Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid Keskkonnamõju eelhinnang (18.04.2017)
Töö tellija: AS Saku Maja Töö koostaja: OÜ Alkranel
Projektijuht: Alar Noorvee (KMH0098)
2017
2 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017 SISUKORD
SISSEJUHATUS ...... 4 1. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ...... 6 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kanalisatsioonisüsteemide üldiseloomustus ...... 6 1.2 Maastik, geoloogia ja veekogud ...... 6 1.3 Ülevaade loodus- ja kultuuriväärtustest ...... 10 1.4 Klimaatilised tingimused ...... 16 1.5 Vaadeldavad asulad ...... 17 1.5.1. Saku vald ...... 17 1.5.2. Kohila vald ...... 19 2. KAVANDATAVAD TEGEVUSED ...... 20 2.1. Projektala reovee puhastamine...... 21 3. KESKKONNAMÕJU EELHINNANG ...... 25 3.1. Natura 2000 eelhindamine ...... 26 3.1.1. Lühiinformatsioon kavandatava tegevuse kohta ...... 26 3.1.2. Natura alade, mida kava või projekt tõenäoliselt mõjutab, iseloomustus ...... 27 3.1.3. Kas projekt või kava on ala kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik? 30 3.1.4. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura-aladele ...... 30 3.1.5. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus ...... 42 3.2. Mõju pinnasele ...... 43 3.3. Mõju pinna- ja põhjaveele ...... 43 3.4. Mõju elustikule ja kaitsealadele ...... 48 3.5. Mõju õhukvaliteedile, sh lõhnaküsimused ...... 55 3.6. Mõju müra ja vibratsiooni osas ...... 56 3.7. Mõju elanikkonnale (heaolu, tervis ja vara) ...... 56 3.8. Mõju maakasutusele ja maastikule (sh visuaalsele keskkonnale) ...... 57 3.9. Jäätmetekke mõju ...... 58 3.10. Õnnetuste risk ...... 58 3.11. Mõju kultuuriväärtustele ja kultuuripärandile ...... 58 3.12. Piiriülene mõju ...... 60 3.13. Muud küsimused (loodusvarade kasutamine, valgus, soojus, kiirgus) ...... 60 3.14. Eelhinnangu kontroll-leht ...... 62 KOKKUVÕTE ...... 71 KASUTATUD ALLIKAD ...... 72
3 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017
SISSEJUHATUS
Käesoleva töö eesmärgiks on koostada keskkonnamõju eelhinnang Keila jõe reoveekogumisalale jäävate Saku valla ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivsetele lahendustele. Keskkonamõju eelhindamsie aluseks on AS Infragate Eesti poolt teostatud töö „Saku valla ja Kohila valla Aespa ja Vilivere külade reovee puhastamise alternatiivide võrdlus“ (koostaja Infragate Eesti AS, 2016-2017).
Kavandatava tegevusena nähakse ette Saku valla territooriumile jäävale Keila jõe reoveekogumisalale ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni rajamist ning tekkiva reovee nõuetekohast kokku kogumist ja puhastamist. Reovee käitlemise lahendustena on vaatluse all järgmised alternatiivsed lahendused: 1. Alternatiiv 1 - Kogu Saku valla territooriumil formeeruv reovesi, sealhulgas Saku alevik ja Keila-Jõe reoveekogumisalal asuvate suvilarajoonide reovesi puhastatakse ühes uues Metsanurme külla rajatavas reoveepuhastis ning sellesse puhastisse juhitakse ka Kohila valla Aespa aleviku ja Vilivere küla reovesi; 2. Alternatiiv 2 - Saku alevikus formeeruv reovesi juhitakse jätkuvalt Tallinna linna kanalisatsioonivõrku ja Saku vallas Keila-Jõe reoveekogumisalal olevate suvilarajoonide puhastamiseks rajatakse uus reoveepuhasti Metsanurme külla. Sellesse puhastisse juhitakse ka Kohila valla Aespa aleviku ja Vilivere küla reovesi. 3. Alternatiiv 3 - Kogu Saku valla territooriumil formeeruv reovesi, sealhulgas Keila-Jõe reoveekogumisala Saku valla territooriumil asuvate suvilarajoonide reovesi ja Kohila valla Aespa aelviku ja Vilivere küla reovesi juhitakse Tallinna linna kanalisatsioonivõrku. 4. Alternatiiv 4 - Saku alevikus formeeruv reovesi juhitakse jätkuvalt Tallinna linna kanalisatsioonivõrku ja Saku vallas Keila-Jõe reoveekogumisalal olevate suvilarajoonide ning Kohila valla Aespa aleviku ja Vilivere küla reovee puhastamiseks laiendatakse olemasolevat Kohila reoveepuhastit.
Käesolev keskkonnamõju eelhinnag käsitleb kirjeldatud alternatiive, sealhulgas ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitorustike ja vastava alternatiivi korral ka reoveepuhasti rajamist Saku valla territooriumile või olemasoleva Kohila reoveepuhasti laiendamist, samuti transiitorustike rajamist Kohila vallast reovee juhtimiseks Saku valda või vastupidi (sõltuvalt alternatiivist).
Reoveepuhastuse alternatiivide võrdlus ja käesolev keskkonnamõju eelhinnang on aluseks Saku valla Keila jõe reovekogumisala projekti „Keila jõe reoveekogumisala veemajandusinfrastruktuuri arendamine Saku vallas“ Ühtekuuluvusfondi rahastustaotluse koostamisele. Eelhinnangu koostajaks on OÜ Alkranel ning töö tellijaks AS Saku Maja.
Keskkonnamõju eelhinnangu eesmärk on selgitada välja eeldatavalt olulise ebasoodsa keskkonnamõju esinemine. Eelhindamise käigus analüüsitakse, kas kavandatavate tegevuste korral on KMH algatamine vajalik või mitte. Seejuures hinnatakse projekti piirkonda rajatavate ühiskanalisatsioonisüsteemide kaudu kokku kogutava reovee puhastamiseks 4 tehnilise alternatiivi keskkonnakaitselisi aspekte.
4 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 alusel ei kuulu kavandatav tegevus olulise keskkonnamõjuga tegevuse hulka, millisel juhul oleks vajalik keskkonnamõju hindamise algatamine selle vajadust põhjendamata. KeHJS § 6 lg 1 p 20 alusel oleks olulise keskkonnamõjuga tegevuseks reoveepuhastusseadme püstitamine, kui selle võimsus on üle 150 000 inimekvivalendi (ie). Antud juhul jäävad reoveepuhastuse alternatiivide korral kavandatud reoveepuhastite võimsused alla 150 000 ie.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkust antud töös ei käsitleta, kuna vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (RT I, 10.11.2016, 5) § 31 ja § 33 tuleb KSH läbi viia strateegilisele planeerimisdokumendile. Vastavalt nimetatud seadusele on strateegiline planeerimisdokument üleriigiline, maakonna- ning üld- või detailplaneering planeerimisseaduse tähenduses, strateegiline arengukava riigieelarve tähenduses, välja arvatud nimetatud seaduse § 1 lõike 3 punktis 2 nimetatud kava, programm või strateegia, või muu kava, programm või strateegia, mille kehtestab Riigikogu, Vabariigi Valitsus, valitsusasutus, maavanem või kohaliku omavalitsuse organ õigusaktiga. Käesolev eelhinnang on koostatud tegevustele, mis on kajastatud Ühtekuuluvusfondi rahastamistaotluse juurde koostatavas tehnilises projektis. Tehniline projekt on edaspidi aluseks ehituslikuks projekteerimiseks ega liigitu strateegiliste planeerimisdokumentide alla.
KMH eelhindamine, mille käigus otsustatakse KMH vajalikkus, viidi läbi vastavalt KeHJS § 6 lg 3 ja Euroopa Komisjoni 2005. a juhendile Keskkonnamõju hindamine. Eelhindamise juhend. Natura 2000 ala eelhindamisel on lähtutud Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu MTÜ poolt 2013. a koostatud dokumendist Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Samuti arvestatakse eelhinnangu koostamisel Riin Kutsari poolt 2015. a koostatud juhendmaterjali Eelhindamine KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine.
Eelhinnangu koostas Alkranel OÜ keskkonnaekspert Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098).
5 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017 1. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
1.1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kanalisatsioonisüsteemide üldiseloomustus
Kavandatava tegevuse ala hõlmab Keila jõe reoveekogumisalal Saku valla territooriumi ja Kohila valla territooriumi (Aespa aleviku ja Vilivere küla suvilapiirkonnad).
Saku valla territoorium jääb Lääne-Eesti vesikonda. Saku vald asub Harjumaa keskosas, külgnedes põhjast Tallinna, idast Kiili ja Kose, läänest Saue ning lõunast Rapla maakonna Kohila vallaga. Vald on 171 km² suur ning jääb Tallinn-Pärnu-Ikla ja Tallinn-Rapla-Türi maanteede vahele.
Kohila vald paikneb Rapla maakonna põhjaosas. Kaugus Tallinnast 33 km ja Raplast 22 km. Kohila vald piirneb põhjast Harjumaa Saku vallaga, loodest Harjumaa Saue vallaga, idast Harjumaa Kose vallaga, lõunast Raplamaa Rapla vallaga ja kagust Raplamaa Juuru vallaga. Kohila vald moodustus 2002 a. oktoorbris Kohila alevi ja Kohila valla liitmise tulemusena ja selle pindalaks on 230,2 km2. Kohila valla Keila jõe reoveekogumisala territoorium Aespa alevikus ja Vilivere külas jääb Lääne-Eesti vesikonda.
Vastavalt keskkonnaministri 26.01.2017 käskkirjale nr 1-2/17/92 „ Keskkonnaministri 2. juuli 2009 käskkirja nr 1079 "Reoveekogumisalad reostuskoormusega üle 2000 ie" ja käskkirja nr 1080 "Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie" muutmine“ on Keila jõe reoveekogumisala reostuskoormuseks 12 219 ie ja pindalaks 967,3 ha. Keila jõe reoveekogumisalale jäävad Saku vallast Kiisa alevik ning Kasemetsa, Kurtna, Metsanurme, Roobuka ja Üksnurme külad ning Kohila vallas Aespa alevik ja Vilivere küla.
Keila jõe reoveekogumisalal ei ole valdavas osas nõuetele vastavad vee- ja kanalisatsioonisüsteemid välja arendatud. Olemasolevad puudulikud süsteemid on valdavalt amortiseerunud ning ei vasta seega kehtivatele nõuetele. Samal ajal on mitmetest endistest suvilapiirkondadest välja kasvamas aastaringsed püsielupaigad ning nõudlus nõuetele vastava joogivee osas on kavamas. Viimasega seonduvalt tuleb tagada ka nõuetekohane reovee kokku kogumine ja puhastamine.
1.2 Maastik, geoloogia ja veekogud
Saku vald paikneb Põhja-Eesti lavamaal. Pinnamoelt on tegemist tasandikulise alaga, kus absoluutsed kõrgused muutuvad 10-15 meetri piires, kõikudes 36 meetrist valla kesk- ja lääneosas kuni 54 meetrini valla lõunaosas. Valdavalt jääb maapinna kõrgus 40-50 meetrit üle merepinna, kõikudes väga vähe. Lavamaal on lamedaid paekõrgendikke ning õhukese pinnakattega lodusid, madalamail aladel on pinnakatteks liiv, savi või turvas. Valla territooriumile jääb viis suuremat sood: Pääsküla, Sausti ja Valdeku raba ning Saku ja Tõdva soo (Saku valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, 2007).
Geoloogiline aluspõhi koosneb Saku vallas lubjakivist, millel lasuv pinnakate on valdavalt õhuke ja mitmekesine. Saku aleviku idaosa – põhiliselt Vääna jõe ümbruse - pinnakate sisaldab fluvioglatsiaalseid setteid liiva ja kruusa, keskosas saviliiva- ning liivsavilist materjali. Lääne- ja edelaosas ulatub maapinnani paas. Domineerivad rähk- ja gleimullad (Saku aleviku ja lähiala üldplaneering, 2010).
6 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017
Saku vallas levivad peamiselt Siluri ja Ordoviitsiumi lubjakivi, dolomiidi ja mergli kivimite põhjaveekihid. Lõhelistes ja karstunud kivimites asuvates veekihtides on puurkaevude erideebitid on enamasti vahemikus 0,1-2,0 l/s*m. Valla kirdeosas asuvate puurkaevude korral võivad erideebitid olla ka 2,0-5,0 l/s*m (Eesti hüdrogeoloogiline kaart 1:400000, EKG 1998).
Kohila vald kuulub maastikuliselt Põhja-Eesti lavamaa regiooni. Maapinna absoluutsed kõrgused on vahemikus 55-75m. Tänane pinnamood kujunes liustiku taandumisel 11-12 tuh. aastat tagasi. Kus liustik sulas ühtlaselt ja kiiresti, on reljeef tasane. Siin-seal asuvad laugjad kõrgendikud ja madalad nõod, kus kõrgusvahed küünivad harva üle 10m. Pinnakate koosneb peamiselt rähksest saviliiv- ja liivsavimoreenist ning on õhuke - 1 kuni 3 meetrit, kohati veelgi vähem. On ka alasid, kus pinnakate praktiliselt puudub (alvarid, paepealsed). Seal, kus jääkeel sulas ebaühtlaselt, on reljeef rahutum – näiteks Seli-Angerja servamoodustiste vöönd. Pinnakatte paksus ulatub siin kuni 15 meetrini. Esineb rohkeid kühme, künkaid ja seljandikke.
Üldiselt üksluist maastikku ilmestavad ka Hageri-Sutlema vanad rannamoodustised ja soomaastikud. Valla suurimaks on Rabivere raba, mille põhjaosa kutsutakse Suurrabaks, sellest kagusse jäävat osa Kõrgerabaks. Rabivere raba kuulub koos väikeste eraldi piiritletavate Lohu ja Krimmi rabaga pika ja kitsa loode-kagusuunalise Hagudi soo liitmassiivi. Selle loodepoolseimaks tuumikuks ongi Rabivere osamassiiv, mis on soo suurim ja ilmselt ka vanim osa. Soo paikneb nõos, mille põhja absoluutkõrgus jääb 61 ja 64 meetri vahemikku. Nõgu piiravad lubjakiviplatood. Turbalasundite paksus on üldiselt 5-8 meetrit, kogu pinnakatte paksus aga 10-15 meetrit. Rabapind tõuseb kagu suunas. Kogu massiivi iseloomustab Lääne- Eestile tüüpiline tasane platoo ja järsk rabarinnak. Suurim kõrgusevahe jalamist platooni Rabivere rabas on 5,5 meetrit Maapinna absoluutkõrgused jäävad 55-75 m vahele.
Pinnakate on õhuke ning kohati ulatub paasaluspõhi lausa maapinnani. Mitmel pool vallas esineb karsti. Valla territoorium kuulub Põhja-Eesti karstiprovintsi Kohila karstivaldkonda. Tähelepanuväärsemad karstivormid on Urge kuristik, Aandu karstiala, Hageri karstiala, samuti karst Urge ja Adila kandis. Suuremad karstivormid on kurisud (neeluaugud), neist tuntum on ovaalne kurisu Hageri asulas. Karstialad ja –väljad on kurisute kohal kõige suuremad ja lehtriterikkamad Hageris ja Aandu külas. Kurisuid, kus ojad ja jõed kaovad maa alla, on Kohila piirkonnas üle 20. Vaatamata karstuva kivimikompleksi suurele paksusele ei ulatu karst väga sügavale. Intensiivselt on karstunud vaid maapinnalähedased kihid 5-10 m sügavuseni. Sügavamal kui 30-50 m on karst arenenud juba nõrgalt (Kohila valla üldplaneering aastani 2015, 2005).
Põhjavee kaitstus Geoloogilisest ehitusest tingitult on suurel osal Saku valla territooriumist põhjavesi reostuse eest kaitsmata või nõrgalt kaitstud (alvarid või kurisude valgalad, kus pinnavesi voolab vabalt põhjavette või alad, kus pinnakatte paksus on kuni 2 m ning reostuse sattumine põhjavette on kiire). Valla lääne ja loodeosas on põhjavesi valdavalt kaitsmata. Valla põhja- ja kirdeosas on põhjavesi keskmiselt kaitstud. Kiisa alevikus ning Kurtna küla keskuses on põhjavesi keskmiselt ning suhteliselt kaitstud. Joonisel 1.1. on toodud Keila jõe reoveekogumisala ja Saku reoveekogumisala põhjavee kaitstuse kaart.
Kaitsmata (väga kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega aladel ei ületa saviliivmoreeni paksus 2 meetrit. Siia alla kuuluvad ka kõik alvarid ja karstialad. Nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega aladel on saviliivpinnakatte (moreen, aleuroliit) paksus valdavalt 2-10 m ning savi või liivsavi paksus alla 2 meetri.
7 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017
Keskmiselt kaitstud (mõõdukas reostusohtlikkus) põhjaveega aladel on saviliivpinnakatte (moreen, aleuroliit) paksus valdavalt 10-20 m ning savi või liivsavi paksus 2-5 meetrit. Samuti on keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel vähemalt 2 meetrine järvemuda või järvelubja kate. Alad on välja eraldatud peamiselt mattunud orgude piires, kus savi paksus on kuni 5 meetrit.
Suhteliselt kaitstud (madal reostusohtlikkus) põhjaveega aladel on saviliivpinnakatte (moreen, aleuroliit) paksus üle 20 m ning savipinnase paksus üle 5 meetrit. Sellised alad on eraldatud välja Keila jõe mattunud orus Roobuka paisjärvest kirdes ja ka Kurtna paisjärve ümbruses.
Põhjavesi on suuremal osal Kohila valla territooriumist ulatuslikult esineva karsti tõttu nõrgalt kaitstud või kaitsmata. Kaitsmata alad on peamiselt valla põhja ja keskosas (Kohila ja Hageri ümbruses). Paremini kaitstud on põhjavesi valla äärealade liigniisketel metsastel ja soistel aladel. Praktiliselt kaitstud on põhjavesi Rabivere raba alal ja väikesel alal Angerja jõe kaldal.
Põhjavee kaitstuse kaardi legend:
Reoveekogumisalade piir
Joonis 1.1 Põhjavee kaitstuse kaart (allikas: Maaameti kaardirakendus)
8 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017
Veekogud Saku valla territoorium kuulub Vääna, Keila ja Pirita jõe valgalasse. Valla lõunapiir kattub osaliselt Keila jõega. Valla kaguosa läbib Pirita jõkke suubuv Angerja-Pirita kanal, mis on Tallinna linna veehaardesüsteemi osa, ning põhjaosa Pääsküla jõgi (Vääna jõe lisajõgi).
Vastavalt Lääne-Eesti veemajanduskavale (kinnitatud VV 7.01.2016.a. korraldusega) on Saku valla vooluveekogudest kesises seisundis Keila, Pääsküla ja Vääna jõgi. Kesine seisund on tingitud eelkõige paisutusest ja toitainetest. Ülejäänud vooluveekogud on heas seisundiklassis. Seisuveekogudest on hinnatud Männiku ja Raku järv heasse seisundiklassi.
Käesoleva eelhinnangu seisukohast on olulisemaks veekoguks Keila jõgi, kuivõrd tegemis on Keila jõe reoveekogumisalaga. Keila jõe seisundit lämmastiku- ja fosforikoormuse osas mõjutavad lisaks asulate amortiseerunud heitveepuhastitele ja hajureostuse ka põlluviljelus, loomakasvatus ja turbatööstus.
Keila jõe suue kuulub lõheliste elupaikadena kaitstavate veekogude hulka. Keila jõe vesi ei vasta üldlämmastiku ning üldfosfori tasemelt lõheliste jaoks kehtestatud Eesti standardile. Piirväärtuste ületamine viitab jõevee otsesele reostumisele.
Kohila valla hüdrograafilise võrgu põhiosa moodustavad Soome lahe vesikonna jõed: Keila (koos Maidla jõega), Pirita jõe lisajõgi Angerja oja, Vasalemma jõgi ja Teenuse jõgi, mida loetakse Kasari jõe alguseks. Suurim on Keila jõgi, mis voolab läbi valla kagu-loode suunalisena.
9 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017
1.3 Ülevaade loodus- ja kultuuriväärtustest
Vastavalt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur, 28.02.2017) andmetele jäävad Saku valla territooriumile järgmised loodusväärtused:
Projekti ala läheduses ja ca 1 km raadiuses on kaitstavatest looduse üksikobjektidest on Saku vallas kaitse alla võetud Saku paekivipaljand (KLO4000145) Saku alevikus Pähklimäel ja viis Koosi kivi (Koosi kivid - KLO4000921) Tagadi külas Koosi talu lähedal. Saku vallas ei ole kaitstavate looduse üksiobjektide läheduses projekti tegevusi ette nähtud ja üksikobjektid jäävad väljapoole reoveekogumisalasid. Koosi kivid on ca 780 m kaugusel Keila jõe reoveekogumisala piirist ning Saku paekivipaljand ca 200 m kaugusel Saku reoveekogumisala piirist. Kavandatava tegevusega ei ole kummalegi üksikobjektile mõjusid ette näha ja seetõttu edaspidi eelhinnangus nimetatud üksikobjekte täpsemalt ei käsitleta.
Kohila vallas on Keila jõe reoveekogumisala läheduses järgmised kaitstavad looduse üksikobjektid: Luige tamm rändrahnuga (KLO4000845) Aespa alevikus, Tamme suurkivi (KLO4001046) Vana-Aespa külas ning Käoküla tamm (KLO4000586) Sutlema külas. Kõik üksikobjektid jäävad väljapoole Keila jõe reoveekogumisala. Luige tamm rändrahnuga jääb Keila jõe reoveekogumisalale kõige lähemale (ca 40 m reoveekogumisala piirist). Arvestades, et Keila jõe reoveekogumisala piir ei ulatu Kohila vallas kaitstavate looduse üksikobjektide vahetusse lähedusse, ei ole üksikobjektidele mõjusid ette näha ja seetõttu edaspidi eelhinnangus nimetatud üksikobjekte täpsemalt ei käsitleta.
Nii Saku valla kui ka Kohila valla territooriumil paikneb Kurtna-Vilivere hoiuala, mille kaitse- eesmärk on saarma ja paksukojalise jõekarbi elupaikade ning elupaigatüüpide – jõgede ja ojade ning lamminiitude - kaitse. Hoiuala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 16.06.2005. a määrusega nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas“.
Saku alevikus asub kaitsealune Saku mõisa park. Park paikneb Saku jõe vasemal kaldal tasasel alal, selle pindala on 11,1 ha. Saku mõisa park võeti kaitse alla juba 1959. aastal tolleaegse Eesti NSV Ministrite Nõukogu 05.06.1959. a määrusega nr 218 „Abinõudest parkide säilitamiseks ja korrastamiseks vabariigis“.
Tabel 1.1. Looduskaitsealad ja –üksikobjektid käsitletavas projektipiirkonnas Keila jõe reoveekogumisalal ja sellest ca 1 km raadiuses Asukoht Registrikood Nimetus Pindala, Tüüp Kaugus projekti ha tegevustest Kurtna küla, KLO2000144 Kurtna-Vilivere 37,9 Hoiuala Ca 280 m Saku vald hoiuala (Harju) reoveekogumisala piirist. Vilivere KLO2000179 Kurtna-Vilivere 15,5 Hoiuala Piirneb reovee- küla, Kohila hoiuala (Rapla) kogumisalaga, kuid vald mõjusid hoiualale ei ole ette näha. Saku alevik, KLO1200457 Saku mõisa park 11,2 kaitseala - Asub Saku reovee- Saku vald kaitsealune kogumisalas park
10 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017 Asukoht Registrikood Nimetus Pindala, Tüüp Kaugus projekti ha tegevustest Tagadi küla, KLO4000921 Koosi kivid; - üksikobjekt - 780 m Saku vald Koosi kivid (5) rändrahn ja kivikülv Saku alevik, KLO4000145 Saku 0,0 üksikobjekt – 200 m Saku vald paekivipaljand pinnavorm Aespa KLO4000845 Luige tamm - puu ja 40 m alevik, rändrahnuga puudegrupid Kohila vald Vana-Aespa KLO4001046 Tamme suurkivi - rändrahn ja 190 m küla, Kohila kivikülv vald Allikas: Keskkonnaregister
Keila jõe reoveekogumisala territooriumil või neist ca 1 km raadiuses on tuvastatud järgmiste kaitsealuste loomaliikide elupaigad: III kaitsekategooria liigi rohukonn (Rana temporaria) elupaigad Saku vallas, Roobuka külas ja Kiisa alevikus (KLO9119657; KLO9119658; KLO9119661; KLO9119660; KLO9119659) 25-150 m kaugusel Keila jõe RKA piirist; II kaitsekategooria liigi kanakull (Accipiter gentilis) elupaik Saku vallas, Üksnurme külas (KLO9102775) ca 400 m kaugusel alternatiivsest Metsanurme RVP asukohast; II kaitsekategooria liigi põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana) elupaik Saku vallas, Üksnurme külas (KLO9108153) ca 1,1 km kaugusel Keila jõe RKA piirist; II kaitsekategooria liigi põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) elupaik Saku vallas, Saku alevikus (KLO9100414) Saku RKA territooriumil Saku mõisa pargis ca 100 m kaugusel transiittorustiku (kanalisatsiooni survetorustiku) koridorist; II kaitsekategooria liigi veelendlane (Myotis daubentonii) elupaik Saku vallas, Männiku külas (KLO9115739) ca 1,2 km kaugusel Saku RKA piirist ja ca 1,7 km kaugusel rekonstrueeritavast Kannikese pumplast; I kaitsekategooria liigi kõre (Bufo calamita) elupaik Saku vallas, Männiku külas (KLO9119416) ca 15 m kaugusel rekonstrueeritavast Männiku pumplast. II kaitsekategooria liigi kivisisalik (Lacerta agilis) elupaik Saku vallas, Männiku külas (KLO9120787) ca 7 m kaugusel rekonstrueeritavast Männiku pumplast ning teine kivisisaliku elupaik Saku vallas, Männiku külas (KLO9120194) ca 1,15 km kaugusel rekonstrueeritavast pumplast. III kaitsekategooria liigi harilik kärnkonn (Bufo bufo) elupaik Saku vallas, Männiku külas (KLO9122254) ca 1,2 km kaugusel rekonstrueeritavast Männiku pumplast. Laagri nahkhiirte püsielupaik (KLO3000563) Saue vallas, Laagri alevikus ja Saku vallas, Tänassilma külas, kus on järgmiste II kaitsekategooria liikide elupaigad: tõmmulendlane (Myotis brandtii; KLO9104604), tiigilendlane (Myotis dasycneme; KLO9104603), suurkõrv (Plecotus auritus; KLO9105262), veelendlane (Myotis daubentonii; KLO9104774), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii; KLO9104621). Tallinna suunas projekteeritud perspektiivne kanalisatsiooni survetorustik jääb Laagri nahkhiirte püsielupaigast ca 200 m kaugusele, kuid läbib Nõmmeliiva teel eelpool nimetatud II kaitsekategooria liikide elupaiga serva. Kohila vallas piirneb Maidla külas Keila jõe RKA Aespa aleviku piirkond järgmiste III kaitsekategooria loomaliikide elupaikadega: suur-kuldtiib (Lycaena dispar;
11 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017 KLO9200040), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia; KLO9200039) ning suur- mosaiikliblikas (Euphydryas maturna; KLO9200038). Kuna elupaiga territooriumile kavandatav tegevus ei ulatu, siis ei ole negatiivseid mõjusid ette näha.
Projekti piirkonnas ja selle lähiajal paiknevate kaistavate loodusobjektide asukohad on esitatud ptk 3.4.
Kaudselt võidakse kavandatava tegevusega mõjutada Türisalu maastikukaitseala (KLO1000143) ja Pakri hoiuala (KLO2000167), kuivõrd kavandatava tegevusega mõjutatakse Keila jõe seisundit. Keila jõe alamjooks läbib Türisalu maastikukaitseala ja Keila jõgi suubub Lohusalu lahte, mis kuulub Pakri hoiuala koosseisu. Alternatiiv 3 elluviimisel võidakse kaudselt mõjutada Paljassaare hoiuala (KLO2000168), kuna suunatakse täiendav kogus reovett Tallinna reoveepuhastile ning Tallinna reoveepuhasti heitvesi suunatakse Tallinna lahte.
Türisalu maastikukaitseala kaitse-eesmärgid on: 1. väärtusliku geoloogilise objekti – Türisalu panga, sealsete taimekoosluste ning põhjaranniku metsakoosluste ja nende loodusliku arengu kaitse; 2. EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – merele avatud pankrandade (1230), püsitaimestuga liivarandade (1640), eelluidete (2110), metsastunud luidete (2180), jõgede ja ojade (3260), loopealsete (6280*), lubjakivipaljandite (8210), liivakivipaljandite (8220) ning rusukallete ja jäärakute metsade (pangametsade) (9180*) kaitse.
Pakri hoiuala kaitse-eesmärgid on: 1. EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - jõgede lehtersuudmete (1130), laiade madalate lahtede (1160), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), hallide luidete (2130*), vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), kadastike (5130), lubjarikkal mullal asuvate kuivade niitude (6210), alvarite (6280*), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade laialehiste metsade (9020*) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitse; 2. II lisas nimetatud liikide ja EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ning I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), krüüsel (Cepphus grylle), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), punajalg-tilder (Tringa totanus), emaputk (Angelica palustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius ssp. arenarius) ja soohiilakas (Liparis loeselii).
Paljassaare hoiala kaitse-eesmärk on 1. EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), tuttvart (Aythya fuligula), hüüp ( Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), soorüdi ehk soorisla (Calidris alpina), kõvernokk-rüdi ehk kõvernokk-risla (Calidris ferruginea),
12 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017 värbrüdi ehk värbrisla (Calidris temminckii), väiketüll ( Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis ), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), kühmnokk-luik ( Cygnus olor), punaselg- õgija (Lanius collurio), jääkoskel ( Mergus merganser), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik ( Rallus aquaticus), hahk (Somateria mollissima), jõgitiir ( Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tumetilder ( Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus ) ja suur kuldtiib (Lycaena dispar).
Natura alad Natura 2000 võrgustiku alasid ja mõjusid neile on käsitletud ptk 3.1. Natura eelhindamine.
Kultuurimälestised Saku valla territooriumil on kaitse alla võetud 31 arheoloogiamälestist – kivikalmed, kultusekivid, asulakohad, samuti ohvriallikas „Silmaallikas“ Tõdva külas, kalmistu Lokuti külas, lahingupaik „Niidimägi“ Sookaera-Metsanurga külas ning pelgupaik „Rootsimägi“ Saustinõmme külas.
Kaitsealuseid arhitektuurimälestisi on alal 12. Neist 8 on Peeter Suure Merekindluse osad. Varjenditevaheline tunnelisüsteem on ühtlasi ka nahkhiirte püsielupaik. Lisaks on kaitse all Saku mõisa peahoone ja park, Juuliku villa, ja Kurtna Linnukasvatuse Katsejaama keskusehoone koos säilinud originaalsisustusega ja ansambliosana kujundatud maastikuga (Saku valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, 2007).
Kohila valla territooriumil ligi 200 muinsuskaitse- ja kultuuriobjekti/mälestist (nt kultuskivid, kivikalmed, ohvriallikaid, mõisad ja mõisapargid). Erilist märkimist väärib Loone linnus ehk Lohu Jaanilinn, mis oli üks kolmest tähtsast muinaseestlaste linnamäest praeguse Raplamaa aladel. Suhteliselt hästi on vastu pidanud Angerja 13 vasall-linnus oma vallikraaviga.
Kultuuriväärtustest jääb projektialale ehitismälestised Saku mõisa park (2954), Saku mõisa peahoone (2953) ning Kurtna Linnukasvatuse Katsejaama keskusehoone koos säilinud originaalsisustusega ja ansambli osana kujundatud maastikuga (24652 - Kurtna külas Keila jõe RKA-l) (vt joonis 1.2). Saku alevikus jääb Saku reoveekogumisala piiresse ka ehitismälestis Juuliku villa (2952), kuid käesoleva projektiga ei ole ettenähtud muid tegevusi Saku alevikus, kui kanalisatsiooni survetorustiku rajamine läbi Saku aleviku (nö transiittorustik reovee Tallinna ühisvõrku juhtimiseks). Projekt ei mõjuta Juuliku villat kuidagi. Ülejäänud kultuurimälestised ei oma mingisugust kontakti projektiga kavandatud tegevustega.
Roheline võrgustik ja väärtuslikud maastikud Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (2003) alusel ei ole projektiga seoses ette näha täiendavaid konflikte rohevõrgustikuga ja samuti ei mõjutata väärtuslikke maastikke (vt joonis 1.3.).
13 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017
Joonis 1.2. Kultuuriväärtuslikud objektid projektala ümbruses. Alus: Maa-amet, 2017.
Joonis 1.3. Rohevõrgustik ja väärtuslikud maastikud projekti piirkonnas vastavalt Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (2003). Alus: Maa-amet, 2017.
15 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017
1.4 Klimaatilised tingimused
Projektala piirkonda iseloomustavad klimaatilised andmed põhinevad Tallinn-Harku meteoroloogiajaama pikaajalistel vaatlustel. Meteorolooglised karakteristikud ja õhu saasteainete hajumist määravad tegurid Harjumaal on järgmised
Temperatuurid: Kõige soojema kuu (juuli) keskmine temperatuur +16,6 ºC Kõige soojema kuu (juuli) keskmine temperatuur kella 13 ajal +21,0 ºC Kõige külmema kuu (veebruar) keskmine temperatuur - 6,0 ºC
Tuuled: Aasta keskmine 5,5 m/s Suurim kuu keskmine tuulekiirus (detsember) 5,9 m/s Väikseim kuu keskmine tuulekiirus (märts) 4,5 m/s
Tuule suuna ja tuulevaikuse jaotus, % (aastas):
N NO O SO S SW W NW tuulevaikus 9 11 10 12 12 21 13 12 3
N 30 NW 20 NO 10 W 0 O
SW SO
S
Joonis 1.4. Harjumaa tuuleroos
16 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017 1.5 Vaadeldavad asulad
Keila jõe reoveekogumisalale jäävad Saku vallast Kiisa alevik ning Kasemetsa, Kurtna, Metsanurme, Roobuka ja Üksnurme külad. Kohila vallast kuuluvad Keila jõe reoveekogumisalasse Aespa alevik ja Vilivere küla.
1.5.1. Saku vald
Kiisa alevik Kiisa alevikus ühisveevärk ja –kanalisatsioon käesoleval hetkel puudub ning ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni teenust ei osutata. Veevarustus baseerub lokaalsetel valdavalt madalatel (O- veekihi) puurkaevudel ning ka salvkaevudel. Reovee kogumine toimub kogumismahutitesse.
Kasemetsa ja Üksnurme külad Kasemetsa ja Üksnurme piirkond hõlmab endas Keila jõe reoveekogumisalal asuvaid Kasemetsa ja Üksnurme külade aiandusühistute alasid. Samuti jääb piirkonda Lume teel asuv uuselamupiirkond. Aastaringselt toimiv ühisveevärk on piirkonnas välja arendatud lokaalselt aiandusühistu Saku Ülased territooriumil, Lume tee uuselamupiirkonnas ning osaliselt AÜ Käopesa territooriumil. Mujal baseerub veevarustus lokaalsetel valdavalt madalatel (O-veekihi) puurkaevudel ning ka salvkaevudel. Ühiskanalisatsioon Kasemetsa ja Üksnurme piirkonnas puudub.
Kurtna küla Kurtna külas on ühisveevärgiga varustatud ligikaudu 130 küla elanikku. Lisaks kasutavad ühisveevärgi vett ka Kurtna Kool ja Puuhamaa OÜ (Vembu-Tembumaa). Vett ühisveevarustuse tarbeks võetakse käesoleval ajal Kurtna puurkaevust (katastri nr 1522). Kurtna küla keskusest lõunasuunas paikneb OÜ-le Kurtna Kinnisvara kuuluv puurkaev (katastri nr 1527), mida kasutatakse paisjärvest lõunasuunas jääva piirkonna veevarustuses.
Veetorustik on valdavalt vanem teras- ja malmtorustik, mis on rajatud aastakümneid tagasi ning on käesolevaks ajaks amortiseerunud.
Kurtna küla keskuse ühiskanalisatsioonisüsteemiga on käesoleval ajal liitunud ligikaudu 110 inimest ehk ligikaudu 36% küla elanikest. Lisaks on küla lõunaosas eraldiseisev OÜ-le Kurtna Kinnisvara kuuluv kanalisatsioonisüsteem, mille kaudu juhitakse reovesi küla keskusest edelasuunas paiknevasse reoveepuhastisse, mis pole juba aastaid töötanud ning on täielikult amortiseerunud. OÜ-le Kurtna Kinnisvara kuuluva kanalisatsioonisüsteemi kohta täpsemad andmed puuduvad.
Olemasolevad kanalisatsioonitorustikud on ehitatud DN 150 asbesttorudest ning on käesolevaks ajaks amortiseerunud.
Kurtna küla keskuse reoveepuhasti asub küla lääneosas. Reovee puhastamine toimub 1984. aastal rajatud BIO-50 tüüpi aktiivmudapuhastis. Reoveepuhasti on osaliselt 2009. aastal rekonstrueeritud. Järelpuhastuseks on kasutusel üks biotiik pindalaga ca 570 m2. Heitvesi juhitakse esimesest biotiigist uue heitveetorustiku abil Keila jõkke. Teine, varasemalt kasutusel olnud, biotiik on mudastunud ning kinni kasvanud. Kurtna küla keskuse reoveepuhasti on rahuldavas seisukorras ning tagab reovee nõuetekohase puhastuse. Reoveepuhasti töös põhjustavad aeg-ajalt häireid sademeveed, mis suurte saju- ja sulaperioodidel Kurtna puhastisse
17 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017 sisenevat reovee kogust suurendavad. Tulenevalt vanusest on puhasti metallkonstruktsioonid käesolevaks ajaks amortiseerunud, mistõttu reoveepuhasti vajab lähiajal rekonstrueerimist. Lisaks on vajalik puhastada settest ning taimestikust mõlemad olemasolevad biotiigid.
Kurtna hotelli ja hobusekasvatuse reovesi juhitakse OÜ Kurtna Kinnisvara omanduses olevasse puhastusseadmesse (kood HA091), mis pole juba aastaid töötanud.
Metsanurme küla Aastaringselt toimiv ühisveevärk on piirkonnas välja arendatud lokaalselt aiandusühistute Kuresoo, Kaseoksa ja Ilmarine territooriumil ning Nurga uuselamupiirkonnas. Kuresoo ja Kaseoksa aiandusühistud kasutavad ühiselt Kuresoo puurkaevu (katastri nr 1464) vett. Mujal ühisveevärk enamasti puudub ja veevarustus baseerub lokaalsetel valdavalt madalatel (O- veekihi) puurkaevudel ning ka salvkaevudel. Kokku on Metsanurme piirkonnas 18 aiandusühistu ala, millest tegutsevad ligikaudu pooled.
Ühiskanalisatsioon on Metsanurme külas rajatud üksnes Nurga uuselamupiirkonda. Reovee puhastamist Metsanurme küla piirkonnas ei toimu. Nurga uuselamupiirkonnas kogutakse ühiskanalisatsiooni abil moodustuv reovesi kokku piirkonna kirdeosas asuvatesse kogumismahutitesse, mida tühjendatakse vastavalt mahutite täituvusele. Reovee kogumiseks on kasutusel kolm 10 m3 suurust mahutit.
Mujal toimub aiandusühistutes reovee kogumine individuaalsetesse kogumismahutitesse (- kaevudesse).
Roobuka küla Roobuka piirkond, mis asub Keila jõest lõunasuunas jõe vasakkaldal, hõlmab endas Roobuka küla ning osaliselt ka Kiisa aleviku territooriumit. Roobuka piirkonnas on käesoleval ajal AS Saku Maja hallatava ühisveevärgiga varustatud ligikaudu 214 elanikku. Vett ühisveevarustuse tarbeks võetakse käesoleval ajal Metsanurga puurkaevust (katastri nr 21816). Lisaks oli varasemalt ühisveevarustussüsteemiga ühendatud, kuid käesoleval hetkel on kasutusest väljas, Kiisa puurkaev (katastri nr 1578). Puurkaevpumplat kasutati varasemalt Maidla tee, Järvekalda tänava ja Hageri tee elanike veega varustamiseks.
Ülejäänud osas on tegemist valdavalt aiandusühistute piirkonnaga, kus ühisveevärk enamasti puudub ja veevarustus baseerub lokaalsetel valdavalt madalatel (O-veekihi) puurkaevudel ning ka salvkaevudel. Kokku on Roobuka piirkonnas 16 aiandusühistu ala, millest tegutsevad ligikaudu pooled.
Lisaks aiandusühistutele asub piirkonnas ka Metsanurga uuselamupiirkond, kus ühisveevärk ja –kanalisatsioon ning drenaažisüsteem on rajatud arendaja poolt 2007. aastal.
Toimiv ühiskanalisatsioon Roobuka piirkonnas käesoleval ajal puudub. Metsanurga tee piirkonna elamupiirkonna arendamisel rajati 2006. aastal koos ühisveevärgi torustike rajamisega piirkonda ka ühiskanalisatsioon, kuid see pole kasutatav, kuna puudub reoveepuhasti, kuhu reovesi juhtida. Ühiskanalisatsioon on lõpuni välja ehitamata ning puuduvad ka kanalisatsiooni liitumised. Seetõttu toimub Roobuka piirkonnas reovee kogumine kogumismahutitesse.
18 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017 Kokkuvõtteks Kõikides käsitletavates ja projekti piirkonda kuuluvates asulates puuduvad andmed reovee kogumismahutite seisukorra ja nende lekkekindluse kohta, samuti kogumiskaevude tühjendamise regulaarsuse kohta. Tõenäoliselt toimub tänasel päeval projektipiirkonnas üsna ulatuslik nõuetele mittevastava reovee immutamine pinnasesse ning veekogudesse juhtimine ebaseaduslike (vee-erikasutusloata) väljalaskude kaudu. Veeseaduse § 241 lg 9 järgselt on reoveekogumisalal reostuskoormusega 2000 ie või rohkem kohtpuhastite, välja arvatud eelpuhastite ja tööstusreoveepuhastite kasutamine ja heitvee pinnasesse immutamine keelatud. Keila jõe reoveekogumisala reostuskoormuseks 12 219 ie (keskkonnaministri 26.01.2017 käskkiri nr 1-2/17/92).
1.5.2. Kohila vald
Vilivere ja Aespa on kitsaste teemaadega endine suvilapiirkond. Aespa alevikus, Vilivere külas puudub ühisveevõrk täielikult, tuletõrjeveevarustus on lahendatud looduslike tiikide ja veevõtukohtade baasil.
Elanikud saavad oma joogivee erapuurkaevudest või salvkaevudest, millede veekvaliteeti ei ole kontrollitud.
Aespa alevikus ja Vilivere külas puudub samuti ühiskanalisatsioon. Elanikud juhivad reovee kogumismahutitesse, mille olemasolu ja kvaliteet on kontrollimata, mistõttu kujutavad need endast potentsiaalset ohtu keskkonnale.
19 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017 2. KAVANDATAVAD TEGEVUSED
Kavandatava tegevuse eesärgiks on Keila jõe reoveekogumisalal antud projekti raames vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja rajamine ning asulate vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ühendamine üheks ühiseks süsteemiks. Kavandatud on ühisveevarustuse ja ühiskanalisatsiooni rajamine asumites, kus ühisvõrgud seni puuduvad.
Reovee puhastamise lahenduse Keila jõe reoveekogumisala piirkonnas teeb keerukaks ajaolu, et suure osa piirkonnast moodustavad endised suvilakooperatiivid, kus aastaringseid püsielanikke on ligikaudu 20%. Suveperioodil suureneb aga elanike arv kirjeldatud piirkondades kordades. Kirjeldatud situatsioon teeb reovee puhastuse planeerimise keerukaks nii tehnoloogilistest aspektidest kui ka investeeringu ja reinvesteeringute aspektidest lähtuvalt. Paralleelselt ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrgu arendamisega suvilapiirkondades, tuleb kavandada ka investeeringud reoveepuhastusseadmetesse ja nende kasutuselevõttu. Seejuures tuleb silmas pidada, et tehnoloogiliselt oleks reoveepuhasti võimeline tagama optimaalse töö ja vajaliku reovee puhastamise efektiivsuse ka situatsioonis, kus reovee kogus ja koormus aasta lõikes kõigub 2-3 korda.
Arvestades, et Saku vald piirneb lõunaosast Kohila vallaga ning viimase põhjaosas asuvate Aespa ja Vilivere külades asuvate suvilarajoonidega, mis kuuluvad koos Saku valla asulatega Keila jõe reoveekogumisala koosseisu, on Keila jõe reoveekogumisala reoveekäitluse lahenduseks kaalutud alternatiivseid võimalusi, kus Saku valla territooriumil formeeruv reovesi puhastatakse osaliselt või tervikuna koos Kohila valla Aespa alevikus ja Vilivere külas formeeruva reoveega. Täpsemalt on Saku valla ja Keila jõe reoveekogumisala reoveekäitluslahendustena vaadeldud nelja alternatiivset lahendust, kus:
1. Alternatiiv 1 - Kogu Saku valla territooriumil formeeruv reovesi, sealhulgas Saku alevik ja Keila-Jõe reoveekogumisalal asuvate suvilarajoonide reovesi puhastatakse ühes uues Metsanurme külla rajatavas reoveepuhastis ning sellesse puhastisse juhitakse ka Kohila valla Aespa aleviku ja Vilivere küla reovesi; 2. Alternatiiv 2 - Saku alevikus formeeruv reovesi juhitakse jätkuvalt Tallinna linna kanalisatsioonivõrku ja Saku vallas Keila-Jõe reoveekogumisalal olevate suvilarajoonide puhastamiseks rajatakse uus reoveepuhasti Metsanurme külla. Sellesse puhastisse juhitakse ka Kohila valla Aespa aleviku ja Vilivere küla reovesi. 3. Alternatiiv 3 - Kogu Saku valla territooriumil formeeruv reovesi, sealhulgas Keila-Jõe reoveekogumisala Saku valla territooriumil asuvate suvilarajoonide reovesi ja Kohila valla Aespa aelviku ja Vilivere küla reovesi juhitakse Tallinna linna kanalisatsioonivõrku. 4. Alternatiiv 4 - Saku alevikus formeeruv reovesi juhitakse jätkuvalt Tallinna linna kanalisatsioonivõrku ja Saku vallas Keila-Jõe reoveekogumisalal olevate suvilarajoonide ning Kohila valla Aespa aleviku ja Vilivere küla reovee puhastamiseks laiendatakse olemasolevat Kohila reoveepuhastit.
Käesolev eelhinnang käsitleb Keila jõe reoveekogumisalal projektiga kavandatavaid tegevusi. Ühendustorustke (transiittorustike) osas läbitakse käesoleva projektiga kavandatud tegevustega ka Saku reoveekogumisala ning alternatiivi 3 tegevused hõlmavad ka Kannikese ning Männiku reoveepumplate laiendamist Saku vallas.
20 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017 2.1. Projektala reovee puhastamine.
Alternatiiv 1 - Kogu Saku valla territooriumilformeeruv reovesi, sealhulgas Männiku RKA, Tänassilma RKA, Tõdva ja Kajamaa RKA, Lokuti RKA, Saku alevik ja kogu Keila-Jõe reoveekogumisalal asuvate suvilarajoonide reovesi puhastatakse ühes uues Metsanurme külla rajatavas reoveepuhastis ning sellesse puhastisse juhitakse ka Kohila valla Aespa aleviku ja Vilivere küla reovesi. Reoveepuhasti suublaks oleks Keila jõgi. Antud alternatiivi korral oleks rajatavale reoveepuhastile juhitav praegune reostuskoormus talvel 10582 ie, praegune reostuskoormus suvel 14091 ie ning perspektiivne reostuskoormus 22138 ie. Saku Õlletehase reovee puhul on arvestatud, et see on eelpuhastatud ja rajatavale reoveepuhastile suunatakse 10% algsest Saku Õlletehase reovee reostuskoormusest.
Alternatiiv 1 reoveepuhastuse tehnoloogiline lahendus hõlmab endas 3-liinilise aktiivmuda annuspuhastuse tehnoloogial (SBR – Sequence Batch Reactor) reoveepuhasti rajamist. Reoveepuhasti bioloogilise puhastuse jõudlus on 21000 ie. Reovee bioloogilisele puhastusele eelneb reovee mehhaaniline puhastus kahes paralleelselt töötavas reovee mehhaanilise puhastuse kompaktseadmes, mis hõlmavad nii võreseadet kui ka liivaeraldust. Puhastusprotsessis juurdekasvava liigmuda ehk reoveesette kätlemine baseerub sette gravitatsioonilisel tihendamisel, sellele järgneval tahendamisel tsentrifuugseadmega polümeeri lisamisel. Tahendatud sette edasine töötlus toimub intensiivse ja efektiivse kompostimistehnoloogia abil, kasutades selleks tunnel- ehk reaktorkompostimise tehnoloogiat. Valmiv kompost ladustatakse järelvalmimiseks ja haljastuses kasutamise eelselt 3000 m2 suurusel asfaltplatsil.
Reoveepuhasti on võimalik dimensioneerida ja ehitada nii, et bioloogiliseks puhastuseks kasutatakse alguses kahte SBR liini. Kolmas SBR liin toimib alguses reovee kogumismahutina, millesse koguneb reovesi siis, kui kahte töösolevasse SBR liini ei ole annuspuhastusprotsessi iseloomu tõttu võimalik reovett juhtida. Perspektiivselt kui reoveepuhasti reostuskoormus suureneb, võetakse kolmas SBR liin samuti tööle kogumismahuti asemel bioloogilise protsessi mahutina. SBR tehnoloogia käigus kestab ühe nn annuse ehk koguse reovee puhastamine SBR mahutis 8-12 h. Kui nimetatud mahuteid on bioloogilise protsessi mahutitena kasutusel 3 tükki, on kogu ööpäev (3 x 8h = 24 h) võimalik erinevates tsüklites protsessimahutitega reoveepuhastuse seisukohalt ära katta ja kogumismahuti vajadus praktiliselt puudub või tuleb juurde rajada suhteliselt väike reovee kogumismahuti.
Alternatiiv 2 - Saku alevikus, Männikul ja Tänassilma külas formeeruv reovesi juhitakse jätkuvalt Tallinna linna kanalisatsioonivõrku ja Saku vallas Keila-Jõe reoveekogumisalal olevate suvilarajoonide puhastamiseks rajatakse uus reoveepuhasti Metsanurme külla. Sellesse puhastisse juhitakse ka Kohila valla Aespa aleviku ja Vilivere külae reovesi. Reoveepuhasti suublaks oleks Keila jõgi. Antud alternatiivi korral oleks rajatavale reoveepuhastile juhitav praegune reostuskoormus talvel 2866 ie, praegune reostuskoormus suvel 6375 ie ning perspektiivne reostuskoormus 13348 ie.
Alternatiiv 2 reoveepuhastuse tehnoloogiline lahendus hõlmab endas 4-liinilise aktiivmuda annuspuhastuse tehnoloogial (SBR – Sequence Batch Reactor) reoveepuhasti rajamist. Reoveepuhasti bioloogilise puhastuse jõudlus on 13000 ie. Reovee bioloogilisele puhastusele eelneb reovee mehhaaniline puhastus kahes paralleelselt töötavas reovee mehhaanilise puhastuse kompaktseadmes, mis hõlmavad nii võreseadet kui ka liivaeraldust. Puhastusprotsessis juurdekasvava liigmuda ehk reoveesette kätlemise tehnoloogia on otstarbekas välja arendada kahes etapis. Tänase maksimaalse reostuskoormuse korral (ca 6000 21 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017 ie) baseerub sette töötlus gravitatsioonilisel tihendamisel, sellele järgneval tahendamisel tsentrifuugseadmega või kruvipressiga polümeeri lisamisel. Tahendatud sette edasine töötlus toimub tugiaine lisamisega 2000 m2 suurusel asfaltplatsil aunkompostimise käigus. Perspektiivis, kui reoveepuhasti reostuskoormus kasvab on otstarbekas tahendatud reoveesette kompostimine üle viia tunnel- ehk reaktorkompostimise tehnoloogiale, mis kiirendab oluliselt komposti valmimise aega ja tehnoloogiat. Kirjeldatud juhul piisab komposti järelvalmimiseks rajatud 2000 m2 suurusest asfaltplatsist.
Reoveepuhasti võimalik dimensioneerida ja ehitada nii, et bioloogiliseks puhastuseks kasutatakse alguses kahte SBR liini. Kolmas SBR liin toimib reovee kogumismahutina, millesse koguneb reovesi siis, kui kahte töösolevasse SBR liini ei ole annuspuhastusprotsessi iseloomu tõttu võimalik reovett juhtida. Neljas SBR liin jääb tänase reostuskoormuse korral reservi. Perspektiivselt kui reoveepuhasti reostuskoormus suureneb, võetakse kolmas ja neljas SBR liin samuti kasutusse bioloogilise protsessi mahutitena. Täiendava kogumismahuti rajamine seejuures vajalik ei ole.
Alternatiiv 3 - Kogu Saku valla territooriumil formeeruv reovesi, sealhulgas kogu Keila-Jõe reoveekogumisala Saku valla territooriumil asuvate suvilarajoonide reovesi ja Kohila valla Aespa aleviku ja Vilivere küla reovesi juhitakse Tallinna linna kanalisatsioonivõrku. Antud alternatiivi korral kujuneb tänane ja perspektiivne reostuskoormus sarnaselt alternatiivile 1. Alternatiiv 1 korral Saku valla territooriumile eraldi reoveepuhastit ei rajata. Küll aga on vajalik teha investeeringuid Kannikese ja Männiku reoveepumpla infrastruktuuri ning reoveekollektoritesse, mis Saku valla ja Kohila valla Aespa aleviku ja Vilivere küla reovee Tallinna linna kanalisatsioonivõrku pumpavad. Tallinna linna reoveepuhasti AS-i Tallinna Vesi sõnul selle tõttu täiendavaid investeeringuid ei vaja, kuna reoveepuhastile täiendavalt lisanduv reovee maksimaalne koormus moodustab Paljassaare reoveepuhasti projekteeritud koormusest 3-3,5%.
Alternatiiv 4 - Saku alevikus, Männikul ja Tänassilma külas formeeruv reovesi juhitakse jätkuvalt Tallinna linna kanalisatsioonivõrku. Saku vallas Keila-Jõe reoveekogumisalal olevate suvilarajoonide reovesi juhitakse koos Kohila valla Aespa aleviku ja Vilivere küla reoveega laiendatavasse Kohila reoveepuhastisse. Kohila reoveepuhasti suublaks on Keila jõgi. Antud alternatiivi korral oleks rajatavale reoveepuhastile juhitav praegune reostuskoormus talvel 5666 ie, praegune reostuskoormus suvel 9175 ie ning perspektiivne reostuskoormus 16948 ie.
Alternatiiv 4 reoveepuhastuse tehnoloogiline lahendus hõlmab endas Kohila aleviku olemasoleva 2-liinilise aktiivmuda annuspuhastuse tehnoloogial (SBR – Sequence Batch Reactor) reoveepuhasti laiendamist 5-liiniliseks. Olemasoleva Kohila reoveepuhasti projekteeritud jõudlus on 6567 ie. Dimensioneeritud ööpäevane vooluhulk puhastile kuival perioodil on 880 m3/d ja märjal perioodil 1400 m3/d. Projekteeritud maksimaalne reovee mehhaanilise puhastuse seadmete jõudlus on 200 m3/h.
Olemasoleva Kohila reoveepuhasti laiendamisel tuleb suurendada bioloogilise puhastusprotsessi mahutite ruumala selliselt, et reoveepuhasti jõudlus suureneks 17 000 inimekvivalendile. Reoveesette tahendamise seade tuleb asendada kaks korda võimsama seadmega ja juurde tuleb rajada vähemalt 2500 m2 jagu reoveesette kompostimise platsi. Investeeringumaksumuse puhul on arvesse võetud, et ka olemasolevad reovee mehhaanilise puhastuse seadmed asendatakse uutega, kuigi otseselt ei pruugi see vajalik olla, sest olemasoleva tehnoloogilise lahenduse jõudlus - 200 m3/h - on üsna suur ja võiks tagada vajaliku efektiivsuse ka keskmise ööpäevase hüdraulilise koormuse kahekordistumisel. Reovee
22 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017 puhastuse ja reoveesette töötlemise tehnoloogilises lahenduses muudatusi peale selle jõudluse suurendamise ei kavandata.
Lisaks reoveepuhasti laiendamisele tuleb Alternatiiv 4 korral Saku valla suvilapiirkondade ning Aespa aleviku ja Vilivere küla reovee juhtimiseks Kohila reoveepuhastile rajada ca 3,0 km kanalisatsiooni survetorustikku ja suurem nn peapumpla, mis nimetatud piirkonna reovee Kohila reoveepuhastile pumpab.
Kokkuvõte Alternatiivide analüüsi põhjal osutub majanduslikult soodsamaks alternatiiviks Alternatiiv 3 ehk kogu Saku valla reovee, sh Keila jõe reoveekogumisala Saku valla asulate ning ka Kohila valla Aespa aleviku ja Vilivere küla reovee juhtimine Tallinna linna kanalisatsioonivõrku. Alternatiivide investeeringumaksumuste võrdlus on toodud alljärgnevalt tabelis 2.1.
Tabel 2.1. Alternatiivide investeeringumaksumuste võrdlus.
Alternatiivi nr Alg-investeeringu maksumus (EUR) Alternatiiv 1 7 096 898 Alternatiiv 2 5 128 200 Alternatiiv 3 1 656 270 Alternatiiv 4 3 151 995
23 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017
Joonis 2.1. Projekti piirkond. Aluskaart: Maa-ameti baaskaart, 2017 (punane joon – omavalitsuse piir; pruunikas oranž joon – reoveekogumisala piir; lilla kast – võimalik Metsanurme reoveepuhasti asukoht; pruunid kastid – projektiga hõlmatud reoveepumplad (Kannikese ja Männiku); tumelilla joon - perspektiivne survekanalisatsioonitorustik).
24 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017 3. KESKKONNAMÕJU EELHINNANG
Kavandatavad tegevused ei ole loetletud Nõukogu Direktiivi (97/11/EÜ) Lisas I, seega pole KMH automaatselt vajalik. Planeeritud tegevused on toodud Nõukogu Direktiivi (97/11/EÜ) Lisas 2 (artikli 4 lõike 2 kohased tööd; „Heitveetöötlusrajatised“). Seega, vastavalt artiklile 4 hinnatakse selliseid projekte artiklite 5–10 kohaselt, kui Liikmesriigid leiavad, et see on vajalik.
Eesti Vabariigi keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus ( RT I, 10.11.2016, 5) ei sisalda välistavat nimekirja tegevustest, mille puhul pole KMH vajalik. Ülalnimetatud seaduse § 6 „Olulise keskkonnamõjuga tegevus“ lõige 2 ütleb, et lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on otsustaja kohustatud andma eelhinnangu selle kohta käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kriteeriumide alusel, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine; 18) vee erikasutus; 21) reovee ja setete käitlemine.
Täpsustatud tegevusvaldkondade loetelu, mille korral tuleb kaaluda KMH läbiviimist, on toodud Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruses nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu11 (RT I, 03.06.2015, 2). Nimetatud määruse § 11 „Vee erikasutus“ ütleb, et keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda vee erikasutuse valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 11) reovee, mille reostuskoormus on vähemalt 2000 inimekvivalenti, kogumiseks kanalisatsioonitorustike rajamine; 12) vähemalt 2000 inimekvivalendi suuruse reoveepuhasti rajamine, laiendamine või rekonstrueerimine.
Vastavalt käesoleva töö lähteülesandele on projektala reostuskoormus üle 2000 inimekvivalendi. Seega on keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu koostamine käsitletava projekti osas vajalik.
25 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017
3.1. Natura 2000 eelhindamine
Natura 2000 eelhindamisel on lähtutud Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu MTÜ poolt 2013. a koostatud dokumendist Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis.
Natura hindamise protsessi põhimõtteline skeem on toodud joonisel 3.1.
Joonis 3.1. Natura 2000 alasid mõjutavate kavade või projektide kaalumise skeem (allikas: Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu MTÜ, 2013).
3.1.1. Lühiinformatsioon kavandatava tegevuse kohta Kavandatava tegevusena nähakse ette Keila jõe reoveekogumisalale ühisveevarustuse ja- kanalisatsiooni rajamist ja rekonstrueerimist ning asulate vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ühendamist üheks ühiseks süsteemiks.
Ühendatud kanalisatsioonisüsteemide kaudu kogutava reovee puhastamiseks kaalutakse 4 erinevat alternatiivi, mida on kirjeldatud täpsemalt käesoleva aruande peatükis 2. Alternatiividest lähtuvalt on vaatluse all reovee juhtimine kas osaliselt või täielikult uuele rajatavale Metsanurme reoveepuhastile ja osaliselt või täielikult Tallinna reoveepuhastile juhtimine või Kohila reoveepuhasti laiendamine ja piirkonna reovee osaliselt sinna juhtimine. Seejuures on arvestaud ka Kohila valla Aespa aleviku ja Vilivere küla reovee suunamist puhastamiseks koos Saku valla reoveega.
26 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017 Käesolev projekt keskendub siiki Saku valla Keila jõe reoveekogumisala territooriumile ja seal torustike rajamisele. Projektiga luuakse võimalus Kohila valla Aespa aleviku ja Vilivere küla reovee juhtimiseks läbi Saku valla kanalisatsioonisüsteemi Tallinna reoveepuhastile.
3.1.2. Natura alade, mida kava või projekt tõenäoliselt mõjutab, iseloomustus
Ainsana jääb Natura 2000 võrgustiku aladest projektipiirkonna lähedusse Kurtna-Vilivere loodusala (EE0020318), mis jääb ca 460 m kaugusele Keila jõe reoveekogumisala piirist Kurtna külas ja piirneb Vilivere külas reoveekogumisala piiriga. Loodusala territooriumil projekti tegevusi ei kavandata. Vilivere külas asuv loodusala lahustükk jääb reoveekogumisala piirist ca 1,6 km kaugusele. Ülejäänud Natura võrgustiku alad jäävad kavandatava tegevuse alast enam kui 3 km kaugusele.
Kaudselt on Keila jõe reoveekogumisalal toimuvate reoveekäitluslahendustega seotud ka Türisalu loodusala (EE0010123), kuivõrd Keila jõgi, mille reostuskoormust võidakse projekti tegevustega mõjutada, voolab läbi Türisalu loodusala. Samuti Pakri loodusala (EE0010129) ja Pakri linnuala (EE0010129), kuivõrd Keila jõgi suubub Lohusalu lahte ja Keila jõkke suunatava heitvee reostuskoormus mõjutab kaudselt ka ka Lohusalu lahe reostuskoormust ja seeläbi Pakri loodusala ja Pakri linnuala.
Piirkonna reovee Tallinna reoveepuhastile suunates võib olla kaudselt mõjutatud Paljasaare linnuala, kuivõrd Tallinna reoveepuhastist juhitakse heitvesi Tallinna lahte.
1. Kurtna-Vilivere loodusala (EE0020318) kaitse-eesmärgiks on Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liikide, mille isendite elupaiku kaitstakse, saarmas (Lutra lutra) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus) kaitse. Loodusala pindalaks on 67 ha. Kaitse- eesmärkides ei ole nimetatud ühegi Loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstava elupaigatüübi kaitset.
2. Pakri loodusala (EE0010129; pindala 20 574,8 ha) kaitse-eesmärgid on: EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), hallid luited (kinnistunud rannikuluited - *2130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), lood (alvarid - *6280), puisniidud (*6530), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (*9020), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad - *9180) kaitse; II lisas nimetatud liikide – emaputk (Angelica palustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), soohiilakas (Liparis loeselii), jäik keerdsammal (Tortella rigens) ja suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna) elupaikade kaitse;
3. Pakri linnuala (EE0010129; pindala 20 574,8 ha) kaitse-eesmärgid on: liikide – viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), krüüsel (Cepphus grylle), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakajakas (Larus canus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), tutkas
27 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017 (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima) ja punajalg-tilder (Tringa totanus) elupaikade kaitse;
4. Türisalu loodusala (EE0010123, pindala 165,5 ha) kaitse-eesmärgid on: EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – merele avatud pankrannad (1230), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), metsastunud luited (2180), jõed ja ojad (3260), lood (alvarid - *6280), lubjakivipaljandid (8210), liivakivipaljandid (8220) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad - *9180) kaitse; II lisas nimetatud liikide – paksukojaline jõekarp (Unio crassus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), harilik hink (Cobitis taenia), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja harilik võldas (Cottus gobio) elupaikade kaitse.
5. Paljassaare linnuala (EE0010170; maismaa pindala 129,3) kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMU I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMU II lisas nimetatud liigi elupaikade kaitse. Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), sõtkas (Bucephala clangula), soorisla e soorüdi e rüdi (Calidris alpina), kõvernokk-risla e kõvernokk-rüdi e rüdi (Calidris ferruginea), värbrüdi e rüdi e värbrisla (Calidris temminckii), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), tuuletallaja (Falco tinnunculus), lauk (Fulica atra), sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), naerukajakas (Larus ridibundus), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), veetallaja (Phalaropus lobatus), tutkas (Philomachus pugnax), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus), kaldapääsuke (Riparia riparia), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).
28 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017
Joonis 3.2. Projektala piirkonna Natura 2000 alad (rohelise viirutusega ala). Alus: EELIS, 01.02.2017 ja Maa-amet, 2017. pruunikas oranž joon – reoveekogumisala piir; lilla kast – võimalik Metsanurme reoveepuhasti asukoht; rohelised kastid – projektiga hõlmatud reoveepumplad (Kannikese ja Männiku); tumelilla joon – perspektiivne survekanalisatsioonitorustik.
29 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017 3.1.3. Kas projekt või kava on ala kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik?
Hinnatav kava ei ole kaitsekorraldusega otseselt seotud. Ühiskanalisatsioonivõrgu väljaehitamine ja reoveepuhastuse lahendamine mõjub keskkonnale ja kaudselt ka linnu- ja loodusaladele tervikuna pigem soodsalt, kuna vähendatakse võimalike reovee lekete riske (kogumiskaevudest) ja seeläbi kontrollimatut puhastamata heitvee (sh toitained) jõudmist veekeskkonda, antud juhul Keila jõe kaudu Pakri loodus- ja linnualale.
3.1.4. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura-aladele Dokumendist Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis (Peterson, 2006) nähtub, et: Liigi soodne seisund - kui asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik või paigad; Elupaiga soodne seisund - looduslik levila ja alad, mida elupaik oma leviala piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ning selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimuvad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus; Ala terviklikkus - on osa ala kaitse-eesmärkide mõistest ehk ala kaitse-eesmärgid on saavutatud siis, kui ala on terviklik ja vastupidi. Terviklikkuse all mõeldakse eelkõige ala ökoloogiliste funktsioonide (liigisiseste ja vaheliste suhete, toiduahela, jt funktsioonide) toimimist viisil, mis tagab pikas perspektiivis liigi isendite piisava arvukuse neile sobivates elupaikades ning elupaigatüüpide normaalse suktsessiooni, vastupidamise välistele mõjudele ja jätkuva uuenemise ning taoline ala vajab minimaalset inimesepoolset abi väljastpoolt seda süsteemi; Kaitse-eesmärgid - määravad ära loodusdirektiivi lisa I elupaigatüübid ja lisa II liigid või linnudirektiivi lisa I liigid või linnudirektiivi lisas I nimetamata regulaarsed rändliigid, kelle kaitseks ala on määratud.
Võttes aluseks eeltoodut, siis Natura 2000 alade terviklikkus viib lähemale alade kaitse- eesmärkide saavutamisele. Ala kaitse-eesmärgid on saavutatud, kui ala terviklikkus on säilitatud. Ala terviklikkus on säilitatud, kui liigid ja elupaigad on soodsas seisundis.
Eeldatava mõju hindamisel on Euroopa Komisjoni poolt soovitatud järgmiseid indikaatoreid: Elupaiga pindala kadu; Killustatus; Häirimine; Populatsiooni asustustihedus; Veevarud ja -kvaliteet.
Mõju prognoosimisel on aluseks võetud järgmised andmed ja piirkonnas teostatud tööd: Natura standardandmevormid, 21.04.2015 seisuga; 97 hoiuala poollooduslike koosluste kaitsekorralduskava 2016-2020 (Keskkonnaamet, 2016), mis käsiteb ka Kurtna-Vilivere hoiuala; Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava, 2016; Pakri hoiuala ja maastikukaitseala mereosa kaitsekorralduskava 2011-2020 (eelnõu seisuga veebruar 2016); Pakri maastikukaitseala ja hoiuala kaitsekorralduskava 2007-2016 (2006); 30 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017 Türisalu maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2013-2022 (2013). Lahepere ja Lohusalu lahtede veevahetuse ja hajumistingimuste määramine. Aruanne. TTÜ Meresüsteemide Instituud, 2016. Projekti „Keila valla rannikuala Laulasmaa, Kloogaranna ja Tuulna külade ühisveevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide ehitust ettevalmistavad tegevused“. Keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu. OÜ Alkranel, 2017 Paljassaare hoiuala kaitsekorralduskava 2008-2016.
Ainsana jääb projektipiirkonna lähedusse Kurtna-Vilivere loodusala (ca 280 m kaugusele reoveekogumisala piirist Kurtna külas ja piirneb Vilivere külas reoveekogumisala piiriga). Loodusala territooriumil projekti tegevusi ei kavandata.
Ühiskanalisatsiooni rajamisega tiheasustatud piirkonda kaasneb soodne mõju looduskeskkonnale, kuna vähenevad võimalikud reovee lekete riskid pinnasesse ja veekeskkonda. Seega võib kavandatavast tegevusest lähtuvat pikaajalist mõju pidada Kurtna- Vilivere loodusala soodsaks.
Ühiskanalisatsiooni rajamisega seotud torustiku tööd teostatakse väljaspool Natura 2000 alasid. Võimalikud mõjud on eelkõige lokaalsed ja lühiajalised ehk ebasoodsa mõju esinemist projektala läheduses paiknevate Natura 2000 ala kaitse eesmärkide täitmisele ette näha ei ole.
Ühiskanalisatsiooni rajamisega kaasneb vajadus projektalalt kokku kogutava reovee puhastamiseks. Tegevuse kavandamisel on kaalumisel 4 erinevat reovee puhastuse alternatiivi. Seega on kavandatava tegevusega seotud mõjud Natura 2000 aladele eelkõige seotud reovee puhastamisega. Keila jõe reoveekogumisala reoveepuhastuslahenduste alternatiividega võidakse teoreetiliselt kaudselt mõjutada Keila jõe seisundi mõjutamise kaudu Türisalu loodusala, kuna Türisalu loodusala läbib ka Keila jõe alamjooks. Samuti võidakse teoreetiliselt mõjutada Pakri loodusala ja Pakri linnuala, kuna Keila jõgi suubub Lohusalu lahte, mis kuulub Pakri loodusala ja Pakri linnuala koosseisu.
Paljassaare linnuala saab kaudselt teoreetiliselt mõjutada ainult Tallinna reoveepuhasti heitveeväljalasu kaudu alternatiivide korral, kus Keila jõe reoveekogusmisalalt suunatakse täiendav reovesi puhastamiseks Tallinna reoveepuhastile (alternatiiv 3).
Mõju Kurtna-Vilivere loodusalale. Kurtna-Vilivere loodusala (EE0020318) kaitse-eesmärgiks on Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liikide, mille isendite elupaiku kaitstakse, saarmas (Lutra lutra) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus) kaitse. Loodusala pindalaks on 67 ha. Kaitse-eesmärkides ei ole nimetatud ühegi Loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstava elupaigatüübi kaitset.
Saarmas (III kaitsekategooria) on saleda kehaga kärplane, kes eelistab elada järsukaldaliste jõgede kallastel. Saarma arvukuse suurenedes on ta suviti asunud elama ka sisejärvede kalda- aladele ja mererannikule. Talvise jääkatte tekkides on nad sunnitud naasma jõgedele, kus leidub sobivaid varjeid ja vette pääsemise kohti (Laanetu, 2007). Urg asub tavaliselt kaldas, puuõõnes, puujuurte ja kivide vahel või turbatunnelis. Uru sissepääsu ava asub enamjaolt vee all, sel juhul on kambrilaes õhuauk. Lesimiskohad on tal veest väljas taimestikus. Sigimisperioodil püsib saarmas oma väljakujunenud kodupiirkonnas, kus poegadega emaloomad leiavad küllaldast varjet ja toitu (Laanetu, 2007).
31 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017 Paksukojaline jõekarp (Unio crassus) elab nõrgalt aluselises või neutraalses vees. Kohati lepib ta ka nõrgalt happelise veega, (pH 6,5–6,8), kuid siis on kojad suhteliselt väikesed, õhukesed ja kuppudelt pudenema hakanud, nii et paljandub valge lubjakiht. Paksukojaline jõekarp toitub vees hõljuvaid pisiosakesi kurnates ja nende seast söödavaid välja sortides. Kevadel ja suvel tegutsevad paksud jõekarbid 0,3–0,8 meetri sügavuses vees, sügisel liiguvad sügavamale. Arvatavasti just madalas vees levitatakse noorjärke. Suguküpseks saab paksukojaline jõekarp teise eluaasta lõpus või kolmanda alguses. Jõekarpide looduslikud vaenlased Euroopas on saarmas, ondatra ja mink. Tänapäeval häirivad jõekarpi pigem veepuudus, kaevetööd ja paisutamine.
Joonis 3.3. Kurtna-Vilivere loodusala paiknemine projektala suhtes. Alus: EELIS, 05.01.2017 ja Maa-amet, 2017 (oranž joon – reoveekogumisala piir; punane joon – likvideeritav torustik; heleroheline joon – rekonstrueeritav kanalisatsioonitirustik; helesinine joon – rekonstrueeritav veetorustik).
Keila jõe reoveekogumisala piirneb Vilivere külas Kurtna-Vilivere loodusalaga. Kõik projekti tegevused jäävad väljapoole loodusala. Kavandatava tegevuse realiseerimisel ei ole ette näha ebasoodsat mõju Kurtna-Vilivere loodusala kaitse eesmärkides nimetatud liikide soodsale seisundile ning loodusala terviklikkuse säilimisele.
Mõju Türisalu loodusalale ning Pakri loodusalale ja Pakri linnualale. Türisalu loodusala on kaudselt mõjutatud Keila jõkke jõudva reostuskoormuse poolt. Vastavalt Lääne-Eesti veemajanduskavale (kinnitatud VV 7.01.2016.a. korraldusega) on Keila jõgi kesises seisundis.
Pakri loodus- ja linnuala ehk antud juhul Lohusalu lahe rannikumeri on mõjutatud kahe lahte suubuva jõe, Keila ja Vääna jõe poolt. Jõgedest tulev toitainete koormus on oluliseks Lohusalu lahe toitainete bilanssi mõjutajaks. Seega on Keila jõkke jõudva reostuskoormuse vähendamine ka Pakri linnu- ja loodusala seisukohast olulisel kohal. Läänemere eutrofeerumist üldisemalt 32 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017 vaadates kaasneb kavandatava tegevuse ellu viimisega (reoveekäitluse parendamine) soodne mõju, kuna seni tõhusalt korraldamata reoveekäitlus Keila jõe reoveekogumisalal soodustab veekogudesse (Keilja jõkke ja jõe kaudu Lohusalu lahte) lisatoitainete sattumist ja seeläbi eutrofeerumist. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava (2016) kohaselt oli Pakri, Lahepere kui ka Lohusalu lahtede ökoloogiline seisund 2013. aastal hinnatud „kesiseks“.
Võttes arvesse Keila jõe vooluhulgad ja toitainete kontsentratsioonid jõgede suudmetes on näha, et Keila jõe üldlämmastiku koormus merre oli ligikaudu 330 tonni aprillist maini ja 57 tonni juulist augustini 2012. aastal. Üldfosfori koormused merre samadel ajaperioodidel olid vastavalt 5,2 ja 2,3 tonni (TTÜ Meresüsteemide Instituut, 2016). Seega on Keila jõkke jõudva reostuskoormuse vähendamine soodsaks mõjuks ka Lohusalu lahele.
Kõikide kavandatud tegevuse alternatiivide ellurakendamise korral väheneb Keila jõkke suunatav lämmastiku ja fosfori koormus, seega on kavandataval tegevusel kaudne positiivne mõju Türisalu loodusalale ja Pakri loodusalale ja linnualale (vt ka ptk 3.3.).
Mõju Paljassaare linnualale Kaudselt saab teoreetiliselt Paljassaare linnuala mõjutada Tallinna reoveepuhasti heitveeväljalasu kaudu alternatiivide korral, kus Keila jõe reoveekogusmisalalt suunatakse reovesi puhastamiseks Tallinna reoveepuhastile. Tallinna reoveepuhasti heitvee süvamereväljalask jääb enam kui 800 m kaugusel Paljassaare linnuala piirist.
Paljassaare hoiuala kaitsekorralduskava 2008-2016 alusel saab Paljassaare linnuala ohuteguritena välja tuua järgneva: Paljusid linnuliike ohustab külastuskoormuse kasvuga kaasnev häirimine, munade ja poegade puruks tallamine. Linde ohustavad ka ATV-de ja teiste mootorsõidukitega liiklemine. Niisamuti häirivad veelinde kiirelt liikuvad veesõidukid (skuutrid jms). Paljude linnuliikide soodsa seisundi tagamiseks Paljassaarel on vajalik roostiku ja tiikide säilimine. Paljassaare elustiku kaitseks on vaja keelata hoiualal lõkketegemine. Kevadeti aga peab alal tõhustama järelvalvet, et lõketest ja tahtlikust süütamisest alguse saanud ulatuslikud kulupõlengud kustutataks kiiresti. Mitmeid liike ohustab lagedate alade võsastumine, mistõttu peab mõndadest kohtadest võsa levikut piirama. Selleks on vaja koostada eraldi hinnang, mis arvestab ka muinsuskaitselisi eritingimusi muinsuskaitseobjektidel. Tuleb jätkata elustiku-uuringutega, et aegsasti teada saada Paljassaare loomastikus ja taimestikus toimuvatest muutustest ja nendele asjakohaselt reageerida.
Ükski nimetatud ohuteguritest ei avaldu seoses täiendava reovee suunamisega Tallinna reoveepuhastile.
Hinnanguliselt võib alternatiiv 3 realiseerimisel, kus kogu Saku valla territooriumil formeeruv reovesi, sealhulgas kogu Keila-Jõe reoveekogumisala reovesi juhitakse Tallinna linna kanalisatsioonivõrku, Tallinna reoveepuhastile suunatav täiendav reostuskoormus Keila jõe reoveekogumisalalt ulatuda kuni ca 13000 inimekvivalendi (IE). Vastavalt AS Tallinna Vesi 2015. a keskkonnaaruandele puhastati Paljassaare reoveepuhastis 2015. aastal 45,07 miljonit m3 reovett. Ca 13000 IE reovee lisandumisega võib Tallinna reoveepuhastile suunatav reovee kogus kasvada ca 474 500 m3 võrra (kui arvestada keskmiseks reoveetekkest 100 liitrit IE kohta ööpäevas). See moodustab 1,05% Tallinna reoveepuhastusjaama 2015. reovee kogusest. 33 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017 Tallinna reoveepuhastile täiendavalt lisanduv reovee maksimaalne reostuskoormus moodustab Paljassaare reoveepuhasti projekteeritud koormusest 3-3,5% ja selle puhastamisega saab olemasolev reoveepuhasti edukalt hakkama. Seega ei ole põhjust eeldada, et lisanduv reovesi mõjutaks Tallinna reoveepuhasti tööd ja Tallinna lahte Paljassaare linnuala naabrusesse juhtitaks heitvee kaudu täiendavat reostuskoormust. Samuti ei ole kavandatava tegevuse tõttu vajadust Paljassaare poolsaarel paikneva Tallinna reoveepuhasti laiendamiseks ja ka seeläbi ei mõjutata Paljassaare linnuala. Seega võib järeldada, et Paljassaare linnualale kavandatava tegevusega igasugune mõju puudub.
Seetõttu ei ole käesolevas eelhinnangus Paljassaare linnuala osas kaitse-eesmärkides nimetatud liikide kaupa mõjusid analüüsitud ja Paljassaare linnuala osas ei ole esitatud tabelit, mis kirjeldaks linnudirektiivi lisades nimetatud liike, kelle isendite elupaiku kaitstakse ja kelle elupaiku Paljassaare linnualal võidakse kavandatava tegevuse ellu viimisel mõjutada.
Tabel 3.1. Kurtna-Vilivere loodusalal kaitstavad elupaigatüübid (*- tähistab esmatähtsat elupaigatüüpi) ja liigid ning nendele avalduv mõju Elupaigatüübi Asukoht või Peamised Nr nimetus (kood) või kaugus Võimalik mõju ohutegurid liigi nimetus projektalast Mõju võib avalduda, kui ehitustegevuse käigus halvendataks loodusalal Keila jõe veekvaliteeti või jõkke satub olulisel määral heljumit.
Kuivõrd ehitustegevust ei ole Keila jõgi. loodusala läheduses Keila jõe Paksukojaline veepuudus, Kaugus kallastel ette näha ja 1 jõekarp kaevetööd ja projektalast ca reoveepuhastusega seostuvad paisutamine (Unio crassus) 460 m alternatiivid võivad mõjutada Keila jõge loodusalast allavoolu, siis ei ole loodusalal paksukojalisele jõekarbile ebasoodsat mõju ette näha.
Ükski ohutegur loodusalal paksukojalisele jõekarbile ei avaldu. Mõju võib avalduda, kui ehitustegevuse käigus halvendataks loodusalal Keila jõe veekvaliteeti või jõkke satub olulisel määral heljumit. Keila jõgi. Elupaiga hävimine, saarmas (Lutra Kaugus Kuivõrd ehitustegevust ei ole 2 külastuskoormuse projektalast ca loodusala läheduses Keila jõe lutra) suurenemine 460 m kallastel ette näha ja reoveepuhastusega seostuvad alternatiivid võivad mõjutada Keila jõge loodusalast allavoolu, siis ei ole loodusalal saarmale ebasoodsat mõju ette näha.
34 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017 Tabel 3.2. Türisalu loodusalal kaitstavad elupaigatüübid (*- tähistab esmatähtsat elupaigatüüpi) ja liigid ning nendele avalduv mõju Elupaigatüübi Asukoht või Peamised Nr nimetus (kood) kaugus Võimalik mõju ohutegurid või liigi nimetus projektalast Arvestades kaugust ja Merele avatud Lohusalu lahe Pole 1 kavandatava tegevuse iseloomu pankrannad (1230) rannikul asjakohased. ei ole ebasoodsat mõju ette näha. Arvestades kaugust ja Püsitaimestuga Lohusalu lahe 2 Rannaprotsessid. kavandatava tegevuse iseloomu liivarannad (1640) rannikul ei ole ebasoodsat mõju ette näha. Ei ole mõjutatud Arvestades kaugust ja Keila jõe toitainete Pole 3 Eelluited (2110) kavandatava tegevuse iseloomu koormusest, kuna asjakohased. ei ole ebasoodsat mõju ette näha. maismaa elupaik Ei ole mõjutatud Arvestades kaugust ja Metsastunud luited Keila jõe toitainete Prahistamine; 4 kavandatava tegevuse iseloomu (2180) koormusest, kuna tallamine ei ole ebasoodsat mõju ette näha. maismaa elupaik Võimalik on vaid kaudne mõju läbi elupaiga muutuste, eutrofeerumine – mõju soodne Veekvaliteedi kuna kavandatava tegevuse ellu muutmine; Keila jõe viimise järgselt muutub 5 Jõed ja ojad (3260) vooluhulga alamjooks reoveekäitus kontrollitavamaks, reguleerimine; toimub nõuetekohane reovee prahistamine puhastamine ja väheneb Keila jõkke jõudev lämmastiku ja fosfori koormus. Lood (alvarid - 6 *6280) Lubjakivipaljandid 7 (8210) Ei ole mõjutatud Arvestades kaugust ja Liivakivipaljandid Keila jõe toitainete Pole 8 kavandatava tegevuse iseloomu (8220) koormusest, kuna asjakohased. ei ole ebasoodsat mõju ette näha. Rusukallete ja maismaa elupaigad jäärakute metsad 9 (pangametsad - *9180 Paksukojaline 10 jõekarp (Unio crassus) Võimalik on vaid kaudne mõju läbi elupaiga muutuste, Rohe-vesihobu Veekvaliteedi eutrofeerumine – mõju soodne 11 (Ophiogomphus muutmine; Elupaik seotud kuna kavandatava tegevuse ellu cecilia) vooluhulga Keila jõega ehk viimise järgselt muutub Harilik hink reguleerimine; 12 elupaigatüübiga reoveekäitus kontrollitavamaks, (Cobitis taenia) prahistamine; 3260 toimub nõuetekohane reovee Jõesilm (Lampetra jõe kallaste 13 puhastamine ja väheneb Keila fluviatilis), muutmine. jõkke jõudev lämmastiku ja 14 Lõhe (Salmo salar) fosfori koormus. Harilik võldas 15 (Cottus gobio)
35 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017 Tabel 3.3. Pakri loodusalal kaitstavad elupaigatüübid (*- tähistab esmatähtsat elupaigatüüpi) ja liigid ning nendele avalduv mõju Nr Elupaigatüübi nimetus Asukoht või Peamised Võimalik mõju (kood) või liigi nimetus kaugus ohutegurid projektalast 1 Veealused liivamadalad Keila jõgi Looduslikud Pikaajalises skaalas võib (1110) suubub tegurid (jää, veemajanduse korrastamisega Lohusalu lahte, tormid jms); eeldada soodsa mõju ilmnemist kus antud Läänemerele kui tervikule (sh Pakri elupaika asub eutrofeerumine; loodusalale), kuivõrd Keila jõe 2 Karid (1170) Elupaigatüüp kaudu Lohusalu lahte jõudvad jääb Lohusalu laevadelt eutrofeerumist põhjustavad lahte, kuhu tulenev lämmastiku ja fosfori koormused on suubub Keila õlireostus; hetkel arvestatavad, siis on jõgi igasugune tegevus, mis vähendab meres toimuvad Keila jõkke jõudvat ehitus-, reostuskoormust positiivse mõjuga süvendamis- ja ka Pakri loodusalale. kaadamistööd 3 Jõgede lehtersuudmed Elupaigatüüp Pole Arvestades kaugust ja kavandatava (1130) jääb rohkem asjakohased tegevuse iseloomu ei ole ebasoodsat 4 Rannikulõukad (*1150), kui 1 km mõju ette näha. 5 Laiad madalad lahed kaugusele (1160) Keila jõe 6 Esmased rannavallid suudmest (1210) 7 Püsitaimestuga kivirannad (1220) 8 Merele avatud pankrannad (1230) 9 Väikesaared ning laiud (1620) 10 Rannaniidud (*1630) 11 Hallid luited (kinnistunud rannikuluited - *2130) 12 Vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140) 13 Jõed ja ojad (3260) 14 Kadastikud (5130) 15 Kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210) 16 Lood (alvarid - *6280) 17 Puisniidud (*6530) 18 Allikad ja allikasood (7160) 19 Liigirikkad madalsood (7230)
36 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017 20 Vanad laialehised metsad (*9020) 21 Soostuvad ja soo- lehtmetsad (*9080) 22 Rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad - *9180) 23 Emaputk (Angelica Loodusala Pole Arvestades kaugust ja kavandatava palustris) kaitse asjakohased tegevuse iseloomu ei ole ebasoodsat 24 Nõmmnelk (Dianthus eesmärkides mõju ette näha. arenarius subsp. nimetatud arenarius) liikide elu- ja 25 Soohiilakas (Liparis kasvukohad on loeselii) seotud 26 Jäik keerdsammal maismaaga, (Tortella rigens) mis Pakri 27 Suur-mosaiikliblikas loodusala (Hypodryas maturna) piires asuvad eelkõige Pakri poolsaare kirdekaldal ja Pakri saartel ehk vaadeldavast alast eemal.
37 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017 Tabel 3.4. Linnudirektiivi lisades nimetatud liigid, kelle isendite elupaiku kaitstakse ja kelle elupaiku Pakri linnualal võidakse kavandatava tegevuse ellu viimisel mõjutada. Kategooria/ Linnu- Nr Liik Staatus Asukoht Võimalik mõju direktiivi I lisa Pesitseja ja Viupart (Anas 1 - läbirändaja. penelope) Vähemalt Võimalik on vaid kaudne mõju läbi elupaiga muutuste, eutrofeerumine – Pesitseja, Pakri laht, mõju soodne kuna kavandatava tegevuse ellu viimise järgselt muutub Sinikael-part läbirändaja ja Lahepere laht, reoveekäitus kontrollitavamaks, toimub nõuetekohane reovee puhastamine 2 (Anas - talvituja tõenäoliselt ka ja väheneb Keila jõkke ja sealt kaudu Pakri linnualale jõudev lämmastiku ja platyrhynchos) Lohusalu laht fosfori koormus. Merivart (Aythya Läbirändaja 3 II/- marila) ja talvituja Hüüp (Botaurus 4 II/+ Pesitseja Pakri linnuala Eelistab varjulisi ja roostikuga kaetud kaldaalasid. Mõju puudub. stellaris) Piirkonnas arvukas läbirändaja ja talvituja, pesitsejana vähemarvukas.
Pesitseja, Sõtkas Pakri laht, Võimalik on vaid kaudne mõju läbi elupaiga muutuste, eutrofeerumine – - läbirändaja ja 5 (Bucephala Lahepere laht, mõju soodne kuna kavandatava tegevuse ellu viimise järgselt muutub talvituja clangula) Lohusalu laht reoveekäitus kontrollitavamaks, toimub nõuetekohane reovee puhastamine
ja väheneb Keila jõkke ja sealt kaudu Pakri linnualale jõudev lämmastiku ja fosfori koormus. Pesitseja, Pakri neem on Pesitsemine Parki neemel, toitumine kuni 800 m raadiuses meres Pakri Krüüsel läbirändaja ja teadaolevalt 6 II/- neeme tipust (Hendrikson & Ko OÜ, 2015). Arvestades kaugust Keila jõe (Cepphus grylle) talvituja ainus kindel suudmest, siis mõju puudub pesitsuspaik Võimalik on vaid kaudne mõju läbi elupaiga muutuste, eutrofeerumine – Pakri laht, mõju soodne kuna kavandatava tegevuse ellu viimise järgselt muutub Aul (Clangula - Läbirändaja 7 Lahepere laht, reoveekäitus kontrollitavamaks, toimub nõuetekohane reovee puhastamine hyemalis) ja talvituja Lohusalu laht ja väheneb Keila jõkke ja sealt kaudu Pakri linnualale jõudev lämmastiku ja fosfori koormus.
38 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017 Kategooria/ Linnu- Nr Liik Staatus Asukoht Võimalik mõju direktiivi I lisa Väikeluik Piirkonna (Cygnus põhiline 8 Võimalik on vaid kaudne mõju läbi elupaiga muutuste, eutrofeerumine – columbianus peatuskoht mõju soodne kuna kavandatava tegevuse ellu viimise järgselt muutub bewickii) II/+ Läbirändaja Pakri laht, reoveekäitus kontrollitavamaks, toimub nõuetekohane reovee puhastamine vähemal ja väheneb Keila jõkke ja sealt kaudu Pakri linnualale jõudev lämmastiku ja Laululuik määral ka 9 fosfori koormus. (Cygnus cygnus) Lahepere ja Lohusau laht Piirkonna arvukus aastaringselt kõrge.
Pesitseja, Pakri laht, Võimalik on vaid kaudne mõju läbi elupaiga muutuste, eutrofeerumine – Kühmnokk-luik - läbirändaja ja 10 Lahepere laht, mõju soodne kuna kavandatava tegevuse ellu viimise järgselt muutub (Cygnus olor) talvituja Lohusalu laht reoveekäitus kontrollitavamaks, toimub nõuetekohane reovee puhastamine
ja väheneb Keila jõkke ja sealt kaudu Pakri linnualale jõudev lämmastiku ja fosfori koormus. Võimalik on vaid kaudne mõju läbi elupaiga muutuste, eutrofeerumine – Piirkonnas Merikotkas mõju soodne kuna kavandatava tegevuse ellu viimise järgselt muutub üksikute 11 (Haliaeetus I/+ Pesitseja reoveekäitus kontrollitavamaks, toimub nõuetekohane reovee puhastamine isenditena nn albicilla) ja väheneb Keila jõkke ja sealt kaudu Pakri linnualale jõudev lämmastiku ja toitekülaline fosfori koormus. Piirkonna arvukus aastaringselt kõrge.
Pakri laht, Võimalik on vaid kaudne mõju läbi elupaiga muutuste, eutrofeerumine – Kalakajakas - 12 Pesitseja Lahepere laht, mõju soodne kuna kavandatava tegevuse ellu viimise järgselt muutub (Larus canus) Lohusalu laht reoveekäitus kontrollitavamaks, toimub nõuetekohane reovee puhastamine ja väheneb Keila jõkke ja sealt kaudu Pakri linnualale jõudev lämmastiku ja fosfori koormus.
39 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017 Kategooria/ Linnu- Nr Liik Staatus Asukoht Võimalik mõju direktiivi I lisa Piirkonnas rändepeatuja ja talvituja, tõenäoliselt ei pesitse piirkonnas (peamised pesitsuskohad väikesed saared).
Läbirändaja, Pakri laht, Tõmmuvaeras Võimalik on vaid kaudne mõju läbi elupaiga muutuste, eutrofeerumine – 13 III/- pesitseja ja Lahepere laht, (Melanitta fusca) mõju soodne kuna kavandatava tegevuse ellu viimise järgselt muutub talvituja Lohusalu laht reoveekäitus kontrollitavamaks, toimub nõuetekohane reovee puhastamine ja väheneb Keila jõkke ja sealt kaudu Pakri linnualale jõudev lämmastiku ja fosfori koormus. Võimalik on vaid kaudne mõju läbi elupaiga muutuste, eutrofeerumine – Jääkoskel Läbirändaja, Pakri laht, mõju soodne kuna kavandatava tegevuse ellu viimise järgselt muutub 14 (Mergus - pesitseja ja Lahepere laht, reoveekäitus kontrollitavamaks, toimub nõuetekohane reovee puhastamine merganser) talvituja Lohusalu laht ja väheneb Keila jõkke ja sealt kaudu Pakri linnualale jõudev lämmastiku ja fosfori koormus. Tavaline läbirändaja, kuid haruldane pesitseja (pesitsusalad niisked rohumaad).
Tutkas Pakri laht, Läbirändaja Võimalik on vaid kaudne mõju läbi elupaiga muutuste, eutrofeerumine – 15 (Philomachus I/+ Lahepere laht, ja pesitseja mõju soodne kuna kavandatava tegevuse ellu viimise järgselt muutub pugnax) Lohusalu laht reoveekäitus kontrollitavamaks, toimub nõuetekohane reovee puhastamine ja väheneb Keila jõkke ja sealt kaudu Pakri linnualale jõudev lämmastiku ja fosfori koormus. Võimalik on vaid kaudne mõju läbi elupaiga muutuste, eutrofeerumine – Tuttpütt Läbirändaja, Pakri laht, mõju soodne kuna kavandatava tegevuse ellu viimise järgselt muutub 16 (Podiceps - pesitseja ja Lahepere laht, reoveekäitus kontrollitavamaks, toimub nõuetekohane reovee puhastamine cristatus) talvituja Lohusalu laht ja väheneb Keila jõkke ja sealt kaudu Pakri linnualale jõudev lämmastiku ja fosfori koormus.
40 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017 Kategooria/ Linnu- Nr Liik Staatus Asukoht Võimalik mõju direktiivi I lisa Piirkonnas rändepeatuja ja vähemal määral ka talvituja, tõenäoliselt ei pesitse piirkonnas (peamised pesitsuskohad väikesed saared).
Läbirändaja, Hahk (Somateria Võimalik on vaid kaudne mõju läbi elupaiga muutuste, eutrofeerumine – 17 - pesitseja ja mollissima) mõju soodne kuna kavandatava tegevuse ellu viimise järgselt muutub talvituja reoveekäitus kontrollitavamaks, toimub nõuetekohane reovee puhastamine ja väheneb Keila jõkke ja sealt kaudu Pakri linnualale jõudev lämmastiku ja fosfori koormus. Tavaline läbirändaja (pesitsusalad niisked rohumaad).
Võimalik on vaid kaudne mõju läbi elupaiga muutuste, eutrofeerumine – Punajalg-tilder Läbirändaja 18 III/- mõju soodne kuna kavandatava tegevuse ellu viimise järgselt muutub (Tringa totanus) ja pesitseja reoveekäitus kontrollitavamaks, toimub nõuetekohane reovee puhastamine ja väheneb Keila jõkke ja sealt kaudu Pakri linnualale jõudev lämmastiku ja fosfori koormus.
41 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017
3.1.5. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus
Käesolevas peatükis on esitatud kokkuvõtvad järeldused peatükis 3.1.4 esitatud mõjudest Natura alade kaupa.
Kavandatava tegevuse alternatiivide 1-4 realiseerimisel ei ole ette näha ebasoodsat mõju Kurtna-Vilivere loodusala kaitse eesmärkides nimetatud liikide soodsa seisundile ning loodusala terviklikkuse säilimisele.
Kaudsed mõjud, mis võiksid avalduda Türisalu loodusalale, Pakri loodusalale ning Pakri linnualale, on seotud Keila jõe veekvaliteedi parandamisega kõikide kavandatava tegevuse alternatiivide korral ning seeläbi kaasneb kavandatava tegevusega nimetatud Natura 2000 võrgustiku aladele positiivne ehk soodne mõju sõltumata alternatiivist.
Paljassaare linnualale kavandatava tegevusega igasugused, ka kaudsed (nii positiivsed, kui negatiivsed) mõjud puuduvad.
42 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017 3.2. Mõju pinnasele
Keila jõe reoveekogumisalal ei ole vee- ja reoveesüsteemid täielikult välja arendatud ja olemasolevad puudulikud süsteemid on amortiseerunud. Samal ajal on paljud suvilapiirkonnad aina enam muutumas aastaringseks elamuapiirkonnaks. Vähesel märal on reoveekogumisala kanalisatsioonisüsteemid rajatud, kuid valdavalt toimub aiandusühistutes reovee kogumine individuaalsetesse kogumismahutitesse. Kogumismahutite seisukorra ja nende veepidavuse kohta, samuti kogumiskaevude tühjendamise kohta andmed puuduvad. Lisaks toimub tõenäoliselt mitmel pool reovee immutamine pinnasesse ning heitvett juhitakse loodusesse ebaseaduslike väljalaskude kaudu. Seega omab kanalisatsioonitorustike rajamine pinnasele positiivset mõju, kuna sellega hoitakse ära reovee kontrollimatu keskkonda juhtimine.
Uute kanalisatsioonitorustike ja veetorustike rajamisel ehitusaegsed riskid pinnase saastumiseks puuduvad.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustike rajamise teostatakse reeglina lahtise kaeviku meetodiga (kuid paiguti rakendatakse ka kinnist meetodit), mis tähendab kaevetöid projektipiirkonda jäävatel aladel. Samuti tuleb kaevetöid teostada majaühenduste rajamisel ja rekonstrueerimisel. Tööde lõppemisel korrastatakse tööde piirkond ning taastatakse maapind sarnaselt eelnevale olukorrale. Seega ei oma ehitustööd pinnasele kestva või pöördumatu iseloomuga mõjutusi.
Mõju on pikaajalises perspektiivis pigem positiivne (soodne).
3.3. Mõju pinna- ja põhjaveele
Pinnaveekogudest on Keila jõe reoveekogumisalas mõjutatud pinnaveekoguks Keila jõgi (valgala 669 km2). Keila jõe seisundit mõjutavad lämmastiku- ja fosforikoormuse osas lisaks asulate amortiseerunud heitveepuhastitele ja hajureostuse ka põlluviljelus, loomakasvatus ja turbatööstus. Vastavalt Lääne-Eesti veemajanduskavale (kinnitatud VV 7.01.2016.a. korraldusega) on Keila jõgi kesises seisundis. Keila jõe suue kuulub lõheliste elupaikadena kaitstavate veekogude hulka. Keila jõe vesi ei vasta üldlämmastiku ning üldfosfori tasemelt lõheliste jaoks kehtestatud Eesti piirväärtustele.
Alternatiivide analüüsimisel on peamiseks küsimuseks, kuidas erinevad kaalumisel olnud alternatiivid võivad mõjutada Keila jõe seisundit.
Selle tarbeks arvutati välja eri alternatiivide korral Keila jõkke potentsiaalselt jõudvad reostuskoormused. Seejuures on arvestatud, et hetkel Keila jõe reoveekogumisalalt ilma ühiskanalisatsioonita piirkondadest Keila jõkke jõudev reovesi on kvaliteediga, nagu reovesi oleks esmalt läbinud septiku Seejärel on hinnatud, et alles jäänud koormusest jõuab 25% Keila jõkke ning ülejäänud jääb pidama pinnasesse ja imbub osaliselt põhjavette. (Erinevate allikate põhjal võib septiku puhastusefektiivsus olla heljuvainete osas üle 70%, BHT7 osas 20-60%; Nüld ja Püld osas 10-20 % (Kuusik, 1995; Bounds, 1997)).
Reoveepuhastite rajamise järgselt Keila jõkke jõudva heitvee reostuskoormuse puhul on arvestatud puhastitele kehtivaid heitveenorme vastavalt puhastisse sisenevale reostuskoormusele. Tabelis 3.5. on esitatud Keila jõkke hinnanguliselt jõudvad reostuskoormused ja Keila jõe seisundist lähtuv alternatiivide paremusjärjestus. 43 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017
Selle kohaselt on Keila jõe seisundiga arvestades parimaks alternatiiviks alternatiiv 3, kus kogu Keila-Jõe reoveekogumisala reovesi juhitakse Tallinna linna kanalisatsioonivõrku. Kohila aleviku reovesi puhastatakse endiselt Kohila reoveepuhastis.
Halvimaks alternatiiviks Keila jõe seisundile on null-alternatiiv, kus kavandatavat tegevust ellu ei viida.
Kaudselt mõjutab Keila jõele vähenev reostuskoormus ka Pakri lahe rannikuvee veekogumit, kuivõrd Keila jõgi suubub veekogumisse kuuluvasse Lohusalu lahte. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava (2016) kohaselt oli veekogumi ökoloogiline seisund 2013. a „kesine“. Seejuures on seisundi mõjutajateks nii transport, tööstus kui ka mittenõuetele vastav reoveekäitlus. Eesmärgiks on seatud saasteainetest tuleneva koormuse piiramine. Kuivõrd Keila jõe kaudu jõuab Pakri lahe rannikuvee veekogumisse märkimisväärne kogus eurofeerumist soodustavat lämmastikku ja fosforit, on Keila jõkke jõudva reostuskoormuse vähenemine positiivse mõjuga.
Põhjavett mõjutab samuti olemasolev olukord negatiivselt, kuivõrd kogumismahutite seisukorra ja nende veepidavuse kohta, samuti kogumiskaevude tühjendamise kohta andmed puuduvad ning vähesed olemasolevad kanalisatsioonitorustikud on reoveekogumisalal kohati amortiseerunud. Arvestades, et põhjavesi on suuremal osal projekti alal kaitsmata või nõrgalt kaitstud, on tõenäoline, et märkimisväärne osa reostusest jõuab Keila jõe reoveekogumisalalt hetkel ka põhjavette. Seega on piirkonna reovee kokkukogumine kanalisatsioonisüsteemi kaudu ja käitlusele suunamine põhjavee seisukohast positiivse mõjuga sõltumata alternatiivist.
44 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017 Tabel 3.5. Erinevate kaalumisel olnud alternatiivide korral Keila jõkke hinnanguliselt jõudev reostuskoormus ning alternatiivide paremusjärjestus Keila jõe mõjutamise seisukohast lähtuvalt
BHT7, Heljum, Koormuse iseloomustus IE, mis Nüld, kg/d Püld, kg/d Paremus- kg/d kg/d projektis käsitletavast tekib loodusesse loodusesse järjestus Alternatiiv piirkonnast loodusesse loodusesse
Kogu perspektiivne koormus Keila jõe RKA-lt puhastamata Null-alternatiiv loodusesse ja Keila jõkke koos 13023 78,1 31,3 5,2 68,4 5 Aespa ja Vilivere puhastamata reoveega*
Perspektiivne heitvee koormus Alternatiiv 1 Keila jõkke Metsanurme RVP- 22138 34,5 103,6 2,3 57,6 Kogu Saku valla reovesi, sealhulgas st, koos Aespa ja Viliverega Saku alevik (sh eelpuhastatud Saku Õlletehase reovesi) ja Keila-Jõe RKA Saku valla territooriumil asuvate 4 endiste suvilarajoonide reovesi puhastatakse uues Metsanurme külla Kogu piirkonna perspektiivne rajatavas RVP-s ning sellesse puhastatud heitvee koormus 33061 40,2 120,5 2,7 66,9 puhastisse juhitakse ka Kohila valla Keila jõkke (koos Kohila RVP Aespa aleviku ja Vilivere küla reovesi. heitveega)
45 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017 BHT7, Heljum, Koormuse iseloomustus IE, mis Nüld, kg/d Püld, kg/d Paremus- kg/d kg/d projektis käsitletavast tekib loodusesse loodusesse järjestus Alternatiiv piirkonnast loodusesse loodusesse
Perspektiivne heitvee koormus Alternatiiv 2 Keila jõkke Metsanurme RVP- 13348 20,8 62,5 1,4 34,7 Saku alevikus, Männikul ja st, koos Aespa ja Viliverega. Tänassilma külas formeeruv reovesi juhitakse jätkuvalt Tallinna linna kanalisatsioonivõrku ja Saku vallas Keila-Jõe RKA-l olevate 3 suvilarajoonide puhastamiseks rajatakse uus reoveepuhasti Kogu piirkonna perspektiivne Metsanurme külla. Sellesse puhastisse puhastatud heitvee koormus 24271 26,4 79,3 1,8 44,1 juhitakse ka Kohila valla Aespa Keila jõkke (koos Kohila RVP aleviku ja Vilivere küla reovesi. heitveega)
Alternatiiv 3 Kogu Saku valla territooriumil formeeruv reovesi, sealhulgas Keila- Kogu piirkonna perspektiivne Jõe reoveekogumisala Saku valla puhastatud heitvee koormus 3600 5,6 16,8 0,4 9,4 1 territooriumil asuvate suvilarajoonide Keila jõkke (koos Kohila RVP reovesi ja Kohila valla Aespa aleviku heitveega) ja Vilivere küla reovesi juhitakse Tallinna linna kanalisatsioonivõrku.
46 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017 BHT7, Heljum, Koormuse iseloomustus IE, mis Nüld, kg/d Püld, kg/d Paremus- kg/d kg/d projektis käsitletavast tekib loodusesse loodusesse järjestus Alternatiiv piirkonnast loodusesse loodusesse Alternatiiv 4 Saku alevikus, Männikul ja Kogu piirkonna perspektiivne Tänassilma külas formeeruv reovesi puhastatud heitvee koormus juhitakse jätkuvalt Tallinna linna Keila jõkke (Kohila RVP, kanalisatsioonivõrku. Saku vallas kuhu on juhitud Aespa ja 16948 26,4 26,4 0,9 79,3 2 Keila-Jõe reoveekogumisalal olevate Vilivere ning Saku valla Keila suvilarajoonide reovesi juhitakse koos jõe RKA, Lokuti ja Tõdva ja Kohila valla Aespa aleviku ja Vilivere Kajamaa RKA) küla reoveega laiendatavasse Kohila reoveepuhastisse.
47 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017 3.4. Mõju elustikule ja kaitsealadele
Vilivere külas piirneb Keila jõe reoveekogumisala Kurtna-Vilivere hoiualaga (Rapla). Kurtna- Vilivere hoiuala (Harju) osa jääb ca 280 m kaugusele Keila jõe reoveekogumisala piirist Kurtna külas. Kavandatud tegevustel mõju hoialale puudub, kuna hoiuala piires tegevusi ei kavandata ning samuti ei ole ette näha niiskusrežiimi muutusi seoses kavandatava tegevusega.
Kaitsealadest on ainsana läbi Saku mõisa pargi on kavandatud perspektiivne kanalisatsiooni survetorustik (joonis 3.4. helesinine joon). Käesoleva eelhinnangu koostaja teeb ettepaneku muuta perspektiivse kanalisatsiooni survetoru asukohta selliselt, et see jääks väljapoole Saku mõisa parki ja kulgeks mööda olemasolevaid tänavaid (joonis 3.4. punane joon).
Kaitstavate loodusobjektide, väärtuslike niidualade ja vääriselupaikade (VEP) paiknemist kavandatava tegevuse alade suhtes kirjeldavad vastavalt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur (info seisuga 28.02.2017) andmetele joonised 3.5. – 3.10.
Kaitstavate loodusobjektide kaugused kavandatava tegevuse aladest on esitatud eelhinnangu ptk 1.3.
Joonis 3.4. Kavanadatud tegevuse kattumine kaitstava loodusobjektiga Saku mõisa park.
48 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017
Joonis 3.5. Kaitstavad loodusobjektid, niidualad ja VEPid - Aespa alevikus ja Vilivere külas. Oranž joon – reoveekogumisala piir; punane joon – omavalitsuse piir; sinine joon – perspektiive veetorustik; lilla joon – perspektiivne kanalisatsioonitorustik.
49 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017
Joonis 3.6. Kaitstavad loodusobjektid, niidualad ja VEPid - Kiisa, Kurtna, Roobuka külades. Oranž joon – reoveekogumisala piir; punane joon – omavalitsuse piir; sinine joon – perspektiive veetorustik; lilla joon – perspektiivne kanalisatsioonitorustik; heleroheline joon – rekonstrueeritav kanalisatsioonitorustik; hele-rohekas-sinine – rekonstrueeritav veetorustik; mustad ja punased ringid – kanalisatsiooniehitised (pumplad).
50 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017
Joonis 3.7. Kaitstavad loodusobjektid, niidualad ja VEPid – Metsanurme külas. Oranž joon – reoveekogumisala piir; punane joon – omavalitsuse piir; sinine joon – perspektiive veetorustik; lilla joon – perspektiivne kanalisatsioonitorustik; heleroheline joon – rekonstrueeritav kanalisatsioonitorustik; hele-rohekas-sinine – rekonstrueeritav veetorustik; mustad ja punased ringid – kanalisatsiooniehitised (pumplad).
51 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017
Joonis 3.8. Kaitstavad loodusobjektid, niidualad ja VEPid –Kasemetsa külas. Oranž joon – reoveekogumisala piir; punane joon – omavalitsuse piir; sinine joon – perspektiive veetorustik; lilla joon – perspektiivne kanalisatsioonitorustik; heleroheline joon – rekonstrueeritav kanalisatsioonitorustik; hele-rohekas-sinine – rekonstrueeritav veetorustik; mustad ja punased ringid – kanalisatsiooniehitised (pumplad).
52 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017
Joonis 3.9. Kaitstavad loodusobjektid, niidualad ja VEPid –Saku alevikus. Oranž joon – reoveekogumisala piir; punane joon – omavalitsuse piir; sinine joon – perspektiive veetorustik; lilla joon – perspektiivne kanalisatsioonitorustik; heleroheline joon – rekonstrueeritav kanalisatsioonitorustik; hele-rohekas-sinine – rekonstrueeritav veetorustik; mustad ja punased ringid – kanalisatsiooniehitised (pumplad); helesinised ringid - puurkaevud.
53 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017
Joonis 3.10. Kaitstavad loodusobjektid, niidualad ja VEPid –Männiku külas ja Tänassilma külas. lilla joon – perspektiivne kanalisatsioonitorustik; heleroheline joon – rekonstrueeritav kanalisatsioonitorustik; mustad ja punased ringid – kanalisatsiooniehitised (pumplad); helesinised ringid - puurkaevud.
54 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017 Arvestades looduskaitsealade ja kaitsealuste liikide elupaikade kaugust kavandatava tegevuse piirkondadest ja asjaolu, et kavandatava tegevuse peamine eesmärk on keskkonnamõjude vähendamine looduskeskkonnale, pole elustikule olulist ebasoodsat mõju ette näha, pigem on ette näha mõningast positiivset mõju.
Kavandatava tegevuse lähedusse jääb põhja-nahkhiire elupaik Saku mõisa pargis ning Tallinna suunas projekteeritud perspektiivne kanalisatsiooni survetorustik jääb Laagri nahkhiirte püsielupaigast ca 200 m kaugusele ja läbib Nõmmeliiva teel II kaitsekategooria liikide (nahkhiirte) elupaiga serva. Nahkhiiri ohustab eelkõige elupaikade kadumine. Kavandatava tegevusega ei planeerita töid, mis hõlmaksid võimalike nahkhiire elupaikade likvideerimist. Kuivõrd töid teostatakse päevasel ajal ning nahkhiired on aktiivsed eelkõige öösiti, siis olulist mõju pole ette näha.
Kaudselt võidakse mõjutada Türisalu maastikukaitseala (KLO1000143) ja Pakri hoiuala (KLO2000167), kuivõrd kavandatava tegevusega mõjutatakse Keila jõe seisundit. Kuna Keila jõe alamjooks läbib Türisalu maastikukaitseala ja Keila jõgi suubub Lohusalu lahte, mis kuulub Pakir hoiuala koosseisu. Kaudsed mõjud on positiivsed, kuivõrd kõikide kavandatud tegevuste alternatiivide korral väheneb võrreldes praeguse olukorraga Keila jõkke jõudev reostuskoormus.
Kaudselt võidakse mõjutada Paljassaare hoiuala ja Tallinna lahte. Alternatiiv 3 korral, kui kogu Saku valla ja kogu Keila jõe reoveekogumisala reovesi juhitakse Tallinna reoveepuhastile, siis moodustaks täiendav reovee kogus 1,05% Tallinna reoveepuhastusjaama 2015. reoveekogusest. Seega ei ole põhjust eeldada, et lisanduv reovesi mõjutaks Tallinna reoveepuhasti tööd ja Tallinna lahte. Seega võib järeldada, et Paljassaare hoiualale kavandatava tegevusega igasugune mõju puudub.
3.5. Mõju õhukvaliteedile, sh lõhnaküsimused
Mõju õhukvaliteedile võib esineda ehitustööde etapis, kuna tööde teostamiseks kasutatakse erinevaid masinaid. Seega eraldub õhku masinatest heitgaase, samuti paiskub õhku tööde teostamise piirkonnast ka tolmu. Osade tööde puhul kasutatakse torustiku rajamiseks kinnist meetodit, millel on väiksem mõju õhukvaliteedile kui lahtisel meetodil, kuna tööde teostamiseks kasutatakse vähem mehhanisme. Mõju õhukvaliteedile on ehitustöödeaegne, seega võib pidada mõju väheoluliseks.
Lõhna leviku osas võib mõjusid avalduda ainult juhul, kui rakendatakse alternatiive, mis eeldavad Metsanurme külla uue reoveepuhasti rajamist (alternatiiv 1 ja 2). Lõhnaaineid võib levida nii puhastist endast (puhastusprotsessist), kui ka reoveesette kompostimisel (kavas oleks rakendada tunnel- ehk reaktorkompostimise tehnoloogiat. Valmiv kompost ladustatakse järelvalmimiseks ja haljastuses kasutamise eelselt 3000 m2 suurusel asfaltplatsil). Reoveepuhasti asukoht Metsanurme külas on kavandatud kinnistuga katastrinr 71801:003:0293 põhja poolt piirnevale riigi reservmaale. Lähimatest elamutest jääks sel juhul reoveepuhasti ca 150 m kaugusele.
Õhukvaliteeti võib potentsiaalselt negatiivselt mõjutada reoveekäitlusprotsessis tekkida võiv väävelvesinik, mis on ebameeldiva lõhnaga, ning erinevad lenduvad orgaanilised ühendid.
Reoveesette kompostimisega kaasneb sageli ebameeldiva lõhna teke. Kompostimisel tekitavad lõhna lenduvad ühendid, mis on kompostimisprotsessi vaheproduktid. Orgaanilise aine 55 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017 kompostimisel on olulisemateks lõhna tekitavateks ühenditeks väävliühendid (sh vesiniksulfiid), lämmastikuühendid ja lenduvad rasvhapped, vähem olulised on muud lenduvad orgaanilised ühendid. Kui nimetatud ühendid jäävad kompostmaterjali sisse, siis mikroorganismid lagundavad need aja jooksul lihtsamateks mittelõhnavateks komponentideks.
Arvestades, et kavas on rakendada tunnel- või reaktorkompostimist, kus on kontrollitud reoveesette niiskusesisaldus ja tagatud kompostimisprotsessi optimaalse aereerimise (hapniku juurdepääsu). Hapniku juuresolekul paljusid lõhna tekitavaid ühendeid ei teki või mikroorganismid lagundavad need kiiresti. Seega on võimalik lõhna teket oluliselt ära hoida ja võib eeldada, et ka Metsanurme külla uue reoveepuhasti rajamisel ei ole olulist ebasoodsat mõju lõhna osas ette näha.
3.6. Mõju müra ja vibratsiooni osas Mõju müra ja vibratsiooni osas esineb eelkõige ehitustööde etapis. Teostatavad tööd sisaldavad nii pinnase koorimist kui ka kaevamist, seega suureneb nii müra kui ka vibratsioon ehitustööde ajal.
Müra ja vibratsiooni mõju on lokaalne ja ajutine ning eelkõige avaldab see mõju ehitustöölistele ja kohalikele elanikele. Mõju kahjuliku toime minimeerimiseks tuleb ehitustöölistel järgida tööohutusnõudeid ning kasutada vajalikke kaitsevahendeid (kõrvaklapid ja –tropid). Kuna töid teostatakse päevasel ajal, siis suurem osa kohalikest elanikest on tööl ning müra ja vibratsiooni mõju elanikele on väike.
Müra ja vibratsiooni mõju on lokaalse iseloomuga ning ajutine ning kui järgida vajalikke tööohutusnõudeid, võib mõju inimestele ja keskkonnale pidada väheoluliseks. Uue Metsanurme külla rajatava reoveepuhasti käitamisega (alternatiivide 1 ja 2) korral kaasneb müra piirkonnas, kus varem müratekitajat ei ole olnud. Reoveepuhasti asukoht Metsanurme külas on kavandatud kinnistuga katastrinr 71801:003:0293 põhja poolt piirnevale riigi reservmaale. Lähimatest elamutest jääks sel juhul reoveepuhasti ca 150 m kaugusele. Arvestades 150 m vahemaad lähimatest elamutest, ei ole ette näha müra normtaseme ületamist.
Alternatiivide 3 ja 4 korral puudub vajadus uue reoveepuhasti rajamiseks ja seeläbi ei rajata ka uusi müratekitajaid.
3.7. Mõju elanikkonnale (heaolu, tervis ja vara)
Tulenevalt Eesti ühinemisest Euroopa Liidu Veepoliitika Raamdirektiiviga (2000/60/EC) juba aastast 2001, on Eesti kohustatud arendama ühisveevarustus- ja kanalisatsioonisüsteeme, tagamaks tarbijatele kvaliteetne ja tervisele ohutu joogivesi, kvaliteetne ühiskanalisatsiooniteenus ning reoveepuhastis nõuetekohaselt puhastatud heitvesi enne juhtimist looduslikesse või tehislikesse veekogudesse.
Joogivee torustike rajamine ja rekonstrueerimine tagab Keila jõe reoveekogumisala elanikele kvaliteetsema joogivee. Rajatakse ja rekonstrueeritakse ka tuletõrje hüdrante, mis parandavad vee kättesaadavust võimalike tulekahjude korral ning muudavad päästetööd efektiivsemaks. Seega on mõju olemus elanikkonna heaolule, tervisele ja varale positiivne.
Teostatavate tööde perioodil võib ilmneda mitmeid negatiivseid tegureid, mis tingivad kohalike elanike häirituse – ajutised ümberkorraldused liikluses, mehhanismide ning transpordivahendite kasutamisest tulenev müra ja vibratsioon, veekatkestused, samuti tolmu 56 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017 esinemine ning ebameeldiv lõhn, mis tuleneb vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimisest. Mõju on eelkõige seotud ehitustööde teostamise ajal tulenevate erinevate häiringutega ning on ajutine, seega pole elanikkonnale olulist mõju ette näha.
Tööde teostamisega soovitakse parandada piirkonna üldist elukvaliteeti, seega võib ehitustegevusega kaasnevat ajutist negatiivset mõju pidada väheoluliseks. Joogiveekvaliteedi paranemine võib olla positiivse mõjuga elanikkonna varale. Kvaliteetse joogivee olemasolu ja ühendus kanalsiatsioonivõrguga on kinnisvara väärtust kasvatav tegur ning lühiajalised häiringud, mis kaasnevad torustike ehitus- ja rekonstrueerimisaegse ehitustegevusega ei mõjuta elanikkonna vara väärtust negatiivselt.
Olemasolevate sõiduteede all asuvate torustike tööde lõppedes kaetakse teed uue teekattega. Antud mõju võib lugeda elanikkonnale positiivseks, kuna teed saavad uue teekatte ning muudavad tänavatel liikluse sujuvamaks.
Uue Metsanurme külla rajatava reoveepuhasti käitamisega (alternatiivide 1 ja 2) korral kaasneb uue müratekitaja rajamine kinnistuga katastrinr 71801:003:0293 põhja poolt piirnevale riigi reservmaale. Kuigi lähimate elamute juures ei ole ette näha müra normtasemete ületamist, võib ka normtasemest madalam müra põhjustada elanikele mõningaid häiringuid.
Alternatiivide 3 ja 4 korral puudub vajadus uue reoveepuhasti rajamiseks ja seeläbi ei rajata ka uusi müratekitajaid.
3.8. Mõju maakasutusele ja maastikule (sh visuaalsele keskkonnale)
Ehitustööde ajal seatakse maakasutusele ajutisi piiranguid, mis on tööde teostamise ajal vältimatud nagu näiteks ümberkorraldused liikluses. Antud mõju on samuti lühiajaline ning ajutine, seega võib pidada seda väheoluliseks.
Maastikuilmele avaldatakse mõju ehitustegevuse käigus. Ehitustööde lõppedes teostatakse avatud kaevetööde aladel pinnase tagasitäide ja katete taastamine, mistõttu ei too ehitustööd maastikuilmele kaasa mõjutusi, mis võiks olla kestva ning pöördumatu iseloomuga. Pöördumatuid mõjutusi võib kaasa tuua puude langetamine, kui see on torustike tööde seisukohalt vajalik. Samas on vaja puid langetada minimaalselt, sest üldjuhul paiknevad tööd olemasolevate teekatete all.
Visuaalseid muutusi toob kaasa ka tuletõrje hüdrantide paigaldamine kohtadesse, kus need varasemalt puudusid. Kuivõrd on tegemist tegevusega, mis suurendab elanike ohutust, siis olulist mõju pole ette näha.
Kokkuvõttes paraneb antud projekti rakendamisel tehnovõrkudega varustatus ning paraneb ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemi kvaliteet. Kuna trasside ja muude ehitiste rajamine eeldab vastavaid projekte, siis nähakse neis tavaliselt ette ka ala üldise heakorra tõstmist. Kõik eelloetletu parandab kavandatava tegevusega haaratud ala üldilmet, suurendab maa väärtust ning loob eeldused piirkonna edasiseks arenguks.
57 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017 3.9. Jäätmetekke mõju
Teostavate tööde mõju jäätmete tekkele võib lugeda ühekordseks. Väljakaevatav ja kohapeal taaskasutamiseks mittesobiv pinnas antakse üle vastavate jäätmete käitlemiseks jäätmeluba omavatele jäätmekäitlejatele. ’ Rekonstrueerimis- ja torustike rajamise tööde käigus tekib ka muid ehitusjäätmeid ja -prahti, mille koguseid on raske prognoosida. Ehitusperioodil tekkivad erinevad ehitusjäätmed tuleb kohapeal sortida ja vastavalt materjalile kas taaskasutada või üle anda jäätmeluba omavale ettevõttele. Jäätmete nõuetekohasel käitlemisel oluline mõju puudub.
3.10. Õnnetuste risk
Joogivee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimisel ning rajamisel on kogu tegevuse vältel oht tööõnnetuste või avariide tekkeks. Õnnetuste risk on suurim tööõnnetuste puhul tehnikaga, kaevetöödel teiste kommunikatsioonide lõhkumine (elekter, side- ja soojustrass) ja samuti võimalikud kütuse- ja õlilekked masinatest. Kinnise meetodi kasutamisel väheneb tööohutusrisk veelgi, eelkõige torustiku suure paigaldussügavuse korral. Samuti on väiksem ohutusrisk elanikele, kuna avatud kaevikute pind on minimaalne. Kinnise meetodi puhul väheneb ka oht teiste kommunikatsioonide purustamiseks.
Avatud kaevetööd peaksid olema märgistatud korrektselt ja võimalusel piiratud aiaga, et vähendada elanikele õnnetuste riski. Õnnetuste risk on siiski vähetõenäoline ning väiksemate tööõnnetuste esinemisel pole ette näha olulist mõju keskkonnale.
3.11. Mõju kultuuriväärtustele ja kultuuripärandile
Projektialaga haakuvad ainsana kultuurimälestistest Saku mõisa peahoone (ehitismälestis 2953) ja Saku mõisa park (ehitismälestis 2954) ja Kurtna Linnukasvatuse Katsejaama keskusehoone (ehitismälestis 24652) (vt ka joonis 1.2).
Läbi Saku mõisa pargi on esialgselt kavandatud perspektiivne kanalisatsiooni survetorustik (joonis 3.11. helesinine joon). Käesoleva eelhinnangu koostaja teeb ettepaneku muuta perspektiivse kanalisatsiooni survetoru asukohta selliselt, et see jääks väljapoole Saku mõisa parki ja kulgeks mööda olemasolevaid tänavaid (joonis 3.11. – punane joon).
58 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017
Joonis 3.11. Kavandatava tegevuse kattumine kultuurimälestistega Saku mõisa park.
Kurtna Linnukasvatuse Katsejaama keskusehoone kinnismälestise kaitsevööndis on kavandatud olemasoleva isevoolse kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine (joonis 3.12. roheline joon). Nimetatud asukohas kaitsevööndis torutsiku ehitustööde teostamisel ning ka kanalisatsioonitoru edaspidisel kasutamisel ei ole ette näha olulist mõju kultuuriväärtuste säilimisele.
59 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017
Joonis 3.12. Kavndatava tegevuse kattumine kultuurimälestistega kaitsevööndiga Kurtna külas (Kurtna Linnukasvatuse Katsejaama keskusehoone).
3.12. Piiriülene mõju
Kavandatava tegevuse tõttu ei kaasne ühtki mõju, mida võiks vaadelda riigipiiriülesena.
3.13. Muud küsimused (loodusvarade kasutamine, valgus, soojus, kiirgus)
Maardlatele ega nende lähialale ei ole projektiga töid kavandatud, seega maavarade kaevandamisväärsena säilimist projekti tegevustega ei mõjutata (vt joonis 3.13.).
60 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017
Joonis 3.13. Projektiala ja maardlad (oranž joon – Keila jõe ja Saku reoveekogumisala piir; helesinine joon – perspektiivne survetoru; lilla kast – võimalik Metsanurme reoveepuhasti asukoht; pruunid kastid – rekonstreeritavad Kannikese ja Männiku pumplad; punane, lilla, sinine ja kollane joon – maardlate piirid).
Ehitustööde käigus kasutatakse looduslikke ressursse. Ehitusel kasutatavate masinate kütuseks kasutatakse fossiilset kütust. Torustike ehitusel ja rekonstrueerimisel kasutatakse liiva ja kruusa ning killustikku. Loodusvarasid kasutatakse vajalikul määral ning sellisel moel ja mahus, mis ei põhjusta olulist ebasoodsat mõju. Tööde teostamisel kasutatavad seadmed vastavad standarditele ning nende energiakulu on optimaalne.
61 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017 Kavandatava tegevusega ei ole ette näha ebasoodsaid mõjusid seoses valguse, soojuse või kiirguse.
Kavandatava tegevusega ei kaasne teadaolevalt faktoreid, mis on kumuleeruva mõjuga teistele praegustele ja planeeritavatele tegevustele. Seega võimalikud koosmõjud teiste sarnaste tegevustega puuduvad, kuna olulisi sarnaseid tegevusi teadaolevalt piirkonnas ei toimu.
3.14. Eelhinnangu kontroll-leht
Eelhinnangut kavandatavale tegevusele (vt ptk 2) teostati vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale korrale ja Euroopa Komisjoni juhendile “Guidance on EIA, Screening“. Läbiviidud analüüsi alusel koostati eelhindamise kontrolltabel (tabel 3.6).
KMH eelhindamise kontrolltabelist (tabel 3.6) on näha, et küsimuste vastustes tabeli kolmandas veerus esinevad eitavad vastused (olulise ebasoodsa mõju tõenäosuse osas). Seega pole KMH läbiviimine vajalik.
62 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017 Tabel 3.6. Kavandatava tegevusega kaasnevate võimalike keskkonnamõjude eelhinnang (KMH eelhindamise kontrolltabel). Kas see võib tõenäoliselt avaldada olulist mõju? Jah/Ei? – Küsimus (veerg 1) Jah/Ei? Lühikirjeldus (veerg 2) Miks? (veerg 3) Ei. Torustikutööd on kavandatud ja teostatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Mõju on ajutine ja ehitustööde aegne. Kuna kaevetööde järgselt teostatakse pinnase ja katete Jah/Ei. Rajatakse torustikke, kuid need 1. Kas ehitamine, ekspluatatsioon taastamine, siis topograafiat, maakasutust ja veekogusid ei hakkavad paiknema suures osas teede ja või tegevuse lõpetamine muudeta. tänavate all/ääres. Alternatiivide 1 ja 2 põhjustavad ümbruskonnas korral rajataks uus reoveepuhasti füüsilisi muutusi (topograafia, Reoveepuhastuse alternatiivid mõjutavad veekogudest Keila jõe Metsanurme külla. Alternatiivide 3 ja 4 maakasutus, muutused veekogudes seisundit ja kaudselt Lohusalu lahe seisundit. Kõik alternatiivid korral suunatakse reovesi Tallinna jne)? mõjutavad Keila jõge ja Lohusalu lahte positiivselt. Tallinna reoveepuhastile. reoveepuhastile reovee suunamine ei mõjuta Tallinna lahe seisundit, kuna lisanduv reovee kogus moodustab vaid 1% Tallinna reoveepuhasti koormusest. Jah. Ehitustööde käigus kasutatakse looduslikke ressursse. Ehitusel kasutatava 2. Kas ehitamine või masina kütuseks kasutatakse fossiilset Ei. Looduslikke ressursse kasutatakse vajalikul määral ning ekspluatatsioon eeldab looduslike kütust. Kaevikute tagasitäiteks kasutatakse sellisel moel ja mahus, mis ei põhjusta olulist ebasoodsat mõju. ressursside nagu maa, vesi, varad liiva ja kruusa ning tänavatel ka Tööde teostamisel kasutatavad seadmed vastavad standarditele või energia (eriti taastumatute või killustikku. Reoveepuhasti rajamisel ning nende energiakulu on optimaalne. väheste varudega ressursside) Metsanurme külla (alternatiivid 1 ja 2)
kasutamist? kasutatakse erinevaid ehitusmaterjale, mille valmistamiseks on kulutatud looduslikke ressursse. Ei. Kavandatud tegevuse käigus ei Ei. Olulist mõju ei avalda, kuna ehitusperioodil kasutatakse 3. Kas tegevusega kaasneb kasutata tervist ohustavaid või keskkonda minimaalselt potentsiaalset ohtu kujutavaid materjale ja aineid. potentsiaalselt tervist ohustavate kahjustavaid ohtlikke aineid või neid Vastavate ainete kasutamine toimub mahus, mis on õigustatud või keskkonda kahjustavate sisaldavaid materjale (välja arvatud nt ning ainete hoiustamine ja tarbimine on rangelt materjalide ja ainete kasutamine, transpordivahendite käitamiseks ja reglementeeritud. Antud asjaolu vähendab ka avariiolukordade ladustamine või transport? hoolduseks kasutatavad ained). esinemise tõenäosust.
63 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017 Kas see võib tõenäoliselt avaldada olulist mõju? Jah/Ei? – Küsimus (veerg 1) Jah/Ei? Lühikirjeldus (veerg 2) Miks? (veerg 3) Ei. Ehitus,- rekonstrueerimis- ja lammutustööde käigus tekib Jah. Ehituse ja rekonstrueerimise käigus ehitusjäätmeid ja -prahti, mille täpseid koguseid on raske 4. Kas ehitamise, ekspluatatsiooni tekib tahkeid jäätmeid (sh prognoosida. Ehitusperioodil tekkivad erinevad ehitusjäätmed või tegevuse lõpetamise käigus väljavahetatavad torud, lammutusjäätmed tuleb kohapeal sortida ja vastavalt materjalile kas taaskasutada tekib tahkeid jäätmeid? jms). või üle anda jäätmeluba omavale ettevõttele. Jäätmete nõuetekohasel käitlemisel jäätmetekkel oluline mõju puudub. Ei. Kasutatav tehnika ja masinad vastavad järgmisele määrusele: Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused. Võimalik tolmu eraldumine tööde teostamise piirkonnas on minimaalne. Jah. Ehitustööde teostamise ajal Osalt kasutatakse torustike tööde teostamiseks kinnist meetodit, kasutatakse erinevaid masinaid ja tehnikat, mille puhul on kasutatavate mehhanismide arv väiksem. 5. Kas tegevuse käigus mille tööshoidmisel emiteeritakse emiteeritakse õhku saasteaineid saasteaineid. Võimaliku uue Metsanurme RVP-ga seotud lõhnaküsimused on või muid ohtlikke, toksilisi või võimalikud alternatiivide 1 ja 2 korral. Kõige suurem võimalik teiste kahjustavate toimetega Reoveesette kompostimisel uue lõhnahäiring oleks tingitud reoveesette käitlusest. Kuivõrd aineid? Metsanurme reoveepuhasti juures ja alternatiivide 1 ja 2 korral kavandataks uue Metsanurme RVP puhasti käitamisel võib eralduda juures reoveesette kompostimiseks tunnel- ehk lõhnaaineid. reaktorkompostimise tehnoloogiat, siis on võimalikud lõhnaprobleemid viidud minimumini.
Alternatiivide 3 ja 4 korral lõhnaprobleemid puuduvad, kuna uusi lõhnatekitajaid ei rajata.
64 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017 Kas see võib tõenäoliselt avaldada olulist mõju? Jah/Ei? – Küsimus (veerg 1) Jah/Ei? Lühikirjeldus (veerg 2) Miks? (veerg 3) Jah. Ehitustööde teostamine põhjustab müra ja vibratsiooni, kuid see on ajutine ja lokaalne. Ei. Ehitustegevusega kaasnev müra ja vibratsiooni mõju on
6. Kas tegevus põhjustab müra ja lühiajaline ja lokaalne, põhjustamata olulist ebasoodsat mõju. Uue Metsanurme puhasti (alternatiivid 1 ja vibratsiooni, valgust, 2) rajamine kohta, kus seni müraallikad soojusenergiat või Uue puhasti (alternatiivid 1 ja 2) töö võib põhjustada häiringuid puudusid, võib tõsta piirkonna mürataset. elektromagnetilisi laineid? lähedal asuvate majapidamiste elanikele (lähimad majad u 150
m kaugusel), kuid ette ei ole näha müra normtasemete ületamist. Ei. Valguse, soojuse või kiirguse osas kavandatava tegevusega mõjusid ei kaasne. Jah. Torustike rajamise tööde käigus on Ei. Ühiskanalisatsiooni rajamine vähendab reovee pinnasesse ette näha reovee lekete vähenemist lekkimise riski (kogumiskaevudest). Kaasaegse torustiku kogumiskaevudest. Reovee käitlemine rajamine vähendab ka võimalike avariiolukordade (torude muutub kontrollitumaks (hetkel suur osa purunemine jms) esinemise tõenäosust. kogumiskaevude peal) ja efektiivsemaks. 7. Kas tegevus võib põhjustada Keila jõe seisundit ja Läänemere eutrofeerumist üldisemalt saasteainete levikut maapinda, Keila jõele mõjuvad kõik kavandatava vaadates kaasneb kavandatava tegevuse ellu viimisega põhja- või pinnavette ning selle tegevuse alternatiivid positiivselt ja võib (reoveekäitluse parendamine) soodne mõju. Kõikide tulemusena pinnase või vee eeldada Keila jõkke jõudva alternatiivide rakendamine vähendab reostuskoormust Keila reostumise riski? reostuskoormuse vähendamist. Kõige jõele ja ka Pakri lahe rannikuvee veekogumile, kuivõrd Keila enam väheneb reostuskoormus Keila jõele jõgi suubub veekogumisse kuuluvasse Lohusalu lahte. alternatiiv 3 korral. Tallinna reoveepuhastile reovee juhtimise alternatiivi 3 korral Samuti vähendatakse riske põhjavee suureneb Tallinna lahte juhitava heitvee kogus vaid ca 1% ja saastumiseks piirkonnas. Tallinna lahele mõju puudub. 8. Kas nii ehitamise kui ka Jah. Ehitustööde käigus võib kaasneda Ei. Ehitustööde ja kasutuse ajal järgitakse ohutusnõudeid ja ekspluatatsiooni ajal kaasneb madal risk tööõnnetusteks. Samuti on välditakse reovee sattumist keskkonda. Mainitud asjaolule aitab ohtlike õnnetuste risk inimese olemas reovee sattumise risk keskkonda kaasa ka kaasaegse tehnoloogia kasutamine rajatavas tervisele või keskkonnale? ehitustööde ajal. reoveepuhastis (alternatiivid 1 ja 2).
65 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017 Kas see võib tõenäoliselt avaldada olulist mõju? Jah/Ei? – Küsimus (veerg 1) Jah/Ei? Lühikirjeldus (veerg 2) Miks? (veerg 3) 9. Kas tegevus põhjustab sotsiaalseid muutusi, nt Ei. Ei. demograafias, traditsioonilistes eluviisides, tööhõives? 10. Kas on muid faktoreid, mis võivad areneda selliste tagajärgedeni, mis võivad mõjutada keskkonda või on Ei. Võimalikud faktorid on eelnevates ja Ei. potentsiaalse kumulatiivse mõjuga järgnevates punktides kajastatud. teistele praegustele või planeeritavatele ümberkaudsetele tegevustele? Ei. Kurtna-Vilivere hoiualale negatiivset mõju ei kaasne, kuna Jah. Vilivere külas piirneb Keila jõe tegevus ei ole kavandatud hoiuala piiresse ja samuti ei ole ette reoveekogumisala Kurtna-Vilivere äha niiskusrežiim muutusi hoiualal. Käesoleva eelhinnangu hoiualaga (Rapla). Kaitsealadest on koostaja teeb ettepaneku muuta perspektiivse kanalisatsiooni ainsana läbi Saku mõisa pargi on survetoru asukohta selliselt, et see jääks väljapoole Saku mõisa 11. Kas tegevuse asukohas või kavandatud perspektiivne kanalisatsiooni parki ja kulgeks mööda olemasolevaid tänavaid. Sel juhul selle ümbruses on alasid, mille survetorustik. mõjud kaitsealusele pargile puuduvad. ökoloogilised, maastikulised või muud väärtused on Kaudselt võidakse kavandatava Kaudsed mõjud Türisalu maastikukaitsealale, Pakri hoiualale, rahvusvahelisel, riiklikul või tegevusega mõjutada Türisalu Türisalu loodusalale ning Pakri loodusalale ja Parki linnualale kohalikul tasandil kaitstud ja mida maastikukaitseala ja Pakri hoiuala ja on positiivsed, kuivõrd kõikide kavandatud tegevuste kavandatav tegevus võib Türisalu loodusala ning Pakri loodusala ja alternatiivide korral väheneb võrreldes praeguse olukorraga mõjutada? Parki linnuala(läbi Keila jõe seisundi Keila jõkke jõudev reostuskoormus. mõjutamise). Samuti võidakse kaudselt mõjutada Paljassaare hoiuala ja Paljassaare Tallinna lahele ja seeläbi Paljassaare hoiualale ei ole piirkonna linnuala. täiendava reovee Tallinna reoveepuhastise suunamisel ebasoodsaid mõjusid ette näha.
66 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017 Kas see võib tõenäoliselt avaldada olulist mõju? Jah/Ei? – Küsimus (veerg 1) Jah/Ei? Lühikirjeldus (veerg 2) Miks? (veerg 3) 12. Kas tegevuse asukohas või Jah. Tundlikuks piirkonnaks on nii meri selle ümbruses on alasid, mis on kui ka rannikupiirkond (sh ökoloogiliselt olulised või metsakooslused, roheline võrgustik). Ei. Tegevuse mõju on täpsemalt käsitletud peatükis 3.1 Natura tundlikud, nt märgalad, kanalid Nimetatud alad on hõlmatud suures mahus eelhindamine, ptk 3.4. ning käesoleva tabeli punktis 7 ja 11. vms, rannikud, mäed või mets ning kaitse- ja hoiualade ning Natura 2000 alade mida kavandatav tegevus võib koosseisu. mõjutada? 13. Kas tegevuse asukohas või Ei. Torustike ja muude veevarustus- ja kanalisatsooniobjektide selle ümbruses on alasid, mida Jah. Projektala ja töödetsooni ümbrusesse rajamisel kaitstavate liikide elupaiku töötsooni ei jää. Mõju kasutavad kaitsealused, muidu jääb kaitsealuste liikide elupaiku (vt ptk puudub. olulised või tundlikud looma- või 1.3) taimeliigid, nt paljunemiseks, Käesoleva eelhinnangu koostaja teeb ettepaneku muuta pesitsemiseks, toidu otsimiseks, Ainsana on kavandatud kanalisatsiooni perspektiivse kanalisatsiooni survetoru asukohta selliselt, et see puhkamiseks, talvitumiseks, survetoru läbi kaitsealuse Saku mõisa jääks väljapoole Saku mõisa parki ja kulgeks mööda rändeks ning mida tegevus võib pargi. olemasolevaid tänavaid. Sel juhul mõjud kaitsealusele pargile mõjutada? puuduvad. Jah. Projektalaga on otseselt seotud Keila Ei. Tegevusega kaasneb soodne mõju, kuna 14. Kas tegevuse asukohas või jõgi ja kaudselt seotud Lohusalu ja ühiskanalisatsioonivõrgu loomine vähendab reovee lekete riske selle ümbruses on sise-, ranniku-, Tallinna lahed. kogumiskaevudest avaldades seeläbi otsest soodsat mõju mere- või põhjavett, mida tegevus põhjaveele ja kaudset soodsat mõju ka kaugemal paiknevatele võib mõjutada? Valdav osa projektalast jääb kaitsmata või pinnaveekogudele (sh meri). nõrgalt kaitstud põhjaveega alale. 15. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on kõrge Ei. Projektalale ei jää väärtuslikke väärtusega maastikke või maalilise Ei. maastikke. vaatega alasid, mida tegevus võib mõjutada? 16. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on teid või hooneid, mis on avalikus kasutuses puhke Ei. Ei. või muul eesmärgil ning mida kavandatav tegevus võib mõjutada?
67 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017 Kas see võib tõenäoliselt avaldada olulist mõju? Jah/Ei? – Küsimus (veerg 1) Jah/Ei? Lühikirjeldus (veerg 2) Miks? (veerg 3) 17. Kas tegevuse asukohas või Jah. Torustike tööd, mis teostatakse selle ümbruses on teid, kus tekivad projektala erinevates piirkondades võivad Ei. Kavandatav tegevus avaldab ajutist mõju kergesti ummikud või mis võivad ummikuid tekkida nii hommikusel kui liikluskorraldusele. Samas on mitmeid ümbersõidu võimalusi, põhjustada keskkonnaprobleeme õhtusel tipptunnil, kui inimesed liiguvad seega olulist mõju pole ette näha. ning millele võib tegevus mõju tööle või töölt koju ning eriti suvisel avaldada? perioodil. Jah. Torustike ehitus- ja Ei. Negatiivne visuaalne mõju on ainult ehitustööde ajal, aga 18. Kas tegevuse asukoht on hästi rekonstrueerimistööd on elanikele see on lühiajaline ja peale tööde teostamist mõju puudub. Peale nähtav paljudele inimestele? nähtavad. ehitustööde lõppemist kaob ebasoodne visuaalne mõju. Jah. Kultuuriväärtustest jääb projektialale 19. Kas tegevuse asukohas või Saku mõisa park ja Saku mõisa peahoone, selle ümbruses on ajaloolise või Juuliku villa (Saku valla RKA-l) ning kultuurilise väärtusega paiku või Kurtna Linnukasvatuse Katsejaama Ei. Vt ptk 3.11. tunnuseid, mida tegevus võib keskusehoone koos säilinud mõjutada? originaalsisustusega ja ansambli osana kujundatud maastikuga (Kurtna külas Keila jõe RKA-l). Ei. Eelduslikult rajatakse uued torud põhimahus olemasolevate tänavate ja/või maanteedega paralleelselt või tänavate alla. Seega puudub oluline vajadus kõrghaljastuse eemaldamiseks. 20. Kas tegevusega on kavas ellu Jah. Võimaliku uue Metsanurme Võimalik mõju madalhaljastusele on vaid ehitusaegne ning viia sellises piirkonnas, kus varem reoveepuhasti rajamisel oleks tegu pärast tööde teostamist taastub töötsoonis haljastus. Seega ei ole arendustegevust toimunud haljasala kadumisega. Muulu juhul on oluline mõju puudub. ning kus tegevus toob kaasa tegemist asustatud piirkonnas veevarustus- haljastusala kadumise? ja kanalsiatsioonisüsteemide rajamisega. Alternatiivide korral, mis eeldavad Metsanurme külla reoveepuhasti rajamist, et ole haljastuse kadumine sellise ulatusega, et sellega kaasneks oluline ebasoodne mõju.
68 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017 Kas see võib tõenäoliselt avaldada olulist mõju? Jah/Ei? – Küsimus (veerg 1) Jah/Ei? Lühikirjeldus (veerg 2) Miks? (veerg 3) 21. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses esineb maakasutust, nt kodud, aiad, muu eravaldus, tööstus, Ei. Kavandatav tegevus ei avalda olulist pikaajalist ebasoodsat kommertsettevõtted, puhkealad, Jah. mõju nimetatud aladele. Pigem on veevarustus- ja kõigile avatud alad, kohalikud kanalisatsioonisüsteemide arendamine positiivse mõjuga. rajatised, põllumaad, metsandus, turism, kaevandamine, mida tegevus võib mõjutada? 22. Kas tegevuse või seda ümbritsevas piirkonnas on kavandatud maakasutusvõimalusi Ei. Ei. tulevikuks, millele tegevus võib mõju avaldada?
23. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on tiheasustus või Jah. Ehitustöid teostatakse on piirkond väga täis ehitatud ning tiheasutuspiirkondades (valdavalt senistes Ei. Asustusmustrile olulist mõju ei avalda. kas tegevus võib neid aspekte suvilapiirkondades). mõjutada? 24. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, mis on tundliku kasutusalaga, nt haiglad, Ei. Torude rajamistegevusest tulenevad ebamugavused on Ei. koolid, pühamud, ühiskondlikud ajutised. rajatised, mida tegevus võib mõjutada?
69 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017 Kas see võib tõenäoliselt avaldada olulist mõju? Jah/Ei? – Küsimus (veerg 1) Jah/Ei? Lühikirjeldus (veerg 2) Miks? (veerg 3) 25. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, millel Ei. Tegevusega kaasneb soodne mõju, kuna leidub olulisi, kvaliteetseid või Jah. Piirkonna esimene aluspõhjaline ühiskanalisatsioonivõrgu loomine vähendab reovee lekete riske nappide varudega ressursse, nt põhjaveekompleks on reostuse eest kogumiskaevudest avaldades seeläbi otsest soodsat mõju põhjavett, pinnavett, metsa, kaitsmata või nõrgalt kaitstud. põhjaveele ja kaudset soodsat mõju ka kaugemal paiknevatele põllumaad, kalavarusid, turismi, pinnaveekogudele (sh meri). maavarasid ning mida tegevus võib mõjutada? 26. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, kus keskkond on juba saastunud või kahjustatud, nt kus ületatakse Ei. Ei. kehtestatud keskkonnanorme ning millele võib tegevus mõju avaldada? 27. Kas tegevuse piirkonda võivad mõjutada maavärinad, vajumised, maanihked, erosioon, üleujutused või ekstreemsed ning vaenulikud kliimatingimused, nt temperatuuri Ei. Ei. kõikumine, udu, tugevad tuuled, mis võivad põhjustada keskkonnaprobleeme kavandatava tegevuse käigus?
70 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017 KOKKUVÕTE
Käesoleva töö eesmärgiks oli koostada keskkonnamõju eelhinnang Keila jõe reoveekogumisalale jäävate Saku valla ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivsetele lahendustele. Alternatiivide tehniline ja majanduslik analüüs on teostataud AS Infragate Eesti poolt töös „Saku valla ja Kohila valla Aespa ja Vilivere külade reovee puhastamise alternatiivide võrdlus“ (Infragate Eesti AS, 2016-2017). Eelhinnangu eesmärk oli välja selgitada eeldatavalt oluliste ebasoodsate keskkonnamõjude esinemine käsitletavate alternatiivide puhul. Seejuures hinnati projekti piirkonna rajatavate ühiskanalisatsioonisüsteemide kaudu kokku kogutava reovee puhastamiseks 4 tehnilise lahenduse alternatiivi: Alternatiiv 1 - Kogu Saku valla territooriumil formeeruv reovesi, sealhulgas Saku alevik ja Keila-Jõe reoveekogumisalal asuvate suvilarajoonide reovesi puhastatakse ühes uues Metsanurme külla rajatavas reoveepuhastis ning sellesse puhastisse juhitakse ka Kohila valla Aespa aleviku ja Vilivere küla reovesi; Alternatiiv 2 - Saku alevikus formeeruv reovesi juhitakse jätkuvalt Tallinna linna kanalisatsioonivõrku ja Saku vallas Keila-Jõe reoveekogumisalal olevate suvilarajoonide puhastamiseks rajatakse uus reoveepuhasti Metsanurme külla. Sellesse puhastisse juhitakse ka Kohila valla Aespa aleviku ja Vilivere küla reovesi. Alternatiiv 3 - Kogu Saku valla territooriumil formeeruv reovesi, sealhulgas Keila-Jõe reoveekogumisala Saku valla territooriumil asuvate suvilarajoonide reovesi ja Kohila valla Aespa aelviku ja Vilivere küla reovesi juhitakse Tallinna linna kanalisatsioonivõrku. Alternatiiv 4 - Saku alevikus formeeruv reovesi juhitakse jätkuvalt Tallinna linna kanalisatsioonivõrku ja Saku vallas Keila-Jõe reoveekogumisalal olevate suvilarajoonide ning Kohila valla Aespa aleviku ja Vilivere küla reovee puhastamiseks laiendatakse olemasolevat Kohila reoveepuhastit.
Eelhinnangu käigus analüüsiti kavandatava tegevusega seoses: piirkonna ja selle ümbruse keskkonda; elluviimisel kaasnevaid võimalikke eeldatavalt oluliste negatiivsete keskkonnamõjude esinemistõenäosust ja võimalusi (sh Natura 2000 alad ja kumuleeruvad mõjud); keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust.
Eelhinnangu põhijäreldus on, et pikaajalises perspektiivis kaasnevad kavandatava tegevusega (sõltumata alternatiivist) laiemalt võttes soodsad mõjud. Tegevus on vajalik nii piirkonna kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjavette kui ka pinnavette (sh toitainete suhtes tundlik Läänemeri) jõudva võimaliku reostuse vähendamiseks (lekked tiheasustusalade kogumiskaevudest). Eriti soodne on kavandatav tegevus Keila jõe seisundile, kuna punktreotsusallikatest lähtuv koormus kõigi alternatiivide puhul väheneb.
Keila jõe mõjutamise osas saab kokkuvõtvalt välja tuua, et parimaks alternatiiviks on alternatiiv 3 ehk kogu Saku valla territooriumil formeeruva reovee, sealhulgas Keila-Jõe reoveekogumisala Saku valla territooriumil asuvate suvilarajoonide reovee ja Kohila valla Aespa aelviku ja Vilivere küla reovee juhtimine Tallinna linna kanalisatsioonivõrku ja puhastamine Tallina linna Paljassaare reoveepuhastil.
Käesoleva eelhinnangu koostaja jõudis järeldusele, et kavandatava tegevuse ellu viimisega seoses ei ole vajalik algatada keskkonnamõju hindamise protessi.
71 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017 KASUTATUD ALLIKAD
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur (info seisuga 28.02.2017). Eesti eElurikkus, 2013 (http://elurikkus.ut.ee/) Eesti Punane Raamat, 2008 Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis, 2013 Laanetu, N., 2007. Südi saarmas. Eesti Loodus 2007/3; Lahepere ja Lohusalu lahtede veevahetuse ja hajumistingimuste määramine. Aruanne. TTÜ Meresüsteemide Instituud, 2016. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava, 2016; Maa-ameti kaardirakendus, 2017 Natura 2000 standardandmebaas, 2015 (http://natura2000.eea.europa.eu/#) Pakri hoiuala ja maastikukaitseala mereosa kaitsekorralduskava 2011-2020 (eelnõu seisuga veebruar 2016); Pakri maastikukaitseala ja hoiuala kaitsekorralduskava 2007-2016 (2006); Paljassaare hoiuala kaitsekorralduskava 2008-2016. Projekti „Keila valla rannikuala Laulasmaa, Kloogaranna ja Tuulna külade ühisveevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide ehitust ettevalmistavad tegevused“. Keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu. OÜ Alkranel, 2017 Saku valla ja Kohila valla Aespa ja Vilivere külade reovee puhastamise alternatiivide võrdlus. AS Infragate Eesti, 2016-2017. Türisalu maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2013-2022 (2013).
72 Keila jõe reoveekogumisalal asuvate Saku ja Kohila valla asustusüksuste reovee puhastamise alternatiivid. Keskkonamõju eelhinnag. OÜ Alkranel, 2017