Pirita Aasta Inimene 2008 on Pirita Kloostri Preester Vello Salo
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
NR 3 (163) Reede, 6. märts 2009 TÄNA LEHES! Pirita Aasta Inimene 2008 on Pirita Haldusko- gu otsused lk 2 Pirita kloostri preester Vello Salo Pirita Vaba Aja Keskusest lk 3 FC Levadia lä- heb kulda võit- ma lk 5 Suur-Tallinn saagu! lk 6 Intervjuu Vello Saloga lk 7 Etlemiskonkurss Pirital Pirita 2008 Aasta Inimeseks kuulutati preester Vello Salo (foto: Tiit Mõtus) lk 8 veebruaril Estonia mehe sisukust, kes on tänasel päeval teoseid oma kirjastuses Maarjamaa tud ja lugupeetud Pirita kogukonna k o n t s e r d i s a a l i s pühendanud oma tööd ja tegemised ning avaldanud hulgaliselt teoloo- liige ning tema austamine Pirita 23. Eesti Vabariigi Pirita kogukonnale ning mida ka gilisi uurimusi, samuti artikleid ja Aasta Inimese tiitliga on võima- Pirita õiguskor- aastapäevale pühendatud pidulikul väärtustada osatakse. Tänavu aastal esseid eesti kirjandusest. lus, kuidas kogukond saab inimese kontsert-aktusel kuulutati Pirita oma 84 sünnipäeva tähistav Salo panust ühiskondlikku ellu väärili- rast Aasta Inimeseks katoliku vaimulik, on Pirita kloostri preestriks olnud Preester Vello Salole omistati möö- selt hinnata. Varasematel aastatel Pirita kloostri preester Vello Salo. alates 1993. aastast, mil ta naasis dunud aastal tiitel „apostellik proto- pole ükski kandidaat leidnud sellisel lk 9 Kanadast, kus elas 1976. aastast notar“, mis on kõrgeim mittepiisko- määral toetust nagu Vello Salo, kelle Pirita kloostri preester Vello Salo saadik. pist vaimulikule määratav tiitel. kandidatuur seati üles rohkem kui esitati Pirita Aasta Inimese tiitli Eelnevat prelaadi tiitlit kandis Salo 200 allkirjaga, leian, et see aunime- In hoc signo kandidaadiks Pirita Sotsiaalkeskuse Oma pika ja sündmusterohke elu 1998. aastast. Apostelliku protono- tus läks väljateenitult täiesti õigele poolt. Tema toetuseks koguti roh- jooksul on Salo olnud kõige muu tari tiitli saanud vaimulikud omavad inimesele, kelle aastatepikkust tege- Vinces - ehk kem allkirju kui kõigi varasema- hulgas katoliku kiriku vaimulik õigust kanda teatud liturgilist ja vai- vust vaimuliku ja kultuuritalletajana te aastate kandidaatide toetuseks Saksamaal, tegutsenud professori- muliku rõivastust ja kirjutada nime on raske ülehinnata,“ sõnas Pirita spordist lk 10 eales varem on summarselt kogu- na Iraagis, Torontos ja ka Tartu järel lühendit P.A. linnaosavanem Tiit Terik. tud. See näitab värvika elulooga Ülikoolis, kirjastanud kümneid "Vello Salo on äärmiselt hinna- Tallinn vähendab Pirita tasulist parkimisala allinna Linnavolikogu mää- rakendatakse Pirital alates 1. april- Neid, kes toona soovisid tasulise sid möödunud aastal ka, et tasulise tasel korral poleks olnud probleemi ruse eelnõu kohaselt lõpeta- list 2009 parkimise reguleerimiseks parkimise jätkumist, oli vaid kolm. parkimise kehtestamine on mõju- tänavatele pargitud autodega, mis T takse alates sellest hooajast liiklusmärke ja tugevdatakse ranna- Üldised meeleolud aga rääkisid sel- nud hävitavalt Pirita ettevõtlusele. väidetavalt kohalikke elanikke sega- tasuline parkimine Pirita rannapiir- ilmade ajal parkimiskontrolli,“ ütles gelt tasulise parkimisala jätkamise Pirita tasulise parkimise ala suure- sid. Tegu on liikluskultuuriga, mil- konnas asuvatel tänavatel. Mutli. „Määruse eelnõu kohaselt vastu. nes eelmisel suveperioodil pea kolm lega meil teadupärast on suhteliselt jääb tasuliseks Pirita muuli juures, Mitmelt vastanult tuli samas ka korda võrreldes aasta varasemaga. keskpärased lood. Olen nõus, et kii- Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul aadressidel Merivälja tee 1c ja 1e ettepanek korraldada paremini Ka Pirita linnaosa vanem Tiit Terik reseületajaid ja roolijoodikuid peab tekitas tasuline parkimine Pirita olev parkla.“ parkimist ranna äärsetes tasulistes võitles volikogu toonase otsuse trahvima. Tasuline parkimine rahu- tänavatel ebamugavusi kohali- Eelmisel aastal Pirita Linnaosa parklates, muutes vastu parkimisala laiendada, leides, likus Pirita aedlinnas mõjub aga kele elanikele, kelle kodutäna- Valitsuse poolt korrladatud tasulist need turvalisteks ja seada neisse et tasulise parkimise rakendamine elanike karistamisena. Minuni ei vad ja sissesõidud majade juur- parkimist puudutavale küsitlusele valve. Teedel, kus on suuremad kohalikule elanikule mõjub nende jõua mõttekäik sellest, kuidas par- de rannailmadega kinni pargiti. vastas 109 elanikku, kellest 96 vas- probleemid parkimisega, soovitasid inimeste karistamisena: kimise korraldamine paraneb seoses „Liiklusspetsialistide ja kohalike tanut ehk 88% ei olnud rahul tasuli- elanikud panna parkimist keelavad „Parkimine ei olnud Pirital hästi tasulise parkimisala laiendamisega.” elanike ettepanekuid arvestades se parkimise kehtestamisega Pirital. märgid. Küsitlusele vastunud leid- korraldatud juba eelmisel suvel, vas- 2 Reede, 6. märts 2009 Tallinna haridus- asutused esitle- Pole paremat aega kui täna vad taas inno- Tiit Terik presidendi vastuvõttu, et järgnevatel õigupoolest on riik? Kas see on meie kogemused ja meie ajalugu Pirita Linnaosa vanem päevadel lugeda kommentaare sel- riigivõim, mis peaks riigi funkt- – tõdemus, et meie rahval on olnud vaatilisi ideid lest, mida üks või teine seljas kandis sioneerima panema või on see hoo- ka hullemaid aegu ja õudsamaid Kõigepealt tahaksin meile kõigi- või millised palasid võis leida suu- pis rahvas, kes siin elab, hingab ja olukordi, millest me kõigest hooli- le soovida palju õnne! Ehkki me pistelaualt. Vabariigi aastapäev pole kujundab selle riigi olemuse ja näo. mata oleme alati auga välja tulnud. allinna Haridusamet kuu- tähistame oma iseseisvuspäeva 24. just päev, millele liialt palju tead- Tundub, et suurem osa võhma läheb Tänane päev nõuab tegusid ja koos- lutas juba kolmandat aastat veebruaril, siis esimest korda aval- likult tähelepanu pööraksime või just esimesele. Poliitiline lehma- tööd ühiskonna kõigilt liikmetelt. T järjest välja haridusasutuste dati „Manifest kõigile Eestimaa mida tähistaksime. Ometi võiksime kauplemine võtab riigivalitsemiselt Igaühel on anda oma panus, öelda vahelise konkursi “Innovaatiline rahvastele“, mis kuulutas Eesti ja peaksime me seda tegema, hooli- igasuguse väärikuse, kuid just see oma sõna. Riiki ei tee mitte poliiti- tegu”, millega soovitakse tunnusta- Vabariigi sündi, just 23. veebruaril mata sellest, et riigil ei ole just kõige näitab ka paljuski ära selle, kuidas kud, vaid inimesed, kes selles riigis da pealinna haridusasutuste inno- 1918. aastal Pärnus, ehk täna 91 helgemad ajad. Riigi sünnipäeva meid juhtivad inimesed riiki suh- elavad. Mida kiiremini me selle vaatoreid ja tutvustada uuenduslik- aastat tagasi. on tähistatud ka palju kehvemates tuvad. arusaamiseni jõuame, seda paremini ke ideid. Tänapäeval, mil taasiseseisvumi- oludes – see on austusavaldus oma Eestlased pole millegipärast kuna- mõistame me, et pole paremat aega sestki on möödas pea 20 aastat, riigile ja nendele inimestele, kes gi olnud eriti koostööaltid, sellest kui täna. Tallinna abilinnapea Kaia Jäppinen muutub tollaste sündmuste tähtsus selle riigi eest on võidelnud, et meie räägivad meile ka aastasadade tagu- Soovin teile ilusat Vabariigi aasta- märkis, et linn soovib konkursiga järjest hägusemaks. Me oleme nii- saaksime nautida neid vilju, mida sest ajast rääkivad ajalooannaa- päeva – tähistage seda selliselt, nagu rohkem motiveerida ning julgus- võrd harjunud mõttega vabast ja pakub vabadus. lid. Ometi on eesti keel ja rahvas meie riik – meie ise seda väärime! tada koole ja lasteaedu uuenduste sõltumatust demokraatlikust riigist. Ehk me samas ei peakski juurdlema püsima jäänud kõige selle kiuste, Tänane kontsert on Pirita kingi- elluviimisega. „Innovaatiline tegu Vabariigi sünnipäev peaks olema riigi sünnipäeval selle eksistentsiaa- see annab seletust meie töökast ja tus oma elanikele ning kummardus võib olla näiteks kaasaaegse juhti- oluline kõigile riigi kodanikele, kuid lsete küsimuste üle – seda tehakse kohati isegi jonnakast iseloomust. meie riigile. mis- ja õppemeetodi rakendamine, viimasel ajal tundub, et see pahatihti nagunii ju pidevalt. Viimasel ajal Eestlased on alalhoidlikud. Just sel- * Pirita linnaosa vanema Tiit Teriku uue tehnilise lahenduse kasutuse- niimoodi ei ole – pigem on see küll üpris hallides, et mitte öelda list alalhoidlikkust on meil vaja ka kõne linnaosa Vabariigi aastapäeva- le võtmine vms., mis on aidanud muutunud päevaks, mil saab tele- mustades toonides. See paneb täna, mil ajad ei ole ehk kõige sood- le pühendatud kontsert-aktusel muuta haridusasutuse tööd tõhu- viisorivahendusel vaadata paraadi ja aga omakorda küsima, mis asi siis samad. Meile saavad anda lootust samaks ja tulemuslikumaks,“ lausus Jäppinen. Pimedusega löödud kult-min? Konkursiga Innovaatiline tegu soo- vib Tallinna Haridusamet tunnus- tada Tallinna haridusasutuste inno- vaatoreid ning tutvustada uuendus- likke ideid teistele haridusasutustele ja üldsusele ning motiveerida koole ja lasteaedu viima ellu uuendusi. Konkursil võivad osaleda üldhari- duskoolid, koolieelsed lasteasutused ning huvikoolid, kes on eelneval või käesoleval õppeaastal uuendusi rakendanud. Kandideerimiseks tuleb esitada vabas vormis taotlus, milles kirjel- datakse innovaatilist tegu. Iga asu- Karin Paulus tus võib kandideerida kuni kolme Eesti Ekspress tid,” leiab Pärn. Kui arheoloogiahu- on ühtlasi kena näide modernistli- erineva innovaatilise teoga. Taotlusi Eesti kodudes 1950ndate keskpai- vilisele mehele endale võib kultuur kust progressiusust ning nõuka-aja võivad esitada nii asutuse juhtkond gast juurdunud telekas on mee- seostuda eelkõige kivikirve ja muist- inseneritaidest. Alati saab vaielda ja pedagoogid kui ka õpilased