Harjumaa Aasta Õpetajad 2011 Sel Aastal Pälvivad Harjumaa Aasta Õpe- Taja Tiitli 15 Haridustöötajat Üle Kogu Harjumaa

Viimsis algas teatrihooaeg >> Loe lk 9

Tiraazv 7490 nr 17 (328) 7. oktoober 2011 Millest räägib valla vapp? Loe lk 3

Selgunud on Harjumaa aasta õpetajad 2011 Sel aastal pälvivad Harjumaa aasta õpe- taja tiitli 15 haridustöötajat üle kogu Harjumaa. Pidulikul vastuvõtul Estonias tunnustab Harju maavanem tublisid Har- jumaa õpetajaid koos Püünsi Põhikooli tantsu- ja Viimsi Kooli laululastega. Li- saks tänatakse ka kõiki Harjumaalt eel- nimetatud tiitlile esitatud nominente. Aasta õpetaja tiitliga tunnustamise eesmärk on tõsta esile ja tutvustada üld- susele enim kolleegide, õpilaste ja ka las- tevanemate poolehoiu võitnud õpetajaid, haridusasutuste juhte ja teisi haridustöö- tajaid. Nominatsiooni ja tiitli pälvinute töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arene- nud isiksusteks ning positiivselt mõjutanud haridusasutuse, piirkonna ja Eesti elu laie- malt. “Minu austus ja tänu läheb kõikidele õpetajatele, kellele on nende amet kut- sumuseks. Õppeaine saab elu sisse tänu inimesele, kes seda edasi annab. Inspiree- rivaid õpetajaid on vaja iga lapse ellu, kuna just nemad aitavad väärtustada haritust, mis kujundab lapse maailmapilti ning suh- tumist teistesse inimestesse ja ümbritse- vasse keskkonda,“ sõnas Harju maavanem Ülle Rajasalu. Elle Toper. Jana Rebane. Harjumaa aasta õpetaja 2011 tiitli pälvisid: Terje Urbanik, Keila-Joa Sanatoorse In- ternaatkooli ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja; Harjumaa aasta õpetajad Anne Tanne, Kehra Gümnaasiumi ini- mese- ja kunstiõpetuse õpetaja; Sel nädalal, õpetajate päeva eel kuulutati välja Harjumaa aasta õpetajad, kelle seas on kaks pedagoogi Viimsi vallast: Signe Täll, Kuusalu Keskkooli klassiõpe- Elle Toper, Viimsi Kooli klassiõpetaja, mudilas- ja lastekoori dirigent ning näiteringi juhendaja, ja Jana Rebane, Viimsi Laste- taja; aedade Astri Maja lasteaiaõpetaja. Mariina Paesalu, Lagedi Põhikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja; Kaie Ehrpais, Nissi Põhikooli kunsti, kä- usaldanud väga tublile noorele muusikaõpeta- saatel,” räägib dirigent. Nüüdseks on mudilas- sitöö ja kodunduse õpetaja, performance- jale, kellele ta on toeks ja abiks. kooris lapsi juba ligi 70. Pühendunud ringi juhendaja; Elle Toper on 4. klassi klassiõpetaja. Tema Elle Toper juhendab ka laste näiteringi, mis Kaja Sarapuu, Oru Põhikooli eesti keele õpetaja klassis on 23 last, lisaks üks, kes elab ja õpib on tema sõnul üsna staažikas ning kasvas välja ja kirjanduse õpetaja, Eesti Emakeeleõpe- Iirimaal ning keda saab juhendada interneti teel kunagistest klassidevahelistest isetegevusüle- tajate Seltsi juhatuse esimees; õib öelda, et Elle Toper on Viimsi Kooli ja kes aeg-ajalt käib siin vastamas. vaatustest. Enel Pärs, Paldiski Gümnaasiumi eesti Vlegendaarne õpetaja, sest ta on kaasa tei- Oma elu koolilastele pühendanud õpetaja “Pole olemas lapsi, kes ei saa oma häält la- keele ja kirjanduse õpetaja, koolilehe toi- nud kooli neli kolimist. “Muuseumi maja, siis ütleb, et nii ammu, kui ta ennast mäletab, soo- valt kuuldavaks teha, on neid vaja vaid juhen- metuse ja karjääriõppe nõustaja – esitatud Männi tee oma – Kirovi kolhoosi ehitis –, siis vis ta õpetajaks saada. “Kooliaeg oli mul väga dada, õpetada, harjutada,” ütleb ta. Näiteringis tunnustamiseks ka vabariiklikul tasandil; suur kool ja nüüd Karulaugu,” loetleb ta ja li- armas, mul olid toredad õpetajad, sai väga palju on lapsi umbes 30. “See arv on üsna suur sel- Livia Roomets, Ruila Põhikooli loo- sab, et suurest koolist Karulauku sattus ta see- koos tehtud ning oli ka muidugi lemmikõpeta- leks, et leida repertuaari, kus iga laps saaks oma dusainete õpetaja – esitatud tunnustami- tõttu, et tal oli siis just 3. klass, kui see maja ja.” osa. Seetõttu olemegi kasutanud oma lavastus- seks ka vabariiklikul tasandil; valmis, ja kõik kolmandad viidi Karulauku. tes palju laule,” räägib näiteringi juhendaja. Kersti Vissov, Saku Gümnaasiumi geo- Mudilaskoor ja näitering Aasta jooksul õpitakse mitu asja selgeks. graafia õpetaja; Gina Uustalu, Saku Lasteaia Päikesekild Ida-Virumaalt Viimsisse Õpetaja Toper on pikka aega juhendanud Kõigepealt sügisel õpetajate päeva puhuks – lasteaiaõpetaja; Elle Toper tuli Viimsisse õpetajaks 1974. aas- 40-lapselist mudilaskoori. “Kooritöö on väga see on sageli sõnalis-muusikaline põimik, mõ- Kristi Läänesaar, Saue Gümnaasiumi tal. Enne seda töötas ta Tartu Pedagoogilise palju positiivseid emotsioone pakkunud ja pole nikord ka lühinäidend. Siis tuleb isadepäeva inglise keele õpetaja; Kooli lõpetamise järel väikeses 8-klassilises olnud küsimust, et lapsed ei taha kooris laul- esinemine, seejärel jõulunäidend. Igal keva- Krista Savitsch, Tabasalu Ühisgümnaa- maakoolis Pagaril, Jõhvi lähedal. “Kuna minu da,” ütleb ta. Lauluisu aitavad koos hoida head del toimub teatrifestival, millest osa võetakse. siumi saksa keele õpetaja, IT-tugiisik; sealne direktor asus tööle Viimsisse, siis mõne tulemused, laululaagrid, väljasõidud ja muidugi Selleks õpitakse juba veidi suurem näidend Marje Hiie, Vasalemma Põhikooli vene aasta pärast, kui siin koht tekkis, kutsus ta mu osalemine laulupidudel. 18 aastat on tema mu- ja tehakse koostööd muusikaõpetaja Age ja keele ja parandusõppe õpetaja; siia tööle,” meenutab ta. Et Pagaril jäi kool dilaskooril olnud väga tihedad sidemed Soo- tantsumeister Maidoga. Koostöös etendused Jana Rebane, Viimsi Lasteaedade Astri väga väikeseks (nüüdseks on see juba palju me Ylivieska linna ühe kooli mudilaskooriga. valmivadki. Kostüüme on aidanud teha nii Maja lasteaiaõpetaja; aastaid suletud), siis nõustus ta hea meelega. Soomlased on selle aja jooksul käinud kõikidel lapsevanemad kui ka kooli käsitööõpetajad ja Elle Toper, Viimsi Kooli klassiõpetaja, Pagaril oli Elle Toper 7 aastat, ülejäänud aja on meie laulupidudel ja meie lapsed vastukülas- teisedki õpetajad. Abi on selles osas viimastel mudilas- ja lastekoori dirigent, näiteringi Kesk-Eestist Koeru lähedalt pärit naine õpeta- käigul nende kevadkontsertidel, kus meie kahe aastatel järjest rohkem koolist saadud. juhendaja. nud Viimsis, kaugõppes omandanud Tallinna kooli koorid andsid ühiskontserdi. Näitering on esinenud oma mõlemas koolis, Tänuüritus Harjumaa aasta õpetajatele leidis aset 5. oktoobril Rahvusooperis Esto- Pedagoogilises Instituudis kultuuritöötaja eri- “Need on olnud äärmiselt vahvad kontsert- huvikeskuses, lasteaedades, ka linnakoolides. nia ja toimus Harju Maavalitsuse, Harjumaa ala, lisaerialaks koorijuhtimine. reisid, mis sellest, et Ylivieska asub Helsingist “Repertuaari leidmine on raske sellepärast, et Omavalitsuste Liidu ja Harjumaa Haridus- Kogu oma tööaja on Elle Toper olnud alg- ligi 700 km põhja poole. Nendest külaskäiku- iga laps tahaks peaosas olla, kuid kahjuks ei saa töötajate Liidu koostööna. klasside õpetaja, selle kõrvalt andnud algklas- dest on kooride laste vahel tekkinud väga palju alati kõrvalosagi, vaid peab kaasa tegema vaid sides ka muusikat ja juhendanud mudilaskoori sõprussidemeid. Alati lahkutakse nii Viimsist üldosades,” räägib Toper. Harju Maavalitsus ning näiteringi. Nüüdseks on ta mudilaskoori kui ka Ylivieskast lakkamatu pisaratevoolu jätkub lk 5 2 7. oktoober 2011

Kes võiks saada kodanikupäeva Spordi pearaha arvestus kolib aumärgi? Harju maavanem ootab ettepanekuid kodanikupäeva aumärgi kandidaatide internetti kohta Harjumaa omavalitsustelt ja ela- Kavandavatest muudatustest Viimsi nikelt 17. oktoobriks 2011. Kodaniku- valla laste ja noorte sporditegevuse päeva tähistatakse 26. novembril. toetamisel. Kodanikupäeva aumärgiga peetakse meeles kodanikke, kes oma tegevusega Viimsi vald toetab valla laste ja noorte spordi- on andnud märkimisväärse panuse ühis- tegevust Viimsi Vallavolikogu 13.02.2007 mää- konna elu ja kodanikukasvatuse edendami- ruse nr 12 “Spordikoolidele ja spordiklubidele seks. Kodanikupäeva tähistamise eesmärk toetuse andmise kord” alusel. Sel aastal (2011) on teadvustada kodanikuuhkust ning sel- toetatakse kokku 1294 Viimsi valla 7–19-aasta- leks olemise õigusi ja kohustusi. Koos ise- se lapse ja noore sporditegevust, kes on treeni- seisvuspäeva ja võidupühaga aitab see mas väga erinevatel aladel Viimsis ning samuti traditsioon kaasa aadete süvenemisele ja Tallinna linnas asuvates spordiklubides. Iga lap- säilimisele Eesti ühiskonnas. se ja noore treeningrühmas osalemise eest saab Maavanem esitab kandidaadid aumärgi- vastav spordiklubi või spordikool valla poolt komisjonile otsustuse tegemiseks. Ettepa- kehtestatud toetussumma, nn pearaha. Igal sügi- nekud vaatab läbi siseministeeriumi juurde sel teevad spordiklubid ja -koolid vormikohased loodud aumärgikomisjon, kellel on õigus rahataotlused järgmise kalendriaasta (sel sügisel välja anda 17 aumärki. Parima otsuse te- vastavalt 2012. aasta) tegevustoetuste saami- gemiseks on väga oluline, et ettepanekus seks. kajastuks kandidaadi nimi, kodakondsus ja statuudile vastav põhjendus tema tee- Uus digitaalne arvestussüsteem netest, panustest, tegevustest jne. Kuna Viimsi vald läheb sel sügisel üle digitaalsele ar- komisjoni liikmed reeglina kandidaate ei vestussüsteemile ja hakkab alates 2012. aastast tunne, ei ole võimalik ilma põhjaliku ja as- oma igapäevatöös kasutama pearaha arvestuse jakohase põhjenduseta esitatud kandidaati- infosüsteemi (PAI), mis on spordiklubidesse re- de osas otsust teha. gistreeritud õpilaste infosüsteem pearaha arves- Ettepanekud kandidaatideks tuleb esi- tuseks. PAI-süsteem on välja töötatud tarkvara tada hiljemalt 17. oktoobriks 2011 Harju firma AS Spinteki Tallinna Spordi- ja Noorsoo- Maavalitsuse aadressil Roosikrantsi 12, Tal- ameti tellimusel. Tallinna linn kasutab infosüs- linn 15077 või e-posti aadressil anne.vain@ teemi oma töös alates 2006. aastast ning süsteem mv.harju.ee. haldab ca 20 000 Tallinna lapse ja noore spordite- 26. novembril 1918. aastal andis Maa- gevuse rahalist toetamist. nõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse Viimsi vald ei ole seni oma töös sporditege- kohta, millega loodi esmakordselt juriidili- vuse korraldamisel digitaalset arvestussüsteemi ses tähenduses mõiste Eesti kodanik ning kasutanud. Kuid arvestades Tallinna linna ja sisuliselt oli tegemist Eesti riigi esimese ko- Viimsi valla spordiklubide integreerumise ula- dakondsusseadusega. Kodanikupäeva tä- tust – näiteks ülalnimetatud 1300 Viimsi lapsest histamise ning aumärkidega tunnustamise treenib 670 last Tallinna klubides ja samalaadne traditsioon sai alguse 1998. aastal. “liiklus” toimub ka vastupidisel suunal Tallinn – Kodaniku aumärgi statuut ning taotlus- Medalisaajad Viimsi valla meistrivõistlustelt suusatamises tänavu veebruaris. Foto Pille Konno Viimsi ehk juba aastaid toimib nn omavalitsus- vorm on leitav Harju Maavalitsuse kodule- piiriülene koostöö, kus spordiklubi töö toimub hel www.harju.ee/index.php?id=15226. Ettevalmistused üleminekuks n-ö mõlemal pool. Seetõttu on täiesti praktiline Harju Maavalitsus Tähtsad kuupäevad Spordiklubid esitavad 2012. aasta sporditege- vajadus edaspidi andmed ühildada ning kasu- l Spordiklubide taotluste esitamise tähtaeg vuse taotlused täna Viimsi vallas kehtiva korra tada ühist infosüsteemi ja sünkroniseerida vas- 01.11.2011 (sama mis Tallinnas) kohaselt, kuid üleminekuks andmebaasipõhisele tavalt ka sporditegevuse toetuse korda Viimsi l Lapsevanemate elektroonilise kinnituse te- arvestussüsteemile on juba praegu vajalikud et- vallas suhtes Tallinna linna korraga. gemise tähtaeg 01.10.–01.12.2011 (sama mis tevalmisavad tegevused. Kõik spordiklubid (nii Tallinnas) läbi veebikeskkonna www.eesti.ee Viimsis kui ka Tallinnas), kes täna juba kasu- Lapsevanema kinnitus on tähtis tavad oma töös http://pai.tallinn.ee/ keskkonda, Halvad, õigemini ebamugavad küljed uue süs- saavad oma klubi treeningrühmade nimekirja- teemi juurutamisel on, et iga uue süsteemi käi- mi juba mitu aastat kasutanud ja on sellega väga desse sisestada ka neis osalevad Viimsi valla vitamisel tuleb asjaosalistel õppida ära teatud hästi kursis. Väga paljudele spordiklubidele, Toimetus ootab kaastöid ja reklaame lapsed ja noored. toimingud andmebaasi kasutamisel: valla kul- kes enne pidid taotlusi ja ka aruandlusi tegema Hiljem on spordiklubil taotluse esitamiseks e-posti aadressil [email protected]. tuuri- ja spordiameti ametnikel, spordiklubi- ühtemoodi Viimsi vallale ja teistmoodi Tallin- vaja vaid teha väljatrükid. Andmebaas võimal- Kaastöid võib tuua ka otse toimetusse de treeneritel ning lapsevanematel. Eriti vajab na linnale, muutub edaspidi paberimajandus dab nimekirjad väljastada nii, et tekivad eraldi või saata postiga aadressile Nelgi tee 1, rõhutamist viimati nimetatud osapool – sest ühelaadsemaks. Jah, küll säilib nõue teha eraldi nimekirjad: Tallinna linnale ja vastavalt Viimsi taotlused ja aruanded Viimsi vallale ja Tallinna 74001 Viimsi, Harju maakond. just lapsevanema otsusest elektroonilise kinni- vallale esitatavad. tusena sõltub päeva lõpuks, kas lapse rahaline linnale, aga need saavad olema edaspidi sarna- Kõigil spordiklubidel, kes ei kasuta nimetatud Toimetusel on õigus kaastöid nende toetus jõuab spordiklubini või mitte. Elektroo- sed ning andmed on koos ühes infosüsteemis. andmebaasi, palume esimesel võimalusel võtta nilise kinnituse andmine eeldab arvuti ja inter- Ka lapsevanema jaoks muutub pilt ülevaat- ühendust Viimsi valla kultuuri- ja spordiameti- selguse huvides toimetada ja lühendada. netiühenduse kasutusvõimalust. Kui puudub likumaks, kui nii Viimsi kui ka Tallinna spordi- ga, et saada juhised andmebaasi kasutamiseks ja Vallaleht ilmub kaks korda kuus. igapäevane ligipääs arvutile/internetile, siis on klubid on edaspidi ühes andmebaasis. Infosüs- treeningrühmade nimekirjade sisestamiseks! Juulis leht ei ilmu. võimalik vajalikud toimingud teostada Viimsi teemi kasutamise mõte on võimalikult täpselt Siinkohal palve ja üleskutse kõigile Viimsi valla kultuuri- ja spordiametis, kus kohapeal ja ülevaatlikult pearaha toetuste üle arvestust valla lapsi ja noori treenivatele spordiklubidele: Peatoimetaja: Annika Poldre tehtud kirjalike nõusolekute, taotluste vms alu- pidada ning võimaldada (küll teatud määrani) palun sisestage Viimsi valla laste andmed oma tel 606 6864 sel teeb volitatud ametnik vajalikud toimingud paindlikkust, mis puudutab näiteks kalendriaas- treeningrühmade nimekirjadesse ning informee- andmebaasis. Samuti saab spordiklubi treener ta jooksul toimuvaid muudatusi treeningrühma- [email protected] rige ja vajadusel juhendage lapsevanemaid, kui- või esindaja, kes vajab abi, seda vallavalitsusest de nimekirjades. Edaspidi on võimalik, et pea- das teha elektrooniline kinnitus oma lapse osa- raha liigub ka kalendriaasta sees lapsega kaasa Toimetaja: Jüri Leesment seoses vajalike andmete sisestamisega või muu- lemise kohta spordi treeningrühmas! de küsimustega andmebaasi kasutamisel. Siin- – lapsevanem annab kalendriaasta jooksul and- Viimsi valla kodulehel www.viimsivald.ee/ tel 606 6833 kohal palume nii spordiklubide treeneritelt kui mebaasile infot, kui tema laps lõpetab treenin- sporditegevuse-toetamine/ asub otselink riigi- [email protected] ka lapsevanematelt mõistlikkust ja kannatlikust gu ühes spordiklubis ning soovib jätkata teises portaali www.eesti.ee keskkonda lapsevanema- vallaametnike suhtes, kes ka ise süsteemi kasu- klubis. tele elektrooniliste kinnituse tegemiseks. Samas Väljaandja: Viimsi Vallavalitsus tamist õpivad. Hetkel on veel kinnitamata uus infosüsteemi on ka muu oluline info seoses spordiklubide Trükki toimetanud: Meedium OÜ Olgu siinkohal veel kord mainitud, et spor- kasutuselevõtuga kooskõlas olev “Viimsi valla pearahatoetustega. Makett: Dreamers OÜ dipearahade toetusi saavad ja neid kasutavad sporditegevuse toetamise kord“ ning vastavad Kõik küsimused on väga teretulnud! sihtotstarbeliselt spordiklubid. taotluse ja aruande vormid, kuid see on kavas Lisainfo: tel 606 6866 Marje Plaan, marje. Ajalehe järgmine number ilmub kinnitada Viimsi Vallavolikogu poolt 8. no- [email protected]; tel 606 6980 Tiia Tamm, Paberimajandus ühesuguseks vembril 2011. aastal. 21. oktoobril [email protected]; tel 606 6874 Ott Kask, ott. Head asjad uue süsteemi kasutuselevõtuga on, Kõik uue korra materjalid saavad olema kät- [email protected] et paljud spordiklubid ja nende treenerid, kes tesaadavad Viimsi valla kodulehel: www.viim- Viimsi Vallavalitsuse treenivad täna ka Tallinna lapsi, on infosüstee- sivald.ee/sporditegevuse-toetamine. kultuuri- ja spordiamet 7. oktoober 2011 3

Millest räägib valla vapp? Küttekulude Laineharjad, paat ja vaa- kel asub valla vapp, sümboli- lad. “Imetlen alati vai- seerides seeläbi merega ümb- ümarlaud mustunult ilusates Eesti ritsetud Viimsi valda. Küttekulude teemal kutsutaks vallamajas kokku lipu värvides Viimsi valla ümarlaud. vappi, mis minu jaoks on Meremehesõlmedega pea sama tähtis kui riigi- ametikett Läheneb karm talv. Jaanuari-veebruari ilmaprognoosid vapp,” kõlab lause ühe Lisaks vapile ja lipule on merest räägivad temperatuurist kuni –30 kraadi pakast. Tahab siinkirjutaja suust. Meie inspireeritud vallavanema ameti- keegi meist ette kujutada nende kuude küttearveid? Ilm- valla vapi sümbolid räägi- kett. Kett koosneb 13 hõbedaga selt ei taha, kuid maksta tuleb. vad koduvalla huvitavast raamitud ja lihvitud paekivisõõ- Oleme Viimsi Vallavalitsuse poolt mitmel korra püüd- ajaloost, vapil on oma rist, mida ühendavad omavahel nud arendada koostööd erinevate firmadega energiasääs- sügav sisu ja tähendus. 13 hõbedast meremehesõlme. tude tagamiseks. Võimalusi ei ole kahjuks palju, kuid olu- Kuna meilt on korduvalt Paekivi ja sõlmed sümboliseeri- kord pole lootusetu. Peame langetama õigeid otsuseid, et küsitud vapi tekkelugu, vad Viimsi vallale iseloomulikku oleksime võimelised arveid tasuma. siis avame siinkohal mõ- maa ja mere ühtsust. Seekordse ümarlaua äärde ootame oma valla inime- ned killud. si, kes on ühel või teisel moel oma kodusid remontinud, Viimsi vaalad et energiasäästu saada. Mõnes kortermajas on olnud edu Viimsi vald asub mere ääres, Viimsi vald annab välja kahte suurem, teises vähem. Aalüüsime koos, mis läks valesti, tegelikult võime öelda, et mere tunnustust-autasu: Viimsi vaal et teised ei peaks samu vigu kordama. Lisaks terendab sees. Meri on aegade algusest ja Viimsi vaalapoeg. Viimsi kõikide silme ees KREDEX, kes võib õigete pingutuste peale kujundanud siinse piir- vaal antakse vallale osutatud eest premeerida korteriühistut osalise investeeringu taga- konna asustust ja kultuurilugu. eriliste teenete eest, vaalapoeg simaksega. Nii on ka valla sümboolika ja antakse kuni 26-aastasele noo- Sageli püüame leiutada jalgratast, mis tegelikult juba kõrgeimad tunnustused – au- kuda paate ja püüniseid ning Paadid ja laevad on teine rele silmapaistvate teenete eest sõidab. Seepärast vaatame ringi ja õpime nendelt, kes on tasud, nagu vaal ja vaalapoeg jätta inimesed merehätta. Me- element, mis aegade algusest on kultuuri, spordi või noorsoo- juba selle tee läbinud. Käisime õppereisil Gotlandil. Nen- – inspireeritud merest. rega ei mängita, öeldi vanasti, olnud Viimsi sümboliks, olgu töö alal, eduka kooli lõpetami- delt on palu õppida. Arutlegem, millised on nende koge- Peaaegu kümme aastat ta- merd peab austama, teab iga need siis purjepaadid, aerupaa- se puhul või muu silmapaistva mused, siis saame oma teed ise edasi minna. gasi, kui mõlgutati mõtteid viimsilane. did, traalerid, suured reisilaevad saavutuse eest. Vaal ja vaala- Kutsun ühise laua taha ka tuulikute kasutajaid ja päi- Viimsi sümboolika üle, seostas Meri ja meretee on põh- Tallinna lahel või kaatrid uute poeg on kõrgeimad vallapool- kesepaneelide tarvitajaid. Paljud hauvad oma peas mõtet vallarahvas Viimsi sümboolika justanud võõraste võimude moodsate villade sadamas. sed tunnustused. Viimsi vaala investeerida ühte neist roheenergia tootjatest, kuid ei tea peamiselt merega. Otsustati, et vallutusretki ja merelahinguid, ja vaalapoja autor on skulptor kumba. Samas oleks hea üheskoos uusi energiaid juurutada, vapil peaks olema kujutatud mida viimsilased on läbi sajan- Lipp ja laineharjad Seaküla Simson. Kuju legend sest kindlalt on odavam osta 10 tuulikut, kui ühe ostuga saab meri, paat ja kala. Kala siiski dite mitmeid kordi näinud ja ka Viimsi vapi värvid must ja sini- on seotud 1851. aastaga, kui hinnasoodustusi. Sama kehtib ka päikesepaneelide kohta. õnneks või õnnetuseks vapile kogenud. Mere äärde on püsti- ne vastavad riigilipu värvidele. siinsetes vetes ujus ringi küür- Usun, et aeg on küps ühistööks. ära ei mahtunud. tatud erinevatel ajastutel võim- Sinine tähendab ühtlasi merd, vaal. Vaala nähti Prangli saare Ümarlaud toimub 19. oktoobril kell 17 00 Viimsi Val- said merekindlusi, kehtestatud mis Viimsi valda ümbritseb. juures, ta ujus Aksi taga, kuni lavalitsuse ruumes Nelgi tee 1 II korrusel. Meri ja paat rangeid piirirežiime või rajatud Hõbedane lainelõikeline joon lõpuks uhtus meri uimase vaa- Enno Selirand Iidsed kauba- ja laevateed läk- kordonite võrgustikke. sümboliseerib nii laineharju la Rammu saare randa. Kalurid sid just siitsamast Viimsi kõr- Samas on siiski üks asi kui ka kaldale loksuvat vahust näitasid vaala raha eest Tallin- valt merest laia maailma. Läbi olnud kogu aeg muutumatu – lainet – ühel pool meri, teisel nas Kalarannas, kuni K. E. von aegade on meri andnud koha- Viimsisse tullakse elama mere pool maa. Valla vapi keskel Baer selle kaluritelt teadusli- likele kaluritele ja randlastele pärast. on kujutatud V-kujulist noolt, kuks uuringuks ära ostis. leiva lauale, võimaluse vedada Sajandeid oli see seotud mis üheltpoolt viitab Viimsile, Tänapäeval paikneb “Viim- nii ausat kaupa kui ka salasoo- kalapüügiga, tänapäeval on teisalt kujutab see laineharjal si vaala” skelett Peterburi Tea- LEADER la või kaubelda salapiiritusega. aga prestiižne mere ääres ela- sõitvat paati või laeva või ka duste Akadeemias. Meri võib olla ka halastamatu da ning omada võimalust me- randuva paadi nina. Viimsi Mailis Alt ja Alar Mik projektitoetused valla lipp on sinine, mille kes- Viimsi fännid – ta võib nõuda ohvreid, lõh- rel käia. Põhja-Harju Koostöökogu LEADER projektitoetuste taotluste vastuvõtu V voor.

Eesti maaelu arengukava 2007–2013 Leader programmi Sarikapidu Lille teel raames võtab Põhja-Harju Koostöökogu vastu projektitoe- 27. septembril peeti Lille Ehitus. Lille tee LA OÜ-ga on hoonesse on kavandatud 120 tuste taotlusi 18.–25. oktoobrini 2011. Taotluste (ka elekt- teel uue lasteaia sarika- üürileping sõlmitud 7,5 aastaks lapsele kõigi mugavustega las- rooniliste) vastuvõtmine lõpeb viimasel päeval kell 17. pidu, kus tulevad kohad hinnaga 7 eurot ruutmeeter, teaiaruumid, nagu muusika-, Kooskõlas meie kohaliku tegevusgrupi strateegia ra- 120 lapsele. millele lisandub käibemaks. võimlemis- ja söögisaal ning kenduskavaga 2011 ja 16.06.2011. aastal toimunud üld- Lille teele rajatav lasteaed on kuuele rühmale eraldi mängi- koosoleku otsusega avatakse kaks meedet – meede 2: Viimsi vallavanem Haldo Ora- hea näide, kuidas omavalitsus mis-, magamis- ja tualettruu- Ettevõtlus ja puhkemajandus; meede 3: Koostöökogu te- vas ütles, et Viimsis on riigi saab kaasata lasteaiakohtade mid. Lisaks on majal ka oma gevuspiirkonna noored. Kogu info taotlusvooru kohta on kõrgeim sündivus, mis on rõõ- defitsiidi vähendamiseks era- köök, arstiruum ja ateljee ning meie veebil www.leaderph.eu. mustav, kuid toob kaasa ka ko- Seinad juba püsti. sektorit. Valla kohustuseks on kõik vajalikud ruumid perso- Meetmete tingimuste üksikasjalikuks tutvustamiseks hustusi – Viimsis ootab laste- tagada lisaks lasteaia sisupool nalile. 1539 m² suurune hoone ning projektide edukamaks kirjutamiseks korraldame aiakohta täna veel ligi 500 last. “Lille tee munitsipaallasteaeda – lastehoid, õpetajad ja laste valmib 2012. aasta kevadel. info- ja koolituspäeva 12. oktoobril kell 16–20 Loo ale- “Järgmise kahe aasta jooksul loodame esimesed lapsed sisse alushariduse omandamine. Õuealale on planeeritud män- vikus Saha tee 13 Loo teeninduskeskuse II korruse saalis. saame aga koguni kaks uut las- saada järgmise aasta sügisest.” Aadressile Lille tee 23 guväljakud. Ootame eeskätt ettevõtjate ja noorte, samuti avaliku teaeda,” märkis Haldo Oravas. Hoone ehitaja on AS YIT valmivasse kahekordnsesse VT sektori ja kodanikeühenduste esindajate aktiivset osavõttu. Taotlejale pakume eelregistreerimise alusel konsultatsioone projektitoetuste taotlusvormide täitmiseks meie büroos Saha tee 13, Loo alevik. Eelregistreerimiseks pa- Vald sai rahvaarvult jälle rikkamaks lume saata teade e-posti aadressile margit.partel@gmail. com või [email protected]. Viimsi vald sai 67 vallako- abivallavanem Jan Trei. Ta nelikumad hetked. Kiitke oma V vooru projektitoetuste taotluste konsultatsioonide daniku võrra rikkamaks. pöördus beebide vanemate lapsi ning olge järjekindlad viimane päev on 17. oktoober 2011. Taotluste vastuvõtul Viimsi Huvikeskuses poole, rõhutades, et lapsevane- nende kasvatamisel. Tundke teostatakse esitatavate dokumentide tehniline kontroll ja tervitasid sügise alguse maks olemine on suur täiskoha- oma lapsest rõõmu, lugege tal- taotluse registreerimine. Kohapeal selgitatakse ka esma- nädalal uusi vallakoda- ga töö. “Heaks lapsevanemaks le muinasjuttu ning kasvatage kontrollil ilmnenud puuduste likvideerimise võimalusi. nikke ja nende vanemaid, ei saa keegi üleöö – see võtab temast väärikas kodanik,” soo- Soovitame kasutada ka Harju Ettevõtluse Arenduskes- vanavanemaid ning õde- aega ning palju kannatust,” vitas abivallavanem, kes ka ise kuse tasuta konsultatsioone. Konsultatsioonidele regist- sid-vendi abivallavanem rääkis Trei. “Mõistke last, olge on lapsevanem. reerimise info leiate veebiaadressilt www.heak.ee. Jan Trei ja vallavolikogu talle alati toeks, lohutage, kui Vallalt sai iga beebi kin- MTÜ Põhja- Harju Koostöökogu juhatus liige Mari Ann Kelam. vaja, kuulake, mis tal mureks. giks valla sümboolikaga su- Võtke lapsevanemaks olemist veniirlusika ja lapsevanemale “Lapsed on Viimsi visiitkaar- naudinguna. Leidke oma kiire Viimsi Ettevõtlike Daamide diks ja oleme selle üle uhked. elutempo juures ikka aega oma Assotsiatsiooni koostatud tita- Omavalitsus, kus sünnib palju lapsega tegelemiseks. Need on de deklaratsiooni. lapsi, on jätkusuutlik,” ütles Uued vallakodanikud. teie elu kõige siiramad ja õn- VT 4 7. oktoober 2011 Ühistransport ja teeremondid Viimsi valla kommunaal- seda lubavad. Hiljemalt 41. ametil on sügise hakul nädalaks peaks asfalteerimi- hulgaliselt uudiseid. ne teostatud olema. Siis saab kõigile liiklejatele avatuks lõik Raudteeliiklusest Ecolandist Randvere küla poo- AS-ile Milstrand kuulub Viim- le. Osa vaegtöid (haljastus jmt) si vallas 11,2 km pikkune raud- jääb 2012. aastasse. teelõik, mida mööda veetakse kütust. Eelnevatel aastatel, kui Kergliiklusteede kütusevedu oli tagasihoidlik, rahulolu analüüs oli ka rongiliiklus harv nähtus. Viimsi Vallavalitsus osaleb Nüüd, kus majandustegevus partnerina projektis “Transport Venemaaga on viimase poole Carbon IntenCities (TraCIt)”, aasta jooksul paranenud, on mille eesmärk on välja selgi- rongiliiklus taas intensiivis- tada ja jagada teadmisi, kuidas tunud. Milstrandi terminali vähendada CO2 heitkoguseid katkematu tööprotsessi tõttu transpordisektoris. Projekti raa- liiguvad raudteel tsisternvagu- mes korraldati Rattaretk 2011 nid ööpäev ringi. Öiste vedu- “CO2 Vaba Viimsi”. Ürituse de kohta on esinenud mitmeid eesmärk oli jalgratta propagee- kaebusi vedurivile pärast. rimine CO2 hulga vähendami- Vastavalt raudtee tehnokasu- seks ning vajaliku tagasiside tuseeskirjale peab vedurijuht saamine rahulolu kohta juba ülesõidukohale lähenedes and- olemasolevate Viimsis ja Viim- ma vilet. Viimsis on viis sellist sist Tallinnasse suunduvate kohta, kus rongijuht vilet la- jalgrattateede võrguga. seb. Viimsi Vallavalitsus pöör- Analüüsi eesmärk oli väl- dus vedurivile küsimuses Teh- ja selgitada inimeste arvamus nilise Järelevalve Ameti poole. kergliiklusteede tänasest olu- Vastavalt ameti seisukohale on korrast ja teadlikkus kergliik- võimalik asustatud punktides lusteedel liiklemise võimalus- anda vedurivilet ka tasase he- test nii Viimsi valla piires kui liga. Sellekohane ettekirjutus ka ühenduse võimalustest Tal- saadeti septembri lõpus välja linnaga. Samuti on analüüsis raudtee operaatorile. toodud välja info inimeste ko- gemustest ja ootustest kergliik- Ühistranspordi mure- lusteede arendamise osas ning kohad Kooliõpilased Ravi teel bussi minemas. Foto Alar Mik nende liigendamise vajadusest Viimsi valla siseliine teenin- turismiobjektide ja teenindus- dab AS GoBus, kellega 2007. samal ajal V2 ja V4 liinil, kus annab nihutada, panna käima 2 AS-iga. Leping aga ei hõlma le kergliiklustee ehitamiseks. asutustega. Analüüs koostati aastal sõlmiti leping tähtajaga bussid ei käi tihti ja mõlemad lisaks sellel ajal, kui paljud erateede hooldamist, mistõttu Tee valmimise tähtaeg on juunis-augustis 2011. Analüüsi- 31.12.2014. Lisaks põhilepin- on pikad otsad. Seetõttu ei ole õpilased kooli lõpetavad. puudub õiguslik alus erateede 2012. aasta 31. mai. ga saab tutvuda valla kodulehel gule on GoBusiga sõlmitud võimalik neid busse ümber hooldamiseks valla eelarvest. Tööd algavad juba sel aas- rubriigis Kommunaalmajandus lisaleping algsete liiniveomah- tõsta. Ka teised bussid teevad Murekirjad ja kaebused Vastavalt teeseadusele on tal. Töödega alustatakse Lubja, > Teed. tude suurendamiseks. Tänase oma ringi. Kommunaalametile on lae- tee hooldamine tee omaniku Pärnamäe ja Aiandi teede ristist seisuga on kogu riigihankes Et hommikuse tipptunni kunud kümneid kõnesid ja kohustuseks. Siiski esines eel- ning minnakse edasi Tallinna Ennustatakse lume- lubatud tõusu maht ammendu- probleemi lahendada, oleks kirju. Peamiselt keskenduvad misel talveperioodil lumetor- suunal. Esmased tööd on tee rohket talve nud. üheks variandiks panna Ro- mured hommikusele ajale ja mide korral palju probleeme, ja tänavavalgustuse kaevikute Tuntumad ilmaennustajad en- Kokku maksab 2011. aas- huneeme piirkonda liikuma koolilaste kojusaamisele, kuid kus erateed olid lahti lükka- kaevamine, seejärel paigalda- nustavad ka selleks talveks tal Viimsi valla ühistranspordi lisabuss. Paratamatult toob see muresid on ka teisi, nagu Kel- mata ja elanikud ei pääsenud takse valgustuskaablid ning palju lund. Prognoosi koha- korraldamine 649 000 eurot. vallale kaasa lisakulu, ühelt vingi bussiühendus, Laiakülas liikuma. Siinkohal tuli appi 10kV liinid ümber maa-alus- selt tuleb lumi maha juba no- Sellest 334 000 eurot laekub poolt suurenevad kaudsed puuduv siseliin, sobivused 1A Viimsi vald, kes kodanike pal- teks kaabliteks. Tööd teosta- vembris, kuid ei pruugi meil valla eelarvest dotatsioonina kulud (bussi rent ja lisabussi- või liiniga 38, sobivused koo- vel erateed lahti lükkas. takse Euroopa Liidu poolt toe- siin rannikualal püsima jääda. ja ülejäänud osa piletitulust. juht), teisalt tuleb otsustada, liaegadega, varem väljasõitvad Et nn lumeprobleeme ette- tatava linnaliste piirkondade Lund sajab juurde detsembris Valla siseliinide ülalpidamine kas doteerida liini käigushoi- bussid, klienditeenindusprob- ruttavalt ennetada ning tagada arendamise projekti “Harjumaa ning lubatakse valgeid jõule. maksab aastas 415 000 eurot du mõne olemasoleva liiniaja leemid jne. Kommunaalamet talihoolde logistiline plaan, kergliiklusteede võrgustiku ra- Jaanuaris-veebruaris läheb en- ja dotatsioon Tallinna Auto- arvelt (jätta üks päevane sõit tegeleb iga murega, kui see soovib vallavalitsus sõlmida jamine” raames. nustajate sõnul külmaks, esi- bussikoondisele linnaliinide ära) või arvestada lisabussile on lahendatav. Loomulikult erateede omanikega eratee neb lumesadu. Veebruaris võib sõiduks Viimsi haldusterritoo- ka dotatsioonikulu. See oleks võiksid bussid olla suuremad avaliku kasutuse lepingud. Ranna tee läheb paiguti olla külma –30 kraadi. riumil 67 000 eurot. Aastas üks variant tekkinud olukorda ja käia tihedamini, kuid vallal Eratee määratakse lepingu 2012. aastal remonti Täpsem ilmaprognoos saab sõidetakse läbi 481 581 liiniki- lahendada. pole sellist ressurssi. alusel avalikult kasutatavaks Järgmisel aastal saab korda teatavaks sügisepoole. lomeetrit. Oktoobri I poolel istuvad teeks. Viimsi vald võtab ko- Viimsisse sissesõidutee – re- Kes seda veel teinud pole, Valla liine teenindab viis Lapsed ei saa koolist erinevad ühistranspordiga seo- hustuseks korraldada talihool- konstrueeritakse Ranna tee vii- siis praegu on viimane aeg va- bussi – neist kaks on normaal- koju tud pooled koos maha ning deperioodil tee hoolet ning mane lõik kuni Statoili ringini. ruda piisav kogus küttepuid. bussid (32 iste- ja 61 seisu- Teine suur probleem ühistrans- püüavad leida tekkinud mure- enda kanda sellega kaasnevad Tee rekonstrueerimist rahastab Enne aktiivset kütteperioo- kohta), kaks on väiksemad pordis on koolist tulevate laste dele lahendusi. Viimsi Valla- kulud. Tallinn koostöös Viimsi valla di tuleks samuti üle vaadata normaalbussid (18+23 kohta) kojujõudmine. Seda eriti kella valitsuse ja Harju ÜTK eest- Valla kommunaalamet alus- ja Maanteeametiga. Tee saab korstnad ja lõõrid. Praegu on ja üks buss on 20+15-kohaline. 12–14 ajal. Valla kommunaal- vedamisel toimub kõiki seotud tas lepingute postitamist eratee- neljarealiseks, mõlemas suu- õige aeg soetada lumekoristus- amet saatis välja koolidele osapooli kaasav koosolek, kus de omanikele septembri lõpust. nas saab olema kaks sõidura- vahendeid või sõlmida kokku- Hommikune tipptund statistilised tabelid, milles kü- püütakse leida lahendus hom- Erateede omanikel on võimalik da. Tallinna abilinnapea sõnul leppeid teenusepakkujatega. Üks suur mure ühistranspordis sitakse infot iga päeva kohta mikusele probleemile, kooli- vastuvõtuaegadel pöörduda rajatakse ka kergliiklustee. Vallavalitsuse kommunaal- on seotud sellega, et bussid eraldi, mis kell ja kui palju lap- laste kojumineku probleemile otse kommunaalametisse (tee- Lähiajal allkirjastatakse le- amet ootab kõiki tehnikaoma- jäävad väikeseks, eriti hom- si koolist vabaneb. Praegu käib ning vaadatakse läbi ka kõik deinsener Harri Lugu) ja sõl- ping, mille alusel alustatakse nikke, kes talveperioodil on mikul, kui sajad inimesed ühel töö statistilise info koondami- teised laekunud ettepanekud ja mida leping, vaid tee olukorra projekteerimistöid. Tee-ehitu- huvitatud lumekoristustööde ajal ühistranspordiga tööle sel, mis peaks looma tegeliku murekirjad. kirjeldamiseks tuleks käia loo- sega loodetakse valmis saada tegemisest, oma kontaktand- või kooli sõidavad. Kes tuleb pildi olukorrast ja vajadustest. duses. Nii saab lepingud ope- 2012. aasta sügiseks. meid teatama e-posti aadres- hommikul Rohuneemest liini- Statistilise info alusel saab pla- Vald sõlmib erateede ratiivsemalt sõlmitud ja teede sile [email protected]. Kom- ga V1, see teab, et buss on pea neerida liinivedusid, võtta vas- omanikega lepingud talihoole kindlalt tagatud. Randvere tee remon- munaalamet koostab nimekirja igal hommikul täis ning Haab- tu otsuseid kellaaegade muut- Viimsi valla teede registris- dist (Tallinn) teenusepakkujatest valla ko- neeme peatustes jäävad inime- mise kohta jmt. se on kantud 172 erateed või Algasid Pärnamäe Randvere tee remonttööd jät- dulehele, kust abivajajatel on sed maha. Vallavalitsusse on Ka siin on üheks variandiks eraomandis olevat teelõiku kergliiklustee ehitus- kuvad ka oktoobris. Tööde talveperioodil võimalik omale selle kohta laekunud mitmeid lisabussikäima panemine. Al- kogupikkusega 58 kilomeetrit. tööd venimine on tingitud halbadest koju lumekoristusteenust tel- murekirju. Tihti tehakse ette- ternatiiviks oleks muuta graa- Viimsi vald on avalikult kasu- Viimsi vallavanem allkirjas- ilmastikuoludest. Asfalteeri- lida. panek suurem buss panna ase- fikut sedasi, et mõni buss, mis tatavate teede hooldamiseks tas möödunud nädalal lepingu mistöödega loodetakse jõuda Alar Mik mele. Suured bussid sõidavad ei ole liinil või mille liiniaegu sõlminud lepingu Teede REV- AS-iga Baltifalt Pärnamäe tee- lõpule 7. oktoobriks, kui ilmad kommunaalameti juhataja 7. oktoober 2011 5

tarkuseterade kaupa ja joonistatakse neist pilte. Õpitakse mõistma loodust ja teadma suurte inimeste ameteid. 30 aastat Viimsi Muinasjutud tähtsal kohal Mullu oli lasteaias muinasjutuaasta, kus Kooli lapsed kuulasid lugusid, joonistasid pilte Läheneb Viimsi Kooli sünnipäev: 30 aastat Viimsi ja jutustasid ka ise oma lugusid. Kooli ja 145 aastat haridusteed Viimsis – need Iga kuu viimane reede on nüüd mui- on tähtpäevad, mida tähistatakse sel sügisel. nasjutupäev, kus lapsed jutustavad oma Sel puhul tuli Viimsi Koolis teisipäeval kokku loodud lugu, mis üles kirjutatakse, ja joo- vestlusring kohtuma Õpetajate Lehe ajakirjaniku nistavad siis ka pildi ning kevadeks saab Raivo Juurakuga. sellest kõigest kokku raamatu. Lapsed õpivad aasta jooksul selgeks kaks näidendit ja käivad osalemas Keilas lasteaedade teatrifestivalil Karsumm. Pererühmana veedavad lapsed päevi endises eramajas, kuid sellegipoolest ei jää pidamata peod ega võimlemistunnid – selleks minnakse lähedalasuvasse huvi- keskusesse.

Omaloodud töölehed Teist aastat on Jana Rebane lastele kokku pannud töölehti. Muinasjutuaastal käsitle- sid töölehed kuuldud muinasjutte, tööleh- Vaba aega õpetaja Elle Toperil õieti polegi, sest ka vaba aeg on pühendatud lastele. tedesse on põimitud emakeelt, loodusõpe- tust ja isegi matemaatikat. Need lehed on Kolleegid-pedagoogid vestlusringis. algus lk 1 tega koju. Viimsisse, Piilupesa lasteaeda Jana Rebane ise koostanud, joonistanud, Viimsi Kooli direktor Leelo Tiisvelt tõdes, et igivana on Seetõttu tuleb sageli näidendis tege- tuli ta siis, kui tema kolmas laps sai 3-aas- skaneerinud, printinud. Komplekt on kooli identiteedi küsimus: oli kunagi võimas Kirovi kol- laste teksti jagada ja proovida kohandada taseks ja Janale Piilupesas tööd pakuti. Ta paindlik, mitmele raskusastmele. Koostaja hoos, on inimesi, kes teavad seda aega, aga palju on ka õpi- seda nii, et võimalikult palju lapsi saaks võttis koha vastu ja leidiski oma kutsumu- loodab, et TEA kirjastus need peagi kirjas- lasi, kes oma uuest kodupaigast Viimsis teavad väga vähe. oma osa. Kui lapsed avaldavad soovi, se lasteaias. Kümme aastat on nüüd selles tab – komplekt oleks heaks abivahendiks Kirovi-aegne kool oli lausa näidiskool, uus koolimaja oli keda nad tahaksid mängida, arvestatakse ametis täis saanud. nii kolleegidele kui ka lapsevanematele. õpetajate sõnul nagu muinasjutt, kus ei käidud välisjalatsi- sellega, kui võimalik. Mõnikord kasuta- Jana Rebase lapsed, 2 tütart ja poeg on Küsimusele, kumb on lapsele parem, tes. Aga sealt tuli ära kolida. Kirovi-aegsest koolist on õpe- takse ka laste omaloomingut, eriti sellistel 18-, 16- ja 13-aastased, Janat aga ümbrit- kas kodus või lasteaias kasvada, vastab tajatel soojad mälestused. Aga niisiis, praegune kool otsib puhkudel nagu isadepäev. sevad iga päev mudilased. “Lastega töös kogenud lasteõpetaja, et kõik oleneb kesk- oma identiteeti, rõhutades samas järjepidevuse tähtsust. Ja näiteringilgi on oma teised üritused, on iga päev rõõmu, siin ei teki rutiini,” üt- konnast ja pole kõige olulisem, kas laps Teine oluline teema on kooli suurus – kombinaat või eelkõige laagrid, mis lastele nii mõnusat leb ta. Samas tõdeb, et ise peab ka leidma saab numbrid-tähed selgeks kodus või supermarket, kõlas vestlusringi osalejatelt võrdlusi. Õpe- puhkust kui ka harjutamisvõimalusi paku- uusi väljakutseid, et töö ei läheks igavaks. aias. Kõige tähtsam on lapse sotsiaalne tajad on väsinud suurest koolist, kus nad ei tunne lapsi ega vad. küpsus ja seda ei omanda kodus. “Kui laps kõiki oma kolleegegi. Õnneks selle probleemiga vallava- Kõik need üritused röövivad palju Südantsoojendav rõõm ei tea raame, kui kõik on lubatud, mis pähe litsuses tegeldakse ning püütakse leida lahendust, kuidas vaba aega, tõdeb õpetaja. Õigemini: vaba “Rõõm on vaadata, kuidas nad kasvavad. tuleb, siis kuni pole täiskasvanu mõistust, luua loogiline koolivõrk. Ideaalne oleks direktor Leelo aega polegi. “Aga ettevõtmised on nii Laste areng on imeline. Ja kui lapsed too- teebki ta kõike, mida heaks arvab. Aga Tiisveldi sõnul alla 800 õpilasega kool, kus tunned õpilasi vahvad, et unustad raskused ja alustad igal vad rõõmu, siis tahadki tööle tulla.” Kui selline inimene ei löö läbi meie ühiskon- ja tead inimesi. Pragu õpib Viimsi Koolis 1520 last ja igal sügisel jälle rõõmsa meelega,” tunnistab seda tahet enam ei ole, siis tuleb tema ar- nas,” arvab Jana Rebane. Lasteaias keh- sügisel lisandub lausa koolitäis – 600 uut õppurit. Asta õpetaja tiitliga pärjatud pedagoog. vates töökohta vahetada. tivad lastele reeglid selleks, et nad ühis- Ent koolimaja on vaid vorm, millest tähtsam on sisu ja “See on tore ja südantsoojendav, kui konnas hakkama saaksid. Sellel, kes pole kui hakati üles lugema, mis on Viimsi Koolis head, sai loe- Õpetajatöö võlu laps tuleb siia hommikul rõõmuga ja ei lasteaias käinud, võib koolis pisut keeru- telu väga pikk. Traditsiooniks on ammu juba osavõtt olüm- Elle Toper oma kogemustepagasiga teab taha õhtul ära minna,” ütleb Jana Rebane. line olla, kui ta ei oska teistega arvestada. piaadidest ja väga tubli oli sporditegevus siis, kui Viimsis ka seda, kuidas on lapsed läbi aegade Astri Maja on perelasteaed, kus käib Oluliseks nimetab Jana Rebane sedagi, et oli spordikool. Nüüdki on palju tublisid õppursportlasi. muutnud. “Aastatega on lapsed julgemaks 40 last vanuses 2–7 aastat, kes on nelja lasteais luuakse sõprussidemeid ning see Õppetöö, see kõige tähtsam kooli tunnus, muutub aina, ja lahtisemaks läinud, järjest rohkem tuleb vanuserühma järgi jaotatud 4 lillerühma: on koht, kus kõik asjad on lapse tasemel, sest teadmisi ja infoallikaid tuleb juurde, aega aga mitte. mõelda sellele, kuidas neid panna süvene- lumikellukesed, karikakrad, lilleherned ja tema jaoks loodud. Küsimus tõuseb õppetöö kvaliteedist – kui tõhusalt kasu- ma,” ütleb ta. “Aga palju on pealiskaud- päevalilled. Siin lasteaias tehakse elu hu- Jana Rebane ütleb, et lasteaiaõpeta- tab õpetaja oma aega klassiruumis, kuidas ta suudab õpi- sust ja kuidagi ära tegemist.” Ei ole ühtegi vitavaks mitut moodi: siin on lugemisnurk ja head omadused on empaatiavõime ja lasi kaasata, kuidas neid kodutööd tegema panna. Need on meetodit, ühtki õppekava, ühtki vahendit, – õdus vaipade ja patjadega kaetud suur rahulikkus ning soov lastega tööd teha. igikestvad küsimused. Uus ehk unustatud vana metoodika mis töötaks kõikide laste peal ja annaks valgusküllane osa ruumist, kus loetakse “Küllap kõik on õpitav,” arvab ta, “välja uues kuues on kujundav hindamine, milles Viimsi Kool positiivse tulemuse, kinnitab suurte ko- raamatuid ja kuulatakse ettelugemist ning arvatud empaatiavõime.” Rahulikkus aga teeb edusamme ja on ka ilmselt omamoodi teerajajaks. gemustega õpetaja. “Selles see õpetajatöö kus iga põnn võib end ka omaette häs- tuleb aastatega. Õpilaste jaoks on põnev koostöö ülikoolidega, õpilas- võlu peitubki, et pidevalt tuleb uueneda ise ti tunda. Siin õpitakse tundma vanasõnu Annika Poldre konverentsid, taiburingi tegevus, robootika ja matemaati- koos lastega – nii tundub endale, et aastad karing, e-õpe, kohustuslikud uurimistööd gümnasistidele. on küll läinud, aga vanaks pole saanud.” Selleks on loodud palju häid tingimusi, et õpilased saaks Elle Toper tunneb rõõmu sellest, kui tegelda neid huvitavate asjadega, et anded saaksid areneda kooli tulevad uued õpetajad, kes armas- ja huvid laieneda. Selle nimel tegutseb ka kooliteater. tavad oma tööd. “Õppekavad ja juhendid “Me püüdleme selle poole, et andekas saaks oma ja saab omandada, aga õpetajal peab mida- see, kes vajab tuge, oma,” ütles direktor. gi olema sees, see nähtamatu, mida ei saa Koolil on oma tugikeskus, kust laps spetsialistidelt igal õppida mitte üheski koolis – see lihtsalt ajal abi saab. Õpetajate tööd toetavad mentorid, noortel õpe- on ja sa naudid oma tööd või seda pole ja tajatel on tugiõpetajad – meil on kõikide võimaluste kombi- sa teed oma tööd pidevalt nagu koormat naat, tõdeti, sest nii suur kool on kokku toonud väga palju kandes. Olen väga tänulik oma toetavatele huvitavaid õpetajaid, isiksusi, kes oma tööd hingega teevad. kolleegidele ja kõikidele lapsevanematele, VT kes on suutnud usaldada õpetajat. Kõike võib juhtuda, aga kui kaob usaldus lapsevanema ja õpetaja vahel, jääb kannatajaks pooleks, nii kahju kui see ka pole, ikkagi VIIMSI VALLAS REGISTREERITUD SÜNNID SEISUGA 03.10.2011 laps.” Tere tulemast! l Margit Lauril ja Villem Lapimaal sündis 2. septembril poeg Puhas rõõm Villem. l Mari-Liis Rahumetsal ja Marek Kosel sündis 16. septembril lastest tütar Maria-Liisa. ana Rebane on Viimsi lasteaedade Astri l Kristi Kreitsmannil ja Indrek Matsonil sündis 16. septembril JMaja lasteaiaõpetaja. Tallinna Peda- poeg Martin. googilises Instituudis algklasside õpeta- l Viktoria ja Deniss Galtšenkol sündisid 16. septembril kaksi- jaks õppinud Jana asus kooli lõpetamise kud Aleksandr ja Olga Natalia. järel tööle Kallavere kooli, siis aga jäi las- Jana Rebane on koostanud töölehemapi, mis vääriks trükkimist ja laiemat tutvustamist. 6 7. oktoober 2011

Jazzirütmid muuseumis 14. oktoobril kell 19.00 kõlavad Rannarahva Muuseumis Mereriik Tallinna külje all jazzirütmid. Esitajaks ansambel koosseisus Mihkel Metsala (trompet), Raamat Aksi saarest Henri Peipman (klaver) ja Taavo Remmel (kontrabass). Kont- on alles trükisoe. See on serdil esitatakse muusikute praeguseid lemmikpalasid, igihal- Rannarahva Muuseumi jaid ja armastatuid jazzistandardeid ning ka huvitavaid uusi esimene suurem üllitis palasid kaasaegsetelt autoritelt. Olete lahkesti palutud! ja 13. oktoobri õhtul Sissepääs muuseumipiletiga! esitleme oma esimest pääsukest ka kõigile Kodulooteemaline koolitus huvilistele. algklasside õpetajatele Viimsi lähedal asuvale tore- Rannarahva Muuseumis toimub 18. ja 19. oktoobril esimene Viimsi koduloo teemaline koolitus algklasside õpe- dale tublile väikesaarele ja ta tajatele. hakkajatele inimestele pühen- Koolitus algab kell 15.00 ja kestab orienteeruvalt 2 tundi. datud teose väljaandmise põh- Mõlemal päeval on materjal sama, seega saab valida enda- jused on raamatu kaanetekstis le sobiva kuupäeva. Käsitlemisele tuleb Viimsi vanem ajalugu lühidalt kokku võetud: alates muinasajast kuni 19. sajandini. Terve raamat ühest väike- Õpetajatele on koolitus tasuta! Palume eelnevalt registree- sest saarest? Kus see Aksi asub ruda e-posti aadressil [email protected]. ja miks kokku panna raamat? Aksi saar on ühtaegu täiesti eriline ja omaette maailm ning iseloomulik Eesti väikesaarte- le, Tallinnale lähedal ja ometi nii kaugel. Pea viiskümmend Aksi Kaguotsa muusikamees August Luusmann saare lauluastega 1910.a. aastat unustuse hõlma vajunu- na on siiski nii saar ise, selle loodus kui sealsed inimesed, Aksbergide perekond ja nende ettevõtmised kindlasti väärt jäädvustamist ja ühtede kaa- nte vahele paigutamist, nii li- sades killukese teadmist eesti randlaste ja saarte maailmast. Raamat on eriline, kuna endis- tel aksilastel ja nende järeltuli- jatel on selles suur osa: nende mälestused ja arvukad fotod on kõrvu analüüsivate kir- jeldustega, mis koos aitavad maalida värvilise pildi sellest omapärasest maailmast, mis Aleksander ja Rosine Aksberg. Paadi väljatoomine Aksi-Madise elumajast 1912. a on inspireerinud kõiki, kes sellega seni kokku puutunud.” rand ja saared pikki aastaküm- Raamatu esitluseks korral- mi jõudis pill ta sugulase Eero Enne Teist maailmasõda neid Nõukogude Liidu piiri- dame ilusa peo ja ootame sinna Aasranna annetusena. Viimsi elas Aksil mõnikümmend ini- tsooni ala, kuhu tavakodanikul kõiki neid, kes armastavad merd, inimesed ja Rannarahva Muu- mest. Keset suurt merd loodu- asja ei olnud. 1952. aastaks oli väikesaari ja oma kodukohta, seumi külastajad on harmooniu- se stiihiaga võideldes oli neil Nõukogude piirivalve väheste neid, kes on seotud meresõidu, mi restaureerimiseks lahkelt an- paremaid ja halvemaid aegu, saartele jäänud elanike valva- paadiehituse ja mereajalooga. netusi teinud ja selle tulemusena Viinakuu koos tulivee ja kuid lõppkokkuvõttes said nad misest tüdinenud ja inimesed Oodatud on kõik Eesti mererii- on pill nüüd taas töökorras ning spirdivedajatega eluga imetlusväärselt hästi aeti kodudest minema. Saared gi patrioodid. Oma mõtteid on organist Tiit Kiik on lubanud ta Muidu üsna tähtpäevadevaesel viinakuul on Rannarahva hakkama. Nad püüdsid kala, jäid saatuse hooleks ja sealne lubanud jagada mitmed enam ja raamatu esitluse õhtul eriti pidu- Muuseumis võimalik tutvuda näitusega piiritusevedaja- ehitasid kiireid ja ilusaid paa- kultuurmaastik muutus tasapisi vähem tuntud inimesed lähemalt likult mängima panna. test “Spirdivedajad ja smugeldajad“. Viinakuu puhul on te, sõitsid Tallinna, Helsingis- taas looduseks. Enamus Aksi ja kaugemalt, keda ühendab see, Raamatu “Aksi – mereriik igal neljapäeval muuseumi külastamine tasuta. se ja kaugemalegi, tõid Eestis- inimesi oli aga sel ajal juba et nad on kõik mingil viisil Aksi Tallinna külje all” esitlus toi- Kuu 20. päeval ehk 20. oktoobril kell 17.00 näidatakse Ran- se esimese mootorpaadi. Peale Eestist kaugel. Aksi meistrime- saarega seotud. mub neljapäeval, 13. oktoobril narahva Muuseumis Tallinnfilmi poolt 1994. aastal tehtud ja kõige muu pidasid nad väga hed ehitasid paate Rootsis ja Kirsiks tordi peal on aga kell 17 Rannarahva Muuseu- suuri vaatajanumbreid kogunud filmi “Tulivesi“. Filmi tegevus lugu muusikast ning meister- kummalisel kombel olid paljud päris ehtne 1890. aastatel Aksil mis (Nurme tee 3). Raamatut toimub 1920ndatel ühes Eestimaa rannakülas, kus nii mõni- dasid oreleid ja harmooniume. neist leidnud taas elukohaks ehitatud harmoonium. Harmoo- on võimalik kohapeal soodus- gi teenis elatist vedades salapiiritust Soome. Ohtlikku tegevust vürtsitab ka traditsiooniline armastuskolmnurk. Osades Põhja-Eesti väikesaartest väikese Aksi suuruse saare – niumi valmistas 16-aastasena hinnaga osta. Epp Eespäev, Erik Ruus, Jaan Tätte, kõrvalosas astub üles ka on alles viimasel ajal rohkem seekord aga juba Stockholmi, tulevane Aksi paadimeister Olete lahkesti palutud! Marko Matvere. rääkima hakatud. Olid ju Eesti mitte Tallinna külje all. Aleksander Aksberg ja muuseu- SA Rannarahva Muuseum Filmielamusele lisavad vürtsi Viinakuu puhvet ning stse- naristide Hardi Volmeri ja Ott Sandraki põnevad meenutused “Tulivee“ tegemise aegadest. 2500 liitrit puhast tervist Mutid, natad, perud viimast Ubinapäeval voolas täiel Kohtume taas aasta pärast, kuud üleval aurul töötanud mahla- septembrikuu viimasel näda- Veel ainult oktoobrikuu jook- pressidest välja ligi 2500 lavahetusel Viimsi Vabaõhu- sul saab Rannarahva Muu- liitrit õunamahla. muuseumis, et üheskoos ikka seumis näha põneva nimega õunamahla teha! kalapüügiriistu ning tarvi- Mahl viidi kodudesse, pandi Kes õunauputusega sel sü- kuid. Külastaja saab tutvuda pottidesse ja kuumutati ning gisel jätkuvalt hädas, võib aga lutsumändadega, uudistada villiti pudelitesse, purkidesse. julgelt ühendust võtta – Koha- erinevaid vähipüügivahen- deid, imetleda tooserauda ja Klassikaliselt säilitavad Eesti liku Omaalgatuse Programmi paljusid muid põnevaid asju. inimesed õunamahla kolmeliit- abil Pringi küla rahvale han- Näitusel on võimalik ette- ristes purkides. Kui kogu teh- gitud mahlapress ootab tööd! tellimisel kuulata harivat loen- tud mahl nendesse purkidesse Mahlapressi kasutamiseks on gut eksponeeritud esemete villida, saaks 833 suurt purki vajalik eelregistreerimine, li- kasutamisest, samuti saab la- väärt koduaia tervisejooki! sainfot saab kirjutades e-posti hendada töölehte. Taluturu õunateemalisele aadressile ehakai@rannarah- Näitus “Liiv, mutt, natt, pilk ja peru – midagi ei saa aru” on päevale andsid hoogu lisaks Laste abiga tutvustati külale hangitud mahlapressi. vamuuseum.ee või helistades üleval 30. oktoobrini Rannarahva Muuseumis aadressil Nurme mõnusale talgutundele nii tu- telefonile 51 00 281. tee 3, Pringi küla, Viimsi vald. Täpsem info kodulehel www. gev tuul kui ka vihmasabin, õunamahl. liku Omaalgatuse Program- rannarahvamuuseum.ee. sekka hõrgutavad õunakoogi- Teeme pika pai põlluma- mile ning kõikidele teistele Eha-Kai Mesipuu lõhnad ning värskeltpressitud jandusministeeriumile, Koha- headele partneritele. ubinapäeva korraldaja 7. oktoober 2011 7

VIIIMSI HARIDUS 145, VIIMSI KOOL 30 Kolmapäeval, 26. oktoobril kell 16.00–22.00 Teadlaste Öö Viimsi Koolis SPORDIPÄEV. Viimsi kooli suure ja väikese maja võimlates Haridus- ja teadusminis- kartograafilised uurimismee- l Korvpall (õpilased ja vilistlased) teerium koostöös partner- todid, kuidas on omavahel l Võrkpall (vilistlased, Viimsi lasteaiad, Viimsi Kool, Püünsi Kool, organisatsioonidega seotud IT ja ajud, kuidas töö- Viimsi Vallavalitsus ja lapsevanemad) kuulutas 23. septembril tab fotorobot, kas on võimalik l Teateujumine (vilistlased versus õpilased) 2011/2012 õppeaasta näha Andromeeda galaktikat ja Kõik on oodatud nii võistlema kui kaasa elama! Huvilistel võt- teadusaastaks. kaksiktähti, millised saladused ta kontakti peakorraldaja Peeter Sipelgaga, [email protected]. peituvad inimeses, kuidas toi- Reedel, 28. oktoobril kell 11.00 Teaduseaasta eesmärkideks on: mub 3D maailma loomine. VISIOONIKONVERENTS. Tulipunktis muutused Viimsi valla hari- populariseerida loodus- ja täp- Õhtu jooksul külastas tea- duselus, oodatud on kõik hariduse käekäigust huvitatud vallakodanikud. pisteadusi ja tehnoloogiat ning dustubasid üle 250 huvilise ja Osalevad vallavanem Haldo Oravas, abivallavanem Jan Trei, innovatsiooni noorte hulgas; rõõm oli tõdeda, et nooremad haridus- ja teadusministeeriumi esindaja Kalle Küttis, Viimsi val- teadvustada teadlaste ja inse- õpilased olid kaasa võtnud oma la kultuuri- ja spordikomisjoni esimees Aarne Saluveer, Lasteva- neride olulisust ühiskonnas; vanemad ja üheskoos hangiti nemate Liidu esindaja Aivar Haller, Harju Maavalitsuse esindaja panna noori kaaluma tulevikku uusi teadmisi põnevatest vald- Maris Liiders, riigikogu liige Liisa Pakosta, Rahvusvahelise Kooli teadlase või insenerina; tõsta kondadest. Teadlastele jäi meie esindaja Kathleen Naglee. Eesti avalikkuse huvi teaduse üritusest positiivne mälestus ja Peakorraldaja Karmen Paul, [email protected]. ja innovatsiooni vastu. Spektroskoopia köögis. nii mõnigi küsis, kas tõesti te- Laupäeval, 29. oktoobril kell 18.00 Viimsi Kool on teadusaasta hakse koolimajas midagi sellist. AKTUS JA VILISTLASTE PIDU koostööpartner teaduse popu- kuidas nad toimivad. Seda kõi- Loodetavasti nakatus nii l 18.00 Aktus ja kooli kantaadi esiettekanne lariseerimisel ja meie tegevu- ke oli võimalik teha “Teadlaste mõnigi õpilane teadusepisikust l 19.00 Iga lennu klassijuhatajatund sed kannavad endas teadusaas- Ööl Viimsi Koolis”. ja kannab seda endaga kaasas. l 20.00 Rock Hotel, vilistlaste ja õpetajate etteasted ta eesmärke. Grete Jürgensoni (11.a) ja See ei ole midagi sellist, millest Vilistlaste osalustasu 15 eurot kanda Viimsi Keskkooli Fondi 23. septembri õhtul sai Martin Siimanni (12.b) tea- tuleks kiiresti lahti saada, vaid kontole. Tasumise info: SA Viimsi Keskkooli Fond, 221017683118 meie koolist üks pisike killu- dusteater andis kogu õhtule tuleb leida võimalusi selle pisi- Summa: 15 eurot. Selgitus: Vilistlaste pidu, Eesnimi Perekonna- ke üleeuroopalisest teadlaste meeleoluka sissejuhatuse, mis ku levitamiseks. Kust kasvavad nimi (Koolipõlvenimi), 50. lend ööst, kui kõigil huvilistel oli lõppes efektse tulemänguga peale tublid loodus-, täppis- ja Peakorraldaja Merike Hindreus, [email protected] võimalik kaasa lüüa põnevates 3 D maailma loomine. katseklaasis. Aulast suunduti tehnoloogiavaldkondade noo- VIIMSI KOOLI RAAMAT teadustubades, mida juhenda- koos juhendajatega klassiruu- red teadlased, kui me ei paku Kolme almanahhi kõrvale ilmub esimene raamat sid Tallinna Tehnikaülikooli, tavad inimesed, kes oskavad midesse ja sukelduti teadus- neile võimalust kohtuda oma l Kooli ajalugu Tallinna Ülikooli, Tartu Üli- oma tegemisest väga põnevalt maailma sügavustusse. ala tippspetsialistidega? Küsi- l Viimsi Kooli lõpetanud 28 lennu oma lugu l Valik õpilaste loomingut kooli, Sisekaitseakadeemia ja rääkida ja mis peamine, nen- Kahe tunni jooksul oli mused “miks” ja “kuidas” tule- l Lisaks DVD paljude õpilaste töödega, mis raamatukaante va- de tegemised puudutavad meie võimalik osaleda 10 erinevas vad iseenesest ja mida rohkem Eesti Maaülikooli teadlased. hele ei mahtunud Ekslikult arvatakse, et igapäevaelu. teadustoas ja saada vastused me millestki teame, seda enam Tee koolile juubelikingitus ja osta raamat! Hind 20 eurot, teadlased on igavad, prillidega Me peame väga paljusid sellistele küsimustele, nagu oskame analüüsida meie ümber raamatut saab osta alates 26. oktoobrist kooli kantseleist, või- hallid kujud, kes istuvad kus- asju iseenesestmõistetavaks, kuidas toimub käitumismust- toimuvat, näha põhjuseid, luua malik teha ka ülekanne Viimsi Keskkooli Fondile. Tasumise info: kil laborihämaruses ning teis- sest nad on ju olemas, aga sa- rite kaardistamine, mida ku- seoseid, ennustada tagajärgi. SA Viimsi Keskkooli Fond, 221017683118. Summa: 20 eurot. tega väga ei suhtle. Iga osaleja geli ei jätku meil piisavalt aega jutab endast spektroskoopia ja Peeter Sipelgas Selgitus: Raamat, Eesnimi Perekonnanimi võis veenduda selles, et see on või kannatust, et süveneda asja- kuidas sellega määrata morsi Viimsi Kooli Projektijuht Kadri Kastehein, [email protected]. müüt. Teadlased on väga huvi- de olemusse – miks nad on ja kontsentratsiooni, millised on õpilasteaduse koordinaator 8 7. oktoober 2011

Ajaloo laupäe- Sõjamuuseumi filmipäevik vakud Eesti Aja- alustab uut hooaega loomuuseumis datud pisut teistsuguses võtmes Eesti Ajaloomuuseum jätkab populaarset ajaloo – järeltuleva põlvkonna ning laupäevakute sarja 2011. aasta sügisel filmiüri- mälestuste elushoidmise kau- tustega “Riiulilt alla“. du. Filmi juhatab sisse ERMi teadur Terje Anepaio. Aasta neljal viimasel kuul näidatakse Maarjamäe lossis Novembrikuus pakume Nõukogude Eestis valminud filme. Selle ajajärgu filmid vaatamiseks James ja Maureen sisaldavad küllalt suurt annust sovetlikku ideoloogiat, Tusty 2006. aastal valminud mistõttu on need viimastel aastakümnetel jäänud riiulile dokumentaalfilmi “Laulev re- ja kinolinal ning televisioonis harva näha olnud. Pika li- volutsioon”, mis jutustab loo nastuspausi tõttu on filmid tänase vaataja jaoks üsna tund- Eesti taasiseseisvumise prot- matud, kuid kindlasti väärt avastamist. Loodud algselt ki- sessist. Film keskendub peami- nokülastaja mõjutamiseks sovetliku ideoloogia vaimus on selt Eesti lähiajaloole, laulvale nad tänapäeval pigem põnev meelelahutus või sissevaa- revolutsioonile, millel oli rahva de nõukogude propaganda köögipoolele. Selle paremaks meelsuse väljendajana tähtis mõistmiseks eelneb igale filmile ajaloolase kommentaar. roll Eesti taasiseseisvumisel. Ajaloo laupäevakud “Riiulilt alla” toimuvad laupäevi- Laulva revolutsiooni algust tä- ti kell 13 Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossis (Pirita histab 1988. aasta, kui isamaa- tee 56). Sissepääs sooduspiletiga (1.50 eurot). Toetuse eest liste laulude esitamine mas- täname Eesti Kultuurkapitali. siüritusel muutus tavaliseks. Lisaks aastatel 1987–1991 toi- KAVA munud sündmustele leiab filmis 22. oktoober 2011 kell 13 “Valge laev” (rež Kalju Komis- põhjalikku käsitlemist 1939. sarov, op Jüri Garšnek, Tallinnfilm 1970). Kommenteerib aastale järgnenud Nõukogude ajaloolane Ivo Juurvee. Kaader filmist “Meie mäletame! Meie mälestame”. okupatsioon. Emotsioonideri- 19. november 2011 kell 13 “Jäljed” (rež Kaljo Kiisk, op kas film teeb kummarduse Ees- Mihhail Dorovatovski, Tallinnfilm 1963). Kommenteerib Eesti Sõjamuuseumi do- mi. Filmipäeviku teise hooaja Sügisprogrammi esimese tile ja eestlastele. ajaloolane Olev Liivik (Eesti Ajaloomuuseumi teadur). kumentaalfilmide prog- avamise puhul kutsume kõiki filmina jõuab 8. oktoobril kell Filmipäeviku viimase fil- 10. detsember 2011 kell 13 “Kutsumata külalised” (rež ramm “Sõjamuuseumi huvilisi 8. oktoobril kell 15.00 16.00 vaatajate ette juuniküü- mina jõuab jõulukuul vaataja- Igor Jeltsov, op Vladimir Parvel, Tallinnfilm 1959). Kom- filmipäevik“ alustab uut mälestuste teemalisele muu- ditamise 70. aastapäevaks val- te ette 1924. aasta enamlaste menteerib ajaloolane Pearu Kuusk. sügishooaega ning pakub seumipäevale, mille raames on minud film “Meie mäletame! mässukatsest jutustav film Eesti Ajaloomuuseum ajaloohuvilistele oktoob- võimalik tutvuda omapärase Meie mälestame!”, mille foo- “Detsembrikuumus” . rist detsembrini iga kuu näitusega, mis tutvustab rah- kuses on represseeritute kogu- Sissepääs kõikidele filmi- teisel laupäeval vaatami- vusvahelise eakate mälestus- konna elu tänapäeval. Linateos dele on tasuta. Filmipäeviku seks väärt dokumentaal- töö projekti tarbeks valminud valmis kahe aasta vältel salves- programmi leiab muuseumi Targad naised filme. sõjateemalisi mälestuskaste. tatud materjalide põhjal ning kodulehelt www.esm.ee. Prog- Näitusel esitletud töid ning see räägib Memento Rakvere rammis on võimalikud väikse- jälle koolis Koostöös Allfilmi, Eesti Rah- mälestuskastide projekti esit- ühingu tööst ajaloolise mälu mad muutused ja täpsustused. va Muuseumi (ERM) ning leb MTÜ Looja juhatuse esi- säilitamisel ning kogukonna Kohtumiseni filmiõhtutel! 30. septembril alustas Harmoonikumis taas tege- produktsioonifirmaga Ruut naine Eha Leinassaar. Näitus toetamisel. Seniste küüditamist Kristina Madisson vust Tarkade Naiste Kool. jõuavad vaatajate ette kolm jääb muuseumis avatuks 5. käsitlevate filmidega võrreldes Eesti Sõjamuuseumi muuseumi- Üks tegevusaasta on koolil seljataga ning kool on saanud Eesti ajalugu tutvustavat fil- novembrini. on uus dokumentaalfilm lahen- pedagoog-loovjuht haridus- ja teadusministeeriumilt koolitusloa. See tähendab, et õppurid saavad käibemaksusoodustust. “Luba kinnitati KOMMERTSTEKST probleemideta,” ütles kooli üks eestvedajaid Riina Quark. Tark naine – seda võib mitmeti mõista. Riina Quark mõtestas võimalused lahti: tark on naine, kel vähemasti magistrikraad, kes teinud kõrget karjääri või hoopis leid- Krediidipank on rahakoti sõber nud rikka mehe. Ene Lill, teine klubi eestvedaja, selgitas Inimene on tihti keeruliste valikute ees. 15%. Nii soodne intressimäär on teiste 1300 eurot. Selle raha eest saaks mui- Harmoonikumis tegutseva kooli ideed: tark on naine, kes Näiteks kas panna laps ühte või teise turul olevate sarnaste toodetega võrrel- du autoturult vaid 10 aasta vanuse suure oskab säästlikult majandada, kes teab, mida tahab ja oskab kooli, kinkida kallimale kimp roose või des madalam. läbisõiduga ja rohkelt remonti vajava sellest rõõmu tunda. romantiline õhtusöök restoranis, külas- Julgen kõigile klientidele soovitada neljarattalise. Mõistlikum on osta auto Ene Lill avaldas ka kooli rajamise põhjuse: “Alustasime tada nädalavahetusel vanemaid või min- krediitkaarti. Selle abil on mugav ostel- liisinguga – nii saab täiesti uue auto, sisetundest, et argitarkust on vaja. Kui me 40 tundi nädalas na kontserdile. da internetipoodides, mis on Eestis üha millele kehtib ka garantii. teeme tööd, 56 tundi magame, siis tekib küsimus, kuidas Laenuvõtmisega on täpselt sama asi. kasvav trend, samuti võimaldab krediit- Kel on aga silma jäänud unistuste ülejäänud 72 tundi targalt kasutada – kuidas seda aega nau- Ühelt poolt on võlg võõra oma, teisalt kaart sularahaga võrreldes mugavamalt auto, millel vanust juba mõni aasta, siis tida. Me õpetame seda ja õpime ka ise samal ajal.” aga tekib meil kõigil aeg-ajalt soove ja ja riskivabamalt välismaal oma eluolu ka sel juhul ei jäta Krediidipanga liising Koolis õpetatakse, kuidas teha toitu õigesti, tervisli- vajadusi, mille rahuldamiseks ei piisa eest hoolt kanda. Krediidipangas on va- hätta. Tõsi, kasutatud autode puhul on kult, meeldivalt. Igale tegevusele lisandub kultuuritaust. oma rahalistest võimalustest. lida määratud maksega või püsimaksega intressimäär pisut kõrgem, aga alati ta- Programmis on 24 tundi koolitust loengu, õpitoa või arut- Esimene asi, mis siinkohal pähe tu- krediitkaardi vahel. Kaartide olulisemad sub küsida personaalset pakkumist. elu näol, teemad on filosoofilised ja praktilised, hõlmates leb, on eluase. Muidugi võib 20–30 aas- erinevused on krediidilimiidi suurus ja Seega mõelge läbi oma vajadused, kogu kodumajapidamise ja enda eest hoolitsemise, aga tat ise raha koguda ja siis endale unis- tagasimaksmise viis. kaaluge oma võimalusi ja seadke sam- mitte ainult. Õppekava hõlmab tervist ja toitumist, pere- tuste kodu osta. Teine variant on kohe Väiksema laenu taotlemiseks peab mud Krediidipanka. Ootame teid Kre- suhteid ning keskkonnasäästlikkust. sobiv elamine soetada ja maksta 20–30 Tallinnas ja Harjumaal elaval laenajal diidipanga peakontoris Narva mnt 4 Kristel, kes eelmisel aastal Tarkade Naiste Koolis õp- aastat laenu. Kulub sama aeg, aga elu ei olema ette näidata netosissetulek vähe- Tallinnas. pis, hindas seda, et palju oli praktilisi tunde. Tema näiteks jää elamata. Pealegi on elamispindade malt 600 eurot kuus, mujal Eestis aga enam leiba poest ei osta, vaid küpsetab ise. Harmooniku- hinnad praegu üpris mõistlikud. vähemalt 400 eurot kuus. Eluaseme- ja mis on kokku umbes tuhat inimest õppinud leiba küpseta- Ei maksa karta, et laenamine on üle- tarbimislaenu puhul on nõuded sisse- ma. Hästi populaarseks osutusid suvel ka jäätisevalmista- määra keeruline või koguni ohtlik. Riik tulekule madalamad – Tallinna ja Har- mise õpitoad, rääkis Riina Quark. Trühvlimeister Krista on teinud viimasel ajal laenuvõtjate jumaa elaniku puhul alates 400 eurost Ruben õpetab šokolaadi tegema ning loodab, et tema õpi- kaitsmiseks seadustes mitmeid olulisi kuus, ülejäänud Eestis alates 350 eurost lased enam poest kommi ei osta, sest omatehtud šokolaad muudatusi. Kindlasti on ka Krediidi- kuus. Sissetulek peab olema regulaarne on palju tervislikum. panga hoolivad laenunõustajad valmis ja laekuma ükskõik millisesse panka Ene Lill lisas, et Harmoonikumi missiooni progress on vastama kõigile Teie küsimustele. Eestis. tuntav: inimesed on ohtudest rohkem teadlikud ning jäta- Lisaks eluasemelaenule pakub Kre- Krediidipank on teile abiks ka siis, vad paljud keemiapotsikud ostmata, eelistades selle ase- diidipank väikelaenu, mille maksimaal- kui mõtlete auto soetamisele. Krediidi- mel loodustooteid või meisterdavad ise. ne laenusumma on kuni 4795 eurot ehk panga autoliisingu puhul algab esmase Helo Koskinen Tarkade Naiste Kool kestab maikuuni. Rohkem infot enam kui 75 000 krooni, arvelduskre- sissemakse suurus 10 protsendist. Näi- Krediidipanga laenuosakonna juhataja saab Harmoonikumist ja selle kodulehelt. diiti või krediitkaarti. Kõikide nende teks 13 000 eurot (ehk umbes 200 000 [email protected] Annika Poldre toodete puhul on aastane intress kõigest krooni) maksva uue auto puhul on see tel 669 0977 7. oktoober 2011 9 Teatrihooaeg Viimsis AASTARING LINNURIIGIS Viimsi Huvikeskus toob mut”. See on imeline lugude [email protected]), Piletilevis Täksid teatri koju kätte. Eelkõige lugu kõigile, kes lapsed või ja Piletimaailmas. Täkside nimetus nagu viitaks rähnidele, kes puu- kutsutakse mängima neid kelle sees mõni lugu lapsepõl- tüvesid töötlevad. Viimsis pesitsevad kivitäks ja teatreid ja etendusi, mis vest peidus on. Osades Liisa Tõnis Mägi ja Kärt kadakatäks siiski puid toksida ei armasta. Nende pika vahemaa tõttu jääks Saaremäel, Hannes Prikk ja Johansoni kontserttuur lindude nimi on seotud täkside lauluga. vallarahval ehk nägemata. Rauno Kaibiainen. Pileti hind Lisaks etendustele otsustasime kõigile 3,5 €. Järgmisel päeval, tuua oma lavalaudadele ühe Viimsi Huvikeskuse 2010. Huvikeskuse saal. 6. novembril kell 14 etendub suurema kontserdi, mis jõuab aasta suvel renoveeritud saa- Arthur Milleri draama “Hind”. jõulude ajal Eestimaa nurkades- lis hakkasid teatrid käima oma Viimsi lasteaialastele rõõmu See on lugu ühest pärandusest se. 6. detsembril kell 19 astuvad etendustega külakosti toomas Endla teatri lasteetendus “Kolm ja kahest vennast, kes seda üles Tõnis Mägi & Kärt Johan- 2011. aasta veebruarist ning põrsakest ja hea hunt” ning õh- jagatud ei saa. Osades Guido son kontserdiga “Jah, ma nägin esimeseks etenduseks oli Rak- tul said täiskasvanud nautida Kangur (Eesti Draamateater), lumevalgust…”. Esitusele tule- vere teatri “Mina naine”. Sel- Sepo Seemani ja Piret Laurimaa Riho Kütsar (Vanemuine), vad uuemad ja vanemad lood, lele järgnes monoteatri etendus esituses lavastust “Esimesed Elina Reinold ja Aarne Mägi. millest tuntuim ja rahva poolt “Isa”, mis osutus nii nõutuks, et suudlused”, mis läks täissaalile. Pileti hind 10 €, soodushind armastatuim on “Deja Vu”. Jan Uuspõld pidi ka lisaetendu- 9. ja 16. oktoobril kell 17 õpilastele ja pensionäridele Laulmata ei jää ka aegumatud se andma. Mais külastas Viim- ning 11. ja 21. oktoobril kell 8 €. Piletite broneerimine ja “Unemuinasjutt”, “Leib jah- sit veelkord Rakvere teater ja 19 saate näha Viimsi Harras- müük Viimsi Huvikeskuses tel tub” jt. Kuna kontserdid toimu- siis etendusega “Oscar ja Roo- tusteatri koguperemuusikali 606 6838 või e-posti aadressil vad valdavalt advendiajal, siis samamma: kirjad jumalale”. lisaetendusi “Annie – Homme [email protected]. on kavas ka talve- ja jõululaule, Nii kohalikud kui ka paljud on parem”. Muusikal “Annie” 21. novembril kell 19 saabub sealhulgas kontsertprogrammi kaugemal elavad inimesed on jutustab loo 11-aastasest laste- meie juurde teater Vanemuine nimilugu, Paul-Eerik Rummo Kivitäks. Fotod: Kilvar Kessler teatrid väga hästi vastu võtnud kodus elavast tüdrukust, kelle lavastusega “Elling”. Tegemist tekstile kirjutatud “Jah, ma ning kõik etendused saavad kii- suurimaks unistuseks on leida on koomilise ja südamliku loo- nägin lumevalgust…”. Piletid Kivitäksi kohtan kevadel ja suvel kalda ääres. Lind peab relt välja müüdud. üles oma vanemad. Lavastus ga kahest mehest, kes pärast kontserdile on müügil Viimsi sageli kividel vahti. Täks jälgib teraselt, et inimene pesale Kuna huvi on suur, siis ole- sai kevadel väga sooja vastu- aastaid hooldusasutuses on lü- Huvikeskuse kontoris (bronee- liiga lähedale ei satu. Kui see peaks juhtuma, siis tõmbab me sügiseks kutsunud mitmeid võtu publiku poolt. Kes toona litumas tavaliste inimeste iga- rimine tel 606 6838 või e-posti lind tähelepanu valjuhäälselt endale ja asub ohtu pesast teatreid Viimsisse, et inimestel etendustele ei jõudnud, saavad päevasesse ellu. Näidendi esi- aadressil viimsi@huvikeskus. eemale meelitama. oleks rohkem valikut. Meie nüüd uue võimaluse! Pilet hin- etendus oli Oslos 1999. aastal ee) ja Piletilevis. Pileti hind 31. Kivitäks elab kivide vahel avamaastikel. Aafrikast saa- eesmärk on tuua inimestele naga 5 € ja perepilet hinnaga ja sai seal tohutu publikumenu oktoobrini 10 €, pärast seda 12 bub aprillis, pesitsemisega teeb algust mais. Ehitusmater- koju kätte just kaugemad lava- 14 € on müügil tund enne al- osaliseks (125 etendust ja 60 € ja kui pileteid jätkub, siis saab jalina kasutab kivitäks kõrsi, kuid pesa on seest pehmelt lood, mis pika vahemaa tõttu gust kohapeal. 000 vaatajat). Osades Riho Küt- kohapealt osta hinnaga 13 €. vooderdatud roostikust saadud taimevillaga, aga ka lin- jääks ehk muidu nägemata. Novembri alguses saa- sar, Margus Jaanovits, Markus Ootame teid meie majas toi- nusulgede ja karvadega. Pessa muneb emaslind viis kuni buvad Viimsisse saarlased. Luik, Liisa Pulk. Piletid hinnaga muvatesse huviringidesse ja ka seitse muna. Haudumine võtab aega kaks nädalat. Poegi Hooaeg algas Endlaga Kuressaare Linnateater tuleb 11 € ja 8 € (õpilased, pensionä- paljudest sündmustest osa saa- toidavad mõlemad vanemad. Lendamise õpivad noorlin- 29. septembril alustasime selle kahe lavastusega. 5. novemb- rid) müügil Viimsi Huvikeskuse ma. Info www.huvikeskus.ee! nud selgeks juuni lõpuks. aasta esimeste külalisetendus- ril kell 17 mängitakse kogu- kontoris (broneerimine tel 606 Heidi Kirsimäe Maapinnal liigub kivitäks hüpates ja nõksutab pidevalt tega. Hommikul ja päeval tõi pereetendust “Värviline kum- 6838 või e-posti aadressil viim- Viimsi Huvikeskus kehaga nagu linavästrik. Maal liikudes otsib ta harilikult toitu, harvem püüab seda ka õhust. Kivitäksi toiduks on peamiselt putukad, sügisel ka marjad. Lahkub Eestist ena- masti septembris, hilisemad veel oktoobri alguses. Kivitäksi puhul on mõnikord täheldatud olukorda, kus “Värviline kummut” Viimsis üks isalind toidab korraga mitme pesakonna poegi. Lind 5. novembril kell 17.00 Kuskil meie sees, peas lähevad meelest ja uuemad Niisiis – kas on keegi kus- tegutseb ka öösiti, kui enamik sulelisi magavad. Rahvasuu etendub Viimsi Huvkesku- näiteks või siis hoopis jalas jäävad meis elama. Ilma lugu- kil, kes suudaks seda salapä- kutsub kivitäksi veel kivistikuks, kivihingeks, kivinokki- ses lõbus kogupreetendus või kõrvas, aga äkki hoopis deta oleks elu väga igav. rast ja natuke ohtlikku lugude jaks ja aiatikuks. “Värviline kummut”. silmas ja suus on palju väga Aga mis juhtub siis, kui kadumist ära hoida? erinevaid lugusid. Mõned on ühel hetkel hakkavad lood jär- Etenduse pikkus 55 minutit. “Värviline kummut” on ime- ilusad ja mõned koledad lood, jest ära kaduma? See peab küll Pileti hind 3,5 €. Piletite line lugude lugu kõigile, kes mõni lugu on väga naljakas, üks väga imelik lugu olema, info ja broneerimine tel: 606 lapsed või kelle sees mõni lugu aga on ka kurvemaid lugusid. lausa salapärane või isegi na- 6838 või e-posti aadressil: lapsepõlvest peidus on. Need lood on olemas, mõned tuke ohtlik. [email protected]

Kadakatäks. Fotod: Kilvar Kessler

Kadakatäks on kivitäksist väiksem ja arglikum lind. Kui tavaliselt esineb kadakatäksi Eestis hinnanguliselt 400 000 isendi ringis ja kivitäksi üle kümne korra vähem, siis näib, et Viimsis esineb kadakatäksi kivitäksist vä- hem. Lind armastab kadakavõsas putukaid otsida, sellest ka tema nimi – kadakatäks. Elab niitudel, karjamaadel ja muudel lagendikel, mõnikord rabades ja soodes. Kadakatäksi võib näha mõnel madalal põõsal või tu- gevamal rohttaimel laulmas. Kui kivitäks laulab suhteli- selt vähe, siis kadakatäksil tuleb laul paremini ja pikemalt. Isegi öösel. Kadakatäks saabub meile aprilli lõpus. Kohe pärast saabumist hakatakse pesitsema. Pesa ehitatakse kõrtest ja samblast. Mais muneb emane viis kuni seitse muna. Haudumine kestab kaks nädalat ja lisaks veel sama kaua veedavad tibud pesas. Lendama hakkavad noored kada- katäksid juuni lõpus. Kadakatäksid lahkuvad septembris. RAAMATUKOGUDE PÄEVADE RAAMES NELJAPÄEVAL 27. OKTOOBRIL Kilvar Kessler KELL 18 VIIMSI PÄEVAKESKUSE SAALIS (TASUTA). 10 7. oktoober 2011 Randvere seeniorid esinesid eakate peol Reedel, 30. septembril minguline töötlus. tähistati eakate päeva ja Helle Tomingas rääkis, et sel puhul peeti Tallinnas ta on näitlemist teatristuudios Salme kultuuripalees ka õppinud, ta kirjutab tekste eakate festivali, kus esi- ise või mugandab ja täiendab nesid ka Randvere Päeva- neid ning lavastab. Aga pike- keskuse seeniortantsijad maks jutuks polnud mahti, sest ja sõnakunstnikud. kui Kobarake tantsimise lõpe- tas, kiirustasid sõnameistrid Randvere Päevakeskuse te- kolmanda korruse lavale, kus gevjuht Aime Salmistu oli juba neil tuli õige pea üles astuda, aegsasti korraldajatega kokku seekord Helle Tomingas koos leppinud, et Randvere esinejad Elina Lehta Kaasikuga. Ka pääsevad suurde saali suurele Viimsi Pensionäride Ühenduse jalgsi- ja kepikõnni huvilised selles saalis olid pingiread rah- alustasid uut hooaega 25. septembril matkaga Mäealuse lavale. Ja nii olidki esimesed vast täis ning aplaus südamlik, metsakaitsealal Tulge matkama! Foto Enn Teimann esinejad peale sotsiaalminist- sest esitatud klipi teema oli ri Hanno Pevkuri avasõnu ja Kobarakese tantsud on hoogsad. väga ajakohane, elust enesest. Andres Arraku loengut Rand- Vaadates teisi esinejaid tek- Pensionäride matkapäev vere seeniortantsurühma Ko- kes tantsude vahel mitu klippi kis küsimus, et miks ei tulnud Viimsi Pensionäride Ühenduse korraldusel toimub 23. ok- barake tantsijad. esitasid. laulma Randvere naisansambel toobril järjekordne matkapäev. Matkaseltskond kohtub Randvere naiste peal katse- “Hästi läks,” kostis Elfrii- Kibuvitsalill. Aime Salmistu Lubjamäe bussipeatuses. Autobuss V3 väljub Viimsi haig- la juurest kell 11.52. Peatuses ootavad meid Soosepa-Pär- tati ka lavanärvi ja kannatlik- de Ojase lavalt saabudes, lilled arvas, et tõepoolest võiks ka namäe külaseltsi esindajad eesotsas Annika Vaiklaga. kust, sest neil tuli esinemisäre- peos, sest temale sooviti lillede- nemad järgmisel aastal eakate Matka pikkuseks on umbes 4 km. Liigume mööda korralik- vust jahutada ja laval seista ning ga õnne sünnipäeva puhul. Hästi päeval Salmes laulda. ke teid. Matka lõpp-punktiks saab ühe lähedal asuva eramu oodata, millal ometi muusika läks, arvasid teisedki, kuid lisa- Usun, et päev läks kõigil lõkkeplats, kus grillime vorstikesi ja joome kuuma teed. Seal mängima hakkab. Lõpuks, kui sid, et nahk on märg. See polnud korda, nii esinejatel kui ka räägib Madis Saretok valla minevikust ja tulevikust. helimees üles leiti, hakkaski. ka ime, sest prožektorite valgel vaatajatel-kuulajatel, sest kava Seekord otsustasime kutsuda kaasa ka Viimsi valla puue- Kaunites halli ja punast tempokaid tantse tantsida võtaks oli väga mitmekesine, tegevus tega inimesi, nii vanu kui ka noori – ütleme neile “Tere tule- värvi kostüümides naised esi- nooremadki võhmale. toimus kolmel korrusel, kaup- mast!”. nesid kindlalt ja eksimatult Hoogsad olid ka huumo- lejaid-nõustajaid oli iga korru- Kellel on käimiskepid, võtke need kaasa! Täiendav info tel ning pälvisid iga tantsuga suu- riklipid, mida Tomingas ja se fuajees ja õueski. Ilmataat 601 2354; 53 405 287. re aplausi. Aplausiga tänati ka Ojase esitasid. Kõik esitatu oli tervitas eakate pidu vananais- Volli Kallion Randvere sõnaseadjaid Helle Helle Tominga kui lavatrupi tesuvega. Tomingat ja Elfriide Ojaset, juhi looming või algteksti loo- Kaasik ja Tomingas laval. Annika Poldre

Viimsi Peokeskuses Pargi tee 12 29. oktoobril kell 16.00–20.00 seenioride SÜGISBALL Õhtut sisustab mõnusa muusikaga SULEV VÕRNO ja Neeme rahvamaja showgrupp

Kammermuusikat esitab KADRI -ANN SUMERA

Magus suupiste ja tervitusvein! Avatud ka baar!

Sissepääs KUTSETEGA. Kutseid saab alates 10. oktoobrist pensionäride ühenduse toast (Kesk tee), Viimsi ja Randvere Päevakeskusest!

Korraldab Viimsi Pensionäride Ühendus 7. oktoober 2011 11

Viimsi valla kultuurikalender 7.–30. oktoober

Püsiekspositsioon “Eesti Viimsi Kunstikooli õpilastööde www.viimsinoortekeskused.tk Taavo Remmel (kontrabass) 23. oktoober k 11 Viimsi Hariduselu sõjaajalugu muinasajast täna- näitused Randvere Noortekeskuses Sissepääs muuseumipiletiga Jumalateenistus visioonikonverents 2011 päevani“ Viimsi Raamatukogus Lisainfo: www.rannarahva- Jutlus Raido Oras Viimsi Koolis Näitus “Vabaduse teel 1990– 9. oktoober k 11 muuseum.ee Viimsi Vabakoguduse kirikus 1991” Kuni 21. oktoober Lõikustänupüha jumalateenistus Rannarahva Muuseumis 28. oktoober k 18 Avatud K–L k 11–18 Programm “Kuldne sügis armulauaga 23. oktoober k 14.30 Näputöö – salongiõhtu Sissepääs tasuta! Viimsi Vabaõhumuuseumis“ Teenib Mikk Leedjärv 16. oktoober k 11 Jumalateenistus Info ja registreerimine: Lisainfo: [email protected], Sügisprogramm on mõeldud EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus Jumalateenistus armulauaga Teenib Aare Kimmel tel 601 1717 ja tel 621 7410, www.esm.ee lasteaedadele ja algklasside Teenib Mikk Leedjärv EELK Randvere Peetri kirikus [email protected] Eesti Sõjamuuseumis – Kindral õpilastele 9. oktoober k 11 EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus www.harmoonikum.ee Laidoneri Muuseumis Muuseumi peremehe Onu Rai- Lõikustänupüha jumalateenistus 24. oktoober k 19 Harmoonikumis vo juhendamisel valmistatak- Jutlus Raido Oras 16. oktoober k 11 Nutikate Naiste Klubi Püsiekspositsioonid rannarahva se värvilistest vahtralehtedest Viimsi Vabakoguduse kirikus Jumalateenistus Käsitööseebi valmistamine 28.–30. oktoober elust-olust muinasajast täna- kauneid roose, meisterdatakse Jutlus Matthew Edminster Viimsi Huvikeskuses Päikese- Viimsi Sügisturniir korvpallis päevani, muuhulgas näitused tammetõrudest ja kastani- 9. oktoober k 12–15 Viimsi Vabakoguduse kirikus pesa ruumis 2011 kalapüügivahenditest, hülge- munadest loomi, mängitakse Onu Raivo kutsub lapsi meis- Korraldaja: MTÜ Korvpalliklubi küttimisest, Kirovi kalurikol- vahvaid mänge ja juuakse terdama! 16. oktoober k 14.30 26. oktoober k 16–22 Viimsi hoosist ja palju muud sooja teed Lisainformatsioon tel 606 6941 Jumalateenistus Viimsi hariduselu 145. aasta- Viimsi Kooli spordikompleksis Muuseum ja kingipood avatud Lisainfo: www.rannarahva- Viimsi Vabaõhumuuseumis Teenib Aare Kimmel päev ja Karulaugu õppehoone K–P k 12–17 muuseum.ee EELK Randvere Peetri kirikus Viimsi Kooli 30. juubel spordisaalis Iga kalendrikuu neljas nelja- Viimsi Vabaõhumuuseumis 9. oktoober k 14.30 Spordipäev päev on piletivaba päev! Lõikustänupüha jumalateenistus 16. oktoober k 17 Võistlused korvpallis, võrkpallis 29. oktoober k 18 Muuseumis võimalik korraldada Kuni 30. oktoober armulauaga Koguperemuusikal “Annie“ ja teateujumises Viimsi hariduselu 145. aasta- sündmusi, pidusid, seminare Näitus “Liiv, mutt, natt, pilk ja Teenib Aare Kimmel Pilet 5 €, perepilet 14 € (osalevad õpilased ja vilistlased) päev Lisainfo ja ettetellimine: peru – midagi ei saa aru“ EELK Randvere Peetri kirikus Piletid müügil enne etenduse Viimsi Koolis Viimsi Kooli 30. juubel [email protected], Näitus rannarahva naljakast algust Aktus ja vilistlaste pidu tel 606 6941 või 51 00 281 kõnepruugist ja esemetest 9. oktoober k 17 Viimsi Huvikeskuses 27. oktoober k 18 Tantsuks ansambel Rock Hotel Jälgi sündmusi ja näitusekava: Rannarahva Muuseumis Koguperemuusikal “Annie“ KA Teatri etendus “Tulemängud” Viimsi Koolis www.rannarahvamuuseum.ee Pilet 5 €, perepilet 14 € 17. oktoober k 19 Vaatemäng Vilde ja Tuglase Rannarahva Muuseumis Kuni 31. oktoober Piletid müügil enne etenduse Nutikate Naiste Klubi kirjavahetusest 30. oktoober k 11 Eesti kristliku temaatika esi- algust Loengusari “Et olla terve ja Osades Jaan Urvet ja Kristjan Jumalateenistus armulauaga Püsiekspositsioon rannatalude maalija Einar Vene maalinäitus Viimsi Huvikeskuses saada tervemaks“ Kuntu Teenib Mikk Leedjärv ajaloost “Ilmutus“ III loeng “Ülekaal“ Tasuta! EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus Muuseumi taluhooned ja käsi- EELK Viimsi Püha Jaakobi 10. oktoober k 17, 18, 19 Viimsi Huvikeskuse Päikese- Korraldaja: Viimsi Raamatukogu tööpood külastamiseks avatud kirikus Kitarriõpe pesa ruumis Viimsi Päevakeskuse saalis 30. oktoober k 11 K–P k 12–17, L k 10–18 ja Osavõtutasu 7 € Kontsertjumalateenistus P k 12–18 Kuni 11. detsember Info ja registreerimine: 20. oktoober k 18 27. oktoober k 18 Jutlus Raido Oras Vabaõhumuuseumi pilet Näitus “Spirdivedajad ja [email protected] Filmi “Tulivesi“ vaatamine ja Armulauaga palvus Muusikat kammerkoorilt Credo sisaldab ka sissepääsu Ranna- smugeldajad“ Randvere Noortekeskuses kohtumine filmi autoritega EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus Viimsi Vabakoguduse kirikus rahva Muuseumi Näitus rannarahva salakauba- Filmi valmimist meenutavad Muuseumis võimalik korralda- veost 10. oktoober k 19 stsenaristid Ott Sandrak ja 27. oktoober k 18 30. oktoober k 14.30 da sündmusi, pidusid, seminare Rannarahva Muuseumis Nutikate Naiste Klubi Hardi Volmer Trühvlivalmistamise õpituba Jumalateenistus armulauaga Lisainfo ja ettetellimine: Loengusari “Et olla terve ja Avatud on viinakuu puhvet Info ja registreerimine: Teenib Aare Kimmel [email protected], Kuni 31. oktoober saada tervemaks“ Sissepääs muuseumipiletiga tel 601 1717 ja EELK Randvere Peetri kirikus tel 606 6941 või 51 00 281 Raamatunäitus “Sügis aias“ II loeng “Treeningpäevik“ Lisainfo: www.rannarahva- [email protected] Jälgi sündmusi ja näitusekava: Prangli Raamatukogus Viimsi Huvikeskuse Päikese- muuseum.ee www.harmoonikum.ee Info: www.rannarahvamuuseum.ee pesa ruumis Rannarahva Muuseumis Harmoonikumis Marje Plaan Viimsi Vabaõhumuuseumis 7. oktoober k 18, 19 Viimsi valla kultuuritöö Kitarriõpe 11. oktoober k 19 20. oktoober k 18 28. oktoober k 11 koordinaator Viimsi Taluturg Osavõtutasu 7 € Koguperemuusikal “Annie“ Armulauaga palvus Viimsi hariduselu 145. aasta- Tel 606 6866, Hää toidukraam, värske õhk ja Info ja registreerimine: Piletid 5 €, perepilet 14 € EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus päev e-post [email protected] põnevad kuulujutud! [email protected] Pilet müügil enne etenduse Viimsi Kooli 30. juubel www.viimsivald.ee Avatud igal laupäeval k 10–14 Randvere Noortekeskuses algust 20.–30. oktoober Müügisoovidest teatada: Viimsi Huvikeskuses Raamatukogupäevad septembrikuu eakad sünnipäevalapsed [email protected] 8. oktoober k 11 “Kohtume raamatukogus. viimsi vallas Viimsi Vabaõhumuuseumis Viimsi valla kiirmaleturniir 12. oktoober k 18 Saage tuttavaks“ (valik bio- “Kõik mängima!“ Ellujäämiskursus “Ilumaailm ja graafiaid) l Salme Rahula ...... 97 Fotonäitus “President Korraldaja: MTÜ Viimsi Male- mahekosmeetika“ Lastele “Kohtume lemmik- l Pärja Räägel ...... 94 T. H. Ilves Prangli saarel 2010“ selts Apones Info ja registreerimine: muinasjutuga“ l Leida Täpsi ...... 93 Prangli Rahvamajas Viimsi Kooli Karulaugu õppe- tel 601 1717 ja Viimsi Raamatukogus l Selma Floride Aasma ...... 91 hoones [email protected] l Lea Valter-Berggren ...... 85 Püsinäitus “Pranglilaste elu-olu“ www.harmoonikum.ee 21. oktoober k 17 l Aleksei Stadnikov ...... 80 Muuseum avatud E–P k 11–22 8. oktoober k 15 Harmoonikumis Vanalinna Hariduskolleegiumi l Maido Valk ...... 80 Pranglisaarte Muuseumis, Mälestusteteemaline viiuliõpilaste kontsert l Eerik-August Pakosta ...... 80 Vanani talu näitustemajas muuseumipäev 13. oktoober k 17 Tasuta! l Eevi-Alvine Makkar ...... 80 Sõjateemaliste mälestuskasti- Rannarahva Muuseumi Viimsi Vabakoguduse kirikus l Vanda Raja ...... 80 Püsinäitus “Naissaare militaar- de projekti tutvustus ja mäles- esikteose “Aksi – mereriik lugu“ tuskastide esitlemine Projekti Tallinna külje all” esitlus 21. oktoober k 19 l Elfride Linkrus ...... 80 Muuseum avatud aastaringselt tutvustab MTÜ Looja juhatuse Lisainfo: Koguperemuusikal “Annie“ l Olivia Saar ...... 80 24h esinaine Eha Leinassaar www.rannarahvamuuseum.ee Pilet 5 €, perepilet 14 € l Toomas Reimo ...... 75 Naissaare Muuseumis Eesti Sõjamuuseumis – Kindral Rannarahva Muuseumis Piletid müügil enne etenduse l Lembit Moorvel ...... 75 Laidoneri Muuseumis algust l Väino Paas ...... 75 Rannarahva Muuseumi 13. oktoober k 18 Viimsi Huvikeskuses l Heigo Saluste ...... 75 fotonäitus “Naissaar vanadel 8. oktoober k 16 Armulauaga palvus l Õilme Lemvald ...... 75 postkaartidel“ Sõjamuuseumi Filmipäevik EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus 22. oktoober k 9.15 l Hella Teemant ...... 75 Lisainfo ja ettetellimine: esitleb: Isa-lapse matk l Salme Vakkaus ...... 75 [email protected] dokumentaalfilm “Meie 14. oktoober k 18, 19 Kogunemine kiriku parkimis- l Tiia Ormus ...... 70 Naissaare tuletornis mäletame! Meie mälestame!” Kitarriõpe platsil, kus suundume autode- l Maimo Arro ...... 70 Eesti Rahva Muuseum, 2011 Osavõtutasu 7 € ga edasi l Lia Kalk ...... 70 Fotokursuse III lennu Filmi juhatab sisse ERM-i Info ja registreerimine: Registreerumine ja info Arvo l Ella Kolk ...... 70 lõpetajate näitus teadur Terje Anepaio [email protected] Raja – [email protected] l Halja Laansalu ...... 70 Viimsi Huvikeskuse II korruse Eesti Sõjamuuseumis – Kindral Randvere Noortekeskuses Viimsi Vabakoguduse kiriku ees l Marit-Erika Matsalu ...... 70 kohvitoas Laidoneri Muuseumis l Aivo Kibits ...... 70 Alates 10. oktoober 14. oktoober k 19 23. oktoober k 11 l Heino Alaniit ...... 70 Ly Bremraud`i juubelinäitus 8. oktoober k 18 Jazzirütmid muuseumis Jumalateenistus armulauaga l Erkki Leima ...... 70 “Etüüdid õlivärvidega“ Randvere Noortekeskuse Mihkel Metsala (trompet), Teenib Mikk Leedjärv l Ilmar Adamson ...... 70 Viimsi Huvikeskuse aatriumis 4. sünnipäeva tähistamine Henri Peipman (klaver) ja EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus 12 7. oktoober 2011

sport Käsipalliga võib alustada esimesest klassist Küsimustele vastab HC ni, kus käsipalli tase on väga dused. Siis on lootust saada Viimsi/Tööriistamarket kõrge. Nii on teinud kolm väga heaks käsipalluriks, kes peatreener Ain Pinnonen. Viimsi noormeest, kes õpivad mängivad meistriliigas. Kelle Aarhusi Akadeemias ja mängi- tase nii kõrgele ei ulatu, selle Millal loodi Viimsi käsipalli- vad Taani erinevates klubides. jaoks ongi madalamad liigad. klubi? Käsipalliklubi SK Viimsi HC Millal on õige aeg või sobiv Kuidas te ise käsipalli män- loodi 15. septembril 1997. iga, et hakata mängima kä- gima hakkasite? sipalli? Mina olen lõpetanud Tapa Kui palju on klubis mängi- Käsipall ei ole kerge mäng, see kooli. Käsipall oli seal ainuke jaid? eeldab head vastupidavust, kii- pallimäng, kus toimusid regu- Eelmisel hooajal oli klubis 93 rust, hüppevõimet, jõudu, osa- laarsed treeningud. Esimesse litsentsiga mängijat, 1. klassi vust, visketugevust, tasakaalu, trenni läksin kümneaastaselt. poistest kuni 47. eluaastani. head koordinatsiooni ja reakt- sioonikiirust. Esimesed sammud Kuidas pojad selle juurde Palun tutvustage treenereid! Ain Pinnonen. Võidetud on pronksmedal. selles suunas võiks alustada esi- jõudsid – kas isa õhutusel ja Ain Kont on “A” (1992 ja hil- mesest klassist, algstaadiumis eeskujul? jem sündinud) klassi poiste ja Mida teete talvel, mida su- laste käsipallimäng erineb oluli- Kaks vanemat poega – Siim ja Eesti esiliiga võistkonna (HC vel? Käsipalli Eesti meistri- selt põhikäsipallist. Mikk – käisid käsipallis, jalg- võistlustel osaleva HC Viimsi) treener. Juuli lõpus, augusti alguses Viimsi/Tööriistamar- Väikeste poiste treening pallis, kergejõustikus ja tänu Ahmed Porkveli on “D” olime Kurgjärvel laagris (62 keti selle aasta kodu- peab olema hästi mitmekesine nendele treeningutele on nad (1999 ja hiljem sündinud) klas- poissi), kus tegime eelolevaks mängude ajakava. ja arendav, selleks mängime jõudnud Eesti käsipallikoondi- si poiste treener, omab IV tree- hooajaks üldfüüsilist etteval- Mängud toimuvad Viim- lisaks käsipallile liikumismän- sesse, see näitabki mitmekülg- nerikategooriat ja on lõpetanud mistust, so jooksud, jõusaal, si KK spordikeskuses: ge, jalgpalli, rahvastepalli, saa- sust. Soovitan kõikidel pois- l 04.10.2011 k 19.00 Tartu Ülikooli 1987. aastal. hüpped jne. Augustis alusta- Tubli järelkasv. lihokit, teeme jõuduharjutusi. tel mitte piirduda ühe alaga, Ain Pinnonen st mina olen sime ka pallitreeningutega ja HC Viimsi/Tööriistamarket vaid proovida erinevaid, sest – Põlva Serviti “C” (1997 ja hiljem sündinud) võtsime osa Tallinn Cupist, Kõige väiksematele on oma Millised on eeldused, et saada 7–8-aastane poiss ei tea, mis l 27.10.2011 k 19.00 miniliiga. heaks käsipallimängijaks? talle sobib ja meeldib. Siim ja klassi ja 1.–2. klassi poiste, Ees- kus saavutasime V koha. HC Viimsi/Tööriistamarket ti meistriliiga võistkonna HC – Aruküla/HC Tallas Käsipalli võivad mängida pi- Mikk valisid umbes 9–10-aasta- Viimsi/Tööriistamarket pea- Mängijaid on ilmselt mitmel Milline on praegu klubi tase? l 17.11.2011 k 19.00 kad, lühikesed, peenikesed ja selt käsipalli ise, mitte isa käsul. treener ja Eesti meestekoondise tasemel oskustega, kas on Eelmisel hooajal tulime Eesti HC Viimsi/Tööriistamarket natuke täidlased, aga tal peavad Küsis ning juunioride koondise teine mitu meeskonda? meistrivõistlustel “A” klassis – Põlva olema eelpool nimetatud oma- Annika Poldre treener. Olen lõpetanud Tartu SK Viimsi HC-l on üks võist- II kohale, “C” klassis VII ko- l 29.11.2011 k 19.00 Ülikooli 1986. aastal ja oman V kond Eesti meistrivõistluste hale, “D” klassis VIII kohale HC Viimsi/Tööriistamarket treenerikategooriat. esiliigas (HC Viimsi) ja meist- ja meestega võitsime III koha. – SK Tapa. Jaanus Rätsep on HC Viim- riliigas (HC Viimsi/Tööriista- l 15.12.2011 k 19.00 si/Tööriistamarketi teine tree- market). Palju on Eestis käsipalli- HC Viimsi/Tööriistamarket ner. klubisid, kellega HC Viimsi – Viljandi HC Kuidas, kui tihti ja kus võis- võistlustel kohtub ja mängib? Kus ja kui tihti toimuvad tree- teldakse? Meeste meistriliigas on 7, esi- ningud? Sel hooajal võtame osa noorte liigas 10 võistkonda. Eelmisel hooajal mängisime Treeningud toimuvad Viim- ja täiskasvanute Eesti karika- Chocolate Boys/Viimsi nime si Kooli spordikeskuses, kus võistlustest ja Eesti meistri- Kui vald tunnustas 2010. all, sel hooajal HC Viimsi/ mängitakse ka kõik kodumän- võistlustest. Meeste KV ja MV aasta parimaid sportlasi, oli Tööriistamarketi nimega, kus gud. Väikesed poisid treenivad käivad juba täie hooga. Noorte nende seas ka 17 noormeest mängib 10 noormeest, kes on kaks korda nädalas, vanemad karikavõistlused algavad no- Chocolate Boys koosseisus. saanud alghariduse Viimsist. poisid ja HC Viimsi/Tööriista- vembris. Kas Chocolate Boys on Viim- Kui Viimsi klubi jääb kit- market neli korda nädalas, li- Plaanis on minna noortega si HC mängijaile tipp, kuhu saks, siis on võimalus minna saks individuaalselt. turniiridele Rootsi ja Soome. püüelda? edasi välismaale, näiteks Taa- Rõõm võidust. 7. oktoober 2011 13

sport

Kindral Johan Laidoneri Koolid võistlesid staadioniteate- XII Olümpiateatejooks jooksus Harjumaa Spordiliit on pärast suvepuhkust taas maakonna koolispordi üritustele hoo sisse lüka- nud.

15. septembril, pärast paarinädalast harjutamist kutsuti koolide võistkonnad kokku Kose staadionile, selgitamaks meistrid staadioniteatejooksudes. Keskkoolide arvestuses toimus neljale vanusegrupile kokku 20 teatejooksu, põhikoolidel viie jooksu võrra vä- hem. Kümne osavõtnud põhikooli seas Püünsit ei olnud, võitjaks tuli kokkuvõttes Laagri Kool. Viimsi Kooli edu Keskkoolide/gümnaasiumide arvestuses oli konkuren- te 16, nende seas ka Viimsi Kool. Kolmel Viimsi Kooli võistkonnal oli ka pjedestaalile vaja tõusta. 6.–7. klasside arvestuses jooksid poiste 4 x 800 m hõbemedalile Pelle Palts, Kaspar Alumaa, Markus Kuuskmäe ja Silver Suits. Pronksist medalikomplekti saavutasid 10.–12. klasside arvestuses Merilin Kask, Liisa Tolli, Kelly Toode, Marle- ne Timmi, Marleen Lobjakas, Marek Kivi, Argo Duberg, Gert Laanemets, Marten Randma ja Kenneth Muuli 10 x 60 m pendelteatejooksus ning Liisa Tolli, Kelly Toode ja Marleen Lobjakas tütarlaste 3 x 800 m jooksus. Üldkokkuvõttes jäi Viimsi Kool teatejooksudes 9. kohale, võitjaks tuli Jüri Gümnaasium Kuusalu Keskkooli ja Saue Gümnaasiumi ees. Koos talvel toimunud siseker- gejõustikuga tuli kahe võistluse võitjaks Kuusalu, teiseks Saue ja kolmandaks Jüri. Viimsi Kool sai üldkokkuvõttes kergejõustikus 8. koha. Vutipoiste XII Kindral Johan Laidoneri Olümpiateatejooksu avakõnet peab kolonel Ants Kiviselg Eesti Kaitseväest.

Kindral Johan Laidoneri J. Westholmi 1. ja 2. võist- ma Sõjakooli segavõistkond. saavutused XII olümpiateatejooks sai kond. Meeldiva üllatusena Kõige suurema ja hinnatu- 29. septembril võtsid neljal väljakul Viimsis, stardipaugu 1. oktoobril märgiti ära ka parimaid koo- ma rändkarika päris teist aastat Sakus, Jüris ja Laagris mõõtu juba vutipoisid. Viimsis Laidoneri mõisa livõistkondade väljatoojaid, järjest võitjana lõpetanud staa- juurest. J. Westholmi Gümnaasiumi ja bi- ja sidepataljoni meeskond Koduväljakul juhendas meie vägesid Aleks Taurafeldt. Tallinna Reaalkooli õpetajate ajaga 19.42,0. Kuni 7. klasside arvestuses jäi Viimsi Kooli võistkond Puhkpilliorkestri marsihelide kõrval tänati ka Viimsi Kooli Lõpukõnes tänas Trivimi oma alagrupis teiseks ja Püünsi Põhikool viiendaks, 8.–9. saatel kogunes mõisa ette plat- õpetajaid Marika Sepporit ja Velliste kõiki võitjaid, sest klasside poistest sai Viimsi Kool alagrupi võidu ja eda- sile avamisele 42 8-liikmelist Eha Rünnet. Viimsi Kooli oli kaotajaid sellel üritusel ei ol- sipääsu finaalvõistlustele, Püünsi poisid jäid kolmandale võistkonda, mis on selle jook- esindamas kaks võistkonda. nudki, ning hõikas välja ka kohale. Spordiklubide-kõrgkoo- juba 13. jooksu aja – järgmisel su rekordarv. Viimsi Kooli noormeestele hõbemedalid Taustaks uhke auhinna- lide-sõpruskondade klassis aastal septembrikuu viimasel laud, tervitasid osalejaid ava- võitis karika Sisekaitseaka- neljapäeval. Keskkoolipoiste 10 võistkonna paremusjärjestus pan- kõnega Kindral Johan Laido- deemia, selles kategoorias sai Teatejooksu korraldajatele di paika juba eelnevalt, 23. septembril Loksa staadionil. neri Seltsi esimees Trivimi kolmanda koha Viimsi Kooli Kindral Johan Laidoneri Selt- Sealt tulid Viimsi Kooli noormehed Aleks Aasma, Han- Velliste, Viimsi vallavanem vilistlaste meeskond. sile, Eesti Spordiseltsile Kalev nes Lember, Sander Mikk, Sven-Erich Tamm, Risto Kals, Mark Andreas Rebane, Marten Randma ja Oliver Jaanus Haldo Oravas ja kolonel Ants Parim meeskond ja rändkarika Firmadest oli võidukas Po- ja Eesti Kaitseväele suur tänu! Kiviselg Eesti Kaitseväest. võitja – staabi- ja sidepataljon. litsei- ja Piirivalveamet, kor- tagasi hõbemedalitega. Jalgpalli lõplik paremusjärjestus poratsioonidest-üliõpilasseltsi- Tiia Tamm saab selgeks peale 5. oktoobril Sakus toimuvaid finaal- Nelja ringiga 6 km Võitjad dest Corp. Rotalia. Kaitseväe Viimsi valla mänge. Pärast stardipauku kihutasidki Pärast jooksu ootas kõiki tee segaüksustest oli parim Kõrge- sporditöö koordinaator kõigi võistkondade esimesed ja hernesupp, seejärel asusid vahetused sügisese Laidone- kõik kannatlikult autasusta- ri pargi rajale, kus järgmine mist ootama. Kõigepealt kut- Spordiüritustest tulemas vahetus juba oma järge ootas. suti eriauhinna järele avaetapi 7. oktoober k 19.15 Eesti meistrivõistluste meeste esiliiga Igal võistlejal tuli oma etapil kiiremini läbinud võistleja, kohtumine KÄSIPALLIS: HC Viimsi – Viljandi SK / Viimsi Kool / KUNDALINI JOOGA läbida 750 meetrit ja nii sai kelleks osutus kaitseväe suur- Korraldaja: Eesti Käsipalliliit nelja pargiringiga kokku läbi- VIIMSIS! tükiväe pataljoni võistkonna 8. oktoober k 11.00 Kiirmaleturniir “Kõik mängima!” / Viimsi tud 6 kilomeetrit. Nobedama- esindaja Reio Ridalaan. Kõi- Tutvustav päev algajatele toimub pühapäeval, Kooli väike maja / Korraldaja: Viimsi Maleselts Apones / Info: 23. oktoobril kell 10.00-14.00 Viimsi Huvikes- tel võistkondadel kulus selleks gis kaheksas võistlusklassis Margus Sööt, tel 53 496 452 aega alla 20 minuti. ulatati parimale võistkonnale kuses. 8.–9. oktoober Harjumaa meistrivõistlused JALGPALLIS, me- Korraldajatel oli sel aas- karikas, kolme parema võist- Edasijõudnute tunnid esmaspäeviti Viimsi hed / Laagri / Korraldaja: Harjumaa Spordiliit tal varuks ka paar uuendust: konna igale liikmele riputati Huvikeskuses kell 12.00-13.30. põhikoolide ja gümnaasiumi- kaela uhke medal ning soo- 10. oktoober – 12. november Harjumaa koolidevahelised Tunde juhendab Kundalini jooga õpetaja de võistlusklassis peeti eraldi ja käepigistuse saatel anti ka meistrivõistlused KORVPALLIS, poisid, tüdrukud 10.–12. klass / Korraldaja: Harjumaa Spordiliit Hille Kalmus. arvestust poiste ja tüdrukute mälestusraamat. Eelregistreerimine ja lisainfo: hille.kalmus@ võistkondadele ja ka kaitse- Põhikoolide arvestuses 15. oktoober k 11.00 Harjumaa meistrivõistlused ja noorte hotmail.com või telefonil 50 77 199. väeüksustel oli juurde tulnud olid võidukad Tallinna Reaal- meistrivõistlused KIIRMALES (MN10, MN14, MN18) / P. Ke- segavõistkondadele eraldi ar- kooli võistkonnad. rese nim. Malemaja, Tallinn / Korraldaja: Harjumaa Spordiliit vestus. Gümnaasiumidest võitsid 14 7. oktoober 2011

ERAKUULUTUSED Avatud Viimars OÜ võtab l Müüa Prangli saarel sadama juures 0,9 ha l Ostan teie sõiduauto, sõitva või seisma jäänud, õmblussalong tööle elamumaad. Tel 51 918 533. võib olla ilma ülevaatuseta ja roostekahjustustega. Heki tee 6-61 Reklaam bussijuhte, l Soovime lapsehoidjat Tammneemes 3,9-aasta- Tel 56 740 940, [email protected], Mart. Viimsi Teatajas eelistatavalt neid, TOORMAHLA tel: 52 98 020 sele poisile ja 1,4-aastasele tüdrukule neljapäeviti l Õunamahla pressimine Teie aia õuntest sep- PRESSIMINE Teie kes elavad Viimsi tel: 60 91 490 [email protected] ja vahel ka teisipäeviti. Helistada tel 54 510 333 tembris ja oktoobris Randveres. Valmis toormahla aia õuntest Rand- vallas. veres. Septembris ja tel 6109 310 või 609 2700. tellimise võimalus. Tel 55 935 863. oktoobris. -õmblusteenused [email protected] l Üürin 1-toalise korteri Viimsis otse omanikult. l Säästa kuni 60% küttekuludelt. Mitsubishi heavy Tel 55 935 863 -parandustööd Tel 53 919 445. õhksoojuspumbad koos paigaldusega. Alates l Müüa loomasõnnikut, mulda, killustikku ja liiva. 869 eurot. Tel 666 1355, www.kodukliima.ee. Tel 54 575 873, e-mail [email protected]. l Akende pesu. Veerennide puhastus. Ohtlike Esimene doonoripäev l Ostan traktori T 74 või DT 75 komplektsed puude/okste lõikus. Ühistutele, firmadele ja era- lasteaias Väike Päike roomikud. Võib ka kilbid ja poldid eraldi. Ostan isikutele üle Eesti! Tel 56 388 994, Uve. Kolmapäeval, 26. oktoobril traktori DT 75 uue või vähekasutatud mootori l Teostame viljapuude ja hekkide lõikust ning kell 15.00–18.00 SMD-14, võib pakkuda kombaini NIVA; SK-5 puude langetamist. Tel 55 637 666. oodatakse nii uusi kui mootorit. Tel 51 60 107. l Plaatimis-, krohvimis-, remondi- jm ehitustööd. ka püsidoonoreid verd loovutama lasteaeda l Kuivad kamina/pliidipuud 30 cm, võrkkottides Saunade ehitus. Tel 51 10 992. Väike Päike (Kraavi 40L/60L, kask/lepp. Kuivad ahjupuud kottides ja l Müüa lõhutud küttepuid: lepp, sanglepp, haab, tee 1, Pärnamäe küla, laotuna konteinerisse, min. kogus 6 rm. Metsakuiv metsakuiv (30, 40, 50, 60 cm). Hinnad soodsad, Viimsi vald). mänd, kask, segapuu -40 cm kottides 80L, 50 cm küsi julgelt tel 56 157 788, [email protected]. Lisainfo www.verekeskus.ee laotud konteinerisse. Vedu Harjumaal tasuta, l Müüa kaminapuud (lepp, kask, sanglepp, saar) hinnad soodsad. Tel 56 475 960, 56 364 633, 40L/60L võrgus (30, 40 või 50 cm), klotsid, tule- e-mail [email protected]. hakatus, saepuru 150L kotis, aastaringi vedu l Ära anda heasse peresse pruuni-halli triibuline tasuta. Tel 50 18 594. kodukassipoeg Lotta, kes on sündinud 15.06.2011. l Teostan elektritöid, mõõtmisi ja tehnilist Käib korralikult oma WC-s, on leebe ja lapsesõb- kontrolli kasutusloa taotlemiseks. Vajadusel pro- “Nutikate naiste klubi“ ralik. Kaasa saab oma pesa ja WC. Tel 52 03 252, jekti koostamine. Olemas vajalikud litsentsid. Oktoobris alustame loengutega “Et olla terve ja saada tervemaks“ [email protected]. Tel 51 65 035. 10. oktoober 19.00 Treeningpäevik te muutmist, toitumisharjumuste analüüsi ning l Müüa garaažiboks 19 m2, eraldi kinnistu 37 m2, l Haljastustööd, aedade hooldus, terrassid, aiad, Nii ülekaal kui ka füüsiline liikumine on ak- üldist enesejälgimist. Loengus käsitleme kogu elukaarti - eakas, noor ema ja laps. Oma tead- Vehema tee 1 Viimsi alevik. Tel 51 31 384. kiviteed. [email protected], tel 55 17 825. tuaalsed probleemid tänapäeval, olenemata east või soost. Soovituslike liikumisharjutuste misi jagab terviseõe üliõpilane Keiu Karin Mic- l Hoian Teie lapsi, ka õhtuti Viimsis Soosepas l Väikeveod (kuni 2,5 t). Liiv, muld, multš, killus- kohta on sageli piiratud teadmised ja ka in- helson. Loengutes osalemistasu 4 €/1 loeng eramajas. Tel 52 11 005, Annely. tik. Kolimised, prahivedu. Tel 50 92 936. fot on raske kätte saada. Seega püüame ise 24.oktoober 19.00 Käsitööseebi l Müüa kuivad küttepuud (lepp, kaseklotsid) l Puit-, turba-, päevalillebrikett, graanul (hele), koostada nädalase treeningkava ealisi iseära- valmistamine võrkkotis. Alates 50 kotist on transport Kiili valda kivisüsi, lepp/kask 40L kotis. Vana-Narva mnt 9, susi arvestades. Me elame väärtuslikku elu, kui Kursusel valmistame külmpress meetodil see- tasuta. Tel 51 989 070, www.unitedexpo.ee, tel 56 924 924, 637 9411, www.leilibrikett.ee. suudame tegeleda terviseliikumisega. pi seebikivist, rasvadest ja õlidest. Igal töötoas osalejal valmib kaks seepi. Koolitajad Eveli Apri [email protected]. l Probleemsete, ohtlike ja kuivanud puude lange- 17.oktoober 19.00 Ülekaal Ülekaalust vabanemine eeldab käitumishoiaku- ja Airi Voitk. Hind 15 € l Soovime leida hoidjatädi Viimsis 3-aastasele tamine. Langetan raskesti ligipääsetavad ja lasteaiapoisile haiguste ajal. Kõik ettepanekud on keerukas asukohas olevad puud. Kasutan vastavalt Koolitused toimuvad Viimsi Huvikeskuse Päikesepesa ruumis. teretulnud. Palume ühendust võtta tel 53 481 431 vajadusele köistehnikat või ladvast langetus mee- Info ja registreerimine: [email protected], www.huvikeskus.ee või [email protected]. todit. Tel 56 482 680.

OÜ VIIMSI VALLA ARENDUSKESKUS TEOSTAB ALLJÄRGNEVAID TÖID: Detailplaneeringud Dendroloogilised uuringud Teede- ja platside projektid Staadionite ja mänguväljakute projektid Hoonete projektid TÖÖ KIIRE JA KORRALIK, HINNAD SOODSAD Viimsi vald Nelgi tee 1 kab.144 Tel. 60 66 863, 56 502 487 E-mail [email protected] 7. oktoober 2011 15

11.oktoober 2011 kell 19 toimub Viimsi koolis Naiskodukaitset tutvustav õhtu Räägime Naiskodukaitsest üldiselt, Harju ringkonnast ning vastame teid huvitavatele küsimustele. SOOVID EHITADA Täiendava info saad www. HELISTA MEILE!!!! naiskodukaitse.ee või helen@ Tel 50 45 818, Tel 6 80 61 53 patraffic.ee autoremont e-mail: [email protected] Tule ise ning võta ja keretööd Teostame erinevaid ehitustöid: sõbranna ka kaasa! • Kaevetööd sh kanalisatsioon POOLSAARE AUTO OÜ, Miiduranna tee 46, • Vundament tel 605 4400, 5198 0833, www.poolsaare.ee • Üldehitus

Kvaliteetsed VIIMSI HARRASTUSTEATER kasutatud riided lavastab uut muusikalist lasteetendust Inglismaalt “TOM SAWYERI SEIKLUSED“ Nelgi tee 1, vallamaja aiandipoolses tagaküljes. Ootame pea-ja kõrval- Oktoobris alustame loengutega “Et olla terve ja saada tervemaks“ K-R 10.00-18.00, L 10.00-15.00 osadesse teatri- ja Hea hind. Soodushinnad. muusikahuvilisi noori Uus kaup, valik naiste riideid. vanuses 9 – 16 aastat. Ette valmistada 1 luuletus ja 1 soolo- laul (a’capella, instrumentaalsaate või kaup USA-ST! Moster Hulda Nelgi tee 1 Ilusalongis fonogrammiga CD-l) Uus pood ootab teid Õunakoorija “Riietering” KOSMEETIK Katsed toimuvad teisipäeval, 1. Comarketis, Murrab eestlaste südamed Ultraheli sügavpuhastus novembril 18.30 Viimsi Huvikeskuse II korrusel. LED footonteraapiaga, Masin koorib, viilutab Meilt leiad hea hinnaga saalis (Nelgi tee 1) ning eemaldab sama- naiste- ja lasteriideid, maniküür, pediküür, aegselt südamiku vaid jalatseid, aksessuaare, depilatsioon. Registreerimine katsetele hiljemalt mõne sekundiga. lisaks madratseid, voodi- 518 0840, 601 1728 30.oktoobriks e-posti aadressil: Kontakt/tellimine: www.ounakoorija.ee, pesu jm juurdekuuluvat. Nelgi tee 1, Viimsi [email protected] tel 510 4400. Edasimüüja: Viimsi Aiapood Astu läbi ja Sa ei kahetse! www.aailuteenused.eu 16 7. oktoober 2011