Põllu- Ja Metsamajandus

Põllu- ja metsamajandus

november 2019 | nr 11 (35) | pollumajandus.ee | Põllumajandustootjate TOP

DeLaval VMS™ Seeria

™ VMS V300 VMS™ V310 Vera lüpsisüsteem Christian’i lüpsisüsteem Kaks saada olevat DeLavali VMS™ seeria mudelit, annavad sulle võimaluse va- VMS™ V310-ga laieneb tootlikkuse eelis lida enda farmi ootustele ja vajadustele ka järgmise põlvkonna lehmadele. Prog- sobiva automaatlüpsisüsteemi. V300™ esteroonipõhine proovivõtmine ja analüüs ja V310™ põhifunktsioon on tagada, et lisavad tiinuse ja inna tuvastamise ülesan- lehmad saaksid lüpstud vastavalt nende nete loendisse, mida need uudsed süs- potentsiaalile. teemid suudavad automaatselt täita.

DeLaval DeLaval VMS™ V300 VMS™ V310

Automaatne Automaatne lüpsisüsteem lüpsisüsteem

Sigimise haldus ”RePro”

Rohkem infot: www.delaval.com

"Suurim mõju on olnud "Enne kasutasime ultraheli, lehmade toodangu tasemele." nüüd ütleb RePro, kes on tiine." toimetaja Meelika Sander-Sõrmus Põllu- ja metsamajandus tel 667 0111 2 toimetus [email protected] november 2019

TOIMETAJA VEERG Miljon enam kui tunamullu

November on traditsiooniliselt kuu, kus ilmub Äripäeva Põllumajandustootjate edetabel. Hea on näha, et eelmiste aastate krii- sidest hakatakse välja tulema – 387 miljonit eurot oli mullu Äripäeva põlluma- jandustootjate TOPis osaleva 110 ettevõt- te koondkäive, kerkides miljoni võrra aasta varasemaga võrreldes. Viis tootjat tegid enam kui kümnemiljonilise käibe, neist suurima Rakvere Farmid. Müügitulu kasvatas enim protsentides Kostera TuÜ ja seda lausa 79,53%. Poole rohkem müügitulu võrreldes 2017. aastaga said ka Nukike OÜ ja ka Hinnu Seafarm. Samas kasum vähenes. 22,5 miljonit eurot oli mullu edetabeli ettevõtete koondärikasum, vähenedes aastaga enam kui poole võrra. Enam kui miljon eurot kasumit teenisid Väätsa Agro, Laheotsa, Vändra ja Grüne Fee Eesti. Ärikasumi kasv protsentides oli suurim Kostera TuÜ-l – lausa 715,4%. Samuti kasvatasid märkimis- väärselt ärikasumit Soone Farm OÜ, Ees- ti Tõuloomakasvatajate Ühistu ning Nur- miko AS. Mahetootja, Pajumäe talu noorperemees Viljar Veidenberg. foto: Meelika-Sander sõrmus Parima kasumlikkusega paistsid silma Mäo Põllumajandusühistu, kelle rentaablus oli 50,44 %, ja Kärneri-Jõe OÜ, kel rentaabluseks kujunes 46,38%. Teiste kõigi TOPis olijate rentaablus jäi alla 40%. Kuidas TOP koostati? Viljar Veidenberg Edetabelisse pääsemiseks pidi vastava valdkonna tegevuse osakaal ettevõtte käi- best olema vähemalt 51%. Samuti pidi ette- võte olema tegutsenud kahel järjestikusel valiti aasta vilistlaseks täismajandusaastal. Äripäev võttis äriregistrist eelmise aasta majandustulemuste põhjal valdkon- 8. novembril toimunud Eesti Maaülikooli akadeemilisel na käibelt suurimate ettevõtete andmed. Edetabelis osalesid ettevõtted, kelle ma- aastapäeva-aktusel kuulutati maaülikooli aasta vilistlaseks Pajumäe jandustulemused olid olemas äriregistris andmete kogumise hetkel. talu noorperemees, mahetootja Viljar Veidenberg. Ettevõtted seati pingeritta kuue näitaja põhjal. Arvutamise aluseks võtsime 2018. Meelika Sander-Sõrmus aasta müügitulu, müügitulu kasvu võr- [email protected] Veidenberg on maaülikoolist haridu- heaks,” lausus ta ja lisas, et tema suur tänu reldes 2017. aastaga, 2018. aasta ärikasu- se saanud, õppides seal viis aastat põllu- läheb maaülikoolile ka teiste kõrgelt hari- mi, ärikasumi kasvu võrreldes 2017. aas- Juba 13. korda kuulutati välja maaülikoo- majandussaaduste tootmise ja turustami- tud spetsialistide koolitamise eest, alates taga ning aasta 2018 rentaabluse ja vara- li aasta vilistlane. Aasta vilistlase nimetu- se erialal. loomaarstidest kuni piimateadlasteni. de tootlikkuse. Iga näitaja põhjal reastati se omistamise eesmärgiks on avaliku tun- “Meil oli väga ühtehoidev kursus ja ole- Veidenbergi sõnul on nad alati koos- edetabel, iga koht järjestuses andis koha- nustuse avaldamine isikule, kes oma töö- me igal aastal üritanud vähemalt kor- tööst kooliga huvitatud. “Pajumäe talu võ- le vastava arvu punkte. Kuue tabeli punk- alase või ühiskondliku tegevusega osaleb ra kokku saada, et häid sõpru jälle näha. tab hea meelega vastu maaülikooli üliõpi- tid liideti. Võitis vähim punkte kogunud tulemuslikult maaelu ja maamajanduse Ja eks endisi kursusekaaslasi näeb vahel lasi, et tudengitele näidata maaelu prak- ettevõte. arendamisel ning teeb koostööd Eesti Maa- ka igapäevaelus tööga seonduvalt,” rääkis tilist poolt. Samuti ei ütle me ära võima- ülikooliga. Veidenberg. lustest, kui meie juures soovitakse mõnda Noore ettevõtja sõnul on see tunnus- Küsimusele, milliseks ta hindab maa- teadustööd teha või Euroopa Liidu raha- Meelika Sander-sõrmus toimetaja tus talle väga suur au. “Minu isa Arvo Vei- ülikoolis antavat haridust, vastas põllu- dega midagi uurida. Hiljutistest asjadest denberg ütles, et kui tema ükskord aasta mees ja toidutootja, et siin saab ta aluseks võib näiteks tuua ühe klastriprojekti, kus vilistlase kandidaadiks nimetati, siis see võtta selle, mida ise koges koolis käies. uuriti meie farmiloomade tervist, või näi- oli juba suur au. Aga eks ta saigi nüüd tiitli “Kõige paremini oskan ehk hinnata seda, teks ühe teise töö raames olime osalised põhimõtteliselt kätte, kuna Pajumäe talu mida ma ise õppisin. Meie eriala oli selli- kliimamuutuste mõju uuringus. Nendel Viis põllumajandustootjat tegid on siiski minu vanemate suure töö ja vae- ne, et õppisime üsna palju erinevaid asju põhjustel on maaülikooli inimesi meie ta- mullu enam kui kümnemiljonilise vaga üles ehitatud,” kommenteeris Paju- ja kõike natukene. Sellest on ka edaspidi lus üsna tihti näha,” sõnas tänavune maa- käibe, neist suurima Rakvere Farmid. mäe talu noorperemees. kasu olnud, nii et hindan saadud haridust ülikooli aasta vilistlane.

Põllumajandus Viis maaelu edendajat

Toimetaja: Meelika Sander-Sõrmus, said Jakobsoni aumärgi tel 55 533 789, e-post: [email protected] Reklaami projektijuht: Ana Madismäe, tel 54 560 150, e-post: [email protected] Eesti Põllumajandus-Kauban- nud Riigivapi V klassi ja Val- ftp.aripaev.ee/incoming/Rekl duskoda (EPKK) nimetas Aa- getähe II klassi teenetemärgi, Kujundus: OÜ Kujundusvabrik vo Möldri koja auliikmeks. Viie- 2004. aastal valiti aasta põllu- le silmapaistvale maaelu eden- meheks, 2012. aastal sai põllu- dajale anti koja aumärk “Eesti- majandusministeeriumi kuld- MAA heaks”. se teenetemärgi. Ta on olnud Peatoimetaja: Meelis Mandel Äripäev veebis: www.aripaev.ee EPKK auliikmeks nimeta- riigikogu liige ja põllumajan- Väljaandja: AS Äripäev Äripäeva tooted ja teenused: Vana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinn pood.aripaev.ee takse isik, kes oma aktiivse te- dusminister. telefon: Äripäeva raadio: raadio.aripaev.ee gevusega on kaasa aidanud ko- Tänavu otsustas koda viit (372) 667 0195, (372) 667 0222 Trükk AS Kroonpress ja eesmärkide saavutamise- maaelu edendajat tunnusta- le ning kes omab koja arengus da koja aumärgiga “EestiMAA Toimetus: Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. ja tegevuses olulist kohta ja tä- Heaks”. Jakobsoni märgi said: e-post: [email protected] Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajale- tel: (372) 667 0111 hes Äripäev ja tema lisades avaldatud ar- hendust. Aavo Mölder oli aas- Kaska-Luiga talu peremees Avo Reklaamiosakond: tiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajali- tatel 2000–2013 koja nõuko- Kruusla, Sõmeru Maaelufesti- e-post: [email protected] sel, majanduslikul, poliitilisel või religioos- tel: (372) 667 0105 sel teemal) on autoriõigusega kaitstud gu esimees ja aastatel 2013– vali korraldaja Maia Simkin, Tellimine ja levi: teosed ning nende reprodutseerimine, le- 2019 nõukogu liige. Viimased Aravete Agro AS juhatuse liige vitamine ning edastamine mis tahes kujul e-post: [email protected] on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõusolekuta 20 aastat ASi Tartu Agro juhina Anu Allas, ERRi korrespondent tel: (372) 667 0099 keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu koh- Tellimine internetis: ta võite pöörduda Pressinõukogusse, töötanud Mölder on pälvinud Olev Kenk ja ETKÜ juhatuse www.aripaev.ee/tellimine [email protected] või tel (372) 646 3363. mitmeid tunnustusi: ta on saa- esimees Tanel-Taavi Bulitko. Põllu- ja metsamajandus reklaamitoimetus tel 667 0105 november 2019 [email protected] reklaam 3

BKT eritehnikarehvid: Põllumajandus, ehitustehnika, sadamate, karjääritehnika, teehooldus masinatele - tule saa osa parimast!

BKT kliendile pakume omaltpoolt:

• Parimat hinna ja kvaliteedisuhtega rehvi turul • Personaalset nõustamist • Masinapargi kaardistamist, pidevat mõõdistamist ja rehvikulu fikseerimist ja analüüsi- parima rehvi leidmine arvestades Teie tööde iseloomu ja tingimusi • Kuni 6-aastat garantiid • Laia tootevalikut rehvidele ja kiiret tarnet • Erilahendusi

Rainer Neidra +372 5333 3805 Müügijuht

WWW.BOHNENKAMP.EE toimetaja Meelika Sander-Sõrmus Põllu- ja metsamajandus tel 667 0111 4 taimekasvatus [email protected] november 2019 Parimad viljakasvatajad selgunud 22. novembril selgusid Kuremaa lossis toimunud Viljelusvõistluse lõpuseminaril meie tänavused parimad teraviljakasvatajad.

Margus Ameerikas ASi Baltic Agro arendusdirektor

Viljelusvõistlust peeti sellel aastal Ees- tis juba 15. korda – põhjus väikest juube- lit tähistada ja ajaloost kokkuvõtteid teha. Viieteistkümne aasta jooksul on osalenud võistlusel 125 taimekasvatajat. Keskmise- na aastas 19 ning kõige enam 38 aastatel 2015 ja 2019. Põuasel 2018. aastal oli vaid 11 võistlejat. Sellel aastal oli tähtajaks – maikuu lõ- puks – registreeritud viljelusvõistlusele 63 põldu. See on läbi ajaloo teine suurim arv, vaid taimekasvuks väga soodsal aastal 2015 oli registreerimine veelgi aktiivsem. Kuna kohtunike tööde maht oleks kujune- nud liialt suureks, siis sai kehtestatud pii- rang, et ühelt võistlejalt ei võetud arves- tusse mitte üle kahe põllu. Taoliselt siis kujuneski välja, et lõplik saak määrati 51 põllult: 17 nisu-, 15 rapsi-, 10 odra-, 8 rukki- ja ühelt hernepõllult. Varasematel aastatel võisteldi kahes eri- nevas kategoorias: kõrgeim saagikus ja pa- Argo Must Põlvamaalt Koolimaa talust kasvatas nii parima nisu- kui ka odrasaagi. rim tulukus. Viimasel neljal aastal on iga kultuuri parimad selgitatud kolme näita- ja kogusummana: saagikus, saagi kvali- Ahti Aruksaar Tartumaalt Viljameister OÜst võitis Viljelusvõistluse rukki arvestuses, teet ja tulukus. ületades seejuures 0,4 tonniga oma kahe aasta tagust saagirekordit. Saagikuselt oli tänavune aasta väga soodus rukkile. Lausa neli võistlejat ületa- sid senist Ahti Aruksaare viljelusvõistluse saagirekordit 10,8 tonni hektarilt aastast 2017: Raido Allsaar sai 12,1, Ahti Aruksaar 11,2, Märt Mölter 11,2 ja Ants-Endel Sõrra 11,1 tonni hektarilt. Kolm võistlejat ületasid ka nisu seni- se saagirekordi 10,7 tonni hektarilt aastast 2015: Sven-Erik Lohu sai 11,9, Argo Must 11,1 ja Jaak Soosaar 10,9 tonni hektarilt. Parimad arvestuslikud tulukused saadi erinevaid kultuure võrreldes traditsiooniliselt talirapsiga: 644–1153 eurot hektari kohta. Kõrgeima tulukuse saavutas Udo Jüriaado Tartumaalt.

MIS ON MIS Viljelusvõistlus

Taimekasvatuse parimate kogemuste vahe- tamise vorm. Eesmärk innustada põllumehi katsetama uusi viljelustehnoloogiaid, sorte ja tooteid. Taimekasvatajad panevad proovile oma oskuse planeerida erinevate põllumajandus- sisendite kasutamist ja põllutöid. Samas ka julguse katsetada midagi uut, et jõuda veelgi efektiivsemate taimekasvatusmeetodite, suuremate saakide ja loodussõbralikemate võtete tasemele. Kui Eesti muldasid ja ilmas- tikutingimusi peetakse üldjuhul sellisteks, mis Lääne-Euroopaga võrdseid saake ei või- malda, siis just Viljelusvõistluse raames on ehedalt välja tulnud, et meiegi tingimustes on võimalik saavutada ligilähedaselt sama- väärseid tulemusi.

Tänavused võitjad Raps: Andre Randoja Aaspere Agro, Lääne-Virumaa Saagiga kõrgeima tulukuse saavutanud Udo Jüriaado Tartumaalt. Nisu ja oder: Argo Must Koolimaa talu, Põlvamaa Rukis: Ahti Aruksaar Viljameister OÜ, Tartumaa Andre Randoja Hernega fikseeriti vaid Erki Oidermaa põllu Lääne-Virumaalt tulemus, mis oli 8 t/ha. Võistlust seetõttu ei Aaspere Agrost oma toimunud, kuid selle tulemusega kordas ta võidukal rapsipõllul. senist viljelusvõistluse saagirekordit. fotod: margus ameerikas Põllu - ja metsamajandus reklaamiosakond tel 667 0105 november 2019 [email protected] sisuturundus 5

Sisuturundus on oma kauba, teenuse, firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke. CHIEFi erine- vatel režiimidel töötav uus kuivatitüüp on varasemast veelgi tõhusam Põllumajandusringkondades hästi tuntud Jüriöö talu perepoeg Olavi Jüriöö, kes on aastaid oma ettevõttes võrdlevaid katsetusi teinud, kuidas teraviljatootmine võimalikult efektiivseks saada, kiidab Inglise kuivatitootja Chief Industries kuivatit, mis teeb tööd nii portsjon- kui ka läbivoolurežiimil.

Uus kuivati on Jüriöö talus olnud kasutu- nis. Võimsama järele pole Olavi Jüriöö sõ- sel juba kolmandat hooaega ning nüüdseks nul tal tarvidust. „Minu käest küsiti, ega võib kindlalt väita, et võrreldes varasemate kolmekümnest tonnist tunnis väheks ei kuivatitega on see tõhusam. jää? Siin on vastus see, et kõik oleneb sel- Peamise eelisena uue kuivati juures kii- lest, kui palju sa päevas suudad vilja võtta dab Jüriöö võimalust valida, kumba kuiva- ja kui palju sul seda hooaja peale kokku tu- tusrežiimi parasjagu kasutada – kas kui- leb. Niipalju kui vilja peale tuleb, niipalju vatada vilja portsjoni kaupa või läbivoolu- sa pead suutma ka ära kuivatada. Kogu see režiimil. konveier hakkab pihta kombainidest, millega sa vilja koristad. Kui sul kombain suu- Paindlik erinevates olukordades dab võtta näiteks sada tonni päevas, siis ei Eelkõige on valikuvõimalus Jüriöö sõnul ole sul vaja nii võimsat kuivatit, mis suudaks oluline põllumehele, kellel kasvab põldu- üle kolmekümne tonni tunnis vilja kuiva- del üsna mitut sorti vilja, mis vajab erine- tada. Mina lähtun sellest, kui palju tonne vat kohtlemist. „Kultuurid, mis ei taha saama suudan ööpäevas koristada ja läbi las- da kuuma õhku, vaid pidevat tsirkuleeri- ta,“ rääkis Jüriöö. mist, nagu kanep või köömen, nende puhul Pole tavaline portsjonkuivati on see portsjonrežiim kohe eriti hea. Läbi- voolurežiimi on enamasti mõistlik kasuta- Jüriöö sõnul on uue kuivati juures oluline, da teraviljadega, kus on oluline tootlikkus. et seda saab reguleerida vastavalt oma vaja- Seal saad kuivatada kõrgema temperatuuri- dusele – erinevalt laiemalt levinud väikse- ga ja tempot hoida,“ rääkis Jüriöö. ma võimsusega portsjonkuivatitüüpidest Sõltuvalt kuivatatava vilja niiskusesisal- on Chiefil juhtimine paindlikum . „Kui ma dusest on samuti hea, kui on valikuvõima- ise kuivatan ja ise olen omanik, siis minu lus, kas panna kuivati tööle portsjon- või lä- jaoks on oluline teha asjad lihtsamaks. Al- bivoolurežiimil. Jüriöö talus saadi tänavuse gul testid ja katsetad, mis sul vaja on, ja sea- koristusega kuivana kätte ligi kolm tuhat ja distad selle kuivati ise oma vajaduste järgi märjana neli tuhat tonni vilja. Vastavalt vil- ära – millised on temperatuurid ja millal ja niiskusele tuli valida ka programm, kui- ta ennast välja lülitab. Juhtprogrammi pu- das vili kõige efektiivsemalt kuivaks saada. hul esitasin ma oma soove ja ettepanekuid „Lisaks tuleb veel vaadata ka koguseid. Kui ja poole tunni jooksul olid muudatused ju- ikka selgub, et koristada saab korraga vähe, ba tehtud,“ oli Jüriöö rahulolev. siis ei ole vaja läbivoolu kasutada. Minul oli Jüriöö kogemuse põhjal võib esile tõsta tänavu selline juhus talinisuga – sain seda uue kuivati portsjonkuivatusrežiimi, kuna koristada veidi rohkem kui kuivatitäie. Lä- õigete seadistuste juures suudab see kuiva- bivoolul ma seda tööle panna ei saanud ja tada vilja lõpuni nii, et inimest kuivati juu- Kiirel koristusajal on põllumehel iga on seotud programmi või tehnilise poole- siis ma saingi nisu kuivatada portsjonrežii- res kohal olema ei peagi. Ka on selle tootlik- ga. Ja kui programmeerija suudab seda te- mil,“ meenutas Jüriöö. kus kordades suurem võrreldes teiste Eesti minut kallis, seetõttu on Jüriöö sõnul ha, mida mul vaja on, siis see asi tehakse ko- kasutatavate portsjonkuivatitega. he ära. Järelteenindus on neil väga hea,“ ei Tootlikkus kasvab Chiefi kuivatite puhul eriliselt mõnus, „Erinevus portsjonrežiimi juures on see, olnud Jüriöö kiidusõnadega kitsi. Kokkuvõttes nendib Jüriöö, et kaht kui- et kuivati täitmine ja tühjendamine võtab et nende tööl saab silma peal hoida ka Agroekspert OÜ tegeleb Eestis viljakäit- vatusrežiimi kombineerides on võimalik aega. Seepärast jääb selle tootlikkus läbi- kuivatist eemal olles – samal ajal kasvõi lusseadmete müügi ja paigaldusega. Ette- saavutada optimaalne tootlikkus, nii et voolurežiimile alla. Aga kui arvestada, et võte esindab Chiefi kuivateid , mis on pä- kuivaks saaks kogu vili, mis kuivaks peab portsjonrežiimil suudab Chiefi kuivati ra- kombainiroolis vilja koristades. rit Inglismaalt ning testitud sealses niis- saama. hulikult ka öösel ise töötada, siis võib kok- kes kliimas, mistõttu on need osutunud vä- „Minu kuivatiga saab ühel hooajal läbi kuvõttes öelda, et mul ööpäevane tootlik- ga sobivaks ka Eesti oludes. Chiefi kuivatid lasta kuus tuhat tonni vilja ja rohkem. Või- kus hoopis suurenes, kuna ma ei pidanud vutil, näen ma ka tahvlis, telefonis või ar- on vastupidavad ning kõrge tootlikkuse- mekust tal on. Kui ma hakkasin augusti- ise kuivatamise ajal juures olema. Ööga suu- vutis, mis mul endal parasjagu käepärast ga, kuid väga madala energiakuluga. Nen- kuus kuivatama ja septembri algul lõpeta- dab kuivati sada tonni ära kuivatada, kui sa on,“ rääkis Jüriöö. de juhtimine käib läbi arvuti ning nutisead- sin, siis selle ajaga oli kogu mu vili võetud ja oled oma seadistused paika saanud,“ rääkis mete. Kogu protsess on jälgitav üle võrgu, Agroeksperdil tõhus järelteenindus kuivatatud. Ja natuke kuivatasin ka teenu- Jüriöö oma kogemustest. mis teeb kasutaja aitamise ja probleemide sena teistele,“ rääkis Jüriöö, lisades, et kuna Kiirel koristusajal on põllumehel iga mi- Chiefi kuivatite maaletooja, Agroeksper- lahendamise lihtsamaks. tema vilja kogus küündib juba kuue tuhan- nut kallis, seetõttu on Jüriöö sõnul Chie- di meeskonna kohta leiab Jüriöö vaid posi- Uued kahefunktsioonilised Chiefi kui- de tonni piirimaile, siis tasub Chiefi kuiva- fi kuivatite puhul eriliselt mõnus, et - nen tiivseid sõnu, tuues esmajoones välja tõhu- vatid on teistest kuivatitest ehk veidi kalli- ti soetamine ennast kokkuvõttes kindlasti de tööl saab silma peal hoida ka kuivatist sa järelteenindamise kogemuse. „Minul on mad, aga nende võimalused on suuremad ära võrreldes sellega, kui teenust sisse osta. eemal olles – samal ajal kasvõi kombaini- nendega koostööst ainult positiivsed emot- ja tasuvad ennast ära. Jüriöö talu kuivati tootlikkus on ar- roolis vilja koristades. „Kaugseire on hea sioonid. Kui mul mingisugune mure on, siis Vaata lisa: www.agroekspert.ee vestuslikult kolmkümmend tonni tun- asi. Sedasama ekraani, mis on kuivati ar- see leiab lahenduse, ükskõik kas see mure toimetaja Meelika Sander-Sõrmus Põllu- ja metsamajandus tel 667 0111 6 edetabel [email protected] november 2019

Valgamaal tegutseva Linnu Talu ärijuht Jarno Hermet: Linnu Talu jaoks oli 2018. aasta läbi aegade kõige edukam. foto: Arvo Meeks/Valgamaalanescanpix

Gerli Ramler Munade turg on Hermeti sõnul aastati kaasautor Põllumajandustootjate TOP: väga kõikuv ning mullu oli see pigem kodumaise tootja kasuks. Tänu Eesti tootja mune eelistavatele klientidele müüdi peaaegu kogu toodang kodumaal. Sektorit üldiselt iseloomustab tema hinnangul pigem väik- Linnu Talu jaoks oli 2018. aasta läbi aegade semate tootjate lisandumine, kes püüavad kõige edukam – suudeti teha nii suurim käi- turul kanda kinnitada, ning tootmise järk- Efektiivsus ve kui ka teenida suurim kasum. järguline üleminek kanade puurispidami- “Eelmise aasta head tulemused olid mit- selt õrre- ja vabapidamisele. me soodsa asja kokkulangevus. Investee- Töötajate puudus kimbutab ka risime aastatel 2016 ja 2018 uute kanalate linnukasvatussektorit ehitusse, et hakata tootma õrre- ja vabapidamiskanade mune. Selle tulemusena tõu- “Kanad, nagu kõik elusolendid, vajavad iga peab kasvama sis meie tootmismaht just eelmiseks aas- päev hoolitsust ja seetõttu on meie töönä- taks üle 50% senisest, mis andiski väga olu- dal seitsmepäevane, kus kõik need päevad lise käibe tõusu,” ütleb Valgamaal tegutse- tuleb ka inimestega täita. Õnneks ei ole põl- va Linnu Talu ärijuht Jarno Hermet. Ta li- lumajanduses liiga suurt probleemi kaadri- Äripäeva Põllumajandustootjate TOPi võit läks sel sab, et õrre- ja vabapidamiskanade muna- voolavusega ja see asjaolu teeb elu võib-ol- dele on järjest kasvav nõudlus ning oli vii- la veidi lihtsamaks. Laienedes muidugi uusi aastal jagamisele kahe tubli ettevõtte vahel – esimest mane aeg need kapitalimahutused teha, et töötajaid nii kiiresti ei leia kui tahaks,” tun- inimeste ootustele vastu tulla. nistab Hermet. ja teist kohta jäid jagama Linnu Talu OÜ ja Väätsa Lisaks suuremale tootmismahule olid Praegune majandusaasta tuleb Linnu Ta- linnukasvataja jaoks nii teravilja kui lindu- lul eelmisest tagasihoidlikum. “Viljahinnad Agro AS. Kolmandale kohale tuli köögiviljakasvatusega de põhitoidu hinnad enamiku aastast sood- on olnud kõrged ja munatootmise spetsii- sad ja müüdi ka tavalisest rohkem eluslin- fika tõttu kujuneb ilmselt tootmismaht ka tegelev Laheotsa OÜ. de. Kõik see kokku andis Linnu Talule tege- veidi väiksemaks, aga me oleme rahul,” üt- vusajaloo parima tulemuse. leb ärijuht, kelle sõnul investeeritakse tule- Põllu- ja metsamajandus november 2019 7

OSTAME kasvava metsa raieõigust metsakinnistuid virnastatud võsa ja raiejäätmeid (Mandri-Eestis) kasvavat võsa PAKUME puidu hakkimise teenust põldude ja kraavide puhastamine giljotiiniga

Renlog Eesti OÜ tel 517 4303 Argo Teral, ostujuht [email protected] www.renlog.ee

vikus tõenäoliselt veelgi tootmismahu suu- ja lisaks saime vaatamata põuale oma silo- rendamisse ning sellega kaasnevasse mu- koguse kenasti täis. nade ladustamise ja sorteerimisvõimaluste Väätsa Agro puhul on positiivne see, et parendamisse. Sel aastal tänapäevastatak- meil on suur farm, palju loomi ning suu- se ka sõnnikuhoidlad, et keskkonnanõue- dame seetõttu paremini kulusid kokku hoi- tega kaasas käia. da ja tulemust teha. Kokkuvõttes on oluli- “Oleme endiselt huvitatud arenemisest ne see, kuidas oma ressurssidega osatakse ja investeerimisest ning seepärast oota- toimetada.” me maaelu arengukava uuelt rahastuspe- Üheks probleemiks on põllumajandu- rioodilt nendest tegevusteks endiselt tuge. ses, nagu muudes valdkondades, tööjõud. Kindlasti on huvitav, mida õnnestub kesk- Väätsa Agros töötab täna ligi 100 inimest, konna säästmise vallas ära teha ja milli- kellest üle poole on loomakasvatuse peal. seid inspireerivaid võimalusi uus arengu- Neist umbes kümnendiku moodustavad kava elu edasiviimiseks pakkuda võiks,” aga ukrainlased, kellele makstakse palka nendib Hermet. sama palju nagu kohalikele. “Eestlasi ei ole kuskilt võtta. Samamoodi on puudus agro- Väätsa Agro: suurema farmiga on lihtsam noomidest, traktoristidest ja muudest spet- paremat tulemust teha sialistidest,” tunnistab Muld. Teravilja- ja piimakarjakasvatusega tegele- Rääkides 2019. aastast, on Väätsa Agro va Väätsa Agro ASi 2018. aasta müügitulu piimatoodang tõusnud ning omajagu an- oli 9,6 miljonit eurot, millest 87% moodus- nab tulemustele juurde ka tänavune hea tas piima müügist saadud tulu. teraviljasaagikus ja eelmisest aastast roh- Teist aastat järjest edetabeli tipus oleva kem tehtud silo. Muld prognoosib, et aasta ettevõtte juht Margus Muld nendib, et mul- numbrid võiksid kokkuvõttes tulla samad lune aasta oli tõepoolest kehv teraviljasaagi- või isegi paremad kui mullu ning edaspi- kuse poolest, sest saak oli keskmisest mada- di võiksid numbrid veel tõusta, sest sel aas- lam, ent samas oli teraviljahind seetõttu ka tal investeeritakse kokku 3,7 miljonit eu- kallim. “Piima suutsime aga rohkem toota rot uude lehmalauta, silo- ja söödahoidla- toimetaja Meelika Sander-Sõrmus Põllu- ja metsamajandus tel 667 0111 8 edetabel [email protected] november 2019

te tööjõukulude kui ka riigipoolse maksu- koormuse kasvu osas läbi jätkuvate aktsii- sitõusude. Eelmise ja tänavuse aasta trendide osas 387 omas valdkonnas tõi Külasepp kui MTÜ Ees- miljonit eurot oli mullu Äripäeva ti Aiandusliidu juhatuse esimees välja ener- põllumajandustootjate TOPis giakandjate hinnataseme tõusu, kütuseakt- osaleva 110 ettevõtte koondkäive, siiside kiiretempolise kasvu, haiguspuhan- kerkides miljoni võrra aasta vara- gud iluaianduses ning raske olukorra töö- semaga võrreldes. Viis tootjat tegid jõuturul, mis on oluline mõjutaja just hoo- enam kui kümnemiljonilise käibe, ajatööde tegemiseks vajalike töötajate osas. neist suurima Rakvere Farmid. Ka tema sõnul on välistööjõu kaasamise tingimuste leevendamine olnud sektorile oluliseks abiks. Riik võiks mõelda rohkem toidujulgeoleku aspektile 22,5 Investeeringute poolelt on Grüne Fee Eestil miljonit eurot oli mullu edetabeli plaanis panustada rohkem tootmisprotses- ettevõtete koondärikasum, vähe- side mehhaniseerimisse ja automatiseeri- nedes aastaga enam kui poole võr- misse, et vähendada tootmisprotsessi töö- ra. Enam kui miljon eurot kasumit jõumahukust. “Püüdleme jätkuvalt selle poole, et ko- teenisid Väätsa Agro, Laheotsa, dumaisel tarbijal säiliks võimalus valikuks Vändra ja Grüne Fee Eesti. – kas tarbida kodumaist või importtoodet,” nendib Külasepp, kelle sõnul ootab ta uuelt rahastusperioodilt eelkõige seda, et aian- tesse, kahte vedelsõnnikuhoidlasse ja uu- Grüne Fee Eesti ma suunata, siis peaks nad suutma taga- Laheotsa on 1992. aastal asutatud kodu- dustootjatel säiliks võimalus investeeringu- tesse loomadesse. juhatuse liige Raivo da neile seal ka töö. Muidu pole inimestel maisel kapitalil põhinev pereettevõte, mis toetuste saamiseks eraldi tootjarühma kau- Külasepp on mures: maal midagi teha. Ent kui Euroopa Liidus kuulub koos veel viie tütarettevõttega kont- du, nagu see oli esmakordselt käesoleval eel- Toetuste teema nörritab endiselt aiandussektor vajab põllumeestele samaväärseid konkurentsi- serni OÜ Frivil Invest. Kontserni põhitege- arveperioodil. “Selle positiivne mõju on ju- põllumehi hooajati võõrtöö- tingimusi ei võimaldata, pole ju võimalik- vusteks on kartuli ja köögivilja kasvatami- ba täna selgesti märgatav – kodumaise köö- “Paremaid tulemusi aitab tuua ainult efek- jõudu, sest eestlane ki maal ettevõtlust arendada,” nendib Muld. ne, hoiustamine, töötlemine ja aastaring- givilja säilitustingimused on oluliselt para- tiivsuse kasv ning kõik ettevõtted peaksid ei taha lihtsat tööd Väätsa Agro on oma tegevuspiirkonnas ne turustamine, teravilja- ja rapsikasvatus nenud, mis omakorda tagab selle, et kodu- praegu mõtlema sellele, kuidas saaks tõ- teha. Ka maksupo- üheks suuremaks tööandjaks ja peab olu- ning põllumaade ost ja kinnistute majanda- maine toode on tarbija jaoks palju pikema husamalt tegutseda,” nendib Muld. “Mu- liitika vajab reformi- liseks kohaliku elu edendamist, teeb koos- mine. Laheotsa põhisortimendi moodustab perioodi jooksul kättesaadav.” ret teeb meie põllumeeste konkurentsivõi- mist. foto: Kristjan tööd kohaliku omavalitsusega ning piir- kartul, porgand, punapeet ning kaalikas. Külasepa sõnul on Eestis puu- ja köögivil- me Euroopa Liidu ühisel turul, sest konku- Teedema/POSTIMEES/ konna ettevõtjatega. Tootmistegevusega jade ning marjade isevarustatuse tase jätku- Aiandusliidu juhatuse esimees: välistööjõu reerime ühisel tööjõuturul, masinaid osta- SCANPIX seoses osaleb Väätsa Agro liikmena Eesti valt oluliselt väiksem kui lähinaabritel. “Sel- kaasamine on oluliseks abiks me samade hindadega ja oma toodangut Põllumajandus-Kaubanduskojas, Eesti Tõu- lest aga lähtub omakorda toidujulgeoleku müüme samal turul, aga toetuste tase jääb loomakasvatajate Ühistus ja Väätsa Maapa- Põllumajandustootjate TOPis neljandale ko- aspekt, mis pole sugugi vähese tähtsusega. võrreldes vanade Euroopa Liidu maadega randusühistus. hale platseerunud Grüne Fee Eesti käive kas- Tublimad tegijad sektoris on tublid, aga kordades madalamaks. Selline erinev toe- vas 2018. aastal võrreldes aasta varasemaga neid tublisid võiks oluliselt rohkem olla!” Laheotsa kasum moodustas ligi poole tuste tase tõukab meid konkurentsis taha- 0,6%, olles napilt üle 10 miljoni euro. Grüne Fee Eesti AS on 1993. aastal asuta- käibest poole, sest me ei suuda piisavalt investeeri- Ettevõtte juhatuse liige Raivo Külasepp tud Eesti-Soome ühisettevõte, mille põhite- da uutesse lautadesse, et tagada loomadele Kolmandale kohale kerkinud Laheotsa OÜ nendib, et tulemuse tõi igapäevane töö, mil- gevusala on köögiviljakasvatus katmikalal. parem heaolu, investeerida uude põlluteh- 2018. aasta müügitulu ulatus pea viie mille tulemusel tulud kokkuvõttes kuludest Kasvatatavatest kultuuridest on olulisimad nikasse jne.” joni euroni. Puhaskasum moodustas käi- suuremaks jäid. Samas 2019. aasta osas ta kurk ning lehtsalat. Valmistoodangut eks- “Kui tänane valitsus soovib suunata 100 best 40% ehk 1,9 miljonit eurot, seejuures nii optimistlik pole, öeldes, et kulude pool porditi 2018. aastal eelnenud aastast 14,5% miljonit eurot selleks, et inimesi maale ela- investeeriti mullu ligi kolm miljonit eurot. on oluliselt kasvanud nii kiiresti tõusva- rohkem ehk 1,4 miljoni euro eest. Põllu- ja metsamajandus november 2019 9 Nad tegid seda uuesti, Äripäeva kuid teenisid vähem

ILJA FENENKO Sarnaselt teiste toot- TOP KPMG Baltics missektoritega ei pääse 2019 Sarnaselt eelmise aastaga on ka põllumajandus oma piimatootjad jälle kasvatanud protsesside robotiseeri- nii oma toodangut tonnides kui misest ning automatisee- ka tootmise produktiivsust leh- rimisest. ma kohta – saavutatud on ae- Äripäeva TOP 2019 gade kõrgeim tase. vaarvu muutuste suhtes on peatoetaja: Kuid kokkuostuhinna vähe- seejuures maapiirkonnad. nemine ning kulude kasv võr- Eelnõu kohaselt plaanitakse reldes 2017. aastaga vähenda- rakendada erinevate program- sid piimatootjate kogukasumit mide läbiviimist, kuid kuna 27,8% võrra. põllumajanduse sektori osa- Statistikaameti andme- kaal Eesti SKPs on ligikaudu PANE TÄHELE! te järgi jätkus ka 2018. aastal 3%, on minu arust naiivne ar- Edukate auhinnagala koondumise protsess, kus pal- vata, et maapiirkonnad muu- Kõiki Äripäeva TOPe koon- jud väiketootjad olid sunnitud tuvad lähiaastatel noorte ini- dav Eesti edukate ettevõtete kõrge vanuse ning tegevuse meste jaoks magnetiks. TOP100 ilmub 29. novembril jätkaja puudumise tõttu oma Sarnaselt teiste tootmissek- 2019. Enne seda, 28. novemb- tootmise lõpetama. Kõige roh- toritega ei pääse ka põlluma- ril toimub Lutheri Masinasaalis kem oli näha seda trendi 300 ja jandus oma protsesside roboti- võitjate pidulik auhinnagala. enamat lehma pidavate tootja- seerimisest ning automatisee- Info ja registreerimine: te rühmas. Minu arvates sama rimisest. Kuna loomakasvatu- pood.aripaev.ee/top100 trend jätkub ka tulevikus. ses on juba automatiseerimis- tase üsna kõrge, seisab suurem Kust leida töötajaid? väljakutse ees just taimekasva- Eespool kirjeldatud olukord tuse jaoks. tõi välja vähemalt kaks prob- Kui palgasurve tulevikus leemi: inimesed maal vana- jätkub ning töökäsi jääb vähe- nevad ning kolivad välja ning maks, siis me kas näeme Ees- palgakulud jätkavad kasvu. ti põldudel mehitamata kom- “Põllumajanduse ja kalan- bainide ja traktorite toimeta- duse valdkonna arengukava mist ning maasikaid korjavaid aastani 2030” eelnõus toodud roboteid, või jäävad tehnika ja prognooside kohaselt kahaneb protsessid samaks, kuid koha- Eesti rahvaarv 68 000 elaniku like inimeste asemel tööd teeb Väätsa Agro juht Margus võrra ning 21–40aastaste noor- välismaalt toodud odav rendi- Muld prognoosib: 2019. aasta te arvu vähenemine on seejuu- tööjõud. On ka võimalus, et ei numbrid võiksid kokkuvõttes res 20% tänase sama vanuse- näe me mitte midagi, kuna 3% tulla samad või isegi paremad grupi üldarvust. Kõige haava- SKP pärast ei tasu meil siinkan- kui mullu. FOTO: ANDRES HAABU tavamad ja mõjutavamad rah- dis vaeva näha.

PÕLLUMAJANDUSEHITUSE KaGUmeTs OÜ TÄISTEENUS PROJEKTEERIMISEST EHITISE VALMIMISENI

OsTame: - metsa-ja põllumaad, kasvava metsa raieõigust; - maharaiutuid metsalanke või nooremapoolset metsa, Silohoidlad Laudad kasvatamise eesmärgil; Söödahoidlad - palki, paberipuitu ja EHITUS JA BETOON. Viljakompleksid NUTIKALT. Projektijuhtimine 3-meetrist küttepuitu. Betoonitööd Silver Klemmer Projekteerimine Tel. 56208897 | [email protected] ¡¢£¤ [email protected] + nobe.ee toimetaja Meelika Sander-Sõrmus Põllu- ja metsamajandus tel 667 0111 10 edetabel [email protected] november 2019 Edukad põllumajandustootjad koht firma nimi käive, € ärikasum, € punkte koht mullu tegevjuht, juhatus põhiomanikud, koos osalusprotsendiga 1.–2. Linnu Talu OÜ 2 291 874 676 209 91 64 Jarno Hermet, Astre Jaagant Astre Jaagant 100% 1.–2. Väätsa Agro AS 9 603 930 2 264 649 91 2 Lenno Link, Margus Muld Trigon Dairy Farming Estonia AS 100% 3. Laheotsa OÜ 4 688 931 2 068 241 116 51 Veiko Villers, Risto Villers, Olari Villers Frivil Invest OÜ 100% 4. Grüne Fee Eesti AS 10 144 941 1 366 067 121 39 Raivo Külasepp Anne Aiand OÜ 25%, Grüne Fee Marketing Oy 75% 5. Vändra OÜ 6 252 859 1 378 643 125 4 Eero Timmermann, Jaan Toobal Jaan Toobal 22,77%, Ilmar Teevet 30,19%, Vändra Vara OÜ 11,38%, Peeter Kitsnik 11,75%, Jaan Gerz 13,19% 6. Hinnu Seafarm OÜ 3 676 508 373 732 130 14 Kalmer Märtson Ulve Märtson 24,17% 7. Mäo Põllumajandusühistu TUÜ 1 791 161 903 520 147 33 Ivo Soosaar Ühistu Liikmed 8.–9. Perevara AS 2 004 807 421 526 157 71 Alo Teder Alo Teder 33,33%, Arvi Tupits 33,33%, Anne Ingver 29,17% 8.–9. Sakala Põldur OÜ 2 253 378 405 407 157 44 Mart Rebane, Kaimo Maiste A&P Mets AS 100% 10. Peetri Põld ja Piim AS 3 390 480 479 455 163 13 Priit Süüden Vaklak OÜ 100% 11. Plantex AS 4 453 803 331 328 167 74 Tiit Juhani Tiit Juhani 100% 12. Küüni Farm OÜ 3 252 144 280 377 170 38 Toomas Liivik Urve Tihane 20%, Tõnis Tihane 20%, Toomas Liivik 60% 13. Kostera TUÜ 1 852 298 197 411 173 Tiina Rämmeld Ühistu Liikmed 14. Soone Farm OÜ 1 542 969 457 797 173 Andres Tamm Andres Tamm 100% 15. Atria Farmid OÜ 10 734 274 824 945 177 31 Olle Horm, Peep Parmakson Atria Eesti AS 100% 16. Nurmiko AS 1 914 673 385 227 178 98 Jaak Ungerson Jung Invest OÜ 100% 17. Krootuse Agro AS 2 309 563 349 486 191 18 Valev Krebes, Ülo Tammeorg, Imbi Pokbinder, Rain Maidla, Agrokommerts OÜ 48,74%, Ülo Tammeorg 13,52% Veiko Pirts 18. Milligrupp OÜ 1 575 245 514 477 193 Arne Lohu Kristina Niin 20%, Sven-Erik Lohu 20%, Arne Lohu 60% 19. Jagudi Mets OÜ 17 250 370 348 621 198 Karel Aasrand Leif Forsi Fond Sa 100% 21. Härjanurme Mõis OÜ 4 715 474 414 594 207 24 Leo Hansen, Jeppe Grabow Olesen Dan-Eesti AS 100% 20. Põlva Agro OÜ 5 277 506 692 464 207 5 Eero Timmermann, Indrek Nõmm Agron Halduse OÜ 96,56% 22. Tartu Agro AS 6 661 851 666 628 209 15 Aavo Mölder Almantika OÜ 50%, Eino Härm 10,19%, Aavo Mölder 10,19% 23. Halinga OÜ 6 063 989 597 233 214 Raul Peetson Raul Peetson 100% 24. Rhumveld Baltic OÜ 9 715 419 280 918 214 88 Iiris Kurvits, Theodorus Johannes Recourt Rhumveld Winter & Konijn B,V, 100% 25. Tavex OÜ 1 775 428 625 054 216 9 Artur Kokk Artur Kokk 100% 26. Kohala Sf OÜ 1 604 286 264 691 225 Arti Silm Karin Vehmanen 100% 27. Kure Mõis OÜ 2 406 582 280 251 237 12 Anssi A Mennala, Antti Mennala, Indrek Mäemees Antti Mennala 16%, Sirkku Mennala 15,4%, Anssi Mennala 50,8% 28. Kaiu Lt OÜ 3 285 021 292 454 238 6 Silver Kask, Margus Muld Trigon Dairy Farming Estonia AS 100% 29. Ranna Farm OÜ 1 759 245 199 357 241 81 Aivo Arrak, Anni Arrak Aivo Arrak 100% 30. Kärneri-Jõe OÜ 1 566 304 726 437 241 16 Ago Kirsipuu Ago Kirsipuu 100% 31. Saare Peekon OÜ 3 153 565 236 648 244 Avo Maasik, Ivar Reinart Tt Holding OÜ 100% 32. Metsaküla Piim AS 2 705 532 254 268 245 49 Jaan Metsamaa Jaan Metsamaa 90% 33. Kaavere Agro OÜ 1 643 384 603 769 246 Meelis Marmor, Aren Põder, Ronald Blumenau Ahti Kalde 20%, Ronald Blumenau 10%, Agriland OÜ 15%, Marmorland OÜ 34%, Aren Põder 21% 34. Lõpe Agro OÜ 2 112 984 557 561 246 77 Tarmo Veepalu, Mare Noot, Margo Kuusk Pt Allika OÜ 12,89%, Mkk Group AS 31,9%, Lõpe Agro OÜ 33,14%, Goldmark Design OÜ 22,07% 35. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu TUÜ 8 467 849 184 201 248 102 Tanel-Taavi Bulitko, Peeter Padrik, Tõnu Põlluäär ühistu Liikmed 36. Järva Pm OÜ 2 789 121 264 060 252 28 Tauno Heil Agri Land Investment OÜ 82,17% 37. Mangeni Pm OÜ 6 167 915 610 815 261 3 Maarika Susi Silikaat AS 100%

Suur tänu kliendiks ja partneriks olemast

Kollaseima rebuga munad Põllu- ja metsamajandus november 2019 11 Edukad põllumajandustootjad koht irma nimi käive, € ärikasum, € punkte koht mullu tegevjuht, juhatus põhiomanikud, koos osalusprotsendiga 38. Kõljala Põllumajanduslik OÜ 2 811 233 245 228 262 40 Lauri Post, Tõnu Post Tõnu Post 57,43% 39. Pärnumaa Viljaühistu TUÜ 2 322 337 129 366 267 93 Tiit Soosaar ühistu Liikmed 40. Adavere Agro AS 3 203 610 204 574 275 58 Erika Lõhmuste, Lars Wilhelm Herbert Meyer Adahold OÜ 100% 41. Reola Köögiviljad OÜ 1 545 636 175 038 277 90 Ants Muld, Erki Vall Kartulitehnika OÜ 50%, Polaria Kinnisvara OÜ 50% 42. Paistevälja OÜ 1 792 307 194 376 280 99 Liivi Nuut, Meelis Mändla, Eda Niilo Mihkel Mändla 10,23%, Meelis Mändla 51,17% 43. Kehtna Mõisa OÜ 2 793 937 287 119 283 30 Märt Riisenberg, Tiit Sullakatko, Siim Riisenberg Märt Riisenberg 25,52% 44. Piistaoja Katsetalu OÜ 1 583 756 205 607 284 Ahti Kukk Selja OÜ 100% 45. Oidermaa Talu Seemnekeskus OÜ 1 552 707 151 038 285 Erki Oidermaa Erki Oidermaa 100% 46. Melior-M OÜ 1 916 956 64 831 286 107 Üllar Kaaver, Jaano Kaaver Üllar Kaaver 93,76% 47. Muuga Pm OÜ 2 932 965 137 162 292 53 Rein Pärs, Margo Klaasmägi, Raul Vahter Punane Tulp AS 100% 48. Rebruk Farm OÜ 1 755 661 203 166 295 76 Alo Salm Vaklak OÜ 100% 49. Flores Aed OÜ 1 875 903 82 548 297 97 Jüri Promm, Peep Promm Peep Promm 25%, J,P, Kinnisvaraarendus AS 75% 50. Saimre Seakasvatuse OÜ 3 568 729 153 615 299 45 Toivo Teng, Mati Tuvi, Teet Soorm Saimre Agro Grupp OÜ 100% 51. Pajusi Abf AS 3 386 779 282 644 301 23 Lembit Paal Lembit Paal 100% 52. Sagro AS 5 583 246 186 916 302 84 Helve Kruus, Madis Kahu, Kalle Reiter Helve Kruus 14%, Kalle Reiter 29% 53. Kesa-Agro OÜ 1 945 896 202 590 309 59 Venda Vihmann Ivard OÜ 22%, Kaido Jõeleht 14,8%, Tristafan OÜ 26,6%, Venda Vihmann 27,8% 54. Kõo Agro OÜ 2 297 674 101 625 310 87 Maarika Susi Silikaat AS 100% 55. Raikküla Farmer OÜ 3 591 714 228 434 311 50 Tõnu Rahula Omner Invest OÜ 64,7%, Metetra OÜ 19,94% 56. Rannu Mõis OÜ 1 608 832 189 748 318 34 Meelis Täkker, Madis Lamp, Üllar Kaaver Madis Lamp 20,15%, Üllar Kaaver 52,42% 57. Kõpu Pm OÜ 2 858 377 182 985 322 43 Tõnu Vreimann Ado Sisask 10,53%, Erja Lepassar 13,45%, Karel Tölp 18,13% 58. Estonia OÜ 13 002 300 288 837 326 54 Andrus Lund, Ain Aasa Estonia Farmid OÜ 65,15% 59. Hummuli Agro OÜ 3 882 797 235 454 327 20 Are Selge, Eero Timmermann Agron Halduse OÜ 100% 60. Pae Farmer OÜ 4 907 085 346 658 328 1 Märt Meinberg, Ülo Flaur Märt Meinberg, Aidamäe OÜ, Amü Varad OÜ, kõik 33,33% 61. Vetiku S.T. OÜ 1 574 942 186 532 333 42 Aleksandr Virolainen Aleksandr Virolainen 23,93%, Marina Virolainen 23,93%, Aleksandr Virolainen 76,07% 62. Dava Foods Estonia AS 8 870 564 -30 484 337 92 Vladimir Sapožnin Munakunta 15%, Dava Foods Holding AS 85% 63. Asat OÜ 1 731 122 31 580 338 Merili Tupits, Arvi Tupits Arvi Tupits 100% 64. Friendsland OÜ 2 571 831 45 908 351 104 Tiit Nilson, Jaan Soieva Lars Christensen 24,04%, Woodwell AS 51,92%, Niels Christensen 24,04% 65. Kaarli Farm OÜ 1 968 312 86 966 352 85 Tõnu Kuusmik, Kunnar Soon, Kristjan Mitt, Toom Kuusmik Rakvere Põllumajandustehnika OÜ 100% 66. Laatre Piim AS 3 375 266 112 128 353 52 Kalmer Kongo Maasu AS 100% 67. Selja OÜ 2 721 573 150 249 354 17 Ahti Kukk, Ago Teder, Erkki Sipp Vooremaa Piim Tüh 99,11% 68. Vinimex OÜ 2 026 378 140 652 354 36 Ants Ossip Ants Ossip 100% 69. Rannu Seeme OÜ 1 955 946 67 843 360 95 Madis Ajaots, Meelis Ajaots, Marge Ajaots Madis Ajaots 16,67%, Meelis Ajaots 41,03% 70. Saimre OÜ 3 031 729 107 519 372 19 Mati Tuvi, Teet Soorm, Toivo Teng Saimre Agro Grupp OÜ 98% 71. PM Karotiin OÜ 1 637 362 85 255 377 89 Kertu Olu, Margit Aalberg Oleg Gross 100% 72. Valjala Söödatehas AS 9 676 000 332 000 379 37 Raul Maripuu Raul Maripuu 100% 73. Saimre Viljakasvatuse OÜ 1 843 980 231 647 380 46 Mati Tuvi, Teet Soorm, Toivo Teng Saimre Agro Grupp OÜ 100% 74. Risti Agro AS 2 533 555 84 321 383 27 Erika Lõhmuste Ristihold OÜ 100% JÄTKUB LK 10

TASUME NO TERE TALV, AGA SINU EEST 10% SISSEMAKSE KES SEE MAKSAB? JA KUUMAKSED KUNI 2019. AASTA LÕPUNI. AUTOSPIRIT MAKSAB JA SINU VANA AUTO OSTAME TAGASI

SUBARU – JUBA 10 AASTAT POPULAARSEIM NELIKVEOLINE AUTOMARK EESTIS EyeSight juhiabisüsteemid Bi-Led esilaternad Automaatkäigukast X-Mode maastikurežiim Apple CarPlay / Android Auto Soojendusega rool ja istmed

3 AASTAT TASUTA HOOLDUST

Ehitajate tee 122, Tallinn * Pakkumine kehtib Subaru Outbacki ostuks kuni 31.12.2019. tel 659 9499 Täpsed tingimused autospirit.ee ja müügisalongis. [email protected] Keskmine kütusekulu ja CO2 heitmed (NEDC/WLTP): 7,3/8,6 l/100 km, www.autospirit.ee 166/193 g/km. Tasuta hooldus läbisõidul 15 000, 30 000 ja 45 000 km. toimetaja Meelika Sander-Sõrmus Põllu- ja metsamajandus tel 667 0111 12 edetabel [email protected] november 2019 Edukad põllumajandustootjad algus lk 8

koht firma nimi käive, € ärikasum, € punkte koht mullu tegevjuht, juhatus põhiomanikud, koos osalusprotsendiga

75. Karinu Pm OÜ 2 210 552 64 406 389 56 Erkki Freibach Karlengs OÜ 59,63% 76. Nukike OÜ 1 781 904 49 073 408 Jaan Pärl Jaan Pärl 55,11%, Maarika Rumask 17,05% 77. Vao Agro OÜ 2 571 520 105 628 409 25 Meelis Robam, Siiri Lahe Emacs Agro Gmbh 100% 78. Orgita Põld OÜ 2 583 824 89 132 410 Heinu Lindsalu, Ilvi Nõojärv, Aivo Lund, Kalev Puk, Sulev Mölder 15,69% Sulev Mölder 79. Männiku Teravili OÜ 1 766 856 96 512 411 Arti Silm Arti Silm 100% 80. Surju Pm OÜ 1 841 508 136 961 413 10 Hannes Isand Valve Aas 10,31%, Hannes Isand 20,54%, Jaanus Männik 12,38%, Ants Järvesaar 11,73%, Margus Henriksoo 14,82% 81. Männiku Piim OÜ 2 005 213 106 078 424 22 Ervin Lilo, Avo Samarüütel, Ludmilla Liiv 10 eraisikut, kõigil 10% 82. Aravete Agro AS 4 510 250 142 713 427 11 Anu Allas Friestein OÜ 95,8% 83. Markilo OÜ 2 098 051 61 420 427 75 Urmas Laht Kirke Laht 30,13%, Loore Laht 30,13%, Marvi Laht 30,13% 84. Torma Põllumajandusosaühing OÜ 2 408 755 -114 071 442 103 Toomas Kulu Vaklak OÜ 100% 85. Sargvere Põllumajandusühistu TUÜ 1 754 870 28 416 445 47 Toomas Uusmaa ühistu Liikmed 86. Ekso Farm OÜ 1 799 321 71 746 455 79 Egrit Viitkin ühistu Liikmed 87. Lõuna-Eesti Talumuna OÜ 2 231 197 -24 967 462 Eero Timmermann, Tõnu Vetik Peri Põllumajanduslik OÜ 100% 88. Jk Otsa Talu OÜ 3 047 869 -141 223 462 67 Kadi Lood, Madis Kiisk, Jaan Kiisk, Jaanus Kiisk Kadi Lood 15%, Madis Kiisk 15%, Jaanus Kiisk 67% 89. Sanlind OÜ 2 896 035 40 272 463 62 Andres Puksov Andres Puksov 100% 90. Kärla Põllumajandusühistu TUÜ 2 569 833 -156 322 469 29 Ülar Tänak, Margus Muld Ühistu Liikmed 91. Laekvere Pm OÜ 2 611 291 -157 137 477 55 Margo Klaasmägi, Tõnis Hiielaid Artiston Grupp OÜ 76,92% 92. Metstaguse Agro OÜ 2 650 448 -91 136 481 94 Pille Palumaa, Teet Kallakmaa, Andres Piiroja Teet Kallakmaa 11,36%, Arvi Kallakmaa 33,76% 93. Kuivajõe Farmer OÜ 2 044 687 -3 623 494 48 Urmas Põlluaas Valdereks OÜ 10,04%, Urmas Põlluaas 75,3% 94. Puurmani Põllumajandusühistu TUÜ 2 185 250 -239 171 495 66 Ene Esnar, Arvi Kink, Laine Lemberg, Raivo Viilvere, ühistu Liikmed Ago Liivat, Riina Kava 95. Minu Maitse OÜ 2 106 820 -291 027 500 105 Janek Tsõbulski Janek Tsõbulski 100% 96. Ühinenud Farmid AS 3 852 384 -117 080 502 35 Christoph Florian Kohler, Siim Kaljuma Luiste Mõis OÜ 78,58%, Ece European City Estates Ag 21,42% 97. Karpo OÜ 2 022 395 -52 290 505 Arvet Sisask, Kalev Nurk Kalev Nurk 71,64% 98. Rakvere Farmid AS 26 838 000 -2 233 000 510 60 Kaupo Ojavee, Anne Mere Hkscan Estonia AS 100% 99. Voore Farm OÜ 2 018 579 -504 310 516 106 Tiina Klammer, Indrek Klammer Indrek Klammer 100% 100. Aru Põllumajanduse OÜ 2 120 713 -4 635 520 96 Juhan Viise, Andres Lindam, Karl Lindam Juhan Viise 50%, Andres Lindam 50% 101. Nigula Piim OÜ 1 843 497 -87 670 530 73 Aivar Saarma, Toomas Juhani Maag Grupp AS 100% 102. Kaisma OÜ 1 503 468 -14 439 533 70 Ly Kivikas Tarmo Lehiste 19,88%, Tl Agency OÜ 49,92% 103. Voore Mõis OÜ 2 314 962 -193 883 562 57 Tiina Klammer, Indrek Klammer, Margus Lepp Voore Farm OÜ 100% 104. Aaspere Agro OÜ 2 768 188 -344 048 564 82 Eino Klement Vaklak OÜ 100% 105. Koplimäe Agro OÜ 1 506 146 -4 486 567 Ago Pärnamäe, Silver Haugas Silver Haugas 25%, Ago Pärnamäe 75% 106. Laiuse Põllumajanduse OÜ 2 020 568 -286 680 568 72 Kristjan Rebane, Ares Moor, Tiit Maripuu Kronos Invest OÜ 51,32%, Tea Mey 14,71% 107. Savala Masinaühistu TUÜ 2 781 912 -519 992 575 86 Liis Olt ühistu Liikmed 108. Sürgavere Põllumajandusühistu TUÜ 1 631 763 -251 141 606 21 Edvin Luum, Alar Kolomets, Andres Kägu, ühistu Liikmed Arne Sillamäe, Aarne Ots 109. Mereranna Põllumajandusühistu TUÜ 1 646 604 -254 179 620 32 Külli Müür, Maidu Ots, Ivar Reinart, Gunnar Kundrats, ühistu Liikmed Heimo Näälik, Urmas Lehtsalu, Lorette Kald 110. Võhandu Põllumajanduse OÜ 1 653 198 -249 065 621 100 Toomas Pihu Võru Trans OÜ 93,36% Põllu- ja metsamajandus reklaamitoimetus tel 667 0105 november 2019 [email protected] reklaam 13

PÕLLUMAJANDUSLOOMADEGA KAUPLEMINE Euroopa Liidu sisene eksport import & Eesti siseturg sh tõuloomade vahendamine nuuma- ja tapaloomade ost PÕLLUMAJANDUSLOOMADE Baltic Vianco Trading OÜ TRANSPORDITEENUS Sänna küla Rõuge vald PROJEKTID 66710 Võrumaa tel. +372 786 0228 BALTIC GRASSLAND BEEF [email protected] www.balticvianco.ee SWISS GRASSLAND GENETICS toimetaja Meelika Sander-Sõrmus Põllu- ja metsamajandus tel 667 0111 14 eesti toit [email protected] november 2019 Hellenurme: Exceli tabel ei ole mõõdik meie toidutootmises “Kujutlegem hetkeks, et käivitub stsenaarium, mida keegi täna ei usu, kuid maailmas on ju ennegi uskumatuid asju juhtunud. Mis saaks siis, kui Eestis hävineks kogu loomakasvatus?” tõstatas küsimuse Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja tänavust Lihafoorumit avades koja lihatoimkonda vedav Anu Ait OÜ juht Anu Hellenurme.

Meelika Sander-Sõrmus otsime lihale asendust, otsime me uusi val- [email protected] tasub teada Meie, kes me oleme guallikaid, ja Eestile on omane saada seda Eesmärk on lihtne – lahti tuleb saada kes- pigem põllult, kui kasvatada putukaid. Näi- Miks on loomakasvatus meile oluline täna siin koos, ajame ju keltläbi 85 000 piimalehmast, 80 000 li- teks on meie suurpõllumees Madis Ajaots ühte asja, oleme kõik n-ö haveisest, 290 000 seast, 73 000 lambast, kasvatanud juba ka tootmispõllul valgu- Looduskoosluste duspiirkondi, ja see tähendab kahest miljonist kanast, hanest ja pardist. rikast sojat, läätse ja kikerhernest,” rääkis hoidmine. tühje poeriiuleid, ehkki täna ühe väädi otsas, moodus- Paari aastaga võiks Eestist saada esime- Hellenurme. 1. 5000 aastat on Eestis näib see ju uskumatu. tades toidutootmise tarne riik maailmas, mis loobuks täielikult li- ÜRO hinnangul elab maakeral aastaks põldu peetud ja koduloomi kas- Maaelu hoidmine ja hatootmisest. Ühe väikese, kuid üha agres- 2050 ligi 10 miljardit inimest. Toitu tuleb vatatud, laiemal karjakasvatu- turvalisus neahela, laudast/ karja- siivsemaks muutuva inimgrupi jaoks oleks siis toota praeguse tasemega võrreldes ko- sel on tuhandeaastane ajalugu. 3. Meie maaelul on veel maalt taldrikule. Me kõik see paradiis. Kas ka Eesti jaoks tervikuna? guni 70% rohkem. Seda just seetõttu, et kas- Kogu maailmas on unikaalsed üks väärtus, mida ei too välja “Miks ma sellest räägin? See inimeste vab nii maakera elanike arv, aga ka elustan- Eesti looduskooslused kujune- ükski Exceli tabel – korras põl- vajame toitu vähemalt grupp on asunud solvama ja ründama kõiki dard vaestes riikides. nud välja just inimese ja loodu- lud ja niidud on midagi, mis kolm korda päevas, head neid, kes hoolitsevad selle eest, et liha meie “See tähendab, et need inimesed muutu- se koosmõjus, kus karjapidami- teeb igal inimesel südame soo- toidulauale jõuaks. Ja mitte vaid liha teema vad valivamaks ja seetõttu kasvab tarbitava sel on oluline roll. Loopealsed jaks. Peremeheta maa, maha- ja tervislikku toitu. ei tekita tormi, järg on mesilaste käes. Nen- liha kogus neis riikides hüppeliselt. Nii et li- ehk paesel aluspõhjal paikne- jäetud maa pole mitte ainult de inimestega pole võimalik konstruktiiv- hatootmine ei kao maailmast. Küsimus on, vad õhukesemullalised lubjarik- kurb, vaid see on ka julgeoleku- Anu Ait OÜ juht Anu Hellenurme. set arutelu pidada, sest nad kordavad vaid kuidas seda teha võimalikult väikese öko- kad niidud on üks Eesti ja kogu risk. Võime kulutada piirivalvele foto: Anu Ait OÜ oma mantrat,” rääkis Hellenurme. loogilise jalajäljega, kuidas seda teha või- Euroopa ainulaadsemaid pool- ükskõik kui palju raha, aga val- Küsimus pole ju selles, kuidas keegi toi- malikult loomasõbralikult. Ka siin on la- looduslikke taimekooslusi. Puis- ve jääb ikka nõrgaks, kui seda tub. See on iga täiskasvanud inimese enda hendused olemas,” täpsustas Hellenurme. niidud võistlevad oma liigirikku- ei toeta meie maainimeste val- tatud toidukvaliteedikava “Rohumaaveise asi. Küsimus on selles, et kogu see filosoo- selt vihmametsadega. Ranna- vas silm. Tänu maarahvale pole liha”. “Samuti tunnustan kõiki veise-, lam- Eesmärke piirab vaid taevas fia on üles ehitatud väga tihti pooltõdede- niidud on saanud tänu veise- mitte üksnes põllud ja niidud ba-, kitse-, linnu- ja seakasvatuses ning toi- le. Kui loomakasvatus tõesti likvideerida, Mida siis teha? “Alustuseks ärgem leppigem kasvatusele oma ilusa ilme ta- hoitud, vaid ka meie riigi julge- dutööstuses töötavaid inimesi! See töö on tuleb kasutusele võtta täiendavad põllu- sellega, et Eesti restoranid pakuvad Urugu- gasi, tänu puhastele oja- ja jõe- olek on tagatud. ülimalt tähtis, sest tõuaretus, stressivaba maad, sest kuidagi peavad need 1,4 miljo- ay ja Brasiilia veiseliha, Uus-Meremaa lam- suudmeile pääseb kala taas Tervislikkus loomakasvatus, kvaliteedi tagamine igas nit inimest ju söönuks saama. Tõsi, inim- mast. Ükski terve mõistusega inimene ei koelmutele. Neid alasid pole Juba täna on meil etapis ja tootearendus – siin ei lõpe töö ku- toitu saaks kasvatada ka loomse toidu kul- usu, et kohapeal toodetud ja tarbitud liha võimalik korras hoida ilma loo- 4. üks üha tähtsamaks nagi. Vaadake, mida tehakse Tiit Niilo ve- tuuride all olevatel põldudel ning osa kar- ökoloogiline jalajälg on sama suur kui li- makasvatuseta. muutuv eelis, millest oleme lii- damisel Nopri talus. Kuidas nad mõtlevad jamaid saaks üles künda. Ent suur osa kar- hal, mida tuuakse ookeani tagant laevade- Toidujulgeolek ga vähe rääkinud. Eestimaine tulevikule, kuidas nad panustavad 7 tärni ja- ja heinamaadest ei sobi põllumaaks kas ga. Seega – pakume ise inimestele head liha! Karl Robert Jakob- liha on tervislik. Meil on maa- piima! Kuidas on läbi mõeldud see, et loo- mulla koostise või asukoha tõttu – soisel Mida see tähendab? Teeme tarneahelapõhi- 2. son on öelnud: “iga ülikooli teadlaste uuring 2016. made heaolu tagab hea tervise ja kokkuvõt- pinnal kartulit ei kasvata,” selgitas ta. selt koostööd. Loome üheskoos kvaliteedi- rahvas on vaba, kui tal on laual aastast professor Roasto juhti- tes puhta piima! Nii võiks teha ka Eesti Li- kavad. Viime koos ellu sel aastal koostatud oma leib, piim ja liha”. Kas kee- misel, mis näitas, et Eesti pärit- haga,” tõi ta näiteid. Valku saab ka muud moodi lihasekori strateegia. Saaremaa veis ja Eesti gi enne oktoobris olnud tormi olu värske linnuliha on võrrel- Kõik lülid selles ketis on tähtsad – sööda- Anu Hellenurme sõnul suureneb järjest sur- lammas peavad olema maailmas sama nõu- võttis Eestis üldse tõsiselt jut- des impordituga termofiilsetest tootjad, taime- ja loomakasvatajad, teadla- ve võtta kasutusele alternatiivsed valgual- tud kui Kobe veis ja Uus-Meremaa lammas! tu energiajulgeolekust ja kriisi- kampülobakteritest oluliselt vä- sed, töösturid, ametnikud jt toidutootmi- likad – putukad ja laboriliha. Eesti lihaveis peab olema sama hõrk kui Bra- varudest? Üks alajaama katus hem saastunud. Samuti esines ses olulised inimesed. “See koostöö, iga lü- “Esimene laborilihast kotlet, mis 2013. siilia veis,” rõhutas Hellenurme, rääkides tegi kogu Eestile tohtu teene – imporditud värskes linnulihas li väärtustamine, on ülitähtis kogu Eesti aastal ära söödi, oli kasvatatud elusa loo- kodumaise liha olulisusest. mõistame nüüd, et teatud olu- oluliselt rohkem haigustekitaja lihasektoris, Eesti toidutootmises. Ja siin ma rakkudest. Kas selline meetod on roh- Ta lisas, et kvaliteet on pilet ekspordile. korras ei saa looduse vastu ise- ravimresistentseid tüvesid, mis on meil pikk tee veel minna,” sõnas Helle- kem või vähem eetiline kui traditsioonili- “Eesmärk on, et aastaks 2030 kannatab Ees- gi 21. sajandil. Kas tõesti peab väga suure tõenäosusega vii- nurme. ne hooliv karjakasvatus? Ei ole! Esialgsetel timaine liha võrdluse välja ja oleme taas- juhtuma samasugune kriis toi- tab antibiootikumide väärkasu- “Meenub üks ETV Plekktrummist kuul- andmetel on tehisliha tootmine väga ener- tanud isevarustatuse. Siis pole importli- duga, et hakkaksime mõistma tamisele. Riik peaks uurima süs- dud Alar Alliku räägitud vana lugu, kus üks giamahukas. Kas putukapulbrit süüa on ee- hal meie toidulaual lootustki. Nii nagu Võ- toidujulgeoleku tähtsust? Maa- temaatiliselt ja põhjalikult ka im- Jaapani zen-munk hakkas palvetama, aga tilisem? Kui me loome kõikjale suured pu- rumaal Metsavenna Talu peremees Mee- kera kliima on muutunud, met- portliha. Inimestel on õigus tea- see ei tulnud hästi välja, sest kõrvitsad tü- tukafarmid, kui ohutu on see meie ökosüs- lis Mõttus ütles, et vaja on mõelda ennast sapõlenguid, põuda ja uputusi da, mida nad sisse söövad. litsesid hoovis. Munk läks rõdule neid vai- teemile? Me ei saa ju olla kindlad, et need suuremaks.” on aina enam. Need võivad ta- Allikas: Kodumaise toidu eest gistama ja kõrvitsad küsisid tema käest: kui- putukaliigid loodusesse ei pääse. Kas meil Anu Hellenurme tunnustas MTÜ Liivi- bada ka Euroopa põllumajan- seisvev Anu Hellenurme das sina, munk, saad olla nii rahulik? Munk on soov rikkuda looduse tasakaalu? Kui me maa Lihaveis tegevust, kellel on juba koos- õpetas neid: pange käed põlvedele, istuge Põllu- ja metsamajandus november 2019 15

MÜÜ oma vana ning OSTA uuem ja parem! Maailma suurim RASKETEHNIKA portaal!

KA RENDIMASINAD! mascus.ee

Lae omale uus Mascuse mobiilirakendus! toimetaja Meelika Sander-Sõrmus Põllu- ja metsamajandus tel 667 0111 16 eesti toit [email protected] november 2019 paar tundi rahulikult, ärge öelge ühtki sõna. Kõrvitsad istusid kaks tundi vaikides. Igiomane Nüüd tõstke käed pea kohale, rääkis munk edasi, ja tunnetage, kuidas teie peadest kas- tegevus vavad välja väädid. Kui kõrvitsad hakkasid neid vääte katsuma, said nad aru, et on kõik Loomakasvatus ja lihatootmine on Eesti ühe väädi otsas, nii suured kui ka väikesed. põllumajanduse traditsiooniline tegevus- Nad moodustusid kõik ühe suure kõrvit- ala, mis annab põllumajandustoodangu sataime. Nad mõistsid, et kõik on omava- väärtusest sõltuvalt aastast 18–22%. hel seotud. Pärast seda nad enam ei tülit- Eestis on liha tootmiseks sobiv kliima senud kunagi.” ning piisav põllumajandusmaa ressurss. Lihatootmise arengule pakuvad võimalusi Koostööta süsteem ei toimi rahvastiku ja toidunõudluse globaalne kasv, EPKK lihatoimkonna juht rõhutas Lihafoo- kohaliku toodangu väärtustamine ja Eesti rumi avasõnades, kui oluline roll on igal tarbija harjumus süüa liha. Samas mõjuta- ahela lülil, aga toimivat süsteemi ei saavu- vad arengut pärssivalt äärmuslikud ja sageli tata, kui koostööd ei tehta. ekslikud seisukohad liha tervislikkuse ja li- “Me oleme kogunenud Lihafoorumile ja hatootmise keskkonnamõju kohta. mul on selle üle väga-väga hea meel, et saa- Lisaks 21. novembril toimunud EPKK Li- me ühises mõtteruumis osaleda ja mõelda. hafoorumile, jätkusid 22. novembril Rakve- Näiteks kui palju maksab Exceli tabelis hoo- res arutelud nii sea- kui ka lihaveisekasva- livus, naeratus, inimeste heaolu, rõõm? Se- tuse sektori arengute üle. Eesti sealihasek- da ei ole võimalik Excelis mõõta, aga see an- tor on saanud kõvasti räsida nii majandus- nab meile kõigile jõudu, julgust! Ja ärgem kriiside, turutõrgete kui ka sigade Aafrika unustagem: kui kaob ära usaldus, tuleb ase- katku leviku tõttu. mele bürokraatia. Oluline on, et sektori ini- Tagasilöökidest taastumine on vaeva- mesed – alates põllumehest ja lõpetades rii- line, kuid sobiva strateegia olemasolul on gisektori inimestega – mõistavad, et tarnea- see võimalik. 2017. aastal toodangu tõusu hela kõik lülid, et me oleme üksteisele väga näidanud sealihasektor kasvas 2018. aastal olulised. Vaadakem vasakule ja paremale, veelgi, toodang suurenes eelneva aastaga igaühel on täita selles süsteemis oma tööga võrreldes 13%. Käesoleva aasta oktoobri al- suur roll. Meie, kes me oleme täna siin koos, guse seisuga peeti Eestis 238 486 kodusiga. ajame ju ühte asja, oleme kõik n-ö ühe vää- Lihaveiseid oli 2019. aasta oktoobri seisu- di otsas, moodustades toidutootmise tar- ga 84 816. Ligikaudu pool Eesti lihaveistest neahela, laudast või karjamaalt taldrikule. peetakse mahepõllumajandusettevõtetes. Me kõik vajame toitu vähemalt kolm kor- Kuigi nõudlus mahetoodete järele kasvab, da päevas, head ja tervislikku toitu,” ütles moodustab mahetoodete tarbimine siiski Hellenurme. kogutarbimisest endiselt väga väikese osa. Oma ettekande Lihafoorumil lõpetas Veiselihasektorit mõjutavad nii karja Anu Hellenurme aga Jaan Tõnissoni tsi- tervis, sektori madal kasumlikkus, veiseli- taadiga: “Kui meie põlv tahab tõusta suve- ha nõudluse vähenemine kui ka tugev im- räänse rahva kõrgusele, kes oleks suuteli- porttoodete surve koduturul. ne kandma iseseisvat Eesti riiklust ja kind- Kuigi Euroopa Liidus on veiseliha hin- lustama meie rahvuslikku tulevikku, siis ei nad madalaimad Rumeenias, Lätis, Lee- tohi tema mitte rippuda ainult oma huvide dus ja Ungaris, on ka Eesti keskmine vei- otsas, vaid peab avama oma hinge ideaali- Eesti sealihasektor on saanud kõvasti räsida nii majanduskriiside, turutõrgete kui ka sigade Aafrika katku seliha hind 30% madalam Euroopa Liidu dele, mis viivad rahvaid edasi ja ülespoole.” leviku tõttu. foto: julia-maria linna keskmisest.

WWW.SENDIHALDUR.EE

www.hevo.ee • raamatupidamisteenus, Palgihaaratsid sh põllu- ja metsandusettevõtteile • maksunõustamine Palgivintsid • investeeringutoetuste taotlemise Tagakopad nõustamine põllumeestele • taimekaitseseadmete tehniline Roopsahad kontroll Põllutehnika

Helista ja küsi pakkumist!

Info: tel 515 3795, [email protected] Põllu- ja metsamajandus reklaamiosakond tel 667 0105 november 2019 [email protected] reklaam 17

www.delaval.com DeLaval laiendab robotlüpsi- süsteemide valikut uue mudeliga DeLaval VMS™ V310 DeLaval täiendab oma VMS™ lüpsirobotite tootesarja ja lisab valikusse uue robotlüpsisüsteemi DeLaval VMS™ V310. Lüpsiroboti mudel VMS™ V310 sisaldab endas uut lahendust DeLaval RePro™, mis leiab indlevad lehmad ning oskab määrata tiinust automaatselt lüpsi ajal. Tänu sellistele uuendustele suurenevad võimalused veelgi tulemuslikumaks piimatootmiseks.

Lüpsiseadmete ja lüpsifarmilahenduste turuliidrina takse samuti võimalike sigimishäirete ning abortide maailmas tutvustab DeLaval automaatlüpsisüsteemi varajaseks avastamiseks. Nii aitab DeLaval RePro™ uut põhimõtet, mille aluseks on 2018. aastal tootmisse säästa aega ja kulusid, mis kaasneksid, kui tiinestumi- võetud DeLavali lüpsirobot VMS™ V300. Lüpsirobo- ne pärast poegimist võtaks liialt kaua aega. ti uuendatud mudel VMS™ V310 hõlmab endas aasta DeLaval VMS™ V310 on esimene lüpsisüsteem, mis tagasi tutvustatud roboti juhtimis- ja jälgimissüsteemi suudab automaatselt kinnitada lehmade tiinust. Selle InControl™, sujuvat ning vaikset, kuid samas kiiremat tulemuseks on väiksemad ravi- ja seemenduskulud InSight™-tehnoloogial põhinevat robotkätt ning nisade ning õigeaegselt tiinestunud ja rohkem laktatsioone ettevalmistamise ja veerandipõhise lüpsi tööpõhimõ- karjas püsivad lehmad. tet PureFlow™. Lisaks tuleb uue mudeliga VMS™ V310 Tänu lüpsiroboti mõlemale mudelile saab farmer esmakordselt kasutusele DeLaval RePro™. valida, milline neist sobib paremini tema vajaduste ja DeLaval RePro™ võimaldab piimatootjal saada täpse kasutusel oleva pidamisviisiga. Nii VMS™ V300 kui ka ülevaate iga lehma sigimisseisundist. Selleks mõõde- VMS™ V310 hõlmavad endas põhiomadusi, mis kind- takse automaatselt võetud piimaproovides progeste- lustavad lehmade maksimaalse lüpsijõudluse saavuta- roonitaset, mille alusel leiab DelPro biomudel indlevad mise, samas kui VMS™ V310 leiab indlevad lehmad ja lehmad ja ka tiined lehmad. Analüüsitulemusi kasuta- oskab määrata tiinust automaatselt.

DeLavali lüpsirobot VMS™ V310 on saadaval alates jaanuarist. Lisainfot DeLaval VMS™ tootesarja kohta leiate kodulehelt delaval.com. toimetaja Meelika Sander-Sõrmus Põllu- ja metsamajandus tel 667 0111 18 tunnustus [email protected] november 2019 Preemiad loomakasvuse tulevikutalentidele

21. novembril kuulutati Rakveres toimu- mis on mis nud Lihafoorumil välja esimesed noore Noore loomaarsti/ loomaarsti/loomakasvataja stipendiumi ja loomakasvataja fond preemia laureaadid. Nimetatud stipendiu- mid ja preemiad anti välja esmakordselt. Eesti Maaülikooli Joosep Tootsi 500eurose stipendiumi pälvisid Eesti Fondi allfond. Maaülikooli üliõpilased Karmen Tigas, kes Eesmärk toetada loomakasva- õpib loomakasvatust, ning Piia Paula Hal- tust või veterinaarmeditsiini eri- last, kes on veterinaarmeditsiini eriala tu- alal õppiva üliõpilase õpinguid deerimas. ning juba alustanud noort prak- Karmen Tigas on oma eriala tulihingeli- tikut, kelle tegevus on suunatud ne esindaja, kes soovib tulevikus saada siga- produktiivloomadele. de söötmise eksperdiks. Piia Paula Hallasti Kutsuti ellu Anu Hellenurme südameasjaks on loomade eetilise pidami- juubeli- ja OÜ Anu Aida 20. te- se ja heaolu suurendamise temaatika ning gutsemisaastat tähistaval kon- inimeste tervise ja igapäevase heaolu paran- verentsil. damine läbi loomapidamise. Liitunud sadakond ettevõtet ja Stipendiumikomisjon tõstis esile mõle- eraisikut. ma noore huvi elavdada Eesti seakasvatust, Kogunenud enam kui 8000 mis on riigile strateegiliselt oluline ning eurot, mis tagab stipendiumite noortele sageli vähemotiveeriv valdkond. ja preemiate jätkumise ka järg- mistel aastatel. Loomaarstipreemia täiendkoolituseks Avatud annetusteks kõigi- 1200eurose noore loomaarsti/loomakasva- le, kes soovivad loomakasvatu- taja preemia laureaatideks osutusid prakti- se või loomaarsti tulevikutalen- seerivad noored loomaarstid Katrin Tähe- te toetada. põld ja Ann Mari Anupõld, kes oma ühis- Lisainfo www.emu.ee/jtf taotluses avaldasid soovi preemia raha eest ennast järgmise aasta sügisel täienda- Eesti Maaülikooli da Hispaanias rahvusvahelisel kongressil Joosep Tootsi fond Tunnustused maamajandustudengitele World Buiatrics Congress. annab välja mit- Taotluses põhjendasid noored praktikud meid preemiaid/ Maaelu Edendamise Sihtasutus duseriala õppejõuks Eesti Maa- välja eripreemia Järvamaa Kut- Brigita Tool, kes õpib keskkon- oma soovi järgmiselt: “Arutades sarnaselt stipendiume, et (MES) andis 31. oktoobril Eesti ülikooli veterinaarmeditsii- sehariduskeskuse õpetaja Kaja nakaitse õppekaval. mõtleva inimesega probleeme, annab see toetada tulevikuta- Põllumajandus-Kaubandusko- ni ja loomakasvatuse instituu- Marrandile. “Sel aastal on parima õpeta- loomaarstidele olulist tuge ning loob või- lente. foto: meelika ja lõikuspeol üle aunimetused di õppejõu Marko Kassi ja pari- MES tunnustas ka kaht Ees- ja konkursile lisaks kutsekoo- maluse kliendi ja loomade jaoks parimate sander-sõrmus 2019. aasta parimale maama- maks maamajanduseriala õpi- ti Maaülikooli (EMÜ) ja Tallin- lidele kaasatud ka ülikoolid. lahendusteni jõuda. Rahvusvahelist kong- janduseriala õppejõule ja õpi- laseks Olustvere Teenindus- na Tehnikaülikooli maamajan- Mitmel ülikoolil on ka maama- ressi külastades on võimalik arutleda, kui- lasele ning maamajandusõp- ja Maamajanduskooli põllu- dusõppekaval õppivat tuden- jandusega seotud õppekavad das saadud teadmised Eesti tingimustes ra- pekava tudengite õpitoetuse majanduseriala õpilase Robin git õpitoetusega, mille sel aas- ning soovime nii neid kui õp- kendatavad on või kuidas neid meie looma- pälvinutele. Randaru. Parima maamajan- tal pälvisid EMÜ tudengid Jo- pejõudusid tutvustada,” kom- kasvatajatele kohandama peaks.” MESi moodustatud komis- duseriala õpetaja ja õppejõu hanna Piibor, kes õpib veteri- menteeris MESi juhatuse esi- põllumajandus.ee jon valis parimaks maamajan- konkursi raames andis EPKK naarmeditsiini õppekaval, ja mees Raul Rosenberg.

Sisuturundus on oma kauba, teenuse, firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke. Raplamaa põllumehe kogemus: Lemkeni nutiader säästab aega ja tagab parema künnikvaliteedi Rait Verrevi juhitav Raplamaa ettevõte Palsam AVR OÜ tegeleb juba kümme aastat mahepõllun dusega, kasvatades maheteravilja. Ettevõtte masinapark on üsna suur: kaks CLAASi traktorit, CLAASi kombain, Lemkeni, HeVa, Hardi, KUHNi ja Väderstadi põllutöömasinad.

„Mahepõllunduses ikka päris ilma künnita ei saa,“ sõnab Rait Verrev ja tunnistab, et on proo- vinud ka ilma. „Kündmine on ajamahukas investeering, mis- tõttu mõni seda ka ei tee.“ Samas nendib ta, et kõike tuleb vaadata põllu- ja kultuuripõhiselt. Tema ettevõte harib aastas 200 ha põlde, mille kündmi- seks on majapidamises Lemke- ni ader Juwel 8 TCP VPRO Guide. See nutiader on kasutusel esimest hooaega ja küntud on üle 100 ha. Varem on ettevõttes ka- sutatud ka KUHNi atra ja Kver- nelandi. Mis tahes masinat ostes tuleb põllumehe sõnul aga süveneda, mida makstud raha eest saab. „Praegu künnan Lemkeni adraga vaos, aga põhimõtteli- selt võib künda ka maa peal. On mitu asja, mille pärast eelistan just seda atra: isiklik kogemus on näidanud, et sel on nii parem künnikvaliteet kui ka raa- mi kiirendus, väga mugavad on parallelogrammi süsteem ISO- BUS, DuraMaxxi vahetatavad hõlmad ja hüdrauliline kivi- kaitse,“ selgitab Verrev. Kivikait- se eelis tuleb põllumajanduset- tevõtja sõnul välja näiteks süga- vamat ja kõvemat maad kündes. Kui rõhust peaks jääma väheks, on mulla surve suurem ja ilma kivikaitseta ader ei saa enam aru, kas ees on kivi või on maa raskem, mistõttu hakkab see hõlmasid üles liigutama. Sel- lega läheb hõlma nurk teiseks ja masin ei künna enam, muld ja liiv aga kahjustavad pika aja peale liigendeid. Rait Verrev jätkab: „Ka eelsahad on üks huvitav lahendus. Kui vaatame traktori taga oleva adra tööd ja mulla liikumist, on hästi näha, et eelsahk viskab nn esimese mulla ära ja tänu sellele jääb künd must. Ilma selleta jääksid rohukarvad künni peale välja. Võib öelda, et eelsahk teebki põhitöö ära. Näiteks Lemkeni M3 eelsahad on suurema hõlmaga ja Rait Verrev. teevad väga head tööd. Kui eelsahad puuduvad, on põld „kar- Ka eelsahad on üks huvitav lahendus. Kui vaata- kündma ja olemasolevatest ri- TASUB TEADA vane“.“ bidest jääb väheks, saan kiiresti Mis on DuraMaxxi hõlm? Samuti on Verrev rahul või- me traktori taga oleva adra tööd ja mulla liikumist, kasutusele võtta mõne plast ribi. malusega reguleerida kõiki sea- on hästi näha, et eelsahk viskab nn esimese mulla Vahetamine on väga lihtne: üks Uutel atradel on palju täiendusi nagu Dura deid kabiinist. „Kui tahad tavali- rõngasplint lahti ja uus ribi ase- Maxxi hõlmad, mis on olnud kasutusel juba se adraga kündes muuta näiteks ära ja tänu sellele jääb künd must. Ilma selleta jääk- mele. Poltidega tegelemine võ- aastaid Juweli atradel. DuraMaxxi ribi ja esimese vao hõlmalaiust või sü- sid rohukarvad künni peale välja. Võib öelda, et eel- taks rohkem aega ja paljud jä- tava hõlmad on valmistatud kõrge süsiniku gavust ja külgkallet, tuleb reeg- tavad seetõttu ribid ka välja va- sisaldusega terasest ilma poldiaukudeta, lina traktor kinni pidada, kabii- sahk teebki põhitöö ära. hetamata. See aga annab tule- mistõttu on hõlmad kulumiskindlamad ja nist välja minna ja neid käsitsi Rait Verrev, Palsam AVR OÜ juht museks halva künnikvaliteedi, seeläbi pikeneb ka eluiga. Hõlmad on disai keerata. See on ajakulu. Siis tu- millega tuleb kas leppida või siis nitud nii, et neid saab vahetada kiirelt ilma leb välja, et keerasid valele poo- kulutada hiljem aega kultivaa- tööriistadeta. Ribihõlma eelis on see, et igat le, pead traktori uuesti kinni toriga silumisele. Kui vaatame ribi on võimalik vahetada eraldi. Lisaks pa ja lähed jälle välja. Nutiadraga praegu minu põldu, mis on ko- kub Lemken ka plastist ribisid, mille saab käib kõik sõidu pealt. Kui oled mis vähendab oluliselt künd- eriti libedad võrreldes tavali- hati savine, näeme, et mõni koht väga kleepuvate muldade korral kiirelt teras kord juba nutiadraga tööd tei- misele ja hiljem ka servade silu- se metalliga. Seetõttu ei haaku jääb läikima, aga kui ma kasu- ribide asemele panna. nud, siis enam käsitsi regulee- misele kuluvat aega. Samuti ai- hõlmale palju mulda. „Kui vaa- taksin tavalist hõlma, oleksid ritavat atra ei taha.“ tab GPS põlluotsad seestpoolt data seda põldu, ei ole siin nä- siin praegu ilusate künniviilu- Verrev märkis ära ka GPS RTK välja poole ära künda, jagades ha sellist künniviilu või „vors- de asemel „vorstid“. Kevadel on süsteemi lahenduse. „ GPS RTK ise kündmist vajava ala töökäi- ti“, nagu tavaliselt kündmisel te- selliste „vorstiviilude“ silumine aitab künda sirgeid vagusid kude vahel ära, et ei tekiks poo- kib. Ribihõlm teeb selle töö vä- ajamahukas.“ ja millega on võimalik kergelt likuid ja kiilus töökäike.“ ga hästi ära.“ Soovime Rait Verrevile rahu- kiilus või kõvera servaga põllud Adra hõlmadest rääkides kii- Verrev tõi DuraMaxxi eelise- likku talve ja kevadel, muu hul- ilusti sirgelt ära künda selliselt, dab mees ka Lemkeni väga häid na veel välja sellegi, et ribisid on gas ka tänu Lemkeni adra hea- et saab põldu alustada ja lõpe- DuraMaxxi ribihõlmu, mille ri- võimalik vahetada ükshaaval. le tööle, edukat vastuminekut tada täis adralaiusega kündes, bid on konksudega liimitud ja „Kui lähen näiteks turbamaid uuele hooajale. toimetaja Meelika Sander-Sõrmus Põllu- ja metsamajandus tel 667 0111 20 eesti toit [email protected] november 2019 Ave Haamer: eesmärk on olla sõltumatu “Oma liha väärindades ja ise tootes kindlustame stabiilse hinna ja sissetuleku nii seakasvatuse poolele kui lihatööstusele. Meie eesmärk on võimalikult suur osa oma kasvatatud sealihast ise väärindada ja otse tarbijale müüa, seda ilma ühegi “Haameri talu asub Lõuna-Eestis väikeses ja teraviljakasvatusega samuti. Nüüd peab bab ja kui meil on vaja,” rääkis Ave Haamer. Viluste külas. Seal on kogu meie tootmis- Ave talu koos oma elukaaslase Jürgeniga ja “Kasvatame kõiki peamisi kultuure – nisu, vahelülita,” rääkis Anu Aida üksus – sigalad ja põllud teraviljakasva- teise põlvena peavad nad oma ülesandeks otra, kaera, rukist ja ka rapsi. Veidi ka her- tuseks ja tehnikapark, ehk lühidalt – seal talu edasi arendada nii hästi kui oskavad. nest. Enamik kasvatatust, just odrast, läheb juubelikonverentsil Haameri tuksub meie süda,” ütles talu tutvustades Ja nii nagu nemad oluliseks peavad. loomasöödaks.” Ave Haamer. “Meil on ligemale 900 hektarit maad ka- Tulemused liha kvaliteedis ja juurdekasvu- Talule panid aluse Ave vanemad ja seda sutusel, pool sellest on rendimaa. See on talu perenaine Ave Haamer. des on uskumatult paranenud juba kolmkümmend aastat tagasi, alustades koht, mida tahaks paremaks muuta – roh- toona mõnel hektaril köögiviljakasvatuse- kem oma maad annab kindlustunde. Meil Ise kõike tehes, kõiki protsesse tootmises Meelika Sander-Sõrmus ga. Kõik, mis kõlbas müügiks, müüdi ise, ja on oma masinapark ja oma kuivatid. Me ole- hallates, on see aluseks sellele, et noored [email protected] seda ka Venemaal. Sealt tulnu aga investee- me üritanud järgida põhimõtet olla sõltu- ettevõtjad suudavad kindlustada nii söö- riti tallu, et saaks alustada seakasvatusega matud, teha töid õigel ajal, siis kui ilm lu- da kvaliteedi kui stabiilse sööda omahin- Ega tali taeva jää! Ole talveks valmis, hangi oma e�evõ�esse avariikomplekt hoovi või väiksema territooriumi lume- ja libedusetõrjeks. Järelveetav liivataja S-290 Skänni qr kood ja Hind: vaata puisturit töös: 640.-

Esisahk kahveltõstukile 2500 FL Hind: 750.- Hinnad ei sisalda käibemaksu

Põhja-Eesti müügihall: Lõuna-Eesti müügihall: Tule 20, 76505 Saue, Harjumaa Petseri 40, 68204 Valga, Valgamaa Telefon: +372 521 8462, +372 528 2732 Telefon: +372 524 1759 E-post: [email protected] E-post: [email protected] www.masinakeskus.ee Põllu- ja metsamajandus november 2019 21

na. “Ehk lisaks ühtlasele kvaliteedile, saame selt, kui sead kaaluvad keskmiselt 110–115 Vaid nii, ise müües, tingimused suurepärase meeskonna loomi- me vaid nii tagada söödale stabiilse hinna kilo. “Iga vooru kohta peame ranget arves- seks, kes teevad tublit tööd, kui kõik nende ja me ei sõltu maailmaturul toimuvast. Pilt- tust nii sööda koguste, söödaväärinduse saame kindlustada meie elementaarsed vajadused on rahuldatud ja likult öeldes me väärindame omatoodetud kui juurdekasvude kohta. Kui suudame oma nimega müüdava liha neid koheldakse võrdsetena,” ütles Haamer. teravilja sigade kaudu, keda meil on umbes sead hoida õigeid kasvutingimusi pakku- Haameri arvates ongi kõige raskem kok- 5000 tükki. Meie tootmiskompleks on natu- des terved ja tagame neile kiireks kasvuks kvaliteedi, meile sobiva ku saada head tiimi. “Täna töötab meie ke üle 4000 m2. Meil on täistsükliline sea- vajaliku kvaliteetse sööda, ei ole heade tu- teeninduskeskkonna ja meeskonnas 36 toredat liiget. Me innusta- kasvatus – seemendame ise oma põhikar- lemuste saavutamine absoluutselt keeruli- me neid saavutamaks häid tulemusi ja ne- jaemised ning saame põrsad, kelle me üles ne,” oli ta rahul. tarbijale vastuvõetava mad innustavad heade tulemustega oma- kasvatame ja nuumsigadena maha müüme. korda meid. Me teame, et kui saab paremi- Kogu ahel on oluline hinna. Oma farmist võtame põhikarja täienduseks ni kui varem, järelikult saab veelgi paremi- ka emised ja kuldid. Võõraid loomi me oma Et jätkuvalt on seakasvatuses oluline bio- Haameri talu perenaine Ave Haamer ni,” on ta optimistlik. farmi sisse ei too. 2017. aasta lõpust alates ohutus, siis hoiab talupere kogu tootmis- Ja entusiasm on oluline. Haameri talu oleme ka kogu seemendamiseks vajamine- ahelal teravat silma peal. Nii transporditak- perenaine ei armasta enda tegemisi võrrel- va sperma ise tootnud, sisse ostame üldju- se näiteks ka müüdavad sead tapamajja oma ka kohalikele koolidele, lasteaedadele, toit- da teiste firmade omadega, selleks ollakse hul vaid karja uuenduseks vajalikud doo- transpordiga. Seda siis seepärast, et olla sõl- lustusettevõtetele ja singimeistritele. liiga erinevad – kõigil on erinevad ressursid, et ei tekiks sugulust,” rääkis seakasva- tumatud ja kindlad, et absoluutselt kõiki sid ja võimalused majandamiseks. “Aga kui Pikk tee käidud, sama palju veel minna tuse poolest Haamer. bioohutusnõudeid on järgitud. Aga mitte ma vaatan, millised me olime minevikus ja “Nagu mainitud, valmistame ka kogu vähemoluline on ka see, et nii ei sõltuta ajast Oma tootmises ollakse talu perenaise sõ- millised oleme täna, siis ma näen arengut sigadele vajamineva sööda ise omakasva- – tapamajja saavad loomad viidud õigel het- nul tegelikult veel täiesti algelised. “Hetkel meie ettevõtte sees, ja see on oluline,” rõhu- tatud teraviljast. 2017. aastal valmis meil kel ning on garanteeritud ettevõtjate enda müüme vaid värsket sealiha ja lihavalmisti- tas Haamer. “Me oleme loonud oma töötaja- koostöös Farmiteki ja Skioldi meeskonna- poolt paika pandud transpordi pesu ja de- si: marinaadis lihasid, šašlõkke, toorvorste. tele võimaluse teenida rohkem kui lihtsalt ga uus, täisautomaatne söödatehas, mida so ning liiklemine seafarmi territooriumil. Praegu tulevad meie letti müüki kuumsuit- põhipalka, vastavalt panusele. See süsteem juhib arvutisüsteem. Farmis sees olevatest Juba pea 25 aastat on Haameri talu oma susingid ja vorstid teenustööna – oleme jälle on end õigustanud, see innustab tiimi,” tõi söödapunkritest tuleb andurite kaudu in- loomi müünud Arke Lihatööstusesse ning sõltuvad! Aga see muutub peagi, sest looda- ta näiteid ja lisas, et tegelikult on teha veel fo, kui mingi vanusegrupi sööt hakkab lõp- umbes 30–35% oma sigadest realiseeritakse me saada kuumtöötlemise töösse lähiajal,” palju. “Meie unistused on suured, meil on pema ning see annab veskile automaatselt täna Haameri Talu Lihapood OÜ kaudu. Kü- rääkis Haamer plaanidest. veel palju teha, et saavutada täielik sõltu- käsu seda juurde tegema hakata. Kui vana, simusele, miks turustatakse ise, vastas Ave Ave Haamer, koos oma elukaaslasega, on matus: meil on vaja muuta rendimaa osa- tsüklonitega vasarveskiga sööta valmista- Haamer lihtsalt: Et ellu jääda! Ta põhjen- terve elu olnud n-ö põllumajanduse sees, kaalu, meil on vaja arendada sertifitseeri- des lisas veskimees sinna kühvliga kompo- das seda nii, et alates 2014. aastast on seali- aga nad ei osanud aimata, mida see tegeli- tud seemekasvatuse poolt, meil on mingil nente täpselt nii nagu viitsis ja kui viitsis, ha hinnad Euroopas langenud ja olnud krii- kult tähendab. Nii pöörati endale teadma- hetkel vaja enda kätte saada lägalaotus, selle siis uus süsteem võtab grammi täpsusega tiliselt madalal kuni 2019. aasta kevadeni. tult, kogemata, kõik enda kasuks, tehes as- kättesaadavus, sest see peab olema õigeaeg- retseptis etteantud koguse komponente ja Ehk ollakse jällegi sõltuvad kellestki kusa- ju just nii, nagu noored ettevõtjad südames ne. Ja vajame tapamaja. Me vajame oma liha- ühtegi lisamata jätta ei saa. Tulemused ligil ja see on tootjale raske seis. tundsid. “On olnud raske ja kogemused on tööstust, mitte rendipinda ning me peame hakvaliteedis ja juurdekasvudes on kahe “Me ei teadnud alustades grammigi, mi- tulnud vaevaliselt. Loomulikult pole me oma lihapoode edasi arendama.” Ave Haamer: On aastaga lausa uskumatult paranenud. Sa- da tähendab lihatööstuse pool ja mida tä- teadmised ja kogemused tänaseni täieli- Naljatades ütles taluperenaine, et kui tähtis, et kõik mõis- muti on saavutatud märkimisväärne kok- hendab ise poodi pidada. See avastamine kud, aga oleme näinud, et oleme õigel teel. vaadata unistuste rahalist ja ajalist ressurs- taks, kui oluline on kuhoid söödakuludes.” on olnud pikk ja põnev protsess. Oma esi- Teadmisi on võimalik hankida – õppides, si, siis nii 150 aasta pärast peaks kõik olema tarbida kodumaist Seakasvataja lisas, et valmissööda sisse mese poe, oma toodetuga, avasime koha- teiste kogemusi arvestades, teadmisi sisse saavutatud. Ave sõnul on oluline oma unis- liha, ükskõik millist ostmisega on neil olemas kogemus nii söö- likus külas Vilustes. Teise poe avasime Põl- ostes. Meie poolt tuleb see ettevõtlikkus, tuste poole püüeldes jääda aga terve mõis- kodumaist toodet, daköögi ehituse ajast kui varasemalt. “See vas ja sealt laienesime ka Põlva Maksimar- see tahe, see soov leida need võimalused, tuse juurde ja hoida oma tervist. “Ma tahan sest see annab tööd ei sobinud meile. Oli liiga palju meist mit- ketisse, kus meil on oma lihalett. Ja siis on leida need teadmised ja panna need koge- panna kokku meeskonna, kes aitaks neid ja leiba meie rahva- tesõltuvaid asjaolusid, mida meie mõjutada meil ka Vastse-Kuustes oma pood. Ja nüüd mused kokku enda teadmistega. Meie koge- unistusi täita, kes tuleks minu mõtetega le ja nii me kestma ei saanud ja mis just meile probleeme tekita- on meie eesmärgiks ideaalis see, et toota ja mus ütleb, et tulemusi saab saavutada vaid kaasa, kes tahaks lennata sama kõrgelt nagu jäämegi. foto: meeli- sid – kvaliteet, tarne jne,” täpsustas Haamer. töödelda ise oma kasvatatu 100% ulatuses,” koostööd tehes! Ja nii me kasutame oma va- mina. Ja ma tahan kaasata oma lapsi meie ka sander-sõrmus Ave Haameri sõnul realiseerivad nad lausus Ave Haamer. nemate teadmisi ja kogemusi, väldime nen- talu tegemistesse, et nemad saaks ühel päe- nuumsead keskmiselt 168–172 päeva vanu- Loomulikult müüakse oma toodangut de tehtud vigu. Me loome töökeskkonna ja val meie teed jätkata,” sõnas Ave Haamer . toimetaja Meelika Sander-Sõrmus Põllu- ja metsamajandus tel 667 0111 22 õppereis [email protected] november 2019 No farmer, no food MTÜ Eesti Noortalunikud organisatsiooni 20-liikmeline grupp viibis novembri esimesel nädalal õppereisil Rootsis.

Kaja Piirfeldt piimakarjakasvataja ja MTÜ Eesti Noortalunikud juht Programmi oli planeeritud lisaks tradit- sioonilisele tootmistalule ka alternatiiv- talu külastus, mille peamine ülesanne on kureerida veepuhastusjaama tööd ning varustada Stockholmi piirkonda puhta joogiveega, ning meie liikmetegi iga- päevases kasutuses olevate tehnoloogia- te tootmiskohad: Väderstad AB ja DeLa- val Hamra Gård katsetalu. Ühe päeva veet- sime aga Rootsi põllumajandustootjaid ühendava organisatsiooni LRF peakorteris. Kui laevale minnes oli enamiku osalejate soov külastada just ülalmainitud toot- mistehaseid ja saada ülevaadet tehnoloo- giate arengust, siis tagasi tulles nentisime, et kõlama jäid võõrustajate edulugudest hoopis märksõnad inimeste väärtustami- ne ja perekonna olulisus. Lantbrukarnas Riksförbundi (LRF) ehk Rootsi farmerite föderatsiooni peakorteris korraldati meile majatuur ja anti põhjalik ülevaade organisatsiooni tööst, põlluma- jandustootjate hetkeprobleemidest ja väl- jakutsetest, millega esindusorganisatsioo- nid silmitsi seisvad. LRF koondab enam kui 140 000 liiget, sh eraldi noortalunike võrgustikku. Tegeletakse põllumajanduspoliitika kujundamiseks sisendite andmisega, loomade heaoluga, kohaliku toodangu propageerimisega, rahvusvahelise koostööga, maa omandiõiguste küsimustega ja põl- lumajanduse propageerimisega avalikku- se silmis. Tootjate kasutuses ja käsutuses on erinevad professionaalset nõu ja tuge pakkuvad meeskonnad, valitud liikmete- le korraldatakse koolitusi ja antakse nõu: näiteks meediaga suhtlemise, maineku- junduse jne alal. Sellist organiseeritud ja professionaalset tugivõrgustikku Eesti tootjad kahjuks endale praegu ei ole suutnud kujunda- da. Samas on olukorras, kus farmeri suurim väljakutse ei näi enam kohati olevat Teadmussiire, malt disainiti põllutööriist just enda tar- po tehtud maailmarekord, kus 24 tunniga tades lüpsilehma stressitundlikkust, võiks piiratud ressursside tingimustes majan- haridus ja nõusta- beks ja vajadustest lähtuvalt. Hea asi hoo- külvati 502 hektari suurune pind. arvata, et näitajad sellise farmi loomade duslikult otstarbekalt inimkonnale toi- mine on endiselt litseb enda levimise eest juba ise. Samavõrra pakkus meie grupi liikme- seas ei ole just eeskujulikud, kuid tegelik- tu toota, vaid sellele samale kontingendi- kohad, millega “Loodud kestma” on Väderstadi deviis tele elamust Hamra Gård – DeLavali katse- kus oli vastupidine: nii üle 12 tonni ula- le oma tegevuse õigustamine, organiseeri- noorte põllumeeste ning pärast ringkäiku tehases, tutvumist talu Mjölby vahetus läheduses, kus meid tuv aastane väljalüps kui ka erinevad tasu- tud koostöö erinevate huvigruppide vahel toetamisel olulist ettevõtte töötingimuste ja töökeskkonna- võttis vastu eestlaste saabumise auks hei- vus- ja taastootmisnäitajad on piimafarmi väga oluline. tööd tuleb teha. ga ning põhjalikku ettekannet firma väär- satud sinimustvalge lipp. Selline tähele- kohta suurepärased. Samuti oli loomade Reisi oodatuim külastus oli kindlasti Ehk nagu ütles kiri tustest, arengutest ja missioonist ettevõt- panu laienes ilmselgelt lisaks külalistele väljalangemine äärmiselt väike. põllumajandustehnikat tootva pereette- ühe külastatud te esindaja Philip Westmani poolt, saime ka oma töötajatele ja kõikidele 260-le uusi Loomulikult tahtsime teada, kuidas see võtte Väderstad AB tehase külastus. Oma ettevõtte traktori kinnitust, et edu tagab terviklahendus: li- ja vanemaid lüpsitehnoloogiaid ja piima- võimalik on, ja taas kord viidati farmi töö- kvaliteedi ja vastupidavuse poolest Eestis- uksel: no farmer, no saks kõvale tööle ka inimeste väärtustami- farmi tarvikuid igapäevaselt katsetavatele korralduse ja inimeste peale. ki kõrgelt hinnatud ja laialt kasutuses ole- food. ne, perekonna tugi, vastastikune innusta- lehmadele. Tehase vahetus läheduses ole- Talupidajatest võõrustas meid esmalt vaid haakeriistu on valmistatud pereette- mine, koostöö, tugev meeskonnatunne. Il- vas katsetalus võib korraga olla kasutuses noortalunik Hjalmar Tindberg, kes näitas võttes alates 1960. aastatest ja tootmine al- ma viimaseta oleks jäänud saavutamata 6–7 erinevat lüpsitehnoloogiat, testimisi Taxinge Gods AB tootmist. Ka Rootsi väi- gas nagu paljud analoogsed edulood: es- ka 2018. aastal külvikuga Väderstad Tem- rakendatakse kogu farmi ulatuses. Arves- ketalunik peab ellujäämiseks oma toot- Põllu- ja metsamajandus november 2019 23

Väderstad AB tootmine ja DeLavali Hamra Gård katsetalu pakkusid palju vaa- tamisrõõmu. fotod: noortalunikud

KLAASVAHESEINAD LOODUSKIVID hinnad alates hinnad alates 75 €/m2 10 €/m2

mist mitmekesistama. Nii ka kü- lastatud ettevõttes: lisaks tradit- sioonilisele teraviljakasvatusele te- geleti siirdemuru tootmise ja lume- lükkamisega, millest tuli ka arvesta- tav osa ettevõtte hooajavälistest sissetu- lekutest. Kompleksi kuulus ka külaliste- maja koos restoraniga, lõunalauas rääkis laia silmaringiga Hjalmar Tindberg väga LAMMI ehitusplokk WC KABIINID avameelselt nii toetustest, maa rendi- ja ostuhindadest kui ka töötasudest ja põllu- jagu elevust ülilaiad rehvid künnitrakto- majanduspoliitikast Rootsis. ril. Osalejate tagasiside põhjal väärtustati Põhjaliku ülevaate saime ka rakenda- üheskoos nähtut ja kogetut kõrgelt. tavatest maaharimisviisidest ja külviteh- Nagu ütles piimakarja- ja teraviljakas- noloogiatest. Reisigruppi kuuluv teravilja- vataja Liana Põder: lisaks teiste ettevõtete kasvataja Silver Rauk ütles, et nähtu põhjal külastamisele annavad sellised pikemad võime öelda, et Eesti põllumehed on väga- koosviibimised ka võimaluse nähtut ja ko- gi konkurentsivõimelised, kuna majanda- getud koos analüüsida ning ühiste järel- vad oluliselt piiratumate ressurssidega os- dusteni jõuda, mida saaksime kodumaal kuslikult ära. koos ära teha, et noorte põllumajandus- Üha selgem on, et ettevõtlus maal ei ole tootjate motivatsiooni ja tulemuslikkust enam ainult lehma lüpsmine ja vilja kas- parandada. vatamine. Heaks näiteks alternatiivtalust Pere ja inimeste osatähtsusest ja väär- TÄHT on SÜNDINUD oli viimasel ekskursioonipäeval väisatud tustamisest rääkis ka asjaolu, et kordagi ei veepuhastustalu Vatten och Avfall, mille võetud võõrustajate poolt jutuks meil sek- ülesandeks on varustada Stockholmi piir- toris nii levinud tööjõuprobleemi. Kinni- konda puhta joogiveega. tust sai ka esindusorganisatsioonide täht- Tootmise osa on üles ehitatud selli- sus põllumeeste huvide eest seismisel selt, et nad ei kujutaks ohtu järve vee puh- ja nende teadmiste, oskuste ja silmarin- tusele. Masinates kasutatakse biokütust gi arendamisel. Seda eriti olukorras, kus (HVO), -määrdeid ja -õlisid. Riskide maan- tootmine peab olema üha läbipaistvam ja damiseks on taimekasvatus kemikaalide- avatum kõikide tarbijate jaoks. vaba. Tehnoloogiliselt on nad oma toot- Seega on teadmussiire, haridus ja nõus- mise kujundanud Rootsi päritolu System tamine endiselt kohad, millega noorte Cameleon kasutamise ümber. Lisaks jälgi- põllumeeste toetamisel olulist tööd tuleb takse hoolikalt pinnasele avaldatavat sur- teha. Ehk nagu ütles kiri ühe külastatud vet – meie grupi liikmeteski tekitasid oma- ettevõtte traktori uksel: no farmer, no food. toimetaja Meelika Sander-Sõrmus Põllu- ja metsamajandus tel 667 0111 24 börs [email protected] november 2019 Rekordilises kahjumis Fonterra muudab fookust

Mait Kraun Mis on mis AKTSIA see vajalik on. Hakkame välis- Meremaale suunatud ettevõte, jasid on aktsia tõusnud 25%. Tõ- kaasautor Fonterra Pööre strateegias maa tegevust rohkem ratsiona- kellel on ka globaalne haare.” si, mitme aasta perspektiivis Maailma suurima piimaekspor- liseerima.” on trend siiski negatiivne. Sa- pööras ka hinna üles Suured kahjumid tija Fonterra majandusaasta Asutatud 2001. aastal Ettevõtte sõnul keskendu- mas pole välistatud, et muutu- Uus-Meremaa dollarites kahjum kujunes rekordiliseks. Uus-Meremaa piimatootjate takse nüüd toiduteenuste äri- Ettevõte teatas septembri lõpus, sed aitavad ka aktsia pikaajali- 7 Ettevõte otsutas alustada uue kooperatiivina. le, millel läheb paremini. Sin- et 31. juulil lõppenud majan- sele tõusule. strateegiaga, vähendada võl- Nüüdseks globaalse piimatu- na hulka kuuluvad tooted nagu dusaasta kahjum ulatus kokku 2020. majandusaasta kasum ga ning keskenduda kodumai- ru gigant, mis keskendub too- 6 või ja juust, mida müüakse pea- 605 miljoni Uus-Meremaa dol- aktsia kohta peaks ulatuma 15– sele turule. detele, millele on väärtus juba miselt Hiina ja Aasia-Okeaania larini (341 mln eurot). Varase- 25 sendini, viie aasta pärast aga Ettevõte otsustas ka globaal- juurde lisatud. 5 turgudele. malt oli ettevõte prognoosinud juba 50 sendini. Uue dividendi- setel turgudel laienemist piira- Ekspordib kaupa igale poole 590–675 miljoni dollari suurust poliitika kohaselt makstakse in- Uut strateegiat kiidetakse ta, mis on grupi 10 000 osani- üle maailma, eriti hästi on et- 4 kahjumit, seega läks prognoosi- vestoritele välja 40–60% puhas- 4 ku jaoks tõenäoliselt hea uudis. tevõte kanda kinnitanud Hii- Laienemise plaanid on viimas- tust isegi veidi kehvemini.Selle- kasumist, varasemalt ulatusid Farmerid on olnud mures koo- na turul, kus tarbimine kasvab tel aastatel saanud tagasilöögi, le eelnenud majandusaastal ula- väljamaksed 65–75%-ni. peratiivi kasvava võla ja kulu- kiiresti. 3 sest juhtkond püüdis välismaal tus Fonterra kahjum 196 miljo- Globaalne piimahind tõuseb de suurenemise pärast, mis on 20.11.201720.11.2019 kasumimarginaale tõsta, aga ni dollarini. tulenenud just laienemisest vä- samal ajal olid kohalikud far- Tänavune kahjum oli ette- Fonterra poolt korraldatud Glo- VÕRDLUS lismaal. merid hädas põudade ja tihe- võtte ajaloo suurim ning divi- bal Dairy Trade’i piimahindade Analüütikute sõnul esitab Käive tammus paigal, kahjum süvenes nenud konkurentsiga. dendi ei plaanita maksta. Käive oksjonil kallinesid hinnad juba uus strateegia mitmeid suu- Fronterra käive mld Uus-Meremaa dollarites ja Paljude farmerite jaoks teki- langes kaks protsenti, 20,1 mil- viiendat oksjonit järjest ning tu- kasum aktsia kohta Uus-Meremaa dollarites ri väljakutseid, aga see on vaja- 20,1 tas see pahameelt ning ettevõte jardi dollarini. ge pakkus globaalse pakkumise lik samm. 20 4 loodab, et uus strateegia aitab Augustis teatas Fonterra, et kitsenemine, vahendab Reuters. Kahjumis on oldud juba kaks neid pingeid maandada. on sunnitud maha kandma 860 GDT hinnaindeks tõusis 19. aastat järjest. Muidugi on see 15 3 “Uus strateegia pole väga ül- miljoni dollari eest varasid Bra- novembril toimunud oksjonil surve alla seadnud ka ettevõtte latav,” arvas ANZ panga põllu- siilias, Venezuelas ja Hiinas. Et- kokku 1,7% ning keskmiseks aktsia, mis on viimase kahe aas- 10 2 majanduse ökonomist Susan tevõtte netovõlg ulatus juuli lõ- müügihinnaks kujunes 3481 ta jooksul odavnenud ligi 40%. Kilsby. “Ma arvan, et nad on ol- pu seisuga 5,7 miljardi dollari- dollarit tonnist. Eelmisel oks- Fonterra tegevjuht Miles nud osades valdkondades lii- ni. Jaanuaris oli võlg 7,4 miljar- jonil tõusis indeks 3,7%. 5 1 Hurrell ütles septembri lõpus ga ambitsioonikad. Seega otsus dit dollarit, seega on olukord “Hiljutist hinnatõusu on ve- toimunud pressikonverentsil, keskenduda asjadele, mida nad veidi paranenud. danud piimapulbrite kalline- et Fonterra saab tulevikus ole- 0 0 hästi teevad, on ainuõige.” Ühtlasi teatas Fonterra, et mine,” ütles NZXi analüütik Ro- ma “tagasihoidlikum ja fookus- 2012 2012 2012 2012 2012 2012 2018 Olgugi, et uus strateegia tun- külmutab 7000 töötaja palgad bert Gibson. “Tõenäoliselt on tatum” ettevõte. –0,35 dub lihtne, usuvad analüütikud, ning jätab nad boonustest ilma. see seotud põhjapoolkera turu- “Mul on uue strateegia üle et tegemist on õige lähenemise- ga, kus tootmine on hooajali- Dividendipoliitika muutub hea meel. See põhineb usku- Piimahinnad 4. juuni -3,4 3. september -0,4 ga. “Võib-olla peavad nad glo- selt madalpunktis. Lõunapool- musel, et meie Uus-Meremaa on liikunud 18. juuni -3,8 17. september 2 baalsel turul mahtude poolest Kaks aastat kahjumit on oma kera riikide varud on samal ajal farmerite piim on maailma pa- ülespoole 2. juuli -0,4 1. oktoober 0,2 veidi turuosa loovutama. Samas jälje jätnud ka Fonterra aktsia- vähenemas.” 16. juuli 2,7 15. oktoober 0,5 rim ja kõige väärtuslikum,” üt- hinnamuutus Global ei soovigi nad enam globaal- le, mis on viimase aasta jooksul Täispiima pulbri hind tõu- les Huller. “Sellest lähtudes ka- Dairy Trade oksjonil sel 6. august -2,6 5. november 3,7 ne jõud olla,” ütles maaklerfir- odavnenud enam kui 16%. Sa- sis oksjonil 2,2% ning jõudis ligi vatseme edaspidi meie farme- aastal, protsentides 20. august -0,2 19. november 1,7 ma Hamilton Hindin Greene’i mas on näha, et investorid on kolme aasta kõrgeima taseme- rite toodangut täiendada välis- investeerimisnõustaja Jeremy uue strateegiaga rahul. Pärast ni. Kooritud piima pulbri hin- maa toodanguga vaid siis, kui Allikas: thomson reuters Sullivan. “Nad tahavad olla Uus- augusti lõpus saavutatud põh- nad hüppasid 3,3%.

MÜÜK JA INFO tel +372 517 0544 [email protected] Põllu- ja metsamajandus reklaamitoimetus tel 667 0105 november 2019 [email protected] REKLAAM 25

Loodussõbralik ja kiiretoimeline mullaparendaja-lubiväetis

Terve mulla heaks!

KOOSTÖÖPARTNERID: LAOTAMINE, TRANSPORT, MÜÜK

enefix.eu LAURI LAANEMÄE [email protected] +372 5380 4618 toimetaja Meelika Sander-Sõrmus Põllu- ja metsamajandus tel 667 0111 26 puidutööstus [email protected] november 2019

Argo Sauli sõnul hindab norrakas väga oma kvaliteetaega ja ta on valmis oma rännikuäärsesse või mägimajakesse palju investeerima. foto: liis treimann Tellimuste saamiseks on vaja võita usaldus Uskumus, et head ideed saavad Argo Sauli ja puitmajade lugu sai alguse Ei olnud turu-uurin- seks on enimmüüdud vabaajamaja mudel aastal 1997, mil ta alustas oma töökarjääri Norras,” rääkis Saul. Norras, kus ta elas kokku kaks ja pool aas- guid, äriplaane ega taus- teoks, on Nordic Houses KT Keegi ei teadnud ega tülitanud tat. “Alustasin vahendajana, olin seal n-ö tauuringuid. Leppisime ühemehe konsultatsiooniettevõte ja viisin Norra hütid on oma ruutmeetri tasemelt OÜ juhti Argo Sauli toetanud kokku Eesti ning Norra ettevõtjaid, edenda- vaid kokku, et kahe nä- sarnases hinnaklassis nagu eramud. “Nor- sin kahe riigi kaubandussuhteid. Sealt jõu- dala pärast tuleb Buen rakas hindab väga oma kvaliteetaega ja ta tema teekonnal algusest dis minuni teadmine, et Norra on riik, kus on valmis oma rännikuäärsesse või mägi- armastatakse puidust ehitada. Norrakate Eestisse tagasi ja selleks majakesse palju investeerima. Ta veedab peale. Äripäeva konverentsil jaoks on puidust ehitamine loogiline mõt- ajaks oli mul vaja otsida seal väga palju aega – tihti sõidetakse nel- lemine ja norm – kui vähegi saab, siis seda japäeval sinna ja tagasi tullakse esmas- “Puidutööstuse Äriplaan ka tehakse. Ja Eestis on selles sektoris palju rendipind. päeval. Ühiskond on väga mobiilne, kõik- tegijaid ja potentsiaali,” rääkis Argo Saul ja jal saab ju tänapäeval telefoni ja arvutiga 2020” avas Saul lähemalt oma selgitas, et oma tegevuse sidus ta puitmaja- Nordic Houses KT OÜ juht Argo Saul tööd teha,” selgitas Saul hüttide populaar- dega teadlikult. suse tagamaad. võrdlemisi ootamatult alustanud “Ühtlasi on Norra hüttide ehk vabaaja- “Võtsime vastu otsuse, et esimesel aas- majade riik – see on nende elulaad. Ma ise hed käed ühise ettevõtte alustamiseks. “Ei tal müüme Norras ainult ühte tüüpi ma- ettevõtte tausta, eesmärke ja nimetan end ka elulaadiettevõtjaks, mitte olnud turu-uuringuid, äriplaane ega taus- ja. Esimesel aastal õnnestus meil seda maja selliseks tüüpiliseks ärimeheks. Ma teen se- tauuringuid. Leppisime vaid kokku, et ka- müüa 25 ühikut. Teisel aastal tundsime, et tulevikuplaane ning rääkis Eesti da, mis mulle meeldib, ja ma teen seda oma he nädala pärast tuleb Buen Eestisse taga- jah, see hull otsus, mille me jooksujalu te- väärtustele tuginedes ning arvestades teis- si ja selleks ajaks oli mul vaja otsida rendi- gime, võib-olla tõesti käivitubki ja otsusta- puitmajasektorist üldisemalt. te osapoolte soove ja huvisid,” ütles Saul. pind. Nii oligi. Seejärel käisime ehitusma- sime kaasata kolmanda partneri, kes mitte Ühel hetkel viis elu Argo Sauli kokku terjalide kauplustes, tegime Puukeskusest ei maksnud oma osaluse eest meile, algse- Norra vabaajamajade grand old man’iga, As- 400 000 krooni eest esimese puidutellimu- tele omanikele, vaid ettevõttesse. Nii avanes Sigrid Sõrmus bjørn Bueniga. se ja soetasime mõned seadmed. Kaks näda- meil võimalus soetada väike tootmiskomp- Põllumajandus.ee kaasautor Juba esimest korda kohtudes lõid me- lat hiljem tootsime esimese maja, mis täna- leks,” rääkis Saul ja lisas, et tegelikult oli nii- Põllu- ja metsamajandus november 2019 27 PALK- HOONETE EHITAMINE KÄSITÖÖNA

Tellimuste saamiseks on vaja võita usaldus

moodi väga hea toimetada – mitte keegi ei hulgast kaks on justnimelt puitmajatootjad. teadnud ega tülitanud neid. “Olime suuna- “Meil on Eestis kuskil 140 aktiivselt tegutse- Pupsi AZ OÜ tegeleb palkmajade ehitamisega. Kõik nud oma tegevuse ainult ühele turule, prak- vat puitmajatootjat. Rääkides Eesti puitma- meie valmistatavad looduslähedased hooned on teh- tiliselt ühele tootele ja ühele müügikanali- jatootmisest, seostub esmalt tüüpiline palk- le,” meenutas Saul. maja, aga täna on meie sektoris palju ena- tud täielikult käsitööna. Palgid kooritakse käsitsi ja 2007. aastaks tundsid ettevõtte asuta- mat. 90% meie toodangust läheb eksporti, loodusläheduse säilitamiseks kasutatakse vara täitena jad, et vabaajamajade mureks on sesoon- siseturule jääb vaid 10%. Meie sektor on tu- sus ja riskide maandamiseks peaks kom- gevalt kasvanud ja kasv on jätkunud ka vii- sammalt. pima uusi turge ning tegema uusi tooteid. mastel aastatel, aga võib-olla on üldsuse- “2008. aastast hakkasime tootma ka ele- ni jõudnud sõnum, et sektor pole paraku mentmaju ja oleme neid lisaks vabaajama- enam nii kasumlik. Eelmisel aastal oli 100 Ehitame omaniku enda materjalist või abistame sobiva jadele teinud päris mitmele turule. Oleme suurima ettevõtte keskmine kasumimargi- teinud ka elumaju, ridamaju, kortermaju naal vaid 4% ja käive töötaja kohta kuskil 90 materjali hankimisel. Võimalus valmistada hoone tellija ja katsetanud oleme ka moodulmajadega, 000 eurot. Meie sektor moodustab Euroopa asukohas otse vundamendile. Töid teeme Eesti piires, aga praegused tootmistingimused ei ole Liidu puitmajatoodangust 5%,” selgitas Saul meil selleks siiski piisavad – vaja oleks roh- ja lisas, et positiivse sõnumina võib tuua sel- kuid vajadusel ka väljaspool Eestit. kem ruumi. Ja sellepärast tegimegi stratee- le, et meie väike Eesti on absoluutnäitajate gilise otsuse asutada Nurban AS Lääne-Nor- poolest number üks Põhjamaade ekspor- ras – seal tegime esimese kahe aastaga pä- töör Euroopas. ris kenad projektid ning kaasasime alltöö- Enne 2009. aasta kriisi oli Eesti neljan- võtjana teisi majatehaseid, et need projek- dal kohal puitmajade ekspordis. Sel het- Pupsi AZ OÜ reg-nr 10929346 tid ära teha,” rääkis Saul. kel oli Soome meist 14% ees, Saksa ja Rootsi järgnesid. “2008 asutasime Puitmajaliidu ja tel 516 7406, +372 56 882 102 Number üks eksportöör Põhjamaades Puitmajaklastri, kutsusime ühise laua üm- Puidutööstuse TOPi jõudnutele soovib Argo ber kokku sõbrad-kolleegid-konkurendid, [email protected] | www.pupsiaz.ee Saul õnne ja tõdeb rõõmuga, et esikolmiku et teada saada, kas meil on ühisosa ja milli- toimetaja Meelika Sander-Sõrmus Põllu- ja metsamajandus tel 667 0111 28 puidutööstus [email protected] november 2019

Meie kliendid ootavad samamoodi usaldust, kvaliteeti ja mõistmist. Maja ei ole mingi odav kaup, sa ei ela täna ühes ja homme teises majas. Nordic Houses KT OÜ juht Argo Saul ne see on. Kas me ainult konkureerime või on tegelikult ühisosa piisavalt ja saame ikka koostööd ka teha. Rõõm on tõdeda, et oleme nüüdseks sisulist koostööd teinud juba kümme aastat. Ma arvan, et see pole vaid Puitmajaliidu ja Puitmajaklastri tunnustus ja tulemus, vaid olemegi tõesti kordades ja peajagu järgnevatest puitmajade ekspordi- riikidest ees,” rääkis Saul. “Norra on number üks puitmajade im- portöör Euroopas, seega on Eesti ja Norra vahel väga hea klikk, mis kajastub ka numb- rites. Just jõudsid minuni ka viimase seits- me kuu numbrid ja neist nähtub, et praegu on Rootsi Norrast veidi ette läinud, aga saame eeldada, et meie sektori kaks suuri- mat ettevõtet – Harmet ja Kodumaja moodulmajade tootjatena – tegutsevad põhili- selt Rootsis ning suured müüginumbrid ja käimasolevad projektid mõjutavad seda tulemust,” selgitas Saul. “Meie oleme aga puitkarkassmajade tootja ja tarnime pre-cut tehnoloogias, kus kõik karkassipuit-voodrilauad jms on juba pikkusesse lõigatud. Kõik tuleb meile pakendatult ja õiges pikkuses kohale ning platsile tarnime tegelikult sellised mater- jalipakid. Me ei olegi siin äris niivõrd tootjana, kus lisandväärtust loome, vaid pigem teostame projektimüüki ja korraldame lo- gistikat. Õiged tooted, õigel ajal, õige hin- naga ja õigesse kohta,” rääkis Saul ja tõi väl- ja, et nende mahud on praegu kuskil 120 vabaajamaja aastas. Koostöö on alati oluline Nordic Houses projekteerib, disainib, too- dab, tarnib, ehitab ja korraldab projekti- juhtimist. “Meil on põhiprotsess, mis algab lähtuvalt kliendi soovidest-huvidest ja meie Nordic Houses KT esindaja, kohaliku omavalitsuse esindaja vabaajamaja ärile. Norra on jätkuvalt meie eesmärk on klient rahulolevalt ära teenin- OÜ juht Argo Saul jne, et teada saada, mis on osapoolte ootu- koduturg ja põhiturg, aga praegu tarnime dada. Meil on oma kvaliteedijuhtimissüs- rääkis konverentsil sed ühele äriühingule,” rääkis Saul ja ütles, veidi ka Rootsisse ja natuke teeme ka Eestis- teemid, keskkonna ISO-sertifikaadid, loo- “Puidutööstuse et nii sai sisendeid, et analüüsida, milliste- se,” teatas Saul. mulikult on ära kirjeldatud ka põhiprot- Äriplaan 2020” ka le valdkondadele avaldatakse kõige olulise- Saul selgitas, et need on ettevõtte tege- 140 aktiivselt tegutsevat puit- sess ja tugiprotsessid,” ütles Saul. Eesti puitmajasek- mat mõju. “See aitab teadvustada ja mõelda, vuses valikute tegemise kohad. “Kui enne “Eksporditurgudel müüme ainult äri- torist üldisemalt. mismoodi asju edasi teha. eelmist aastat jõudsime kolme eelneva aas- majatootjat on Eestis praegu klientidele ja lõppkliendi ning meie vahel foto: Ove Maidla Lisaks oma põhiärile on Nordic Houses ta tulemuste põhjal gasellettevõtete hulka, ligikaudu, moodustades 5% on alati kohalikud partnerid. Norra puhul soovinud tuua inimesed rohkem kokku loo- siis eelmisel aastal oli nulliring ja see aasta Euroopa Liidu puitmajatoo- koondame Norra ja Eesti kompetentsid ning dusega. “Oleme aastaid käinud kolleegide- tuleb umbes sarnane. Tunneme, et nii ei ole dangust. ressursid ja vaatame, kust riigist on mida- Olime ga metsa istutamas, oleme rajanud ja in- enam mõtet ja kui vaatan meie sektori ette- gi mõistlik siia väärtusahelasse sisse tuua,” vesteerinud Nordic Houses’i discgolf’i par- võtteid, siis edukamad on moodulmajade selgitas Saul. suunanud ki, kus iga raja alguses on erineva disainiga tootjad, kes teevad maksimaalselt ära toot- juhatuse, kes selle maha hääletas, sest liidu Koostööd hindab Nordic Houses väga oma tege- väikesed katusealused, et näidata, kuidas on mises ning tarnivad moodulid 95% valmis- nimel seda siiski teha ei õnnestu,” ütles Saul. kõrgelt ja enamik nende partneritest on ol- puidust võimalik ehitada ja puitu viimistle- kujul ehitusplatsile ja minimaalselt tehakse “Eelmisel aastal ütlesin, et “Teate, sõb- nud nendega viimased kümme aastat. “Meie vuse ainult da. Lastele oleme korraldanud töötubasid, kohapeal. Samuti on edukad aiamajatoot- rad? Kaua me sellest räägime? Ma võtan sel- kliendid ootavad samamoodi usaldust, kva- ühele turu- teinud lindudele pesakaste jne. Jõelähtme jad – mahuäri, standardiseeritud tooted ja le projekti enda vedada ja teeme selle ära!”.” liteeti ja mõistmist. Maja ei ole mingi odav golfikeskuses panime püsti suveteatri, Kuu- stabiilsed vood. Ma ei ütle, et elementmaja Nii sai asutatud MTÜ Puiduklubi, kuhu on kaup, sa ei ela täna ühes ja homme teises le, praktili- salu lasteaiale kinkisime õuesõppepaviljo- tehastel pole tulevikku või potentsiaali, aga kaasatud üle 120 ettevõtte, kes on sellesse majas,” rääkis Saul ja tõi esile mõtte, et telli- selt ühele ni, Kuusalu vallas Lahemaa rahvuspargis meie oleme teinud oma valiku,” rääkis Saul. projekti panustanud kas siis oma mater- muste saamiseks on vaja võita usaldus. “Tei- panime püsti ühe linnuvaatlustorni,” ütles Teise näitena tõi Saul välja selle, et olles jalide, toodete või teenustega,” rääkis Saul. ne asi on muidugi ka kindlustunne, et kui tootele ja Saul ja tõdes, et võimaluste piires tahavad väikeettevõte, peab tegema valikuid ka töö- Nüüdseks ongi Eesti Vabaõhumuuseu- majal peaks hiljem olema vaja midagi korda ühele müü- nad kogukonnale tagasi anda. jõu osas. “Meil oli eelmise aasta detsembris mi peasissekäigu kõrval see maja püsti ning teha, on ettevõte endiselt olemas.” 54 töötajat, kuid tänaseks on töötajaid 40. kõigil on võimalik maja vaatama minna ise- Plaan liikuda tagasi 2011. aastal tegi Nordic Houses n-ö kom- gikanalile. Väiksemate töötajate arvuga oleme kasvata- gi ilma muuseumit külastamata. passi, et panna kirja oma põhialused. “Te- Nordic Houses KT “17 tegevusaastat – jah, oleme asutanud roh- nud käivet 20%, seega hoiame ainuüksi töö- “Selle hoone teostus on selline, et hoo- gime kompassi selleks, et partnerite vahel OÜ juht Argo Saul kem kui ühe ettevõtte ja tegutsenud rohkem jõukuludelt kokku 400 000. Elementmajade nesse on proovitud tuua võimalikult palju oleks kõik selge ja et oleks lihtsam kommu- kui kümnel sihtturul, ka Indias. Meil on sel- tootjana oleme kasutanud ka renditööjõu- erinevaid tehnoloogiaid. Peamaja osa on nikeerida nii ettevõttes sees kui ettevõttest le aja jooksul olnud rohkem kui 100 ärik- du, nii ukrainlasi kui lätlasi,” ütles Saul ja puitkarkassil, nõupidamiste ruum on rist- välja. Aeg-ajalt ka värskendame seda, näi- lienti, oleme rajanud rohkem kui 1000 uut nentis ka tõsiasja, et kogukonna suhtumist kihtpuidust CLT-st, mida tootis Arcwood, teks kui paar aastat tagasi oli meie väljakut- kodu, isegi juba rohkem kui 2000. Me ole- vaadates võib täheldada, et kuigi inimestel aga kokku pani Akso-Haus – nendel on teh- se ületada sektori keskmist kasvu, siis nüüd me sõlminud vähemalt 10 000 kokkulepet endal rõõmu tööle tulla pole, on vastukar- noloogia, kus nad teevad tehases valmis ju- muutsime selle ära – tahame saavutada sek- ja tarninud üle 100 000 tihumeetri puitu va ka see, kui teised tööd teevad. ba ka vundamendi. Majja on toodud tar- tori parima tulemuslikkuse ja meie jaoks on ning oleme maksnud üle miljoni koolira- ga maja kontseptsioonid, päikesepaneelid Tänapäevane puitmaja muuseumile muutunud väga oluliseks aspektiks ka vas- ha,” rääkis Saul veidi numbritest. Aga kui- jne. Ühise katuse all hakkavad seal töötama tutustundlikkus,” selgitas Saul ja nentis, et das edasi? Kümme aastat tagasi hakkasid käima jutud, Maastikuarhitektuuri Keskus, Eesti Puitma- teda kui ettevõtte juhti on selline tööriist “Nüüd oleme jõudnud sinna punkti, et et Eesti Vabaõhumuuseum on kõige külas- jaliit ja Tehasemaja Konsortsium ning seal palju aidanud. kui alguses tundus kõik roosiline ja edu- tatum muuseum Eestis, kusjuures valdav hakkavad töötama ka teadurid,” rääkis Saul. Teise tähtsa asjana toob Saul välja SDG kas, siis need signaalid, mis turult on tul- osa külastajatest on välismaalased. Muu- “Oleme andnud oma panuse, et luua sin- ehk sustainable development goals’i - ÜROs nud, on näidanud, et elementmajade äriga seumis on teatavasti üle Eesti kokku toona absoluutselt tänapäevased töötingimu- vastu võetud kestliku arengu eesmärgid. me siiski väga hästi läbi ei löö. See kasum, dud palkmajad ja seega tekkis küsimus, et sed, tänapäevane valgustus, ventilatsioon “Meie ettevõte tunneb, et oleme osa maail- mille igal aastal vabaajamajadega teenime, miks mitte panna sinna püsti ka üks täna- jne. Projekti maksumus oli kuskil 500 000, mast ja et maailma paremaks muuta, peame seda oleme tegelikult elementmajadega põ- päevane puitmaja. aga kuna toetusi saime loodetust vähem, on mõtlema, millised on tegevused, kus saame letanud. Plaan on liikuda tagasi ja otsused “2014. aastal andsime Eesti Puitmajalii- ka Nordic Houses sektori huvides rohkem anda oma panuse. Kutsusime mitmesse töö- on juba tehtud ning ka ettevõttesse sisse du poolt Eesti Vabaõhumuuseumile puit- panustanud, kui algselt plaanis oli,” lausus tuppa kokku lisaks võtmeisikutele ja oma- kommunikeeritud. Realiseerime oma Kol- majasõbra tunnustuse ja tegime raamlepin- Argo Saul ja ütles lõpetuseks, et kui on ta- nikele ka oma põhitarnijad, logistikapart- gas asuva elementmajatehase ja uuest aas- gu, et otsime võimalust selle puitmaja püs- het, usku ja väärt ideed, jõuavad asjad alati neri, TalTechi esindaja, Kuusalu Keskkooli tast keskendume ainult pre-cut ärile ning titamiseks. See idee käis läbi Puitmajaliidu sõnadest tegudeni. Põllu- ja metsamajandus reklaamitoimetus tel 667 0105 november 2019 [email protected] REKLAAM 29 toimetaja Meelika Sander-Sõrmus Põllu- ja metsamajandus tel 667 0111 30 loodus [email protected] november 2019

Enne loomadele toidulaua valmisseadmist mõtle, kas seda on ikka vaja. foto: Kesk- konnaagentuur Sööta või mitte – selles on küsimus

Tasub teada duspildid, metslooma nägemise elamus kohal viibides suurem oht puutuda kokku Mille poolest sarna- Lisasöötmisega kaasnevad kõrvalmõjud või edukas jahiretk. Samas võib sellisel haige liigikaaslasega, teisalt levivad suu- loodusesse sekkumisel olla mitmesugu- re arvukusega populatsioonides haigused nevad koduaias söö- Liigi loodusliku levila muutus seid tagajärgi, millega heasoovlik inimene kiiremini. Meie imetajapopulatsioonidest Rootsis on metssead ja Soomes rasvatihased jõudnud lisasööda ei oska esmapilgul arvestada. võime leida mitmeid näiteid – kärntõve le- damajakest külasta- toel varasemast märksa põhjapoolsetele aladele ning see muutus vik kährikkoerte (ja võimalik, et ka hunti- Toit meelitab ka kiskjaid ei ole seletatav vaid kliima soojenemise mõjuga. de) seas, metssigade puhul sigade Aafrika vad tihased, metsa- Võõrliikide leviku soodustamine Esimene probleem – metsloomad ei hoo- katk, mille levikut soodustas lisasöötmise Uus-Meremaal tõusis lindude talvise toitmise tagajärjel võõrliikide li, kellele toit on jäetud. Nii tuleb näiteks tagajärjel suurenenud arvukus. servas söötmisplatsil arvukus, samas kui kohalikele linnuliikidele mõjus see tegevus ne- metssigade söötmiskohtades arvestada, Sarnaseid näiteid leidub ka linnuriigis gatiivselt. et prii toidupoolis meelitab ligi ka Eestis – silmapõletikud, rõuged, mükoplasmoos, askeldav metsseaka- Mõjud söötmiskoha lähiümbruse muule faunale võõrliigi staatuses olevaid kährikkoeri. trihhomonoos. Seejuures võib lisasööt ai- Inglismaal on lindude toidumaja läheduses jooksiklaste (enamas- Linnas võivad aga lindude toidumajast data nakatunud loomal kauem elus püsi- ri ja aknaserval pähk- ti ööpimeduses toimetavad mardikad) arvukus madalam, Eestis ja rõõmu tunda varesed ja hakid, samuti ora- da ja haigust levitada – söötmiskohtadel mujal on näidatud, et ulukite söötmiskohtade läheduses on maas- vad, kes vaatamata oma igati armsale väli- ja linnades on täheldatud üleni karvutuid leid nosiv orav? pesitsevatel lindudel suurem oht kaotada oma munakurn pesa- musele kõigesööjatena kevadel väiksemate rebaseid ja kährikkoeri, kes oleks tõenäo- rüüstajatele. lindude pesades munavargil käivad. Tea- liselt ilma kõrvalise abita haiguse tagajär- tud tingimustes võib ka söötmiskoht ise jel juba hukkunud. kujuneda kiskjale meelitavaks. Kuigi lindude ja imetajate lisasöötmine Ragne Oja Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist vapärast kandevõimet tõstetakse kunst- Toidumaja juures linde varitsev kass on on väga levinud ja selle populaarsus näib likult, võimaldades kerget ligipääsu toi- kindlasti paljudele tuttav vaatepilt, kuid kasvavat, kaasnevad metsloomade söötmi- Kõigil kirjeldatud juhtudel on inimesed duallikale, mida looduses ei leidu. Selle sarnaselt on lumerikastel talvedel sööt- sega mitmed soovimatud mõjud. Loodu- kasutanud nende kohale meelitamiseks li- tulemusel paraneb lisatoitu saavate loo- miskohtade ligi koondunud metskitsed sesse sekkudes võtame endale vastutuse sasööta, olgu selleks siis päevalilleseem- made konditsioon – väheneb kurnatus ja huntidele-ilvestele kerge saak. Nii võib õil- oma teo tagajärgede eest. Seetõttu on olu- ned, vili või sarapuupähklid. Sarnane on näljasurmade arv, paraneb vastupanuvõi- satel kavatsustel loodud söötmiskoht või line enne lisasöötmise alustamist hooli- ka lisasööda pakkumise peamine eesmärk me mitmesugustele haigustekitajatele, toidumajake kujuneda hoopis ökolõksuks kalt mõelda, kes minu väljapandud lisatoi- – vähendada metsloomade talvist sure- suureneb sündimus. – näiliselt hea elupaik peidab endas ohtu. dust kasu saavad ja kui vajalik on neile ini- must ja aidata neil toiduvaene periood üle Kokkuvõtvalt – populatsiooni arvu- Teine probleem on haiguste levik – kui- mesepoolne abistamine. Kas keegi saab ka elada. kus tõuseb, mis võimaldab inimesel öko- gi hea toitumus võib aidata metsloomadel kahju? Otsustades metsloomi toita – mida Olemuselt on kütitavate ulukite ja teis- süsteemi poolt pakutavat teenust paremi- haigustekitajatega paremini võidelda, ai- saan teha, et vältida negatiivseid mõjusid? te metsloomade, sh lindude, talvine (lisa) ni kasutada. tab lisasöötmine kaasa ka erinevate hai- Mis juhtub siis, kui jätan lisatoidu üldse söötmine väga sarnased. Ökosüsteemi ta- Olgu selleks teenuseks siis kaunid loo- guste levikule. Ühest küljest on söötmis- välja panemata?

Märka ja hoia jälgimisseadmega hunti!

1. novembrist algas hundijaht vanemad ilmale uue pesakonna gu tutvub hunt Harju maakon- Loodame, et jälgimis- konnaagentuuri hundispetsia- ja Keskkonnaagentuur tuletab kutsikaid. Nagu huntidele kom- na läänepoolsete loodusmaas- seadmega varustatud list Marko Kübarsepp. jahimeestele meelde, et tele beks, jäävad 1–2 järglast alati va- tikega. hunt püssitoru ette ei juh- Hundil on kaelas valget vär- meetriaseadmega huntidele ja nematele appi uue pesakonna Noorte huntide hajumine tu ning saab meile oma vi jälgimisseade. nende gruppidele on jahipida eest hoolitsema. karjast ja sünniterritooriumilt andmetega veel pikki Kuna äsja on alanud hundija- mine keelatud. Kuni 21. oktoobrini käes- on loomulik aastaringne prot- aastaid abiks olla. hihooaeg, tuletame meelde, et 7. septembril märgistati Pär- oleval aastal ajas hundinooruk sess, mis leiab valdavalt aset telemeetriaseadmega huntide- nu-Viljandi maakonna piirialal oma hundiasju sünnikodus kas vahetult enne uue pesakon- Keskkonnaagentuuri hundi le ja nende gruppidele on jahi- Kanaküla lähistel Keskkonna- ning täitis karjas lapsehoidja na sündi kevadel või siis hoopis- spetsialist Marko Kübarsepp pidamine keelatud. agentuuri eluslooduse osakon- rolli. Missioon täidetud, lahkus ki sügisel. Kõige enam põhjus- Teavitame jooksvalt hun- na peaspetsialisti Marko Kü- hunt 22. oktoobri öösel tuttava- tab hundikarjade lagunemist di liikumisest kohalikke jahi- barsepa poolt GPS-GSM tele- telt aladelt ilmse sooviga leida ja noorte huntide hajumist aga ne jälgimine annab üliolulist piirkonna kasutajaid ja ka oh- meetriaseadmega aastane isa- suguvendade poolt hõivamata hoopiski jahipidamine. teavet kohaliku hundipopulat- jamisalade koordinaatoreid. ne hunt. territoorium. “Nüüdseks seitsmendat aas- siooni seisundi olulisemate näi- Loodame, et jälgimisseadmega Loom sündis 2018. aasta mai Käesolevaks hetkeks on hunt tat kestnud huntide telemeet- tajate nagu toitumise, liikumis- varustatud hunt püssitoru et- esimestel päevadel Halliste-Ka- Hundil on kaelas valget värvi läbinud umbes kahenädalase rilise jälgimise (seire) projek- te, karjade (pesakondade) paik- te ei juhtu ning saab meile oma naküla metsades ja tal on viis jälgimisseade. foto: Keskkonna- reisi kestel 360 kilomeetrit, ol- ti raames on taoline GPS-seade nemise ja rännete kohta ning andmetega veel pikki aastaid õde-venda. agentuur les juba külastanud nii Järva-, paigaldatud viieteistkümnele on vajalik arvukushinnangu- abiks olla. Käesoleval aastal tõid samad Rapla- , kui ka Harjumaad. Prae- hundile. Huntide telemeetrili- te koostamiseks,” selgitas Kesk- Keskkonnaagentuur Põllu- ja metsamajandus reklaamitoimetus tel 667 0105 november 2019 [email protected] reklaam 31

NÜÜD KA RENDIVÕIMALUS reklaamiosakond Põllu- ja metsamajandus tel 667 0105 32 reklaam [email protected] november 2019

Uued Renault TRAFIC ja MASTER Valmis igaks väljakutseks

Uued jõulised mootorid TRAFIC nüüd ka automaatkäigukastiga

Tehasegarantii pikendamise võimalus kuni 5 aastat / 200 000 km. Lai valik autosid kohapeal laos. Renault’ tarbesõidukid - Euroopas enimmüüdud aastast 1998.