nii ko- jeldamatu välistööjõu värba- muutunud. 3. detsember 2020 arvamus 25

illustratsioon: anti veermaa Kuula TOP 2. detsember “Hommikuprogramm” Peep Talvingu üks ja lihtne soovitus viiruse väl- timiseks. Päevakajaline intervjuu Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarstiga. 1. detsember “Investor Toomase tund” Need on LHV, Tesla ja bitcoini järgmised ostukohad. Äripäeva börsitoimetus ja kaup- leja Vaido Veek andsid nõu, kuhu ja millal järg- misi investeeringuid teha. 27. november “Hommikuprogramm” EfTENisse suunduv Tamla: teeme kinnisva- ra jaeinvestorile kättesaadavaks. Intervjuu Swedbanki investeerimisfondide juhi Kristjan Tamlaga, kes suundub tööle EfTEN Capitali. 24. november “Cleantech” Riik suunab sa- jad miljonid rohepöördesse. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandus- arengu asekantsler Viljar Lubi rääkis, kuhu suunatakse 300 miljonit eurot. 25. november “Hommikuprogramm” Ko- genud investor: investeerimiseks pole vaja lugeda sadat raamatut. Vandeadvokaat ja investor Indrek Naur jagas häid nippe, kuidas JUHTKIRI edukaks saada. Kuula neid ja teisi saateid raadio.aripaev.ee või Äripäeva raadio äpist! Jah, teeme avatud Äripäeva raadiot saab kuulata Tallinnas ja Harjumaal sagedusel 92,4 MHz, Tartus 97,7 MHz, Pärnus 91,9 MHz, Haapsalus 96,0 MHz, Saaremaal 101,7 MHz, Ida-Virumaal 94,6 MHz. võrgustiku, mitte riikliku Majandusmõttele annab hoogu ja energiat Cleveroni ambitsiooni luua üleriigiline pakiautomaatide võrgustik teeb sümpaatseks see, et ettevõtmise tõukejõud on erasektor.

Äripäeva hinnangul võiks KredExi allkiri, vatas meeletult e-äri mahtu ja pakiauto- Kõige olulisem muutus on aga mõt- 34 millega laenatakse pakiautomaatide aren- maate läbivad kaubamahud olid võrrelda- teviisi muutus. See, et tehnoloogiainves- protsenti eurooplastest hoiab dajale ja tootjale 30 miljonit eurot avatud vad jõuluajaga, mis on läbi aastate olnud teeringud ei ole enam IT-kulurida eelar- uuringu järgi igaks juhuks kodus automaatide võrgustiku käivitamiseks, ol- kõrghetk. ves, vaid ärikriitiline valdkond, tundub sularahasääste. lagi riigi peamine panus ja tugi. Riik saab Pakiautomaatide võrgustik, milletao- iseenesestmõistetav, aga vajab selguse- tegeleda turutõrgete leevendamisega, aga lise Cleveron SmartPOSTi nime all sajan- le jõudmiseks aega. See aeg on nüüd käes, ei tohi ise hakata uusi võimalikke turutõr- di esimesel kümnendil püsti pani ja mis kirjutas Modera juhatuse liige Raido Too- keid looma. Riigifirma Eesti Post ummik- müüdi 2010. aastal soomlaste Itellale, ei nekurg, ennustades isiklikule kogemuse- Loe veebist | aripaev.ee seis koos aastaid kestnud poliitilise otsus- ole praegusajal miski, mis püsiks muutu- le ja IBM Institute of Business Value värs- tamatusega peaks olema hoiatav eeskuju. matuna aastakümneid. Kui varem oli meie kele uuringule viidates sellise konserva- See, et kevadel-suvel koroonašokis rii- kujutlus pakiautomaadist kui seadmest, tiivse sektori nagu autoäri senisele mude- Valik lugusid gi roll jutuks tuli, oli mõistetav olukor- mida sai kasutada tarbekaupade tellimi- lile lõppu. ras, kus otsiti lahendusi toetamaks ettevõ- seks ja lihtsalt pakkide saatmiseks, siis Eesti on ühest küljest piisavalt kom- Äripäeva veebist tete ellujäämist. Ärme nüüd tekita prob- nüüd üha enam igapäevaste toidukaupade paktne ja teisalt on elanikkond küllalt- leeme juurde! Kui KredExi kinnitus peaks ehk piima-leiva müük. Cleveroni 20 000 ki hajali, ka peavad meil üles seatavad au- Raido Toonekurg: 100aastase autoärimu- mingil põhjusel saamata jääma, võiks pil- automaadi kava näeb ette nii ühiskasutu- tomaadid suutma toidu värske hoida nii deli lõpp paistab gu pöörata ka erakapitalile. Kommerts- ses olevaid kui ka eraautomaate. talvepakases kui ka suveleitsakus. Siinse- Kuidas peaminister tundidega väikese pankade rahaline seis soodustab investee- tes oludes tehtud projektidest saadud ko- vangla tekitas Terendav teenimisvõimalus ringuid. gemus võiks pakkuda ekspordivõimalusi. Peep Talvingu üks ja töötav soovitus viiru- Tarbija hoiakud on muutunud. See, mis Muutusi toob see trend kaasa mujalgi. Na- Ilmselt on siin avatud automaatide võrgu se vältimiseks vaikselt teatud suunas liikus, pääses keva- gu Cleveroni juht ja üks omanikke Ar- loojatele varuks suuremgi tuluallikas kui Koroona katkestas Stora Enso tehases te- del nagu paisu tagant. Võib öelda, et olu- no Kütt Äripäeva raadio hommikuprog- automaatide rendi- ja müügitulu ning iga- gevuse de sunnil avastasid inimesed mugavu- rammis ütles, esitab kasvav nõudlus nüüd päevane tasu kullerifirmadelt. Värvitööstus Eskaro saab uue omaniku se ja ajasäästu. Mitu majanduse pikaaja- omakorda väljakutse logistikasektorile ja Verston saab riigifirma ostuks raha LHVst liste trendide jälgijat viitab, et pandeemia laomajandusele. Kui kellelgi mõlgub peas Investorid krabavad vaktsiinitootjate akt- avas uksed plahvatuslikuks arenguks ja häid lahendusi, võib kirjutada sel näda- Loe Äripäevast siaid kõnealune valdkond saab tervisekriisi jä- lal Äripäevas alanud Eduka Eesti arvamus- Uudis “Cleveron katab Eesti” Eksminister Kingo juhtumist: kapokomisjo- rel üheks kasvualaks. Koroonakevad kas- konkursile. tänases lehes lk 12 ni juht ei tohiks olla ärakasutatav Süvavõltsingute paljastaja: näotuvastus lõ- huks e-häälte usalduse sootuks edukas eesti Tule loe uudiseid veebist. Seal on suur valik­ põnevaid ja kasulikke artikleid ja Kasvatame värskete ideede kapitali need kõik on Äripäeva tellijatele avatud.

Kutsun üles otsima Eesti edui- Tarmo Ulla Kas töötajad saavad end piisa- gant? Praegu on õige hetk välja Eduka Eesti arvamuskonkursi deid just neist valdkondadest, toetaja, Swedbanki juhatuse valt teostada ja edasi areneda? hüüda ideed, kuidas Eesti väl- mida igaüks ise kõige paremi- liige ja eraisikute panganduse Või kui võtame näite ha- juks kriisist tugevamana. Ise- juht ni tunneb. ridusest, siis kas meie lapsed gi kui idee peab veel oma ae- Peatoimetaja: Meelis Mandel Äripäev veebis: aripaev.ee Väljaandja: AS Äripäev Äripäeva tooted ja teenused: Iga edukas inimene, ettevõ- on koolis õnnelikud, õpihi- ga ootama, on just praegu õi- Vana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinn pood.aripaev.ee te ja ühiskond vajab värskeid mulised ja tõesti tahavad koo- ge aeg lennukad mõtted läbi telefon: Äripäeva raadio: raadio.aripaev.ee (372) 667 0195, ideid. Kollektiivne ideede ko- ühiskonnas olnud edukuse sü- lis käia? Oleme ühiskonnana kirjutada, et õigel hetkel oleks (372) 667 0222 Trükk AS Kroonpress gumine on edu nurgakivi, sest nonüümiks peamiselt kasv, siis jõudnud punkti, kus protses- ideede otsimise asemel võima- Toimetus: Toimetus võtab endale õiguse kirju ja õhku visatud mõtetest tekivad õnneks – ja mitte ainult epi- se ja elu vaadatakse tervikli- lik juba lahendustega tegeleda. kaastöid vajaduse korral lühendada. e-post: [email protected] Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajale- uued ideed. Samuti vajame jul- deemia tõttu, vaid ka enne se- kumalt. Meie jaoks pangana on tel: (372) 667 0111 hes Äripäev ja tema lisades avaldatud ar- gust, et parimad ideed väikeste da – on aina enam oluliseks uued ideed olulised, sest oleme Reklaamiosakond: tiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajali- Väljume kriisist tugevana e-post: [email protected] sel, majanduslikul, poliitilisel või religioos- sammude haaval ja järjepide- saamas ka teised olulised väär- osa Eesti ühiskonnast ja meie tel: (372) 667 0105 sel teemal) on autoriõigusega kaitstud valt töötades ellu viia, sest nii tused. Kui suur on minu ette- Üks eduka tegutsemise võti on edu sõltub otseselt sellest, kui Tellimine ja levi: teosed ning nende reprodutseerimine, le- vitamine ning edastamine mis tahes kujul e-post: [email protected] paneme aluse meie ühisele tu- võtte ökoloogiline jalajälg või usaldus, aga kuidas luua usal- hästi läheb Eestil ja meie klien- on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõusolekuta tel: (372) 667 0099 keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu koh- leviku edule. kas meie ettevõtte töötajad on dust olukorras, kus inimesi ei tidel – oleme ikkagi pank Eesti Tellimine internetis: ta võite pöörduda Pressinõukogusse, Kui pikka aega on Eesti oma tööd tehes õnnelikud? näe või näeb ainult maski ta- inimestele ja ettevõtetele. www.aripaev.ee/tellimine [email protected] või tel (372) 646 3363. toimetaja Urmas Jaagant tel 667 0111 26 [email protected] 3. detsember 2020

ülevaade Balti börside kolmas kvartal tõi häid üllatusi Kolmas kvartal oli Balti börsiettevõtete jaoks kardetust parem ja võrreldes eelmise kvartaliga olukord paranes. Analüütikute sõnul särasid eelkõige pangad, kuid silma paistsid ka teised ettevõtted.

võrdlus Kaspar Allik [email protected] Enam kui pooled on jõudnud aasta algusest kõrgemale Tallinna börsiindeksi liikmete aktsiahindade muutus aasta algusest, protsentides Võrreldes eelmise aasta kolmanda kvarta- liga paistab seis Tallinna börsil jätkuvalt OMX Tallinn GI 1,74 investor karm: kollektiivselt teenitud ligi 19 miljo- LHV Group 49,17 nit eurot jääb mullusele tulemusele 81% ehk Baltika 48,15 VÕRDLUS 84 miljoni euroga alla. Seda aga peamiselt Harju Elekter 17,81 Tallinna börsi viimane hüpe tuli tänu LHV suurele kasvule Tallink Grupi äralangenud kasumi tõttu, Trigon Property börsiindeksite muutus aasta algusest, protsentides S&P 500 kus mullusest 55 miljoni eurosest puhas- Development 14,37 (eurodes) Tallinna Vesi 12,39 5,75 kasumist sai tänavu kolmandas kvartalis 5 24 miljoni eurone kahjum. Nordecon 8,74 Kasumit suutsid mulluse kvartaliga võr- Coop Pank 2,43 reldes kasvatada siiski pea pooled Tallin- Tallinna Kaubamaja 0 na börsil olevad ettevõtted. Analüütikud Grupp 1,12 tõid positiivselt esile nii Tallinna Sadamat, Arco Vara 0 -5 Šiau­liu bankast kui ka Leedu rõivamüüjat Nordic Fibreboard 0 Apranga. Merko Ehitus –0,85 “Üldiselt ei olnud kolmas kvartal nii Tallinna Sadam –7,56 -10 Stoxx halb, kui arvati, mis koos efektiivse vakt- Ekspress Grupp –18,18 600 siini lootusega järgmisel aastal on toonud PRFoods -–21,74 –5,76 -15 kaasa kallimad aktsiahinnad. Kuigi praegu Tallink Grupp –26,43 tundub seis päris halb, siis turg on hakanud Silvano Fashion COVIDist edasi vaatama,” märkis kolmanda Group –27,65 -20 OMX kvartali tulemuste kohta analüüsifirma En- Pro Kapital Grupp –46,04 light Researchi asutaja Mattias Wallander. Tallinn Wallanderi sõnul tõid kolmandas kvar- -25 1,74 talis suurima üllatuse Baltikumi kolm pan- ka, kelle eraldised võimalikeks laenukah- -30 jumiteks osutusid oodatust väiksemateks. “Näiteks Šiauliu bankase kolmanda kvar- 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 tali laenuprovisjonid olid 0,8 miljonit eu- ALLIKAS: REFINITIV rot, mis oli palju väiksem meie prognoosi- tud 3,7 miljonist eurost,” märkis Wallander. Positiivse üllatuse tõi tema sõnul ka Tal- ma sõnul ka Tallinna Sadam, keda ­aitasid dikuid kui ka positiivset äritegevuse raha- linna Sadama võrdlemisi tugev kolmas tugevad kaubaveod. Kuigi kasum kahanes voogu ja kulumieelset kasumit, mis saavu- kvartal, mis saavutati vaatamata järsult ka- 23%, oli seda tema sõnul siiski vähem, kui tati ülikeerulistes oludes. “Tallinki jaoks po- hanenud reisijate arvule. Tema sõnul näi- mõned turuosalised ootasid. le põhiküsimus mitte kvartaalsed kasumi- tavad tulemused, et ettevõtte ärimudel on Šiauliu bankas pakkus Petrulisele ülla- muutused, vaid pigem, kui kiiresti suude- pandeemia vastu kindlam, kui investorid tuse oodatust suurema puhaskasumi. Lee- takse äri taastada,” ütles analüütik. arvavad. du majandus peab pandeemia mõjudele te- Põhiküsimuseks saab nüüd, kui kiiresti Suurimat kasvupotentsiaali näeb Wal- ma sõnul võrdlemisi hästi vastu ja senimaa- koroonapandeemia läbi saab, ütles Petru- lander Balti börsidel ettevõtetel, kes on ko- Loodetavasti ni on pandeemia mõju panga laenuportfel- lis. “Loodetavasti jääb vähemalt osa pandee- roonapandeemias kõige tugevamalt pihta lile olnud kerge. Suurema selguse toob te- mia oludes kehtestatud kokkuhoiumeetme- saanud. “Aga see loomulikult eeldab, et et- jääb vähemalt osa ma sõnul neljas kvartal, mil laene hakatak- test püsima pikaks ajaks, mis toetab kasu- tevõte jääb ellu ja pandeemia hakkab järg- pandeemia oludes se hindama individuaalselt. mimarginaale ka tulevikus,” märkis SEB fi- misel aastal kaduma,” ütles ta ja lisas, et Tallinna Kaubamaja kolmandas kvarta- nantsanalüütik optimistlikult. risk on jätkuvalt suur. Hästi peaks tema sõ- kehtestatud kok- lis teenitud käive vastas Petrulise sõnul oo- Pea pooled suurendasid kasumit nul minema ka pankadel. “Võib-olla suu- kuhoiumeetme- tustele, kuid kasum osutus suuremate ku- dab Šiauliu LHV tugevale tootlusele sappa lude tõttu nõrgaks. “Buumiv e-kaubandus Kui jätta välja Tallink Grupi mõju, vähenes võtta,” nentis ta. test püsima pikaks survestab tõenäoliselt ettevõtte marginaa- 18 ettevõtte puhaskasum kolmandas kvar- le,” märkis ta. talis kokku 11%. Vaatamata üldisele langu- Üllatuse tõid nii rõivamüüja kui ka pank ajaks, mis toetab Kuigi Tallinki käive oli tavapärasega võr- sele suutsid ligi pooled ehk üheksa ettevõ- SEB finantsanalüütiku Eduardas Petrulise kasumimarginaa- reldes olematu ja kahjum osutus suureks, tet enda tulemust võrreldes mullusega siis- sõnul pakkus suurima positiivse üllatuse le ka tulevikus. siis ettevõtte tulevik paistab Petrulise sõ- ki parandada. rõivamüüja Apranga, kelle müük taastus pä- nul siiski helge, kuna tulekul on koroona­ Näiteks LHV Group ja Merko Ehitus, kel- rast liikumispiiranguid kiiresti ja kolman- SEB finantsanalüütik vaktsiin. “Pealegi, Tallinki finantssituat- le puhaskasum suurenes vastavalt 2,8 ja 2,4 das kvartalis oli ettevõttele oluline abi riik- Eduardas Petrulis. sioon paistab olevat kindel,” ütles Petrulis, miljoni euro võrra. Pangagrupi hinnangul likest abimeetmetest. Positiivne näide on te- foto: Business news / foto.vz.lt tuues näiteks nii stabiilseid likviidsusmõõ- on kriis olnud ennustatust kergem, mis pa- 3. detsember 2020 investor 27

Enlight Researchi Balti ettevõtete emiteeritud võlakirjad reklaam analüütiku Mattias võlakiri ISIN kood lunastamine kupongi- intressi- nominaal, € emissiooni kauplemis- Wallanderi sõnul määr maksed maht, € koht pakkusid kolman- PlusPlus Capital EE3300111327 1.12.2020 11,00% kvartaalne 100 10 000 000 - Yaico EE3300001569 10.12.2020 12,00% kvartaalne 100 2 500 000 - das kvartalis Arco Vara EE3300111624 21.12.2020 12,00% kvartaalne 100 1 325 000 - üllatuse eelkõige Creditstar EE3300001692 1.06.2021 13,00% kvartaalne 1 000 7 500 000 - Baltikumi pangad. BC Arenduse Veskimöldre EE3300001452 19.06.2021 9,00% kvartaalne 100 1 457 324 - Storent Investments LV0000802304 30.06.2021 8,00% kvartaalne 100 7 668 000 Riia börs fnoto: a dras kralla PlusPlus Capital EE3300111509 31.08.2021 10,00% kvartaalne 100 10 000 000 - Endover Ambassador EE3300001536 25.10.2021 11,00% kvartaalne 100 8 566 100 - Creditstar EE3300001700 1.12.2021 14,00% kvartaalne 1 000 15 000 000 - PlusPlus Capital EE3300001726 30.10.2022 12,00% kvartaalne 100 5 000 000 - Mainor Ülemiste EE3300111343 5.04.2023 5,50% kord poolaastas 100 10 000 000 First North Storent Investments LV0000802411 19.10.2023 8,00% kvartaalne 100 3 446 300 Riia börs PlusPlus Capital EE3300001437 30.10.2023 9,00% kvartaalne 100 10 000 000 - PRFoods EE3300001577 22.01.2025 6,25% kord poolaastas 100 10 000 000 Tallinna börs Admiral Markets EE3300111251 28.12.2027 8,00% kvartaalne 100 1 826 800 Tallinna börs

Tabel on esitatud turuülevaate andmiseks ja ei ole käsitletav väärtpaberite pakkumisena. Redgate Capital AS Pärnu mnt 10, Tallinn 10148, tel 66 68 230, [email protected], www.redgatecapital.eu

Nordic Fibreboard aS erakorraliSe üldkooSoleku kokkukutSumiSe teade

Nordic Fibreboard AS (registrikood 11421437, asukoht Suur-Jõe 48, Pärnu 80042, edaspidi Selts) aktsionäride erakor- raline üldkoosolek toimub 23.12.2020.a. kell 09:00 aadressil Uus tn 1, Pärnu, Anne Kaldvee notaribüroos. Juhatus palub aktsionäridel arvestada, et koroonaviiruse põhjustatud COVID-19 haiguse tõttu on soovitatav minimeerida füüsiliste kogunemiste ulatust ning nendest osavõttu. Seetõttu soovitab juhatus kooskõlas ärisea- dustiku § 2982 aktsionäridel hääletada üldkoosoleku päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuste eelnõusid elektrooniliselt enne üldkoosolekut ning üldkoosolekul füüsiliselt mitte osaleda. Elektrooniliseks hääletamiseks tuleb aktsionäridel täita hääletussedel, mis on lisatud üldkoosoleku kokkukutsumise teatele nii Nasdaq Balti börsi (https://nasdaqbaltic.com/) kui ka Nordic Fibreboard AS kodulehel, ning edastada see e-posti teel aadressile [email protected] hiljemalt 22.12.2020. a kella 16.00-ks kas 1. digitaalselt allkirjastatuna või 2. omakäeliselt allkirjastatuna ja skaneerituna koos koopiaga isikut tõendava dokumendi isikuandmetega lehekül- jest. Elektroonilise hääletamise täpsem kord on lisatud üldkoosoleku kokkukutsumise teatele eelnimetatud veebilehtedel. Üldkoosoleku päevakord ja nõukogu ettepanekud: 1. Muudatused Nordic Fibreboard AS nõukogu koosseisus Nõukogu ettepanek: kutsuda Nordic Fibreboard AS nõukogust tagasi Jan Peter Ingman Korralise üldkoosolekuga seotud dokumentidega, sealhulgas otsuste eelnõudega, on võimalik tutvuda aadressil Rääma 31 Pärnu ning Seltsi koduleheküljel https://group.nordicfibreboard.com/et/investor/erakorraline-kooseolek Käesoleva teate avaldamise kuupäeva seisuga on Nordic Fibreboard AS aktsiakapital 269 943,66 eurot. Aktsiaseltsil on 4 499 061 nimiväärtuseta aktsiat, iga aktsia annab üldkoosolekul 1 hääle. Üldkoosolekul hääleõiguslike aktsionäride nimekiri määratakse kindlaks seisuga 16. detsember 2020. a. arveldussüs- teemi tööpäeva lõpu seisuga. TULEMUSED Pane tähele Koosolekust osavõtjate registreerimine algab 8:45. Peale kahte kahjumis kvartalit Swedbanki soovitused Üldkoosolekul osalejate registreerimiseks palume kaasa võtta: taas kollektiivselt plussis ettevõte hinnasiht (€) soovitus • Füüsilisest isikust aktsionäril - isikut tõendav document Šiauliu bankas 0,55 Osta • Füüsilisest isikust aktsionäri esindajal - kirjalik volikiri ja isikut tõendav document Tallinna börsiettevõtete kogukäive ja -puhaskasum Merko 9 Osta • Juriidilisest isikust aktsionäri esindajal - kehtiv registrikaardi tõestatud ärakiri (Eesti juriidilistel isikutel mitte vanem mitte vanem kui 7 päeva), millest tuleneb isiku õigus aktsionäri esindada ja esindaja isikut tõendav doku- 900 180 Tallinna Vesi 12,3 Neutraalne ment või nõuetekohaselt vormistatud volikiri ja volitatud isiku isikut tõendav dokument. Välisriigis registreeritud Tallinna Kaubamaja 8,5 Neutraalne juriidilise isiku dokumendid palume eelnevalt legaliseerida või kinnitada apostilliga, kui välislepingust ei tulene koond- Tallinna Sadam 1,7 Neutraalne teisiti. Nordic Fibreboard AS võib registreerida välisriigi juriidilisest isikust aktsionäri üldkoosolekul osalejana ka käive juhul, kui kõik nõutavad andmed juriidilise isiku ja esindaja kohta sisalduvad esindajale väljastatud notariaalses Apranga 1,7 Neutraalne volikirjas ja volikiri on Eestis aktsepteeritav. Juhul, kui aktsionär hoiab endale kuuluvaid aktsiad esindajakontol, 673,2 Silvano FG 1,5 Vähenda on vajalik selle kohta esitada kontohalduri tõend, mis kinnitab aktsiate omandiõigust seisuga 16. detsember 2020.a. 600 120 LHV soovitused • Isikut tõendava dokumendina palume esitada pass või ID kaart. Silvano FG 1,9–2,1 Osta Aktsionäril on võimalik teavitada Nordic Fibreboard AS-i esindaja määramisest või esindatava poolt volituse tagasivõt- Šiauliu bankas 0,64–0,68 Osta misest edastades sellekohase info Nordic Fibreboard AS-i juhatusele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (digiallkirjaga e-posti aadressile [email protected] või kirjalikult postiga Nordic Fibreboard AS, Suur-Jõe Linda Nektar 6,5–7 Osta 48, Pärnu 80042 või tuues dokumendid isiklikult kohale aadressile Rääma 31, Pärnu ( Nordic Fibreboard kontorisse) Nordecon 1–1,1 Neutraalne hiljemalt 22. detsember 2020 (k.a). EfTEN Real Estate Aktsionär võib esindaja määramiseks või esindatava poolt volituse tagasivõtmiseks kasutada blankette, mis on kätte- 300 60 Fund III 17,5–18,4 Neutraalne saadavad https://group.nordicfibreboard.com/et/investor/erakorraline-kooseolek/2020 koond- Harju Elekter 3,9–4,3 Neutraalne kasum Tallinna Vesi 10,5–11,5 Müü Torfinn Losvik, juhatuse esimees | Telefon: + 372 56 99 09 88 | E-post: [email protected] 19,17 Merko Ehitus 8,2–9,1 Müü

Allikas: Swedbank Kukkur LHV finantsportaal, 0 0 Balti analüüsid 2018 20192020 ALLIKAS: NASDAQ TALLINN tulemused Tallinna börsi ettevõtete Üldiselt ei olnud kol- kasumist on võrreldes mullusega kadunud mas kvartal nii halb, kui pea 84 miljonit arvati, mis koos efektiiv- kasumid miljonites eurodes se vaktsiini lootusega III kv 2019 III kv 2020 Tallink Grupp 54,6 -23,9 järgmisel aastal on too- Tallinna Sadam 17,748 13,644 nud kaasa kallimad akt- Tallinna Kaubamaja 10,9 7,439 LHV Group 8 10,8 siahinnad. Tallinna Vesi 7,331 5,635 analüüsifirma Enlight Researchi asutaja Nordecon 3,4 1,5 Mattias Wallander Baltic Horizon Fund 3,059 2,593 Halva une nägu Merko Ehitus 2,5 4,9 Silvano FG 2,37 0,328 ni ettevõtte oodatavate tulude mahtu suu- Coop Pank 1,519 2,012 Unehäired võivad rikkuda lapse elu. rendama. Merko suutis kasumi pea kahe- EfTENi III fond 1,43 1,812 Kingi head und ja toeta Eesti esimese kordistada suuresti korterite müügi toel. Harju Elekter 1,36 1,691 Puhaskasum kasvas veel Coop Pangal, Ef- PRFoods 0,57 -1,438 laste unekeskuse loomist. TENi III kinnisvarafondil, Harju Elektril ja Ekspress Grupp 0,02 1,081 Ekspress Grupil. Mulluse kvartali kahjumist Arco Vara -0,174 -0,228 Sõlmi püsiannetus: suutsid end välja rebida restruktureerimi- Nordic Fibreboard -0,7 0,183 se läbi teinud Nordic Fibreboard ja Baltika Baltika -1,241 -0,516 ning Trigon Property Developmenti kahjum Pro Kapital Grupp -2,7 -3,183 toetusfond.ee osutus mullusest väiksemaks. Trigon PD -7,05 -5,182 toimetaja Urmas Jaagant tel 667 0111 28 INVESTOR [email protected] 3. detsember 2020

INVESTEERIMISGURU Igal kolmandal aastal kaks korda rikkam Pärast aastaid kestnud keskpäraseid tulemusi börsil pakkis Eesti juurtega Rootsi investeerimisguru Arne Talving kaasa vanad börsiajakirjad, siirdus soojale maale järele mõtlema ja naastes pani uus strateegia tema aktsiaportfelli kiirelt kasvama.

ANU LILL TULEKUL [email protected] Investor Toomase konverents 2021 Toimub 23. jaanuaril Kultuurikatlas. Esinevad ka pikaajalise kogemusega Edu investeerimisel tuli Eesti juurtega Root- Rootsi investeerimistähed ja bestsellerite si investorile Arne Talvingule alles palju autorid Marcus Hernhag ning Eesti aastaid pärast viletsaid tulemusi turgudel juurtega Arne “Kavastu” Talving. kaubeldes. Konverentsiks ilmub investor Toomase, “Hakkasin mõtlema, miks mul ei õnnes- LHV ning Nasdaq Tallinna börsi koostöös tu head raha börsil teenida, ja võtsin ette ka eesti keeles Hernhagi ja Talvingu suure uurimistöö, et selgitada välja, mida bestseller “Aktsiatega rikkaks ja vabaks”. ma valesti teen. 2009. aastal sain asjale lõ- Lisaks laval Kristel Kruustük, Kristi Saare, puks pihta ja alates sellest olen investeeri- Paavo Siimann, Andres Luts, Madis Müür, misel saavutanud Rootsi börsiindeksist mi- Hans H. Luik, Mikk Talpsepp jpt. tu korda paremat tootlust. Praegu kahekor- Vaata lähemalt ja registreeru: distub mu portfell iga kahe ja poole aasta investortoomas.ee tagant,” rääkis Talving. PANE TÄHELE Maksustamine soosib investeerimist Aktsiatega edukaks saamise 10 põhimõtet Veebruaris ja märtsis enne börsikrahhi Portfelli kasvule aitab rootslastel kaasa müüs Talving veidi aktsiaid, aga mitte roh- maksusoodustus investeerimiskontol. Tege- Ära mõistata kem kui 10% ja jäi suuremas osas börsile. mist on nii-öelda varamaksuga, mis ei sõltu Unusta lühiajalised Kas börsikrahh ei hirmutanud? Talving Ära hüppa teenitud kasumist, vaid sellest, kui palju ra- Sa suudad! Vali oma rada äraarvamismängud, tõdes oma kogemustest, et kui aktsiaturg Vali strateegia ha investeerimiskontol on. Nii tuleb inves- Kõik suudavad lihtsal üle oma varju Kui sulle nii sobib, näiteks kuidas võiks vajub kiirelt põhja, siis ta ka taastub kii- Otsusta juba eelne- toritel 30% tulumaksu asemel maksta igal moel säästa ja sinna Säästa ja investeeri siis hooli vaid börs ühel või teisel relt. Kui turg langeb aeglases tempos, vastavalt oma valt, kuidas astud aastal 0,5% varamaksu oma kontol olevatelt hulka kuuluvad ka börsiindeksist. aastal käituda. siis toimub ka tagasitulek aeglaselt. võimalustele. vastu aktsia hindade investeeringutelt hoolimata sellest, kas in- õnnestunud Muul juhul vali “Ma polnud eriti hirmul,” rääkis pikkadele ja/või järs- vestor teenis kasumit või kahjumit. investeeringud. oma rada ise. ta. Ja tal oli õigus. Turg taastus kiirelt. kudele langustele. “Näiteks 1 000 000 Rootsi krooni väär- Hernhagi portfell koosneb pea- tuseliselt portfellilt (100 000 eurot) tuleb Hoia seljatagune vaba miselt dividendiaktsiatest ja oma maksta 5000 krooni (500 eurot) aastas,” Väldi suurt inantsvõimen- tavaelu finantseeribki ta dividendi- selgitas ta. Selline süsteem juurutati Root- Vali head irmad Eelista lihtsust dust ja keerulist maksu- dest, aga ka raamatute tulust ning sis alates 2014. aastast ja edukate investorite Investeeri ainult ir- Võta investeerides Arvesta, Jälgi pikka trendi planeeringut. Suuna koolitustest. Samas tunnistas Hern- madesse, mis tõepoo- jaoks on selline maksustamine väga sood- aluseks lihtsad tooted et kõik liigub Hindade muutuste energia hoopis hag, et on hakanud tasapisi portfel- ne, hindas ta. lest hästi arenevad. ja meetodid. Aktsiad, Ükski börs ning irmade ja ühis- sellele, et saaksid li kasvuaktsiaid lisama ja lühemat Mitme investeerimisraamatu autor Kaugema aja peale fondid, laenude ei kasva ega ka konna arengu aspek- head tulu väikese aega hoidma, et aasta või paari jook- Marcus Hernhag lisas, et süsteem põhineb tasub see end ära. amortiseerimine. lange igavesti. tist keskendu mitme- riski juures. sul need müüa. praegustel madalatel intressimääradel, aga aastastele trendidele. Oma raamatus kirjeldavad Hern- tulevikus, kui intressid lähevad üles, muu- hag ja Talving investori 4% süstee- tub see ilmselt investoritele halvemaks. mi, mille korral toimub portfelli tu-

Hernhagi ja Talvingu jaanuaris eesti kee- ALLIKAS: MARCUS HERNHAGI JA ARNE TALVINGU RAAMAT “AKTSIATEGA RIKKAKS JA VABAKS” ludest elamine selliselt, et investor les ilmuv raamat “Aktsiatega rikkaks ja va- müüb oma elamiskuludeks igal aastal baks” peegeldab nende endi teekonda jõu- 4% väärtuses aktsiaid ja ülejäänud portfell kuse kasvatamisel. Mõlema meelest pole KUULA jääb kasvama. Ise kumbki neist seda süstee- rikkaks saamises midagi keerulist, kui ol- mi praegu ei kasuta, sest enam pole vajadust la distsiplineeritud ja kasutada investeeri- nii täpselt kalkuleerida – rahast piisab lahe- misel õiget strateegiat. dalt elamiseks ilma täpset protsenti arvu- Juba see, kui inimene investeerib igal 388% 3,3% tamata ja portfell kasvab samal ajal edasi. on kasvanud Arne Talvingu aktsia- on sel aastal praeguseks kuul oma säästud ja teeb seda aastaid, on “Hommikuprogramm”, kus “Tegelikult on see reegel aga väga kasu- lihtne asi ja jõukohane kõigile, hindas Arne Talving ja Marcus Hernhag portfell alates 2015. aasta algusest. kasvanud Marcus Hern- lik alguses, kui tekib võimalus oma portfel- Hernhag. Temal võttis see 15 aastat sääst- jagasid soovitusi jõukaks saami- Stockholmi börsi indeks OMXS30 hagi portfell, mis sisaldab li tuludest elamist alustada, sest see on in- likumat läbiajamist igapäevaelus ja järje- seks, oli eetris 2. detsembril tõusis samal ajal (dividendi arves- nii Rootsi, USA kui ka vesteeringuid kaitsev reegel,” rääkis Hern- pidevat investeerimist dividendiaktsiates- raadio.aripaev.ee tamata) 32%. Stockholmi börsi muude riikide ettevõtete hag. Tema sõnul võib see osakaal vabalt ol- se. Praegu ei ela Hernhag juba ammu enam laiendatud indeks OMXSGI koos aktsiaid. Rootsi börsi- la ka 5%, ilma et portfelli kasv kannataks. kokkusurutud eelarvega. dividendidega tõusis 93%. Port- indeksi OMXSGI kasv Strateegia, mis toob kasumit 25% aastas Dividendi vs. kasvuaktsiad fellis on Talvingul 65 70 Rootsi (koos dividendidega) on ettevõtet. tänavu olnud 9,9% “Igal reedel võtan ma kaks tundi aega, et Talvingu strateegia on aktiivse investori tootlus aastas, protsentides oma andmebaasi update’ida selles osas, mis oma, mis tähendab, et ta toimetab börsil Rootsi meediaväljaande Aftonbladeti korral- on nädala jooksul turul toimunud. Uuen- Hernhagi portfell OMXSGI peaaegu iga päev, tehes rohkem tehinguid datud ja eelmisel nädalal lõppenud investeeri- dan hinnad kõigil aktsiatel Rootsi börsil. kui Hernhag. Temas portfellis on ainult kii- mismängus saavutas Arne Talving koos Rootsi 2016 12,6 9,8 Otsin oma portfelli ainult selliseid aktsiaid, relt kasvavate Rootsi ettevõtete aktsiad, mi- endise hokimängija Tommy Söderströmiga 2017 9,9 9,8 millel on pikaajaline tõusev trend. Ostan da ta valib suure hoolega Stockholmi börsi 3. koha. Mängus osales oma investeerimis- 2018 –0,5 –4,2 aktsiaid, mille hind liigub 200 päeva lii- kokku 600 aktsia hulgast. portfellidega 9891 mängijat. 2019 27,4 34,6 kuvast keskmisest ülalpool. Nädalavahetu- 3. detsember 2020 investor 29 Teine kodu asub välismaal

Nii Arne Talvingul kui Macrus Hernhagil on lisaks Stockholmis asuvale kodule ka välis- maal kodu. Talvingul on selleks Eestis Ka- vastus asuv isatalu, kus investor tihti aega veedab. Hernhag aga ostis sel aastal korte- ri Hispaaniasse, et seal vahel ise käia ja üle- jäänud aja see välja rentida. Hispaanias asuva teise kodu puhul ka- sutab rootslane kohapealse ettevõtte abi, mis praktilisi küsimusi lahendab ehk kor- raldab üüriliste leidmist ja võtmete üleand- mist nii sisse- kui väljakolimisel. “Nii on tur- valisem. Parem maksan veidi peale selle tee- nuse eest. Hispaanias on juhtunud olukor- di, kus üüriline ütleb, et on kaotanud töö ja tal pole enam raha üüri maksta, jäädes nii investori kukile puuküürnikuks. Mida ma siis teen?” mõtiskleb ta. AASTATAA EDUKAID PROJEKTE Kindlasti peab korteril või majal olema ka turvasüsteem, mis takistab tühjalt seis- mise ajal mõnel kodutul sinna sisse koli- mast. Isegi politseist pole siis abi, sest tava- liselt teavad sellised sissekolijad väga häs- ti seadusi. Kui rentida Hispaania korter välja ter- TÖÖSTUSUKSED veks aastaks, võib tootlus ulatuda 10%ni aas-  tas. Kui aga ise ka seal aastas mitu kuud ela- da, siis umbes 5%ni. Kuna Hernhagile reisi- TULETÕKKEUKSED mine eriti ei meeldi, siis jagabki ta oma ­aega  Rootsi ja Hispaania vahel ega reisi mööda maailma ringi. LAADIMISSEADMED See korter on ta ainus kinnisvarainves-  teering, kuid päriselt Hispaaniasse koliks investor ainult siis, kui Rootsis juhtuks mi- dagi väga hullu – võõrriigi invasioon või tu- Töötame kõikjal Eestis leks võimule mõni diktaator.

Rootsis elav investor Arne “Kavastu” Talving (vasakul) kasutab portfelli kiireks kasvatamiseks süsteemi, mis pole küll [email protected] | 6 803 505 | 56 505 898 keeruline, kuid on ajamahukas. Koos mitme investeerimisraamatu autori Marcus Hern- www.laduks.ee hagiga tutvustasid nad intervjuus oma edu toonud investeerimisstrateegiaid. foto: liis treimann sel teen kokkuvõtteid ja esmaspäeval-teisi- hiljem kõik tagasi. Head ettevõtted taastu- turg, kuid palju ettevõtteid on juba liiga üle- päeval ostan valitud aktsiad ära,” rääkis Tal- vad alati ja on väga oluline uuesti investee- hinnatud. Apple üksi on juba rohkem väärt ving oma strateegiast. Ta lisas, et juhul kui rima hakata. Tegin muudatused portfellis, kui 100 parimat Briti ettevõtet kokku. Kas terve turg mingil põhjusel kukub, teeb ta võtsin kahjumid vastu ja samm-sammult see on realistlik? Tesla aktsia hind on samal oste ka allpool 200 päeva liikuva keskmi- investeerisin teistesse aktsiatesse. Sain pal- tasemel kui viis järgmist kõige suuremat au- se hinnataset. Nii juhtus näiteks kevadise ju õppetunde, kuidas riske hajutada,” rää- totootjat kokku, mis samuti teevad elektri- Efektiivne ja paremaid börsikrahhi ajal. kis ta. autosid. Tesla bränd on juba võitnud ralli, Et uuteks ostudeks raha saada, on vaja Neile, kes otsivad dividenditulu, soovi- kuid nad peavad masstootmisega brändi lahendusi pakkuv ettevõte aktsiaid portfellist ka müüa. Müügiks lä- tas Hernhag vaadata tervishoiusektorisse edule järele tulema, leidis Hernhag. hevad need aktsiad, mille hinna käitumi- ja kinnisvaraaktsiatesse, mis tänavusel krii- Kindlasti jätkub roheline trend ja e-kau- oma tööstussektoris ne näitab nõrkust ja mille fundamentaalid siaastal olid endiselt head dividendimaks- bandus samuti, arvasid mõlemad investo- samuti halvenevad. jad. Autotootjad, näiteks Volvo, ja kaevan- rid. “Me peaksime kõik rohelisse investeeri- Meie tehased ja tootmised töötavad Väga olulised on Talvingule ettevõtete dused samas kärpisid dividende ja nii te- ma, aga see ei tähenda, et me peaksime hea- ning me võtame uusi tellimusi vastu! kvartaliaruanded. Nende põhjal uuendab ta gi Hernhag sel aastal ka portfellis muu- de ESG-näitajatega kasiino aktsiaid ostma. oma analüüsifailis neli korda aastas kõiki- datusi, lisades neid aktsiaid, mis on kriisi- Kasiinod maailma ei päästa, isegi kui nen- KIIREM TARNE • TARNEKINDLUS • HINNAVÕIT de börsifirmade P/E (price to earnings) suht­ kindlamad, ning müües need, kust jäi divi- de inimestelt raha neelavad masinad tööta- arvu, kasumimarginaali, ettevõtte müügi- dend saamata. vad rohelisel energial,” rääkis Hernhag. Te- tulu, P/S (price to sales) suhtarvu ja omaka- Kriisid on ettevõtetele hea test ja inves- ma sõnul käib praegu ülisuur roheline tu- Laserlõikus pitali. Igale näitajale koostab ta Excelis tulp- tor näeb kriisiaastal selgesti, millised ette- runduskampaania kogu maailmas ja see ju- Kiire ja korrektne tulemus ka kõige keerukamatele detailidele. diagrammi, et näha trendi, ja võrdleb neid võtted on head ja millised mitte, arvas ta. ba iseenesest võib põhjustada turumulle. eelmise aasta sama perioodiga, et näha, Vaktsiinitootjad ei teeni vaktsiinidelt Bitcoini hinda liigutavad kurjategijad LISANDUS UUS LASERPINK! millistel ettevõtetel olulised näitajad para- eriti palju tulu, seega ei Talving ega Hern- nesid, millistel halvenesid. Kohe, kui kvar- Mõlemad Rootsi investorid naeravad kü- hag neid heaks pikaajaliseks investeerin- Plasmalõikus talitulemustest välja nopitud näitajates on simuse peale, kas bitcoini saab nimetada guks ei pea. Tänu vaktsiinitootjate uudis- Plasmalõikus on kõrgtehnoloogiline langus, müüb Talving need aktsiad maha. investeeringuks. Talvingu sõnul liigutab tele sai samas palju teisi aktsiad viimastel protsess, kus metalli lõikab plasmajuga. “See on küll väga suur töö, aga palk on ka bitcoini hinda kuritegeliku maailma vaja- nädalatel korralikku tõusu osaliseks, tõ- väga hea,” naeris ta. “Minu meetodil kaup- dus peita oma raha. “On alati inimesi, kes desid nad. lemine võtab mult tõesti palju ajaressurs- peavad oma raha varjama. Samas on plo- Ärge abielluge aktsiaga Gaasilõikus si, aga portfell kasvab ka kiiresti,” nentis ta. kiahel avalik ja kõik tehingud näha, aga Metalli lõikamise viis, kus teras Mängufirma Evolution Gamingu akt- inimesed nende taga saavad jääda varja- Rääkides paljudele investoritele tuttavast põleb oksiidideks hapnikujoas. sia on üks parimaid Talvingu portfellis. Ta tuks. Bitcoinil pole kasutuspõhist väärtust strateegiast “osta ja hoia”, kas see on Rootsi toob esile ettevõtte kasumimarginaali, mis ja selle hind kõigub tohutul määral,” lei- investorite meelest hea strateegia? on 53% ehk igast ettevõtte teenitud 100eu- dis Hernhag. Talving raputas pead. “Kõik ettevõtted Painutus rosest müügitulust on 53 eurot juba kasum. USAs on Hernhagi sõnul praegu pulli- muutuvad aja jooksul ja viis-kuus aastat Kaks painutuspinki võimaldavad võib ettevõte tõeliselt head tõusu teha, siis meil pakkuda kiiret ja täpset teenust. Pärast halbu tehinguid ära anna alla enam mitte ja aktsia kukub,” ütles ta. Näi- Oma parimat aktsiatehingut ei suuda Tal- Hoia hea ettevõtte tena toob ta praeguse ravimitootja Pfizeri, ving eraldi välja tuua, sest oma portfelli aktsiat 10 või kas või 20 mis 1930. aastatel oli veel tuntud kui toi- Lihvimine näeb ta paljude mängijatega meeskonna- dutootja. Detailide automaatne lihvimine na, kus kõik mängijad on hoolega valitud aastat, aga igal aastal Hernhagi arvates võib “osta ja hoia”- kraasi-märglihvijaga MD5-CVC1350. ja teevad oma tööd tema raha kasvatamisel. pead ikka analüüsima, strateegia pikka aega päris hästi toimida, Hernhag kaotas 2001. ja 2002. aastal teh- aga aktsiaga abielluda ei tohi. “Hoia hea et- kas tuleks müüa osaliselt PlasmaPro OÜ, Plaadi 1, Pärnu ISO 9001 ISO 14001 noloogiakrahhi tõttu oma portfellist ligi tevõtte aktsiat 10 või kas või 20 aastat, aga AQAP 2110 60%, sealjuures oli osa sellest rahast võimen- või kõik aktsiad. igal aastal pead ikka analüüsima, kas tu- [email protected] • www.plasmapro.ee duslaen. “Oli väga hull aeg, aga ma ei and- leks müüa osaliselt või kõik aktsiad,” soo- Omame EN 1090 sertifi kaati klassiga kuni EXC4 nud alla ega löönud turule käega. Teenisin investor Marcus Hernhag vitas Hernhag. toimetaja Urmas Jaagant tel 667 0111 30 INVESTOR [email protected] 3. detsember 2020

Eesti start-up’i Barking juht Kustas Kõiv pakub võimalust oma kodune par- kimiskoht välja üürida ajaks, kui ise seda ei kasuta. FOTO: ANDRAS KRALLA

ÜÜRIÄRI Parkimis- koht või garaaž toob investorile lisatulu

jaolt ühetoalised üüripinnad, soovib par- Nikitini sõnul on nüüdseks nii panipaik Algajale investorile on kimiskohta ainult 40% üürnikest. Kahetoa- kui ka parkimiskoht sundost ja arendaja ei liste korterite puhul on parkimissoov suu- müü korterit ilma nendeta, sest praegune kinnisvara üüriäris käe rem,” selgitas ta nõudlust. nõue on luua igas arenduses normatiivne “Kindlasti on Tallinnas kohti, kus par- arv parkimiskohti, mida ei saa müüa teis- valgeks saamiseks garaaž, kimiskohtade eest ollakse nõus maksma tele kui ainult majas asuvate korterite ost- rohkem ja sellest saab kujundada eraldi jatele. Seejuures arendajale toob maa-alus- panipaik või parkimiskoht äri, kus üüritakse parkimiskohti nii pika- te parkimiskohtade rajamine kahjumit ja ajalise lepinguga kui lühiajaliselt välja, ka vähendab tootlust, nentis Nikitin. madala sisenemistasemega tunni kaupa. Selleks on olemas isegi äpid, Maa-aluse parkimiskoha omahind on millega liituda. Mina selles äris ei ole. Kui tema sõnul koos käibemaksuga ca 24 000 investeering, kuid nagu ka aga kunagi peaksime tegema näiteks süda- eurot. Müügihinnad on aga vahemikus 15 linna arendusprojekti, kus parkimiskohti 000–20 000 eurot. Seega ainult linna süda- on rohkem kui maja enda üürnike vajadus, mes saab tema hinnangul teha kulud enam- korteriturul, on piirkonniti tootlus siis saaks kindlasti parkimiskohtadega lisa- vähem tasa, kuid kogu projekti tootlus vä- raha teenida,” hindas ta tulevikuvõimalusi. heneb ikkagi parkimise tõttu. väga erinev. “Kallimat lõpptoodet ehk korterit komp- Panipaikade tootlus on suurem lektis koos panipaiga ja parkimiskohaga Karin Vinkel tõi esile, et tema üürimajade toetavad ka just hiljuti vastu võetud uued ANU LILL Kinnisvara panipaikasid saab samuti üürida 10 euro Tallinna parkimisnormid– arvestatav osa [email protected] arendaja Karin eest kuus. parkimisest peab olema nüüd hoone ma- Vinkel pakub oma “Projektis on meil panipaiga müügihind hus. Hetkel pole need muudatused veel kin- üürimajades rendile olnud 1500 eurot. See teeb 100% hõivatuse- nisvaraturule jõudnud,” rääkis ta. nii parkimiskohti kui ga aastatootluseks 8%,” ütles ta. Mõnes piirkonnas on nõudlus suurem ka panipaiku. Par- Eraldi parkimiskohtade ostu-müügiga Kinnisvarainvestor ja üürimajade omanik kimiskohti küsivad on aga tänapäeva uusarendustes keeruline, Veidi teine pilt on Nikitini sõnul Kadriorus. Karin Vinkel ütles, et tema ettevõtte maja- ka ümberkaudsed sest need kuuluvad kasutuskorra alusel kor- Kuna tegemist on miljööväärtusliku alaga, de puhul, mis asuvad Tallinna kesklinna lä- elanikud, kes võik- teri juurde. Varasem seadus lubas teha par- siis seal hakkab kehtima reegel, et ühe kor- hiümbruses, on suletud hoovis asuva parki- sid tasuta tänaval kimiskoha eraldi korteriomandi vormiks, teri kohta on üks parkimiskoht. miskoha rentimise soovi avaldanud inime- parkida, kuid pigem mis võimaldas parkimiskohti ja panipaiku “Eco Advice on arendanud Kadriorus viit sed, kes sealkandis elavad ja võiksid oma maksavad turvalise eraldi müüa. Praegu seda teha enam ei saa, maja ja me näeme, et Kadrioru perekorte- auto parkida küll tasuta tänavale, kuid seda koha eest hoovis. märkis Vinkel. ri ostja omab väga tihti kahte või isegi roh- teha ei soovi. Turvalise parkimiskoha eest FOTO: LIIS TREIMANN Korteri juurde kuuluvad parkimiskoht ja kemat autot, näiteks mehe auto, naise auto ollakse nõus maksma, rääkis Vinkel. panipaik on üürikorterite omanikele Vin- ja veel suveauto või ülikoolieas lapse auto. “Kogemus näitab ka seda, et kõrvalmaja keli sõnul siiski hea boonus, mis kiirendab Võib eeldada Kadriorus asuvate, eriti maa- elanik võib maksta kõrgemat tasu parkimis- uue üürilise leidmist. aluste parkimiskohtade puudust. Võib pal- koha eest kui üürimaja enda üürnikud. Mi- ju vaielda, kas elades kesklinnas on vaja kah- Seadus raskendab investeerimist nu portfellis on ühe- ja kahetoalised korte- PANE TÄHELE te või rohkemat autot peres, kuid faktiline rid ja kui inimesel on auto, siis ta ikka soo- Võimalikud kanalid, kus Seda, et praegu on muutunud raskemaks olukord on niisugune, nagu on,” märkis ta. vib parkimiskohta ka üürida,” ütles ta. kuulutada oma parkimiskoha panipaika või parkimiskohta eraldi inves- Võrreldes korterite väljaüürimisega, kus Tallinnas Kristiines asuva üürimaja juu- teerimisobjektina osta, kinnitas ka kin- on aeg-ajalt vaja teha remonti või kulutusi res on parkimiskoha üür 10 eurot kuus ja või garaaži üürile andmisest: nisvaraarendaja Eco Advice OÜ juht An- mööblile ja sisustusele, siis panipaikade ja koha soetusmaksumus oli viimases arendu- Kinnisvaraportaalid ton Nikitin. parkimiskohtade puhul need kulud puu- ses 7500 eurot, seega tootlus väljaüürimisel Korto keskkond ehk korteriühistute digitea- “Kui varem oli võimalik üsna odavalt duvad. Panipaigas või garaažis on vaja, et on suhteliselt napp 1,6%, mistõttu tuleks in- betahvel ehk 30–50% tavahinnast madalamalt saa- seal oleks elekter ja garaažis on tänapäe- vestoril, kes soovib parkimiskohtade ja ga- Korteriühistute Facebooki grupid ja mei- da arendajate käest pärast korterite müü- val vajalik luua ka elektriautode laadimi- raažidega tegeleda, uurida piirkondi väga lilistid ki müümata jäänud parkimiskohad, siis se võimalus. hoolikalt, et asi ära tasuks. Trepikodade teadetetahvlid nüüd enam ei saa põhjusel, et need müüak- Nikitin märkis, et südalinna parkimis- “DepotHouse’i üürimajas, kus on enam- Barkingu platvorm – parkimiskoha puhul se ainult koos korteritega,” rääkis ta. kohtade puhul, mis on soetatud umbes 3. detsember 2020 investor 31

Parkimiskohta saab välja Tõlge lk 9 Stoneridge on juhtiv elektroonikaseadmete tootja autotööstuse, veoautode, rentida ka tundideks busside ning maastikuautode turgudel. Meie toodete hulka kuuluvad telemaatika– ja juhi infosüsteemid, sõidumeerikud, elektroonilised juhtimismoodulid, Parkimiskoha väljaüürimine on Selline ootamatust kohast soodsas asukohas elavatel ini- tulev lisatulu aitab oma kodu voolujaotuskeskused, multiplekssüsteemid, lülitimoodulid ning järelturu tooted. mestel mugav lisatulu teeni- kommunaalkulusid vähendada Me oleme uhked, et varustame oma toodete ja süsteemidega enamus tuntumatest mise allikas, sest Eesti start-up ja teeb kesklinnas elamise oda- sõidukitootjatest nagu Volvo, Scania, Daimler, MAN ja Ford. Me oleme tugevalt Barking pakub võimalust kas vaks. Nii teeniks investor 100eu- kanda kinnitanud Euroopas, kuid kuulumine Stoneridge Group’i võimaldab meil või hommikul tööle sõites oma rose seadme paigalduskulu ju- tegutseda ülemaailmselt. Stoneridge grupis töötab üle maailma ligikaudu 4500 tühjalt seisev parkimiskoht ba ligi kuu ajaga tagasi. Samuti inimest. tunnikaupa välja rentida. on tal võimalik tõsta platvormil Kui parkimiskoht asub kor- parkimise hinda, kui on teada, termaja all ja see avaneb tõkke- et tema piirkonnas tekib suur Mehaaniliste komponentide strateegiline hankejuht puu või liuguksega, tuleb sin- parkimiskohtade puudus näi- na paigaldada 100eurone sea- teks laulupeo või muude üri- Strateegiline hankejuht vastutab kindlaksmääratud kaubagrupi (plastik) deldis, et sissepääs Barkingu tuste ajaks. hanketegevuse eest lähtudes kliendi eelarvest ning vastutades lõpptoote platvormiga ühildada. Parki- Ühistud pidurdavad eest. Koostöös kaubandusjuhiga annab sisendit ning viib ellu globaalse miskoht võib asuda ka avatud kaubandusstrateegia. maa-alal, näiteks mingil plat- Kõivu sõnul on kortermajade sil või tänava ääres, ja seal teeb juurde kuuluvates parkimisma- CV inglise keeles saada aadressil [email protected] hiljemalt 16.12.2020 Barking parkimiskontrolli pu- jades korteriühistute vastuseisu hul koostööd Ühisteenuste ja tõttu parklakoha omanikul siis- Europargiga. ki raske oma kohta välja üürida. Inimene, kes elab kesklinnas, Seetõttu on kortermajade park- aga sõidab hommikul tööle mu- laid Barkingu süsteemis Tallin- jale, võib oma autokoha tööl ole- nas vaid kümmekond. ku ajaks anda rendile neile, kes “Mõnikord on meile öeldud, tulevad mujalt kesklinna tööle et korteriühistult pole luba vaja, ja vajavad parkimiskohta. siis oleme saanud koha kohe ära Barkingu juht Kustas Kõiv ühendada ja tagantjärele po- rääkis, et parklakoha omanik le ka sellega probleeme olnud. teenib kuus keskmiselt 70–100 Kui aga keegi hakkab nõudma, eurot lisatulu, aastas kokku et kindlasti peab olema korte- KOOLITUSKALENDER 1200 eurot. Kõige suurem sum- riühistu luba, siis tavaliselt ei ma, mida väga heas asukohas jõua me kuhugi. Kui ka tehak- FINANTSUUDISED.EE Tallinna kesklinnas parklakoha se korteriühistu koosolek, siis omanik kuus on teeninud, ula- on seal keegi, kes arvab, et tema 15. Ettevõtte finantside tub 240 euroni. Sealt läheb aga privaatsust rikutakse, kui mõ- DETSEMBER analüüsimine maha Barkingu komisjonitasu, ni inimene väljastpoolt ühistut mis laias laastus, olenevalt par- tuleb parkima,” kirjeldas Kõiv Ettevõtte finantsnäitajad kõnelemanelema kimiskorralduse keerukusest, ühistutes valitsevat meelsust. jääb 30% tasemele. “Samas ole- Kui on tegemist väikse kor- me nõus pakkuma ka paindli- termajaga, on asju lihtsam aja- Paavo Siimann kumaid tingimusi, kui on vä- da, sest ühistu liikmetelt saab ga suur plats väga heas asuko- üldjuhul nõusoleku ladusa- 468 € (562,80 € km-ga) has,” ütles ta. malt kätte. €

Üürikorteriga võrrel- si Kristiine linnaosas, ütles, et potentsiaal- JUHTIMINE ne investor võiks mõelda nii, et kui täishõi- des on hea see, et kui vatuse korral oleks garaažiboksi üüri suhe 16. Eduka enesejuhi oskused eelmise üürilise kass investeeringusse 14–15% aastas, siis reaalne DETSEMBER Neuroteadused ja psühholoogia tootlus ehk võttes arvesse ka kulu kuulutu- kraabib mööblit, koer se avaldamisele ja tootlust vähendavat aja- enda kasuks tööle närib nurki või laps jook- kulu üürilise leidmiseks jääb 12–13% piires- se. Kulutuste poolelt on garaažiboksi oma- seb ringi, marker vastu nikul vaja veel tasuda 50–100eurone ühistu seina, siis garaažiinvesto- aastamaks, elekter ja mõnikord ehk ka uus Eva-Maria Kangro tabalukk panna. Renoveerida pole aastate ril sellised riskid täielikult jooksul tal neid vaja olnud. 449 € (km-ga 538,80 €) “Allkirjastasin just aastase lepingu ja an- € puuduvad. nan täna garaaži üle. Leidsin üürilise kin- kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark nisvaraportaalis kahe nädalaga ja liiga pal- ju vaeva ma üürilist otsides ei pidanud nä- gema. Kui otsimisega oleksin rohkem vae- JUHTIMINE kümme aastat tagasi, on praegune tootlus va näinud, siis oleksin ka kiiremini leid- Läbirääkimistee ppraktikumraktikum 12–13% aastas ja nende rendihind sõltub ka nud. Ma lasin ka hinda veidi alla,” rääkis ta. 19. linna parkimise tsoonidest. Kui aga praegu Toompargi sõnul pole summad garaaži JAANUAR edasijõudnutelele osta parkimiskoht maa alla, siis jääb toot- rendist nii suured, et selle nimel liiga palju lus 4–5% piiresse. tasuks vaeva näha ja pingutada. “On tähtsa- Edukast läbirääkijastst suurepäraseksuurepärasekss matki teha,” ütles ta. Kodukontori ajastu mõju Ajutiselt midagi boksis hoiustada soo- Konsult Kinnisvara OÜ omanik ja maakler vijaid ta ei eelista, sest siis on jälle vaja paa- Martti Juse, kes abistab oma kliente korteri ri kuu pärast uue üürilise otsimiseks aega Jakob Saks juurde kuuluvatele vabadele parkimiskoh- kulutada. Üks leping on aga püsinud juba tadele üürilise leidmisega, ütles, et nõudlus seitse aastat ning palju on olnud ehituset- on kesklinnas kokku kuivanud. tevõtjaid, kes pikemat aega oma materjale € 459 € (550,80 € km-ga) Kui mõni aasta tagasi võis Rotermanni ja seadmeid garaažis ladustada soovivad. parkimismajas asuva parkimiskoha eest Ju- Üürikorteriga võrreldes riske vähem se sõnul küsida kuutasuks lausa 100 eurot, KAUBANDUS.EE siis praegu sellise hinnaga soovijaid ei leia. Igaüks võiks mõelda, et kuna summad on “Nõudlust on vähem ja piirkonnas on nii väiksed, siis kas see mäng väärib küün- 26. Edukas müük Amazonis palju ärimaju. Praegu saaks 70 euro eest ehk laid, arutles Toompark. Üürikorteriga võr- JAANUAR parkimiskohale üürilise,” nentis ta. reldes on hea see, et kui eelmise üürilise Vältige kulukaid eksimusi Parkimiskoha hind Rotermannis on ca kass kraabib mööblit, koer närib nurki või müües Amazonis! 22 000 eurot ja kui seda 70 euro eest kuus laps jookseb ringi, marker vastu seina, siis rendile anda, siis aastaseks tootluseks teeb garaažiinvestoril sellised riskid täielikult see veidi alla 4%. Samas andes 10 000eu- puuduvad. Mihkel Moosel roseid garaažibokse kesklinnas üürile ca Üürilistel üldjuhul pole ka mingeid eri- 50eurose kuutasuga, on tootlus 6%. soove, peaasi, et elekter on olemas. Kristii- 439 € (526,80 € km-ga) Peamiselt otsib Juse huvilisi kinnisva- nes on Toompargi sõnul garaažiboksi hin- € raportaalide kaudu ja teeb lepinguid tava- nad 6000–7000 euro ringis. Garaaž on üüri- liselt aastaks, kuid viimasel ajal kiirelt uut liste hulgas nõutud siis, kui see on turvaline üürilist leida pole võimalik ja järjest pike- ja hea ligipääsuga, sisemine ilu ja seina värv Info ja registreerimine: Äripäeva Akadeemia | tel: 667 0439 nev vakantsusperiood sööb tootlust. pole üldse oluline. Pigem võiks tema sõnul e-post: [email protected] | akadeemia.aripaev.ee Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, olla garaaž maa peal, et õhk liiguks, sest kes juba aastaid omab mitut garaažibok- maa-aluses garaažis võib niiskus liiga teha. Nr 107 (6405) 3. detsember 2020

TESLA INVESTOR TOOMASE BLOGI Musk: me ei tohi usaldust kaotada

Tesla tegevjuht Elon Musk hoia- Põrsast kotis ma ei osta, tas oma töötajaid, et viimased hoiaksid kulud kontrolli all ja ettevõte säilitaks kasumlikku- se. Vastasel juhul saabub Tesla aktsia krahh, lisas ta. aga saunaaktsiat küll Elektreki ja CNBCni jõudnud et- tevõttesisesest meilivahetu- sest selgus, et Muski hinnangul Mida muud pimedal talveajal teha kui sukelduda kahe uue on Tesla kasumlikkus praegu 1 Investor Toomas on Äripäeva välja protsendi juures väike ja inves- mõeldud tegelane, aga tema käsu- börsiletulija aktsiapakkumistesse. Korraga on Nasdaqi First Northi torite ootused Teslale on väga tuses on reaalne raha, mida ta in- vesteerib inants turgudele. Too- suured. mas alustas tegevust 2002. aasta nimekirjaga liitumas kaks noort Eesti ettevõtet. “Kui vaadata meie kasumlik- alguses, mil tema käsutusse anti in- kust, on see olnud viimase aas- vesteerimiseks miljon krooni. Too- Need ettevõtted on globaalse haardega fil- kuski börsisüsteemi teade, et novembris ta jooksul 1 protsendi juures. In- mase investeerimisotsused lange- TASUB TEADA sai ettevõtte 41 528 eurot müügitulu. vestorid annavad meile väga tab Äripäeva börsitoimetus. mi- ja mängutootja Imepilt AS ja unikaal- Aktsiate enampakkumised se kolm ühes sauna tootja Saunum Group palju usaldust. Kui mingil het- Meedia irma sihib kõrgele AS. Imepilt ja Saunum on oma tegevusalalt Saunum Group AS kel me selle usalduse murrame, PORTFELL nii erinevad ettevõtted, et neid omavahel Pakutakse kuni 106 000 aktsiat. Ettevõt- Teine börsilepürgija Imepilt on Eestis siis lömastab see aktsia, nagu Kuidas läheb võrrelda on võimatu. Ühist on neil ainult tel on õiguse suurendada pakutavate aktsia- täiesti omalaadne ettevõte ja tema tulevi- sepavasar lömastab su lee!” Toomase see, et mõlemad on alla 10 aasta tegutse- te arvu 70 000 aktsia võrra, kokku kuni 176 kupotentsiaali on raske hinnata juba see- selgitas Musk töötajatele saa- nud ja kahjumis ning mõlemad on otsus- 000 aktsiani. tõttu, et siinmail pole ettevõtteid, mis sa- detud e-mailis. investeeringutel? tanud jala börsi ukse vahelt sisse pista. Märkimine 1.–9. detsembrini. mas valdkonnas tegutseksid. Imepilt on Tesla on viie kvartaliga kasumit nädala algusest Saunum on tegutsenud kuus aastat, Aktsia hind 2,84 eurot – 0,10 eurot nimi- filmi- ja mängutootja, mille idee on luua teeninud ja aktsia väärtus on Imepildil on käimas kaheksas aasta. Sau- väärtus ja 2,74 eurot ülekurss. lugu koos tegelastega ning lasta sellel lool enam kui viiekordistunud. “Me +1,78% numi müügitulu oli eelmisel aastal 16 000 Dividendi esimese viie aasta jooksul ei lahti rulluda globaalselt erinevates mee- jätkame kiiret kasvamist ja ku- maksta, sest raha kulub tootmis- ja müügi- lude kontrollimist,” ütles Musk aasta algusest ja kahjum 81 000 eurot. 2020. aasta küm- diakanalites: mobiilimängudes, animee- ne kuu jooksul teeniti müügitulu 192 000 mahtude kasvatamisele. ritud mängufilmides-seriaalides ja lõpuks oktoobris pärast kvartalitule- eurot (millest on maha arvatud kompo- ka teemaparkides. Koostööleping on teh- muste teatamist. +9,3% nentide müügitulu, mis on müüdud koos- Imepilt AS tud globaalse filmilevi ettevõtte Kalei- Tesla turuväärtus on jõudnud väärtus 380 161,48 eurot. tetehastele). Pakutakse kuni 375 000 aktsiat. doscope Film Distributioniga. juba enam kui 500 miljardi dol- 74,3% aktsiad: Apple, Imepildi käive eelmisel aastal oli 74 Märkimine 30. november–11. detsember Ise nimetab ettevõte sellisel viisil too- larini. Viimase 12 kuuga on akt- Baltic Horizon, Berkshire 000 ja kahjum 84 000 eurot. Käesole- Aktsia hind 4 eurot – 0,10 eurot nimiväär- detud jagatud sisu nn sisukimbuks. Sisu- sia hind tõusnud 770 protsenti. Hathaway, Danske Bank, val aastal on neil esimese poolaasta käive tus, 3,90 eurot ülekurss. kimp põhineb ühel teemal, esimene neist EfTEN Real Estate Fund III, 1970 ja kahjum 50 780 eurot. Dividende saab maksta 2021. majandus- valmiv “Ohtude saar”. Järgneva kümne Equinor, EWZ, Facebook, Jah, innovatiivseid kasvuettevõtteid on aastast, dividendipoliitikat veel ei ole. aasta jooksul tehakse kokku kolm uut al- PANE TÄHELE Leroy Seafood, LHV, Micro- palju keerulisem hinnata kui pikka aega gupärast lugu ehk sisukimpu. Salesforce ostis 28 miljardi dol- soft, Ryanair, Swedbank, tegutsenud ja stabiilseid ettevõtteid. Kas- Suur risk on aga kasutajate eelistus- lariga sõnumirakenduse Slack. Tallink, Tallinna Sadam, Tesla vuaktsia puhul ei ole ettevõte veel kasu- roopa turgudel (nende hulgas Rootsi, Nor- te muutumine – ühest mängust-tegela- 12,9% võlakirjad mis toote arenduskulude ja ettevõtte laie- ra, Saksamaa ja Poola). sest tüdinetakse kiiresti ja tahetakse teist USA dollar kaupleb euro suh- 5,6% ühisrahastus nemiskulude tõttu. Nii tuleb vaadata hoo- – ning konkurents mängude, filmide ja tes 2,5 aasta madalaimal tase- Nišitoode, mida ostjad nõuavad 5% raha pis müügitulu kasvu, sest see näitab ette- sarjade vahel on äärmiselt tihe. Klientide mel. võtte tulevikupotentsiaali kõige rohkem. Saun ise on teatavasti nišitoode, sest ena- lojaalsus pole selles sektoris püsiv. Prae- Viimased tehingud Kui müük ei kasva, siis ilmselt pole nõud- mikul inimestel sauna pole ja paljud ini- gu tundub Imepilti investeerimine mulle BlackBerry aktsiat lennutas Ostis 20. novembril lust selle toote järele. Vaadates Saunumit, mesed ei taha ka, sest lihtsalt ei oska kuu- tundmatus kohas vette hüppamisena. teade koostööst Amazoniga. 20 Adobe aktsiat hinnaga siis ligikaudu 12kordne kasv müüginumb- mas kabiinis istumisest lugu pidada. Aga Märkisin Saunumit 465,2 USD. Tehingusumma rites meeldib mulle väga. need, kellele meeldib saun, tahavad seal Apranga käive langes no- 7845,76 € ja -tasu 17,91 €. 2020. aastal on Saunumi tootmismaht võimalikult hästi end tunda. Otsustasin näpuotsaga Saunumi aktsiaid vembris l29 protsenti. Ostis 28. oktoobril 154 600 seadet aastas. 2021. aasta eesmärk Hea märk Saunumi toodete kasvavast märkida ja minu tees on see, et panustan LHV Groupi aktsiat hinnaga on toota ja turustada 1500–2000 seadet nõudlusest on see, et kliendid ise laiast kiirelt kasvava innovatiivseid nišitooteid 14,10 eurot. Tehingusumma ning müüa 500–1000 keriste automaatika maailmast Saunumi üles otsivad ja ostu- tegevasse ettevõttesse, millel on käega- INVESTORI KALENDER 8425,04 € ja -tasu 0 €. komplekti. 2022. aastal plaanib ettevõte soovi avaldavad. See tähendab, et toote ka- katsutav nõudlus selgelt näha numbrites, 3. detsember toota ja turustada 3000–4000 seadet. sutajad on kuskil oma sõpraderingilegi head tulevikuväljavaated ja läbipaistvus Euroopa Keskpank SINU ARVAMUS Lisaks on valmimisjärgus Saunumi en- uudset saunaelamust pakkunud ja nii tu- finantsandmete esitamisel (müüginumb- üldnõukogu kohtumine Kommenteeri Tooma- da seadmete juhtimisautomaatika aren- rundab toode end ise. rid igal kuul lisaks kvartaliaruannetele). 7.–13. detsember se investeerimisotsuseid, dus, millel on turgu lisaks Saunumi klien- Ettevõtte asutaja ja innovaatilise sauna- Olen siiski konservatiivne ja kahjumis PRFoods jaga oma kogemusi või esita tidele ka teiste firmade keriseid ostva- kerise idee leiutaja Andrus Vare lubas olla ettevõttesse ma suuri summasid ei soo- aktsionäride koosolek küsimusi veebilehel aripaev. te klientide seas. Saunumi kaubamärki ja näoga investorite poole ning lisaks kvar- vi paigutada. Märkisin eile 353 aktsiat ja 11. detsember ee või e-kirjaga aadressil toodete ainulaadsust plaanib ettevõte es- taliaruannetele jagada infot ka igakuiste maksin koos kolmeeurose märkimistasu- Coop Pank [email protected] majoones tutvustada Põhja- ja Kesk-Eu- müüginumbrite kohta. Just teisipäeval lae- ga kokku 1005,52 eurot. müügitulemused

KUULA Investor Toomase tund teisipäeviti kl 11.00 raadio.aripaev.ee | ÕPI Kasvuaktsiatesse investeerimise kiirkursus 16. detsembril pood.aripaev.ee

NÄDALA GRAAFIK BÖRSINÄDAL | 26. november–2. detsember

aktsiaindeksid viimane väärtus muutus, % Tallinna börs OMX TALLINN aktsia sulgemis- nädala aasta LHVga ratsa rikkaks S&P 500 3662,45 0,7 52 nädalat hind, EUR muutus, % algusest, % Tallinna börsi üldindeks, kajastab põhi- ja Dow Jones 29824,23 -0,3 lisanimekirja aktsiate liikumisi. LHV aktsia alustas nädala algu- Investorid kuue kuuga Nasdaq 100 12433,80 1,4 Arco Vara 1,16 0,0 0,0 ses kiiret tõusu ja kerkis päe- Stoxx 600 391,58 -0,4 Baltic Horizon Fund 1,147 -0,2 -15,3 nädala muutus 42% rikkamad 1301,08 +7,2% vaga 7%. LHV aktsia hind eurodes Hang Seng 26532,58 -1,3 Baltika 0,196 -3,4 48,2 1390 LHV maaklertegevuse juht Nikkei 16130,47 -0,6 Coop Pank 1,12 3,7 2,4 Sander Pikkel ja Swedbank 17,5 Vene börsiindeks RTS 1335,44 2,5 EfTEN Real Estate 1280 Marketsi finantsturgude vald- 17 VIX indeks 20,79 Fund III 18,6 1,1 2,8 konnajuht Andres Suimets üt- Ekspress Grupp 0,665 -0,7 -18,2 1170 lesid, et praegu on ostupoo- kütused USD/bbl Harju Elekter 4,96 0,8 17,8 16 1060 lel jaeinvestorid ja käive pole WTI toornafta 45,51 -0,0 LHV 17,5 3,9 49,2 iseenesest suur. Pikkel lisas, et Brenti toornafta 48,35 0,4 Merko Ehitus 9,4 2,2 -0,9 950 kiire tõusu taga on olnud akt- 15 Nordecon 1,12 5,7 8,7 02 1210080604 sia väike likviidsus ja suur os- väärismetallid USD/unts (unts = 31,105 g) Skano 0,418 14,8 0,0 perioodi kõrgeim1374,35 tuhuvi. kuld, COMEX 1828,51 2,2 PRFoods 0,366 3,4 -21,7 perioodi madalaim971,3 14 Tõusu tõttu sai paari tunni- plaatina, NYMEX 1009,774 4,8 Pro Kapital 0,745 1,4 -46,0 ga 63 000 eurot rikkamaks Tar- pallaadium, NYMEX 2408,733 -0,7 Silvano Fashion 1,61 13,4 -27,7 tu ettevõtja Neinar Seli, kes os- 13 hõbe, COMEX 23,94 5,6 Tallink 0,724 5,8 -26,4 Silvano Fashion Group tis eelmisel nädalal sõbra käest Tallinna Kaubamaja 9,08 2,3 1,1 70 000 LHV aktsiat. “Sõber üt- valuuta Tallinna Sadam 1,825 2,5 -7,6 +13,38% 12 les mulle, et on juba küllalt tee- USA dollar 1,209 1,0 Tallinna Vesi 13,15 2,7 12,4 01.06.2020 02.12.2020 Jaapani jeen 126,34 1,5 ninud LHV aktsiatega, teeni si- Ignitis grupė na nüüd edasi,” rääkis ta. ALLIKAS: NASDAQ TALLINN Suurbritannia nael 0,906 0,8 Vene rubla 90,838 0,1 LOE VEEBIST Värsked börsiuudised ja turuülevaade: aripaev.ee/investor Rootsi kroon 10,273 1,2 ALLIKAS: REUTERS KELLA 17 SEISUGA –1,43% reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 3. detsember 2020 [email protected] REKLAAM Neljapäev, 3. detsember 2020 nr 107 (6405) 8,90 eurot

Kingitus, mis tuleb südamest

Nüüd AQVA spaa kinkekaardid saadaval ka e-poes www.aqvahotels.ee. Lisaks saab kinkekaarte osta AQVA hotelli vastuvõtust 24 h või telli kinkekaart aegsasti posti teel koju: [email protected]. Summalisi kinkekaarte saab ka Estraveli ja Wris reisibüroo kontoritest Tallinnast, Tartust, Pärnust, Jõhvist ja Kuressaarest. Kingi oma lähedastele spaaelamus

AQVA Hotel & Spa Rakveres ootab Sind. Vaata www.aqvahotels.ee, Parkali 4, 44308 Rakvere, Tel 326 0000