Põhja-Pärnumaa valla arengukava aastani 2030

Põhja-Pärnumaa 2018

Sisukord Kuidas arengukava valmis ehk sissejuhatus? ...... 3 Kes elavad Põhja-Pärnumaa vallas? ...... 4 Kes on Põhja-Pärnumaa ettevõtjad ja tööandjad? ...... 5 Millised on valla lasteaiad ja koolid? ...... 6 Kuidas Põhja-Pärnumaalased vaba aega veedavad? ...... 9 Milliseid sotsiaalteenuseid pakutakse? ...... 13 Milline on Põhja-Pärnumaa füüsiline keskkond? ...... 14 Millised on Põhja-Pärnumaa valla tugevused, nõrkused, ohud ja võimalused? ...... 16 Milline on tuleviku visioon, missioon ja strateegilised eesmärgid? ...... 20 Kuidas eesmärke saavutada? ...... 21 Millised on riskid ja kuidas neid maandada? ...... 22 Lisad ...... 23 Lisa 1. Üle 100 elanikuga alevid ja külad ...... 23 Lisa 2. Põhja-Pärnumaal elavate leibkondade profiilid ...... 24 Lisa 3. Põhja-Pärnumaa laste õppimine teistes omavalitsustes ja teiste omavalitsuste laste õppimine Põhja-Pärnumaa koolides ja lasteaedades ...... 26

Kuidas arengukava valmis ehk sissejuhatus? Põhja-Pärnumaa valla paiknemine

Arengukava koostamise eesmärk oli kokku leppida 2017. a. haldusreformi käigus loodud Põhja-Pärnumaa valla terviklik arenguplaan. Arengukava on valla strateegilisi eesmärke ja nende saavutamiseks vajalikke tegevusi kavandav dokument, mis on aluseks eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukava periood on 2019-2030.

Arengukava ülesehitus järgib Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse 20. märtsi 2018 määruse nr 6 „Põhja- Pärnumaa valla arengudokumentide menetlemise kord“ § 4 sätestatut. Valla arengukavas esitatakse:

1) majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna ja rahvastiku tervise arengu pikaajalised suundumused ja vajadused;

2) probleemide ja võimaluste hetkeolukorra analüüs tegevusvaldkondade lõikes;

3) tegevusvaldkondade strateegilised eesmärgid koos taotletava mõjuga arengukava perioodi lõpuni;

4) strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused arengukava perioodi lõpuni, sh Põhja- Pärnumaa omavalitsuste ühinemislepingus kokku lepitud investeeringud või arendustegevused.

Arengukava koostamisel korraldati viis ümarlauda, millest esimene keskendus piirkonna jaoks olulistele väärtustele, visioonile, missioonile ja strateegilistele eesmärkidele. Teisel ümarlaual täpsustati eeltoodut ja hakati koostama tegevuskava eesmärkide saavutamiseks. Viimased ümarlauad tegelesid detailselt tegevuskava täpsustamise ja täiendamisega ning riskide hindamisega. Arengukava koostamisel arvestati valdade ühinemislepingusse kirjapandut ning koostamise protsessis kaasati valla vastavate valdkondade spetsialiste, volikogu liikmeid ja teisi valla arengust huvitatuid.

Kes elavad Põhja-Pärnumaa vallas? Põhja-Pärnumaa vald loodi 21. oktoobril 2017. aastal , ja Vändra valla ning Vändra alevi ühinemisel. 01. jaanuari 2018. aasta seisuga elas vallas 8434 inimest ning valla territooriumil on 86 küla ning kolm alevit (Tootsi, Pärnu-Jaagupi ja Vändra) (vt 2 joonis 1) (vt lisa 1). Valla haldusterritoorium on 1010,1 km , mis teeb keskmiseks elanike tiheduseks sündis 62 8,4 inimest ühe ruutkilomeetri kohta. 2017. aastal asus valda elama üle 260 inimese ja lahkus 57 surnud 122 inimest1. Sünde on aastas poole võrra vähem kui surmajuhtumeid. Peaaegu veerand rahvastikust on vanemad kui 65 aastat ning laste ja noorukite osakaal on ca 16%. Tööealised inimesed moodustavad saabus valda elama 262 aastal 60% valla elanikkonnast (vt joonist 2). lahkus vallast 57

2017. liikumine Elanike liikus vallasiseselt 50 0-18 1340 19-64 5076

seisuga 1.01.2018 65+ 2018 Elanike vanus Elanike

0 1000 2000 3000 4000 5000 6000

Joonis 2. Elanike vanuseline struktuur ja liikumine 2017. aastal

Joonis 1. Põhja-Pärnumaa valla asustusüksused (üle 100 elanikuga alevid ja külad)

1 Lahkujate arv tähistab vaid perioodil 21.10-31.12.2017 Põhja-Pärnumaa vallast lahkujaid ja ei arvesta enne seda kuupäeva valla piirest lahkujaid.

Kes on Põhja-Pärnumaa ettevõtjad ja tööandjad? Statistikaameti andmetel on tööandjatena vallas 278 ettevõtet pakkudes tööd 1839 inimesele. Lisaks on olulised tööandjad valla haridusasutused (296 töökohta), sotsiaalhoolekandeasutused (178 töökohta) ja vallavalitsus (41 ameti- ja töökohta). Valla 100% osalusega ettevõtted on AS Mako (põhiülesandeks veevarustuse ja heitvee kanaliseerimise teenuse pakkumine) ja OÜ Tootsi Kommunaal (tegevusalaks elamu- ja kommunaalteenused). Erasektori ettevõtete tegevusvaldkonnad on toodud joonisel 3. Kõige enam on primaarsektoris (põllumajandus, metsandus) tegutsevaid ettevõtteid, vähem tertsiaarsektoris (teenindus) ja sekundaarsektoris (mäetööstus, töötlev tööstus, ehitus) tegutsejaid. Samas on tööstuses rohkem töötajaid kui põllumajanduses ja metsanduses.

Töötajate ja maksumaksjate koguarv vallas on 3841 (allikas: Rahandusministeerium). Enim on ettevõtteid põllu-, metsamajanduses ja kalapüügi valdkonnas, millele järgneb hulgi- ja jaekaubandus (vt joonis 3). Keskmine palk on 942 eurot ning ei ole teada, kui suur hulk elanikkonnast käib tööl väljaspool koduvalda (vt lisa 2). Töötuse määr 01. jaanuari 2018. a. seisuga oli 4,5%, mis on madalam kui Eestis tervikuna (Eesti keskmine 5,3%, Statistikaamet).

484 500 451 1284 450 1200 1058 400 1024 1046 1001 1027 1000 350 969 286 835 300 811 772 800 241 702 737 250 198 600 Töötajatega ettevõtete arv omavalitsuses 200 503 150 400 76 100 47 33 38 29 27 25 200 50 14 5 7 1215 4 113 11 7 9 2 5 Omavalitsuse tööandjate deklaratsioonis TSD 0 0 märgitud töötajate arv

Keskmine palk sellel tegevusalal omavalitsuse territooriumil tegutsevates ettevõtetes (eurodes)

Joonis 3. Põhja-Pärnumaa territooriumil tegutsevad ettevõtted, kellel on töötajad või käive seisuga aprill 2018 (allikas: Statistikaamet) Põhja-Pärnumaal on mitmeid olulisi turismivaatamisväärsusi – C. R. Jakobsoni Talumuuseum Kurgjal, Automuuseum Halinga piirkonnas, Jaanihanso Siidrivabrik Halinga piirkonnas, Soomaa Rahvuspark ja mitmed teised. Põhja-Pärnumaa vald kuulub Rohelise Jõemaa Koostöökogu piirkonda.

Millised on valla lasteaiad ja koolid? Haridusasutuste arv 2018/19 õppeaastal on valla territooriumil 14, millest kolm on lasteaiad, kaks lasteaed-algkooli, kolm lasteaed-põhikool, kaks põhikooli, üks gümnaasium ning kolm on huvikoolid (sh üks erahuvikool) (vt joonis 5). Õpilaste arv Põhja-Pärnumaa valla koolides on viimase kümne aasta jooksul märkimisväärselt vähenenud, kuid viimastel aastatel stabiliseerunud. Kui 2005/2006 õppeaastal käis koolides kokku 1456 õpilast, siis 2018/2019 õppeaastal on arv kahanenud 714 õpilaseni. Neist üheksa last on väikeklassides ja viiele õpilasele pakutakse üks-ühele õpet (allikas: haridussilm.ee) (vt joonis 6).

LASTEAIAD

Vihtra lasteaed - 13 Pärnu-Jaagupi Lasteaed Pesamuna - 119 800 Vändra Lasteaed - 152 700 LASTEAED-KOOL Lasteaed- 600 algkool - 18/10 HUVIKOOLID 500 M. Lüdigi nim. Lasteaed-algkool Vändra - 15/15 400 Muusikakool Lasteaed- Pärnu-Jaagupi 300 Algkool - 16/17 Muusikakool Tootsi Lasteaed- 200 Jalgpalliklubi Põhikool - 32/55 Vändra Vaprus 100 Pärnjõe Kool - 15/51 0 2015/16 2016/17 2017/18 2018/19 KOOLID Pärnu-Jaagupi Põhikool - 195 1. kooliaste 2. kooliaste 3. kooliaste gümnaasium Juurikaru Põhikool - 58 Vändra Gümnaasium - 310

Joonis 5. Haridusasutuste jaotus ning nendes õppivate laste arv 2018/19. Joonis 6. Õpilaste arv valla koolides 2005-2018 Õpilaste arvud täpsustatakse peale 10.09.2018.

Koolieelsetes ja üldhariduskoolides on ühtekokku 175 õpetajat, kes täidavad 140 töökohta. Tugispetsialistide arv 2017/18 õppeaastal oli üldhariduskoolides üheksa ning koolieelsetes asutustes kolm. Nii koolides kui lasteaedades on ülekaalus õpetajad vanuses 50+ ning ligikaudu pooled kooliõpetajatest vastavad õpetaja kvalifikatsiooninõuetele (vt joonis 7 ja 8). 100% 100% 1 16 8 90% 13 90% 80% 80% muu 70% 57 50 70% 60% 25 26 magister 60% 50% 40% 50% rakenduskõrg., baka 2 22 30% 12 40% 37 kesk- ja kõrghariduse 20% 30% vaheline 17 9 10% 20% 26 keskharidus 8 0% 3 2 10% üldhariduskoolid lasteaiad 16 0% <30 30-39 40-49 50-59 60+ üldhariduskoolid lasteaiad

Joonis 7. Õpetajate vanuseline jaotus Joonis 8. Pedagoogide haridustase

Põhja-Pärnumaa lapsed käivad teistes omavalitsustes lasteaias ja koolides ning samamoodi käivad teiste omavalitsuste lapsed Põhja-Pärnumaa lasteaedades ja koolides (vt joonis 9). Lasteaia teenuse osas müüakse teistele teenust enam kui ise sisse ostetakse ning koolide osas ostetakse kooliteenust enam teistelt sisse (vt lisa 3). 2018.-2024. aasta sügisel kooliealisteks saavate laste arv püsib suhteliselt stabiilne , v.a. prognoosi viimasel aastal, kui 7-aastaste arv väheneb 51ni (vt joonis 10).

180 160 90 85 140 78 80 74 76 120 71 65 100 70 80 60 51 60 50 40 40 20 30 0 20 lasteaiad koolid 10 teiste KOVide lapsed Põhja-Pärnumaal 0 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Põhja-Pärnumaa lapsed teistes KOVides

Joonis 10. 2018-2024 kooliealisteks saavate laste arv Joonis 9. Põhja-Pärnumaa laste õppimine teistes KOVides ja teiste KOVide laste õppimine Põhja-Pärnumaal

Huvihariduskoole on valla territooriumil kolm: M. Lüdigi nim Vändra Muusikakool, Pärnu-Jaagupi Muusikakool ja Jalgpallikool Vändra Vaprus. 2017/18 õppeaastal pakutakse ühtekokku 68 õppekava ning õpilaste arv on ca 340, neist pooled õpivad muusika- ja kunstide erialadel ja pooled spordiga seotud erialadel. Õpilaste arv on aastatega kerges tõusutrendis olnud. Huvihariduskoolides töötab ühtekokku 28 õpetajat.

Kuidas Põhja-Pärnumaalased vaba aega veedavad? Raamatukogud: vallas on 10 raamatukogu

RMTK nimi Lugejate arv Teavikute arv Töötajate (töökohtade) arv Muud teenused Libatse 188 9712 1 Postiteenused; Avalik internetipunkt Pärnu-Jaagupi 490 24219 2,75 Avalik internetipunkt Vahenurme 106 9235 1 Avalik internetipunkt Vändra 813 36730 4 Avalik Internetipunkt Tootsi 218 10079 1 Suurejõe 103 7201 1 Avalik Internetipunkt 167 9196 1 Postiteenused; Avalik Internetipunkt Pärnjõe 412 6240 1 Avalik Internetipunkt Võidula 44 9447 0,5 Avalik Internetipunkt 193 7627 1 Avalik Internetipunkt

Seltsimajad: vallas asub üheksa rahva-, kultuurimaja või külakeskust.

Nimi Piirkonna Vaba aja tegevused Töötajate Muud teenused Hoone ehitamise ja viimase elanike arv (töökoh- renoveerimise aasta tade) arv Pärnu-Jaagupi 2869 Rahvatants, puhkpill, 2 Maja rent, inventari rent Ehitatud 1954, renoveerimine 2003 Rahvamaja mälumäng, näitering, lauluklubi, traditsioonilised üritused, kontserdid, teatrid Vändra 2187 Rahvatants, koorilaul, 3 Maja rent, inventari rent Ehitatud 1977, teatrisaali renoveerimine Kultuurimaja aeroobika, mälumäng, käsitöö 2014 ring, kangastelgede ring

Tootsi Kultuuri- 803 Jõusaali, võimla ja ujula 4,2 Sauna, majutamise ja Hoone valminud 1993. a. 2004. a. ja spordikeskus kasutamine baari rentimise teenus vahetatud ujula aknad ja välisuks ning osaliselt vallamaja aknad. 2017. a vahetatud võimla aknad ja spordikompleksi kaks välisust Suurejõe 538 Laste käsitööring, lauamängude 1 Ruumide rent Ehitatud 1937, katuse renoveerimine Rahvamaja päevad, käsitööring, koolitused, 2017 naiskoor, eakate näitering, lauluansambel ja tantsuring, kapell, VPEI seltsi tegevus Vihtra 441 Linetants, valla naiskoor, 1,75 Saun, ruumide rent Ehitatud 2009 Külakeskus lõõtspilli ansambel, eakate klubi, jooga, noortetuba Pärnjõe 719 Linetants, folklooriansambel, 1,2 Ehitatud 1995 Rahvamaja lastering, Vändra valla naiskoor, võrkpall Võidula 334 Näitering, lauatennis, 1,5 Giiditeenus (Võidula Ehitatud 1872, katus renoveeritud 1988 Rahvamaja lauamängud, Kahooti mäng piirkonna ja mõisa ajaloo tutvustamine). Ruumide rentimine erinevate sündmuste korraldamiseks. Duširuumi kasutus Kaisma 489 Lauluring, näitering, rahvatants, 1,5 Infopunkt, Ehitatud 1898, renoveeritud 2009 Rahvamaja Linetants, võimlemine naistele, maja rentimine, võimlemine lastele, 65+ klubi, muuseumituba käsitöö 309 Koroona, piljard, 0 Avalik internetipunkt, Ehitatud 1985 ja renoveeritud-2007- Vabaajakeskus lauatenniselaud, jõusaal, saunateenus, maja 2010 kanga kudumise võimalus, rentimise võimalus, käsitööruumid. Üritused ja juuksuri teenus koolitused

Kirikud/kogudused: Pärnu-Jaagupi kirik/Pärnu-Jakobi kogudus; Uduvere Apostel Jakobuse kirik; Püha Suurkannataja Sinaida kirik (Kergu); EELK Vändra Martini kogudus; EAÕK Vändra Apostlik Peetrus-Pauluse kogudus.

Spordikeskused ja -rajatised: Tootsi ujula; Pärnu-Jaagupi Spordikeskus; Tootsi Kultuuri- ja Spordikeskus; Vahenurme spordirajatised; Vändra spordirajatised.

Spordiklubid: Spordiklubi Rõõm (vesiaeroobika); Korvpalliklubi Pärnu-Jaagupi; Spordiklubi Tervis (laskmine, jalgpall, tervisesport); Pärnu-Jaagupi Lauatenniseklubi; Pärnu-Jaagupi Tuletõrjeselts (tuletõrjesport); Jalgpalliklubi Pärnu-Jaagupi; Halinga Rahvaspordi Selts (spordiürituste korraldamine); Jalgpalliklubi Vändra Vaprus; Jalgpallikool Vändra Vaprus; Korvpalliklubi Karud; Maadlusklubi Suure Karu Pojad; Jalgrattaklubi VIKO; Terviseklubi MISPO; Vändra Ratsaspordiklubi; Vändra Tehnikaspordiklubi (vt joonis 11).

Joonis 11. Enimharrastatavad spordialad

Noortekeskused

Keskus Teenused, võimalused Klubiline tegevus Külastuste arv päevas Pärnu-Jaagupi Noortekeskus Telekamängud, lauamängud, piljard, Keskuses tegutseb noorteühing 20-25 noort (avatud 2003) lauajalgpall, õhuhoki, tasuta wifi, Eesti 4H klubi Squad. võimalik kuulata muusikat, köök, Noortekeskus on Eesti saab pidada sünnipäevi, diskod, Noortekeskuste Ühenduse liige, muud noorte üritused. alates 2017. a aprillist tegutseb keskuses Noorteinfo punkt Vändra Noortekeskus (alates 2011) Piljard, lauatennis, lauamängud ja 10-15 noort lauajalgpall, wifi, X-box ja üks lauaarvuti noortele kasutamiseks, õuealal on väike terrass, kus on võimalik väliüritusi korraldada. ruume saab rentida ka sünnipäevade pidamiseks

Milliseid sotsiaalteenuseid pakutakse? Valla hallatavad sotsiaalhoolekandeasutused:  Vihtra Päevakeskus (sh Vihtra ja Pärnjõe sotsiaalmajutusüksus) osutab erihoolekandeteenuseid (teenuskohti 26) ning eluruumi tagamise teenust (teenuskohti 32), töötajaid on viis;  Vändra Alevi Sotsiaalmaja osutab erihoolekandeteenuseid (teenuskohti 61), sotsiaaltransporditeenust ning koduteenust (teenuse saajate arv pidevas muutumises), töötajaid Vallavalitsuse poolt korraldatavad ja 28; osutatavad sotsiaalteenused  Tootsi Hooldekodu osutab üldhooldusteenust (teenuskohti 34), töötajaid 18;  Vändra Alevi Hoolekandekeskus osutab üldhooldusteenust (teenuskohti 50), töötajaid 19.

Eraettevõtted:

 AS Hoolekandeteenused Vändra kodu osutab erihoolekandeteenuseid, teenuskohti 50 ning töötajaid 22;  SA Vändra Tervisekeskus teenuskohti 30 ning töötajaid 15;  SA Pärnu-Jaagupi Hoolduskodus on teenuskohti 50, töötajaid 27, SA Pärnu-Jaagupi Hoolduskodu Kodu - teenuskohti 25, töötajaid kuus;  MTÜ Halinga Turvakodus on teenuskohti 125, töötajaid 38.

Milline on Põhja-Pärnumaa füüsiline keskkond? Maakasutus

Vald on oma soode, karstialade, metsade ja viljaka pinnasega looduskaunis ning rikas paik. Omavalitsuse 101 053 ha suurusest pindalast 49% on metsamaa, 26% haritav maa, 4% looduslik rohumaa (vt joonis 12) (allikas: Maakataster). Sihtotstarbe poolest on 92% maatulundusmaa, 4% turbatööstusmaa ning ülejäänud 4% sisse mahub transpordimaa (917 ha), elamumaa (865 ha), kaitsealune maa (811 ha), tootmismaa (555 ha) jm (vt joonis 13).

Joonis 12. Maakatastrisse kantud maa kõlvikute lõikes (ha) Joonis 13. Maakatastrisse kantud maa sihtotstarvete lõikes (ha)

Looduslikud vaatamisväärsused

Põhja-Pärnumaal territooriumil on osa Soomaa Rahvuspargist (loodud 1993. a Vahe-Eesti edelaosa soode, lamminiitude ja metsade kaitseks), Taarikõnnu looduskaitseala (loodud 2001. a Taarikõnnu soostiku ja sealsete kaitsealuste liikide elupaikade säilimiseks), Vahenurme, Lavassaare ja Avaste looduskaitseala.

Majanduslikult olulised loodusobjektid

Vallas on viis maardlat, neist neli üleriigilise tähtsusega: kaks dolokivimaardlat (kokku ca 76 ha ja seisuga 01.01.18 on varu 2129 tuh m3), kaks Lavassaare turbamaardlat (kokku ca 2865 ha ja seisuga 01.01.18 on varu 10 640 tuh tonni), kohaliku tähtsusega liivamaardla (kokku ca 5 ha ja seisuga 01.01.18 on varu 122 tuh m3).

Millised on Põhja-Pärnumaa valla tugevused, nõrkused, ohud ja võimalused? Tugevused

Majandus/ettevõtlus Sotsiaalia/heaolu - mitmekülgne/soodne ettevõtluskeskkond - esmatasandi tervishoiuteenuste olemasolu - pikaajalise ettevõtluskogemusega kohalikud ettevõtjad - sotsiaalteenuste kättesaadavus ja võimekus seda korraldada - keskuste hea transpordiühendus - hoolekandeteenuse pakkumine ka vallast väljapoole

Üldine - pikaajalised traditsioonid - tugevad keskused

Füüsiline infra/maa -valla keskuste Haridus, kultuur, sport taristu hea seisukord - mitmekülgne huviharidus ja aktiivne sellest osavõtt - hea elukeskkond kodu rajamiseks - kodulähedane koolivõrk - tuntud turismiobjektide olemasolu - aktiivne mittetulunduslik sektor - ilus ja mitmekülgne loodus - lasteaia kohtade piisavus - kaasaegsed spordirajatised - traditsioonilised spordi- ja kultuuriüritused - kultuuriasutused

Nõrkused

Sotsiaalia/heaolu Majandus/ettevõtlus - erinev sotsiaalpoliitika - tööpuudus - perearsti suurem vajadus - kvalifitseeritud tööjõupuudus -madalad sissetulekud, sellest tulenev valikuvabaduste ja -võimaluste vähesus - inimeste passiivsus ettevõtlusega tegelemisel - elanikkonna vananemine - suurettevõtjate vähene huvi selle piirkonna vastu - väljaränne - suur väljakutse "ühendada" erinevad valla piirkonnad - valla piirkonnad erinevalt arenenenud

Üldine -väljaränne - vananev elanikkond - hallatavate asutuste rohkus - koormus eelarvele

Füüsiline infra/maa Haridus, kultuur, sport - vee- ja kanalisatsioonivõrk (KOV) - laste arv väheneb - halb ühendus nii keskusega (Pärnu), kui ka Pärnu-Jaagupi vahel - spetsialistide puudus (pedagoogid, sh eripedagoogid) - ühistransport külade ja keskuste vahel - inimeste huvi väike (sport, kultuur) - remontimata, halvas olukorras munitsipaalpinnad - valikuvõimaluste vähesus - puudub investorite huvi uute elamute rajamiseks - haridusasutuste suur arv (killustatus) - kultuuriasutuste suur arv - puuduvad külavanemad

Ohud

Majandus/ettevõtlus Sotsiaalia/heaolu - ettevõtete sulgemine - rahvaarvu vähenemine ja vananemine - tööjõu väljaränne, sh oskustöötajate - teenused lähevad kallimaks (sots) - tulenevalt elamispindade odavusest (nt Tootsi) suureneb sotsiaalselt tundliku kontingendi osakaal (abivajajate arv suurem) - jääb väga pikaks ajaks "teie" ja "meie" temaatika (ehk ei ole loota kiiret ühtsuse tunde tekkimist)

Üldine - vallasisene ääremaastumine - avalike teenuste kaugenemine - rahva arvu vähenemine - riigi regionaalpoliitika (maksud, ettevõtlus jne) - valla 2 tugeva keskuse konkurents ei soodusta koostööd

Füüsiline infra/maa Haridus, kultuur, sport - taristu vananemine - õpilaste arvu vähenemine - hajaasustuse suur osakaal (86 küla) - asutuste sulgemine - kaevandused, RailBaltica mõjutab keskkonda negatiivselt - kvalifitseeritud õpetajate kaadri vananemine ja vähenemine - finantsvahendite puudulikkuse tõttu suureneb mahajäämus teede ja - elanikkonna vananemine muu taristu osas - teede halb olukord külade piirkonnas - tänu valla suurele territooriumile ääremaastumine valla piires

Võimalused

Majandus/ettevõtlus Sotsiaalia/heaolu - ettevõtluspindade rohkus -suur hulk vabu elamispindasid - turismi arendamine - sotsiaalhoolekandeasutuste rohkus - vaja ettevõtete koostöö arendamine (mess) - sotsiaaltöö kvaliteedi ühtlustamine ja teenuste arendamine, müük - kohaliku ettevõtja toodangu tutvustamisvõimalus

Üldine - geograafiline asukoht on hea (Eesti keskel) - piirkondade koostöövõrgustike arendamine Haridus, kultuur, sport Füüsiline infra/maa - pikaajalised kultuuri- ja haridustraditsioonid - maad on palju, aga enamus eraomandis - pikaajalised sporditraditsioonid (spordiklubid) - loodusvarad (mets, tuul) - tervisespordi rajatiste arendamine - maavarad (dolomiit, turvas) - vallas ühisürituste korraldamine (sport, kultuur, haridus) - uute korterelamute ehitamine (Pärnu-Jaagupi) - koolide koostöö - aktiivne projektitöö, lisavahendite toomine valda - kultuuri-, haridus- ja spordiasutuste kaasajastamine - spetsialistide liikumine KOVi siseselt - külaliikumise/seltsitegevuse soodustamine/toetamine

Milline on tuleviku visioon, missioon ja strateegilised eesmärgid? Visioon

Oleme arenev, turvaline, ettevõtlust ja ettevõtlikkust ning igat inimest väärtustav ja toetav vald. Missioon

Tagada elanike vajadustele vastav elu-, õpi- ja ettevõtluskeskkond.

Strateegilised eesmärgid Väärtused Ettevõtlikkus

Sotsiaal/heaolu: Tugevad kogukonnad Majandus/ettevõtlus: Kvaliteetne ja optimaalne sotsiaal- ja Ettevõtlikkust soodustav keskkond Turvaline ja puhas elukeskkond tervishoiuteenuste võrgustik Kultuuri ja ajaloo väärtustamine

Iga inimene on väärtuslik Optimaalne ja kvaliteetne juhtimine

Haridus/kultuur: Füüsiline infrastruktuur/ruumiline planeerimine: Kvaliteetne, kaasaegne ning optimeeritud haridus- ja kultuuriasutuste koostöövõrgustik Elukeskkonna säilitamine ja parendamine Kuidas eesmärke saavutada? Tegevuskava

(kuni kinnitamiseni eraldi Exceli ja pdf-fail)

Millised on riskid ja kuidas neid maandada? Riski tekkimise tõenäosus Riski mõju väike keskmine suur väga suur väike

 elanikkonna vananemine keskmine  sündimuse vähenemine  kogukonna vastuseis muutustele  elanikkonna vähenemine  tööstuse ja kaevanduste mõju piirkonnale  mitte-kohalike teenuste  transpordiühendus (puudulik) suur kaugenemine inimestest väga suur  vahendite nappus

Risk Riskide maandamise viisid kogukonna vastuseis kommunikatsioon, selgitus vahendite nappus kokkuhoid, projektid, tulubaasi kasv elanikkonna vananemine noorte perede valda tulek elanikkonna vähenemine atraktiivne elu- ja töökeskkond; transport keskkonna nõuded karmistuvad kogukonna hääle teatavaks tegemine; vald seisab oma elanike heaolu tööstuse ja kaevanduste mõju piirkonnale eest omavalitsusest mittesõltuvate teenuste kaugenemine inimestest selgitustöö, arvamuse avaldamine (noorte)spetsialistide puudus noorte spetsialistide toetus sündimuse vähenemine peretoetused, teenuste kättesaadavus, info, teenuste hind transpordiühendus (puudulik) kogukonna vajaduste välja selgitamine, koostöö PÜTKiga

Lisad Lisa 1. Üle 100 elanikuga alevid ja külad 2500 2092 2000

1500 1094

1000 755

500 353 258 238 201 191 172 140 122 115 111 0

Lisa 2. Põhja-Pärnumaal elavate leibkondade profiilid Leibkonna Kus töötavad? Kaua Miks elab Kus lapsed Kus poes käib? Rahulolu Milliseid Kuidas on kirjeldus elanud P- seal? koolis käivad ja transpordi- teenuseid rahul eluga P- Pärnu- huviringis? ühendustega? kasutab Pärnumaal? maal? vallas? Naine 67 a., pensionärid, mees Naine 36 Aastaid Lapsed on Põhilised Põhiliselt Ei suhtle On rahul, ei mees 67 a., käib veel tööl põllu- aastat, tagasi oli täiskasvanud Vändras; laseb mehel vallamajas taha kuskile elavad oma majanduses kolis elamispinda Pärnusse ennast kellegagi, kolida. Kolm majas ja Pärnust, vaja, leiti spetsiaalselt ei sõidutada; käib vaid last on omavad mees 37 Vändra lähe, kui siis Vändrasse kaks korda täiskasvanud, autot aastat, külje alt ehituspoodidesse sõidab aastas vett kõigil on oma kolis rattaga; maksmas; kodud Pärnus Audru Pärnus käib perearst on ja Pärnumaal kandist harva bussiga Vändras – ning keegi ei – et selle soovi nende parematel teenusega juurde elama kellaaegadel on rahul tulla. liikuda, siis on vaja, et mees viib autoga Vändrasse Naine 36 a., Mees töötab Soomes Naine on x Meeldib kohalik kool – Toidukauba Sõidab Pole Iseenesest on mees 39 a., (ehitaja), naine kohas maakohas rahulolu, nii ja ostab kohalikust autoga, poeg põhjust rahul, tööd ei poeg 17 a. kohalikus elanud 15 elada, linna naa; lapsi on poest; Pärnust käib bussiga suhelda, ole; noori Elavad kaubanduses, poeg aastat ei taha; klassis vähe, ostetakse riided, Pärnus. aga peresid tuleb kortermajas, käib Pärnumaa (vanaisa meeldib õpetajad jalanõud ja Poeg käib meeldib juurde; et kool peres auto Kutsehariduskeskuses, on sealt tuttav tundusid kohati ehitustarbed igapäev see, et ja lasteaed enne kõik kohalikus pärit), keskkond ja ükskõiksed, kodust valla kestaks on koolis enne elas see, et on tundus Pärnusse esindajad oluline; Vändras, töökoht; motivatsiooni- kooli; on kohapeal ujula; mees kolis mees puudus olevat; bussiühendus kohapeal kinnisvara on viis aastat kohapealt õpetajad on klapib linnaga, olemas soodsa tööd ei leia noored ja siis Vändraga hinnaga, tagasi – palgasoov pigem vanad; mitte – sinna lasteaia koht Pärnust on suurem tehnikaring oli saab on olemas; suur lemmik, hommikul, mees välismaal abiks praeguste tagasi ei saa. tööl, naine õpingute puhul kodune või siis (joonestamine); teevad osalise algklassides ajaga tööd. käis näiteringis; (Pärnus) spordiringid on Tootsis on tasemel, aga väikese lapsega laps pole ideaalne elada, spordimees mänguväljakud, turvaline, saavad õue mängima minna.

Lisa 3. Põhja-Pärnumaa laste õppimine teistes omavalitsustes ja teiste omavalitsuste laste õppimine Põhja-Pärnumaa koolides ja lasteaedades 20 18 140 16 14 120 12 100 10 8 80 6 60 4 40 2 0 20 0

lasteaiad koolid

lasteaias põhikoolis gümnaasiumis täiskasvanute gümnaasiumis Joonis 15. teiste omavalitsuste laste õppimine Põhja-Pärnumaa koolides ja lasteaedades Joonis 14. Põhja-Pärnumaa laste õppimine teistes omavalitsustes