Hülged Võtavad Tuulekala Endale Tavaliselt Mai Keskel Püüdvatel Kaluritel on Sama Hoogustuv Tuulehaugi Püük Mure Mis Nasva Ametivenda- Pole Sel Aastal Veel Tuure Del

“Kas järgmine peaminister tuleb Saaremaale jalgsi, viiskudes, kepp käes ja takune kott seljas?” AIVAR ARU, VALLAVOLIKOGU ESIMEES LK 2

Laupäev, 15. mai 2021 • Nr 91 (5345) • Hind 1,90 € Hülged võtavad tuulekala endale Tavaliselt mai keskel püüdvatel kaluritel on sama hoogustuv tuulehaugi püük mure mis Nasva ametivenda- pole sel aastal veel tuure del. üles saanud. Selle Põhjarannikul kalal käiv vähesegi, mis rannakalurite Jaan Köster ütles kolmapäeval püünistesse satub, Saarte Häälele, et ka sealkan- võtavad endale hülged. dis ei ole tuulekala eriti nähtud. Loodetavasti hakkab seda veel liikuma. Raul Vinni Hüljeste ja lindude laasta- [email protected] mistööd kinnitab ka kalandu- se teabekeskuse tellitud uuring Tuulekala liigub tasahilju, kuid “Rannakalanduse visioonid ja Nasva kalurid leiavad kastmõr- tulevikustsenaariumid”, milles dadest vaid kalapäid ning võr- öeldakse, et 2017. a rahvusva- guga proovinud Salme püüdja- helise uuringu andmetel söö- tele jäid vaid katkised võrgud. vad linnud ja hülged ranniku- Põhjuseks see, et hüljes on tuu- meredes kaks-kolm korda roh- lekala järele hirmus maias. kem kala, kui kalurid püüda “Võib-olla kala isegi liiguks, jaksavad või tohivad. aga peale peade pole midagi Hülgemure pole rannakalu- väga kätte saanud,” nentis Nas- ritele midagi uut, vaid saanud va rannakalur Tiit Kuusk. Vii- igapäevaseks. Juba 11 aastat ta- mane kord sai ta vahest kümme gasi kirjutas Saarte Hääl, et hül- tervet kala, mille kõrval oli 60 ge laastamistöö paneb kalurid kalapead. Kastmõrda sisseujuv sajatama sõnadega, mis trüki- hüljes võtab saagist alati korra- musta ei kannata. Hülged söö- likult matti. Pealgi on kala Kuu- vad ära kordi rohkem kala, kui se sõnul veel vähe ka. “Kui kala kaluritele jääb. Oma osa võta- rohkem tuleb, siis saab vahest vad ka kormoranid. endale ka ikka,” loodab Kuusk. “Samal ajal kui paadipõhja Salmel võrguga püüdmas visatakse viis tervet tuulehau- käinud Raul Mölder ütles, et gi, lendavad üle parda kajaka- kalu oli vaid mõni üksik. Võr- tele söögiks umbkaudu paarisa- gus oli neid ilmselt küll rohkem ja kala jäänused,” kirjutas Saar- olnud, kuid hülged olid võrku- te Hääl toona, kuidas kalurid des möllanud nii, et augud jä- käisid üht hüljeste poolt eriti rel. Salmel kastmõrdadega rüüstatud mõrda tühjendamas.

VÄHE KALA: Salmel kalal käinud Tiit Lember oma vähese saagiga. Suurema osa on nahka pistnud arvatavasti hülged. MAANUS MASING

Saaremaal Bernhard “Ühel hetkel Maitserännak hakkas pihta Kuusk: Kõik, hakkasid inimesed karulaugu karjatamis- mis ei tapa, ära kaduma ja ja kirjanik hooaeg teeb tugevaks! oligi kogu lugu” Mudlumiga LK 6 LK 7 LK 8-9 LK 12-13

Ootame Sind nautima UUT SUVEMENÜÜD restoranis Rose Tutvustame meie andekat ja Maikuust kuni septembri ambitsioonikat uut peakokka keskpaigani on restoran Rose German Macharashvilit. avatud terrassil. German on lihvinud oskusi Rootsis Väliköögi ja -grilliga 100-kohalisel restoranis Ekensdal, alustades suveterrassil valmivad maitsvad kokana ja peagi sai temast road otse külastaja silme all. peakokk. Ta on täiendanud meie Ootame Sind restoran Rose suvemenüüd ja varsti on terrassile nautima hõrgutavat lisandumas veel uusi maitseid. menüüd ja head joogivalikut

Restoran Rose lahtiolekuajad maikuus E–P 12–21 (viimane tellimus kööki 20.30) Kontakt: telefon +372 666 7003 • e-post: [email protected] German Macharashvili Broneeringuid on võimalik teha ka hotellis kohapeal. restorani Rose uus peakokk 2 UUDIS Laupäev, 15. mai 2021 Laupäev, 15. mai 2021 UUDIS 3

Saarte Hääl ilmub ka tänavu suvel kolm korda nädalas Ustele, Juunist augustikuu lõpuni il- jätkuvalt 16 lehekülge, sisalda- korrustele mub saarlaste päevaleht Saar- des reportaaže, persoonilugu- Kortermajad numbrid te Hääl kolm korda nädalas: sid, meelelahutust, ajaloolugu- teisipäeval, neljapäeval ja lau- sid ja palju muud põnevat lu- Päästeamet teavitab, et päeval. gemist saarlaste tegemistest. alates 1. märtsist 2021 Peatoimetaja Gunnar Siiner Teemade valik laieneb ka ar- jõustus siseministri ütles, et suvise harvema ilmu- gipäevadel. Näiteks viime luge- määruse nr 17 “Ehitisele mise põhjuseks on Eesti Posti jaid Eesti eri piirkondi avasta- peavad kõrgemad esitatavad tuleohutus- tänavune hinnapoliitika. Viie ma, tutvume haruldaste Saa- nõuded” muudatus, kus kuuga on kojukande hinda juba remaa hobisõidukitega, ehita- nii alles ehitatavatele kaks korda tõstetud ja Saarte me, remondime ja vaatame aias kui ka olemasolevatele Hääl ei soovi tellijatele perioo- ringi. Kuid paberlehele lisaks kortermajadele kehtib di keskel hinda kergitada. tasub lugejatel kindlasti iga- korrused tähistama nõue, et kortermajas Kõik lugejad saavad suvepe- päevaselt silma peal hoida meie /ERR MULD MARGUS peavad välisuksed, rioodil teisipäeviti ja neljapäe- veebilehel, mis vahendab saar- Märtsis jõustunud menteeris Saaremaa pääs- le ja pärast ei saa aru, kus sa viti senise kaheksa lehekülje lastele-muhulastele olulisi uu- siseministri määrus tepiirkonna juhataja Mar- oled. Aga meil ei tundu see vaheuksed ja korteriuk- asemel 12-leheküljelise ajale- diseid seitse päeva nädalas. nõuab, et lisaks välisus- gus Lindmäe. Samas ei mä- küll eriti vajalik olevat,” ar- sed olema numbritega Riik muudab uue parvlaeva he. Laupäevane Saarte Hääl on Andres Sepp tele, vaheustele ja leta ta oma pikast tööprak- vas ta. “Aga kui päästeamet tähistatud. Samuti korteriustele tuleb tikast, et päästjad oleks Saa- leiab, et see on tarvilik, eks peavad büroohoonetes büroohoonetes ja remaal õnnetuspaika kii- siis tuleb seda täita. Kuigi ja kortermajades olema tellimise rahastust Vaktsineerimine avaneb kortermajades alates rustades korrusega eksinud. see toob ühistule täienda- tähistatud korrused kolmandast korrusest “Teise korruse tulekahju vaid kulutusi.” alates kolmandast. Kui esialgse plaani järgi tahe- Seni kaaluti uue laeva tel- energiat, mille laadimine toi- võib küll kolmandale ja nel- Tehnika 3 korteriühistu ti uus laev tellida läbi TS Lae- limist läbi TS Laevad OÜ, kuid mub kaldavooluvõrgu kaudu. ka 30–39-aastastele numbritega tähistada ka Numbrite suurusele, jandale ronida, kui ta min- esimees Tiit Rettau ütles, et vade, siis nüüd on kavas teha analüüsi käigus selgus, et rii- TS Laevad OÜ ja sadama- korrused. kujule või asukohale Vähemalt 30-aastased inime- rile vähendada, paluvad vakt- gid läbipääsud leiab, aga päästeamet käib korterma- nõudeid esitatud ei ole. seda transpordiameti kaudu, gile on soodsam hankida uus pidaja AS-i Saarte Liinid ühis- sed saavad Covid-19 vastu vaktsineerimise korraldajad arves- korrused ei ole meil veel sas- ju korrapäraselt kontrolli- Oluline on see, et kogu mis võimaldab kasutada vä- laev läbi transpordiameti. töös otsitakse lahendust, et sineerimiseks digiregistratuu- tada, et neil inimestel, kes on Mehis Tulk si läinud,” kinnitas ta. mas ja seetõttu koristasid teekond välisuksest lisvahendeid. Laeva tellimine läbi riigiasu- kaldavooluvõrgus kasutatav ris aega broneerima hakata ala- juba esimese doosiga vaktsi- [email protected] Lindmäe tõdes, et Kures- näiteks nende maja elani- korteriukseni oleks Parvlaevaühendust mand- tuse ehk transpordiameti või- energia oleks toodetud mak- tes tänasest. neeritud, ei tule enam uut aega saare linnas on majad üldi- kud hiljuti keldreid, et need tähistatud numbritega ri ja suursaarte vahel peetak- maldab kasutada nii moder- simaalselt päikese- ja tuule- Covid-19 vaktsineerimise broneerida. Neile on teise kait- Nõue on tingitud vajadusest selt madalad ja kui näiteks vastaks tuleohutuse nõue- se tavaliselt nelja parvlaeva- niseerimisfondi kui ka CO energiast. üheselt arusaadaval 2 töörühma juhi Marek Seeri sõ- sesüsti tegemise aeg juba an- tagada operatiivteenistus- Kihelkonna poole vaadata, tele. Korruste tähistamise ga. Reisijate ja sõidukite arv kauplemistulu raha. Laeva Esialgse ajakava järgi kuu- nul otsustas töörühm alustada tud esimese doosiga vaktsinee- tele kiire reageerimine ko- siis seal veelgi madalamad. nõudega ei olnud ka tema moel. Sama kehtib kor- on viimastel aastatel pidevalt täpne hind selgub riigihanke lutab transpordiamet uue lae- 30-aastastele vaktsineerimis- rija juures. danike elu, tervise ja vara Korruste tähistamine on veel kursis, kuid kinnitas, et rusenumbrite kohta. kasvanud ning see põhjustab tulemusel. va ehituse riigihanke välja võimaluse pakkumist varem Esmaspäeva, 17. mai õhtul kaitseks ajakriitilistes si- tema sõnul pigem suurte see kindlasti täidetakse. järjekordi sadamates eeskätt “Kuna uus laev saab olema selle aasta viimastel kuudel. selleks, et hajutada koormust di- kell 19 avaneb digiregistratuu- tuatsioonides. Näiteks et linnade kõrghoonete teema. Praegu on Tehnika 3 ma- nädalavahetustel, riigipüha- sarnaselt Tõlluga hübriidlaev, 2022. aasta teises pooles giregistratuurile ja sellega seo- ris broneerimisvõimalus kõigi- korteritulekahju korral Sama meelt on ka Smuu- jal toodud iga välisukse juu- del ning saartel toimuvate siis leidsime, et mõistlikum peaks valmima projekt ning tud haiglate IT-süsteemidele. le alates vanusest 16 eluaastat. oleks naabritel võimalik kii- li 7 korteriühistu juhatuse res info, millised korterid suurürituste ajal. on kasutada rohepöörde raha. algama uue laeva ehitus. Lae- Et koormust digiregistratuu- Uudistetoimetus resti välja selgitada prob- liige Viktor Sarapuu, kes ei selles püstakus asuvad. Sar- SAAB TEHTUD: Teh- “Möödunud aastal oli rei- Kogu transpordisektor liigub va ehitatakse ja katsetatakse leemne korter ja edastada olnud uuest nõudest veel naselt on tähistatud suur nika 3 ühistu juhi Tiit sijaid piirangute tõttu küll vei- ambitsioonikate kliimaees- kokku ligi kaks aastat ning info häirekeskusele ning kuulnud. “Kuressaares ta osa linna suurematest kor- Rettau sõnul seisa- di vähem, kuid kriisist välju- märkide tuules, milles on eelduslikult saab uus laev tul- Kulka Saaremaa ekspertgrupp seeläbi suudaksid päästjad, minu meelest midagi eriti termajadest, probleeme esi- vad majaelanikud des on oodata taas pidevat mandri ja suursaarte vaheli- la liinile 2024. aasta sügisel. kiirabi ja politsei abivajaja- juurde ei anna. Pealinna neb pigem vanemates ja kogu aeg hea selle saarte külastajate arvu kasvu. sel liiklusel oluline roll,” lau- Kehtiva saarte teenindamise sai kaks uut liiget ni jõuda aega kaotamata. kõrghoonetes võib tal küll väiksema korteriarvuga ela- eest, et hoones oleks Uue laevaga saame pakkuda sus Aas. lepingu järgi hakkab laeva “Et suurematest hoone- teatud otstarve olla, et sõi- mutes ning maapiirkonda- järgitud kõiki tule- paremat parvlaevaühendust Keskkonnahoidlik laev kuni 2026. aasta septembri lõ- Kultuurkapitali Saaremaa ga praegu probleeme ei ole, test oleks selgem pilt,” kom- dad liftiga mingile korruse- des. ohutusnõudeid. ja teenindada rohkem reisi- ehitatakse eeldusel, et tulevi- puni opereerima TS Laevad ekspertgrupi uute liik- kuna vaatamata pan- MAANUS MASING jaid,” ütles majandus- ja taris- kus oleks võimalik kasutada OÜ. metena asusid tööle deemiale ei ole tu- tuminister Taavi Aas. sõitmisel akudesse laetud Uudistetoimetus Kalev Kütt ja Anne baka- ja alkoho- Kann. liaktsiisi ning ha- Ekspertgrupi sartmängumak- esimees Tõnis su laekumised, Kipper (fotol) mis kapitali täi- “Saaremaale jalgsi, viiskudes, ütles, et uutel davad, vähene- Naiskodukaitse Saaremaa ringkond tänab liikmetel on alus- nud. tada sellevõrra Maakondliku aasta ema 2021 tänuüritusel panustajaid: lihtsam, et mõlemad ekspertgrupi jagata- kepp käes ja takune kott seljas?” on varem sarnast tööd va toetusraha eelarve teinud. Lisaks Kipperile, koosneb baassummast ja “Ajakirjanikud, võtke piits, lendab kiiresti. Sul pole või- Raadio Kadi Tantsutrupp Lips Kütile ja Kannule kuuluvad koe tsiendiga lisandub sellele kuid pidage aru,” teatas malust tühjaks jutuks ja teise- Ajaleht Saarte Hääl Martin Vesberg ekspertgruppi Krista Lember ja täiendav summa, mis sõltub riigikogu ja Saaremaa järguliseks meelelahutuseks. Piret Puusepp. maakonna elanike ja seal te- vallavolikogu liige Enn Mäletan, et ma polnud ainu- Kuressaare Kultuurivara Urvi Kask Kolmapäeval kohtus eks- gutsevate kollektiivide hulgast Eesmaa. Tema kolleeg ke, kes laevalt tulles otse roo- pertgrupi liikmetega ka Kul- ning keskmisest esitatud taot- volikogus Aivar Aru lisas, li istus. Ikka kaine peaga.” Ahto Vikat ja Insignia Group Eve Tuisk tuurkapitali juhataja Kertu luste arvust. Aru sõnul on Ratase Abru- et Jüri Ratase väidetavast Lillepood Öis ja K-Cordisk OÜ Kadri Paomees Saks, kelle teatel rahastamise- Mehis Tulk Abruka-prassingust pole ka visiidiga seoses räägitud vaid sellest, kuidas ta lubas mingit jälge. korda ajada probleemid saa- Avella Gert Lutter Admirali monumendi rel möllanud ilvesega. Aru üt- Meesansambel Varsakabi Kõikide esinejate juhendajad Raul Vinni leb, et see polnud siiski oluli- ehituseks kaks pakkumist [email protected] sim. “Tööd tehti kõvasti,” kinnitab ta. Saaremaa vallavalitsuse korral- gi püstitada juba läinud aastal, Aru ja Eesmaa kiidavad Jüri Saaremaa vallavolikogu datud admiral Bellingshause- mil tähistati 200 aasta möödu- Ratase tegevust ja taunivad aseesimees loetleb ka pika ni- ni monumendi ehitushankele mist Antarktika avastamisest, Eesti Ekspressi kajastust, mil- mekirja asjadest, mida on tänu laekus tähtajaks kaks pakku- kuid rahastamisraskuste ja le järgi olevat toonane peami- Jüri Ratasele korda saadetud: mist. pandeemia tõttu lükati projek- nister maksumaksja rahaga Abruka jäätmekäitlus, päeva- Monumenti on valmis raja- ti elluviimine käesolevasse aas- pillavalt ümber käinud. keskuse juurdeehitus, laeva- ma ühistaotlejad Enska Ehitus tasse. Monument on plaanis Muu hulgas märgiti ka 12 ühenduse graa ku tihendus, OÜ ja Enska OÜ ning ühistaot- Gunnar Varese kavandi järgi 000 eurot maksma läinud Saa- suurem lennuk ühenduseks lejad Kivikuvand OÜ ja Teet ehitada Raiekivi tee 2 krundi- re maakonda tehtud visiiti mandriga. Elektritööde OÜ. le Tori abaja ääres. juulis 2019. Mõlemad vallavo- Aivar Aru kirjutab, et ajakir- Vald plaanis mälestusmär- Mehis Tulk likogu liikmed teevad mahla- janikud ei tohi oma üle võlli lu- kaid avaldusi. gudega võtta meie riigijuhtidelt “Kas peaks ootama, et järg- julgust pühendada enda aega Õpilased võtsid mõõtu mine peaminister tuleb Saa- ja riigi vahendeid ka pealinnast remaale mööda tolmust küla- kaugema rahva hüvanguks. rehkendamises teed jalgsi, viiskudes, kepp “Jüri Ratas on tavatult tegus käes ja takune kott seljas?” kir- poliitik,” lisab pressiesindaja 5. mail toimunud 4.–6. klasside 5. kl: 1. Merit Soe (SÜG, õp jutab Aru, kes koos Eesmaaga edastatud tekstis Enn Eesmaa matemaatikaolümpiaadist võt- Linda Kuuseok); 2. Kristjan kiidab peaministri töövõimet ja märgib, et tema arvates val- tis osa 47 õpilast neljast koolist Sepp (Salme PK, õp Ly Pildre); ja -võite. mistus peaminister noorena (Saaremaa Ühisgümnaasium, 3.–4. Sass Kiil (Salme PK, õp Ly Aru annab teada, et viibis sporti tehes alateadlikult rii- Kuressaare Gümnaasium, Lü- Pildre); 3.–4. Mia Maastik (Lü- ka ise purjelaev Hoppeti par- gimehe ametis vajaminevaks manda PK, Salme Põhikool). manda PK, õp Tiina Niit). dal ja alkoholi ei mäleta. pingetaluvuseks. Esikolmikud 6. kl: 1.–2. Lisette Sepp (KG, “Nii nagu mina, nii ka mit- Eesmaa kirjeldab, kuidas ta 4. klass: 1.–2. Auli Parrest õp Liivi Erlenbach); 1.–2. Liisa med teised tulid pardale sel- ei jõudnud Ratasega valimis- (Salme PK, õp Lea Läets); 1.–2. Naulainen (KG, õp Ruth Rist); leks, et peaministriga rääkida eelsetel korterist korterisse Noora Nook (KG, õp Ülle Jas- 3. Tuule Kalamees (SÜG, õp põletavatest probleemidest, käimistel sammu pidada. min); 3.–4. Lee Tamm (SÜG, õp Linda Kuuseok). mille lahendaks tema toetav PÜHATU ALLIKAL: Juulis 2019 saatis Aivar Aru Jüri Ratast “Mina pudenesin Jüri tem- Tatjana Dubrovskaja); 3.–4. Os- Meelis Kaubi sõna. Riigi juhtidelt audientsi tema Saaremaa visiidil koos riigiametnike ja teiste Saare- post juba kuuenda maja kol- kar Kirs (SÜG, õp Irena Sink). haridusnõunik saamine on keeruline ja aeg maa keskerakondlastega. MAANUS MASING mandal korrusel.” 4 UUDIS Laupäev, 15. mai 2021

Regula teeb Virtsu–Kuivastu liinil suvel kuni 536 lisareisi TS Laevad tagab ka sellel suvel vadel ja kellaaegadel kahe lae- parvlaeva Regula valmisoleku va tihedate väljumistega graa- suurema nõudlusega päevadel k u d . lisareiside tegemiseks Virtsu– “Eelmine suvi näitas, et Re- Kuivastu liinil. gula abi järjekordade vähenda- Vastavalt sõlmitud lisakok- miseks oli väga vajalik. Meil on kuleppele tellib transpordi- hea meel, et ka sel aastal saa- amet perioodil 10. juunist 31. me Regulat kasutada Virtsu– augustini võimalike tekkivate Kuivastu liinil, kus liikleb 75 järjekordade vähendamiseks protsenti meie reisijatest ning Virtsu–Kuivastu liinil kuni 536 huvi Muhu ja Saaremaa külas- lisareisi parvlaevaga Regula. tamiseks on püsinud ka koroo- Tulenevalt nõudlusest võib nakriisist hoolimata ja kasvab transpordiamet pikendada rei- iganädalaselt,” lisas ta. side tellimist kuni selle aasta Regula teeb lisareise juhul, 12. septembrini. kui põhilaevade Tõllu ja Pireti Lisareiside eest teenib TS graa kujärgsetelt reisidelt on Laevad kseeritud tasu 664 000 sadamaalale maha jäänud roh- eurot, millele lisandub reisita- kem kui 200 liinimeetrit sõidu- su 350 eurot iga reisi kohta, keid või on optimaalne teha kokku maksimaalselt 188 000 ohtliku veose reis lisalaevaga eurot. Kokku on veoteenuse ning kui Regula ei ole parasja- tasu mitte rohkem kui 852 000 gu asendamas mõnda põhilae- eurot. va. Lisareise ei käsitleta graa- TS Laevade juhatuse esi- kujärgsete reisidena ja neile ei mees Indrek Randveer tõi väl- müüda pileteid eelmüügist ega ja, et mõlemale liinile on pla- ka sadamas. neeritud populaarsematel päe- Uudistetoimetus

Tallink tühistas Helsingi– LÄÄNE PÄÄSTEKESKUS Saaremaa kruiisid Laeva rma Tallink tühistas protsendiliselt lubada ei olegi,” juuliks plaanitud Helsingi–Saa- rääkis Link. Kõrgepingeliin süütas remaa kruiisid. Selgust pole ka Katri Link ütles, et juunis ei selles, kas ja millal võiksid Tal- tule ka Tallinna–Stockholmi linna ja Stockholmi vahet taas liini. “Maikuu jooksul jälgime kruiisilaevad sõitma hakata. olukorda ja esimene tärmin, “Helsingi–Saaremaa kahele kui julgeks mingitki lootust Võhmal metsaaluse erikruiisile oleme me kriipsu anda, et Tallinna ja Stockhol- Päästjad olid sunnitud neljapäeval Võhmal rääkis Lindmäe. “Elektrikud tulid kaugelt ja eks peale tõmmanud just seetõttu, mi vahel mingi liiklus võiks maastikupõlengut lihtsalt pealt vaatama, see ala selle pärast suureks läks. Saime ai- et Soome ei ole andnud ühtegi alata, on juulikuu.” sest põlengu süüdanud elektrikaabli voolu nult kaugelt vaadata, ligi minna mitte.” positiivset märki, et juunis või Lingi sõnul annab veidi loo- alt vabastamiseks kulus elektrikel aega. Kui Muhust startinud elektrikebrigaad ko- juulis turism Eesti ja Soome va- tust ka koroonapasside kasuta- Neljapäeval kell 15.41 teatati häirekes- hale jõudis ja voolud välja lülitas, said hel taastuda võiks,” ütles Tal- mises kokkuleppele jõudmine, kusele tulekahjust Võhma külas. Saare- päästjad asuda maastikku üle kastma. linki kommunikatsioonijuht et kasvõi vaktsineeritud inime- maa päästepiirkonna juhataja Margus Lõpuks kasvas põleng 1,5 ha suuruseks. Katri Link ERR-ile. sed riikide vahet liikuda saak- Lindmäe (fotol) ütles, et maastikutule- Pisike elektri põhjustatud põleng tekkis “Praeguse seisuga julgeme sid. “Praegu neid otsuseid veel kahju läks kustutama kümme meeskon- neljapäeval ka Üüdibel, kuid seal tulekah- juunikuuks endiselt lubada viie ei ole. Vähemalt kuu aega võ- da Mustjalast, Leisist, Kuressaarest, Oris- ju käest ära ei läinud. “Seal ei kukkunud tunni kruiisi Tallinna ja Helsin- tab meil aega ükskõik millise saarest ja Kihelkonnalt. liin päris maha, vaid sädemed lendasid ringi vahel ilma maaleminekuta liini taasavamine või püsti pa- “Raskendav asjaolu oli see, et elektri välja- gi,” selgitas Lindmäe. Helsingi poolel. Ja hetkel Eesti nemine,” lisas Katri Link. lülituse osas ei olnud meil kindlust tükk aega,” Uudistetoimetus kliendile midagi muud saja- Uudistetoimetus/ERR

Metsakinnistute ja VOLDITAVAD KLAASUKSED raieõiguste ost TOODETEGA SAAB TULEPUUDE Paberipuu, palgi ost HOIDIK- EELNEVALT TUTVUDA KÄRU Roomassaare ja Sikassaare HALUR terminalid, tel 45 33 974, mob 53 411 444 DUSCHY.EE TERMO- PUUVILLASED NARMASTEGA Metsaalane nõustamine, VANNITOAVAIBAD 80 cm mob 51 72 300 SEGISTIGA Saarte Metsamajanduse OÜ, DUŠIPANEEL SILIKOONIST Ringtee 14, Kuressaare, WC-HARJAD [email protected] ARIZONA www.metsamajandus.ee E-R kl 10-18 Tallinna 65 DUŠIPANEELIGA Kuressaare DUŠINURK 85x85x200 SELLEL NÄDALAVAHETUSEL KADI RAADIOS

Laupäeval kell 11 Laupäeval kell 13 Pühapäeval kell 11 “Kohvilauas” “Ulgusaarlastes” MUUSIKAT HELDUR VALIB RAIVO HARRY KOIT PEETERS PÕLDA KELDER Saatejuht Tõnis Kipper Saatejuht Erki Berends Laupäev, 15. mai 2021 ARVAMUS 5

JUHTKIRI Õitsegu demokraatia tuhat lille! Teenuseid ja suhtlust See lause on võetud Keskerakonna 11 aasta tagusest pressiteatest, kus Tallin- vajavad ka ääremaa eakad na linnavolikogu liikmed ülistasid Ed- gar Savisaart. Pressiteade pakatab emot- “Kuidas on haldusreformi de jaoks kaugeks jäänud, suht- Eakate arvates võiks Kihel- sionaalsusest, meenutades stiililt eelmi- järel muutunud eakatele lus ei ole enam nii personaal- konna osavallas toimuda roh- se riigikorra aegseid sõnavõtte. suunatud sotsiaalteenuste ne. kem vanemaealistele mõeldud kättesaadavus ja korraldus Osa küsitletuist tõdes, et üritusi – näiteks vestlushom- paljud vallatöötajad on neile mikuid rahvamajas, huvirin- Eile saadeti lehetoimetusse kahe Saare- ning kas eakad on nendele mõeldud teenustega võõrad, mistõttu nad ei soovi ge vms –, mis võimaldaks sot- maa vallavolikogu liikme pressiteated, rahul?” küsib Tartu ülikooli vallavalitsuse poole pöörduda. siaalselt suhelda. Ühe võima- mis meenutavad pea üks-ühele 11 aasta Pärnu kolledži sotsiaaltöö Ligi pooled vastanutest leidsid, lusena saaks vestlusringide et suures vallas jõuab teenus korraldamiseks kasutada teh- korralduse osakonna tagust stiili. Enn Eesmaa kirjeldab emot- nendeni aeglasemalt või eel- noloogilisi lahendusi, mis või- sionaalselt, kuidas Jüri Ratas juba noore- lõpetanud Ave Väli. dab suuremat bürokraatiat. maldavad omavahel suhelda na sporti tehes valmistus riigimehe ras- Maailma ja ka Eesti rahvastik Samuti selgus, et eakad soo- erinevas vanuses ja erinevate keks eluks. Tahtmata meenub väike Vo- vananeb. 2035. aastaks prog- viksid personaalsemat ja iga huvidega inimestel. noositakse, et 65+ vanuses ini- konkreetse inimese vajadus- Selleks et transporditeenu- lodja. Aivar Aru märgib, et ajakirjanikud mesed moodustavad Eesti ela- test lähtuvat teenust. Infot tu- seid paremini koordineerida ei tohi oma üle võlli lugudega võtta riigi- nikkonnast 25%, 2060. aastaks leks jagada eakatele sobivate ning marsruute ja tihedust juhtidelt julgust pühendada oma aega ja tõuseb eakate osakaal aga 30 kanalite kaudu – neile helista- planeerida, on vaja korralda- riigi vahendeid pealinnast kaugemal ela- protsendini. Samas ei tohiks des või nendega koju rääkima da uuring nende inimeste unustada, et Eesti elanikkond tulles. seas, kes ühistranspordist sõl- va rahva hüvanguks. Jällegi meenub sar- tervikuna väheneb. “Ühe puudusena tõid Vestlusest eakatega tuli väl- tuvad. nases stiilis lause, ehkki siis töötati küll Tõik, et rahvastik vananeb, ja, et vajadus koduhoolduse ja Üks oluline arvamuste ko- ühe teise ideoloogia hüvanguks. mõjutab oluliselt neid piirkon- eakad välja, et nende jaoks isikliku abistaja teenuse järe- guja võib olla sotsiaaltöötaja, di, mis asuvad linnadest kauge- on vähe kohti, kus teiste le on Kihelkonna osavallas ole- kes abivajajatega vahetult kok- mal. Maakondade lõikes kasvab mas. Piirkonnas abistajate ku puutub. Samuti peaks sot- Kui vahepeal hakkas juba tunduma, et eakate osakaal kõige kiiremini omaealistega suhelda. Eriti leidmine on aga tõepoolest siaaltöötaja tegema rohkem vähemalt igasugune erakonna juhi va- Läänemaal ja meil, Saare maa- suur probleem. Ometi peab koostööd teiste vallavalitsuse lehäbita ülistamine ja kultus on Eesti po- konnas. tunnetavad seda vallavalitsus leidma võimalu- osakondadega, et eakatel en- liitilisest kultuurist taandunud, siis on Rahvastiku vananemisega probleemi kaugemates si, et toetada kaugemal elavaid dil ja teistel abivajajatel oleks suureneb nõudlus sotsiaalvald- eakaid erinevate olmeproblee- asjaajamist vähem. see olnud vaid näiline. Vanad head ajad konna teenuste järele, riigi roll külades elavad eakad, kelle mide lahendamisel (poeskäi- Leian, et vallavalitsusel tu- on tagasi. Tekib vaid küsimus ülistajate- on aga tagada kõigile kodanike- suhtlus eakaaslastega jääb gud, küttepuude toomine, leh- leks eakate arvamusi ja ka krii- le: kas teil endil ebamugav ei ole? le sõltumata vanusegrupist ja tede riisumine jne). tikat arvestada ning kitsaskoh- asukohast elamisväärne ning transpordi taha.” tadega tegelda. On ju Saare- meeldiv keskkond. AVE VÄLI Transport kui maa valla arengukavaski väl- 2017. aastal toimusid Eestis kitsaskoht ja toodud, et ühinenud Saare- REPLIIK haldusreformi tulemusena ko- maa vald peab vajalikud tee- halike omavalitsuste (edaspidi Kihelkonna osavallas. Selleks Eakatele mõeldud sotsiaaltee- nused tagama ka osavaldade Maaelust linna- KOV) vabatahtlikud ühinemi- vestlesin 18 eakaga. nuste kujundamisel ja osuta- elanikele. sed ja sundliitmised ning Küsitlusest nähtus, et Kihel- misel tuleb arvestada, et lisaks Minu uurimistöö oli esime- vurlede pilgu läbi KOV-üksuste arv vähenes 213- konna osavalla eakate hinnan- konkreetsetele vajadustele on ne haldusreformi järgne arva- lt 79-le. Haldusreformi oodatav gud sotsiaalteenuste korraldu- nende jaoks väga oluline vahe- muskorje Kihelkonna osaval- “Linnainimesed ei tea, mis maal – väl- tulemus oli, et suureneks tööta- sele on kõrged, ent nende ar- tu suhtlus teiste inimestega. la eakate seas, ent samalaad- jaspool suvilat – üleüldse tänapäeval jaskonna kompetents omavalit- vates leidub ka kitsaskohti. Seetõttu on tähtis, et sotsiaal- seid küsitlusi tuleks teha regu- toimub. Nad ise arvavad aga siiralt end sustes. Eakad hindavad kõrgelt sot- töötaja, hooldaja või teine abis- laarselt, vähemalt kord aastas. teadvat,” leiab Tornimäel tegutsev siaaltöötajate tegevust, samas taja leiaks lisaaega eakaga rää- Eakate arvamus neile mõeldud ettevõtja Mark Muru. Suurem vald – on arvamused osavallas paku- kida. sotsiaalteenuste kohta on va- kaugem vald tavate teenuste kvaliteedi ja Ühe puudusena tõid eakad jalik – üksnes nii saame neid Maarahvas tegi valitsuse- haldusreformi mõjude osas välja, et nende jaoks on vähe teenuseid paremaks muuta. le ühispöördumise pal- Pärast haldusreformi arvati, et sotsiaalteenuste korraldusele kohti, kus teiste omaealistega Selgus, et sotsiaalteenuste vega võtta senisest kõigis 79 omavalitsuses on ole- vastandlikud. suhelda. Eriti tunnetavad seda tarbijate seisukohast vaadatu- suurema tähelepanu mas kõik 13 sotsiaalteenust. Pa- Umbes pooled eakatest olid probleemi kaugemates küla- na puudub terviklik ülevaade alla Eesti maa- ja ran- raku ei pruugi see nii olla. seisukohal, et eakatele suuna- des elavad eakad, kelle suht- haldusreformi järgsest sot- napiirkondade elu toi- Enamjaolt on rahuldamata ea- tud teenused on haldusrefor- lus eakaaslastega jääb trans- siaalteenuste vajadusest ning mimine ning püsima- kate vajadus sotsiaaltranspordi, mi järel muutunud kvaliteet- pordi taha. Seega vajavad la- sellest, kas tarbijad on saada- jäämine, kuna seda tugiisiku, isikliku abistaja ja ko- semaks, võimalused on avar- hendamist transpordi kitsas- vate teenustega rahul. ohustavad üha agressiiv- duteenuse järele. On ka kohti, dunud ning sotsiaaltöötaja te- kohad – nii et kõigil elanikel ka sem keskkonnakaitse ja üle- kus eakad vajavad paremaid gevus on muutunud pädeva- kaugetes külades oleks võima- Ave Väli töötab Kihelkonna määrased piirangud. elutingimusi. maks. Samas leidsid paljud, et lik teenuseid võrdväärselt tar- hooldekodu juhatajana. Huvitav, millal jõuab linnavurledeni tead- Uurisin, kuidas on olukord vald on pärast ühinemist nen- bida. mine, et 21. sajandil tegeleb põllumajandu- sega maal võib-olla 1% elanikkonnast, tehes seda oluliselt tõhusamalt kui sel ajal, mil põl- lumajanduses oli hõivatud 90% maaelanik- konnast? Linnainimesed ei tea, mis maal – Tartu ülikool teeb taas koroonaseiret väljaspool suvilat – üleüldse tänapäeval toimub. Nad ise arvavad aga siiralt end teadvat. Tartu ülikooli juhitava seireuu- mise otsused saaksid tugine- vastase immuunsuse kujune- ringualused saavad tellida Niimoodi see ei ole ega saagi olla, et kesk- ringu seekordne etapp kestab da kõige värskemale teaduspõ- mine. koju testimisbrigaadi. konda reostavad ainult maainimesed või ai- 13.–24. maini. Värskeim ülevaa- hisele infole. Seepärast kutsu- Uuringukutsed saadab ini- Testi tulemustest teavita- nult linnainimesed. de koroonaviirusesse nakatu- vad Tartu ülikooli teadlased mestele välja uuringu rma takse uuringus osalenut kol- Jah, ajalugu tuleb kemikaalide ja väetiste nute hulgast, koroonaviiruse- järgneva 11 päeva jooksul uu- Kantar Emor. Esmalt palutak- me päeva jooksul ja need kan- näol veel tükk aega maa seest välja. Nende vastaste antikehadega inimes- ringus osalema juhuvalimi se täita veebiküsimustik. See- takse Patsiendiportaali tervi- osas ei pruugi praegune olukord vanadest ae- te osakaalust täiskasvanud ela- alusel 2500 täiskasvanud ela- järel saadetakse osalejatele se infosüsteemi. Positiivse vii- gadest liiga palju erinedagi. Vanasti ehk mür- nike seas ja käitumisharjumus- nikku üle Eesti. testimisele registreerumiseks ruseproovi andnud inimeste- gitati vähem, sest lihtsalt polnud tehnoloogi- te muutustest valmib 25. maiks. Uuringus osalejatele tehak- veebilink või helistatakse Me- ga suhtleb uuringumeeskond liselt õiget kraami. Samas on tänapäeval ke- Uute nakatumisjuhtumite se koroonaviiruse test ja neilt dicumi ja Synlabi testimise kõ- kahe kuni nelja nädala jook- mikaalid nii kallid, et ükski peremees neid pi- arv on kahanenud viimase kuu- võetakse vereproov koroona- nekeskusest, et leppida kokku sul, et jälgida haiguse kulgu. mesi oma maale ei tuiska. Naabriteks olemi- ga poole võrra ja samal ajal on viirusevastaste antikehade ta- aeg sobivasse testimispunkti Uuringut teeb Tartu ülikoo- ne mürgitamise ajal on jah nagu ta on, mis pidevalt kasvanud vaktsineeri- seme määramiseks. Saadud tulekuks. Koroonaviiruse li laiapõhjaline teadusrühm parata. Maaelu ei koosne aga siiski enam am- tute osakaal. Lisaks on vahepeal andmed võimaldavad hinna- proov tehakse ninaneelust, ko- koostöös Synlab Eesti, Me- muilma vaid põllumajandusest. koroonapiiranguid leevendatud. ta, kuidas on piirangute lee- roonaviirusevastaste antike- dicumi ja Kantar Emoriga. Maaelu on nagu linnaelu, aga maal. Mina Nende muutujate koosmõju vendamine mõjutanud viiru- hade taseme teadasaamiseks Ruth Kalda, olen samuti maamees, ent mul pole kah kuu- arvestades on oluline hinnata se levimust täiskasvanud ela- on vaja anda veenivereproov. Tartu Ülikooli peremeditsiini ja ris sõnnikuharki. See-eest aga on robotmu- viiruse levimuse hetkeseisu, et nike hulgas ja millises tempos Puudega inimesed, eakad ja rahvatervishoiu instituudi runiitja. edasised piirangute leevenda- on kulgenud koroonaviiruse- piiratud liikumisvõimega uu- juhataja, peremeditsiini professor

Kohtu 1, 93819 Vastutav väljaandja / peatoimetaja Reklaam Marite Vaga 45 24 447 Fotograaf Toimetusel on õigus kaastöid toimetada ja lühendada. Kaastöid ei Saarte Hääl ilmub aastast 1940 ja on Eesti Ajalehtede Liidu Kuressaare Gunnar Siiner 45 24 440 Maanus Masing 53 403 175 Toimetajad liige. Saarte Hääl ilmub viis korda nädalas. Trükiarv: 4700. tagastata ega retsenseerita. Välisautorite honorarid kantakse üle Tel 45 30 200 Kertu Kalmus 45 30 212 Kuju ndaja pangaarvele üks kord kuus järgmise kuu 15. kuupäeval. Kõik Tegevtoimetaja Väljaandja: Raadio Kadi OÜ. Trükkija: Printall AS. [email protected] Ain Lember 45 30 211 Liina Õun 45 30 203 ajalehes Saarte Hääl ja selle lisades avaldatud artiklid on Andres Sepp 45 30 202 Saarte Hääle toimetus on avatud E-R kell 9-17. www.saartehaal.ee Monika Metsmaa 45 30 216 Küljendaja-kujundaja autoriõigusega kaitstud teosed. Nende reprodutseerimine, Tellimuste vormistamine: www.post.ee, tellimine@saarte- K uulutused ja tellimused Anette Sannik 45 30 203 levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma Raadio Kadi OÜ Mehis Tulk 45 30 214 haal.ee, tel 45 30 200. Kuulutuste vastuvõtmine: telefonil Rihti Rask 45 30 200 45 30 200, [email protected] või SH toimetuses. kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta Raul Vinni 45 30 215 Keeletoimetaja Levijuht Kerli Rüütel 45 24 443 Reporter Kristina Õun 45 30 200 Ragna Malm 45 30 202 Kojukanne maakonnas tel 66 43 948. võite pöörduda Pressinõukogusse tel 64 63 363 või [email protected] 6 MAA ELU Laupäev, 15. mai 2021 Saaremaal hakkas pihta karjatamishooaeg

LÕPUKS OMETI: Mullutus tormas neljapäeva õhtupoolikul karjamaale suve veetma kärutäis veiseid. MAANUS MASING

Saaremaal algas karjata- kus kari liigub ühest koplist tei- tevõte rendib Riigimetsa Ma- rohumaade lopsakusega, ent ole, kuigi jah hinnad on mada- misperiood sel aastal se ja õige ajastus määrab väga jandamise Keskuselt (RMK). paremaid pole Kärema talu pe- lad,” nentis Lõhmus. Teha pole tavalisest varem, kui palju. Saja hektari suurune ühes tü- remehel kahjuks kuskilt võtta. paraku midagi, kokkuostjate- esimesed lihaveised viidi Värske proteiinirikas rohi ja kis karjamaa sobib suurele Oluline on, et veistele seal tega kauplemisel jääb alati pisut karjamaale juba aprilli väljasviibimine annab looma- karjale ideaalselt. Saarlastel on gelikult väga meeldib. mänguruumi, kuid kusagil tu- lõpus. dele hea tervise ja soodustab Vormsis koostööpartner, kes Lõhmuse karjas kasvab üle leb ette piir, millega tuleb liht- kasvu paremini kui laudaelu. käib iga päev loomi vaatamas saja lihaveise, kes on vabapida- salt leppida. Kulud allapanule ja söödale vä- ja kontrollib aedu. “Iga päev misel. Lauda uksed on alati ava- Loomapidamine pakub Ain Lember henevad, märkis Kaasik. “Väl- peab ikka juures olema, et loo- tud ja loom läheb lauta, kui ta- maainimestele sissetulekut, jas karjamaal on ikka looma mad inimesest ei võõrduks,” hab. Lauda juurde kuulub kaks kuid mitte ainult. Loomapida- kõige odavam pidada,” sõnas rääkis Kaasik, kelle sõnul on li- hektarit maad, kus veised saamisega kaasnevad hooldatud Audla OÜ juhatuse liige Kaido ta. Õige kasulik oleks looma haveised võrreldes piimaleh- vad aastaringselt jalutada. maastikud on meeltmööda ka Kaasik ütles, et nemad hakka- aastaringi väljas pidada, ent madega vähem kodustatud. Toivo Lõhmus loomakasvatajaile endile. Kar- sid lihaveiseid karjamaadele paraku meie kliima seda lõpu- Mereäärsete pärandkoos- Madalad hinnad jamaal mängib päike varjude- vedama mai esimestel päeva- ni ei võimalda. Talvetingimus- luste karjatamise algus praegu hul kasvuga kiiret. “Igal aastal ga ja loob seal meistriteoseid del, tavaliselt algab karjatuspe- tes on loomade suremus laudas veel viibib, seal ei jätku looma- saavad mul loomad karjamaa- Sügisel karjatab Lõhmus ära igat sorti ilumeelele. Droonid riood sealkandis mai keskel. oluliselt väiksem, näitab koge- dele esialgu piisavalt rohtu, le kas mai viimasel päeval või Tuiu soo ja Tuiu põllud. Esmalt pakuvad maastikule vaateid, Nähtavasti mõjus aprillikuu mus. kuid lisasööta anda ei tohi. juuni algul,” sõnas Lõhmus. teeb ta seal silo ja heina ning mida meie esiisad ei kogenud soojus rohukasvule hästi ja sel- Paatsa küla Kärema talu pe- Liiga vara loomi karjamaale sügisel laseb loomad sinna mitte kunagi. “Jälgisime, kui- leks, et parajat rohukasvu mit- Veised reisivad Vormsile remees Toivo Lõhmus ütles, et lasta pole mõistlik ka seetõttu, paariks nädalaks sööma. Nagu das loomad karjamaal sõid. te maha magada, tuligi esime- karjatamishooaeg algab tal pä- et siis süüakse maa kahe näda- seda aeg-ajalt ikka juhtub, mu- Päike loojus, kõik paistis nii ilus sed loomad ebaharilikult vara Kuu lõpus viib Audla OÜ teist randkooslusel, kus praegu pole laga mustaks ja terve suvi pole retsevad paljud lihaveisekasva- ja puhas,” muljetas Toivo Lõh- karjamaadele saata. Audla OÜ aastat sadakond looma Vorm- veistel veel süüa midagi. Kada- sealt rohkem midagi võtta. Al- tajad madalate kokkuostuhin- mus väimehe droonikaamerast kasutab portsjonkarjatamist, si pärandkooslustele, mida et- kate vahel Natura alal ei ole ro- varite taimestik ei ole võrreldav dade pärast. “Mina miinuses ei nähtust. Haned panevad põllumehe kiruma Pole vahet, kas haned tulevad oli jälle tuhat hanelist lutserni- lindude toitmisega ja seda pal- male, aga nii lihtne see ka pole. või lähevad, tasuta lõunalaua põllus, neist jääb maha ainult ju suuremas mastaabis. Elu Mägil jookseb üle põllu kõrge- katab neile nii või teisiti Saare- must maa,” on põllumees häiri- näitab, et hooldatud rannakar- pingeliin ning üks hallhani len- maa viljakasvataja. tud. “See, et sa põllu ääres plak- jamaad ei suuda põldudel kas- das kaelapidi traatidesse ja “Kevadel algab tööpäev sel- sutad või tühjalt paugutad, lin- vava rammusa toiduga konku- kukkus põllule. Korjus vedeles lega, et lähed hommikul kell de päriselt ei heiduta.” reerida. Lindude peletamiseks põllul, röövlinnud olid vaese- seitse põllu äärde ja hakkad ha- Kaasiku hinnangul viib rii- põldudelt looduslikku kesk- kesel kõhu lahti nokkinud, aga nesid ära hirmutama,” ütles gi valitud passiivsus lindude konda tuleb kasutada tõhusaid haneparve see ei heidutanud. Audla OÜ juhatuse liige Kaido peletamisel looduse tasakaa- vahendeid. “Need, kes nimeta- Kevadel paigutas Mägi põl- Kaasik. lust välja. “Tänu sellele, et siin vad endid linnukaitsjateks, lule poolviltuselt ilutulestiku- on korralikult haritud põllud, minu meelest seda ei ole. Need rakette ja kõmmutas nendega Riik heidutusjahti ei luba toituvad haned meil kuu või on kitsad huvigrupid, kelle te- linnuparvede suunas nii, et rohkem, aga kaldun arvama, et gevuse tulemusel viiakse loo- need linnuparvede kohal plah- Möödunud aastal lubas riik Saa- varsti ei lähe nad siit üldse mi- dus tasakaalust välja.” vatasid. Parv tegi küll minekut, remaal laglede peletamiseks nema,” rääkis ta. Säärane aga natukese aja pärast oli plat- heidutusjahti ja Kaasiku väitel kunstlikult loodud külluslik Ei aita ka hukkunud lind sis teine parv. andis see saagi osas märkimis- toidulaud paisutab haneliste EI HIRMUTA MISKI: Urmas Mägi on lindude peletamiseks Nõukogude ajal ei olnud väärse lisa: “Kui eelmisel aastal arvukust, mida loodus varem Leisi põllumees Urmas Mägi jätnud põllule traktori, kuid ka see ei aidanud probleemi Mägi meelest põldudel nii pal- saime heidutusjahi toel lutser- või hiljem mingi viirusega kär- lasi hiljuti oma maadele Veske lahendada. GUNNAR SIINER ju linde. “Mulle öeldi, et sa ei nipõllult 10 tonni saaki, siis aas- pima hakkab. Mõistagi on igat külas rajada päikesepargi. Sel- pannud neid siis tähele, sest sul ta varem ainult kaks tonni.” masti pandeemiatel tagajärjed gus, et seegi tehnikaime, ehk- hernehirmutised, kelle elutu tori. Mõnda aega tiirutasid lin- polnud nendega asja,” rääkis Ur- See, et riik sel aastal Saare- ka siinsetele põllumeestele. ki mitte peletajana mõeldud, olemuse tiivulised üsna ruttu nud pelglikult ringi, aga siis mas Mägi. Sellega ta nõus ei ole. maal heidutusjahti pidada ei Looduskaitsjad kutsuvad toimib hanedele nagu hane sel- ära tabavad ning siis aplalt kül- mõistsid, et ohtu pole, ja maan- “Ikkagi olid linnud sel ajal roh- luba, on Kaasiku hinnangul kogu alatasa inimesi üles veelinde ga vesi. Kõrvaloleval hernepõl- videga maiustama asuvad. dusid külvidele. kem mere ääres,” jääb ta oma ar- põllumajanduse ja maainimese mitte toitma, põllumehed aga lul tegid linnud üsna korraliku Mägi sõnul on ta jätnud lin- Räägitakse, et hukkunud vamuse ja mäletamise juurde. muserdamine. “Täna hommikul sisuliselt muuga ei tegelegi kui kahjutöö. Ei heiduta linde ka dude hirmuks põllule ka trak- lind põllul hirmutab teised ee- Ain Lember Laupäev, 15. mai 2021 SAARLANE 7 Bernhard Kuusk: “Kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks!” Kuressaare haigla naabru- ses kevadõites aias seisab kunstnahast kattega tugitool, mis kaugel nõukaajal troonis teenin- duskombinaat Saare direktori kabinetis.

Monika Metsmaa

“Direktorit minust ei saanud, aga nüüd võin vähemasti direk- toritoolil istuda,” ütleb 90-aastane Bernhard Kuusk, kes sai tooli endale siis, kui asutuse vara laiali jagati. Tõsi, nüüd pakub sellele veidi räsitud moega tugitoolile kõva konkurentsi uhiuus kol- lane pink. Ja mitte mingi tava- line pink, vaid nimeline. Pingi seljatoele on kinnitatud läikiv metallplaat, kust võib lugeda, et see pink on pere kingitus papa Bärnile 90. sünnipäevaks. Bernhardi sünnipäeval, 11. mail, on tema koduaed mai- kuule kohaselt õieehtes. Teiste lillede hulgas pakuvad silmailu tulbid ja nartsissid – lilled, mille sibulaid Bernhard ja ta ka- dunud kaasa Maimu kunagi Lätist toomas käisid. Pärit pole Bernhard siiski linnast, vaid ühest Saaremaa “jalast” – Ansjalast. Tema sün- nikodu pole enam ammu alles – Aste sõjaväebaasis teeninud Nõukogude soldatid lõhkusid ja põletasid selle maha. Algul Tõrise, hiljem sõja ajal Pamma ja Haamse koolis käi- nud Bernhard lõpetas 6. klassi NIMELINE PINK: Uhke pingi seljatoele kinnitatud läikivalt metallplaadilt võib lugeda, et see pink on pere kingitus papa Bärnile ehk Bernhard Kuusele 90. sünni- juba linnas. 1947. aastal astus päevaks. MAANUS MASING noormees Kuressaare tööstus- kooli autoremondilukksepaks kaks kuu aja pikkust puhkust – Kahe pudeli viina eest organiseeris remaal palju ning kõigil ahju- sulti Bernhard enam teha ei õppima. kolmandal ja viimasel aastal. de saamisega kiire. Tol ajal pol- suuda, ent praegugi teeb ta oma Ühel sügishommikul kutsus Armeest pääses Bernhard mitšman autobaasi jaoks rehvid nud kofereerimismasinat, mis vasaku käega rohkem kui mõni komsorg ehk komsomolisekre- 24-aastasena – juba naiseme- ja lasi need ise kohale tuua. Bärni ahjupleki laineliseks muudab teine, kel mõlemad käed terved. tär Bärni direktori kabinetti ja hena. – kogu see töö tuli teha käsitsi. Hoiab maja korras, niidab teatas: “Kuna sa oled juba “Silmahimu oli mul tüdru- sai aga autobaasi tööle – Samuti oli Bärni ülesanne muru, rohib peenraid ja kasvu- 16-aastane, pead komsomoli kute peale juba enne sõjaväge,” tuliuue veotakso juhiks valmistada näiteks vihmavee- hoonet. astuma.” räägib Bernhard. Tema tollane . torusid ja kauplustele prügi- Kui on vaja midagi paranda- Keeldumise peale andis pruut hakanud aga Bärni ar- kühvleid. 1970. aastal läks Bern- da, kasutab kruvide keerami- komsorg noormehele valida, meeteenistuse ajal hoopis tei- tanud, tunnistas noormees, et Tööpäev autobaasis posti- hard plekksepaks tuletõrjesse seks ja puurimiseks akutrelli, kas too hakkab komnooreks või sega semmima. Sellest sai Bern- tema toonane jutt oli hädava- veol hakkas pihta hommikul ning tegutses seal ühtlasi prii- mis on juhtmete abil ühenda- visatakse koolist välja. Kuna hard teada teiselt tuttavalt tüd- le. Palgaks valetamise eest tuli kell viis ja lõppes õhtul küm- tahtliku pritsumehena. tud metallraamile paigaldatud soov ametit õppida oli suur – rukult, oma pruudi sõbrannalt järjekordne noomitus. nest: kõigepealt Kuivastusse, Plekksepaametit pidas Bär- autoakuga. Ise meisterdas Bär- Bernhard läks masina-trakto- Maimult, olles poolteist aastat siis tagasi linna ja seejärel Sõr- ni seni, kuni ta isa ühest keha- ni ka kalmulaternad oma abi- rijaama tööle juba 14-aastase armees olnud. Autorehvid viina vastu ve-ring. Raha oli aga tarvis, sest poolest halvatuks jäi. Voodihai- kaasa ja poja hauale. Poeg Arvo poisikesena –, ei jäänud noor- Kui Bernhard koju puhku- Bärnil oli käsil majaehitus. ge isa eest hoolitses mees 18 haigestus raskelt ja lahkus siit mehel muud üle kui komsomo- sele tuli, sugenesid noore sol- Sõjaväest lõpuks prii, läks Bern- Muide, samas majas elab mees aastat. Tollal töötas Bernhard ilmast ootamatult möödunud li astuda. dati ja restoranis ettekandjana hard kodusaare autobaasi di- praegugi. mudaravilas, vedades Linnu- suvel. töötanud Maimu vahele tasa- rektori jutule – tööd küsima. Kui uus kodu valmis, palus lahe äärest muda. Basseine, Nagu paljud saarlased, sat- “Panen teid kõiki aresti!” pisi soojemad suhted. Järgmi- Direktor kostnud seepeale: sõidutaksojuhist sõber Bärnit, mis täitmist vajasid, oli kokku tus Bernhardki mullu kevadel se puhkuse ajal, napsist julgust “Näe, masinad seisavad – kum- et nad oma ametid vahetaksid kümme, mäletab Bärni. koroonaviiruse küüsi. Kuri- Pärast kooli lõpetamist ja aas- võtnud, palus Bernhard Mai- me ei ole!” – et ka tema saaks endale maja kuulsat tõbe “koroovaks” kut- takest töötamist masina-trak- mu vanematelt tüdruku kätt. Tollal oli rehvid tõeline de- ehitada. Sõidutaksojuhina oli Parem käsi kui “iluasi” suva mehe sõnul oli viirus tõ- torijaamas võeti Bärni 1950. Pulmad oli plaanis pidada mai- tsiit ning autobaasi toodud Bärni ülesanne vedada riigi- sine katsumus, õnneks oli ta aasta mais sõjaväkke. Väina- kuus. uute autode rehvid pandi kohe kassa inkassaatorit, kes käis 2016. aastal tabas Bernhardit tütre juures kodusel ravil ning tammil, Tallinna sõites laulis Abiellumiseks väeosa üle- bussidele alla. kauplustest raha kokku korja- insult. Tänu Kuressaare haig- sai kurjast viirusest võitu. Aga autokastitäis noori mehi: “Jää malt mõnd vaba päeva küsi- Kuna viimased armeeaastad mas. la kirurgile Toomas Tartesele ja sel kevadel, pärast teist vaktsii- vabaks, Eesti meri…” nud, sai Bärni aga eitava vastu- oli Bernhard aega teeninud Ku- Ükskord palus inkassaator pealinna tohtritele pääses nisüsti, vajas tervis haiglas tur- Nekrutite saatja Tallinna sõ- se – teenistus pidi ju niikuinii ressaares, läks ta tuttava mitš- Bernhardit viia tema naine, kes mees siiski hullemast. Kõne gutamist. jakomissariaadist pidas auto juba aasta lõpus otsa saama. mani, sõjaväeosa laojuhataja oli rinnapõletiku tõttu haiglas- taastus ning füsioterapeudi ja Bärni sõnul on tütar ja väi- kinni, ähvardades kõik poisid Mida teha? Kui olid lubanud jutule. Toona oli ju nii, et lase sattunud, koju Sauverre. kõva trenni abiga taastus ka mees talle suureks abiks olnud. aresti panna, kui nad vait ei jää. tüdruku ära võtta, ei saanud ju hingmasinate rehvid vahetati Bärni tuli tuttavale mehele vas- jala töö. “Üksi kõigega toime tulla oleks Tallinnast viidi Bärni koos ometi tema vanemate ees hä- uuemate vastu iga kolme aasta tu ega pannud taksomeetrit “Parem käsi küll liigub, aga tõesti raske,” leiab ta. saatusekaaslastega Leningra- bisse jääda. tagant. Selleks aga, et rehvid tööle. Tõlli ristmikul jäi ta aga see on rohkem iluasi – ei suu- Tütar Anne Nelise sõnul on di kogumispunkti, kust sõdur- “Mine batja juurde ja ütle, et säiliksid võimalikult kaua uue- vahele rahandusmiilitsale, kes da haarata ja väriseb,” näitab isa hoolimata oma keerulisest poisse üle kogu Venemaa laia- su pruut ootab last!” õpetas na, olid masinad pukkidele takso- ja bussijuhte kontrollis. Bernhard. eluteest suutnud säilitada op- li saadeti. Saarlase üllatuseks Bärnit tuttav nooremleitnant. seisma pandud. Kahe pudeli Karistuseks määrati Bernhar- Bärni teab, et paremakäeli- timismi ja rõõmsa meele. Ol- ja suureks õnneks ei saadetud Ega`s jäänudki muud üle kui viina eest organiseeris mitš- dile remondimehe töö autobaa- sest vasakukäeliseks ümber õp- gugi et kiireimal ajal rabas isa teda kuhugi tuhandete kilo- uuesti ülemuse jutule minna ja man autobaasi jaoks rehvid ja si garaaži kanalis. Sellest ta pida pole sugugi kerge. “Süües ühe päeva jooksul koguni kol- meetrite kaugusele pärapõr- valetada. lasi need ise kohale tuua. Bär- siiski pääses – onu kutsus Bär- kippus lusikas ikka kõrva taha mel töökohal, vabatahtliku tu- gusse, vaid tagasi Tallinna. Batja pragas mis hirmus ni sai aga autobaasi tööle – tu- ni Saare kombinaati plekkse- minema,” sõnab ta naerdes. letõrjuja tööst ning hoolda- Bärnil vedas ka selle poolest, et ning süüdistas Bärnit välja- liuue veotakso juhiks. paks, kuna ei jaksanud kogu Endal üks käsi halvatud, ja-ametist rääkimata. tema teenistusaeg mereväes pressimises, küsitud vabad “Eks selline käitumine ole tööd enam üksi ära teha. hooldas Bärni neli aastat voo- “Kõik, mis ei tapa, teeb tu- kestis viie aasta asemel “kõi- päevad Bernhard aga sai. Kui häbiväärne, aga tol ajal asjad “Ahjukestasid tegime vist dihaiget abikaasat. Abikaasa gevaks,” leiab Bärni ise. “Mina gest” 4 aastat ja 7 kuud. Teenis- batja kuid hiljem Bärnilt uuris, niimoodi käisidki,” tõdeb Bern- mustmiljon,” ütleb Bernhard. Maimu suri 2017. aastal. ei kurda – olen oma elu elanud tuse jooksul oli ette nähtud kas tolle naine on juba sünni- hard. Oli ju sõjaväeosi ja koole Saa- Nii palju tööd kui enne in- nii hästi, kui olen osanud!” 8 REPORTAAŽ Laupäev, 15. mai 2021

nal oli kõik olemas: söökla ja puhvet Vilsandi, kondiiter, toidupood, töös- PRIIT KESSEL Üllatusi tuleb! Kihelkonnast tuskaupade pood, apteek, kool, lasteaed, klubi, raamatukogu. Kevadel ja Kirikutorn paistab veel läbi Kihelkon- räägitakse ikka kui Saa- suvel peatus kaupluseesises parklas na kooli ees kasvavate puude võrade, remaa kõige valusama busse tihedamini kui tänapäeval Ku- mis viimaste päevade soojade ilma- kukkumise osaliseks ressaare bussijaamas. Ekskursioonil dega endale jõudsalt suverohelist saanud kandist. Arvud käisid eestlased, lätlased, leedulased, rüüd kasvatanud on. Koolimaja val- räägivad enda eest: aas- venelased ja teisedki tollaegsest rah- gel otsaseinal on pooleli maalritöö – tal 1979 elas Kihelkonna vaste sõbralikust perest. Koolilapsed mehekõrgune sinist värvi koolilogo. piirkonnas 1526 inimest, ja kolhoosnikud. Merelained on valmis, majakas veel 1989. a oli inimesi 1310, teha. Lapsi, kellele teed näidata, pole Sigin-sagin käis, koolis enam ülemäära palju. Saare- 2009. a vaid 860 ja 2019- kogu aeg rahvas liikus! maa veerandsajandi tagusest ühest ndal juba 765. Nelja- suuremast maapõhikoolist on saanud kümne aastaga pea Aleviku elu üheks tulipunktiks oli väikseim. Direktor Kai Kallas ütleb, tuhat inimest vähem. söökla Vilsandi. Teismelisena oli Ave et koolis käib 18 õpilast. Parimatel ae- 2021. aasta alguses tuli sööklas kokast emale abiks. Umbes gadel oli neid 180. hea uudis: 59 inimesega 50-kohalises sööklas käisid söömas plussis, võrreldes eelmi- töölised, suvel malevlased ning ka Ühel hetkel hakkasid se aastaga. Saaremaa ekskursioonimarsruudid inimesed ära kaduma ja olid nii sätitud, et bussidega sõiduta- oligi kogu lugu. tud turistide lõunapaus jäi Kihelkon- nale. Kolhoos ja ümberkaudsed kalatöös- Menüü oli nagu tol ajal ikka: hakk- tused suleti. Kukkumine oli väga lihakaste, vorstikaste, ühepajatoit, su- järsk. Kunagises Eesti parimas korv- pid, mannavaht, kissell, tarretis, kom- pallikoolis oli ühel hetkel seis, et ise- pott ja nii edasi. Lihtsad toidud. gi kogu kooli poiste peale ei saanud Nüüd Kihelkonna hooldekodu ju- enam meeskonda kokku. Kui Kai Ki- hatajana töötav Ave ütleb, et vanemad Nii öeldi Eveli Aidale, kui ta viis aas- helkonnale tööle tuli, oli ta klassis 26 kliendid tahavad tänagi selliseid ko- tat tagasi Tallinnast koos mehega Ki- AVE VÄLI õpilast. Halvimaski unenäos poleks duseid toite. Moodsad püreesupid ei helkonnale kolis. Pealinnast ääre- ta uskunud, et tulevik selliseks kuju- maitse neile üldse nõndapalju kui maale. Siin polevat mitte midagi teha. neb. See on nagu surnud ring: õpila- lihtsad supid, kus on palju kartulit, si jäi koolis vähemaks ja keegi lapsi Elu aaremaal kapsast, tangu ja liha. Tegelikult on hoopis Kihelkonna kooli juurde ka ei pan- vastupidi! nud, sest seal oli õpilasi nii vähe. Aga saiad olid lõunaks otsas! Eveli poleks osanud ettegi kujutada, Sa oled ju sotsiaalne kui sotsiaalselt aktiivne Kihelkonna olevus ja tahad ikka oma Kihelkonna: Kolhoos kadus. Kihelkonna hittkaup olid hoopis saia- elu on. Tallinnas ei tea sa sedagi, kes eakaaslastega suhelda! kesed, mida tehti sööklataguses kon- su naaber on. Enam Kihelkonnal elu- diitris. Avel on silme ees, kuidas paika naljalt ei leia. Kinnisvara liht- Kihelkonna lapsed käivad koolis Lü- söökla kõrvalt trepist suure plekist salt pole. Ostjaid oleks. mandas ja Kärlal. Kai toob näite, kui- kandikuga sooje moosisaiu toodi. Ki- das ühes klassis oli vaid kaks õpilast. Kalatööstus suleti. Elu läheb edasi helkonna saiakesed olid nii tuntud, Inimene ju naudib seda, et Ühe aasta pidasid vastu ja siis vahe- et ümberkaudsetest kantidest sõide- saab rahus ja vaikuses olla! tasid kooli. Ta saab neist aru. Sama- LASTEAED: (vasakult) Arnold Tatter, Rimo Teär, Harald Kessel, Aaron Kleinod, Roland Nahkur, direktor Kai Kallas, Roel Martin, Joel Martin, Lara Martin. ti sinna just nende pärast. Kui söökla moodi nagu ta saab aru ka sellest, et taga oli kondiitritsehh, siis söökla ees Üks tema sõbranna tuli hiljuti Sak- kui algkoolieast (Kihelkonnal on kuus oli lehtla, kus varakult tööle läinud samaalt siia. Seal polnud enam ko- ma. “Meil on siin kool ja lasteaed, kunagi Kihelkonnal käinudki, oli ai- klassi) väljas lapsed tulebki viia teise Tellingutes Kihelkonna kiriku tornis 60 meetri kõrgusel lõõtsub tuul. Eks see Kihelkonna Kala oli sadades juhul. Tegelikult polevat olukord kalurid peale lõunasööki istusid. roonapiirangute tõttu võimalik nor- poed, postkontor, arstipunkt, raama- nult mööda sõitnud. Mitte üht ini- kooli, siis pannakse sama pere noo- Vilsandi poolt lendavad mööda kõvera kaelaga haigrud, tornitipuga rikkus ikka merest tuli! kordades rohkem! praegugi parem. maalselt elada. Üüris endale Kihel- tukogu,” loetleb Eveli, kelle sõnul mest ei tundnud. Aga võeti omaks. rem laps ka sinna kooli, kus õed-ven- samal kõrgusel. Ümberringi laiuvad rohelistes toonides metsad, nii Mehed sumisesid siin! konna kandis maja ja nüüd pidi vai- peab kõigest kümne küünega kinni nad ees. Rikas oli Kihelkonna ka isetegevuse Elupõliselt kalanduses töötanud ja Kõik on eraomandis. mustusega vabadust nautima. Millal hoidma. Ja piirkond areneb järjest: Naabrid tõid kohe kaugele kui silm ulatub, üksikud teed neid lõikamas. Kuressaare ei Iibega on meil hästi! paistaks isegi pikksilmaga. Silmapiiril pika küüruna laiuv Viidumäe poolest. Asta ema oli ikka meenuta- kalapüügiga tegelenud Jaan teab, mis Ei saagi mere äärde! Tollasest melust pole enam midagi jä- tagasi läheb, seda ei tea. Üks asi on Papissaare sadam sai uueks, Abaja sa- pirukaid ja hapukurki! jääb ette. Tumesinise mere ääres paistavad valgete tikkudena nud laulukoore ja näiteringe. Eluaeg oli siis ja mis on nüüd. Rannapüük on rel. Sööklahoone, mille taga kõrgub muidugi puhkamine, teine elamine. dam ja puhkeala on valmis, kiriku- kalatööstuses töötanud Asta mäletab praktiliselt välja surnud. Mõni mees See juhtus siis, kui piiritsoon lahti kirikutorn, seisab tühjana. Ave ütleb, torn saab uue kuue. Nüüd ei taha ta siit enam mitte kus- Kooliga samas majas on lasteaed. Lap- tuletornid: Vilsandi ja Oju. Kihelkonna on selline koht, kuhu niisama Kandikul ei too sulle siin ei satu. Siia peab tulema. Ääremaa. ka ise, et Kihelkonnal tegutsesid nii veel käib väikese paadiga ning suvel läks ja mereäärde hakkas rohkem et elukohana on Kihelkonna viima- kile minna. Nelja lapse isa ütleb, et si käib seal mõnevõrra rohkemgi, kui naisansamblid ja meesansamblid kui tulevad harrastajad üle Saaremaa Ta- maju kerkima. Nende ehitamistega se peal ja inimesi nagu oleks, aga ena- keegi midagi kätte! Kõik on võimalik, silm puhkab, kui kortermaja liivakas- koolis. Lasteaeda pannakse lapsi ikka ka võimlemisrühmad. galahte ja Uudepanga lahte lesta on ka omamoodi lugu. Jaan nõustub, mik käib kusagil mujal tööl. kui tahta! tis mängib üheksa last ja põngerjaid veel kodu lähedale, aga Kai sõnul ei Raul sest polevat midagi. Peaasi, et noored püüdma. See on viimaste aastaküm- et sooja ilmaga on mere ääres miljo- Tehniliselt on Kihelkonna Eveli ar- tuleb aina juurde. pruugi see nii jääda. Alles hiljuti tegi Vinni tulevad. Ise on ta eluaeg samas talus Rahvast oli ikka nete nähtus. Ega nõukogude ajal iga- nivaade, aga talvel külmade põhja- ja Õnneks hakkab noori vates ääremaa küll. Saaremaa äärel Kihelkonna suurima vaatamisväär- Priit on täheldanud, et lapseoo- hoolekogu vallale pöördumise, et las- elanud. Välja arvatud see aeg, kui ta väga palju! üks Kihelkonna kandis püüda saa- kirdetuultega võib ikka päris kehv peresid juurde tulema! ta ju asub ja 30 kilomeetrit (või kau- suse, kirikust eraldi asuva kellatorni tel emasid liigub Kihelkonna vahel teaias kaks rühma tehtaks – nii mõ- Kihelkonna külje all nurmenukku- koguni kaks korda Siberisse viidi. Ent nudki, see oli piiritsoon ja piirivalve olla. Maja tuleks ikka metsa sisse ehi- gemad külad 50 kilomeetrit) Kures- juurest vurab sinise bussiga mööda küll. nigi lapsevanem ei taha oma last pan- dest kollaste karjamaade vahel elab saatus oli nii armuline, et ta leidis en- Tema laulab nüüd vaid kirikukooris. pidas rangelt arvestust, kes siin võis tada. Täitsa välja Kihelkonna kant Kolmapäeva pärastlõunal sõidab Ki- saarest pole just kiviga visata. Eveli kirikuõpetaja Rene Reinsoo ja viipab na liitrühma väiksematega kokku. Asta Salumaa. Kirikutorn paistab ta dale abikaasa perest, kes neist tüh- Asta jaoks on kirikus käimine oluli- liikuda ja kes mitte. tema arvates ikka ei sure. Noori tu- helkonna alevikusüdamest autosid ütleb, et unarusse jäämise mõttes ol- tervituseks käega. Me tulime siia Aga noori lapsevanemaid ei jõua kodutallu kätte üle metsatuka. Põl- jaks jäänud majja elama pandud. Ja ne. Viiruse ajal pole saanud väga käia, leb ju vaikselt juurde ja lapsevankri- läbi ehk üks minuti kohta. Kui tuul lakse ääremaal täpselt nii palju, kui Alevikuvanem Priit Kessel heidab õigel ajal! Kai ära kiita. Talvel tegid nad näiteks veoperatsiooni tõttu kepi najal lii- nii jõudiski kuulsast laevaehi- aga nüüd läheb olukord vahest ikka Kohalikele, kes jalgsi tega emasidki rohkem liikumas. oleks teiselt poolt, oleks läbi müha ise tahetakse. Tuleb aktiivne olla, näi- pilgu tellingutes kirikutornile ja üt- koolimaja taha valgustusega kelgu- kuva proua Asta elu olevat kena ra- tajate ja meresõitjate Teä- paremaks. Jaan Köstril on hea läksid, takistust ei tehtud! kindlasti kuulda, kuidas plekksepp teks saab arendamiseks erinevatest leb, et see torni remont on ikka suur Nooremaid inimesi on Kihelkonnale mäe. See oli kogu aeg rahvast täis ol- hulik. ride perest pärit Asta uudis: merevesi hakkab puh- See on hea näitaja! kirikukatusel järjekordset vaskset allikatest toetusi taotleda. Kui muud- asi. viimasel ajal palju tulnud, hoiavad nud. Ääremaal ellujäämise võti ongi koju tagasi. Kihelkon- tamaks minema. Sellest an- Veere sadamast suuremate laevade- plekitahvlit kolgib. kui korrutada, et “meil pole Mõned nädalad ametis olnud Ki- kokku ja tahavad elu edendada. Ale- see, et tuleb tegutseda, mitte passi- Aga suured majad pidid na oli omal ajal jõu- nab aimu põisadru roh- ga käies oli Jaani sõnul vahel ikka Kui Ave Väli Kihelkonna aleviku kes- siin ju mitte midagi”, siis helkonna alevikuvanem sai viis aas- vikuvanema ameti võttis Priit ka vas- ma jääda. noori täis olema! kas kant, eriti hästi kus. Ehk tuleb siis ka kala korralik nöök olnud: laevadel masi- kuses silmad kinni paneks ja 40 aas- Tüdruk, mida sa hakataksegi nii arva- tat tagasi justkui lotovõidu: talle pa- tu suuresti seetõttu, et ta tunneb teis- oli läinud Vilsandi ja kalamehi jälle juurde. nad juba tund aega töös, aga piiri- ta tagust aega meenutaks, näeks ta, siia tuled? kuti ühe tehingu vahetuseks korterit te suurt toetust. Kogukonnal on suu- Sind unustatakse siis, kui Uusi inimesi ta enam ei tunne. Kuid inimestel. valvet ei tule. Luba pidi olema igal kuidas alevikus elu keeb. Kihelkon- siinses alevikus. Priit polnud enne red plaanid. sa lased ennast unustada! ASTA SALUMAA EVELI AIT FOTOD: MAANUS MASING / RAUL VINNI 10 AJA LUGU Laupäev, 15. mai 2021 Professor Paldrok ja suvi Kuressaares kuulusid kokku Kuressaarega tihedalt seotud arsti, teadlase, akadeemiku, kindralmajori ja ühiskonnategelase Aleksander Paldroki sünnist möödub homme 150 aastat.

Heidi-Ingrid Maaroos, Tartu Ülikool

Toomas Tuuling, Saaremaa Arstide Selts

Tema tähtpäevi on väärikalt tähistatud. Paldroki 100. sün- niaastapäeva puhul paigalda- ti Saaremaa arstide seltsi ja Tartu ülikooli dermatovenero- loogia kateedri juhataja, Muhu juurtega professori Herman Vahteri initsiatiivil tema hauale dolomiidist hauakivi. Selle kujundas tolleaegne kunstni- kukalduvustega Kuressaare haigla naha- ja suguhaiguste arst Toomas Bamberg. Hauakivi avamisel kõnele- sid Herman Vahter ja Saare- maa arstide seltsi nimel dr Ants Haavel. See sündmus oli tolle aja kohta väga julge ava- lik tunnustus 40-ndatel aastatel represseeritud professor Aleksander Paldroki tegevu- sele iseseisvas Eesti Vabariigis. 1998. a, professori 127. sün- KOOS PEREGA niaastapäeval avati pidulikult kodumaja ees uus graniithauakivi – seegi Kuressaares. kord Toomas Bambergi kujun- PROFESSOR PALDROK datud –, asendamaks lagune- armastas Kuressaaret ja ma hakanud dolomiithauaki- saarlasi, tema lemmikriie vi. Väärikas mälestusmärk oli hülgenahkne kasu- valmis tänu Eesti teaduste kas, milles ta 1944. aas- akadeemiale, Tartu ülikooli- tal maeti. le ja Saaremaa arstide seltsile. Professori 120. sünniaastapäe- Aleksander Paldroki va puhul 1992. a toimus Kures- kodu Kuressaares, saares Eesti teaduste akadee- Vana-Roomassaare 5 mia teaduspäev konverentsi- (maja hävinud). ga ja ettekannetega professor 3X SAAREMAA Paldroki tegevusest ning tea- MUUSEUM dustööst. Armastas Kuressaaret Sel ajal ei tuntud veel anti- Juba 1895. päeval oli Kuressaare raekojas biootikume ning kuigi täna- toimunud maavanema ja lin- Aleksander Paldrok sündis päevane ravi on antibakte- aastast armastas napea osavõtul arstide koos- Tartumaal ja lõpetas Tartu üli- riaalne, on prof Paldroki ravi- olek, kus arutati mudaravi va- kooli arstiteaduskonna 1895. a. meetodeid kasutusel mõnevõr- Aleksander javate patsientide vastuvõttu Seejärel töötas ta Tartu ülikoo- ra ka praegu. Leepra ei ole ka- Paldrok elada ja Kuressaares suvel erapraksist lis, läbides kõik akadeemilise dunud ka tänapäeva maail- pidavate arstide vahel, ning ka karjääri astmed korralise pro- mast, kuid Eestis diagnoosi- töötada suviti professor Paldrok osales sellel fessorini 1918. aastal ja akadee- takse seda väga harva. Kuressaares. koosolekul. Nii jäi ta oma elu mikuni 1938. aastal. Aleksan- viimase päevani aktiivseks te- der Paldrok on naha- ja sugu- li Kuressaare tervishoiu ja eriti just uudse leepraravi leid- Muda tõstis kuulsust seotuks Kuressaarega elu lõ- gutsejaks arstina Kuressaares. haiguste eriala looja. Oma kuurordielu edendamisel. mine olid eriti olulised Saare- puni. Kui ta 1942. a Saksa- Aleksander Paldrok maeti ametipostil dermatovenero- Professor tegi teadusuurin- maale, kus leeprat esines 20. Saaremaaga seotud ravi- ja maalt naasis, kuhu ta oli pe- Kudjape kalmistule sõjaväeli- loogia kateedri juhatajana töö- guid ja töötas ka erapraksises sajandi alguses veel sagedas- teadustöö valdkond, millega rega kaheks aastaks siirdunud se rituaaliga. Perepeata jäänud tas ta aastani 1941. arstina Kuressaare linnas ti ja oli avatud Audaku lep- professor Paldrok tegeles, oli Nõukogude võimu repressioo- perekond põgenes 1944. a Ku- Juba 1895. aastast alates ar- kuni 1944. aastani. Käibel oli rosoorium. mudaravi. Aleksander Paldro- nide eest, siis peatus ta üha pi- ressaarest Rootsi. mastas Aleksander Paldrok üldtuntud fraas, et "professor Professor külastas Audaku ki osalemine Kuressaare kuu- kemat aega Kuressaares oma Professor Paldroki viimane elada ja töötada suviti Kures- Paldrok ja suvi Kuressaares leprosooriumi ja kohtus pat- rortide tegevuses tõstis nende Vana-Roomassaare tänava puhkepaik on Kuressaares saares. Tal oli maja Vana-Roo- kuuluvad kokku". sientidega, kelle ravi ta kont- populaarsust suvitajate hul- majas. Kudjape kalmistul, tähista- massaare tänaval. Aastatel Tema initsiatiivil loodi 1926. rollis. Ta viis seal läbi ka loen- gas, kes saabusid Kuressaarde Professor ütles ajalehele: maks seda, et Kuressaare oli 1918 ja 1919 Vabadussõja ajal aastal Saaremaa arstide selts, guid ja konverentse. kogu maailmast vahel just "Maja oli küll tühjaks riisutud elu- ja tööpaigana talle meelis- töötas ta Kuressaare garniso- mis tegutseb tänapäevani ja on Aleksander Paldrok võttis kuulsa professori tõttu. ja lõhutud, kuid kohalike asu- koht. ni ülemarstina ja garnisoni üks tulihingelisemaid Paldro- leeprakahjustuste raviks kasu- Paldrok oli agar elustiilihai- tuste lahkel ja heatahtlikul toel Professor Aleksander Pald- ülemana. ki mälestuse jäädvustajaid. tusele süsihappelume ja kul- guste ennetuse propageerija. maja korrastamisel sai pere- rok oli korporatsiooni Frater- Aleksander Paldrokil oli Saaremaa arstide selts tä- lapreparaadid. Tänu sellele Oma toimetatud käsiraamatut kond seal elada. Jälle tunnen, nitas Estica auvilistlane ja jär- märkimisväärne sõjaväeline histab tänavu oma 95. aasta- said patsiendid leprosooriu- "Edu, tervis, ilu", mis avaldati et olen enesega rahul, sest gis kogu elu korporatsiooni li- kogemus – ta osales Vene-Jaa- päeva, pidades meeles ka pro- mist lahkuda, sest nende na- 1932. a, nimetas ta moodsa mind valdab Kuressaarele pukirja "Teos õiglane ja vah- pani sõjas ja Vabadussõjas. Tal- fessor Paldroki 150. sünniaas- hakahjustused taandusid ning seltskonna manuaaliks. Selle omane kodune, rahulik tun- vas, ustav sulle, Eesti rahvas". le omistati kindralmajori au- tapäeva, matkaga Audaku lep- nad ei olnud enam nakkusoht- lugemine annaks kasulikke ne." Tema elukäigust, kuidas olla kraad ning ta oli pälvinud hul- rosooriumi kanti. Oli ju tema likud. See oli suur vabanemi- õpetusi ka 21. sajandi tervisest 1. juulil 1944. a tabas profes- suurepärane õpetaja, põhjalik galiselt ordeneid vapruse eest. teadusuuringute peamine tee- ne patsiente stigmatiseerivast hoolivale inimesele. sorit äkksurm, mida seostati teadlane ja hea arst, on õppida Paldrok etendas olulist rol- ma leepra. Need uuringud ja haigusest. Aleksander Paldrok jäigi ajuinfarktiga. Veel eelmisel ka 21. sajandil. Laupäev, 15. mai 2021 MAAILM 11

Bundesveer – maailma kõige pikajuukselisem armee Ajaleht Die Welt kirjutab, et ka, kirjutab ajaleht Die Welt. 1970. aastate alguses olid igal Ühiskond tervikuna suhtus neljandal Lääne-Saksamaa aga kaitseministri korraldus- armee sõduril pikad juuksed. se mürgiselt, märgib ajaleht. Seetõttu andis toonane kait- "Kas me peame nüüd naer- seminister Helmut Schmidt ma või nutma?" küsiti näiteks korralduse osta armeele sada lugejakirjas. Üks Koblenzi tuhat juuksevõrku. toonane elanik täheldas aga "1960. aastate keskpaigast irooniliselt, et juuksevõrku- alates kandis üha enam bun- de kasutamises sõjaväes ole- desveeri sõdureid pikki juuk- vat siiski ka midagi positiiv- seid. See oli aga vastuolus sõ- set. "Meie vaenlane, kes ta ka javäe traditsioonidega. Näi- ei oleks, sureb suure tõenäo- teks 1967. aastast kehtima ha- susega naeru kätte, kui näeb kanud sõjaväemäärustik kee- lahinguväljal juuksevõrku las karmilt Lääne-Saksamaa kandvat sõdurit," arvas ta. sõduritel kanda õlgadeni ula- Bundesveeri üle heitsid tuvaid juukseid või siis soen- nalja ka mitmed välismaa gut, mis meenutab naiste ajalehed. Nii näiteks nimetas soenguid," kirjutab ajakirja- ajaleht Times of India Saksa nik Sven Felix Kellerho . armeed maailma ajaloo kõi- Järgmise nelja aasta jook- ge pikajuukselisemaks ar- sul kasvas aga pikajuukselis- meeks. Veel kasutati väljen- te sõdurivormi kandvate noor- dit "sõjalis-juukselised relva- meeste arv sedavõrd suureks, jõud". Ingliskeelsed ajalehed et valitsusel tuli midagi ette ristisid aga Luftwa e German ANONÜÜMNE HOIATUS: Viimastel kuudel on Prantsusmaa sõjaväelased läkitanud võimudele juba kaks murekirja, neist vii- võtta. Nii andiski kaitseminis- Hair Force’iks. (Tegemist on mane oli anonüümne. Sõjaväelased tunnevad muret, et poliitikud suhtuvad ükskõikselt riigi ajaloo- ja kultuuripärandisse ter Helmut Schmidt 1971. aas- sõnamänguga, mis on tule- ning poputavad igati kõiksugu vähemusrühmitusi, näiteks islamiorganisatsioone. VALEURSACTUELLES.COM ta 8. veebruaril välja korraldu- tatud sõnaühendist German se, mis asendas 1967. aasta sõ- Air Force.) javäemäärustiku. "Säärane sapisus alandab Selles dokumendis on öel- meie armee autoriteeti maa- dud, et bundesveer ei saa en- ilmas ja õõnestab usku bun- Murelikud Prantsuse dale lubada käitumist, mis ei desveeri võitlusvõimesse," üt- arvesta avaliku arvamuse les brigaadikindral Eberhard maitsega. Tollest hetkest ala- Wagemann, kes töötas kait- tes lubati Saksamaa Liitvaba- seministri juuksevõrku- sõjaväelased ennustavad riigi sõduritel pikki juukseid de-korralduse jõustumise kanda. Kuid seda vaid ühel ajal kaitseministeeriumis tingimusel: juuksed ja habe kõrgel ametipostil. pidid alati olema puhtad ja Juba 16 kuu pärast oli kait- kodusõja puhkemist hoolitsetud. seminister sunnitud juukse- Edasi järgnes ettepanek, võrkude kasutamise korral- mis ajalehe Die Welt arvates duse tühistama. Tühistamis- Juba teist korda ühe kuu nud terrorismivastastes operat- Sõjaväelased tuda suulisest hoiatusest kuni jäädvustas Helmut Schmidti otsuses on ametliku põhjen- jooksul avalikustasid sioonides. errusaatmiseni. inimkonna sõjaajaloo annaa- dusena välja toodud asjaolu, Prantsuse sõjaväelased Prantsusmaa siseminister poliitikutele: 2022. aastal toimuvad Prant- lidesse. Nimelt kohustati sõ- et sõjaväes kasvas järsult hai- kirja võimudele, milles Gérald Darmanin mõistis ava- "Küsimus pole susmaal presidendivalimised. dureid, kelle soeng võib takis- gestumiste arv. Põhjuseks oli, hoiatatakse, et riik seisab liku kirja teravalt hukka. "Minu Suure tõenäosusega on neil tada sõjaväega seotud üles- et pikajuukselised sõdurid kodusõja lävel islami seisukoht on, et kui sa teenid selles, kas teid taas praeguse presidendi Em- annete täitmist ja ohustada külmetusid sageli, kui nende äärmuslastega. armees, siis ei peaks selliseid manuel Macroni peamine vas- sõduri elu, teenistuse ajal juuksed teenistuskohustuste asju tegema salaja. Need inime- valitakse tagasi tane paremäärmusliku Rah- juuksevõrku kandma. täitmisel märjaks said. sed esinevad aga anonüümselt. või mitte, küsimus vusrinde juht Marine Le Pen. Tolleks päevaks, mil kait- Peagi väljaantud uus sõja- Kas sellist käitumist saab pida- Prantsuse poliitikavaatleja- seministri korraldus jõustus, väemäärustik nägi ette, et sõ- Urmas Kiil da vapruseks?" ütles minister seisneb meie ja te arvates on Macroni valitsus oli Reinimaa-Pfalzi liidumaal javäelaste juuksed võivad intervjuus telekanalile BFM. teie kodumaa aga viimasel ajal liikunud pa- Koblenzis asuv sõjaväe varus- kraed puudutada maksi- Võimud on kirjade autorite te- rempoolsete vaadete suunas. tamisega tegelev riigiamet maalselt 2 cm ulatuses. See- gevuse poliitikasse sekkumise "Kindralite kirja" jälgedes ellujäämises!” Seda eriti küsimustes, mis puu- bundesveerile juba tarninud ga tuli 80 000 sõduril 460 000- pärast karmilt hukka mõist- dutavad islami religiooni ja 30 000 juuksevõrku hinnaga st juuksuri juurde minna, kir- nud. Kõrgete riigiametnike sõ- Tegelikult avaldasid nädal ta- mastel aastatel väljakuulutatud multikultuurset ühiskonda. 50 penni tükk. Võrdõiguslik- jutab Die Welt. nul kavatsevad nemad ise isla- gasi ilmunud kirja autorid toe- võitlus rassismi ja kolonialismi kuse järgimise eesmärgil olid Urmas Kiil mi äärmuslastega võidelda ja tust ühele varem koostatud pärandiga. Kirja autorite arva- Ilmalikud põhimõtted kõik juuksevõrgud ühtemoo- valmistavad sel eesmärgil ette avaliku kirja autoritele. Selle tes toetavad kõike seda entu- di tumehalli värvi. KATSETUS: Mis tunne mitmeid uusi seadusi. sisu oli enam-vähem sama. Esi- siastlikult need inimesed, "kes Näiteks möödunud aasta det- Järgnevatel kuudel tegi on kanda sõjaväekiivrit, Anonüümse kirja autorid mene kiri ilmus avalikkuse ette tegelikult põlgavad nii Prant- sembris kinnitas Prantsuse va- kaitseministeerium veel kui selle all on kohevad kinnitavad, et nad on erineva- aprillis ühel sõjalisele temaa- susmaad kui ka selle traditsioo- litsus ja saatis parlamenti sea- täiendavaid tellimusi. Ühte- juuksed ja juuksevõrk. tes auastmetes sõjaväelased ja tikale pühendatud veebisaidil. ne ja kultuuri ning soovivad duseelnõu, mis kaitseb ilmali- kokku läksid sõdurite soen- Seda proovis 40 aastat esindavad erinevaid väeliike. Veidi hiljem avaldas selle ka Prantsusmaa peatset hukku, ku riigi väärtusi. gute eest hoolitsemine ja tagasi üks Saksamaa Kiri avalikustati möödunud ajakiri Valeurs Actuelles. võttes talt ära mineviku ja aja- Seaduseelnõu näeb ette võit- nende kaitseks mõeldud reservväelane, laenates pühapäeva õhtul ultrakonser- Aprillis avalikustatud kirjale loolise pärandi". luse karmistamist vihaõhuta- juuksevõrkude soetamine selleks oma naiselt pa- vatiivse ajakirja Valeurs Actuel- olid alla kirjutanud mõned te- "Kindralite kirja" autorite ar- jatega internetis. Veel kavatse- maksumaksjale maksma ruka ja juuksevõrgu. les veebilehel. Kui uskuda aja- gevteenistuses olevad ohvitse- vates liigub kõik selles suunas, takse keelustada illegaalsete ja enam kui 400 000 Saksa mar- WELT.DE kirja veebilehel olevat loendu- rid ja ligi 20 erukindralit. Siit ka et Prantsusmaal tekivad terri- poollegaalsete haridusasutus- rit, oli selle nädala keskpaigaks nimetus "kindralite kiri". Toona tooriumid, kus võimutseb dog- te tegevus, kus õpetatakse ra- oma toetusallkirja sõjaväelas- ähvardasid Prantsusmaa valit- matism ja põhiseaduslik kord dikaalse islami väärtusi. Kavas te pöördumisele andnud enam sus ja sõjaväe kõrgem juhtkond ei kehti. on tühistada nende isikute ela- kui 250 000 inimest. Ning seda kirja autoreid karmi karistuse- "Inimesed, kes meie riiki va- misluba, keda saab süüdistada oli lugenud pea 2 miljonit vee- ga. Neile pandi süüks sekkumist litsevad, peaksid ilmtingima- mitmenaisepidamises. bilehe külastajat. igapäevapoliitikasse. ta leidma endas julguse, et see Kõnealuse seaduseelnõu Kõnealuses kirjas on öeldud, Esimese kirja autorid mõist- oht kiiresti kõrvaldada... Viivi- väljatöötamist kiirendati seo- et Prantsusmaa paljudes piir- sid teravalt hukka nn annullee- tada pole võimalik, sest vasta- ses läinud sügisel toimepandud kondades on tekkinud võimsad rimise kultuuri (pr k culture de sel korral puhkeb juba homme kolme väga võika terroriaktiga. religioossed ühendused, mille l'annulation; ingl k cancel cul- meie riigis julm kodusõda, mil- Ühe neist pani toime Tšetšee- liikmete jaoks on riik, kus nad ture). Tegemist on ostrakismi lega kaasnevad tuhanded ohv- niast pärit usufanaatik, kes elavad, "kõigest vaid sarkasmi, kaasaja vormiga, kus mõni ini- rid. Vastutust kannavad aga raius ajalooõpetaja Samuel põlguse ja isegi vihkamise siht- mene või rühmitus jäetakse ühiskonna praegused valitse- Patyl koolimaja ees pea maha. märk". ilma tähelepanust ja ühiskond- jad," hoiatavad Prantsuse sõja- Islamiäärmuslased süüdista- "Prantsusmaal on küpsemas likust toetusest ainuüksi see- väelased. sid õpetajat prohvet Muhame- kodusõda ja teie [valitsuse liik- pärast, et tema vaated ei haa- Prantsusmaa peaminister di solvamises, sest ühes kooli- med – toim] teate seda suure- ku ühiskonnas tunnustatud Jean Castex on sõjaväelaste tunnis olevat ta õpilastele näi- päraselt... Tegutsege, daamid ja seisukohtadega ehk nn poliiti- koostatud kahte kirja nimeta- danud pilapilte prohvetist. härrad! Praegu pole küsimus lise korrektsusega. Just säärast nud kallaletungiks Prantsuse Sotsioloogide hinnanguil selles, kas teid valitakse tagasi põhimõtet on demokraatlikes Vabariigile. Kaitseminister Flo- moodustavad islamiusulised või mitte, küsimus seisneb meie riikides viimastel aastakümne- rence Parly ütles, et kirja auto- praegu kogu Prantsusmaa ela- ja teie kodumaa ellujäämises!" tel rakendatud nende suhtes, reid karistatakse seaduse rik- nikkonnast 5 protsenti. Amet- kuulutavad kirja autorid. kes on söandanud kritiseerida kumise eest, mis keelab sõja- lik statistika selle kohta puu- Autorid väidavad, et nende näiteks islamiusuliste või teis- väelastel võtta avalikult sõna dub, kuna andmete kogumine hulgas on inimesi, kes on tee- te vähemusgruppide mõjuvõi- poliitilistel ja religioossetel tee- inimeste religioossete ja muu- ninud Afganistanis, Malis ja mu laienemist. madel. Kaitseväe juht kindral de maailmavaateliste tõekspi- Kesk-Aafrika Vabariigis ning Veel pole nn kindralite kir- François Lecointre täpsustas damiste kohta on Prantsusmaa osalenud Prantsusmaal toimu- ja autoritele meelt mööda vii- aga, et karistused võivad ula- seadustega rangelt keelatud. 12 TOIT Laupäev, 15. mai 2021 Maitserännak koos karulaugukarulaugu jaja kirjanikkirjanik MudlumigaMudlumiga Kevaditi pole karude tuju suurem asi ja see pole ka “Mina? Kokkama? tab Henry. Tõepoolest – sest te- mingi ime, sest eks meiegi lefon muudkui heliseb (“Cas- kipume pisut piredaks Teate, mida ja tello kuuleb, tere! Kolm? Jaa, muutuma, kui kõht pilli kuidas mina panin kirja, kas poole tunni pä- lööb – isegi kui viimasest rast sobib?” jne). söögikorrast pole ehk kokkan? Ma teen Kuniks Anneli täidist kokku rohkem möödaski kui pool mädib, usaldatakse Mudlumile hommikuks vasar – selleks, et lee servad päeva. endale kaks õhemaks tümitada ja seejärel koguni see täidis lee vahele Kersti Kald võileiba. Ja panna ja tikkudega kinnitada. õhtuks samuti Kaks päriskokka valvsalt teine Talveunest ärganud metsaott teisel pool. Nagu eksamil. Siis sõi aga viimati sügisel ning kaks. Ja lõunaks pruunistatakse leed pannil mõ- põõnutades on ta kaotanud keedan ma lemalt poolt (Mudlum saab ka oma kehamassist kolmandiku pannilabidat proovida, aga ai- ehk paarsada kilo. Kui teil on kiirnuudleid.” nult korraks) ja kolivad pannilt sellise massi visualiseerimise- MUDLUM plaadile ning siis ahju küpsema ga raskusi, siis – talve jooksul – selle vastutusrikka ülekande on karu kerest haihtunud ühe kaasamüük toimib täistuuridel täidab Henry ihuüksinda. superkaalus sumomaadleja ka katkuajal ja eksperimentee- Anneli võtab ette kastme te- jagu massi ehk miinus üks rivad amatöörid oleksid siis gemise. Blenderisse maandub Baruto. köögis päriskokkadel jalus. karulauk, sortsuke majoneesi See kõik on mesikäppadel ju Niisiis oleme me ühel april- ja teine hapukoort. Ja siis sip- nüüd vaja tagasi süüa ning nii lilõpu pärastlõunal Mudlumi suke sidrunimahla, näpuotsa- puistavadki nad märtsis-april- ja karulaugukimbuga Castello ga veel üht ja teist maitseaine- lis linnu- ja sipelgapesi, lõhu- restoranis platsis. Kokad An- test ning ongi valmis. Et ahjust vad mesipuid, ahmivad ahnelt neli ja Henry on meid oodanud tulevad aroomid on juba enam magusalt kleepuvaid haava- ning kukuvad sellise hooga te- kui paljulubavad, on aeg pan- pungi ja kui leiavad, siis maius- gutsema, et tuleb otsustavalt na kartulid praadima. Koore- tavad korjuste kallal. Peami- sekkuda ja paluda kaugelt Mu- ga keedetud kartuleid praetak- seks organismi turgutavaks vi- RETSEPT hust kohale tulnud abikokale se kergelt mõlemalt poolt ja tamiiniallikaks on aga juba va- samuti rakendust leida. Kokad ongi käes aeg toit taldrikutele rakevadel tärkav imeline taim, Kreemine kanatasku leiavad, et kui Mudlum tõesti sättida. mille nimeski on paljudes keel- saatjaks Natali Raud siin juba on ja me just nõuame, Alustame kastmest –see tes viide päntajalgadele sees, siis vahest võiks ta näiteks täi- kantakse päriskokkade ohtra- alates tema ladinakeelsest ni- KOOSTISOSAD: segule pesto, peeneks haki- dise jaoks päikesekuivatatud sõnalisel juhatamisel Mudlu- metusest Allium ursinum ehk • 4 kana leed tud küüslauk ja maitse järgi tomateid hakkida. Miks mitte, mi poolt poolkaarena markee- meie keeli karulauk. • 150 g Farmi maitsestama- soola, pipart. Lõika kana - soostub Mudlum. Ühtlasi tee- rima sööginõu sügavamat osa Kui Saaremaa Lihatööstus ta toorjuustu (meie kasuta- leedesse terava noaga sisse me kokatandemi ettepanekul ja siis tõmmatakse elegantselt käimasoleva viikingiaasta tä- sime kodujuustu) n-ö taskud, kuid jälgi, et originaalretseptis muganduse tagurpidi tõmbega lusikapõh- histamiseks maailmaköögi ret- • 30 g oliive ääred jääksid lahti lõikamata – asendame täidises toorjuus- jaga kahte ossa. Teise taldriku septe koguma hakkas, sai • 35 g päikesekuivatatud ja püüa see õõnsus kana- tu (mis restoranis just otsa lõp- kastmestamise eest saab Mud- üheks teemaks ehk saagaks va- tomateid leesse lõigata läbi väikse pes ja selle pärast nüüd keegi lum juba kiitagi. Kastmekonk- litud karulauk, sest väetaime- poodi ka ei hakka tormama või su õnarustesse sätitakse oma- MUDLUM KÖÖGIS: Ehkki Mudlum väidab, et oskab teha vaid võileiba ja kiirnuudleid, • 1 küüslauguküüs augu. Sega toorjuustukreem na oli karulaugul viikingite • 1 tl pestot (või korralikult läbi. kuidas?) kodujuustuga. korda auravad leed (ärge tik- söögilaual ja ürdipeenras oma räägib ta valmistatav roog teist juttu. Värskest karulaugust ja toorest kanast saab kui ke sisse unustage!) ja kompo- kindel koht. imeväel hõrgutavalt kreemine kanatasku. FOTOD: OLAVI ANTONS asendada värske Täida kana leetaskud Andke Mudlumile sitsiooni tasakaalustama kolm karulauguga) toorjuustukreemiga ja vasar! kartulipoolikut. Anneli vaatab Ootuspärasus ja viikingid kutsusidki karulau- datud. Retseptiga kaasas olnud juurtega Mudlum sai preemia • soola, pipart augud sulge hambatikuga. taldrikuid, pea viltu, ja siis kee- üllatused ku ramsløk´iks, mis tõlkes tä- foto õhutas meid katsetama, eelmisel aastal ilmunud raa- • 50 g taluvõid Kuumuta pannil õli-võisegu. Seega saab Mudlum ette põlle, rab välkkiirelt keskmised kar- hendab jõu- ehk rammulauku. kuidas maitseb roog, mis pildil matu “Mitte ainult minu tädi • 1 sl küpsetusõli Lisa sinna veidi soola, sega kätte kindad ning suure noa, tulid teistpidi. Nüüd veel siuh- SÖÖMA! Castello köögis valminud kanaroog karulauguga Tänapäeval võimaldavadki Kõrvuti ootuspäraste retsep- nii isuäratav välja näeb, et siis Ellen” eest. See raamat mitte • Kokteilitikke läbi ja pruunista kana- lõikelaua ja hiiglasliku purgi säuh karulaugu lehti siia-sin- läbi ja pruunista kana- võiks vabalt menüüs olla. Mudlum sai igatahes hakkama. lausalised ehk hektaritel laiu- tidega – pestod erinevates va- oma kogemusi laiema auditoo- ainult et käsitleb suuresti Mu- taskud kiiresti rasvasegus toorainega, meie kokkadega na (näilise hooletusega – tege- vad karulauguväljad oletada riatsioonides, karulauk garnee- riumiga jagada. Et tulemus hut, vaid on Muhus ka kirja KARULAUGUKASTE mõlemalt poolt. Tõsta asutame endid aga kogu toit- likult sätitakse neid mitu kor- kunagiste viikingisadamate ringuna või kuuma võileiva va- ehedam ja loomulikum saaks, pandud. Lase blenderis kokku karu- pruunistatud kana leed lustussektorit (ja mitte ainult) da ümber, nagu ei pandakski asupaiku veel enne, kui arheo- hel etc – saadeti ka lihatööstu- otsustasime kutsuda kulinaar- Eelmisel aastal sai Mudlum lauk, majonees ja hapukoor küpsetusvormi. Küpseta laastavat koroonat kiruma. kogu seda ilu järgneva vee- loogid oma kühvlid maasse on se maitserännakute kokaraa- set eksperimenti läbi viima kel- kirjanduspreemia oma “Poola Kui ükskord jaole saame, on randtunni jooksul nahka) ja siis ning sortsuke sidrunimahla. kana 180-kraadises ahjus löönud. Ei maksa lasta end se- matusse küllalt üllatuslikke legi, kes ei oleks kokk elukut- poiste” eest (mis, olgu öeldud, Mudlum jõudnud valmis ongi valmis. gadusse viia sellest, et merekal- soovitusi. Kas te karulaugu-va- selt ega kutsumuselt. Tavalise ei ole Poolas kirjutatud ja kogu VALMISTAMINE: umbes 15–20 minutit. hakkida kuhja, millest res- Tõenäoliselt just sellepärast, dani on kilomeeter või paar, hukoort olete proovinud? inimese kokanduse aspektist, selle Poola on Mudlum seal Haki oliivid ja päikesekuiva- toranile piisab minu hin- et tulemus taldrikutel nii isu- sest viikingiajast on maapind Meie ka veel ei ole, sest järe- aga loomulikult saarlase või omast peast välja mõelnud). tatud tomatid peeneks. Sega Serveeri meelepärase nangul kogu järgnevaks äratavalt lõhnab ja silmale lihtsalt niipalju kerkinud. Põh- leproovimiseks valisime me muhulase ning eriti tore oleks, Mudlum ehk kodanikunime- toasooja toorjuustuga. Lisa lisandiga. nädalaks. Vähemalt. kena vaadata on, õnnestub mul jused karulaugu kasvatamiseks kindla peale mineku ehk pisut kui tegu oleks ka veel tuntud ga Made Luiga jagab hetkel Aga selgub, et mul ei Mudlumit veenda, et enne söö- on ilmselged – ehkki vitamii- traditsioonilisema retsepti ka- inimesega. oma elu Tallinna ja Muhu saa- ole õigus. “Heal ju- ma asumist teeme temast res- nidest ei teatud neil aegadel rulaugusaagale eelnenud lin- Märtsikuus kuulutas Kul- re vahel ning oma sõnade ko- “Mina? Kokkama? Teate, gus, kus käsitlesime kogu seda hul homseni,” ole- torani ees ühe taldrikutega pa- veel mõistagi ööd ega mütsi, oli nulihasaagast – Natali saade- tuurkapital, et teist aastat jär- haselt üha rohkem Muhu poo- mida ja kuidas mina kokkan? hädaorgu, mille püsiasukateks raadpildi ka. Ja alles nüüd hak- taime toniseeriv toime mere- tud kreemise kanatasku retsep- jest läheb proosapreemia sa- le kaldu. Helistamegi Mudlu- Ma teen hommikuks endale ehitus, ehitajad ning materja- kame tõesti sööma. sõitjatele kahtlemata ju teada, ti, mille täidises ka pesto esin- male autorile. Ema poolt Muhu mile. kaks võileiba. Ja õhtuks samu- lide ja sisekujunduslike valiku- Ma kinnitan, et see kõik ti kaks. Ja lõunaks keedan ma tega seonduv (“Küll seegi hul- maitseb veel parem, kui välja kiirnuudleid. Aga eile tellisin lus kord üle läheb, et igaltpoolt näeb. Eraldi tahaksin ma pea- ma üldse Koostast toidu ja sel- peab puusüü läbi kumama,” tuda kastmel. Sellelsamal kast- RAE TOOMA MAXIMA RIMI SELVER RAE TOOMA MAXIMA RIMI SELVER lest jagub mulle veel tänaseks loodab Mudlum), jõuame kui- mel, mille Anneli justkui möö- • Saare Leib Borodino 1.00 1.00 - - 1.29 • Toiduõli 1 l (odavaim) 1.49 1.49 0.99 1.49 1.39 ka.” dagi märkamatult ja sujuvalt daminnes blenderis kokku su- • Karja rukkileib (viilutatud) 1.55 1.55 1.49 1.19 1.49 • Saaremaa Hollandi Kõlab jumalikult. Täpselt tagasi kulinaaria juurde ning ristas. See kaste hellitab keelt • Saare sai (viilutatud) 0.60 0.60 - - 0.69 leibjuust 1 kg (viilutatud) 7.58 7.58 9.27 9.30 9.30 see, mida vaja. On ainult üks küsimus “kas kokata?” asendub ja kui imelikuna see võrdlus

• Nisujahu 2 kg (kõrgem sort) 1.09 1.09 1.29 1.49 1.35 • SLT Lastevorst 1 kg 5.19 - - - 5.99 toode odavaim takistus – Mudlum ei taha meie hoopis küsimusega “kus koka- ehk ka ei kõla, tuli mul esime- • Kaerahelbed 1 kg 1.65 1.65 1.55 1.55 1.79 • SLT hakkliha 1 kg 4.50 4.50 - - - eksperimendist kuuldagi, õige- ta?”. Sest sööma ju peab – sel- sena pähe jäätis. Nii sametine, • Manna 1 kg 0.69 0.69 0.79 0.85 0.89 • 10 muna (odavaimad) 0.99 0.99 0.99 1.09 1.09 mini ei soovi ta selles osaleda. lele argumendile ei ole su- nii siidine ja nii keelt hellitav. 00,00 • Suhkur 1 kg 0.69 0.69 0.53 0.53 0.59 • Kartul 1 kg 0.15 0.35 0.15 0.19 0.27 Läbirääkimiste käigus selgub gugi lihtne vastu vaielda, ole Soovitan proovida. Tõsiselt. Saarte Hääle • Saaremaa või 200 g 1.95 1.95 1.89 1.89 1.99 • Porgand 1 kg 0.55 0.55 0.39 0.49 0.69 küll, et tegelikult Mudlum siis- sa nii kirjanik kui tahes. Kevad on vaimustav, aga ta on • Soodsaim nat kohv 500 g 2.09 2.09 2.79 2.09 2.99 • Värske kurk 1 kg 1.69 1.69 2.49 1.69 2.79 ki nii kokkab kui ka küpsetab Et käimas on teine koroona- ju üürike. OSTUKORV • Kohvikoor 10% 200 ml 0.29 0.29 0.29 0.27 0.29 • Tomat 1 kg 1.49 1.49 1.69 1.49 1,69 ja seda isegi netist korjatud ret- kevad ning isegi restoranide Head isu! septides tuhnides ja katsetades. terrassid olid aprillis veel sule- Saaremaa Lihatööstuse

seisuga • Hapukoor 20% 500 g 0.89 0.89 0.84 0.89 0.89 • Mugulsibul 1 kg 0.30 0.30 0.29 0.34 0.39 kalleim toode • Piim kiles 2,5% 0.45 0.45 0.35 0.45 0.59 • Saaremaa vesi 1,5 l 0.55 0.55 0.49 0.49 0.59 Lihtsalt tema kulinaarsed pon- tud, julgesime me küsida Cas- köögitoimkond tänab 14.05.2021 nistused on määramata ajaks tello restoranist, kas nad lubak- Terje Nepperit ja • Keefir 2,5% 1 l 0.59 0.59 0.55 0.60 0.59 • Aura apelsinimahl 1 l 1.19 1.19 1.19 1.19 1.29 puudub nimetatud toode - 00,00 pausile pandud seoses kapi- sid meid ehk oma kööki. Kiir- kogu Castello taalsete remonttöödega tema dessandi korras ja hobikokaga restorani Muhu elamises. Pliit võib sul ju eksperimenteerima. Ja selgus, personali. olemas olla, aga kui ehitusme- et me olemegi teretulnud, aga hed sinna peale pooleks päe- kahel tingimusel. Esiteks võta- vaks näiteks tsemendikotid või me karulaugu ise kaasa, sest ol- OSB-plaate ladustavad, siis gugi et restorani ürdipeenardel kannatad selle ära ja nosid või- on karulauk sirgumas, tahavad leiba, sest kes meist julgeks tä- nende taimed veel paar näda- Väetaimena oli karulaugul viikingite söögilaual ja napäeval ehitajaga tülli minna? lat kosuda. Teiseks ei tee me ürdipeenras oma kindel koht. LIIS TIIRMANN Ja niimoodi keskustelu käi- oma dessanti lõuna ajal, sest 14 PEAMURDMIST Laupäev, 15. mai 2021 Reedel, 8. mail ilmunud ristsõna vastus on homme palgapäev!” on: “Peremehel nuputamist!. Mõnusat Ristsõnade lahendamine teritab vaimu.

MÄLUMÄNG: TAEVAS SAMURAI SUDOKU

1. 2019. aastal esietendus Kuressaare teatris lavastus “Tasa, vaikselt sõudvad pilved...”. Millisest sündmusest 7 6 1 3 see rääkis? 4 5 7 3 2. “Saaremaa valsis” on lauluread helendavast taevast. Mis panid taeva helendama? 3 2 9 9 4 2 3. Võsul tegutses pikalt üks populaarne ööklubi. Millist nime see kandis? 6 7 5 8 4. Sõna “taevas” on laensõna läti ja leedu keelest, kus sarnased sõnad on vastavalt “dievas” ja “dievs”. Nendel 3 6 9 6 sõnadel on sama tähendus, mis aga erineb eestikeelse “taeva” tähendusest. Mida need sõnad tähendavad? 9 4 2 7 5. Maailma kõrguselt 14. hoone on ka Euroopa kõrgeim. Millises linnas see pilvelõhkuja asub? 1 7 2 5 2 4 6. Seda laulu on esitanud originaalis Bob Dylan, hiljem ka Eric Clapton ja Guns N’ Roses. Mis loost on jutt? 9 8 3 5 Küsimused koostas Raul Vinni

Door. 8 4 8 2 7 1 6. 5. 4. “Knockin’ On Heavens Heavens On “Knockin’ Peterburis. Jumal. Taevas.

3. 3. 2. 1. Seitsmes Seitsmes Pilved.

1919. aasta mässust Saaremaal. mässust aasta 1919. 7 9 8 VASTUSED 1 4 MÕISTATUSED 5 8 2 Hüppab kui hiir, kargab kui kass, 8 2 6 1 3 4 kilkab kui kilk

Rohutirts 3 5 1 9

Must mees, kuldne suu, kodupaigale ta truu. 8 9 6 7 5 3

Istub maja katusel, trillerdab kui hõbekell? Kuldnokk 3 6 8 1 4 2 7 5 Vesi on – laevad ei sõida, maa on –

käia ei saa? 7 8 2 7 Soo 9 1 7 1 8 9 Tulid mehed kirveta, ehitasid 5 4 5 7 maja nurkadeta?

Sipelgad 6 4 2 6 Laupäev, 15. mai 2021 REKLAAM/KUULUTUSED 15

ORISSAARE LASTEAED PÄIKESEKIIR Metsa ja ootab oma meeskonda METSAMAA OST, põllumaa ost. LASTEAIAÕPETAJAT PÕLLUMAA OST, Raietööd ja RAIETÖÖD JA metsa (1,0 ametikohta ja tööle asumise aeg Aktsiaselts Saare Erek uuendamine. on 16.08.2021). TRANSPORT. CV ja haridust tõendavate dokumentide võtab tööle Tel 5090 260 koopiad saata hiljemalt 26. maiks [email protected] [email protected] meilile: orissaare [email protected] Tel 50 700 45 Kuressaare, Lossi 3 Täiendav info telefonil 5326 8686. PUITDETAILIDE VALMISTAJA MobiFIX Täpsem info tootmisjuhi telefonil 516 4797, Kuressaare • Raietööd kandideerimiseks saada oma Ei tea, mis on CV e-posti aadressile [email protected]. telefonil viga? • Raieõiguse ja metsamaa ost 0RELî[DLWDE • Palgi, paberipuidu ja küttepuidu ost >> kiirremont • Võsalõikus võsagiljotiiniga >> telefoniakud Müüa lattniiduk, looreha ja 1 m Müüa toidu- ja seemnekartulit >> kaitseklaasid • Puiduhakke, võsa ja raiejäätmete ost vedruäke. Helistada õhtul kl 19-20 Laura. Tel 5397 5191. TEOSTAN >> kindlustusjuhtumid vahel. Tel 5809 1353. Info: 503 9321; [email protected] FEKAALIVEDU Saaremaa Kaubamaja 517 2758; [email protected] Müüa soodsa hinnaga sealiha. Va- OST Raekoja 1, tel 5352 6660 www.retapuit.ee jadusel tükeldamine. Info tel 5196 Ostan töökorras pesumasina. 0RELî[#PRELî[HH Telefon 50 92 781 2628 või 5354 3002. Tel 522 5303.

Müüa karastatud klaasiga ehitus- ja lammutusjäätmeid. Multilift vajava maja. Hind kuni 75 000 €. ümmargune saunaaken koos vee- TÖÖPAKKUMINE konteinerite rent ja transport. Teosta- Tel 526 8062. kindla raamiga. Klaasi diameeter Saaremaa Spaa Hotellid pakuvad me hoonete lammutustöid ja utilisee- 70 cm. Hind 75 €. Samas müüa tööd kokale ja hommikusöögi Kallis Heljo-Mai Õng! rimist. Rohkem infot www.kaprame- Ostan majakarbi, ehitusjärgus maja ka väike elektriline höövelmasin, kokale, restoraniteenindajale, tall.ee või telefonil 5650 6282. Kuressaares või u 2 km Kures- teralaius 10 cm. Hind 100 €, tingi! administraatorile, toateenijale. Sind õnnitlevad saarest. Võimalik vahetada ka Tel 523 0280. Saada oma CV personal@saare- Survepesuteenus! Katuse-, fassaa- korraliku kolmetoalise korteri vastu maaspahotels.eu. Tel 5341 2378. 91. sünnipäeval di- ja tänavakivipesu! Tel 5374 Kuressaares. Kontakt saaresaara@ Müüa suuri puhastatud kadaka- www.saaremaaspahotels.eu. poeg, lapselapsed ja 1789 või [email protected]. gmail.com. marju. Tel 5887 5225. lapselapselapsed Soov osta elamumaa ca 15 km Müüa elulooraamat “Ita Ever. Elu TUTVUN KINNISVARA raadiuses Kuressaarest. Ideaalne suuruses” (2006 a, M. Kilumets) ja 60-aastane vaba naine soovib Saarte Metsamajanduse OÜ teeb oleks, kui oleks ka väike maja peal, Helgi Sallo elulooraamat “Helgib leida kuni 68-aastast autoga kaas- teile alati parima pakkumise raiete võib vajada remonti. Tel 5373 3594. ja heliseb” (1966 a, Hille Karm). last. Tel 5458 4976. ja metsakinnistute eest. Info tel Raamatud on kasutamata. 5341 1444, 453 3974. Soovime osta merepiiriga krunti Tel 5669 7000. Saaremaal või Abrukal. Min 15 000 TEATED OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja m . Hea ligipääsu ning maakodu Müüa Püha kihelkonna rahvariided Arli Puukool müüb viljapuid,-põõ- põllumaad. Tel 504 5215, 514 ehitusvõimalusega. Võib pakkuda (seelik, pluus, vest, vöö). said, maasika-, vaarika-, mustika- TEENUS täitematerjalide müüki ning trans- 5215, [email protected]. ka juba hoonestatud krunti. Tel 5397 9014. taimi ja muid istikuid T, 18.05: Liiva Kaardid ennustavad. Tel 900 1727. porti. Info ja tellimine 5650 6282. Tel 503 8091. 8.45, Orissaare 10.00, Tornimäe 24/7. www.ennustus.ee. Vaata lisaks kaprametall.ee. Meite Saar OÜ. Ostame metsa- Müüa kuivi ahjupuid kohale- 11.00, Valjala 11.45, Pärsama maad ja kasvavat metsa. Tel 505 Müüa väinatammiäärset maad, toomisega. Tel 5663 3539. 12.30, Leisi 13.15, Võhma 14.15, Puurkaevude puurimine ja Teostame katuste pesu ja värvi- 8260, [email protected]. pindala 3,27 ha. Tel 5597 3647. Kihelkonna 15.00, Lümanda 15.45, projekteerimine. Vee- ja kanalisat- mist, akende pesu, veerennide Müüa 1000-liitrine plastikvaat. Kärla 16.45. Info 518 8465, sioonitööd, septikute paigaldus. puhastust. Vajadusel ka remont ja Ostame põllu- ja heinamaad, ka Tel 5841 3770. www.arlipuukool.ee. Tel 521 7415, 504 2999, väiksemad ehitustööd. Info telefo- rendilepingutega koormatuid. Pa- MÜÜK www.baltipuurkaev.ee. nil 5638 8994. kume parimat hinda! Tel 504 5404, 130 € kandiline kase-kuuse ja 135 € Müüa kahveltõstuk traktorile. [email protected]. kasebrikett otse tootjalt, turbabri- Nii aisade kui ka kolmnurgaga. SÕIDUKID Kapra Vanametall OÜ pakub Salvkaevude puhastamine ja kett 130 €, preemium pellet 6 ja 8 Olemas veel piigi kohad rullide Saare- ja Muhumaal kaeve- ja remont. Tel 5840 0240. Ostan Kuressaarest kuni poole mm 190 €, pakitud kivisüsi 240 €, tõstmiseks.Kahvlid puuduvad. pinnasetöid kopp-laaduriga JCB tunni autosõidu kaugusel elamis- kase kaminapuu 30 cm 2,7 €, küt- Hüdrokiirliidestega. Mast kaheosa- 4cx. Lisaks pakume freesasfaldi ja OÜ Kapra Vanametall võtab vastu kõlbliku või väiksemat remonti teklotsid 2 €. Vedu. Tel 506 8501. line. Hind 400 €. Tel 5624 2764.

Müüa kaubik Citroën Jumper: 2015 a, 2.2, 96 kW, diisel, manuaal, üle- vaatus ja kindlustus kehtivad. Asub Südamlik kaastunne Muhus. Hind 6500 eurot. Kontakt Mälestame Triin Tedrekullile 5663 6528 või 5622 6737. Päev õhtule laskus... ja lõppes elurada. Avaldame kaastunnet lähedastega kalli isa Avaldame kaastunnet Merikesele isa Elmole kalli isa URMAS AULIKUT Siiras kaastunne SERGEI ERVIN ALLIKU Südamlik kaastunne JAAN TUULIKU kõigile lähedastele. SEVOSTJANOVI kaotuse puhul. lähedastele lahkumise puhul. kaotuse puhul. Arma, Annika, Valdur MARGO PÜÜA OÜ Saare Leib Jaak perega OÜ Saaremaa Lihatööstus lahkumise puhul. Ando ja Ain

Need armsad, kellest äkki jääme ilma, Südamlik kaastunne Irina on tegelikult alles meie sees. ELFRIEDE PAVEL Turjale kalli abikaasa Südamlik kaastunne Südamlik kaastunne Need on me ligi, nad ei paista silma, 13.05 Evile, Ingale, Agnele ja lähedastele nad elavad me südames … 1932 Kuressaare linn SERGEI kõikidele lähedastele SEVOSTJANOVI KAIDI PAASMA Südamlik kaastunne kõigile lähedastele kalli SERGEI MARGO PÜÜA ootamatu kaotuse puhul. lahkumise puhul. KAIDI PAASMA SEVOSTJANOV lahkumise puhul. 13.05 kaotuse puhul. Saaremaa Perekond Kesküla 1953 Kuressaare linn Ühisgümnaasiumi pere Anu ja Endel Pille ja Riin LAUPÄEV Laupäev, 15. mai 2021

HOROSKOOP

JÄÄR Suurepäraselt toi- OSTAME JA RENDIME PÕLLUMAAD mivad igasugused suhted, olgu siis tegemist äriajamisega või PAKUME PARIMAT HINDA! ISSN 1736-9436 läbikäimisega sõprade või oma Compakt Kinnisvara kontor, Kuressaare Kohtu 1, tel 45 45 000 kõige kallimaga. ILM SÕNN Tasub keskenduda TÄNA on pilves selgimis- kodule. Kui sind ei rahul- tega ilm ja mitmel pool da olukord peresuhetes, siis mõtle, PÄEVAPILT sajab hoovihma, kohati on äikest. kuidas seda parandada, kuid tee Pärastlõunal pilvisus hõreneb ja oma samme tasahilju. sajuvõimalus väheneb. Puhub lõu- nakaare tuul 2-8 m/s, pärastlõu- nal vaibub ja on muutliku suunaga. KAKSIKUD Lase lah- Õhutemperatuur 16...21, meretuu- ti mõtetest, mis sind häi- lega rannikul kuni 12. Päike tõuseb rivad. Nende inimestega, kelle- Kuressaares 5.04 ja loojub 21.50. ga koos sa end mugavalt ei tunne, pole puhkepäevil põhjust suhelda. HOMME on vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab hoovihma. Puhub VÄHK Rahaasjade ajami- läänekaare tuul 2-8 m/s, pärastlõu- ne unusta nädalavahetusel nal vaibub ja on muutliku suunaga. ära! Hea aeg lähedastega ühendu- Õhutemperatuur öösel 5...11, päe- val 15...20, meretuulega rannikul se võtmiseks, näiteks vanematega kuni 13. Päike tõuseb Kuressaares suhtlemiseks. 5.02 ja loojub 21.52.

LÕVI Ega sinu pea ka kõi- Allikas: Riigi Ilmateenistus ke kinni pea – mõned asjad lihtsalt lähevad meelest! Võta aega, et meenutada kunagi õpitut. NIMEPÄEVAD 15. mai: NEITSI Soodne hetk ko- Sofia, Viia, Viiu dus ümberkorraldusi teha. 16. mai: Hoidu vaidlemisest nii noorema kui Ester, Esta, Este, Esti ka vanema põlvkonna sugulastega. 17. mai: KAALUD Võimalus, mil- Taimo, Taimar, Taidur, Taido, le sa mõne aja eest kasu- Taivo tamata jätsid, võib uuesti avaneda. Ole siis seekord kiirem, julgem ja ÕNNITLEME otsustavam! 15. mai Ootame teie pilte koos selgitava allkirjaga aadres sil paevapilt@ saartehaal.ee. Tunned end Ilus hetk. 70 Taimi Rand SKORPION VAATA KA Kuu vaadatuima foto autor saab auhinnaks Eesti Kullafondi Sulev Nõmmiku saartehaal.ee pereringis meeldivalt ja EVE duubel CD-plaadi. Kärla alevik turvaliselt. Sul ei ole mõtet rikkuda 75 Altmar Kaasik neid päevi tööasjade pärast pabis- Masa küla tamisega. KUHU MINNA TÄNA AJALOOS 1935 – Kopenhaagenis toi- 1985 – tegevust alustas kir- 80 Koidu Sutermäe Kuressaare linn AMBUR Parem, kui sa ei musid Euroopa meistrivõist- janike klubi Pegasus. hakka teistele oma maail- Laupäev, 15. mai 15. mai Eestis lused Kreeka-Rooma maad- 83 Maire Ige mavaadet peale suruma, see võib luses, kus Eesti ainsa meda- 1990 – Tallinnas Toompeal Kõrkvere küla suhteid rikkuda. Keskendu parem KONTSERT 1248 – Taani kuningas Erik li, pronksmedali sai August toimus Interliikumise orga- 83 Merike Veesalu iseenda arendamisele. Iivo Miili kontsert kl 14 los- IV Adraraha andis Tallinna Neo. niseeritud meeleavaldus, Kuressaare linn sipargi kõlakojas. linnale Lübecki õiguse, päe- mis kasvas üle katseks hõi- 85 Aita Veliste KALJUKITS Sul peaks va tähistatakse Tallinna 1941 – Eesti Vabariigi isiku- vata Toompea loss. Kudjape alevik õnnestuma lõpule viia min- Paul Neitsov “Ainult sulle” päevana. tunnistusi hakati välja vahe- gi rahaline tehing, mis on varem kl 19 Arensburgi päikeseter- tama Nõukogude Liidu pas- 1993 – Viljandis toimus esi- 88 Heino Rauna kas äpardunud või siis on läbirää- rassil. 1313 – Liivimaa kodusõda: side vastu. mene Viljandi Folk Music Kuressaare linn kimiste faasis pooleli jäänud. Läänemaal Voose külas ko- Festival. 91 Heljo-Mai Õng ÜRITUS gunesid Tallinna ja Saa- 1942 – maakonnad (Land- Orissaare alevik VEEVALAJA Sina ja “Vurru muigab kalamees” re-Lääne piiskopid, Taani kreise), linnad (Städte) ja val- Maailmas 16. mai kaaslased võite täna üles- kl 17 Nasva klubi hoovis. Eestimaa asehaldur, Saa- lad (Landgemeinden) taasta- kerkivatest teemadest sootuks eri- Nasva kevadise kalahooaja re-Lääne piiskopkonna va- ti maa-alaliste korporatsioo- 1878 – asutati Tokyo börs. 70 Leo Tapio Manninen nevalt aru saada. Mis pole iseene- avamine Nasva jõemehe va- sallid jt, et saata manitsuski- nidena, loodi maakonna- Selgase küla sest halb, aga vältida tuleks riidu- limisega ja puiduskulptuuri ri vaenujalal olevale Riia lin- nõunike, raehärrade ja val- 1928 – Miki Hiir ja Minnie 81 Vaike-Mai Mägi minekut. “Nasva kalamees muigab” nale ja Liivi ordule. lanõunike ametikohad. Hiir jõudsid esmakordselt Oti küla avamispidu. Meeleolu loob kinolinale Walt Disney l- 82 Anne Krause KALAD Hea aeg koos Sada ja Seened. Pääse 5 €. 1887 – Suure-Jaanis asutati 1950 – Nõukogude võim kõr- mis “Plane Crazy”. Kuressaare linn lastega tegutsemiseks, laulu- ja mänguselts Ilma- valdas Tartus asunud Gustav 83 Seppo Juhani Leskinen millegi muutmiseks, uute mõtete tar. II Adol monumendi. – Läti peaminister K Pühapäev, 16. mai 1934 ƗU Muratsi küla jagamiseks. Samas ole lastele tas- lis Ulmanis korraldas riigi- kuraha andes mõõdukas. KONTSERT 1922 – riigivanem Konstan- 1952 – Kuressaare linn ni- pöörde ja seadis riigis sisse 83 Saima Põld Läänesaarte Kammeror- tin Päts sõitis suurtükilaeval metati ümber Kingissepa autoritaarse režiimi. Mustjala küla Koostanud Maria Angel, kester kl 14 Kuressaare Lembit esimesele ametliku- linnaks ja Kuressaare rajoon 100 Helmi Karend [email protected] keskväljakul. Tasuta. le visiidile Soome. Kingissepa rajooniks. 1935 – avati Moskva metroo. Kuressaare linn

KUKU! MTÜ Cuculus kuulutab projekti “Öunapuude Öitsemise Aeg (ÖÖ Aeg)” raames välja kevadele ja õitsemisajale pühendatud LUULEKONKURSI Lugupeetud ehitaja! Saare Ehituspuit “Ma tahaksin kodus olla, müüb: kui õunapuud õitsevad” . Sise- ja välisvoodrilaudu Oodatud on sonetid ja haikud. . Põrandalaudu Sonett on 13. sajandil Itaalias sündinud 14 värsirea ja kindla ülesehitusega . Vineere ja puitplaate VANUSERÜHMAD: luulevorm. Loe lähemalt kuni 17 eluaastat . Liimipuitkilpe https://et.wikipedia.org/wiki/Sonett 18 ja vanemad JÄTKUVALT TEIE . Ehituslikku saematerjali Igalt autorilt kuni 3 varem avaldamata TEENINDUSPARTNER Asume aadressil: omaloomingulist sonetti või 5 haikut. Ringtee 12, Kuressaare Tähtaeg 1. juuni 2021. Parematele preemiad. Tööd kontaktandmetega (meil, telefon, nimi, vanus) JUBA 14 AASTAT. Avatud: saata aadressile [email protected]. Infotelefon 5650 9644. E-R 8-17; L 10-14 Tel 453 8709; mob 5340 0245 Reval Auto esindused OÜ E-mail: [email protected] Aadress: Kuressaare, Tallinna 61a. Üldtelefon 45 30 100 Avatud tööpäevadel: 08.00–18.00 www.ehituspuit.ee