NOVEMBER 2020 Mu Gi Sõna Hind 0,26 € Mulgi Valla Leht Algas Mulgimaa Põhikoolide Mälumäng “Nupute Vällä”

Nr 10 (31) NOVEMBER 2020 Mu gi Sõna Hind 0,26 € Mulgi valla leht Algas Mulgimaa põhikoolide mälumäng “Nupute vällä”

Foto Emily Lapun 13. oktoobril toimus Abja gümnaasiumis Mulgimaa põhikoolide mälumängu “Nupute vällä” esimene voor. Osalesid 4-liikmelised võistkonnad Tarvastu gümnaasiumist, Abja gümnaasiumist, August Kitz- bergi nimelisest gümnaasiumist, Mõisaküla koolist ja Halliste põhikoolist. Mälumängu küsimused koostati Mulgimaa raamatu- koguhoidjate poolt. “Nupute vällä” avavooru küsimu- sed keskendusid Halliste kihelkonnale ning puudutasid talude päriseksostmist, mulgi häärbereid, esimesi mul- 133 aastat kogukonna liitjana! kidest mõisnikke ning Abja laatasid. Eraldi küsimused olid koostatud ajalehe Üitsainus Mulgimaa põhjal. Rahvamajade päeva puhul Anne Gomaa. Parima mulgi- tehtud tööd kaasa. Suur tänu tada ja tutvustada rahvama- “Nupute vällä” esimese vooru ääretult tasavägises avasid Mulgi vallas, sarna- keelse laulu auhinna sai Ella kõigile osalejatele ja ootame jade argipäeva ning väärtus- võistluses saavutas esimese koha August Kitzbergi selt paljudele teistele Eesti Mari Mäger, juhendajaks teid ikka taastulema! tada seal töötavaid inimesi. nimelise gümnaasiumi võistkond Kärblased, kelle ju- rahvamajadele, uksed neli Siirius Sikka. Mõisaküla kultuuri- Rahvamaja on kogukonna hendajaks oli õpetaja Siret Vene. Mulgimaa põhikoolide mälumängu eesmärgiks on kultuuriasutust, näidates Päris lukus keskus siiski ei majas oli pannkoogi- ja mõistes üks olulisemaid äratada õpilastes huvi mulgi keele ja kultuuriloo vastu, ning tutvustades, millega olnud. Majja olid teretulnud kinopäev. Hommik algas kohti, kus inimesed kokku ärgitada lugema mulgiteemalist kirjandust ja ajalehte nende seinte vahel iga- need, kes sooviks vaadata pannkookide küpsetamise- saavad. Rahvamajas saab ko- Üitsainus Mulgimaa, samuti süvendada Mulgimaa päevaselt tegeldakse. Iga sinises saalis asuvat tantsu- ga, maitsvad moosid kinkis haliku kultuuri arendamise koolide vahelist koostööd. “Nupute vällä” järgmised rahva- või kultuurimaja peo muuseumi näitust “Ta- kohalik proua Maie Marie kaudu kohalik omavalitsus voorud toimuvad Tarvastu gümnaasiumis ja Hummuli tähistas seda päeva omal gasivaade tantsupidudele” Tamm. Ennem esimest ko- täita ühte tähtsamat ülesan- põhikoolis. moel. vahakujud mäletavad ja II gupere film „Sipsiku“ seansi net – kasvatada kodukoha- Mälumäng toimus MTÜ Mulgi Kultuuri Instituudi korruse fuajees fotonäitus värvisime pilte Sipsikust tunnet, kaitsta ja arendada projekti “Nupute vällä” raames ning seda toetati Eesti Karksi-Nuia kultuurikes- Eerik Hunt “De Visu” – oma ning arutasime, kes ta on. kohalikku identiteeti. Rah- Rahvakultuuri Keskuse Mulgimaa pärimuskultuuri kus vahendas LED-ekraani silmaga. Peale filmi maiustasime taas vamajja sisenedes minnakse toetamise meetmest. kaudu üle Eesti rahvama- pannkookidega ning siis oli maailma, kus saadakse end MAILE KREEVS ja päeva Facebooki live´i. Halliste rahvamajas toi- aeg järgmise filmi „Salmonid loominguliselt väljendada, Vahelülitused toimusid ka musid erinevad tegevused 25 aastat hiljem“ käes, kus kunstiliselt teostada, oma Teistmoodi teatripäev keskuse suurest saalist, kust nii väikestele kui ka suurtele. oli kandvaim roll Mõisaküla loomingut teistega jagada. näidati otseülekannet Mulgi Sellel päeval me viltisime, tüdrukul Karolin Jürisel. Ühised huvid ja eesmärgid Lõõrike 2020 sündmusest. põletasime puidule mulgi Huvilisi ja külastajaid jagus seovad inimesed ühtseks Sellel aastal toimus üritus mustreid, värvisime mulgi kogu päevaks. loominguliseks kollektii- natuke teises võtmes – saa- rahvarõivastes nukkudega Abja kultuurimajas pakuti viks. Vahetatakse ideid ja li publikut ei lubatud. TÜ pilte, küpsetasime karaskit kohvi ja kooki, sätiti maja pi- energiaid ning sünnivad Viljandi Kultuuriakadee- ja vaatasime Halliste rahva- dustusteks ja näidati köögi- uued paikkondlikud vaimse miaga koostöös toimunud majas oktoobrikuus üleval poolt. Õhtuselt juubelipeolt kultuuri väärtused. laulupäev, täis meeleolukaid olnud näitust: „Veelinnu- tegi enda tervituse kõigile Oli üks vahva ja teistmoo- etteasteid, päädis grand prix rahvas. Lennart Meri 1969– rahvamajadele ansambel di päev! väljakuulutamisega. Sellel 1988“. Päev oli meeleolukas, Untsakad. Andekad lapsed näiteringist Chipolino. Foto: Kuvatõmmis YouTube’ist aastal pälvis auväärse auhin- kõik osalised õppisid midagi Rahvamaja päeva eesmärk LAINE PEDAJA Viljandimaa koolinoorte teatripäev oli sel aastal pla- na Isabel Palu, juhendajaks uut ning iga osaleja sai oma on liita kogukonda, teadvus- Mulgi valla kultuuri- koordinaator neeritud 18. märtsiks, kuid eriolukorra tõttu lükkus sündmus edasi sügisesse. Kooliaasta alguses saadeti siht- gruppidele uuesti info ja registreerimislehed. Konsultee- rides Eesti Harrastusteatrite Liidu tegevjuhiga, otsustati riskide maandamiseks üritus korraldada virtuaalselt. Käsitööliste jõululaat Teistmoodi korraldatud teatritepäeval kaasalööjate arv 5. detsembril, kell 10–14 toi- dalt mõnus piparkoogilõhn ehtimiseks võib fantaasial lukuuskede kaunistamise oli tavapärasest palju kesisem, tublid osalejad registree- mub Karksi-Nuia kultuuri- ja jõulumuusika. lennata lasta ja dekorat- võistlusele registreerimine risid ainult nooremasse vanuseastmesse. keskuses Mulgimaa suurim Kell 12 esinevad Udmurdi sioonidena kasutada kõike [email protected] Žürii otsustas, et algklasside kooliteatrite riigifestivalile käsitööliste jõululaat. muusikud Pavel Kutergin ja põnevat. Kuused, kõrgu- või telefonil 435 5529. pääseb edasi Abja kultuurimaja laste näitering Chipolino Nikolai Anisimov ning Mari sega kuni 2 m, võimaldab Loodame, et detsembri etendusega „Bremeni linna moosekandid“. Videoklipp Ootame kõiki käsitöölisi rahvalaulik Anna Makeev. Karksi-Nuia kultuurikeskus. alguses toimuv laat loob oli üles võetud mõnusal suvepäeval Kuhjavere küla- müüma toredat, maitsvat ja Laada raames toimub Valitakse rahva ja žürii lem- hinge erilise jõulutunde ja maja teatriküünis. Andekad näitlejad olid laval julged, huvitavat käsitöökaupa ning juba 13. korda jõulukuus- mik, parimatele auhinnad. on mõnus avaüritus eesoo- ilmekad, hea lauluoskuse ja miimikaga. Žüriile meeldis külalisi põnevaid jõulukinke kede kaunistamise võistlus. Kuused on eksponeeritud tavaks tegusaks perioodiks. sorav esitus, kostüümid ja muusika. ostma. Laadalisi tervitab jõu- Ootame osalema kollektii- Karksi-Nuia kultuurikeskuse Aitäh kõikidele osavõtjatele ning soovime Abja kul- luvana, kes kuulab ära kingive, kooli- ja lasteaiarühmi, esimese korruse fuajees kuni MAE RAE tuurimaja lastele edukat esinemist vabariiklikul teatri- soovid ning teeb huvilistega firmasid, perekondasid ja 11. detsembrini. festivalil. pilti. Kindlasti ei puudu laa- üksiküritajaid. Kuuskede Lisainfo, laadale ja jõu- MAE RAE 2 Mulgi valla infoleht VALLAVOLIKOGU ISTUNGILT Suured muutused Abja lasteaias 28. oktoobri istungil

Osa võtsid volikogu liikmed: Eveli Allik, Kerti Einstein, Olavi Israel, Kati Kuusk, Anne Ladva, Leo Liiber, Arvo Ma- ling, Reet Paju, Aimar Peterson, Peeter Rahnel, Mari Saarela, Tarmo Simson, Urmas Suurpuu, Raimond Tammoja, Rein Tarkus, Taimo Tugi, Taevo Viitas, Siret Vene, Villu Võsa. Puudusid: Ürjo Mälksoo, Jüri Patune. Otsustati toetada Viljandimaa Vabadussõjas langenute mälestussamba taastamist algsel kujul Viljandis Vabaduse platsil Mulgi valla 2021. aasta eelarvest summas 15 000 eurot. Võeti vastu täiendatud Mulgi valla arengukava 2019–2025 eelarvestrateegia 2020–2024. Muudeti Mulgi Vallavolikogu 23.09.2020 määrust nr 130 „Mulgi valla 2020. aasta esimene lisaeelarve“, mille paragrahvi 1 täiendati punktiga 5 – finantseerimistegevus 19 060 eurot. Määrati Mulgi vallale kuuluva ühisveevärgi ja -kanalisat- siooni kaudu teenust osutavaks vee-ettevõtjaks OÜ Abja Elamu ning anti õigus osutada Mulgi valla Mõisaküla linna tegevuspiirkonnas kinnistute veega varustamise ja reovee ärajuhtimise teenust. Lõpetati vallavolikogu kultuurikomisjoni esimehe Andres Rõika volitused ja kinnitati salajase hääletamise tulemused, millega valiti volikogu kultuurikomisjoni esimeheks Urmas Suurpuu. Oktoobrikuu lõpul toi- endise perearstikeskuse seoses leidsid Oravakesed nud hoone trepil avamise Otsustati vabastada Perearst Ladva OÜ Karksi-Nuias mus Abja lasteaia renovee- ruumid ehitati ümber las- ka uue muusikaõpetaja, puhuks esitati. Aulas oli ritud ruumide ja uuenenud teaia osaks. Allkorrusele kes kitarri saatel uutesse tervituslaud, kus pakuti Kalda 6a äriruumide ja sinna kuuluva üldpinna kasutamise välisilme avamine. Lasteaia ehitati välja sõimerühma ruumidesse koos lastega Orvakese kooki ja muud eest üüri ning kommunaalteenuste tasumise kohustusest ette kogunenud uudis- ruumid, tegevustetuba, õp- elu sisse laulab. head paremat ning taustaks perioodil 13.10.2020–31.10.2025. tajatele jagasid infot nii peklass, logopeedi tuba ja Kokkuvõttes on lasteaed jooksis ekraanil video laste- Muudeti Mulgi Vallavolikogu 20. märtsi 2019. a määrust direktor kui vallavanem. garderoobid. Ümberehitus nüüd turvalisem ja lapse- aia tegemistest. Uues osas nr 87 „Alustava ettevõtja starditoetuse kord Mulgi vallas“. Tehtud on suur töö, las- läks maksma suurusjärgus kesksem koht, kus nii Mar- oli lasteaia vanade fotode Kehtestati Mulgi valla avaliku ürituse korraldamise ja teaed laienes ja korrastati pool miljonit eurot, millest di kui Kadri varbad enam näitus, kus äratundmist ja pidamise nõuded. maja väline ilme. Hoonet natuke alla viiendiku saadi ei külmeta. Lapsed ise ar- nostalgiat oli omajagu. Otsustati sõlmida Karksi-Nuia Aianduse ja Mesinduse kaunistavad nüüd rõõm- keskkonnainvesteeringu- vavad majast väga hästi, Hoolimata sellest, et ehi- Seltsiga avaliku kasutamise leping, millega selts annab ava- sakujulised lilled, maja te keskuselt. Esialgu oli sest see on värviline, seal tusprotsess puistas teele likuks kasutamiseks Karksi-Nuias Viljandi mnt 2a hoones küljel on suur lasteaia logo, plaanis välja ehitada ainult on orav ja tööinimesed te- mitmeid väljakutseid, ole- asuvad ruumid I korrusel suurusega 40 m2 ja II korrusel orava illustratsioon. Lisaks rühmaruum, ent eriolukor- gid maja selliseks, et nüüd me lõpuks targemad, rahu- suurega 50 m2 Mulgi valla meepealinna arendustegevuseks palju rõõmsamale välimu- ra tõttu välja jagatud riiklik saab tõuksiga hoovis sõita. olevamad ja särasilmsemad sele on maja nüüd ka palju toetus aitas terve tiiva kor- Sõimerühma personal on ning meie keskkond on ning Karksi-Nuia turismiinfopunkti asukohaks tähtajaga tervisesõbralikum. Hoone da teha. väga rahul ruumi avaru- kaasaegsem ja lapsesõbra- 1. november 2030. a. välisseinad on soojustatud, Seoses maja laienemise- se ja helgusega, lastel on likum. Täname kõiki kaa- senise ebausaldusväärse ga oli võimalik avada ka mängu- ja liikumisruumi. saaitajaid ja teostajaid, kes küttesüsteemi ja ummuk- lisarühm, mis võimaldas Õppeklass ja tegevustetu- nõuga, kes jõuga: personali, sis siseõhu parendamiseks ruumi- ja lasteaiakohtade ba võimaldavad õppe- ja vanemaid, vallavalitsust ja rajati kaasaegne soojasüs- puudust leevendada. Uue kasvatustegvust varieerida, ehitajaid, alltöövõtjaid. See Raamatuesitlus uue katuse all teem ja ventilatsioon, lisaks sõimerühma nimeks sai kasutada senisest efektiiv- kõik sai teoks vaid tänu paigaldati katusele päikese- ühisvalikuna hellitavalt semalt erinevaid õppe- ühistööle ja, mis seal salata, paneelid ja uuendati ma- „Mammud“ kuna kõik seni- meetodeid ja –keskkondi vahel ka tänu suutlikkusele jaesine pinnakate. Aastate sed rühmanimed on seotud ning võimaldada vaheldust näha suuremat pilti ja leida jooksul amortiseerunud Orava toidulauaga, siis ei terve päeva ühes ruumis loovaid lahendusi. ühed kriitilisemad funkt- saanud ka uus nimi Käbi- viibivatele lastele. KAIRI NIGOL sioonid on välja vahetatud. dest, Pähklitest, Kastanitest Tänutäheks õppisid lap- Abja lasteaed Peale 22. aastat on hoo- ja Tõrudest kaugele kukku- sed ära oravakese laulu ja ne taas lasteaia valduses, da. Lasteaia suurenemisega liisusalmi, mida uuene-

Mulgi Ukuvakk korraldab taas Abja Konsumis suurt jõulumüüki Juba neljandat aastat inimestele lähemale ja Ado Tuuga on koondanud raamatusse hulga materjali Vana-Karistes 1911. aastal alustanud Liplapi tütarlaste aia- ja majapidamiskoolist. korraldab Mulgi Uku- pakkuda võimalust osta Foto: Ado Tuuga vakk Abja Konsumis ehedat mulgi käsitööd Juba kevadel algasid suured ehitustööd Vana-Karis- mulgi käsitöömeistrite jõulukingiks nii väikes- te seltsimaja katusel. Vana katus on oma töö auga ära toodete suurmüüki jõu- tele kui ka suurtele. Igal teeninud, aga viimasel ajal oli rohkem kui väsinud ja ei lueelsel ajal. Käesoleva jõulumüügil on Mulgi pidanud enam kuidagi vihma. aasta jõulumüügi päe- Ukuvakk pakkunud ka Külaseltsi eelmise juhatuse liikmed Liina Paumere ja vad Abja Konsumis on õnneloosi, kus iga loos Anneli Aasna kirjutasid projekti „Külamaja uus elu uue 4.-5. detsember, 10.-11. võidab, nii ka sellel kor- katusega“ ja said toetust LEADERi programmist. Tööd detsember ja 17.-19. det- ral. Mulgi Ukuvakk käsi- teostas OÜ Denor Ehitus. sember 2020.a. Mulgi töömeistrid ootavad Teid 10. oktoobril oli pidulik katuse avamine. Selts sai tänada Ukuvakk käsitöömeistrie 4.-5. detsember, 10.-11. ehitajat tubli ja kvaliteetse töö eest. käsitöö on väga hinnas ja detsember ja 17.-19. det- Lisaks esitles külaga seotud ajaloohuviline Ado Tuuga oma uut raamatut „Liplapi“. Kohapeal olnud said või- tuntud nii Mulgimaal kui sember Abja Konsumis! maluse teost osta ja õnnelik oli see, kes esimesena jaole ka üle Eesti. Jõulumüük Abja Konsumis on hea sai, sest raamat müüdi läbi! PIRET LESKOVA REET ASMER võimalus tulla mulgi kä- MTÜ Mulgi Ukuvakk Vana-Kariste Külaselts sitöö müügiga kohalikele juhatuse liige Foto Mirell Põllumäe Mulgi valla infoleht 3 Talvele ohutult vastu Ansambel Lustipill 45 21. oktoobril oli klubi 60+ Lustipill on kõige pike- folkloorifestivalidest, ena- järjekordne tore kokkusaa- malt tegutsenud rahvamuu- musest Karksi-Nuia suur- mine, mille raames tähista- sikaansambel Karksi-Nuias. sündmustest, rääkimata sime leivapäeva. Maitsesime Oma tegevust alustas kol- esinemistest pulmades ja erinevaid leibasid ja leiva- lektiiv 1975. aastal tollase erapidudel. Nende muusika määrdeid ning omatehtud Nuia ETP ametiühinguklubi on kõlanud ka kaugemal hoidiseid. Külaliseks oli juures Vello Ainsalu juhen- kodumaast – reisid on vii- seekord Päästeameti Lõuna damisel. Esialgu kuulusid nud Ukrainasse, Tšuvaš- Päästekeskuse ennetusbü- bändi ainult mehed, kuid šiasse, Venemaale, Lätti, roo vanemspetsialist Eda hiljem lisandusid ka nais- Rootsi, Norrasse, Hollandis- Mõim. Ta näitas suurel ek- lauljad ja segaansambel. se, Mordvasse jne. Kõrgeid raanil mitmesuguseid õp- Eda Mõim päästeametist. Viimased viis aastat on Lus- kohti ja häid tulemusi on Foto: Aimur Talu pematerjale ja rääkis sellest, tipilli juhendajaks Valdur saavutatud ülevaatustel kuidas ennetada õnnetusi Ilves. ning võistumängimistel. nii kodus kui ka veekogude ääres. Igaüks sai endale Lustipilli nime sai bänd Ansambli koosseisu kuu- kaasa võtta selleteemalisi voldikuid ja brošüüre. Esitati 1983. aasta 21. märtsil. An- Lustipilli muusika on kõlanud väga erinevatel sündmustel. Foto: Anneli Veevo luvad: Valdur Ilves – laul ja palju küsimusi, millele saime ka ammendavad vastused. sambel esitab peamiselt kitarr, Jüri Vollmann – trum- Õhtu jätkus nagu alati kapelli saatel. Järgmine kokku- rahvamuusikat, rahva- ja mid, Kersti Nurk – akordion, Valgre. Pikalt kuulus nende Ansambel on osa võtnud saamine on 12. novembril. Edu ja tervist kõigile! peotantsu lugusid, kuid nei- Jaak Kunimägi – kontrabass, repertuaari ka ansambli pea kõikidest laulu- ja tant- le pole ka võõras Eesti muu- Anneli Veevo – viiul. looja Vello Ainsalu looming. supidudest, vabariiklikest KLUBI 60+ AKTIIV sikaklassika nagu Raimond rahvamuusikapäevadest, MAE RAE Süü ää mahenäksivabrik Kaarli rahvamaja 55 avab ühepäevakohviku Juhul kui Jumal lõi inime- loojavõimeid katsetada end se tõeliselt oma näo järgi, karuks, oinaks või putukaks nagu väidab Piibel, siis pole- muutes, ürgsel moel tantsu gi kahejalgsete kummalistes vihtudes ja lindudega või- tegemistes midagi imelikku. du lauldes ei ole inimestest Looduses küll juhtub, et vaatamata koolitarkuse, liiga sageli teiste suutäieks tehnika ja teaduse võidukäi- langemise ohtu kavala näi- gule sugugi kaduma läinud. temänguga vähendada Aegade hämarusse jäänud püütakse, kuid inimesi ei koopasuu esiselt platsikeselt Süü ää mahenäksi vabriku kohviku eelroog. Foto Silver Tõnisson leia juba ammu metsaliste on sedasorti tegevus täna- Sarnaselt kodukohvikute päevadele on ka Lõuna-Eesti toidusedelist ning tühja seks ajastule kohasematesse paunaga retkelt naasmise paikadesse kolinud. maitsete nädala raames avatud mitmel pool üle Lõuna- korral ei pea kütid ja kala- Nende ridade kirjutaja Eesti ühepäevarestoranid või -kohvikud. Lõuna-Eesti mehedki kõhu korisemisega ei tea suure riigitee ääres uudishimust võitu ei saa ise tähistab oma sünnipäe- maitsete nädal toimub 5.–15. november 2020, selle aasta arvestama. Siinkohal võiks siiamaani kohaliku rahva ja lähemalt piiluda otsus- va. Kui sajandi kaval katk, teema on „Metsast taldrikule“. Külaline saab maitsete nä- arvata, et rituaalsed tantsud- kultuurilise kooskäimise tavad, kuulevad tantsu- ja koroonaviirus, pererahva dala raames nautida toite erimenüüst, milles on vähemalt laulud ja enese peitmine kohana toimiva Kaarli rah- lauluharjutuste külge kuu- plaanide nurjamisega jänni ühe komponendina kasutatud eestimaist metsasaadust võõraste kujude sisse on vamaja tekkelugu, kuid luvaid hääligi. Harvad pole jääb, on kõik külalised oo- ning mis koosneb suuresti kohalikust toorainest. Nii inimeste juures juba ammu satub ruumikasse hoonesse juhtumid, kus majas päriselt datud kell 16 juubilari saali. tekkis ka Süü ää mahenäksi vabrikul mõte avada maitsete See, mis toimuma hakkab, oma aja ära elanud. Paraku sageli mitmesuguste asja- pidugi peetakse… nädala raames ühepäevakohvik Halliste rahvamajas. Süü Selle pidutujuga on nüüd jääb üksnes kohaletulnute ei, sest väidetav sarnasus kohaste tegemiste tõttu. ää mahenäksi vabrik valmistab Abja-Paluojal kuivatatud niiviisi, et 21. novembril silmi-kõrvu kosutama! Kõigevägevamaga polegi Õhtuti on hoone akendes maheköögiviljadest valmistoitu ehk mahenäkse, mis inimeste puhul ainus väline. valgus ja parklas konutavad üks juubelihõnguline trall KAARLI RAHVAMAJA sobivad nii eineks kui ka toitvaks vahepalaks. Süü ää Suur soov personaalseid raudsed ruunad. Need, kes tõepoolest tuleb, sest maja mahenäksi vabriku kohvik oli avatud 6.-7. november ja on veel avatud ka 13.-14. november Hallliste rahvamajas, Klubi tn 5. Neil päevil saab Mulgimaa südames asuvast Halliste rahvamajast nagu võluväel Süü ää Ringid tegutsevad Hallistes täistuuridel mahenäksi vabriku ühepäevakohvik. Ühepäevakohvi- Halliste rahvamajas on ku menüü koosneb kolmest roast, eelroast, pearoast ja ringide ja õpitubade te- peakoka üllatusest. Eelroaks on kuivatatud Mulgi puder gevus pärast mõningast kukeseenepasteediga, kus pakume Süü ää mahenäksi sunnitud puhkust hoo sisse „Kõhukas“ (kuivatatud Mulgi pudru ja Mulgi kapsa saanud. Valikut jätkub igas- pudrupala näks) kukeseenepasteediga. Pearoaks on aga se nädalapäeva, mõnel päe- Metsaline seeneorsotoga, kus pakume siis Süü ää mahe- val on lausa topeltkoguses näksi „Metsaline“ (kuivatatud brokkoli-hapukapsa näks) tegevusi ja külastusi ning koos seene ja odrakruubi pudruga. Peakoka üllatuseks sellega kaasnevat rõõmu. Edukalt hakkab lõpule on aga Mulklane magusas kuues, kus pakume Süü ää mahenäksi „Mulklane“ (kuivatatud punapeedi-porgandi jõudma õpituba „Riiete di- Tegevused Halliste rahvamajas. Foto: Piret Leskova sainimise väikesed nipid“. näksi) magusas kuues. Mis see menüü ja ühepäevakohvik Täname väga õpetaja Kers- tubasid algusajaga peale Halliste rahvamajas koh- Tantsurühm Sõsare oo- aga endast täpsemalt kujutab, seda tuleb juba ise vaata- ti Habakukk-Aaslod, kes kella viite, et tööl käivad tumine Ly Laanemetsaga tab uusi liikmeid. Kellel ma tulla, sest seda kohvikut ei ole mitte kunagi varem jagas hulgaliselt põnevaid inimesed saaksid samuti Lilli loodusmajast. Ta räägib on huvi, helistage Halliste olnud ja see on ainulaadne võimalus kogeda erimenüü nippe ja võtteid, kuidas va- osaleda. taimede väest ja kasutamise rahvamaja telefoninumbril alusel uudseid Süü ää mahenäkside maitseid ning saada Korraldasime käsitööhu- võimalustest. 5886 1997. Sõsare tantsu- nast riideesemest jälle uus ka uutmoodi sotsiaalse kogemuse osaliseks. Tule süü ää vilistele ka vokiga ketra- Novembri alguses on toi- rühma juhendaja on Anu ja huvitav saab. Täname ka süük ää ja kae ka mede kaunist süügipaika! kõiki osalejaid, tublid olite! mise tunni, kus Eve ja Õie mumas veel üks põnev Kangur ning proovid toi- Mulgi Ukuvakast lõnga ettevõtmine. Esimese ja muvad Halliste rahvamajas Uue ja põneva ettevõt- PIRET LESKOVA misena on tuure kogumas ketramist ette näitasid. Kel- teise nädala neljapäevaks, teisipäeviti kell 13. lel veel huvi, andke endast reedeks ja laupäevaks muu- Halliste rahvamaja tege- OÜ Ää Süük kangastelgede õpituba. Ok- Süü ää mahenäksi vabriku juhataja toobrikuus sättisime juba märku! tub rahvamaja Lõuna-Eesti vustest ja saabuvatest põ- ühed kangasteljed koos Oktoobrikuus toimus maitsete nädala raames nevatest üritustest anname huvilistega üles, novembri ka naisrahvatantsurühma Süü Ää mahenäksi vabriku ikka jooksvalt teada oma Karksi-Nuia Pensionäride Ühendus Hanna esinemise filmivõ- kohvikuks. See sündmus Facebooki lehel ning kuu- alguses aitasid järgmisi ootab EAKAID JUTUTUPPA paika seada meistrid Mul- te, mida saab peatselt ka toob Halliste rahvamajja lutustega teadetetahvlitel. gi Ukuvakast: Eve, Mare YouTube’i kanalis näha. hulgaliselt külastajaid ja Tule löö kaasa meie tege- teisipäeval, 24. novembril kell 11 Hanna osales ka IV Viljandi huvilisi üle Eesti. Tutvu vustes, oled oodatud! ja Marvi-Liina. Kavas on Karksi-Nuias, Kalda tn 6b korraldada nii kaltsuvaiba öötantsupeol. programmiga visitsouthes- 17. novembril kell 15 on tonia.com lehel. PIRET LESKOVA kui ka sõba kudumise õpi- Halliste rahvamaja juhataja 4 Mulgi valla infoleht

On kaunis tava igal aastal tun- amet, lasteaiaõpetaja, mida Vir- praegu õpitakse jõulunäidendit. nustada neid kaaskodanikke, kes ve pidas 41 aastat. Virve on Teisipäeviti on tantsuproov. Kad- on midagi head oma koduvalla õpetanud sadu lapsi, kuid kõige ri rühm on esinenud küll oma jaoks teinud, kes tasu küsima- südamelähedasem on ikka esime- maja, aga ka vabariiklikel pidu- ta, aega arvestamata, omakasu ne rühm. See on nagu esimene del. Neljapäeviti on Mokalaat. püüdmata on ikka valmis tulema, laps, kellega koos otsid iseennast, See väike ühendus on võtnud tegema, aitama. oma tööstiili, kombid võimalusi, eesmärgiks väärtustada oma Kes on Virve? Töökas, abival- katsetad erinevaid meetodeid. kodukoha keelt, kombeid, töid. mis, heatahtlik, suure südame- Praeguseks on need esimese Virve on väga hea mulgi keele os- ga... Loetelu võiks jätkudagi. rühma lapsed juba viiekümne- kaja. Oleme verivorste voolinud, Me kõik oleme oma kodu nägu. sed ja vanemadki, aga meeles heina niitnud, suvelaagri lastele Tõekspidamised ja väärtushin- on ikka kõik valud ja vaevad, et mulgi toitu pakkunud, oma töid nangud kujunevad just lapse- neist inimesed vormida. Just looja ettevõtmisi plaadistanud, et ka põlves. Virve mäletamist mööda vuse arendamine on inimeseks meie lapselapsed teaksid, kuidas oli ema range, kuid õiglane. Just sirgumisel esmatähtis. Erinevad vanasti elati ja oldi. Koos oleme kodust on saanud alguse töökus situatsioonid, erinevad rollid aita- koostanud mulgikeelseid tekste ja teadmine, et kui teed, siis on vad väikesel inimesel tunnetada, ja neid ette kandnud nii Mulgi vaja hästi teha. Endale võetud mis on hea, mis ei sobi. Virve Oma Ülikoolin kui ka mujal kohustustesse tuleb suhtuda on ise kirjutanud nii luuletusi, maakonnas. vastutustundlikult. Ega emal jutukesi kui näidendeid. Neid Virve jõuab palju ega nurise kerge olnud kolme last üksinda koos lastega lugenud, arutlenud, kunagi väikese pensioni või aja- Elamise kunst on tegelikult nii kasvatada. Teadagi, palgad olid mänginud. Loovus on just täna- nappuse üle. Kui küsida, mis teeb lihtne – tunda rõõmu väikestest väikesed ja kõigist asjust oli puu- päeva pedagoogikas üks võtme- muret ja mis rõõmustab, siis jääb asjadest. Väikesed asjad: värvi- dus: riietest ja toidust, sest poes küsimusi. Olla ettevõtlik, tulla ta mõttesse, sest polegi sellele line vahtraleht jalge ees, sügis- vahtisid vastu pooltühjad letid. toime erinevates situatsioonides, kunagi mõelnud. Küllap kurvas- värvides metsasalud, kiisu hell Seepärast tuli lastele selgeks teha tunnetada meeskonnatööd, olla tab inimeste virisemine, väiklus, paitus vastu sääri, härmalõnga- nii mõnigi elutõde: ole töökas, aldis kõigele uuele. tühja jutu puhumine, kadedus... des kodukased, kimp meelespäid aus ja pea haridusest lugu. Tuli Virve tööd on märgatud. 2011. Aga rõõmu teevad lapselapsed. lapse higises peos, vaikus.... jagada end kodu ja töö vahel. aastal valiti ta Karksi valla aasta Huvitav on ka jälgida, mis oma Eestlane on väga enesekesk- Ometi ei kurda me oma lapsepõl- õpetajaks. Tal on terve riiulitäis kasvandikest on saanud. Südame ne. Talle on omane näha kõiges ve raskuste üle. Laps on laps igal tänu- ja aukirju tulemusliku töö, teeb soojaks, kui tullakse oma lap- pigem halba kui head. Ka kõige ajal, olgu riigikord mis tahes. Poo- aga ka näiteks võistutantsimise si näitama või räägitakse nende ilusama asja juures kipub ta ütle- di ja kodu oleme kõik mänginud. või laulmise eest. Virve ongi väga toredatest ettevõtmistest. Virve ma: „Ei oska nagu midagi halba Aga juba lapsena meeldis kõige tegus. Tema nädal algab esmas- ise ütleb, et alati saab paremini, öelda!“ Seepärast on tänamine rohkem koolimäng, kus Virve oli päeval kepikõnniga, siis laulmise- aga igas päevas, igas teos tuleb ja tunnete välja näitamine meie tingimata õpetaja. Ja sellest saigi ga Hõbeniidis, tervisevõimlemise näha head. Väikestest asjadest jaoks üsna raske. Kuid vanasõ- elukutse. ja näiteringi tööga. Näitlemine tuleb rõõmu tunda. nagi ütleb: „Kes ei täna pisku Esmalt tuli lõpetada Nuia kesk- on tema üks armastatuim hobi. VIIU LEPIK eest, see ei täna palju eest!“ Täna kool, edasi Tallinna Pedagoogiline Esimene roll oli algklasside päe- ütleme aitäh Virvele. Kool. Nii vormuski eluaegne vilt, kus ta mängis Pöial-Liisit, Mulgi valla infoleht 5

raamatukogunduse ja info- kaasas tänapäeva tehnoloogi- teiste valdkondade ja elualade. teaduse kõrghariduse Viljandi liste võimalustega, sest raama- Klubiga on ette võetud välja- Kultuurikolledžis. Lisaks on ta tukogundus ei tähenda enam sõite, kohtutud kirjanikega ning iga-aastaselt osalenud erialas- ammu ainult kirjandusteoseid läbi viidud tegelustubasid ja tel ning kultuurivaldkonna ja kultuuripärandit, vaid info- üritusi. Kõik tema töös on põh- koolitustel ja seminaridel. 2006. otsingut ja -teenindust laiemalt. jalikult läbi mõeldud ja avatud aastal omistati Marele raamatu- Mare panus on iseäranis suur uutele võimalustele. koguhoidja kutsekvalifikatsioo- raamatukogu uute kaasaegsete Mare on olnud 2011. aasta no- ni IV aste. ruumide ja lugemiskeskkonna vembrist vallalehe Karksi Sõna Mare alustas oma karjääri kujundamisel. Siin valitseb soe toimetaja ning omavalitsuste Karksi-Nuia raamatukogus ja sõbralik õhkkond, lugejad ühinemise järgselt üks Mulgi vanemraamatukoguhoidjana, hindavad kõrgelt meeldivat Sõna toimetajatest. Valla eluga direktorina töötab ta 1992. aas- ja vastutulelikku teenindust. kursis olemine ning kirjasaatja- tast. Mare on moodustanud Raamatukogu fonde ja info- te särtsakad lood on pakkunud kompetentse ja toimiva mees- tehnoloogiaalaseid võimalusi talle palju inspiratsiooni ja ene- konna, kes lugejaid parimal on järjekindlalt kaasajastatud. searengu võimalusi. moel teenindavad. Loomult on Mare on regulaarselt korralda- 2009. aastal tunnustati Maret ta sõbralik, abivalmis ja töökas, nud kirjanduse ja kirjanduslike lahke meele ja südamega tehtud juhina ettevõtlik ja sihikindel tähtpäevade näitusi ning kohtu- töö eest aasta maaraamatuko- ning alati vastutulelik oma misi raamatuloojatega. guhoidja nimetusega. 2015. Mare on sündinud Karksi- teadmisi ja oskusi jagama. Mare Eriti tähtsad on talle väikesed aastal pälvis ta Karksi valla Nuias ning siin on möödunud ütleb, et raamatud ja kultuur lugejad. 2018. aastal kutsus raa- teenetemärgi. tema lapsepõlv, kooliaastad ja on tema elu kutsumus. Ta on matukogu ellu lastele ja noor- Mare on hoolitsev ema kahele olulised teetähised südame- kiindunud ametisse, mis pakub tele suunatud raamatuklubi tütrele ja nooruslik vanaema lähedases ametis. Ta on õppi- palju kohtumisi huvitavate „Rääkivad read“, et edendada neljale lapselapsele. nud raamatukoguhoidja erialal inimestega, arendab silmaringi kooliealiste lugemishuvi ning Viljandi Kultuurharidustöö ja paneb pingutama, et käia läheneda kirjandusele ka läbi PIRET KASK, MILVI BIRK Koolis ning hiljem omandanud

Oli aasta 1962, kui Nuia kesk- aga naiskoori varemalt ei eksis- 1972. aastast alates juhatab nais- 1990. aastast kannab koor Maimu kooli suunati tööle äsja Tallinna teerinud. Esimeseks dirigendiks koori Ivi-Heljo Harju. Koor käis nime, mis võetud A. Kitzbergi Riikliku Konservatooriumi koo- oli Luule Veevo, kes töötas koha- esimest korda Tallinnas üldlaulu- samanimelise jutustuse järgi. rijuhtimise eriala lõpetanud Ivi- likus lasteaias muusikakasvataja- peol 1975. aastal. Sellest ajast ole- Taasiseseisvumine tõi kaasa uue Heljo Toomjõe (Harju). Kui tähtis na. Luule oli ka osav sõnaseadja. me osalenud kõikidel üldlaulupi- aja, uue mõtlemise. Asutused, sündmus see Nuiale ja ümbrus- Humoorikad vahepalad pidudel dudel. Suur lauluväljak on nagu mis sõltusid Nõukogude Liidust, konna rahvale oli, saame aru olid tavaliselt tema kirjutatud, ka koduõu, teame seal igat kohta, jäid majanduslikult hätta. Töö- täna, pool sajandit hiljem. Nuias mitmed lastelaulud tema loodud. igat vahepealset muutustki. kollektiivid lagunesid. Ka EPT ei olnud ju aastakümneid inimest, Tõnis Riis oli mees, tänu kellele Laulukooris käimine ei tähen- klubil polnud raha ringijuhtidele kes oleks laulukoore juhendanud Karksi-Nuia linn on nii kultuurne da ainult proove, kogu seltsielu töö eest maksta ja klubi lõpetas ning üldse muusikaelu vedanud. tegevuse. Rahvamajad olid alles, Ivi võttis juhatada Nuia kultuu- nii said tantsijad ja lauljad edasi rimaja segakoori, millega osales tegutseda. See oli keeruline aeg, 1965. aastal esimest korda üld- lauljaid jäi alles käputäis. Endisest laulupeol. Kuigi laulupeod olidki 60-liikmelisest koorist käis koos senini toimunud nulli või viiega 12–15 inimest. Dirigent on koori lõppenud aastal, et tähistada meie hing, aga tal on vaja abilisi koori- „vabatahtlikku” astumist suurde elu juhendamisel. Aastaid töötas vennasrahvaste perre, Nõuko- koorivanemana Helve Mägi, koha- gude Liitu, toimus tänu Gustav liku lasteaia juhataja. Aino Rikken, Ernesaksa targale poliitikale juu- väga musikaalne, ilusa häälega belipidu ikkagi 1969. aastal. alt, oli Ivil peale Helvet abiks, siis 1968. a möödus meile väga sai koorivanemaks Kersti Nurk ja töiselt, sest õmblesime ise Hal- praegu Tiia Rehemaa. liste rahvarõivad, sest iga maa- Üritusi, kus oleme 50 aasta jook- kond tahtis just oma rahvarõivast sul esinenud, ei jõua üles lugeda, kanda. Abiks muidugi raama- mõned siiski: osavõtt laulupäeva- tud ja käsitööd oskavad naised. dest üle Eesti, sõpruskontserdid Repertuaaris olid vennasrahvaste teiste taidluskooridega, osavõtt laulud, mõned ka venekeelsed. üleriigilistest konkurssidest, esine- Erilist laulurõõmu pakkus Veljo ja muusikat täis, nagu ta prae- kuulub selle juurde. Huvitavad mine Raadiofestivalil, maataidlus- Tormise viisistatud kantaat „Laulu gu on. Muusikakooli saamine olid iga-aastased sõpruskooride ülevaatustel jne. algus“ Hando Runneli sõnadele, Nuia, kooride asutamine, agar laululaagrid. Sõpruskoore oli Viimane suur pidu – 150 aastat mis just sellele peole kirjutatud. tegevus EPT klubis, kollektiivide 10: Viljandist, Pärnust, Tõrvast, esimesest üldlaulupeost – oli See on nii võimas, et veel nüüdki igakülgne toetamine, sh kooride Kilingi-Nõmmest, nii mees- kui möödunud aastal. Sellel käimise kõmiseb kõrvus. imeilusad lipud – neid asju, milles naiskoorid. Need olid humoori- kirjeldus nõuab omaette lugulau- Aasta 1970 oli Nuia alevi elus Tõnis Riis abiks oli, on palju. Ise kad kokkusaamised, kus lauldi, lu, kuna sündmus oli nii hingemi- märkimisväärne, asutati EPT laulis Tõnis meeskooris Venda, aga võisteldi ka spordis, laagri- nevalt-kriipivalt liigutav ... klubi. Segakoori asemel moodus- mis lõpetas oma tegevuse 2009. kujunduses, peeti lugu heast tati nais- ja meeskoor. Meeskoor aastal, sest „mehed said otsa“. naljast. Iga laager lõppes mini- EVA MÄGI, tegutses küll juba 1965. aastast, laulupeoga kohalikus asulas. üks lauljatest Fotod: Jaan Pääsuke 6 Mulgi valla infoleht

LUGU INIMESEST Kaitseliitlane Jüri Rahe Selle kalendrisuve viimas- pandi kompsud maha Läti- prügikastis leidub lahedalt te päevade sisse jäi külas- maal Ainažis. Alles 1961. aas- ruumi nii suurtele kui väikes- käik kunagi minu kodusel taks lõdvenes võimu haare tele impeeriumitele-ideoloo- tänaval sageli kohatud poisi, sel määral, et väljasaadetute giatele koos nende „jumalike tegusa kaitseliitlase Jüri Rahe tütar, Jüri ema, riskis vaikselt loojatega“. Üle inimpõlvede juurde. Hilisem töömehetee Abjas elama asuda. Kooliteed kestnud katsetuse luhtumine ja tegemised Kaitseliidus alustas poiss Abja keskkoolis, mõjutas kogu ühiskonda. on piirdunud üksnes meie kuid 8-klassilise hariduse Ajaloo prügiks osutunud põgusate kokkupuudetega. omandas ta Kosksilla koolis, ideoloogia liiga kaua kest- Möödanikku kiirustanud sest vahepeal sai elukohaks nud võltssärast pimestatud aastad nõuavad tagasivaata- Saksaküla, mis asub Rim- haridus polnud kaua jaga- mist mõistmaks ühe inimese mu lähedal. Koolitee jätkus nud teadmisi uutes oludes tegemiste tagamaid ja tehtud Õisu Toiduainetetööstuse toimetamiseks. Ununenud valikuid. Tehnikumis ning esimeseks tõdede taasavastamise ja Taastatud Eesti Vabariigi töökohaks pidi suunamise teadmatuse koostoimel sün- esimestel aastatel Kaitseliitu alusel saama Rakvere piiri- dinud otsused andsid tule- astunud ning organisatsioo- tusetehas. Noore mehe peas musi, mis elu kohati üpris ni ridadesse tegusatena aas- liikusid isegi uljad mõtted karmiks ja kasinaks muutsid. takümneteks püsima jäänud kõrgema hariduse oman- Teadmisega, et Eestimaal on inimeste vahel tundub olevat damisest, kuid Nõukogude elu korraldamisega iseseisva üheks siduvaks lõimeks kok- Liidu algatatud sõjakas „ra- Seltskond Volvoga: Vello Akel, Eero Akel, Toomas Rebo, Janno Häggblom, Arno Kallas, Jüri Rahe, riigina juba korra edukalt kupuude nõukogude võimu humissioon“ Afganistanis Valdur Kilk. Fotod:Erakogu toime tuldud ning usuga repressioonidega. Küllap nõudis hoopis teisest vallast olukord neil aastatel „suure selle võimalikkusse lähimas istutas ka Jüri Rahe hinge tegemisi. Unustusse pidid rahusõduri“ jaoks ärev, sest tulevikus, elas rahvas üle Kaitseliiduga ühinemiseni vajuma piirituse tegemine Solidaarsuse nimeline ame- iseolemise taastamise valud. viinud seemne asjaolu, et sta- Virumaal ning suvine ek- tiühing tugevnes üha, keel- Jüri Rahe ei siirdunud pal- linlikud manöövrid inimsaa- samipalavik Tallinnas. Kui dudes seejuures toetamast jude eeskujul laia ilma õnne- tustega olid tema omakaitse- koolilõpu pidustuste järel nõukogulikku nägemust otsingutele. Kui Kaitseliidu lasest vanaisa Peetri, Pärnu sõjakomissariga kohtumine töörahva paradiisist. ülem Johannes Kert Karksit staabikirjutaja, koos perega läbi sai, pidi mees jälle ida 1981. aasta kevadel sai tee- 1994. aasta sügisel külastas, 1949ndal maalilise loodusega poole reisima. Uus, komis- nistus läbi. Toiduainete teh- oli temagi kuulajate hulgas. Krasnojarski kraisse toime- sari valitud kool asus hoopis noloogist ja sõjaväeinsenerist Kaitseliit polnud mehele se- tanud. Siber võib ju ilus olla, Volgogradis ning pakkus tuuker Jüri Rahe riputas nigi tundmatu suurus, kuid kuid... vajalikke teadmisi sõjaväe- soldativormi kapinurka ning organisatsiooniga liitumise Jüri sündis Siberis 14. juu- insenerist seersandile. Jüri leidis rahumeelse tegevuse otsus sai sellest sündmusest nil 1959. Selleks ajaks oli Rahe õppis Volga kallastel Karksi kolhoosi õllevabrikus. selget tuge. Raivo Hõim, rahvavaenlaste otsingute ja tuukritöid, mis vajalikud Ametiks sai lukksepa oma. Anatoli Hupponen, Vello nuhtlemise suurem tuhin erinevate veetõkete ületa- Veel korra üritas noormees Joasoo, Boris Takk, Ants Ka- vaibunud, kuid repressioo- miseks kasutatavate sõjaliste EPA tudengite nimekirja lam, Kalev Tahker, Aadu nid üle elanute tagasitee rajatiste paigaldamiseks. pääsemist, aga jäi siiski välja. Lõhmus, Toomas Turi, Valdur kodutaludesse polnud kau- Teenistus jätkus õnneks mit- Küllap mängisid oma osa Jüri Rahe piirivalve ja Kaitseliidu ühisõppusel 2002. a mais. Kilk ja mitmed teised olid geltki sile. 1956. aastal sun- te Afganistani mägijõgedel järgnevas, 17 aastat kestnud sariaat ka. Kordusõppuste Paraku pole siin maail- Jürile esimesteks kaaslasteks dasumiselt vabanenud vana- „vaimudega“ madistades, lukksepa-karjääris pere va- tulemusena sai mehest suure mas ühtegi arenguteed, mis organisatsioonis. Tarkades vanemad, Peeter ja Ida Rahe vaid oluliselt rahulikumas jadused ja Karksi kolhoosi liidu lagunemise ajaks inse- sirgelt kellegi maapealse paberites on kirjas, et vande ei saanud luba Abjas oma piirkonnas – Lvovi oblastis, suhteliselt hea elujärg. Aeg- nerivägede nooremleitnant poolt ette kirjutatud sihti- andmiseni jõudis Jüri Rahe elu sisseseadmiseks. Esialgu Poola piiril. Ka Poolas oli ajalt tülitas Jürit ikka komis- reservis. deni viiks. Ajaloo kõhukas 19. veebruaril 1996. Peeter Schihalejev 85 Polli Aiandusuuringute Peetri sõjaväeteenistus naid. Näiteks teraviljakülvi- Keskuse traktorist Peeter langes huvitavale ajale, kus kust tegi ta vaheltharitavate Schihalejev sai 15. oktoobril eestikeelsed rahvusväeosad kultuuride külviku, mille 85-aastaseks. Tema ainuke reformiti ümber venekeel- abil sai külvata peenetera- töökoht on olnud Pollis tea- seks Balti Sõjaväe Ringkon- lisi heinaseemneid, aga ka dusekeskuse avamisest saati naks. Nii sattus ta sõjaväe kapsast ja kaalikat. Samuti 1946. aastast. ajal traktoristina tööle Ka- kohandas Peeter vahelthari- sahstani steppi, kus silma- mise masina. Hiljem abistas Peeter sündis Karksi vallas piirini ulatusid viljapõllud. ta ka naabermajandeid nen- Sudiste külas Tauli talus. Isa Töötati paljurahvuselistes de kultuuride kasvatamisel. Joosep oli seal talutööde kor- brigaadides, kus kolleegiks Erksa masinahuvilisena raldajaks, kes palkas suilisi olid ungarlasest kombainer astus Peeter Schihalejev ja teenijarahvast. Setumaa ja ainuke vene keele valdaja, 1969. aastal töö kõrvalt neiust Vassilissa Kusnetsist Kiievi üliõpilane. Hakkama kaugõppes õppima Tihe- sai Joosepi abikaasa ja Peetri saadi, sest kõik tundsid metsa Sovhoostehnikumi. ema. Ema läks appi metsa- masinate keelt: skeeme ja Sel ajal sõitis ta kooli juba veole, külmetas ja suri, kui numbreid. Jawaga. Loomakasvatuse Peeter oli kolme ja poole Peale sõjaväge töötas Pee- kursusetööna valmis tal aastane ja õde Valli kuue- ter Pollis erinevate traktorite Pollis mõisa ajal ehitatud kuune. Hiljem isa abiellus ja kombainidega. Sageli olid veiselauda sõnnikukoristuse uuesti Kuut Annaga, kes oli Peeter Schihalejev ja traktor on lahutamatud. Foto: Heidi Kõss tema hoole all kolm erinevat süsteemi mehhaniseeri- õppinud virtiniks Polli põl- Peeter koos eakaaslastega 12-aastasena tööle rehepek- sed – hobutööjõult mindi traktorimarki. Maaviljeluse mine. Lõputööks oli Polli lutöökoolis. Peeter oli isaga leidis rakendust jõukohastel sumasina masinisti abilise- üle traktoritele ning peale Instituudi ajal olid Polli üles- katsebaasi töökoja kaasajas- kaasas kõikidel talutöödel. abitöödel. Esimeseks tööks na. See töö oli noormehele 7-klassilise kooli lõpeta- anneteks aianduse kõrval ka tamine, kus masin alustab Sõja lõpu eel isa mobilisee- oli tal kuivati seinte lupja- väga südamelähedane. Talle mist suunas Polli AMUI neli põllukultuuride seemnekas- pesust ja õlitamisest ja ringi riti ja ta teenis pool aastat mine ja kuuri värvimine. usaldati masina liikuvate noormeest Helme kutsekoo- vatus ja tõukarjakasvatus. läbides on saanud kogu va- Paldiskis tööpataljonis. Sõja Kodulähedases puukoolis sõlmede õlitamine ning li traktoristi kursustele. 30 Sellesse aega mahub palju jaliku tehnohoole. Peetrile lõppedes kolis perekond töötas poiss kõplajana, hil- selgeks sai ka rehepeksuma- km kaugusele kooli sõideti ratsionaliseerimise ettepa- meeldisid kaitsmise juures Polli, kus isa sai tööle Pol- jem silmastaja ja seemne- sina reguleerimine. jalgratastega. Värskete trak- nekuid ja nende ellu viimist. arvukad küsimused ko- li Aianduse ja Mesinduse põldudel ohakatorkijana. Põllumajanduses toimu- toristipaberitega Peeter sai Peeter suutis kohandada ja misjoni liikmetelt. Muidugi Uurimise Instituuti (AMUI). Isa ettepanekul võeti Peeter sid murrangulised muutu- Pollis uue linttraktori KT-35. täiustada tolleaegseid masi- lõpetas ta cum laude. Mulgi valla infoleht 7 Kitzbergi kool küündis hariduslikust

Alustas mees oma teenistust sid kõhus valitseva soojuse illusioonist taevatähtedeni tavalise jalaväelasena. Tihti hooleks. tuli käia erinevatel õppustel Tänaste noorte kaitseliit- Tänavu kolmandat kor- õpetaja Grete Sepa sõnul ja suuremaid avalikke üri- laste jaoks peab elukogenud da toimunud Mulgimaa teaduspäeval kaasa lüües tusi turvavates patrullides. mees oluliseks teadmiste tehnoloogia õppekeskuse siiski mõnevõrra innuka- Sajandivahetusel asus Jüri kogumist ja oma kodumaa teaduspäeval võis paljude mad kui ainetunnis, sest vii- täitma Karksi-Nuia rühma- ajaloo head tundmist. See põnevate tegevuste seas mane muutub paratamatult ülema kohuseid, seda ajani, aitab mõista protsesse ja mõ- vaadelda tähti, panna tegut- kergemini rutiinseks. „Siiski mil väikeste rühmade aeg testada oma tegemisi Kaitse- sema roboteid, uurida sea leidus suure grupi peale lõppenuks kuulutati. Kõige liidus. Kodumaa-armastuse- südant ja proovida mõis- ikka paar õpilast, kelle huvi ei suuda köita ükski pakutav tihedamalt on mehe nimi ta mõistetavalt vabatahtlike tatada, kuidas sünnivad tegevus,“ möönis ta „Sa- ja kuju seotud kaitseliitlas- riigikaitsjate hulgas kuidagi illusionisti trikid. mas valmistasid head meelt te kaasamisega abipolitsei läbi ei löö! need, kes olid entusiastlikud tegevusse. Kui esimesed Jüri Rahe tegemised Kait- Kui eelnevatel aastatel on August Kitzbergi nimelises ja hakkamas vaatamata sel- kaitseliidu vormi kandvad seliidus ja abipolitseinikuna lele, et nad olid juba varem abipolitseinikud 1997. aastal on leidnud tunnustust. Esi- gümnaasiumis (AKG) peetud teaduspäevadel osale- sarnase kogemuse saanud.“ teenistust alustasid, kuulus meste Viljandimaa politsei Õpetaja Grete Sepp viis läbi nende hulka ka Jüri. Tema abistajate hulgas peeti tema nud kõik valla koolid, siis tänavu hõlmas kevadel ära laavalambi meisterdamise tegevus vabatahtliku korra- tegemisi abipolitsei teenete- töötuba. Suuremale hulgale kaitsjana kestis 15 aastat. Jüri medali vääriliseks. Kaitseliit jäänud sündmus oktoobris- se edasi lükkunult üksnes õpilastest tuli üllatusena, on täiendanud oma teadmisi on mehe mundrile kinni- Teadusteater andis sündmusele avapaugu. Foto: Meila Israel et nii käepäraste vahen- mitmetel erialadel ning kuu- tanud Kaitseliidu Valgeristi Karksi-Nuia lasteaia ja kooli Õpetaja sõnul sai nii talle Sassis pead ja ditega nagu söögisooda, lub täna kaprali auastmes ak- III klassi, Kaitseliidu teene- peret. Taas rahastas ettevõt- kui õpilastele selgeks, kui pikad kaelad äädikas ja õli, annab nõn- tiivse kaitseliitlasena Karksi temedali III ja II klassi ning mist sihtasutus Archimedes raske on kirurgi töö: „Suuri „Mulle meeldivad sellised da pilkupüüdvat tulemust malevkonna Lilli rühma. Sakala maleva hõbekotka Teeme Pluss programm. Üks teaduspäeva eestve- veresooni on kerge märgata, asjad, kus aetakse inimeste saavutada. „Enamusele oli Kaaslaste jaoks on Jüri rinnamärgi ketiga. Neile aga klappide täpne eristami- pead sassi,“ kirjeldas illu- keemiline reaktsioon ikka Rahe näol olnud tegemist lisanduvad 13 Kaitseliidu dajaid, AKG bioloogia- ja keemiaõpetaja Mariliis Sang ne enam nii lihtne ei olegi. sionisti esinemiselt saadud avastamisrõõmus wow- alati usaldusväärse, kohuse- ülema ja malevapealiku tä- Kujutlege, et sellist peent elamust 6. klassi õpilane efekt! Mitmed lubasid sama tundliku ja sõbraliku kam- nukirja või tänuavaldust nentis, et ehkki eelmisel õppeaastal sündmuse kor- lõikust peab sooritama elus, Kauri Jegi. Huvijuht Alice kodus uuesti teha,“ sõnas raadiga. Sellel mehel puudub käskkirjas. tuksuva organiga.“ Viriti eestvõttel külla kut- õpetaja. komme küünarnukkide ja Kapral Rahe seisab en- raldustoimkonnaga peetud pikad töökoosolekud päris Üheksanda klassi õpila- sutud illusionist Richard valju kisa abil endale päikese diselt vormikandjate rivis. ne Helena Maling kuulus Samarüütel osutus prog- Õuesõpe täppitähtedega alla platsi tekitada. Abipolit- Ka pisike panus Eesti ise- liiva ei jooksnud, jätkus sebimist sügisessegi oma- nende hulka, kes lahkasid rammi üheks naelaks. Pealt- öösorri või üraski otsinguil seinikuna korra järele val- seisvuse kaitsmisesse aitab Mitmekesine teaduspäev jagu. Veel viimasel õhtul sea südant juba enne tea- vaatajate välja venitatud vates kasutas mees tõhusalt vältida ajaloo tragöödiate kaelad andsid tunnistust ei jäänud üksnes nelja sei- tuli programmi muudatusi duspäeva, et valmistada see oma veenmisoskust võimu, kordumist. Oma tegemiste pinevusest, millega poisid na vahele. Õues peetud teha – ootamatu terviseriski ette järgmistele rühmadele erivahendite ja toore jõu ümbervaatamisse ajamasina ja tüdrukud üritasid tabada fotojahi käigus tuli õpilastel maandamise tõttu loobuti uurimiseks. „Lahkamine asemel. Mäletan ühte seika võimalusi kasutades suhtub triki taga peituvat saladust. loodusest leida ja üles pil- 6.–7. klassi põgenemistoa oli väga huvitav kogemus, ammuselt võidupüha paraa- Jüri Rahe mõtlikult. Küllap Nagu ikka, läks siingi eten- distada iga tähestiku tähega korraldamisest. kuna erines palju etteku- dilt Viljandis, kus hommikul tahaks ta teada, kas masin ka jutusest, mis tekib tunnis duse õnnestumiseks vaja algava nimetusega objekte. tekkis kuuma vee järjekord, riigikorra valimise võimalusi Seasüda õpetaja üksnes teooriat kuulates,“ kaht poolt – esinejat ja pub- Karksi kaunis kandis sir- mille pikkuse nägemine meie omab. Kuuldavale toob mees sügavkülmikust selgitas ta. Helena närv likut. „Oli hästi näha, kui- gunud lastele kohaselt ei muu tegevuse eelse koh- siiski vaid ühe mõttekillu: „Panin mõtte kiiresti töö- pidas skalpelliga kudedes das pealtvaatajate hulgast jäädud hätta isegi Ü-tähega, vijoomise lootused selleks „Ehk pidanuks jõulisemalt le, et mida selle asemel pak- toimetamisele hästi vastu. illusionisti abiliseks valitud sest ülase tunneb loodus- korraks kustutas. Ainsana kõrgkooli uksele pressima.“ kuda,“ lausus Mariliis Sang. Õpetaja Sang ise oleks inimese kaasaelamisvõimest lähedane inimene ära ka suutis olukorra oma kasuks Tema juhendamisel uurisid õpilase rollis olles külasta- sõltus triki õnnestumine,“ sügisel, ilma iseloomuliku lahendada Jüri: lusikaga ENN PINSEL, õpilased sea südame ehitust. nud suurima huviga hoo- lausus huvijuht. valge õieta. Mullune aas- kotikesest kohvi, kruusist Karksi malevkonna Küsimusele, kust vajalik or- piski psühhobussi. „Plane- Sarnane vastastikune ta lind öösorr tukkus aga lonks vett ja muud protses- teavituspealik gan küll kohe välja tõmmati, taarium on muidugi ka väga andmise ja vastuvõtmise tõenäoliselt oma päevaund vastas õpetaja naerdes, et vahva, aga see on olnud põhimõte kehtib ka haridu- juba kuskil lõunapoolsemal isiklikust sügavkülmikust. meil ka varem programmis,“ ses. Kuigi koolitunnidki hõl- laiuskraadil. „Neid võib toidupoest paa- selgitas ta. mavad tänapäeval väga eri- AUGUST KITZBERGI rikaupa pakendatult osta.“ nevaid tegevusi, olid lapsed NIMELINE GÜMNAASIUM

Peeter on osalenud palju- Nii pikka töömehe elu del künnivõistlustel. Viljan- on soodustanud Peetri tore Hõimurahvaste sündmuste sügis-talv 2020 Mulgimaal di Näidissovhoosis sai ta II pere. Abikaasa Idaga on Üle Mulgimaa on toi- ja teadvustamisele ning koha, auhinnaks oli nahk- koos oldud 60 aastat. Ida mumas sellel sügis-talvel, ühtlasi ka eestluse hoid- kohver, mis tänini kasuta- on olnud eluaegne Longi oktoobrist kuni detsemb- misele. mist leiab. Traktoristidest algkooli õpetaja ja Polli rini, tegevused mis on Tutvu kava ja sündmus- kolleegid on omistanud lasteaia kasvataja. Neil koondatud ühtse pealkir- tega: https://mulgivald.ee/ Peetrile künniprofessori on kolm last: Tiina, Arvi ja alla: „Hõimurahvaste soome-ugri-kultuuripea- tiitli. On tõsi, et künniadra ja Rein. Tiina tütar Hanna sündmuste sügis-talv 2020 linn-2021 reguleerimine on vägagi töötas Austraalias hoopis Mulgimaal“. Hõimurahvaste sünd- peen töö, sest künni kva- suuremate ja võimsamate Eesti kultuur on süm- muste sügis-talv 2020 kava liteet sõltub sellest ja veel traktoritega kui vanaisa, bioos euroopa ja soome- on pidevalt ja jooksvalt paljudest teguritest. seal oli tegemist arvuti abil ugri kultuuriga ning seega täienev. Kutsume teid kõiki, Vana-Võidu Sovhoos- juhtimisega. Arvi läks isa on oluline, nii eesti kui ka armsad mulgimaalased, tehnikumis oli Peeter Schi- jälgedes ja on lõpetanud mulgi kultuuri jätkusuut- üles korraldama oma kan- halejev paar aastakümmet EPA mehhaniseerimise tea- likkuse seisukohast, jagada Selle aasta hõimupäevade ainukesed väliskülalised Ungari dis ja oma ühingutega või kombainerite ja traktoris- duskonna. teadmisi hõimurahvastest. ansambel PásztorHóra Abja kultuurimajas. Foto: Lauri Sepp oma meeskonnaga hõimu- tide õpetajaks, suvisel ajal Kõik lapsed ja lapselap- Soome-ugri keeli rääkivad mitmekesistab meie enda hõimurahvaid tutvustavad rahvaste keele ja kultuuri- praktikajuhendajaks ka sed on isa ja vanaisa kõrval rahvad on väljasuremis- kultuuri ning aitab ühtlasi sündmused ja kohtumised. ga seonduvaid sündmusi EPA üliõpilastele. Lisaks ära õppinud traktori ja ohus, sest teatud hulk soo- kaasa ka soome-ugri raha- Eesmärk on pakkuda Mul- ning antke sellest teada ka kuulus ta ohutustehnika ja kombaini juhtimise. „Pu- me-ugri keelte kõnelejatest vaste keele- ja kultuuripä- gimaa ja ka Viljandimaa meile: soomeugri@mulgi- töökaitse Viljandi rajooni ruvanakestena“ on Idal ja on nõukogude korra ajal randi säilitamisele. Oktoob- elanikele võimalust osaleda maa.ee. komisjoni. Masinapargi Peetril kaks lapselapselast, järk-järgult loobunud oma rikuu kolmandal laupäeval rohkem hõimurahvaste Liidame teie ettevõtmi- ülevaatusel kontrolliti Peet- kahe- ja neljaaastased poi- emakeelest ning läinud tähistatakse hõimupäeva keele ja kultuuri tundma sed ja sündmused ka hõi- ri masinaid alati esimesena. sid. Huvitav fakt on, et üle vene keelele. Seetõttu riikliku tähtpäevana. Sellest õppimises ning rohkem ka murahvaste sündmuste Peeter Schihalejev on Eestis on ainult kaksteist on eriti tähtis korraldada lähtuvalt sai, hõimurahvas- eestlaste pärinevuse kohta sügis-talv 2020 Mulgimaal pärjatud kahe ordeni ja me- Schihalejevi-nimelist ini- avalikke, hõimurahvastega te sündmuste sügis-talv uut infot teada saada. Nen- kavasse. daliga, loendamatute au- ja mest. seotud üritusi ning anda ka 2020 Mulgimaal, alguse de erinevate tegevuste ja SOOME-UGRI KULTUURI- tänukirjadega. Tema tööd Kolleegide nimel just oktoobrikuust ning esituste kaudu osutatakse meie poolt panus hõimu- PEALINN 2021 on hinnatud sotsialistliku tänaseks on juba toimu- tähelepanu soome-ugri TOIVO UNIVER rahvaste kultuuri püsima KORRALDUSMEESKOND võistluse preemiatega. jäämisele. Selline tegevus nud mitmed soome-ugri rahvaste püsima jäämisele 8 Mulgi valla infoleht ÜITSAINUS MULGIMAA Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne November 2020 (nr 52) www.mulgimaa.ee Mulgi nädäl näidäs mulke tegemisi mitme kandi päält

ulgi nädäli sihen olli ollive Mulgimaa Väiketootjate tuntus“ valmis saanu vilmi Mmulke endetäädmist Liidu tääbepäevä Tarvastu, Abja “Mulgimaa – nutikus, inimese kergitevit tegemisi kigin viien ja Kitzbergi gümnaasiumin. ja süük”. Õhtu olli Allitse rahva- kihelkonnan. Iki selle jaos, et Kate nädälige tei Laande Alli majan Mulgi mälumängu kates- pidäde esi au sihen oma ko- 15 Mulgimaa lasteaian oma- sande aaste edimene jagu. dupaika, kõnelde tõistel kah kultuuriommuku. Kuulen tetti 15. oktoober olli rahvarõõ- mede keelest ja kultuurist ja mulgi söögi päevi, õpetedi ko- vapäev. Mulgi rahvarõõvaste näidäte, et Mulgimaa oiap dulugu, kõrraldedi välläpanekit asjatundai Jürgen Tiina kõnel kokku. Kutseme kikki üles jms. Raamatukoguden sai nätä Eimtali muuseumin Mulgi rah- kõrraldeme sel nädälil mul- ja uuri mulgi kirjavara. varõõvastest ja nende kandmi- gimiilsit ettevõtmisi ja 12. 13. oktoobrel akas õpeteje sest. Tõrva linnaraamatukogun oktoobrel lippu vällä paneme. Kreevsi Maile iistvedämisege tetti valla Laiakase Ülle näpu- Nädäli päämine mõte ja suur pääle Mulgimaa koolilaste mä- tüünäitus “Unistustest läbi nõg- suuv olli, et mulgi esi ja kik lumäng “Nupute vällä”, mille lasilmä”. tõise kah saas rohkemb tää- edimene jagu peeti Abja güm- 16. oktoobrel tähistedi mulgi dust Mulgimaast ja mõistas naasiumin. Mälumängu mõte keele päevä Tõrva kirik-kam- oma kultuurist lugu pidäde. om ärgite noorde uvi Mulgimaa mersaalin konsserdige “Mulgi kultuuriluu vastu ja panna Mul- kiil ja miil”, mille kõrrald Kõve- Nädäl akas pääle 12. oktoobrel, gimaa kooli ütenkuun tegutse- rigu Ilmar. Mulgimaa lipu päeväl kell 8.30 me. Mälumäng lääp uvvel aastel Mulgi nädäl võeti uhkelt Mustlan Mulgi Majaka man. edesi Tarvastu gümnaasiumin ja kokku 17. oktoobrel Karksi-Nuia Piduliguld tõmmati mede lipp Ummuli põhikoolin. kultuurikeskusen, kus peeti üte- Mulgimaa kige kõrgembe, 28 14. oktoobrel olli Mulgi- kõrrage Mulgi Toidu Vestivali ja miitre kõrgutse Mulgi Majaka maa aaluu päev ja Villändi Mulgi raamatulaata. Säälsaman otsa. Säälsaman and senine Mul- muuseumin sai kullete põnevit olli kah mulgi lauluvõisteluse gi vanemb Kabritse Siim ammati ettekandit. Talna ülikooli rah- lõpukonssert, kus sai edimest ja ammatiketi üle uvvele Mulgi vastigutäädlane Lusti Kersti tei kõrda kuulda kikki mulgikiilside 12. oktoobre ommuku tõmmassive senine Mulgi vanemb Kabritse Siim vanembele Malingu Arvole, kes ettekande “Mulgi lesknaise abi- laule võistelusele tullu laule. ja uus Mulgi vanemb Malingu Arvo lipu Mulgi Majaka masti. jääp ammatise kates aastes. Kuna eluturul – valiku ja võimaluse Päevä aal olli Kaasiku Ahto Pilt: Pääsuke Jaan 2021. aastel kannap Abja-Pa- XIX aastesaal” ja Eesti Kirjan- ja Mikita Valduri iistvedämisege luoja soome-ugri kultuuripää- dusmuuseumi Eesti Rahvaluule Tarvastu kihelkonna iieretk. tube kanali päält, pildi sünd- mulkel jakkup tahtmist ja lusti linna nime, sis olliv latsin kah Arhiivi täädlane Tuisu Astrid Pühäbe, 18. oktoobrel kõ- mustest om üleven mulgimaa.ee iki ütenkuun oma asja edesi viia. Põlisrahvaste Arengu Keskuse kõnel minevesuvitsest latsepõl- neldi Mulgimaast „Prillitoosi“ pildigaleriin. Grenberg Ave nõnamiis Loode Oliver ja muu- vemälestuste korjamisest Mul- saaten. Aitümä kigile, kes sündmusi Mulgi Kultuuri Instituudi sikat tei pääle Tarvastu koolilaste gimaal. Aaluupäevä lõpetuses Mulgikiilsit laule ja vilmi läbi viia avitive ja neist osa võ- juhateje Fenno-Ugria noordeansambel näidäti rahvale edimest kõrda Mulgimaast saap vaadete kah tive, loodame, et Mulgi nädäl Kännu Peal Käbi. Nädäli sihen Leader-rojektige „Mulgimaa Mulgi Kultuuri Instituudi You- saap egä-aasteses ettevõtmises ja Mulgi kiil: Ilves Kristi

Koolinoorde mälumäng “Nupute” vällä tõi Abja gümnaasiumise päid Mulgi nädälil peeti Karksi-Nuian edimest Mulgi kirjavara laata. Pildi pääl om Mulgi vanemb Malingu Arvo murdma kuus punti viiest eri koolist. Ihen Tarvastu võistkond. Mulke seltsi raamatuleti ihen kukrut kergendemen. Leti taga om Mulke seltsi nõnamiis Saare Ene ja Villändi kogukonna iistvedäje Weidebaumi Leili. Pildi: Grenberg Ave Mulgi valla infoleht 9 2 ÜITSAINUS MULGIMAA Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, november 2020 Mulgi vanempe kaits ametiaiga ia ole Malingu Arvo või pääle puhta vii toetuse viil tiide keele tarvitemine esinejide sian. Mtalu järgi Mikatse Arvo ja elektremurede lahendemist. Sihk om ju sii, et ka pääle järg- Karksi kihelkonnast. Elä ta- Eesti Rahvusringäälinguge sai mist inimpõlve oles mulgi kiil lun, mis mu esivanempe 153 kõneldu, et oles vaja tetä mede rahva sian allen. aastet tagasi vabas ostsive ja rahvakilde tutvustemises tele- Aaste 2021 om Mulgimaa miu vanaesä Mulgi äärbänis saatit. Peräst sedä ollivegi võru- jaos töine ja väige tähtis – om ehits. Õpnu ole mia tõpra- kidel ja mulkel oma sarja eetrin. ju Abja-Paluoja soome-ugri tohtres ja äriaamist kah. Aga Valla akassive arengukavade kultuuripäälinn. Mede kõrralde enämuse tüümehepõlvest ole toel nõudme kodukoha eriperä om kultuuripäälinna sündmuse, ollu seot Karksi valla juht- vällätuumist ja mulgimiilsit te- mille kaudu elävde õimurahvas- misege. Pirla tuup levä lavva gevusi kuulen ja lasteaidun. te läbikäimist. Tähtis iismärk pääle ettevõtlusen tegutsemi- Nüid teeve lasteaia ja kooli om üitstõise toetemine, esierä- ne. Rahvakultuuri ole edesi ääd tüüd mulgi kultuuri edesi- nis om vaja tuge neil, kel ei ole kandan piaaigu kogu oma elu kandmise ja alunoidmise jaos. oma riiki. Ja kindlaste om oma rahvatantsu tantsin. Mulgi Perimuskultuuri programmi osa täävitustüül, et kogude toe- Kultuuri Instituudige ole ollu toege om kasunu inimeste ulk, tust väiksempide õimurahvas- seot aastest 2014. kes om selle man abis. Ettevõtja te kultuuri ja keele jaos. Mede om tullu Mulgi teemage üten ja kultuuripäälinna juhtmõte om Astun porikuu 12. päeväl, Mul- tarvitusele võttan Mulgi märgi, mulgi mustre rahvarõõvil, tar- gimaa lipu päeväl Mulgi vanem- mes näitäp, et tegemist om väärt beasjul ja avaligun ruumin. Te- pe ametise, olli mul kattepidi Mulgimaa kaubage, ja avitep gevuse akkavae pääle jaanuarin tundit. sedäviisi parempini müvvä. ja käive läbi aaste üle Mulgimaa, Üte külle päält ole ma ollu Mulgi vanempena om mul nii et egäüits piäs midägi omal Mulgi vanemp kümne aaste iist tunne, et nüid om paras aig löüdmä. Loodame, et ilma pääl ja jusku peas täädmä, mis miut mõtelde rohkemp mulgi keele valla olev tõbi lasep õimurahvit ehen oodap. Edimene kõrd olli- pääle ja kaia oida sedä laiempelt ka meile küläkosti tuuma. ve päeväkõrran tõise teema kui rahva sihen allen. Om ju mulgi Ütsinte ei tii midägi. Et mul- pirla. Tegemise om nüid suunat kiil üits päämisi märke, mida gi kiil ja miil edespidi iki kah Mulgi Kultuuri Instituudi juht- tõistel eestlastel ei ole. Ku 2011. vällä paistas ja sellest medele mise pääle, mulgi keele ja kul- aaste rahvaloenduse aal ütel tulu tõusus, om vaja, et egäüits tuuriperänduse elunoidmise ja 9700 inimest, et nemä mõista- annas oma osa. Akkame kohe edesiviimise toetemise pääle rii- ve mulgi kiilt, sis järest vähemp pääle! gin ja laiempe pinna leidmisele kuulep mulgi kiilt avaligun ruu- Malingu Arvo Senine Mulgi vanemb Kabritse Siim (kura kätt) and ammati ja ammati- siinsaman Mulgimaal. min. Vanempe inimese kaove ja Mulke vanemp keti Malingu Arvole üle 12. oktoobrel Mustla pääl. Pilt: Pääsuke Jaan Müüdä lännu aa joosul om me, raasike noorempe ei kõnele pallu jõutu. Aldusreform om enämp. Miule tundup, et präegu instituudi omanike ria kümne peas egäüits, kes vähätigi mõis- päält kolme omavalitsuse pää- tap ja mäletep mulgi keele kõla, le toonu ja üitsmiilt om ker- kaeme sedä kõnelde kodun või vabal aal. Vaadeten esiennest, ei Aituma, Mulgimaa! gemb saia. Riigi käest om vällä võidelt Mulgi perimuskultuuri ole ma kunnigil õpnu mulgi kiilt ia mõtle viimätsel aal tähistemine, kolme Mulgimaa Mulgikiilne aaleht, Mulgi toetemise programm, millest egä tedä vägä kasutenu, a saman Mtihti selle pääle, mes omavalitsuse volikogude kok- lavvamäng, mede mälumäng, om egälütel võimalik küsüde om mul sii kiil kuskil ajukäärun Raua Anu mineve suvel Mul- kusaamine, reisikuuntüü ede- mes müüdä Mulgimaad käip, toetust mulgi keele ja kultuuri olemen ja ma saa kõnelde. Om gimaa tutvustemise vilmi võt- siviimine omavalitsuste vahel võive vahel paista jusku pehme edendemise jaos. Et mulgi kiilt tähtis, et nii, kes viil mõistave, tel ütel: Euruupan om ilma Mulgimaa ku reisisihi ääs, presi- asja, a tegeliguld toidave just nii ja kultuuri om kige paremp oida annas oma mulgi kiilt põlvest juurtete elu õnnetus. Ettevõt- dendi, ministride ja suursaadiki- mede olemist ja aalugu. Sellepe- Mulgimaal, sis om vaja toete ta- põlve edesi. Muduki tulep leida jaelu om viinu miu kaugele de külänkäimine – nii om pallalt räst oidke neid inimesi, kes te- lude kõrdategemist. Siiperäst sai toetevit tegevusi, näituses oma- vällämaale, kos ma ole iki mõne jupikse sest kate aaste pi- geliguld Mulgimaast lugu piave küsit ajaasustuse programmin kiilne sõnalooming ja mulgi ütelnu, et ole peri Eestist ja kutsest tiist. Kigil neil tegemistel ja sügävuti lääve. Toetege neid, viil Mulgimaalt. Miu armas- ja sündmustel om üits mõte – kes kingive oma aiga ja uulmist tus Mulgimaa vastu läits jä- mulgimiilsuse kasvatemine. “mulgi asja” aamises. rest suurembes viimätse kate Abja- Paluoja ku 2021. aas- 2018. aaste külmäl sügüsesel aastege, ku ma Mulgi vanemb te soome-ugri kultuuripäälinn päeväl Mustla pääl Mulgi va- olli ja sai kokku inimestege, viip Mulgimaa suurde mailma. nembe ammatit vastu võtten ma kes mulgi juurdele ja Mulgi- Olli ju Mulgimaa aaluuliselt edi- täädsi, et miu ammatiaig saap maale täembe näo loove. mene kotus Eestin, kus aridust üitskõrd läbi. Nüid om aig uvvel akassive saama kik pere latse, Mulgi vanembel näidäte oma ar- Mulgi kiil ja kultuur om viil tüdruku kah. 2021. aastel saap mastust Mulgimaa vastu, pääle- 2020. aastel kah nii, mida mujal Mulgimaa näidäte ennest Ees- akkamist ja tahtmist Mulgimaad Eestin ei ole. Mitte et esitmuu- tist pallu kaugembel kah. Sii om viil suurembes tetä. Mia soovi du olemine oles omaette sihk, a mede ütine kohustus ja vastu- talle selle jaos pallu jõudu ja väge. just mede – mulke – kiil ja kul- tus kah, et sii kultuuripäälinna Ma tänä süämest kikki teid, tuur, inimese ja kombe om nii, aaste avites Mulgimaa ja mede kellege ma sai selle kate aaste si- mes mede juuri toidave ja edesi inimeste abige soome-ugri rah- hen Mulgimaast kõnelde, arute kannave. Ku me sedäviisi edesi vaste endetäädmist tõsta. ja mõnikõrd vaielde kah, a ma lääme, võime kindla olla, et ilma Ma usu, et Sooglemäele laa- usu, et mede kigi sihk om üits – juurtete elu õnnetust ei tule siin niteve Mulgi elämuskeskuse iki sii, et Mulgimaa ja mulke Mulgimaa viien kihelkonnan il- luumine sai uugu manu ja või- käsi äste käis. Et kige tillembe mulgi kah mulgi nädälist osa saas, ollive 15 Mul- gimaa lasteaian 5.–16. oktoobreni omakultuuriommuku, kos mangi. me varsti kigile tulejile nii Ees- Elägu Mulgimaa! üten Laande Allige lauleti ja mängiti mulgi keeli. Pildi pääl om Nende kate aaste sihen, ku tist kui kaugembelt kah näidäte, Kabritse Siim Tarvastu lasteaia Kärstne maja latse, kes ollive pidupäeväs esi ma Mulgi vanemb olli, sai ma mes tiip Mulgimaast Mulgimaa Mulgi vanemb 2018-2020 omal Mulgimaa lipu kah tennu. Pilt: Laande Alli tubliste uhkust tunda. Mulgi ja mesperäst om Mulgimaa konverenss, Mulgi lipu päevä mailma kige paremb kotus. Mulgi kiil: Ilves Kristi 10 ÜITSAINUS MULGIMAA Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, november 2020 Mulgi valla infoleht3 Edimene mulgikiilside laule võistelus tõi 12 uut laulu

ulgi nädäli lõpet 17. M oktoobrel edimese mulgikiilside laule võistelu- se lõpukonssert Karksi-Nuia kultuurikeskusen. Keväde vällä kuulutet võisteluse pää- le saadeti 12 laulu ja nii kik kanti Karksi-Nuian ette kah. Kuulda sai nii koorilaule, las- telaule ku soololaule.

Laule innassive viis asjatund- jet: Karksi-Nuia muusikakooli direktur Põldsepä Margus, TÜ Villändi kultuuriakadeemia õppejõud Mägrä Marju, Kark- si-Nuia kultuurikeskuse juhateje Liivsoni Leana, mulgi keele õpeteje Laande Alli ja Mulgi segäkoori juhateje Õmbluse Rehemaa Andrus saat võisteluse Tauli Anu saat võisteluse pääle Kige nooremb osavõtje olli Palu Mägrä Deena kand ette kaits pääle oma viisi ja sõnadege ro- kolm laulu, mes ta kik esi ette Isabel lauluge „Vanaemä laul“, viis laulu: „Kärsne mägi“ ja „Kärsne Kristjan. Na innassive laule, mansi muudu laulu „Kodutii“, mes kand: „Ku miu enämb ei ole“, „Mu Palu Isabel, sõna Vill Helin, mulgi valss“. Laulele om viisi tennu Hein mitte ettekandmist. Ku kik 12 sai III-IV auinna. Laul Rehemaa laul“, viisi Tauli Anu, sõna Peetsalu kiil Laande Alli. Laul Palu Isabel, Ermas ja sõna Deena vanaemä laulu ollive kulletu, saive saalin- Andrus esi, laverige saat Mets- Erkki ja „Varakeväde“, viis ja sõna laverige saat Gomaa Anne, viiuli- Perve Maie, akordiunige saat Koi- oleje oma lemmiku kah vällä hein Triin. Tauli Anu. “Varakeväde” sai II ge Vaiksaare Ringa. du Reesi. valide. auinna ja kige parembe soololau- Pildi: Pääsuke Jaan lu eriauinna.

Laulele „Luigelend“ ja „Me kodune Mulgimaa“ tei viisi Leitmaa Thea, sõna Jaska Vello, ette Kige parembe lastelaulu eriauinna sai laul „Kuuli, kuuli!“, viis Lillepuu Tiina, sõna Ilves kannive Kase Karin, Koppel Reet, Kuum Leili, Vatter Merle, Jaska Vello, Mäekalle Kalev, Kristi. Ette kand Tarvastu gümnaasiumi mudilaskuur, juhat Lillepuu Tiina, laverige saat kontrabassige saat Tombi Märt, laverige Leitmaa Thea. „Me kodune Mulgimaa“ sai kige Toomsalu Liisi. mulgimiilsembe laulu eriauinna.

Tarvastu gümnaasiumi mudilaskuur ja segäkoori Üits Viis naise kannive ette laulu „Las Segäkuur Üits Viis ja naisteansambel Jaaniko kannive ette laulu „Mes om kodu?“, viis jääpki nii“, viis Lillepuu Tiina, sõna Ilves Kristi, juhat Lillepuu Tiina, laverige saat Toomsalu Toomsalu Liisi, sõna Ilves Kristi, juhat Toomsalu Liisi, laverige saat Pai Hedi-Kai. Laul sai võis- Liisi. Laul sai III-IV auinna. teluse pääauinna, kige parembe mitmeäälse laulu eriauinna ja valiti rahva lemmikus kah. Mulgi4 valla infoleht ÜITSAINUS MULGIMAA Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, november 2020 11

L atsele MÄRDIKUU

Jalan vildi, pääl kalossi, tulliv kuupast, tondilossist, nõiasõnu pobisive, salakeeli lobisive.

Õhtupimeduse varjun joosep lusti lastekarju: Märdi, Kadri, tondi-Miku, tulevese päkäpiku.

Nurme küntu, saak om salven, usse pääl om latse valven. Kae, tulevegi kähkumbe Riidaje käsitüüringin käip kuun ümäriguld 15 naist. Pidupäeväs ollive kik omal uvve lillilise leidi tennu. ja üle külä kilkave. Pilt: Timpson Giia Kõdare Jaak Riidaje käsitüüring sai 25 Mulgi kiil: Ilves Kristi Sääjä sõna õigeste rivvi, sis saat üte vanasõna. Kirjute sii ndisen Põdrala vallama- tikmist, lapitüüd, mänguasju, kes mõistap nii äste õmmelde, juti pääle! Ejan tegutsep nüid Riidaje makrameed, siidimaali, ki- õmlemist õpete ku tõiste vigu OM ÄNÄMP KULD NIMI KU AUS. käsitüüring, kes tähist 24. ok- rivüüd, kaltsuvaipa, savitüüd, parande. toobrel 25. sünnipäevä. paprekunsti, vitsest punumist Näputüüd teeve naise oma jne. Perämine uus ja põnev asi jaos või kinkmises, a om ää, ku “90ndide aastide algusen olli olli korallküündlide tegemine. saap midägi müvvä kah, sest külän pallu kodutsit naisi – kes Pidupäeväl olli Toompalu Evel käsitüü om peris kallis aaviide. lastege kodun, kes nõndasama oma naistele kah kingitus – see- “Laate pääl oleme käinu oma ilma tüüte. Raamatukogu juha- bitegemise koolitus, mes joba sii kaubage, mede oma lasteaia las- Siia ruute sissi om ärä paetet 10 jalavarju nimetust: tejel Pikase Evil tulli mõte, et aaste teos saap. tel oleme mängunuka jaos ten- KENGÄ, KETSI, SAAPA, KIRSA, SEERIKU, TUHVLE, VILDI, kutsus naise raamatukokku ja Sünnipäeväpidule olli tullu nu puperõõvit, legomati, istmise VIISU, KALOSSI, PASTLE. tiis käsitüüringi, majan ju ruumi õnnitlejit nii lähembelt ku kau- padja, rõõvast palle jm. Kuna pallu. Mõteldu-tettu. Perästpoo- gembelt. Pääle kohvi ja suupis- meil om Riidaje lasteaian Lotte Otsi vällä! Loe edes- ja tagaspidi, alt üles, ülevest alla ja viltu kah! le saive naise järest tüüle, a jäädi tete paksive võõrusteje kah lus- rühm, sis keväde saap egä laste- iki kokku käimä,” kõnel käsitüü- tilist iiskava, näituses Seeri Asti aialõpeteje vahva Lotte-teema- ringi nõnamiis Toompalu Eve ja võtt käsitüüringi tegemise kok- lise eegeldet kaisupupe,” kõnel B N H M K I Ä O L P ütel manu et naisi käip Riidajen ku üte tore räpiluuge, a Toom- käsitüüringi liige Letlane Egle. V I I S U G M B K M kuun lähembelt ja kaugembelt palu Eve mäng esi tettu lõõt- Riidaje käsitüüringi tegemisi G D K E N U V M A N sapilli pääl kogundi “Ukuarau saap kaia nende Facebooki-lehe ümäriguld 15. V E M E B Ü I O L Õ Selle veerändsaa aastege om valsi” ärä. Ümärigu tähtpäevä päält. naise tennu lillesäädmist, ku- puhul anti vällä kah Puunõgla Ü L K V T B L U O Ö damist, eegeldemist, õmlemist, auind ja selle sai Raag Leelo, Ilves Kristi N V I P M S D Ä S U D H I Ä A K I R S A M U Õ A G M Ü B I T Mulgi perimuskultuuri jaos saap jälle raha küside Ü T P A S T L E M D U A U K I R E E S H 1. detsembreni saap projekte kirjute Eesti Rahvakultuuri Keskuse Mulgimaa perimuskultuuri toetemise meetmele. Mulgimaa abinõu mõte om oida elun ja au sihen mulgi elu-olu, kombit, tüüvõttit, kiilt ja muud kultuuri. Esieränis tähtis om noore esivanembide keele ja kultuuri manu juhate ja rohkemb inimesi mulgi kultuurige tuttaves tetä. Toetedes kah tegemisi vällänpuul Mulgimaad, Uvvembet lugemist ku nii aviteve Mulgimaa vaimuperändust oida ja edesi viia. elläs mulgikiilne Täheke om val- Uuri täädust aadressi päält rahvakultuur.ee/toetused/toetusmeetmed/ mis. Mulgi erinumbren om nii til- mulgimaa-parimuskultuuri-toetamine/ või tel 605 2027, e-post [email protected] Nlikside ku suurde mulke jutte, luuletusi ja pilte. Siikõrd saap aakirjast lugede näituses Mulgimaa lipust, engesantest ja vana aa laste rõõvist. Täheksen om kah mulgikiilne pildi- Nalla kah lugu, mõistatuse ja nalla. Kokanukk õpetep kesväkaraskit tegeme. Mulgimaalt peri mõtsloomauurja Tõnissoni Jüri kirjutep pikembelt Viisk seltsilistele: “Mes kelläs Mesperäst mulgil Facebooki vaja ju lõvi viil raasike narri. ilvessest. Mulgikiilse Tähekse om olemen Mulgimaa raamatukogu- te Villändi lääde?” ei ole? Äkki akkap augu viir vajo- den ja neid saap manu küside Mulgi kultuuri instituudist. Õlekõrs: “Ma lää pooles!” Selleperäst, et mulk ei taha me ja jänes sadap õkva lõvi jalge midägi jagade. ette. Jänes lüüp oma kaska mul- *** last puhtas ja ütlep: “Usu või ärä Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne Üitsainus Mulgimaa “Piiter, mes sia täät kõnelde *** usu, a ma tulli andis palume!” Aalehe välläandmist toeteve Eesti Ravakultuuri Keskuse Mulgimaa vanadest ruumlastest?” küsüp Jänes silkap müüdä mõtsa ja perimuskultuuri toetemise abinõu, Tõrva, Mulgi ja Viljandi vald. *** kuulmeister. näep äkki, et lõvi om sügäven Toimetus: Piiter: “Na om kik surnu.” augun kinni. Jänes akkap tedä Kaits eskimot kõnnive kodu e-post: [email protected] kohe õrriteme ja parasteme. Ku poole. Üits küsip tõise käest: post: Mulgi Kultuuri Instituut, Leerimaja, *** ta om sedäsi lõvi kaits tunni “Kus sii siu iglu sis om?” Kulla küla, Mulgi vald, 69509 Viljandimaa Mulk ja juut lääve kohtuse narnu, tüdinep ta ärä ja joosep Tõine kohkup kangeste ärä: toimendei: Kristi Ilves, tel 5344 8176 õigust nõudme. Süüdi jääp ja mineme. Raasikse aa peräst kep- “Oh, taevake, ma uneti riikravva Toimendusel om voli kirjatükke parande ja lühembes tetä. vangimajja pannas kohtumiis. sutep jänes augu manu tagasi – sissi!” 12 Mulgi valla infoleht Õpitund „Tervis Mulgimaa taimedest“ Jutuvestja Ena Mets viib Karksi-Nuia raamatu- rupeedisiirupi, kuhu oli loodusretkele lugudesse kogus on ikka korralda- spetsiifilise maitse peit- tud huvitavaid koosistu- miseks lisatud ka münti. Oktoobri lõpus asus jutuvestja Ena Mets oma jutuõh- misi. 7. oktoobril kogune- Väga heaks lisandiks teele tuga „Loodus, minu kodu“ rännakule ümber Eestimaa, sid huvilised kohtumisele oli ka angervaksasiirup. alustades Tartumaalt, keerutades sinka-vonka läbi Ly Laanemetsaga, et am- Teises kannus oli tun- Võrumaa, Põlvamaa, Saaremaa, Järvamaa, Lääne- ja mutada või kinnistada tud Ivan-Tšai. Kõik on Ida-Virumaa ning maandub hetkeks isegi Ruhnus. teadmisi meid ümbritse- sellest kuulnud, kuid ilm- Kokku ootavad jutuvestjat 45 Eestimaa erinevat paika. vate taimede kasulikku- selt vähesed maitsta saa- Viljandimaa saab lausa omaette tuuri – kokku 14 sest. Ly veab juba aastaid nud ning hoopis vähem raamatukogu. Mulgi vallas on võimalik Ena ja tema Lilli Looduskeskuse tege- on neid, kes on seda ise loominguga kohtuda 21. novembril kell 14 kogupereüri- vust. Tal jätkub huvitavat valmistanud. Maitselt oli tusel Tuhalaanes, 23. novembril kell 18 jutuõhtul Õisus juttu alates lasteaialastest tee isegi sarnane korts- ning 26. novembril kell 17.30 pensionäride klubiõhtul kuni ka veidi vanemate lehe omale, meeldivalt Abjas. täiskasvanuteni. mahe. Põdrakanepilehti Ena on lugusid pajatanud läbi kõikide oma tegevuste, Seekord tutvustas Ly leidub kõikjal, kuid Ivan- olgu siis õpetaja, koolitaja, hüpnoterapeudi või giidina. tervislikke teesegusid, Tšai valmistamiseks on Jutuvestjana asus ta maailma avastama aastal 2017, kui mille koostises olevad vaja neid hapendada ja jõudis 13 Eesti raamatukokku. Vahepeal pani ta kahe taimed on korjatud meie kääritada ehk fermentee- aasta jooksul end proovile Prantsusmaal, jutustades kodukandist. Saabujaid, rida ning siis kuivatada. lugusid nii Pariisis, Marseille’s kui ka mägihüttides keda oli kogunenud küm- Ly jagas meile vajalikud Alpides ja Püreneedes. ne ringis, võttis vastu teadmised ning kel huvi, „Loodus, minu kodu“ on Ena repertuaaris kolmas kaetud laud teekannu- saab juba tuleval suvel Õpitundi ravimtaimedest juhendas Ly Laanemets. Foto: Piret Kask etendus, mille esmaesitlus leidis aset 2019. aastal Prantsusmaal Marseille linnas. Lugudega looduse ja de ja mõnusate väikeste katsetada. Ivan-Tšaist on tul seda meeldivat teed, neid snäkke, jood kõrvale inimese suhetest matkas ta 2020. a. augustis läbi ligi 13 kausikestega. Nagu Ly ise suisa legende räägitud. tuleb hea uni ning enne mõnusat taimeteed ... 000 tõusumeetrit Prantsusmaa–Hispaania ning Prant- ütles: „Need kausikesed Vist polegi palju tõbesid, magamaminekut ei teki mmm! susmaa–Itaalia piiril, kus ta 12 mägihütis jutustas kokku pole mitte tee joomiseks, mille puhul see ei aitaks. mingit soovi külmkapiust Kõigi rahulolevatelt nä- ligi 350-le inimesele. vaid just mekutamiseks“. Ly rääkis taimede mõ- kulutada või snäkikausist gudelt oli näha, et koos- Õhtu kokkupanekul lähtus jutuvestja Gary Snyde- Lihtsad, kaunid ning ko- just ning sellest, mis liigid midagi suhu poetada. veedetud õhtu oli meel- ri sõnadest: „Loodus pole koht, kuhu külla minna. duselt armsad teekan- tee sees hästi kokku sobi- Mahedast maitsest hoo- div ning tarkusi-teadmisi Loodus on kodu.“ Ena lood räägivad inimese suhtest nud ja kausikesed on val- vad. Kuid nagu ka elus, pis kaugel oli põdraka- saime kuhjaga kaasa. Soo- loodusega, mis on igaühel erinev: on suhteid, mis on mistatud Mulgi Savikojas. kõik ei peagi kõigile meel- nepitinktuur. Aga tilgu- vijatel oli võimalus kaasa väga lähedased ja isiklikud, on neidki, mis on külmad Valasime aurava tee dima. Kui ühele ei meeldi ta seda veidi tee sisse, osta kuusevaigusalvi, mis ja kaugenenud. Ometi ei saa me elada looduseta ega kaussi ning proovisime raudrohi, siis teisele võib- maitse mahedus ei kao, on eriti tõhus kannalõhe- elada sellest väljaspool. Jutuõhtu on pühendatud meie aimata, mis taimedega on olla kanarbik või nõges kuid tervendav mõju on de raviks ning muidugi kodule, universumile ja planeedile, kes meid maju- tegu. Esimeses kannus oli või hoopis kummel. kindlustatud. Ka viirus- legendaarset Ivan-Tšaid. tab ja kellel on tähelepanu tarvis, et suuta jätkuvalt mahedamaitseline korts- Õpetustest jäi kõlama, tevastast tinktuuri, mis Praegu, mil viirused meid meid võõrustada. Naljakad, hirmutavad, intiimsed ja lehetee, kus seltsiks ka et taimede lehti korjatak- on üheksa taime segu kõikjal ohustavad, on hea ootamatud kohtumised puude ja taimede, vihma ja nõges ja raudrohi. Kõik se jaanipäeva paiku enne piiritusel, saime proovi- teada, et mitmed taime- päikesega, vaiksete mineraalidega ning looduse kõige tuttavad taimed, kuid me taimede õitsemist. Toivo da – tee sees kaob mõru teed hoiavad tervist. pisematega täidavad jutuõhtut ning annavad mõtteai- ei suutnud neid kohe ära Univer andis meile tead- maitse, kuid viirused põ- Suur tänu Ly Laane- net ja vastukaja meie enda elus. tunda ei maitse ega lõhna mise, et ülemised lehed genevad. metsale ja Karksi-Nuia Koos teepausiga kestab üritus ligi kaks tundi. Lisaks järgi. on vitamiinirikkamad kui Oh, ja need võrratud raamatukogu perele! Jää- on Enal kaasas tema värskelt ilmunud raamat „Ülestä- Taimeteesid sobib väga alumised. seemnesnäkid, mis Ly oli me põnevusega ootama hendusi Montmartre’i mäelt. Elu ja imede pandeemia“, hästi juua magustamata. Kolmandast kannust küpsetanud! Kõik soovi- järgmisi huvitavaid koh- mis koosneb omakorda kohtumislugudest igapäevase Tavaline valge suhkur ei saime mekutada söögiisu jad said ka retsepti, et ise tumisi. päikesetõusuretke jooksul Pariisi ühes kuulsaimas sobi kohe üldse. Soovi vähendavat kanarbiku- neid kodus valmistada Olgem hoitud! paigas. korral võib lisada mett. teed, mida võib ka une- ning oma pere või sõpru Ly oli kaasa võtnud suhk- teeks kutsuda. Jood õh- meeldivalt üllatada. Sööd KERSTI MARDISTE Abja raamatukogu Raamatukogupäevad Halliste raamatukogus Kuldlugeja 2020 Aasta 2020 on kuuluta- tud eesti rahvajutu aas- taks. Selle eesmärgiks on tutvustada eesti rahvajutte ja allikaid, kust neid leida. Jutuvestja Piret Päär on öelnud: „Kui ela- me ainult tänapäevas ja unustame, mis oli enne meid, järjepidevus kat- keb. Juured jäävad nõr- gaks ja võivad kergesti katkeda tormituultes.“ Lapsed eesti rahvajutte kuulamas ... 20.–30. oktoobrini toimusid üleriigilised raa- veel kestab, lugesid Ene matukogupäevad „Koh- Maaten ja Sirle Tellis las- Fotod: Ingrit Porkanen tume raamatukogus“. tele ette eesti muinasjutte Paljudes raamatukogudes ning lugusid Kaval-Ant- Selgusid Abja raamatukogu 2020. aasta kuldlugejad, viidi läbi kohtumisi, meis- sust ja Vanapaganast. kelleks on sel aastal on Jaak Kadak ja Isabella Murašin. terdamisi ja ettelugemisi. Mulgi keeles kuulati juttu Jaak Kadakule (vasakul fotol) on viimase aja raamatu- 27. oktoobril külastasid „Mikeperäst vares tiast test meeldinud Paavo Kanguri raamat „Mängur“ Edgar raamatukogu Halliste naisess es võta“ (Miks Savisaarest. Lugedes sai teada, et Edgar oli ka suur põhikooli 1. klassi õpila- vares tihast naiseks ei vimkamees. Samuti jättis sügava mulje raamat „Lugusid sed ja 29. oktoobril 2. ja võtnud). MR. Ge st, August Gailitist“, kus oli palju elutarkusi sees. 3. klassi õpilased. Abi- Poolteist tundi möödus Üldse meeldib talle lugeda ajaloolisi raamatuid. Esimesed vallavanem Ene Maaten väga kiiresti. Enne raa- lugemised sai tehtud 6–7-aastaselt. Kui ema kudus, pidi tutvustas auväärset, ligi matukogust lahkumist ta sel ajal kõrval lugema. 120-aastast maja ja selle nimetas iga laps, mis talle Isabella Murašini (paremal fotol) lemmikraamatuteks ajalugu. Raamatukogu meeldis ja külaskäigust on Harry Potteri lood. Väiksena jättis talle sügavaima juhataja Sirle Tellis andis ... ja raamatukoguga tutvumas. Fotod: Sirle Tellis meelde jäi. elamuse muinasjutt „Pöial-Liisi“. Praegu meeldib talle ülevaate raamatukogust. noorteromaane lugeda. Isabella on raamatukogus sa- vad, miks nad just nii on raamatuid hoidma. SIRLE TELLIS Lapsed said teada, kuidas asetatud ja kuidas peab Et eesti rahvajutu aasta gedane külaline ja osaleb ka raamatukogu erinevates teosed riiulites paikne- ettevõtmistes. Mulgi valla infoleht 13 Kohtumine kirjanik Mihkel Rauaga 9. oktoobril külastas Abja ainuke, kes ei tegelenud alkohol. Küsiti Ameerika elu-olu ja gümnaasiumi kirjanik, aja- kirjutamisega. See andis Mihkel Raua sulest on presidendivalimiste koh- kirjanik, muusik, saatejuht tõuke katsetuseks. Kirjanik ilmunud veel ”Sinine on ta. Raualt uuriti ka, kas ta ja endine poliitik Mihkel meenutas aegu, kui nende sinu taevas”, “Kus ma olen on mootorrattaga sõitnud. Raud. Kuna kirjanik ei kodus käis palju tuntud ini- ja kuidas sina võid palju Selgus, et Mihkel Raud on olnud varem Abja-Paluojal mesi. Eno Raua hea sõber oli kaugemale jõuda”, “Eestlase olnud suur mootorrattaga käinud, ootasid teda paljud Lennart Meri. Mihkel Raud käsiraamat: 100 asja, mida sõitja, aga kui tütar sün- õpilased ning õpetajad. mäletab, kuidas ta lapsena õige eestlane teeb”, “Isa”. dis, loobus ta sellest hobist. Mihkel Raud tuli õpilastele üle Lennarti hüppas, kuna Mihkel Raud tutvustas pub- Nimelt on see liiga ohtlik. rääkima oma sündmuste- endine president oli peol likule ka oma kõige uuemat Mihkli hea sõber oli mootor- rohkest elust ning kirjuta- alkoholiga veidi liialdanud. raamatut, mis ei ole veel raa- rattaga õnnetusse sattunud tud raamatutest. Saalis olid 2008. aastal ilmus tema matupoodidesse jõudnud. ning elu kaotanud. teda kuulamas 8.–12. klassi esimene teos “Musta pori Ise ütles ta teose kohta, et Jääme ootama Mihkel õpilased. näkku˝, mis kujunes tõeli- see on ta kõige pöörasem Raua uut raamatut, mille seks müügihitiks. Raud kir- raamat. pealkirjaks on ansambli Mihkel Raua esinemise ju- jutas raamatu oma elukoge- Mihkel Raud julgustas Rock Hotel repertuaarist hatas sisse eesti keele ja kir- muste põhjal, mil ta tegutses kuulajaid küsimusi esitama. üks laulurida. janduse õpetaja Siiri Meidla. erinevates rokk-bändides ja Saime teada, et ta elab kahes ROBERT PIRS Kirjanike Eno Raua ja Aino sellega kaasnenud pöörast riigis – pere on Ameeri- 11. klass Mihkel Raud Abja gümnaasiumis. Foto: Mariliis Järvelt Perviku peres oli Mihkel elu, mille loomulik osa oli kas ja ta ise töötab Eestis. Halliste ja Õisu noored külastasid Jääaja Keskust 20. oktoobril toimus Hal- maailma ja Eesti loodus. seid lindudest ja loomadest, liste noortele väljasõit Jää- Läbisime keskuse kõik keda lapsed osavalt püüd- aja Keskusesse. Asusime kolm korrust, kus olid väl- sid ära arvata. Päev möödus kohe hommikul teele, et japanekud ja tutvustused kiiresti ja enne teeleasumist päeva jaguks nii sõiduks erinevatel teemadel. Esi- tuli ka veidi keha kinni- kui ka kohapeal tegutse- mesel korrusel tutvusime tada, mida tegime Jääaja miseks. Jääaja Keskuses jääaja ja nende asukatega. Keskuse Jääkaru kohvikus. võttis meid vastu giid, kelle Teisel korrusel vaatasime Kõhud täis, asusime kodu- juhendamisel asusime väl- väljapanekut „Jääaja jäljed teele. Arutasime lastega, et japanekuid uurima. Eestimaa pinnal“ ning seal väljasõit meeldis väga ja Esimesena soovisid lap- ootas meid küsimus „Kas seda traditsiooni võiksime sed näha Siidi, aga teda me tulevik sõltub meist?“ Kol- jätkata ning järgmisel kor- kahjuks ei näinud. Nägime mas korrus pakkus palju ral sõita kas Hiiumaale või ja saime teada palju muud huvitavat ilmavaatluse, Saaremaale. põnevat ning avastamisrõõ- kliima ja kliimamuutuste Väljasõidu korraldasid mu oli tõesti igale vanusele. teemal. Nägime ka elusuu- Merru noortetoa raames Tutvusime erinevate täies ruses jääkaru Franzi, kes on Kaarli ja Halliste rahva- elusuuruses eelajaloolis- Jääaja Keskus pakkus avastamisrõõmu ja üllatusi. Foto: Meritar Võro kunagi Tallinna loomaaias maja. te loomadega. Kui meie meid lõbusalt ja tema ei hammast nimetatakse võh- sööjad ja rahumeelsed nagu elanud ja kellest tema sur- PIRET LESKOVA, soov näha Siidi ei täitunud, jäänud kohe kellelegi mär- kadeks, aga mitte kihva- Manny ikka. Saime ka üle- ma järgselt on tehtud topis. Halliste rahvamaja siis Mannyt nägime küll. kamatuks. Saime ka teada, deks. Kihvad on kiskjatel, vaate, kuidas aastatuhan- Kolmandal korrusel leidus MERITAR VÕRO, Karvane mammut tervitas et mammuti kahte suurt aga mammutid olid rohu- dete jooksul on kujunenud veel hulgaliselt teisigi topi- Kaarli rahvamaja Rõõmus rattaretk Tavapäratu õpetajate päev Teade, et sellel aastal ei olegi Halliste kooli õpeta- jate päev traditsiooniliselt tubane, vaid meid ootab ees tore matk, mis kulmi- neerub üllatusega, oli igati tervitatav. Hommikul kogunesid õpetajad aulasse, kus ootasid juba 9. klassi noored. Piduliku kõne pidas „direktor“ Marju-Nella, koos lauldi igihaljast õpe- Põneval rattamatkal Pärnus. Foto: Inga Tiirats tajate päeva laulu ning Halliste põhikooli rat- Uuetoa skulptuuri „Kihnu anti lilled. taringis osalevad 3. klassi Jõnn“ ning tehti jõuharju- 9. klassi õpilastel oli ette õpilased käisid õpetaja Jaa- tusi välispordisaalis. Jõudes valmistatud Kahhootis nuse eestvedamisel Pärnus mere äärde, käidi ära muu- viktoriin, mis koostatud rattamatkal. lil, läbiti takistusrada liivas, meie kooli õpetajate- Matk sai alguse Kauba- roniti lastepargis ja külastati le omaseid jooni silmas majaka taga olevast park- vaatlustorne. pidades. Viktoriinis tegi Direktor Merle Hüva sümboolset võimu üle andmas. Foto: Peeter Jürgenson last. Üheskoos sõideti ohu- Et õhtu jõudis ootamatult teistele ära 8. klass. Meid nale Pornuse haiglale, mis väidetavat Eesti esimest meie kooli õpetajad olid tult rattateel, mis kulges kätte ja päev oli seiklus- külastas ka vallaesindus. nüüd uute omanike käes surmaga lõppenud liik- seda nautimas. Koolimajja Pärnu jõe kaldal. Sõites terohke, tundsid kõik, et Imre Jugomäe ulatas kooli ja kenasti renoveeritud. lusõnnetust. Abja pool ju pidi kahjuks jääma 9. klas- kogesid lapsed nii mõndagi nüüd oleks paras aeg keha teenekale õpetajale Milvi Kuulasime huviga, kuidas sellele kivile viitav siltki si juhataja Marita Jeršova, põnevat. Tehti vigursõitu, kinnitada. Pizza tundus Kullile tubli töö eest tänu- selle haigla arst endale olemas. kellel seevastu oli väga õpiti tundma linna liik- imemaitsev ja mahl kosu- kirja ja lillekimbu. kolme valla rahaga suure Finišeerusime teiselpool töine päev. lust ja liiklusmärke, saadi tav. Tuuletu ja päikseline maja ehitas. Tuli tõdeda, Halliste jõge. Indu para- Tagasi liikusime bussiga teada, mis on pollar, vaa- Oli tore ja meeleoluka sügisilm kutsus õpeta- et arsti elumaja oli ikka diisi maavaldustel ootas Abja mõisa kaudu. Tore dati üle viikingite ilma- õhtupoolik enne vaheaega. jaskonda matkale. Retke palju suurem kui haig- meid laud, mis sai peagi päev see õpetajate päev! jaam ning seejärel suunduti alustasime koolimaja juu- la! Sammudes eesmärgi kaetud puuviljade, piru- pumptrackile. Kiirelt veeres INGA TIIRATS rest ja suundusime Indu poole, kuulsime Andruse kate ja muu hõrgutavaga, ANNELI MERILA tunnike rattapargis ning Halliste põhikooli õpetaja silla poole. Vastu tuli meile jutte sõja-aastatest ning ei puudunud imemaitsev Halliste põhikooli õpetaja seejärel võeti suund jahisa- giidina Indu koha pere- kuulsast Indu nõiast. tortki. damasse, kus vaadati Enn mees Andrus Sarapuu, Tee äärde jäi veel mä- Head meelt võis tunda kes juhtis tähelepanu va- lestuskivi, mis tähistab selle üle, et peaaegu kõik 14 Mulgi valla infoleht Oktoober Abja Lapsevanemad ehitasid mänguväljakule mudaköögid lasteaias Alates eelmise aasta sü- veedavad seal rohkem gisest on Karksi-Nuia aega. 5.oktoobril tähistasime lasteaias olnud aktuaal- Mudaköökide etteval- lasteaias õpetajate päeva. seks teemaks lastele mu- mistusele ja ehitamisele “Käbikeste“ ja „Pähklikeste“ daköökide ehitamine panid õla alla lasteaia töö- rühmas mängisid sel päeval ning nüüdseks on kolm tajad ja lapsevanemad. lapsevanemad lastega ning koostöös lastevanemate- Erilise tänu oma panuse Kastanite ja Tõrukeste rüh- ga valmis saanud. Lapsed eest ehitustegevusele kaa- mas olid Abja gümnaasiumi olid juba ehitustegevuse saaitamises on ära teeni- 11. klassi tüdrukud. alguses õhinas ja oota- nud Liis Märtson, Meelis 5.–9. oktoobril oli lasteaias sid pikisilmi, mil saaks Rull, Mihkel Tiido, Siim leivanädal. Kõik rühmad mängima hakata. Neile Hüva, Ragnar Koik, Kaja- valmistasid võileibu. Pähkli- meeldib väga õues liivaga ri Klettenberg, Erki Teng, keste rühma lapsed valmista- mängida ja seda olene- Keio Leegiste, Eero Ilves sid kodus koos vanematega mata vanusest. Lisaks ja Leho Lainoja koostöös võileivad. Lapsed võtsid on mudaköökide näol Puidukoda OÜga. need kaasa, hiljem õue söödi need ära. võimalik mitmekesistada 12.– 16. oktoobril tähistasi- laste tegevusi õues, eriti ANNALIIS ALMRE me lasteaias pärimusnädalat. praegusel ajal, kui nad Karksi-Nuia lasteaia õpetaja Tutvustasime elu Mulgimaal Lapsed mudaköögis toimetamas. Foto: Katrin Kivistik ja mulgi kultuuri, rahvarõi- vaid, mulgi keelt ja käsitööd. 12. oktoobril tähistasime Mulgi lipu päeva sellega , et Toimekas sügis Karksi-Nuia lasteaias lapsed tegid endale Mulgi Karksi-Nuia lasteaias smuutijook. lipu. Iga laps sai endale vär- on sügiskuud möödunud Tehti väga palju erine- vimiseks lipu pildi ja selle kiiresti ja tegusalt. Ellu vaid mahedikke. Kasuta- kinnitasime puidust varre viidi kolm varem kirjuta- ti maasikaid, mustikaid, külge. Lipuvarda hoidja val- tud projekti, mis kevadel vaarikaid, porgandit, mistasid rühmad vastavalt Covid-19 tõttu ära jäid. apelsini, ananassi, kiivit, oskustele. Sõimerühma õpe- Mulgi pärimuskultuuri avokaadot, kurki, spina- taja Kaidi koos oma rühma toetamine – Kultuurimi- tit ja banaani. Magusust lastega kandsid rahvarõivaid nisteerium toetas laste lisas loomulikult ka mesi. ja soovisid kõigile lastele õppekäike 2160 euroga. Hiljem täideti töölehti Karksi-Nuia lasteaia eri- köögiviljadest. Saadud head Mulgi lipu päeva. pära on oma kodukoha ja teadmiste põhjal tekkis 14. oktoobril osales Kä- kultuuri tutvustamine läbi lastel omaalgatuslik vaba bikeste rühm lasteaedade erinevate tegevuste. Ole- mäng õues ja toas. Tehti Mulgi folklooripäeval, mil- me liitunud „Keelepesa“ smuutisid, kus koostis- lest tehti film. Päeva juhtis programmiga, kus lapsed osadeks olid naadilehed Alli Laande ja lapsed kandsid õpivad tundma mulgi ja liiv, blenderiks suurem rahvarõivaid. Kõik jutud, keelt ja kultuuri. Nelja plekist kruus, joogikõr- laulud ja tantsud olid mulgi- rühma lapsed vanuses 4–7 reks puuoksake ning kau- keelsed ja pärit Mulgimaalt. aastat võtsid osa Lilli Loo- Jänkude rühm talus. Foto: Kaire Sinimets nistuseks peal naadilehed. Mulgi rahvarõivaste ja kä- dusmaja pakutavates mul- Lastele oli smuutide sitööga käisid Pähklikeste ja gikeelsetest programmi- tööriistu selleks kasutati ja valmistamine tore koge- Käbikeste lapsed tutvumas dest „Päiv talun“ ja „Päiv kõike ikka mulgikeelsete mus. Omatehtud maitseb mõtsan“. Juunis osaleti nimetustega. Juhendaja ikka paremini. Nüüd saab MTÜ Mulgi Ukuvaka käsitöö kahes ja augustist oktoob- korraldatud sõna- ja lii- lasteaias kasvõi iga päev toas. Seal said lapsed vaadata rini kuues Mulgi kultuu- kumismängud, vestlus, maitsvat jooki valmistada. erineva mustriga kindaid, ri tutvustavas õpetlikus, uurimine ja praktilised HITSA Progetiigri sead- sokke, mütse ja rahvarõivais huvitavas ja mängulises tegevused kinnistasid va- mete taotlusvoor – HITSA nukke. Samuti oli seal päris programmis. Lapsed said rem õpitut ning andsid toetas programmeeritava- rahvarõivad neiule, naisele juurde uusi teadmisi. Ai- teada, kuidas elati vanasti te pisirobotite ostu 445,28 ja mehele. Piret rääkis las- Mulgimaa taludes, mis täh Ly Laanemetsale, kes euroga lastega tegeles ja bussijuht tele kaitsevõimega Mulgi töid tehti, kuidas ja mil- Ozobot on maailma mustritest, mis on säilinud lega hariti maad, millised Valdur Öövelile, kes lapsi väikseim programmeeri- sõidutas! läbi sajandite. Kaaruspael koduloomad seal kasvasid tavate nutikate haridus- pidi kaitsma kurja ja haiguste ning kuidas nende eest Koolikava kaasnevate robotite perekond, mis eest. Sellepärast seoti igale hoolitseti. Väga suurt huvi haridusmeetmete toetus muudab STEM ja arvuti- pakkus vanade tööriistade – PRIA toetas lasteaeda teaduse õppimise män- lapsele pael ümber käe ja nägemine ja töötamise blenderite ostmist 324 guliseks. Tema oskus sõita iga sõlme juures või soovida proovimine. Õpiti selgeks euroga. mööda mahajoonistatud salasoovi. nende nimetused mulgi Projektis „Puu-ja juur- või prinditud markeri- Krossijooks toimus tradit- keeles. Lapsed said tea- viljadest smuutide val- joont ja järgida värvitrii- siooniliselt lasteaia taga asuda, kuidas tehakse Mulgi mistamine“ osalesid kõik pudest koosnevat keelt, val lõkkeplatsil. Ühekaupa lasteaia lapsed. Selle raa- putru ja Mulgi korpi, ise teeb Ozobotist suurepä- startinud lapsed jooksid suu- küpsetati pannkooki ja mes said nad osa väga rase vahendi program- paljudest erinevatest te- re ringi ja mõni jõudis teistest tokisaia. Vaieldamatud meerimise õppimiseks läbi ette ka. Pärast jooksu oli hea lemmikud olid taluloo- gevustest. mängu. Ozobotiga õppe- Esmalt tehti eeltöö rüh- juurviljade ja puuviljadega mad, keda sai paitada ja tööks on saadaval erine- maiustada. toita. Kõige selle juurde matundides, kus räägiti vaid arendavaid mänge 26.–30. oktoobril tähista- käis loomulikult juhen- puu- ja juurviljade ning ja äppe. Karksi-Nuia las- marjade kasvukohtadest sime liiklusnädalat. Kõik daja Ly Laanemetsa mul- Kiisude rühma lapsed teevad smuutit. Foto: Merike Tihomirov teaeda osteti üheksa robo- gikeelne jutt. Lastele see Eestis ja lõunamaal. Arut- tikomplekti. Õpetajad on rühmad käisid tänaval õppe- leti, milliste sõiduvahen- ja juurvilju ning mõista- koorimises ja nende tü- käigul, et vaadelda ja teada, väga meeldis ning kohe tasid, millise viljaga on keldamises. Igaüks sai ka juba koolituse läbinud ja prooviti kaasa rääkida ja ditega eksootilised puuvil- valmis kõike lastele edasi kuidas liikluses ja tänaval jad meie toidupoodidesse tegu. Lapsed omandasid võimaluse asetada enda küsiti mitu korda üle õige teadmisi erinevate viljade tükeldatud viljad blen- andma. Edaspidi saame käituda. Lapsed valmistasid häälduse kohta. Elevust jõuavad. Vaadeldi pilte oma oskusi näidata ka helkuri ja nendest oli laste- ning lapsed said arvata, kasulikkusest inimesele. derisse ja lülitada masina oli palju. Metsaprogram- Mulgi valla teistele lasteaias näitus. tehes plaksutusi ja patsu- Smuutitegu läks lahti tööle või välja. Lastel oli mis käidi metsas, uuriti ja lasteköögis. Esmalt said huvitav jälgida läbi klaa- aedadele. Meil juba igav õpiti tundma puid ning tusi, kas tegemist oli Eestis ei hakka. või lõunamaal kasvava lapsed erinevaid marju, sist kannu, kuidas vär- KÄBIKESTE JA nende kasutamist iga- ÜLLE METSA puuviljaga. Veel kompisid puu- ja aedvilju maits- vid omavahel segunesid MAMMUDE RÜHM päevaelus, mis metsatöid ta. Kõik osalesid viljade ja valmis ilus värviline majandusjuhataja vanasti tehti, milliseid nad pimesi erinevaid puu- Mulgi valla infoleht 15 KUHU MINNA

ABJA KULTUURIMAJA KAARLI RAHVAMAJA KARKSI-NUIA RAAMATUKOGU 12.11 kell 18.30 mulgi keele kursus 21.11 kell 16 Kaarli rahvamaja 55. sünnipäev 18.11 kell 17 kirjandusõhtu. Lugejatega kohtub kirjanik 19.11. kell 9–11 doonoripäev Neljapäeviti kell 18.30–20 pärimus- ja seltskonnatantsud. Tuule Lind 19.11. kell 18.30 Abja mälumängu I voor Oled noor või vana, partneriga või ilma, ei ole tähtis. 1.12 kell 17 muusika- ja jutuõhtu „Ajatu“. Esinevad Mirjam 26.11. kell 18.30 Mulgi keele kursus Eelnev tantsukogemus pole oluline. Olete oodatud! ja Guldar Järve 29.11 kell 18 I advendi kontsert. Marek Sadam ja Martin Info tel 5625 9772 10.10–31.12 näitus „Soome-ugri kirjandus“ Trudnikov. Pääse eelmüügist 10.-, kohapeal 12.-. 2.–30.11 näitused „Island – vulkaanid, jää ja geisrid“ ja 06.12. kell 15 II advendi kontsert. Abja kultuurimaja KARKSI KÜLAMAJA „Poiste maailm“ 10.12. kell 18.30 mulgi keele kursus 30.11–4.12 kell 9–15 käsitöö näitusmüük 1.–31.12 näitused „Jõulud oma kätega“ ja „Jõuluootus“ 10.12. kell 18.30 Abja mälumängu II voor 12.12 kell 12 laste jõuluootuse päev. Osalustasu 3.- 13.12. kell 15 III advendi kontsert. Abja gümnaasium 19.12 kell 19 aastalõpupidu. Pääse 6.- MULGI KÜLAMUUSEUM 15.12 kell 17 Abja muusikakooli jõulupidu Näitus „Aeg ei peatu“. Kellad erinevatest ajastutest. 20.12. kell 15 IV advent ENKN Abja kogudus KARKSI-NUIA KULTUURIKESKUS Muuseum avatud kokkuleppel tel 520 4205. 1.–29.11 E–N 9–17, R 9–15 Karksi noorte kunstistuudio ABJA PÄEVAKESKUS näitus I korruse fuajees. MÕISAKÜLA KULTUURIMAJA 1.–30.11 E–R 9–17, R 9–15 näitus „Veelinnurahvas. Lennart Esmaspäeval kell 13 jututuba 25.11 kell 18 eesti mängufilm „O2“ pääse 5.-/4.- Teisipäeval kell 12 saviring, juhendaja Lea Meri filmirännakud“ II korruse fuajees. 28.11 kell 16 tsirkuseetendus „ Fantastiline planeet“. 25.09–30.11 E–N 9–17, R 9–15 näitus „Tagasivaade tantsu- Kolmapäeval kell 16 käsitööring Pääse 7.- pidudele – vahakujud mäletavad“ sinises saalis. 5.12 kell 9–15 jõululaat Mõisaküla keskväljakul. Neljapäeval kell 10 erihoolekanne, igapäevaelu toetamise 9.11 kell 11 XIII Mulgi valla laste pärimuspäev. teenus „Väikesed Virred“ ja mardipäev. Info, reg 525 6049. Reedel kell 13 kokandusring 18.11 kell 18 mälumäng, korraldaja Enn Kauber. 15.12 kell 16.30 koduste laste jõulupidu. Jõuluetendus Iga kuu teisel teisipäeval, kell 12 toimub Lõuna-Mulgimaa 25.11 kell 19 Seasaare teatri etendus „Nukumaja“. „Nagu linnuke oksa peal“. Külla tuleb jõuluvana. Puuetega Inimeste Ühingu kokkusaamine. Pilet 8.-, sooduspilet 5.- Info päevakeskusest või mob 521 0315. Ootame huvilisi. 27.11 kell 14 kodanikupäev. SUDISTE KÜLAMAJA 29.11 kell 16 I advendiküünla süütamine, jõuluvanad 20.11 kell 19 Sudiste MNS ja Sudijate 25. aastapäeva tähis- HALLISTE RAHVAMAJA saabuvad linna. Karksi-Nuia keskväljakul. tamine. Tantsuks mängib Sulev. 12.11 kell 14–19 Süü Ää mahenäksi vabriku kohvik 29.11 kell 17 Hedvig Hansoni kontsert. Pilet eelmüügist 3.-, 18.12 kell 19 Maskipidu. Tantsuks mängib Udo Bänd. Kaasa 13.11 kell 14–19 Süü Ää mahenäksi vabriku kohvik kohapeal 5.-. võtta jõulupakk 5 euro väärtuses. Sissepääs eelmüügist 7.- 1.–31.12 E–N 9–17, R 9–15 Aate-Heli Õuna personaalnäitus 14.11 kell 14–19 Süü Ää mahenäksi vabriku kohvik ja kohapeal 10.-. Piletite müük Sudiste külamajas. II korruse fuajees. - 17.11 kell 15 kohtumine Ly Laanemetsaga Lilli Loodusma 5.12 kell 10–14 käsitöömeistrite jõululaat. jast. Räägime ravimtaimedest ja nende mõjust 05.12 kell 12 esinevad soome-ugri muusikud. Mari rahva- UUE-KARISTE RAHVAMAJA 6.12 kell 14 II advendi kontsert Annatares. Esineb laulik Anna Makeev, Udmurdi muusikud Pavel Kutergin ja 12.11 kell 17 Klubi 60+ kokkusaamine koos tähtpäevade Mõisaküla kammerkoor Kungla Nikolai Anisimov. tähistamisega. November on Halliste rahvamajas kangastelgede kuu! 5.12 kell 10–12 XIII jõulukuuskede kaunistamise konkurss. 25.11 kell 18 kaminaõhtu „Uue-Kariste mõis 225“. Kolmapäeviti kell 15 show-tantsurühm Aerodünaamilised 6.12 kell 13 II advent. Karksi-Nuia näiteringi lasteetendus 29.11 kell 12 I advendi kontsert. Esinevad segaansambel Info tel 5886 1997 „Rebase-Riina jõuluvingerpuss“. Pool Kuus ja muusikakooli laululapsed Karksi-Nuiast. Jälgi ka Halliste rahvamaja Facebooki lehte. 8.12 kell 18 August Kitzbergi nimelise gümnaasiumi jõulu- Juhendab Anne Gomaa. kontsert. HALLISTE RAAMATUKOGU 13.12 kell 13 III advendi kontsert Karksi-Nuia õigeusu Iga kuu 2. teisipäeval kell 14–15 laenutab Halliste raama- kirikus. Esineb naisansambel Hõbeniit. Tasuta. 2.–30.11 raamatunäitus „Eesti kaunimad raamatud“ tukogu raamatuid ja kohal on piirkonna sotsiaaltöötaja 15.12 kell 17 Karksi piirkonna koduste laste jõulupidu. Monika Erreline. Täiendav info telefonil 5348 2842. 1.–31.12 raamatunäitus „Jõua, jõua jõuluaega“ Üritus on kutsetega. 2.–30.11 raamatunäitus „Hakkame santima“ 16.12 kell 18 Karksi-Nuia muusikakooli talvekontsert Halliste põhikoolis Kultuurikavas võib tulla muudatusi. Seoses koroonaviiruse kasvava levikuga palume jälgida 2.–30.11 raamatunäitus „Üksi teiste seas“ Jälgi meie tegemisi ning värskemat infot kodulehel jooksvat infot ürituste toimumise kohta. Halliste põhikoolis www.kultuurikeskus.karksi.ee ja Facebookis. 1.–31.12 raamatunäitus „Jõulurõõm“ Halliste põhikoolis

TASUB TEADA KOGUDUSTE TEATED

HALLISTE PÜHA ANNA KIRIK 22.11 kell 14 jumalateenistus armulauaga 13.12 kell 14 III advendi jumalateenistus armulauaga 24.12 kell 16 jõuluõhtu jumalateenistus 25.12 kell 14 I jõulupüha jumalateenistus 31.12 kell 16 vana-aasta jumalateenistus armulauaga

Koguduse õpetaja praost Marko Tiitus (ristimine, laulatus, matus, hingehoid, piht), tel 5341 3394, e-post: [email protected] Juhatuse esimees Made Kotkas, tel 5661 6797 Veebiinfo: www.facebook.com/Halliste Püha Anna kogudus

Täname liikmeannetuste ja toetuste eest! Annetused EELK Halliste Püha Anna koguduse nimele saad teha pangas SEB EE881010302007156001 või koguduse nõukogu liikmete kaudu. Toeta kiriku renoveerimist annetusega pangas SEB EE 881010302007156001 märkides selgitusse „Kiriku remondi heaks”. Aitäh!

KARKSI PEETRI KIRIK 15.11 kell 14 jumalateenistus armulauaga. Kohvilaud. 29.11 kell 14 esimese advendi jumalateenistus armulauaga. Kohvilaud.

Palume võtta ühendust õpetajaga (ristimine, leer, laulatus, matus, piht) tel 521 2518 või e-posti teel [email protected]. Koguduse a/a nr. EE401010302010444001

MÕISAKÜLA KIRIK 15.11 kell 14 jumalateenistus, surnutemälestuspüha ja igavikupüha. 29.11 kell 14 advendiaja alguse jumalateenistus. Mõlemal korral on kaetud armulaud.

Koguduse õpetaja Arvo Lasting, elukohaga Tõrvas, tel 524 9654; [email protected] 16 Teated ja reklaam Mulgi valla infoleht

Õnnitleme uusi 2. DETSEMBER 12. DETSEMBER 21. DETSEMBER vallakodanikke ja nende vanemaid EVA PIHU 84 JUHAN PURJU 84 HELJU HELEMETS 84 VALENTINA ZUJEVA 70 7. oktoobril sündis Liis ja 3. DETSEMBER 23. DETSEMBER Reio Puksi perre poeg MARTEN AARE KRAPP 70 ELGI USIN 83 TOOMAS LELLE 82

JAAN ATTEMANN 70 13. DETSEMBER 12. oktoobril sündis Kristelle Allsoo 24. DETSEMBER 4. DETSEMBER LINDA TOODO 87 perre tütar LUNA LIISA VALVE NÄREP 88 VALLI RAUD 87 TOOMAS MÄNDVE 84 LINDA KANGUR 85 SAIDA LOKK 85 TIIU TEEREP 70 ENDEL OJAMÄE 83 AITA JÜRISE 70 ENDEL PETERMANN 70 TOIVO UNIVER 80 ILME SÕNA 70 ANTS KIILASPEA 70 25. DETSEMBER 5. DETSEMBER 14. DETSEMBER LINDA RAUD 81

Teeme eramute ja INGE PENNASTE 75 LAINE VEIDENBERG 89 26. DETSEMBER kortermajade katuse-, 6. DETSEMBER 15. DETSEMBER LILIA LUKAS 90 fassaadi-, sokli- ja AINO KADAK 92 üldehitustöid MAIE MIKELSON 82 MAIE KÜLVET 85 VEERA KÕRGEKIVI 91 ELLI RUUS 80 Tel 5381 9121 7. DETSEMBER HELGI RESNIS 86 EDUARD BREICIS 86 ANNE KALJUMÄE 75 MILVI PEDAJAS 86 HENN OJAKÄÄR 83 27. DETSEMBER AVO VILL 70 VELLO PÄRNA 81 Müüa söögikartulit 0,30 € / kg ja LINDA RULL 83 väike söögi- ja seemnekartul 0,15 € / kg. MEELIS HANNUS 70 16. DETSEMBER SILVA MALVA 70 VIIVE SIIRUS 81 28. DETSEMBER Kohaleveo võimalus. SALE TEEARU 86 8. DETSEMBER Info tel 510 1491 või kohapeal Karksi-Nuias Lilli tee 12. 17. DETSEMBER LUDMILLA MIILIMÄE 80 HILDA ANSO 91 LEILI SULTS 91 ILME AUS 70

18. DETSEMBER KVALITEETNE KORSTNAPÜHKIMISTEENUS 9. DETSEMBER 29. DETSEMBER HILLER PÄRNSALU 86 RAISA KIRIK 89 MILVI-LYDIA KALLASTE 90 HELGI MEOS 86 EVI VARI 90 10. DETSEMBER MAIE RAID 85 LAINE OJAKÄÄR 75 LEA TOOM 70 JAAN OTS 81 PÄÄREN MIKK 81 JÜRI-REIN TAMM 81 30. DETSEMBER Aleksander Dobrus LEMBIT KALJULA 70 19. DETSEMBER Kehtiv kutsetunnistus Tel: +372 50 64 051 ANTS PÄRN 84 Väljastame teostatud tööde akti Email: [email protected] JOHANNES MITT 91 EHA-MAI KÕIVA 81 11. DETSEMBER ALEKSANDER KIKAS 80 EVI LAARMANN 84 20. DETSEMBER LIIA OIDEMAA 70 AINU PEEDU 83 LAINE-ARMILDE PÄRNA 88 5.-6. detsember RAIVO TAUTS 70 Alatskivi lossi jõululaat koos puhkusega mõisa SPA-s. Koolitus: Kuidas "kondivalust" Ostame talumaja koos lahh saada Kutselise korstnapühkija teenus Mulgimaal. Tants teeb meele Buss väljub Viljandist, peatused Küttekollete ja korstnate puhastamine, aktide metsa või põllumaaga. Hallistes, Abjas, Karksi-Nuias. väljastamine ja küttekollete remont. Henno Sarv, Hooned võivad vajada rõõmsaks Eelregistreerimine www.maaelureisid.ee tel 511 2511, põhjalikku remonti. [email protected] Karksi-Nuia kultuu- või helistades 5029006 Telefon 5666 9006 rikeskuse vanemate täiskasvanute rahva- Karksi-Nuias asuv tantsurühm Tantsurõõm Aeg möödub ja riivab nii mõnda, Teeme puidutööstuse ettevõte katuste, ootab uusi liikmeid. Eriti elu viib paljugi käest. AS Textuur vajab uude on oodatud meesterah- vihmaveesüsteemide, Aja õigus on võtta ja anda, vabrikusse vad, kuid ka naised, kellel kuid mälestus on jääv... terrasside ja mees käevangus kaasa KOMPLEKTEERIJAID. üldehitustöid. võtta. Proovid toimuvad MÄLESTAME Tööga tutvumine kohapeal. Töö sobib naistele. neljapäeviti kell 19–20. Info tel 5854 9195, Küsimuste korral helis- LEIDA LAISAAR LEMMI PAUL CV saata [email protected] või võtta ühendust e-post: tage 5686 4680. 25.08.1932–26.09.2020 26.06.1964–12.10.2020 telefonil 505 1257. [email protected]

MAIE LOND AINO VENE 06.07.1935–27.09.2020 22.05.1937–14.10.2020 Karksi-Nuias asuv puidutööstuse ettevõte AS Textuur otsib Polli Hooldekodu võtab tööle PUIDUKUIVATITE OPERAATORIT. HOOLDUSTÖÖTAJA. Mu gi Sõna Mulgi valla infoleht ilmub kord kuus Väljaõpe kohapeal. Võtta ühendust telefonil 5664 9545

Koostajad: CV palume saata [email protected] või võtta või tulla kohapeale. Lauri Sepp Info tel Mare Torim Info tel ühendust telefonil 505 1257. [email protected] 5664 0344 [email protected] 435 5526