RÄPINA VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUSE HÄÄLEKANDJA Nr. 48

veebruar 2008 5 krooni

Räpina wabastamine VOLIKOGU ESIMEHE VEERG Austatud vallarahvas! 10 aasta eest Peale viimast kohtumist Mälestusi Teiega “Räpina Rahvalehe” veergudel, on nii aastaaeg Eesti wägede tulekust Räpinasse kui aasta numbergi muutu- nud. Seepärast sooviks kõi- Wõru Teataja nr. 17; 9. veebruar 1929 gile Ida- Maade kalendri järgi alanud head “Roti aastat”! Elamine ja olemine oli kõik aeg wäga halb. Wälise ilmaga Kirjatööd tehes tükid polnud mingisugust ühendust. Niipalju teadsime, et meie wäed ikka aknast välja vaatama ja on wastupanule asunud, aga missuguste tagajärgedega – sel- mõtted liiguvad ilma keerd- lest ei olnud meil mingisugust aimu. Kohapäälsed wõimud olid õige wiisakad, pakkusid ajalehti lugeda (Wõru komitee, wõi mis käikude peale. Sest kui ta oli, Teatajat), kuid keeldusime neid lugemast, et mitte meeleolu praegust ilma jälgida ja lasta meeleheiteni. kalender ära unustada, siis Jaanuari keskel hakkas Tartu poolt suurtüki kõminat kuul- on raske arvata, milline duma. Tarwitajate ühisuse ärijuht tuli Tartust ja teadis rääkida, aastaaeg meil parajasti käsil on. Kas hiline sügis või et olnud hommikul wara üks „roppin”, tema hobuse pää olla varajane kevad? Arvestades, et päev on pikemaks läinud ja parajasti juhtunud just Räpina poole, ta olla kohe sõitnud linnast valgust rohkem, siis kaldub arvamus varajase kevade ka- wälja, aga kes linnas lahingut lõid – sellest ei teadnud tema suks. Aga kuhu jäi talv? Nii võikski jätkata arutelu ja ilma midagi. Arwasime, et nähtawasti on meie meestel olnud edu. kirumist, ega see talve tagasi too? Seda arwamist kinnitas ka see asjaolu, et järgmistel päewadel Nüüd räägiks möödunud aasta toimetamistest voli- suurtükimürin ikka rohkem ja rohkem lähenes ning lääne poole kogus ning vallas ja käesoleva aasta ettevõtmistest. kaldus. Käisime õhtu eel wäljas jalutamas ja suurtüki pauke Augustis toimusid Räpina valla külapäevad Lintes. Minu kuulamas, mis kõlasid õige armsa muusikana, kuigi ei teadnud, löögiwalmis ees: arwati, et majas on waenlased. Wahetasime kelle omad need paugutawad. Koolilastele seletasin mitu päewa paar wene wiisakust, kus peenemaks awalduseks oli „sukin arust igati kordaläinud ja vajalik üritus meie vallale. Suur järgimööda, et Räpinas lahing tuleb, et siis kõik katsuksid sõn”. Mehed rahustusid ja asusid korteri läbiotsimisele, lõid paar tänu kõigile korraldajatele ja osalejatele! Sellel aastal peaks koolimajasse põgeneda, kus telliskiwi seinte wahel on julgem sängi aluskotti täägiga läbi, kolistasid püssitääkidega sängi all ja külapäevad toimuma küla eestvõtul, jõudu Leevaku warjul olla püssikuulide eest. läksid edasi järgmise maja juurde. Koolimajas olid kõik lapsed külarahvale! Kuid tulevikus toimuvate külapäevade kohta 27. jaanuari õhtul käisin Jaamaküla alewiku osas „Kelmi- koos, ka oli tulnud koolimaja seinte wahele warju otsima hulk oleks mul isiklik arvamus, et need toimuksid üle aasta või külas” koolilaste korterisi waatamas ja kontrollimas, kas lapsed ümbruskonna elanikke. Lastelt ja täiskaswanuilt kuulsin, et kolme aasta järgi. Põhjendus on, et Räpina päevadega ühel pääle kella seitset õhtul kõik kodus. Ühes lastekorteris oli üks hommikul olla Eesti eelwäed wangi wõtnud meie naabermajast aastal toimuvad külapäevad panevad liiga suure koormuse Kõnnu perenaine ja palus luba järgmiseks päewaks tütart ja terwe enamlaste eelposti; ainult üks mees pääses põgenema, meie kultuuri - ja vallatöötajate õlgadele . mehewenna poega kodu lubada, peremees olla suremisel haige. wiies enesega ühes õue akna ühes raamidega. Ka oli köster Külapäevade korraldamisega tegelev küla-aktiiv vajab Lubasin. Kuid maja pimedas eeskojas tuli sama perenaise Raudsepa majja sisse lennanud palju kuule, ühel tütarlapsel oli kindlasti kultuuri - ja vallatöötajate abi. wanem poeg, kes oli maatamehena walla täitesaatwa komitee kuul riiwanud kaustikut, jooksnud täpselt diagonaali mööda, ühest Möödunud sügise teine tähtsündmus oli kindlasti Rä- liikmeks, mulle juurde ja teatas, et Eesti wäed on Kõnnus ja järg- nurgast teise. misel hommikul jõuawad nad Räpinasse. Palus ainult sellest Kella üheksa paiku hommikul hakkasid kostma Köstrimäe pina ÜG renoveeritud võimla avamine. See peaks motivee- mitte kellelegi rääkida, sest täidesaatew komitee wõiks siis asjast poolt üksikud püssipaugud. Kella kümneks jõudsid enamlaste rima kõiki spordihuvilisi paremate tulemuste saavutamisel, teada saada ning rahakassa ja wallamaja juurde kokkuwõetud salgad tagasi, tuues enesega kaasa ühe wangi, kelle olid leidnud tervise edendamisel ja spordivõistluste jälgimisel. Nüüd warustuse öösel eest ära toimetada. Lubasin seda küll teha, metsast. See oli üks Eesti wägede äraeksinud luuresalga mees. saame omas saalis jälgida KK Räpina Kotkad kaasakis- kuid teel kodu poole rikkusin siiski seda lubadust: köster Raud- Wangi peksti rusikate ja püssipäradega wangilangemise kohalt kuvaid kodumänge ja pürgimist Eesti korvpalli tippu. sepa maja oli alt üles katuseni koolilapse täis, esimesed kuulid algades kuni Räpina jõudmiseni. Enamlased olla leidnud „õhu” Valla kultuurielu oluliseks sündmuseks võib pidada pidid neid tabama; läksin siis ja käsutasin lapsed kõik ööseks Köstrimäe taga puhta olewat ja tulid Räpinasse kiideldes tagasi, külakeskuse ehitamise alustamist. alumisele korrale. et nüüd enam keegi nii kergesti neid Räpina tülitama ei tule. Kuid Käesoleva aasta tegemiste juurde. 28. jaanuari öösel olime kõik kell neli ülewal, et oma hariliku umbes kella üheteistkümne paiku ilmusid Köstrimäe serwale Raske töö tulemuseks tuleb pidada 29 jaanuari voli- päewatöö watu ette walmistada. Saime aga waewalt riietuda, Eesti sõjameeste ahelikud. kogu istungil 2008 a. eelarve II lugemise lõpetamist ja kui akende taga püssi- ja kuulipilduja tuli lahti läks. Elasin siis Paigutasin lapsed maja õuepoolsesse klassi, ise läksin vastuvõtmist. Sellele eelnes mahukas eelarvekomisjoni töö seltsimaja juures kaupmees Keerdi maja ülemisel korral. Ei saanud tarwitajate ühisuse poe juurde, et aidata wäikesi lapsi koolimajja ja volikogu istungil hääletati parandused ükshaaval läbi. aru kustpoolt lastakse. Et Räpina poolt ühtegi kuuli wastu seina warjule tuua. Eesti wäed liginesid Räpinale distsiplineeritud ei tulnud ja et Köstrimäe poolt Keerdi majal oli ees kiwiait, mis ahelikkudega, tehes pikemaid ja lühemaid jookse, kuid ilma ühegi Kirgede jahutamiseks ning lõplike nubrite väljakirjutamiseks kuulisid kinni pidas, siis arwasime, et lastakse Köstrimäe poolt, pauguta. tuli isegi väikene istungi vaheaeg teha. Eriline on see eelarve s.o. Eesti wägede eelwäed on pärale jõudnud. Kolisime igaks Parajasti, kui ma sain lapsega üle kraawi, ja astusin kooliaeda selle poolest, et tulude pool on väiksem kui kulude pool. juhuks maja alumisele korrale. Enne walge tulekut kadus (praegu wallamaja), nägin aia nurgas Räpina täitesaatwa komi- Eelarve tasakaalu saamiseks oleme suunitud laenu võtma. laskmine. Hakkasime kohe walmistama koolimaja juurde minekut. tee sekretäri seismas ja Eesti sõjawäelaste pääle wintpüssist Kuna laen on võõra oma ja tuleb tagasi maksta, siis eelarve- Wahepääl oli wäljas walgeks läinud, ja ööwalgel oli näha sihtimas. Palusin meest seda meeletut tegu mitte teha, sest komisjon kui ka volikogu on laenu suurusega arvestanud ja enamlaste kettisid, kes rünnaku korras kirikumõisa nurmi mööda tema paugule oleks järgnenud koolimaja pommitamine (wõi mina see ei tohiks meie vallale ülejõu käiv olla .Pealegi on meil Köstremäe poole liikusid. Jätsime kodus kõik uksed lahti ja teadsin, et rängem sõjariist meie meestel waid kuuliprits!). Ütles enamus inveteeringuid projektipõhised ja kui projektid raha- ruttasime koolimaja juurde, et wastastikuse laskmise ajaks siis mees paar soolast sõna ja laskis jalga. Natukese aja pärast list toetust väljaspoolt ei leia ,siis kaob vajadus laenuraha warjule jõuda, sest olime kindlas arwamises, et Eesti wäed on olid kaks Eesti meest juba koolimajas ja nõudsid, kus enamlased kaasata. asunud ligemasse metsa. Teel pöörasin tagasi korteri juurde, et Räpinas asuwad. Juhatasin kirikumõisa ja lossi, palusin ühtlasi Rõõmu teeb, et meie vallaelanike sissetulekud on tõus- uksi lukustada. Läksin oma korterisse õue poolt. Wahepääl olid enne mitte lasta, kui koolimajast mööda saawad. Esimene enamlased olnud maja läbiotsimisele ja maja ülemisele korrale kogupauk Räpina pihta anti siis, kui nurme pääl asuw ahelik nud ja seda kinntab eelmisel aastal enam laekunud 5,4 tulnud. Kui ma koridori ukse awasin, oli mul kohe viis tääki jõudis koolimaja kohale. milj. tulumaksu. Räpinast lasti wastu loiult. Poole ehk pooleteise tunni pärast Sündmused käesoleval aastal, mida me ootame ja mis läksid juba kirikumõisa tiblad wangidega Köstrimäe poole, kuna muudavad vallarahva elukvaliteeti paremuse poole. Köstrimäe poolt tuli kõik see aeg meie sõjamehi juure kuni Räpina Spordikooli avamine k.a. sügisel. pimedani, kes reel, kes jala, kes püssidega, kes kuulipildujat Linte külakeskuse valmimine. kelgul wedades. Weendunud punased said siiski Räpinast Vee- ja kanalisatsiooni rekonstrueerimise algus Räpina põgenema, sest teine meie salk eksis metsas ära ja jäi umbes linnas. Leevaku-Võõpsu riigimaantee rekostrueerimise 10 – 15 minutit hiljaks oma Jaamamõisa wallutamisega. Jaama- algus, millega kaasnevad kergliiklusteed külast mõisast awati küll tuli põgenejate pihta, kuid kauguse tõttu oli Räpinani ja Räpinast-Võõpsuni. Nende töödega kaasneb tabamisi wähe. Õhtuhämaruses oli Papreküla koolimaja juures ka tänavavalgustuse väljaehitamine. peatus ja olukorra selgitus ning öösel olid mehed juba Petseri ja Planeeritakse Räpina linna keskväljaku ja Räpina Tule- Piusa wahel raudteel wäljas. Weel samal õhtul kuulsin ka „rahwa häält”: õige tõsised tõrjeväljaku (Räpina Linnpargi) rekonstrueerimist. mehed arwasid, et see on kõik janditamine, ega meie mehed Seda loetelu võiks jätkata, aga arvan et olulisemad said ikka nende wastu saa jne. weel oli aga tolkorral siiski nii hää, et ülesse loetud. säärased mehed, distsiplineeritud, julged Räpina päästsid ja Lõpetuseks soovin vallarahvale palju õnne meie riigi sellepärast ei osanud selle „rahwa hääle” pääle pahandatag. 90. sünnipäeva puhul! Johannes Sultson /Sulengo/ vahendas Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum Tiit Kala Räpina Vallavolikogu esimees 2 Räpina Rahvaleht

RÄPINA VALLAVOLIKOGU Kas sinu andmed rahvastikuregistris on õiged? 30. jaanuaril toimunud volikogu istungil võeti vastu 8 Rahvastikuregister on Eesti riigi põhiregister, mis valijate nimekirjade koostamisel ja valijakaartide otsust ja 5 määrust. sisaldab kodanike ja elamisloaga inimeste isikuandmeid. saatmisel; Otsusega nr 1 otsustati muuta Räpina Vallavolikogu Rahvastikuregister võeti kasutusele 2002.aastal ja on riigile inimesega suhtlemisel ja kohustuste täitmisel 28.04.2004 otsusega nr 35 kehtestatud “Räpina Valla- elektrooniline andmekogu, kus toimub andmete pidev Elukohaandmed kantakse rahvastikuregistrisse elu- volikogu liikmetele hüvituste määramise ja maksmise uuenemine. kohateatelt, mis esitatakse kohalikku omavalitsusse korda”. Seoses valla uue põhimääruse vastuvõtmisega Rahvastikuregistris sisalduvaid andmeid kasuta- uude elukohta asumisel ja ebatäpsete aadressandmete on oluliselt suurenenud volikogu liikmete ja komisjoni takse: muutmiseks. juhtide töömaht ja komisjonide koosolekute arv. Kompen- sünni, surma, abielu, lahutuse ja elukoha regist- Elukohateate saab esitada kohalikule omavalitsusele seerimaks seda suurenevad vallavolikogu liikmete hüvi- reerimisel; digitaalallkirjaga, postiga (lisage ümbrikku ka koopia isikut tused 12%. valimiste ja rahvahääletuste korraldamisel; tõendavast dokumendist) või Räpina Vallavalitsuses Otsusega nr 2 lõpetati Räpina Vallavalitsuse poolt maksutulude jagamisel kohalikele omavalitsustele; registripidajale igal tööpäeval 8.00 – 16.00 (kabinet 202). esitatud eelnõu “Räpina valla 2008. aasta eelarve omavalitsuste,maavalitsuste, politsei, haigekassa, Elukohateate esitamisel on vajalik ruumi omaniku vastuvõtmine” II lugemine. notaribüroode, kohtute ja paljude teiste asutuste nõusolek.(Omaniku nõusolek ei anna elanikule täiendavaid Otsusega nr 3 pikendati OÜ Matto Hambaravi´ga sõl- igapäevaste tööülesannete täitmisel. õigusi ruumile). mitud arsti-kabineti (pindala 15 m2, asukoht Kooli 5, Räpi- Igaüks saab enda kohta rahvastikuregistrisse kantud Kui te hakkate elukohateadet esitama siis aadressi na linn) üürilepingut järgmistel tingimustel: andmetega tutvuda kohalikus omavalitsuses ja esitamisel jälgige, et aadress oleks täpne ning sisaldaks • lepingu tähtaeg kuni 01.01.2013; kodanikuportaalis www.eesti.ee kindlasti ka tänava, maja ja korteri numbrit või talu nime. • ruumide kasutamise eesmärk – hambaravitee- Kodanikuportaalis ja omavalitsuses saab tutvuda enda Teiega koos elavate isikute andmed saate esitada sa- nuste osutamine eelkõige Räpina valla munitsi- ja oma alaealiste laste andmetega rahvastikuregistris ja mal elukohateatel. paalkoolide õpilastele; teavitada leitud vigadest. Kui Te ei ole ruumi omanik, siis lisage omaniku nõus- • üüri kuutasu 450.- krooni s.t. 30.- kr/m2 Elukohaandmed rahvastikuregistris on aluseks: olek kas allkirjana elukohateatel või esitage lisaks koopia • Vallavalitsusel korrigeerida kord aastas üüri- inimesele omavalitsuselt teenuste saamisel; üürilepingust. lepingut, järgides tarbijahinna indeksit. üksikisiku tulumaksu jagamisel kohalike omavalit- Ärge unustage enda ja teiste täisealiste elanike allkirju. Otsusega nr 4 otsustati võõrandada avalikul enam- suste ja riigi vahel; pakkumisel Räpina vallale kuuluv väikebuss Toyota Hiace omavalitsusele inimestele pakutavate teenuste (ha- registrimärgiga 449 TCD. ridus, transport, teede korrashoid, valgustus jne) Viigi Oru • Enampakkumise läbiviija on Räpina Vallavalitsus; planeerimisel; registripidaja • Võõrandatava vara enampakkumise alghind on 45 000 krooni ja ostu- müügilepingu kulud kannab ostja. Olmejäätmete äraveo hind tõuseb Otsusega nr 5 tunnistati Räpina vallale kuuluvad alljärgnevad eluruumid sotsiaalkorteriteks: Tulenevalt 2008. aasta alguses rakendunud saaste- Jäätmeveo lepingu sõlmimiseks on aega jäänud vaid • eluruum Räpina linnas, Võhandu 49-21; tasumäärade tõusust, sellega kaasnenud Adiste prügila 5 nädalat. Alates esimesest aprillist käesoleval aastal on • eluruum Räpina linnas, Võhandu 49-22. ladestustasu hinna ja kütuseaktsiisi tõusust, muutuvad osaühingul Põlva Kommunaal I seadusest tulenev õigus Otsusega nr 6 otsustati: alates esimesest aprillist käesoleval aastal olmejäätmete saata kõikidele jäätmevaldajatele, kellel puudub leping, • Lõpetada Räpina Vallavalitsuse poolt esitatud äraveo hinnad. tühisõiduarved minimaalse tühjendushinna ulatuses. eelnõu “Kohanimede määramine” I lugemine. Minimaalne tühjendushind on Räpina vallas alates aprillist • Peale esimest lugemist avalikustada kohanime Konteineri maht m³ Ühe konteineri 36 krooni. määramise eelnõu vallakantseleis, Räpina valla tühjendushind Lepinguid saab sõlmida tööpäevadel kella 8.00-17.00 raamatukogudes, Räpina valla koduleheküljel koos käibemaksuga ja samuti küsimuste korral palume pöörduda: vähemalt 15 päeva enne kohanime määramise (18%) EEK otsuse tegemist. OÜ Põlva Kommunaal I Otsusega nr 7 muudeti Räpina Vallavolikogu 0,14 36 kontor-Roosi 1, 28.03.2007 otsust nr 15 “Alatise eelarvekomisjoni 0,24 41 koosseisu kinnitamine” alljärgnevalt: 0,37 52 Põlva linn • asendades punktis 2.3 nime “Jaanus Kala” 0,6 74 telefonil 7995208 või nimega “Väino Kivioja”; 0,8 89 5111880 • asendades punktis 2.8 nime “Tiit Timberg” 1,5 160 nimega “Ave Naruskberg”. 2,5 228 [email protected] Otsusega nr 8 kinnitati Räpina Vallavolikogu 4,5 394 revisjonikomisjoni 2008. aasta tööplaani ülesanded. Meeldivat koostööd soovides, Määrusega nr 1 kehtestati “Räpina Vallavalitsuse struktuuri kinnitamine ja teenistujate töötasustamise alu- Jäätmeveoga liitumine on kohustuslik! Andres Kaljuvee sed”. Personalikulude (palga koos maksudega) suurene- juhataja miseks on planeeritud 12%. Eelarvekomisjoni ettepane- kul arvestatakse 2008.a. eelarves ametnikele lisatasude, toetuste, preemiate maksmiseks 0,5 kuupalga suurune fond. Põlvamaal Määrusega nr 2 muudeti Räpina Vallavolikogu rakendub nn 23.04.2003 määrust nr 16 “Kohalikust eelarvest maksta- vate kindlaksmääratud suurusega sotsiaaltoetuste mää- kaevude programm rad”. Määrusega nr 3 kinnitati Räpina Spordikooli põhimää- MTÜ Piiriveere Liider korraldab rus. Möödunud aastal rakendus pilootprojektina Võru- Määrusega nr 4 muudeti Räpina Vallavolikogu 24.09. maal hajaasustuse infastruktuuri veeprogramm (nn KOOSTÖÖ-ÜMARLAUAD: 2003.a. määrust nr 24 “Räpina Ühisgümnaasiumi aren- kaevude programm), mille elluviimise kogemus tões- tas, et vajadus taolise tegevuse järele on suur. gukava kinnitamine”. 26.02 Meremäe vallas Seto Seltsimajas Obinitsas Määrusega nr 5 võeti vastu Räpina valla 2008.aasta Programmi eesmärk on aidata parandada haja- eelarve. asustuses puhta vee kättesaadavust ja kvaliteeti. Tä- kell 14.00, „Mittetulundussektor” Vallavolikogu otsused ja määrused on väljas vallavalit- navu on riigi poolt kavandatud igale maakonnale vee- 27.02 Värska vallas Värska Noortekeskuses suse stendil ning nendega on võimalik tutvuda volikogu programmi elluviimiseks 2 miljonit krooni. Vahendite kantseleis, samuti valla raamatukogudes ja internetis aad- jagamise kord ja toetuste ülemmäär ei ole hetkel teada kell 14.00, „Ettevõtjad” ressil www.rapina.ee. - nende kohta alles koostatakse ministeeriumis kor- raldusi ja määrusi. Projekti elluviimine toimub kolme- 28.02 Räpina vallas Räpinas klubis Prive Piret Sermandi poolse rahastamise alusel, milles võrdselt osalevad kell 14.00, „Ettevõtjad ja kohalikud omavalitsused” nii toetuse taotleja, kohalik omavalitsus ja riik. 06.03 Misso vallas Misso Noortekeskuses SA RÄPINA KULTUURKAPITAL Omavalitsuste ülesandeks hetkel on kaardistada kell 14.00, „Noored” taotluste esitamise tähtaeg on 20. märts. hajaasustuse piirkonnad (toetusi ei eraldata tihe- asustusaladel ja üle 50 elanikuga kompaktse hoones- 10.03 Mikitamäe vallas Mikitamäe vallamajas Taotlused tuua Räpina vallamajja tusega aladel), et seejärel selgitada välja majapida- (Kooli tn 1, kabinet 215) või saata mised, kel on vajadus programmi toetuse järele. kell 14.00, „Kohalikud omavalitsused ja valla e-postitsi [email protected] Palume kõigil hajaasustuse piirkondade elanikel, allasutused” kellel on probleeme kaevuveega pöörduda võimalikult kiiresti Räpina Vallavalitsusse ja kirjutada avaldus. Taotluse ja aruande vorm saadaval Avaldusse tuleb märkida majapidamise asukoht, Ootame teid kaasa mõtlema ja rääkima Räpina valla koduleheküljel www.rapina.ee probleemi kirjeldus (kaevu ei ole, kaevus ei jätku vett, TEIE ARVAMUS LOEB! ning Räpina vallamajas sekretäri juures. vesi on halva kvaliteediga, probleemid survega jne) ja kontaktandmed. Lisainformatsioon: Taotlusi saavad esitada Räpina vallas Silver Hüdsi tegutsevad organisatsioonid, Avaldused tuleks esitada Räpina Vallavalitsusele hiljemalt 5. märtsiks. 5299190, kollektiivid ja üksikisikud. [email protected] Räpina Rahvaleht 3 INFOLEHT Kersti Sammelselg, õppealajuhataja Number 6 5. veebruar 2008

09. jaanuaril pidas Terje Paes abituuriumile erialasid noortele mõeldud eesti keele kursus. Peale kontserti tut- 10AB klasside õpilased õpetaja Aime Raadla eestveda- ja erinevaid koole tutvustava loengu. Õpilased said üle- vustasid Petseri 3. Keskkooli õpilased meie õpilastele misel teatris Vanemuine ja vaatasid balletti „Jevgeni vaate populaarsetest koolidest, sisseastumistingimus- linna ning käisid koos Petseri mungakloostris. Õhtul toi- Onegin”. test ja edasiõppimisvõimalustest. mus disko. * * * 22. jaanuaril viis ta 12. klassides läbi kutsesobivus- * * * testi. Võru keele ja kultuuri tundmise võistlusel „Ütski tark 18. jaanuaril toimus piirkondlik füüsikaolümpiaad. ei sata taivast VII” saavutasid meie koolist kõige pare- * * * Meie koolist saavutasid auhinnalisi kohti maid tulemusi Eleri Kontkar 8A, Tairi Ootsing 8C, Tormi 11. jaanuaril toimus piirkondlik keemiaolümpiaad. Raiko Kokmann - III koht Trumsi 8C ja Katri Suviste 11A klassist. Nende juhendajad Meie koolist saavutasid auhinnalisi kohti Henri Kasvand - I koht on Maire Alver, Maie Oper ja Ene Kraav. Markus Otsus - I koht Jaanus Mets - II koht Vello Vaherpuu - III koht * * * Indrek Volk - III koht Henri Kasvand - I koht Lilja Samsonova - I koht Jaanus Mets - II koht 29. jaanuaril osalesid 11AB klasside õpilased Põlva Teele Tuuling - II koht Andrei Svištš - I koht Kultuuri- ja Huvikeskuses Vabadussõja kuule pühenda- tud pidulikul aktusel. Meie koolist esinesid lühikese Janno Ritsberg - II koht * * * Kauri Kütt - III koht ettekandega Rauno Pall ja Tanel Mälton, keda juhendas Maria Palusalu - I koht 21. jaanuariks esitasid gümnaasiumi lõpetajad oma õpetaja Aarne Ibrus. Kaitseminister Jaak Aaviksoo andis Mari-Liis Must - II koht soovid riigieksamiteks õppealajuhatajale. Riigieksami- riigikaitseõpetuse tunniplaani võtnud koolidele üle ka tele registreerus meie koolist 94 õpilast. Eksamivalikud Vabadussõja kaardi. * * * olid järgmised: * * * Eesti keel (kirjand) - 44 õpilast 15. jaanuaril toimus RÜG-i õppenõukogu koosolek, Vene keel (kirjand) - 3 õpilast kus olid arutlusel järgmised teemad: 30. jaanuaril osalesid meie kooli 1. ja 2. klassi õpil- Inglise keel - 17 õpilast ¾ Õpilaste hindamisjuhendi muutmine ased Tartus Tartu Ülikooli Stomatoloogia Kliiniku poolt Saksa keel - 15 õpilast ¾ Õppe- ja kasvatustöö tulemused I poolaastal ja korraldatud kliinilis-laboratoorsel uuringul „Dieetsuhkrute Eesti keel (riigikeel) - 3 õpilast nende võrdlus 2006/2007 õa I poolaastaga roll hambakaariese ennetuses”. Uuringu üldine ees- Matemaatika - 25 õpilast ¾ Koduõppe määramine märk on parandada laste hammaste tervist. Vene keel(võõrkeel) - 1 õpilane ¾ Õpilase suunamine nõustamiskomisjoni Bioloogia - 26 õpilast * * * ¾ Logopeediline töö koolis Keemia - 18 õpilast ¾ Kursuste materjalide tutvustamine 30. jaanuaril Põlvas toimunud maakonna koolide 6.- Ühiskonnaõpetus - 21 õpilast ¾ Info 9. klassi poiste korvpalli meistrivõistlustel saavutas Geograafia - 29 õpilast meie kooli I võistkond 13 võistkonna hulgas I koha. Võist- * * * Gümnaasiumi koolieksamina valiti kõige rohkem kir- konnas mängisid Karl Junson, Kert Võlli, Erko Ledjanov, janduslikku uurimistööd, ühiskonnaõpetust ning inglise 15. jaanuaril toimus piirkondlik saksa keele olüm- Taso Tootsman, Genet Hindov, Martti-Heiki Must, Timo keelt. 2 õpilast valisid sellel õppeaastal lõpueksamiks piaad. Ave-Mari Lukk saavutas I-III koha ja Maria Palusalu Tuuling ja Märt Tolmusk. Õpilasi juhendas Jaanus Meitus. kehalise kasvatuse eksami. 4.-5. koha. Nende õpetaja on Irmen Nagelmaa. * * * * * * * * * 1. veebruaril esines gümnaasiumiõpilastele luuletaja Ka sellel õppeaastal osales Räpina Ühisgümnaa- 16. jaanuaril toimus talvekontserdi „Jõuluissi valimi- Margus Lattik ehk Mathura. Ta deklameeris, laulis ja sium heategevusprojektis „Väike heategu”. Eestveda- sed” lisaetendus lastevanematele. mängis klaverit. jateks olid õpilasesinduse liikmed. * * * * * * * * * Õpetaja Karin Tuul lõpetas Tartu Ülikooli Narva Kol- 18. jaanuaril külastasid Räpina ÜG õpilased projekti ledýis ümberõppe „Loodus- ja inimeseõpetus põhi- „Ühendame koolidevahelised sillad” raames Petseri 3. 24. jaanuaril käisid 9A klassi õpilased õpetaja Rita koolis”. Keskkooli ning andsid seal täispika kontserdi. Enne kont- Kahu eestvedamisel Tallinnas Rahvusooperis serti toimus õp. Helge Tootsmani juhendamisel Petseri ja vaatasid balletti „Don Quijote” ning 31. jaanuaril käisid

XXXI PEIPSI TALIMÄNGUD 16.VEEBRUARIL 2008 a. IISAKUS KOONDARVESTUS

TEATE- JUHT- SUUSA- KALA- KOROO- VÕRK MÄLU- LASK- VÕISTKOND SUUSA- REESÕIT KABE KONNA- PUNKTE KOHT TAMINE PÜÜK NA PALL MÄNG MINE TAMINE VÕISTLUS III III III - 8. II 9. I 5. 8. VARA 15 15 15 - 10 17 9 20 13 10 124 4. 5. 6. 4. 5. 5. I 5. 7. II II ALATSKIVI 13 12 14 13 13 20 13 11 17 17 132 III I I I 6.4.5.8.8.I 4. VÄRSKA 20 20 20 12 14 13 10 10 20 14 143 II II II II I III III 6. 6. 6. I IISAKU 17 17 17 20 15 15 12 12 12 20 145 I 8. 4. 7. 7. I - I 4. 7. 7. AVINURME 10 14 11 11 20 - 20 14 11 11 122 6. 7. - 8. III 7. 6. II 5. 8. 5. TUDULINNA 11- 1015111217131013102 8. 6.-5.IIII7.7.II4.III MIKITAMÄE 12- 1317171111171415116 7. 4. 5. 6. 4. 6. 4. III III III 6. RÄPINA 14 13 12 14 12 14 15 15 15 12 124 5. ------4.- - - MUSTVEE ------14-- -14 9.

Peakohtunik: Aime Luuk 4 Räpina Rahvaleht MÄRKA JA TUNNUSTA 2007

Räpina valla kolmandat korda toimuv tänuõhtu „Märka ja tunnusta” Mihkel Peedimaa – Mihkel Peedimaa töötab AS Räpina RÜG spordisaali renoveerimine – 14. oktoobril avatud peeti 8.veebruaril kultuurimajas. Kutsutud olid „Märka ja Paberivabrikus alates 01.05.2006. Põlise tartlasena otsus-tas Mihkel spordisaal annab uusi sportimisvõimalusi lisaks kooliperele ka tunnusta” nominendid, nende esitajad, vallavolikogu liikmed, valla- koos perega asuda elama Räpinasse. Mihkel jätkab töö kõrvalt linnarahvale. valitsuse esindajad ning valla elus ja arengus aktiivselt kaasalöövad õpinguid Mainori Kõrgkoolis tootmisjuhtimise erialal. 2007 aastal 4a klassi rahvatantsurühm – X koolinoorte laulu- ja tantsu- isikud. käivitus edukalt Räpina Paberivabrikus uus massiettevalmistuse peol 2007. aastal omistati 4 a klassi rahvatantsurühmale vabariigis Nominendid olid: liin, kuhu investeeriti ca 20 milj krooni. Mihkel Peedimaa oli projekti kõrgem kategooria. Konkursil osales 60 rühma ja ainult kolmele Evi Tamm – Räpina ÜG algklasside õpetaja, kelle juhendamisel eestvedaja käivitamisel ja inimeste väljaõppel. rühmale omistati kõrgem kategooria. 4 a klassi rahvatantsurühm on saavutas III-IV klassi rahvatantsurühm X Kooli-noorte Laulu-ja Kristjan Padurets – alustas ettevõtlusega aprillis 2006.a. ka Põlva maakonnas ainuke kõrgema kategooriaga rühm. Rühmas tantsupeol kõrgema kategooria vabariigis. Juhendas Karl Terepingi, Pereettevõttes Arion Ehitus OÜ kuulub enamus-osalus temale ning tantsivad järgmised rahvatantsijad: kes saavutas ettelugemiskonkursil “Loeme Lindgrenit” Tallinnas kanda on tegevjuhi vastutav roll. Õpib Maaülikoolis kolmandal Kati Heering ja Kristo Kärtmann; Diana Heering ja San-der Tens- Rootsi Suursaatkonnas I koha. kursusel ehituse eriala ning mõne aasta pärast on temast saamas ing; Karoline Solovjev ja Deniss Semjonov; Kristin Poljakov ja Kristian Helge Tootsman – Räpina ÜG matemaatikaõpetaja. Osales ehitusinsener. Lisaks üldehitusele pakub OÜ Arion Ehitus Lillemäe; Riina Gadjak ja Kert Hüdsi; Salme Ussanov ja Karl X koolinoorte laulu-ja tantsupeol segarahvatantsu-rühma juhina. valtsplekist katuste ja fassaadide tooteid ja paigaldusteenust, Tereping; Elina Kirjuškin ja Romy Leis; Olesja Jumaševa ja Aleks Anu Tuvik – Räpina ÜG kehalise kasvatuse õpetaja. Osales tegeledes nii uute katuste, kui ka vanade katuseplekkide ja äravoolu- Pertsev. X Koolinoorte laulu-ja tantsupeol võimlejate rühma juhina. süsteemide eemaldamisega ja uutega asendamisega valmistades Vabaõhuetendus „Jõujaam” – kujunes Räpina valla rahva- Karl Tereping – Räpina ÜG 4.a klassi õpilane. Saavutas esikoha keerulise profiiliga erinevaid plekktarvikuid katustele ja fassaadidele. rohkeimaks ja menukaimaks kultuurisündmuseks. Etendust tunnus- ettelugemiskonkursil “Loeme Lindgrenit” nii Põlvas kui ka Rootsi Katusetöödega seonduv on ettevõttes Kristjani juhtida. Kuna tege- tati Eesti Harrastusteatrite Liidu X festivalil, samuti Eesti Kultuur- Suursaatkonnas ning Paul Haavaoksa etlejate konkursil Värskas. mist on suures osas käsitööga, on kooskõlas hoone arhitektuurse kapitali Põlvamaa Ekspertgrupi poolt – pälvides “Põlvamaa Oli näidendis “Jõuluissi valimine” üks peategelastest. lahendusega renoveeritud ka muinsuskaitseobjekte. Kasvamas on Kultuuripärli” preemia. Kristin Poljakov – Räpina ÜG 4.a klassi õpilane. Osales ekspordi osakaal. Tegevusvaldkonnaga alustamisel jätkus noorel Räpina Kammerkoor – Kammerkooris laulavad kohalikud ettelugemiskonkursil “Loeme Lindgrenit” Põlvas, Paul Haavaoksa mehel kooli kõrvalt pealehakkamist, et läbida spetsiaalne valts- elanikud, kes on pakkunud naudingut oma esi-nemisega palju kordi. etlejate konkursil Värskas. Ahjal FR.Tuglasele pühendatud kir- profiiliga katuseplekitööde väljaõpe ja töötada mõnda aega õpi- Osa koorirepertuaarist on lausa muusikalised lavastused. Räpina jandusvõistlusel saavutas III koha. Oli näidendis “Jõuluissi valimine” poisina. Lisaks kasutati koheselt ära võimalus saada EAS stardi- Kammerkoor koos dirigendi Marika Klimberg-Hyötyläisega on kõigiti üks peategelastest. toetus. Kristjan ise arvab, et OÜ Arion Ehitus tegevus on olnud igati tuntud ja tunnus-tatud kollektiiv. Inga Ennok – Ruusa Põhikooli õpetaja. Staaýikas õpetaja, kellel hea ja majandusaasta tegelik kasum osutus loodetust isegi suure- Rahvatantsurühm Murelid – Murelid on tegutsenud pidevalt on suurepärane ettevalmistus ja anne pedagoogitööks. Tema maks. Samas tähtsustab ta enda jaoks õppimist. alates 1997.aastast.Tantsurühm viljeleb enamasti rahva- ja selts- teadmised ja pedagoogikogemused on vajalikud ka veel praegu Maiken ja Mait Meensalu – Nad on aktiivsed ja tublid inime- konnatantse. Tantsurühma juhendaja Helge Tootsman tegutseb Ruusa Põhikooli õpetajana. sed, kes hoolivad valla elu edendamisest, eriti tänuväärne on nende tantsujuhtimisega alates 1956. aastast. Kümne aasta jooksul on Miia-Kersti Sultsmann – AS Räpina Haigla juhatuse esimees, tegevus vallaelanike vaimu ja füüsise arendamisel. Suuresti nende tantsurühm esinenud paljudel valla üritustel ja ka väljaspool valda. Tervistedendavate Haiglate projektide nõukogu liige, MTÜ Eesti korraldustegevuse najal pü-sib Räpina vallas au sees mälumäng. Räpina valla külade päev – Räpina valla külade päeva orga- Tervislike Linnade Võrgustik Räpina valla kontaktisik.Tema sihikindla Nende tandem annab iga-aastaselt suure panuse valla meele- niseerimine ja läbiviimine Linte krossirajal. töö tulemusena on Räpina Haigla 2007. aastal vabariigis tunnustatud lahutuslikest spordiürituste nagu näiteks Räpina Paadimees korda- hooldusravi osutaja. minekusse. Lisaks varustavad väga kvaliteetse aedviljaga koos Pärast kontserti „Eesti muusika läbi aegade”, mille esitasid Silvi Kalju-Erik Haljasmägi – meeskoori vanem, kes on suure hoole kojutoomisega neid inimesi, kes ise ei jaksa neid kasvatada. Samuti Vrait, Urmas Lattikas ja Allan Jakobi, kuulutas õhtujuht Ilmar Tagel ja armastusega vedanud meeskoori tegemisi pea-aegu aitavad turustada marju. välja „Märka ja tunnusta” laureaadid: kakskümmend aastat. Otto Narusk – Räpina pensionäride seltsi juhatuse liige. 2007. Uno Nagelma – aktiivne ja mitmete kultuurihuvidega inimene, aasta tegevuses väärib märkimist Sotsiaalministeeriumist eraldatud AASTA TEGU kes on aastaid osalenud Räpina harrastus-näitlejate tegevuses. 100 000 krooni sihtotstarbelise kasutamisega: koostas projektid, On Räpina tantsuklubi eestvedajaks, osalenud lauljana mitmetes hankis arvutiruumi va-rustuse ja esitas õigeaegselt aruandluse. Vabaõhuetendus “Jõujaam” koorides ning on hinnatud ja oodatud õhtujuht. Helve Sreiberg – Linte raamatukogu juhataja. Uuris põhjalikult Räpina valla külade päev Kalli Pikas – flamenkotantsu õpetaja Räpinas alates 2005. Linte ja Tammistu külades asuvate talude aja-lugu ning andis välja aastast. Grupp on üles astunud mitmetel valla üritustel, samuti ka raamatu”Linte küla minevik ja olevik”. RÜG spordisaali renoveerimine naabervaldade üritustel. On korraldanud suviti Räpinas flamenko- Ülo Zirnask – maasikakasvatuse arendaja. Ülo on pika tantsu laagreid. Flamenkotantsu õpetamise ja ka suurepärase maasikakasvatuse käigus välja töötanud aedmaasika ökoloogilise RÜG õpilaste ja õpetajate osalemine tantsuga on Kalli Pikas rikastanud Räpina kultuuripilti ja jaganud viljelemise uue meetodi. See patenteeriti 15.01.2007.a. kasuliku X Noorte Laulu- ja Tantsupeol tantsurõõmu ning liikumis-lusti paljudele Räpina valla naistele ja mudelina nimetuse all “Aedmaasika viljelemise meetod”. Ülo on silamailu vaatajatele. tutvustanud oma kasvatusviisi ajakirjades ja loengutes, ühtlasi jätkab Ille ja Kalmer Kasvand – on tegelenud 13 aastat maasi-kate katsetusi selle edasiseks täiustamiseks. PARIM KOLLEKTIIV ja 5 aastat õunte suurtootmisega. Pakkunud tööd õpi-lasmalevlastele Galina Galanina – Räpina Konsumi müüja.Ta on müüjana Räpina Ühisgümnaasiumi maasikate korjamisel ja konkurentsi välis-maisele toodangule teenendanud üle 40-ne aasta Räpina valla elanikke. On viisakas, puuviljade müümisel. Kasvandite pere hooldab 6,8 ha suurust Räpina abivalmis ja kohusetundlik. 4a klassi rahvatantsurühm Aianduskooli poolt rajatud õunaaeda ja samuti Mooste õunaaeda. RÜG õpilaste ja õpetajate osalemine X Koolinoorte Räpina Kammerkoor Kasvandite pere koos lastega on väga töökad ja ettevõtlikud, kes Laulu-ja Tantsupeol – maakonnas kõige suuremaarvulisema püüdlevad koostööle nii välismaiste kui kohalike õunakasvatajatega. esindusega kollektiiv. Memmede tantsurühm Murelid

RÄPINA VALLA HÕBEMÄRGI, HARIDUSE ALAL:

mille andis üle Räpina valla-vanem Teet Helm, omanikeks said: Evi Tamm Inga Ennok

ETTEVÕTJAD: TERVISHOIU VALDKONNAS:

Ille Kasvand ja Kalmer Kasvand Miia-Kersti Sultsmann (vasakul) Räpina Rahvaleht 5 MÄRKA JA TUNNUSTA 2007 Viru regi – mis see on? Virulased tahavad Eestimaale tema 90. aastapäevaks kinkida regilaulu, mille pealkirjaks on Viru regi. Idee autor on Eesti Päevalehe KULTUURI VALDKONNAS: TUBLI OMA TÖÖS: ajakirjanik Rein Sikk. Saadetud materjalist teeb “asja” folkloorifestivali Viru Säru kunstiline juht Igor Tõnurist. Ettevõtmise patroon on Ingrid Rüütel. Teadaolevail andmeil on Viru regi loomine esimene kord maailmas, mil ühe riigi kodanikud kirjutavad ühiselt oma kodumaale sünnipäevaks laulu. Kui algul loodeti, et saaks kokku 90 autorit, siis lõpuks leidus 650 luulelembelist inimest ja terveid kollektiive: koorid, koolid, ansamblid. Kokku saadi 6500 värssi. Värsse tuli üle Eestimaa Kihnust Mõnisteni. Tuli ka Austraaliast, Taanist. Initsiatiiv osutus sedavõrd suureks, et esitatava regilaulu ehk esitamiskõlbuliku “ree-täie” sisse mahub vaid väike osa saadetud lugudest. Regilaul ei ole tavaline laul. Tal ei ole algust ega lõppu ja igal laulmisel on ta tsutike erinev - nii nagu lauljal tuju on. Regilaul polegi mõeldud kuulamise jaoks. Seda laulavad lauljad iseendile, mitte kuulajatele. Sellepärast on regilaulu kuulamine raskem kui kaasa- laulmine. Regilaulu lauldakse tavaliselt nii, et üks laulab ees ning kõik teised kordavad samu sõnu kohe järele. Õige laulumõnu tuleb siis, kui kuhugi kiiret ei ole. Regilaulu põhitunnus on 8 silpi ja kui seda loed, tekib kohe jorutamise isu. Panime ka siin väikese seltskonnaga laulu sisse klassikuid ja Helge Tootsman Kalli Pikas Galina Galanina tavakirjanikke, nagu tellimus oli. Siis anti mulle, kui lõuna-eestlase veregrupiga inimesele ülesandeks Mõ-nistest tulnud regilaul paprõ päält arvutisse lövvä - tuu oll tükk tegemist! Aga hää lugu oli sel VALLAELU EDENDAJAD: KESKKONNA ALAL: Antsla õpetajal. Kui kontrollaja lõppemiseni, öösel kell kaksteist, oli jäänud veel vaid veerand tundi, kirjutasin kümmekond rida ka Räpina kandi kohta. Kaalutlesin küll kumb om suurõmb häbü kas see, et ma armsa klassijuhataja Hilda Kehmani õpilasena kirjutamata jätan või see, et loodu sandisti välja kukub? Siis lohutasin ennast sellega, et ju keegi kirjutas siitkandist veel ja minu oma ei valitagi. Kui midagi valmiks oled saanud, on kõige etem tunne, kui saad vajutada klahvile “send”. Oma tolleõhtust sisekaemust saan võrrelda Julius Schmaltzi ülevate tunnetega, kui ta oli valmiks saanud setumurdelise lugulaulu “Töganitsa Höödo naise võtmise ja tarõ palamise lugu”. Minu read on siin: Kagu Eestist, Räpinasta Viru reele kargame. Kaasa võtta kaladega Püha jõeke Võhandu. Devonist tal uhked kaldad, siin ka kuulus Leevaku. Kaugel pole Peipsi vesi kalal käime hulgakesi, Maiken Meensalu ja Mait Meensalu Ülo Zirnask toome ahunit ja särgi. Mis meist sinna järgi jäänud, Pihkva poolõ saadami. Talupoja teekond seaduseandjaks Mi ei ütle - lakkõ‘ panni, vaid - kosu vene veleke! oma riigis Räpinast riigikogusse Meil om elo õkva kõrrah nii kui vanast öeldi - Norrah. Eestlaste unistus oma riigist sai teoks 1918. aasta veebruaris. mälestusteraamatus: „Tema Viru regi kantakse ette 24. veebruaril kell 13 Rakvere Kolmainu Riik tähendab võimu – seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtu oma. elutöö on kodutalu aed ja kirikus. Kirikulised laulavad kaasa. Kust tulid mehed-naised seadusi looma, neid ellu viima ja nende seal paljude perspektiivsete Enne seda ühislaulmist, 19. veebruaril on Viru regi ETV saates täitmise järele vaatama? Ei olnud meie rahval neid vaja kaugelt õunasortide väljaaren- “Meie”. Seda vaadates saab asjast aimu. kutsuda ega võõrsilt otsida. Nad olid juba enne oma riigi sündi damine. (Suure viljaga olemas. Nad olid taluperemehed või esimesi põlvkondi linlased, Mäleto sibulõun.)” Sama Rakvere, kasvanud „Postimehe” ja seltsitegevuse ideaalide vaimus, võidelnud autori järgi oli ta tegutsenud Ilme Post-Tenson Esimeses maailmasõjas ja kohe-kohe oma riiki kaitsma minemas. Räpina haridusseltsis. Tema Räpina vallast on kahe maailmasõja vahelisel ajal Eesti Vabariigi ning õde Emma aktiivne Riigikokku kandideerijaid olnud neli meest: Jaan Mälberg 1926. aastal toetus aitas kaasa Räpina Muuseumisõbrad kudusid pika salli riigikogu 3. koosseisu, Johannes Paabusk 1937. aastal rahvus- seltsimaja valmimisele 1913. kogusse, Eduard Peedosk ja Artur Kiudorf 1938. aastal riigikogu aastal. Mõned aastad tagasi valmis Räpina VHÜ käsitöökojas Reet 6. koosseisu. Neist kolm said seadusloomes osalejaks. Jaan Mälberg oli üks Varendi eestvedamisel brošüür „Räpina kirikinda mustrid”. Samas kaitseliidu Toolamaa kompa- kudusid naised ka kirikinda mustrid üheks pikaks salliks, mis ühel Jaan Mälberg nii organiseerijaid ja selle koosviibimisel kingiti Ivari Padarile. Kaika suveülikoolis olid jutuks pealikke. Kui Leevakule pii- Räpina kirikinda mustrid, samas sai ka salli oma käega katsuda. Sündinud 13. mail 1888. aastal Mäleto taluperre, sai temale matalitusühisus asutati, oli Mäleto peremees selles osaline ning Sestap tekkiski mõte paluda käsitöökojas veel üks kirikinda-mustriline osaks põllumehe, aga ka seltsi- ja riigitegelase teed käia. Mäleto 1937. aastal rajatud Toolamaa turbatootjate ühisuse esimeseks sall kududa. Head muuseumisõbrad Eva Sala ja Gerta Konsap nimi on Räpina kandis põline. 1627. aasta revisjonis nimetatakse esimeheks sai Jaan Mälberg. klõbistasid kiiresti vardaid ja nüüd on kohalikus muuseumis uma ja talupoega Melleto Mick Võukülas. Teada on Mäleto Jaan, kes oli 1926. aastal valiti Jaan Mälberg Eesti Vabariigi Riigikogu 3. hää sall, milles kolmküm-mend üks kindamustrit, pikkuseks ligemale 1790. aastast Papreküla kooli õpetaja. Nimetatud suguvõsa liikmed koosseisu (15.06.1926 – 14.06. 1929). Sama aasta detsembris on kolm meetrit. kannavad 1820. aastatest Mälbergi nime. Rahvasuust on üles ta kirjutanud artikli „Põllumees „Postimehele”” ajalehe 70. aastapäeva Suur tänu hoolsatele käsitöömeistritele! Kellel huvi salli ligemalt kirjutatud, et Mäletuperel Leevakul olnud raudväravad, mis talu puhul. Selles hindab ta kõrgelt ühistegevust: „Mäletan neid aegu, kaeda, seadku sammud muuseumi. jõukusest tunnistust andnud. kus Tartus hakati igal sügisel põllumajanduslisi näitusi korraldama. Jaan Mälbergi ja tema õe Emma haridustee alguses oli Raske on seda kõike väljendada, mis sel ajal need näitused meile, Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum koduõpetaja, seejärel külakool Leevakul. Järgnes kihelkonnakool tegelikkudele põllumeestele südamesse idanema panid. See oli tung Köstrimäel. Jaan Vahtra järgi „Seitse vana alatirohelist mändi tegutseda ... mitte ainult linnade ainuõiguseks ei jäänud näituste kohises seal ning kõrge kahekordne punane telliskivimaja seisis toimepanemine, vaid isegi alevid ja kihelkonnad pidasid oma pühaks mändide rohelisel foonil, paistes kaugele üle väljade, üle madalate kohuseks – edendada põllutöökultuuri ja meie rahva iseteadvust talude ja külade. Seal, Köstrimäel, tolles punases kivimajas asus kasvatada.” Ühistegevuse põhimõtted said „Postimehe” õhutusel Räpina kihelkonnakool, see lähema ja kaugema ümbruse teoks Eesti Laenu-Hoiuühisuses, Tartu Majanduse Ühisuses, piima- haridusallikas ...” ja teistes kohalikes ühisustes. Noore Mälbergi õpingud jätkusid Tartu reaalkoolis ja 1938. aastal abiellus Jaan Mälberg Marta Kõlliga ja perre sündis aiatöökursustel Eesti Aleksandrikooli juures Kaarlimõisas. Sellega poeg Toomas. Elu suurtalus oli õnnelik, aga peagi sekkus maailma- rajati alus isatalus põllumajandusega tegelemiseks. Olles Räpina sõda jõhkralt riikide, rahvaste ja inimeste ellu. Aastatel 1941-1943 Põllumeeste Seltsi liige, korraldas ta kodutalus põldkatseid ja seda töötas Jaan Mälberg Võru maavalitsuses mitmetes ametites: tegevust saatis edu. 1910. aastal siirdus Jaan Mälberg Taani agronoom, taime-kasvatuse ning aianduse konsulent jm. põllumajandust praktiseerima ja astus Kopenhaagenis põllutöö 1947. aastal sai Hindrik Heering, üks tema sõpradest kirja: „9. akadeemiasse. Kirjutas sealt Hindrik Heeringule: „Mõtlen tervet märtsil 1947. a. kell 22.00 lahkus meilt surma läbi Jaan Mälberg. tulevat suve Daani põllumajanduse ja ühistegevuse uurimiseks ära Ärasaatmine Leevaku „Mäletolt” 16. märtsil s.a. Kell 10.00 ja Räpina tarvitada. Kui keelt nii võrd kätte saan siis hakkan päevast päeva kalmistult kell 15.00. Palume Teie lahket osavõttu. Leinajad abikaasa reisima.” Kavatsetud aasta asemel jäi ta sinna tervelt kümneks, ja väike poeg.” ehk oli see tingitud sajandi teise aastakümne ärevatest ning murran- gulistest sündmustest maailmas, Venemaal ja Eestis. Võõrsil olles Vaike Kivistik tegutses Jaan Mälberg ärijuhina Kopenhaagenis, sai tõenäoliselt muuseumiõpetaja taani keele selgeks ja rikkalikult kogemusi. 13.02.2008 1920. aastal sai temast peremees Mäleto talus. Paul Mitt kirjutas 6 Räpina Rahvaleht

Mälestusi Eesti Wabariigi algusaastatest

Saksa okupatsiooniväed lasksid Räpina mõisa pargis seitse ümbruskonnast kinnivõetud enamlise täidesaatva komitee liiget maha. Nende hulgas oli ka tolleaegne Räpina vallavanem Vidrik Pedoson, kes oli poliitiliselt pahempoolne. (Songe Pauli mälestused) Kahkvasse tulid saksa väed sisse 4. - 5. märtsil 1918. Kõik kahtlasemad ja pahem- poolsed, kes kuidagi enamlise valitsuse ajal olid tegutsenud, võeti kinni. Siin oli vangis- tamisi õige suurel määral – umbes 30 inimest. Suurem hulk juhatati oma inimeste poolt kätte ja kaevati nende peale. Ametiasutuses pandi saksa keel maksma. Saksa komandatuurid astusid tegevusse. Talude pealt määrati naturaalmaks saksa sõjaväele. Iga nädal tuli vallamaja juure viia 1 muna kana pealt ja ½ naela võid ning ½ naela paksu- piima lehma pealt. (Rämmann Karl) Saksa okupatsiooniväed lahkusid 1918. aasta 16. - 20. novembril. Tahtsid enne rüüs- tada taludes ja vallamajas, kuid valla volikogu oli koos ja ei lasknud. Tahtsid palju küüt- hobuseid, kui ei lubatud, siis ähvardasid valla volikogu liikmed maha lasta, mis ka korda ei läinud. (Rämmann Karl) Taganevaile saksa vägedele järgnesid Pihkva poolt vene valgekaartlased, kes kaasatoodud enamlised vangid Räpina järvel surmasid. (Kaarask Hendrik) Eesti Vabadussõja ajal said Räpina ja Kahkva vallad raskesti kannatada, sest siin oli suuremaid võitlusi ja vallad käisid mitu korda käest kätte. (Peedosk Hendrik) Kohe vabadussõja algul langesid vallad enamlaste kätte. Enne seda asutati küll kaitseliit, mis enamlaste sissetulekul pidi laiali minema. Mõned põgenesid ja võtsid pärast vabadusvõitlustest osa. Ka paljud peremehed põgenesid. 1919. aasta jaanuarikuu lõpul tõrjuti eesti vägede poolt venelased välja. (Songe Paul) Raskesti sai kannatada Vabadussõja ajal Võõpsu alev. Siin peeti kestvat võitlust Märtsikuul läks enamlastel korda Räpinat ja Kahkvat uuesti vallutada. Siis oli – kord oli alev enamlaste käes, kord jälle eesti vägede käes. Alevi elanikud olid enamasti rüüstamine ja tapmine väga suur. Suurem osa taluperemehi põgenesid eesti vägedega põgenenud, kes kohale jäid, need olid keldrites ja koobastes varjul. Akende ruudud olid ühes, ainult vanemad inimesed jäid koju. 1919. aastal on punaste vägede poolt siin purustatud ja katused ning seinad kuulidelt läbi lastud. (Kalt Lotta) üheksa inimest tapetud. Punaste vägede poolt ära viiduid ja teadmata kaduma jäänuid on 23 inimest – neid viisid venelased taganedes kaasa. Talud rüüstati, mis kaasa võtta „Ajaloolist traditsiooni Räpina kihelkonnast” oli, see võeti kaasa. Majakraam, mis maha pidi jääma, see torgiti ja peksti puruks, kirjandus ja dokumendid põletati. Valla ja kiriku arhiivid said tublisti kannatada, nii et neist peaaegu Miralda Ehrlich midagi järele ei ole jäänud, sest enamlased kütsid paberite ja raamatutega ahju. 3. http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/rapina/ aprillil 1919. aastal pidid vene väed uuesti taganema. (Rämmann Karl) vahendas Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum Vastlapäev Naha Algkoolis

Hoogsa vastlalauluga „Kelgusõit” juhatati 5.veebruaril inimesed kui ka loomad, et kellelegi uuel aastal paha tõbe Naha Algkoolis sisse vastlapäevapidu. Kuigi selle aasta kallale ei tuleks. vastlapäev oli lumeta ja kelgusõiduta, ei vähendanud see Seajala sääreluudest oli igale lapsele valmistatud vurr, laste emotsioone, mida pakkusid rohked võistlusmängud, millega vurritamine valmistas suurt lõbu. Vanasti valmistati vurri tõmbamine ning vastlatoitude söömine. Öeldakse, et lastele talus kõik mänguasjad ise. Vurritamisel oli ka sea- kes minevikku ei mäleta ,see elab tulevikuta. kasvu edendav tähendus. Vurri valmistamiseks puuriti sea Saadi teada, miks tähistatakse ja tähistati vastlapäeva sääreluu sisse kaks auku ja pandi sealt nöörijupp läbi. pikkade liugudega. Miks oli tähtis linakasvatus taludes? Valmis väga vastupidav mänguasi, mis kestis aastaid. Lõ- Lastele näidati linataime. Selgeks tehti, mis on linakiud busat elevust tekitasid võistlusmängud. ja millist taimeosa kasutati linase lõnga tegemiseks. Vahepeal söödi seajalgadega keedetud oasuppi, sea- Mõnele nooremale lapsele oli uudiseks seegi, et linasest jalakondid võttis igaüks kaasa ennustusmängu jaoks. Koka lõngast kootud kangast valmistati nii kehakatteid kui ka endavalmistatud vastlakuklid maitsesid imehästi. voodilinu, käterätte, laudlinu ja palju muud. Ka majapida- Mängiti mitmeid laulumänge. Vastata tuli vastlapäeva mises vajaminev nöör valmistati linast või takust. Huviga puudutavatele küsimustele. Kes olid tähelepanelikult kõike kuulati juttu linase riide pleegitamisest. Linataime õied on eelnevat jälginud ja meelde jätnud, sellele ei valmistanud imekauni sinise värviga. Lahendati mõistatus: Sõjavägi sõi- küsimused raskusi. Nii tuli vastata järgmistele küsimus- dab, sinikübarad peas? tele: Lapsed said osaleda paljudes sellistes mängudes, Mis nädalapäeval on vastlapäev? Kada ehk metsiku põletamine, et hävitada kõik halb. mida juba meie esivanemad vastlapäeval mängisid. Usi- Joonista, missugune näeb välja noorkuu? nasti korjasid lapsed punkte marjakorjamismängus. Seal Mida näitas pikk liug vastlapäeval? oli vaja kiirust ja täpsust. Kus lina kasvab? Väga tähtsal kohal taimekasvatuse kõrval oli ka looma- Milleks lina kasvatatakse? kasvatus. Hobuste kasv pidi õnnestuma, sest kui talus Miks vanasti ei kasutatud sääsetõrjevahendit? hobust polnud, ei saadud talus ka mingit tööd teha. Kodu- Miks ei tohtinud vastlapäeval tööd teha? loomana oli inimese toitjana olulisel kohal siga. Siga tapeti Missuguseid vastlatoite söödi? Jne. jõuludeks ja vastlapäevaks olid järele jäänud ainult sea- Vastlapäevapeo haripunkt saabus, kui hakati hävitama jalad. Nendega keedeti oa-või hernesupp ja peale vastla- kada ehk metsikut (kõige kurjuse kehastajat).Vanasti tehti päeva algas paast, mis kestis lihavõtteni. see mehike õlgedest. Suure hasardiga kisuti kurjuse Suurt elevust pakkus mäng, kus kinniseotud silmadega kehastus katki ja põletati ahjus ära. Põletamist väärisid : tuli seale ja hobusele saba taha panna. Küll oli rõõmu, kui pahasoovlikkus, kisamine ja karjumine, teiste solvamine, see juhtus minema õigesse kohta. Nalja sai ka siis, kui laiskus, kaklemine, vargus, ropendamine. siga leidis oma saba kõhu alt, hobune kabja alt või veel Järele jäid ainult reeglid, mida järgides ei ole meil ku- kusagilt mujalt. nagi suuri pahandusi. Austades teisi, austatakse ka meid. Vastlapäeval oli ka traditsiooniks kaitsta inimesi ning loomi kurja ja haiguste eest. Selleks kasutati pihlakaoksast Valve Peebu painutatud rõngast, millel kõige halva vastu suur mõju. Naha Algkooli direktor Vanasti käisid pihlakast painutatud vitsarõngast läbi nii Nalja sai, kui seasaba ei leidnud alati oma õiget kohta.

Eriti hästi maitses seajalgadega keedetud oasupp ja Koeraks maskeerunud Timo poolt valitud kondipakike Suurt rõõmu pakkus lastele seajalaluust valmistatud koka omavalmistatud vastlakuklid. pidi ennustama selle omanikule toreda sõbra leidmist. vurriga vurritamine. Vanasti aga ennustati selle järgi mehelesaamist või naisevõttu. Räpina Rahvaleht 7

Põlvamaal Uus seadus muudab pärimise selgemaks

jagatakse tasuta nõu 17. jaanuaril võttis riigikogu vastu uue pärimisseaduse, pärida enda teadmata mõne kauge sugulase võlad (sest vanade palkehitiste mis jõustub 1. jaanuaril 2009. Selles on võrreldes vana päritakse pärandaja õiguste kõrval ka tema kohustused). pärimisseadusega rida muudatusi. Tegelikult ei sunni uus seadus kedagi võlgu pärima. Esiteks kordategemiseks Veel aasta jagu kehtiva seaduse järgi peab pärija päran- on pärijal kolm kuud aega otsustada, kas ta üldse tahab di vastu võtma: üks pärija algatab notari juures pärimis- võimalike võlgadega pärandit vastu võtta. Teiseks saab ta menetluse ja notar annab kõigile pärijatele pärandi vastu- ka pärast pärandi vastuvõtmist piirata oma vastutust võl- Jaanuarist aprillini saavad Põlvamaa vanade palk- võtmiseks või sellest loobumiseks mõnekuulise tähtaja. gade eest. Kui praegu peaks iga mõistlik pärija nõudma ehitiste omanikud küsida tasuta konsultatsiooni oma vana Pärijad, kes selle aja jooksul notarile avaldust ei kirjuta, pärandit vastu võttes kohe pärandi inventuuri, et ennast hoone seisundi hindamiseks ja hoone kordategemiseks. kaotavad pärimisõiguse. Ebaõiglane on see, et nad kaota- ootamatute võlgade eest kaitsta, siis uus seadus lubab Ettevõtmise eesmärgiks on Põlvamaa palkehitiste oma- vad õiguse isegi siis, kui nad ei teagi pärandaja surmast seda teha ka hiljem ning pärast seda ei maksa pärija nike ja laiema avalikkuse teadlikkuse tõstmine ja väärtus- või vajadusest notari juures avaldus kirjutada. Notar küll rohkem, kui ta on n-ö vara aktivana pärinud. hoidliku käitumise kujundamine palkehituspärandi halda- kontrollib andmeid rahvastikuregistris, kuid selle põhjal ei Kuna vana seaduse järgi on pärijal õigus muudkui misel ja arendamisel. ole alati võimalik kõiki pärijaid üles leida. Ka pärijal pole oodata ja mõelda, kas ta tahab vara vastu võtta või mitte, Projekti käigus kogub MTÜ Vanaajamaja andmeid kaugeltki alati huvi kaaspärijaid otsida, sest nii on tal lootus, siis on ka selgusetu, mis saab vahepeal varast ja kohus- selliste vanade hoonete kohta, mille osas omanikud vaja- et tema pärand suureneb. tustest, mis varaga seotud on – näiteks kes maksab korter- vad nõu. Huvilistel tuleb täita küsimustik kodulehel elamus ühe korteriomaniku surma järel tekkivad sooja- www.vanaajamaja.ee. Veebruarist aprillini käib 1-3-liikme- Pärijaks automaatselt võlad? Või kui pärijaid ei ole veel üles leitud ning pärandvara line komisjon välitöödel, hindab hoone seisukorda ja teeb Uus seadus asendab pärandvara vastuvõtusüsteemi võidakse lihtsalt laiali tassida jms. vajadusel kirjaliku eksperthinnangu hoone kordatege- loobumissüsteemiga: kui pärija ei esita kolme kuu jooksul Vastuseid neile küsimustele on aga tingimata vaja miseks. Nii hoone hindamine kui ekspertiis on omanikule hetkest, mil ta sai teada oma pärimisõigusest, notarile pä- näiteks juhul, kui osa pärijaid on välismaal ega saa oma tasuta. Projekti lõpus valivad MTÜ Vanaajamaja, Eesti Vaba- randist loobumise avaldust, siis loetakse, et ta on pärandi huvide eest seista. Edaspidi nimetab kohus sel juhul pä- õhumuuseum ja Põlva maavalitsus välja ühe väärtuslikuma vastu võtnud. See ei tähenda siiski, et pärandaja peab edas- randi hooldaja, kes peab tagama vara säilimise ja tegele- ja huvitavama, kiiret abi vajava hoone ning hoone saab pidi tingimata kolm kuud ootama, sest endiselt on võimalik ma inimestega, kel on pärandvara suhtes nõudeid. „eripreemiana” tasuta kas uue laastukatuse, palgivahetuse pärand vastu võtta notari juures otsese tahteavaldusega. Lisaks ei saa senise seaduse järgi nt võlausaldajad või mõne muu vajaliku töö. Projekti käigus on eraldi tähele- Uuele seadusele on pahaks pandud, et see suurenda- piisavalt kiiresti teada, kes on pärijad. Uue seadusega panu all rehielamud, mille kohta täidetud inventeerimis- vat ebaõiglaselt kõiksugu nadude, kälimeeste ja lelletütarde paranev võlausaldaja seisund ei tähenda aga, et võla- ankeete kasutatakse Eesti Vabaõhumuuseumis maa- pärimisõigust. See on valearvamus. Ka uue pärimissea- usaldajal on edaspidi õigus saada rohkem raha kui seni. arhitektuuri andmebaasi koostamisel. Samuti ootame infot duse järgi toimub pärimine kolmes järjekorras nagu seni Ei saa – ta saab lihtsalt kiiremini teada, kes on pärijad. kogenud ehitusmeistrite kohta, kes tegelevad käsitsi (ning kui üheski järjekorras sugulasi ei ole, on pärijaks oma- Tasub meeles pidada, et võlausaldajad ei ole ainult Rootsi palkmajade ehituse või taastamisega, maakivi-, vunda- valitsus või riik). Kehtima jääb põhimõte, et kui on olemas pangad, vaid näiteks ka korteriühistud, kellele on pikka mendi-, savi- jm töödega ning sooviksid liituda Põlvamaa esimese järjekorra pärijad (pärandaja lapsed või nende lap- aega maksmata arved märksa tõsisem probleem kui kästitöömeistrite andmebaasiga. sed), siis kaugemad sugulased ei päri. Ei muutu ka põhi- pankadele. mõte, et seadusjärgse pärimise reeglitest lähtutakse alles Kokkuvõttes: ehkki uue Paljud vanade palkehitiste omanikud on huvitatud esi- siis, kui testamenti või pärimislepingut pole. pärimiskorraga kaasnevad isade hoone elukorda seadmisest või hävimisest sääst- Uus seadus tähtsustab abikaasa rolli: tulevikus pärib mõned keerdküsimused misest, kuid ei leia tööde teostamiseks piisavat teavet ja abikaasa kogu pärandi, kui pole esimese ja teise ringi pä- (eelkõige rahvastikuregistri töökäsi. MTÜ Vanaajamaja, Eesti Vabaõhumuuseumi, MTÜ rijaid (lapsed, vanemad ja õed-vennad ning nende lapsed). puudulike andmete tõttu), ei Seto Käsitüü Kogo ja Põlva Maavalitsuse koostöös on Lisaks tekib abikaasal õigus nõuda isikliku kasutusõiguse muutu n-ö tavalised päri- tekkinud idee palkehitiste omanikke selles küsimuses seadmist elamule, mis oli pärandaja ja abikaasa ühine kodu. misasjad, kus pärijaiks on aidata. Ehkki ka uus seadus ei anna täit kindlust, et kõik pärijad esimese järjekorra pärijad Ettevõtmist toetab Põlva Maavalitsus. pärimismenetlusest teada saavad, on eeliseks see, et pärija ja abikaasa, edaspidi kee- Täiendav info: saab ka hiljem talle kuuluva pärandi välja nõuda. Seda saab rulisemaks, küll aga muutu- MTÜ Vanaajamaja, siiski ainult sama järjekorra pärija – nt kui lapsed pärivad vad mõned keerulisemad Ragner Lõbu, 566 91553, oma vanemate järel, siis saab tagantjärgi pärandist osa asjad selgemaks. [email protected] nõuda vaid nende endi (pool)õde või -vend (või tema järeltulija), mitte mõni kauge sugulane. Vaike Murumets Justiitsministeeriumi Rege rauta suvel..... Võlgu ei pärita sunniviisil nõunik Automaatse pärijaks saamise juures on räägitud ohust Talveaeg on ikka plaanide pidamiseks nii põllumehele kui aednikule. Räpina Maanaiste Seltsis sai teoks kunagi RÄPINA AUTOKOOL välja käidud mõte kutsuda mõni targem iluaiandusest KEEMILINE PUHASTUS rääkima. Kaugelt polnud vaja otsidagi - pikaaegse SÕIDUAUTOJUHI B-kategooria kursus algab UUEL AADRESSIL haljastuskogemusega Maie Vaino ju siinsamas aednike 8.märtsil 2008, Võõpsu mnt. 19 linnas olemas. õppetöö kestab 6 nädalat Maie saabus suurte kaustadega, kus lugematul hulgal TEOORIAÕPE: SÕBRAKUU SOODUSTUS 3=2 pilte ekskursioonidest aedadesse nii kodu- kui välismaal. - üks kord nädalas, laupäeviti Fotodel huvitavaid objekte uurides saime vastuseid (tuues puhastusse 3 rõivaeset maksad 2 eest, paljudele küsimustele. Nägime põnevalt pügatud kuuske - algusega kell 9.00 odavaim tasuta) ja elupuud; Räpina keskväljaku lilleklumbi mustrit kevadel - Räpinas, Hariduse 1 asuvas õpperuumis Teeme ka vaipadele vesipesu. ja sama kohta hilissuvel; viljadest lookas uibuaedu SÕIDUÕPE: erinevatel poogenditel; värvi- ja liigirikkaid ampleid.... Saime Kohtumiseni RUTI POES - Räpina ja Põlva linnas teada, millise konstruktsiooniga on lillepostament - päris peen kastmis- ja toestustorustik peitub lillekuhilas, tänu - Õpilase soovi korral Tartus, Võrus millele pole aednikul vaja iga päev veeämbriga silmailu - Õppesõiduauto VOLKSWAGEN GOLF – 3 (diisel) niisutamas käia. Küsiti ilupõõsaste tagasilõikamise kohta; - Õppesõiduauto VOLKSWAGEN GOLF – 5 (bensiin) taheti teada piltidel nähtud lillede nimesid, nende õitseaja Teooria ja sõiduõpetaja Jüri Vaidla pikkust, külma- ja varjutaluvust, nõudlikkust mullastiku või väetiste suhtes, kas taim külvab end ise, on vaja seemned Info ja kursustele registreerimine: mullaga katta või mitte. Tel 522 9778 Tel/faks 799 5166 [email protected] 26. veebruar kell 10–13 Maie Vaino teadmised ei piirdu vaid iluaiandusega. Ka puu- ja köögiviljanduse alal saime infot juurde. Selgus, et MEIE HULGAST ON LAHKUNUD Räpina Rahvamajas põhjatuul on “tegija” mitte ainult herneste külvamise ajal, vaid ka kapsaid istutades; porgandeid rohides võiks Vaikinud on süda, mõtted ka, maapinnale puistada kohvipuru- ikka va porgandikärbse mälestus vaid hõõgub vaikse leegina... FÜÜSILISEST ISIKUST tõrjeks. Soovijad võisid saada tabeli kultuurmustika, -pohla ETTEVÕTJA INFOPÄEV ja -jõhvika viljelemise õpetusega. Ada Ainelo Kahju, et kuulajaid kasinalt kohale jõudis. Oma osa surnud 04.01.2008 - 2007.a. tulude deklareerimine, E vormi täitmine selles andis sügise nägu talv, mis ei suuda haigustekitajaid Aleksei Nitkin piisavalt hävitada. Meeldiv oli aga Mikitamäe naisteklubi surnud 06.01.2008 - muudatused maksuarvestuses “Mixina” huvi meie ettevõtmise vastu ning nende Ago Koemets Lektor: Katrin Simul asjatundlikkus. Õppetunni lõppedes jagasid külalised (Lõuna MTA Põlva teenindusbüroo) võõrustajatele mälestuseks klubi nimega helkuri- igati surnud 05.01.2008 vajalik vidin meie sombuses pimeduses. Martin Jürisaar Infopäev on tasuta Kellukad, verevad sõrmkübarad, peiulilled, viirpuud, surnud 12.01.2008 Info, eelküsimused palun esitada balsamiinid, võluvalt looklevad aiateed.... Nende ilu fotodelt Räpina Äriabikeskus, veel päevi hiljemgi silme ees. Nii mõnigi aed saab suvel Salme-Marie Adamson surnud 21.01.2008 Hariduse tn 1 nurgakese võrra kaunimaks. tel 796 1399; 521 8202 Marju Lodi Nikolai Toobre [email protected] surnud 28.01.2008 8 Räpina Rahvaleht

ÕNNITLEME VANEMAID KULTUURISÜNDMUSI RÄPINA VALLAS

Oi madal marjavarreke R, 22.II 13 Räpina Aianduskooli haljastuse ja mu rõõmu rohukõrreke aianduse eriala ja maasikuehituse eriala (keskhariduse baasil: päevane mu päevake mu ilmake õpe ja täiskasvanute tasemekoolitus) mu õiermaa lillesilmake lõpuaktused Räpina Rahvamajas kui astud mu sisse R, 22.II 20 KorvpallKK tipp-tapp tipp-tapp Räpina Kotkad / KK Räpina Kotkad 2 hakkab rutem tööle Räpina ÜG spordisaalis mu südameklapp R, 22. II 15 Näituse “Talupoja teekond klipp-klapp klipp-klapp seduseandjaks omas riigis, laulab südameklapp: Räpinast riigikogusse” avamine on õnn ja õitseaeg Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseumis ühtviisi napp P, 24.II 12 Pärgade asetamine Vabadussambale. /Heljo Mänd/ Räpina Vabadussamba juures 13 Eesti Vabariigi 90. sünnipäevale pühendatud pidulik kontsert-aktus Jan Hannes Raud Räpina Rahvamajas P, 02.III 14 KORVPALL. Jaanus Ilves Tallinna Tehnikaülikooli SK / KK Räpina Kotkad RÜG spordisaalis Lauri Mälton E, 03.III 19 TARMO JA TOOMAS URB kontsertkavaga URBEKUU LAULUD Pilet eelmüügis 140.-, kohapeal 175.- Karola Raudberg Piletite eelmüük Ruusa Raamatukogus, Muusika- ja Videopoes, Põlva Adrian Asik Kultuurikeskuses ja Räpina Turismiinfos. Info tel. 51 76 288 Miriam Jõgela Ruusa Kultuurimajas T, 04.III 19 KINO Räpina Rahvamajas R, 07.III 12 Eesti Lõuna-regiooni muusikakoolide akordioniõpilaste konkurss Räpina Muusikakoolis R, 07.III 19 MOESHOW Räpina Ühisgümnaasiumis R, 07.III 19 Naistepäevapidu. Eha Kaare 80 Kontsert KAUNEID OPERETIPÄRLE. Ruusa Kultuurimajas Endist Räpina Rahvamaja T, 11.III 19 KINO Räpina Rahvamajas juhatajat õnnitlevad N, 13.III 19 “Võrumaa rituaalid” naiskoor Koidula lauljad. Võru teatriateljee Piletid 60.- / 40.- Räpina Rahvamajas Enna Maidla 80 R, 14.III Emakeelepäev Räpina Ühisgümnaasiumis Kauaaegset naiskoor Koidula R, 14.III 19 NOORTEPIDU. DJ Mati Lukk. Pilet 25.- lauljat õnnitleb naiskoor Koidula. Räpina Rahvamajas

P, 16.III 14 KORVPALL. Nolato (Tallinn) / KK Räpina Kotkad RÜG spordisaalis T, 18.III 19 KINO. “Mesilase film” Räpina Rahvamajas MIS JUHTUS? N, 20.III 18 Pergolesi STABAT MATER PIRJO PÜVI (sopran), Räpina vallas jaanuarikuus registreeritud olulisemad TEELE JÕKS (metsosopran), sündmused: PIRET AIDULO (orel), Vargused KRISTIINA KOSTRÕKINA (viiul), Ajavahemikul 1.–12.01.2008 on sisse murtud Räpina val- KRISTJAN HALLIK (viiul). las Võuküla külas asuva maja kõrvalhoonesse, kust on ETV NOORTEKOOR, varastatud hobuvanker. Kahju suuruseks hindab omanik dirigent KÜLLI KIIVET 15 000 krooni. Politsei alustas juhtunu uurimiseks krimi- Piletid müügil kohapeal! naalmenetlust. Räpina Miikaeli kirikus Ajavahemikul 18.–25.01.2008 on Räpina linnas täna- R, 21.III 20 METSATÖLL. val asuva majapidamise aias lõhutud mesitarusid ning IIVAKIVI TUUR 10221. Pilet 125.- sisse on murtud ka majja. Ära on varastatud purk mett, Räpina Rahvamajas suhkrut ja plekikäärid. Lõhkumisega ja vargusega tekitatud R, 28.III 18 Temaatiline õhtu. kahju kokku üle 3000 krooni. Nõuandeid aiandusest. Võõpsu Raamatukogus Liiklusõnnetused 26.01.2008 kell 11.15 juhtus liiklusõnnetus Räpina linnas *** Pargi tänaval, kus sõiduauto Volkswagen, mille roolis olnud Veebruaris toimub Räpina ÜG-s mees (s. 1930) sõitis autoga parklast välja ja sõitis vastas- Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud Ajaloonädal. suuna vööndisse, kus põrkas kokku seal liikunud jalgrat- KK Räpina Kotkad mängivad veebruaris-märtsis taga. Jalgratast juhtinud naine (s. 1940) toimetati vigastus- Eesti meeste korvpallimeistrivõistlustel II liigas tega Põlva haiglasse. pühapäeviti algusega kell 14.00 Muu Räpina ÜG spordisaalis kokku 4 kodumängu. Jälgige eraldi reklaami! 23.01.2008 kella 20.20 ajal teatas kodanik, et Räpinas Ra- hu tänaval asuvas hoovis laamendavad neli alaealist. Ära TEADE Räpina Rahvaleht oli lõhutud umbes viis meetrit puidust aeda, laiali loobitud Väljaandja: Räpina Vallavalitsus Räpina, Kooli 1 jäätmejaamast võetud sõiduki rehve ning vastu seina katki Remondi tõttu suletud JUUKSURISALONG tel.7961580, e-mail: [email protected] visatud päevavalguslampe. Politseinikud pidasid sünd- aadressil Hariduse 1 Toimetaja: Marge Tereping, tel. 5354 4144 muskohal kinni neli 14-16 aastast poissi. Poisid tunnista- perioodil 18. veebruar - 14. märts 2008 sid oma süüd ning neile väljastati kutsed noorsoopolitsei Kujundus: Repro Express vastuvõtule. Vabandame ebameeldivuste pärast. Trükk: Paar OÜ Tartu, Ilmatsalu 3g, tel. 716 8151, faks 716 8150 e-mail: [email protected] Ave Lillemäe Räpina rahvamaja vastasutatud segarühm Juhtivspetsialist ootab täiendust uute tantsupaaride näol. Avalike suhete büroo Räpina Rahvaleht Hakkame kohtuma õhtuti kord nädalas ja Lõuna Politseiprefektuur ootab kaastöid ja artikleid iga kuu 10. kuupäevaks valmistuma 2009. a. tantsupeoks Tallinnas. Tel. 730 8692, GSM 503 5228 aadressil: [email protected] või Räpina Vallavalitsus, Kooli 1, Räpina 64504 [email protected] Kontakt: 53416289 Helge Tootsman