REPORTAAŽ TUNNUSTUS Viimane peatus – Kuusakoski Kõige sõbralikum “Vaata, kuidas miljonitest saab 296 eurot,” ütleb advokaat Carri Ginter, kui allkirjastab pabereid, tööstusfirma valitud millega Copterline’i kurva saa- tusega sõiduriist muutub vana- Kõige töötajasõbralikumaks tööstusfirmaks tunnistatud Ericsson Eestisti personalijuhipersonalijuhi metalliks. 10–11 ÜLLE MATI sõnul on tootmisettevõtetel raske sellel konkursil silma paista.ista. 6–76–7

Neljapäev, 30. mai 2013 EUR/USD USD/EUR EUR/SEK NordPool Euribor nr 104 (4761) 2,50 eurot 1,2952 0,7721 8,6082 39,39 0,298% Sportlandi omanikud said kompanjoni Inglismaalt

2010. aastal rõõmustasid Sportlandi omanikud Anti Kalle ja Are Altraja, et said Swedbanki ja teiste võlausaldajatega laenutähtaegade pikendamises kokkuleppele. FOTO: RAUL MEE Aastaid kahjumis olnud Sportlandi uus suuromanik lubab spordipoeketile rahalist kindlust ja tarbijale laiemat kaubavalikut 2, 4–5

SOOVITUSED INVESTOR TÖÖSTUS KOLUMN Automaksu Ülevõtmised USAs Tööstused pole rahul kohustust Eestil ei ole popimad kui Euroopas pakutava haridusega Rahvas ei vaja esmalt mitte hei- Euroopa Komisjon soovitab vä- Kui USAs on sel aastal lahti rullu- “Diplomi järgi ei saa kunagi ot- nu (ehk raha), vaid ideoloogiat. hendada keskkonnamõju ja ener- nud tõeline ülevõtmiste laine, siis sustada, alati teeme töölesoovija- giakasutust. Kuigi komisjoni arva- Euroopas on sel alal tagasikäik. le testi,” pole JOT Eesti rahul kooli- tes võiks ühe võimalusena kaalu- Suurtehinguga sai maha Volkswa- lõpetajate tasemega. Kutsekoolis da automaksu, kavatseb Eesti piir- gen, kes omandas veoautotootja puutuvad noored rohkem prakti- Powerhouse’i juhataja Janek Mäggi leiab, et ühendava ideoloogia puudumise duda seniste meetmetega. 8 MANi. 16–17 kaga kokku kui kõrgkoolis. 12–13 tõttu on Eesti riik nagu peata kana. 14 TEGIJA 2 TOIMETUS Raul Malmstein menetles, menetles ja otsustas Baltikat karistada Finantsinspektsioon on poolteise aasta kvartalikahjum viis netovara mahu väiksemaks, jooksul Baltika rahaasju uurinud ja kind- kui äriseadustikus lubatud, see nõudis otsusta- laks teinud, et ettevõte pole käitunud bör- vat tegutsemist. Baltika finantsjuhi, hiljuti Eesti pa- sireeglite kohaselt ega aktsionäridele kogu enda rimaks finantsjuhiks valitud Maigi Pärnik-Perniku ÄRIPÄEV 30. mai 2013 käsutuses olevat infot kohe jaganud. Tegemist oli kinnitusel nemad info esitamise nõudeid rikkunud toimetaja Vilja Kiisler, tel 6670 150, e-post [email protected] Baltika jaoks keerulise ajaga 2011. aastal, mil suur pole, sama kinnitasid ka audiitorid.

TÄNA ÄRIPÄEVA VEEBIS Kes maksab ümbrikupalka?

Kui suur on Eestis ümbrikupalga osakaal, mis mahus tar- bitakse siin illegaalset kaupa ehk salaalkoholi ja -tubaka- tooteid ning kuidas maksu- ja tolliamet sellega võidelda plaanib? Loe täna Äripäeva veebist.

MAKSUAMETI pea- direktori asetätija Egon Veermäe avab maksuameti plaane.

PÄEVA FAKT 1,7 PROTSENTI kasvas Rootsi majandus esimeses kvartalis aasta- ILLUSTRATSIOON: ANTI VEERMAA taguse ajaga võrreldes. Eelmise kvartaliga võrreldes oli kasv 0,6%. Kasv ületas analüütikute ootused. JUHTKIRI AJALOO ILU Vastuolud BLRTs

30. mail 2012 Sportland kaasas kirjutas Äripäev BLRT aktsionäri Mihhail Gni- dini kahtlusest, et viimase viie aasta jooksul on BLRT Grupi juht ja suuromanik Fjodor Berman koos poja Mark Berma- niga saanud vähemalt 5 miljoni euroni küündiva kingituse ettevõtte aktsiatena. Gnidini esindaja ütles, et perekond Ber- välisinvestori: palju õnne! man on suurendanud oma osalust teiste aktsionäride selja taga ja teinud seda ettevõtte jaoks kahjulike tehingutega. Hetkeseis. Tänavu mais jõustus ringkonnakohtu otsus, mil- portlandi suurosaluse ostmi- ambitsioonikalt kasvama. Aasta laiendati le kohaselt peab Berman meedia vahendusel ümber lükka- ne Sports Direct Internationali poepindu kokku 16 800 m2, ühe kuu jooksul ma valeväited, mida ta kasutas enda jaoks ebamugavate väi- poolt on hea uudis nii ettevõtte- suudeti avada lausa 18 poodi. Käive ja bruto- keaktsionäride ründamiseks. Väikeaktsionärid Gnidin ja le endale kui ka kohalikule tar- Sportland kasum suurenesid rohkem kui 50%, laenu- Valeri Kovalenko ei olnud nõus Fjodor Bermani väidete- S bijale. Sportland saab kindlusta- saab ha- koormus samal ajal aga üle 70%. Poed löö- ga, nagu oleksid väikeaktsionärid salaja kokku ostnud BLRT da oma turupositsiooni Baltimaades ning eel- di särama, sest “tuled, viled, igasugune vil- Grupi aktsiaid sooviga ettevõte üle võtta. datavasti hakata korralikku kasumit teenima, kata kor- kuv teema” paelub noori inimesi, nagu Altraja tarbija võidab laiema tootevaliku ja soodsa- Sportlandi kontseptsiooni tutvustas. mad hinnad. ralikku Mine tea, ehk poleks suur tükk suud lõh- TSITAAT 40% ettevõttest jääb ilmselt endiselt Are ki ajanudki, kui kriisi poleks peale tulnud. Altrajale ja Anti Kallele, 60% hakkab aga pä- kasumit Aga ta tuli. 2008 kukkus Eesti käive auku, Läti rast tehingu jõustumist kuuluma Suurbri- ja Leedu käive maandus sealsamas mõni kuu tannia juhtivale spordikaupade müüjale. Os- teenima, hiljem. Soomest tuldi tagasi, saba jalge va- Kui inimesed käivad talv läbi tööl selleks, tu taga seisab otseselt Suurbritannia üks rik- hel. Altraja ja Kalle aga ei lasknud end saadud et küttearvet maksta, siis on see täielik kamaid mehi Mike Ashley, Briti miljardäri- tarbija või- matsust oimetuks lüüa ja jäid pinnale. karauul. de edetabeli viieteistkümnes. See on esimene suur väliskapitali sisenemine Eesti spordikau- dab sood- Tugev kaubamärk. Siiski ei tähendanud kok- Movek Grupi juhataja Heino Uussaar pade jaemüügiturule. kulepe pangaga seda, et kõik oleks päevapealt samad korras olnud. 2008 tuli vastu võtta rekordkah- Tulest, veest ja vasktorudest. Altraja ja Kal- jum: 205 miljonit krooni, mida oli üle seits- HOMME le on alates 1990. aastate lõpust koos Sport- hinnad. me korra rohkem kui 2007. aastal. 2009. aas- Miks Heiti Hääl peab hobuseid? landiga läbi käinud tulest, veest ja vasktoru- taks suudeti kahjumit vähendada 199,5 mil- dest. 2010 oli Sportlandil põhjust pidada teist joni peale. LOE ÄRIPÄEVAST sünnipäeva, kui suutis sõlmida Swedbanki ju- 2011 oli puhaskahjum 3,2 miljonit eurot. hitud kreeditoride sündikaadiga kokkulep- 2012 jõudis Sportland aga kasumisse, mida pe, mille kohaselt pikendati sadadesse miljo- oli viimati maitsta saanud 2005. Rasketel ae- nitesse kroonidesse ulatuvate kohustuste täit- gadel lahkus firmast mitu tipp- ja keskastme miseks aega lausa viis aastat ja lisaks sellele juhti, kahe juhatuse liikmega on pooleli vara saadi veel täiendav rahasüst. jagamise vaidlused. Ehkki panga tingimused olid karmid – Nõnda nagu omal ajal Swedbankiga kok- Osakoormate vedu kõik ettevõtte aktsiad panditi pangale ja olu- kulepet saavutades, on ka nüüd suurosaluse tagaluukautodega lised otsused tuli pangaga kooskõlastada – jäi müümisel otsustavaks osutunud ilmselt Alt- TALLINN– teenuste ettevõte siiski Altraja ja Kalle omandusse, sel- raja ja Kalle läbirääkimisoskus ja hea ärivaist. rubriigi lal kui paljud mitme teise valdkonna ettevõt- Tulemuse puhul jääb üle ainult õnne soovi- HELSINKI–TALLINN jad pidid üle elama valusaid võõrandamisi ja da. Kaubamärgina on Sportland ka kehvadel sundmüüke. aegadel tugevaks jäänud ning see jääb loode- Enne kl 12 tellitud veos 30€ standardreklaam Kasulik oli tehing ka pangale: esiteks ima- tavasti alles. järgmisel tööpäeval sihtkohas! 42x57 mm hinnaga go mõttes, teisalt aga õnnestus aastate jooksul tel: +372 505 5074 tagasi saada laenud, mis muidu oleks tulnud [email protected] Reklaami tellimine: korstnasse kirjutada. Loe Äripäevast [email protected] Aga nii enne kui ka pärast seda on olnud KAANELUGU “Sportlandi uus omanik lubab www.mltransport.ee Tel 667 0105 • faks 667 0200 jama kui palju. 2007 hakkas Sportland üli- laienemist” tänases lehes lk 4–5 ÄRIPÄEV 30. mai 2013 reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post [email protected] REKLAAM 3 4 KAANEL Jeff Blue: Ma arvan, et juhtub kaks asja. Tuleb palju suurem kaubavalik ja sellest tulenevalt palju suurem valik tooteid erineva hinnaga.

ÄRIPÄEV 30. mai 2013 toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected] Sports Directi strateegiadirektor Sportlandi tulevikust

SPORTLANDI pood Tallin- nas Rocca al Mare kesku- ses. On loota, et edaspidi muutub seal ketsivalik mitmekesi- semaks. FOTO: VEIKO TÕKMAN

KAUBANDUS Sportlandi uus omanik lubab laienemist. Juhtidena jätkab eestlaste tandem

PIRET REILJAN, RAIVO SORMUNEN [email protected], [email protected] tugev, ta on turuliider. See on hea võimalus meile Suurbritannia turuliidriga, mis juba praegu tegut- oma brände tutvustada,” rääkis Blue. Ta kinnitas, seb enam kui kümnes riigis. Sellest tulenevalt on et Sportlandi kaubamärki ei ole neil kavas kaota- Sports Directi üks oluline trump paindlik, et mitte da ega unustada, seega võib loota, et näiteks erine- öelda odavusele rõhuv hinnapoliitika. “Ma arvan, 32 valt Hansapangast ei kao ühel hetkel eestlaste seas et juhtub kaks asja. Tuleb palju suurem kaubava- miljonit eurot olid teada-tuntud Sportland. lik ja sellest tulenevalt palju suurem valik tooteid Sportlandi kohustu- Tehingu läbirääkimised kestsid eelmisest aas- erineva hinnaga,” võttis Sports Directi strateegia- Eile Eesti spordikaupade jaemüügi liidri Sport- tast peale ning vürtsi lisas neile Sportlandi keeru- direktor Blue kokku, mis hakkab toimuma Sport- landi 60% osaluse omandamisest teatanud sed 2011. aastal. line olukord pankadega. Kui suured praegu Sport- landis. Ta lisas, et asi pole mitte ainult hinna lan- Londoni börsifirma Sports Direct International landi kohustused on, pooled ei avaldanud. 2011. getamises, vaid ka parema valiku pakkumises. lubab, et Sportlandi kaubavalik suureneb olu- aastal ulatusid Sportlandi kohustused üle 32 mil- Sportlandi siinsed konkurendid uut tulijat ei liselt ja ettevõte muutub finantsiliselt tugeva- joni euro. “Sportland saab väga tugeva positsioo- pelga, pigem tervitavad konkurentsi. “Ei tahaks maks. Sportlandi jäävad uue suuromaniku käe ni kasvamiseks kõigis kolmes riigis,” vihjas Blue, muretseda. Vaatame kõigepealt, mis plaanid neil all endiselt juhtima Anti Kalle ja Are Altraja, kes et Sportlandi rahamured lahendatakse. Rohkem on,” sõnas Rademar OÜ juhatuse liige ja üks oma- seda äri 1990ndatel nullist üles ehitama hakkasid. ta siiski kaarte ei avanud. nikest Margus Juksar. Mis saab siis, kui Sportland Kes on Sportlandi omanikud viie aasta pärast, muutub Eestis kõige soodsamate hindadega spor- küsis Äripäev Altrajalt-Kallelt kolm ja pool aastat Sprtland jätab kasuminumbri saladuseks. dikaupluste ketiks? Juksar lubas, et küllap siis tu- tagasi. “Sportlandi omanikud oleme ikka meie, see Nii nagu kohustuste suurust, ei avaldanud poo- levad olulised muutused spordikaubanduse turul. on selgemast selgem, siin ei ole üldse kahtlustki. led ka Sportlandi mullust kasuminumbrit, sest “Aga me ei jää kindlasti pealtvaatajaks,” kinnitas ta. Meie kahekesi ikka tahaks edasi olla,” vastas Kalle majandusaasta aruanne on veel kinnitamata. toona muiates. Teatavasti aga tuuled pöörduvad ja Sportlandi üks omanikest Altraja sõnas vaid, et Hea, et see laev põhja pole läinud. Hawaii Exp- nüüd on Kalle ning Altraja aktsiaseltsis vähemus- ettevõte oli mullu kasumis. ress OÜ tegevjuht ja üks omanikest Urmas Saat pi- aktsionärid. “Leides ühised huvid Balti turul, oli te- Millise hinnaga Altraja ja Kalle 60% Sportlan- das positiivseks, et kui konkurents tiheneb ja kau- hing kasulik mõlemale poolele,” põhjendas Altraja dist müüsid, pole teada. Oriel Securitiese analüü- bavalik suureneb, võidavad sellest kliendid ja tee- eile lakooniliselt, miks kümme aastat pärast asuta- tiku Jonathan Pritchardi sõnul võis hind olla väike, vad ehk tänu sellele ka rohkem sporti. “Me ei kar- mist ei kuulu Sportland enam ainult neile kahele. kuna see jäeti börsiteates mainimata. Arvestades, da Sports Directi soodsamaid hindu, Eestis tehakse et Sportland jõudis möödunud aastal pärast pikka juba praegu pordikaupadele väga palju allahindlu- Hea võimalus Balti turule laieneda. Sports kahjumiaega kasumisse, võis aktsiate müügihind si s,” sõnas Saat. Sportlandi ja Sports Directi tehing Directi strateegiadirektori Jeff Blue sõnul tuli te- Äripäeva hinnangul jääda 10 miljoni euro kanti. oli tem sõnul ootuspärane. “Mul on Are ja Anti pä- hingu initsiatiiv Sportlandilt, kuid ka nemad nä- Sports Direct on paljudele eestlastele tuttav rast siiralt hea meel, et nad saavad jätkuvalt äri pi- gid selles head võimalust tugeva partneriga Balti e-poe kaudu. Kontsernil on peale vahendatava- dada ja et nende laev suurte kahjumitega pole põh- turule laieneda. “Sportland on Baltimaades väga te kaupade olemas ka oma brändid. Tegemist on ja läinud,” ütles ta. KAANEL 5 võrra või rohkem peaks paranema Sports Directi müük tänu Eesti firma ülevõtmisele, arvestades Sportlandi rohkem kui 60 miljoni eurost aastakäivet. 1/4 30. mai 2013 ÄRIPÄEV toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected]

Tulemused Briti analüütik: Sportlandi Sports Sportlandi seis paraneb Directi Sportland International Groupi majandustulemused mln eurodes kasumlikkus peaks paranema ost on 100 50 Oriel Securities analüütiku Jo- gu hinda ei avalikustatud, kuid võetava keti aastakäive oli 323 mõist- nathan Pritchardi hinnangul kuna see jäeti börsiteates maini- miljonit eurot (ehk viis korda lik viis 80 40 peaks Sportlandi kasumlikkus mata, võib see olla madal. Sportlandist rohkem), kuid sa- kolme 0,05 60 pärast ühinemist paranema. Pritchardi arvates on Sports mas lõpetas see eelmisel aasta 60 kahjum käive 30 “Kuni praeguseni pole Sports Directi ost mõistlik viis kol- umbes 20 miljoni eurose kah- geograa- Directil selles ida piirkonnas et- me geograafiliselt lähedase, jumiga (Sportland raporteeris filiselt 40 20 tevõtet, kuid Sportland Interna- kuid väga erineva riigi tundma- aasta alguses, et on jõudnud ka- lähedase, tional Group müüb juba Tim- õppimiseks. sumisse). 20 berlandi ja Nike tooteid ja side Lisaks 60% osalusele Sport- Oriel Securites usub, et kuna kuid väga 10 Sports Directi ostuosakonnaga landis ostis Sports Direct Inter- Sports Directi põhiturg Suurb- erineva 0 peaks kasumlikkust suurenda- national eile 10,5 miljoni euro ritannias areneb hästi ja ettevõ- riigi tund- 0 ma,” märkis analüütik. Lisaks eest 51% Austria spordikaupade te laieneb edukalt ka välistur- 2006 2007 2008 2009 201220112010 jaekauplustele näeb Pritchard keti Sports Eybl & Sports Experts gudel, on oodata soodsaid os- maõppi- -10 liitumisel kasu ka Nike kauba- AG aktsiatest ning tegi praegu tutehinguid ka tulevikus. Akt- miseks. 2012. AASTA oli ettevõtte hinnangul kasumlik. märgi hulgimüügil. kahjumlikku müügiketti veel siamaaklerfirma tõstis seetõttu analüütik ALLIKAS: MAJANDUSAASTA ARUANDED Analüütiku sõnul küll tehin- 30 miljoni eurose rahasüsti. Üle- aktsia hinnasihti. Jonathan Pritchard Taust Sports Direct maksab boonust Ostja Briti rikkamaid miljardäre Sports Direct International maksab tänu edu- kale majandusaastale boonuseks 61 000 nae- 60% Sportland International Ashleyle kuulub Bloombergi Lisaks müüs ta veebruaris 100 la töötaja kohta. Groupi aktsiate ostmise taga andmeil 64,4 protsenti Londo- miljoni naela eest Briti suurima Sports Direct International teenis 2013. aasta on Briti üks rikkamaid ette- ni börsil noteeritud Sports Di- spordikaupade müügiketi akt- esimesel poolaastal (lõppes 28. oktoobril 2012) võtjaid Mike Ashley, kelle va- rect International PLC aktsiatest. siaid, lubades sel aastal börsi- 1,09 miljardi naela suuruse käibe, mida on ra hindas Forbes möödunud Kuna Londoni börsil notee- firmas enam mitte oma osalust 22,5% enam kui aasta eest. Suurbritannia andis aastal 1,5 miljardile naelale ritud väärtpaberil on viimasel vähendada. Ashley on tuntud ligi kolmveerandi käibest, kasv ulatus 18,1 prot- (1,75 miljardile eurole), mis an- aastal läinud väga hästi (+75%), ka kui jalgpalliklubi Newcast- sendini. Rahvusvaheline müük kasvas 11,4% dis talle Briti miljardäride ede- on Ashley osaluse väärtus tõus- le United omanik, mille ta os- ning ulatus 90,6 miljoni naelani. tabelis 15. koha. nud juba 2 miljardi naela alla. tis umbes 135 miljoni naela eest.

Loomingulised lõpplahendused suurtele ühiskondlikele projektidele

WoodCare Denmark pakub süsteeme paljudele erinevatele ehitusprojektidele. Arhitekti ja tootja vaheline koostöö on ühiskondlike projektide puhul ülimalt tähtis nende suurusest olenemata.

Tootjana rõhutab Woca ak- koostöö, tehniline kompe- just WoodCare Denmarki. tiivse partneri rolli olulisust nii tentsus ja toodete lai valik Üks paljudest näidetest on planeerimis- kui ka teostus- on mõned põhjustest, mida Kopenhaageni lennujaam. faasis. See tagab täiuslikud meiega koostööd tegevad Sealsel puitpõrandal kõnnib tingimused andmaks parimat arhitektid ja arendajad on iga päev vähemalt 50 000 nõu ning soovitamaks sobi- toonud, selgitamaks, miks on inimest ning põrand kestab ja vaid lahendusi. Lähedane nad valinud oma partneriks on seejuures ilus.

Kodustuudio OÜ, Peterburi tee 46,Tallinn, tel 613 9770, [email protected], www.kodustuudio.ee 30. mai 2013 ÄRIPÄEV 6 UUDIS toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected]

KONKURSS Sõbralikuim tööstusettevõte on Ericsson. Tootjatele raskem mugavusi luua

ALYONA STADNIK [email protected] Tasub teada Pere- ja töötaja- sõbralikud firmad 1. Microsoft Estonia OÜ 2.–3.Dimela AS 2.–3. 3 Step IT OÜ Pere- ja töötajasõbralike ettevõtete konkurssi 4. Advokaadibüroo OÜ korraldati tänavu teistmoodi, eraldi tunnusta- LEXTAL ti tublimaid tööstus-tootmisettevõtteid, kellest 5. Raintree Estonia OÜ parimaks osutus Ericsson Eesti. “Oleme mitu aastat teinud selle nimel tööd ja ERICSSON EESTI AS – kõige oleme õnnelikud, et meid esile tõsteti,” ütles Erics- pere- ja töötajasõbralikum son Eesti personalijuht Ülle Matt. “See ei ole muidu- tööstusettevõte gi kerge – olla tootmisettevõte, aga ikkagi pere- ja PÕHJAKA MÕIS – kõige pere- töötajasõbralik –, kuid see on võimalik,” lausus ta. sõbralikum kohvik Kõigi ettevõtete arvestuses krooniti kõige pere- LENNUSADAM – kõige pere- ja töötajasõbralikumaks ettevõtteks taas Micro- sõbralikum muuseum soft Estonia. Teist ja kolmandat kohta jäid jagama ASUMIPÄEVAD – kõige pere- veterinaartoodete hulgimüügiga tegelev ettevõ- sõbralikum sündmus te Dimela ja IT-haldamisteenust pakkuv 3 Step IT.

Kontoritöötaja elu lihtsam parandada. Alkoholi- tootja Altia Eesti osales töötaja- ja pere sõbralike ettevõtete konkursil tänavu teist aastat. Altia Ees- Oleme ti tegevdirektori Kristel Metsa sõnul teeb ettevõte järjest muudatusi paremuse poole. “Kuna oleme tootmis- tootmisettevõte ja meil on laotöö, siis on paind- likke võimalusi oluliselt raskem luua kui kontori- ettevõte ja töötajatele,” tõdes Mets. “Laotöötajatel ei saa lasta vabaks seda, millal nad tööle tulevad, võimaldada meil on lao- kodutööd,” märkis ta. Peresõbralikumaks saab Metsa sõnul Altia Ees- töö, paindlik- ti muutuda küll, näiteks lubades suvepäevadele, välja sõitudele ja jõuluõhtusöökidele kaasa võtta ke võimalusi pere koos lastega. Altia Eesti pani aasta alguses kokku töögrupi, on oluliselt et koguda ideid, mille abil tööelu paremaks muu- ta. “Sündis pikk nimekiri. Näiteks panime õue lõu- raskem luua natamiseks lauad ja toolid,” ütles Mets. Metsa arvates tajuvad ka nende ettevõttes kon- kui kontori- toris töötajad töökeskkonda hoopis teisiti kui toot- töötajatele. mistöölised. “Tootmisettevõtted ilmselt ei osalegi sellel konkursil, sest arvavad, et niikuinii ei tule Altia Eesti tegevdirektor Kristel ERICSSON Eesti personalijuht Ülle Matt võttis eile Maarjamäe lossis vastu kõige pere- ja töötajasõbralikuma tööstus- head kohta,” lausus ta. Metsa ettevõtte auhinna. Ta ütles, et selle nimel nähti teadlikult vaeva. FOTO: ANDRAS KRALLA ÄRIPÄEV 30. mai 2013 toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected] UUDIS 7

AKTSIAD Ettevõtte sõbralikkus on Kilgi firma PKC ei saa palgasurve tõttu head kasumit PKC Groupi aktsia langes eile 7,5%, sest Brasiilia üksuse töötajad nõuavad kõrgemat palka. See ei luba ettevõttel saavutada eelmise pankrotis aastaga võrreldavat puhaskasumit. peidus juhi pales PKC Grupi suuruselt teine aktsionär on Harju Elekter, millele kuu- Tartu maakohus kuulutas väl- lus 30. aprilli seisuga 1,355 miljonit aktsiat koguväärtuses 25,5 mil- ja Rein Kilgi restorane halla- jonit eurot. Eestis töötab PKC kontserni heaks umbes 1100 tööta- Ericsson Eesti valiti eile kõige siooni eluetapi võti. Kõik ini- nud ASi Pere Restoranid pank- jat. Palgakulu PKC Eesti töötaja kohta oli eelmisel aastal keskmi- pere- ja töötajasõbralikumaks Ajad võivad olla erine- mesed tahavad olla austatud roti. Firma on majandanud Pär- selt 979 eurot kuus. Forbesi andmeil on PKC keskmine töölise töö- ettevõtteks. vad, aga töötaja jaoks ja armastatud. nus Kuursaali ning Tartus kohvi- tasu Lõuna-Ameerikas 500 eurot. Ettevõtte personalijuht Ülle kuid Zum-Zum, Ülikooli, Gaude- Matt ütles intervjuus, et kõige on ettevõte ikka juhi Mida parimaks tunnistami- amus, Püssirohukelder. SISEPOLIITIKA olulisem tegur sõbralikkuse saa- nägu. Raskel ajal on ne Ericsson Eestile annab ja Pere Restoranide müügitulu vutamisel on juhi ja töötaja va- juhil suurem vastutus kuidas kavatsete seda ära ka- oli 2011. aastal 2,3 miljonit eurot Riigikontroll kritiseerib IRLi heline suhtlus, personaalne lä- sutada? Tiitel on oluline meie võrreldes 2,4 miljoni euroga aas- Riigikontrolör Alar Karis teeb maatasa IRLi mõtte kolida Sisekait- henemie. töötajaid motiveeritu- töötajate jaoks. See on tunnus- ta varem. Kahjumit teeniti vas- seakadeemia Ida-Virumaale, kirjutas Postimees. na hoida ja märgata. tus selle kohta, mida me teeme tavalt 946 000 ja 277 000 eurot. Kolimine muudaks riigikontrolli hinnangul kadeti õppekoha kallei- Miks osaleb Ericsson Eesti sel- Ericsson Eesti personalijuht hästi. Ettevõtte maine algab Ettevõtte võlausaldajate üld- maks Eesti haridussüsteemis, akadeemia ehituseks puudub raha lel konkursil? Meie jaoks ei ole Ülle Matt ikka ettevõtte seest. koosolek toimub 19. juunil. ja kolimine viiks drastiliselt alla õppekvaliteedi. Kolimine tooks oluline konkursil osalemine ise- ARIPAEV.EE kaasa iga-aastased kulud umbes kahe miljoni euro ulatuses. enesest. Meie jaoks on tähtis hoo- Mida saab tööstus-tootmiset- pis see, kuidas me oma töötaja- kuidas inimesi organisatsiooni- tevõte teha, et olla töötaja- ja tesse suhtume ja kuidas taga- ga siduda ja motiveerida. peresõbralik? Oleme ettevõt- me neile töötajasõbraliku orga- te juhtimist palju tõhustanud. nisatsiooni. Olete personalijuhina töö- Et inimene, kes töötajat juhib, Konkursil osalemine on pi- tanud ka tootmis ettevõttes jõuaks iga tootmistöötaja juur- gem missioon tuua välja selle Elcoteq Tallinn. Olite seal ras- de personaalselt. konkursi olulisust Eestis. kel ajal. Kuidas keerulisel ajal Kindlasti on olulised kor- töötaja- ja peresõbralikuks jää- raldus ja koolitus – kõik tööta- Kuidas luua töötaja- ja pere- da? Võti on sama. Ajad võivad jad soovivad tegelikult tööala- sõbraliku keskkonda tootmis- olla erinevad, aga töötaja jaoks selt edeneda. Iga inimene ta- ettevõtte töötajatele, kes ei istu on ette võte ikka juhi nägu. Ras- hab olla edukas ja juht saab ol- kontoris? Ei ole ju võimalik lu- kel ajal on juhil suurem vastu- la tema suunaja. bada neil näiteks laps tootmi- tus töötajaid motiveerituna hoi- sesse kaasa võtta, nagu mõnes da ja märgata. Ettevõtte parema- Kumb on tähtsam, kas tööta- firmas võimaldatakse? Kõige tel aegadel on juhil seda hõlp- ja- või peresõbralikkus? Mõle- olulisem on juhtimine ja perso- sam teha. mad. Töö ja eraelu tasakaal on naalne lähenemine – see on võti, Kaasamine on iga organisat- see, mis lõpuks võidab.

Üks küsimus MICROSOFT on Miks olla töötaja- ja IT-ettevõte ja peresõbralik ettevõte? sellel turul on suur konku- HELEN LINK Dimela ASi loomaarst rents, ütles et- tevõtte Eesti Mida mõnusam on töökesk- personali- kond, seda mõnusamalt läheb juht Merle töö. Siis on töötajad meeldiva- Lindma. See- mad ning see rõõm kandub ka tõttu tulebki klientidele. töötajatel elu võimalikult MERLE LINDMA Microsoft Eesti OÜ personalijuht meele- päraseks Ei saa minna laisaks, kui ta- teha. FOTO: had, et sinu juures töötaksid ANDRAS KRALLA väga head inimesed. Olen üks nendest personalijuhtidest, kes usub, et liider määrab kõik. Vä- ga tihti valitakse töökoht ka liidrite järgi. Kui juht ja ettevõte hoolivad, siis hoolivad inime- sed ka tagasi. Microsoft on loonud kõik tingimused selleks, et inimes- tel oleks hea – töötad kus tahad, millal tahad, tule lapsega, tu- le lapseta, peaasi, et töö oleks tehtud. Äripäeva omanik vajab uut tegevjuhti. Kahjumis

Eile teatas Bonnier AB tegev- gu juhib investeerimisfirmat juht Jonas Bonnier kavast Proventus. Kes on kes lahkuda, mis vallandas Root- Jonas Bonnier jätab uuele ju- Jonas Bonnier si meedias spekulatsioonid hile kehva kasumlikkuse kolmes troonipärijate üle. tegevusvaldkonnas: teleteenus BONNIER AB asepresident jaa- Kontserni seest on tõenäo- C More, MTV Soomes ja Bonnier nuarist 2004 ja tegevjuht jaa- line kandidaat Gunilla Herlitz, Corporation USAs. Bonnier AB nuarist 2008. Lahkub selle kes vastutab tegevusvaldkon- nõukogu liige Bengt Braun eitab, aasta lõpus. na News Sweden eest. Võimali- et Bonnier oleks nõukogult sule HAKKAB 2014. aastast nõu- kud kandidaadid on ka Bonnieri sappa saanud. “See oli tema en- kogu tasemel juhtima Growth Media juht Ulrika Saxon da otsus,” ütles Braun. Bonnieri USA firmasid. ja TV4 tegevjuht Casten Alm- Bonnieri käive kahanes mul- NENTIS, et finantskriis rapu- qvist, kirjutas Dagens Industri. lu 2%, 29,2 miljardile Rootsi tas maailma ja meedia on pi- Kontsernist väljastpoolt on kroonile. Kahjum pärast makse danud kohanema uue reaal- meedia juhikandidaadiks pak- oli 365 miljonit krooni. susega. kunud Daniel Sachsi, kes prae- ARIPAEV.EE 30. mai 2013 ÄRIPÄEV 8 UUDIS toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected]

ANALÜÜS Eestilt ei nõuta automaksu. Riikidele uued soovitused

MARTA JAAKSON, SIRJE RANK [email protected], [email protected] SOTSIAAL- MINISTER Taavi Rõivase sõnul laste- hoiu teenu- seid vanema- hüvitise arvel Euroopa Komisjon ei sunni Eestis automak- toetama ei su kehtestama, ehkki ühe võimalusena Ees- hakata. FOTO: ti majanduse energiamahukuse vähendami- ANDRAS KRALLA seks Euroopa Komisjon seda tõepoolest kaalu- da soovitab. “Euroopa Komisjoni soovitus on vähendada keskkonnamõju ja energiakasutust. Automak- su kehtestamist Komisjon ei soovita – see on välja Komisjon: lastehoid alarahastatud toodud ühe võimaliku meetmena, mida Komisjo- Ei saa öelda, et siin ni arvates võiks kaaluda,” jahutas rahandusminis- Euroopa Komisjon kritiseeris ti tööle läinud ja seda hinnatak- olemas, näiteks omaste hool- sõltuks kõik ainult teeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja And- eile taas Eesti vanemahüviti- se ka Euroopas. Küll aga nõustus duse toetamine. Ta rõhutas, et omavalitsuse suu- rus Säälik eile teema ümber puhkenud poleemikat. se süsteemi – see toetab küll ta, et lastehoiu teenus on üle Ees- teenuseid, mida omavalitsustel Eesti valitsusel on kavas keskenduda juba ole- sündivuse kasvu, kuid takistab ti ebaühtlane – osa omavalitsusi aidatakse osutada, on väga pal- rusest, tihti on nii, et masolevatele meetmetele, näiteks elektriauto- naiste tööturule naasmist, ku- tuleb sellega edukalt toime, teis- ju ning eeskätt on probleem sel- mõnes väiksemas lin- de soetamise toetusprogrammile, selgitas Säälik. na maksab kojujäämise eest. tes on probleeme. Näiteks Tallin- les, et neid teenuseid ei osutata nas tullakse teenuste Lastehoiuteenused on samas nas ootavad pered lasteaiajärje- üle Eesti ühtlaselt. Riigipõhine revisjon. Eile avaldas Euroopa Ko- alarahastatud – nii võiks osa ra- korras mõnikord lausa nii kaua, osutamisega märksa misjon liikmesriikidele uued soovitused, mida hast ümber suunata, leiab ko- et laps jõuab enne kooli minna. Kindlamad raamid uues paremini toime kui majanduspoliitika kujundamisel arvesse võtta. misjon oma soovitustes Eestile. See vähendab nii pereliikmete buumis. Kõige positiivsema hin- suuremates linnades. Ühtlasi anti hinnang, kuivõrd on komisjoni vara- Sotsiaalminister Taavi Rõiva- võimalust tööl käia kui ka kind- nangu sai komisjonilt Eesti riigi semaid soovitusi juba arvesse võetud. Järelevalve se sõnul lastehoiuteenust siiski lustunnet lapsi ilmale tuua või rahanduse seis. Vaid eelarvetasa- sotsiaalminister Taavi Rõivas ja tihedam koordineerimine on vajalik eelkõige vanemahüvitise arvel toetama perelisa plaanida. kaalu reegel on ikka veel eelar- rahaliidu riikides. ei hakata. Komisjon heitis Eestile taas veseadusesse sisse kirjutamata. Eesti puhul on komisjoni hinnangul hästi eda- “Vanemahüvitis ja lastehoid ette ka seda, et kohalike oma- Samuti kordab komisjon soovi- si jõutud viiest valdkonnast ühes, riigi rahandu- ei ole omavahel konkureerivad, valitsuste tulud ja neile pandud tust, et Eesti juurutaks oma eel- se korras hoidmisel. Nii on uued soovitused Eesti- pigem üks täiendab teist,” kom- vastutus ei ole tasakaalus. arveprotsessi rohkem siduvad le paljus läinud aasta soovitustega sarnased ja sa- menteeris Rõivas. Rõivas märkis, et kui võtta mitme aastaseid kulupiire – vas- mad, kohati on sõnastus täienenud või tungiva- Rõivase sõnul on vanema- ainuüksi sotsiaalvaldkond, on tasel juhul võib distsipliin uue maks muutunud. hüvitise süsteem Eestis väga häs- mitme teenuse kohta plaanid buumi ajal taas käest minna. Suurimad väljakutsed on Eesti jaoks tööturul. Ühelt poolt ohustab kvalifitseeritud tööliste puu- dumine juba Eesti majanduse kasvupotentsiaali, mis eeldab haridussüsteemi ja täiskasvanute üm- berõppe jätkuvat täiustamist, et paremini töötu- ru vajadustele vastata. Eraldi rõhuasetus on noortel ja madala kvalifi- EESTI EHITUSPROJEKT Meie projekteerime katsiooni või üldse erialase ettevalmistuseta ini- mestel. Jätkuvalt vajab parandamist ettevõtjate, ja ehitame kõrgkoolide ja teadusasutuste koostöö. Teisalt ei sisalda Eesti praegune sotsiaalkind- lustussüsteem piisavalt stiimuleid, mis ergutaks või aitaks tööturule naasta osalise töövõimetu- sega inimestel või pikaajalistel töötutel. Nii tu- leks süsteemi muuta paindlikumaks ja paremini eramuid ja tööstushooneid suunatuks, niinimetatud aktiviseerimispoliiti- kütte ja ventilatsioonisüsteeme kat aga parandada, et see jõuaks just nendeni, kes enim abi vajavad. vee ja kanalisatsioonisüsteeme Eesti jaoks on jätkuvalt probleem ka ebaefek- tiivne energiakasutus. Eriti transpordis pole se- elektripaigaldist nine maksusüsteem ajendanud inimesi käitu- mist muutma ja soetama vähem saastavaid auto- sid. Uuesti kõlasid ka soovitused arendada põlev- kivile alternatiivseid energiaallikaid ning ehitada välja piiriülesed ühendused teiste riikide energia- võrkudega. konsultatsioonkko Sääliku sõnul on uuel eelarveperioodil kavas edendada alternatiivkütuste kasutuselevõttu ning prprojekteerimine jätkata investeeringuid nii hoonete energiasäästu kui ka ühistranspordi kasutuse ja sõidukite öko- ehehitamine noomsuse suurendamiseks. Aastatel 2014–2020 on renoveerimistoetuste Muudame ehitamise meeldivaks plaanitud maht suurem kui praegusel 2007–2013 Kopli 98, Tallinn 11711, tel 516 1092 perioodil, ulatudes 102 miljoni euroni, kinnitas [email protected], www.eeprojekt.ee majandusministeerium. ÄRIPÄEV 30. mai 2013 toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected] UUDIS 9 Finantsinspektsioon trahvis Baltikat

Finantsinspektsioon karistas ri 2011 seisuga tegelikult ei toi- rõivatootja Baltikat kahe väär- munud ning Baltika ja KJK Fund teo eest rahatrahviga, Balti- SICAV-SIFi vahel sõlmitud lepin- ka finantsjuhi Maigi Pärnik- gus käsitletud laenu oleks tul- Perniku sõnul on nemad koos 11 nud Baltika raamatupidamises audiitorfirmaga Pricewater- tuhande euro suuruse kajastada finantskohustisena. houseCoopers veendunud, et rahatrahviga karistas Kui kõnealuste nõuete väide- ei ole midagi valesti teinud. tavat konverteerimist omakapi- Trahvid määrati Baltikale finantsinspektsioon taliinstrumendiks poleks toimu- ebaõige ja eksitava teabe aval- Baltikat. nud, oleks Baltika netovara suu- damise eest NASDAQ OMX Tal- rus olnud vastuolus äriseadus- linna börsi infosüsteemi kaudu. tikus sätestatud nõudega, mille Baltika finantsjuht Maigi Pär- nik-Perniku sõnul kinnitanud kohaselt peab ettevõtte netovara nik-Pernik kinnitas, et Baltika ja lepingu kajastamisõigsuse, mis moodustama rohkem kui poole selle nõustajad on veendunud, et on auditeeritud 2011. aasta lõ- aktsiakapitalist. firma ei ole rikkunud siseteabe pus. “Meie ja meie nõustajad üt- avalikustamise nõudeid. Ta tun- leme, et meie ei ole midagi vales- Baltika edastas puuduliku tea- nistas, et info jõudis firmani um- ti teinud,” kinnitas ta. be. Samuti avalikustas Baltika bes kümme minutit enne, kui 16. detsembri 2011 teates võima- uudis avalikustati. Mõne tun- Inspektsioon leidis vea. Fi- liku võlakirjaemissiooni ja selle ni pärast on Baltika finantsjuhi nantsinspektsioon selgitas, et tingimuste kohta puudulikku sõnul vara kommenteeri anda. 16. detsembri 2011 Baltika tea- teavet, jättes osa emissiooni sei- tes “Informatsioon ASi Balti- sukohalt olulisi tingimusi aval- Toimiti audiitori juhiste jär- ka netovara seisust ja nõukogu damata. 3. veebruari 2012 teate gi. “Lugesin nende pressiteadet. koosoleku otsused” avalikustati kohaselt ei moodustanud akt- Ühe teemana tõid nad välja, et ei muu hulgas, et tänu oktoobri ja siaseltsi netovara seoses olulise olnud nõuete konverteerimist novembri 1,1 miljoni euro suu- kahjumiga poolt aktsiakapita- omakapitaliinstrumendiks 30. rusele puhaskasumile ja seoses list. Finantsinspektsiooni väär- novembri 2011. aasta seisuga – KJK Fund SICAV-SIF nõuete kon- teomenetlus tuvastas, et Baltika sellega me ei saa mitte kuidagi verteerimisega omakapitaliinst- avalikustas info märkimisväär- nõustuda,” ütles ta. Pärnik-Per- rumendiks on ettevõtte neto- se kahjumi põhjustanud suur- nik kinnitas, et raamatupidami- vara 30. novembri 2011 seisuga te ühekordsete mitterahaliste ne kajastas kõike vastavalt audii- üle poole aktsiakapitali mahust. mahakandmiste ja provisjoni- toritelt saadud juhistele. Finantsinspektsiooni väär- de kohta puudulikult, jättes nen- Baltika audiitor on rahvusva- teomenetlus tuvastas, et nõue- de täpsed asjaolud viivitamatult heline audiitorfirma Pricewater- te konverteerimist omakapita- avalikustamata. houseCoopers (PwC), kes on Pär- liinstrumendiks 30. novemb- ARIPAEV.EE 30. mai 2013 ÄRIPÄEV 10 UUDIS toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected]

KOPTERI vii- 8 AASTAT HILJEM mased hetked üleeile enne utiliseerimist. Edasi saab lennumasi- Viimane maandumine. nast tooraine. Copterline’i Sikorsky utiliseeriti

ERIK PROZES [email protected] Taust Õnnetuse põhjus

HÜDROVÕIMENDI (esiservo) uurimisel USAs selgus, et sel- le kolvipea küljest oli lahti koo- runud osa plasmameetodil pea- Kuusakoski kaalumaja Lasnamäe serval Tal- le kantud kattekihist. Kattekiht linnas. Hommikupäike pole oma ringiga veel on vase ja alumiiniumi segust. kitsukese kontori akendeni jõudnud. Klõbinal Kaks suuremat kattekihi tükki valmib metalli vastuvõtuakt. Naisterahva vilkaid ummistas servo ühe juhtkraa- näppe jälgib advokaadibüroo Sorainen Law Office ni kanalitest, millega paratama- vandeadvokaat Carri Ginter. “Vaata, kuidas miljo- tult kaasnes servo toimimisnäi- nitest saab 296 eurot,” pomiseb ta paberile alla kir- tajate järsk halvenemine ja see- jutades. 14 inimest hauda viinud Copterline’i heli- ga ka kopterile saatuslikuks saa- kopter Sikorsky S-76C+ registritähisega OH-HCI on nud labade seadenurga oota- jõudnud oma viimasesse peatuspaika. matu muutus. Piloodid ei suut- Kopter, mis kukkus kolmapäeval, 10. augustil nud 35 sekundiga, mis lahutas 2005 kell 12.42 Aegna saare lähedal koos reisija- neid merre sööstmisest, kopte- tega merre, oli ligi kaheksa aastat tragöödia vai- rit kontrolli alla saada, ja kopter kiv tunnistaja. Viimastel aastatel polnud õnnetu- sööstis keereldes merre. se uurimisest enam avalikkuse ees juttu; sestap kü- Reisijatest oli pardal kuus Soo- sin Copterline’i esindavalt Ginterilt, kas uurimine me, neli Eesti ja kaks USA koda- kestis tõesti tänaseni ja kes ning mida viimastel nikku. Kopteri piloodid olid Soo- aastatel täpsemalt menetles. “Ekspertiise oli eri- me kodanikud. Kõik ohvrid up- nevaid, kuid lõpuks aegub iga tõendusmaterjal,” pusid. vastab advokaat Ginter napisõnaliselt.

Tiibadeta lind. Kuusakoski juhatuse liikme, Bal- ri mootor. Salongis lebavad segipaisatult istmed. Advokaat ja metallifirma juht teevad ringi ümber KOPTER ti ja Poola regiooni direktori Kuldar Singi saatel Kokpitis paiknevad juhtimis- ja mõõteseadmed on rusude ja asutavad minekule. Eemalseisev ja seni veetakse sammume värvilise metalli ladustamisplatsile. Vaata, kuidas miljoni- osaliselt eemaldatud ja deformeerunud. sündsalt vaikinud hiiglaslike käppadega ekskavaa- Kuusakoski Kahekorruselise maja kõrguste metallihunniku- test saab 296 eurot. Kuldar Sink katsub kere alumiiniumi. “Võrrel- tor asub toimetama. Kopteri utiliseerimise hetked värviliste te kõrval ta seisabki. Tiibadeta lind. Rohkem pardi advokaadibüroo Sorainen Law des vanade Vene kopteritega, on see õhuke, kuid jäävad kaamera eest varjatuks. Ees seisab teekond metallide kui luige moodi. Tiivikud ja saba lebavad 10 meet- Office vandeadvokaat Carri vastupidav,” nendib ta. “Kerguse huvides,” jätkab Hiina, toorainena uuestisünnile. Päike on varjude ladustamis- rit eemal. Puidust konteinerisse on pakitud kopte- Ginter advokaat Carri Ginter rutakalt eelkõnelenu lauset. üle võimust saamas. platsile. ÄRIPÄEV 30. mai 2013 toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected] UUDIS 11

ÄRIPÄEVA KOOLITUS Korduvad üritamised 5. juunil 2000. aastal tuli Soome lennu- Agusta Westland AW139, kuid firma Copter Action (hilisem juba 2008 detsembris teatas et- Copterline) turule uue luksus- tevõtte tegevjuht Kaj Takolander tootega, pakkudes vaid 18 mi- lendude lõpetamisest ja tööta- LÄBIRÄÄKIMISED nutit kestvat õhusõitu Tallin- jate sundpuhkusele saatmisest. na kesklinnast Helsingi kesk- Luhtumise põhjuseks tõi Tako- linna. “Tuliuus kopter Sikorsky S lander majanduslanguse. Cop- 76C+ on sellise liini jaoks konst- terline jätkas otsimis- ja pääste- VÄLISTURGUDEL rueeritud,” ütles Copter Action operatsioonide tegijana. Estonia tegevjuht Tõnis Lepp. Teine liini taastamise katse Kopteri maksumus oli 100 miljo- algas 2011. aasta 14. septembril. nit Eesti krooni. Vaatamata krõ- “Lubasime tagasi tulla siis, kui Kuidas läbi nutika strateegia bedale piletihinnale muutus kii- olukord majanduses hakkab pa- ja taktika saavutada re regulaarliin populaarseks ja ranema,” ütles lendude eest vas- peagi hakati rääkima uute siht- tutava Copterline OÜ tegevjuht parimaid tulemusi? kohtade avamisest. Ent 2005. Tõnis Lepp, kelle plaan oli aastas aasta augustis juhtunud traa- üle lahe lennutada 15 000 kuni Koolitaja on JAKOB SAKS giline õnnetus pööras ettevõtte 25 000 ärireisijat. Juba oktoobris plaanid pea peale. tekkisid varuosade tarneprob- Õnnetuse järel jätkati Tallin- leemi tõttu esimesed lühiajali- na–Helsingi liinilende veel lü- sed liinikatkestused. 2012. aas- hikest aega ühe kopteriga. 2007. ta juunis katkestati taas lennu- Juunikampaania! aasta veebruaris kuulutati väl- ühendus, sest lennumasin läks ja Copterline’i pankrot. Ettevõt- mitmeks kuuks hooldusremon- Registreerudes koolitusele te nõukogu esimees Pekka Jaati- ti. Lendudega lubati jätkata sü- ajavahemikus 28.–31.mai 2013 nen nimetas pankroti põhjuse- gisest. on koolituse hind 25% soodsam! na väljaminekutest väiksemaid Lennuameti lennuliiklustee- sissetulekuid. ninduse ja lennuväljade osakon- Kampaania hind on 261,75 eurot Uued omanikud (Ilkka Her- na juhataja Jaanus Ojametsa sõ- (km-ga 314,1 eurot). lin ja pensionikindlustusfirma nul taotles ettevõte 2012. aasta Ilmarinen) ja tegevjuhtkond üri- septembris sertifikaadi piken- Koolituse osaluse eest tuleb tasuda Juunikampaania ajavahemikus. tasid liini uute kopteritega ka- damist, kuid seda otsustati mitte hel korral uuesti käivitada, kuid pikendada. Copterline lubas len- edutult. Kopter Agusta West- dudega jätkata tänavu jaanuaris, Koolituse tavahind on 349 eurot land AW139 tuli liinile 9. april- kuid ka jaanuaris liini ei käivita- (km-ga 418,8 eurot). lil. Tehnilise rikke tõttu katkes- tud. Jaanuaris lubati lendudega tati lennud lühikeseks ajaks ju- jätkata juunis. Praegu seisab et- ba 14. mail. tevõtte kodulehel lubadus avada Augustis tuli liinile ka teine liin 12. augustil. Täpsem programm aadressil Info ja registreerimine telefonil 667 0100, www.koolitus.aripaev.ee elektronposti aadressil [email protected] või koduleheküljel www.koolitus.aripaev.ee

ADVOKAAT Carri Ginter uurib lähe- malt kokpiti sisemust.

HELIKOPTERI transportimi- ne eelmisel kolmapäeval Kuusakos- kisse. 14 inimest hukkus 2005. aastal Copterline’i lennuõnne- tuses. ÄRIPÄEV 30. mai 2013 12 TÖÖSTUS toimetaja Ain Alvela, tel 667 0048, e-post [email protected]

KÕRGTEHNOLOOGILISI tootmisliine valmistava OÜ JOT Eesti laienemisplaane pärsib kvaliteetse oskusteabega spetsialistide nappus. FOTO: VEIKO TÕKMAN

AIN ALVELA HARIDUS [email protected] Pelgalt diplomi järgi ei saa kunagi otsustada, alati teeme töölesoovi- Spetsialistide jale testi, see on üsna elementaar- ne ja eeldab algteadmisi mehaani- Vajalikku oskusteavet valdavate töötajate puu- kast, aga tihti ei suuda ka magistri- duse tõttu arengus seisma jäänud ettevõtted po- puudus takistab le Eestimaal enam ammu sõnakõlks või mõttetu kraadiga inimesed seda läbida. hädaldamine, vaid igapäevane reaalsus. OÜ JOT Eesti personalijuht Janika Valliste Ja kuigi Tallinna Tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik kinnitas hiljuti vastset IT-maja avades, et aastaks 1990 oli TTÜ infotehnoloogia instituut tõsiselt arengut. andnud rahvamajandusele ligi 6000 IT-spetsialisti, pärast taasiseseisvumist küünib aga lõpetajate arv õppeasutustest praktikante tööle võtta, sest nen- 4000, ei jõua need lõpetajad millegipärast ettevõ- dega tegelemine nõuab üksjagu lisatööd ja aega. tetesse. Või kui, siis tuleb neid töökohal kõigepealt “Meie valdkonnas peab inimest lisaks palga- Haridus ei anna veel vajalike oskuste omandamiseks koolitama hakata. lemotiveerima ka töö sisu,,” ütles Aru. Ta on seda Telekommunikatsiooni firmadele üle ilma toot- meelt, et kõrghariduse 3+2 süsteem inseneritea- mis- ja testliinide väljatöötamise ja tootmisega te- dusi ei toeta. geleva OÜ JOT Eesti tõsine ambitsioon on laieneda kaugeltki töökohta autotööstuse valdkonda, esimesed sõiduautode Ülikoolide rahastamine tulemuspõhiseks. Kõrg- turvaseadmete tootmisliinid on ettevõtte Tallin- haridusreformiga kaotati ülikoolidest ära seni- na tootmisüksuses juba ka valminud, aga ettevõt- tuntud riikliku tellimuse mõiste, mille järel ei ole te juhataja Joosep Aru sõnul on arengul nüüd sein nüüd enam üliõpilastega seotud nn pearaha ehk ees – ja just vajalike automaatika- ja mehaanikain- riiklikku koolitustellimust – ülikoolid hakkavad seneride ja tehnikute puudumise tõttu. saama tulemuslepingus kindlaks määratud tege- “Oleme valmis hommepäev palkama viisteist vustoetust. automaatika valdkonna spetsialisti,” kinnitas Aru. Tallinna Ülikooli akadeemiline prorektor Priit “Kuna telekommunikatsiooniturg on küllaltki Reiska märkis, et kõrgharidusreform toob Tallinna ebastabiilne, soovib meie emafirma OY JOT Auto- Ülikoolis kaasa mitu muudatust, mille mõju hin- mation senisest rohkem laieneda autode turvava- dab ta üldiselt positiivseks. rustuse automaatika tootmisse, kuid arengu pea- “Olulisim muudatus puudutab rahastamise põ- mine takistus on spetsialistide puudus.” himõtteid. Alates sellest aastast pole enam üliõpi- RAMBOLL ANALYTICS Ettevõtte personalijuht Janika Valliste lisas, et lastega seotud pearaha ehk riiklikku koolitustelli- kui mõni tööpakkumine välja kuulutatakse, lae- muse mõistet – ülikool saab tulemuslepingus kind- KESKKONNAANALÜÜSID JA MÕÕTMISTEENUSED kub küll oma sadakond avaldust, ent ettevõttele so- laks määratud tegevustoetust,” selgitas Reiska. bilikke inimesi leidub nende seas vaid paar-kolm. www.ramboll-analytics.fi “Pelgalt diplomi järgi ei saa kunagi otsustada, Kaob riikliku tellimuse mõiste. Teine oluline www.ramboll.ee alati teeme töölesoovijale testi, see on üsna ele- muudatus kõrghariduse rahastamise süsteemis analytics@ramboll.fi , [email protected] mentaarne ja eeldab algteadmisi mehaanikast, hõlmab loobumist senituntud riikliku koolitustel- aga tihti ei suuda seda isegi magistrikraadiga ini- limuse mõistest ja selle aluseks olnud koefitsienti- mesed läbida,” rääkis Valliste. “Ka need, kelle me de ning baasmaksumuste mehhanismist. välja valime, vajavad vähemalt poole aasta pik- TTÜ õppeprorektori Kalle Tammemäe sõnul esi- kust väljaõpet.” tati viimane riiklik koolitustellimus 2012. aastal, nüüd aga juhib ülikoolide valikuid kolmeaastane Kutseharidus kõrgkoolist väärtuslikum. Nii haldus- ja üheaastane tulemusleping. Keskkonnaalased konsultatsioonid ja analüüsid: Valliste kui ka Aru hindavad, et kutseharidusega “Haldusleping defineerib ülikooli põhi- ja kaas- uued töötajad on ettevõtte jaoks tööletuleku ajal vastutusvaldkonnad õppekavagruppidena, saa- đŏmikrobioloogia isegi väärtuslikumad kui kõrgharidusega inime- vutatavad kokkulepped teiste ülikoolidega ning đŏ2!!ŏ'!!)% sed, sest kutsekoolides näib praktika osakaal ole- põhilised indikaatorid, mille järgi otsustatakse đŏ¼$1//0!ġŏ&ŏ!)%//%++*%*(ØØ/% ŏ ma suurem ja seetõttu on ka väljaõppe aeg lühem. rahastamine järgmisel perioodil,” iseloomustab “Kõrgharidust omandades õpitakse vaid teoree- Tammemäe. đŏ//001 ŏ,%**/!ŏ*(ØØ/% ŏ tilist poolt, praktika läbitakse 16–24 tunniga, see “Tulemusleping määrab üliõpilaste miinimum- đŏ,(&1ŏ0!%/%ŏ2( '+* % ei anna vähimatki töökogemust,” tõdes Aru. “Üli- vastuvõtu põhi- ja kaasvastutusvaldkondades, de- koolide õppes, näib, et puudub reaalne side eluga, fineerib konkreetse aasta vastuvõtuerandid, dok- tööga, mida ettevõtetes on tarvis teha.” Aru tunnis- toriõppe kohtade valdkondliku jaotuse ja lõpuks tas, et ega ettevõtted, sh ka JOT Eesti, ei raatsi väga näitab ära konkreetse aasta eelarve,” selgitas ta. ÄRIPÄEV 30. mai 2013 toimetaja Ain Alvela, tel 667 0048, e-post [email protected] TÖÖSTUS 13

Kommentaar Mis on mis Püüd kõrghariduse alustatakse. Vahel on piiravaks Kutsekoolide erialad Kõrgharidusreform poole võib jätta aga inimeste hoiakud, mis ei sõltuvad suuresti diplomiomaniku ole täiskasvanuna enam nii ker- riiklikust tellimusest UUED tulemus- ja haldusle- Vajad PLASTIKUST tööturul tuulte gesti korrigeeritavad. pingud kehtestati haridus- ja Tean üsna mitut kõrghari- HARALD TÕRU teadusministri Jaak Aaviksoo toodet? telefon 58 518 778 Kuressaare Ametikooli õppedirektor www.plast.ee pillutada duse omandanud restoranitee- ja Eesti avalik-õiguslike üli- www.elektrimootorid.com TAMBET VALDMA nindajat ja isegi lastehoidjat, Meie riikliku koolitustellimu- koolide rektorite allkirjasta- Põltsamaa Ametikooli direktori asetäitja õppetöö alal kes ei ole päevagi õpitud erialal se prognoosid lähtuvad sel- tud dokumendiga 28.01.2013. tööd teinud. Nende jaoks oli lest, millised õppekavarüh- OLULISIMAD muudatused KOOSTÖÖ Kutsekooli tulevad õpilased kõrgkool ju hobiharidus. mad on meil olemas, kui suur puudutavad kõrgkoolide ra- Politsei ja teadlased IT-kuritegevuse vastu on enamasti üsna teadlikud Kas seda peaks ikka meie on õpilaste arv ja milline on hastamise põhimõtteid. Politsei- ja piirivalveamet sõlmis koostööleppe Tallinna Tehnikaüli- töö leidmise võimalustest ja vaene maksumaksja kinni õppijate huvi. Saadame prog- ALATES sellest aastast pole kooliga, millega pandi paika olulisemad ühistöö suunad järgmis- teenistuse suurusest valitud maksma? Teisalt olid need noo- noose haridus- ja teadusminis- enam üliõpilastega seotud teks aastateks. erialal ning reageerivad muu- red hariduslike spekulatsiooni- teeriumisse kaks korda aastas. pearaha ehk riiklikku kooli- Suurem osa kavandatavast koostööst puudutab IT-valdkonda. Üks tustele tööturul kiiresti. de ohvrid, neile serveeriti kõrg- RKT saamine uutele õppeka- tustellimuse mõistet. mahukam teema on küberkriminalistika – digitaalsete tõendite Nii komplekteeruvadki häs- haridust kui garanteeritud varühmadele ei ole lihtne. Soo- ÜLIKOOLID hakkavad saama avastamine ja fikseerimine. Selles vallas on juba tehtud mitu koo- ti erialad, mis tagavad parema juurdepääsu kõrgele elustan- visime mõni aasta tagasi aian- riigilt iga konkreetse kõrg- litust politseinikele. 2014. aastal avatakse TTÜs küberkriminalisti- sissetuleku, ja halvemini need, dardile, nad kulutasid sellele duse õppekavarühma, sest leid- kooliga sõlmitava tulemusle- ka magistriõpe. kus töötasu on madalam. oma parimad aastad ja avasta- sime, et see sobiks meie eriva- pingu alusel tegevustoetust. Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher märkis, et olu- Kõrghariduse valib peaaegu sid seejärel, et neil pole oman- jadustega õppijate jaoks kõige UUTE lepingute alusel suure- korras, kus kuritegevus on üha valgekraelisem ning kolib tänavalt kaks korda enam noori, kui on datud haridusega midagi pea- paremini. Kuna Eestis on vas- neb arvestuslik uue vastuvõ- internetti, on avaliku sektori kohustus käia ajaga kaasas. kõrgharidust eeldavaid ame- le hakata. tavad spetsiifilised koolid ole- tu rahastamine ülikoolides TTÜ rektori Andres Keevalliku sõnul omavad lepingupooled po- tikohti. See tähendab, et poo- mas, siis seda meile ei antud. möödunud aasta 12 miljonilt tentsiaali, mille rakendamine koostöös aitab kaasa mõlemapool- led kõrgkooli siirduvatest noor- Tööandja soovib baasoskus- eurolt 18 miljonile eurole. sele arengule. “PPA vajab innovatiivseid ja töökindlaid lahendusi, test on sunnitud ennast teos- tega töötaja koolist kiirelt kätte RAHASTUSE muudatus on kõrgetasemelisi ekspertiise, mis on tingitud ka kurjategijate kasva- tama hiljem nende ambitsioo- saada. 16–17aastase noore kiir- etapiviisiline. Esimese etapi- vast kompetentsusest,” lisas Keevallik. nidest madalamal tasemel, aga Haridus- ja teadus- korras oskustööliseks koolita- na rahastatakse 2013. aastal on kutsealaseks tööks halvemi- mine ei ole aga nende tulevik- ülikoole 2012. aasta riikliku ni sobivad kui kutseõppe õigel ministeeriumi poolt ku vaadates siiski mõistlik ning koolitustellimuse mahus, mil- LEMMIKUD ajal läbinud. Õigel ajal selles tä- on kõige nõutumad kutseharidusest saab nii kiires- lele lisandub riigieelarveväli- toostusuudised.ee loetuimad uudised henduses, et paljud väärtushin- erialad need, mida ti tupiktee. Jätku- või ümberõp- se õppe kompensatsioon. nangud ja vilumused ei kujune pes on lühikesed kursused aru- 2014. JA 2015. AASTAL rahasta- Paldiskisse oodatakse mahukaid investeeringuid. Paldiski vajalikul tasemel välja siis, kui noored väga valida ei saadavad, sest õppijatel on töö- takse ülikoole 90% ulatuses Ettevõtjate Liidu ning Pakri teadus- ja tööstuspargi tegevjuhi nende arendamisega liialt hilja taha. ja elukogemus olemas. eelneva aasta tegevustoetu- Enn Laansoo kinnitusel pingutavad kohalikud ettevõtjad, et lä- se mahust, millele lisandub hiaastail saaksid linnas teoks mahukad investeeringud. 10% tulemusnäitajatel põhi- ASi Estanc juht: alguses naerdi meie soovide peale. Metalli- nev rahastus. tööstussektoris tegutsev perefirma, mahutite tootja Estanc avas ALATES 2016. AASTAST haka- uue tootmishoone. Kutseõppes käib kõik vanaviisi takse ülikoole rahastama ai- ASi Värska Vesi juht: olime suhteliselt halvas seisus. Ettevõt- nult tulemusnäitajate põhjal. te juht Urmas Jõgeva meenutab, et 8–9 aasta eest olid mineraal- Haridus- ja teadusministee- MKMi tööjõuvajaduse prog- kad ja vajavad täiendavat töö- vee tootjal eksistentsiaalselt keerulised ajad. rium koostab koolidele eriala- noos hindab võimalikke töötu- jõudu. Näitena koostööst eriala- ALLIKAD: HARIDUS- JA Omanik ühendas Kalevi ja Põltsamaa Felixi juhtimise. Norra de lõikes riikliku koolitustel- ru arenguid ja vajadust tööta- liitudega toob Nõupuu Haap- TEADUSMINISTEERIUM, ÄRIPÄEV kontsern Orkla liidab kahe oma gruppi kuuluva toiduainetöös- limuse, mille üheks aluseks jate järele arvuliselt – kui palju salu Kutsehariduskeskuses ka- tuse, ASide Kalev ja Põltsamaa Felix juhtimise. on samuti riiklikult koostatav võiks olla vaja täiendavaid töö- tuseplekksepa eriala õppetege- tööjõuvajaduse prognoos, mi- tajaid eri tegevusaladel, ameti- vuse alustamise. da uuendatakse igal aastal. ala gruppides ning haridusta- “Kooli poole pöördus Ees- Haridus- ja teadusministee- semetel. Prognoos on suunatud ti Katuse- ja Fassaadimeistrite riumi kutse- ja täiskasvanuhari- eelkõige haridus- ja teadusmi- Liit, kes kurtis muret, et ehitus- Kauplus GROLLS duse osakonna juhataja Andres nisteeriumile, olles üks abiva- ettevõtetes on suur puudus kva- www.grolls.ee Pung räägib, et RKT põhiliseks hend riikliku koolitustellimuse lifitseeritud katuseplekkseppa- aluseks ja sisendiks kutseõppes koostamisel. dest,” rääkis ta. “Kuna üheski on majandus- ja kommunikat- Haapsalu Kutsehariduskes- Eesti kutsekoolis plekkseppi ei siooniministeeriumis (MKM) kuse arendusdirektori Aile Nõu- koolitata, tegi liit koolile ettepa- Peterburi tee 75 koostatav ja igal aastal uuenda- puu sõnul selgub kitsa eriala neku hakata vastavaid spetsia- Tel 607 0160 tav tööhõive prognoos. Praegu õpetamise vajadus enamasti liste Haapsalus koolitama, ning on see olemas aastani 2019. See koostöös ettevõtjate või eriala- pakkus omalt poolt toetust õp- prognoos paneb paika põhilise liitude esindajatega, arvestatak- pekava koostamisel ning õpeta- tööjõuvajaduse majandussekto- se ka majandusprognoose, mil- jate koolitamisel.” Plekkseppa- rite lõikes, diferentseerides seda lised majandus- või tööstusha- de koolitamisega tehakse Haap- ka ametirühmade kaupa. rud on regioonis perspektiivi- salus algust 2014. aasta alguses. TÖÖRIIDED, TURVAJALATSID, TÖÖKINDAD, KIIVRID JPM CLE BALTIC OÜ esindab tuntud tehnoloogiaid Täiuslik ELEKTRIAJAM teie firmasse! Painutuspingid ja lõikurid

BEVI Est OÜ pakub: ƒ standard- ja spetsiaalelektrimootoreid ƒ asünkroonmootorite sagedusregulaatoreid ƒ tigu- ja hammasreduktoreid ning reduktormootoreid 2D-, 3D- Technology that improves your economy ƒ statsionaarseid ja mobiilseid elektrigeneraatoreid laserlõikuspingid

Bevi Est OÜ I Pärnu mnt 238,11624 Tallinn CLE Baltic OÜ, Sära tee 10, Peetri küla, Rae vald, 75312 Mõigu tehnopark tel 682 8755, 506 7761, 515 5835 I faks 682 8754 [email protected] I www.bevi.ee tel 780 3530, [email protected], www.clebaltic.com ÄRILAUSE 14 ARVAMUS Igor Rõtov: Ausa ja kartmatu ajakirjandu- se hind ei ole 200 000 eurot ega mingi muu summa.

ÄRIPÄEV 30. mai 2013 Äripäeva peadirektori sõnul on poliitilise korruptsiooni ja erakondade varjatud rahastamise paljas- toimetaja Vilja Kiisler, tel 667 0150, e-post [email protected] tamine ajakirjanduse kõige olulisemaid teemasid üldse nii meil kui ka mujal maailmas.

ÜKS KÜSIMUS KOLUMN

Esmaspäeval sõitis 39 Eesti ettevõtjat koos pre- sident Toomas Hendrik Ilvesega Leetu kolm päeva kestnud riigivisiidile. Millist kasu andis visiit Teile? Eestit vaevab eelkõige

KUNO VÄIN CF&S Estonia ASi tegevdirektor ideoloogiakriis

esti elul ja majandusel ei ole ees Meie palve on: jumal, kaitse meid Rootsi kapita- Kohe otsest kasu mõõta ei saagi. Me loodame mingisugust klaaslage, millest ei listide eest! kasu tulevikus. Sai mõningaid kontakte ja oma ole võimalik läbi minna. Pigem Eestis on üks vale eeldus. Me arvame, et kui silmaga lähemalt kaeda seda, mida me kaeda on häda selles, et meil ei ole juhti- inimestel on hea ja mugav olla, siis hakkab rah- tahtsime. Meie vaatame ka kindlasti Leedu turu E vat (ehk teistest selgelt mõjukamat) vastik ja majandus kasvama. Vale. Rahvastik ja poole, aga mingeid veksleid me välja ei käi. ideoloogiat, mis paneb meeskonna liikmeid (ehk majandus hakkavad kiiresti kasvama siis, kui kodanikke) ühiselt pingutama. Meil on rohkem inimesed usuvad, et neil võib tulevikus elu pa- JUHAN KOLK puudus neist, kes teavad, miks midagi teha. remaks minna. Sellele Ansip laupäeval rõhuda Yoga ASi üks omanikke Eesti Vabariik (mitte riik kui institutsioon, püüdiski. USAs toimus 100–150 aastat tagasi tor- mis päris hästi toimib, vaid kodanikkond tervi- miline kasv – inimesed põgenesid nii Eestist kui kuna) on nagu peata kana – pead enam pole, veel ka Rootsist USAsse, kuna näis, et seal on kõvasti jookseb ringi, kuni elutult maha kukub. Eestile ei tööd tehes võimalik õnneni jõuda – kuni heaolu olegi selget ühte lausesse mahtuvat eesmärki va- JANEK MÄGGI kohale jõudis. Siis ind rauges. Powerhouse’i juhataja Väga hästi läks. Leidsin 2–3 olulist kontakti, mi- ja? Et NATO on, Euroopa Liit on ning nüüd vege- Rahvas ei vaja esmalt mitte heinu (ehk raha), da muidu poleks saanud. teerime, kuni välja sureme? vaid ideoloogiat. Heaolu kättesaadavus kõigile Peaminister Andrus Ansip ütles oma juhtivat kodanikele on kapitalistliku maailmavaate põ- ideoloogiat ette anda püüdvas kõnes, et Reformi- hilubadusi. Selle saavutamine aga sulatab ideo- PEETER SAKS Baltcap ASi partner erakond seisab sõltumata rahvusest või muudest loogia – eemärk kaob ning rahvas jookseb nel- tunnustest nende valijate eest, kes unistavad pe- Eesti Vaba- ja tuule poole laiali. Eestist lähevad inimesed ära relisast, oma majast, väärikast vanaduspõlvest, riik on selle pärast, et meil ei ole rahvana valdavas osas iga-aastasest päikesereisist. Head unistused, kui- tunnustatud ideoloogiat, mis koondaks ühiseid gi väga paljudele kätesaamatud – kuni elu lõpu- nagu peata väärtusi. Väga huvitav oli. Minu jaoks oli see esimene ni. Kui anname suuna ja unistuse ainult neile, kes kord sellisel visiidil käia. Huvitav oli suhelda Ees- hakkama saavad, soovivad need, kes hakkama ei kana – veel Rahast rääkimist ei peeta heaks tooniks. Riiki- ti ärimeestega, kellega koos sinna mindi, ja Lee- saa, kohe hangudega revolutsiooni korraldada. de puhul on nii positiivseid kui ka negatiivseid dus sain ka uusi kontakte. Olen igati rahul. jookseb näited. Küsimus ei ole selles, kas tunnustatud Raha on materiaalsete väärtuste mõõt. Mida väärtuste kogum on kõige õigem, aga kui kõik rohkem väärtust, seda parem. Väärtuste loomine inimesed hakkavad sarnaselt mõtlema, on sel- JAAN TOOTS ringi, kuni U.S. Real Estate OÜ nõukogu esimees on olnud paljude edukate riikide peaideoloogia. lel uskumatu jõud. Hiina majandus on hea näi- Nii Ameerika Ühendriikidel kui ka Hiinal, nii elutult de – 1820 moodustas Hiina majandus kolmandi- Jaapanil kui ka Saksamaal. Need neli riiki on ka ku maailma SKPst, 1960 vaid 4% ning praegu ju- ekspordiedetabeli liidrid – nad võtavad oma hea- maha ku- ba jälle kuuendiku ehk 16,7%. Deng Xiaoping an- olu nende arvel, kes luua ei suuda, kuid armasta- dis ette ideoloogia, et “Rikas on uhke olla”, ning Ühe sõnaga ei oskagi öelda, siin on palju asju. vad tarbida. kub. rikkaks on hiinlased saanud. Ütleme, et läks korda hästi. Kõige olulisemad on Kuna Eesti kuulub aastaid rohkem importi- Eestis ei ole rahast rääkimine hea toon – et ra- uued kontaktid, mida õnnestus saada. nud kui eksportinud riikide hulka, siis oleme pi- ha omada on mõistlik ja tore ning pole mõtet elu gem tarbimisühiskond, kes laseb suurmajandu- raisata tegevuste peale, mis pakuvad ainult lus- sel enda arvel rikastuda. See, et me ei suuda Hii- ti, aga mitte midagi sisse ei too. Konservatiivne IVO SUURSOO na odava kaubaga võistelda, on muidugi lais- maailmavaade, mis Eestis domineerib, aktsep- Columbus Eesti ASi juht kus ruudus. Euroopa kõrgeima keskmise palga- teerib tööd ainsa tunnustatud heaolu suuren- ga riik paneb tuhande hiinlase asemel kaks tipp- damise viisina. Samas on meil ka palju neid, kes spetsialisti masinate taha tööle ja näitab tõhusu- leiavad, et heaolu peab suurenema teiste arvel. ses asiaatidele koha kätte. Isegi kui kaks sakslast Mõned “punased” leivad ka Eestis, et sotsialistlik- Meie ettevõtte huvi oli leida koostööpunk- saaksid näiteks saja hiinlase palga, on nad küm- kommunistlik vereimemine on õiglasem kui ka- te Leedus ja seda ühe sõnumiga – meil on vä- me korda efektiivsemad. pitalistlik vereimemine. Tegelikult on seal vaid ga head kogemused ettevõtete infosüsteemide 1100. aastal elas siin 200 000, Rootsis 400 000 üks vahe – ühed imevad rohkem vähemuse, tei- üleviimisel eurosobilikuks. Me ikkagi eeldame, inimest. Skandinaavias meid kardeti. Parajad sed rohkem enamuse verd. Keskklassile suuna- et leedukad 2015. aastal sinna jõuavad. (majandus)barbarid olime. Ühe Taani kiriku sei- tud poliitika, mis Eestis valdavalt levib, ütleb aga, nal on palve, et jumal kaitseks neid eestlaste eest. et keegi ei tohi kelleltki rohkem verd imeda, kui Paneb muigama? Miks on tänapäeval vastupidi? temalt on imetud. Milleks siis üldse imeda? LUGEJA ARVAB

Erasektori võlakoormus on meil liiga suur ja selle infleerumine BLOGI oleks positiivne. Kommentaar artiklile “Kas Eesti saab jääda suu- res rahamängus võitjaks?” Omapärane Vene huumor LOE WWW.ARIPAEV.EE Eelmisel nädalal Interfaxi TAAVI VESKIMÄGI Eleringi juht toodetud elekter võiks olla hin- maks ja lihtsamaks, lõpetab nii kaudu maailma jõudnud nalt samas suurusjärgus prae- TYNDP kui Euroopa Liidu-Ve- uudis Rosatomi juhtkonna guste elektrihindadega turul, nemaa energiadialoogi raa- (mõne allika kohaselt Putini) on huumor. mes peetava võitluse kahe uue Peatoimetaja: Meelis Mandel Äripäeva tellija eelised – ostu- Väljaandja: AS Äripäev keskkond privileeg.aripaev.ee ja korraldusest asendada Kali- 330 kV õhuliini ehitamiseks Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn soodsaim võimalus soetada Äri- ningradi planeeritavas Bal- Pabertiiger. Iseasi, kas see pro- Kaliningradist Leetu. telefon: päeva raamatuklubi raamatuid. (372) 667 0195, Äripäev veebis: www.aripaev.ee ti tuumaelektrijaamas kaks jekt on üldse kunagi teisiti ek- Pealegi võimaldab see välti- (372) 667 0222 Trükk AS Kroonpress 1150 MW võimsusega planee- sisteerinud kui paberil. Aga da Vene subsideeritud elektrit Toimetus võtab endale õiguse kirju ja ritud reaktorit 640 MW ja 40 ka “pabertiigrina” on see pro- ELi turul ja seega tulevikus ehi- Toimetus: kaastöid vajaduse korral lühendada. Toi- e-post: [email protected] metus kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes MW reaktoriga tähendab selle jekt segadust külvanud ja ilm- tada lihtsamalt ELis uusi toot- tel: (372) 667 0111 Äripäev ja tema lisades avaldatud artik- Kas 40 MW tuu- lid, fotod, teabegraafika (sh päevaka- projekti formaalset lõppu hu- selt sellega seatud eesmärgid misvõimsusi. Reklaamiosakond: jalisel, majanduslikul, poliitilisel või re- moorikal moel. e-post: [email protected] ligioossel teemal) on autoriõigusega Venelased pea- maelektrijaam on kai täitnud. Ka keskkonna ja eelkõige tel: (372) 667 0105 kaitstud teosed ning nende reprodut- vad peenest huumorist lugu. ääres seisev aatomi- Balti riikidele ja Poolale on ohutuse seisukohalt on see ko- Tellimine ja levi: seerimine, levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Äripäev kir- Kas 40 MW tuumaelektrijaam selle projekti lõpp vaatama- gu siinse regiooni rahvale ker- e-post: [email protected] jaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste allveelaev? tel: (372) 667 0099 korral ajalehe sisu kohta võite pöördu- on kai ääres seisev aatomiall- ta kõigele hea uudis, mis teeb genduseks. Üks tohutu potent- Tellimine internetis: da Pressinõukogusse, [email protected] või tel (372) 646 3363. veelaev? Venemaal on väikesed Vene ühendenergiasüsteemist siaalse mõjuga riskiallikas Lää- www.aripaev.ee/tellimine reaktorid olemas, kuid et nende desünkroniseerimise odava- nemere regioonis on vähem. LUGEJA LEMMIKUD www.aripaev.ee

ALTRAJA JA KALLE MÜÜSID ENAMUSE SPORTLANDI OSTJAL LÄHEB HÄSTI. Sport- SPORTLANDIST. Suurbritannia juhtiv spor- landis 60% osaluse ostnud Sports Direct ARVAMUS 15 dikaupade müüja Sports Direct Interna- International maksab tänu edukale ma- tional tahab osta 60% Sportland Interna- jandusaastale töötajaile välja boonuseks tional Groupist. üle 120 miljoni naela eest aktsiaid. JUHATUSE LIIKME VASTUTUS SAI UUED PII- REIN KILGI RESTORANIFIRMA LÄKS PANK- RID. Kui seni sai juhatuse liikme vastu esi- ROTTI. Tartu maakohus kuulutas eelmisel tada nõudeid kümne aasta jooksul pärast nädalal välja Rein Kilgi restorane halla- 30. mai 2013 ÄRIPÄEV kahju tekitamist, siis nüüd viie aasta. nud ASi Pere Restoranid pankroti. toimetaja Vilja Kiisler, tel 667 0150, e-post [email protected]

KOMMENTAAR Äriteenused reklaam Kuidas sotsiaalprojektiga TEL 667 0105, [email protected] hiigelkasumit teenida? ÄRIPÄEVA KOOLITUS

Sedamööda, kuidas avalda- PIRET LEMSALU liselt riigile kuuluva äriühingu- 6. juunil ASi Hoolekandeteenused juhatuse liige, takse majandusaasta aruan- finantsdirektor na sihtfinantseerimist vastavalt ded, haarab ajakirjandust, aga riigi raamatupidamiseeskirja- ka niisama kiibitsejaid kihk dele tuluna põhivara soetamise uurida, reastada ja mõõta et- perioodis. Nii kajastubki sihtfi- tevõtteid aruannetes toodud nantseering aruandes 22 miljo- arvude põhjal. Rehitsetakse ni eurose puhaskasumina. TÖÖTUBA kasumi- ja käibenäitajates ning juhatuse palganumbrites, ka- Tegelik kahjum. Sihtfinantsee- sumile sattudes võidurõõmsalt rimise mõju arvestamata lõp- hüüatades. Näitan sotsiaalvald- See lugu aitab mõista, pes 2012. majandusaasta ASile PÜSIVA TEGEVUSKOHA konna ettevõtte najal, kust hii- miks võib kitsastes Hoolekandeteenused 0,98 mil- gelkasumid tulevad. oludes toimival riigi- joni euro suuruse tegevuskah- jumiga – põhitegevusega seo- KASUMI ARVUTAMINE JA 22 miljonit kasumit. 2010 alus- ettevõttel kasum olla tud kulud olid kokku 17,3 mil- tas AS Hoolekandeteenused suurem kui käive. jonit eurot ja müügitulu 16,3 projektiga, mille raames luuak- miljonit eurot. MAKSUSTAMINE se 11 Eesti paigas 550 teenuse- Tegevuskahjumi peamised kohta psüühilise erivajaduse- miljonit eurot. Usutavasti on põhjused olid teenusekohta- ga inimestele. Rajame 55 pere- sellise suurusjärguga kasumi- de uuendamise projektiga seo- maja. Ühe teenusekoha loomi- number sotsiaalvaldkonna et- tud ühekordsed kulud ja paku- se hind on 53 000 eurot. Projek- tevõtte puhul paras üllatus. tava teenuse – mille sisu ja hind ti rahastame kolmest allikast: Tegelikult on asi väga liht- on määratud sotsiaalhoolekan- Euroopa Regionaalarengu Fon- ne. Sihtfinantseerimine on va- deseadusega – hinna mittevas- dist saame sihtfinantseeringu- litsuse abi, mida antakse tea- tavus tegelikele kuludele. 95% na 22,1 miljoni eurot, riigieel- tud eesmärkide elluviimiseks psüühilise erivajadusega ini- arvest 3,9 miljoni eurot ning kindlaksmääratud kriteeriumi- mestest, kellele AS Hoolekande- omafinantseeringuna lisame te järgi. teenused teenust pakub, kasu- Töötoa viib läbi 3,3 miljonit eurot. Kokku on Riigi raamatupidamise üld- tab teenust sotsiaalkindlustus- projekti maksumus 29, 3 miljo- eeskirja ja raamatupidamis- ameti tellimusel. Advokaadibüroo GLIMSTEDTEDT nit eurot. toimkonna juhendiga on täp- Loodan, et see lugu võimal- advokaat, maksukonsultant,nt, Hoolekandeteenuste 2012. selt määratletud, kuidas toetu- dab aruandeid lugedes mõis- majandusaasta aruandes on si majandusaruannetes kajasta- ta, miks võib rahaliselt kitsastes TTÜ finantsarvestuse õppetoolipetooli kirjas, et ettevõtte eelmise aas- da. Ning seega kajastab AS Hoo- oludes toimival riigiettevõttel rahvusvahelise maksunduseuse ta puhaskasumiks kujunes 22 lekandeteenused 100protsendi- kasum olla suurem kui käive. lektor MARKO SAAG KOMMENTAAR Veenev ja avalik strateegia Töötoas vaatleme püsiva tegevuskoha tekkimise ja kasumi arvutamise ning tekitab usaldust maksustamise põhimõtteid. Käsitlemisele tulevad järgmised teemad: Eestis leidub palju ettevõt- STAN NAHKOR male ühe Taani firma majan- PwC juhtivaudiitor teid, mille juhtkond tege- dusaasta aruandeid nõnda, et Millal tekib püsiv tegevuskoht ja kuidas seda vältida? leb strateegia kujundamise- ühest komplektist olid eemal- Püsiva tegevuskoha kasumi arvutamise põhimõtted: ga vaid firma veebilehel “tüh- datud kõik “pehmed” mõõdi- ja koha” täitmiseks. Mõneti on kud, st mittefinantsinfo. Ainult
t
0&$%
NFUPEPMPPHJB
EFUBJMTFMU
OÊJEFUF
QÜIKBM see põhjendatud: näiteks kvali- “kõvadele numbritele” ligipää- teet, turuosa ja kasumlikkus on su omavatest investoritest soo-
t
4JTFSJJLMJLVE
LÊTJUMVTFE kindlasti klientide, investorite vitas 80% firma aktsiad maha
t
1FBLPOUPSJ
KB
QàTJWB
UFHFWVTLPIB
PNBWBIFMJTFE
BSWFMEVTFE ja koostööpartnerite jaoks olu- müüa, täit infot omanud ana- line. Ent veenva strateegia ole- lüütikuist soovitas 60% aktsiaid
t
5VMVEF
KB
LVMVEF
PNJTUBNJOF
KOF Ettevõttele tähendab masolu on muutumas üha täht- juurde osta. Püsiva tegevuskoha kasumi maksustamine: samaks. strateegia formuleeri- Alates viimase majandussu- mine ajakulu, ent see Pingutus tasub ära. Investo-
t
&FTUJ
SFHVMBUTJPPO rutise algusest on palju kirjuta- rid ja huvigrupid soovivad in- tud usalduse olulisusest ja sel- tasub end ära. formeeritud otsuste tegemiseks
t
7ÊMJTSJJLJEF
SFHVMBUTJPPOJTU
àMEJTFMU le kaotusega kaasnevast doo- saada rohkem infot, eriti sel-
t
.BLTVWBCBTUVTFE minoefektist. Ka Kreeka ja Küp- le kohta, kuidas ettevõtte ma- rose “päästmise” näol on pea- tureeritud ja kas potentsiaal- jandustulemused haakuvad et- Käesolev töötuba on sügisel alustava rahvusvahelise miselt tegu usalduse säilitami- sete investorite ning koostöö- tevõtte strateegiliste eesmärki- maksunduse kooli eeltutvustus. se aktsiooniga euro ja Euroopa partnerite jaoks on arusaadav, dega, aga ka sellest, et millistest Liidu suunas. Samuti on lood mis on ettevõtte siht ja kuidas tähtsamatest eesmärkidest on äris: kui ettevõte kaotab klienti- selle suunas liigutakse? Veel- ettevõte pidanud oma stratee- Täpsem programm aadressil www.koolitus.aripaev.ee de ja/või äripartnerite usalduse, gi enam, tihtipeale ei tea isegi gia nimel loobuma.Ettevõtetele ei pruugi lõpp olla kaugel. paljud ettevõtete võtmetööta- tähendab strateegia formulee- jad suurt midagi ettevõtte stra- rimine ning kogu muu tegevu- Töötoa hind on 45 eurot (km-ga 54 eurot). Info loeb. Oluline usalduse al- teegiast ega sellest, kuidas te- se strateegiale allutamine suurt likas on tähendusrikka ja tõe- ma enda igapäevane töö selle- ühekordset pingutust ja ka hi- se info kättesaadavus. Jah, ma- ga suhestuma peaks. PwC kor- lisemat aja- ja ressursikulu, ent Info ja registreerimine telefonil 667 0100, elektronposti aadressil jandusaasta aruanded on ava- raldatud Coloplasti eksperi- see tasub end ära: keegi pole ju [email protected] või koduleheküljel www.koolitus.aripaev.ee likud, aga mil määral on nende mendi käigus tutvustati ka- öelnud, et usalduse võitmine projektijuht Anne-Ly Raudhein, tel 6670 107. numbrid ja mõõdikud struk- hele finantsanalüütikute rüh- on lihtne. TÕUSJA LANGEJA Airbusi tootja tõstis tellimuste PKC Group andis eile seoses 16 INVESTOR prognoosi. palgasurvega kasumihoiatuse. EADS PKC Group 44,56 EUR +1,74% 19,03 EUR -6,35% 50,0 25,00

42,5 21,25

35,0 17,50

27,5 13,75

ÄRIPÄEV 30. mai 2013 20,0 10,00 07 09 0111 03 05 toimetaja Rainer Saad, tel 667 0398, e-post [email protected] 07 09 0111 03 05

ÜHINEMISED Ülevõtmised on hoogu kogunud. Uus buum?

RAINER SAAD AMERICAN [email protected] tõusis pärast seda loomulikult kõigi aegade kõr- eelmise aastaga 12,7% vähem liitumis- ja ülevõt- Air- geimale tasemele. mistehinguid. Kui eelmise aasta esimeses kvarta- linesi lennuk Dealogicu andmetel Ameerika kahe rivaalitseva lennufirma – Ame- lis tehti 3050 tehingut, siis sel aastal 2664. Võrrel- (vasakul) ning on USA ettevõtted rican Airlinesi ning US Airwaysi 11 miljardi dol- des eelmise aastaga kulutati esimeses kvartalis US Airwaysi lari suurune ühinemine on aasta üks suuremaid M&A-le 30,7% vähem ehk 103,1 miljardit dollarit. lennuk seis- selle aasta esimeses ühinemisi lennunduses. Suurimate tehingute hulka kuulub Volkswage- mas Dallase kvartalis kulutanud ni tehing, millega autotootja omandas 6,9 mil- lennujaamas. Tänavune aasta on toonud suuri ettevõtete lii- ühinemistele ja üle- Dell viiakse börsilt. Veebruari alguses teatas ar- jardi euroga ülejäänud osaluse veoautosid ja bus- Kahe firma tumis- ja soetamistehinguid (M&A), kuna mi- vutitootja Dell, et viib pärast 24 börsiaastat ette- se tootvas MAN Groupis. Joh. A. Benckiser GmbH ühinemisega tu maailmakuulsat nime otsustas ühineda või võtmistele 219 miljar- võtte börsilt minema. 24,4 miljardi dollari suu- maksis 6,6 miljardit eurot ülejäänud osaluse eest tekib maail- teisi firmasid üle võtta. Näiteks on Warren Buf- dit dollarit. See ületab ruse tehingu taga on Michael Dell isiklikult koos D.E. Maste Blendersis ning Hakon Invest käis välja ma suurim fett seotud suure ülevõtmistehinguga ning arvu- mitmekordselt Euroo- investeerimisfirmaga Silver Lake. Tehinguga saa- 6 miljardit eurot ICA AB eest. lennufirma. titootja Dell viiakse börsilt minema. Kuid ühine- vad Delli aktsionärid iga aktsia eest 13,65 dol- M&A tegevust Euroopas on mõjutanud majan- FOTO: BLOOMBERG mised käivad veel täie hooga ning oodata on ri- pa firmade vastavad larit. Delli pärast pidas võitlust ka Blackstone duslangus ning võlakriis. USAs on seevastu ma- damisi uusi ülevõtmispakkumisi. kulutused. Group, mis oli nõus arvutitootja eest pakkuma jandusolud paremad ning aktsiaturud tugeva- Dealogicu andmetel on USA ettevõtted selle kõrgemat hinda – 14,25 dollarit aktsia kohta. Ap- mad. aasta esimeses kvartalis kulutanud ühinemiste- rilli keskel loobus Black stone oma pakkumisest le ja ülevõtmistele 219 miljardit dollarit. See on ning see andis Michael Dellile eelise viia arvuti- Uued ülevõtmised ja liitumised tulekul. S&P järsk kasv võrreldes 2012. aasta esimese kvartali tootja ise börsilt minema. Sellega saab Dell roh- 500 on alates 2009. aastast tõusnud üle 140% 140 miljardi dollariga. 2013. aasta suurima ühi- kem vabadust teha firmas suuri muudatusi ning ning rallinud sel aastal rekordkõrge tasemeni. nemistehingu taga on investor Warren Buffetti võtta vastu otsuseid, mis nõudsid varem aktsio- Vaadates esimese kvartali aktiivsust Ameerika Berkshire Hathaway ja erakapitalifirma 3G Capi- näride heakskiitu. Delli tulemused pole kiita. Esi- ettevõtete ühinemistes, võib see tähendada uut tal, mis koos ostsid veebruari keskpaigas 28 mil- mese kvartali kasum vähenes võrreldes eelmise M&A buumi, kusjuures mitmed suurtehingud jardi dollariga toidukontserni H. J. Heinz. Tehin- aasta 43 sendiga aktsia kohta sel aastal 21 sendi- alles ootavad sõlmimist. Kuulduste järgi võib gu hind oli 72,50 dollarit aktsia kohta, mis oli le. See jäi 14 sendiga alla analüütikute ootustele. Apache müüa oma Mehhiko lahe ääres asuvad 20% rohkem aktsia börsihinnast. Heinzi aktsia Euroopas sõlmiti esimeses kvartalis võrreldes varad 4 miljardi dollariga. Ettevõte on palganud NUMBER ELEKTER VALUUTA INTRESS Eratarbijad peaksid arvestama, Eurot mõjutavad poliitilised Euroopa Keskpank ei pruu- et elektrienergia hinnale lisan- mured euroala suurimates gi enam intressimäärasid 17 dub lepingus ka käibemaks. riikides. langetada.

Nord Pool Eesti EUR/USD Euribor 6 kuud 39,39 -1,84% 1,2952 +0,11% 0,298% +0,001 70,0 1,2

2,1 57,5 1,32 0,9 triljonit dollarit on Šveitsi pangad meelita- 1,28 45,0 0,6 nud ligi piiriülest raha. 1,24 32,5 0,3

20,0 1,20 0,0 07 09 0111 03 05 07 09 0111 03 05 07 09 0111 03 05

Võrdlus RAHA reklaam Esimeses kvartalis on USAs toimunud Kommertspankade intressitooted jooksev hoius % märksa suuremad pank keskmiselt kuu tähtajaline hoius % ülevõtmistehingud kuu jäägilt püsijäägilt 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa Danske Bank Kontakteeruge pangaga ÜLEVÕTMISED USA-S Swedbank*** 0,01 (7) - - - 0,06 0,16 0,26 0,36 0,46 0,56 190 miljard dollarit Swedbank*** 0,01 (7) 0,05 0,05 0,10 0,20 0,30 0,40 0,50 0,60 6000 Tallinna Äripank 0,05 0,10 0,15 0,20 0,40 0,50/1,5 0,70/1,7 0,90/1,9 - 200 H.J. Heinz Company Tallinna Äripank (3) 0,05 0,25 0,30 0,35 0,60 0,70 1,00 1,20 - 200 28 Nordea Pank 0,10 0,15 0,20 0,25 0,50 0,0,60 0,70 - - 320 Citadele Pank - - 0,10 - 0,30 0,60 0,70 1,20 1,30 1,30 150 Dell Inc. Versobank 0,05 0,10 0,40 0,40 0,50 0,90 1,40 1,70 1,90 2,20 350 24,4 DNB 0,10(7) - 0,20 - 0,25 0,40 0,55 0,70 0,80 0,90 300 Virgin Media Krediidipank - 0,01 0,15 0,25 0,30 0,55 0,75 1,00 1,20 1,20 100/200(4) BIGBANK - 0,15 0,20 0,25 0,45 0,45 0,90 1,70 2,20 300-1500 23,3 BIGBANK - - - - - 0,45 0,45 0,90 1,70 2,20 1500-30 000 Sprint Nextel BIGBANK - - - - - 0,50 0,50 0,95 1,75 2,25 üle 30 000 20 tähtajaline hoius %, USD Life Technologies pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa Pankade kontaktandmed Danske Bank Kontakteeruge pangaga 13,6 SWEDBANK Liivalaia 8, Tallinn, BIGBANK Rüütli 23, Tartu, tel 1333, Swedbank - - 0,15 0,35 0,55 0,80 250 tel (24h) 631 0310, e-post: [email protected] faks 737 7582, e-post: [email protected], Swedbank 0,10 0,15 0,20 0,40 0,60 0,80 8400 TALLINNA ÄRIPANK Vana-Viru 7, Tallinn, www.bigbank.ee Tallinna Äripank 0,15 0,25 0,25 0,55 0,70 0,85 200 tel 668 8066, faks 668 8065 VERSOBANK Pärnu mnt 12, Tallinn, ÜLEVÕTMISED EUROOPAS Citadele Pank 0,10 - 0,30 0,60 0,70 1,20 200 NORDEA PANK Liivalaia 45/47, Tallinn, tel 680 2500, faks 680 2501 miljard eurot Versobank 0,30 0,30 0,40 0,70 1,20 1,50 500 tel 628 3300, faks 628 3201 DNB PANK Tartu mnt 10, Tallinn, DNB 0,10 - 0,15 0,30 0,40 0,50 300 e-post: [email protected] tel 686 8500, faks 686 8501, CITADELE PANK Roosikrantsi 2, Tallinn, e-post: [email protected], www.dnb.ee MAN Group Krediidipank 0,15 0,20 0,30 0,55 0,70 0,90 100/200 (4) tel 770 0000, faks 770 0001, EESTI KREDIIDIPANK Narva mnt 4, Tallinn, 6,9 kursid on päeva jooksul korrigeeritavad * maks 1999 eurot ** juriidiline isik ***avades tähtajalise hoiuse e-post: [email protected] tel 669 0941, faks 661 6037 internetipangas, on intressimäär kuni 0,10% kõrgem (3) personaalpang. klientidele (4) kontoris (6) internetipanga D.E. Master Blenders tähtajalistele hoiustele (7) päevalõpu kontojäägilt; (9) juriidilisele isikule/ eraisikule (10) LHV Pangal minimaalselt jäägilt 6,6 **** 2- ja 3aastaste hoiuste intressimäärade tutvumiseks kontakteeruge pangaga ICA AB BÖRS 6 Elan Corp. Tallinn 29.05 5,7 Saksa kvaliteet hoiustajatele! aktsia sulgemis- muutus käive, P/E ROE P/B divid. Repsol SA hind, EUR eelm, % EUR tootlus 5,1 Ava meil uus investeerimishoius „Saksamaa Arco Vara 1,120 0,00 0 - -503,7% 1,56 0,0% ettevõtted”. Kui BASFi, SAPi ja Siemensi aktsiate Baltika 0,909 -0,66 2 736 27,1 12,4% 3,38 0,0% Ekspress Grupp 1,100 0,92 3 996 10,9 7,2% 0,79 0,9% ALLIKAS: FACTSET väärtus nelja aasta jooksul tõuseb, võid teenida Harju Elekter 2,540 0,79 6 492 11,4 7,4% 0,84 3,5% kuni 9,2% intressi. Järvevana 0,570 0,00 0 - 0,0% 0,68 0,0% Merko Ehitus 7,200 0,00 0 13,9 7,7% 1,07 4,2% Otsustamiseks on aega Nordecon 1,070 1,90 370 15,6 7,8% 1,21 0,0% Olympic EG 1,720 -0,58 192 863 11,1 25,7% 2,85 5,8% kuni 17.06.2013. Premia Foods 0,680 0,00 0 346,1 0,2% 0,75 1,5% Pro Kapital Grupp 2,210 -0,90 44 927 - -3,7% 1,82 0,0% Silvano FG 2,620 1,16 13 555 8,4 21,5% 1,80 9,5% Tallink Grupp 0,933 0,32 197 530 10,9 7,7% 0,85 5,4% Tln Kaubamaja 5,550 0,73 1 840 14,6 10,6% 1,55 6,3% Tallinna Vesi 10,700 0,94 86 701 9,5 24,8% 2,35 7,9% 30 Trigon PD 0,379 0,00 0 - 0,0% 0,78 0,0% protsenti vähem kulu- Skano Group 1,100 -2,65 550 - -5,0% 0,69 0,0% VALUUTA Euroopa Keskpank P/E arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas, siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS) tasid Euroopa firmad kohase) konsolideeritud puhaskasumi põhjal sel aastal ülevõtmis- EUR/SEK EUR/RUB Riia 29.05 tele. Tunda annavad aktsia sulgemis- muutus P/E P/B divid. nii majanduslangus 8,6082 40,8379 hind, LVL eelm, % tootlus kui ka võlakriis. Grindex 5,80 1,22 5,82 0,75 - Austraalia dollar AUD 1,345 Poola zlott PLN 4,225 Latvijas Gaze 6,36 -0,78 11,99 0,60 - Bulgaaria leev BGN 1,956 Rumeenia leu RON 4,346 Olainfarm 4,95 0,00 7,16 1,92 - Hiina jüaan CNY 7,938 Singapuri dollar SGD 1,640 Goldman Sachsi enda nõustajaks ning potent- Hongkongi dollar HKD 10,056 Suurbritannia nael GBP 0,857 Vilnius 29.05 siaalsete ostjatena nähakse selliseid firmasid na- India ruupia INR 72,758 Šveitsi frank CHF 1,248 Jaapani jeen JPY 130,900 Taani kroon DKK 7,454 aktsia sulgemis- muutus P/E P/B divid. gu KKR & Co., TPG Capital ja Apollo Global. Palju Kanada dollar CAD 1,343 Tai baat THB 39,089 hind, EUR eelm, % tootlus on räägitud ka Inteli ning Apple’i partnerlusest, Korea won KRW 1466,930 Tšehhi kroon CZK 25,899 Apranga 2,37 0,85 - 3,1 6,7 mille eesmärk on luua A-seeria mikrokiipe. Part- Leedu litt LTL 3,453 Türgi liir TRY 2,413 City Service 1,740 -1,14 13,1 1,0 13,2 nerluse hinnast pole juttu olnud, aga tõenäoliselt Läti latt LVL 0,701 Ungari forint HUF 288,030 Invalda 2,330 0,00 - 1,1 - Norra kroon NOK 7,600 USA dollar USD 1,295 Linas Agro 0,723 0,98 2,9 1,0 - soosiks see enim vast Intelit. Panevezio Statybos 1,140 -0,87 19,4 0,6 - Siauliu Bankas 0,266 0,38 18,1 0,8 - Ka Yahoo! võib teha veel suuri oste. Marissa BÖRSIKAUBAD Snaige 0,466 0,00 - 1,7 - Mayeri käe all uut hingamist otsiv Yahoo! teatas TEO LT (Telekomas) 0,786 0,77 13,2 1,9 7,4 hiljuti, et ostab 1,1 miljardi dollariga blogikesk- konna Tumblr. Kuid see ei pruugi veel kõik olla. Kütused 29.05 Värvilised metallid 28.05 Helsingi 29.05 AllThingsD teatel võib Yahoo! maksta 600–800 USD USD/t aktsia muutus P/E P/B divid. miljonit dollarit videoportaali Hulu eest. Hulu Nafta IPE, bbl 104,21 Alumiinium LME 1844 hind, EUR eelm, % tootlus Nafta NYMEX, bbl 95,04 Vask LME 7299,5 Alma Media 3,28 0,00 13,8 3,2 3,0 praeguste omanike hulka kuuluvad ka Disney, Mootoribensiin, t 980,00 Plii LME 2099 Citycon 2,52 0,40 9,7 0,9 6,0 Comcast ja News Corp. Diislikütus, t 906,50 Nikkel LME 14860 Elisa Comm. 15,22 0,46 11,9 3,5 8,5 Keemia- ja tehnoloogiafirma Ashland võib Kerge kütteõli, t 884,50 Tina LME 21155 Finnair 2,74 0,37 - 0,5 - müüa maha osa enda allharusid, nagu veetehno- Masuut (1% väävel), t 610,00 Tsink LME 1856,5 Fortum 14,91 -0,80 10,1 1,3 - Maagaas Henry Hub, btu, USD - HKScan 3,89 0,26 13,3 0,5 2,6 loogiaüksuse, mis moodustas ettevõtte 2012. aas- Kesko 23,70 -1,70 19,0 1,0 5,1 ta kasumist 21%, ning materjalitootmise üksuse. Põllumajandus 29.05 Väärismetallid 29.05 Neste Oil 11,59 -2,36 - 1,2 3,3 Veetehnoloogia ostjaks peetakse BASFi, kuid ma- nael = 453,59 g USD/unts, unts = 31,105 g Nokia 2,77 -1,36 - 1,3 - Kohv NYBOT, USc/nael 126,35 terjaliüksusele pakutakse kahte ostjat – H.B. Ful- Kuld COMEX 1384,89 Olvi 24,40 -0,20 18,3 3,3 2,1 Valge suhkur NYSE LIFFE, USD/t 476,10 Plaatina NYMEX 1455,45 PKC Group 19,00 -6,50 19,9 2,4 3,7 ler ja Henkel AG. Ashlandi Valvoline’i üksuse, mis Kakao NYBOT, USD/t 2206,00 Pallaadium NYMEX 747,00 Stockmann 11,52 -1,12 21,8 1,0 5,2 andis 25% eelmise aasta tuludest, võib osta Exxon Nisu NYSE LIFFE, USD/t 180,50 Hõbe COMEX 22,32 Stora Enso 5,70 0,62 11,5 0,8 - Mobil või BP. Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis 436,75 UPM Kymmene 8,43 0,48 - 0,6 7,1 USA suurima raamatupoe Barnes & Noble’i Allikas: Bloomberg, kella 17 seisuga YIT 14,93 -1,39 11,2 2,0 5,0 vastu on huvi üles näidanud Microsoft. 18 INVESTOR investeerimisfondid

Dow Jones USA OMX Stockholm OMX Helsinki EPI II samba indeks

15 318,15 -0,59% 1228,77 -1,23% 2391,46 -0,91% 155,87 -0,08% 16000 1400 2600 160

15000 1275 2350 155

14000 1150 2100 150

13000 1025 1850 145

ÄRIPÄEV 30. mai 2013 12000 900 1600 140 toimetaja Romet Kreek, tel 667 0192, e-post [email protected] 07 09 0111 03 05 07 09 0111 03 05 07 09 0111 03 05 07 09 0111 03 05 reklaamiosakond, tel 667 0105, e-post [email protected]

FONDID reklaam

Avaron Asset Management 28.05 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Avaron Areneva Euroopa Fond A, EUR 3,56 3,69 3,62 12,29 11,43 23,06 7,58 -5,11 20 110 381 Avaroni Privaatportfell B, EUR 13,68 13,68 13,68 3,50 4,75 10,04 6,99 - 5 865 066 Avaron Ida-Euroopa Võlakirjafond A, EUR 10,91 10,91 10,91 1,97 4,42 - - - 5 928 408

Compensa Life 27.05 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Kasvuportfell, EUR - - 1,39 - 5,60 21,50 9,80 5,40 5 676 080 Võlakirjaportfell, EUR - - 11,93 - 1,20 6,00 4,60 - 566 158 Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 30.04.2013. Võlakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 30.04.2013.

Danske Capital AS 28.05 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Danske Pension 25, EUR 0,97 0,98 0,98 3,75 2,11 7,70 3,34 3,14 10 957 305 Danske Pension 50, EUR 1,13 1,14 1,14 5,12 3,11 9,73 3,36 3,25 151 391 273 Danske Pension Intress, EUR 0,88 0,89 0,89 2,38 1,08 5,52 3,45 3,67 3 487 091 Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension 100 Pluss, EUR 1,44 1,47 1,45 7,49 5,31 14,96 6,00 5,02 3 117 482 Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension Intress Pluss, EUR 0,76 0,78 0,77 3,00 0,78 5,57 3,33 206 117 Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel www.danskecapital.ee.

ERGO Funds 28.05 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat ERGO Pensionifond 2P1, EUR 0,92 0,93 0,93 0,00 0,98 3,92 2,91 4,33 8 547 019,55 ERGO Pensionifond 2P2, EUR 1,13 1,14 1,14 1,88 3,96 9,53 3,55 2,03 43 363 622,52 ERGO Pensionifond 2P3, EUR 0,64 0,65 0,65 2,59 5,40 12,43 - - 1 411 515,54 ERGO Pensionifond 3P1, EUR 0,87 0,89 0,88 2,06 4,71 10,54 3,60 - 421 291,71 ERGO Pensionifond 3P2, EUR 0,92 0,93 0,93 2,77 5,36 12,48 4,01 - 339 699,45 ERGO Pensionifond 3P3, EUR 0,88 0,89 0,88 3,72 6,89 14,70 1,06 - 323 556,21

LHV Varahaldus 28.05 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Pensionifond L, EUR 1,39 1,41 1,41 7,14 3,15 10,14 5,79 5,17 179 259 452 Pensionifond M, EUR 1,11 1,12 1,12 4,76 2,17 8,39 5,00 6,70 27 344 085 Pensionifond S, EUR 1,18 1,19 1,19 2,72 1,21 5,27 4,04 7,55 38 810 519 Pensionifond XL, EUR 1,20 1,21 1,21 7,94 4,93 12,66 6,12 5,20 41 054 092 Pensionifond XS, EUR 1,09 1,10 1,10 2,51 1,01 5,84 4,39 7,42 8 878 782 Täiendav Pensionifond, EUR 1,33 1,34 1,34 8,18 5,08 13,15 6,41 3,63 4 993 759

LHV Pärsia Lahe Fond A, EUR 10,43 10,53 10,53 12,29 28,34 36,57 18,22 -0,18 - LHV Pärsia Lahe Fond B, EUR 6,66 6,73 6,73 12,36 28,34 36,57 18,21 -0,18 8 153 238 LHV Maailma Aktsiad Fond A, EUR 8,31 8,40 8,40 15,53 3,73 12,20 1,78 -2,23 - LHV Maailma Aktsiad Fond B, EUR 5,31 5,37 5,37 15,53 3,73 12,20 1,78 - 1 409 406

Nordea Pensions Estonia 28.05 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Nordea Pensionifond A, EUR 0,95 0,96 0,96 7,71 5,42 10,94 6,04 54 733 762,71 Nordea Pensionifond A Pluss, EUR 0,78 0,79 0,79 9,82 7,04 13,17 6,33 6 034 610,54 Nordea Pensionifond B, EUR 0,90 0,91 0,91 5,21 3,01 8,76 5,34 11 659 571,71 Nordea Pensionifond C, EUR 0,82 0,83 0,83 2,65 0,78 4,21 3,81 2 096 722,86 Nordea Pensionifond Aktsiad 100, EUR 1,17 1,19 1,18 12,06 10,06 18,51 7,8 3 610 200,04 Nordea Pensionifond Intress Pluss, EUR 0,72 0,73 0,72 0,00 2,28 7,08 552 059,35

Fondivalitsejad

AVARON ASSET MANAGEMENT Narva mnt AS GA FUND MANAGEMENT Roosikrantsi 11, NORDEA PENSIONS ESTONIA AS Liivalaia 5–58, Tallinn 10117, tel 664 4205, faks 664 Tallinn 10119, tel 680 2680, faks 680 2681, 45/47, Tallinn 10145, tel 710 1250, faks 710 4201, [email protected], www.avaron.ee [email protected], www.gafm.ee 1251, [email protected], www.nordea.ee DANSKE CAPITAL AS Narva mnt 11, Tallinn 15015, AS GILD PROPERTY ASSET MANAGEMENT AS SEB VARAHALDUS Tornimäe 2, Tallinn tel 675 2295, faks 675 2895, Swiss House, Roosikrantsi 11, Tallinn 10119, 15010, tel 665 6565, faks 665 7122, fondid@ [email protected], www.danskecapital.ee, tel 680 2630, faks 680 2631, seb.ee, www.seb.ee www.danskebank.ee [email protected] SWEDBANK INVESTEERIMISFONDID AS ERGO FUNDS AS A. H. Tammsaare tee www.gildrealestate.com Liivalaia 8, Tallinn 15038, tel 631 1606, 47, Tallinn, tel 610 6500, faks 610 6501, LHV VARAHALDUS AS Tartu mnt 2, faks 631 1636, [email protected] [email protected], www.ergo.ee Tallinn 10145, tel 680 0400, faks 680 0402, www.swedbank.ee/fondid [email protected], www.lhv.ee

Maaklerifirmad

COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE VERSOBANK AS Pärnu mnt 12, Tallinn, MANDATUM LIFE INSURANCE BALTIC SE Viru Roosikrantsi 11, Tallinn, tel 610 3000, tel 680 2500, faks 680 2501 väljak 2, Tallinn, tel 681 2300, info@manda- faks 610 3010 [email protected], DANSKE BANK Narva mnt 11, Tallinn, tumlife.ee, www.compensalife.ee tel 630 2104 www.mandatumlife.ee LHV Tartu mnt 2, Tallinn, tel 680 0400, SEB ENSKILDA EQUITIES Tornimäe 2, Tallinn, SWEDBANK AS Liivalaia 8, Tallinn, faks 680 0402 tel 665 6622, faks 665 6802 tel 631 0310, faks 631 0410 19 Jean-Baptiste Mounier: Kapitali kaasamine 4,7 ei ole päevakorras. miljardi dollariga plaanib Hiina Shuang- hui osta USA sealihatootja Smithfield Foodsi. La Tribune kirjutas, et Euroopa suuruselt teine autotootja Peugeot kaalub aktiivselt aktsiate emiteeri- mist, kuna piirkonna autoturg on kukkunud juba kuus aastat. Peugeot’ pressiesindaja ütles, et sellist plaani neil ei ole.

FONDID reklaam AS SEB Varahaldus 28.05 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat SEB Energiline Pf, EUR 0,746 0,754 0,754 9,93 4,66 10,24 2,86 10 147 333,10 Mandatum Life 28.05 SEB Konservatiivne Pf, EUR 0,904 0,913 0,913 2,91 -0,02 3,27 2,71 4,29 55 728 837,04 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht SEB Optimaalne Pf, EUR 0,829 0,838 0,838 3,44 1,49 4,42 2,51 13 743 415,27 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat SEB Progressiivne Pf, EUR 0,966 0,976 0,976 5,67 2,93 7,23 3,18 -1,51 280 689 657,65 Investeeringute haldusteenus: SEB Aktiivne Pf, EUR 0,932 0,951 0,941 12,96 5,78 12,91 4,23 -2,82 14 117 787,88 Turvaline, EUR 115,44 114,86 114,86 - 1,65 5,88 3,95 - - SEB Tasakaalukas Pf, EUR 1,136 1,158 1,147 3,83 1,21 4,29 2,69 -0,78 10 679 989,06 Konservatiivne, EUR 113,65 112,53 112,53 - 2,95 5,90 2,79 - - Tasakaalustatud, EUR 113,24 111,56 111,56 - 3,62 5,77 1,99 - - SEB Aktiivne Fondifond A, EUR 7,327 7,475 7,401 10,87 6,230 17,400 8,500 -5,340 4 222 945,32 Progressiivne, EUR 108,15 106,03 106,03 - 4,55 5,61 0,93 - - SEB Dünaamiline Fondifond A, EUR 8,614 8,788 8,701 7,42 3,760 12,120 7,150 -3,740 6 094 959,43 Agressiivne, EUR 112,64 110,43 110,43 - 4,62 6,10 0,86 - - SEB Tasakaalukas Fondifond A, EUR 10,783 11,000 10,891 3,32 1,770 9,160 5,760 0,870 1 177 175,07 Investeerimisportfellid: SEB Ida-Euroopa Võlakirjafond A, EUR 13,139 13,139 13,139 5,20 -0,140 10,890 6,870 5,050 64 011 469,41 Mandatum Life Fixed Income Abs, EUR 141,43 140,73 140,73 - 1,81 6,67 4,43 - - SEB Kasvufond A, EUR 6,338 6,466 6,402 21,81 -3,890 21,530 2,530 -7,670 13 500 348,74 Mandatum Life Global Food Abs, EUR 121,90 119,51 119,51 - 1,39 -1,11 0,37 - - Vahendatavad Fondid * Mandatum Life Emerging SEB Corporate Bond Fund, EUR 1,526 1,526 1,526 2,88 1,400 8,000 5,150 5,160 413 250 000,00 Opportunities Abs, EUR 105,50 103,43 103,43 - -0,11 6,33 -2,40 - - SEB Danish Mortgage Bond Fund, EUR 130,575 130,575 130,575 2,82 1,010 2,920 4,590 5,790 170 830 000,00 Mandatum Life Nordic Equity Abs, EUR 143,37 140,56 140,56 - -0,09 -1,09 -5,09 - - SEB High Yield Fund, EUR 132,548 133,873 132,548 3,88 3,590 12,430 - - 2 004 070 000,00 Mandatum Life Europe Equity Abs, EUR 153,64 150,62 150,62 - 2,58 9,52 1,69 - - SEB Short Bond Fund EUR 1,272 1,272 1,272 0,21 0,240 0,080 0,080 - 55 700 000,00 SEB Strategy Balanced Fund 107,532 108,607 107,532 - 4,140 8,490 - - 311 210 000,00 Swedbank Investeerimisfondid AS 28.05 SEB Strategy Defensive Fund 106,671 106,671 106,671 - 2,680 4,770 - - 249 800 000,00 SEB Strategy Growth Fund 111,178 112,290 111,178 - 8,280 14,120 - - 216 440 000,00 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht SEB Strategy Opportunity Fund 108,444 109,528 108,444 - 6,200 10,610 - - 320 540 000,00 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat SEB Eastern Europe Fund ex Russia, EUR 2,795 2,851 2,823 19,91 -0,880 23,980 2,820 -4,380 133 090 000,00 Pensionifond K1, EUR 0,80 0,81 0,81 2,67 0,56 4,13 3,31 1,20 43 806 282,16 SEB Eastern Europe Small Cap Fund, EUR 2,534 2,586 2,560 15,71 0,870 7,740 -5,450 -6,870 68 030 000,00 Pensionifond K2, EUR 0,89 0,90 0,90 4,32 2,41 8,33 4,35 0,53 165 471 709,05 SEB Russia Fund, EUR 9,069 9,253 9,161 24,30 -5,200 2,750 -1,330 -5,680 264 910 000,00 Pensionifond K3, EUR 1,06 1,07 1,07 7,01 4,66 12,90 5,75 0,51 420 149 739,22 * Vahendatavate fondide tagasivõtmis- ja väljalaskehindu saab vaadata www.seb.ee/fondikursid. Fondide mahud on seisuga 31.03.2013. Pensionifond K4, EUR 0,79 0,80 0,80 11,34 6,47 17,08 6,43 39 366 557,67 Pensionifond V1, EUR 1,21 1,23 1,22 4,84 3,06 11,53 5,39 -0,12 9 748 570,94 Pensionifond V2, EUR 0,94 0,96 0,95 8,32 5,61 15,95 6,34 -1,10 18 043 612,93 Trigon Funds 28.05 Pensionifond V3, EUR 1,11 1,13 1,12 13,39 8,28 20,39 6,70 -2,78 35 998 412,75 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest Kesk-Aasia Aktsiafond, EUR 4,08 4,19 4,12 21,42 6,64 6,29 -5,72 -15,13 5 629 748,63 12 kuud 3 aastat 5 aastat Ida-Euroopa Aktsiafond, EUR 8,88 9,11 8,97 23,27 5,60 39,74 4,18 -11,75 47 853 688,41 Arenevate Turgude Agrisektori Fond, EUR 86,80 89,46 88,57 22,67 3,47 3,89 -19,53 2 135 682 Fondifond 100, EUR 10,37 10,47 10,47 16,67 9,46 22,32 6,09 -1,91 65 455 270,42 Arenevate Turgude Finantssektori Fond, EUR 181,40 186,96 185,10 17,66 11,73 24,25 1,35 4 836 565 Fondifond 30, EUR 11,43 11,55 11,55 6,43 4,55 13,10 4,63 1,38 14 873 961,70 Uus Euroopa Kasvufond, EUR 13,30 13,77 13,50 21,91 4,62 18,98 -4,81 -11,03 1 744 507 Fondifond 60, EUR 11,03 11,14 11,14 10,76 6,55 17,34 5,62 -0,21 51 416 326,56 Uus Euroopa Fond, EUR 21,66 22,43 21,99 13,74 8,10 27,37 11,67 -0,44 23 428 992 Venemaa Aktsiafond, EUR 15,80 16,20 15,96 24,49 4,85 20,76 2,57 -8,97 50 639 488,82 Venemaa Top Picks Fond, EUR 18,53 19,19 18,82 26,05 -9,35 0,27 -0,92 -1,22 9 662 477

INFOPÄEV: 11.06 4PLPT )PUFM MIDA MUUDAB SEPA Viru ETTEVÕTETE MAKSEKESKKONNAS?

09.20–09.50 Registreerimine ja hommikukohv 09.50–10.00 Sissejuhatus. Moderaator Raamatupidaja.ee toimetaja JUULI LAANEMETS Eesti maksekeskkonnas 10.00–10.4010.0 Muudatused Eesti maksekeskkonnas – üleminek ühtsetele üleeuroopalistele (SEPA) makseviisidele. toimuvad Eesti Pank makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhtivspetsialist RAINER OLT t .JT PO 4&1" KB NJMMFLT PO 4&1" LBTVMJL uue aasta alguses t ,VJEBT LVMHFC àMFNJOFL &VSPPQBT KB &FTUJT olulised muutused. t .JMMJTFLT LVKVOFC &FTUJ NBLTFLFTLLPOE QFBMF 4&1"MF àMFNJOFLVU 10.40–11.151. Euroopa Liidu regulatsioon - SEPA 2014. aasta 1. veebruarist 3BIBOEVTNJOJTUFFSJVNJ 'JOBOUTUVSHVEF QPMJJUJLB PTBLPOOB QFBTQFUTJBMJTU KRISTIINA KALJURAND t .JLT PMJ WBKB PUTFLPIBMEVWBU SFHVMBUTJPPOJ hakkavad Eestis kehtima t .JMMF LPIUB SFHVMBUTJPPO LFIUJC KB NJEB QFBC UFHFNB uued üleeuroopalised t .JEB SFHVMBUTJPPOJE UÊIFOEBWBE &VSPPQB àIJTUVSV LPOUFLTUJT id pä maksetingimused. 11.15–12.30 SEPA-le üleminek – mida see kliendile ja ettevõttele kaasa toob? se e 4XFECBOLJ (SVQJ BSWFMEVTUPPEFUF FMVUTàLMJ KVIUJNJTF EJWJTKPOJ EJSFLUPS OLAVI LEPP a v i

m

t 3BIWVTWBIFMJTFMF LPOUPMF àMFNJOFL *#"/ i

i s

o

V t *40oGBJMJEFMF àMFNJOFL 

! 169 o

d

t FBSWFMF àMFNJOFL LVJ YNM UFLTUJGPSNBBU NVVUVC eurot d n u i s

12.30–13.30 Lõuna h 13.30–15.15 Kas arve ongi leping? *OGPQÊFWB TPPEVTIJOE SFHJTUSFFSJNJTFM LVOJ  "EWPLBBEJCàSPP "NPT WBOEFBEWPLBBU KAI AMOS PO  FVSPU LNHB   FVSPU  5BWBIJOE  FVSPU t ,BT JHB BSWFU UVMFC NBLTUB LNHB   FVSPU 

,BIF WÜJ FOBNB JTJLV LPSSBHB t -FQJOHVUJOHJNVTFE BSWFM  UBWB KB QSBLUJLB
SFHJTUSFFSJNJTFM àIFTU NBLTKBFUUFWÜUUFTU LFIUJC t .JEB UÊIFOEBWBE BSWFMF LBOUVE OVNCSJE KB TÜOBE IJOEBEFMF  TPPEVTUVT 3FHJTUSFFSJNJOF WFFCJT XXXTFNJOBSBSJQBFWFF WÜJ UFMFGPOJM   15.15–15.20 Infopäeva lõpetamine *OGPQÊFWB QSPKFLUJKVIU +VVMJ -BBOFNFUT UFM   TEGIJA TURUL OMX TALLINN Äripäev 52 nädalat Tallinna börsi üldindeks, kajastab põhi- ja lisanimekirja aktsiate liikumisi. Nr 104 (4753) 30.05.2013 Toru Suehiro: Kindlustunne Jaapani 803,27 +0,28% keskpanga rahapoliitika suhtes on 900 löönud kõikuma. Rahapoliitika suu- 825 rim vaenlane on kahtlused. 750 675

600 07 09 0111 03 05 Mizuho Securitise turuanalüütik kommenteeris Jaapani keskpanga raskusi võlakirjavolatiilsuse allatoomisega. Ka Jaapani valitsuse perioodi kõrgeim 842,16 võlakirjade oksjonil oli nõudlus üheksa kuu nõrgim. perioodi madalaim 585,08

TÕUSJAD Miks Tesla on väärt VAADE LANGEJAD Koppel: inflatsioon

Comptel sama palju kui Porsche? lööb vara hindadesse 0,49 EUR Keskpankade bilansi suurendamine ehk raha- PKC Group esla Motorsi aktsia on aastaga ROMET KREEK trükk ei anna end eriti tunda tarbijahindade [email protected] 19,03 EUR tõusnud 248,2%. Ettevõte on kah- inflatsioonis, vaid pigem vara hindades, rää- +4,26% jumlik. Mingil põhjusel on ette- kis eile SEB privaatpanganduse strateeg Pee- võtte turuväärtus samas suurus- ter Koppel. Telekomunikacja Polska -6,35% T järgus Porschega. SEB ootab oma viieaastases perspektiivis teh- 8,19 PLN Luksuslike sportautode tootja Porsche turu- tud investeerimisväljavaates, et majanduskasvu Ruukki Group väärtus oli 19,1 miljardit dollarit ehk 14,8 mil- pilt on kaldu areneva maailma poole. jardit eurot. Hiljuti 100 dollari taseme ületanud “Palgasurvest inflatsioonilist survet ei paista,” 0,42 EUR +2,50% aktsiaga Tesla turuväärtus oli 13,1 miljardit dol- ütles Koppel. “Inflatsioon kipub avalduma kusa- larit. gil mujal – varade hindades.” Ramirent Ettevõte müüs I kvartalis 4900 sõidukit. Käi- Ainuüksi aprillis Keskpankade tegutsemisega luuakse turu- -4,55% 7,30 EUR vet tuli 562 miljonit dollarit ehk 114 700 dollarit müüs Porsche moonutusi. müüdud auto kohta. Kompanii puhaskasum oli Aktsiaturge on vaatamata aeglasemale majan- United Utilities 15 miljonit dollarit ehk 3060 dollarit auto koh- 15 200 sõidukit ehk duskasvule toetanud likviidsus. “Aktsiatõusu kü- +2,24% ta. Aktsial hinna-kasumi suhtarvul puudub posi- kuu ajaga kolm tus on keskpankade bilansimahu kasv,” ütles ta. 754,50 GBp tiivne näit, kuna 12 kuuga on ettevõte kahjumis. korda rohkem kui “Kui USAs paisub keskpanga bilanss, nagu ei Hewlett-Packard Bloombergi küsitletud analüütikute 2013. aas- oleks homset päeva, siis Jaapanis nagu ei oleks tä- taks prognoositud kasumipõhine P/E on 13 428. Tesla terves kvarta- nast pärastlõunat,” ütles Koppel pretsedenditu -4,13% 25,07 USD See on ülikallis ettevõte. Aktsia hinna/raamatu- lis müüdud autode rahatrüki kohta. Euroopa kohta arvas ta, et enne Cramo pidamisväärtuse suhe on 75. hulk. lastakse asjad hullemaks minna, kui midagi et- +1,70% te võetakse. 9,51 EUR Ennast tõestanud Porsche on üliodav. Saksa Aktsiad on lemmikvaraklass, kus riskipree- autotootja P/E on kõigest 2,4 ja ettevaatav P/E 5,8. mia on ajalooliselt erakordselt madal. Ford Motor Ainuüksi aprillis müüs Porsche 15 200 sõidu- “Armastame suhteliselt palavalt arenevaid -3,45% 15,50 USD kit ehk kuu ajaga kolm korda rohkem kui Tesla turge,” lausus Koppel. terves kvartalis müüdud autode hulk. Porsche ei Tema sõnul oleme portfellides kulla realisee- Deutsche Telekom ole veel I kvartali tulemusi avalikustanud. Ette- rinud. Toorainetest on lemmikuteks plaatina ja 9,10 EUR +1,43% võtet hinnatakse nii madalalt, et isegi raamatu- pallaadium, millest enamikku kasutatakse auto- pidamisväärtust ei raatsita ettevõtte eest maks- tööstuses. Samuti nähakse tõusuvõimalusi alu- Vestas Wind Systems ta. Aktsia hinna-raamatupidamisväärtuse suh- miiniumile, niklile ja vasele. -2,96% 84,15 DKK te näit oli 0,63. 2012. aastal müüs Porsche 143 096 sõidukit, Marks & Spencer tehes auto kohta 96 900 eurot käivet. Puhaska- SOLARWORLD 470,90 GBp +1,39% sum oli 1,84 miljardit eurot ehk üle 12 800 euro auto kohta. Porsche aktsia on aastaga tõusnud Saksa päikese- vaid 57,8%. Jääb mulje, et Tesla Motorsi suhtes on -2,91% USA eluasemete hiigelkõrged ootused, mis võivad realiseeruda, kuninga tagasilöök mediaan hind kerkis kuid kõik ei pruugi nii minna. Porsche müügile kõigi aegade kõrgei- ei ole euroala kriis olulist mõju avaldanud. April- SolarWorldi käive kukkus ja joonealune on sü- Kunagi Eesti kroonid male tasemele. lis kasvas Euroopas müük aastaga 10,8%. Jaanua- gavalt punane, kirjutas Handelsblatt. Kunagine trükkinud De La Rue rist aprillini kasvas aastaga müük Euroopas 5,8%, Saksa päikesepaneelide lipulaev langes esimeses pangatähetoodang on kuid üle maailma 21,1%. kvartalis muljetavaldavasse kahjumisse. Kahanes vähenenud vaatamata kesk- Ettevaatava kasumi aluse P/E suhtarvu näi- ka käive, iseäranis koduturul Saksamaal. pankade massiivsele bilansi- du kohaselt on Tesla Motors Porschest 2315 korda Käive kukkus mulluselt 170,5 miljonilt eurolt kasvatamisele. kallim ja hinna-raamatupidamisväärtuse koha- 112 miljonile. Kompanii puhaskahjum kasvas 0,3 selt 119 korda kallim. Mul on raske näha väärtust, miljonilt eurolt 40 miljonile eurole. mida Tesla endast kujutab. Investorid hääletavad Ettevõte teatas, et põhjuseks on tavatult kaua rahaga ehk igaüks teab ise, mida sellega teha. kestnud talv ja restruktureerimisprotsess.