Räpina Wabastamine 10 Aasta Eest

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Räpina Wabastamine 10 Aasta Eest RÄPINA VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUSE HÄÄLEKANDJA Nr. 48 veebruar 2008 5 krooni Räpina wabastamine VOLIKOGU ESIMEHE VEERG Austatud vallarahvas! 10 aasta eest Peale viimast kohtumist Mälestusi Teiega “Räpina Rahvalehe” veergudel, on nii aastaaeg Eesti wägede tulekust Räpinasse kui aasta numbergi muutu- nud. Seepärast sooviks kõi- Wõru Teataja nr. 17; 9. veebruar 1929 gile Ida- Maade kalendri järgi alanud head “Roti aastat”! Elamine ja olemine oli kõik aeg wäga halb. Wälise ilmaga Kirjatööd tehes tükid polnud mingisugust ühendust. Niipalju teadsime, et meie wäed ikka aknast välja vaatama ja on wastupanule asunud, aga missuguste tagajärgedega – sel- mõtted liiguvad ilma keerd- lest ei olnud meil mingisugust aimu. Kohapäälsed wõimud olid õige wiisakad, pakkusid ajalehti lugeda (Wõru komitee, wõi mis käikude peale. Sest kui ta oli, Teatajat), kuid keeldusime neid lugemast, et mitte meeleolu praegust ilma jälgida ja lasta meeleheiteni. kalender ära unustada, siis Jaanuari keskel hakkas Tartu poolt suurtüki kõminat kuul- on raske arvata, milline duma. Tarwitajate ühisuse ärijuht tuli Tartust ja teadis rääkida, aastaaeg meil parajasti käsil on. Kas hiline sügis või et olnud hommikul wara üks „roppin”, tema hobuse pää olla varajane kevad? Arvestades, et päev on pikemaks läinud ja parajasti juhtunud just Räpina poole, ta olla kohe sõitnud linnast valgust rohkem, siis kaldub arvamus varajase kevade ka- wälja, aga kes linnas lahingut lõid – sellest ei teadnud tema suks. Aga kuhu jäi talv? Nii võikski jätkata arutelu ja ilma midagi. Arwasime, et nähtawasti on meie meestel olnud edu. kirumist, ega see talve tagasi too? Seda arwamist kinnitas ka see asjaolu, et järgmistel päewadel Nüüd räägiks möödunud aasta toimetamistest voli- suurtükimürin ikka rohkem ja rohkem lähenes ning lääne poole kogus ning vallas ja käesoleva aasta ettevõtmistest. kaldus. Käisime õhtu eel wäljas jalutamas ja suurtüki pauke Augustis toimusid Räpina valla külapäevad Lintes. Minu kuulamas, mis kõlasid õige armsa muusikana, kuigi ei teadnud, löögiwalmis ees: arwati, et majas on waenlased. Wahetasime kelle omad need paugutawad. Koolilastele seletasin mitu päewa paar wene wiisakust, kus peenemaks awalduseks oli „sukin arust igati kordaläinud ja vajalik üritus meie vallale. Suur järgimööda, et Räpinas lahing tuleb, et siis kõik katsuksid sõn”. Mehed rahustusid ja asusid korteri läbiotsimisele, lõid paar tänu kõigile korraldajatele ja osalejatele! Sellel aastal peaks koolimajasse põgeneda, kus telliskiwi seinte wahel on julgem sängi aluskotti täägiga läbi, kolistasid püssitääkidega sängi all ja külapäevad toimuma Leevaku küla eestvõtul, jõudu Leevaku warjul olla püssikuulide eest. läksid edasi järgmise maja juurde. Koolimajas olid kõik lapsed külarahvale! Kuid tulevikus toimuvate külapäevade kohta 27. jaanuari õhtul käisin Jaamaküla alewiku osas „Kelmi- koos, ka oli tulnud koolimaja seinte wahele warju otsima hulk oleks mul isiklik arvamus, et need toimuksid üle aasta või külas” koolilaste korterisi waatamas ja kontrollimas, kas lapsed ümbruskonna elanikke. Lastelt ja täiskaswanuilt kuulsin, et kolme aasta järgi. Põhjendus on, et Räpina päevadega ühel pääle kella seitset õhtul kõik kodus. Ühes lastekorteris oli üks hommikul olla Eesti eelwäed wangi wõtnud meie naabermajast aastal toimuvad külapäevad panevad liiga suure koormuse Kõnnu perenaine ja palus luba järgmiseks päewaks tütart ja terwe enamlaste eelposti; ainult üks mees pääses põgenema, meie kultuuri - ja vallatöötajate õlgadele . mehewenna poega kodu lubada, peremees olla suremisel haige. wiies enesega ühes õue akna ühes raamidega. Ka oli köster Külapäevade korraldamisega tegelev küla-aktiiv vajab Lubasin. Kuid maja pimedas eeskojas tuli sama perenaise Raudsepa majja sisse lennanud palju kuule, ühel tütarlapsel oli kindlasti kultuuri - ja vallatöötajate abi. wanem poeg, kes oli maatamehena walla täitesaatwa komitee kuul riiwanud kaustikut, jooksnud täpselt diagonaali mööda, ühest Möödunud sügise teine tähtsündmus oli kindlasti Rä- liikmeks, mulle juurde ja teatas, et Eesti wäed on Kõnnus ja järg- nurgast teise. misel hommikul jõuawad nad Räpinasse. Palus ainult sellest Kella üheksa paiku hommikul hakkasid kostma Köstrimäe pina ÜG renoveeritud võimla avamine. See peaks motivee- mitte kellelegi rääkida, sest täidesaatew komitee wõiks siis asjast poolt üksikud püssipaugud. Kella kümneks jõudsid enamlaste rima kõiki spordihuvilisi paremate tulemuste saavutamisel, teada saada ning rahakassa ja wallamaja juurde kokkuwõetud salgad tagasi, tuues enesega kaasa ühe wangi, kelle olid leidnud tervise edendamisel ja spordivõistluste jälgimisel. Nüüd warustuse öösel eest ära toimetada. Lubasin seda küll teha, metsast. See oli üks Eesti wägede äraeksinud luuresalga mees. saame omas saalis jälgida KK Räpina Kotkad kaasakis- kuid teel kodu poole rikkusin siiski seda lubadust: köster Raud- Wangi peksti rusikate ja püssipäradega wangilangemise kohalt kuvaid kodumänge ja pürgimist Eesti korvpalli tippu. sepa maja oli alt üles katuseni koolilapse täis, esimesed kuulid algades kuni Räpina jõudmiseni. Enamlased olla leidnud „õhu” Valla kultuurielu oluliseks sündmuseks võib pidada pidid neid tabama; läksin siis ja käsutasin lapsed kõik ööseks Köstrimäe taga puhta olewat ja tulid Räpinasse kiideldes tagasi, Linte külakeskuse ehitamise alustamist. alumisele korrale. et nüüd enam keegi nii kergesti neid Räpina tülitama ei tule. Kuid Käesoleva aasta tegemiste juurde. 28. jaanuari öösel olime kõik kell neli ülewal, et oma hariliku umbes kella üheteistkümne paiku ilmusid Köstrimäe serwale Raske töö tulemuseks tuleb pidada 29 jaanuari voli- päewatöö watu ette walmistada. Saime aga waewalt riietuda, Eesti sõjameeste ahelikud. kogu istungil 2008 a. eelarve II lugemise lõpetamist ja kui akende taga püssi- ja kuulipilduja tuli lahti läks. Elasin siis Paigutasin lapsed maja õuepoolsesse klassi, ise läksin vastuvõtmist. Sellele eelnes mahukas eelarvekomisjoni töö seltsimaja juures kaupmees Keerdi maja ülemisel korral. Ei saanud tarwitajate ühisuse poe juurde, et aidata wäikesi lapsi koolimajja ja volikogu istungil hääletati parandused ükshaaval läbi. aru kustpoolt lastakse. Et Räpina poolt ühtegi kuuli wastu seina warjule tuua. Eesti wäed liginesid Räpinale distsiplineeritud ei tulnud ja et Köstrimäe poolt Keerdi majal oli ees kiwiait, mis ahelikkudega, tehes pikemaid ja lühemaid jookse, kuid ilma ühegi Kirgede jahutamiseks ning lõplike nubrite väljakirjutamiseks kuulisid kinni pidas, siis arwasime, et lastakse Köstrimäe poolt, pauguta. tuli isegi väikene istungi vaheaeg teha. Eriline on see eelarve s.o. Eesti wägede eelwäed on pärale jõudnud. Kolisime igaks Parajasti, kui ma sain lapsega üle kraawi, ja astusin kooliaeda selle poolest, et tulude pool on väiksem kui kulude pool. juhuks maja alumisele korrale. Enne walge tulekut kadus (praegu wallamaja), nägin aia nurgas Räpina täitesaatwa komi- Eelarve tasakaalu saamiseks oleme suunitud laenu võtma. laskmine. Hakkasime kohe walmistama koolimaja juurde minekut. tee sekretäri seismas ja Eesti sõjawäelaste pääle wintpüssist Kuna laen on võõra oma ja tuleb tagasi maksta, siis eelarve- Wahepääl oli wäljas walgeks läinud, ja ööwalgel oli näha sihtimas. Palusin meest seda meeletut tegu mitte teha, sest komisjon kui ka volikogu on laenu suurusega arvestanud ja enamlaste kettisid, kes rünnaku korras kirikumõisa nurmi mööda tema paugule oleks järgnenud koolimaja pommitamine (wõi mina see ei tohiks meie vallale ülejõu käiv olla .Pealegi on meil Köstremäe poole liikusid. Jätsime kodus kõik uksed lahti ja teadsin, et rängem sõjariist meie meestel waid kuuliprits!). Ütles enamus inveteeringuid projektipõhised ja kui projektid raha- ruttasime koolimaja juurde, et wastastikuse laskmise ajaks siis mees paar soolast sõna ja laskis jalga. Natukese aja pärast list toetust väljaspoolt ei leia ,siis kaob vajadus laenuraha warjule jõuda, sest olime kindlas arwamises, et Eesti wäed on olid kaks Eesti meest juba koolimajas ja nõudsid, kus enamlased kaasata. asunud ligemasse metsa. Teel pöörasin tagasi korteri juurde, et Räpinas asuwad. Juhatasin kirikumõisa ja lossi, palusin ühtlasi Rõõmu teeb, et meie vallaelanike sissetulekud on tõus- uksi lukustada. Läksin oma korterisse õue poolt. Wahepääl olid enne mitte lasta, kui koolimajast mööda saawad. Esimene enamlased olnud maja läbiotsimisele ja maja ülemisele korrale kogupauk Räpina pihta anti siis, kui nurme pääl asuw ahelik nud ja seda kinntab eelmisel aastal enam laekunud 5,4 tulnud. Kui ma koridori ukse awasin, oli mul kohe viis tääki jõudis koolimaja kohale. milj. tulumaksu. Räpinast lasti wastu loiult. Poole ehk pooleteise tunni pärast Sündmused käesoleval aastal, mida me ootame ja mis läksid juba kirikumõisa tiblad wangidega Köstrimäe poole, kuna muudavad vallarahva elukvaliteeti paremuse poole. Köstrimäe poolt tuli kõik see aeg meie sõjamehi juure kuni Räpina Spordikooli avamine k.a. sügisel. pimedani, kes reel, kes jala, kes püssidega, kes kuulipildujat Linte külakeskuse valmimine. kelgul wedades. Weendunud punased said siiski Räpinast Vee- ja kanalisatsiooni rekonstrueerimise algus Räpina põgenema, sest teine meie salk eksis metsas ära ja jäi umbes linnas. Leevaku-Võõpsu riigimaantee rekostrueerimise 10 – 15 minutit hiljaks oma Jaamamõisa wallutamisega. Jaama- algus, millega kaasnevad kergliiklusteed Nulga külast mõisast awati küll tuli põgenejate pihta, kuid kauguse tõttu oli Räpinani ja Räpinast-Võõpsuni. Nende töödega kaasneb tabamisi wähe. Õhtuhämaruses oli Papreküla koolimaja juures ka tänavavalgustuse väljaehitamine. peatus ja olukorra selgitus ning öösel
Recommended publications
  • Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
    Kavastu Paju- kurmu VARA PIIRISSAARE Tooni Praaga Piirissaar Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- MÄKSA siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Kalli jv Piiri jooned ja nimed (seisuga 01.08.2016.a) - Maaregister. Kastre Meerapalu Leegu Saare Aruaia (Leego) jv Võõpste Ahunapalu V Parapalu R VÕNNU Ä J I A j p Lääniste M i l n l Terikeste Liispõllu Agali a a M K j Ä Kõnnu Haavametsa Jõepera L V E N E M A A MEEKSI Rõka Järvselja Kastmekoja Mehikoorma Aravu Kadaja AHJA Sikakurmu Ibaste Rasina Vanamõisa Meeksi Savimäe Viisli Terepi Kõnnu Naha MOOSTE A Mägiotsa Linte h Laho j a Mooste Säkna j Jaanimõisa Leppemärgid Akste Säässaare RÄPINA Ühineva kohaliku omavalitsus- Meelva Tooste üksuse piir jv Raadama Riigipiir Meelva P I H K V A Noorits- Maakonnapiir metsa J Ä R V Valgesoo Omavalitsusüksuse piir Kaaru Suurmetsa Saareküla Köstrimäe Toola- Asustusüksuse (asula) maa lahkmejoon Eoste PÕLVA Raigla RÄPINA L Linna- või vallavalitsus Adiste Miiaste Beresje Leevaku Nulga Võõpsu MEEKSI Kauksi Sillapää Risti- Vald Kanassaare Jaanikeste palo Himmaste Sülgoja j Võõpsu RÄPINA Linn Vanaküla ä Lüübnitsa Holvandi ä p Veriora t Rahumäe PÕLVA Kassi- Varesmäe Alev, alevik Võuküla laane h Ruusa a Audjassaare Määsovitsa j P Suure- u Lutsu s Uibujärve j Võika Veerksu Toomasmäe Küla t u Kirmsi u Võiardi d L n a Laossina Rosma h Pahtpää õ Pindi Tsirksi MIKITAMÄE Partsi V Kahkva Männisalu Väike- Peri Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Meemaste Jõe- vaara Rõsna
    [Show full text]
  • Räpina Valla Üldplaneeringu Lähteseisukohad Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Väljatöötamise Kavatsus
    Versioon 12 /2019 /// Töö nr 18003243 Räpina valla üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Lisa 2. Mõjutatava keskkonna ülevaade Töö nr 18003243 Tartu-Räpina 2019 Sisukord 1 PLANEERINGUALA ASUKOHT, ASEND JA PÕHISTRUKTUUR ................... 1 2 SOTSIAALNE KESKKOND ............................................................................... 3 2.1 Rahvastik ja asustus ...................................................................................................... 3 2.2 Sotsiaalne taristu ja ühistegevus .................................................................................. 10 3 ETTEVÕTLUSKESKKOND ............................................................................. 11 3.1 Ettevõtete arvu dünaamika ......................................................................................... 11 4 TEHNILINE TARISTU JA TEED ...................................................................... 14 4.1 Ühisvee- ja kanalisatsioonivõrk ................................................................................... 14 4.2 Soojusvarustus ............................................................................................................ 15 4.3 Teedevõrk ................................................................................................................... 15 5 AJALOOLINE JA KULTUURILINE KESKKOND ............................................ 17 5.1 Räpina valla ajalooline kujunemine ja asustus.............................................................
    [Show full text]
  • Räpina Valla Üldplaneering
    Räpina Vallavalitsus RÄPINA VALLA ÜLDPLANEERING OLEMASOLEVAST OLUKORRAST TULENEVAD ARENGUEELDUSED JA RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED Konsultant: OÜ Hendrikson & Ko Õpetaja 9, 51003 TARTU Tel 742 7777, faks 738 4162 [email protected] www.hendrikson.ee Räpina - Tartu 2004/2005 2 Räpina valla üldplaneering, I köide 3 Sisukord SISSEJUHATUS.....................................................................................................................................6 1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE PROTSESS...................................................................7 2. ÜLDPLANEERINGU ALUSED .................................................................................................11 2.1. ÕIGUSLIK TAUST .....................................................................................................................11 2.2. KÕRGEMAD ARENGUDOKUMENDID JA PLANEERINGUD............................................................12 2.2.1. Euroopa Liidu arengudokumendid .................................................................................12 2.2.2. Riiklikud arengudokumendid ..........................................................................................12 2.2.3. Arengukava Põlvamaa arengu põhisuunad....................................................................14 2.2.4. Põlva maakonnaplaneering ............................................................................................14 2.2.5. Põlva maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”....................................................................................................................15
    [Show full text]
  • Peipsimaa Arengustrateegia 2019-2030
    Peipsimaa arengustrateegia 2019-2030 Avalikustamisele suunatud versioon 6.12.2018 Peipsimaa 2018 Peipsimaa arengustrateegia 2019 – 2030 SISUKORD Sisukord ...........................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus ......................................................................................................................................................................3 1. Lühiülevaade Peipsimaast .........................................................................................................................................5 1.1. Piirkonna lühiiseloomustus ...............................................................................................................................5 1.2. Piirkonna arengueeldused ja väljakutsed ...........................................................................................................5 2. Peipsimaa strateegia ..................................................................................................................................................8 2.1. Väärtused .........................................................................................................................................................8 2.2. Arengufookused ja visioon ...............................................................................................................................8 2.3. Strateegilised eesmärgid ....................................................................................................................................9
    [Show full text]
  • Head Soovid Koolilõpetajatele
    Nr 195 juuni 2020 Head soovid koolilõpetajatele „Selles maailmas pole oluline mitte see, kus me oleme, vaid oma saavutustest ei kustuks ja innustaks teid uutele tegudele see, millises suunas me liigume“, on öelnud Oliver Holmes. ning hirm tundmatu ees ei saaks nii suurt võimu, et tegemata Millises suunas liikuda, seda suunda on teile, head Räpina jääb midagi olulist. valla noored, näidatud mitmete kooliaastate jooksul. Põhikooli Innustan teid kõik jätkama kooliteed läbi elu, olgu siis, kas lõpus olete üheksa aastat saanud laiapõhjalist haridust, mis on akadeemilises või töises mõttes. Õiged väärtused kannavad meid kujundanud teist noored inimesed. Gümnaasiumiosa lõpus on läbi elu ning aitavad saada üle raskustest. haridusele lisandunud juba palju haritust ja ka mõningast koge- Õnnitlen kõiki koolilõpetajaid, soovin ilusat suve ja soovide must. Mis on kogemus? Oscar Wilde on öelnud: „Kogemus on täitumist! nimi, mille kõik annavad oma vigadele.“ Mina lisaksin, et kogemus on ka rõõm kordaminekutest ja õnnestumistest. Sest ka see tee Enel Liin, kuidas te jõudsite kordaminekuteni, peab saama läbikäidud ja Räpina vallavanem teid targemaks tegema. Rõõm saavutustest on tihti palju suurem tunne, kui mure ebaõnnestumise pärast. Soovin teile, et hea tunne Räpina loomemaja püsinäitus väärika ajalooga materjalil pilke püüdmas Räpina Muusikakooli lõpetajad: Regnar Preeden, Lenna- 20. mai hommikuks olid Räpina loomemaja ette ilmunud Emilie Võikar, Eva-Lotta Oimar, Katariina Nagel ja Hanna- põnevad ajahambast näritud pilkupüüdvad „tünnid”. Iga mööduja Marleen Oras. Foto: Aivo Parmson pilk jäi neile pidama, sest neist on lihtsalt võimatu mööda vaadata! Millega on tegemist? Selgub, et koostöös Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseumi Kevad ning Räpina Paberivabrikuga on loomemaja saanud uue vahva püsinäituse, milles osalevad Räpina Paberivabriku vanad ja vää- Räpina Muusikakoolis rikad paberimasina kuivatussilindrid.
    [Show full text]
  • Räpina Valla Kaugkütte Võrgupiirkonnasoojusmajanduse
    Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 OÜ PILVERO OÜ Pilvero Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 ◊ KINNITATUD Ülo Kask Volitatud soojusenergeetika insener V kutsetunnistus nr 086076 Räpina - Tallinn 2016 1 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 Sissejuhatus Käesolev uurimis-arendustöö alusel koostatud planeerimisdokumendi „Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026“ koostamist alustati 2016. aasta mais ja aruanne valmis OÜs Pilvero Räpina Vallavalitsuse tellimusel 2016. aasta septembris. Projekti rahastati 90% ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi meetme 6.2 „Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne” tegevuse „Soojusmajanduse arengukava koostamine" (6.2.3) vahenditest SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) vahendusel. Arengukava üldiseks eesmärgiks oli koostada Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava järgnevaks kümneks aastaks, vaadelda kompleksselt ja hinnata antud kaugküttepiirkonda energia- ja kütusevarustuse süsteemide jätkusuutlikkust. Koostatud arengukava peab Räpina Vallavolikogu ja –valitsust ning kohalikke kogukondi aitama soojusmajandust efektiivsemalt planeerida, määratleda ja ellu viia oma haldusterritooriumil arengukavas näidatud suundi ja kujundada kohaliku kogukonna jätkusuutlikku mõtteviisi. Käesolevas arengukavas antakse ülevaade Räpina valla, selle arengudokumentide energiamajandust puudutavast
    [Show full text]
  • RÄPINÄ KIHLKUND: Vällävõtõ Reimanni Nele Kokkopant Ja 2004.A Ilmunu Raamadust "Võromaa Kodolugu"
    RÄPINÄ KIHLKUND: vällävõtõ Reimanni Nele kokkopant ja 2004.a ilmunu raamadust "Võromaa kodolugu" Mehikuurma kalasatam. RÄPINÄ KIHLKUND RÄPINÄ OM VÕROMAA KÕGÕ PIKEMB KIHLKUND. Oodsipalost Meerapallo või olla päält 50 kilomiitre. Kihlkunna piiris Setomaaga omma Mädäjõgi ja Võhandu, a Võõpsost ülespoolõ Peipsi järv. Tõõsõ küle pääl putus tä kokko Tartomaa Võnnu kihlkunnaga ja Võromaa Põlva ni Vahtsõliina kihlkunnaga. Edimäst kõrda om taad kihlkunda nimmat 1636. aastagal. Suurust om Räpinä kihlkunnal päält 550 km². Mädäjõgi om õks lahotanu tan vana piiri veeren kattõ esimuudu elokõrda. Jõõ kurapoolidsõ küle pääl omma nätä Kahkva ja Räpinä nurmõ ja peris suurõ talo. Tõõsõ kaldõ päält paistusõ liivadsõ ni kanarikku täüs palopäälidse ja seto külä nurmi vaihõl. SUURÕMBA JA TÄHTSÄMBÄ KOTUSÕ MEHIKUURMA (Ismeene, Usmin) om väikene allõv Peipsi veeren. Taad vanna elo- kotust teedäs esiki Iälahingu aost 13. aastagasaast. 1582. aastagal oll siin jo uma kerik. Mehikuurman om kuul, kala vastavõtu punkt ja satam, piirivalvõ ja tulõtorn. Mehikuurma käü parhilla Tarto maakunna Miikse valla ala. RÄPINÄ (Rapin, Repin) om üts Põlva maakunna ja varramba Põlva rajooni suurõmbit kotussit. Par- hilla om Räpinä peris liinas saanu. Räpinä mõisat om edimäst kõrda nimmat 1582. aastagal. Esiki mõisa ala käünü külli nime omma inämbüste alalõ. Räpinä rahvalõ andva tüüd uma leevätüüstüs, paprõvabrik, mõtsamajand. Siin om kesk- kuul ja aiatüükuul, latsiaid, kultuurimaja ja haigõmaja. VERIORA olõ-õi viil kukki vana – Veriora allõv tegüsi 1930. aastil raudtiijaama mano. Nime sai allõv veidü kavvõmbahe jäänü Veriora mõisa käest. Ku sõidat Räpi- nä-Võro suurttiid vai Tarto- Petseri raudtiid pite, läät kim- mähe ka läbi Veriora. Vana jago, kon oll mõtsapunkt ja haigõmaja ni suurõmba poodi, jääs Räpinä poolõ minnen üle raudtii.
    [Show full text]
  • Räpina Perekonnanimed Ja Lisanimed
    Emakeele Seltsi aastaraamat 64 (2018), 205–231 http://dx.doi.org/10.3176/esa64.08 RÄPINA PEREKONNANIMED JA LISANIMED EVAR SAAR Annotatsioon. Artiklis võrreldakse Räpina kihelkonna perekonnanimesid pastor J. F. Helleri omakäelises personaalraamatus ja 1826. aasta hingeloendites, vaadel­ dakse Helleri perekonnanimede tuletamise süsteemi ja antakse mõningate selle aluseks olnud lisanimede etümoloogia. Lisanimedest on analüüsimiseks valitud sellised, mis põhinevad vanal isikunimel, kuid ei seostu Võrumaal ja Eestis tänapäeval tuntud eesnimede ega sõnavaraga. Võtmesõnad: perekonnanimed, lisanimed, nimetuletus, etümoloogia 1. Sissejuhatus Räpina perekonnanimed, mis on suures osas saadud vanadest lisanimedest tuletamise ja liitmise teel, on Eestis tänapäevani ära tuntav perekonna­ nimede rühm. Eesti­saksa hübriidsete nimede või ing­lõpuliste nimede puhul tekib kogemuse pinnalt ikka küsimus, kas see nimi võiks pärineda Räpinast. Arvestades selles kihelkonnas pandud perekonnanimede (edas­ pidi: pn) erilist keelelist lahendust ja stiili täielikku ühtsust üle kihelkonna ning pärimuslikke teateid, on arvatud, et perekonnanimed pani isiklikult pastor Johann Friedrich Heller, kes töötas selles ametis 1814–1849. (Ritsing 1984; Must 1995: 166) Rahvasuust on pärimusekoguja Miralda Ehrlich 1931. aastal kirja pannud järgmist: „1822. a. sügisel aetud valla­ rahvas kokku ja küsitud igalt, missugust nime ta omale soovib. Suurem jagu said talu nime järele omale perekonnanime. Kes midagi soovida ei ole osanud, sellele pannud saksad oma äranägemise järele nimed“ (Ehrlich 2006 [1931]). Heller (1786–1849) oli pärit Pommerimaalt Stolpe väikelinnast, õppinud Königsbergi ja Halle ülikoolis. Liivimaale tuli ta 1807. aastal, oli siin koduõpetaja ja jätkas õpinguid Tartu ülikoolis teoloogia alal. Enne 205 Räpinasse tulemist oli ta 1812–1814 Vastseliina pastor. Pikal Räpina perioodil sai Heller tuntuks kirjamehena, kelle sulest ilmusid tartukeelsed kirikulaulude kogumikud.
    [Show full text]
  • Räpina Valla Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2018-2029
    RÄPINA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018-2029 TÄIENDATUD AS EMAJÕE VEEVÄRK POOLT JAANUAR 2019 Tellija: Räpina Vallavalitsus Töö nr: 01-18 (RÄ2-18) Projektijuht: Karin Erimäe Koostajad: Karin Erimäe Karin Kivi Tallinn, juuni 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................... 4 2. ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED ................................................................. 5 2.1 ÕIGUSLIK BAAS .............................................................................................................................................. 5 2.1.1 Riigisisesed õigusaktid ........................................................................................................................... 5 2.1.2 Euroopa Liidu direktiivid ........................................................................................................................ 6 2.1.3 Omavalitsuse õigusaktid ....................................................................................................................... 6 2.2 IDA-EESTI VEEMAJANDUSKAVA ..................................................................................................................... 7 2.2.1 Pinnaveekogumid .................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Räpina Vallavolikogu XX
    KEHTESTATUD Räpina Vallavolikogu 27.09.2011 määrusega nr 11 MUUDETUD Räpina Vallavolikogu 26.09.2012 määrusega nr 20 Räpina Vallavolikogu 25.09.2013 määrusega nr 19 RÄPINA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2012–2020 Räpina 2011 RÄPINA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2012-2020 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................................4 1.VALLA OLUKORRA ANALÜÜS................................................................................................5 1.1Asend ja paiknemine.................................................................................................................5 1.1.1Asend ja asustusstruktuur...................................................................................................5 1.1.2Ajalugu ja maine................................................................................................................5 1.2Looduskeskkond ja keskkonnaseisund......................................................................................6 1.2.1 Geoloogilised tingimused..................................................................................................6 1.2.2Kliima ................................................................................................................................6 1.2.3Maavarad............................................................................................................................7 1.2.4Põhja- ja pinnavesi.............................................................................................................7
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Mariasmirnova BA2008
    Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja Arheoloogia Instituut Maria Smirnova KAGU-EESTI I AASTATUHANDE TEISE POOLE KÄÄBASKALMISTUTE PAIKNEMINE RUUMIS: SEOSED MAASTIKU JA TEISTE MUISTISTEGA Bakalaureusetöö Juhendaja: vanemteadur Heiki Valk Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... - 3 - 1. Kääbaskalmistute seos maastikuga....................................................................... - 9 - 1.1. Kääbaskalmistute seos veekogudega ............................................................. - 9 - 1.1.2 Vooluveed.............................................................................................. - 12 - 1.1.3. Järved .................................................................................................... - 15 - 1.2. Kääbaskalmistute seos pinnavormidega ...................................................... - 17 - 2. Kääbaskalmete seos teiste muististega................................................................ - 19 - 2.1. Kääbaskalmistute seosed asulakohtadega.................................................... - 19 - 2.2 Kääbaskalmete seos teiste matmispaikadega................................................ - 22 - 2.2.1 Kääbaskalmistute seos kivikalmetega.................................................... - 22 - 2.2.2 Kääbaskalmete seos maa-aluste põletusmatustega ................................ - 24 - 2.2.3. Kääbaskalmete seos žalnikute ja noorema rauaaja kääbastega............. - 25 - 2.2.4 Kääbaskalmete
    [Show full text]