RÄPINA VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUSE HÄÄLEKANDJA Nr 124 juuli 2014 0,32 EUR

Toetus hoonete välisilme VIII Räpina valla külade päev tuleb Leevakul! parandamiseks

Laupäeval, 23. augustil kell 14 Nagu eelmistel aastatel, maksab Räpina vald ka käesoleval Armas vallarahvas! Saame kokku 23. augustil Leevakul Külade päeva päevakava: aastal vallelanikele rahalist toetust hoonete välisilme paranda- Võhandu jõe ääres! rahvas ootab kõikide Räpina miseks ehk nagu varasemalt nimetati toetust „majavärvimise valla külade ja ka Räpina linna elanikke VIII Räpina valla Kell 14 VIII Räpina valla külade päeva avamine toetuseks“. Toetuse maksmise eesmärgiks on valla üldilme paran- külade päevale, kus on ühendatud sport ja meelelahutus. Leevaku külaplatsil damine ning majaomanike ergutamine hoonete korrastamiseks. Leevaku küla selts on koostöös Põlva Matkaklubiga juba Kell 14.30 sportlikud tegevused Leevaku elektrijaama Hüvitamisele kuuluvad sellised kulutused, mis on tehtud hoonete neljal aastal korraldanud augustikuu eelviimasel laupäeval tagusel puhkealal: välisilme parandamiseks. Võhandu jõe ääres matkaalast sportlikku perepäeva. Matkaklubi matkaalane teabepäev (juhendab Põlva Matkaklubi); Igal aastal kinnitab toetuse maksmiseks eraldatud vahendid on toonud kohale süstad, kanuud. Instruktorite juhendamisel on orienteerumismäng (MTÜ Leevakk); vallavolikogu koos eelarve vastuvõtmisega. Toetuse suuruse ning jõel sõitmas käinud kõik lastest kuni pensionärideni. Lapsed külasupp. piirmäära otsustab vallavalitsus sõltuvalt toetuse taotlejate arvust on proovinud tasakaalulindil ronimist ja teinud ratta vigursõitu. ning hoonete välisilme parandamiseks tehtud kulutuste suurusest. Perepäevale on oodatud olnud kõik huvilised, kuid osalemas Kell 18 Õhtune programm, tantsumuusika ja laulud Toetust võib taotleda hoone omanik või volitatud esindaja. oli ainult Leevaku kandi rahvas. ansamblilt LIHTSAD POISID Toetuse taotlejal tuleb esitada koos taotlusega (taotluse Ettepaneku korraldada tänavune Räpina valla külade päev Räpina valla kaunite kodude tunnustamine; blankett on olemas valla kodulehel www.rapina.ee või saadaval Leevakul perepäeva ürituse raames tegid valla kultuurikeskuse omatoodangu degusteerimine ja müük vallavalitsuses kohapeal) kulutusi tõendavad dokumendid. Taot- töötajad. (pirukad, hoidised, koduõlu või kali, käsitöö jms); lusi toetuse saamiseks on võimalik esitada septembrikuu viimase Leevaku küla inimesed on meeldiva puhkepaiga nimel teinud käsitöönäitus külakeskuse ruumides; kuupäevani. Taotlust tehtud kulutuste kompenseerimiseks on kõvasti jõupingutusi ja oleme teie vastuvõtuks valmis. Kahe kultuuriprogramm Räpina valla taidlejatelt. sama hoone kohta võimalik esitada üks kord viie aasta jooksul. eelneva aasta kevadel oleme raiunud jõeäärse ala võsast lahti, projekti toel on paigaldatud sillad üle kraavide. Liikuma pääseb Vallavalitsus moodustab komisjoni hoonete ülevaatamiseks, kallasrajal kuni esimese RMK puhkekohani. teostatud tööde hindamiseks ning ettepanekute tegemiseks toetuse maksmiseks või maksmisest keeldumiseks. Komisjon hindab taotluste vastavust teostatud töödele oktoobrikuu jooksul Tulge kogu perega, jagage infot ning kutsuge ka naabripered kaasa! ning esitab vallavalitsusele 1. novembriks ettepanekud toetuse maksmise, maksmisest keeldumise ning toetuse suuruse kohta. Täpsemat infot külapäeval toimuva ja ajakava kohta saate telefonil 506 3276 (Miia Kasearu). Seetõttu, head vallaelanikud, olgem julged oma elamuid Kohtumiseni 23. augustil Leevakul! korrastama ning esitama toetuse saamiseks taotlusi! Räpina Vallavalitsus MTÜ Leevakk VIII Räpina valla külade päeva korraldamist toetavad Räpina Rahvaleht ootab kaastöid iga kuu SA Räpina Kultuurkapital ja Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp. 10. kuupäevaks aadressil [email protected] Räpina kollektiivid kaunistasid XXVI laulu- ja XIX tantsupidu Juulikuu alguses oli Räpina isetegevuslastest peaaegu ● Räpina Ühisgümnaasiumi lastekoor (dirigent Riina Tamm); ● Laval oli ühel ajal kõige rohkem kokku üle 22 000 inimese; tühi, sest kõik lauljad ja tantsijad olid oma sammud seadnud ● Räpina Ühisgümnaasiumi 5.–6. klassi segarühm (juhendaja ● Laulupeol oli 1240 välisesinejat ja 35 väliskollektiivi; Tallinnasse 4.–6. juulil toimuvale XXVI laulu- ja XIX tantsupeole Evi Tamm); ● Tantsupeole tuli 10 082 tantsijat 643 kollektiivist; „Aja puudutus. Puudutuse aeg”. Sellel laulu- ja tantsupeol seoti ● Räpina Ühisgümnaasiumi neidude rahvatantsurühm Patsi- ● Välisesinejaid oli tantsupeol 210 ja kollektiive 15; omavahel kaks olulist märksõna – aeg ja puudutus, millega pandi kud (juhendaja Külliki Arjokesse); ● Rahvamuusikute pillipeole tuli 490 pillimängijat ja nii osalejad kui ka pealtvaatajad mõtlema selle üle, mis neid elus ● Räpina naiskoor Koidula (dirigent Jaanus Prükk); 50 kollektiivi; tõeliselt puudutab. Rõhutati seda, et on aeg märgata kõrvalolevaid ● Räpina kammerkoor (dirigent Tiina Kadarpik); ● Rongkäigul osales üle 42 000 inimese; inimesi ning otsida ja leida see miski, mis on hingele lähedal ja ● Segarahvatantsurühm Helgerid (juhendaja Tanel Vahi); ● Tantsupeo kolmele etendusele väljastati 34 365 piletit ja jääks sügavale südamesse. ● Segarahvatantsurühm Naksid ja Roosid (juhendajad Piret kutset; Varjund, Viivika Kook); ● Laulupeo 1. kontserdile väljastati 52 135 piletit ja kutset; Räpina valla kollektiivid laulu- ja tantsupeol (rongkäigu ● Segarahvatantsurühm Reilender (juhendajad Hele Aia, ● Laulupeo 2. kontserdile väljastati 67 322 piletit ja kutset. järjestuses): Rommi Aia). ● Räpina valla Noorte Puhkpilliorkester (dirigent Anton Kogan, viimase poolaasta proove juhendas Küllike Männik); XXVI LAULU- JA XIX TANTSUPIDU ARVUDES: ● Räpina Ühisgümnaasiumi poistekoor (dirigent Marika ● Laulupeol esines 33 025 lauljat ja pillimeest ning Räpina Rahvaleht Aruküla); 1046 kollektiivi;

Räpina Kammerkoor laulupeol koos dirigent Tiina Kadarpi- Räpinlased lõid rongkäigus üleva meeleolu. Räpina valla silti hoidis uhkelt Räpina Vallavolikogu esimees kuga. Kaido Palu. Fotod erakogudest. 2 Räpina Rahvaleht juuli 2014

RÄPINA VALLAVALITSUS ON VÄLJASTANUD RÄPINA VALLAVOLIKOGU

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED: 18. juunil toimunud volikogu istungil võeti vastu 8 otsust. 5.12 külas asuv 7070010 Kunnumäe tee pikkusega 1. Otsusega nr 14 kinnitati Räpina Vallavolikogu revisjoni- 507 m, pindalaga 5634 m2; 1. Mobiilsidemasti projekteerimiseks asukohaga Räpina linnas, komisjoni 13.05.2014. a akt nr 2. 5.13 Linte külas asuv 7070008 Saarepera tee pikkusega kinnisasja lähiaadress Masti, katastritunnus 70501:001:0117 2. Otsusega nr 15 algatati Räpina linna Tartu mnt 15 de- 2730 m, pindalaga 37 085 m2 . ‒ 20.05.2014 korraldus nr 301; tailplaneering. Planeeringuala suuruseks on 10118 m². 6. Otsusega nr 19 otsustati: 2. Olemasoleva hoone nimetusega laut-küün (ehitusregistri Planeeringu eesmärgiks on ehitusõiguse määramine uue 6.1 Anda otsustuskorras Sihtasutusele Räpina Sadamad ja kood 110011647) rekonstrueerimisprojekti koostamiseks elamu ja kõrvalhoonete püstitamiseks, krundi hoones- Puhkealad tasuta kasutusse Räpina vallale kuuluv kai- Halika talu mahlatsehhiks asukohaga Saareküla külas tusala piiritlemine ning vajalike tehnovõrkude ja rajatiste tehissaar ja sadamapaviljon asukohaga Sadama, (katastritunnus 70702:001:0981) ‒ 10.06.2014 korraldus asukohtade määramine. küla, Räpina vald (katastritunnus 70703:004:0092), mak- nr 348; 3. Otsusega nr 16 algatati Räpina linna Tartu mnt 11b de- sumusega 363 061,61 eurot. 3. Alajaama Lõivu AJ F2 nõuetekohasuse tagamiseks tailplaneering. Planeeringuala suuruseks on ~2000 m². 6.2 Räpina Vallavalitsusel sõlmida rendileping Sihtasutusega vajalike jaotusvõrgu ehitustööde projekteerimiseks, Planeeringu eesmärgiks on ehitusõiguse määramine Räpina Sadamad ja Puhkealad sadamapaviljoni kasu- asukohaga Leevaku külas. Kinnisasja lähiaadress ja paatide veeskamiskoha, tuletõrje veevõtukoha ja juur- tusse andmiseks. Rendileping sõlmida tähtajatult. katastritunnus: Ristimaa (70702:001:0909), Ristimaa depääsutee rajamiseks. 6.3 Anda otsustuskorras Sihtasutusele Räpina Sadamad ja (70702:001:0910), Järvemäe (70702:001:0101), Maasik- 4. Otsusega nr 17 otsustati määrata avalikult kasutatavateks Puhkealad tasuta kasutusse Räpina vallale kuuluv järgnev saare (70702:001:0841), Maasiksaare (70702:001:0842), erateedeks järgmised erateed (vaata tabelit): vallavara: sadama masinad ja seadmed maksumusega Koidu (70702:001:0431), Käresaare (70702:001:0631), 5. Otsusega nr 18 otsustati taotleda munitsipaalomandisse 2 732 eurot; sadama muu vara maksumusega 9 375 eurot; Kõrgesaare II (70702:001:0907), 62 Kanepi-Leevaku tee järgmised Räpina vallas asuvad teemaad sihtotstarbega sadama inventar maksumusega 10 042,27 eurot. (70702:001:0964), Tõrdupera tee (registri nr 7070039) ‒ transpordimaa (007; L): 6.4 Räpina Vallavalitsusel sõlmida vara tasuta kasutamise 10.06.2014 korraldus nr 349; 5.1 Saareküla külas asuv 7070036 Puhkemaja tee pikkusega leping Sihtasutusega Räpina Sadamad ja Puhkealad 4. Võhandu tn 26 elektrivõrguga liitumiseks vajalike jaotusvõrgu 610 m, pindalaga 4424 m2; sadamasse soetatud varade kasutusse andmiseks. ehitustööde projekteerimiseks, asukohaga Räpina linnas. 5.2 Saareküla külas asuv 7070037 Toolamaa-Saareküla tee Kasutusleping sõlmida tähtajatult. Kinnisasja lähiaadress ja katastritunnus: Võhandu tn 26 pikkusega 340 m, pindalaga 5498 m2; 7. Otsusega nr 20 otsustati määrata Räpina vallas vee- (70501:005:0085), Võhandu tn 22 (70501:005:0088), Riigi 5.3 Köstrimäe külas asuv 7070020 Jaama –Köstrimäe tee ettevõtjaks AS Revekor. 2 reservmaa piiriettepanek nr AT0504180132 ‒ 10.06.2014 pikkusega 234 m, pindalaga 2807 m ; 8. Otsusega nr 21 otsustati kinnitada Räpina valla 2013. a korraldus nr 350; 5.4 Köstrimäe külas asuv 7070020 Jaama –Köstrimäe tee konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne. 2 5. Räpina linna Võhandu jõe äärse piirkonna puhke- ja virges- pikkusega 891 m, pindalaga 8620 m ; 2. juulil toimunud volikogu istungil võeti vastu otsus nr 22: 5.5 Köstrimäe külas asuv 7070019 Köstrimäe-Tooste tee Anda nõusolek aktsiaseltsile Põlva Vesi „Põlvamaa veema- tusalale paatide veeskamiskoha ehk slipi projekteerimiseks 2 ‒ 18.06.2014 korraldus nr 361; pikkusega 483 m, pindalaga 2624 m ; jandusprojekti” elluviimiseks Räpina vallas. 5.6 Linte külas asuv 7070016 Linte-Ritska tee pikkusega Garanteerida „Põlvamaa veemajandusprojekti” omafi- 6. Tuulegeneraatori projekteerimiseks asukohaga Koolitare 1725 m, pindalaga 14 499 m2; nantseering Räpina valla osas vastavalt projekti majandus- ja katastriüksus tunnusega 70703:008:0051, Sülgoja külas) ‒ 5.7 Linte külas asuv 7070017 Linte-Tooste tee pikkusega fi nantsanalüüsi tulemustele, milleks kujuneb u 20% Räpina 01.07.2014 korraldus nr 382. 1146 m, pindalaga 8792 m2; investeeringute mahust. Täpsem info: majandusosakonna juhataja Jaan Purge tel 5.8 Tooste külas asuv 7070017 Linte-Tooste tee pikkusega Räpina Vallavolikogu otsused ja määrused on väljas vallava- 799 9503, 527 2322, majandusspetsialist Velmo Narruskberg 613 m, pindalaga 6057 m2; litsuse stendil aadressil Kooli 1 ning nendega on võimalik tutvuda tel 799 9504, 521 6251 või veebiaadressil avalik.amphora.ee/ 5.9 Linte külas asuv 7070011 Linte-Kunnumäe tee pikkusega volikogu kantseleis, valla raamatukogudes ja internetis aadressil rapinavv. 1118 m, pindalaga 10 720 m2; www.rapina.ee. 5.10 Linte külas asuv 7070007 Tammisto-Kõrve tee pikkusega Räpina Vallavalitsus 645 m, pindalaga 6528 m2; Piret Sermandi, 5.11 Linte külas asuv 7070010 Kunnumäe tee pikkusega volikogu asjaajaja Hajaasustuse programmi 744 m, pindalaga 7149 m2; Eratee ligikaudne Lepingu sõlmimise Katastriüksuse nimi Katastriüksuse tunnus Kohaliku tee osa nr ja nimi 2014. aasta taotlusvoor avaneb pikkus (m) kuupäev ja nr Järveotsa 70702:003:0090 602 7070045 Hundilaane tee 12.09.2013 nr 5-2/11 4. augustil Kirila-Veike 70701:003:0362 273 7070019 Köstrimäe-Tooste tee 06.09.2013 nr 5-2/3 Põlva Maavalitsus kuulutas 20.06.2014 korraldusega Järveotsa 70702:001:0731 129 7070035 Saareküla-Kaimre tee 06.09.2013 nr 5-2/4 nr 1-1/2014/313 hajaasustuse programmi 2014. aasta taotlus- Viisiku 70703:001:0463 252 7070019 Köstrimäe-Tooste tee 11.09.2013 nr 5-2/10 vooru avatuks alates 4. augustist 2014. Taotlused tuleb esitada Viisiku 70701:003:0281 265 7070019 Köstrimäe-Tooste tee 11.09.2013 nr 5-2/10 hiljemalt 6. oktoobriks 2014 majapidamise asukohajärgsele Tode 70701:002:0079 59 7070019 Köstrimäe-Tooste tee 09.09.2013 nr 5-2/9 vallavalitsusele. Kiriku-Kingu 70702:001:0300 256 7070037 Toolamaa-Saareküla tee 09.09.2013 nr 5-2/6 Programmi eesmärgiks on hajaasustusega maapiirkonda- Kiriku-Kingu 70702:001:0300 384 7070035 Saareküla-Kaimre tee 09.09.2013 nr 5-2/6 des elavatele lastega peredele tagada head elutingimused ning Kiriku-Kingu 70702:001:0300 61 7070036 Puhkemaja tee 09.09.2013 nr 5-2/6 seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele hajaasustusega Kandra 70701:002:0810 473 7070016 Linte-Ritska tee 09.09.2013 nr 5-2/8 maapiirkondades. Kase 70703:001:0250 170 7070020 Jaama-Köstrimäe tee 05.09.2013 nr 5-2/2 Kivijärve 70701:002:0291 493 7070005 Naha-Kõnnu tee 18.09.2013 nr 5-2/12 Nõuded taotlejale ja kaastaotlejale Lillemäe 70703:001:0450 1007 7070024 Köstrimäe-Toolamaa tee 04.09.2013 nr 5-2/1 Programmi raames saavad taotlejaks olla füüsilised isikud, Maarjamäe 70703:001:0086 203 7070019 Köstrimäe-Tooste tee 09.09.2013 nr 5-2/5 kes vastavad kõigile järgmistele nõuetele: Simula 70702:001:0955 468 7070035 Saareküla-Kaimre tee 05.09.2013 nr 5-2/7 1. taotleja alaline elukoht on nimetatud hajaasustuse piirkonnas Nutti 70701:002:0430 206 7070017 Linte –Tooste tee 04.06.2014 nr 5-2/1 asuv majapidamine, millele projektiga toetust taotletakse; Hannipõllu 70703:008:0083 824 7070033 Sülgoja tee 04.06.2014 nr 5-2/2 2. taotleja elukoht on rahvastikuregistri andmete kohaselt Kõlliste farmi 70703:008:0024 73 7070033 Sülgoja tee 04.06.2014 nr 5-2/3 katkematult vähemalt taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist Pärna 70701:003:0377 38 7070019 Köstrimäe-Tooste tee 10.06.2014 nr 5-2/5 alates kuni toetuslepingu sõlmimiseni majapidamine, millele projektiga toetust taotletakse; 3. taotleja leibkonda kuulub vähemalt üks taotluse esitamise päeva seisuga kuni 18-aastane (k.a) isik või kuni 35-aas- Kohanime määramine liikluspinnale tane (k.a) määratud puudega isik, kelle alaline elukoht on Köstrimäe külas riigimaantee lähiaadressiga 45 Tartu-Räpina- Otsuse eelnõuga saate tutvuda Räpina valla kantseleis ja majapidamine, millele projektiga toetust taotletakse ning Värska tee äärsete maaüksuste aadressandmete korrastamise valla kodulehel www.rapina.ee. kelle elukoht rahvastikuregistri andmete kohaselt on katke- vajadusest tulenevalt esitas Räpina Vallavalitsus Räpina Valla- Põhjendatud vastuväited liikluspinnale kohanime „Tartu matult vähemalt taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist (või volikogu 18. juuni 2014 istungile otsuse eelnõu „Kohanime määra- maantee“ määramise kohta palume esitada Räpina Vallavalitusele sünnist, kui see on hilisem) kuni toetuslepingu sõlmimiseni mine liikluspinnale“, mille kohaselt pärast liikluspinnale kohanime hiljemalt k.a 1. augustiks. majapidamine, millele projektiga toetust taotletakse; määramist (liikluspinna nimi Tartu maantee) saab anda aadressid 4. taotlejal ei tohi olla riiklike maksude osas maksuvõlga, välja hoonetele ja maaüksustele. Seni kehtivates maaüksuste nime- Miia Kasearu, arvatud juhul, kui see on ajatatud. des esineb Rooma numbreid ja ühe asustusüksuse piires veel Räpina valla arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Toetuse taotluses tuleb ära näidata ka kaastaotleja(d) (nende samanimelisi nime objekte (nt mitu Kase ja Laane maaüksust), olemasolu korral). Kaastaotlejad peavad taotlusvormi kinnitama mis ei ole kooskõlas kehtiva seadusandlusega. oma allkirjaga. Toetuse taotleja vastutab toetuslepingus võetud kõigi kohustuste täitmise eest. Kaastaotlejad peavad vastama punktides 1, 2 ja 4 nimetatud nõuetele. Programmist toetatakse järgmisi valdkondi: 1. veesüsteemid; 2. kanalisatsioonisüsteemid; 3. juurdepääsuteed; 4. autonoomsed elektrisüsteemid. Toetuse maksimaalne suurus on 6500 eurot ühe majapida- mise kohta. Taotleja ja kaastaotleja rahaline oma- ja kaasfi nant- seering abikõlblike kulude osas peab olema vähemalt 33,33% ning toetus ei saa olla suurem kui 2/3 projekti üldmaksumusest, seega taotleja peab arvestama vähemalt 1/3 osas oma rahalise panusega. Maksimaalse toetuse summa arvutamisel võetakse arvesse ka aastatel 2008–2012 hajaasustuse veeprogrammist saadud toetuse summa. Taotlused tuleb esitada korrektselt täidetud taotlusvormil ning koos kõigi nõutud ja vajalike lisadega paberil originaalallkirjadega Räpina Vallavalitsuse sekretär-asjaajajale või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna e-maili aadressile [email protected]. Link, kust leiab programmdokumendi ja taotlusvormi koos vajalike lisadega, asub aadressil www.rapina.ee/et/arendus- projektid. Täiendav informatsioon: Ester Lemats, [email protected], 799 9512 Miia Kasearu, [email protected], 799 9510 juuli 2014 Räpina Rahvaleht 3

Euroopa Liidus ringi reisides ära unusta kaasa võtta LÕUNA-EESTI Euroopa ravikindlustuskaarti „KOLLASED AKNAD“ Ees ootaval puhkuste ajal tasub meeles pidada, et võimaliku nud terviserikke ravimist. See terviserike võib olla näiteks kõrge tervisehäda puhuks on kõige olulisem abimees Euroopa ravi- palavik, kõhuvalu, infarkt, õnnetuse tagajärjel tekkinud vigastus kindlustuskaart. Sellega saavad Eesti Haigekassas kindlustatud jne. Loetelu, mis täpselt vajamineva arstiabi alla kuulub, ei ole. inimesed ajutiselt teises liikmesriigis viibimise ajal vajaminevat Jäta meelde! arstiabi võrdsetel tingimustel selles riigis elavate kindlustatud ● Euroopa ravikindlustuskaarti on lihtne tellida interneti teel inimestega. Selleks peab arstiabi vajadus olema tekkinud teises portaalist www.eesti.ee. Kaardi saab tellida oma kodusele riigis viibimise ajal ning tervishoiuteenuse vajadus peab olema aadressile ja see on tasuta. meditsiiniliselt põhjendatud. ● Euroopa ravikindlustuskaarti ei tohi kasutada, kui ravikind- Lisaks on vaja erakindlustust lustus on lõppenud. Kui ravikindlustus ei kehti ja kaarti siiski Euroopa ravikindlustuskaart annab õiguse vajaminevale kasutatakse, on haigekassal tulenevalt ravikindlustuse sea- arstiabile Euroopa Liidu territooriumil ja Euroopa Majanduspiir- dusest ja võlaõigusseadusest õigus nõuda tekitatud kahju konnas ning Šveitsis viibimise ajal. Vajaminev arstiabi ei ole sisse. tasuta – maksta tuleb patsiendi omavastutustasud (visiiditasu, ● Tulenevalt Euroopa Liidu seadusandlusest väljastab iga voodipäevatasu jne) asukohamaa hindades. riik Euroopa ravikindlustuskaardi oma riigikeeles. Seega on Omavastutustasusid patsiendile ei korvata. Samuti ei kata ka info Eestis välja antavatel ravikindlustuskaartidel eesti kaart riikidevahelise transpordi kulusid. Seetõttu soovitab haige- keeles. kassa alati teha lisaks ka erakindlustuse. Eelnevat arvestades ● Euroopa ravikindlustuskaart kehtib kolm aastat ja seda saab peaks haigla väljastama arve vaid omavastutustasude peale, kasutada vaid koos isikuttõendava pildiga dokumendiga. mille omakorda saab esitada erakindlustusele. ● Kui reisite väljapoole Euroopa Liitu, on soovitatav teha Räpina kollase akna avamine. Haigekassa hüvitab vaid riikliku süsteemiga liitunud ravi- reisikindlustus. 20. juunil möödus aasta Tartus Raekoja platsil toimunud asutustes tehtud kulutused, eraarstiabi mitte. Üldjuhul tasub Välisriigist helistades on haigekassa infonumber +372 669 avaüritusest, mis käivitas Lõuna-Eestis kokku viis aastat kestva eraraviasutustes tekkinud kulutuste, omavastutustasude ja 6630. Infot vajamineva ja plaanilise arstiabi kohta ning taotlus- National Geographic’u kollaste akende projekti. riikidevahelise transpordi eest reisikindlustus. vormid leiate haigekassa kodulehelt www.haigekassa.ee. Projekti „Elu kahe maailma piiril“ käigus valiti välja erilised Mis on vajaminev arstiabi? ja avastamist väärt paigad Euroopa Liidu piiril ning Venemaa Selle, kas tegemist on vajamineva arstiabiga või mitte, mää- Vivika Tamra, Eesti Haigekassa ja Läti naabruses, kuhu ei ulatu linnamelu ega suurtööstuslik rab patsienti raviv arst, kuid üldreeglina tähendab vajaminev maailm. Looduses juhivad neile paikadele tähelepanu ligi nelja arstiabi isikul teises liikmesriigis viibimise ajal ootamatult tekki- meetri kõrgused National Geographic’u kollased aknad. Piiriveere Liidri piirkonnas on aknad paigutatud Räpinasse, Podmotsa külla Kait Tamra vallutas kuulajate südameid Kolmandik sel aastal uppunutest ja Obinitsa. Külastusmängus „Unustatud mõisad“ osalejaid rõõmustas oli alkoholijoobes Idee tähistada väärt paigad suurte kollaste akendega sündis pühapäeval, 13. juulil Kait Tamra. Tema kontsert oli kui kingitus Hollandis Ida-Groningenis, mille rahvas soovis sel viisil juhtida muusikasõbrale. Tamra laulud on alguse saanud Võrumaalt ja ei Tänavu on esimese poolaastaga uppunud 24 inimest, mis on turistide tähelepanu kohtadele, mis kõige paremini jutustavad jäta kuulajaid kunagi külmaks. Kait Tamra peab tähtsaks väikseid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kuue uppunu võrra roh- piirkonna lugu. Ida-Groningenis on kollased aknad oma eesmärki ja varjus toimuvaid asju, ta otsib õiglust ja õnne ning teab, et kem. Märkimisväärne on asjaolu, et enamik uppumissurmadest hästi täitnud – külastajate arv on pooleteise aastaga kahekor- kõigel on kõigega seos... leidis aset suplusperioodi välisel ajal ja kolmandik uppunutest distunud. Lõuna-Eesti projekti teemadeks on loodus, aktiivne olid alkoholijoobes. puhkus, tervis ja kohalik toit, kultuur ning vaatamisväärsused, „Unustatud mõisate “ korraldustoimkond Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Intsu innovatsioon ja inspiratsioon väikeettevõtluses ja säästvad ning sõnul kaob vaatamata sellele, et ollakse teadlikud vette mineku jätkusuutlikud lahendused. ohtlikkusest joobeseisundis, sageli alkoholi mõjul ohutunne. Paikade valikul peeti oluliseks kriteeriumiks koha lugu ning Peamiseks uppumiskohaks olid järved (kokku kaheksa up- võimalust esile tuua unikaalsus ka Eestist väljaspool. Plusspunkte punut) ja jõed (kokku kuus uppunut). 2014. esimest poolt iseloo- andsid paiga aastaringselt hea kättesaadavus, aktiivse puhkuse mustavad enam kui ühe uppunuga paadiõnnetused . Märtsikuus ja pikemaajalise kohaloleku võimalused (vaatamisväärsuste uppusid Peipsi järvele kalastama läinud kaks meest ja aprillis rohkus), samuti piirkonna koostöövalmidus. Tamula järvel kolm meest. Tänavust aastat eristab eelmisest aastast paadiõnnetuste olulisus: eelmisel aastal ei olnud veesõi- Kui eelmisel aastal toimus peamiselt piirkondade info kogumine- dukitega seotud ühtegi surma, tänavu on aga neljas õnnetuses kaardistamine, siis 2014. aasta tegevused on hoopis rohkem käe- kaotanud elu seitse inimest. ga katsutavamad. Juba on ilmunud kultuuri ja ajaloo ning looduse Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja rõhutab, et ujuma ja aktiivse puhkuse marsruutide kaardid, mis on kättesaadavad või veekogule minnes on vajalik tagada enda ja kaaslaste ohutus. Lõuna-Eesti turismiinfokeskustes ja -punktides ning nii mõneski „Paadiga veekogule minnes tuleb kõikidel paadisviibijatel alati muuseumis ja suuremas majutuskohas. Sügisel näeb ilmavalgust kanda päästevesti.“ innovatsiooni- ja inspiratsioonimarsruudi kaart. Välja on valitud „Uppumissurma vältimine algab juba kaldalt – kõigil on või- teekonna „Elu kahe maailma piiril“ suveniirid, mis pärast konkursi malus säilitada selge mõistus ja korrale kutsuda ka oma sõpru, võitnutega lepingu sõlmimist müügilettidele jõuavad. 13. juulil sai külastusmängu „Unustatud mõisad” raames tuletades neile meelde päästevesti vajalikkust või takistada neid kuulata Kait Tamra kontserti. Foto erakogust. Juuli alguses algas foto- ja videokonkurss, kuhu saab esitada napsuse peaga vette minemast,“ rõhutas Ints. oma Lõuna-Eesti külastuse eredamad hetked. Muidugi saavad Sel aastal on uppunud ka kaks last. Kuueaastane poiss up- osaleda ka kõik Lõuna-Eesti kohalikud, kelle kaamerasilm on Pangateenused pus aprillis paadiõnnetuses ja üks viieaastane poiss uppus juuli jäädvustanud midagi sellist, mida teistegagi jagada tahaks. Kon- keskel veepargi basseini. Samuti on viimase nädala jooksul olnud Vastavalt kokkuleppele Räpina Vallavalitsusega jäävad pan- kursi auhinnad on välja pannud Lõuna-Eesti ettevõtjad. Konkurss päästjatel väljakutsed mererandadesse, kus lapsed ja noored gateenused elanikele edaspidi kättesaadavaks järgmisel moel: kestab septembri lõpuni. Täpsema info nii eeltoodu kui plaanis on kummimadratsi või mängupaadiga merele triivima sattunud. olevate ettevõtmiste kohta leiate www.visitsouthestonia.com. Sularaha väljamakseautomaadid asuvad „Lapsi ei tohi veekogude ääres hetkekski tähelepanuta jätta. Räpinas Kooli tn 1 ja Kooli tn 14a. Kõik täiskasvanud peavad seisma selle eest, et väiksematega Mida annab National Geographic’u „kollaste akende“ Alates 21. juulist alustas tööd sularaha vee ääres õnnetusi ei juhtuks. Tähelepanelikkuse ja hoolivusega projektis osalemine? sissemakseautomaat Kooli tn 1 pangapunkti ruumides. saab enamus traagilisi õnnetusi ära hoida.“ Ints rõhutas veel, Kindlasti akende piirkonna ja lähialade suurema külastata- et lapsed tasub juba varakult ujumiskursustele saata ja rääkida vuse. Iga piirkond saab võimaluse enda tutvustamiseks National 21. juulist avati praeguse pangakontori asemel pangapunkt, nendega veekogude ääres varitsevatest ohtudest. kus saab teha sularahata pangatehinguid. Lisaks jagab panga- Geographic’u ajakirjas. Samuti on järgnevateks aastateks pla- teller abi ja nõuandeid telefonipanga, internetipanga ja sularaha- „Suplemiseks on parimad rannad need, kus on rannavalve. neeritud hulgaliselt erinevaid piirkondi tutvustavaid turunduste- automaatide kasutamise kohta. Kuid ka seal on oluline ohutu käitumine ning hoolivus ja tähele- gevusi. Professionaalselt koostatud trükiste/telesaadete kaasabil panelikkus nii enda kui teiste suhtes,“ lisas Ints. suureneb meie tegemistest ning üldse Lõuna-Eestist huvituvate Räpina pangapunkt on avatud alates 21. juulist: inimeste hulk ja uued ning põnevad matkamarsruudid kutsuvad

Liina Reinsaar, kõike oma silmaga üle kaema. E, T, N, R 9.00–16.00 (lõuna 13.00-13.30) Päästeamet, pressiesindaja K 9.00–18.00 (lõuna 13.00-13.30). „Kollaste akende“ paikade ning selle kaudu meie ajaloo, huviväärsuste ja ettevõtete tutvustamine nii laiale auditooriumile Igapäevaselt saab Nõustamiskeskuse abivalmi pangatelleriga Kogugem Eestimaa peaks innustama koostööle väga erinevate alade esindajaid: suhelda Swedbanki turvalise ja mugava telefonipanga vahendu- turismiteenuste pakkujaid, toitlustajaid, kunsti- ja käsitööhuvilisi, sel. Telefonipangaga liitumine on tasuta ning selle kasutamiseks loodusrekordeid! põllumajandustootjaid, innovaatilisi väikeettevõtteid, säästlikku saab lepingu sõlmida pangakontoris. Suure maailma suur loodus on rekordeid täis ja ka Eestis elustiili propageerivaid kogukondi ja veel palju teisigi. Ööpäevaringselt saab infot helistades Nõustamiskeskuse on kodumaised loodusrekordid täiesti olemas. Olgu siis selleks telefonil 631 0310. Projektiga liitunud leiavad, et koos on kindlam ning majan- kasvõi meie kõrgeim tipp Suur-Munamägi või 134-aastane duslikult otstarbekam. Mõistlik on osaleda messidel ühise „mütsi“ ebapärlikarp või maailma ilusaim metsisemäng Majakivil. Mõte – juba tuntud brändi National Geographic’u ja tema „kollase akna“ Swedbank hakata Eestimaa loodusrekordeid koguma on noor. Sellest alla koondununa ning turundada Lõuna-Eestit käsikäes. Kadetse- võiks sündida eraldi teos „Meie loodusrekordid”, kus oleks kõik miseks pole põhjust, sest koos toimetades jagub külalisi kõigile. VALLAKANTSELEI KONTAKTID rekordid sees. Parim teose kokkupanija on Eesti rahvas ise. Selleks tuleb kõikidest rekorditest teada anda allakirjutanule, Meie ühise aktiivse tegutsemise tulemina saavad Lõuna-Eesti Nimi Amet Telefon kes kõik rekordid kokku kogub. Ühe rekordi kirjeldus võiks olla hõrgud road, kaunid paigad ning rikkalik (kultuuri)pärand tuttava- soovitatavalt 5–20 lauset pikk ja nii hea jutujooksuga, et selle saab maks nii eestimaalastele kui ka külalistele kaugemalt. Kalle Laht Vallasekretär 799 9502 otse raamatusse panna. Saadetavad rekordid paluks vormistada Kasutagem siis seda võimalust! Viigi Oru Registripidaja 799 9519 .doc või .docx faili-formaadis. Kõik rekordid, mis on ka tegelikult rekordid, pääsevad raamatusse. Rekordeid oodatakse aadressil turismiinfo jagaja Räpinas Maire Vahala Sekretär-asjaajaja 799 9500 [email protected]. Kristi Kahu, Külli Kell, Järvselja kollase akna lähedusest Piret Sermandi Volikogu asjaajaja-arhivaar 799 9509 Marek Vahula 4 Räpina Rahvaleht juuli 2014 RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMI LÕPETAJAD

Fotod: Riho Semm. 12.a klass 9.a klass 9.b klass 1. Kristin Aasmaa 1. Lars Asi 1. Kelli Assak 2. Dorel Donner 2. Anita Härm 2. Kati Heering 3. Taisy Justus 3. Rauno Härm 3. Geisi Ilves 4. Maili-Merle Kink 4. Märt Hüdsi 4. Priit Ilves 5. Irmeli Kokmann – kuldmedal 12.b klass 5. Elise-Brigit Hüsson 5. Elis Andra Jõks 6. Tatjana Kruglova – kuldmedal 6. Kadi Kaldmäe 6. Annali Kruusamägi 1. Kairit Hendrikson 7. Markkos Ladev 7. Gunnar Kallari 7. Elisabeth Muts 2. Kuldar Härmaste 8. Maaja-Liis Maastik – kuldmedal 8. Kert Kask 8. Risto Narusk 3. Piret Jüriöö 9. Jana Nõmm 9. Pille-Riin Konsap 9. Maris Neeno 4. Aide Kann – hõbemedal 10. Geija Orav 10. Meelika Kustavus 10. Margus Otsing 5. Kristiina Keiv 11. Harri Park 11. Mairit Laine 11. Jaakob Suurmõts 6. Elen Kirjuškin 12. Kati Paulson 12. Rain Loodus 12. Eleri Varjund 7. Kristen Kivisild 13. Kristi Paulson 13. Taavi Näks 8. Jekaterina Kolosova Klassijuhataja Marina Soidla 14. Georg Oskar Peedosaar 14. Erena Petrova 9. Margot Koppel 15. Rando Puksov 15. Hedvig-Hanna Raud 10. Kerttu Kõlli 9.c klass 16. Vladimir Rjurikov 16. Steven-Marten Suur 11. Kevin Närep 17. Ketty Rohtmets – hõbemedal 1. Piret Kontkar 12. Konstantin Razik Klassijuhataja Monika Riba 18. Triinu Ruuspõld – hõbemedal 13. Anett Saksing – hõbemedal Klassijuhataja Valve Peebu 19. Kadri Samuel – kuldmedal 14. Rain Sõukand 20. Kristina Tammes – hõbemedal 15. Samy Tammpere 9.v klass 21. Märt Tolmusk 16. Jörg-Marius Toomas 22. Kadi Torila 1. Denis Andrejev 23. Olivia Tund Klassijuhataja Kristi Kurg 2. Dmitri Rjabinin 24. Hanna-Taamar Tähe Klassijuhata ja Galina Kvetkovskaja Klassijuhataja Külliki Arjokesse

Reis Rootsi Pipimaale Mida aeg edasi, seda rohkem olen ma veendunud, et olin Tallinna loomaaias on minu meelest just nimetuste rohkusele Lõvisüdamete maa oli küll üsna uhke, aga väikesed lapsed Lõ- eelmises elus rootslane. Mulle lihtsalt nii meeldib Rootsi ja kõik, rõhutud, aga ega neid kahte ei saagi üldse võrrelda. Ühesõnaga visüdametest veel midagi ei teadnud. mis sellega seotud. Seega pole imestada, et ma ka sellel suvel kõndida sai palju ja loomi sai nautida kogu nende ilus. Käisime Kogu koha kontseptsioon rajanes põhiliselt etendustel. Igal nii väga tahtsin Rootsi minna. Üks eesmärk oli ka praktiseerida ka hülge- ja delfi inietendusel. Esimene oli tagasihoidlikum, delfi ini pool oli kogu aeg mingi etendus käimas, muidugi rootsi keeles. pisut rootsi keelt. Sain aru, et päris rootslase ootav pilk ajab oma aga väga huvitav. Lisaks oli kõige põnevam see, et loomi Etendused olid tõeliselt vahvalt lavastatud ja näideldud. Pargi mu üsna pabinasse ja ka elementaarsed sõnad ei tule meelde. sai pooletunnise sõidu jooksul gondlitest vaadata. keskel olid ka mõned kiiged ja liumäed, aga üldiselt olid minimajad Rääkimata sellest, et päris rootslane räägib oluliselt kiiremini, Igal pool loomapargis olid söögikohad, poed ja piknikukohad. ja mõnes majas oli siis kas pannkoogikohvik või šokolaadimaja. kui meie armas giid. Inimestel olid oma külmakastid kaasas ja tundus, et kõik veetsid Eks nendes majakestes said käia vaid allameetrimehed. Kui jaanuari algul käisin Stockholmis „Hea eeskuju“ konkursilt mõnusalt aega. Troopikamajja me ei jõudnudki, ehk järgmine kord. Viimasel päeval polnudki muud, kui algas sõit Stockholmi saadud preemia eest, siis sellel aastal oli meil koolireis. Õpilased Ahvide ala vastu oli tehtud kohe selline tribüün, et muudkui aga sadamasse. Laevas avastasime, et tavapärasele lastetoale on on juba parajas eas selleks, et tunda rõõmu laevasõidust, uutest istu, söö jäätist ja imetle. ka lisalastetuba, mis tehtud konverentsiruumidesse ja vist vaid kohtadest ja põnevatest vaatamisväärsustest. Pärast loomaaeda võtsime suuna Astrid Lindgreni maa käm- suveks. Igal juhul olime seal kuni selle sulgemiseni, siis läksid Üldiselt arvan, et reisimuljed on kõige põnevamad neile, kes pingutesse. Sõitsime mööda väikseid teid ja aina imestasime, kui lapsed magama ja mina nautisin veel pisut laevatekil tuulevaikust, ise reisil käisid ja tavaliselt teised lihtsalt noogutavad viisakalt hea maitse rootslastel on, sest üks nukumaja järgnes teisele. natuke laevaprogrammi ja siis tuli uni ning läksin magama. kaasa. Mina panen oma reisimuljed just sellepärast kirja, et kes Kolmanda päeva hommikul suundusime Vimmerbysse, Lindg- Kokkuvõttes oli meil ikkagi väga lahe reis ja see raputas tahab ka lastega Rootsi minna, leiab ehk midagi kasulikku. No renimaale. Mul olid selle koha suhtes tohutult suured ootused. kenasti argipäevast välja, sest ma ei jõudnud reisil isegi oma ja endale ka mälestuseks. Kujutasin ette, kuidas Bullerby majas küpsetatakse kaneelisaiu ajakirja läbi lugeda, rääkimata kudumisest, mida ma ka arvasin Alustan sellest, et tegin endale Viking Line`i klubikaardi. Siht- ja kuidas loomad on laudas ning elu kihab nagu fi lmis. teha jõudvat. kohtadeks olid meil Caribbean Spa Soomes, Astrid Lindgreni maa Mina tegin koos õpetajate Kristi, Karini ja Kätliniga tervele Kõige toredam oli muidugi see, et reisikaaslased olid tublid Vimmerbys ning Kolmårdeni loomaaed Norrköpingis. Ööbimine pargile tiiru peale, mis sest, et lapsi tuli selleks parve pealt lahti ja pidasid end väga kenasti üleval. Nii et sellise seltskonnaga Rootsis toimus Pipimaa kämpingutes. kangutada ning terve tee vastata küsimusele, et millal me tagasi läheks iga kell uuesti! Teise päeva hommikul jõudsime Kolmårdeni safariparki. Pipi basseini lää-hee-mee! Suur tänu meie bussijuhile, giidile, õpetajatele-lastevanema- Loomaaed ise on kujundatud nii, et kõnniksid justkui ühes suures Ilmselt nii kuumuse kui ka kõrgete ootuste tõttu Lindgrenimaa tele ja loomulikult õpetaja Marika Ääremaale! pisut metsa moodi pargis ja siis aeg-ajalt satud mõne looma terri- mulle erilise mulje jättiski. Kõik oli küll ilus ja ka maitsekas, aga tooriumile. Ühtegi puuri seal polnud, igale liigile oli tehtud suur mina ei saanud aru, mida ma nendest majadest pean vaatama. Andri Võsokovski ala, mõni küll elektrikarjusega piiratud. Liike oli tohutult palju, st Valdavalt oli tegu minimajadega. Nt Bullerby külas oli kolm oli kolme sorti tiigreid, kahte sorti karusid ja kolme sorti ahve. minimaja kõrvuti, aiad ümber. Majas oli üks tool ja üks laud. juuli 2014 Räpina Rahvaleht 5 „Kesäpäivä Kangasalla“ muutus Suvine karatelaager Oraval „Unistuseks“ mere rannal rijuhte Eestis. Ühtekokku kuulub tema heliloomingusse paarsada Kuidas „Kesäpäivä Kangasalla“ muutus „Unistuseks“ koorilaulu, vähem teatakse teda kui sõnaosavat värsiseppa. Kirjutasin loo Tuudur Vettikust, kes ühendab Eestit ja Ajalugu vaikib sellest, kuidas ja miks Vettikuni jõudis ja teda Soomet. Tema sulest pärineb soomlastele väga armsa, inspireeris „Kesäpäivä Kangasalla“. Ta lõi laulule eestikeelsed meie Pirkanmaa maakonna oma laulu „Kesäpäivä sõnad 1930ndatel aastatel. Kangasalla“ eestindus. Kuna oleme sõprusvallad, arvan, et Teiste seas olid tollal Soomes jõudnud laulu juba salvestada laulu ajalugu võiks tekitada huvi ka Räpinas. Minu andmetel Oskar Merikanto ja Väinö Sola. Võimalik, et andekas koorijuht ei ole ühistel Kangasala-Räpina kokkusaamistel seda vana soovis oma repertuaari üht uut koorilaulu ja seadis seetõttu ise versiooni kasutatud enne kui nüüd meie külaskäigu ajal sõnad. juuni alguses. Lugu ilmus 8. juulil 2014 kohalikus ajalehes Ajalugu vaikib ka sellest, miks tuntud muusikamees avaldas Kangasalan Sanomat, Räpina Rahvalehe jaoks on seda sõnad varjunime all A. Saarik. mõne sõnaga täiendatud. Kuigi Vettik oli ennekõike helilooja, kuulub tema loomingusse Oraval toimus juunikuus karateklubi Toushi korraldatud teatud määral ka laulusõnu. Enamasti on need avaldatud oma karatelaager. Foto: Kertriin Paabo. nime all, ent sageli on ta püüdnud peituda mitmete varjunimede Hannele Valkeeniemi taha. Oli see kunstniku kapriis või rahulolematus oma loomin- Juuni lõpus saabusid noored karatekad üle Eesti Orava guga? kooli, et teha neli päeva, 26.–29. juunini tõsist trenni ning veeta mõnusalt aega. Tulijaid oli Põlvamaalt, Pärnumaalt ja Tallinnast. Laagris viidi Järve asemel meri läbi väga erinevaid treeninguid: relva- ja käsivõitlus ning vormi- „Kesäpäivä Kangasalla“ on tõlgitud kolmesalmiliseks lauluks, harjutused. Treeneritena astusid üles Ilmar Koort, Rein Paluoja, mille nimeks sai „Unistus“. Selles lauldakse unistusest mere Kertriin Paabo ja Igor Petrov. rannal. Laagrisse olid oodatud ka lapsed, kes ei olnud varem tree- Laul ülistab looduse ja isamaa ilu kohati lausa paatoslikus ningutel osalenud. Kuna võitluskunst on väga individuaalne ala, võtmes: „Ei armsamat maad maailmas või leida küll iial ma, kui siis saab igaüks õppida vastavalt oma arengutasemele. oled sina mu silmas, mu esi-isade maa.“ Peale füüsiliste katsumuste said noored kuulata loenguid Soomes levis „Kesäpäivä Kangasalla“ tuntus eeskätt see- enesekaitsest ja võitluskunstidest. Laagrit väisasid ka Tartu Budo- tõttu, et see kuulus kooride repertuaari. Ka Eestis jõudis see klubi külalisesinejad, kes tegid vahva demo ning tutvustasid enda 1930ndatel avaldatud „Lemmiklaulikusse“, mis oli samal ajal võitlusstiili: Koryu Uchinadi käsivõitlust. koolide koorilauluõpik. Noored osalesid Orava meistrivõistlustel sportkobujutsus, Kui Eesti allutati nõukogude võimule, sattus temperamentne mille võitjateks krooniti Alexia Kurusk ning Salme Ussanov. Teisele ja isamaaline muusik raskustesse. kohale suutsid ennast võidelda Gerda Pruus ja Marios Tammes. Vettik oli tegev ka laulupidude üldjuhina ja see oligi üks neist Tubli koha said Aap Petrov, Tanel Tammes, Janely Belausev ning põhjustest, miks ta arreteeriti enne 1950. aasta üldlaulupidu, Igmar Lind, Risto Nelk ja Katri Lang. mis on üks mustemaid mälestusi okupatsiooniaja laulupidudest. Vabaajaprogrammi raames jagati laagrilised kolme rühma Kangasala räpinoloogid tõid muusikalise kingitusena kaasa 1950. aasta kohtuotsuse kohaselt mõisteti ta süüdi rahvusluses. ning etendati kõigile tuntud fi lme. Meie treenerid esitasid realist- laulu „Kesäpäivä Kangasalla“, mis kõlas siin esimest korda Raskendav asjaolu oli muuhulgas „Metsavendade laulu“ avalda- like võitlusstseenidega „Karate Kidi“, mis oli vürtsitatud mõnusa vanas eestikeelses versioonis. Foto: Viola Valkeeniemi. mine 1942. aasta lauluvihikus. Kesknädal on kirjutanud täpsemalt: huumoriga. Esimene rühm etendas „Nukitsameest“ ning andekad „Viis kuud enne uut laulupidu „tehti” eelmise peo viiest dirigendist lapsed olid suutnud leida isegi kostüümid. Teine rühm pani kokku kolm „rahvavaenlasteks” ja arreteeriti nende hulgas 18. veebruaril „Lumivalgekese“ ning kolmas „Supervaras 1“. Vihma sadas kui oavarrest ja laulukoorgi oli keskpäraste 1950. a Teodor (Tuudur) Vettik (1898–1982), kes saadeti 15. jaa- Noored said osaleda ka ööhäires, mille raames võideldi ja killast … Sellest hoolimata oli hetkes pidulikkust, kui „Kesäpäivä nuaril 1951. a tribunali otsusega 25 aastaks orjatööle Irkutski krooniti 26 Setomaa Samuraid. Setomaa on nüüd palju kindlam Kangasalla“ kaikus eesti keeles sõprusvalla Räpina vanas muu- oblastisse Taishetlagi, kust ta vabanes 15. mail 1956.” koht. sikakooli aias tänavu juunikuu algul. Järvemaastiku ülendamine Et meenutada, kuidas laulupidu muutus hetkeks täielikult Võitluskunstid ei ole lihtsalt võitlemine. Laagris said noored oli vahetunud unistusega mere rannal. okupatsioonvõimude nägu ning just nende kolme arreteeritu auks võitlusoskusi, olukordade hindamise teadmisi, õpiti teineteisega Kangasala räpinoloogid on mitmel erineval moel hoidnud oli tänavusel üldlaulupeol vaikne mälestushetk. arvestama ning arendati eneseväljendust. Kõik need tegevused Kagu-Eesti Räpinaga sõprussuhteid rohkem kui 20 aastat. Nüüd Vangistuses oldud aastate järel jätkas Vettik õpetajatööd rõhutasid ühte teadmist: võitle nii vähe kui võimalik ja nii palju lauldi esimest korda koos ühisel sündmusel laulu „Kesäpäivä Tallinna Riiklikus Konservatooriumis koorijuhtimise õppejõuna. kui vajalik. Noored, kes saavutavad enesekindluse ja verbaalse Kangasalla“ vanas eestikeelses versioonis. Ta rehabiliteeriti 1968. aastal. Vettikut jõudis tunnustada ka oku- väljendusoskuse, suudavad tulevikus hinnata erinevaid olukordi patsioonivõim enne tema surma 1982. aastal. adekvaatselt ning seetõttu ehk ei pea oma võitlusoskusi kasu- See oli vaid väike lauluhetk juunikuus 2014, kehvasti har- tama. jutatud ja ehk ei kõlanud hääled nii hästi ühte. Sellegi poolest Paljud lastevanemad helistasid, et uurida ega me õpeta kandis see mitme minuti vältel soome ja eesti ajalugu ning sidus lapsi kaklema. Loodan, et eelnev kirjutis suutis natuke murda need uuesti. müüti, nagu võitluskunstid koosneks pelgalt kaklemisvajadusest ja -oskustest. Unistus Sügisest alustab karateklubi Toushi uute treeningutega Räpi- nas ning ootab enda ridadesse uusi lapsi (alates 6. eluaastast), (Kesäpäivä Kangasalla) noori ja täiskasvanuid. Augustis ootame huvilisi Räpinasse kohtuma väga suure Kuis paisutab rõõmul rinda me rannikul rännata, meistri Marco Pilatoga ning plaanis on koondada kõik Põlvamaa kust mühavat merepinda võin võlutult vaadelda. tai chi huvilised. Ma kaugel näen kauneid saari ja kulgevad laevateed Meie tegemistest saate lugeda Facebookist karateklubi ;; ning kõrgeid taevakaari näen üle sinava vee. ;; Toushi lehelt. Me ümber kõik päiksekullas sui’ hinguses hõõgumas, Kertriin Paabo Tuntud helilooja, õpetaja ja koorijuht Tuudur Vettik (1889– maa viljad on mustas mullas me väljadel voogamas. 1982) eestindas „Kesäpäivä Kangasalla“ 1930. aastatel. Siin metsad ja laiad laaned on kaugustes kohamas Foto: Hiiumaa Muuseum. ;; ning kõrged taevased tuuled on tujul tuhisemas. ;;

Eestindus varjunime all Ma seisatan, vaatan ilma ja merele vaatan ma, Tänavu on heliteose „Kesäpäivä Kangasalla“ juubeliaasta. nii kauni vaimuna silma siis kerkib mu kodumaa. 150 aastat tagasi lõi Gabriel Linsén viisi Sakarias Topeliuse Ei armsamat maad maailmas või leida küll iial ma, 11 aastat varem kirjutatud luuletusele. Linsén, kes külastas Kan- ;; kuis oled sina mu silmas mu esi-isade maa. ;; gasalat sakslaste tõlgina, oli lummatud paikkonna looduse ilust. Laul levis kiiresti. Sajandi alguses olid soomlaste ja eestlaste Hannele Valkeeniemi, sidemed tihedad. Heliteos jõudis ka Tuudur Vettikuni – Väike- Kangasala räpinoloog Maarjas sündinud helilooja ja muusikaõpetajani. Tuudur Vettik oli ka üks silmapaistvamaid sõjaeelse aja koo- Soome keelest tõlkis Eva Saar Räpina isetegevuskollektiivid Vilaka linna sünnipäeval

11. juuli pealelõunal kogunes Räpina keskväljakule kolm Petseri rajooni esindus. Kava oli väga mitmekülgne: esinesid koo- isetegevuskollektiivi, et sõita Lätimaale Vilaka linna 721. sünni- rid, ansamblid, folkloorigrupid, kitarristid, rahvatantsijad ja noored päevale. Vilaka linnaga seovad Räpinat kolme aasta pikkused võistlustantsijad. Ehkki kontsert kestis üle kahe tunni, möödus sõprussidemed ja Räpina isetegevuslased on ennegi seal esi- aeg erinevaid etteasteid nautides väga kiiresti. Eriti toredad olid nemas käinud. lapsed, keda oli esinemas juba üsna väikestest (3–4-aastastest) Sõidu peaorganisaator oli loomemaja juht Leo Kütt ning alates ja kes sellega väga kenasti toime tulid. seekord olid kaasasõitjateks naisansambel Fanni ning kaks tant- Lisaks esinemistele tutvusime Vilaka linna muuseumiga, vaa- sukollektiivi: Räpina Nooruslikud Naised ning Nõtked ja Karvased. tasime ringi laadal ning nautisime orelikontserti Vilaka katolikus Viimane on meeste šõutantsutrupp. Juba kohalejõudmise õhtul kirikus. Kogu selle aja juhtis, juhatas ja saatis meid ning jagas oli meil esimene kontsert Vilaka kultuurimajas. Järgmise päeva selgitusi meie imepisike giid Rita. lõuna ajal laulsime-tantsisime Briezuciemsi kultuurimajas. Vastu- Suured tänud Räpina Kultuurkapitalile ja Räpina Kultuuri- võtt oli soe ja südamlik ning aplaus muljetavaldav, seetõttu jätkus keskusele. esinemislusti küllaga. Meid tänati lillede ja väikeste meenetega. Räpina isetegevuskollektiivid naisansambel Fanni ja tantsu- Viimane esinemine toimus Vilaka vabaõhulaval suurel kontserdil, rühmad Räpina Nooruslikud Naised ning Nõtked ja Räpina Nooruslikud Naised Karvased käisid Vilaka linna 721. sünnipäeval. kus esinesid Vilaka esindused ja külalised, st meie ja Venemaa Foto erakogust. 6 Räpina Rahvaleht juuli 2014 Meenutusi Vabadussõja mälestussamba taastamisest Vabadussõja mälestussamba taasavamisest möödus jaani- päeval 25 aastat. Palusime samba taastamisega seotud räpin- lastel meenutada veerandsajanditaguseid sündmusi. Andres Põder: Tuleb tõdeda, et kahjuks väga palju enam ei mäleta. Meenub küll, et kirikukantseleis käis inimesi, kes arvasid teadvat, kuhu lõhutud Vabadussõja mälestussamba tükid on maetud. Taastamisprotsessiga olin muidugi kursis, kuid ise aja puudusel väga palju kaasa aidata ei saanud. Minu peale jäi küll taastatud samba sisseõnnistamine, mis toimus Räpina päevade raames 24. juunil 1989 ja oli seotud mitmete teiste pidulike et- tevõtmistega. Nendest tollaste ajalehtede abil väike meenutus: Jaanipäeva hommikul toimus kirikus varasema ajaga võrrel- des suur ristimis- ja leeriteenistus, kus ristitavaid oli 40 ringis ning kirik puupüsti rahvast täis. Kõigile leerilastele anti tunnistused, lilled ja õnnistussoovid. Kella kolmeks suundusime rahvuslippude all Vabadussõjas langenute mälestussamba juurde. Sinna oli juba kogunenud tuhandeid inimesi. Lipud, koorilaulud, kõned… Mina pühitsesin samba, assisteerisid õp Georg Lillemäe ja õp Morten Anderson Ahvenamaalt. Õp Villu Jürjo pidas tervituskõne, kus ütles: „Lihtne on ajal lasta end kanda või lohistada läbi elu. Aga me peame suutma kõndida läbi aja ja kasvama oma ajast üle… Õnnistagu Jumal seda tundi siin paigas, andku tema oma pühit- Hetk mälestussamba nurgakivi paigaldamisest 30. aprillil 1989. Foto: Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum. susväge!” (Võru praostkonna Sõna). seni kirikus tundmatu aplaus kasvas ootamatult nagu lumepall ja oli, naine oli tal koorijuht. Tegin samba taasavamisel ettekande. Just pühitsustalituse ajal keerasid rahvasumma selja tagant mattis kõiki enda alla. „Viimase laulu laulsid külalised tänuks ja Põlva ootas oma mälestussambaga, et sellel oleks endine värv kirikuesisele platsile kaks kahekorruselist reisibussi Norrast. kiituseks küllakutsujatele. Kõik kuulajad tõusid ja hoidsid nagu ja kuju, ei saanud veel niipea avada. Räpinas võis selliseid busse näha esmakordselt ning paljude esinejadki üksteisel kätest ning kiigutasid endid muusikarütmis. silmad olid täis hämmastust. Tegu oli 130-liikmelise noortekooriga Enu Mäela: Janhard võttis selle teema üles ja hakkas asja Kogetut on võimatu sõnades väljendada,” võtab ajaleht kokku. TenSing, mis tegutses IMCA ja IVCA (Noorte Meeste ja Noorte arutama. Kõik olid põnevil, väga palju juttu oli, kus asuvad samba (Koit, 29. juuni 1989). Naiste Kristlik Ühing) juures. Olime palunud nad meile Vaba- tükid. Keegi teadis täpselt ja hakati varrastega katsuma. Esimese dussamba pühitsemise järgset kontserti andma Suure-Jaanist, Janhard Kaldoja: Otsisime sammast, kutsusime isegi tuuk- kaevamisega kätte ei saadud, kuid järgmisel päeval see õnnes- kus nad osalesid sealsel kirikumuusikapäeval. Kõigepealt võeti rid välja, et äkki on jõkke visatud. Sellega oli tükk tööd, lõpuks tus. See oli suur elamus. Rahvas tuli kohale ja vaatas. Tundus norrakad vastu Räpina Keskkoolis. „„Kui Kungla rahvas kuldsel saadi üks astmetükk veest kätte. Inimesed tõid kohe lilli... Keegi uskumatu, et obelisk suhteliselt terve oli. Alumised plokid lasti a’al” laulsid arvukad vastuvõtjad. Väikesed rahvariides tüdrukud oli viidanud, et obelisk pidi asuma sirelipõõsa all. Kopp kaevas, Võrus valada. Taastamine läks päris kiiresti. Targutajaid oli palju, ulatasid igale külalisele karikakra- ja rukkilillekimbu,” kirjutas polnudki vaja palju võtta, see oli nii madalal. Mehed asusid kohe aga see käib vist asja juurde. Huvi oli rahval suur. Nüüd möödus ajaleht Koit. Koolis said noored süüa ja tutvusid majutajatega. raudkangidega kallale, kuid tegid suure entusiasmiga obeliskile 25 aastat mälestussamba taastamisest, samba ümbrus tahaks Majutajate leidmine sellele suurele hulgale oli nõudnud palju liiga ning murdsid mõned nurgad katki. Keelasime kohe ära! kaasaegsemat välimust saada. vaeva. Pärast mõtlesime nurki üle krohvida, siiski loobusime sellest ja Hilja Turvas: Mina otsija ei olnud. Umbes kase juurest saadi Õhtusel kontserdil, kus esitati nii rahvalaulu kui ka õige katkised nurgad jäid alles. Vaigla tahtis samba vana koha peale samba tükid kätte. Oi seda rõõmu ja elevust! Kui Muinsuskaitse moodsat vaimulikku rütmimuusikat, ei tahtnud kirik taas rahvast panna, ta arvestas allee järgi. Kuid see oleks liiga tänava äärde Selts loodi, siis sisetunne lausa tõmbas mind sinna. Kes ei tahaks mahutada. Isegi koori paigutamisega oli raskusi. Kuumaks kiskus jäänud, nihutasime veidi jõe poole. Nii sai sammas rohkem platsi osa võtta! Käisime koos ja arutasime. Nagu koosolek oli, läksime nii füüsiliselt kui emotsionaalselt. Külaliste muljed olid ülevad: „Mul keskele. Olin hädas astmete mõõtudega. Jõest leitud tüki olid jälle kokku, pidasime tähtpäevi. Pildid on mul albumis. Muinsus- on raske leida sõnu, et väljendada seda, mida oleme kogenud süvendi kaevajad auku lükanud. Tegin vineerist maketi, muidu kaitse Selts oli oma aja märk. Mäletan, et samba avamisel oli nende päevade jooksul Eestis. Aga me tunneme end nagu kodus,” ei saanud enam jagu. Võrust tellisime uued astmed. Avamine Mart Laar ja mitmed pastorid, Lillemäe ja teised. Hiljem käisime ütles oma kõnes kaasasolnud pastor. „Me oleme kuulnud teie oli peaaegu käes, kuid paar astet oli Võrust toomata, sest need Köstrimäel vanu haudu puhastamas. Kui midagi hõigati, kohe püüdlustest demokraatia poole, teie võitlusest vabaduse eest ja polnud veel kivistunud. Piimakombinaadist saime kaltseksit, see kõik läksid. See oli põnev aeg: korrastamine, rohimine, teede teie võitlusest saastamise ja keskkonna hävitamise vastu. Aga neil pidi kiirendama tahkumist, muidu oli oht, et obelisk vajutab astmed rajamine. Olin siis palju noorem, aga säde ei ole hingest kadu- päevil oleme me teiega kohtunud, teiega rääkinud, kasutanud teie ära. Viimasel minutil saime astmed kätte. Mulle meenub, et kivi nud. Ilus aeg oli! Hea meel on, et kõik on nii läinud. Vaimustav! toitu, voodeid, laudu, toole. Kui me oleme Eestist lahkunud, jääte obeliski jaoks on võetud Veerksust Lepundi maa pealt. Lepundi Kui nüüd laulupeol käisin, siis pisarad voolasid. Ja president on te elama meis, meie südameis, meie kodudes. Ning me soovime poiste, Otto ja Arnoga olime kambajõmmid. Meie kambas oli seitse meil maailma parim! väga midagi teie heaks teha… Me täname teid selle eest, et või- poissi, kolm on praegu veel alles... Mälestussamba taasavamisel sime siia tulla ja selle eest, et võtsite meid vastu avasüli.” (Võru olin tuletõrjeorkestriga, see oli alati tähtsamal puhul platsis. Mul praostkonna Sõna, nr.13–14 (16.–17.) august 1989). on mõned fotod, kui eeltöid tehti. Räpina täitevkomitee mehed Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum Suured olid ka rahva elamused. Mõnest käteplaksust alanud, olid kohal, isegi Põlva täitevkomitee esimees Aarne Vainokivi Uudiseid 80 aasta tagant ajalehest Võru Teataja, juuli 1934 Räpina ühispank 25 aastane. Homme, 7. juulil peab Räpina troonipärija ja kolme tütrega. Samuel Keerd, Räpina ühispanga sama kõrge kui tema isesõitjalgi. Pooldab kui mitte täiskarskust, Ühispank oma majas pidulikul koosolekul oma tegevuse 25. aasta juhatuse kõige kaalukam mees, niiöelda A ja O. Töötab pangas siis vähemalt kõva parajust, mispärast juubelil tema hoolde on juubelit. Pea viimaseni kõik Räpina ühistegelised ettevõtted, nii ka sise- ja välisasjade sekretärina. Tunneb igat klienti päälaest usaldatud joogiasjandus. Räpina Ühispank on oma algatuse saanud Räpina Põllumeeste jalatallani. Armastab igale mehele tõtt näkku ütelda ja ei pane Seltsilt. Kui võidi Räpina Ühispanga, tollekordse Räpina Laenu- pahaks, kui seda talle enesele ka üteldakse. Eraelus suurkaup- Räpina ühispanga tegelased kõverpeeglis. Samuel Keerd ehk Räpina keeli Vana Saamo, kes panga hälli juures on seisnud ja Hoiu-ühisuse saamise koosolekule minna, mis peeti Räpina mees ja mitme talu omanik. Karl Rämman, ühispanga laekur ja kolm aastat hiljem panga nõukogu liikmena oma ühistegelist vallamajas 13. juunil 1909. a, oli enne hulk tööd tehtud, maad ja varakantsler. Tema kätte panga juhatus muud ei usalda, kui karjääri panga juures algas, kohtleb nüüd kundeid direktorina – selleks ettevalmistatud ja „Postimehest“ ühistegelist vaimustust raha. Ametilt vallasekretär, perekonnaseisuametnik ja põllumees. No mis Teil om? Ei saa! – No kes no käemehe sul omma? Egas ja õhutust ammutatud ja mis selle vaevale järgnes, võeti juba Kardab jahipüssi ja metsloomi. Kasvatab ja taltsutab metskitsi me omma panka pankrotti ei taha aija nagu sääl mõnõ tõisõ. No täiesti küpse viljana. Avamise koosolekut juhatas kihelkonna ja transporteerib neid pealinna. Eduard Kiudorf, ühispanga hää no küll, saad! Ja mis Teil om?... Panga president D. Kiudorf kooliõpetaja M. Reisenbuk ja protokollis D. Zirnask. Esimes- nõukogu esimees ja vallavanema abi. Tüse ja tubli, kuid paindub – Kuuled, Saamo, mis mi taga teeme? – Katte käemiist om vähä! teks juhatuse liikmeteks valiti David Kangro, nõukogusse Jaan siiski igale poole. Kogukam kuju ühispanga administratsioonis. Näed, teine ei anna, mis mä tii! No küll me kaeme. Ei me muud Bundberg (Ainelo), Daniel Mälberg ja Peeter Loderaud. Asutajaid Tammisto küla rikkamaid omanikke, kahe saadaoleva kena toimeta, kui anname laenu ja võtame raha hoiule. Ajad viil segi, liikmeid oli koos 27 ja esimeses panga nimekirjas seisis 67 liiget. tütre isa, kuldkroonides kaasavaraga. Joh. Konsap, ühispanga kae siis sulle piirak!... Kassapidaja Valla Karla, Karl Rämman – Alguskuus tegevuse aruandes oli: tähtajalise hoiusumme 705 rbl nõunik, päriskoha omanik ja mõisasüdame rentnik. Puhastverd Kuuled, Saamo, pallo tälle tulõ? – Tulge siia. Kats senti saad viil 50 kop, jooksva arve hoiusumme 1990 rbl ja protsente 144 rbl Kahkva mees, asukohaga Räpina alamõis, telefon nr abc 123... Armastab lauakõnesid pidada ja teeb seda kindlasti ka panga tagasi. Arvepidaja D. Häidkind – Saamo, mis taga teite? – Ahhaa. 75 kop, kokku 4135 rbl 25 kop. Osamakse oli 150 rbl, laenatud Pallo oll’ protsenti? – Sarnane kõnelus kordub kaks korda nädalas 2915 rbl ja sularahas kassas 1070 rubla, kokku 4135 rbl 25 kop. juubelil. M. Elken, panga nõunik ja mitme koha omanik, väga lõbus vanahärra. Tunneb hästi pangandust ja kursi langust. Jaan ja aastas 52 x 2 = 104 korda. 100 aastal x 52 = 10400 korda. Esimese korrespondendi vahekorda astuti Tartu Eesti Laenu ja Nõukogu mehed on eriarvamistel. M. Elken – tal kaks talu ja Hoiu Ühisusega. Esimene juhatuse ja nõukogu üldine koosolek Kirs, ühispanga nõunik ja asundustalu omanik. Üldse tegev ja nõupidaja mees, kes nõunikuks nagu loodud. Arutab panga muud varandust. No jah – harašoo. Ei, pank peab väga ettevaatlik peeti 18. juulil 1909. a, kus otsustati laenu anda M. Reisenbu- olema. Ed. Kiudorf – Või, jaa, mh! No küll me kaeme. Ega sa kile 50 rbl, S. Häidsonile 100 rbl, Gustav Paalmanile 100 rbl ja nõukogus, kellele laenu anda, kellele mitte. Vabal ajal kaalub, kellega naituda, kas Adeele, Leeni või Elsaga. Rudolf Narusk, kohe ei lää? – Rud. Narusk, kui endine rahvavalgustaja – Raha Jakob Truutsile 100 rbl. 21. veebruaril 1914. a omandas pank peab sinna tarvitama, mille pääle võetud. Ma väga võlga pelga! pääkoosoleku otsuse järele Räpina Põllumeeste Seltsilt Räpina panga nõunik ja asunik Vaadimäel. Endine koolmeister ja kõva Seltsimaja lõpulikult oma majaks. Panga juubeliaastal on juha- kirikumees. Pakub pangale abi ja õnnistust ülevalt, et arvud oleks Vanemale maakonna ühistegelisele ettevõttele – Räpina tuses D. Kiudorf, S. Keerd ja K. Rämman; nõukogus Ed. Kiudorf, alati õiged ja sirged nagu oina sarved. Eduard Peedosk, värske Ühispangale ja ta juhtidele ning liikmeile soovime 25. a juubelil M. Elken, R. Narusk. K. Eisen ja J. Kuus. Arveid tasakaalus panga nõunik ja erupäälik. Annab käsutusi juubelil valve ja vabalt edaspidi parimat õnne ja edu! Räpina Põllumeeste Selts, Räpina 148.493,75 krooni, tulude ja kulude arve 9816,98 ja puhaskasu seisakuks. Hendrik Zernask, ühispanga revisjonikomisjoni esi- algkool, Kaitseliidu Räpina malevkond, Tooste Vabatahtlik Tule- 742,91 kr. Kõik need hulgad miljonid kopikad, margad ja kroonid, mees. Omas ametis põhjalikult spetsialiseerunud. Endine maa- tõrje Ühing, P. ja M. Koiva jahu- ja püüliveski Räpinas, Kaitseliidu mis Räpina Ühispank oma ümbruskonna põllumeestele võimal- volinik ja surnud riigikogu kandidaat. Võtab panga juubelil sõna Räpina patarei, Räpina Vabatahtlik Tuletõrje Ühing, Richard danud saama oma majapidamise edukuseks, on Räpina talud revisjonikomisjoni nimel ja tänab panga tegelasi hoolsa töö eest. Utso daamide ja härrade juuksetööstus Räpina seltsimajas, pea kogu me Vabariigis esimeste hulka viinud oma nägususe Lugupeetuim Räpina põllumees. Ajab asju tasa ja targu. Daniel Kõlleste ühispank, Räpina Haridusselts, Räpina vallavalitsus, ja põllumajanduse viljakuse poolest. Nagu igal alal, on ka siin Häidkind, panga pääraamatupidaja. Sünnitab panga juhtkonna Kaitseliidu Võõpsu rühm, Räpina Kindlustuse Selts, Räpina-Lin- laenutarvitajate hulgas vääratusi olnud, kuid Ühispank ei ole peres vanakuradi numbri 13. Kõva mäluga isand ja kange kapitali te Piimaühing, Radamaa algkooli juhataja J. Kõivsaar, ajaleht minimaalsetki kahju saanud. Et Räpina Ühispank veerandsaja mees. Teab klientide arve numbreid pääst ja võib jutustada kõiki „Võru Teataja“, V. Veske rohu- ja värvikauplus Räpinas ja doktor aasta kestel nii edukalt on töötanud ja kõrgeid majanduslikke sihte külajutte, mis kakskümmend aastat tagasi on räägitud. Karl Ei- Georg Kangro. sen, revideerib ühispanga arveraamatuid ja uurib järele, kas kuskil taotleb, tuleb meeste teeneks lugeda, kes panga juhtivas teenis- Räpinas võtavad „Wõru Teataja“ tellimisi vastu ja müüvad tuses on seisnud. Õnne kaasa järgmiseks 50 a sünnipäevaks! arvud ei ole tõelistest suuremad või vähemad või liig karvaseiks muutunud. Kui kõik klaar, siis kirjutab oma käega revideerimise üksiknumbreid P. Loderaudi kpl, R. Kiudoski kpl ja O. Puneki kpl. Räpina rahamehed. Daniel Kiudorf, ühispanga president protokollile alla „Karl Eisen“. Ametilt metsnik ja väga laadna mees. ja rikka talu omanik. Kõigiti muhe ja tahe vanahärra, kes on Pistab pitsi ja peab aru. Jaan Kuus, ühispanga kõige krõbedam Vanu ajalehti sirvis valmis alati kliente aitama ja laulab häätahtlikult: „Anname iks revident. Vaatab hoolega järele, kas arvud igal pool klapivad ja tälle, kost tä muido saasõ.“ Elab vagusalt Lintekülas abikaasa, kas bilanss sendini õige. Omab kõrge tenori, mis Saamo arvates Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum juuli 2014 Räpina Rahvaleht 7

Räpina lähistel leiti sõjaaegse lennuki säilmed Asta Pintsaar Kuidas sattusite leiule? Räpina kihelkonna See oli 2008. a sügisel, kui juhtusin kuulma Meeksis ühe inimese käest, et tema kodukoha ligidale Kõnnu külla olla kuk- kunud sõja ajal Saksa lennuk ja nüüd kutsuvad kõik seda metsa esimestest külakoolidest lennukihaua metsaks. Muidugi ei saanud kohe seda juttu tõena Algus Räpina Rahvalehes nr 119, 120 võtta, sest lugusid, et igas järves ja soos on mõni lennuk või tank, on kuuldud küllalt. 2009. aasta suvel saigi seda teavet jaganud Seniajani pole olnud teada mitte ühegi Räpina kihelkonnas inimene kaasa võetud ja juttu kontrollima mindud. Saabudes 1765. aasta koolipatendi järel asutatud külakooli nimi ega asu- Kõnnu külla, võtsid taluomanikud meid väga hästi vastu ja pere- tamisaasta, sest neid nimesid pole kusagil kirjas. Ritslaidide poeg tuli ise kaasa lennukihauda näitama. Nii me siis sammusime koolmeistrite tabelis algavad esimesed koolmeistrid aastast umbes ühe kilomeetrikese enne kohalejõudmist ja pilt, mis meile 1815. Räpina vanemad koolid ongi seni pidanud leppima faktiga: avanes, oli tollel korral selline: „Asutatud enne 1815.aastat.” 1777. aasta Räpina kirikuvisitatsiooni protokollis on küll kirjas, et kihelkonnas on 11 kooli, koolide nimesid aga pole. Nendes 11 külakoolis õppis aastal 1777 kokku 200 last. Koolid on ehitatud mõisnike poolt ja viimased peavad neid ka ülal. Lapsi õpetavad seal mõisate poolt välja valitud pärisorjadest koolmeistrid. Koolid asuvad enamasti rehetubades. Räpina täiskasvanud meessoost 23.05.2014 toimusid väljakaevamistalgud talupoegade arv oli siis 4954, neist oskas lugeda 2133. Saime kooskõlastuse maaomanikult ja Räpina vallavalitsu- selt viimaste lennukidetailide väljakaevamiseks ekskavaatoriga. Pärast 1786. aasta kirikuvisitatsiooni, mille protokolli kahjuks Kuigi suurem osa lennukist oli välja kaevatud ja ära viidud juba pole, olevat Räpina kihelkonnas ehitatud rehetubade asemele sõjajärgsetel aastatel, oli lootust sügavamatest kihtidest leida 12 klaasakendega koolimaja, millest enamus on suitsuvabad, st lennuki ja piloodi täpsemaks tuvastamiseks vajalikke säilmeid. nad on korstnaga. Kokkupõrkekoha läbikaevamisel leiti muuhulgas mitmeid suuremaid detaile, näiteks telik, propellerilabad, mootori tükke 1791. aastal osanud kihelkonna 532 kooliealisest lapsest ja kereplekki. lugeda 377, veeris 103, tähti õppis 52. Kirjutamist ja rehkendamist ei tundnud siis veel mitte ükski talupoegade laps. Mis on tänaseks lennukist teada? Kuidas algasid kaevamised? Allakukkunud lennuk oli Focke-Wulf Fw 190 A-8, mis kuulus Kus siis ikkagi olid need esimesed 11 Räpina külakooli ja kes Kui olime jõudnud nn lennukihaua juurde, siis sai kohe Saksa Luftwaffe koosseisu. Lennuki tehasenumber oli 172687, olid seal koolmeistrid? Räpina kirikuraamatutest leidsin esimeste töösse rakendatud ka metalliotsija, et leida lennukidetaile, mis mis võimaldas tuvastada hukkunud piloodi nime, kelleks oli Hel- koolide nimed üles juba paar aastat tagasi, aga lõpliku kinnituse tõestaksid, et maa sees olev kraater on tõesti alla kukkunud mut Dörner ja ka allakukkumise kuupäeva 16.08.1944. nende kohta sain alles hiljuti ajalooarhiivist. Leitud säilik sisaldab lennuki tekitatud. Ei läinudki kaua aega, kui leidsime esimesed ka ühte Franz Bernhard Francki (pastor Räpinas 1771-1796) tõestusmaterjalid lennukist. kirja ülemkirikueestseisjale Tartus. Kiri on kirjutatud 18.03.1786 vastuseks ülemkirikueestseisja-ameti poolt antud korraldusele kirjeldada kihelkonna koolide olukorda ja teha ettepanekuid, kuidas seda parandada. Allpool mõned punktid sellest kirjast: „Räpina kihelkonnas on üleüldse asutatud 11 kooli. Ja nimelt, Räpina mõisas 6 kooli: Tooste, Naha, Võuküla, Resna, Raigla ja Kureküla. Palomõisas 2 kooli: Pääsna ja Süvahavva. Kahkva mõisas 1 kool: Suure-Veerksu. Meeksi mõisas 2, ja Meerapalu.” Need on siis ühtlasi needsamad 11, mis olid olemas juba ka aastal 1777. Kuna kirikuvisitatsioon toimus 1. veebruaril 1777, siis pidid need 11 kooli tegelikult olemas olema juba vähe- malt 1776. aasta sügisel. „Koolimajad on kõik nimelt koolide tarbeks ehitatud hooned. Neil on üks suur ruum, klaasaknad ja nad on soojad. Koolmeistrid laste õpetamiseks on välja valitud tublimate talupoegade seast. Neil on olemas vajalikud oskused ning ka korralikud elukombed, välja arvatud üks, kellel see mõnikord puudub. Talvel, kui on kooliaeg, on nad kõikidest mõisatöödest vabad. Koolmeistrite tasu on aga väga kasin ja seda saavad nad talupoegade käest, Kuna oli alust arvata, et enamus lennukist asub just selles Mis saab leidudest edasi? kusjuures nii mõnelgi korral ka midagi maksmata jääb, kuna need veega täidetud augus, siis oli selge, et tuleb auk veest tühjaks Kuna oleme registreeritud MTÜ ja rajame Põlvamaal Rasinal talupojad, kellel lapsi koolis ei käi, ei taha heameelega maksta. pumbata ja sealt otsida juba suuremaid detaile. Ühel kuumal vanas koolimajas muuseumi, siis saab leitut edaspidi näha seal. Mõned koolmeistrid saavad vaid rukist ja 3 rbl raha. Teistel, kellel 2009. a suvepäeval saigi pump kaasa võetud ja auk tühjaks kasutada ka maad, on olukord natuke parem. pumbatud. Kuna lennuki hukkumiskohas võis leiduda ka lenduri Kuidas sai kaevamine võimalikuks? säilmeid, siis sai kaevetöödega alustatud ettevaatlikult ja üsna pea Siinjuures tahaks tänada RMK-d, Räpina valda ja kõige suu- Lapsed, kes elavad selles külas, kus kool asub, käivad leiti ka esimesed luufragmendid. Pärast seda sai ettevõtmisesse remat tänu tahan avaldada AS Põlva Maaparandusele, kelleta enamaltjaolt koolis. Naaberkülade lapsed, kes samuti selle kooli kaasatud ka sõjahaudadega tegelev spetsialist. poleks ilmselt see lennukikaevamine võimalikuks saanud. piirkonda kuuluvad, ei taha seda aga mitte teha, sest kool asub Erinevatele purunenud ja deformeerunud lennukiosadele nende jaoks kaugel. Suur hulk väga vaeseid talupoegi ei saa lisaks leiti erinevaid purunenud skeletiosi ja mõned lendurile Fotod: Mattias Tiganiku ja Arnold Unti kogust. kaugele kooliskäimist oma lastele kuidagi lubada, neil pole toitu kuulunud isiklikud esemed. Leitud asjade seas huvitavaim oli tema ega riideid. Seevastu jõukamad talupojad neis külades otsivad rahakott, kus oli nii Saksa, Soome kui Vene paberraha. Soome Lõuna-Eesti ajaloo klubi oma lastele kellegi külast ja lasevad sellel oma lastele kodus rindel võitlemine osutus hiljem ka tõestatuks. lugemist õpetada. Aga need õpetavad valesti ja halvasti, nii vee- rima kui lugema. On vaid üks võimalus olukorra parandamiseks, tuleb juurde asutada uusi koole. Ülemuste nõudmine oligi ju, et Lambavillast käsitööd iga 5 adramaa kohta peab olema üks kool. Seega peaks Räpina Räpina Rahvakooli projektiga „Lambavillast käsitööd” alusta- varsti hakkavad õitsema ka sellised taimed, mis annavad rohkem kihelkonnas olema veel 11 kooli lisaks, sest kihelkonna suurus on sime selle aasta kevadtalvel. Osavõtjad õppisid tegema erinevaid punaseid, siniseid ja erkrohelisi värvitoone, siis saab igaüks kodus ca 110 adramaad. 22 kooli puhul oleks kool juba igas suuremas käsitöid kaubandusest soetatud villaheide, -vati ja lõngadega. Pro- juba ise katsetada. külas.” See pastor Francki soov küll täitus, aga alles 100 aastat jekt „Lambavillast käsitööd“ jätkus 1. juulil Räpina vallas Ruusal Suur tänu Malle Avarmaale, kes kogu seda tegevust juhendas. hiljem, näiteks aastal 1873 oli Räpina kihelkonnas 21 külakooli. Rita Miisna kodutalus. Nüüd oli materjaliks juba oma piirkonnas Sügisel jätkub projekt samuti tema juhendamisel, siis on plaanis Pastor Franckil on veel üks väga huvitav mõte, mis sai teoks kasvatatud lammastest saadud vill ja lõngad. minna ühiselt metsa ja korjata värvimiseks sobilikke seeni ja taimi, veel tunduvalt hiljem. Pastor arvab: „Kui koole oleks piisavalt, siis Projekt sai Räpina Rahvakooli poolt ellu kutsutud selleks, et et nendega veelkord üheskoos värvimist korraldada. saaksid kõik lapsed hommikul kodus süüa, kodust kooli minna ja õpetada piirkonnas lambakasvatajate pakutud lambavilla väär- Oodatud on ka uued huvilised. õhtul koju tagasi tulla. Oleks vähem muret riiete ja toidu pärast. tustamist. Seekord oli Helle Sulengo Veriora vallast Männisalust Ka vaesemad lapsed saaksid koolis käia. Ja koolis peaksid käima oma talus kasvavatelt lammastelt saadud villa eelnevalt ümber- Lugupidamisega lapsed 6–12 a vanuses, sest see on kõige parem iga õppimiseks, töödelnud Süvahavva villatööstuses. siis on laste meeldejätmisvõime kõige suurem. Pealegi ei tee nad Projektis osalevast 16 huvilisest oli vaatamata lausvihmale Mati Kirotar selles vanuses kodus muud kui üleannetusi ja on vanematel vaid kohale tulnud 13. Kuna ilmad olid jahedad, siis paljud värvimiseks pidevalt jalus. Praegu aga koolis käivad vanemad lapsed jäävad sobivad taimed ei olnud veel jõudnud õitsema hakata. Saime tihti koolist ära seetõttu, et peavad kodus või mõisas juba tööd loodetust vähem taimi kasutada, kuid aeg oli paika pandud, seega tegema. tuli värvimisega alustada. Suurema arvu värvimiseks sobivate taimedega oleks päev kujunenud veelgi pikemaks. Leidsime, Koolmeistrite tasustamine oleks vaja kindlamatele alustele et alustuseks on see kõige sobivam. Seekord saime katsetada seada. Igale koolile oleks vaja natuke maad anda ja ka heina- kaselehtede, petersellilehtede, -varte ja -õite, nõgese, kukeharja, maad, et koolmeister saaks hobuse muretseda ja ka maad harida. sibulakoorte ja pojengi õielehtedega värvimist. Värvide kinnita- Iga peremees peaks koolile talvel ka koorma puid tooma.” miseks kasutati üldjuhul maarjajääd, värvitoonide muutmiseks ja peitsimiseks lisati vaskvitrioli, raudvitrioli, äädikat ja soodat. 5. aprillil 1786 on pastor Franck saatnud ülemkirikueestseis- Olime õnnelikud, et saime kõiki värvimise protseduure teha jale uue kirja, milles teatab, et parun Löwenwoldel on kavatsus karjaköögis, kus oli töödeks piisavalt ruumi. Alustasime kella lisaks olemasolevatele suitsuvabadele koolidele lisaks veel üks kümne paiku ja päeva lõpetasime kella viieks. Iga osavõtja sai teha ning koolmeistritele teiste kihelkondade eeskujul naturaal- endale 12 erinevat taimedega värvitud lõngatokki. Loodusest tasu maksma hakata. korjatud taimedega saadi kätte värvitoonid kollasest kuni halli (järgneb) ja helepruunini. O savõtjad olid päeva lõpuks omandatud koge- Räpina Rahvakooli projekt „Lambavillast käsitööd” jätkus muste ja saadud värvitoonidega rahul. Kõigi lootused olid, et juulikuus Rita Miisna kodutalus. Fotod erakogust. 8 Räpina Rahvaleht juuli 2014

KULTUURIKALENDER JUULIS-AUGUSTIS ÕNNITLEME VANEMAID Täiendav vastuvõtt R, 25. VII Külastusmäng „Unustatud mõisad 2014“ Räpina Muusikakooli Õnne ja rõõmu igasse päeva, 10–18.40 Sillapää lossis säravaid silmi ja rõkkavat naeru! P, 25. VII 15 Kella kolme kontsert! Kaks kirjaoskust on ikka kaks kirjaoskust – tule ja avasta Esinevad Eesti Muusika- ja teatriakadeemia enda jaoks muusikamaailm! Räpina Muusikakool kutsub tudengid Helin Pihlap (viiul) ja lapsi ja noori lahkesti muusikakooli õppima nii eelkooli, põhi- Gerda Merila (kannel). Sillapää lossis õppesse, vabaõppesse kui üldkultuurilisse õppesse. Täiendav Vanessa Välimäe L, 26. VII Külastusmäng „Unustatud mõisad 2014“ vastuvõtt toimub 27. ja 28. augustil 2014 kell 16–18 Räpina 24.05.2014 10–18.40 Sillapää lossis Muusikakoolis (Sillapää lossi II korrusel). L, 26. VII 12 Rahvusvaheline motokross Räpina Muusikakoolis saab õppida järgmistel huvialadel: Marten Sell „Isad ja Pojad Räpinas 2014“. 3.06.2014 Pääse 5 eurot, allameetrimehed tasuta! klaver, viiul, akordion, lõõtspill, fl ööt, plokkfl ööt, klarnet, Toimub EKV 4. etapp ja Honda karikasarja saksofon, trompet, kornet, metsasarv, tenorhorn, tromboon, osavõistlus. Oodata on lisaks isade ja poegade tuuba, kitarr, basskitarr, löökpillid, soololaul. põnevale punktiliitmisele ka tulist võitlust teistes masinaklassides. Krossipäeva (18 starti) Vastuvõtule tulekuks palub muusikakool ette valmistada lõpetab „Isad ja Pojad Räpinas 2014” võitjapere ühe tuntud (laste)laulu. puu istutamine krossiparki. Linte krossirajal Räpina Muusikakooli astumise avalduse saab täita L, 26. VII 15 Kella kolme kontsert! vastuvõtule tulles, avalduste blanketid on saadaval ka Räpina Alexis Roussine (viiul, Prantsusmaa), Diana Liiv (klaver). valla kodulehel www.rapina.ee > Haridus, kultuur ja sport > Kavas: Caesar Franck, Ludvig van Beethoven. Haridusasutused > Räpina Muusikakool. Sillapää lossis R, 1. VIII 19 Sõpruskontsert! Räpina Muusikakooli astumise kohta saab täiendavat infot Külalisesineja Saaremaalt seenioride tantsurühm telefonidel 799 9530, 799 9531, 516 4848 või Marleene. Võõrustajateks on Räpina tantsurühmad kirjutades aadressil [email protected]. Murelid ja Pihlamarjad. Info Eva Sala telefonil 521 9506. NB! Igaühest võib saada muusik! Räpina keskväljakul K, 6. VIII 12 Orelipooltund. Musitseerib Kristiina Nagel. Tasuta! Räpina Miikaeli kirikus L, 9. VIII Külastusmäng „Unustatud mõisad 2014“ 10–18.40 Sillapää lossis EELK RÄPINA MIIKAELI KOGUDUSE L, 9. VIII 15 Kella kolme kontsert! hooldekodu peab 20. sünnipäeva Esinevad Oksana Iljašenko ja tema fl öödiõpilased. Sillapää lossis 8. augustil on avatud uste päev K, 20. VIII 18 Kirikukontsertide sari „Mu süda, ärka üles!”. KORAALIST INSPIREERITUD kell 14.00–17.00 Duett „Klassika“; Külli Erikson – orel. Bach, Tobias, Karg-Elert, Göttelmann jt Kell 15.00 hooldekodus Pilet: vaba annetus. Räpina Miikaeli kirikus kontsert-jumalateenistus. L, 23. VIII 14 VIII Räpina valla külade päev! Sportlik perepäev kõigile! Leevakul Oodatud on kõik endised töötajad, K, 27. VIII Räpina Muusikakooli uute õpilaste vastuvõtt 16–18 Räpina Muusikakoolis hoolealuste sugulased ja sõbrad, toetajad ja külalised. N, 28. VIII Räpina Muusikakooli uute õpilaste vastuvõtt 16–18 Räpina Muusikakoolis R, 29. VIII 18 Kirjandusõhtu „Nasta Pino 80“. Tasuta! Tulge veetke meiega Võõpsu raamatukogus koos ilus pärastlõuna! L, 30. VIII 12 Vello Padriku raamatu „Arstiabist Räpinas läbi kolme sajandi. II osa” Hooldekodu juhataja Ene Mölder esitlus. (Kutsetega!) Räpina haldushoones volikogu saalis (Kooli tn 1, II korrus) L, 30. VIII 14 Räpina paisjärve rannapäev. ● kanuusõidud spetsialisti juhendamisel; ● Nublu ja teised külalised; ● võistlused ja mängud; RÄPINA LAAT ● aktiivsematele meened. Tule ja veeda vahva nädalavahetus kogu perega! Korraldaja: MTÜ Räpina Avatud Noortekeskus 3.08.2014 kell 09.00–16.00 Räpina jõepaisu ujulas P, 31. VIII 12 Räpina Rull 2014. Turvavarustus kohustuslik! Räpina Tuletõrje platsil. Räpina keskväljakul NÄITUSED Müügil toidu- ja tööstuskaubad, Helve Eesmaa fotode näitus „Loodus südames“ Räpina Muusika- põllu- ja aiakaubad, koolis. Rein Munski ristpistetehnikas tööde näitus Võõpsus, Veski tn 2. käsitöö ja vanavara. Näituse külastamine eelneval kokkuleppel tel 5387 8977 (Rein Munsk). Tule kogu perega! Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseumi näitused Näitus „Adolf Vaigla 100“ Räpina Aianduskooli kasvuhoones. Näitus „Kitä umma järvekeista, kallist kalarannakõista“ Võõpsu pritsikuuris. Näituse külastamine eelneval kokkuleppel. Lisainfo: Svetlana Hrabrova, 5198 0719. MEIE HULGAST ON LAHKUNUD Näitus „Räpina Aianduskool aastatel 1924–1984: näpud mullas, närvid korras!“ Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseumis ja Räpina Mida ta mõtles, ei tea. Mida ta tundis, ei taju. haldushoone I korrusel. Kuid et ta elas, on hea. See, et ta oli, ei haju. Näitus „Räpina kultuurielu viimasel 100 aastal” Räpina Aiandus- kooli vestibüülis. A. Alliksaar Väljapanek „ pillimeister Elmar Luhats” Räpina raamatu- kogus 30. augustini. Mart Pedmanson 7.06.2014 Vilbert Tambets RÄPINA LÕIKUSKUU LAAT 8.06.2014 Räpina Rahvaleht 17.08.2014 kell 9–18. Olga Kask Väljaandja: 13.06.2014 Räpina Vallavalitsus, Kooli tn 1, Räpina 64504 Tulge kauplema! Aino-Aurelie Pärli Toimetaja: 15.06.2014 Annika Oper, telefon: 5817 2124 Info: 5805 0167, e-mail: [email protected] [email protected]. Ljubov Kaaristo Kujundus&Trükk: 22.06.2014 Paar OÜ Tartu, Ilmatsalu 3g