„Kui kohtate eksitust... siis proovige kas ei saa te seda kannatlikult keerata ja ringi pöörata, nõnda, et valgus langeks headuse ja tõe tuumale, mis on tavaliselt olemas valedes arusaamades.” Johannes Paulus I Valgus

NR. 5 (95) OKTOOBER 2014 ORAVA VALLA LEHT

Peavõit Oravale Alles hiljuti teatati Aktuaalses kiil olõssi esindätü. Hendrik Kaameras, et selleaastase H. Adamson kirot mulgi murdõh Adamsoni murdeluulevõistlu- ja konkurssi kõrraldas Tarvastu se laureaadiks tuli Ene Säinast vallavalitsus. Inämbüs osavõtjit Oravalt. Mina isiklikult ei imes- ollgi mulgimaalt. tanud selle üle, küll aga tundsin siirast heameelt. Seni on Ene Mitu luuletust Sa võistluse- Säinast oma mõttetöö vorminud le saatsid? proosavormi. Küllap Valguse ja Ene: Konkursilõ pidi vä- UmaLehe lugejad on märganud hämbält viis luulõtust saatma. Ene huvitavaid, lugema kutsu- Ma valisi vällä katstõist luulõ- vaid mõtteid. Osav sõnasead- tust, mis mullõ hindäle inämb misoskus on küll pärilik. Kui miildüsivä. Ene ema Hellaga kord juubeli eel kokku saime, selgus, et Ene Milline oli tunne tulemusi vanaemagi oli luuletkirjutanud. teada saades? Ema pärandas tema luulevihiku Ene: Vast ma olõ hindäst Enele. Tean ka Ene armastust küll liiast hääl arvamusõl, a ma võru keele vastu. Võru keelest luutse, et mu luulõtusi tähe- peab ta lugu kui oma esivane- le pantas. Ku nä iks kehvä olõs mate keelest ning pruugib seda olnu, sõs ma es saatnugi. A hää igal võimalusel. Nüüd siis selli- tunnõ iks oll, et tõistõlõ ka miil- ne ilus tunnustus. düs. Kõik küssevä, kos ma aval- ESTER VALGEMÄE foto danu olõ ja kost raamatust lukõ Seleta, Ene, pisut seda, kui- saa. Seo oll pääle kolmõküm- das tuli Sul seekord mõte luu- ne aasta edimäne kõrd, ku ma levõistlusel oma sulge proovi- ummi luulõtusi rahvalõ näütsi. Kuldse sügise aegu da. Ene: Kuiki ma olõ eloaig Võid Sa öelda, palju oli sel delt, Tõesti, Kuldsetes sügispäevades on veel vahtratelt. See lehtede lend möödunud seenesuve. loo- võro kiilt kõnõlnu, es olõ ma korral osavõtjaid? palju ilu. Ja kurbust. Kurgede ja on nukralt ilus. Kollane oma eri- dus ei peta kunagi. Kuigi polnud varrõmb võro keeleh kirotanu. Ene: Kokko oll uma luulõtu- hanede lõunasse lend tõi seleta- nevates varjundites loob nagu eriti rikkalikku metsamarjasaaki, Ma es tulõ lihtsalt tuu pääle. A si saatnu nelitõist inemist. Kõk- matut igatsust ja ilu ja nukrust. päikesepaistet me ümber. Tam- võime sahvris imetleda seenehoi- ku kolm aastat tagasi sai Orava kõ rohkõmb mulgi murdõh, a Üksikud hallaööd kustutasid pal- medelt kukuvad veel viimased tõ- diste küllust. kuul võro keele ja meele avvu- viil saarõ, kihnu ja mul sõs võro rud, kädistavad, jude aialillede värvilise ilu. On neid on puude all lademetes Harakad nagu hinna, sõs sai ma arvu, et ma murdõh. jäänud vaid lillad – valged sügis- maas. Pihlamarjade verev ilugi oleks neil teatada ülitähtsaid uu- olõgi tuu võrokõnõ, kiä piät astrid, krüsanteemid, saama, Ehk saialillede hakkab ehkki lindu- diseid. ongi. Imetlegem veel uma keele püsümise iist saisma. Kes kuulusid žüriisse? kulda, erekollased õied. Murran hele- de jaoks jätkub neid veel ja veel. sügiseste lehtede viimast Nii naksi ma rohkõmb rahva Ene: Žürii esimiis oll rah- krüsanteeme, roosasid toon need Rahu valitseb metsaski. Kui leiad enne kui saabuvad hingedekuu iih võro kiilt kõnõlõma ja Uma valuulõtiidläne Vikbergi Jüri. kukeseeni, vaasi ning imetlen nende vastupi- veel hiliseid on nende hallid päevad. Ning paari kuu pä- Lehte kirotama. Umbõs tuud Pääle kohalikõ Tarvastu valla davat ilu. kollanegi hoopis kahvatum. Vai- rast ootame juba jõuluaja rõõme aigu sündüväka edimädse võro- inemistekuulu sinnä viil kiränik Olgu päev kuitahes vihmane kust rebestavad ronkade hõiked ja ja ilu. Looduses on alati küllaga kiilse luulõtusõ. Nikolai Baturin, professor Karl hall, seda, imetleda, ja loovad elevust ja rõõmu oravate krabin puudel. Küllap sel- mida mille üle Ku ma keväjä lugõsi Adam- Muru ja luulõtaja Elle Eha-Are. sügisesed lehed. Iga tuulehoog leks talveks on oravate toiduaidad imestada jarõõmustada. soni nimelisest murdõluulõ kaskedelt, lennutab neid pärna- pilgeni täis. Tahtmatult meenutan Milvi Raudsep konkursist, sõs mõtli kõrraga, et om vaja ossa võtta, et ka võro (Järgneb 3. lk) Vapramäel ja Hundikuristikus

Eelmisel õppeaastal olid Orava kes see austustväärt sõjamees oli. Kooli 5., 6. ja 7. klass tublid mat- Meie käik lõppes ühise kino- kajad. Matkade jutustuste eest külastusega. Film „Labürindi- said õpilased preemiaks ekskur- jooksja“ oli väga põnev ja väikese siooni Vapramäe loodusradadele. õudusfilmi sugemega. Filmi pea- Meie retk toimus 16. oktoobril. teema oli siiski noorte omavahe- Vapramäe loodusradadel te- line suhtlemine, meeskonnatöö ja gime retkejuhiga matka. Nägime sõprus. Kõige olulisem sõnum oli põnevaid kohti ja kuulsime hu- mitte alla anda ka väga lootusetu- vitavaid kohaga seotud legende. na näivates olukordades. Vapramäe looduslik reljeef on va- Nii nagu tavaliselt, olid õpila- helduv oma sooalade, mõhnade sed peale retke küll väsinud, aga ja küngastega. Retkejuht seletas õnnelikud. looduslike näidete abil, kuidas Õpetaja Kaire Hakk need erinevad pinnavormid on tekkinud. Õppekäigu teine osa kulges Tartus. Käisime Julius Kuperjanovi haual Raadi Õpilased Hundikuristikus. kalmistul ja tuletasime meelde, Foto KAIRE HAKK 2 VALGUS nr 5 (95) oktoober 2014

Toivo Rehemets – 70

Seitsekümmend aastat – on seda sika ja sport. Ainult igasugustest palju või vähe? Inimese eluteel pidustustest hoidub ta kõrvale. on see tähis, mis nagu ütleks, et Ka raamatute lugemine meel- noorusaeg on jäädavalt möödas. dib Toivole. Ta räägib: „Lugesin Kuigi aastad mõõdavad vanust, tohutult. Põhiliselt riigimeeste ei pruugi seitsmekümnene end elulugusid.” veel sugugi vanana tunda. Kui Koos abikaasa Ailiga on hing on noor, siis unustad aas- suureks kasvatatud kolm poega. tatekoorma oma õlul. Arvan, et Kõigil on perekond ning nad Toivo Rehemets on vist seda tüü- elavad hästi. Ahti on lõpetanud pi inimene. koguni kolm kõrgkooli. Rehe- Kui ma juhtun Orava vahel metsadel on üheksa lapselast. liikuma ja Toivot kohtan, on tal Abikaasa Aili hindab Toivo in- alati oma jahikoer, truu kaas- telligentset olekut ja peab teda lane ühes. Toivo džentelmenlik väga heaks abikaasaks. tere ei jäta kunagi ükskõikseks.

Alati tõsine ja mõtlik – sellisena Millised on Su lemmikraa- olen teda tänaseni tundnud. Kui Toivo Rehemets noorena. matud? Rebasmäe allikal. Foto HELI LUMI nüüd Toivo elukanga lahti rulli- Foto erakogust. Toivo: Praegu lahendan roh- me, võib sealt näha järgmist. kem ristsõnu. Huvitusin ajaloost. Toivo on sündinud Oraval. koha Põlva Teedevalitsuse Orava Reipalt koolipinki 8-aastaselt tuli ette võtta koo- jaoskonda, kus oli raamatupida- Millised on kõige meelde- litee. Algas see, nagu enamikul ja. Kui TREV ära kaotati, pidas jäävamad teatrielamused? Sügiseti on igal klassil traditsioo- vakesele, kus asub Karl-Ast Ru- selle kandi inimestest, Hanika- ta AS-s Kagu traktoristiametit. Toivo: Kui saime auto, käi- niks käia matkal. Meie, 9. klass mori sünnikoht. Praegu elab seal ses. Õppimine läks hästi. Pärast Kui seegi asutus lõpetas töö, sime teatris. Põhiliselt Tartus, võtsime eesmärgiks külastada 12. kunstnik Jan Tammik. Hanikaset omandas ta teadmisi jätkus teenistus saekaatris. Pike- Viljandis. Meeldisid kõik eten- septembril kõiki Orava valla vaa- Seejärel sõitsime Orava valla Paide maakutsekoolis. 1961 – mat aega oli ta Niitsiku tsehhis. dused. tamisväärsusi, millest olime koos- teise otsa. Peatusime 1963 oli ekskavaatorijuht Võru- Pärast 4-aastast tööd Niitsikus tanud 7. klassis loovtöö. külakeskuse/endise koolimaja ja maal. Järgnes armeeteenistus. (kuna töölkäimine oli raske) Kus oledreisinud? Kuhu ih- Matk algas hommikul kell tutuga pedäja juures, Lepassaa- 1969. aastal asus Toivo elama Jõ- jätkas Toivo Oraval katlakütja- kad veel minna? 08:30. Kuna teekond oli pikk, re raudteejaamas ning gevale, kus töötas lühikest aega na (2003-2005). Lühikest aega Toivo: Nüüd ei ole, vanasti sõitsime autodega. Autojuhtideks laadaplatsil. Tagasiteel sai üle katlakütjana (selle eest sai algul oli ta ka Orava raudteejaamas käisin. Sovhoosi a/ü organisee- olid direktor Ele, õp Heli ning vaadatud Soena truup ning kõi- korteri). Hiljem oli Jõgeva linna pöörmeseadja. Töötamine läks ris ekskursioone. Sõjaväes ameti noortejuht Kai. Kõigepealt käisi- ge lõpuks koht, kus asus katlamajade juhataja, seejärel Toivol alati hästi. 1982.a said tõttu käisin kõik Venemaa sada- me Orava Vabadussõja mälestus- koolimaja. pikemat aega kogu Jõgevarajoo- Rehemetsad autoostuloa, mis malinnad läbi. Palju Moskvas, samba, mantelkorstna ning valla- Kõikides kohtades me kahjuks ni katlamajade juhataja. 1977.a tollal oli suur õnn, sest autosid Leningradis. maja juures. Igast objektist rääkis ajaliselt käia ei jõudnud, kuid siis- siirdus ta Kaarepere katlamajan- eraldati tol ajal sovhoosile 1 või üks õpilane. Edasi suundusime ki oli matk väga tore . disse tööle. Töö seal olevat olnud 2 aastas. Auto omamine võimal- Mida pead oma elus kõige vabatahtlike päästjate juurde, kes Teiste klasside matkad olid sa- huvitav ja tulus. das reisimas käia ja igal pool ka olulisemaks? kõnelesid oma tööst ja situatsioo- muti huvitavad. Et Toivol oli hea lauluhääl, teatrietendusi külastada. Laste Toivo: Perekonda. Kui las- nidest, millega neil silmitsi on 1. klassiga kohtusime Rebas- olevat ta Jõgeval kõrtsilauljate koolitamiseks kasvatati loomi ja tega on kõik korras, on ka meil tulnud seista. Käisime ka Orava mäe allika juures, kus nad seeni konkursi võitnud. Oleks avane- aedvilja. Nii tuli ka autoraha. heameel. järve ääres ning külas asuva korjasid. nud ka võimalus end muusika- Praegu peab Toivo pensioni- Liphardi männi juures. 2. klass külastas Ala-Hanika- maailmaga siduda, kuid Toivo põlve, suvel Järveotsa talus, tal- MMis tunne on Sul olla Edasi sõitsime juba kaugema- ses asuvat lauta. Lastele anti kaasa otsustas teisiti. vel Oraval korteris. seitsmekümnene? le. Jõudsime Rebasmäe allikani, juustu ja piima. Koos oli neil lõ- Jõgevalt lahkus ta ema kutsel, Tuleb tõdeda, et Toivol oli ja Toivo: Eriti ei mingit erilist kus kohtusime juhuslikult 1. klas- bus külastada ka Samueli vana- kelle tervis halvenes. Nii jõudis on palju hobisid. Jõgeval tegutses tunnet. Meeldib kõndida, liiku- siga. Järgmisena põikasime läbi ema. elujärg taas sünnikohta Oravale. ta peale laulmise veel näiteringis. da. Jahilegi ei lähe saagi pärast, Ilumetsa meteoriidikraatri juu- 3. klass koos 4. ja 5. grillisid 1977.aastal Toivo abiellus. Pul- Ka Oraval oli ta pikka aega näi- vaid suhtlemise pärast. rest, kuhu pääses ainult laudteed Oro külas. mapidu peeti Orava kultuuri- teringi liige. Mis veel üllatas, on mööda. Järgmine koht oli endine 6. klass veetis aega Eva-Lotta majas. Vaatan kaunist pulmapilti see, et Jõgeval tegeles Toivo ka Mida ütled laste kohta? Orava vallamaja/haigla. Teekond kodus, kus mängiti ja söödi head- ja imetlen pruudi haprust ja ilu. allveespordiga ning selles vallas Toivo: Tähtis on, et lastel on jätkus RMK Kõverjärve metsa- paremat. Kooliharidust tuli veelgi juurde. olika nõukogude liidu koondise haridus. majja, kust avanes imeline vaade 7. klass jõudis ära käia Võrus 1980.aastal lõpetas ta Räpina kandidaat. Kõvera järvele. Väikese söögipau- Kreutzwaldi muuseumis ja Kata- sovhoostehnikumi väga edukalt: Veel on Toivot paelunud Tänan Sind, Toivo, ja soovin si tegime Päikseranna puhkema- riina alleel. tunnistusel oli viite kõrval ainult reisimine ja matkamine. Väga veel pikaks ajaks tegusaid ja hu- jas. 8. klassi matka sihtkohaks oli üks neli. Tehnikumist omandas meeldib talle seeni -marju kor- vitavaid eluaastaid! Peagi jõudsime Orava raud- . Jõudu andsid teekonnal ta agronoomi kutse. Kui sov- jata. Noorest peale on juubilari teejaama, siis Niitsiku kalmistule Loretta ema küpsetatud maitsvad hoos likvideeriti, sai Toivo töö- huvitanud teater ja kino, muu- Küsitles Milvi Raudsep ning selle lähedal asuva Järvepää pannkoogid. järve äärde. Peale seda suundusi- Angela Lõhmus me Kahkva koolimajja ning Päe- 9. klass 2. klassi matkast üleriigilisel tervisepäeval

12. septembri hommikul kooli tulles oli kogu koolimaja äreva jutukõminaga täidetud. Lapsed ootasid matkale minekut. Kuna varahommikust saadik oli tihe- dalt vihma sadanud, tuli teha ot- sus, kas ikka minna. Lapsed olid üksmeelselt mat- kale mineku poolt. 2. klassi lastega võtsime sihtpunktiks Hanikase. Hani- kase Külakeskuses kohtusime Samueli vanaemaga, kes rääkis meile, kuidas õpiti koolis vanas- ti. Vaatasime vanu koolipilte ja tantsisime ühiselt vanu tantse. Lastel jagus hulgaliselt küsimusi tolleaegse koolielu kohta. Samu- eli vanaema kostitas meid lisaks korvitäie punapõsksete õuntega. ka loomadega tegelemisel peab üllatunud ja veidi vihmast mär- Käisime veel uudistamas, milli- tundma mõõtühikuid ja oskama jad. Kosmeetiku juures sed näevad välja vanaema Malle arvutada. Lõpuks lakkas vihmasadu ja kanad ja kukk. Ringkäigu lõpus pidid lapsed lapsed said külakeskuse mängu- Selle õppeaasta algusest on koolis olnud palju juttu õpilaste juuste vär- Seejärel suundusime Helena joonistama pildi kirjust lehmast väljakul mängida. vimisest ja meikimisest, eelkõige selles võtmes, kuidas piiri pidada. vanemate töökoha juurde kar- ja vastama küsimustele laudas Tõdesime, et meiekodukohas 6.klassi tüdrukutel oli oktoobri algul võimalus külastada kosmeetikut, jalauta. Helena isa Ain näitas nähtu kohta. Enne äraminekut on nii palju huvitavat. Suur tänu kes õpetas tüdrukutele vajalikke oskusi enda eest hoolitsemisel, alates meile laudas olevaid loomi ja ootas meid aga tõeline üllatus! Samueli vanaemale ja Helena va- näonahapuhastamisest kuni piduliku meigi tegemiseni. Räägiti ka oht- rääkis meile väga põhjalikult, Iga laps ja õpetaja sai kaasa kin- nematele, kes meile silmaringi likest ainetest kosmeetikatoodetes ning sellest, mida teismelised võik- kuidas käib töö loomadega. Sai- gituse piimatoodetega. avardavaid teadmisi jagasid! sid kasutada. Kõige põnevam oli muidugi soovijatele meigi tegemine. me kinnitust sellele, et matemaa- Nii me siis kõndisimegi taga- 2. klassi juhataja

Kaire Hakk tikat peab koolis õppima, sest si külakeskuse juurde - rõõmsad, Marje Ilves VALGUS nr 5 (95) oktoober 2014 3 Peavõit Oravale Piiriveere Liider ootab huvilisi rahvusvahelises kultuuripärandi (Algus 1. lk) Kõnele pisut autasustamist- alases projektis kaasa lööma seremooniast. Tseremoonia toimusi 6. ok- Piiriveere Liider osaleb Nord- toobril, om ku Hendrik Adam- plus programmi vahenditest soni sünnüaastapäiv. Kõkõpäält rahastatavas 2-aastases rahvus- käveme Adamsoni kodotalo ko- vahelises täiskasvanukoolituse tusõ pääl ja sõs Helmekalmuaiah, projektis „Raising Adults‘ Cul- kohe Adamson matõtu om. Täl tural Awareness and Expres- om sääl esperantokiilne havvaki- sion through Cultural Herita- et tä vi, selle kirot pallo ka espe- ge“. Projekti pealkirja vabatõlge 4. projektikoosolekut võõ- ranto keeleh. võiks olla: „Täiskasvanute kul- rustab Piiriveere Liider Eestis Pidulikumb osa toimusiKärst- tuurialase teadlikkuse ja enese- oktoobris 2015, kus iga partner na mõisas, koh Adamson oll pia väljenduse suurendamine pä- esitleb oma valminud digilugu. aastat katskümmend koolijuht. randkultuuri kaudu“. Meie ülesanne on viia partneri- Kõigilõ osavõtjile anti tenokiri Projekt kestab 2 aastat, aug. tele läbi workshop teemal “Tra- vastilmunu eelmiste võistluste ja 2014 – aug. 2016 ning osaleva- ditsioonilised festivalid ja toi- töie kogomik „Vastse äitsnemise teks riikideks on Leedu, Soome, dupärand” ning toimub arutelu/ aigu“. Är märgiti viil Elme Männi Rootsi, Läti, Eesti. kogemustevahetus teemal „kul- kihnukiilse, Maie Perve Ester ja Intervjuu ETV-le. Projekti raames õpitakse tuuridevahelise dialoogi eden- Rusing mulgikiilse luulõ iist. tundma teiste riikide kultuuri- damine traditsioonideabil“. Pääle autasustamist oll mul Ja nüüd tahamelugeda vähe- mis peoh olõ hoitnu pärandit, viiakse läbi kohalik- Nov 2015 – apr 2016 toimu- malt ühte Sinu luuletust. kanna hindäga elo läbi. perüs mito intervjuud- nii mul- ke seminare, kultuu- vad igas partnerriigis kohalikud Ene: Seo luulõtus miildü Mõts om ku imä, õpitakse gi raadio ku aoleht küssevä kü- ripärandit digitaliseerima ja tegevused: iga partner valmistab ka žüriilõ väega ja mul pallõldi kiä hoit minno üsäh. sümüisi. ERR korrespondendilõ teistele presenteerima. Projek- ette digiloo teemal „Traditsioo- kõnõli kah, a tuu es saa ika arvu, Kärstna mõisah ette lukõ. Mõts om ku esä, ti lõpus valmib CD „Balti- ja nilised festivalid ja toidupärand“ et omma and tukõ jarahhu. Võromaa ja Setomaa põhjamaade kultuuripärand“. ning soovitused, kuidas kultuu- Mõtsa poolõ Mõtsast om tulnu mu vägi. kats eri asja. Kodotiil kõnõli viil 1. projektikoosolek toimub ripärandit saaks integreerida Vikerraadio võrokeelidsi uudistõ Ma olõ mõtsa poolõ Leedus (15.-18. sept, ette näh- kohalikku kogukonda nii hari- terve tuust olnu jo latsõst saati. Tänan! Häid mõtteid edaspi- jaos. Nii oll nätäl viil tud 2 osalejat igast riigist), kus duse, sotsiaalelu kui majanduse võidustraadioh Mõtsast om tulnu mu vägi. diseks! Edu ja jõudu! juttu. üksteisega tutvutakse ning toi- vaatevinklist. Viiakse läbi koha- Egat lehte ja ossa, Milvi Raudsep mub workshop „Digitaalsete likud seminarid projekti tege- lugude loomine ning IKT va- vuste tutvustamiseks. hendite kasutamine kultuuripä- 5. ja ühtalsei ka viimane pro- VÕRO KEELEH KIROTUSI randi digitaliseerimisel“. Toimu- jektikoosolek toimub Soomes vad õppevisiidid teemal vanad 2016. aasta mais, kus iga partner etnograafilised külad, majad, esitleb oma valminud digilugu. traditsioonilinekäsitöö. Toimub projekti lõpukonverents Mino mõttõq Muinasjutt, midä ma kõnõlõ Nov 2014 - veebr 2015 toi- „Sarnased, kuid samas erine- Võromaa om üts illos kotus, ummilõ latsilõ ja latsõlatsilõ muvad igas partnerriigis kohali- vad“. õga mäe päält paistus maja katus. S´oo lugu sündü paar aastakka tagasi. kud tegevused:Leedus omanda- Mullõ miildus korgõ Munamägi Eläsi üts nal´akas kassipere: kassii- tud teadmiste põhjal valmistab Projekti partnerid: ja kipõ vooluga Piusa jõgi. mä, kassiesä ja kolm kassipoiga. Kas- iga partner ette digitaalse loo Leedu: Kaunases asuv piir- sipoigi nimeq oll´iq Musti, Kriimu ja “Vana arhitektuur, etnograafili- kondlik koolituskeskus Kaunas Võromaal om elänüq inemiisi pall´o, Vurru. Nimäq oll´iq kõik väega erine- sed külad, traditsiooniline käsi- Region Education Centre; üte nimi oll´ Oravil Vana Kord´o. väq kassipujaq. Musti oll´ sääne hää ja töö”. Soome: Lõuna-Karjala täis- Tää oll´ üts ummamuudu miis, sõbralik, Kriimu ahnits kõgõ söögi tõisi 2. projektikoosolek toimub kasvanukoolituse keskus (Adult kiä kuulut´ tuud, mia uut meid iih. kassipoigi iist ärq. Vurrulõ miildü küla Lätis 2015. aasta veebruaris, kus Education Centre of South Ka- pääl umavannustõ kassipoigiga taplõ- iga partner esitleb oma valmi- relia); Mõnikõrd tä jutust´ kaonu varandusõst, mah kävvu. nud digilugu. Toimub workshop Läti: MTÜ Association Posi- a vahel kõnõl´ hoobis rongõ sõidust. Ütskõrd ütel ilosal suvõpääval, kuq “Rahvariided, sümbolid ja tra- tive Mind; Pia kõik, mia timä ennust, täüde läts, tull´, Vurru jälki naabritalost oll´ täl ditsioonid. Käsitöö kohandami- Rootsi: eraettevõttena toi- ja eski tuu, et ütest suurõst ah´ost tulõ riigi leeväpäts. näkk, kõrv väega ärq purõtuq. Kassiimä ne kaasaegse eluga“ ning arutelu miv balletikool Viksjofors ballet Ander Lepaste et sääne halv asi oll´ juhtunuq ja nakas´ „ ettevõtlusalaste school; 8. klass täiskasvanute poiga tohtõrdama. Mõtõl´ vähä, sõs oskuste arendamine“. Eesti: MTÜ Piiriveere Liider.

puhksõ kolm kõrda Vurru veritse kõrva Märts – mai 2015 toimuvad Vahtsõ ao muinasjutt pääle jalimpsas´ viilkeelega paar kõrda igas partnerriigis kohalikud te- Rahvusvahelistele projek- Ell´iväq ütskõrd ilmakõrvuldaq jänes japikäq kõrvaq. Nääq üle kah. Ja,oh imet! Kõrv saigi kõrda. gevused: iga partner valmistab tikoosolekutele saame saata 3 oll´iqhääq sõbraq. Ütel undsõsõl pääväl saivaq jänes japikäq Sääne imevõimõ´oll´ kassiimä ette digiloo teemal „Rahvarii- inimest (v.a. esimene, Leedus kõrvaq kokko. Jänes juusksõ pääga kõrvu otsa. Pikäq kõrvaq puhkmisel ja limpsmisel. Pääle ravitsõ- ded, sümbolid ja traditsioonid. toimuv koosolek, kuhu on oo- oll´ivaq liimiga kuuh ja jäiväq jänesse pää külge kinni. Nii mist es lääq kassipoig inämb külä pääle Käsitöö kohandamine kaasaegse datud 2 esindajat), kes soovi- sai jänes hindäle pikäq kõrvaq. Edespite oll´ täl hää hinnäst tõisi kassegaq tüllü kiskma. Parhillaq eluga“. tavalt võiksid vähemalt suht- kõrvu taadõ ärq peitä ja tõistõ iih kekadaq. eläs tuu kassipere rahulikku ello edesi. 3. projektikoosolek toimub lustasandil osata inglise keelt. Annabel Abel Loren Seim Rootsis 2015. aasta mais, kus Kohalikes tegevustes kaasa 4. klass 6. klass iga partner esitleb oma valmi- löömiseks ei ole inglise keele nud digilugu. Toimub workshop oskus vajalik ning kaasata saab „Rahvamuusika ja rahvatants rohkem inimesi. ajalooliselt ja tänapäeval“, kü- Õendusabi osutamine alates 1. juulist 2014 lastused ning seminar teemal Palun võtke ühendust, kui „Muusika, muusikaliste instru- oleksite huvitatud projekti te- Käesoleva aasta kevadel viis hai- tunud teenuseosutaja juures poo- Võrreldes raviga õendushaig- mentide ja tantsu roll kultuu- gevustes (nii rahvusvahelistes gekassa läbi lepingupartnerite va- leli või ei toimu kokkulepitud ajal. las on koduõendusteenus inime- rialase teadlikkuse tõstmisel ja kui kohalikes) kaasa lööma! liku õendusabis (varasema nime- Edaspidi on perearstidel ja sele ja tema lähedastele tasuta, eneseväljenduses“. Huvilistele saan saata ka täpse-

hooldusravi). – tusega kindlustatul võimalik leida tee- selle eest maksab täielikult haige- Juuni sept 2015 toimuvad mat infot inglise keeles. Juuni alguses kinnitas haige- nuseosutaja haigekassa lepingu- kassa. igas partnerriigis kohalikud te- Kaidi-Mari Liping (nii kassa juhatus koduõendusteenuse partnerite seast haiglavõrgu gevused: iga partner valmistab Juhatuse esimees (sh vähihaigete kodune toetusra- arengukava haiglad kui valiku- Kellele on koduõendusteenus ette digiloo teemal „Muusika- PiiriveereLiider MTÜ vi) ning statsionaarse õendusabi partnerid). Nii koduõendustee- vajalik? lised instrumendid, laulud ja kaidimari@piiriveere. ee lepingupartnerite valiku tulemu- nuse kui statsionaarse õendusa- tantsud”. 5565 5172 sed. Uus valikupartnerite lepingu- biteenuse saamiseks peab olema Sihtrühmaks on näiteks tõ- periood algab 1. juulist 2014. perearsti või muu eriarsti suuna- siste füüsiliste probleemidega Haigekassa tellib õendus- mine. Saatekiri antakse meditsii- piiratud liikumispuudega inime- abi teenuseid nagu varasemaltki niliste näidustuste olemasolul. sed, kellel on keerulised tervisega 24. OKTOOBRIL 2014 KELL 19.00 seotud vajadused, mida patsiendi haiglavõrgu arengukava haiglatelt Loetelu haigekassa õendusabi ORAVA KULTUURIMAJAS ning valikupartneritelt. lepingupartneritest ja infot õen- lähedased ja/või sotsiaalhooldaja Nende valikupartneritega, dusabi teenustest leiab haigekassa lahendada ei suuda. kellega õendusabi leping lõpeb, kodulehelt. Lisateavet lepingu- Üks koduõde külastab päevas LÕIKUSPIDU sõlmitakse vajadusel lepingu- partnerite kohta saab ka haigekas- 5–6 patsienti. Samas kõiki pat- pikendus. Lepingupikendusega sa infotelefonilt 16 363. siente ei külastata iga päev, vaid ESINEVAD TOOMAS tagatakse seisuga 30.06.2014 ra- vastavalt vajadusele (näiteks üks ANNI JA vijärjekorras või ravil olevate- Kui mõni lähedastest – olgu kuni neli korda nädalas). RAHVATANTSUKOLLEKTIIV le patsientidele õendusteenuse selleks ema-isa või nende vane- Koduõde ja patsient sõlmivad „TUHKAPUSIJAD“ jätkamine senise teenuse osutaja mad – vajavad igapäevast hoolda- koduõendusteenuse osutamise le- MAITSEME KOOS KODULEIBA JA VALIME PARIMA LEIVA! juures vajadusel kuni selle aasta mist, kuid mitte haiglaravi, tuleb pingu, milles kirjeldatakse teenu- Sissepääs 7 eurot lõpuni. Seega ei pea ükski kind- appi kvalifitseeritud koduõde, kes se osutamise tingimused. lustatu muretsema, et vajalik ravi aitab kodus ravi- ja hooldust kor- Osavõtust palume teatada telefonil 7999361 Ester või 53433957 Riina jääb konkursil mittevalituks osu- raldada. (Järgneb) 4 VALGUS nr 5 (95) oktoober 2014 ORAVA VALLAVOLIKOGUS

Kaheksanda koosseisu üheteist- reservfondist 95 eurot lasteaia vestrateegia aastateks 2015-2020. kümnes istung toimus 08.augus- ruumide üldiseks tsiviilkindlustu- Täiendati Orava valla 2014.a eel- til 2014.a. seks. Täiendati Orava valla 2014.a arvet. Muudeti Orava Vallavo- Pangabuss Kinnitati Orava valla teehoiu- eelarvet ja kinnitati Orava valla likogu 29.jaanuari 2014.a otsust Kõik oma rahaasjad saate korda ajada Pangabussis! kava aastateks 2014-2016. Oman- 2014.aasta eelarve kolmas lisa- nr 1 “Laenu võtmine”. Kinnitati dati Allan Rehemetsalt Orava eelarve. Lubati vallavanem Riina Orava valla 2014.a eelarve neljas vallale 2500 (kaks tuhat viissada) Sabalisk välislähetusse Gruusiasse lisaeelarve. Eraldati Orava valla Pangabussi peatused: euroga Orava külas Järveotsa kin- koostöö- ja motivatsioonikooli- reservfondist 600 eurot omaosa- nistu (registriosa 348938) koos- tuse õppereisile 18.-25.augustini luseks Piiriveere Liidri projekti Veriora IV kvartalis seisu kuuluv Biotiigi tee katastri- 2014.a. “Kaamera! Heli! Valgus! Võte!” ja vallamaja juures 6. novembril üksus 54701:002:0154 suurusega Norra finantsmehhanismi prog- kell 13.00–14.00 11. detsembril 760 m2, sihtotstarbega transpor- Kaheksanda koosseisu ka- rammi projekti “Riskilaste toe- Orava dimaa 100%. Toimus Orava valla heteistkümnes istung toimus tusprogrammi rakendamine läbi sotsiaalmaja juures eelarvestrateegia aastateks 2015- 26.septembril 2014.a. noortekeskuse”. Kinnitati Orava 2020 esimene lugemine. Eraldati Kinnitati Orava valla eelar- valla jäätmekava 2014-2020. kell 15.00–16.00 Neljapäevaõhtud Värska Kultuurikeskuses Alates 2.oktoobrist on nelja- ning pole üldse oluline, kas või mene, kes ei tantsi, ei saa kuna- Bussist saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja päevaõhtud Värska kultuuri- kuidas teeb sama harjutust naaber gi elust täielikku rõõmu tunda. kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, keskuses tantsijate ja võimlejate või kas inimesi on saalis 40 või 4. Tantsuoskust väärtustavad me- avada hoiuseid ja sõlmida muid lepinguid. päralt. Uksed on valla noorema- Üle poole tunnist möödub pikali hed ja naised, rõõmsa kohtumi- Tutvuge Pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega aadressil www.swedbank.ee. Lisainfot tele, kesk-ja vanemaealistele, asendis, mistõttu on mati, vaiba seni 2.oktoobril kell 19.15! Pangabussi teenuste,kellaaegade ja peatuste kohta juba oskajatele ja täiesti algajate- või teki kaasa võtmine hädava- Otse loomulikult võib kõigi saate 24h telefonilt 6 310 310. le, mees-ja naissoost huvilistele jalik. Erinevalt tantsutundidest tundidega ühineda kogu hoo- lähedalt ja kaugelt, sealhulgas ei käi venitusvõimlejad kunagi aja jooksul kuni juuni alguseni. ka Oravalt. omandatut näitamas publikule. Juhendaja Piret Torm-Kriis tu- Kõik oma kehaga sõbraks jääda leb igaks neljapäevaks Värskasse soovijad on oodatud 2.oktoobril Tallinnast. Kes tahab, sellele pole NOORTE SEGARÜHM kell 18.00! ükski vahemaa liiga kauge. Tulge Eelmisel hooajal edukalt käivitu- armas Orava rahvas! SELTSKONDLIKUD teiegi, nud noorte segarühm täitis oma Piret PAARISTANTSUD Torm-Kriis peamise ülesande – tantsis välja tantsuõpetaja pääsu XIX üldtantsupeole ning Kõige pikema elueaga nelja- osales seal üliedukalt. Rühma päevastest tundidest, sest selts- kuulunud kaheksast noormehest kondlikel paaristantsijatel al- kuus õppisid Orava Põhikoolis. gab juba 3.hooaeg. Möödunud LÕUNA PREFEKTUUR Et äge tantsunakkus noorte seas aastate jooksul on osaletud Lu- Põlva politseijaoskond: muutuks krooniliseks tantsufa- mepalliturniiril, Kevad-swin- Alates 01.10.2014.a. on piirkonnavanem Katrin Satsi vastuvõ- natismiks, jätkame selgi hooajal. gil, Eesti lindy hop 20-l, tant- tuajad alljärgnevad: Kui möödunud aastal sai kogu sutalgutel Jaak ja Juuli, Tartu Räpina konstaablijaoskond (Räpina, Võõpsu mnt 16) energia pandud rahvatantsule, võimlemispeol, ballil Saku – iga kuu 2. ja 4. esmaspäeval kella 10.00– 11.00 siis nüüd tahaks tantsumaailma mõisas ja esinetud ka Värska Orava vallamaja – iga kuu 2. ja 4. teisipäeval kella 8.30– selle rühma jaoks pisut avarda- Sanatooriumis. Loomulikult 9.30 da. Tundmaks end mugavalt ka on peaeesmärgiks õppida nau- Veriora vallamaja (Veriora, Räpina mnt 2) – iga kuu 2. soliidsetel tantsuõhtutel, puu- ditavalt tantsima tantsupõran- ja 4. teisipäeval kella 10.00– 11.00 dutame põhioskusi seltskonna- dal üldtuntud ladina-ameerika Värska vallamaja (Värska, Pikk tn 12) – iga kuu 2. ja 4. tantsudest. Saamaks tantsust täit ja standardtantse, sellele kolmapäeval kella 8.30–9.30 vaimustust, teeme tutvust swing-, lisaks ka lõbusaid ja isiku- Mikitamäe vallamaja (Mikitamäe, Mäe tn 27) – iga kuu 2. show-ja jazztantsudega. Kindlasti pära esile toovaid swing- ja 4. kolmapäeval kella 10.00–11.00 jätkame rahvatantsuga. Kõike just tantse, et tunda mistahes sellises annuses nagu noored ise peoõhtutest täit vaimustust. Kontakt: e-post [email protected]; telefon 5330 7175 soovivad. Et osaleda festivalidel Keegi tark on öelnud, et ini- Kiiret lahendust vajavate juhtumite korral helistada 110. Koolitants, Lumepalliswing jpt., soovi korral ka erine- vatel rahvatantsupidudel. Segarühm koosneb sega- paaridest jarühmaga on lii- tuma oodatudkõik 14 – 26a. Õnnitleme noormehed ja neiud. Tule tutvuma oktoobril kell 2. Aastatele õnnerikkust, 16.15! päevadele topeltpikkust, VENITUSVÕIMLEMINE et aeg liialt kiirelt ei kaoks, Venitusvõimlemine on ra- et õnnesepp Sinu jaoks hulik tund iseendale. Et igal hetkel midagi taoks. tunda end oma kehas mu- gavalt ja hästi, suurendada Olga Hanimägi 08.10.1922 92 liigeste ja lihaste liikuvust, Leida Saarniit 21.09.1924 90 vabaneda erinevatel põh- justel tekkinud pingetest. Varvara Aruots 24.09.1925 89 Igaüks tegeleb tunnis vaid Pärja Kaselaan 25.10.1925 89 iseenda keha venitamisega Lehte Oper 03.10.1926 88 Ermilde-Rosiila Virk 28.10.1926 88 Omniva kolis Oraval postiteenused klientidele lähemale Evi-Adele Laiveer 13.10.1929 85 Alfred Hakk 03.10.1929 85 Omniva kolis Oraval 1. septembrist postiteenused inimesed sealt kätte kõik saabunud saadetised. Elsa Nelk 05.09.1930 84 postkontorist inimestele lähemale Orava A ja O Tuulik 26.10.1930 84 kauplusesse, mis annab inimestele võimaluse ka Kindlasti on klientidele sobivamad ka poe lahti- Olga nädalavahetustel oma postiasju ajada. olekuajad esmaspäevast pühapäevani kell 9-20. Roza Mets 28.09.1931 83 Avrilia Kivit 28.10.1931 83 See, et postiteenused liiguvad parema kättesaa- Tarbijate ühistu abiga saab kaupluses hakata ka- Koit Veeber 20.09.1932 82 davuse huvides postkontoritest välja kohtadesse, sutama ka pangateenuseid – sularaha välja võtta. Helve Lübeck 29.09.1932 82 kus inimesed oma igapäevaseid talitusi teevad, on Kaupluses sularaha väljavõtmiseks on vaja säästu- ülemaailmne trend. Seda teed on mindud nii Sak- kaart plussi. Kel kaarti veel pole, saab selle poest Mirete Lepiku 15.10.1933 81 samaal, Taanis kui Soomes. tellida. Erich-Aksel Loosaar 22.09.1934 80 Ulve Pluum 09.09.1939 75 Oraval on Omniva partneriks postipunkti ava- Toivo 08.09.1944 70 misel Põlva Tarbijate Ühistu. Ühistule kuuluvas Erki Varma | Kommunikatsioonispetsialist Rehemets Orava A ja O kaupluses saab septembrist hakata Tel: +3726257104 | Mob: +3725076900 kasutama samu postiteenuseid, mida seni pakkus [email protected] Toimetuse kolleegium: Milvi Raudsep, Riina Sabalisk, Orava postkontor. Kaupluses avatav postipunkt turundusosakond Kommunikatsiooni- ja Ester Valgemäe võtab seitsmel päeval nädalas vastu makse, perioo- OMNIVA | Pallasti 28 | 10001 Tallinn Toimetaja kontakttelefon: 795 6494 dika tellimusi erinevaid saadetisi. Samuti saavad omniva.ee ja Trükitud AS Võru Täht