Nädalavahetusnädalavahetus

NädalavahetusNädalavahetus

AASTAT MAJANDUSLEHTE

| Reede, 24. oktoober 2014 | nr 192 (5086) | 3 eurot ÄRIPÄEV 24. oktoober 2014 REKLAAM reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post [email protected]

www.abcmotors.ee www.citymotors.ee RENAULT’ TARBESÕIDUKID TEIE ETTEVÕTTE LIIKUMAPANEV JÕUD

ERIHINNAD JA FINANTSEERIMISPAKKUMISED UUTELE MUDELITELE. UURIGE JÄRGI, MIDA SAAME TEIE ETTEVÕTTELE PAKKUDA.

RENAULT’ KAUBIKUD, NUMBER ÜKS VEOTEENUSTE PAKKUJA EUROOPAS AASTAST 1998 RENAULT PRO+ City Motors AS, Staadioni 1, Tallinn Tradilo OÜ, Tallinna mnt 73, Uuemõisa, Läänemaa Wiru Auto OÜ, Kreutzwaldi 5b, Rakvere DRIVE THE CHANGE ABC MOTORS AS, Paldiski mnt 105, Tallinn City Motors AS, Jõe 9A, Tartu Pereauto OÜ, Tallinna mnt 82, Pärnu Warma Auto OÜ, Pikk 59, Kuressaare CITY MOTORS AS, Pärnu mnt 541, Tallinn Rael Autokeskus OÜ, Tallinna mnt 97, Viljandi Albion Motors OÜ, Kerese 40G, Narva

ÜLEMISTE KESKUSES

AVATUD UUS LAIENENUD

ESINDUSKAUPLUS

ESINDUSKAUPLUSED: ÜLEMISTEL, KEILAS, PÄRNUS, RAKVERES, HAAPSALUS

WWW.PROTTEN.EE VAATA MEID FACEBOOK`IS UUDISED PUHKEPÄEV KOLUMN VALIMISED TOP 100: kiire kasv Kangakunst kuivatas kasumi kokku täidab sügise Ukraina uus Eesti suurimad firmad teenisid kolme aasta parima Pühapäevani vältav Tallinn käibe, aga kasum kahanes aastaga 4,5%. 3 Fashion Week pakub hallides- se sügispäevadesse põnevaid põlvkond värve ja vorme – moekunstnike Brasiilia siruli börs ootab loomingut saab näha arvukatel moeetendustel. 21 uut hingamist Energiatõhusus ei Ukrainakraina pparlamendi-arlamendi- Brasiilia börsidel on pühapäevaste valimiste eel lahti valimistelalimistel oodatakse oodatakse läinud volatiilsuse põrgu. 16–17 pruugi peegeldada hoo- võituõitu presidentpresident PETROPETRO POROŠENKO OROŠENKO pparteile.arteile. Pal- ne kasutaja mugavuse judd kandidaadid on sõsõja-ja- Valgamaa parim ettevõte väelased,äelased, Maidani akti- suurenemist. vistidstid jjaa aajakirjanikud,jakirjanikud, kkeses kasvab klientide survel Enne riigisiseste energiatõhususe eesmärkide täidavadidavad Viktor Januko-Januko- Ehitusfirma PH Projekt kasv ei peatu, sest kliendid ei seadmist peaks kokkuleppele jõudma, mida me võtšiõtši parteist jäänudjäänud polii-polii- luba istuma jääda, ütles juht Leino Reinsoo. 10–11 teeme, leiab Skanska juht Andres Aavik. 14 tilistist vaakumit.vaakumit. 8

Nädalavahetus EUR/USD USD/EUR EUR/SEK NordPool Euribor ??????????? ??????????? ??????????? ??????????? ??????%

AASTAT MAJANDUSLEHTE

Reede, 24. oktoober 2014 EUR/USD USD/EUR EUR/SEK EUR/RUB NordPool Euribor nr 192 (5086) 3 eurot 1,2693 0,7878 9,1869 52,6489 37,14 0,187%

FOTO: ELTA/SCANPIX

LUUBI ALL Leedukad tulevad Eesti maksusüsteem on siia meelitanud Leedu valdusfirmasid, omad tuleku põhjused on ka sealsetel maaomanikel ja veofirmadel. 4–7 NÄDALA TEGIJA 2 TOIMETUS Mart Ambur pani IT sektoris palgad kihama Eesti kui ühiskonna suuremate plaanidega nud hoopis logistikafirma Kühne + Nagel, kes lõi sobib, kui meil luuakse üha enam kõrgepal- paar aastat tagasi Eestisse oma IT-keskuse. Sinna galisi töökohti. Et laias laastus liigituvad IT- otsitakse praegu kohe kõrget palka pakkudes pal- valdkonna töökohad tervikuna kõrgepalgaliste ka- ju uusi töötajaid. Keskuse juhi Mart Amburi sõnul ÄRIPÄEV 24. oktoober 2014 tegooriasse, on nende juurdeloomine seega hea. plaanitakse 2017. aasta lõpuks olla ligi 300 tööta- toimetaja Peep Talimaa, tel 667 0182, e-post [email protected] Nüüd on aga selles vallas palgaralli eesotsa asu- jaga ettevõte.

RÕÕMUSTAB

Perling sai õiguskomisjoni toetuse. Riigikogu õiguskomisjon otsustas toetada senise juhtiva riigiprokuröri Lavly Perlingu nimetamist riigi peaprokurö- riks. Komisjoni kümnest liikmest oli kohal üheksa, kes kõik olid Perlingu kandidatuuri poolt. Peaprokuröri nimetab viieks aastaks ametisse valitsus justiitsministri ettepanekul.

Vaidlustuskomisjon jättis Väinamere Liinide kaebuse rahuldamata. Rahandusministeeriumi juures asuv riigi- hangete vaidlustuskomisjon ei rahuldanud OÜ Väinamere Liinid kaebust ettevõtte mittekvaliﬁtseerimise kohta avali- kul riigihankel vedaja leidmiseks parvlaevaliinidele mand- ri ja suuremate saarte vahel. Sellel, n-ö esimesel hankel, oligi Väinamere Liinid ainus pakkuja.

KURVASTAB

Makseraskustes Keila on laenanud üle piiri. Eesti rikkamate omavalitsuste hulka kuuluvat Keila linna ähvardavad audiitori hinnangul makseraskused. Lisaks kahtlustab revisjonikomisjon, et linn kasutab Keila kooli haridusraha eelarveaukude lappimiseks. Samuti ületab Keila linna võlakoormus seaduses lubatud piiri. 2013. aasta lõpu seisuga oli see 117% põhitegevuse tulust, seadusega lubatud piirmäär on 100%.

Keskkonnaminister võtab tasusid laest. Ettevõtjad on juba ammu rääkinud, et keskkonnatasude määramiseks tu- ILLUSTRATSIOON: ANTI VEERMAA leks kõigepealt korraldada kompleksuuring põlevkivi kae- vandamise ja kasutamise sotsiaal-, majanduslike, keskkonna- ja tervisemõjude kohta. Samale seisukohale on jõudnud JUHTKIRI ka riigikontroll, samuti keskkonnaministeeriumi tellitud Praxise uuring, mille puhul metoodika ei võimaldanud tegelikku olukorda prognoosida. Jürgen Ligi ei saa jääda ESMASPÄEVAL Kas koguriskikindlustus kaitseb kõikide kahjude eest? lõputult vabandust paluma LOE ÄRIPÄEVAST

is siin ikka pikalt mõel- rast, et ta on valitsusliikme kohta silmapaist- da enne ütlemist või valt otsekohene. Tema värvikus on tänuväärt Facebookis kirjutamist. ka ajakirjandusele, see nähtub kas või praegu- LAHENDUS SINU Küll pärast on aega va- Halvusta- sest juhtkirjast. Selge on seegi, et tihti ei jäta TEGEVUSELE ! M bandust paluda, kui va- valt rah- poliitilised oponendid kasutamata võimalust ja. Umbes sellisest “vanasõnast” paistab läh- talle mõttetuid või provotseerivaid küsimusi NÜÜD EI OLE AEG EDEVUSELE. tuvat reformierakondlasest rahandusminister esitada. Mida kergemini vastane ärritub, seda Jürgen Ligi oma retoorikas. vusele “põnevam” on seda ju teha. Aga rahandusmi- www.elektrimootorid.com Äripäev soovitab Jürgen Ligil ministri- viitamine nistri ametikoht eeldab korrektseks jäämist. -20 % ametist tagasi astuda. Halvustavalt rahvusele Mis muud, kui tuleb kasutada võimalust küsi- või päritolule viitamine on euroopalikus kul- on äärmi- jale kas või sajandat korda midagi selgitada. tuuris äärmiselt tõsine ja tundlik teema, mil- Arrogantse automaatpiloodina puusalt tu- PLASTPROFIILIDE le otsa kogenud minister lihtsalt ei tohiks ko- selt tõsine listades saavad pihta ka kõik tõepoolest aru- · tootmine · arendus mistada. Selle eest on õigupoolest väga keeru- tamist väärivad teemad. Või ei kuulata näiteks line andeks saada. teema, ettevõtjaid, kes oskavad ehk mõnegi seadus- ATI Profiil liist@atiproﬁ il.ee Ning ka edaspidi mõnes kõrges ametis töö- eelnõu puhul selle mõjusid märksa täpsemalt www.atiproﬁ il.ee tades, kui see juhtub, on tal hulk põhjusi oma mille eest ette näha kui kontorilaua taga selle kirja pan- sõnakasutuses tagasi tõmmata. Pole ühtki nud riigijuristid. põhjust, miks see peaks olema matslik ja arro- on väga gantne. See ei ole Eestile kohane poliitiline kultuur. Ministri viimatine piinlik ja kohatu ava- keeruline Rahandusmister on kõrge ametnik, ta esin- teenuste Kasutatud pro¿mööbel rubriigi lik sõnavõtt oli Facebooki postitus, kus kirju- dab riiki kõige kõrgemal tasemel. 24/7 – na- standardreklaam15€ E-N 10-17, R 10-18 tas, et haridusminister Jevgeni Ossinovski nn andeks gu poliitikud tihtipeale ka ise rõhutavad. Te- 42x26 mm hinnaga Tähetorni 21j, Tallinn Tel 552 6608 tasakaalukus pole muud kui juurtetus ja tead- ravmeelne, irooniline, isegi sarkastiline – kui Reklaami tellimine: matus. “Tema, sisserändaja poeg roosast era- saada. hetkeolukord tõesti sellist lahendust nõuab – [email protected] www. .ee Tel 667 0105 • faks 667 0200 konnast peaks olema üliettevaatlik, aga ta ei saab olla ka solvamata ja isiklikuks minema- teagi vaadata,” kirjutas Ligi. Hiljem palus ta ta. Seda saab teha isegi nauditava elegantsuse- küll Ossinovski käest vabandust, aga solvatu- ga. Et Ligil see välja ei tulnud, on kahju. na tundsid end kindlasti veel paljud teisedki. Ligi tundubki üha enam kapselduvat pide- vasse kaitseseisundisse, mis on looritatud ag- Varasemaid “pärle”. Tuletame siinkohal ressiivse ilmeksimatuses kindel olemisega. meelde, et varem on Ligi näiteks keskera- Jah, Ligi on palju tunnustust pälvinud tugeva kondlasele Kadri Simsonile ETV poliitikasaa- kärpeministrina, kes vedas Eesti kriisiajast lä- te “Foorum” eetris olnud tulises sõnavahe- bi märksa edukamalt, kui läks nii mõnelgi tei- tuses käratanud: “Ära nüüd kaaguta, ole vait, sel Euroopa riigil. Toonased õigustatud otsu- sa lubasid, et sa oled vait, kui teine räägib!” sed ei anna aga immuunsust või indulgent- Või oma erakonnakaaslase Kaja Kallase koh- si kogu edasiseks tegutsemiseks või käitumi- ta maininud, et tolle kaunid suured silmad seks. Ning vabandust palumise usalduskrediit Männikooremultš –30% on tavaliselt olnud kinnise suu kohal. Riigiko- on otsa saanud. gu saadikute ees on rahandusminister kasu- www.mults.ee tanud aga näiteks sõnu, et arstide liidu juhil Loe Äripäevast Andres Korgil on meditsiiniline probleem. MINISTER SELGITAB samal teemal Tõsi, paljudele Jürgen Ligi meeldibki seepä- tänases lehes lk 14 ÜTLES Peeter Koppel: Investorile ei meeldi, LÜHIDALT 3 kui riik küünarnukkideni erasektori asjades majandab.

SEB privaatpanganduse strateeg usub, et võimuvahetus Brasiilias parandaks investorite 24. oktoober 2014 ÄRIPÄEV suhtumist sealsesse börsi. LOE LÄHEMALT LK 16–17 toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0137, e-post [email protected]

TÄNAVUSE TOP 100 üks Energiahiid loobus börsileminekust suuremaid kukkujaid on Skinest Rail. Skandinaavia suurim energia- Algselt oli plaanis jagada dis ja Suurbritannias. Plaan oli li juhtiv Magnius Hall pani aga Ettevõtte kontsern Vattenfall loobub 1909. aastast Rootsi riigile kuu- ﬁrma mitte-Skandinaavia haru börsilemineku plaanid riiuli- omaniku Oleg plaanist viia osa firmast börsi- lunud ﬁrma kaheks, Skandinaa- börsil noteerida. Hinnaks pak- le. “Me ei ole selle mõttega edasi Ossinovski le, mis oleks võinud Rootsi rii- via ja mitte-Skandinaavia ha- kusid analüütikud ligi 15 miljar- läinud. Tegeleme praegu teiste sõnul oli käi- gile tulu tuua üle 100 miljardi ruks, kus esimene hõlmanuks te- dit eurot. See oleks toonud raha asjadega,” ütles ta Börsenile an- be kahanemi- Rootsi krooni, kirjutas Taani gevust Soomes, Rootsis ja Taanis uuteks investeeringuteks. tud intervjuus. ne prognoosi- majandusleht Börsen. ning teine Saksamaal, Hollan- Oktoobri algusest Vattenfal- ÄRIPÄEV.EE tav. FOTO: RAUL MEE TOP 100 firmad kasvavad. Kasum ei tule järele

RIVO SARAPIK [email protected] Tulemused Pool tuhat käibelt suuremat Käive kasvab, kuid Eesti ettevõtet kasvatasid mul- kasum kahaneb lu käivet keskmiselt kümnen- 500 suurema firma käive diku võrra ettevõtte kohta, sel- käive ja kasum, mln eur 29,67 gub värskelt kokku saanud ja 30 2,30 novembris ilmuva Äripäeva TOP 100 andmetest. 24 2,24 Ehkki firmade käive on viimase kolme aasta parim, teeni- 18 2,18 ti ärikasumit vähem – 500 suu- kasum rema ettevõtte koondkasum ka- 12 2,04 2,12 hanes aastaga 4,5% ehk 2 miljardi euroni. 6 2,06 Kõige kiiremat käibe kasvu ehk 5,2 korda näitas süvendus- 0 2,00 töödega tegelev Terramare Eesti. 2011 2012 2013 Sillamäe Sadamas ehitustöö- dega alustanud Terramare Oy- ALLIKAS: ÄRIPÄEV le kuuluv ettevõte teenis mullu 14,7 miljoni eurose käibe juures 470 000 eurot ärikasumit. Mis on mis Üllatusi pakkus ka mullu- Eesti Edukamate KALESI ne esikümme, mis tänavu pea AKENDE Ettevõtete TOP 100 GARANTII KUNI täielikult välja vahetati. Eelmi- 5 AASTAT se aasta võitja, Oleg Ossinovs- Äripäeva edetabel, mis reastab kile kuuluv Skinest Rail taan- Eesti suurimad ettevõtted. dus enam kui 160 kohta ja firma Pingerea aluseks on 500 käibelt käive kahanes aastaga 42% võrra, suuremat Eesti ettevõtet. 157 miljoni euroni. “Sellist kuk- Tänavusse edetabelisse pääse- kumist oli oodata,” kommen- miseks pidi firma mullune käive teeris Oleg Ossinovski sügisel olema vähemalt 14,7 mln eurot. tänavusi tulemusi. Samas ette- Äripäeva edetabelid leiab võte areneb, haaret on laienda- WWW.ARIPAEV.EE/TOP tud Kasahstanis, Leedus ja Eestis ning firma plaanib hakata ehita- ma Rail Balticut. TOP 100 esikümme on täna- vu viimaste aastate mitmekesi- sem, kus ei joonistu välja ühtegi 28. domineerivat valdkonda – esin- novembril ilmub Äri- datud on nii ehitus, energeeti- päeva Eesti Edukama- ka, meelelahutus, logistika kui ka kaubandus. te Ettevõtete TOP 100.

Tele2 Eesti kasum ja käive vähenesid

KALESI Rootsi kontserni Tele2 tule- kroonile (18 miljoni euroni). Äri- GARANTII mused olid oodatust paremad, kasum enne kulumit (EBITDA) 3 AASTAT kuid Eesti üksuse käive ja ka- langes 11%, 41 miljoni kroonini sum vähenesid. (4,45 miljoni euroni). Eesti üksuse käive kahanes Tele2 kolmanda kvartali kolmandas kvartalis võrreldes käive oli 6,58 miljardit krooni möödunud aastaga 15%, 193 mil- (715 miljonit eurot). jonilt kroonilt 165 miljonile ÄRIPÄEV.EE ÄRIPÄEV 24. oktoober 2014 4 LUUBI ALL toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected]

MAKSUD Leedule meeldib Eesti maksusüsteem

ELIISA MATSALU [email protected] MAXIMA Kontsern plaanib alustada projekte Eestis, Saksa- Group nime Franmax UABiks, seejuures võeti ni- poeketi maal ja Suurbritannias. Viimasel mi emaettevõtte Franmax OÜ järgi, mis on Eestis- omanikud on Ka Maxima omanikud seovad end üha enam se registreeritud. Franmax OÜ juhatuse liige Anna end järjest Eestiga. Leedu jaekontserni Vilniaus Prekyba suur- viiel aastal Liiv ütles, et Maxima Groupi nimi muudeti Fran- tugevamini omanikud, kellele kuulub ka kaubanduskett Maxi- söödeti meile maxiks, et muuta kahe äriühingu seos selgemaks. Eestiga sidu- ma, on varem Eestisse toonud kaks valdusfirmat. Tema sõnul ei mõjuta nime muudatus äriühingu nud, tegevust Nimelt asutasid nad 2009. aastal Genira Group Leedus pi- tegevuse olemust ja kuigi Maxima Groupi emafir- Leedu üks suuremaid kinnisvarakontserne siia üle tuua Holdingsi ja Klarus Group Holdingsi, mis võtsid ma on Eesti ettevõte, pole Franmaxil plaane tege- Hanner tõi Eestisse oma valdusfirma juba aga kavas üle samanimelised Leedu firmad ja alustasid te- devalt uusi vuse ületoomiseks Eestisse. 2012. aastal. Hanner Group OÜ juhatuse liikme pole. FOTO: RAUL gevust Eesti kaudu. Mindaugas Valuckase sõnul oli ettevõtte Eestisse MEE Kolm aastat tagasi ütles Vilniaus Prekyba mak- maksumuu- Eesti pole maksuparadiis. Raidla Lejins & Norcous registreerimise põhjuseks stabiilsem maksusüs- suspetsialisti taustaga juht Diana Dominiene, et Advokaadibüroo partner Sven Papp ütles, et Eestis teem ja parem keskkond valdusfirmade pidami- nende valdusfirmade Eestisse toomise taga oli datusi ette. registreeritud ettevõtete null-tulumaksumäär on seks. “Viimasel viiel aastal söödeti meile Leedus omanike soov maksuriske hajutada. “Eesmärk on saanud Euroopas üsna laialdast tähelepanu. “Ei saa pidevalt uusi maksumuudatusi ette,” ütles ta. Te- hajutada investeerimisriski maades, mis pole mak- Hanner Group OÜ juhatuse öelda, et välisriikide ettevõtjad oleksid just massili- ma sõnul annab väljavõtmata tulu maksustama- sutingimuste poolest Leedust kehvemad, ent pa- liige Mindaugas Valuckas selt sel põhjusel Eestisse oma ettevõtteid asutanud, ta jätmine Eestis ettevõtetele võimaluse suuren- kuvad paremat stabiilsust,” märkis ta tollal, lisa- kuid nii mõnigi on seda teinud,” märkis Papp. Ta dada efektiivsust ja investeerida rohkem uutesse des, et Leedu on maksusüsteemi ettearvamatuse lisas, et null-tulumaksumäärast hoolimata ei pa- projektidesse. poolest tuntud. ku Eesti üldine maksukoormus ettevõtjatele erilist Leedu majandusajaleht Verslo Žinios kirjutas, eelist. “Seetõttu ei peeta meid aktiivselt tegutseva Autoga tekkis probleem. Siiski on Valuckas vii- et Vilniaus Prekyba plaanib Eestisse tuua ka kau- ettevõtte jaoks eriti atraktiivseks maaks,” rääkis ta. masel ajal tunnetanud probleeme ka Eesti mak- banduskeskuse Akropolis osanikettevõtted, mis Tema sõnul pole Eestil ka maksuparadiisi mai- susüsteemis. “Mõnikord on maksuamet väga tüü- on praegu registreeritud Hollandis ja Maltal. Väi- net, nagu mõnel teisel riigil. See annab ettevõtete- tu,” ütles ta. Näiteks püüdis Hanner Group hiljuti detavalt tuuakse ettevõtted Eestisse üle järgmi- le kindlama tunde siia valdusfirmasid rajada. Pea- tööautot Eestisse registreerida, ent Valuckase sõnul sel aastal. Ettevõtted ise seda kommenteerida ei le selle pakub Papi arvates Leedu ettevõtetele kind- oli see nagu õudusunenägu. “Arvasime, et tehak- soovinud. Nii ütles Akropolise tegevjuht Remigi- lasti lisandväärtust ka asjaolu, et Eesti pole mitte se ikka vahet ettevõtetel, kes registreerivad autosid jus Veikalas, et Akropolis ei kommenteeri ei aja- ainult Euroopa Liidu liikmesriik, vaid ka üks Balti Eestisse ainult maksude vältimiseks, ja ettevõtetel, lehes ilmunud kuulujutte ega ka omanikfirmade riikidest. Papi sõnul oleks seetõttu Leedu maksu- kes toovad Eestisse üle 100 miljoni euro,” ütles ta. otsuseid. Maltasse registreeritud ettevõtte Relvit ametil justkui kohatu asuda Eesti maksusüstee- Hanner Group tegutseb peale Eesti ja Leedu ka kasum oli 2012. aastal 17 miljonit eurot. mi ja seda ära kasutavaid Leedu ettevõtteid rün- Lätis, Rumeenias, Venemaal ja Ukrainas. Praegu on Vilniaus Prekyba ettevõtteid saab aga Eestiga dama. “Seega paelub Leedu valdusfirmasid Eestis kontsernil enim vara Leedus, ent järgmisel 3–5 aas- seostada üha enam. Oktoobris muutis Maxima ke- õiguslik kindlus ja Balti riikide ühtne poliitiline tal kavatsetakse välisturgudel aktiivsemad olla. tile frantsiisiteenuseid pakkuv ettevõte Maxima toetus,” ütles ta. ÄRIPÄEV 24. oktoober 2014 toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected] LUUBI ALL 5

Leedu ettevõtteid võlub Eesti Maxima suur- stabiilne maksusüsteem omanikud Eesti ja väljavõtmata kasumi rikkamate seas maksustamata jätmine. Septembri lõpus ilmunud Äri- Soodsamaid tingimusi päeva Rikaste TOPis on Eesti 500 rikkama inimese seas ka Maxima suuromanikud, kes kasutatakse ära valdusfirmasid on Eestisse toonud kaks ette- võtet: Genira Group Holdings ja Eestisse registreerides. Klarus Group Holdings. Viima- se tütarettevõtte Franmax OÜ alla kuulub nime muutnud Maxi- ma Group UAB, mis pakub Maxi- ma kaubandusketile frantsiisiteenuseid. Eelmise aasta lõpu seisuga oli nende ﬁrmade omakapital pai- sunud juba 189 miljoni euroni. Ainuüksi eelmisel aastal lii- kus seotud tehingute kasumi- na läbi Eesti 46,4 miljonit eurot ja aasta varem teist samapalju. Maxima ühe omaniku, Bal- timaade rikkaima äri mehe Nerijus Numaviciuse vara väär- tus Eestis on 118,5 miljonit eurot, mis paigutab ta Eesti rik- kaimate inimeste seas kuuen- dale kohale. Tema vara kogu- väärtus ulatub koguni 1,2 miljardi euroni. Teine Maxima omanik Žilvi- nas Marcinkevicius on Rikaste Topis 26,2 miljoni euroga 88. kohal, suurosanik Vladas Numa- vicius jäi aga 11,8 miljoni euroga 208. kohale.

Kommentaar Leedu meelitab Nii tõid maksusoodustus- Vilniusse tega IT-firmasid oma IT TARMO KASE tagatoa Ober-Haus Kinnisvara juhatuse liige näiteks Valdusfirmasid ei too Ees- Barclays, tisse mitte ainult leedukad, vaid ka mõni teine naaber. Western Tõepoolest, meie maksusüs- Union ja teemi üks eelis on, et mak- Danske sustatakse vaid väljavõetav tulu. Bank. Samas on Leedu teinud Ober-Haus riigis registreeritud IT-fir- Kinnisvara madele maksusoodustusi. juhatuse liige IT-sektor on väga kiiresti are- Tarmo Kase nev ja suurte rahavoogude- Statistika Leedu maaostupiirangud ga äri. Kuna kogu tegevus on Kolm valdkonda on toonud niikuinii veebipõhine, po- kümneid ja kümneid miljoneid le suurt vahet, kuhu ettevõte Leedu otseinvesteeringud Eestisse, mln eurodes toovad ettevõtteid Eestisse registreerida. Kui aga regist- 2011 2012 2013 reerida ettevõte Leedus, on Leedu karmistas sel kevadel duste ning jõusööda hulgi- ja võimalik kokku hoida mär- tehnikategevus 1,04 214,2 216,3 põllumajandusliku maa ost- jaemüük. Samamoodi omavad kimisväärne kulu. Leedu finants- ja kindlustustegevus 13,5 2,75 35,64 mise tingimusi, mille tulemu- aprillist Eesti ettevõtete kaudu saab aga omakorda tulu teis- hulgi- ja jaekaubandus 19,96 2,59 30,39 sena on mitu Leedu maaoma- põllumajanduslikku maad Fae- tes riikides toimetavate ette- tootmine 3,1 12,58 12,7 nikku oma maa Eesti firmade 500 rum OÜ ja Lutum Invest, mis võtete pealt, kes ennast Lee- elektrienergia – 6,62 6,62 alla kirjutanud. hektarit põllumajan- kuuluvad Jušcius Kestutisele. dus registreerivad. Sarnased haldus- ja abitegevused 2,59 2,79 1,89 Aprillis lõi Leedu üks suu- duslikku maad tohib Ober-Haus Kinnisvara juha- soodustused on ka Inglis- info ja kommunikatsioon 0,45 0,36 0,68 remaid põllumajandusfirma- tuse liikme Tarmo Kase sõnul maal ja Nappa Valleys (USA kinnisvara ost/müük – 0,21 0,21 sid Litagra UAB Eestisse val- Leedus omada üks oli Leedu maaosturegulatsioo- läänerannikul asuv tuntud kinnisvarategevus 0,19 16,3 0,17 dusfirmad AgroHold Baltics ja isik. ni mõte kaitsta kohalikku tur- veinipiirkond – toim). transport ja ladustamine – 0,014 0,14 AgroHold Estonia. Leedus on gu välisinvestorite eest. Tule- Samuti tegi Leedu valit-

ALLIKAS: STATISTIKAAMET neil maad üle 2000 hektari, seda musena on aga tema sõnul maa- sus mõni aasta tagasi mi- omab Litagra UAB nüüd ainult le hiilida, koondades enda alla müügi turg peaaegu olematu – nistrite tasemel reklaami- Tasub teada Eesti kaudu. AgroHoldi juhatu- rea tütar ettevõtteid. Selle aasta tehinguid praktiliselt ei toimu- tuuri, et kutsuda riiki suu- se liiget Algimantas Janušaus- 1. mail aga piirangut karmista- gi. Märgatavat hinnalangust po- ri rahvusvahelisi ettevõtteid, Käibed ulatuvad miljarditesse kast Äripäeval kommentaariks ti – enam ei saa maad äripartne- le see kaasa toonud, kuid jõuka- pakkudes neile maksusoo- 2013. aasta majandustulemused kätte saada ei õnnestunud, ent rite ja ettevõtete vahel ära jaota- mad farmerid on soodsas olu- dustusi. Nii tõid Vilniusse MAXIMA GRUPE üheks põhjuseks võib olla just da, samuti saab maad osta vaid korras, kui soovivad oma valdu- oma IT tagatoa näiteks Barc- käive 2,6 mld eurot Leedu valitsuse kehtestatud pii- isik, kes tegutseb põllumajandu- si suurendada, kuna potentsiaal- lays, Western Union ja Dans- kasum 0,6 mld eurot rang sealsele maaostule. ses. Sellest piirangust saab aga sete ostjate hulk on piiratud, rää- ke Bank. Sellega seoses said Nimelt saab Leedus üks isik omakorda kõrvale hiilida, kui kis Kase. Näiteks saab tema sõ- tööd paljud Leedu IT-spet- VILNIAUS PREKYBA omada vaid 500 hektarit põl- maaomanikuks on hoopis Ees- nul põllumees osta maad vaid sialistid ja renditi välja tu- käive 2,9 mld eurot lumajanduslikku maad. Selli- ti või mõne muu riigi ettevõte. regioonis, kuhu ta on sisse kir- handeid ruutmeetreid kon- kasum 78 mln eurot ne piirang kehtestati ajutiselt Litagra UAB-le kuulub juba jutatud, ja maad edasi müües tu- toripindu. See oli Leedu va-

ALLIKAS: VERSLO ŽINIOS juba 2004. aastal, kui Leedu as- 2006. aastast saati ka ettevõte leb seda enne pakkuda naabrite- litsuse väga tubli samm ette- tus Euroopa Liitu, kuid varem Litragra OÜ, mille põhitegevus le ja alles seejärel potentsiaalse- võtluse edendamiseks. sai piirangust hõlpsasti kõrva- on agrokeemiatoodete ja -saa- tele investoritele. ÄRIPÄEV 24. oktoober 2014 6 LUUBI ALL toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected]

LEEDU ettevõtted on asutanud Eestisse ühe töötajaga transpordi- firmasid, mis annavad ma- sinad Leetu kapitalirendi- le. FOTO: ANDRAS KRALLA

MAKSUD Leedukad – skeemitamise meistrid

ALYONA STADNIK taks Leedu emafirmale, perioodi lõpuks on veoki- ära lõpetada. Nad on osavad skeemitajad, selles ei [email protected] te jääkväärtus null. Eesti riik maksab käibemak- ole üldse kahtlustki. Meil skeemitajaid vaja ei ole, su tagasi ka kaubalt, mida Eestis ei kasutata ning nad solgivad turgu ning rikuvad autovedajate ima- millega siin väärtust ei looda ja töökohti ei paku- got,” tõdes Kuldkepp. 15 ta. Tulu näidatakse Eesti äriühingus, seda siin ei 2012. aastast logistika valdkonnas tegutseva Leedu osalusega ette- maksustata ja samuti ei saa maksutulu Leedu riik. Lungtra OÜ omanik Andžej Brozovskij ütles, et lee- võtet asutati aastatel dukad tõesti skeemitavad käibemaksuga. “See on ERAA: rikuvad autovedajate imagot. “Maksude käibemaksumäng, selliseid näiteid ja ettevõtteid Välismaa kapitaliga ettevõtted asutavad Eestis- 2012–2013 transpordi peale on nad mihklid, nendega nad tahavad skee- on olemas,” ütles ta. Brozovskij ise seda mängu ei se filiaale, et makse optimeerida. Näiteks asuta- valdkonnas. mitada küll,” kommenteeris Eesti Rahvusvaheliste mängi, sest risk on suur ja kasum on ühekordne, vad leedukad ühe töötajaga transpordiettevõt- Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) peasekretär mis ei vääri küünlaid, parem töötada rahulikult. teid Eesti numbrimärgi saamiseks ning käibe- Toivo Kuldkepp. “On taunimisväärt, et me seda “Mitte kellelegi ei meeldi makse maksta. Eesti on maksu pärast. soodustame. Kui ettevõttel on autod ja ainult üks selles suhtes õigel teel, teie riigis ei ole mõtet käi- Eesti panga töötaja, kes soovis jääda anonüüm- töötaja, siis on tegemist riiulifirmaga, mille kau- vet peita,” leidis ta. seks, rääkis, et Leedu transpordifirmad asuta- du tahetakse raha keerutada.” Brozovskij on Eestisse loonud kaks ettevõtet vad Eestisse ühe töötajaga nn arvete kirjutamise Kuldkepp märgib, et põhimõtteliselt on võima- just inimliku maksukliima pärast. “Enamik ette- OÜd ehk ostavad veoautosid Eesti ettevõtte kaudu. lik, et nad ka käibemaksuga skeemitavad, aga täp- võtteid, mis Eestisse luuakse, on reinvesteerimise Need autod renditakse kapitalirendiga viieks aas- semalt ei ole ta kuulnud, et nii tehakse. “See tuleb eesmärgil. Nagu ma aru saan, siis Eestile on see siis- ÄRIPÄEV 24. oktoober 2014 toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected] LUUBI ALL 7

Üks küsimus Millal peab Leedu transpordiettevõte tegevusluba taotlema?

ERMO PEROLAINEN ERAA info ja veolubade osakonna juhataja

Tegevusloa nõue tuleb sellest, kus on autod registreeritud. Kui auto on registreeritud Eestis, peavad nad taotlema siin ka tegevusluba. Kui on Eesti auto ja Eesti tegevusluba, siis Leedus saab teenust osutada nii palju, kui Euroo- pa Liidu määrus ette näeb, ja samuti saab teha rahvusvahelisi vedusid. Näiteks kui Leedu auto tuleb Eestisse, saab see teha kolm vedu seitsme päeva jooksul ja siis peab väljuma. Piiramatult saab teha rahvusvahelisi vedusid. Euroopa Liidu direktiiv üt- leb, et kui on tegemist rendi- sõidukitega, peab autojuht olema selle ettevõtte tööta- ja. Autot ei saa rentida koos autojuhiga. Kui auto on Eesti registris, peab olema Eesti tegevusluba. Kui on rendisõidukid, siis peavad autojuhid olema selle ettevõtte töötajad, kellel on tegevusluba. Leedukad ilmselt tulevad siia seetõttu, et maksukliima on soodsam.

ki kasulik, sest iga ettevõte, mis on registreeritud Eestisse, on riigile ka nn vara. Suures osas kaotab Maksuameti pigem Leedu,” selgitas ta. “Minu tootmisüksus on Leedus ning ﬁnantskeskus on Eestis. Eesti seadu- sed sobivad selleks väga hästi.” huviorbiidis

Vedajad hajutavad Eestiga riske. Transpordi- ettevõtte STL Nord OÜ juhatuse liige ning endi- leedukaid pole ne Nostrada Esti juhatuse liige Andres Luberg, kes aitab Leedu ettevõtetel Eesti turule tulla, peab aga Eestis on loodud 159 Leedu osalusega ettevõtet. Äripäevale kirjeldatud käibemaksuga skeemita- Aastatel 2012–2013 on näiteks transpordi valdkon- mise hüpoteesi jaburaks. Tema kinnitusel ei saa nas asutatud 15 ettevõtet, nendest paljudel on üks Eestisse tütarfirmasid asutavad Leedu transpordi- töötaja, üleval maksuvõlad ning esitamata käi- ettevõtted käibemaksuga seoses mingit võitu. “Jah, be- ja tuludeklaratsioon. Maksuamet ei ole erihu- nad rendivad küll autosid, käibemaksu sinna ei vi nende filiaalide vastu üles näidanud. Maksu- ja lisandu, aga samas ei näe ma selles mingit võitu,” tolliameti pressiesindaja Uku Tampere sõnul kont- märkis ta. “Kui Eesti juriidiline isik ostab siin veo- rollitakse esmajoones suurimat maksukahju teki- vahendi, registreerib selle Eestis ja kui veovahend tanud ettevõtteid. töötab teises riigis, siis ei ole ju vahet.” Tema sõnul tulevad Leedu transpordifrmad Kas ühe töötajaga filiaalid on kuidagi maksu- Eestisse seetõttu, et Eesti registris olevate autodega ameti huviorbiidis? Mingit erihuvi ei ole maksu- hajutavad nad oma riske Venemaa suunal. Lisaks ja tolliamet kirjeldatud filiaalide suhtes üles näi- on Põhjamaades veoteenust osutades Eesti numb- danud. Maksuamet valib oma kontrolliobjekte ris- rimärgiga autod paremas kirjas, Eesti firmad on kianalüüsi alusel ning kui mõni ettevõte oma käi- sealsel turul usaldusväärsemad. tumisega silma jääb, siis me seda ka kontrollime. Teine põhjus on Lubergi sõnul meie tulumaksu- Ameti kontrollitavate ettevõtete valikul ei ole es- süsteemis. “Leedus on tulumaks kohustuslik sõltu- matähtis, kes on ettevõtte omanikud. Suuremat tä- mata sellest, kas firma võtab kasumi välja või mit- helepanu pöörame ettevõtetele, kes tekitavad suu- te. Eestis seda kohustust ei ole ja raha jääb firmas- rimat maksukahju ning tegutsevad teatud vald- se,” selgitas ta. “Eesti jaoks kahjulik see kindlasti ei kondades. Näiteks ehituse, majutuse ja toitlustu- ole,” lisas Luberg. se ning kasutatud autode müügi valdkonna ette- Samas tõdes Luberg, et selliste ettevõtete ees- võtetele pöörab amet rohkem tähelepanu, samuti märk ei olegi olla suur tööandja, eesmärk on säili- kütuse valdkonnale. tada tulu ja mitte seda välja maksta. Mitmel Leedu osalusega ettevõttel on üleval Kontransa eesmärk on laieneda. Muuga sada- maksuvõlg, esitamata käibe- ja tuludeklarat- mas mereveoteenuseid osutav Kontransa OÜ avas sioonid. Kas tegemist on Leedu ettevõtete eri- oma filiaali Eestis laienemise eesmärgil. “Meile Ees- päraga? Maksu- ja tolliamet ei ole uurinud, mil- tis väga meeldib, kõik on suurepärane. Eesti on Lee- line on Leedu ettevõtete maksekäitumine ja eri- dust ühe sammu eespool igas mõttes,” ütles Kont- pärad. Maksuvõlgu nõutakse sisse kõigilt võlglas- ransa OÜ juhatuse liige Arvydas Valiulis. telt sõltumata sellest, kes on ettevõtte osanikud, Soodne tulumaksusüsteem on ka selle ettevõtte kes juhatuses. jaoks oluline. “Ei ole vaja maksta tulumaksu kasumi pealt. Saab vabalt mõelda, kuidas ja mida oma Kui on juba pikemat aega deklaratsioonid esita- rahaga peale hakata, kas investeerida edasi, lüka- mata, mida maksuamet ette võtab? Teeme korral- ta investeeringud järgmistesse aastatesse või võt- duse koos sunniraha hoiatusega ja kui ettevõte ei ta tulu välja,” kirjeldas Valiulis. reageeri, alustame ka väärteomenetlust. 24. oktoober 2014 ÄRIPÄEV 8 UUDIS toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0137, e-post [email protected]

“AEG on ühineda,” SEB tulemused on kirjas Kiievis president Petro Porošenko jäid eelmisele valimis- palaktil. FOTO: RIA NOVOSTI / aastale alla SCANPIX

SEB Eesti üksused lõpetasid kolmanda kvartali 15,6 miljoni Võrdlus eurose kasumiga, teatas pank. Kolme panga kasum 2013. aasta kolmanda kvartali lõpetas SEB Eesti 18 miljoni SWEDBANKI Eesti üksuse tä- eurose kasumiga. navuse üheksa kuu kasum oli SEB Panga juhatuse esimehe 119,4 miljonit eurot. Riho Undi sõnul avaldab endiselt NORDEA Eesti tänavuse kol- mõju Vene-Ukraina kriis. “Kol- me kvartali puhaskasum üle- mandas kvartalis oli majandus- tas 30 miljonit eurot. elus tunda esimesi tõsisemaid LHV GROUP teenis esime- kriisi mõjusid, seda ennekõike se kolme kvartaliga 5,7 mil- transporditeenustes, toiduaine- jonit eurot puhaskasumit, tööstuses ja teistes ekspordisek- pank teenis sellest 3,3 miljo- torites. Kaubavoog Venemaale nit eurot. on vähenenud kuni 25% ja oluliselt on kokku tõmbunud ka naf- tatoodete transiit,” ütles Unt. UKRAINA Aasta lõpuks prognoosib Unt “Vaatamata suurtele muu- negatiivset mõju ka turismile tustele makromajanduses on ja jaekaubandusele, mis on tin- Eesti turul märgata jaetarbimi- gitud Vene turistide arvu vä- se kasvu. Selle põhjuseks on ma- henemisest. Pigem pessimistli- dal inﬂatsioon ja tugev palga- Valimised toovad uue kud majanduslikud väljavaated surve. Viimase mõju ei ole kui- ei soosi tema sõnul ka tuleviku dagi kooskõlas majanduslike kasvule suunatud investeerimis- väljavaadetega,” kommenteeris otsuste tegemist. “Kriisi jätkuv SEB juht. põlvkonna. Vana kaob visalt negatiivne mõju võib tuua aasta SEB Eesti tegevustulud ula- lõpuks kaasa Eesti aasta majan- tusid kolmandas kvartalis dusprognoosi täiendava lange- 33,3 miljoni euroni (34,4 mln SIRJE RANK [email protected] Taust instituudi politoloog Volodõmõr Fesenko agen- tamise,” hindas ta. eurot 2013. aasta III kvartalis) tuurile Bloomberg. “Ma ei ole kindel, kas nad suu- Miinusmärgiga mõju oli ja on ning tegevuskulud 15,1 miljoni Porošenko partei davad süsteemi muuta, aga nad lükkavad selle tema sõnul võimalik minimee- euroni (15,2 mln eurot 2013. aas- on kindel liider protsessi käima.” rida. “SEB mängis juba veebrua- ta III kvartalis). PRESIDENT Petro Porošen- “Riigiaparaadi reform on kolossaalne ülesan- ris oma klientidega läbi võimali- Laenukahjumite eraldisi suu- ko parteid toetas eelmise nä- ne. Äri ja poliitika on omavahel sõna otseses mõt- kud kriisistsenaariumid. See pa- rendas pank tänavu kolmandas dalala arvamusuuringu järgi tes orgaaniliselt seotud,” ütles Londoni Teneo ni osa meie klientidest analüüsi- kvartalis 2,6 miljoni euro ulatu- Ukrainas pühapäeval toimuvatel parlamendi- 30% küsitletust. Intelligence’i analüütik Otilia Dhand. ma tuleviku väljakutseid ja aeg- ses (2013. aasta samal ajal suu- valimistel oodatakse suurimat toetust president RADIKAALNE partei oli teisel sasti planeerima muudatusi äri- rendas pank 1,3 mln euro ula- Petro Porošenko parteile, mis võiks luua tugeva- kohal 13%ga. Muutusi pole toimunud. Ukraina uus juhtkond tegevuses. SEB kogemus näitab, tuses eraldisi). ma aluse vajalikeks muudatusteks. PEAMINISTER Arseni Jatsen- on sõlminud ELiga assotsiatsioonileppe, mille va- et Eesti ettevõtetel võtab uue olu- Üheksa kuu kasum kokku oli Valimisteks on palju kandidaate sõjaväelas- juki Rahvarinne oli kolmas bakaubandusosa jõustub alles 2016. aastal. Gaasi- korraga harjumine ja sellega ko- 55,0 miljonit eurot (eelmisel aas- te, Maidani aktivistide ja ajakirjanike seast, et täi- 11%ga. kõnelused Venemaaga on läheneva talve ees alles hanemine aega umbes pool aastal 56,7 mln eurot). ta poliitiline vaakum, mis jäi tagandatud presi- TÕMOŠENKO partei toetus pooleli, septembri algul sõlmitud relva rahu püsib tat,” rääkis Unt. ÄRIPÄEV.EE dendi Viktor Janukovõtši Regioonide parteist. oli 7,5%. vaevaliselt ning rahva seas süveneb skepsis – min- Selle peamine valijaskond oli Krimmi poolsaarel JANUKOVÕTŠI toetajatest geid suuremaid muutusi pole Janukovõtši kukuta- ning Ukraina idaosas. Ka endise peaministri Julia moodustunud opositsiooni misest alates toimunud, korruptsioon on kõikjal. Tõmošenko parteil võib olla keeruline valimiskün- toetus oli 6%. Majanduslangust prognoosib Ukraina kesk- nisest üle saada. pank tänavu 8%, grivna on odavnenud ligi 60% Pankade kasum “Ma näen seda uut põlvkonda (poliitikuid – ja inﬂatsioon on ligi 19%. Lubatud välislaenudest toim) kui uut lainet,” ütles Kiievi Penta uurimis- ei piisa. 80 miljonit

Eestis tegutsevad pangad teenisid kolmandas kvartalis 80 miljonit eurot puhaskasumit, teatas Eesti Pank. Eesti ettevõtetele ja majapida- 7% mistele antud laenude ja liisin- vähenes pankade gute kogumaht kasvas Eesti Pan- puhaskasum võrrel- ga teatel septembris aastataguse- ga võrreldes 2,9%. “Portfelli maht des eelmise aasta suurenes kuu jooksul 42 miljo- sama ajaga. nit eurot, millest üle poole tuli majapidamiste laenumahu kasvust,” selgitas Eesti Panga ﬁ- kasv jätkus septembris mõõdu- nantsstabiilsuse osakonna juha- kas tempos. taja asetäitja Jaana Kase. Pangad teenisid kolman- Ettevõtetele antud laenude das kvartalis Eesti Panga teatel aastakasv aeglustus tema sõ- 80 miljonit eurot puhaskasumit. nul septembris 3,8%ni. “Ettevõt- “Pankade puhas intressitulu kas- ted võtsid septembris pikaajali- vas aastaga ligikaudu 11%. Ühelt si laene märksa väiksemas ma- poolt on kasvu toetanud laenu- hus kui selle aasta varasematel mahu suurenemine ja kõrgema kuudel keskmiselt. Eelkõige ka- marginaaliga laenude osakaalu hanes kinnisvaraettevõtete lae- järkjärguline kasv. Teiselt poolt namine, mis oli varem panusta- on tänu nõudmiseni hoiuste kas- nud kasvu kõige enam. Lühiajali- vule vähenenud pankade intres- si laenuvahendeid võtsid ettevõt- sikulu. Pangad on endiselt vä- ted septembris aga viimase kuue hendanud laenukahjude katteks aasta suurimas mahus,” teatas ta. tehtud eraldisi, mis on kasum- Eluasemelaenude portfelli likkust toetanud juba neli aas- aastakasv kiirenes Kase sõnul tat,” selgitas Kase. 2,4%ni. Uute eluasemelaenude ÄRIPÄEV.EE ÄRIPÄEV 24. oktoober 2014 reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post [email protected] REKLAAM 9 ÄRIPÄEV 24. oktoober 2014 10 EDETABEL toimetaja Rivo Sarapik, tel 667 0181, e-post [email protected]

Mis on mis PH Projekt OÜ ASUKOHT: Saare talu, Vana- Otepää küla, Valga maa TEGEVUS: klassikaline ehitus, mineraalvillade maaletoomi- ne, puiste villade paigaldus- seadmete rent ja müük OMANIK: Leino Reinsoo TÖÖTAJAID: 5 KÄIBE KASV: 2013. aastal 2,08 korda, tulemusega Valgamaa 74 ettevõtte seas 2. kohal KOHT TOPIS: 1., mullu 38.

Üks küsimus Kuidas oma tooteid paremini müüa?

LEINO REINSOO PH Projekt OÜ omanik Edu retsept on üllatavalt lihtne: turundust tuleb teha suu- natult ja tööd tuleb teha häs- ti. See tagab, et klient tuleb teine kordki. Peale hinna on oluline ka kvaliteet ning tähtsuselt ei jää maha tähtaegadest kinni- pidamine. 11% võrra kasvatas mullu keskmiselt käivet Valgamaa ettevõte. Enim ehk 2,65 korda kergitas müügitulu ehitusmaterjalitootja SEMT OÜ. VALGAMAA edukaim ettevõte PH Projekt jõudis mineraalvilla paigaldamiseni tänu saatuse sõrmele ehk juhuslikult koostööettepaneku teinud ameeriklastele. FOTO: ERAKOGU

INTERVJUU Ehitusturg paistab praegu üsna vaikne. Sellest lumine teile on? See ei ole üldse oluline, kuna ole- Kalender hoolimata suutsite kasvatada käivet enam kui me püüdnud hoida võimalikult madalat proﬁi- Kolm nädalat kaks korda. Kuidas see juhtus? Valisime hoole- li ning ajada tasa ja targu oma asja. Praegu oleme maakondade ga kliente ja olime nii riigihangetel kui ka Riigi Eestis, ma arvan, suurima puistevilla paigalduse Kinnisvara hangetel aktiivsed. Kuigi jah, meile oli mahuga ettevõte. edukamaid Kliendid oluline üks väga suur klient, kes tellis meilt moosi- Äripäeva maakondade TOPid vabriku ja külalistemaja projekteerimise ja ehita- Mis on teie ettevõtte edu võti? Oluline ei ole mitte 13.10 Harjumaa mise. Töö objektil kestis pea kaks aastat. see, kui nähtav sa oled, vaid et sa jõuaksid klienti- 14.10 Hiiumaa ja Saaremaa dele telefoni “kiirvalikusse” ning et kliendid teak- 15.10 Tartumaa ei luba Toote Eesti turule mineraalvillasid. Millal sel- sid sind kui kvaliteetse töö tegijat. 16.10 Järvamaa le ettevõtmisega alustasite? Ettevalmistused al- 17.10 Jõgevamaa gasid 2008. aastal ja esimesed koormad saabusid Mida teete teisiti, võrreldes oma maakonna teis- 20.10 Läänemaa aasta hiljem. te ettevõtetega? Minu teada ei olegi Valgamaal tei- 21.10 Raplamaa rahulikult si puistevilla paigaldajaid. Arvestades, et meie turg 22.10 Pärnumaa Miks otsustasite mineraalvillasid maale tooma on terve Eesti, pole see ka oluline. Valgamaal ole- 23.10 Põlvamaa hakata ja kuidas ettevõtmine läheb? Tegelikult me teinud minu arvates ainult riigihankeobjekte. 24.10 Valgamaa otsisid meid üles ameeriklased ja küsisid, kas me Üle Eesti vaadates teeme oma konkurentidega 27.10 Viljandimaa oleks sellest huvitatud. Nii see läkski. võrreldes võib-olla oluliselt rohkem personaalset 28.10 Võrumaa võtta. Maht Hoonete soojustamine on viimased kuus-seitse müügitööd. 29.10 Ida-Virumaa aastat olnud väga aktuaalne teema. Kui seda hin- 30.10 Lääne-Virumaa gega teha, ei jäägi muud üle, kui tööd teha ja loo- Kuidas see personaalne müügitöö välja näeb? 31.10 Maakonna TOPide ta, et tellijad tasuvad ka arved. Mul on juba 25 aastat kogemust ehitamises ja ka TOP ehk 15 maakonna kasvas Eesti ehitusjuhtimises. Selle ajaga tekib päris palju tut- edukaim ettevõtja Kuidas ameeriklased just teid üles leidsid? See tavaid, kellega suhtlen kogu aeg. Samuti on tekki- tuli kuidagi hästi suure ringiga minu Rootsist pä- nud palju püsikliente, kellega meie ettevõte on pi- METOODIKA rit tuttavate kaudu. devas kontaktis. Äripäeva TOPide lähteandmed suurimaks on viimase aasta käive ja äri- Tegelete enda sõnul ainsana Eestis monoliitse Kuidas läheb teie ettevõttel tänavu? Sellel aastal kasum, käibe ja kasumi kasv, soojustamisega kuivpuiste meetodil seintesse oleme hoo oluliselt maha tõmmanud, kuna kaks rentaablus, varade tootlikkus. PILLE IVASK ja kaldlagedesse. Kas tegelesite sellega juba en- aastat on suure hooga rassitud ning pere ja sõpra- Edetabelisse pääsemiseks peab kaasautor ne, kui Ameerika koostööpartnerid teid leidsid? de elu on täiesti tagaplaanile jäänud. Siia lisaks ka ettevõte asuma või omama toot- Oluline ei Ei, see tuli välja läbirääkimiste käigus, et on olemas minu teised ärid. mistegevust vastavas maakon- ole mitte selline 40 aastat vana tehnoloogia, mis on ideaal- nas ning olema tegutsenud see, kui ne just vanade majade renoveerimiseks. Kas uuel aastal jätkate uue hooga või plaanitegi vähemalt kolm viimast aastat. pikemaks ajaks hoo maha võtta? Ei plaani. Plaa- 1 MAJANDUSAASTA ERINEB nähtav Kas peate koostööd ameeriklastega ka saatu- nide koostamine käib ja uuel aastal võtame taas KALENDRIAASTAST Valgamaa edukaim ettevõte PH Projekt OÜ on sa oled, se sõrmeks, mis teid edukaks tegi? Me ei pea en- hoo üles, kuna kliendid ei luba meil istuma jääda. 2 ANDMED KONSOLIDEERITUD perefirma, mis meedia tähelepanust suurt ei vaid et sa nast üldse edukaks. Kuid jah, see on üks põhjustest. Siis oleme tõesti juba nähtavad, proovime ka selle 3 ANDMED KONSOLIDEERIMATA hooli. Tegelikult ei pea ehitusettevõte tähtsaks ka Ühel aastal läheb hästi, teisel mitte nii väga. Meie poole ära. Oluline on, et munad oleks erinevates 6 NÄITAJAD ON KORRIGEERITUD KALENDRI- jõuaksid seda, et ollakse oma maakonna edukaim ettevõte. oleme enda äri üles ehitanud aususele ja kokku- korvides ja kõrbemine liiga ei teeks. AASTALE VASTAVAKS PH Projekti ainuomanik Leino Reinsoo märgib, et klientide- lepetest kinnipidamisele. Näiteks maksame oma ANDMED KOGUS JA TOIMETAS edetabelikohast tähtsam on teha kvaliteetset tööd le telefoni arved ära siis, kui need meile laekuvad, mitte siis, Kas see tähendab, et mõni suurem projekt on ÕILME MURU, [email protected] ning olla klientide silmis esimene ﬁrma, kelle poo- kui on juba kolm korda meelde tuletatud. Selle- taskus? Ei tahaks veel kaarte avada. le vajadusel pöördutakse. kiirvali- pärast on meil ka hoopis paremad sisseostuhinnad Siiski plaanib ettevõte uuel aastal muudatusi, kusse. kui neil, kes oma arveid õigel ajal ei tasu. Kas plaanite oma ettevõtte tegemistes ka suu- mis toob eduka ettevõtte rohkem avalikkuse et- PH Projekti remaid muudatusi ja investeeringuid? Jah, plaa- Vaata veebist te. “Kliendid ei luba istuma jääda,” ütleb Reinsoo omanik Leino Olite möödunud aastal Valgamaa edukaim nime kasvatada puistevilla paigalduse masina- Valgamaa TOP täismahus intervjuus. Reinsoo ettevõte. Kui oluline seesugune paremikku kuu- te mahtu. WWW.ARIPAEV.EE/TOP ÄRIPÄEV 24. oktoober 2014 toimetaja Rivo Sarapik, tel 667 0181, e-post [email protected] EDETABEL 11 Valgamaa edukamad ettevõtted aastal 2013

müügitulu ärikasum koht koht firma nimi tegevusvaldkond tegevjuht / juhatuse liige põhiomanikud (koos osalusprotsendiga) 2013, € 2013, € 2012

1. PH PROJEKT OÜ ehitus Leino Reinsoo Leino Reinsoo 100% 1 742 079 924 705 38. 2. HELME GRAANUL OÜ küttegraanulite tootmine Ülo Tomson Graanul Invest AS 100% 24 843 000 1 933 000 3. LESANIO OÜ vahendustegevus Terje Mängel Aldo Nõu 33,33%, Erik Kõomägi 33,33%, Terje Mängel 33,33% 6 561 017 657 065 14. 4. Engeros Otepää OÜ mootorsõidukite müük Valdur Rootsma Valdur Rootsma 100% 5 264 077 637 833 2. 5. Valga Puu OÜ2 hulgikaubandus Andres Olesk Valga Puu Invest OÜ 50%, Graanul Mets OÜ 50% 10 937 549 727 174 60. 6. UPM-Kymmene Otepää AS spooni ja vineeri tootmine Ando Jukk UPM-Kymmene Wood Oy 100% 29 587 098 4 106 598 32. 7. Keil M.A. OÜ mootorsõidukite müük Margus Mängel H. F. G. Keil 56,67%, A. Mängel 21,67%, M. Mängel 21,67% 15 892 098 2 491 069 18. 8. Hummuli Agro OÜ põllumajandus Janar Leeduks Hummuli Halduse OÜ 100% 3 224 305 378 709 71. 9. SEMT OÜ ehitus Edgar Toots Edgar Toots 100% 1 560 374 130 082 10.–11. Valga Vesi AS kommunaalmajandus Jüri Teder Valga Linnavalitsus 100% 818 690 3 997 809 22. 10.–11. Moon OÜ2 jalatsitootmine Tiina Rõõmus Tiina Rõõmus 51%, Matti Jyrkiäinen 49% 2 365 305 239 055 26. 12. Estplant AS põllumajandus Jan Lorenzen JMP Partnere, Estland AS 100% 1 018 736 537 590 44. 13. Brick AS ehitus Harry Käärik Harry Käärik 100% 3 990 497 234 561 77. 14. Renome EST AS ehitus Valeri Fjodorov Valeri Fjodorov 50%, Juri Andrejev 50% 1 441 591 130 286 46. 15. Otepää Metall AS masinaehitus Kalev Merisalu Sami AS 100% 1 328 007 144 834 36. 16. Sanlind OÜ kodulinnukasvatus Andres Puksov Andres Puksov 100% 2 496 023 578 388 10. 17. Finlaid OÜ saematerjalitootmine Rüdiger Josef Pfahler Rüdiger Josef Pfahler 100% 3 327 046 139 957 58. 18. Moodul AS metallitööstus Leonhard Karpats Maru AS 75%, Leonhard Karpats 25% 3 092 187 269 424 56. 19. SG Balticum AS rõivatööstus Urmas Kuusk Sami Pertti Eskonaho 51%, Urmas Kuusk 49% 3 818 978 110 122 68. 20.–21. Tõrva Elekter AS ehitus Olav Napritson Olav Napritson 100% 1 422 851 244 202 12. 20.–21. EHA Metalli- ja Puidutooted TuÜ masinaehitus Kaupo Roop Vladimir Lavrenov, Kaupo Roop 5 490 715 400 468 31. 22. Sanwood AS mööblitootmine Ari Juhani Lustila Antsla-Inno AS 48%, Pohjanmaan Kaluste OY 37%, Timo Viitala OY 15% 5 162 402 186 792 69. 23. Laatre Piim AS põllumajandus Kalmer Kongo Maasu AS 100% 2 924 878 335 821 19. 24. Sangaste Linnas AS toiduainetööstus Pille Pokk Koski Team OY 49,80%, Jussi Tapani Koski 35,66% 1 062 243 247 658 21. 25. Otepää Lihatööstus Edgar OÜ toiduainetööstus Maie Niit Maie Niit 81,01%, Ants Tiirmaa 13,86% 1 729 195 91 835 48. 26. Stilmet OÜ metallitööstus Anatoly Petrovskiy Anatoly Petrovskiy 100% 1 300 818 90 719 24. 27. Lemmik Mees OÜ puitmajade tootmine Kalev Lemmik Kalev Lemmik 100% 1 313 594 50 258 67. 28. Skan Holz Helme AS puitmajade tootmine Argo Mehide Skan Holz Holding GmbH 82,86%, Argo Mehide 13,83% 4 237 465 271 254 39. 29. Ökopesa OÜ metsamajandus Triin Peips Triin Peips 75%, Valev Loos 25% 779 485 83 106 33. 30.–31. Maad ja Metsad OÜ metsavarumine Jaak Napritson Peeter Napritson 91,29% 1 295 869 827 556 3. 30.–31. Otepää Ehitusgrupp OÜ ehitusmaterjalitootmine Tarmo Ladva Toomas Ladva 50%, Tarmo Ladva 50% 1 745 072 207 872 32. Väimela Põllumajanduse OÜ põllumajandus Martin Maask Väimela Halduse OÜ 100% 1 329 402 106 914 57. 33. Otolux AS metallitööstus Tõnis Balodis Tõnis Balodis 33,33%, Otolux AS 33,33%, Jaan Balodis 33,33% 1 525 317 180 268 13. 34. Kiilung AS mööblitootmine Jaanus Luht Jaanus Luht 67,50%, Kalmer Kingo 32,50% 1 348 895 49 238 40. 35. Tõrva Tarbijate Ühistu TuÜ jaekaubandus Ilona Leetma ühistu liikmed 7 536 958 61 022 53. 36.–38. Sleipner Lain OÜ transport Aleksandras Košel E. Ontensons, D. Semėnas, A. Košel, M. Fedotova (kõik 25%) 2 398 634 211 587 1. 36.–38. Scandinavian Furniture OÜ mööblitootmine Andrus Horn Andrus Horn 100% 4 230 580 123 060 16. 36.–38. Pühajärve Puhkekodu AS majutus Jaak Raudsepp Adacta OÜ 74,21%, Eesti Ametiühingute Keskliit MTÜ 25% 2 614 044 101 772 51. 39. KT Trans OÜ transport Indrek Pung KT-Invest OÜ 100% 1 418 580 125 452 52. 40. Must Kukk OÜ jaekaubandus Kalev Lomp Kalev Lomp 45,45%, Sirje Lomp 45,45%, Terje Kais 9,09% 1 130 453 32 748 78. 41. Alion EST PL OÜ ehitus Lembit Krindal Alion Invest OÜ 100% 1 204 621 62 277 27. 42. Linnu Talu OÜ kodulinnukasvatus Astre Jaagant Astre Jaagant 100% 1 213 723 153 761 7. 43. Palgimets OÜ transport Kaupo Türk Kaupo Türk 100% 1 830 778 25 062 25. 44.–45. Estreftransservice AS2 ekspedeerimine Uno Heinla Eduard Koger 80%, Uno Heinla 20% 14 618 882 50 056 35. 44.–45. Agrisilos OÜ masinate ja seadmete paigaldus Raivo Paavel Raivo Paavel 100% 1 747 222 34 365 45. 46. Bergermaster OÜ transport Ainar Kukk Aarne Varjun 50%, Ainar Kukk 50% 998 145 23 658 75. 47.–48. Ilmar ja N OÜ jaekaubandus Ilmar Niilits Ilmar Niilits 100% 1 874 830 44 895 34. 47.–48. Beetela OÜ jaekaubandus Kalju Tipka Kalju Tipka 100% 965 177 31 870 81. 49. Techne Töökoda AS jaekaubandus Karl Mõts Karl Mõts 93,22% 1 621 690 37 419 43. 50. A.Karuse AS transport Allain Karuse Allain Karuse 100% 3 045 199 99 222 47. 51. Atria Eesti AS toiduainetööstus Olle Horm Atria OYJ 100% 30 114 000 –148 000 55. 52. Kesa-Agro OÜ põllumajandus Venda Vihmann Tristafan OÜ 26,60%, Ivard OÜ 22%, E. Vahtramäe 18,50%, 1 650 864 128 700 23. K. Jõeleht 14,80% 53. Starfeld OÜ hulgikaubandus Toomas Starke T. Starke, J. Bundsen, M. Nurm, K. Edenberg, A. Hõbe (kõik 20%) 3 274 613 59 431 5. 54. ACLIMA Baltic AS rõivatööstus Monika Morel Troll Teko Holding AS 100% 4 610 202 90 479 42. 55. Anoxjunik OÜ hulgikaubandus Juri Birjukov Juri Birjukov 100% 1 808 376 –182 54. 56. Valga Haigla Apteek OÜ apteekide tegevus Elle Sepp Terve Valgamaa SA 100% 1 096 521 27 140 41. 57. Valmap Grupp AS ehitus Matti Mõts Matti Mõts 50,26%, Ants Kuld 21,50%, Mati Madal 10,49% 7 881 711 19 287 11. 58. Jumek AS mööblitootmine Enn Kärson Enn Kärson 60%, Imre Märs 40% 3 263 741 91 581 28. 59. Dammix AS metsavarumine Anu Oinberg Tõnis Raide 100% 4 545 049 62 433 29. 60. Silva-Agro OÜ jaekaubandus Aavo Vällo Aavo Vällo 66,67%, Janne Riitsalu, Johannes Bundsen 1 637 751 11 019 63. 61. Otepää Oskar OÜ toiduainetööstus Kristjan Saar Kristjan Saar 100% 1 162 346 2 525 65. 62.–63. Parmet AS ehitusmaterjalitootmine Elmo Parik Elmo Parik 100% 1 598 661 94 008 20. 62.–63. Vahtre VK OÜ hulgikaubandus Vahur Lääts Vahur Lääts 100% 779 571 10 406 62. 64. Valga Haigla AS meditsiin Marek Seer Valga Linnavalitsus 100% 5 499 721 –45 854 61. 65. Splitter OÜ ehitus Tõnu Mäeker Tõnu Mäeker 100% 1 052 566 17 393 6. 66. Rahel-Puit OÜ puidu töötlemine Märt Jürgens Märt Jürgens 80%, Ruth Jürgens 20% 786 811 6 289 70. 67. Müügiekspert OÜ transport Aleksei Bogatšov Aleksei Bogatšov 100% 1 124 749 6 601 72. 68. Val-Piim TuÜ hulgikaubandus Madis Kirsimäe 880 363 2 208 76. 69. Heelix Grupp AS transport Enno Järvekald Enno Järvekald 77,50%, Toomas Pehme 12,50% 1 242 781 –24 512 80. 70. Valga GOMAB Mööbel AS mööblitootmine Ulvi Üpraus GOMAB (SWISS) AG 100% 5 216 460 –414 776 73. 71. Ritsu AS puitmajade tootmine Elari Kivisoo Ants Randmaa 100% 2 485 671 –37 289 74. 72. M.A.S.I Company AS1 rõivatööstus Pekka Olavi Vyyryläinen Hillside OÜ 100% 1 882 718 –32 933 79. 73. Äärmusliku Spordi AS spordi- ja puhkekeskus Peeter Ilmas Hansabalt OÜ 75,58%, Mona-Marine OÜ 23% 737 383 –2 590 50. 74. RST Valga OÜ ehitus Tõnu Saarmann Tõnu Saarmann 100% 767 618 –4 885 64.

Juhtiv Eesti raamatupidajatele mõeldud kiire tee vastusteni veebiportaal ühendab www.raamatupidaja.ee vajalikud uudised ja praktilised töövahendid ÄRIPÄEV 24. oktoober 2014 12 HOBI toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post [email protected]

et sel kombel on ta saalihokit harrastanud juba li- väga kiire ja intensiivne, siis õpetab saalihoki Kin- PALLIMÄNG gemale viisteist aastat. kari sõnul hästi ka seda, kuidas endast kõik välja Saalihokit peab Samuel lõbusaks ja aktiivseks panna ja kogu oma energiavaru platsile jätta. “Mul- mänguks. “Niisama on ju nüri joosta, palli on ikka le isiklikult tuletab saalihoki ka iga hooaja algu- huvitavam taga ajada,” ütles ta. Lisaks õpetab mäng ses meelde, et ma võiksin umbes 20 kilo kergem Intensiivne tema sõnul ka teistega arvestama ning meeskon- olla,” muigas ta. nana tegutsema. Eesti Saalihoki Liidu peasekretäri Tõnis Teesalu OÜ Padakonn Holding juhi Lauri Kinkari sõ- sõnul tegeletakse Eestis saalihokiga juba üle kahe- nul jõudis tema saalihokini jäähoki kaudu. “See kümne aasta ning seda mängitakse nii võistlusta- mäng õpetab sai võimalikuks tänu sellele, et keskkooli lõpus sandil kui ka harrastuse vormis. “Eesti alaliit kuu- hakkas kooli ette igal talvel tekkima uisuväljak,” lub rahvusvahelisse alaliitu IFF, keda omakorda jutustas ta. “Mängisime talviti peaaegu igal õhtul on täisliikmena tunnustanud ka Rahvusvaheline sellist omamoodi tiigihokit – ilma kaitsmete, vär- Olümpiakomitee,” selgitas ta ja lisas, et olümpia- vavahtide ja väljakupiireteta.” Kinkar tutvus saa- mängude programmi saalihoki veel ei kuulu, kui- kannatlikkust. lihokiga koos sõpradega ülikoolis õppides. “Prae- gi seda mängitakse juba ligi kuuekümnes riigis. guseks olen ma umbes kaheksa aastat regulaar- selt korra nädalas mänginud ja neist viimased ne- Eesti meeste, naiste ja juunioride koondis osa- li ka meistrivõistluste madalaimas liigas kaasa löö- leb saalihoki maailmameistrivõistlustel. “Näi- Saalihoki paneb nud,” ütles ta. teks Eesti meeste koondmeeskond hoiab maailmas Kinkari sõnul tasub saalihokit igal juhul proo- kaheksandat positsiooni ning osaleb detsembris vida nii naistel kui ka meestel, kui on kavas ise või Göteborgis 16 meeskonna MMi ﬁnaalturniiril,” koos sõpradega mõnd uut spordiala avastada. “Tih- märkis Teesalu. andma endast ti tõmbavad inimesed, kes selle alaga kokku puu- Tema sõnul peetakse Eestis saalihoki meistri- tunud pole, liiga tugeva paralleeli jäähokiga,” ütles võistlusi alates 1994. aastast. Spordiklubides ja ta ja selgitas, et tegelikult on tegu täiesti teistsugu- -koolides tegutseb spordiregistri andmetel üle se mänguga, kus füüsilist kontakti on umbes sama 1500 mängija, kellest enam kui tuhat lööb kaasa palju kui jalgpallis. Samuti märkis Kinkar, et vaja- erinevates liigades. Kõikide harrastajate üldarv on parima minevat varustust on paljude teiste spordialadega aga umbes kaks korda suurem. võrreldes üsna vähe – hokikepp ja pall. “Saalihokit mängitakse võistlustasandil sama Ainuke takistus võib Kinkari hinnangul olla suurel väljakul nagu käsipalli, ehk siis 20 × 40 m,” see, et üksikul huvilisel on natuke keerukam lei- selgitas Teesalu. “Väljakut ümbritseb 50 cm kõr- KETLIN RAUK Siseruumides mängitav jäähokiga sarnane da mõnda gruppi, kellega koos mängida. “Samas gune poort ning väljakul on kokku 12 mängijat, kaasautor sportmäng saalihoki ehk saalibändi õpetab kipub see nii olema enamiku sportmängude pu- kummalgi poolel seega viis väljakul ja üks vära- kannatlikkust ja paneb mõistma, et tulemuste hul,” märkis ta. vas.” Ta lisas, et mängitakse plastmassist palliga nimel peab pingutama ning et tehniliselt pare- ja plastkeppidega ning mäng meenutab jäähokit, maks saamine nõuab vaeva. Kiiresti meistriks ei saa. Kinkari sõnul on saaliho- kuid ei ole nii jõuline. Väravavaht mängib kepita OÜ Capital Mill partneri Tanel Samueli sõnul sai ki mitmeski mõttes arendav hobi. “Mulle tuletab ja on kaitsmetega. tema teekond saalihoki juurde alguse tänu sõbrale, saalihoki aeg-ajalt meelde olulisi asju, mida võib Saalihokil on Teesalu sõnul ka lihtsustatud kes ta mängima kutsus. “Meil on kindel seltskond, vabalt ka väljakult eemal olles kõrva taga hoida,” mänguvormid, kus harrastajad saavad väiksema- kes käib reedeõhtuti koos,” märkis ta. “Käime sau- kinnitas ta. “Näiteks seda, et selleks, et tehniliselt tel väljakutel ja lihtsate reeglitega omavahel ilma nas, enne seda aga on saalihoki mäng – seega on paremaks saada, peab kõvasti vaeva nägema – kii- väravavahtideta mõõtu võtta näiteks kolm kolme see pooleldi nagu klubiline tegevus.” Samuel lisas, remaid lahendusi pole.” Kuna mäng on enamasti vastu, neli nelja vastu jne. ÄRIPÄEV 24. oktoober 2014 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post [email protected] HOBI 13

Pane tähele Pane tähele Mis on mis Kellele, kus ja kuidas? Varustuse hinnad Saalihoki ehk saalibändi SUURIMA populaarsuse on mäng saavutanud ANNAB väga hea füüsilise koormuse nii noor- Saalihokikepp alates 80 eurost Soomes, Rootsis ja Šveitsis. Populaarsus kas- tele kui ka täiskasvanutele, kuna mäng on kii- Kepi laba alates 28 eurost vab jätkuvalt nii Euroopa riikides kui ka Aasias re ja sellesse on aktiivselt kaasatud kõik välja- Pall alates 1,30 eurost (Singapur, Jaapan, Taiwan). kul olijad. Värav alates 45 eurost

MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSI on peetud alates MÄNGIDA saab koolisaalides, spordikeskustes ja ALLIKAS: WWW.SAALIHOKIVARUSTUS.EE 1996. aastast. Nii meeste kui ka naiste maailma- -klubides üle Eesti. meistrivõistlusi peetakse iga kahe aasta järel, MÄNGUVAHENDITE lihtsa komplekti (10–12 kep- paarisaastatel meeste, paaritutel naiste MM. pi) hind on sadakond eurot. Keskpärase perso- Tihti tõmbavad 2008. aastal mängis Eesti koondis esimest kor- naalse mängukepi saab mõnekümne euroga, da saalihoki A-divisjoni MM-võistlustel, mis kor- kõrgema tasemega mängijad kasutavad keppe, inimesed liiga tu- raldati Tšehhis. mis maksavad 80 eurot ja enamgi. SOBIB ettevõtlikele inimestele, kes loovad oma geva paralleeli jää- Väljak võistlustiimi või liituvad mõne tegutseva selts- SUURUS on 40 × 20 meetrit ning seda ümbrit- konnaga, et saada sellest spordialast igakülgset hokiga. seb ümarate nurkadega piire. mängurõõmu. VÄRAVAALAD mõõtudega 4 × 5 m märgitakse OÜ Padakonn Holding juht Lauri Kinkar 2,85 m kaugusele väljaku lühemast servast. ALLIKAS: TÕNIS TEESALU, EESTI SAALIHOKI LIIT VÄRAVA mõõdud on 160 × 115 cm, sügavus 65 cm. Värava ees on väravavahiala, kus võib viibi- da ainult väravavaht. Mänguaeg NORMAALAEG kestab 3 × 20 minutit. Kolmandi- ke vahel on 10minutilised vaheajad, mil mees- konnad vahetavad pooli. TIME-OUT. Mängu jooksul on mõlemal võistkon- nal õigus küsida ühte time-out’i, mida kasutata- takse esimese mängukatkestuse korral (kohtu- nikud annavad sel juhul kolmekordse signaali). VIIGISEIS. Kui mäng, mis peab lõppema ühe meeskonna võiduga, lõpeb viigiliselt, jätkatak- se seda 10minutilise lisaajaga, kuni üks mees- iglusaun kond lööb värava. KARISTUSVISKED. Kui pärast lisaaega pole võit- ja selgunud, toimuvad karistusvisked. Mõle- mast meeskonnast sooritavad viis väljakumän- gijat ühe karistusviske. Kui seis on ka pärast seda viigiline, sooritavad samad mängijad veel ühe karistusviske, kuni üks meeskond saavu- tab ülekaalu. Meeskond KUMBKI meeskond võib kasutada maksimaalselt 20 mängijat. KORRAGA võib ühest meeskonnast väljakul vii- bida maksimaalselt kuus mängijat, sealhulgas ainult üks väravavaht. VAHETADA võib mängijaid ükskõik millal ja üks- kõik kui palju kordi. KUI VÄRAVAVAHT lahkub mängu ajal täielikult väravaalast, loetakse teda kuni naasmiseni ilma mängukepita väljakumängijaks. VIISTEIST aas- VÄLJAKUMÄGIJATE vormi kuuluvad särgid, lühi- tat saalihokit kesed püksid ja põlvikud. mänginud VÄRAVAVAHID peavad olema riietatud pikka- Capital Milli de varrukatega särkidesse ja pikkadesse püks- partner Tanel tesse. Samuel (va- sakult teine) Pall peab seda MÄNGU eesmärk on lüüa pall vastasvõistkon- lõbusaks ja na väravasse. Rohkem väravaid löönud võist- Hind 2190.- aktiivseks kond on võitja. Iglusaun eesruumiga 3490.- mänguks. SAALIHOKIPALL on tühi õhuline 26 auguga FOTO: ANDRAS plastmassist pall läbimõõduga 72 millimeetrit. KRALLA Palli suurim lubatud kaal on 23 grammi. Novembri lõpuni LED vagustus tasuta MÄNGUKEPIGA peab palli lööma, seda ei tohi vedada, visata ega kepi peale tõsta. KUI pall lüüakse väljakult minema, määratakse vastasmeeskonna kasuks sisselöök. SISSELÖÖK sooritatakse 1,5 m kaugusel piirdest

arvestatuna kohast, kust pall väljaku piiridest kuni 31.12.14. Pildid on illustratiivsed. Küsi täpset pakkumist [email protected] Soodushinnad kehtivad väljus, kuid mitte kunagi tagapool väravajoon- te kujuteldavaid pikendusi. VÄRAVAVAHT ei tohi kasutada mängukeppi. 5MINUTILINE meeskonnakaristus järgneb siis, kui väljakumängija vehib oma mängukepiga vägivaldselt või ohtlikult, selle alla kuulub ka mängukepi tõstmisel vastase tabamine. Või kui väljakumängija kasutab mängukeppi vasta- Iglusaun on toodetud Eestis. Saun on viimistletud väljast se haakimiseks või viskab mängukepi või muu varustuse väljakule, tabades palli või püüdes kuuselaastude ning seest haavalaastudega. Ühe sauna seda teha. valmistamiseks on kokku kasutatud üle 2500 laastu, millest igaüks on käsitsi paika sobitatud ja vajadusel kirvega ALLIKAS: EESTI SAALIHOKI LIIT parajaks tahutud. See muudab iga sauna omamoodi unikaalseks ja kordumatuks kunstiteoseks. Iglusauna leil on unikaalne tänu sauna kumerale kujule. Kõige paremad leiliomadused ilmnevad ca 70-80 kraadi juures, kuid leil toimib väga hästi ka suurematel kuumustel. Tänu laastule ja sauna hingavusele on leil mõnusalt niiske 6 ning saunamõnu garanteeritud. Head leili! mängijat koos väravavahiga võib vaata lisaks: www.iglusaun.ee korraga platsil olla. ÄRILAUSE 14 ARVAMUS Peeter Peedomaa: Me ei lase end heiduta- da tõusudest ja mõõnadest. Tugineme sihti sättides ka kõhutundele ja instinktidele.

ÄRIPÄEV 24. oktoober 2014 toimetaja Vilja Kiisler, tel 667 0150, e-post [email protected] Peetri Puidu juhatuse esimees leiab, et investeeringuid on vaja teha kogu aeg.

MINISTER SELGITAB KOLUMN

Valitsuse pressikonverentsil selgitas rahandusminister Jürgen Ligi oma kolmapäevaõhtust kommentaari Facebookis. Ministri postitust nä- Liginullenergiahooned gi tema 1636 Facebooki-sõpra ja 1114 jälgijat.

JÜRGEN LIGI rahandusminister ei kerki lihtsalt üleöö

uroopa Liidu energiatõhususe le või tuulegeneraatoreid. Kas uute hoonete idee- Kommentaar: direktiivi kohaselt peavad ala- konkurssidel sellega arvestatakse? Vaevalt. Ossinovski “tasakaalukus” pole muud kui tes 2021. aasta algusest kõik uued Riskikoht on ka avaliku sektori tellijate kom- juurtetus ja teadmatus. Mees arvab, et ajalugu hooned olema liginullenergia- petents. On tohutu vahe, kas projekteerimis- ja algas temast ja kõigis teemades järgib sama ine- E hooned. Avaliku sektori hoonetele ehitustöid tellib selleks spetsialiseerunud kes- tut klišeed, et eelmine valitsus nii ja naa ja nüüd on ülemineku tähtajaks juba 2019. aasta. Õlekõr- kus, kes on võimeline kiirelt ja paindlikult tehtud tuli tema. Ajades totaalselt segi seaduspära ja rii- rena tundub Eesti õigus esitada omapoolsed stra- vigadest õppima ning oma tegevust korrigeeri- gi süü. Seekord näiteks emigratsiooni ja ajalooli- teegilised eesmärgid energiatõhususe vallas ja sel- ma, või on projekti tellija omavalitsus, kel on oma se pärandi seoses. Just see ignorants küsimuses, lega justkui kaasa rääkida või paremaid tingimusi kleenukese eelarve tõttu võimalik tellida üks hoo- kust me alustasime, on noorte äramineku suu- välja kaubelda. Samas ütleb täpsustus, et õigus on ne viie aasta jooksul. Viimase nõrkust kasutatakse rim stiimul. Minister peaks rääkima, et tasub muuta miinimumnõudeid vaid rangemaks. tahes-tahtmata ära ning tulemus on ettearvama- kannatada ja pingutada, meil läheb aina pare- Ehitaja vaatevinklist ei ole energiatõhusa- tu. Seega on hädavajalik, et tellimine koonduks mini (Soomel ju mitte), tema ütleb, et nõukogu- ma hoone ehitamises midagi keerulist. Projek- ANDRES AAVIK professionaalsesse kompetentsikeskusesse, olgu Skanska ASi juhatuse esimees de võimu ei tohi süüdistada, tema ajab asja kor- teerijad ja arhitektid liiguvad samuti muutuste- selleks siis RKAS või mõni muu projektide ja ehi- da. Tema, sisserändaja poeg roosast erakonnast, ga kaasas, õpivad jooksvalt ja ilmselt suudab ena- tuse tellimisele spetsialiseerunud asutus. peaks olema üliettevaatlik. mik neist uue paradigmaga kohaneda. Küll aga tekivad probleemid tellija ja omaniku poolt vaa- Arvestagem olusid. Risk seisneb ka selles, kui Selgitus: dates. Väikseimana neist tundub see, et tellija asume uuenenud nõudeid täitma ülitäpselt ja /--/ see oli tõesti üks mõttekatke suuremast kü- peab oma rahavoogudes arvestama 5−10% suure- Riskikoht vaid tehnilistest parameetritest lähtudes. Energia- simusest, kas Eesti peaks ja kas Eesti poliiti- ma alginvesteeringuga. Aja jooksul tasub see end on ka avali- tõhususest tulenev rahaline kokkuhoid on üs- kud peaks meelde tuletama ajalugu ja objek- ära ja hea ﬁnantside juhtimisega on probleem la- na kergesti mõõdetav, kuid ei pruugi peegeldada tiivseid asjaolusid või nimetama neid siis eba- hendatud. Samas on oluline, et riik juba nüüd ku sektori hoone lõppkasutaja mugavuse suurenemist. Peak- olulisteks. Minu arust on see Eestile väga suur oma pikaajalistes plaanides sellega arvestaks. sime arvestama, mis laiuskraadil me elame ja mis strateegiline probleem, et lühema kogemusega Märksa tõsisem probleem on ehitusele eelne- tellijate on põhjamaa inimese jaoks tähtsam – kas talvisel inimesed ei taju seda valu ja neid arenguid, mis va protsessi osade kestvus. Uue hoone ehitusega ajal küttekuludelt võidetud mõnikümmend eurot on Eestil olnud. Ühelt poolt me oleme tõepoo- alustamine eeldab kehtivat detailplaneeringut ja kompe- või avaramast aknast sisse kiirgav päikesevalgus, lest oma reaalsissetulekutes suurusjärgus kol- ehitusluba. Näiteks Tallinnas võtab detailplanee- mis laeb sisemisi patareisid. Samuti peame leidma mekordselt edenenud 20 aastaga, aga me ei ole ringu menetlemine aega vähemalt kolm aastat, tents pro- tasakaalu hoonete arhitektuuri ja esteetika ning kindlasti sellepärast veel üle mere jõudnud ja üle kui vaidlustusi ei ole. Halvemal juhul võtab see energiatõhususe mõttes optimaalse hoonekarbi mere kipuvad ära minema inimesed. Äärmiselt protsess 5−7 aastat. Planeeringu kehtestamisele jekteeri- vahel. Teatud puhkudel on viimane ka õigustatud, kehv, kui igas debatis mis tahes väikse teema üle, lisandub ehitusloa saamine, mis võtab samuti vä- kuid peatänava ääres paikneva esindushoone ka- kas või aasta eelarve, mis on küll suur teema, aga hemalt pool aastat. Hoone ehitamiseks kulub sõl- mis- ja ehi- vandamisel peaks eelkõige lähtuma laiemast ava- ikkagi aasta eelarve, viiakse jutt sellele, et valitsus tuvalt selle mahust ja keerukusest aasta või paar. likust huvist ja linnapildist kui tervikust. või eelmine valitsus on süüdi selles, et me veel ei Protsessi pikkus hoone ideekavandist kuni selle tustööde Et üleminek oleks valutu, peaks praegu töös ole üle mere jõudnud. Selles mõttes see kommen- käikuandmiseni jääb viie ja kümne aasta vahele. olema juba oluliselt enam pilootprojekte, mille vi- taar oli kindlasti südamest, aga liiga emotsio- tellimisel. gadest oleks võimalik õppida, enne kui uus stan- naalne, ettevaatamatu, nii et ma veel kord vaban- Juba praegu tuleb arvestada. 2019. aastast ta- dard on kohustuslik. Muidu tuleb maksumaks- dan Jevgeni Ossinovski ees. /--/. Ta on suure tähe- gasi arvutades jõuame seega tulemuseni, et prae- jatel mitmekordselt kinni maksta projekteerijate ga Eesti mees ja ei ole probleeme. Aga noor. Ja mis gu uut avaliku sektori hoonet kavandama haka- õpiraha avaliku sektori hoonete projekteerimisel. seal salata, ma mõtlen liiga keeruliselt, ma mõt- tes tuleb kohe arvestada, et see peaks vastama li- Ajaks, kui kord erasektori kätte jõuab, on projek- len ka sedapidi, et olen õppinud palju sunnitult ginullenergiahoone tasemele. See tähendab aga teerijad juba kogemused omandanud ning ilmselt seda, kuidas on tekkinud sotsiaaldemokraatia, A-energiatõhususe klassi, mis seab olulisi piiran- õnnestub ka alguses tehtavaid vigu vältida. kuidas on sotsiaaldemokraatiaid siis kommunis- guid hoone arhitektuurile ja konstruktsioonide- On oluline, et enne, kui Eesti kehtestab sise- tide poolt kõrvaldatud ja kuidas nemad omakor- le ning suhteliselt kõrgeid nõudmisi hoone teh- riiklikud energiatõhususe eesmärgid, toimuks da on püüdnud joont vahele tõmmata. /--/ nilisele lahendusele. Näiteks oleks hea, kui hoo- sisemine arutelu ja kokkulepe kõigi turuosalis- nekarp oleks n-ö optimaalse kujuga ning suu- te vahel selles, mida me teeme ja mida mitte. Latt rem osa aknaid oleks hoone lõunaküljel. A-ener- on kõrgele seatud. ELi antud suund on iseenesest LUGEJA ARVAB giaklassi saavutamine eeldab samuti, et osa vaja- õige, aga meil peab jätkuma tarkust ja julgust va- minevast energiast toodetakse krundil või selle lida ise endale sobiv jooksutempo ning vajadusel Isegi kui Euroopa Liit aasta lõ- lähedal. See omakorda tähendab päikesepanee- taotleda pikemat üleminekuaega. puks nõutud summa ära maksab, ei pruugi Venemaa gaasikraane lahti keerata. Küllap juba põhjusi REPLIIK leitakse. Lugeja kommentaar artiklile “Venemaa esitas gaasileppe sünniks lisanõudmisi” “Võti tagasi” mõttega tasub edasi minna LOE WWW.ARIPAEV.EE Läti president allkirjastas eel- KADRI SIMSON mida tuli veel aastaid maksta. hättasattunud laenuvõtjale väi- riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees misel nädalal maksujõuetu- Selliste olukordade vältimiseks ke trahv või tõstetakse intres- se seaduse, mis annab võlgni- peab riik võtma kasutusele en- si protsendipunkti võrra. USAs kule võimaluse koduvõtmed netusabinõud. Kõige paremini viiakse maksejõuetuse korral Peatoimetaja: Meelis Mandel Äripäeva tellija eelised – ostu- Väljaandja: AS Äripäev keskkond privileeg.aripaev.ee ja pangale anda ja võlast vaba- hoiaks pankade laenutegevust korteri võtmed panga lauale ja Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn soodsaim võimalus soetada Äri- neda. Pole põhjust, miks Eesti ohjes võimalus, et pank peab sellega on võlg kustutatud. telefon: päeva raamatuklubi raamatuid. (372) 667 0195, Äripäev veebis: www.aripaev.ee ei võiks järgida Läti eeskuju. hakkama hindama kinnisvara Eestis tegutsevad pangad (372) 667 0222 Trükk AS Kroonpress Möödunud laenubuum näi- tegelikku väärtust, sest lahen- ähvardavad igast võimalikust Toimetus võtab endale õiguse kirju ja tas, et kõik pangad ei laenanud duseks ei ole enam maksejõue- kitsendusest rääkides tõsta int- Toimetus: kaastöid vajaduse korral lühendada. Toi- e-post: [email protected] metus kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes vastutustundlikult. Majandus- tu kliendi kodu odavmüük. ressimarginaali ja omaosalu- tel: (372) 667 0111 Äripäev ja tema lisades avaldatud artik- lid, fotod, teabegraafika (sh päevaka- kriisi ajal olid mitmed võlgni- Möödunud laenu- se määra. Kui ähvardused teoks Reklaamiosakond: jalisel, majanduslikul, poliitilisel või re- Mujal teistmoodi. e-post: [email protected] ligioossel teemal) on autoriõigusega kud sunnitud müüma oma ko- buum näitas, et kõik Erinevalt saavad, võivad löögi alla sattu- tel: (372) 667 0105 kaitstud teosed ning nende reprodut- du maha. Kinnisvarahinda- Eestist ei ole paljudes riikides da eelkõige noored pered. See- Tellimine ja levi: seerimine, levitamine ning edastamine pangad ei laenanud mis tahes kujul on ilma ASi Äripäev kir- de kukkumine enam kui poo- ebaõnnestunud laenutehin- tõttu on oluline, et riik jätkaks e-post: [email protected] jaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste vastutustundlikult. tel: (372) 667 0099 korral ajalehe sisu kohta võite pöördu- le võrra tähendas aga, et kogu risk nii ebaproportsionaal- programmidega, mis aitavad Tellimine internetis: da Pressinõukogusse, [email protected] või tel (372) 646 3363. du müük ei vabastanud veel võ- selt suurel määral lükatud lae- noortel laenu võtta või soodsa- www.aripaev.ee/tellimine last, vaid jättis üles laenuosa, nuvõtja kaela. Rootsis tehakse tel tingimustel korterit üürida. LUGEJA LEMMIKUD www.aripaev.ee

IT-SEKTORI PALGARALLIL KIHUTAB LOGIS- LIGI PALUB OSSINOVSKILT VABANDUST. TIKAFIRMA. IT-vallas on hakanud konku- “Ma vabandan Jevgeni Ossinovski ees ARVAMUS 15 rentide sõnul palgarallit vedama suurte Facebookis antud kommentaari pärast,” tarkvaraettevõtete asemel logistikafirma ütles Jürgen Ligi. Kühne + Nagel. VNUKOVO LENNUVÄLJAL LENDAVAD PEAD. VENEMAA ESITAS GAASILEPPE SÜNNIKS Moskva Vnukovo lennujaama peadirek- LISANÕUDMISI. Teisipäeval ELi vahenda- tor ja tema asetäitja panid pärast Tota- tud kõnelustel Venemaa ja Ukraina vahel li presidendi surmaga lõppenud lennu- 24. oktoober 2014 ÄRIPÄEV veel uut kokkulepet ei sündinud. katastroofi ameti maha. toimetaja Peep Talimaa, tel 667 0182, e-post [email protected]

TOIMETAJA VEERG Äriteenused reklaam Investorid unustasid TEL 667 0105, [email protected] džungliseaduse

Läinud kolmapäeval püü- JUHAN LANG mine. Sest kes müüks vaid mõ- Äripäeva ajakirjanik dis kahe aasta põhja Tallinna ne eksperdi ennustatust veidi Arvamuskonkurss börs ja vana maailma aktsia- kehvema makronumbri, paa- turud sööstsid järsku langu- ri tuhande seni peamiselt Aaf- sesse. Eesti pankade kliendid- rikas leviva surmatõve ohvri ja ki müüsid hoolega ja paanika- paari USA suurpanga oodatust Edukas Eesti ga kaasa läinud investorite hor- nõrgema tulemuse peale fun- didel üle ilma tuli kanda tõsi- damentaalselt tugeva ja korra- ootab uusi ideid seid kaotusi. Veidi hirmu külva- liku kasvuperspektiiviga ette- nud turud alustasid aga sama võtte aktsiaid? Eesti arengu kiirendamiseks. kiiret taastumist, kui oli olnud Keskpangad on inves- Seda teeks investor, kes ise kukkumine. torid lõdva rahapolii- ka ei usu omaenda ettevõttes- Osalemiseks palume saata arvamusloo mahus kuni 4500 tähemärki Hällist saati loomaaias ela- se ning on läinud jahtima liht- koos oma fotoga aadressil [email protected]. nud tiigril, kellele talitaja on tikaga ära poputanud. sat ja spekulatiivset raha. Isegi iga päev toorest veiseliha sööt- suure tormiga – rääkimata ker- nud, on raske hiljem kohane- gest iilist – ei teki omanikul tõe- Kolmele paremale artiklile on Äripäev koostöös EMT, Elioni, da metsikus looduses. Savannis kantsema tõestuse selle kohta näoliselt ideed korralikku ma- Mootor Grupi, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki ja Saku Õlletehasega murraks ta heal juhul mõne jä- tõi Bruneli ülikooli professor ja ja rutuga rahaks teha. Üldjuhul välja pannud väärikad auhinnad. nese, aga puuris pole muud kui raamatu “The Principles of Ban- teab majaomanik üsna täpselt, oodata talitaja järgmist sammu. king” autor Moorad Choudhry, millest tema eluase on ehita- Liiga heldekäeline söötja võib kes veel augusti lõpus täheldas, tud ning et see peaks pakkuma Võitja saab 10 000, kiskja ära hellitada, liigne ihnus et investeerides USA aktsiatesse kaitset, mitte kujutama ohtu. võib röövida elaja usalduse või ei ole kukkumine võimalik. teise koha omanik 3000 ja kolmas 2000 eurot. süstida viha. Sama on lugu akt- Just seetõttu käituvad aktsia- Karp tühermaal. Hiljutine siaturgudel, kus talitaja roll on investorid, nagu poleks neil mi- müügipaanika börsidel näitab Kaastöid võib saata juba mõnda aega keskpanka- dagi kaotada ja karta muud parimal juhul seda, et viimas- 28. veebruarini 2015 (kaasa arvatud). de kanda ning investorid eten- peale hirmu enda. Kui keskpan- te aegade pikima börsiralliga Laekunud tekste avaldame jooksvalt davad laiska tiigrit, kes ammu kade viimased sammud anna- hooletuks muutunud investor Äripäeva paberväljaandes ja veebis. enam ei mäleta džungliseadusi. vad vähemalt seni majandus- ostis huupi ja enda arvates liiga professori sõnadele kinnitust, soolase hinna eest tühermaa- Poputatud investorid. Et kesk- siis miks massid läinud nädalal le ehitatud karbi. Lootuses, et pangad on lõdva rahapoliiti- ikkagi müüginuppu vajutasid? küll mõni samasugune hull sel- kaga investorid ära poputa- Karuteene on teinud kesk- le hiljem veelgi kõrgema hinna nud, pole kahtlustki. Ühe mar- pankade praktiseeritav hellita- eest ära ostab. KOMMENTAAR Edukas Sotsiaalmeedia aitab Eesti sillutada teed B2B müügile

Praegu on olulisem kui kuna- KRISTJAN-PAUL RAUDE hendada. Tundub nagu tavali- WSI Onlineí tegevjuht gi varem, et müügiinimesed ne müügiprotsess: usaldus -> oleks varakult tarbija ostutee- vajadus -> eelised -> lahendus. konnaga seotud. Eesti statisti- Kõne peab lõpuks ikkagi tege- ka näitab, et 90% juhtudel alus- ma, kuid nüüd on olemas otse- kata tab tarbija oma ostuteekon- ne põhjus selleks. „Toyota ” toob väga da internetist ja 73% tarbijatest Tavaline müügikõne kestab “ selgelt välja Toyota teeb enne ostuotsust internetis mõnest sekundist mõne minu- taustauuringut. tini. Meili puhul on hea, kui see tootmissüsteemi ühe Vanasti pidi oluliste otsusta- üldse avatakse. Social selling’u olulise põhimõtte – fookuse jateni jõudmiseks liituma gol- Loodud ja jagatud sisu raames loodud ja jagatud sisu fi- või jahtklubiga ja siis lootma jääb internetti ning on jääb aga internetti ning on saa- seadmine organisatsiooni oma suhtlemisoskusele. Head saadaval õige otsusta- daval õige otsustaja jaoks, kui arengule inimeste arengu suhtlemisoskust nii kõnes kui ta alustab oma ostuteekonda. ka kirjas on endiselt vaja, kuid ja jaoks. kaudu. Protsesside enam ei pea kalleid pääsmeid Kõigepealt omadele müüa. parandamine on lunastama. Piisab oskuslikust Kõik tundub lihtne – tuleb sotsiaalmeedia kasutamisest ja selle vahendusel. See on äriside- müügitiimile õiges keskkon- vajalik, samal ajal soovist muuta oma müügilähe- mete sotsiaalmeedia keskkond. nas vajalikud profiilid teha ja põhifookus peab nemist. Meetod võimaldab tuvas- sisu jagama hakata. Siiski ta- tada olulised otsustajad, uuri- sub enne põhjalikumalt uuri- olema mujal – Leia õiged otsustajad. Social da nende huvisid ja harjumu- da, kuidas sotsiaalmeediat B2B inimestel. selling on meetod, mis kasutab si ning alustada vestlust, jaga- müügikanalina kasutada ning sotsiaalmeediat, et leida üles des nendega vastava valdkonna, mõelda, kuidas see sobitub ül- õiged otsustajad ja jagada nen- toote jm kohta asjakohast ja ka- dise müügistrateegiaga. Ning Aleksandr Miina 15.- dega väärtuslikku infot. See- sulikku infot. Mõne aja pärast kõigepealt tuleb sama idee ma- Lean Enterprise Estonia järel on juba lihtsam nendega on märksa lihtsam neile (otse) ha müüa oma müügimeeskon- kontakti saada. Eelkõige käib läheneda, kuna oled õige tegut- nale. jutt LinkedIni kasutamisest, semise korral tekitanud usaldu- KRISTJAN-PAUL RAUDE RÄÄGIB B2B MÜÜGI sest erinevate andmete järgi se, näidanud kliendile, et saad SUURENDAMISEST SOTSIAALMEEDIA ABIL Äripäeva raamatuklubi raamatupood.aripaev.ee saavad välismaa B2B ettevõtted aru tema vajadustest, ning and- KA 30. OKTOOBRIL PEETAVAL KONVERENT- 40−75% uutest kontaktidest just nud mõista, et suudad neid la- SIL BEST B2B 2014. TÕUSJA LANGEJA Mobiiliüksuse müünud Nokia Šveitsi pank hoiatas, et neljas teatas tulemustest, mis ületasid kvartal saab olema keeruline. 16 INVESTOR ootusi. Nokia Credit Suisse 6,70 EUR +2,75% 24,70 CHF -1,4% 7,00 32

6,25 30

5,50 28

4,75 26

ÄRIPÄEV 24. oktoober 2014 4,00 24 toimetaja Harry Tuul, tel 667 0009, e-post [email protected] 1210 02 080604 1210 02 080604

TURUÜLEVAADE Siruli majandus- tiiger ihkab uut hingamist. Brasiilia heerose

ootuses PRAEGUSEL presidendil Dilma Rousseffil on palju toetajaid vaesemate brasiillaste hulgas. FOTO: EPA

JUHAN LANG [email protected] Võrdlus Brasiilia aktsiate viimased 61 000 Investo- trendid vihjavad, et ritele ei võimuvahetust ei tule 5757 000 meeldi, Ibovespa indeks kui riik 5353 0000 Brasiilia börsidel on viimase kolme kuu jook- küünar- sul läinud lahti tõeline põrgu – kohalike aktsia- 52 411,03 te volatiilsus püüab viimase 15 aasta tippe ja nukkide- 22.10.2014 49 000 kõik pilgud on pööratud pühapäevastele presi- ni era- 54 877,15 dendivalimistele. sektori 24.10.2013 Kui meie idanaabri börsid liiguvad valdavalt 45 000 riigi presidendi Vladimir Putini taktikepi jär- asjades ALLIKAS: 01.12.11. 02. 03. 04. 06.05. 07. 08. 10.09. gi, siis Brasiilia turgudel toimuvat dirigeerib ju- majan- KONKURENT Aécio Nevest toetavad ettevõtjad. FOTO: BLOOMBERG BLOOMBERG 2013 2014 ba pikemat aega eeskätt spekulatsioon uue pre- dab. sidendi nime ümber. Lõppvoorus heitlevad riigi- juhi ametikoha pärast praegune liider, Töölis- SEB privaat- näpuviibutusega muuta saaks. Juhul kui Neves tete loomist, vähendada korruptsiooni ja büro- Tasub teada parteid juhtiv Dilma Rousseff ja parempoolse panganduse troonile tõuseb, võib börs küll mõne nädala ralli- kraatiat. Samuti kavatseb ta korraldada haridus- Kuidas investeerida? keskpartei PSDB esikandidaat Aécio Neves. strateeg da, ent pikas perspektiivis pilt nii roosiline ei ole. ja maksureformi. Tänu viimase kahe kümnendi pingelisimate- Peeter Koppel Nork märkis, et Töölispartei ja Dilma Rous- KES otsustab valimistulemuste- le valimistele on suurelt jaolt riigile kuuluva ko- Eesti eksportija soosib Nevest. Ehitusvahte ja seffi valitsus on seni olnud parim valik kehvemal le spekuleerida, sel on kõige liht- haliku energiaettevõtte Petroleo Brasileiro akt- vuugihermeetikuid Ladina-Ameerikasse ekspor- järjel brasiillatele. “Üha rohkem tundub siiski, et sam investeerida Brasiilia-suu- siad 100 maailma suurima ettevõtte seas kõige tiva Krimelte ekspordijuht Tarmo Nork tunnis- ka neil on kahtlused,” lausus ta, lisades, et vali- nalisse fondi EWZ (iShares MSCI volatiilsemad – viimase 13 kauplemispäeva jook- tas, et statistilised numbrid Brasiilia majandu- mised on kohalikele väga tähtsad. Seda enam, et Brazil Capped ETF), mis kaup- sul suisa seitsmel sessioonil on firma väärtus iga se kohta ei anna põhjust optimismiks ja numbri- hääletamine on kõigile Brasiilia kodanikele ko- leb USA dollarites. Kui inves- päev kas 5% tõusnud või sama palju kukkunud. te mõju on tuntav ka nende sealses äris – ehitus- hustuslik. tor soovib investeerida euro- Niisamuti on Brasiilia peamine aktsiaindeks sektori langus oli teises kvartalis lausa 8,4%. des, siis võib valiku teha näiteks Ibovespa viimastel nädalatel rallinud ja kukku- Nork, kes käib Brasiilias end kohalike oludega Võimuvahetus võib taastada usalduse. Neve- Prantsusmaal kaupleva indeks- nud vastavalt valimisküsitlustele. Kuigi küsitlus- kurssi viimas ja klientidega kohtumas keskmi- se võitu loodab ka SEB privaatpanganduse stra- aktsia RIO FP (Lyxor ETF Brazil tes püsib mitme protsendi suurune veaoht, kin- selt kaks korda aastas, leidis, et üks põhjus nen- teeg Peeter Koppel, kelle hinnangul iseloomus- I Ibovespa) kasuks. Kaubelda nitavad viimased tulemused Rousseffi 47% suu- de numbrite taga on valitsussektori ebaefektiiv- tab praegust presidenti vasakpopulism. “Tege- saab aga ka rea Brasiilia aktsia- rust ülekaalu Nevese 43% vastu. Turud on seda ne raha kasutamine ja investeeringute vähene- mist on ilmeka illustratsiooniga sellest, kuidas tega, mis on registreeritud USA mõistagi tervitanud sügava miinusega. mine. “On näha, et brasiillased ei ole rahul prae- suhteliselt lühikese ajaga on võimalik riigi ma- börsidel ja kauplevad dollarites. Viimase kolme nädala jooksul on Brasiilia guse olukorraga, ja kõva häälega nõutakse muu- jandus vussi keerata,” toonitas ta. “Investoritele ei Tuntumad ettevõtted on Bra- börs näinud kahel korral viimase 27 kuu suuri- tusi,” kinnitas ta. meeldi, kui riik küünarnukkideni erasektori as- sil Telecom, Banco Bradesco ja maid börsirallisid, mida on üles kütnud speku- Nork tõdes, et Aécio Nevesele tuleb anda või- jades majandab, hiiglaslikku maksukoormust Embraer. latsioonid, et maailma suuruselt kuuendat ma- malus, ja sellist arvamust on ta kohanud ka Bra- ehitab ning aeg-ajalt mingitele huvigruppidele AKTSIAID saab osta kõigi pea- janduslaeva asub peagi juhtima Neves. siilia äripartneritega kohalikust majandusolu- eba ausaid erandeid teeb.” miste Eestis tegutsevate panka- Osa analüütikuid leiab aga, et isegi kui Neves korrast vesteldes. Enamik Brasiilia ettevõtjaid sei- Kui tekib lootus võimuvahetuseks, võib Kop- de vahendusel. Kui pank ei või- peaks võitma, jääb tõus turul ilmselt üürikeseks. sab tema hinnangul PSDB presidendikandidaadi peli sõnul investorite suhtumine Brasiiliasse pa- malda soovitud aktsiaid osta, Nullilähedane majanduskasv, kasvav inflatsioon, selja taga, sest Neves on lubanud pöörata rohkem raneda ja Nevese varasemad majandussaavutu- tasub soovist teada anda oma vähenev globaalne nõudlus ja kukkuvad toorme- tähelepanu ettevõtlusele – toetada eksporti, eras- sed on piisavad, et pidada teda nii riigi kui ka in- maaklerile, kes lisab selle võima- hinnad on liiga suured probleemid, et neid vaid tada rohkem riigiettevõtteid, lihtsustada ettevõ- vestori seisukohalt paremaks valikuks. lusel ostunimekirja. NUMBER ELEKTER VALUUTA INTRESS Eratarbijad peaksid arvestama, Euroopa Keskpanga negatiivne Euribor on EKP sammude tõttu et elektrienergia hinnale lisan- intressimäär survestab eurot olnud tugevas languses. 17 dub lepingus ka käibemaks. nõrgemaks.

Nord Pool Eesti EUR/USD Euribor 6 kuud

37,14 -13,33% 1,2693 -0,54% 0,187% +0,001 100

1,3653 91,9 80 0,385 1,3302 60 0,310

1,2951 protsenti langes Suurbritannia 40 0,235 jaehiiglase Tesco maksueelne 1,2600 20 0,160 1210 02 080604 kasum. 1210 02 080604 1210 02 080604

RAHA reklaam Kommentaar Valitseb suur rahulolematus Kommertspankade intressitooted FLEMMING RICKFORS Taani juurtega Eesti aukonsul Brasiilias Santoses jooksev hoius % pank keskmiselt kuu tähtajaline hoius % Minu hinnangul juhib pika- Nii nagu Euroopat ja kuu jäägilt püsijäägilt 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa ajaliselt Brasiilia majan- Ameerikat, tuleks Danske Bank Kontakteeruge pangaga dust Programa Bolsa Familia Tallinna Äripank 0,00 0,10 0,15 0,20 0,40 0,50/1,5 0,60/1,60 0,70/1,70 - 200 Brasiiliatki vaada- Tallinna Äripank (3) 0,00 0,25 0,30 0,35 0,55 0,65 0,75 0,85 - 200 (PBF), mille võttis kasutusele Citadele Pank - - - - - 0,05 0,1 1,00 1,30 1,60 150 äärmuslikult sotsialistlik va- ta kui lihtsalt ühte Versobank 0,01 0,01 0,40 0,50 0,60 0,90 1,00 1,20 1,50 1,80 350 litsus 2003. aastal president normaalset riiki, mis DNB 0,10 (7) - 0,20 - 0,25 0,40 0,55 0,70 0,80 0,90 300 Lula (Luiz Inacio Lula da Silva Krediidipank - 0,01 0,10 0,20 0,30 0,80 0,80 1,00 1,30 1,50 100/200 (4) toodab kasvu, kuid BIGBANK - 0,15 0,20 0,25 0,40 0,40 1,00 1,40 1,70 300-1500 tüüris riiki 2003–2011 – toim) BIGBANK - - - - - 0,40 0,40 1,00 1,40 1,70 1500-30 000 juhtimise all. palju aeglasemalt kui BIGBANK - - - - - 0,45 0,45 1,05 1,45 1,75 üle 30 000 Programm seisneb peami- viimase kümnendi selt selles, et maksude kaudu ja- gatakse raha ümber riigi pro- jooksul. Pankade kontaktandmed duktiivselt osalt neile, kes ei tee tähtajaline hoius %, USD tasustatavat tööd. See põhineb pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa CITADELE PANK Roosikrantsi 2, Tallinn, DNB PANK Tartu mnt 10, Tallinn, Danske Bank Kontakteeruge pangaga tel 770 0000, faks 770 0001, tel 686 8500, faks 686 8501, kvantiteedil, mitte kvaliteedil. tõttu on äärmiselt tähtis, et Bra- e-post: [email protected] e-post: [email protected], www.dnb.ee Tallinna Äripank 0,05 0,05 0,05 0,10 0,15 0,20 200 Programmi on järk-järgult siilial oleks hea president. BIGBANK Rüütli 23, Tartu, tel 1333, EESTI KREDIIDIPANK Narva mnt 4, Tallinn, Citadele Pank - - - 0,05 0,10 1,00 200 faks 737 7582, e-post: [email protected], tel 669 0941, faks 661 6037 laiendatud, kindlustamaks Kogu BRICi tsirkuse leiuta- Versobank 0,30 0,35 0,45 0,70 0,90 1,1 500 www.bigbank.ee TALLINNA ÄRIPANK Vana-Viru 7, Tallinn, täielik sõltuvus riigist. Seega de sid New Yorgi ja Londoni tark- DNB 0,10 - 0,15 0,30 0,40 0,50 300 VERSOBANK Pärnu mnt 12, Tallinn, tel 668 8066, faks 668 8065 facto toimib programm mas- pead, kes pole ise kunagi neid Krediidipank 0,15 0,20 0,30 0,50 0,70 0,90 100/200 (4) tel 680 2500, faks 680 2501 siivse häälteostmise operat- riike külastanud ja kindlas- kursid on päeva jooksul korrigeeritavad; (3) personaalpanganduse klientidele; (4) internetipangas/kontoris sioonina, mis võib viia Brasii- ti ei mõistnud nad kunagi se- (7) päevalõpu kontojäägilt, Äripanga .jooksva hoiuse intressimäär on nüüd 0% lia finantsilise hävinguni. See da vesiliiva, millele kasv ehita- on juba praegu tekitanud mas- ti. Meeletu rahvastiku kasv teki- BÖRS silise uputuse neist, kes ei tee tab tõusu, sest inimesed peavad tasustatavat tööd, ja mis tahes sööma. Aga kui uut ja reaalset järgmisel valitsusel on praktili- jõukuse ümberjagamist ei ole 90 Brüssel al. 89 Tallinn 23.10 selt võimatu saada valituks, il- toimunud, pole pikas perspek- ma et nad tagaksid tingimus- tiivis stabiilsus saavutatav. aktsia sulgemis- muutus käive, P/E ROE P/B divid. teta rahajagamist. Ametis oleva Igal BRIC-riigil on omad hind, EUR eelm, % EUR tootlus Arco Vara 0,930 0,00 0 1,2 52,9% 0,61 0,0% presidendi vastu on suur ra- probleemid. Tõsiasi, et saame Baltika 0,440 -2,44 0 - -25,6% 2,03 0,0% hulolematus, erandiks on vaid Brasiiliat käsitleda finants turul Ekspress Grupp 1,000 0,00 0 20,7 3,4% 0,70 1,0% need, kes saavad tema parteilt vastutustundliku osalisena, on Harju Elekter 2,560 0,79 128 6,0 11,9% 0,72 3,5% raha. suur eelis riigile, mida ümb- Järvevana 0,815 0,00 0 - -0,3% 0,98 0,0% Merko Ehitus 6,860 0,88 24 121 11,4 8,6% 0,98 6,0% 9. septembril muutis ritsevad naabrid seda selgelt ei Nordecon 1,000 0,00 500 5,3 16,8% 0,89 0,0% reitingu agentuur Moody’s Bra- ole. Nii nagu Euroopat ja Amee- Olympic EG 1,800 0,00 158 048 10,1 25,1% 2,54 5,6% siilia valitsuse võlakirjade väl- rikat, tuleks Brasiiliatki vaada- Premia Foods 0,696 0,00 6 891 12,0 6,2% 0,75 1,4% javaate stabiilselt negatiivsele. ta kui lihtsalt ühte normaalset www.estonian-air.ee Pro Kapital Grupp 2,570 0,00 0 - -4,5% 2,14 0,0% Silvano FG 1,800 -1,10 32 727 8,5 13,3% 1,13 13,9% Sellel on kolm põhjust: Brasiilia riiki, mis toodab kasvu, kuid Tallink Grupp 0,608 0,66 98 218 11,9 4,6% 0,55 8,2% majanduskasvu pidev kahane- palju aeglasemalt kui viimase Tln Kaubamaja 4,930 -0,40 6 478 10,5 11,4% 1,20 7,1% mine, millele ei paista lähitule- kümnendi jooksul. Tegelikult Tallinna Vesi 12,700 0,79 134 204 14,3 20,4% 2,91 6,6% vikus pöördumise märke, mär- ma usun, et pikaajaliselt on see Trigon PD 0,425 0,00 0 - -0,7% 0,89 0,0% Skano Group 0,941 0,00 0 - -8,2% 0,62 0,0% kimisväärselt halvenenud in- Brasiilia jaoks hea uudis. VALUUTA Euroopa Keskpank P/E arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas, siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS) vestorite usaldus ja fiskaalprob- Suurem oht võib peituda kohase) konsolideeritud koondkasumi emaettevõtja osa põhjal leemid, mis takistavad valitsus- Venezuela, Boliivia ja Argentina sektori kasvava võlakoormuse võimalikus kokkuvarisemises, EUR/SEK EUR/RUB Riia 23.10 trendi ümberpööramist. millel on kõrvalmõju ka Brasii- aktsia sulgemis- muutus P/E P/B divid. Korruptsioon on Brasiilias liale. Seega peame neile riikide- hind, EUR eelm, % tootlus tohutu, lõputu probleem ja see- le pöörama suurt tähelepanu. 9,1869 52,6489 Grindex 5,84 -0,85 5,4 0,5 - Latvijas Gaze 9,42 1,73 12,8 0,6 - Austraalia dollar AUD 1,440 Rumeenia leu RON 4,425 Olainfarm 6,86 -0,44 5,9 1,5 - Bulgaaria leev BGN 1,956 Singapuri dollar SGD 1,613 Hiina jüaan CNY 7,754 Suurbritannia nael GBP 0,790 Koppel tõdes, et SEB kliente Brasiilia firmade Hongkongi dollar HKD 9,828 Šveitsi frank CHF 1,207 Vilnius 23.10 aktsiad ülemäära ei ahvatle. Selle põhjus on tema India ruupia INR 77,515 Taani kroon DKK 7,446 aktsia sulgemis- muutus P/E P/B divid. Jaapani jeen JPY 136,420 Tai baat THB 40,993 sõnul ebaõnnestunud majanduspoliitika ja toor- hind, EUR eelm, % tootlus Kanada dollar CAD 1,421 Tšehhi kroon CZK 27,690 mebuumi lõpp. “Praegune president on teinud Apranga 2,63 1,15 - 3,8 5,5 Korea won KRW 1339,010 Türgi liir TRY 2,834 City Service 1,700 0,00 6,8 0,8 - seda, mida vasakpopulistid ikka teevad – olnud Leedu litt LTL 3,453 Ungari forint HUF 307,400 Invalda 3,050 0,00 - 0,8 - fiskaalpoliitiliselt “lahke” ning üritanud selle ta- Norra kroon NOK 8,309 USA dollar USD 1,267 Linas Agro 0,671 -0,59 4,9 0,7 - Poola zlott PLN 4,229 sandamiseks hoida kontrolli all nii naftal põhi- Panevezio Statybos 0,960 1,05 - 0,4 - nevate kütuste kui ka etanooli hinda,” nentis ta. Siauliu Bankas 0,290 1,05 8,0 0,8 - “Saate kolm korda arvata, kuidas mõjub selline BÖRSIKAUBAD Snaige 0,314 0,00 - 1,3 - vallatlemine riigi nafta- ja etanoolitööstusele.” TEO LT (Telekomas) 0,736 0,00 14,4 2,1 17,3 Brasiilia plussidena nimetas Koppel suhte- Helsingi 23.10 liselt noort rahvastikku, loodusvarade rikkust Kütused 23.10 Värvilised metallid 22.10 ning põllumajanduses toimunud nn rohelise re- aktsia muutus P/E P/B divid. USD USD/t hind, EUR eelm, % tootlus volutsiooni positiivseid tagajärgi. “Viimasel olid Nafta IPE, bbl 85,64 Alumiinium LME 1997 Alma Media 2,85 0,35 22,9 2,6 3,5 pikaajalised negatiivsed mõjud keskkonnale,” Nafta NYMEX, bbl 81,16 Vask LME 6690 Citycon 2,52 0,80 12,1 0,9 5,9 Mootoribensiin, t 778,00 Plii LME 2053 täpsustas ta. Elisa Comm. 20,76 1,37 14,6 4,0 6,3 Diislikütus, t 776,25 Nikkel LME 15300 Finnair 2,37 -0,84 - 0,5 - Kuigi Rousseffi juhtimise all on 2011. aas- Kerge kütteõli, t 745,50 Tina LME 19550 Fortum 18,09 0,33 5,3 1,4 - tast Brasiilia reaali kurss kukkunud dollari vastu Masuut (1% väävel), t 463,00 Tsink LME 2247 HKScan 3,35 0,90 3,1 0,4 3,0 33%, Brasiilia börs on 24% miinuses ja septembris Maagaas Henry Hub, btu, USD 3,659 Kesko 28,97 -1,96 20,6 1,3 4,8 kerkis inflatsioon 6,75%ga kolme aasta tippu, on Neste Oil 17,42 4,56 - 1,6 3,7 Põllumajandus 23.10 Väärismetallid 23.10 USD/unts, unts = 31,105 g Nokia 6,70 2,84 - 3,0 - riigipeal endiselt tugev toetajaskond. nael = 453,59 g Olvi 23,26 1,13 15,7 2,8 2,8 Valimiskasti juures panevad tema poolt hää- Kohv NYBOT, USc/nael 193,00 Kuld COMEX 1234,14 PKC Group 13,75 -0,51 37,2 1,8 5,1 letama rekordmadal töötuse määr, tugev palga- Valge suhkur NYSE LIFFE, USD/t 428,40 Plaatina NYMEX 1258,60 Stockmann 8,28 0,18 34,1 0,7 4,8 Kakao NYBOT, USD/t 3140,00 Pallaadium NYMEX 771,20 kasv ja mure selle pärast, et opositsioon võib sei- Stora Enso 6,49 0,46 - 1,0 - Nisu NYSE LIFFE, USD/t 120,00 Hõbe COMEX 17,14 UPM Kymmene 10,95 -1,44 - 0,8 5,5 sata sotsiaalprogrammid, mis on viimase kümne Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis 322,25 aastaga rebinud vaesusest välja ligemale 35 mil- YIT 5,57 -0,98 16,4 1,0 6,8 jonit brasiillast. Allikas: Bloomberg, kella 17 seisuga ÄRIPÄEV 24. oktoober 2014 18 REKLAAM reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post [email protected]

Advokaadibüroo KAS GLIMSTEDT ja RISKID Äripäev ON 20. november Loodushariduskeskus konverentsiruum, KAETUD? Ehitajate tee 150, Tallinn

V Energia aastakonverents id pä se e a v i m

OHUTUSE

i s

199

! eurot

d s n

i AASTAKONVERENTS h Eesti energiapoliitika 13. november Tehnopoli saal Saturn täidetud ja täitmata lubadused Teeme vahekokkuvõtte koalitsioonilepingus püstitatud 9.15 Registreerimine ja hommikukohv energeetika valdkonna eesmärkidest! 9.50 Sissejuhatus evva juhivad: Moderaator Haldusuudised.ee toimetaja JUULI LAANEMETS Advokkaadibüroo GLIMSTEDT partner ja vanddeadvvokaat MARKO TIIMAN 10.00 Tööinspektsiooni pilk tööohutusele ettevõtetes Ehitussuudised.ee juht ja Äripäeva ajakirjanik SULEV SENKEL Tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna Ajakava: juhataja REIN REISBERG 9.000 Registreerimine ja hommikkukkohhv 9.45 Moderaatorite sissejuhatuss 11.00 Kuidas organisatsioonikultuur saab toetada 10.00 Avaettekanne „Uus energiamajaanduse arengukava aastani töötervishoidu ja tööohutust? 2030 – mida toob tulevik??“ TTÜ töökeskkonna ja -ohutuse õppetooli dotsent Eesti Arengufondfondi energia- ja roroheohemajannduse suuna juht PEEP SIITAM MARINA JÄRVIS 10.30 Lavaintervjuu “Eesti gaasitusit ru arengud – 11.45 Ettevõtte suurõnnetusriski hindamine lõppp enne algust?“ Eesti Maaülikooli töökeskkonnaohutuse Alexela Energia juhajuhatuse liige MARTI HÄÄL EG Võrguteteenenuse juhatuse esimees SERGEI JEFIMOV lektor ADA TRAUMANN 12.30 Lõuna 11.15 Lavaintervr juu “Eesti elektrituurgg – kinni või lahti?“ Elektrum Eesti juhatuse liige RAIVO VIDEVIK Konkurentsiameti peadirektor MÄRT OTS Ettevõtete kogemuslood: 12.00 Lõuna 13.30 Tööohutusalane tegevus teenindusettevõttes – 13.00 “Ikka ja jälle tehnorajatiste taaluumistasudest?“ kuidas tagada ohutus klientide objektidel? Õiguskantsler INDREK TEDER ISS kvaliteedijuht JAANIKA TÕNNISSON 13.30 Taastuvenergia vahekokkuvõõte ja uued tuuled Eesti Energia taastuvenergia ja väikekooo sttootmise juht INNAR KAASIK 14.00 Dialoogikaardi rakendamine ettevõttes, 14.00 “Case-study: kuidas energiasääässtuprojektid on üks ohutuskultuuri osa ennast õigustanud?“ JELD-WEN Eesti ASi personalijuht REET TREIAL ja Riigi Kinnisvara energiatõhususe valdkkonnna juht ALLAN HANI Implement Inscape’i konsultant EKKE SÖÖT 14.30 Kohvipaus 14.45 Kohvipaus 15.00 “Energiasektori tiigrihüpe ehk mis on 15.15 Põlengu korral ettevõtte käitumise juhised tulevikulahendused?“ Eleringi strateegiajuht KALLE KUKK Päästeameti Põhja päästekeskuse juht PRIIT LAOS Eduka energia start-up’i Codeborne juhht TOOMAS TALTS 16.00 Tööstusettevõtetega toimunud õnnetuste õppetunnid 15.45 Ekspertgrupp „Hinnang energgiappoliitilistele lubadustele Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori ja tulevikulahendused“ Poliitik, endine peaminister ja majanduus- nning kommunikatsiooniminister asetäitja KAUR KAJAK JUHAN PARTS, Eesti Taastuvenergia Kooja juht RENE TAMMIST, 16.45 Konverentsi lõpetamine Advokaadibüroo GLIMSTEDT partner ja advvokaat MOONIKA KUKKE, Äripäeva peatoimetaja asetäitja ja majaanduusajakirjanik AIVAR HUNDIMÄGI 16.30 Moderaatorite lõppsõnad Konverentsi soodushind 5. novembrini on 179 eurot (km-ga 214,80 eurot). Täishind alates 6. novembrist 209 eurot (km-ga 250,80 eurot). Soodushind 1. novembrini on 199 eurot (km-ga 238,80 euroot). Tavahind 299 (km-ga 358,80 eurot). Kahe või enam isiku korraga registreerimisel ühest maksjaettevõttest Kahe või enaama isiku korraga registreerumisel ühest ettevvõtteest kehtib hindadele soodustus -5%. kehtib hindadele 10% soodustus. www.seminar.aripaev.ee Registreerimiseks saatke kiri e-posti aadressil [email protected] Lisainfo ja rregistreerimine: Programmijuht Sulev Senkel, ttel 6670234, [email protected] või helistades telefonil 667 0411. Projektijuht Liina Lilleniit, tel 556 99 2025, [email protected] investeerimisfondid INVESTOR 19

Dow Jones USA OMX Stockholm OMX Helsinki EPI II samba indeks

16461,32 -0,92% 1355,80 +0,85% 2868,55 +0,72% 160,71 +0,41% 17000 1400 3000 165,00

16000 1300 2750 161,25

15000 1200 2500 157,50

14000 1100 2250 153,75

13000 1000 2000 150,00 ÄRIPÄEV 24. oktoober 2014 1210 02 080604 1210 02 080604 1210 02 080604 1210 02 080604 toimetaja Juhan Lang, tel 667 0136, e-post [email protected] reklaamiosakond, tel 667 0105, e-post [email protected]

FONDID reklaam AS SEB Varahaldus 22.10 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht Avaron Asset Management 22.10 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat SEB Energiline Pf, EUR 0,770 0,777 0,777 6,20 4,67 4,70 5,79 3,25 17 090 508,44 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht SEB Konservatiivne Pf, EUR 0,906 0,915 0,915 2,49 2,84 2,17 2,17 2,74 56 943 224,19 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat SEB Optimaalne Pf, EUR 0,849 0,857 0,857 3,57 2,81 2,77 3,13 2,75 17 438 095,80 Avaron Areneva Euroopa Fond D, EUR 12,56 12,32 12,32 8,15 7,17 5,90 14,64 - 38 689 789 SEB Progressiivne Pf, EUR 0,998 1,008 1,008 4,27 3,58 3,70 4,47 3,49 337 453 886,01 Avaroni Privaatportfell B, EUR 15,06 15,06 15,06 2,82 6,87 7,66 8,96 7,93 9 159 749 SEB Aktiivne Pf, EUR 0,976 0,996 0,986 6,34 5,13 5,48 8,19 5,50 15 457 666,13 Avaron Ida-Euroopa Võlakirjafond A, EUR 12,03 12,03 12,03 3,99 9,55 11,17 - - 10 013 320 SEB Tasakaalukas Pf, EUR 1,185 1,209 1,197 2,82 3,89 4,36 4,10 3,29 12 504 970,13 Vahendatavad Fondid * Compensa Life 21.10 SEB Corporate Bond Fund, EUR 1,580 1,580 1,580 1,99 4,08 4,91 5,32 5,70 364 080 000,00 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht SEB Strategy Balanced Fund 112,149 113,270 112,149 4,41 7,49 470 820 000,00 SEB Strategy Defensive Fund 109,944 109,944 109,944 3,28 5,25 628 400 000,00 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Kasvuportfell, EUR - - 1,34 - -4,70 -5,70 6,00 7,70 5 968 709 SEB Strategy Growth Fund 118,237 119,419 118,237 6,37 10,87 269 520 000,00 Võlakirjaportfell, EUR - - 12,22 - 2,80 2,90 3,90 4,20 738 513 SEB Strategy Opportunity Fund 114,889 116,038 114,889 5,94 9,66 402 920 000,00 * Vahendatavate fondide tagasivõtmis- ja väljalaskehindu saab vaadata www.seb.ee/fondikursid. Fondide mahud on seisuga 30.06.2014. Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 30.06.2014. Võlakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 30.06.2014.

Danske Capital AS 22.10 Fondivalitsejad ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest AVARON ASSET MANAGEMENT Narva mnt 7D, NORDEA PENSIONS ESTONIA AS Liivalaia AS SEB VARAHALDUS Tornimäe 2, Tallinn 12 kuud 3 aastat 5 aastat B-korpus, Tallinn 10117, tel 664 4205, faks 45/47, Tallinn 10145, tel 710 1250, faks 710 15010, tel 665 6565, faks 665 7122, Danske Pension 25, EUR 1,02 1,03 1,03 2,27 3,70 4,14 5,38 4,01 12 383 199 664 4201, [email protected], www.avaron.ee 1251, [email protected], www.nordea.ee [email protected], www.seb.ee Danske Pension 50, EUR 1,19 1,20 1,20 2,88 3,62 4,14 6,29 4,34 182 988 407 AS GA FUND MANAGEMENT Roosikrantsi 11, AS GILD PROPERTY ASSET MANAGEMENT DANSKE CAPITAL AS Narva mnt 11, Tallinn 15015, Danske Pension Intress, EUR 0,90 0,91 0,91 1,54 2,72 3,06 3,85 3,27 4 068 085 Tallinn 10119, tel 680 2680, faks 680 2681, Swiss House, Roosikrantsi 11, Tallinn 10119, tel 675 2295, faks 675 2895, Vabatahtlik Pensionifond [email protected], www.gafm.ee tel 680 2630, faks 680 2631, [email protected], www.danskecapital.ee, Danske Pension 100 Pluss, EUR 1,54 1,58 1,55 4,36 2,69 3,57 8,89 7,03 3 800 317 LHV VARAHALDUS AS Tartu mnt 2, [email protected] www.danskebank.ee Vabatahtlik Pensionifond Tallinn 10145, tel 680 0400, faks 680 0402, www.gildrealestate.com Danske Pension Intress Pluss, EUR 0,78 0,80 0,79 1,88 2,95 3,23 3,97 3,02 339 602 [email protected], www.lhv.ee Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel www.danskecapital.ee.

LHV Varahaldus 22.10 Maaklerifirmad

ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE VERSOBANK AS Pärnu mnt 12, Tallinn, MANDATUM LIFE INSURANCE BALTIC SE Viru aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Roosikrantsi 11, Tallinn, tel 610 3000, tel 680 2500, faks 680 2501 väljak 2, Tallinn, tel 681 2300, info@manda- Pensionifond L, EUR 1,43 1,45 1,45 2,25 2,15 2,52 5,56 5,50 277 465 812 faks 610 3010 [email protected], DANSKE BANK Narva mnt 11, Tallinn, tumlife.ee, Pensionifond M, EUR 1,15 1,16 1,16 1,40 2,79 3,07 5,07 5,19 41 367 792 www.compensalife.ee tel 630 2104 www.mandatumlife.ee Pensionifond S, EUR 1,23 1,24 1,24 1,27 4,28 4,36 4,38 4,74 49 161 223 LHV Tartu mnt 2, Tallinn, tel 680 0400, SEB ENSKILDA EQUITIES Tornimäe 2, Tallinn, Pensionifond XL, EUR 1,23 1,25 1,25 3,16 1,30 1,82 6,14 5,51 66 778 443 faks 680 0402 tel 665 6622, faks 665 6802 Pensionifond XS, EUR 1,14 1,15 1,15 1,35 4,77 4,93 4,68 5,06 11 815 613 Täiendav Pensionifond, EUR 1,38 1,39 1,39 3,20 1,42 2,01 6,80 6,04 5 970 492

LHV Pärsia Lahe Fond A, EUR 15,14 15,29 15,29 14,37 24,68 31,88 28,72 17,78 - ÄRIPÄEVA AKADEEMIA LHV Pärsia Lahe Fond B, EUR 9,67 9,77 9,77 14,37 24,68 31,88 28,72 17,77 51 141 043 LHV Maailma Aktsiad Fond A, EUR 7,80 7,88 7,88 11,50 -9,59 -8,00 0,97 0,40 - LHV Maailma Aktsiad Fond B, EUR 4,98 5,03 5,03 11,50 -9,59 -8,00 0,97 0,40 1 347 767

Mandatum Life 22.10 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Investeeringute haldusteenus: Turvaline, EUR 119,82 119,22 119,22 - 2,54 3,22 0 - - Konservatiivne, EUR 114,75 113,61 113,61 - -0,46 0,41 0 - - Tasakaalustatud, EUR 112,84 111,17 111,17 - -2,11 -1,03 0 - - Progressiivne, EUR 107,24 105,14 105,14 - -2,72 -1,67 0 - - UUS LEND Agressiivne, EUR 113,72 111,49 111,49 - -1,53 -0,57 0 - - Investeerimisportfellid: Mandatum Life Fixed Income Abs, EUR 146,40 145,67 145,67 - 2,76 3,34 5,17 4,71 - alustab 9. detsembril Mandatum Life Nordic High Yield Abs, EUR 107,18 106,65 106,65 - 1,76 3,20 - - - Mandatum Life Europe Equity, EUR 119,69 117,34 117,34 - -1,00 1,51 - - - Mandatum Life Europe Equity Abs, EUR 139,43 136,70 136,70 - -12,87 -11,27 0,82 0,00 - Mandatum Life Nordic Equity Abs, EUR 124,27 121,83 121,83 - -14,90 -13,90 -7,56 0,00 - Koolitajad on Nordea Pensions Estonia 22.10 KAUPO SAUE ja SIGNE VESSO ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Nordea Pensionifond A, EUR 0,99 1,00 1,00 4,90 2,89 3,95 7,23 5,36 134 894 817,75 Nordea Pensionifond A Pluss, EUR 0,82 0,82 0,82 5,82 2,01 2,79 8,26 0 12 747 337,05 Nordea Pensionifond B, EUR 0,93 0,94 0,94 3,86 3,23 3,46 5,55 4,31 15 664 501,29 MEESKONNA Nordea Pensionifond C, EUR 0,85 0,86 0,86 2,69 5,67 5,5 4,19 3,41 11 999 284,18 Nordea Pensionifond Aktsiad 100, EUR 1,24 1,26 1,25 7,81 2,21 3,6 10,78 7,61 5 558 944,86 Nordea Pensionifond Intress Pluss, EUR 0,74 0,76 0,75 3,82 5,15 5,42 5,2 0 1 693 589,38 ARENDAV JUHTIMINE Trigon Funds 22.10 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht COACHING’U MEETODIL aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Arenevate Turgude Finantssektori Fond, EUR 173,23 178,54 176,77 12,47 1,95 3,91 7,68 4 686 984 Balti Fond, EUR 12,76 13,21 12,95 8,64 -7,20 -5,96 4,45 -1,93 1 374 285 Teemad: Uus Euroopa Fond, EUR 24,43 25,30 24,80 8,92 -0,93 2,55 14,35 11,18 49 348 400 Koolitusprogrammi Venemaa Top Picks Fond, EUR 13,93 14,43 14,14 19,71 -25,30 -24,84 -9,07 1,33 2 932 692 t.FFTLPOOBBSFOEBNJOF hind 2399 eurot t Coaching’u ABC (km-ga 2878,8 eurot). t+VIJNÜKVKÜVE t&GFLUJJWOFLPNNVOJLBUTJPPO t.PUJWBUTJPPOJMPPNJOFKBIPJENJOF t5VMFNVTUFTBBWVUBNJOFNFFTLPOOBT t1SPCMFFNJMBIFOEVTKBÜQQJNJOFNFFTLPOOBT Info ja registreerimine 7päevane koolitusprogramm toimub ajavahemikul telefonil 667 0100, 9.12.2014–27.05.2015 elektronposti aadressil [email protected] Täpsem programm aadressil või koduleheküljel akadeemia.aripaev.ee akadeemia.aripaev.ee TEGIJA TURUL OMX TALLINN 52 nädalat INVESTOR Tallinna börsi üldindeks, kajastab põhi- ja 20 Jonathan Garner: Oleme lep- lisanimekirja aktsiate liikumisi.

pinud ideega, et majandus 737,53 +0,25% 850,0

on stabiliseerumas. 817,5

785,0

752,5

720,0 Hiina majandusnäitajad on viimastel kuudel hüplikud olnud, aga Morgan Stanley 1210 02 080604 ÄRIPÄEV 24. oktoober 2014 arenevate turgude aktsiastrateeg usub ikka, et sealne majandus on stabiliseeru- perioodi kõrgeim 855,25 toimetaja Juhan Lang, tel 667 0136, e-post [email protected] mas. perioodi madalaim 773,22

TÕUSJAD Fed ei pelga turgudega TULEMUS LANGEJAD Saab esitles uut manipuleerida relvasüsteemi Holmen Rootsi kaitsekontsern Saab esitles kolmandas Autoliv FREDY-EDWIN ESSE 238,10 SEK elmine nädal oli turgudele karm: [email protected] kvartalis uut relvasüsteemi, kuid võrreldes 652,50 SEK USA peamised aktsiaindeksid eelmise aastaga kuivas ettevõtte kasum kok- olid sügaval punases, samas kui ku. Eelmises kvartalis esitles Saab relvasüsteemi +5,73% volatiilsus tõusis lakke. Föderaal- Carl-Gustaf M4. Teises kvartalis esitles ette võte -4,33% reserv (Fed) suutis panna langusele radarisüsteeme Giraffe AMB ja Arthur. Nendes Tele2 E piduri ning turge isegi upitada. valdkondades on Saab maailma juhtiv ettevõte. Metso 91,90 SEK St. Louisi föderaalreservi president James Bul- Saabi kolmanda kvartali puhaskasum vähe- lard ütles, et selgelt 2% inﬂatsioonieesmärgile al- nes võrreldes möödunud aastaga 192 miljonilt 27,13 EUR la jääv number võib sundida keskpanka raha- kroonilt 170 miljonile kroonile (18,5 miljonile +5,03% kraanide kinnikeeramisega ootama, kuni and- Kui turul on õigus ja eurole). Maksueelne kasum kahanes 266 miljo- -3,90% med viitavad detsembris millelegi kindlamale. nilt kroonilt 258 miljonile kroonile (28 miljoni- see ennustab USA 3M Seni on turgude üldine arusaam, et Fed otsustab le eurole). Lukoil 144,68 USD erakorralised võlakirjaostud ehk kvantitatiivse majandusele midagi Samas kasvas käive 4,72 miljardilt kroonilt 46,23 RUB leevendamise (QE) lõpetada järgmise nädala kes- tõsisemat, on Fedi 5,13 miljardile kroonile (557 miljonile eurole). kel peetaval koosolekul. Šveits teatas eelmises kvartalis, et ei osta komiteel võimalus +4,12% “Kui turul on õigus ja see ennustab USA ma- Saabilt hävituslennukeid Gripen E. jandusele midagi tõsisemat, on Fedi komiteel lükata koomaletõm- Saab siiski pessimistlik ei ole. “Vaatamata kee- -3,07% võimalus lükata koomaletõmbamine edasi det- rulisele turule turule, Gripeni turustuskampaa- Caterpillar bamine edasi det- Ramirent 98,19 USD sembrisse,” ütles Bullard. nia kuludele Brasiilias ja Gripeni kampaania lõ- Bostoni föderaalreservi president Eric Roseng- sembrisse. petamisele Šveitsis, jääb 2014. aasta väljavaade 6,33 EUR ren ütles hiljem, et QE peaks lõppema järgmisel St. Louisi föderaalreservi samaks,” kirjutas Saab aruandes. +3,83% nädalal, aga ta kujutab täiesti ette, et baasintres- president James Bullard simäärasid ei tõsteta enne 2016. aastat. Seni prog- -3,06% noosib enamik majandusteadlasi intressimäära- SOOME ASSA Abloy de tõusu 2015. aasta keskel. Cramo 375 SEK Nokia tulemused 11,36 EUR Valikuid napib. Turud võtsid mõlema presidendi sõnu kuulda ning asusid pärast sula uuele ral- panid aktsia rallima +3,02% lile – S&P 500 tõusis kolm päeva järjest ning vola- -2,66% tiilsusindeks VIX, mis oli vahepeal tõusnud kahe Nokia kolmanda kvartali majandustulemu- Investor AB aasta kõrgtasemele, taandus uuesti. sed ületasid analüütikute ootusi, kuna USA ja Kesko 244,80 SEK Nende käikudega näitas Fed jälle, et nad ma- Hiina mobiilifirmad aitasid Soome seadme- 28,82 EUR nipuleerivad turgudega hea meelega ega lase lii- te valmistajal esimest korda kasvatada müüki ga suurel langusel maad võtta. Nad on teinud se- alates 2011. aastast. +2,68% da juba veerand sajandit, alates Alan Green spani Firma kolmanda kvartali kasum ilma mõne -2,47% ajast. kuluta oli 9 senti aktsia kohta, võrreldes 6 sendi- Euroala ostujuhtide Kui Fed aga peaks järgmisel nädalal loobu- ga aasta eest. Bloombergi küsitletud analüüti- Hiina tehaste toodang indeks (PMI) näitas sel ma QEst, siis mis hoovad jäävad neil järele peale kud prognoosisid tulemuseks siiski 6 senti aktsia vähenes ning see viis kuul ootamatult tõu- lubaduse venitada intressimäärade tõstmisega? kohta. Nokia käive kasvas aastaga 13%, 3,3 miljar- eile suuremad Aasia su. Hispaania majandus näi- Paistab, et ei midagi, kuid arvestades Fedi soovi dile eurole. Prognoositi 3 miljardi eurost käivet. börsid miinusesse. Analüüti- tas esimesi taastumise mär- kontrollida turge ja seeläbi juhtida paremini ma- Tänavu mais Nokia etteotsa astunud Rajeev kud arvavad, et kahanenud ke. Ka Saksamaa tehaste tu- jandust, pole uus QE ehk QE4 sugugi välistatud. Suri kasvatab ettevõtte kasumit, keskendudes tu- toodangu taga on vähene- lemused pöördusid pärast Kui Fed otsustab järgmisel nädal loobuda, siis lusatele lepingutele. Suurﬁrmade Ericssoni ja nud nõudlus. septembrikuist kukkumist võib aktsiatele lähiajal tee päris künklik olla. Kui Huawei Technologiesiga võistlev Nokia suutis kasvule. nad tulevad lagedale QE4ga, siis kui kaua nad müüki Põhja-Ameerikas kasvatada 53%. suudavad seda elus hoida? Juhtkond tõstis tänavu ka võrguüksuse aas- Ehk täpsemalt, kui kaua nad suudavad seda tast kasumimarginaali prognoosi 11%-le. Varem pulliturgu elus hoida? prognoositi, et marginaal jääb 5–10% piiresse.

21. novembril UUS KOOLITUS! LÄBIRÄÄKIMISTE PRAKTIKUM Hind 359 eurot (km-ga 430,80 eurot) Koolitus on mõeldud kõikidele Täpsem kava aadressil juhtidele, kes soovivad arendada akadeemia.aripaev.ee läbirääkimisoskuseid. Info ja registreerimine telefonil 667 0100, elektronposti aadressil [email protected] Koolitaja on JAKOB SAKS või koduleheküljel akadeemia.aripaev.ee

21.00 algab täna Salme Kultuuri- keskuses etendus “Mood 100”, kus näeb kümne moe- kunstniku töid.

| Nädalalõpulisa |

Kommentaar Moenädal tutvustab uusi tõusvaid tähti

ESTER KANNELMÄE, EKA õppejõud

Intrigeerivad on tegijad, keda ma ei oska veel oma mõt- teis täitsa paika panna. Üheks selliseks on näiteks Jo Nurm – Kangast disainer, kelle androgüünsetes rõivastes on tunda veidi Jaapa- ni hõngu. Või Taavi Turk, kelle hullumeelses loomingus on peidus võimas potentsiaal, mis senini veidi teostuse kvalitee- di all kannatanud. Üha suuremat huvi olen hakanud tund- kunst ma Iris Janvier’ vastu. Põne- vust pakub kindlasti ka etendus “Mood 100”. Huvitav, mida need Kunstiakadeemia õppe- jõud mu nõudlike silmade ette toovad?

TOOMAS VOLKMANN, fotograaf moe- Võtaksin fookusesse märgu- sõna nostalgiline. Mitte just seda, et sünnidaatum minu passis melanhooliaharjal rat- sutaks, aga olgem ausad – sellist kirevat komplekti moe- loojatest, mida pakub “Mood 100”, näeb meie lavadel harva! nädala Või siis Ivo Nikkolo 20. aasta- päeva etendus, mis saab kindlasti olema nii tundeline taga- sivaade kui ka pilguheit meie rahvusliku moedisaini lähitu- levikku.

URMAS VÄLJAOTS, püünel moeajakirjanik Pariisist Seekordne Tallinn Fashion Week on varasemast põneva- ma kavaga seepärast, et iga Halli oktoobrisse pakub eilsest püha- päeva lõpetab, pärast erinevate huvitavate disainerite päevani värve ja vaheldust kaheksan- uute kollektsioonide esitlust, suurejoonelisem ning era- dat korda toimuv kohaliku moe suur- kordsem moeetendus. Enim ootusärevust tekitab minus aga muidugi reedene “Mood sündmus Tallinn Fashion Week. 100” etendus, kus lavale tuleb terve rida Eesti Kunstiakadee- mia moeosakonna õppejõudu- KAROLIINA VASLI kaasautor Fookuses de loomingut, kellest paljudelt pole kollektsioone näinud ju- Tallinn Faschion Week ba aastaid. Noorematest tegi- 23.–26.10 Tallinnas Salme Kultuurikeskuses jatest ootan huviga eelkõige Jo PILETID: 8–40 eurot Nurme ja Taavi Turki esitlusi. www.estonianfashion.eu

MOESÜNDMUSE kulminatsioo- Mullu külastas erinevaid üritusi üle 5000 koha- tulevad esitlusele Oksana Tanditi ning Embassy of nik on pühapäeval toimuv liku ja välismaise moehuvilise ning vähemasti Fashioni moemaja disainerite Riina Põldroosi, Ket- etendus “After Dark Couture”, sama palju külastajaid loodavad korraldajad ka lin Bachmann-Põldroosi ja Aldo Järvsoo mahukad kus näeb teiste hulgas Embas- tänavu. Moenädala staabiks on taas kord Salme autorikollektsioonid. sy of Fashioni disainerite töid Kultuurikeskus, kus toimub 14 moeetendust. Va- Oksana Tanditi sõnul on tema kaasaegselt klas- (alumine pilt). Ülal Lilli Jahilo heaegasid sisustab Külli Sparre fotode näitus kes- sikaline ning samas kosmopoliitne kollektsioon moelooming. FOTO: TFW kuse 2. korruse galeriis. “Joan” saanud inspiratsiooni raudse leedi teemast, Kui eile anti välja kohaliku moeilma põhiau- ajaloohõngulisest kostüümist ning gooti epohhi Tasub teada hinnad Kuldnõel ja Hõbenõel, siis tänane õhtu arhitektuurist. on pühendatud sellele, et Eesti Kunstiakadeemia “Selle peakangelannaks on kaasaegne amat- Mood näitusesaalides (EKA) tähistab tänavu saja aasta möödumist moe- soon-moepealinna elanik, kelle peamiseks lahin- "ANU SAMARÜÜTLI MOEJOONIS- www.etdm.ee gut sõdadevahelisel perioodil hariduse andmise algusest Eestis. Kell 21 algab gurelvaks, mis tal kõik raskused võita lubab, on TUSTEST TÖÖTUBA" "TEKSTIILI METAMORFOOSID" (1918–1939). moeetendus “Mood 100”. stiilne ja kvaliteetne rõivas.” 26.10 kl 14 Tallinnas Kumu kuns- Julia Ogrodowski isikunäitus Tallinnas Kumu kunstimuseu- “Oma nägemust erinevatest kümnenditest esi- Põldroos, Järvsoo ja Bachmann-Põldroos ise- timuuseumis Narva Muuseumi kunstigaleriis mis tavad Eesti Kunstiakadeemia moeosakonna prae- loomustavad oma uut kollektsiooni kui õhulist, www.ekm.ee www.narvamuuseum.ee www.ekm.ee gused ja kunagised õppejõud,” rääkis idee autor, elegantset ja samas müstilist. “Oleme rõhku pan- "MERI RIIDEKAPIS" "PIDU SINUS ENESES. ART DÉCO "KEHAKUMA" EKA õppejõud Vilve Unt. Oma panuse annavad nud pilkuköitvale materjali- ja vormimängule, nii Näitus merest ja moest MOOD ALEKSANDR VASSILJEVI Ehtekunstnike Urmas Lüüsi, näiteks ka Anu Lensment, Anu Samarüütel-Long, et uue kollektsiooni kleidid justkui kehastaksid Tallinnas Lennusadamas KOGUST" Hans Otto Ojaste, Paul Villemi, Anu Ojavee jpt. müstilisi öiseid olendeid, kes elustuvad ainult tei- www.lennusadam.ee Moeajaloolase, sisekujundaja, Maria Kadarpiku ja Jaan Škerini sel pool valguse ja teadvuse piiri.” "MINI-KAAMOS" stsenograafi ja moe propagee- ühisnäitus, mille teemaks keha Tandit tutvustab moeamatsooni. Pikale näda- Kes aga moeetendusele ei kibele, siis on võima- Eesti aksessuaaridisaini paremik rija Aleksandr Vassiljevi (snd ja ehte suhe. lavahetusele paneb pühapäeval Lennusadamas lik osa saada ka järelpidudest. Reedel on ametlik Tallinnas Eesti Tarbekunsti- ja 1958) kollektsiooni näitus, mis Tallinnas A-Galeriis punkti kõrgmoe etendus “After Dark Couture”, kus moe-ööklubi Privé, homme aga HETK. Disainimuuseumis illustreerib Euroopa moe aren- www.agalerii.ee RESTORANIDE TOP 10 22 ELAMUS Heidi Vihma hinnang viimase kahe aasta külastuste põhjal

1. ALEXANDER, Pädaste, Muhumaa 30 6. KAHEKSA JALGA, Kõue vald, Harjumaa 30 2. LA BOTTEGA, Vene 4, Tallinn 30 7. NEH, Lootsi 4, Tallinn 29 3. PÕHJAKA, Mäeküla küla, Paide vald 30 8. DOMINIC, Vene 10, Tallinn 28 4. TCHAIKOVSKY, Vene 9, Tallinn 30 9. UMAMI, Kadaka tee 141, Tallinn 28 PUHKEPÄEV 24. oktoober 2014 5. NOA, Ranna tee 3, Tallinn 30 10. FELLIN, Kauba 11, Viljandi 28 toimetaja Signe Sillasoo, tel 667 0218, e-post [email protected]

TOIMETAJA VEERG Värviteraapia riidekapis leiduva abil

SIGNE SILLASOO [email protected]

Moekunst on kunst, mis on inimesele kõige lä- hemal, sest ta kannab seda. Riided ei ole väljavali- tute rõõm. Riideid, kas siis rohkem või vähem, sõl- tuvalt laiuskraadist, vajame me kõik. Seepärast ei vähetähtsustaks ma ka nende osa meie elus. Neid on vaja, nad on igapäevased tarbeesemed, millesse üleolevalt suhtuvad tegelikult väga vähesed. Riietest rääkides ei pea ma kindlasti silmas, et peaks käima pidevalt ostlemas, ajama näpuga jär- ge moeajakirjades, mis sageli ehk isegi tahtmatult kutsuvad üles liigtarbimisele ja nende tarbeasjade kaudu võltsi enesekuvandi loomisele. Ka ei kutsu ma üles järgima n-ö trende – midagi, mis praegu moes on, sest mingi hulk inimesi on nüüd otsustanud, et sellised asjad, lõiked, mustrid võiks praegusel hetkel popid olla. Ma pean silmas seda, et riided ja see hetk, mis võetakse igal hommikul riiete valimisele või mõnel õhtul nende ostmisele, mõjutavad suuremal või vä- hemal määral inimese enesetunnet ja enesekind- lust, mida on tõestatud ka arvukate uuringutega. Seega mõned minutid rõivaste kombineerimisele või poes hästiistuva riideeseme ostmisele kuluta- tud aeg on investeering eelkõige enesetundesse. TALLINNAS septembris avatud uues etenduskunstide keskuses Vaba Lava tegutseb söögikoht Foody Allen, mille menüüst leiab erineva- Teiseks on riiete ostmisel oluline mõju meie ra- te maailma piirkondade kuulsaid tänavatoite – burgereid, kebabit, pitataskuid jm. FOTO: JULIA-MARIA LINNA hakotile ja keskkonnale. Ülehinnatud brändid minu eelistuste hulka ei kuulu. Nagu iga kunsti puhul, on palju erilisem see tunne, kui leiad midagi RESTORANITEST omanäolist ja samas mõistliku hinna eest. Üks to- re ja elurõõmus näide on ameeriklanna Jessie Ar- rington (http://goo.gl/Tg4bXT), kelle põhimõtteks on osta kõik oma riided teise ringi poodidest, et vä- Foody Allen pakub hendada nii ökoloogilist jalajälge ning leida neist poodidest just talle istuvat unikaalsust. Lisaks on värvidel samuti väga oluline mõju inimese enesetundele ja tujule. Selleks on ju isegi olemas värviteraapia. Aga saab ka teraapias käima- Vabal Laval tänavatoitu ta, ise värve kandes. Miks see kõik oluline on? Sest peagi on käes pime november, mille saab ise värvi- aas kord on põhjust kadedalt HEIDI VIHMA nooruslik. Ka burger pole püha, selle tõsimeelset de ja vormide ja enda loodud trendidega ehk het- Kala maja poole õhata – Tellis- kaasautor täislihapihvi täiendab veinine sibulamoos. Kuigi ke lemmikrõivastega värvikirevaks teha. Inspirat- kivi loomelinnakus on jälle uus saiasöögid on kõike muud kui minu lemmikud, siooni leiab selleks ka praegu kestvalt Tallinn Fas- söögi koht, tänavatoidurestoran oli Clinti peedisalati-kitsejuustu-lihatäidis nii hion Weekilt. Foody Allen. Mitte tänaval, vaid mõnus, et sõin isegi pool taskut selle juurde ära. Tuhiuue Vaba Lava katuse all. Hoopis värskelt mõjub aga Foody Alleni tä- Selleks, et Telliskivi loomekeskuse taganur- navatoidu rahvuslikum, kartuline ja kalane osa, PUHKEPÄEV SOOVITAB gas asuva Foodyni jõuda, on vaja mööduda va- Maitseelamus Karge meri ja Muhu pulm. Kargeks mereks on nast heast Boheemist, kuulsast Kukekesest, hips- Foody Allen kokku pandud heeringas, kartulitamp, uputatud Loeng: Tervisekool õpetab terite põliskodust F-hoonest ja uhiuuest Lenda- muna, kodujuust ja marineeritud sibul, Muhu tervislikumalt elama vast Taldrikust – konkurents missugune! Väli- Aadress: Telliskivi 60a, pulmas kohtuvad praetud räimed, peedikreem muselt on Foody Allen ehtne kiirsöögikoht, kuid Tallinn ja küpsetatud kartulisektorid. Leivapaneeringus Oktoobris algas Eesti Tervishoiu Muuseumi loengu- paar esimest külastust on andnud alust arvata, et Telefon: 602 0850 krõbedad räimed olid parimad, mida mul meie sari “Tervisekool”, mis tutvustab haiguste riskitegu- kerglase välimuse taga on tuumakas sisu. Avatud: umbes 10–21, alles restoranides on õnnestunud saada. Räimekuli- reid ning õpetab neid vältima. 25. oktoobril kl 12 toi- Enne, kui jõuan uksest sissegi astuda, on tu- sissetöötamisel naarias on samale tasemele ulatunud vaid härra mub loeng teemal “Igapäevane gastroenteroloogia” ju hea. Esiteks uue söögikoha nimi – huumor on Demjanovi kuulsad sinepi- ja sidruniräimed. ehk seedimisega seotust räägib gastroenteroloog küll viimane asi, mille poole meie söögikohad Toomas Kariis. Loeng toimub Eesti Tervishoiu Muu- oma nimeloomes pöördunud on. Nii et eriti värs- Aus toit ja lahe teenindus. Muhu pulma järel seumi III korruse saalis. Sissepääsu tagab muuseu- ke. Teiseks aga nende reklaam: nimetahvli asemel tuli Ahjualune, magustoit ahjuõunast, porgan- mipilet. Lisainfo: www.tervishoiumuuseum.ee. punaseks värvitud mannekeenijalgadel plekk- dimoosist ja vanillijäätisest. Padurahvuslikuks tünn. 25 muutumast hoidis teda vaid tšilline teravus, mil- Kontsert: TAFF Club kutsub igal Esimesel korrusel Vaba Lava fuajees on Foody TOIT le asukohta ei õnnestunud tuvastada, kuid mis neljapäeval kontserdile Alleni kiirem osa, kus Vaba Lava ürituste ajal joo- ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ järelmaitses tükk aega veel tunda andis. ke-suupisteid manustada või ka pikemalt süve- TEENINDUS Kuigi teenindajad alles õpivad oma tööd, tee- Džässi ja kirjanduse sõpradele on hea uudis – TAFF nemata oma burks, ramen või pitatasku ära kon- ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ vad nad seda innukalt ja rõõmsalt. Jõudsin koha- Clubis toimub nüüd igal neljapäeval klubiõhtu mõ- sumeerida. Aga on ka teine korrus, rohkem oma- INTERJÖÖR le pühapäevalõuna jaoks natuke vara, sööjaid oli nusa muusika ja põnevate ideedega. Järgmisel nel- ette ja pikemale istumisele häälestav. ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ veel napilt. Leti taha kogunenud teenindajad olid japäeval, 30. oktoobril esineb San Franciscost tul- aga nii lahedad, et kohe hakkas mõnus. nud ja Eestisse elama jäänud löökpilliguru Brian Burger ja praeräimed. Foody Allen on tänavatoi- PÕHIROOGADE HINNAD: Mitte ainult maitsed, vaid ka välimus on Foo- Mel vin koos oma bändiga (kitarrist Virgo Sillamaa, du menüüks kokku pannud rahvusvahelised me- 4,50–12 eurot dy tänavatoidul tükk maad parem kui nii mõnel- saksofonist Raul Sööt, kontrabassil Peedu Kass). nukid ja tõsirahvuslikud kartuli-kalaroad. Me- gi end pärisrestoraniks pidaval asutusel. Ei min- Melvini stiil lähtub küll mainstream-džässist, kuid nüü klassikalisemaks osaks – kui tänavatoiduks git ühekordsust ega plastmassi, hoopiski erilised tema loomingulisus ja innovaatilisus on sellised, et klassiﬁtseeritavate roogade kohta üldse sobib nõud ja läbimõeldud kompositsioonid. Igast suu- kõlavärvid ja rütmid tõotavad tulla vägagi üllatavad. nii ütelda –, on pitataskud ja burgerid. Clinti tas- täiest, igast liigutusest on tunda tahet pakkuda Luulet loeb klubi kirjandushing Wimberg. Pilet: 9 eu- ku on täidetud “kuulikindla” BBQ sealiha, rösti- midagi head, erilist ja meeldejäävat, et inimesed rot. Lisainfo: www.filharmoonia.ee. tud peedi salati ja kitsejuustukreemiga: maitsed ikka tagasi tuleksid. Ilmselge, et Kalamaja saab maavanaema sünnipäevalaualt, vormilt linlik ja võita vaid ausa toiduga. ÜTLES Gert Raudsep: Minu ideaalis võiks teater ELAMUS 23 käia n-ö pool sammu publiku maitsest eespool. Mitte väga kaugel, sest selle tõttu ta eemaldub

publikust. 24. oktoober 2014 PUHKEPÄEV Näitlejate liidu esimees, ETV “KAHEKÕNE”, 16.10 toimetaja Signe Sillasoo, tel 667 0218, e-post [email protected]

KINO PLAAT Nooruse kaduvusest. “Sils Maria Hea instrumentaaldžäss Brian Melvini plaat “Modern Times” on hea eesti džäss Eesti esitajatelt. USA pärit- pilved” kujutab näitlejatari sisevõitlust olu löökpillimängijana on Melvin ju Eesti džässimaasti- KAROLIINA VASLI kul nii pikalt tegutsenud, et kaasautor FILMIS “Sils Maria on sellega üsna ühte sulandu- Omamoodi paradoks, et fil- pilved” kehastab Ju- nud. Ka tema bändiliikmed, mis “Sils Maria pilved” kehas- liette Binoche (vasa- Raul Sööt, Virgo Sillamaa ja tab 50aastane Juliette Binoc- kul) dilemmade ette Peedu Kass, kuuluvad koha- he vananemisega maadlevat sattunud näitlejatari. likku dšässmuusikute eliiti. näitlejatari, kui samas just see FOTO: TOOTJA “Modern Times” on läbi- Hinnang roll on näitlejatari enda jaoks nisti instrumentaalne plaat, Brian Melvin – justkui uus nooruslikkuse millel esindatud lugude au- “Modern Times” süst filmimaailmas. torite hulka kuuluvad nii Prantsuse lavastaja Olivier need, kellega Melvin on kuna- ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ Assayas on korduvalt nominee- gi koos musitseerinud – John KUULA TASUTA: ritud Cannes’i filmifestivalil Scofield, Dave Kikoski ja Sea- www.youtube.com Kuldsele Palmioksale, ent see ei mus Blake –, kui ka loojad, kes tähenda, et ta loorberitele puh- on lihtsalt esitajaid inspiree- mad ja otsingulisemad lood, kama jääks ning tunneks, et pa- rinud. Ka on plaadil kaks Mel- mis eeldavad, et kuulaja on ju- rimad filmid on tehtud. vini enda lugu. ba häälestunud õigele laine- Kui tema kaasmaalanna Ju- Melvini lugudest esimene, le ning uitavateks improvisat- liette Binoche esitas väljakut- “Remembrant”, on mõtisklev sioonideks valmis, on peidus se kirjutada talle tugev naisroll, valaudadele tuua ja kutsub ka Film on üle kahe tunni pikk ja lüüriline. Loos “Stone Ends” plaadi keskel. võttis lavastaja selle varmalt Hinnang Maria tükki mängima, seekord ja põhiroll ongi dialoogidel. loovutab saksofon, mis domi- “Modern Times” sobib nii vastu. Ühes intervjuus ongi As- “Sils Maria pilved” aga hoopis Helenat. Tähelepanu Kõik on rollides nii sees, et ko- neerib juhtpillina enamikus vaikselt taustaks mängima sayas märkinud: “Ma olen kirju- ja suured rahanumbrid on Ma- hati tekib mõte, et vaatadki lugudes, oma koha elektriki- kui ka kõvemate detsibellide tanud selle Juliette Binoche’ile. ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ria jaoks piisav tasu, ent peagi “MalojaSnake’i” ja hakkad kart- tarrile, pala kõlapilt on ruta- juures kogu tuba täitma. See on Binoche’i film, mis rää- LAVASTAJA: Olivier Assayas hakkab ta aru saama, mis supi ma, milleni Maria eneseavas- kam, tõtlikum. Meditatiivse- MARI HIIEMÄE gib Binoche’ist, kus ta ka ise OSATÄITJAD: Juliette Binoche, sisse on sattunud. tus tegelikult viib. Et jõuda lõp- mängib.” Kristen Stewart, Chloë Grace liku vabaduseni, tuleb kanna- Moretz jt Läbi valu vabaduseni. Tema tada valu. Rollide vahetus. Sõnademäng KINODES ALATES: 17.10 kunagist tähtrolli ehk Sigri- või mitte, aga filmidiiva võit- dit kutsutakse mängima Hol- Ülepingutamine. Filmian- KOOMIKS lust keskeakriisi ja endas peitu- lywoodi uus kuum nimi Jo-Ann samblist kiidaks Kristen vate deemonitega see linateos Paarikümne aasta eest sai ta Ellis (Chloë Grace-Moretz). Ma- Stewartit, kes suutis assisten- kajastab. kuulsaks rolliga näidendis “Ma- ria kõrval seisab veel teine noor di usutavalt välja mängida. Kui Rahvusvahelise karjääri ti- lojaSnake”, kus ta kehastas neiu, tema assistent Valentine keegi on nii-öelda logisev ratas, pus olev Maria Enders (Binoche) Sigridit – ambitsioonikat veri- (Kirsten Stewart). Koos valmis- siis Chloë Grace-Moretz. On nä- seisab ootamatult silmitsi va- noort tüdrukut, kes võrgutas tuvad nad Maria lavaliseks väl- ha, et näitlejatar pingutab, et lusa meeldetuletusega nooru- küpses eas Helena. Kirg ja hili- jakutseks maalilistes Šveitsi al- kehastada noort ja ülbet staa- se kaduvusest ning peab hakka- sem pettumus viis Helena ene- pides. Öeldakse, et kunst imi- rihakatist, aga ta pingutab nii ma saama faktiga, et uus põlv- setapuni. Nüüd, mitu aasta- teerib elu, ent selles loos on vas- palju, et seda on liigagi palju. kond võtab tema positsiooni va- kümmet hiljem otsustab üks tupidi. Binoche on Helena ja te- Filmi julgen soovitada aga en- rem või hiljem üle. noor lavastaja näidendi taas lama assistent Valentine Sigrid. nekõike Binoche’i pärast.

NÄITUS Kuidas Gross omal moel trenni teeb!

RIIN KÜBARSEPP NÄITUSE üks kaasautor neb tõeline pusle, millest tekib põnevamaid justkui kunstniku privaatne al- Näitus “Lahe trenn III” loomi- töid on tar, mille ta on pannud vaata- ne, mille keskmes on erine- kümnetest miseks välja ka teistele. vad maalid, oli kindlasti kõige õuntest lahedam teraapiline trenn au- koosnev töö Kunsti loomise trenn. Nüüd te- torile Mauri Grossile endale, “Rabi poeg kib aga küsimus, kus on siis see aga see peegeldab positiivset soovitab” lahe trenn? Paljudele kunstni- energiat ka publikule. (valminud kele on sõna sport juba eos ne- Mauri Gross (1969) lõpetas 2009–2014; gatiivse tähendusega. Ometi on 1997. aastal Eesti Kunstiakadee- õli, lõuend). see paratamatult üks osa meie mia lavakujunduse eriala. La- FOTO: VAAL kultuurist. vakujunduslik alge kajastubki GALERII Et oma taieste loomiseks ka- kaudselt tema tööde mitmeki- sutavad kõik kunstnikud samu- hilises kujundikeeles, väga süs- ti füüsilist energiat, siis see näi- tematiseeritud ülesehituses ja tus ehk ongi Grossi isiklik maa- kompositsioonis. Kõige täht- lilise trenni päevaraamat, mis sam on aga tema stiilipuhas pü- on pühendatud kehakultuu- hendumine maalikunstile. rile. Alati ei pea lihtsat sõnumit Kunstnikele ei korraldata Sadadest töödest tervik. Te- Hinnang üle vindi keerates keeruliseks paraku võistluseid. Nõnda on ma käesoleva näituse tuumik Mauri Gross “Lahe ajama, sest rääkida läbi kuns- nad sunnitud justkui traktori- koosneb neljasajast algselt eral- trenn III” ti on võimalik ka inimlikult ja na kündma kunstipõldu. Nõn- diseisvast maalist, mis on käes- maakeeli. Kõik maalidel kujuta- da tegeleb ka Gross oma maali- olevaks esitluseks kokku liide- ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ tu on hoomatav. de läbi kaudselt, kuid samas ka tud neljaks tervikuks – maali- Vaal galeriis, Tartu mnt 80d Tähelepaneliku silmaga ini- otseselt maa harimise teemadel on kujutatud õunu. Need Näitus on AVATUD KUNI 7.11 mene, märgates pisidetaile, näi- ga. Parim näide on näitusel te- pildid moodustavad korduva- teks, kuidas üks õun saavu- ma õlimaal “Tööpõld”, samu- te elementidega pinna, mis on tab kooskõla teisega, saab aga ti “Meeleparandus” ja “Iduﬁrma popkunstist tuttav võte. märksa suurema elamuse. Ava- omanik”. esietendub Polygoni Amfiteatris (Rävala 8, Tallinn) 24 TEATER “Väävelmagnooliad”, mille lavastas Tamur Tohver. Lavastus põhineb tõestisündinud lool. Karjäärinaine kandideerib paremale töökohale, samal ajal veereb tema ellu ka invaliidist isa, kellest ta vaid lapsepõlves kogetud vägivalda mäletab. Viimase hooldamisest

PUHKEPÄEV 24. oktoober 2014 proovib naine pääseda. Osades Karin Rask, Anti Kobin, toimetaja Signe Sillasoo, tel 667 0218, e-post [email protected] 24.10 Eero Spriit. Piletid: 10–16 eurot. Lisainfo: www.poly.ee.

LAVASTUSE tegelasteks 24.–30.10 on lääne ühiskonnas lugupeetud inimesed – EESTI DRAAMATEATER 28.10 kl 10:30 “Kohtumine nukuga: Koeratüdruk Lotte esiema Muriia” pankurid, nende abikaa- 24.10 kl 19 “Eesti matus” 28.10 kl 11 “Käed ja kindad sad, suhtekorraldajad, 24.10 kl 19 “Vennas” 28.10 kl 11 “Nublu” 24.10 kl 19 “Aabitsa kukk” poetessid jt. Kõigil neil 29.10 kl 11 “Vurr-vurr vurrkann” 25.10 kl 19 “Wabadusrist” 29.10 kl 11 “Nublu” on hingel oma problee- 25.10 kl 19 “Kõik on täis” 30.10 kl 11 “Cosette” mid. FOTO: PIIA RUBER 26.10 kl 19 “Tuhk ja akvaviit” 26.10 kl 19 “Orvud” Lai 1, Tallinn 27.10 kl 19 “On purge (bébé)!/Poti- laadale!” külalisetendus R.A.A.A.M 28.10 kl 19 “Aiamajas” 24.10 kl 19 “Fenomen” Vaba Lava 28.10 kl 19 “Vennas” teatrisaalis 29.10 kl 19 “Tuhk ja akvaviit” 25.10 kl 19 “Fenomen” Tabivere 29.10 kl 19 “Kontakt” Rahvamajas 29.10 kl 19 “Aabitsa kukk” 29.10 kl 19 “Fenomen” Tartu Uues 30.10 kl 19 “Kollaborandid” Teatris 30.10 kl 19 “Hõimud” Süda 8-7a, Tallinn Pärnu mnt 5, Tallinn RAKVERE TEATER ENDLA TEATER 24.10 kl 19 “Oscar ja Roosamamma: 24.10 kl 19 “Boyband” kirjad Jumalale” 24.10 kl 19 “Eesti mees ja tema 24.10 kl 19 “Armastus tööpostil” Iisa- poeg” ku Rahvamajas 25.10 kl 12 “Hiired pööningul” 24.10 kl 19 “Meie, mehed” 25.10 kl 19 “Armastuse õigekiri” 25.10 kl 19 “Viimase öö õigus” 25.10 kl 19 “Topeltelu” 25.10 kl 19 “Seitsmeteistkümnenda 27.10 kl 19 “Titanic. Ilusad inimesed nuku suvi” mängivad suuri tundeid” Salme Kul- 27.10 kl 19 “Uno Bossa ehk Uno Loo- tuurikeskuses bi seitse elu” Vanemuise väikeses 30.10 kl 19 “Titanic. Ilusad inimesed majas mängivad suuri tundeid” Rapla Kul- 29.10 kl 19 “8 armastavat naist” Jõh- tuurikeskuses vi Kontserdimajas Keskväljak 1, Pärnu 30.10 kl 19 “Leping” 30.10 kl 19 “Uno Bossa ehk Uno Loo- KANUTI GILDI SAAL bi seitse elu” 27.10 kl 19.30 “Rhythm is a Dancer” Kreutzwaldi 2a, Rakvere Henri Hütt, esietendus 29.10 kl 19.30 “Rhythm is a Dancer” TALLINNA LINNATEATER Henri Hütt 24.10 kl 19 “Aju jaht” 30.10 kl 19.30 “Rhythm is a Dancer” 24.10 kl 19 “Amy seisukoht” Henri Hütt 24.10 kl 18 “Kes kardab Virginia Pikk 20, Tallinn Woolfi?” 25.10 kl 19 “Aju jaht” KURESSAARE 25.10 kl 19 “Amy seisukoht” 25.10 kl 18 “Kes kardab Virginia Lavastus inimhinge LINNATEATER Woolfi?” 24.10 kl 19 “Wally kohvik” Kuusalu 27.10 kl 18 “Kes kardab Virginia Rahvamajas Woolfi?” 25.10 kl 19 “Wally kohvik” Järvakan- 27.10 kl 18 “Tõde ja õigus. Teine osa” di Kultuurihallis 28.10 kl 19 “Neli aastaaega” 27.10 kl 19 “Armastuse kirjad” Tartu 28.10 kl 18 “Tõde ja õigus. Teine osa” peidupaikadest . Alkohol Saksa Kultuuri Instituudis 29.10 kl 19 “Neli aastaaega” Tallinna 20, Saaremaa 29.10 kl 18 “Tõde ja õigus. Teine osa” 30.10 kl 19 “Hamlet” MIKSTEATER Lai 23, Tallinn 30.10 kl 11 “Pink” Vaba Lava teatrisaa- avab värava tõe juurde lis, esietendus TARTU UUS TEATER Nõmme tee 50-17, Tallinn 24.10 kl 19 “Selgroogupidikoos” esietendus MARI HIIEMÄE kaasautor MONOTEATER 25.10 kl 19 “Selgroogupidikoos” Draama 26.10 kl 18 “Post kaart” / “Kama” KÕIK tegelaskujud on 24.10 kl 19 “Kui loll võib inimene ol- Etenduste sari Tantsutuur Theatrumi uuslavastuses “Joobnud” räägivad “Joobnud” lavastuses justkui joo- la” Keila Kultuurikeskuses 26.10 kl 19 “Mikiveri tagi” erinevad inimesed oma probleemidest. Tege- AUTOR: Ivan Võrõpajev beseisundis, mispeale 25.10 kl 19 “Kui loll võib inimene ol- 27.10 kl 18 “Siil udus” laste keelepaelad lähevad aina ausamalt valla, LAVASTAJA: Lembit Peterson nende keelepaelad la” Jõgeva Kultuurikeskuses 27.10 kl 19 “Mikiveri tagi” 26.10 kl 16 “Kui loll võib inimene ol- 28.10 kl 11 “Siil udus” sest nad on kogu tegevuse vältel joobeseisundis. OSADES: Maria Peterson, Eva aina enam valla lähe- la” Viljandi Pärimusmuusika Aidas 28.10 kl 18 “Siil udus” Näidendi tegelasteks on reklaamiagentuuri Eensaar, Liina Olmaru, Laura vad. FOTO: PIIA RUBER 26.10 kl 19 “Kui loll võib inimene ol- 29.10 kl 11 “Siil udus” Peterson, Anneli Tuulik, Piret la” Viljandi Pärimusmuusika Aidas 29.10 kl 18 “Siil udus” mänedžer, rahvusvahelise filmifestivali direktor, www.monoteater.ee Lai 37, Tartu pankurid ja nende abikaasad, prostituut, suhte- Krumm (Eesti Draamateater), korraldaja, poetess, ehitusfirma juhataja asetäit- Andri Luup, Marius Peterson, MONOETENDUS TEATER NO99 ja, modell jt. Rain Simmul (Tallinna Linna- 25.10 kl 19 “Brüsseli kapsas” Laagri 24.10 kl 19 “Kadunud sõbra juhtum” Lavastaja Lembit Petersoni hinnangul ei ole te- teater) jt City kontserdimajas 27.10 kl 19 “Tõde, mida ma olen igat- gelaskujud siiski alkohoolikud, vaid inimesed, ESIETENDUS: 25.10 kl 19 25.10 kl 22 “Brüsseli kapsas” Laagri senud” City kontserdimajas 28.10 kl 19 “Tõde, mida ma olen igat- kes on end ootamatult liiga purju võtnud. “Ja siis Theatrumi saalis Tallinnas 26.10 kl 16 “Brüsseli kapsas” Endlas senud” hakkavad avalduma asjad: madalamad ihad, kõr- PILETID: 15–18 eurot 26.10 “Brüsseli kapsas” kl 19 Endlas 29.10 kl 19 “Tõde, mida ma olen igat- gemad püüdlused, minevik ja vaade tulevikku,” www.theatrum.ee 29.10 kl 19 “Brüsseli kapsas” Halja- senud” nentis lavastaja, kelle sõnul oli lavastusprotsessi la rahvamajas Sakala 3, Tallinn 30.10 kl 19 “Brüsseli kapsas” Mooste üheks raskeimaks probleemiks just joobnute õige da trupile tutvustada. Selle käigus võttis Peterson mõisa Folgikojas VAT TEATER seisundi tabamine. kontakti loo autoriga ning sai seepeale Võrõpaje- www.piletilevi.ee 24.10 kl 18 “Unfinished Bisnes” “Keeruline on lavastada ja mängida nii, et joob- vilt veel mitu teksti, mille hulgast autor soovitas NUKU 24.10 kl 18 “Masohhisti pihtimus” nu olek ei diskrediteeriks teemasid, millest on jut- Keeruline on lavasta- just “Joobnuid”. 27.10 kl 18 “Brand” 24.10 kl 11 “Vurr-vurr vurrkann” 28.10 kl 18 “Karin ja Pearu” tu. Vaid aitaks – küll ootamatus järjekorras ja läbi- da ja mängida nii, et 25.10 kl 12 “Hanel oli auto” 29.10 kl 19 “Faust” segi – avalduda neil teemadel, mis tegelaskuju hin- joobnu olek ei diskre- Kaasaegse inimese suhted. “Peale esimest luge- 25.10 kl 12 “Nublu” 30.10 kl 16 “Andromeda saar” ges varjul,” nentis Peterson. mist panin teksti kohe kõrvale: liiga palju mitte- 26.10 kl 12 “Nublu” Tõnismägi 2, Tallinn 26.10 kl 12 “Kodud” diteeriks teemasid, normatiivset leksikat, väga valusad, samas nalja- Pidev tonaalsuse muutumine. Nüansse, mis nii millest on juttu. kad stseenid, inimesed kõik tugevas joobes. Pole näitlejaile kui ka lavastajale väljakutseid pakuvad, nagu minu rida, mõtlesin, jään “Dehli tantsu” juur- on vene näitekirjaniku Ivan Võrõpajevi tekstis roh- lavastaja Lembit Peterson de,” arvas Peterson esmalt. Kuna midagi jäi ta hin- NAABRI JUURES kelt. Lavastaja sõnul on tekst täis ehk isegi ehma- ge siiski kripeldama, otsustas lavastaja naljapärast tavalt ootamatuid üleminekuid naljakalt tõsisele trupiliikmetele teksti ette lugeda – otsetõlkes vene Helsingis näeb Põhjamaade teatrite ning rämedalt sakraalsele. Tugevate kontrastidena keelest. Ootamatult meeldis see tekst kõigile väga. on kõrvuti inimese langemise ohud ja imelised või- Näidend on Siberist (Irkutskist) pärit vene au- põnevamaid lavastusi malused. Tekst on kujundlik, vaimukas ja ootama- tori nägemus Euroopa kaasaegsetest inimestest 9.–16. novembrini vältab naaberriigi Soome pealinnas Helsingis tu. Kohati ei tea isegi, kas seda kõike nähes peaks ja nende suhetest. Ühtlasi on tekst Võrõpajev väi- rahvusvaheline teatrifestival “Baltic Circle”, mis esitleb Põhja- naerma või nutma. Lõppkokkuvõttes jääb kõlama tel inspireeritud sufide loomingust ja ortodoksli- maade ja Balti riikide uut ja põnevat lavakunsti. Valitud lavastu- aga lootus tõesele armastusele ning veendumus, ku kristluse traditsioonist. Samas on näidend vä- sed ei järgi üht kindlat teemat, vaid põhimõtet, et uus on huvi- et elu ilma valedeta on võimalik. ga tänapäevane – selles on peamisel kohal tegelas- tav. “Baltic Circle’i” näol on tegemist pikaajalise projektiga, mil- Otsus lavastada Võrõpajevi “Joobnuid” tuli Pe- te sotsiaalsed ja isiklikud suhted. le eesmärk on luua sildu Euroopa professionaalsete teatritegi- tersonile kätte poolkogemata. Esmalt kavandas Tänavu 40aastaseks saanud dramaturg, näitleja jate vahel. Piletid: 15–25 eurot, festivali pass 50–85 eurot. Lisa- lavastaja välja tuua hoopis Võrõpajevi “Dehli tant- ja lavastaja Ivan Võrõpajev on praegu üks hinnatu- info: http://balticcircle.fi. su”, mille ta tõlkis vene keelest eesti keelde, et se- maid vene kaasaegseid autoreid Euroopas. TULEB Tipp-pianistide muusikat täis kohtumine KONTSERT 25 Tänasest kuni 2. novembrini vältab Tallinnas rahvusvaheline pianistide festival Kla- ver 2014. 1998. aastal alguse saanud klaveripidu on nüüdseks Eesti suurima kuulaja- te arvuga klassikafestival. Festivali kunstilise juhi Lauri Väinmaa hinnangul on Klaver 2014 suurimad tähed lõppkontserdil ERSO solistina esinev PAUL LEWIS Inglismaalt ja sooloõhtuga üles astuv prantsuse pianist Jean-Efflam Bavouzet. Nooremat põlvkon- da esindavad muusikud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast, Georg Otsa nimelisest 24. oktoober 2014 PUHKEPÄEV Tallinna Muusikakoolist jm. Lisainfo: www.concert.ee/klaverifestival. toimetaja Signe Sillasoo, tel 667 0218, e-post [email protected]

24.–30.10 Toores ja hingestatud rock’n’roll. Kravitz ALTER STUUDIO 24.10 kl 19 “Elust ja Armastusest” kitarrid ja vokaal Aleksander Ivaške- vitš, Kristo Käo tutvustab maailmaturnee raames uut albumit Tartu mnt 43 / Fr.R. Kreutzwaldi 24, Tallinn SIGNE SILLASOO Ann Dorsey (basskitarr), Craig kaasautor CAFÉ AMIGO Rock Ross (kitarr), Michael Sherman 24.10 kl 22 Shanon Teisipäeval, 28. oktoobri õh- Lenny Kravitz (saksofon), Harold Todd (sakso- 25.10 kl 22 Regatt tul ootab Lenny Kravitz kõiki “Strut” fon), George Laks (klahvpillid) 30.10 kl 22 Kolumbus Kris oma muusika austajaid Saku maailmaturnee ja Ludovic Louis (trompet). Saa- Viru väljak 4, Tallinn Suurhalli – kontserdil tutvus- tebändis on ka kolm tausta- ELVA HUVIALA- JA tab rokkar ja helilooja oma uut 28.10 kl 18 (avatakse uksed) lauljat. albumit “Strut”. Tallinnas Saku Suurhallis, KULTUURIKESKUS Eestit väisab muusik juba kol- kontsertprogramm algab Kavas ka klassikud. Uue tuu- SINILIND mandat korda. Seekordseks põh- kl 19.30 ri raames külastab muusik 16 24.10 kl 19 “Muusika Eestimaale” juseks on tema septembri lõpus PILETID: 49–59 eurot Euroopa riiki, andes kokku 29 “Kaks tenorit” Lembit Saarsalu (saksofon), Raivo Tafenau (saksofon), Hol- ilmunud kümnes kauamängiv www.fbi.ee, kontserti. Pärast teisipäeval toi- ger Marjamaa (klaver), Kaspar Kallus- “Strut”, mille tutvustamiseks ta www.lennykravitz.com muvat Tallinna kontserti näeb te (löökpillid), Heikko Remmel (kont- sellest kolmapäevast oma maail- teda järgmisel neljapäeval esine- rabass) maturneed alustas. mas näiteks Leedus. Lisaks värs- Kesk 30, Elva 50aastase Kravitzi enda sõnul ke kauamängiva lugudele lubab GENIALISTIDE KLUBI tõi plaadi loomisportsess ta ta- muusik mängida kontserdil ka 25.10 kl 19 “Noortebänd 2014” gasi juurte juurde, sellesse aega, oma parimaid rokkpalasid ja Tartu eelvoor mil ta muusika loomisega alus- ballaade nagu näiteks “Are You 26.10 kl 19 “Noortebänd 2014” Tartu eelvoor tas. “Üheks kogemuseks, mille Gonna Go My Way”, “Always on 28.10 kl 21 Odd Hugo sain uue albumi kallal töötami- the Run”, “Dirty White Boots”, Lai 37 taga, Tartu se ajal, oli see, et antud protsess “Let the Love Rule”, “American justkui viis mind tagasi kesk- Woman” jpt. KADRIORU kooli aegadesse, väga loomupä- “Lisaks sellele, et Lenny on KUNSTIMUUSEUM rasesse kohta, kus sai muretult suurepärane laulja ja mitme- 26.10 kl 17 “Lossimuusika” Arvo jämmida ning muusikat teha. külgne muusik, on ta ka profes- Leibur (viiul), Imbi Tarum (klavessiin) Ei mingit teesklust, ei mingeid sionaalne meelelahutaja. Seda A. Weizenbergi 37, Tallinn plaane,” sõnas ta. ROKKAR Lenny Kravitz väisab tõestasid tema varasemad kont- KEILA MUUSIKAKOOL oma uue maailmaturnee raa- serdid 2005. aastal A. Le Coq Are- 24.10 kl 19 “Muusika Eestimaa- Tosin uut pala. Et seda tunnet mes 16 Euroopa riiki. Tallinnas nal ja 2008. aastal Saku Suurhal- le” “Ka sisaliku tee kivil jätab jäl- mitte kaotada, alustati ka uue tutvustab ta oma äsja ilmunud lis. Olen veendunud, et ka Lenny je” Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent tuuri proovidega väikesest ma- plaati “Strut” teisipäevasel uus show, mis leiab aset suurel Mikk Üleoja Ehitajate tee 1, Keila gamistoast, just nii nagu kesk- kontserdil. FOTO: FBI ümmargusel laval, pakub pealt- kooli aegadel. “Selleks üürisi- vaatajatele tõelist muusikanau- KOCHI AIDAD me bändiga maja ning kolisi- ses magamistoas. See oli koht, Andeka muusikakirjutaja, kitarri-, klahvpilli-, basskitarri-, dingut,” sõnas Live Nation Baltic- 25.10 kl 21 Kaire Vilgats ja Estraa- me sisse. Varasemalt oligi mul kust kogu see maagia alguse sai- produtsendi ja lauljana on kõik trummi- ning löökpillipartiid. si peapromootor Eva Palm. diraadio kombeks minna pärast kooli- gi,” kirjeldas muusik. Seega on uue albumi 12 lugu peale ühe Tallinnas esineb staar koos Kontserdi soojendusesineja Lootsi 10 Tallinn tunde jämmima enda sõbra “Strut” laulja hinnangul tõeline Lenny Kravitzi enda kirjutatud, kümneliikmelise live-bändiga, on New Yorgist pärit laulja, he- KÄRDLA juurde, kus meil vajalik kola rokk’n’roll’i album – toores, aga produtseeritud ja esitatud. Stuu- mille koosseisu kuuluvad Cynt- lilooja ja multiinstrumentalist KULTUURIKESKUS oli ning seda samuti just väike- hingega. dios salvestades mängis ta sisse hia Blackman (trummid), Gail Gabriel Garzón-Montano. 25.10 kl 14 “Muusika Eestimaale” “Ka sisaliku tee kivil jätab jälje” Ees- ti Rahvusmeeskoor, dirigent Mikk Üleoja Rookopli 18, Kärdla, Hiiumaa

Stockhauseni tähtkujud kaheteistkümnes ruumis LOUNGE24 27.10 kl 19 The Schwings. feat. Eksperimentaalne kontser- Stockhausen ongi teerajajaks ter- Airi Allvee, Paulus Volkovas, De- disari “Stockhausen!” pakub ve reale uuendustele moodsates Kontsert nis Murašov, Remigijus Rancys kuulamiseks-vaatamiseks kunstides. Näilise naiivsuse taga YXUS Ensemble (Leedu) Rävala puiestee 3, Tallinn Karlheinz Stockhauseni teo- on Stockhausenile omased heli- “Tierkreis” se “Tier kreis”. Tegemist on nii kõrguste ja -kestuste täiuslikud MÄRJAMAA heliinstallatsiooni kui ka muu- 27.10 kl 19 ja 20.30 matemaatilised mustrid. RAHVAMAJA sikalise väljanäitusega. Teosest on väga erinevaid 28.10 kl 19 ja 20.30 25.10 kl 18 “Muusika Eestimaale” Teos “Tierkreis” (1974–75) koosseisuversioone ja -seadeid. Kontserdid toimuvad Tallin- “Klassikatähed” kammerkontsert on suure visionääri, Karlheinz Üks “Tierkreisi” orkestriversioo- nas kinos Helios, Sauna 7 Sauna 2, Märjamaa, Raplamaa Stockhauseni esitatumaid teo- nidest oli viimane partituur, AUTOR: Karlheinz Stockhau- seid. Pealkiri, otsetõlkes “Looma- mille kallal helilooja töötas, sen PÄRNU ELIISABETI ring”, tähistab saksa keeles so- täiendades seda siitilmast lah- LAVASTAJAD: Anne Türnpu, KIRIK diaaki. kumise eelõhtul. Kölni raekoja Eva Klemets 25.10 kl 16 “Musica Sacra” Leono- Stockhausen on andnud torni kellamäng esitab igal kesk- PILETID: 11–15 eurot ra Palu (flööt), Diana Liiv (klaver) “Tierkreisis” igale tähtkujule päeval sodiaagikalendrile vas- www.concert.ee Nikolai 22, Pärnu oma meloodia, mis kasutab ok- tavat meloodiat Stockhauseni PÄRNU tavi kõiki pooltoone ning on ins- “Tier kreisist”. KONTSERDIMAJA pireeritud sodiaagiga seotud 24.10 kl 19 “Johannes” Pärnu Lin- taevakehadest ja jumalustest, Muusika erinevates ruumides. kuju kohta. Publik liigub kont- naorkester ja Sten Lassmann samuti kaheteistkümnest inim- Eesti uue muusika kunagisest li- serdil ringi nagu näitusel. Inst- Aida 4, Pärnu karakterist. pulaevast NYYD Ensemble’ist rumentaalversiooni kõlamise välja kasvanud YXUS esitab järg- järel kõlab saalis teose vokaal- TARTU JAZZ CLUB Lihtsuse geniaalsus. Meloodiad misel nädalal “Tierkreisi” vana- versioon Iris Oja ja Kadri-Ann 24.10 kl 21 “(C)all That Jazz” Hanna-Liina Võsa (vokaal), Marek tunduvad hämmastavalt lihtsad, linnas (Sauna 7), mahajäetud ki- Sumera ettekandel. “Tierkreisi” Talts (kitarr), Marti Tärn (kontrabass) mistõttu on teoses nähtud uus- nohoone Helios kaheteistküm- kantakse ette neli korda. Ülikooli 20, Tartu lihtsuse suuna teenäitajat – nagu nes ruumis, üks ruum iga täht- PUHKEPÄEV KOLLEKTIIV YXUS esitab teost 12 erinevas ruumis. FOTO: PEETER LAURITS

meie juhuslikke valikuid ei tee KOOSTA OMA NIMEKIRI turundusnimekirjad.ee 115 000 otsustajat 80 000 ettevõtet DVD EDETABEL 26 KINO Ootamatu lõpuga romaan Apollo filmide TOP Romantilise draamafilmi “Süü on tähtedel” keskmes on vähki põ- 1. Süü on tähtedel dev 16aastane neiu Hazel. Ta on õnnelik natukese juurde ostetud 2. Hüljatud aja eest, kuigi ta ei tea veel selle natukese pikkust. Tal on tunne, 3. Lahkulööja nagu voolaks elu ta sõrmede vahelt minema. Seda selle hetkeni, 4. Kertu kuni ta kohtub Augustusega. Kangekaelne ja sihikindel poiss on 5. Lumekuninganna ja igave- PUHKEPÄEV 24. oktoober 2014 otsustanud, et peab võitma Hazeli südame. “THE FAULT IN OUR STARS” ne talv toimetaja Signe Sillasoo, tel 667 0218, e-post [email protected] DVD SAADAVAL APOLLOS

24.–30.10 Põnevik CINAMON “Raev” “Kastitrollid” kl 13.15, 15.15, 16.45; R–P kl 11.00, REŽISSÖÖR: David Ayer T kl 11.00 OSATÄITJAD: Brad Pitt, Shia “Labürindijooksja” LaBeouf, Logan Lerman, Jon kl 15.30 “Maagiline Oz” Bernthal, Michael Peña, kl 11.45 Jason Isaacs jt. “Kadunud” FILMI PIKKUS: 2 h 14 min kl 18.15 (v.a T); T kl 18.20 “Doktor Proktori puuksupulber” KINODES ALATES: 24.10 kl 12.15 (v.a R–P), 14.15 (v.a R–P); R–P kl 15.00 “Valemaandumine” kl 14.00, 18.00, 19.45 (v.a T, K), 21.15; T kl 20.20 “Lennukid 2” R–P kl 11.15 “Kirsitubakas” eesti keeles: kl 13.30, 17.30 (v.a T), 20.30, T kl 11.00 “Dracula: jutustamata lugu” kl 16.15 (v.a R–P); R–P kl 16.20 “Kohtunik” kl 21.45 “Annabelle” FILMIS “Raev” kehastab Brad kl 22.30 “Raev” Pitt sõjas karastunud seersant kl 22.00 (v.a T); T kl 22.30 Don Collier’d, kes viib oma “Maagia kuuvalgel” meeskonna tankiga vaenlase kl 20.15 “Alexander ja üks kohutav jube tagalasse eluohtlikule missioo- kole väga paha päev” nile. FOTO: TOOTJA kl 15.00 (v.a R–P); R–P kl 11.30 “Amazonia” kl 13.00 “Gorka! 2” kl 18.30 “Tusk” kl 16.00, 22.15 (v.a T); T kl 22.10 Tankiga vaenlase tagalas. “Raev” “Ei. Tohi. Magama. Jääda.” N kl 20.15 “Raha” K kl 19.45 “Armastusega, Rosie” T kl 18.00 näitab Teise ilmasõja viimaseid päevi Turu 2, Tartu KAROLIINA VASLI Tankiga Natsi-Saksamaa südamesse. Filmi tege- kord jõulist sõjameest mängida. Teda nägi ka 2009. EKRAAN kaasautor “Kihv” vus toimub sõja lõpusirgel, 1945. aastal. Liitlasväed aastal valminud Quentin Tarantino filmis “Vääri- K kl 13.40; E kl 21.15, R kl 22.00 Juba teist korda näeb Brad Pitti sõjadraamas peavad Euroopas viimaseid lahinguid. Sõjas karas- tud tõprad”, kus tema firmamärk oli sakslaste skal- “Raev” natsidega võitlemas – sel nädalal kohalikesse tunud seersant Don “Wardaddy” Collier (Pitt) viib pide võtmine, seda otseses mõttes. N kl 14.15; T, K kl 18.00; P kl 20.45; R, L kl 21.00; E kl 21.30 kinodesse jõudnud filmis “Raev” kehastab ta viieliikmelise meeskonna Shermani tankiga vaen- Filmi “Raev” kohta loodab mees, et sõjavetera- “Väikese Nicolas’ suvevaheaeg” tankimeeskonna juhti. lase tagalasse eluohtlikule missioonile. nid tunnevad, et neid portreteeritakse filmikeeles eesti keeles: R kl 13.30; L kl 13.45 Teisest maailmasõjast rääkiva filmi valmista- Neil on vähem mehi ja vähem relvi ning kir- väärikalt. “See film räägib psüühilisest traumast, “Amazonia” L kl 11.45; P kl 13.15; R kl 15.45 mine on Hollywoodis libe tee. Suurejooneliste la- siks tordile liitub nende rühmaga kollanokast sõ- millega iga sõdur mingil määral kokku puutub,” “Annabelle” hingustseenide jäädvustamiseks ei piisa vaid arvu- dur. Võimatu missiooni eesmärk on rünnata Natsi- on ta selgitanud. L kl 21.15 tiprogrammist, vaid vaja on palju näitlejaid ning Saksamaa südant. “Dracula: jutustamata lugu” Pinge filmi lõpuni. K kl 15.45; R kl 17.45 statiste, rääkimata tehnikast. Kulud on väga suu- Pitti kõrval teevad filmis kaasa veel näiteks Lo- USAs jõudis film kinolinale eel- “Kadunud” red, mis õnnestumise puhul võivad muidugi pal- gan Lerman, Michael Peña ja Shia LaBeouf. Viima- misel nädalavahetusel ja tõi sisse 23,7 miljonit dol- E, T kl 13.45; L, K kl 16.00 ju sisse tuua. Vastasel juhul aga viia filmistuudio ne on muide tuntud oma ekstravagantse käitumi- larit. Sellega maandus see kassatulu poolest esiko- “Kastitrollid” pankroti äärele. Seepärast väga suurejoonelisi sõ- se poolest. Ta elas rolli nii sisse, et tõmbas endal ise hal. Filmi eelarvet arvestades (68 miljonit dollarit) 2D eesti keeles: P kl 11.00; K kl 11.15; L kl 12.00; T kl 13.30; N kl 13.45; E kl jafilme väga tihti ei valmigi. hamba välja. Ka grimmiga polnud mees rahul ning võinuks see muidugi suurem olla, aga Pitti rahvus- 14.45; Tänasest jõudis aga ekraanile lavastaja David vigastas oma nägu noaga, et haavad paistaks rea- vahelist kuulsust arvestades toob see ilmselt palju 3D eesti keeles: K kl 13.30; R, L kl14.15, Ayeri film “Raev”, kus peaosas tõeline raskekahur- listlikumad. Lisaks suutis ta võttemeeskonna väl- sisse ka teistel filmiturgudel. Arvustused on üldi- 16.30; P kl 14.45; T kl 15.45; N kl 16.00; E kl 17.00; vägi – Brad Pitt isiklikult. Reaalsele lahinguvälja- ja vihastada sellega, et kasimata sõduri kehastami- selt positiivsed. Näiteks kirjutab kriitik Peter Tra- 3D vene keeles: R kl 12.00; P kl 12.30 le poleks 50aastast Pitti ilmselt saadetud (värba- seks ei käinud ta eriti pesuski. vers väljaandes Rolling Stone: ““Raev” tahab meid “Kirsitubakas” mise piir oli 45. eluaasta), aga suurel ekraanil see haarata esimesest stseenist ja hoida pinges lõpuni. eesti keeles: E, T kl 16.45; L kl 19.00; R kl 19.45; K kl 11.20; P kl 15.15; N kl ei loe. Ja näeb ta ju igavesti 25 välja. Pittile tuttav filmitanner. Pittile on see juba teine Missioon läbitud!” 17.00 “Maagiline Oz” 2D eesti keeles: R kl 11.30 NT Live: “Frankenstein” K kl 21.00 NT Live: “Skylight” T kl 21.00 Björk paneb muusika ja teaduse koos “Valemaandumine” R, L kl 18.45; T, K kl 19.00; E kl 19.15; P kl 20.30 “Armastusega, Rosie” N kl 19.15 helisema. Kollektiiv veidratest instrumentidest “Björk: Biophilia Live” E kl 19.00 27. oktoobril jõuab kinodes Kui Björki eelmine album “Vol- Bolshoi Ballett: “Legend armas- muusikasõpradeni Islandi ta” (2007) oli nagu mässumeel- Muusika tusest” P kl 17.00 lauljanna Björki kontserteten- selt barrikaadidele minek ning “Björk: Biophilia “Ei. Tohi. Magama. Jääda.” dus “Björk: Biophilia Live”, suurtele probleemidele tähele- Live” N kl 21.30 mis salvestati eelmisel sügi- panu osutamine, siis “Biophi- “Raha” N kl 20.45 sel Londonis. lia” püüab probleemidele lahen- 27.10 kl 19 Tallinnas Coca- “Tants hauakividel” “Björki vaatemänguline kont- dust leida. Cola Plazas ning Tartu kinos N kl 18.15 sertfilm võiks olla kohustus- Tegu on Peter Stricklandi ja Ekraan Riia 14, Tartu lik kõigile, kes hindavad laulja Nick Fentoni kontsertfilmiga, REŽISSÖÖRID: Nick Fenton, VÕRU KINO muusikalist omanäolisust,” ar- milles on jäädvustatud Björ- Peter Strickland vas Forum Cinemase program- ki multimeediaprojekti “Bio- FILMI PIKKUS: 1 h 37 min KANNEL mispetsialist Johannes Lõhmus. philia”. Film on üles võetud “Lennukid 2” 2D: P kl 14.00; “Björki võlu on alati seisnenud 2013. aastal Londoni Alexand- 3D: L kl 15.30; P, K, N kl 15.30 tema ettearvamatuses ning ka ra Palace’is. “Kastitrollid” “Biophilia Live” toob austajateni Fentoni ja Stricklandi tehtu ingellike meloodiatega. Kasuta- 3D: L, P, K, N kl 17.15 “Valemaandumine” mitmeid üllatusi,” lisas Lõhmus. on vaatemäng, mille keskmes tud on ennenägematuid instru- K, N kl 21.00 “Biophilia” (2011) album ja pöörleb loomulikult Björk ise. mente nagu laulev Tesla trafo või “Kirsitubakas” film on austusavaldus teadu- Lauljanna ja trummari Manu 2,5 tonni kaaluv päikeseenergial L kl 21.15; K kl 19.00; N kl 19.00 sele, inimese bioloogiale ning Dibango trummimängu ilus- töötav harf Sharpsichord. Liiva 13, Võru meid ümbritsevale maailmale. tab 24pealine Islandi naiskoor PUHKEPÄEV ESMASPÄEVAL jõuab kinodesse mullu salvestatud Björki kontsert. RAAMAT Paarismäng psühhiaatrikabinetis NÄITUS 27 “Paarismäng” on teadaolevalt esimene eesti ro- likuid, mille seast õiget leida ei aita ei elukogemus maan, mille on kahe peale kirjutanud mees ja nai- ega elutarkus. Kire ja mõistuse kokkupõrkes kaotab ne – Mart Kadastik ja Katariina Tammert. Loo kesk- Hannes enesekindluse. Tekib küsimus, kes õigupoo- mes on aastakümneid edukalt inimeste hingesop- lest keda ravib. Kristin otsib Hannese kabinetist vaid pides orienteerunud psühhiaater Hannes, kes jääb unerohutablette ja jõudu teha elus vajalikud muutu- hätta iseenda mõistmisega, kui tema patsiendiks sa- sed. “PAARISMÄNG”, AUTORID: MART KADASTIK, KATARIINA TAMMERT, 24. oktoober 2014 PUHKEPÄEV tub noor võluv Kristin – tunded suruvad peale va- KIRJASTUS: VARRAK toimetaja Signe Sillasoo, tel 667 0218, e-post [email protected]

24.–30.10 Patarei vangla erandkorras DRAAKONI GALERII KADRIORU Art Allmägi, kuni 01.11 KUNSTIMUUSEUM Pikk 18, Tallinn “Lux Aeterna. Itaalia kunst Leedu ja Eesti kogudest”, kuni 15.03.2015 avatud kunstile. Ajaloo õppetunnid EESTI RAHVA MUUSEUMI Weizenbergi 37, Tallinn NÄITUSEMAJA RAGNE NUKK kaasautor Kunstiprojekt “Kauges külas: välitööd Tatarstani KONDASE KESKUS maride juures”, kuni 26.10 “Jänes Otepää lähistel” Ellinor Aiki, Rahvusvaheline projekt “E.ART.H” “#Niisama linnas”, kuni 11.01.2015 kuni 26.10 “E.ART.H” ehk “European. Art. Patarei vanglas, Kalaranna 2, “Karu, Õ ja Joškin kot”, kuni “Palun, jää seisma”, Madis Luik, 31.05.2015 kuni 26.10 History” on veel paaril päeval Tallinn “EESTI. Maa, rahvas, kultuur” “Väikese linnukese päevik” Irina Pil- avatud eksperimentaalne ja Näitus on AVATUD KUNI 25.10 J. Kuperjanovi 9, Tartu ke (1925–2011) päevikujoonistuste põh- mastaapne kunstinäitus Pata- iga päev vahemikus kl 12–18 jal valminud animatsioon, kuni 26.10 Püsinäitus: Paul Kondase maalid rei vangla kolmel korrusel. EESTI TARBEKUNSTI- JA Pikk 8, Viljandi Vahetult enne Lennusada- DISAINIMUUSEUM mat viib praokil roostetanud “Tehtud Poolas” plakatinäitus, ku- LENNUSADAM ni 26.10 rauduks külastaja Patarei vang- “Meri riidekapis”, kuni 18.01.2015 “Mini-Kaamos” Eesti noore akses- Allveelaev “Lembit”, vesilennukid, la hoovile. Hoovi tagumises ot- PATAREI vangla ruumidest on suaaridisaini paremik, kuni 02.11 paadid ja jahid sas paistab järelkärusuvila, kus saanud projekti “E.ART.H” raa- “Eesti disain. Tööstustekstiil”, kuni 09.11 Vesilennuki 6, Tallinn müüakse pileteid. Kõik on väga mes kunstisaal. FOTO: MEELI KÜTTIM Püsinäitus: “Ajamustrid 3” autentne. Vangla viimane kui Lai 17, Tallinn PÄRNU KUNSTNIKE MAJA üks uks on avatud, aga sisse ta- tatud inimsuuruses nukk. Arvu- nitorsod. Kas kummituslikuks midagi õppinud. Tema installat- Kuzja Zverev, maalid, kuni 15.11 sub minna vaid ühest – muidu ti ekraanil lööb süda ja inimnu- meeldetuletuseks neist piina- sioon asub vanas raamatukogus, EESTI TEATRI- JA Nikolai 27, Pärnu ähvardab äraeksimise oht. ku kätest ja jalgadest ühenduvad tud kehadest, mis siinsetest ruumis on selle vangla kõige “õdu- MUUSIKAMUUSEUM PÄRNU LINNAGALERII arvutiga pihutäied juhtmed. Sõ- midest kunagi läbi on käinud? sam” ruum. Ilmselt ei anna ka “Muusika. Orelid. Aated. Hugo Lep- Illusoorne vabadus. Kõik pro- num on ühene: vaba maailm on kõigi maailmas väljaantud raa- nurm 100”, kuni 31.10 RAEKOJAS jektid on tõukunud peamiselt ainult illusoorselt vaba. Vabadus Oskamatus ajaloost õppida. matute lugemine inimkonnale Müürivahe 12, Tallinn “Reaalsuse kontroll” Heiki Leis, joo- kahe maailmasõja vahelisest aja- on samasugune olematu jumal Grafﬁtikunstnik Izak One’i sei- piisavalt intelligentsi, et ajaloo nistused, kuni 08.11 HAUS GALERII Uus 4, Pärnu loost ja tänapäeva erinevatest sõ- nagu ateistile Kristus. namaal kujutab natsi ja kom- vigu mitte korrata. Juss Piho ja Jüri Mildeberg, ku- jakolletest ja kriisiohtudest. Vä- Ülemise korruse viimasest, munismi sümboleid kandvaid Õnnestunud töö on ka Maali ni 31.10 VAAL GALERII ga sobilik teema Patarei õõvsas- operatsioonitoast leiab terane koeri luukerede maastikul ühte Roometi ja Johanna Mudisti ins- Uus 17, Tallinn “Lahe trenn III” Mauri Gross, kuni 07.11 se keskkonda. silm peaaegu märkamatu kuns- konti järavat. Ajaloo õppetunde tallatsioon veripunaseks vär- Tartu mnt 80d, Tallinn Esimeselt korruselt avastab tilise invasiooni. Kõhedust teki- on alati kasulik meelde tuletada. vitud puutüvedega. Teos viitab HOBUSEPEA GALERII näituse ilmselt kõige töömahu- tavate operatsioonilaudade ning Kuid Laura B. Kass usub pi- küüditamistele ja holokaustile. “Visuaallend” Saskia Järve, kuni 27.10 VABADUSE GALERII kama projekti Ilja Severovilt. Val- riistade vahele ja kappidesse on gem, et “ajaloost saame õppida Pärst näitust suleb Patarei taas Alina Orav, 29.10–10.11 Helle Vahersalu, kuni 28.10 Hobusepea 2, Tallinn veruumis istub arvuti taga riie- pandud uued, valged mannekee- seda, et inimkond pole ajaloost uksed järgmise aasta maini. Vabaduse väljak 6, Tallinn 28 NÄDAL PILDIS

PUHKEPÄEV 24. oktoober 2014 toimetaja Raul Mee, tel 667 0344, e-post [email protected]

SOOJA kallis- tuse Bonnier grupilt edas- tas Äripäeva peadirek- torile Igor Rõtovile Aripäeva asu- tamise juures olnud endine Dagens Industri peatoimetaja Hasse Olsson.

Äripäev 25

ÄRIPÄEV – Eesti majanduse šerif. ÄRIPÄEVA peatoimetaja Meelis Mandeli on naerma ajanud üks Äripäeva asutajaid Ülo Pärnits.

ANDRES HAABU [email protected]

Majandusleht Äripäeval on pidu. Lehe sünnist möödus hiljuti 25 aastat. Tähtsa päeva puhul kutsus Äripäev Tallinna raekotta vastuvõtule läheda- semad sõbrad.

SAABUB Aivar Rehe Danske pangast. Äripäev on Rehe tegemisi ajaloo jooksul kajastanud nii Hansapanga päevilt kui ka maksuameti JAANO Vink Nordeconist, Viljar Arakas EfTEN Capitalist, Ain Hanschmidt Tallinkist ja Aivar Rehe juhi tähtsas ametis. Danske pangast. ÄRIPÄEV 24. oktoober 2014 reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post [email protected] REKLAAM

TALLINN, Pärnu mnt 158, tel. 65 181 90; 50 26 300 | TARTU, Tehase 16 (Sisustus E Kaubamaja), tel. 730 1961; 53 30 8002 Reede, 24. oktoober 2014 Äripäev nr 192 (5086) 3 eurot