Lennart Meri Stipendiumi Sai Kristiine Kikas
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Haridusvaldkonna erileht! >> loe lk 11–13 Tiraazv 9320 nr 7 (429) 8. aprill 2016 Põnevad persoonid: näitleja Raivo Mets, IT-spetsialist ja vabatahtlik merepäästja Üllar Orgla, Lennart Meri stipendiumi kirjanik Meelike Saarna. sai Kristiine Kikas Loe lk 8, 9, 10! Laululaps 2016 Laupäeval, 9. aprillil algusega kell 12 toimub huvikeskuses laulukonkurss Viimsi Laululaps 2016. Publikul on võimalus valida oma lemmik igas vanuserühmas! Loosikupongi hinnaks on 1 euro. Parimad lauljad pääsevad Viimsit esindama lauluvõistlusele Harjumaa Laululaps 2016, mis toimub 22.–23. aprillil Viimsi huvikeskuses. Tule sõbrale pöialt hoidma! Lisainfo: www.huvikeskus.ee. Huvikeskus Talihoolde lõpp 15. aprillil lõpeb talihooldeperiood Viim- si valla teehooldes. Talvised teehool- Lennart Meri stipendiumi laureaat, TLÜ humanitaarteaduste Ansambel Jäääär, keda president Lennart Meriga seob asjaolu, et nad esinesid tema detööd on tehtud ja toimub üleminek instituudi võrdleva kirjandusteaduse ja kultuurisemiootika valimiskampaania üritustel, andis kirikus meeleoluka kontserdi. Fotod Annika Haas. Vaata suvisele hooldeperioodile, mis algab eriala kultuuride uuringute doktorant Kristiine Kikas. galeriid Viimsi valla sotsiaalmeediast www.facebook.com/ViimsiVald 16. aprillil. Kevadiste töödega tehti algust juba märt- sis, mil algas löökaukude remont. Märtsis remonditi valla sõiduteedel kokku 202 m2 löökauke. Löökaukude remonti on teosta- tud Vana-Narva maanteel, Vehema teel, Aiandi teel, Nugise teel, Nelgi teel, Ranna- välja teel, Reinu teel, Pargi teel, Astri teel, Ravi teel, Nurme põigus ja Vanapere teel. Löökaukude remont jätkub aprillis. Teine suurem töö – teede kevadpuhastus – sai alguse aprilli kuu esimesel nädalavahetu- sel. Puhtaks saavad jalg- ja jalgrattateed, sõiduteed ning parklad. Kevadpuhastuse lõpptähtaeg on 26. aprill. Jääääre kontsert Lennart Meri mälestusüritusel haaras Helle Meri (lilledega) ja Vallavanem Alvar Ild ja Mart Meri EELK Viimsi Püha Jaakobi Timmo Aleksandrov kuulajad kaasa. Mari Tarand. kirikus Lennart Meri stipendiumi üleandmisel. teedespetsialist Lennart Meri mälestuskont- uurimisega,” kommenteeris Mart filine analüüs” lõpuleviimiseks (ju- lik kaardistada intensiivsusi, mis serdil 29. märtsil EELK Viimsi Meri. Tunnustuse saanud magist- hendaja dr Bruno Mölder, teoree- tekivad luule lugemise kui sünd- Püha Jaakobi kirikus anti üle ritöö uurib tänapäeva Šoti tuntud tilise filosoofia vanemteadur, filo- muse käigus. Oma allikates toetun valla aukodaniku president kirjaniku ja ülikooli õppejõu elu soofiateaduskonna teadusprode- prantsuse filosoofi Gilles Deleu- Lennart Meri stipendium. ja loomingut vaatenurgast, miks kaan) ja Liisa-Helena Lumberg, ze’i filosoofiale ja tema teooriale Selle pälvis Tallinna Ülikooli mõni luuletus, värss, kujund või Eesti Kunstiakadeemia kunstitea- kunstide, sealhulgas ka kirjandu- humanitaarteaduste insti- paarisõnaline fraas mõjub meile duste eriala magistrant – magistri- se kogemisest. Selles Deleuze’ile tuudi võrdleva kirjandustea- väga innustavalt ja miks mõni rida töö “Nüüdsest veelgi suurem Kris- omases kunstiliikide vaheliste pii- duse ja kultuurisemiootika jätab meid ükskõikseks. tus. Altarimaalide vahetus uute ride üleses analüüsis seisnebki töö eriala kultuuride uuringute Komisjoni liige, vallavanem vastu Eesti luteriusu kirikutes 19. teine uuenduslik aspekt. Kaitsesin doktorant Kristiine Kikas. Alvar Ild lisas, et Kristiine Kikase sajandi teisel poolel” lõpuleviimi- tööd, mida autasustati, Tallinna 27. aprillil kell 16–19 töö väärib tunnustust ka väga suu- seks (juhendaja Krista Kodres, Eesti Ülikoolis, Eesti Humanitaarinsti- Viimsi Keskkooli Stipendiumi määramise komisjoni re tööpanuse poolest. “Tavapärase Kunstiakadeemia kunstiteaduste ins- tuudis, 2015. aasta kevadel. Seega (Randvere tee 8, aatrium) koosseisu kuulusid Viimsi valla- magistritöö nõudeid ületab tema tituudi professor). on see preemia eelkõige tunnustus vanem Alvar Ild komisjoni esime- töö väga tugevalt,” lausus Ild. Ma- Pärast mälestusaktust ja stipen- tehtu eest. Kuna mulle aga anti või- hena, perekond Lennart Meri esin- hukas lõputöö oli koostatud ingli- diumi üleandmist ning ansambli malus jätkata oma uurimust afek- daja Mart Meri, Tallinna Ülikooli se keeles. Jäääär kontserti avati Rannarah- tide analüüsimise meetodi välja- humanitaarteaduste instituudi di- Lennart Meri stipendium kuu- va muuseumis näitus “Piirideta töötamiseks Tallinna Ülikooli kul- rektor Tõnu Viik, Tartu Ülikooli lutatakse president Lennart Meri mä- meri”. (Loe lähemalt lk 4.) tuuride uuringute doktoriõppes, on kunstiajaloo professor Juhan Mais- lestuskontserdil välja alates 2012. minu jaoks ikkagi tegemist ka eda- te ja ajakirja Vikerkaar peatoime- aastast. Stipendiumi eesmärk on Kristiine Kikas, siste õpingute toetamisega, mille taja Märt Väljataga. Kristiine Ki- jäädvustada president Meri päran- Lennart Meri stipendiumi tähtsust ei saa alahinnata. Selline kas sai magistritöö “Taju John dit ning innustada ja toetada hari- laureaat tunnustus julgustab valitud teel Burnside’i luules” eest (kaitstud duse omandamisel kõrgkoolis hu- “Minu magistritöö kannab pealkir- jätkama. Lennart Meri panus Eesti 2015, juhendajaks Tallinna Üli- manitaarvaldkonnas õppivat üli- ja “Taju John Burnside’i luules” kultuurilukku etnoloogi ja riigite- kooli germaani-romaani keelte ja õpilast või magistrikraadi oman- ja paistab siinsel kirjandusteadu- gelasena on aukartustäratav ning kultuuride instituudi lektor Miri- danud noort, kes on pärit Viimsist se maastikul eelkõige silma oma see lisab autasule erilise väärtuse. am McIlfatrick-Ksenofontov). või seotud Viimsiga. 2016. aastal kuulumisega afektiuurimuste vald- Minu jaoks on võib-olla aga kõige “Seekord otsustas komisjon tun- kandideerisid stipendiumile veel konda. Sageli mõjutab lugejat mõ- tähendusrikkam just tema oskus nustada tööd, mis kuulub kirjan- Merike Reiljan, Tartu Ülikooli filo- ni luulerida enne, kui tähendusest kirjanikuna sõnadega ja nendes dusteaduse valdkonda ja tegeleb soofia osakonna magistrant ma- on jõutud arugi saada. Seetõttu hu- peituva jõuga ümber käia.” väga argielulise teemaga – sõna jõu gistritöö “Empaatia mõiste filosoo- vitabki mind, mil moel on võima- Viimsi Teataja 2 8. aprill 2016 Volikogus Viimsis uuendati Viimsi Vallavolikogu poolt 29.03.2016 vastu metati Ardi Paul. võetud otsused: nr 56 Vallavolikogu maa- ja planeerimiskomis- taksoveomäärusi nr 36 Ülesande andmine Viimsi Vallavalitsusele. joni täiendava liikme kinnitamine – täienda- 29. märtsil toimunud se vajadus oli tingitud ühistrans- Hetkel on Viimsi vallava- nr 37 Osaühingu Viimsi Haldus, Osaühingu Viim- vaks liikmeks kinnitati Marko Kutser. vallavolikogu istungil pordiseaduse muutumisest, mis- litsuse poolt välja antud takso- si Valla Arenduskeskus ja Osaühingu Haabnee- võeti vastu uued takso- tõttu seni kehtinud määrus ei veoluba ühele ettevõttele, mil- me Lasteaed ühinemise algatamine. Viimsi Vallavolikogu 29.03.2016 otsusega veo valdkonda puuduta- olnud enam ajakohane. lel on kaks taksot, mis võivad nr 38 Osaühing Viimsi Haldus põhikirja muut- nr 46 algatati detailplaneering Viimsi alevikus, vad määrused. Taksoveol kasutatavate sõi- Viimsis teenust pakkuda. Tal- mine. kinnistutel Vana-Andrese ja Uus-Madise ning dukite nõuete kohaselt peavad linna taksoveoluba omav kol- nr 39 Aktsiaseltsi Rannapere Pansionaat põhi- lähialal (piirneval teemaal) üldplaneeringu ko- Volikogu delegeeris vallavalit- taksod, mis uut sõidukikaarti lase taustaga hinnakirjaga tak- kirja muutmine. hase maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks susele ühistranspordiseaduse- taotlevad, vastama mitmetele so võib ühistranspordiseaduse nr 40 Aktsiaseltsi Viimsi Vesi põhikirja muut- looduslikust rohumaast väikeelamute maaks ga antud ülesande korraldada kvaliteedi, mugavuse ja kesk- järgi Viimsis sõitjaid teeninda- mine. ning tee ja tänavamaaks ning üksikelamukrun- järelevalvet kohaliku omava- konna nõuetele. Nii näiteks peab da üksnes juhul, kui sõitja on nr 41 Sihtasutuse Rannarahva Muuseum põhi- di ehitusõiguse määramiseks ühe üksikelamu litsuse poolt väljastatavate tak- sõiduk olema puhas ja terve, ta Viimsisse tellinud ja soovib kirja muutmine. ja kuni kahe abihoone ehitamiseks, planeeri- soveolubade, taksoveo sõidu- sõidukil peavad olema ABS- sõita Tallinna, samuti siis, kui nr 42 Viimsi Vallavolikogu 27.10.2015 otsuse misseaduse § 126 lõike 1 punktides 1-9, 11-13, kikaartide ja sõidukijuhi teenin- pidurid ning vähemalt juhi- ja sõitja soovib sõita Tallinnast nr 93 “Sihtasutuse Rannapere Sotsiaalkeskus te- 17, 20, 21 määratud ülesannete lahendami- dajakaartide nõuete täitmise üle kõrvalistme eesmised turva- Viimsisse. Viimasel juhul ei gevuse lõpetamine“ muutmine (SA juhatuse seks, sealhulgas teedevõrgu ja tehnovõrkude ning andis õiguse määrata mu- padjad. Sõiduki pagasiruumi ma- või taksojuht pärast kliendi liikme Jaanus Mae SA likvideerijaks määramine). asukoha määramiseks, liikluskorralduse mää- nitsipaalmaal taksopeatused, kus hule on kehtestatud 400 liitri teenindamise lõpetamist uue nr 43 Esindaja määramine väikesaarte komis- ramiseks ning maa-ala haljastuspõhimõtete kliendi ootel võib seista ainult miinimumnõue, sõidukil peab sõitja teenindamist alustada, joni – uueks esindajaks määrati Margus Kruus- kujundamiseks. sõiduk, millele on antud sõidu- olema töökorras konditsioneer välja arvatud juhul, kui see mägi. Mitte algatada keskkonnamõju strateegilist kikaart taksoveoks Viimsi val- või kliimaseade ning sõiduki toimub viivitamata pärast eel- nr 44 MTÜ-le Püünsi Külaselts Püünsi Kooli ruu- hindamist kinnistute Vana-Andrese ja Uus-Ma- las. Eraldi määrusega