Nr 7 JUULI 2012

Võhma- piirkonna külade 725. aastapäev Tere suvi!

Tere suvi päikeses, tantsuringil puhkus ees. Täitus jälle aastaring, puhkab jalg ja puhkab hing.

Tantsides meil kerge jalg, ära unub valus selg. Vanim memm meil üle kaheksakümne, noorim veidi üle viiekümne.

Tahaksin loota, et aastad ei loeks, et võiksime olla üksteisel toeks, et kergesti, rõõmsasti liiguks me jalg, et õnnest ja sõprusest säraks me palg.

Suveks soovin teil rõõmsat puhkust, toimekust ja tervist ning uhkust, et sügisel jälle me üheskoos võiks jätkata ühises tantsuhoos.

Eakas tantsumemm Südamest tulnud lugu 7. juulil tähistasid Palmse piirkonna külad 725 aasta mõõdumist nende esmamärkimisest. Palmse mõisas võttis külarahvast lauluga vastu Võhma Alates 24. juulist kõlab Võsu rannaklubi juures suvel segakoor. Ajaloolise ülevaate Palmse ümbruse küladest andis ajaloolane Jüri lõpuni igal õhtul kell 22.00 koos Georg Otsa ja Mikk Kuuskemaa (paremal pildil). Vallavanem Raivo Uukkivi rõhutas oma kõnes Mikiveri mõtisklustega laul „Võsu“ selle autori Juzef kogukonnatunde olulisust, mis aitab külal kestma jääda riigikorrast sõltumata. Livshitsi esituses. Käesoleva aasta augustis oma 80-ndat Samal ajal kui kohaletulnud külalised giidi juhendamisel mõisaga tutvusid, sünnipäeva pidav õigusteaduste doktor Juzef Livshits on sõitsid külade esindajad hobuvankriga (ülal pildil) Ilumäe kalmistule Võsul suvitanud veerand sajandit. Oma tunded selle koha kogukonnas oluliste inimeste haudadele küünlaid süütama. Pidu jätkus vastu pani ta esmakordselt paberile paar aastat tagasi, pärastlõunal Palmse mõisa õunaaias ja õhtul hiliste öötundideni Palmse mille järel hakkas otsima kedagi, kes luuletuse viisistaks. kõrtsis. Kuna sobivat viisiseppa leida ei õnnestunud, kirjutas ta ise ka muusika ja pärast Igor Lashkovi poolse seade Piirkonna külade ajaloost Arend Diedrich von der toodud Pitka, Naanu, Tooma valmissaamist laulis ise laulu ka linti. Tegemist on VATKU KÜLA. 1553. a elab Tõugu külas 10 inimest. Pahlen rajas Ilumäele uue ja kaks Prassi peret. 1866. a südamest tulnud looga, mida soovitame kõigil kuulama kirjutati küla nimeks Watkul, VÕHMA KÜLA nimetati ruumika barokse puust kabe- nimetatakse teiste külade tulla! Laulu saab kuulata ka SA Võsu Kuurort kodulehel 1583. a Wacko ning 1586. a 1287. a ürikus Wames, 1528. li, mis valmis 1731. a. Prae- seas Palmse mõisas ka http://www.vosukuurort.ee/vosu/jusef-livshits-laul- Watke, 18.–20. saj Watko. a Wehemekulle, 1583. a gune hilisklassitsistlik kivi- Uusküla, kus elas 8 peret, vosust lingi alt. Vatku on väike küla: 1583. a Wehomal, 1586. a Wambs, hoone ehitati parun Carl küla oli suuruselt teine küla oli seal kaks adramaad. 18.–20. saj Wochmast, Magnus von der Pahleni ja peale Võhmat. Palmse mõisa 1726. a on nimetatud Vatku Wochmest, Wochma, Wöch- ümbruskonna talupoegade maade päriseksostmine külas Peetrijaagu talu, haja- ma. Küla nimi tähendab ühise ettevõtmisena ning toimus valdavalt 1887. a, kui Sõprusvalla Pyhtää talude seas Porgastet, 1732. soosaart (võhm ehk võh- pühitseti 1843. a. Kabeli osteti 28 kohta, sealhulgas haridus- ja kultuuritegela- a Jaaguantsu, 1739. a Joose- mas). 1583. a vakuraamat vitraažakendel on esindatud Uusküla külas. Külas on pirahva ja Rahkme. Osa loetleb Võhma külas seitse viis möldriperet, neist neli kruntimise käigus õnnes- sed külastasid talusid on märgitud juba adramaad, millega oli ta vesiveski omanikku: Arendt tunud suures osas vanad 1806. a kaardile ning asetse- suurim teistest Palmse mõisa Porggast, Mall Porggast, talukohad säilitada. Küla- vad ka täna üldiselt samas küladest. 1726. a oli Võhmal Jürgen Lawick, Marten Sae, tuumik on kompaktne, talu- kohas. 1866. a oli Vatku 12 peret: Piskeste, Nõugaste, Jacob Falck ja üks tuuleveski õued paiknevad tihedalt üks- külas neli peret ning haja- Tõnukeste, Kanguste, Kin- peremees Diedrich Muick. teise kõrval ühel pool küla- taludena on teiste seas nime- gu, Pearna, Jäära, Volmri, 1583. a vakuraamatus tänavat, mis on püsinud tatud Porgastet ja Rahkme Väljarahva, Reinupeetri, märgitakse Ilumäe küla nime sarnasena kakssada aastat. kõrtsi. Palmse mõisa maade Rünga, Reu. Võhmal oli esimest korda (Illomecki) 1807. a koostatud Palmse kruntimine algas 1867. a, siis kool, mis asus Venetoa kahe adramaaga, hilisemalt mõisa kaardil on külast müüdi teiste hulgas ka Vatku popsikoha elamus, enne kui ka Illomeggi ja Illomäe. eemal paiknenud sauniku ja küla talusid, 1887. a osteti 1867. a valmis uus ruumikas Järgnevatel aastatel kerkivad metsavahi koht. Praegu elab Vatku külast Peetrijaagu kivist koolimaja. 1899.a esile mitmed talunimed, Uuskülas 15 inimest. talu. Praegu elab Vatku külas viidi kool Võhma külast 1739. a teiste seas Vanapere, 13 inimest. Võsu lähedale uude valla- Pärtli, Jürirahva ja Allika- JOANDU KÜLA. Palmse Soome külalised Lobi muuseumis majja. 1866. a oli Võhma pere. 1866. a oli Ilumäel 4 mõisas on tänasest Joandust 28. ja 29. juunil külastasid meid sõprusvalla Pyhtää TÕUGU KÜLA. 1583. a on külas 13 peret, 19. saj lõpul, peret. Praegu elab Ilumäe nimetatud 1726. a hajatalu- haridus- ja kultuuritegelased. Külalised käisid Võsupere küla nimeks kirjutatud Teuc- enne mitme talu jagamist oli külas 25 inimest. dena Põdralõpet ja Lemmin- lasteaias, Palmse ja mõisas, Käsmu mere- ko, 1586. a Tauck, 18.–20. Võhmal kümme peret. Palm- gut. 1867. a likvideeris mõis muuseumis, Võsu koolis ja päästeametis, Lobi muu- saj Taugo, Tauko, Teugo. se mõisa kruntimisega seo- UUSKÜLA KÜLA. Võlts- Palmsest paari versta kaugu- seumis ja Lahemaa külastuskeskuses. Palmse mõisa müügiürikus ses osteti 1887. a päriseks ka ürikutes esineb nimena Usi- sel asuva Võsupere küla. 1510. a on mõisale kuulu- Võhma küla talud. Praegu culle, Usicule, 1440. a arva- Kohad öeldi rentnikele üles vate valdustena loetletud ka elab Võhma külas 42 ini- tavasti Udeskulle, 1583. a 1866. a ning Võsupere Kooliõpilastele tasuta Tõugu (Tauck). 1726. a oli mest. Vskülby, 1586. a Uszküll, rahvas ostis Joandul Pisikes- külas kaks peret – Uustalu ja 18.– 20. saj Udenküll, te talu ja kolis sinna. Talud sõidutõendite taotlemine Jürirahva. 1770. a kaardil on ILUMÄE KÜLA taluõued Udeküll, Uhskülla, Uekulla. arvestati 19. saj harilikult näidatud küla tuumikus viis paiknevad ühtses reas Palm- 1583. a vakuraamatus on siiski Võhma küla alla. Tasuta sõidutõendi taotlemiseks palume esitada peret, sama ka 1866. a. se-Võhma tee ääres. Ilumäel teiste külade seas märgitud Palmse mõisa 1867. a hiljemalt 20. augustiks valla kantseleisse avaldus. Palmse mõisa kruntimisega on Palmse mõisnike von der ka Uusküla (Vsküllby) nelja kruntimisega seoses osteti Avalduse blanketid saab vallavalitsusest või internetist seoses osteti 1887. a päriseks Pahlenite rahula, kus kabel adramaaga. 1726. a oli Põdralõpe ja Lemmingu www.vihula.ee lingi Vihula Vallavalitsus  ka Tõugu küla talud. Praegu oli juba rootsi ajal. Parun Uuskülas kohtadena ära dokumendid  blanketid  tasuta sõidu tõendi taotlus Järgneb 2 lk alt. 2 VIHULA VALLA LEHT JUULI 2012 Karepal oli taas Kui vaatan kaugelt kosmosest, siis on kodu Maa kodukandipäev Katrin Potteri väga päeval ikkagi 24 tundi. Järe- suureks kordamine- likult, tuleb aega mõistlikult Selle aasta, järjekorras kaheteistkümnes, kodukandipäev oli kuks on tema isa Jüri kasutada – asjad tähtsuse pühendatud elule metsas. Päeva alustaski retkejuht Sagadist Freybergi 1981. aastal järjekorda panna,” rääkis Urmas Rooba ettekandega „Mets kui kooslus“. Kõlasid ka asutatud Lobi muu- Potter, kes mitte vähem küsimused: kui kaua võtab aega, et Eisma metsad taastuksid, seum, mis külarahvast oluliseks ei pea avatust, miks kasvab maha võetud männiku asemele tavaliselt kuusk, ja kultuurielu koondab. eesmärki tegeleda iseenda kui kõrge peab puu olema, et seda saaks metsaks nimetada, “Selles teatris on jaoks olulisega ning avane- mitu % peab olema kuusikus kuuski või männikus mände, et tegijaks terve küla nud võimalusest kinni haara- metsa saaks nimetada kuusikuks või männikuks jne? Need, rahvas,” märkis Potter mist. kes oma tulekut alles kontserdiks rihtisid, jäid paljust ning rõõmustas, et Viimase kohta rääkis ta huvitavast ilma. muuseumi 30. sünni- sellise loo: Kontserdiga läks nii, et pidime vahepeal natuke aega päevapidu tõi kokku Kop, kop. parajaks tegema, sest osa perekonnast Kõrvits oli alles Harku suure osa külaga Kes on? Võimalus. Kantril. See polnud mingi probleem, sest järge ootasid seotud inimesi. Katrin Potteri väga suureks kordaminekuks on tema isa Ei ole võimalus. külasupi söömine (supp oli üle mõistuse hea, tänud keetjale), Jüri Freybergi 1981. aastal asutatud Lobi muuseum, mis Kuidas ei ole? konkursiga „Metsa läksin ma...“ saabunud fotodest parima Lobi muuseum sai alguse külarahvast ja kultuurielu koondab. valimine, jahitrofeede näituse vaatamine ja jahivarustusega Potteri isa entusiasmist ja Võimalus koputab ainult tutvumine. Saali seintel ootasid vaatamist Toolselt pärit Urve hobist ning nüüd on tütrel ke tehti koos, isegi sünni- süüa teha ning keset sügavat üks kord. Pentjärve loodusfotod. soov isa elutööd jätkata, et päevale mingi üheskoos ja metsa vaikuses ja rahus Kui kontsert peale hakkas, oli saal rahvast täis. Kontserti oleks järjepidevust. “Peres rongkäigus. puhata. “Mõtlemise ja kõhkle- vedasid ja perekonda tutvustasid Henry ja Robert Kõrvits vaatasime üksteisele otsa, et Seepärast ongi Potter Et Katrin Potter on ühi- mise tõttu läheb osadel vaheldumisi. Kõrvitsad on Karepal-Rutjal suvitanud juba 60 kes jätkab, kui isa kadus,” üllatunud, nähes väga vähe nenud ka kohaliku toidu- inimestel sellest 24 tunnist aastat. 60. aastatel tehti koos kohalike poistega ka bändi. meenutas naine, kellele sar- inimesi valla kohaliku näite- projektiga ja üleüldse armas- mingi osa kaduma. Kõik on Selle aja meenutuseks kõlas üks pala koos saksofonist Olavi naselt isaga pakub muuseu- ringi etendust vaatamas. tab oma Magasimaa köögis suhtumises kinni,” nentis Kasemaaga. Kontserdil kõlas muusikat mitmet moodi, mi pidamine huvi. “Miks arvavad inimesed, et katsetada, on ta mõelnud Potter ja rääkis järgmise loo. akordioni-, bandžo- ja viiulilugisid, ikka perekonna enda Lobi muuseum tegutseb ümberringi toimuvad üritu- kokakunstioskused panna Vaatab vanamees peeglisse, loomingust. Üles astusid esmakordselt ka pere nooremad väikses majas, kus ekspo- sed pole nende jaoks,” küsis tööle muuseumi abistamise näeb peas kolme karva. liikmed, terve rida pisikesi tüdrukuid Mõmmi lauluga. G- naate rohkem, kui neile Potter, kes on eemal olles jaoks panna müüki oma “Täna saab patsi teha.” Enkalt kuulsime paar räpilugu ja koos Robertiga üks korralik tegelikult ruumi. Katrin alati ihanud Lobile tagasi. köögis tehtud road, mis Järgmisel hommiku är- rokk, ekstra meie kontsediks tehtud. Perekonna sõbrana Potteri sõnul pole neil asjad Kuigi oma töö tõttu on tagaksid väikese sissetuleku kab, vaatab, kaks karva esines kontserdil ka Ivo Linna. Viimase lauluna kõlas enam mitte üksteise peal, Katrin Potter tihedalt seotud külamuuseumile, sest prae- peas. “Ohoo, täna teeme „Karepa valss“ Ifi esituses. Kogu saal laulis püsti seistes vaid juba üksteise sees. ka Tallinnaga, kus tal samuti gu on nii, et iga üritus, mida seitli.” kaasa. Siiani on kontserdi kohta kuulda olnud ainult Eksponaate tuleb aga järjest kodu, hakkas ta mingil ajal korraldada viib raha välja, Kolmandal päeval vaa- ülivõrdeid. juurde. Naine ise ostis alles otsima kohta, mis Lobile mitte ei too sisse. tab, üks ainuke juuksekarv Päev jätkus tantsuga. Silmailu hoogsate tantsude ja hiljuti oksjonilt põllutöö- võimalikult lähedal. Oma “See on võib-olla selline on peas. “Noo, täna saame arvukate kostüümidega pakkusid türdukud trupist Celavy. riistu. Palju leidub ka ranna- talu, sest Lobil elumaja kui aadlipreili tegevus, rikkaks hobusesaba kanda.” Kabareelik programm lubas ka saalist tantsulisi kaasa küla esemeid, mis igati sellist, perel ei ole. ma sellega ei saa,“ lausus Neljandal päeval ärkab haarata. Etteasted lõpetas kankaan, millest said oma osa ka loogiline Lobi asukoha tõttu. Peaaegu aastase otsimise Potter, lisades, et äriinime- ja ühtegi juuksekarva pole põranda veeres istunud meesterahvad. Õhtuni vastu pidanud Ka on püütud nii palju kui tulemusena leidis Katrin sena leiab ta siiski, et raha peas. “Jess, täna pole vaja peolisi tantsitas ansambel Svips. võimalik koguda muuseu- Potter Tepelvälja külas talu tuleb endal välja teenida. soengut teha.” mis olevate esemetega seo- nimega Magasimaa, mida ta Lisaks Lobi muuseumile tud lugusid. Kitsaste olude nüüd muuseumi kõrvalt ja Magasimaa talule on Kus aga ikkagi on Katrin tõttu on aga Katrin Potteril arendab ja vähehaaval, või- Katrin Potteril oma ettevõte Potteri kodu? unistus saaks ühel päeval malikult palju vana säili- Potterprojektid, samal ajal “See sõltub sellest, kust muuseumile uue maja ja tades renoveerib. “Kindlasti töötab ta ettevõttes BDG ma vaatan. Kui vaatan museaalid neile sobilikesse ei saa sellest turismitalu, aga Meelelahutus. Kui küsida kaugelt kosmosest, siis on tingimustesse. ma ootan sinna külalisi ja naise käest, kuidas ta kõige kodu Maa. Kui ma vaatan Teine põhjus, miks ta mul käib seal külalisi. Vii- selle jaoks aega leiab, ütleb Argentiinast, siis on kodu Lobil toimetab, on tahtmine mati andsin ma lõunasöögi ta, et meil kõigil on ööpäevas Eesti. Ja kui ma olen Eestis, omade keskel olla, nagu elektrikutele, kes panid 24 tundi, iseasi on, kuidas siis on mu kodu ikkagi ennemalt. Kuigi pere elas kaablit,“kõneles Potter, lisa- sulle antud aega mõistlikult Põhja-Eesti: , Lobi ja esialgu Tallinnas, oli kodu des, et Magasimaa ja sealne ära kasutada. Magasimaa. Aga enamik ikkagi Lobil, kus ka Nõuko- tegevus on paljuski filo- “Rikas ei saa seda aega minu asju on Magasimaal, gude ajal räägiti asjadest nii, soofia. endale juurde osta. Teadlane mu süda on Lobis ja minu nagu need olid. Küla oli Naise soov on kujundada ei suuda endale lisaaega teatrikotid ja kingad on justkui riik riigis: neil oli Magasimaast mõnus koht, juurde leiutada. Olenemata Tallinnas,” teab Potter täp- Esikoha foto „Metssead“, autor Tarvo Aros. Repro oma hümn, lipp ja küla- kus saab temaga kohtuda, sellest, kui palju sa oled selt, kus tema kodu on. vanem ning traditsioonid, kohapeal kasvatatud ökoloo- eelmisel päeval oma aega Tantsu vaheajal tehti teatavaks ka fotokonkursi mis külarahvast liitsid. Kõi- giliselt puhtast toorainest raisanud, on sul järgmisel Kristi Ehrlich tulemused. Esikoha pälvis Tarvo Aros fotoga „Metssead“, teise koha Kristel Kruuse fotoga „Sirmikud“ ja kolmanda niku arvepidamises 1768. a nakloostri valduses. 1510. a need pikkadeks krundi- nurgaks ning peetud omaette koha Urve Pentjärv fotoga „Viru raba“. Palju õnne võitjatele! ning ka 1798. a L.A. Mellini saab selle omanikuks Bert- siiludeks. Praegu elab Palm- külaks. Põhjakalda on aja- Kodukandipäeva läbiviimist toetasid LEADER kaardil. Külas olid 18. saj ram Junge, 1522. a Diedrich se külas 77 inimest. looliselt kuulunud Sagadi programm ja Vihula vald. lõpus härjakoplid ja noor- Mezentack (Metztacken), mõisale (näidatud nii 1795. Kohtumiseni järgmisel aastal! loomade laudad. Muike küla kelle pojapoeg, Eestimaa VÕSUPERE KÜLA. 1414. a kui ka 1824. a kaardi), kuid on teistest naaberküladest Rüütelkonna peamees Arend a ürikusse ilmub Võsupere täna jääb Palmse küla koos- Ene Loo erineva arenguga – algse Metztacken sai omanikuks nimi (Wosenperre), mille seisu. Kone-Posti talust Ju- vana küla asemele toodi 1607. a ja 1677. a läks mõis Helmold Otto poeg Lode han Veinmann lõpetas 1840. Ilumäelt 1759. a karjamõis ja von der Pahlenite kätte. loovutas Harju vasallikohtu a koolmeistri kursused ning ehitati viis puithoonet (kup- 1697. a suurel näljaajal ees Mihkli kloostri nunna- samal aastal avati kool- jamaja, karjahoov, ait, rehi ja alustati praeguse mõisa- dele. Palmse mõisa müügi- meistri kodutalu kambris saun). Läbi karjamõisa kompleksi rajamist. Põhja- ürikus 1510. a on loetletud kool. Reuojal asus 1858. a Algus 1 lk olevaks. Teadaolevalt on keskuse voolas Muike oja, sõja ja katku tulemusel jäi Võsupere (Wosenpeh) pere. üks Sagadi mõisa üheteist- Palmse mõisa käest 1866. a hajatalud päriseks. Kui mille kaldal tee ääres asus Palmse mõisa maadele vaid 1732. a mainitakse Võsu- kümnest metsavahikohast, Aasu koha ostnud Samuel kõrts. Mõisaaja lõppemisega 102 elanikku ning 8,5 adra- perel Jürirahva (Jürri Jahn) mis ka 1875. a metsavahile 1898. a Joaveskile rajatud Hirschfeld. Külas Aasu talu papivabriku ümber tekkis jäi kasutuseta ka Muike maad haritud põldu. Uue ja Andrekse (Andresse kuulus. Praegu elab Metsa- poolt üles liikudes jõuame karjamõis ja maad jagati omaniku Arend Diedrich Hans) talusid. 1867. a likvi- nurga külas 32 inimest. töölisasula, loeti sedagi P a e m e t s a - J o o s e p i j a kuuluvaks Joandu külla. 19. Eesti Vabariigi saabudes Pahleni juhtimisel valmis deeris Palmse mõis heade Paemetsa Hansuni. Viimane asunikele. Praegu elab Mui- 1730. a mõisa peahoone, põllumaade pärast Võsupere SAKUSSAARE KÜLA saj lõpul, enne mitme talu hajatalude reas on Aasuotsa. jagamist, oli Joandul neli ke külas 21 inimest. edasi viljaait, viinaköök ja küla ja asutas sinna karja- (Sackutsall) kohta on esime- Praegu elab Aasumetsa külas hobusetall. 1775. a valmis mõisa, kus oli 1874. a 73,8 sed teated 1453. a, kui H. peret. Praegu elab Joandu 5 inimest. külas 17 inimest. PALMSE KÜLA on moo- nuumhärgade tall, edasi va- tiinu maad. Rentnikele öeldi Havestforthi pojad jagasid dustatud alles peale 1919. a sikalaut, karjahoov, jääkeld- kohad üles ja nad pidid isa valdusi. 1542. a revisjo- MUIKE KÜLA. Palmse AASUMETSA KÜLA. maareformi Palmse mõisa er, teenijatemaja, linnase- mujale kolima. Võsuperes nis nimetatakse metsakasu- mõisa müügiürikus on 1510. südame ja selle ümbruse kuivati ja 1810. a magasiait. elab praegu 128 inimest. tusõigust Sackzahi sarases. Aasu (Aso) talu on kogu a valduste seas loetletud ka külast kõige vanem 1806. a baasil. Kuigi Palmset 1240. a Viimase mõisahoonena val- 1671. a elas Sakussaares Muike (Muddick) pere. „Taani hindamisraamatust“ mis maakivist härjatall I METSANURGA KÜLA (Satkutsalby) Sackkutzalle mainitud, asub Joaveski 1583. a vakuraamatus on ära poolt tulles küla tagumises ei leia, ollakse seisukohal, et maailmasõja päevil. 1919. a on kujunenud mõne hajatalu Jahn. 1757. a revisjonis toodud Muike (Mudickby) küla pidanuks tollal siiski maareformiga jäid Pahlenid – Kone, Reooja ja Seljaku – kuulus küla Palmse mõisale otsas jõe kaldal. Tegemist on kahe adramaaga. 18. saj oli hajakülaga, mis on alguse olemas olema, pealegi on ilma nii mõisa maadest kui baasil. 1782. a on hajatalude ja 1768. a oli Sakussaare Muike külas neli peret ning Palmset (Palkemas) juba 18. ka mõisahoonetest. Kui 19. hulgas kaks Kone peret – Palmse abimõis. Ka 19. saj saanud vaid ühest talust. sinna rajati sajandi kesk- Aasu peret loeti 1732. a saj ürikutes mainitud. Palm- saj kaartidel laiuvad Palmse Kone Tomas, Posti Jürry ja algul on nimetatud Sakus- paiku abimõis ca` 18 ha se küla, millest arenes välja mõisa südame ümber suured Põhjakalda (Pochiakalda saare abimõisat. Praegu elab Võhma küla alla, rahva põllumaaga. Esimest korda hulgas ka Uusküla all mõis, oli 13-16. saj alguseni põllumassiivid, siis peale Hans), kanti või ka kogu küla Sakussaare külas 17 inimest. nimetati seda Palmse mõis- Tallinna Püha Miikaeli nun- 1919. a maareformi jagati on nimetatud Sagadi-Metsa- JUULI 2012 VIHULA VALLA LEHT 3

konna looduse ja arhitektuuriga sobimatu, varjates 6. andis loa korraldatud jäätmeveoga liitumisest perioo- miljööväärtuslikke vaateid aleviku peatänava ääres. diliseks vabastuseks ja erandkorras vabastamiseks Väljastada reklaami paigaldusluba Balti Teenused OÜ- vastavalt esitatud avaldustele järgmistele jäätmevalda- le Põhjakeskuse reklaamtreileri eksponeeri-miseks jatele: S. Vumba, E. Odraks, E. Bachmann, I. Floss, K. 19.juuni 2012 istungi nr 25 kokkuvõte Võsu alevikus Mere tn 14 kinnistu Lootuse tänava Laht, L. Kukk, M. Eluri, M. Pykäläinen, M. Selg, M. Vihula Vallavalitsus: poolsel alal. Loata paigaldatud reklaam tuleb teisaldada Agabus, M, Abel, Vinni vallavalitsus; 1. andis loa korraldatud jäätmeveoga liitumisest vallavalitsuse kooskõlastatud asukohta hiljemalt 29. 7. väljastas kirjaliku nõusoleku Võhma küla Venevete perioodiliseks vabastuseks, erandkorras vabasta- juuniks 2012. kinnistu väikeehitise rekonstrueerimiseks; miseks ja ühise jäätmemahuti kasutamiseks vastavalt 8. väljastas ehitusload Käsmu küla Salu 1b kinnistu esitatud avaldusele. Vaadati läbi järgmiste jäätme- 26. juuni 2012 istungi nr 26 kokkuvõte elektriliitumise rajamiseks, Võsu aleviku Spordi tn 16 valdajate taotlused: P. Eichelmann, L. Karus, R. Vihula Vallavalitsus: katastriüksusele jäätmejaama rajamiseks ja Võsu aleviku Reiner-Viil, A. Vaher, E. Tikop, T. Prillop, S. 1. väljastas projekteerimistingimused Ilumäe küla Jõe tn 9 kinnistule elamu ehitamiseks; Samberk, K. Täll, M. Täll, P.-R. Tammve, R. pingeparenduse projekti koostamiseks ja Võsu-Viitna 9. Vallavalitsus otsustas esitada volikogule eelnõu „Riigi Tõnurist, Ü. Loik, K. Laht, E. Vildak; 110 kV õhuliini L-062 rekonstrueerimisprojekti omandisse kuuluva Võsu aleviku Sadama katastri- 2. väljastas kirjaliku nõusoleku puurkaevu rajamiseks koostamiseks; üksuse, riigi kinnisvara registri objekti kood Karepa küla Metsaserva kinnistule; 2. võttis vastu Võsu aleviku Jõe tn 6b ja 6a kinnistutele KV13458M1, katastritunnusega 92201:001:0160, osa- 3. väljastas kasutusload Võsu 110/10 Käsmu 10 kV koostatud detailplaneeringu ja korraldas planeeringu line Vihula valla omandisse taotlemine“; elektriülekandeliini pingeparenduse järgseks kasuta- avaliku väljapaneku; 10. andis Urmas Einberg`ile üürile tähtajaga alates miseks ja Vihula kooli trafopunkti fiidri F3 Haili 3. väljastas ehitusload Vergi küla Kalda kinnistule suvila 10.07.2012 kuni 10.07.2013 Vihula vallale kuuluvas külas, pingeparenduse järgseks kasutamiseks; ehitamiseks ja Sakussaare külaplatsile katusealuse Annikvere külas endise koolimaja internaadi ruumid mis 4. väljastas ehitusload Palmse küla Külakeskuse püstitamiseks; näidatud üürilepingu lisaks oleval plaanil. kinnistu tall-tõllakuuri katuse ja pööningu soojusta- 4. Vallavalitsus otsustas esitada volikogule järgmised mise tööde läbiviimiseks, Sagadi mõisa kinnistu eelnõud: „Käsmu küla Põllu tn 14b, Suksu ja Kanarbiku 11. juuli 2012 istungi nr 28 kokkuvõte peahoone küttesüsteemi rekonstrueerimiseks ning kinnistutele koostatud detailplaneeringu kehtestamine“ Vihula Vallavalitsus: kütte välisvõrkude rajamiseks ja Sakussaare küla ja „Käsmu küla Neeme tee 3a ja 3b kinnistutele 1. kvalifitseeris tähtaegselt pakkumused esitanud pakkujad Anni ja kinnistu elektriliitumise rajamiseks; koostatud detailplaneeringu kehtesta-mine“; OÜ Restaure, SKM Ärigrupp OÜ ja OTO Ehitus OÜ kui 5. tunnistas pakkujad P.P Ehitusjärelevalve OÜ ja FIE 5. kompenseeris õpilaste sõidupiletid vastavalt esitatud hanketeates esitatud pakkujate kvalifitseerimise Mati Piirsalu kvalifitseerituks ja nende pakkumused avaldustele kokku summas 74,41 eurot; tingimustele vastavad pakkujad. Tunnistas pakkujate OÜ vastavaks. Tunnistas edukaks pakkujaks FIE Mati 6. maksis kahele abipolitseinikule tasu arvestusega 2,88 Restaure, SKM Ärigrupp OÜ ja OTO Ehitus OÜ esitatud Piirsalu ja volitas vallavanem Raivo Uukkivi eurot/1 töötund vastavalt piirkonnapolitseiniku poolt pakkumused vastavaks kõikidele hankedokumendis sõlmida lepingu omanikujärelevalve teostamiseks esitatud aruandele; esitatud tingimustele. Tunnistas edukaks pakkumuseks jäätmejaama ehitusel; 7. kooskõlastas Vihula küla Kurepesa kinnistule rajatava SKM Ärigrupp OÜ esitatud pakkumus, kui vastavaks 6. korraldas lihtmenetlusega ehitustööde hanke Võsu puurkaevu asukoha; tunnistatud pakkumuste hulgast odavaim pakkumus. Kooli katuse remondi ja trepikoja remondi ning 8. kiitis heaks hajaasustuse veeprogrammi projekti Volitas Vihula vallavanem Raivo Uukkivi sõlmima SKM pööningu lae soojustustööde töövõtja leidmiseks. „Tõnikse-Liiva mü salvkaevu süvendamine/puhas- Ärigrupp OÜ-ga lepingu Võsu kooli trepikoja remondi ja Kinnitas hanke läbiviimiseks hankedokumendi; tamine“ aruande; pööningu soojustamise ehitustööde läbiviimiseks Vihula 7. väljastas loa Pindi Kinnisvara AS-le reklaami 9. kinnitas sotsiaal- ja hariduskomisjoni ettepanekud valla 2012 aasta eelarves eraldatud mahus; eksponeerimiseks Vergi külas Postimaja kinnistul; järgmiselt: maksta koolilõputoetust à 64 eurot Vihula 2. kiitis heaks taotleja H. Tedrekin`i 04.05.2012 esitatud 8. väljastas MTÜ-le Mootorratta-klubi Paganad avaliku valla õpilastele kes on lõpetanud keskkooli või lõpparuanne ja maksis välja taotlejale toetuslepingu nr 6- ürituse, mootorratturite kokkutulek SMASH 2012 gümnaasiumi; kompenseerida eluaseme kohandamise 11/31 punktis 3.2.1 nimetatud summa; Rutja lennuväljal 06.07.2012-07.07.2012, korralda- teenuse kulud; maksta küttetoetust ühele eakale 3. eraldas Vihula valla eelarvest EELK Ilumäe kogudusele mise loa. Väljastas avaliku ürituse korraldamise loa inimesele summas 128 eurot; maksta toetust kolmele 500 EUR Ilumäe kabeli põranda remondi- ja MTÜ-le Virumaa Noortestuudio Võsu jaanipäev eakale inimesele kokku summas 99,05 eurot; maksta restaureerimistööde projekti omaosaluse toetuseks; 2012 korraldamiseks 23. juunil; toetust ühele vähekindlustatud perele summas 150 4. väljastas avaliku ürituse „Sasha Lopez-i maailmaturnee 9. andis Olxclub OÜ-le otsustuskorras rendile Vihula eurot; maksta toimetulekutoetust ühele inimesele 2012 raames vabaõhukontsert Võsu lõkkeplatsil“ vallale kuuluv Võsu alevikus asuv kinnistu Mere tn 8a summas 89,37 eurot. korraldamise loa Artur Grigorjevile. Ürituse kuni 15.09.2012. Rendile antava kinnistu kasutamise toimumisaeg on 13. juulil 2012 alates kella 20.00 kuni eesmärk on rannateenuste osutamine (s.h. toitlusta- 03. juuli 2012 istungi nr 27 kokkuvõte 14. juuli 2012 kella 02.00-ni; mine). Kinnistul tagada heakord; Vihula Vallavalitsus: 5. jättis vaide Vihula Vallavalitsuse 05.06.2012 korralduse 10. nõustus tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse 1. nõustus tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse nr 653 kehtetuks tunnistamise nõudes rahuldamata; seadmisega Sihtasutuse KredEx kasuks Vihula valla seadmisega Elektrilevi OÜ kasuks Vihula valla 6. andis loa ühise jäätmemahuti kasutamiseks ja omandis olevale kinnistule Mere tn 6, Võsu alevik omandis olevale kinnistule Pargi tn 2, Võsu alevik; korraldatud jäätmeveoga liitumisest perioodiliseks elektriautode laadimisposti rajamiseks; 2. kompenseeris õpilaste sõidupiletid vastavalt esitatud vabastuseks T. Kinkar`ile ja F. Kinkar`ile. 11. maksis koolilõputoetust à 32 eurot Vihula valla avaldustele kokku summas 188,76; õpilastele kes on lõpetanud põhikooli; 3. maksis koolilõputoetust à 32 eurot Vihula valla 16. juuli 2012 istungi nr 29 kokkuvõte 12. väljastas projekteerimistingimused Vihula küla õpilastele kes on lõpetanud põhikooli ja à 64 eurot kes Vihula Vallavalitsus: Õunapi kinnistu majandushoone majutushooneks on lõpetanud keskkooli või gümnaasiumi; 1. võttis vastu Võsu aleviku Kalda tn 13a katastriüksusele rekonstrueerimise projekti koostamiseks; 4. suunas ühe lapse asenduskoduteenusele Imastu koostatud Võsu sadama detailplaneeringu ja korraldas 13. Vihula Vallavalitsus kaalus reklaami sobivust Võsu Koolkodusse; planeeringu avaliku väljapaneku. alevikku ning leidis, et Põhjakeskuse reklaamtreiler 5. kooskõlastas Eisma külas Sillakalda kinnistule rajatava on oma mõõtmetelt ja praeguses asukohas ümbrus- puurkaevu asukoha;

korral tulevikus sõltub Töö- 5) Firma kolib tehase tasemest natukene ees. Ni- olla tunnistajate ütlused, 7 töösuhete alast nõuannet tukassast saadava koonda- linnast välja, kas pean melt eeldab seadus Euroliidu meilivahetus tööandja meili- 1) Kirjutasin tööandja desse ümber arvestatud mishüvitise suurus töö- seal tööl hakkama heaoluühiskonna vaimus, et aadressilt, töökäsud, sõidu- survel lahkumisaval- kursiga 15,6466, ei ole vaja staažist tööandja juures. Uue käima? inimese vaba aeg on rahast lehed, tööajagraafikud jne. duse, olen töötu aga isegi töölepingut muuta ega töölepingu sõlmimise korral Siinkohal aitab töölepingu tähtsam ja seetõttu on töö- Kui töösuhe on tõestatud, miks ma ei saa Töötu- sinna europalka sisse kirju- hakkab tööstaaž nullist luge- lugemine, kus peab olema andjal kohustus ületunnid tekib töötasu maksmise küsi- kassalt toetust? tada. Juhul, kui eurole üle- ma ja vana lepingu alusel kirjas töö tegemise koht. eelkõige vaba ajaga hüvita- mus, sest ka see võib vajada Töötukassast toetuse saa- minekuga on tehtud ümber- varem töötatud aastaid koon- Tavaliselt on see määratletud da. Kui see võimalik ei ole ja tõestamist. Samas tuleb siin mise eelduseks on sunnitud, arvestamise tagajärjel ümar- damishüvitise määramise kohaliku omavalitsuse täp- töötaja nõustub, siis võib jällegi appi Töölepingu sea- mitte vabatahtlik töötus. damisi, peaks selle kohta juures ei arvestata. susega ja kui uus asukoht ületunnid 1,5-kordselt hüvi- dus, mis määrab, et töötasu Sunnitud töötus tekib töö- tehtama töölepingu muuda- jääb samasse piirkonda, siis tada. Paraku on meie elatus- tõendamata jätmise korral andja algatusel, olgu selleks tus, mida saab loomulikult 4) Kas puhkusetasu tuleb töötajal töölepingut tase veel selline, et enamasti arvestatakse töötasuks sum- siis töö ümberkorraldami- teha ainult poolte kokku- makstakse ette? täita. Praktikas on vaidluste vajame raha rohkem, kui ma, mis harilikult selle töö sest või töö lõppemisest leppel. See on tõesti tööandja pool- korral siiski arvestatud, kas vaba aega. eest selles piirkonnas maks- tingitud koondamine, ette- ne seadusejärgne õigus. asukohavahetus põhjustab takse. võtte pankrot või töölepingu 3) Firma omanikud ja Puhkus, mille pikkus on töötajale ebaproportsionaal- 7) Töötasin 2 kuud, erakorraline ülesütlemine nimi muutus, kas minu- üldjuhul 28 kalendripäeva, selt liiga suuri logistilisi kirjalikku töölepingut ei Soovime kõigile „võit-võit“ mõnel muul põhjusel. Sil- ga sõlmitakse nüüd antakse jooksva kalendri- ebamugavusi. Näiteks võib ole, raha ei ole seni lahendusi töösuhetes. mas tuleb pidada seda, et kui uus tööleping? aasta eest. Kui seda ei anta tuua olukorra, kus tööpäev saanud, mida teha? töötaja lahkub pahandusega, Vastavalt Töölepingu seadu- just aasta viimasel kuul, siis teises linna servas algab Kuni kahenädalase töösuh- Kokkuvõte on koostatud näiteks usalduse kaotuse või sele omanike vahetus, ette- paratamatult osa puhkusest varem, kui avatakse laste- tega ei ole kirjalik tööleping nõuandekeskuses varguse tõttu, siis ei ole võtte üleminek või jagune- on töötaja saanud avansina aed, kuhu töötaja peab oma nõutav, samas kirjaliku le- www.vastused.ee 250 Töötukassast midagi loota. mine ei muuda kehtivat ette. Töölt ära minnes tuleb lapse viima. Teisalt on mul pingu korral on lihtsam tööõiguse küsimuse-vastuse töölepingut. Uus omanik aga võlg tagastada, ehk siis siiralt kahju tööandjast, kes töösuhet tõendada ning see alusel. Sealt saab lugeda 2) Pärast euro tulekut võtab kehtivad lepingud ettepuhatud osa tööandjale kirjutab töölepingusse töö annab kindlustunde kokku- arvukalt teisi makstakse vähem muutmata kujul üle. Uuel tagasi maksta. Toome näi- tegemise koha sisse aadressi lepitud tasu ja töötingimuste tööõigusalaseid nõuandeid palka, kas nii võib? omanikul võib küll olla soov teks, et töötaja puhkas mai- täpsusega ja otsustab siis suhtes. Juhul, kui kahest ning keeruliste probleemide Euro käibeletulek ei muuda teha ümberkorraldusi, kuid kuus 28 päeva ja soovib 30. kõrvaltänavasse kolida. nädalast pikema töötamise korral tasub uurida töölepingut, ega saa olla midagi ei muutu enne, kui juunil töölt ära minna. korral puudub kirjalik tööle- www.metiabi.eu kodulehel ettekäändeks töölepingu töötaja millelegi alla kirjutab Sellisel juhul peab tööandja 6) Ületundide eest soo- ping, ei tee selle vorminõude pakutavaid võimalusi. (töö tasustamise aluste) (nõustub). Ka siis, kui töö- töötaja lõpparvest II pool- vin saada lisatasu, sel- rikkumine töölepingut ole- Uute kohtumisteni! muutmiseks. Töölepingus taja on olude sunnil valmis aasta ettepuhatud 14 päeva lel eest antakse hoopis matuks. Kui tööandja hak- Autorid: Merike Mihkelson, kokku lepitud kroonipalka kehvemate töötingimustega tasu kinni. Et asi võrdne puhkepäevi, kas nii kab töösuhet eitama, võib Tiit Kruusalu tuleb edasi maksta, ainult uue omaniku juures, tuleks oleks, on tööandjal sama- võib? töötaja pöörduda töövaidlus- Personaliteenused, valuuta on vahepeal muutu- nõuda olemasoleva lepingu moodi kohustus lahkuvale Tegelikult käitub tööandja komisjoni, kuid enne peab ta tööõigusabi nud - nüüd makstakse seda muudatust, mitte nõustuda töötajale hüvitada väljatee- igati seaduskuulekalt. Meie koguma ja esitama tõendeid www.metiabi.eu eurodes. Veelgi enam - seni, uue lepingu sõlmimisega, nitud, kuid veel kasutamata töölepingu seadus on oma oma töötamise kohta töö- www.vastused.ee kuni kroonipalk on euro- sest võimaliku koondamise puhkus. mõttelt Eesti tänasest elatus- andja juures. Selleks võivad 4 VIHULA VALLA LEHT JUULI 2012

Võsu Muusikapäevade õnnestusmisele aitas kaasa kuiv ilm aga ennekõike täname häid inimesi, kes sündmuse kordamineku pärast südant valutasid: Kairil ja Jürgenil • Muusikapäevade sõnalise osa eest hea seisnud Võsu Rahva Teater Luule sündis 4. juulil tütar MARIE SINISOO 96 Aasmäe juhendamisel, • igal pool nõu ja jõuga abiks olnud Võsu Kooli huvijuht Andres Truman; Sagadi küla • Aadu Rahkema ja Märt Ots kes aitasid lõkke püsti panna ning Mare Rosen, LAURA-LIISA SILD kes oli abiks selle kustutamisel; AINO LILBOK 91 • laupäevase tantsuõhtu toitlustaja Janek Levartovski; Karula küla • eelmise aasta noorte muusikapäeva võitja ansambel Ebakõlar; • Mehis Krigul, kes andis tasuta terveks pühapäevaseks õhtupoolikuks Klubi Seitsmes Taevas, et noortepäeva parimaks tunnistatud ansambel Tuli saaks üles 19. august, kell 13.00 LEIDA RANNALA 89 astuda; orelikontsert, Natturi küla • MTÜ Virumaa Noortestuudio ja ansambli Revolver tore sõpruskond, tänu kellele pühapäevane noortemuusika päev ei jäänud ainult ansamblite mängib Poola organist omavaheliseks mõõduvõtmiseks; GEDYMIN GRUBBA BENITA KÕRGE 87 • Võsu Viis'12 korraldustoimkond eesotsas Toomas Petersoni ja Bert Palmse küla Langeleriga, helimees Ants Viermann, kõik dirigendid, lauljad ja pillimehed! • ja lõpuks eriline tänu heasoovlikule publikule, kes vaatamata kohati üsna Võsu postkontori LAINE MEIKAR 87 jahedale ilmale ja külmale tuulele vapralt vastu pidas ja loodetavasti ka positiivse lahtiolekuajad laengu sai. 11.06.-19.08.12 Sakussaare küla E-R 9:00-18:00 Kohtumiseni järgmise aasta Võsu Muusikapäevadel 18.-21. juuli 2013! L 9:00-12:30 VILMA EINMANN 87 P suletud Toolse küla

Lisaks tavapärastele AMALIA HERING 86 teenustele saab postkontoris igapäevaselt: Ilumäe küla • teostada Western Unioni kaudu raha ülekandeid enam KÜLLIKE HEIN 86 kui 200 riiki Ilumäe küla • sõlmida liiklus- ja reisikindlustust OLGA JÄRVI 83 • soetada harrastuskalapüügiõigus Haili küla Tere tulemast! ÜLO VIRULA 84 Lobi küla AUGUST UNO KÜBARSEPP 84 Vihula mõis Käsmu küla

03.08.2012 Silver Gutman fotonäituse avamine ja ENDEL KAARE 83 fotojaht Võsu alevik

LOREIDA AITMAN 83 4.08.2012 Indigolapsed Sakussaare küla Indigolapsed on tuntud oma südamlike ja intiimsete kogupere kontsertite poolest, mille publik ulatub lasteaialastest HEINO MEIKAR 82 vanaemadeni. Etno-folki viljelevasse bändi kuuluvad mitmed noored tippmuusikud nagu tšellist Joosep Kõrvits ja mitmete Muike küla Eesti superstaaridega koos esinenud kitarrist Priit Jääger. Http://www.flightbasic.com/indigolapsed/ ELSA SAKS 82 Eelmüügist ostetud pilet 12.-, Pensionär 11.- , Lapsed 11.- , Võsu alevik Kohapeal enne konterti 13.- ENDLA KRUUSAMÄE 81 5.08.2012 Mini-golfi turniir Uusküla küla Vihula Mini-Golf, Baltimaade suurim, 1880 m2 kõigi EINO LÄNTS 80 rahvusvaheliste standardite järgi ehitatud 18-auguline minigolfirada, on täiesti uus hulga harivate ja meelelahutuslike Paasi küla omadustega minigolfikontseptsioon kooskõlas Balti riikide looduse ja arhitektuuriga. JUTA HAASMA 80 Rohkem infot: tel: +372 32 64 100, e-mail: Koolimäe küla [email protected] ELLEN PRASS 80 11.08.2012 Dave Benton romantilisted armastuslaulud Palmse küla kl 20:00 PEETER SCHASMIN 75 Hind: piletid müügil Piletilevis. ja eelmüügist mõisas 12 €; kohapeal 15 € Võsu alevik

ELLA PALMAR 75 19.08.2012 Noorkuu suvekontserdid Lahe küla PILET: 8 EUR eelmüügist, 10 EUR kohapeal Rohkem infot ja piletid kohapeal: tel: +372 32 64 100 , ENN TOOME 70 e-mail: [email protected] Vergi küla

Kaeve- ja TIIT LINNUSTE 70 Altja küla planeerimistööd ALIINE MERILA miniekskavaatoriga. Hinnad kokkuleppel 06.07.2012 JÜRI PEINAR 70 Meie hulgast Tel: 513 4824 Jaanus on lahkunud … Karepa küla

Informatsiooni ja kaastööd võib tuua või saata aadressil: Mere tn 6 Võsu 45501 Vihula vallavalitsus “Vihula Valla Leht” või e-post: [email protected] iga kuu 15-ndaks päevaks