Haridusvaldkonna erileht! >> loe lk 11–13

Tiraazv 9320 nr 7 (429) 8. aprill 2016 Põnevad persoonid: näitleja Raivo Mets, IT-spetsialist ja vabatahtlik merepäästja Üllar Orgla, Lennart Meri stipendiumi kirjanik Meelike Saarna. sai Kristiine Kikas Loe lk 8, 9, 10! Laululaps 2016 Laupäeval, 9. aprillil algusega kell 12 toimub huvikeskuses laulukonkurss Viimsi Laululaps 2016.

Publikul on võimalus valida oma lemmik igas vanuserühmas! Loosikupongi hinnaks on 1 euro. Parimad lauljad pääsevad Viimsit esindama lauluvõistlusele Harjumaa Laululaps 2016, mis toimub 22.–23. aprillil Viimsi huvikeskuses. Tule sõbrale pöialt hoidma! Lisainfo: www.huvikeskus.ee. Huvikeskus

Talihoolde lõpp 15. aprillil lõpeb talihooldeperiood Viim- si valla teehooldes. Talvised teehool- Lennart Meri stipendiumi laureaat, TLÜ humanitaarteaduste Ansambel Jäääär, keda president Lennart Meriga seob asjaolu, et nad esinesid tema detööd on tehtud ja toimub üleminek instituudi võrdleva kirjandusteaduse ja kultuurisemiootika valimiskampaania üritustel, andis kirikus meeleoluka kontserdi. Fotod Annika Haas. Vaata suvisele hooldeperioodile, mis algab eriala kultuuride uuringute doktorant Kristiine Kikas. galeriid Viimsi valla sotsiaalmeediast www.facebook.com/ViimsiVald 16. aprillil. Kevadiste töödega tehti algust juba märt- sis, mil algas löökaukude remont. Märtsis remonditi valla sõiduteedel kokku 202 m2 löökauke. Löökaukude remonti on teosta- tud Vana-Narva maanteel, Vehema teel, Aiandi teel, Nugise teel, Nelgi teel, Ranna- välja teel, Reinu teel, Pargi teel, Astri teel, Ravi teel, Nurme põigus ja Vanapere teel. Löökaukude remont jätkub aprillis. Teine suurem töö – teede kevadpuhastus – sai alguse aprilli kuu esimesel nädalavahetu- sel. Puhtaks saavad jalg- ja jalgrattateed, sõiduteed ning parklad. Kevadpuhastuse lõpptähtaeg on 26. aprill. Jääääre kontsert Lennart Meri mälestusüritusel haaras Helle Meri (lilledega) ja Vallavanem Alvar Ild ja Mart Meri EELK Viimsi Püha Jaakobi Timmo Aleksandrov kuulajad kaasa. Mari Tarand. kirikus Lennart Meri stipendiumi üleandmisel. teedespetsialist Lennart Meri mälestuskont- uurimisega,” kommenteeris Mart filine analüüs” lõpuleviimiseks (ju- lik kaardistada intensiivsusi, mis serdil 29. märtsil EELK Viimsi Meri. Tunnustuse saanud magist- hendaja dr Bruno Mölder, teoree- tekivad luule lugemise kui sünd- Püha Jaakobi kirikus anti üle ritöö uurib tänapäeva Šoti tuntud tilise filosoofia vanemteadur, filo- muse käigus. Oma allikates toetun valla aukodaniku president kirjaniku ja ülikooli õppejõu elu soofiateaduskonna teadusprode- prantsuse filosoofi Gilles Deleu- Lennart Meri stipendium. ja loomingut vaatenurgast, miks kaan) ja Liisa-Helena Lumberg, ze’i filosoofiale ja tema teooriale Selle pälvis Tallinna Ülikooli mõni luuletus, värss, kujund või Eesti Kunstiakadeemia kunstitea- kunstide, sealhulgas ka kirjandu- humanitaarteaduste insti- paarisõnaline fraas mõjub meile duste eriala magistrant – magistri- se kogemisest. Selles Deleuze’ile tuudi võrdleva kirjandustea- väga innustavalt ja miks mõni rida töö “Nüüdsest veelgi suurem Kris- omases kunstiliikide vaheliste pii- duse ja kultuurisemiootika jätab meid ükskõikseks. tus. Altarimaalide vahetus uute ride üleses analüüsis seisnebki töö eriala kultuuride uuringute Komisjoni liige, vallavanem vastu Eesti luteriusu kirikutes 19. teine uuenduslik aspekt. Kaitsesin doktorant Kristiine Kikas. Alvar Ild lisas, et Kristiine Kikase sajandi teisel poolel” lõpuleviimi- tööd, mida autasustati, Tallinna 27. aprillil kell 16–19 töö väärib tunnustust ka väga suu- seks (juhendaja Krista Kodres, Eesti Ülikoolis, Eesti Humanitaarinsti- Viimsi Keskkooli Stipendiumi määramise komisjoni re tööpanuse poolest. “Tavapärase Kunstiakadeemia kunstiteaduste ins- tuudis, 2015. aasta kevadel. Seega (Randvere tee 8, aatrium) koosseisu kuulusid Viimsi valla- magistritöö nõudeid ületab tema tituudi professor). on see preemia eelkõige tunnustus vanem Alvar Ild komisjoni esime- töö väga tugevalt,” lausus Ild. Ma- Pärast mälestusaktust ja stipen- tehtu eest. Kuna mulle aga anti või- hena, perekond Lennart Meri esin- hukas lõputöö oli koostatud ingli- diumi üleandmist ning ansambli malus jätkata oma uurimust afek- daja Mart Meri, Tallinna Ülikooli se keeles. Jäääär kontserti avati Rannarah- tide analüüsimise meetodi välja- humanitaarteaduste instituudi di- Lennart Meri stipendium kuu- va muuseumis näitus “Piirideta töötamiseks Tallinna Ülikooli kul- rektor Tõnu Viik, Tartu Ülikooli lutatakse president Lennart Meri mä- meri”. (Loe lähemalt lk 4.) tuuride uuringute doktoriõppes, on kunstiajaloo professor Juhan Mais- lestuskontserdil välja alates 2012. minu jaoks ikkagi tegemist ka eda- te ja ajakirja Vikerkaar peatoime- aastast. Stipendiumi eesmärk on Kristiine Kikas, siste õpingute toetamisega, mille taja Märt Väljataga. Kristiine Ki- jäädvustada president Meri päran- Lennart Meri stipendiumi tähtsust ei saa alahinnata. Selline kas sai magistritöö “Taju John dit ning innustada ja toetada hari- laureaat tunnustus julgustab valitud teel Burnside’i luules” eest (kaitstud duse omandamisel kõrgkoolis hu- “Minu magistritöö kannab pealkir- jätkama. Lennart Meri panus Eesti 2015, juhendajaks Tallinna Üli- manitaarvaldkonnas õppivat üli- ja “Taju John Burnside’i luules” kultuurilukku etnoloogi ja riigite- kooli germaani-romaani keelte ja õpilast või magistrikraadi oman- ja paistab siinsel kirjandusteadu- gelasena on aukartustäratav ning kultuuride instituudi lektor Miri- danud noort, kes on pärit Viimsist se maastikul eelkõige silma oma see lisab autasule erilise väärtuse. am McIlfatrick-Ksenofontov). või seotud Viimsiga. 2016. aastal kuulumisega afektiuurimuste vald- Minu jaoks on võib-olla aga kõige “Seekord otsustas komisjon tun- kandideerisid stipendiumile veel konda. Sageli mõjutab lugejat mõ- tähendusrikkam just tema oskus nustada tööd, mis kuulub kirjan- Merike Reiljan, Tartu Ülikooli filo- ni luulerida enne, kui tähendusest kirjanikuna sõnadega ja nendes dusteaduse valdkonda ja tegeleb soofia osakonna magistrant ma- on jõutud arugi saada. Seetõttu hu- peituva jõuga ümber käia.” väga argielulise teemaga – sõna jõu gistritöö “Empaatia mõiste filosoo- vitabki mind, mil moel on võima- Viimsi Teataja 2 8. aprill 2016

Volikogus Viimsis uuendati Viimsi Vallavolikogu poolt 29.03.2016 vastu metati Ardi Paul. võetud otsused: nr 56 Vallavolikogu maa- ja planeerimiskomis- taksoveomäärusi nr 36 Ülesande andmine Viimsi Vallavalitsusele. joni täiendava liikme kinnitamine – täienda- 29. märtsil toimunud se vajadus oli tingitud ühistrans- Hetkel on Viimsi vallava- nr 37 Osaühingu Viimsi Haldus, Osaühingu Viim- vaks liikmeks kinnitati Marko Kutser. vallavolikogu istungil pordiseaduse muutumisest, mis- litsuse poolt välja antud takso- si Valla Arenduskeskus ja Osaühingu Haabnee- võeti vastu uued takso- tõttu seni kehtinud määrus ei veoluba ühele ettevõttele, mil- me Lasteaed ühinemise algatamine. Viimsi Vallavolikogu 29.03.2016 otsusega veo valdkonda puuduta- olnud enam ajakohane. lel on kaks taksot, mis võivad nr 38 Osaühing Viimsi Haldus põhikirja muut- nr 46 algatati detailplaneering Viimsi alevikus, vad määrused. Taksoveol kasutatavate sõi- Viimsis teenust pakkuda. Tal- mine. kinnistutel Vana-Andrese ja Uus-Madise ning dukite nõuete kohaselt peavad linna taksoveoluba omav kol- nr 39 Aktsiaseltsi Rannapere Pansionaat põhi- lähialal (piirneval teemaal) üldplaneeringu ko- Volikogu delegeeris vallavalit- taksod, mis uut sõidukikaarti lase taustaga hinnakirjaga tak- kirja muutmine. hase maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks susele ühistranspordiseaduse- taotlevad, vastama mitmetele so võib ühistranspordiseaduse nr 40 Aktsiaseltsi Viimsi Vesi põhikirja muut- looduslikust rohumaast väikeelamute maaks ga antud ülesande korraldada kvaliteedi, mugavuse ja kesk- järgi Viimsis sõitjaid teeninda- mine. ning tee ja tänavamaaks ning üksikelamukrun- järelevalvet kohaliku omava- konna nõuetele. Nii näiteks peab da üksnes juhul, kui sõitja on nr 41 Sihtasutuse Rannarahva Muuseum põhi- di ehitusõiguse määramiseks ühe üksikelamu litsuse poolt väljastatavate tak- sõiduk olema puhas ja terve, ta Viimsisse tellinud ja soovib kirja muutmine. ja kuni kahe abihoone ehitamiseks, planeeri- soveolubade, taksoveo sõidu- sõidukil peavad olema ABS- sõita Tallinna, samuti siis, kui nr 42 Viimsi Vallavolikogu 27.10.2015 otsuse misseaduse § 126 lõike 1 punktides 1-9, 11-13, kikaartide ja sõidukijuhi teenin- pidurid ning vähemalt juhi- ja sõitja soovib sõita Tallinnast nr 93 “Sihtasutuse Rannapere Sotsiaalkeskus te- 17, 20, 21 määratud ülesannete lahendami- dajakaartide nõuete täitmise üle kõrvalistme eesmised turva- Viimsisse. Viimasel juhul ei gevuse lõpetamine“ muutmine (SA juhatuse seks, sealhulgas teedevõrgu ja tehnovõrkude ning andis õiguse määrata mu- padjad. Sõiduki pagasiruumi ma- või taksojuht pärast kliendi liikme Jaanus Mae SA likvideerijaks määramine). asukoha määramiseks, liikluskorralduse mää- nitsipaalmaal taksopeatused, kus hule on kehtestatud 400 liitri teenindamise lõpetamist uue nr 43 Esindaja määramine väikesaarte komis- ramiseks ning maa-ala haljastuspõhimõtete kliendi ootel võib seista ainult miinimumnõue, sõidukil peab sõitja teenindamist alustada, joni – uueks esindajaks määrati Margus Kruus- kujundamiseks. sõiduk, millele on antud sõidu- olema töökorras konditsioneer välja arvatud juhul, kui see mägi. Mitte algatada keskkonnamõju strateegilist kikaart taksoveoks Viimsi val- või kliimaseade ning sõiduki toimub viivitamata pärast eel- nr 44 MTÜ-le Püünsi Külaselts Püünsi Kooli ruu- hindamist kinnistute Vana-Andrese ja Uus-Ma- las. Eraldi määrusega kehtes- heitenorm peab vastama vähe- mise sõitja teenindamise lõ- mi kasutusse andmine. dise ning lähiala detailplaneeringule. tati nõuded taksoveol kasutata- malt Euro 5 standardile. petamist ja sõitja soovib sõita nr 45 Muuga külas ja Haabneeme alevikus asu- NB! Otsusega on võimalik tutvuda http:// vatele sõidukitele ja taksoveo Viimsis teenust pakkuvate Tallinna. vate teemaade omandamine (Pihlamarja tee www.viimsivald.ee/12044/. teenuste hinnakirjale. taksode hinnakiri peab vormi Imre Saar L3 ja Õilme tee L2). Uute määruste kehtestami- järgi olema sinise taustaga. transpordispetsialist nr 46 Viimsi alevikus kinnistute Vana-Andrese ja Viimsi Vallavolikogu 29.03.2016 otsusega Uus-Madise ning lähiala detailplaneeringu al- nr 47 otsustati mitte algatada detailplaneerin- gatamine, lähteülesande kinnitamine ja kesk- gu koostamist Haabneeme alevikus kinnistutel konnamõju strateegilise hindamise algatamata Heki tee 18 ja Heki tee 20. Bussiliini nr 49 marsruut pikenes jätmine. NB! Otsusega on võimalik tutvuda www. Tallinna Transpordiamet nr 47 Haabneeme alevikus kinnistute Heki tee viimsivald.ee/12044. maalbuss ning muutuvad sõi- siterminaliks. Tänaseks on spet- pikendas alates 1. april- 18 ja Heki tee 20 detailplaneeringu algatama- duplaanid. Seoses uue mars- sialistid teinud esialgse kal- list bussiliini nr 49 mars- ta jätmine. Viimsi Vallavolikogu 29.03.2016 otsusega nr ruudiga jääb liinil nr 49 alates kulatsiooni eelarvelistele va- ruuti J. Smuuli tee kaudu nr 48 Halduslepingu sõlmimiseks volituse and- 51 taotletakse Viimsi valla munitsipaaloman- 1. aprillist ära P. Pinna peatus. henditele ning loodame peagi Sõjamäele Ülemiste mine (nõusoleku andmine Haabneeme alevi- disse 8 volikogu 15.12.2015 otsusega nr 116 Liini on plaanis pikendada jõuda läbirääkimisfaasist liini keskuseni. kus, Kuuse kinnistu osas planeerimisseaduse § “Haabneeme alevikus, Tammepõllu teega põh- ka Viimsi poole. “Hetkel on kä- reaalse pikendamiseni,” sõnas 131 nimetatud detailplaneeringukohaste raja- jas piirneva reformimata riigimaa detailplanee- sil läbirääkimised Tallinna Trans- abivallavanem Oliver Liide- tiste väljaehitamise kohustuste üleandmiseks ringu kehtestamine“ kehtestatud detailplanee- Seoses muudatustega lisatakse pordiametiga, et tulevikus oleks mann. OÜ-le Microkorte). ringu alusel moodustatavatest 14 uuest katast- liinile nr 49, marsruudil Üle- bussiliini nr 49 lõpp-peatus Viim- Sõiduplaanidega tutvu vee- nr 49 Notariaalse võlaõigusliku lepingu sõlmimi- riüksusest 8 katastriüksust. miste jaam – Merivälja, kõiki- si keskus, mis on juba praegu bilehel soiduplaan.tallinn.ee. ne transpordimaa omandamiseks enne detail- del nädalapäevadel üks nor- kujunenud nii öelda Viimsi bus- Viimsi Teataja planeeringu algatamist Metsakasti külas asuval Viimsi Vallavolikogu poolt 29.03.2016 vastu Taganiidu tee 32 kinnistul. võetud määrused: nr 50 Viimsi Vallavolikogu 16.06.2015 otsu- nr 9 Viimsi valla 2016. aasta lisaeelarve. Randvere küla üldkoosolek ja külavanema valimine se nr 42 “Volituste andmine kinnistute oman- nr 10 Eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise Randvere küla üldkoosolek ja külavanema re küla täisealine isik. Kandidaadid registreeri- damiseks Leppneeme külas Sepa II ja Sepa V ja nendes osalemise tingimused ja kord. valimine toimub 9. aprillil kell 11.00 Rand- takse Viimsi vallavalitsuses hiljemalt 1 nädal en- vere Koolis (G.H. Schüdlöffeli tee 4, Rand- ne valimiste toimumist. Kandidaadil esitada kir- maaüksustel“ muutmine. nr 11 Nõuded taksoveol kasutatavatele moo- vere küla). jalik nõusolek. nr 51 Maaüksuste munitsipaalomandisse taot- torsõidukitele ja taksoveo teenuste hinnakirjale. Üldkoosoleku päevakord: Külavanema täpsemad õigused ja kohustu- lemine Haabneeme alevikus. nr 12 Viimsi valla ehitusmäärus. 1. ülevaade toimunust ja perspektiivid; sed on sätestatud Viimsi valla põhimääruse 4. nr 52 Viimsi vallas Metsakasti külas Ristiku maa- nr 13 Koduteenuste osutamise tingimused ja 2. külavanema valimine; peatüki 1. jaos §-des 61-66. üksuse kasutusse andmine MTÜ-le Viimsi Koer. kord. 3. Viimsi kommunaalameti juhataja info 2016. Külavanema valimised viiakse läbi Viimsi val- nr 53 Laiaküla külas asuva Laiamäe tee L1 maa- nr 14 Viimsi Vallavolikogu 09. detsembri 2014 aasta töödest Randveres ja küsimuste vastused; la põhimääruse § 66 ja § 68 sätteid arvestades. üksuse omandamine. määruse nr 26 “Eluruumi alaliste piirmäärade 4. Viimsi konstaabli info turvalisusest ja kü- Valimistel saavad hääletada rahvastikure- nr 54 Vallavolikogu ja vallavalitsuse esindaja- kehtestamine toimetulekutoetuse määrami- simuste vastused; gistri andmetel Randvere külas elavad vähemalt te tagasikutsumine ja uute esindajate nimeta- seks“ kehtetuks tunnistamine. 5. jooksvad küsimused. 18-aastased isikud. Hääletamisel osalemiseks mine Harjumaa Omavalitsuste Liidu volikogus Koosolekule tulles palume kaasa võtta pil- peab kaasas olema isikut tõendav dokument. – volikogu esindajaks nimetati Toomas Tõniste, NB! Kõikide otsuste terviktekstidega on võima- diga isikut tõendav dokument (nt ID-kaart või Volituste alusel teiste isikute eest hääleta- valitsuse esindajaks nimetati Margus Talsi. lik tutvuda Viimsi vallamajas ja valla veebilehel autojuhiluba). da ei saa! nr 55 Viimsi Vallavolikogu uute esindajate ni- www.viimsivald.ee/12044, määrustega www. Külavanema kandidaadiks võib olla Randve- Viimsi vallavalitsus metamine Viimsi Kooli ja Viimsi Kunstikooli hoo- viimsivald.ee/12043 ning täiendavalt Riigi lekogus – Viimsi Kooli esindajaks nimetati Too- Teataja võrguväljaande veebilehel. mas Tõniste, Viimsi Kunstikooli esindajaks ni- Lubja küla üldkoosolek külavanema valimiseks 13. mail kell 19 toimub Viimsi huvikeskuses peatüki 1. jaos §-des 61–66. Külavanema vali- (Nelgi tee 1, Viimsi alevik) Lubja küla üld- mised viiakse läbi Viimsi valla põhimääruse § 66 koosolek külavanema valimiseks. ja § 68 sätteid arvestades. Päevakorras on külavanema valimine. Küla- Valimistel saavad hääletada rahvastikure- vanema kandidaadiks võib olla Lubja küla täis- gistri andmetel Lubja külas elavad vähemalt ealine isik. Kandidaadid registreeritakse Viimsi 18-aastased isikud. Hääletamisel osalemiseks vallavalitsuses hiljemalt 1 nädal enne valimiste peab kaasas olema isikut tõendav dokument. toimumist. Kandidaadil esitada kirjalik nõusolek. Volituste alusel teiste isikute eest hääleta- Toimetus ootab kaastöid ja reklaame e-posti aadressil [email protected]. Külavanema täpsemad õigused ja kohustu- da ei saa! Kaastöid võib tuua ka otse toimetusse või saata postiga aadressile Nelgi tee 1, sed on sätestatud Viimsi valla põhimääruse 4. Viimsi vallavalitsus 74001 Viimsi, Harju maakond.

Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Vallaleht ilmub kaks korda kuus. Juulis leht ei ilmu. Teede kohanimede määramine Peatoimetaja: Liina Rüütel, tel 6028 840, [email protected] Viimsi vallavalitsus teavitab Metsakasti külas teega lõpevale nimeta teele kohanime määra- Toimetaja: Annika Koppel, tel 6028 833, [email protected] Katkuniidu teelt algavale ja Katkuniidu põik misest. Ettepanek on määrata liikluspinna ko- teega lõpevale nimeta teele kohanime määra- hanimeks Sahaniidu tee. Väljaandja: Viimsi Vallavalitsus misest. Täiendavat informatsiooni ja ettepanekuid Trükki toimetanud: Meedium OÜ Ettepanek on määrata liikluspinna kohani- saab esitada kuni 13.04.2016 e-posti aadressil meks Metsaniidu tee. [email protected] või paberkand- Ajalehe järgmine number ilmub 22. aprillil. Viimsi vallavalitsus teavitab Metsakasti kü- jal Viimsi vallavalitsus, Nelgi tee 1. las Metsaniidu teelt algavale ja Katkuniidu põik Ehitusamet 8. aprill 2016 3

Viimsi vallavalitsus osaleb HAZARDi projektis Eelmisel nädalal toimus Viimsi vallavalitsuses Interregi projekti HAZARD kohtumine.

Kohal viibisid juhtpartnerid Turu Ülikoolist – projekti di- rektor professor Lauri Ojala ja projektijuht Jarmo Malm- sten. Viimsi vallavalitsus tänab ja tunnustab kõiki veterane! Fotol abivallavanemad Margus Talsi, Margus Kruusmägi, Jan Trei, Naiskodukaitse Viimsi HAZARDi partnerid Ees- jaoskonna liige Helen Allas, vallavanem Alvar Ild, rahandusameti juhataja Randar Lohu ja abivallavanem Oliver Liidemann. Foto Liina Rüütel Külalised Turu Ülikoolist tis on Viimsi vallavalitsus ja Soomest: projekti direktor Euroakadeemia. Eesti poolelt professor Lauri Ojala (pare- osalesid kohtumisel abival- mal) ja projektijuht Jarmo Malmsten. Foto Liina Rüütel lavanem Margus Kruusmägi, Kanname sinilille ja keskkonnaspetsialist Aet Põld ja projektijuht Anna-Helena Purre Viimsi vallavalitsusest ning Jüri Martin Euroakadeemiast ja Henn Tosso Tallinna ANNAME AU! Tehnikaülikoolist. Projekt toob kokku päästeteenistused ja teised asutu- 7. aprillist algas veterani- Sinilille märki ja käepaela sed, logistikaoperaatorid ja tunnustatud teaduspartnerid. dele pühendatud sinilil- Veteranipäeva raames toimub 17. aprillil Tallinnas heategevus- soetades aitad Eesti Vigastatud HAZARD võimaldab neil kriisisituatsioonideks paremini le kampaania, millega lik Sinilille jooks pikkusega 3,2 kilomeetrit. Start antakse kell 12 Võitlejate Ühingul abistada vi- ette valmistuda, arendada koordineerimist ja kommunikat- tänatakse ja tunnustakse ja kell 13 Russalka monumendi juures, rada kulgeb mööda Pi- ga saanud veterane ja nende lä- siooni, et tõhusamalt toimida ja vähendada ohuolukorda- mehi ja naisi, kes on rita rannapromenaadi Pirita spaani. Rajale on teretulnud vete- hedaste taastusravi, spordi- ja des tekkida võivaid kahjusid ja ohtu inimeste elule, samuti sõjalistel operatsioonidel ranidele au andma kõik soovijad olenemata vanusest, lisaks ka õppetegevust. Lisaks toetad taas- paremini käsitleda pärast kriisisündmust tekkivaid olukor- kodust kaugel tugevda- ratastooli, lapsevankri jm abivahendiga liiklejaid. tusravi valdkonna tugevdamist Bussiliini nr 49 marsruut pikenes Jooksu iga võistlusklassi kolme parimat autasustatakse si- di. Selleks on vaja harmoniseerida ja rakendada ohutus- ja nud Eesti julgeolekut ja kogu ühiskonnas. nilillemedaliga. Osalejad saavad võimaluse enne jooksu teha turvanõudeid, standardeid ja regulatsioone, teha koostööd rahvusvahelist tõsiselt- Kahel kevadel on kümned 2016. aasta füüsilise ettevalmistuse hindamise testi (Army Phy- läbi ühiste õppuste, saada paika toimiv kommunikatsioon võetavust. 23. aprillil tuhanded inimesed teinud sini- sical Fitness Test): toenglamangus kätekõverdused, selililaman- võtmetegijate ja avalikkuse vahel, kasutada riskianalüüsi tähistatakse üle-eestili- lille ostuga ühingule annetusi gust istesse tõusud, 3,2 km jooks (vajalik eelregistreerimine). meetodeid ning võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid. selt veteranipäeva, mille kokku ligi 170 000 euro ulatu- Tulemused kajastuvad elektroonilises finišiprotokollis. Viimsi vallavalitsuse HAZARDi projektis osalemise keskseteks sündmusteks ses, millega on aidatud soetada Vaata lisainfot kampaaniast ja jooksust: www.annameau.ee eesmärk on edendada valmisolekut sadamatega seotud ris- on Veteranirock ja Sini- kõnniabiseadme ning teisi taas- ja www.facebook.com/annameauveteranidele. kide leevendamiseks ning nende teadvustamiseks, paran- lille jooks. tusraviseadmeid Ida-Tallinna dada sadamate turvalisusega seotud kommunikatsiooni ja keskhaigla taastusravikliiniku- osaleda vastavasisulises rahvusvahelises teadmiste ringes. Alates 2013. aastast traditsioo- dama missioonikogemus ning sile laekus 31 ideekavandit, mil- le. Lisaks on annetuste abiga Soovitud tulemused on järgnevad: niks saanud veteranipäeva tä- tahe seista Eesti riigi ja rahva le seast veteranidest ja eksper- soetatud mobiilne kõnnirobot - vallavalitsus ja temaga seotud huvigrupid (k.a koha- histamisega juhitakse tähelepa- vabaduse eest. tidest koosnev žürii tunnistas Haapsalu neuroloogilisele reha- likud elanikud) on teadlikumad oma õigustest ja kohustus- nu 2800 Eesti Kaitseväe ja parimaks disainer Heino Pruns- bilitatsioonikeskusele. test erinevates riskisituatsioonides; Kaitseliidu veteranile, kes on Veteranide sümbol velti töö “Sinilill”, mis on kas- Ka sel aastal aitab müügist - rahvusvahelise teadmiste vahetuse läbi on suurene- olnud valmis andma kõik Eesti Eesti veterani toetussümboli loo- vanud välja Kaitseväe mütsi- kogunev tulu nii vigastatud ve- nud teadlikkus riskide leevendamise ja nende kommuni- inimeste ja riigi eest. mise idee sündis veteranide en- märgist, mille autor 1992. aas- terane kui ka abivajajaid ühis- katsiooni erinevatest võimalustest, osaletud on rahvusva- Tänapäeva veteranid on osa- di keskel 2012. aastal. Eesku- tal kujundas. konnas laiemalt. Sinilille ja si- helistel õppustel; lenud rahvusvahelistel sõjalis- juks toodi eelkõige Suurbritan- Sinilill on üks väheseid lil- nilillega märgistatud käepaela - vallavalitsusel ja seotud huvigruppidel on parem üle- tel ja rahutagamise operatsioo- nias, Kanadas ja Austraalias li, mis veteranipäeval looduses on võimalik soetada koduval- vaade sadamatega seotud riskidest Viimsi vallas. nidel Horvaatias, Liibanonis, levinud kommet kanda vete- õitseb. las Viimsi vallavalitsusest, Eesti Projekt algas 1. märtsil 2016 ja lõpeb 2019. aasta veeb- Bosnias, Kosovos, Kesk-Aaf- ranide austuseks punast moo- Sõjamuuseumist, Rannarahva ruaris. Projekti eelarve on 4,4 miljonit eurot, Viimsi valla rika Vabariigis, Iraagis, Afga- niõit. Inspireerituna mooniõie Sinilille kampaania muuseumist, Viimsi vabaõhu- osa selles on ca 115 000 eurot. nistanis, Malis. Eesti sõdurid kampaaniast ja Eesti Vabadus- Kampaaniaga tunnustatakse ve- muuseumist, Viimsi raamatuko- HAZARDi juhtiv partner on Turu Ülikool Soomes, on liitlaste seas kõrgelt hinna- sõja aegsest laulust “Enne veel, teranide panust meie ühise jul- gust, Harmoonikumist, Olerexi teadmist ja analüüsi toovad projekti veel Hamburgi Tehno- tud kõikjal, kuhu teenistus neid kui kustub eha“ pakkusid vete- geoleku heaks. tanklast ja Selverist. loogiaülikool Saksamaalt, Vilniuse Gediminase Tehnikaüli- viib. ranid toetussümboliks sinilille. Iga sinilille märk on käsi- Alates 2014. aastast viib kool Leedust, Boråse Ülikool Rootsist ning Poola usalduse Koju naastes jätkavad need Sinilill valiti veteranide toe- töö, mille on valmistanud SA Sinilille kampaaniat läbi Eesti ja julgeoleku assotsiatsioon jt. mehed ja naised aktiivset tege- tussümboliks 2013. aasta ke- Hea Hoog vahendusel vaimse- Vigastatud Võitlejate Ühing vust kaitseväes või teistel elu- vadel toimunud avaliku idee- te ja psüühiliste erivajadustega koostöös Naiskodukaitsega. Annika Koppel aladel, aga neid jääb alati ühen- konkursi tulemusena. Konkur- inimesed üle Eesti. Liina Rüütel Viimsi – Rohuneeme riigitee taastusremont Riigitee nr 11251 Viimsi – katte serva defekte, võrkpragu- te saabumisel, eeldatavalt mais ge tee ristmikule ülekäigurada. Rohuneeme lõigu 1,1– Elanikele! nemisi ja vajumisi katendi pin- (võimalusel varem). Kõikide Mere uhtumise takistamiseks 7,3 km taastusremondiga Teetööd võivad kaasa tuua ebamugavusi, mis tavaliselt tee- nal; teepeenrad on suures osas tööde teostamise tähtaeg on 3 paigaldatakse põhitee truupide (Kesk teest Kalmistu teeni) töödega seotud, s.o väiksem sõidukiirus, võimalikud um- kattest madalamad ja osaliselt kuud. km 3,975 ja km 4,037 kraavide alustatakse esimesel või- mikud, sõiduraja kitsenemine jne. kinni kasvanud; kraavid vaja- Taastusremondi eesmärk on lõppu vähemalt 1 m3 maakive. malusel sobilike ilmastiku- Liiklejatel ja elanikel palume arvestada, et piirkiirus remon- vad osaliselt puhastamist; liik- liiklusohutuse ja sõidutingimus- Töid teeb Viamer Grupp OÜ, tingimuste saabumisel ditaval teelõigul ehitusaja jooksul võib kohati vähendada kuni luskorraldusvahendid vajavad te parandamine koos teekatte ehituse omanikujärelevalvet TPJ 30 km/h ja liikluseks on avatud ainult üks sõidurada, liiklust ai- ning tööde teostamise väljavahetamist, teekattemärgis- ebatasasuste likvideerimisega. Inseneribüroo OÜ. Remonttöö- tavad suunata reguleerijad. tähtaeg on 3 kuud. tus on kohati kulunud; roopa Tööde käigus teostatakse de- de lepingu kogumaksumus on Kogu teel on esmaspäevast reedeni avatud mõlemad sõidu- sügavus teelõigul on kuni 21 fektsete kohtade remont, lõigu- 681 890,46 eurot. Investeering suunad (1+1) kell 7.00–9.30. Sõidu planeerimisel palume kind- Viimsi – Rohuneeme tee remon- lasti arvestada võimalike ummikutega ja ooteajaga järjekorras. mm) on Maanteeamet otsusta- ti tehakse tasandusfreesimine on põhjendatud, sest hilisema ti on oodatud aastaid. Viimane Palume liiklejatel olla väga ettevaatlik, järgida liikluskorraldus- nud teostada teekatte taastus- ja rajatakse uus tasanduskiht. remondi puhul oleks maksu- remont antud teelõigul tehti vahendeid ja liiklusreguleerijate märguandeid. remonti. Seejärel paigaldatakse ligikau- mus 1 km kohta 3 korda enam. 2 2000. aastal, säilitusremondi ees- Täpsemat infot liikluskorralduse ja piirangute kohta saavad du 51 000 m asfaltbetoonse- Maanteeamet loodab mõistva- märgil pinnati 2007. aastal tee- kõik huvilised Maanteeinfokeskuse telefonilt 1510 või veebiaad- Taastusremont gust katet, täidetakse teepeen- le suhtumisele, sest meeldiv ja kate ja defektsete kohtade riba- ressilt https://tarktee.mnt.ee. Maanteeamet on sõlminud töö- rad, vahetatakse liiklusmärgid ohutu liikluskeskkond loob ka- pindamine toimus 2015. aasta võtulepingu Viimsi – Rohunee- ja paigaldatakse uued tähis- su ja rõõmu liiklejatele ja ela- suvel. me lõigu 1,1–7,3 km taastus- postid. Osaliselt puhastatakse nikele. Teeregistri andmetel on tee- et 16 aastat tagasi paigaldati ai- Ent tulenevalt praegusest de- remondiks. Tööde ajagraafik kraavid ja truubid, uuendatak- lõigul aasta keskmine ööpäeva- nult ühekihiline asfaltbetoon- fektide analüüsist ja tee seisun- esitatakse lähiajal ja töödega se teekattemärgistust. Viktor Kisseljov ne liiklussagedus 2100–7800 au- kate, on teekate sellisele koor- di näitajatest (teekattel esineb alustatakse esimesel võimalu- Lisaks muudele töödele ehi- Maanteeameti ehitusosakonna tot ööpäevas. Arvestades seda, musele hästi vastu pidanud. kohati kitsaid vuugipragusid, sel sobilike ilmastikutingimus- tatakse Rohuneeme tee ja Sir- põhja regiooni juhataja 4 8. aprill 2016

Naima Neidre Meri muuseumis Rannarahva muuseumil on kõik aastad mere- rändavad mõtted kultuuriaastad, kuid 2016 10. aprillil kell 12 toimub Viimsi Püha Jaakobi on mereline kogu Eesti kirikus Naima Neidre isikunäituse “Rändavad jaoks. Millise näitusega mõtted” avamine. peaks muuseum seda tähistama? Naima Neidre loomingut iseloomustavad tema südamest keerduvad lood. Tema looming on vormiliselt minimalist- Sarve puhuja andis teada, kui Üks mõte oli juba kaua oma lik ning avab tee kunstniku ilmutusliku ja kohati unenäo- uus kõneleja esile astus. aega oodanud. Nimelt ei koos- lise sisemaailma juurde. Kunstnik ise eriti ei soovi avada nenud rannainimese elu ainult hinnangutes ning kindlasti ka oma tööde kaemuslike pealkirjade siseilma. Ütleb vaid: kalalõhnaste võrkude kallal no- geenides. “Mis ma oskan ütelda, tuleb endal vaadata.” Selline kunst- kitsemisest. Selles oli alati ka Muuseumikülastaja võib end nikule nähtav ja vaatajale aimatav salamaailm jääb ometi tubli annus värsket meretuult, kujutleda endisaegse randlase- painama, kisub kaasa mõtlema ja fantaseerima. kauguste kutset ja valmisole- na – purjesid täis näitusesaalis Lapsed näevad reaalsust meie mõistes ebareaalselt, kut pikkadeks riskantseteks me- Näituse “Piirideta meri“ avamisel Rannarahva muuseumis pidas on peatuspunktideks Soome kuid samas on nad ju avatud oma aistingu ja loomega täis- rereisideks. Laiale maailmale lennuka kõne Soome Vabariigi suursaadik Eestis Kirsti Narinen, lahe saared, ajalooliselt tähtsa- ealiste väljakujunenud mõttemalle muutma. Seda head ja avatud eluviis kajastus meie väl- kes muuhulgas ütles ka, et piirideta pole meri alati olnud, aga mad linnad ja sadamad. Kui in- heas mõttes lapsemeelset uudishimulikku vaimu, tahtmist japanekutes teenimatult vähe ja piirituseta merd pole küll kunagi. Fotod Annika Haas tensiivne on olnud läbikäimi- omamoodi maailma näha ja tõlgendada jätkub kunstnik nii tegimegi üksmeelse otsuse ne, võib piltlikult näha seinal Naima Neidrel õnneks küllaga. koostada näitus randlaste üle- rippuval Soome lahe kaardil, Kunstniku loomingulist elu saatvad ideed on tabama- meresuhetest. kus randade ja saarte vahelised tult joonistustes edasi antud metafoorid, millest kumab Nüüd on näitus valmis saa- ühendusniidid katavad ühtlase jätkuvalt läbi rõõm mängulisest peiteilmast ja tabavast nud ja kannab nime “Piirideta mustrina kogu lahe pinna. professionaalsest küpsusest. Tundub, et Naima Neidre meri”. Imekaunil märtsikuisel Näitus jätkub teises ruu- looming peabki midagi peitma, hoidma endale ja vaid ai- kevadõhtul pidasime avamis- mis. Seal saab astuda sisse ku- mamisi avama ennast läbi kunsti vaatajale. Seda eriti siis, pidu. Muuseumimaja oli rah- nagisse Soome lahe kuulsasse kui vastamisi on elu argipäev ja tema varjuteater, isegi vast pungil täis ja meeleolu ülev. kauba- ja salakaubakeskusse – aimamatu püüdlus aimatava reaalse idee teostuse juurde Kuna teemaks on suhted Soo- laevateedel paiknenud Malusi on õhkõrn. See toimib läbi elukogemuse, tarkuse, alatead- me lahe randade vahel, oli näi- väikesaarel 1820–1865 aasta- vuse, meisterlikkuse ning jäägitu pühendumise läbi suure tust avamas Soome Vabariigi tel tegutsenud kõrtsi. Näitusel kunsti osaduses. Ta peidab oma kunstis meisterlikku sala- suursaadik proua Kirsti Nari- on Malusi kõrts kohtumispai- dust iseendast ja meist. Näitus jääb avatuks 27. aprillini. nen. Oma emotsionaalse ja ku- gaks keset Soome lahte. Siia Erkki Juhandi jundliku kõnega suutis proua on kogunenud omapärane selts- näituse kuraator suursaadik saalitäie rahvast ühes Näituse ühes toas on Malusi kõrts, kus müüdi Kolga mõisa viina kond, keda ühendab üks asi: taktis hingama panna. Ta rää- ning mis oli ka teada-tuntud kohtumispaik. nad kõik on erinevatel aegadel kis merest kui ühendusteest, ja põhjustel liikunud Soome Anneli Akinde sõprusel ja usaldusel põhine- Üle Soome lahe on sõidetud iid- lahe ühelt rannalt teisele. Iga- vatest suhetest ja viinamerest, setest aegadest alates – hülge- üks neist räägib oma loo. Seal samuti Lennart Merist ja tema kütid liikusid piiritutel jääväl- on David Veckman, kes tõi näitusmüük osast Eesti pööramisel näoga jadel, teisele rannale sõideti Aksi saare rahvale uut kultuu- 12. aprillil kell 18 avatakse Rannarahva muu- mere poole. Selle sõnavõtuga kala püüdma ja leivavilja too- ri. Seal on Kaberneeme mees seumis kunstnik Anneli Akinde loomingu näitus. sai ülemeresuhete teemale na- ma. See oli randlaste sajandite Aksel Art, kes vedas kihla, et gu pitser peale pandud: jah, pikkune rutiin. Teisel pool lah- tõmbab puutikust ühe korraga Viimsilane Anneli on paljude raamatute ja ajakirjade ku- paiknemine mere ääres on eest- Rannarahva muuseumi töökas te sõlmiti sõprussuhteid, seal tule välja. Seal on ka Helene pere. junduste autor ning teinud kunstnikuna koostööd mitmete laste ja tänase päeva kujune- asuti tööle ja abielluti. Oli ka põ- Grönkvist, kes abiellus Prang- populaarsete brändidega, näiteks Tallinn Dolls ja Joik. Ta mises äärmiselt suurt rolli män- genejaid. See kõik kõlab üsna li saare kooliõpetajaga ja tõi on õppinud Tartu Kunstikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias. ginud. tänapäevaselt ja ajalookiiksu- Pirtti saarelt kaasa paradiisiõu- Muuseumis on eksponeeritud valik kunstniku töödest, Näituse koostamine on ol- ga inimene võib ohata: pole napuu, mille järglased tänaseni kus leidub nii moeillustratsioone kui ka loodusest inspi- nud tugev meeskonnatöö, kus midagi uut siin päikese all! Me Prangli saarel õunu kasvata- reeritud pilte. igal osalisel asendamatu roll. ei tarvitse seda otseselt tajuda, vad. Anneli illustratsioone saab näha veebilehtedel face- Kuidas on õnnestunud üleme- kuid sajandite pikkuste kontak- Tule ja avasta Soome lahe book.com/akinde.anneli ja newblueunit.com/anneli-akinde. resuhted nähtavaks ja komba- tide jäljed püsivad meile enda- kadunud maailm! Helen Saluveer tavaks teha, otsustavad edaspi- Näituse avamisel viibis ka legi märkamata keeles ja koha- Külvi Kuusk di juba muuseumikülastajad. Tuule Meri. nimedes, kommetes ja väärtus- Rannarahva muuseum 8. aprill 2016 5

Arsise plaadiesitluskontsert Eesti Muusika Arsise kellade ansambli noorem generatsioon Päevad esitleb uut plaati “Pre- 7.–16. aprillini toimuv Eesti heliloojate uudisloo- lude“, mis näeb ilmaval- mingut tutvustav festival Eesti Muusika Päevad gust kõige sobilikumal (EMP) toob kuulajani üle 30 maailmaesiette- ajal – kui noorte ansambel kande, millest üks, äsja mitme teatriauhinnaga tähistab oma 10. sünni- pärjatud Ardo Ran Varrese “Käidi ja külvati…” päeva. toimub Black Box Studios Viimsis.

Plaadile salvestatud ansamb- Nii korraldajad, muusikud kui ka publik ootab väga näda- li viimaste aastate repertuaari lavahetust Viimsis, kus tutvustatakse uut erakordset kont- paremik pakatab nooruslikust serdipaika, mis tavaelus toimib stuudiona filmimiseks, energiast ja tempokatest pala- reklaamide valmistamiseks ja telesaadete salvestamiseks. dest, sisaldades muusikat ba- Kuulaja satub 9.–10. aprillil unenäolisse muusikalise rokiajastust tänapäevani. valgusteatri maailma pealkirjaga “Käidi ja külvati varju- Ansambli liikmed, kes kõik de seemneid, sest valgus hakkas võrsuma”, mille loovad alustanud muusikaõpinguid 7– helilooja Ardo Ran Varres, Berliinis resideeriv lavastaja Arsise noorte ansambel (vasakult): Andrus Ansip, Kristel Linnutaja, Angeelika Oolberg, Martha Tääkre, 8-aastaselt Arsise kellade koo- Katri Elias, Johanna Vaimel, dirigent Aivar Mäe, Grete Aron, Carmen Karnö, Mariann Tiirik, Liivia Talvik, Liis Kolle, nädala eest Eesti teatri aastaauhinnaga pärja- lis, on tänaseks täiskasvanu Kätriin Pruul, Kaspar Rohtmets. Foto erakogu tud valguskunstnik Oliver Kulpsoo, helirežissöör Tammo ikka jõudnuna käsikelli män- Sumera ning maailmaklassi lauljad Jaanika Kilgi ja Taniel ginud pea kogu oma teadliku vukalt kontserte Eestis, käidud gent Aivar Mäe on Eesti kul- Viimsi Püha Jaakobi kirikus Kirikal, samuti Euroopa lavadel tuttav ansambel YXUS. elu. Kümme aastat tagasi kooli tuuridel Soomes, Lätis, Lee- tuurimaastikul tuntud kui suu- 14. aprillil kell 19 kuuleb vali- Uut heliloomingut esitavad Eesti muusika rahvusva- asutaja Aivar Mäe poolt kont- dus, Poolas, Rootsis, Venemaal repärane ideede generaator ning kut uuelt kauamängivalt ja an- helised visiitkaardid – Eesti Riiklik Sümfooniaorkester sertansamblisse valitud noored ja USAs. Osaletud rahvusva- muusika- ja teatrielu edendaja. sambli hetkerepertuaarist. Pile- Anu Tali juhatusel, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, usuvad, et kellamäng on aida- helistel festivalidel ja tehtud Tema eestvõttel loodi 1993. tid müügil Piletilevis ja enne ansambel Una Corda, pianist Age Juurikas, tšellist Leho nud neis kasvatada esinemis- koostööd erinevate kollektiivi- aastal Arsise kellade ansambel, kontserti kohapeal. Oluline info Karin, vokaalgrupp Estonian Voices. Kuulata saab noo- julgust, teineteise mõistmist ja dega (Toruńi kammerorkester, mis on tänaseks kasvatanud seegi, et uut CD-plaati saab soe- rema põlvkonna säravaid muusikuid, sest just EMP on vastutustunnet ning et neist on Sinfonietta Riga, puhkpillior- endale tubli järelkasvu noorte tada vaid Arsise kontsertidelt platvorm noortele heliloojatele ja interpreetidele, kes saanud muusika- ja kultuuri- kester GotlandsMusiken jt). kontsertansamblite ja kellakoo- ja kellakooli kontorist. on valmis rahvusvaheliseks tähelennuks. EMPi raames teadlikud inimesed. Ansambli Ansambli muusikalist ja lide näol Tallinnas ja Tartus. Tiina Kodumäe toimub ka Eesti Noorteühenduste Liidu poolt auhinna- tegevusaja jooksul on antud ar- kunstilist arengut juhtinud diri- Plaadiesitluskontserdil EELK Arsise mänedžer ga “Noorteprojekt 2015” ning Tallinna Spordi- ja Noor- sooameti poolt auhinnaga “Suured toed 2015” pärjatud mini-EMP, Põhjamaades ainulaadse kontseptsiooniga nüüdismuusikafestival noortele. “Noor helilooja 2016” JazzPopFest tuleb mais konkursil tunnustatakse tublimaid 1 –22-aastaseid muu- sikakirjutajaid. Talv on möödas, kevad kaasa elama ja pöialt hoidma Kuna kohtade arv on pii- jaid näeb ka suvel Sotšis toi- Eesti vanima, alates 1979. aastast peetava muusikafes- koputab uksele ja peagi meie oma muusikute, lauljate ratud, siis tasub kiiresti püüda muvatel 9. maailma koorimän- tivali Eesti Muusika Päevad kava hõlmab mitmesugustest on ka kauaoodatud suvi ja tantsijate etteastetele. hankida pilet haruldasele kont- gudel. Samas on meie festival žanritest tuntud muusikuid ja ühendab eri kunstivorme. käes. Loomulikult kuulub Sel aastal on meil hea meel serdile, kus Olav Ehala pari- koht, kus muusikat armastavad 2015. aastal tunnustati EMPi Euroopa festivalide kvalitee- kevadesse ka paras kogus esitleda kõrgetasemelise Põh- maid laule esitavad Kadri Voo- harrastajad saavad asjatundli- dimärgiga. Festivali raames toimub Põhjamaade nüüdis- head muusikalist mee- jamaade jazzi säravat esinda- rand ja Eesti Rahvusmeeskoor. kele kuulajatele ja žüriile oma muusikafestivalide võrgustiku Fenoba konverents, milles lelahutust, mida pakub jat Norrast – kevadise kuuma Viimsi festivali professio- loomingut esitleda. osalejad tutvuvad ka Viimsiga ning kuulavad Ardo Ran nüüdseks juba seits- groove’iga tuleb kuulajaid üles naalne korraldusmeeskond teeb Võime viimsilastena olla Varrese teose esiettekannet Black Box Studios. mendat korda toimuv kütma Ski bigbänd koos vo- koostööd festivaliga Jazzkaar, uhked selle üle, et siinsed pa- Eesti Muusika Päevi korraldab Eesti Heliloojate Liit, rahvusvaheline Viimsi kaalsolisti Majken Christian- Georg Otsa nimelise Tallinna rimad ettevõtted teadvustavad kunstilised juhid on heliloojad Helena Tulve ja Timo Stei- JazzPopFest. seniga (Taanist). Muusikakooliga. Aastate jook- kultuuri toetamise olulisust ning ner. Märtsi lõpus otsustas maailma nüüdismuusika ühing, Festival Viimsi Kooli aulas sul on pälvitud paljude artisti- nii saab nende tegevus läbi spon- et 2019. aasta maailma suurim nüüdismuusika festival Emadepäeva nädalavahetusel pakub põnevaid etteasteid an- de usaldus, kes värskete tõus- sorluse nähtavamaks. toimub Eestis ja seda korraldab Eesti Muusika Päevade toimuvast sündmusest saavad samblitelt ja kooridelt konkursi- vate tähtedena on teel maailma meeskond. Tänavuse kammerooperiga pannakse nurga- osa ka Viimsi Keskuse külasta- kategooriates “Tulevikukoorid vallutama – nii täidab Viimsi Aarne Saluveer kivi ilusale koostööle Viimsiga, mis toob kõrgtasemelisi jad, kuna festivalinädala õhtu- – Future is Yours”, “Parimatest omalaadset start-upi rolli eesti Viimsi JazzPopFesti maailmaesiettekandeid Viimsisse ka järgmistel aastatel. tel esinevad keskuses noored parimad – Simply the Best”, kultuuri lennutamisel rahvus- kunstiline juht, Viimsi muusikakoolist ja huvi- “Puhas rõõm – Just for Fun” ja vahelisele areenile. Võimalik, Viimsi vallavolikogu kultuuri- ja Eesti Muusika Päevad keskusest. Väga oluline on tulla “Vokaalansamblid – Little Less”. et Viimsi JazzPopFesti osale- spordikomisjoni liige 6 8. aprill 2016 MUUUVi oodatakse peohimulisi piraate Otsima veel enne koitu gasi. Nad olid julged mereme- tesse. Tuntuimad naispiraadid Kõik on oodatud lähme Mereröövlisaart. hed, kes pidid vapralt taluma nii olid 18. sajandi alguses rohkelt piraadipeole Laevatrümmis on meil toitu, metsikuid torme kui ka hirm- laevu vallutanud Mary Read 20. aprillil algusega kell 17.30 kaptenil on põues kaart. said lahinguid. Piraadilaeva tund- ning Anne Bonny. Paljudele on toimub MUUUVis tõeliselt äge / Wimberg / sid kõik juba kaugelt ära, sest kindlasti tuttav Aino Perviku PIRAADIPÄEV. Üritusel sa- mastis lehvis musta või vahel raamat “Arabella, mereöövli tü- tuvad lapsed piraatide Jacki ja Kõik pisikesed ja ka ka punast värvi lipp “Lõbus Ro- tar”, mille põhjal on valminud Bella laevale, kus mängitakse veidi suuremad piraadid ger”, mida kaunistasid pealuud ka seikluslik film. Kui mõni kujundlikult lauamängu “Reis ei pea enam kaugelt ja mõõgad. sünnipäevaline tahab end veel ümber Eestimaa”. Avastamist otsima – vahva mere- Kuigi raamatutest ja filmi- eriti teemaga kurssi viia, saab ootavad põnevad seiklused ja röövlisaare leiavad nad dest on paljudele jäänud meel- lisaks paljudele temaatilistele kaunid paigad. Kohal on piraa- Viimsi Keskuse II korrusel de ühe jala või silmaklapiga pi- raamatutele (näiteks “Aarete saar” did, kes laulavad, mängivad ja asuvast MUUUV Viimsi raadipealikud, ei olnud selli- või “Piraadid”) vaadata ka maa- trikitavad koos lastega. seiklusmaalt, kus on tore On aeg tunda end mereröövlina ja hüüda “carramba”! seid päriselt olemas. Küll aga ilmas laineid löönud filme sar- Üritusele tulevad lapsed niisama lustimas käia ja meeldisid mereröövlitele uhked jast “Kariibi mere piraadid”. võiksid samuti riietuda piraa- ka sünnipäevapidusid meeleolukalt ning mänguliselt. ja õpetab pidulistele selgeks riided, mille nad enamasti oma Külalistele võib soovitada tideks – triibuline meremehe- korraldada. MUUUVi uus sünnipäevapa- õnnelorilaulu. Muidugi on hea röövretkedelt olid kaasa toonud. samuti riietuda piraatideks – särk, kaelarätt, silmaklapp või kett sisaldab piraadistiilis deko- end enne pidu piraaditeemaga Sametpunased kuldsete kaunis- sobivad meremehesärk ja kael- müts. Siis saab end ehtsa me- MUUUVi peopakettide hulka reeritud peotoa renti (3 h), seik- veelgi rohkem kurssi viia ning tustega jakid, põlvpüksid, sul- arätt või hoopis midagi valget – reröövlina tunda ning Arabella on lisandunud paljude poiste lusmaa pääsmeid külalistele, eri- seepärast anname siin väikese gedega viltkübarad ning roh- viimasel sünnipäevatunnil ülla- isa kombel “carramba” hüüda. ja ka tüdrukute lemmikteema kujundusega sünnipäevakutseid, ülevaate paljude poolt karde- kelt mitmesuguseid relvi – sel- latatakse pidulisi öövalgusega Kaasa tuleks võtta ka sportli- – PIRAADIPIDU. Lisaks toi- piraadikostüümi kasutamist ning tud kuulsusrikaste mererööv- lised nägid välja tüüpilised pi- ning kõik, mis valge, hakkab kud vahetusjalanõud, et jooks- mub 20. aprillil kõikidele hu- ka väikest kingitust sünnipäe- lite elust. raadipealikud. Tuntuimad neist vahvalt helendama! MUUVis mine, ronimine ja hüppamine vilistele seikluslik PIRAADI- valapsele. Muidugi kuulub ühe vallutasid mõne aastaga kuni võiks kõikidel kaasas olla ka tõeliselt mugav oleks. Ürituse PÄEV! tõelise piraadipeo juurde ka rik- Kuulsad ja kardetud 400 laeva ning paljude mere- sportlikud vahetusjalanõud, sest pilet maksab 5 eurot. kalikult toidu ja joogiga kae- mereröövlid röövlite peidetud varandusi ot- ronimist ja jooksmist on siin Kõik väikesed ja ka suure- Tähista sünnipäeva tud laud. Piraadid ehk mereröövlid röö- sitakse siiani taga! palju. mad mereröövlid on oodatud piraadipeoga Et pidu veel eriti vahvalt kul- visid maailmameredel kauba- Piraadid ei olnud alati me- Täpsemat infot sünnipäe- MUUUV Viimsi seiklusmaale, Põnev piraadipidu annab või- geks, saab kohale kutsuda ka laevu ning kuhjasid endale va- hed – kuulsaimate mererööv- vapakettide ja broneerimise et lõbutseda ning vahvaid pi- maluse oma aasta tähtsaim pi- piraadist peojuhi, kes viib läbi randusi kokku väga ammu – sa- lite hulgas olid ka naisi! Nad kohta leiab veebilehelt www. dusid pidada! Hoi-ras-saa! dupäev mööda saata tõeliselt seikluslikke mereröövlimänge du ja isegi tuhandeid aastaid ta- riietusid tihti meeste rõivas- muuuv.ee. Helen Saluveer Lillede kinkimisel lähtu saaja soovidest “Lihtsalt elamisest ei pandud ka palju soovitusi ja populaarsed tulbid, mille vär- eelkõige lillede saaja soovi- Aga ka värvide puhul võiks lil- seadjaid inspireerivad näiteks piisa. Peab olema ka päi- nippe, mida algajad rohenäpud vikirevad õied muudavad kodu dest. lede ostja mõelda sellele, kel- pajutibudega oksad ja muu loo- kesepaistet, vabadust ja uurida saavad. Näiteks leiab sealt rõõmsamaks. Väga palju kin- Mida tähistavad lillede eri- lele ta kauni kimbu või lille- duslik materjal, mida kimpude lilli,” unistas liblikas ühes infot, milliseid toataimi vali- gitakse endiselt ka orhideesid. nevad värvid? poti viib ning millised on selle ja seadete puhul palju kasutatak- Hans Christian Anderseni da, mis ei ole väga nõudlikud. Muudame poes tihti välja- Traditsiooniliselt tähistavad inimese eelistused. se. Maailma põnevaid suundi muinasjutus. Küllap nau- Samuti on veebilehel näpunäi- panekuid ning see annab klien- punased lilled kirglikku armas- Kindel on see, et lilled muu- uurides võib näiteks tuua Hol- divad kõike liblika poolt teid, millal mingeid seemneid tidele võimaluse märgata lilli, tust, pulmade puhul valitakse davad elu ilusamaks ja neid ei landi, kus integreeritakse sea- nimetatut ka inimesed. külvata ning kuidas kodust is- mida teisel päeval ehk tähelegi heledamad toonid või hoopis saa kunagi olla liiga palju! detesse väga vana puitu ning Päikest meil ju veidi on, tutuskasti ette valmistada, väga ei paneks. Väga palju paneme pulma sümboliks valitud värv. Kas lillemaailmas valitse- erilisi oksi. vabadust ka ning lilli saa- palju infot on ka orhideesõpra- poodides rõhku ka aknakujun- Meestele eelistatakse kinkida vad ka trendid? Millised on kõige erilise- me oma ellu ise tuua. dele. Uudistada saab nippe vee- dustele, mis annavad inimeste- oranže või kollaseid lilli ja ma- Jardini poodides on olulisel mad soovid, millega kliendid bilehel www.jardin.ee ning otse le uusi ideid ja tekitavad posi- tuste jaoks valitakse valged õied. kohal looduslähedus. Meie lille- on teie poole pöördunud? Viimsi Keskuse I korrusel asu- loomulikult saab alati küsida tiivseid emotsioone. Soove on olnud väga fan- va Jardini lillepoe valikus on nõu ka Jardini kaupluse tee- Millised on tavad lillede taasiarikkaid ja vahvaid. Inime- rohkelt nii erinevaid lõikelilli nindajatelt. kinkimisel ehk kui palju ja Aiandushuvilised, märkige 22.–24. aprill oma kalendris ju- sed on näinud internetis väga kui ka potitaimi. Uurisime Jar- milliseid lilli peaks erinevate ba aegsasti punaseks, sest just siis toimub Viimsi Keskuses erilisi lilli, näiteks musti tulpe. dini tegevjuhilt Kaisa Ilveselt, Kaisa, milliseid lilli viimsila- sündmuste puhul kinkima? kevadlillede näitusmüük! Nii laia valikut me veel ei pa- Kolmeks päevaks on Tallinna Botaanikaaed kohale toonud milliseid lilli inimesed eelista- sed eelkõige eelistavad? Konkreetsed tavad ei olegi ku. On ka lõbusaid juhtumeid. kaunilt kevadise tulbinäituse ning huvilised saavad igal päeval vad ja millest peaks lillede kin- Viimsilaste eelistused on sa- enam nii olulised, pigem arves- Näiteks ostis üks härra roosbe- kuulata põnevaid loenguid huvitavatelt lektoritelt. Ühena kol- kimisel lähtuma. mad, mis inimestel mujalgi – tavad inimesed sellega, kellele mest lektorist tuleb pühapäeval, 24. aprillil kell 13 loengut pi- goonia ja uuris, kas see on ikka Kaisa Ilves kinnitab, et Jar- eelistatakse värskeid lilli. Konk- lilled viiakse ning millised ko- dama Urmas Laansoo teemal “Palmid kodus ja looduses”. piisavalt kastetud – kas 100 ki- dini poes on väga suur valik reetsed soovid olenevad juba gemused kinkijal lillede saaja- Jardini lillepood pakub sel puhul eriti laia sortimenti kauneid lomeetrit peab vastu. Teisel kor- erinevaid nii tuppa kui ka õue sellest, kellele lilli kingitakse ga on. Osad inimesed armasta- kevadlilli, sealhulgas rohkem kui 10 eri tüüpi võõrasema. Vali- ral soovis klient osta aaloe tai- sobivaid potitaimi, mida inime- ning ka kinkija tujust. Kuna vad näiteks potililli ning neile kust ei puudu ka maitsetaimed ja ürtide beebitaimed koos ko- me, sest oli kuulnud, et tege- sed üha rohkem eelistada võik- Viimsis on palju eramajasid koos pole seega mõtet lõikelilli kin- gu istutuseks vajaminevaga. Viimsi aiand hoolitseb omalt poolt mist on hea õhupuhastajaga ning sid – on need ju oluliselt pike- aedadega, siis valitakse tihti just kida. Teised aga eelistavad hoo- selle eest, et esindatud oleksid nii amplid, ripptaimed, pellargo- ta soovis seda endale tualett- ma elueaga kui lõikelilled. terrassile või õue sobivaid tai- pis maitsetaimi. Seetõttu võiks nid, suvelilled kui ka väiksem sortiment püsikuid. ruumi panna. Jardini veebilehel on kirja mi. Lõikelilledest on praegu tavade asemel pigem lähtuda Hebe Paas

UUS SELTSKONNATANTSU KURSUS ALGAJATELE!

Viimsi Huvikeskuses 14. aprill – 16. juuni Neljapäeviti kell 18 (60 min) 10 tundi

Info ja registreerimine: [email protected] või 5563 4784 8. aprill 2016 7 Rannapere pansionaat – vaatame tulevikku Viimsi elanik on täna veel üsna noor (keskmine Vallavanem Alvar Ild, Viimsi vallale kuulus kaks sotsiaal- vanus u 35 eluaastat). hoolekandega tegelevat asutust: SA Rannapere Sotsiaal- Elanike arv püsib tõusu- keskus ja AS Rannapere Pansionaat. Tänaseks on sihtasutus trendis, kuid juba 2015. likvideerimisel. Miks oli vaja kahte erinevat juriidilist keha? aastal sündis meil üle 100 Kunagi loodi sihtasutus eesmärgiga saada täiendavaid va- lapse vähem kui 5 aastat hendeid pansionaadile väljastpoolt valla eelarvet Euroopa ra- tagasi. Tendentsi, et meie hafondidest. See plaan aga ebaõnnestus ja tekkis sisuliselt riigi rahvas vananeb, on majanduslikult keeruline ja korralikku kontrolli välistav olukord, märgata ka Viimsi pool- kus kaks ettevõtet tegid sisuliselt sama asja ja pealegi veel sa- saarel. made töötajatega. Vallavolikogu otsustas selle ebanormaalse seisundi lõpetada sihtasutuse lõpetamise teel. Tänaseks on va- rad, töötajad ja majandustegevus kõik aktsiaseltsis. Sihtasutuse Rannapere pansionaat avas oma likvideerimisega on alustatud. uksed Kirovi näidiskalurikol- hoosi vanadekoduna piirkonna Rannapere pansionaadi õde-perenaine Tiina Andreson, ole- elanike tarbeks 1974. aastal. Va- te ühtlasi ka asutuse töötajate esindaja. Kuidas Rannapere hepeal on samas majas hool- pansionaadil läheb? dusteenuseid pakutud nii mu- Rannapere pansionaat avas oma uksed Kirovi kalurikolhoosi vanadekoduna piirkonna elanike tarbeks Meie majas on praegu 64 elanikku, kes tulevadki siia, kui nitsipaalasutuse kui ka sihtasu- juba 1974. aastal. Foto Liia Ringo on kaotanud lähedase ja ei soovi üksi elada või otsivad lähe- tuse ja aktsiaseltsina samaaeg- dased koha. Ruumid ja tehnika on meil planeeritud, kuid soo- selt. Tänaseks on toonasest vana- JM: Jah, Rannapere pan- vijad saavad kaasa võtta ka oma mööbli, et kohanemine uue dekodust kujunenud aktiivselt sionaadis on hind muude koh- koduga oleks sujuvam. Töö on väga pingeline, sest tihtipeale tegutsev sotsiaalkeskus. tadega võrreldes võib-olla na- on inimesed, kes siia sattuvad, juba väga haiged ning eakatega Hiljuti asus pansionaadi et- tuke kallim, kuid meil on vaid peab tihtipeale olema väga palju kannatust. Ka omastele ei ole teotsa Jaanus Mae, vallale kuu- 8 kahest tuba, kõik ülejäänud muutus kerge. Meeskonnatöö on seetõttu väga oluline. Meil luva ettevõtte AS Rannapere toad on privaatsed ja täienda- on vedanud, et meie uus juht on väga professionaalne. Väga Pansionaat juhatuse liige, kes vate mugavustega. Oleme üle konkreetne, avatud ja lahtise peaga majanduslikus mõtlemises. uues ametis olnud paar kuud. Te- vaadanud ka hinnakujunduse. Harva on juhte, kes suhtuvad kõikidesse inimestesse ühtmoo- ma, pansionaadi nõukogu esi- Jõudsime ühiselt järeldusele, di. Jaanus on väga innovaatiline, tal on selged nägemused ja mees Enn Sau ja abivallavanem et ehkki mõnes sarnases asu- ta liigub nende suunas. Meil on ka väga püsiv personal. Kui on Margus Talsi (vastutav sotsiaal- tuses on teenused diferentsee- mure, arutame koos, kuidas seda lahendada. Võimalusel korral- teemade eest) arutlevad, mis on ritud ning iga artikkel – näiteks dame majas kontserte. Hea koostöö on näiteks Põnnipesa las- muutumas. eakate mähkmedki – eraldi teaiaga, kes viimasel ajal suuremad esinemised eakate suureks Enn Sau, pansionaadi nõu- müügiartikkel, on meil mõist- rõõmuks siin korraldab. Põhiline ongi see, et maja töötaks nagu kogu esimees: Omal ajal oli lik siiski kujundada hind nii, üks tervik. Nii pinged kaovadki. vallas puudus sotsiaalkorteri- Margus Talsi, Jaanus Mae ja Enn Sau arutlevad Rannapere tuleviku üle. et ühe hinna sees on kõik, mis test. Selleks, et ka vallal olek- tarvis, et inimene oleks hool- sid n-ö avariikorterid eriolu- tingimuste parandamisele ka 4 jadust nähakse ette. Ei eeldata datud – hooldustarvikutest prot- nendest, kes lähiajal abi võivad pansionaadis. Mõttemall, mis kordadeks, kui keegi on mingil uut hoolduskohta. Pärast teise niivõrd, et väetimaks jäädes jää- seduurideni. Ka transport pe- vajada, või ka lihtsalt transpor- vajab muutmist, ongi see, et Ran- põhjusel kaotanud kodu, kuid etapi valmimist alustame ea- vad lapsed hoolt kandma. rearsti juurde võiks edaspidi diteenust, kui eakal tarvis mu- napere sotsiaalkeskus ei ole pel- ilma pidevkuludeta valla jaoks, katele päevahoiuteenuste pak- MT: Näiteks pensionifon- olla sama kuuhinna sees. gavamalt sihtpaika jõuda. galt see maja, mis asub Haab- kui kortereid parajasti ei ole kumist. did n-ö mõtlevad eakate eest, ES: Kui inimene saab pri- MT: Täna tegeleb kodu- neemes aadressil Kesk tee 1. tarvis, loodigi munitsipaalasu- ES: Oluline on see, et op- investeerides vanadekodude ehi- vaatsuse, muudab see sissehar- hoolduse ja eakate transpordi- Tänasel päeval on AS Ranna- tus. Kuna valla tellimustest ei timaalne oleks ka personal, et tustesse jne. junud mõtlemismalli. ga vallas üks inimene. Tal on pere Pansionaadi personali näol saadud kohti täis, muudeti asu- ei oleks üle- või alakoormust. ES: Eestis on tihtipeale ea- JM: Vajadus hooldusteenus- hooldada kaheksa inimest.. Viimsi vallas olemas kompe- tus 1990. aastatel aktsiaseltsiks, Praegu näiteks annab ka köök katel aga oma maja või korter te järele kasvab, kuid sissehar- JM: Näen siin võimalikku tents sotsiaalhoolekande tee- et saaks ka teisi kliente juurde rakendamiseks palju enam või- kusagil suuremas majas. Täna junud mõttemustrite muutmine sünergiat, kui ressursse ettevõt- nuste pakkumiseks neile, kes võtta. malusi. Miks mitte tegeleda ka inimesed võib-olla ei oska mõel- on tõesti oluline aspekt. Selle tes ja vallas paindlikumalt ja- seda vajavad. Meie omalt poolt Margus Talsi, abivallava- toidu kojukandeteenusega? dagi, et pansionaat võib olla aasta jooksul on koostöös valla gada. Saame piltlikult öeldes oleme valmis kaasa aitama ea- nem (sotsiaal- ja tervishoiu MT: Tulevikus on võima- ka midagi muud kui 6 voodit sotsiaalametiga plaanis täien- kõigepealt teenuse koju tuua. kate elu kergendamisele ka valdkond): Tänaseks oleme saa- lus laieneda tänase Viimsi raa- samas toas. Et ongi vanadus- dada ka teenusevalikut – maju- MT: Nii saab inimene sel- väljaspool maja. Kõige oluli- nud ülevaate nii ettevõtte ma- matukogu ruumide baasil. Need päevadeks omaette tuba, kus tuseta teenuste valdkonnaga, pak- lega harjuda. sem efektiivse ressursikasutu- jandustegevusest kui ka hetke- asuvad praegu samas hoones, on eraldi voodikoht, WC, köö- kudes näiteks koduhooldust ja JM: Just. Ja tajuda, et sama se tagamiseks on hea koostöö seisust ning olukord on parem, kuid on raamatukogule väike- gike, võimalus väljas liikuda päevahoidu, tegeleda tervise- hea võib olla ka teisipidi – kui Viimsi valla sotsiaalametiga. kui arvasime. Esialgne analüüs seks jäänud. nagu koduski jne. monitooringuga, et olla teadlik tema uus kodu asub hoopis Liia Ringo näitab, et põhitegevusega – ea- JM: Täpselt. Uute hooldus- kate hooldusega – on igati mõist- kohtade loomine toob ettevõt- lik tegeleda, sest hoolduskoh- tele täiendavaid vahendeid, et tade järgi nõudlus vananevas tarvikud (reguleeritavad voodid, ühiskonnas üha suureneb. Aas- potikõrgendused, astmelauad, lii- tal 2010 oli vanaduspensioni kumisvahendid jne) kaasajas- saajaid Viimsi vallas näiteks li- tada ning saame alustada ka gi 2200, nüüd aga üle 2600. uute teenuste pakkumisega ilma, Jaanus Mae, AS Ranna- et peaks kohe tõstma hinda – pere Pansionaat juhatuse lii- see oleks kõige hullem variant. ge: Sotsiaalministeerium tellis MT: Ettevõttena peab ka hiljuti ka mahuka uuringu. In- pansionaat jätkusuutlikkuse ta- vesteerimist antud valdkonda ei gamiseks olema kasumlik. Eel- ole tarvis karta – nõudlus hool- arve ja tegevuskava toetavadki duskohtade järgi kasvab tõesti tegevusi, et planeeritut saaks ellu üle riigi. Tänaseks oleme saa- viia. nud ülevaate pansionaadi ma- ES: Juhtimine on varase- janduslikust seisust, olemas on maga võrreldes muutunud tões- eelarve ning korrigeerisime ka ti eelarvepõhisemaks. 29. märt- ehitusplaani. Hirmu, et hoolde- sil vaatasime volikogus üle ja kodu läheb võõrastesse kätesse kinnitasime ka vallale kuulu- või vajab toimimiseks suurt si- vate ettevõtete põhikirjad. Täp- sendit vallalt, ei ole vaja tunda. sustasime ja kaasajastasime si- Ruumid vajavad remonti varem su, et vallal oleks omanikuna kavandatuga samas mahus, kuid pidev ülevaade oma varadest. selleks, et tõsta majanduslikku JM (jätkab): ... ning taga- efektiivsust, muutsime etappi- tud oleks asutuste heapereme- de järjekorda. Tööd on juba ala- helik juhtimine. nud. Nii loome esimeses ehi- ES: Mujal maailmas on min- tusetapis lisaks töötajate töö- dud seda teed, et hooldusva- 8 8. aprill 2016 Raivo Mets: suurim tänu näitlejale on aplaus Kes on see Eesti näitleja, Vanalinnastuudio Sakala tä- kombel näevad paljud näitlejad kes on mänginud Karl nava majas laenutati saale ka ühesugust unenägu. “Kohe al- Vainot, Edgar Savisaart ja muudeks üritusteks ning kord gab etendus, oleme kusagil suu- Tiit Vähit? See on Raivo ehitati kiiruga peaprooviks la- res ruumis, otsin garderoobi ja Mets, kes 8. aprillil tähis- va üles. “See tükk algas nõnda, lõpuks leian, panen kostüümi tab oma 60. sünnipäeva. et koputan hotellitoa uksele. Ja selga, aga ma ei tea, ja hakkan nii kui koputasin – selline tun- mõtlema, mis tükk see on. Ma Raivo Metsa võib näha Vana ne, et nüüd kukkus prožektor ei tea sellest ühtegi sõna, mis Baskini Teatri lavastuses “Meie pähe,” jutustab Raivo. “Aga ma siis teen?” naised”, kus ta mängib koos tegelikult kukkus ukse kohalt Eero Spriidi ja Tõnu Kilgase- nii umbes ruutmeeter pleksik- Huvitaval ga. Selle loo tegelased on kolm laasi mulle pähe. Kõik jooksid kombel näevad keskealist meest, kelle sõprus ehmunult ringi ja mulle kutsuti “ ulatub kooliaega. Mehed koh- kiirabi. Aga toibutati mind ära paljud näitlejad tuvad aeg-ajalt, kord aga üks ja tegin edasi. Pea valutas mitu ühesugust une- nendest ei tule ega tule. Kui ta kuud tagantjärele.” nägu. siis lõpuks saabub, on ta täiesti “2005. aastal kui Eino sealt endast väljas. Mis juhtus? majast ära aeti, moodustas ta Päriselt pole nii kunagi juh- “Eero Spriit, kes lavastab Vana Baskini Teatri, mis te- tunud, aga naljakaid situatsi- ja mängib ise rolli, eestindas gutseb tänaseni. “Meie naised” oone tuleb ikka ette. “Ühes su- tegelaste nimed ära. Need on esietendus 7. märtsil, mais tu- vetükis olime koos Ene Järvi- väga meie nimede sarnased – leme sellega Viimsi huvikes- sega – pikalt polnud mängi- olen Raivo, aga näidendis Rai- kusesse ka. Vana Baskini Tea- nud, arutame seal ühte mõrva- do, Eero on Eeri ja Tõnu Toni. ter on kogu aeg ratastel, esi- lugu. Tuleb Ene kord ja tema Meie naised ka – mu naine on etendused tuuakse Salme kul- ütleb: “No mina ei oska nüüd Ene, aga seal on Eve. Lapsed tuurikeskuses välja ja siis läh- selle jutu peale enam midagi samuti – Maarja on Mari ja me üle Eesti sõitma. Märtsis ütelda.”” Urmo Urvo. Nii nagu etendu- oli kümme etendust,” jutustab ses, nii ka elus – mina olen 35 Klaveril Hain Hõlpus, klaveri taga Raivo Mets, Egon Nuter ja Peeter Kaljumäe. Fotod erakogu Raivo. Vanusest ja kala- aastat ühe naisega elanud, Eero Näitlejana on tal eeskuju- püügist naisi kogu aeg vahetanud, Tõ- Peagi kerkis sovhoosil oma sid palju, Eino Baskin on kind- Neljakümneseks saades tundis nust rääkimata. Elu ja teater töötajatele kolmekorruseline si- lasti üks nendest: “Mõni teine Raivo, et on hirmus vana. Päev segamini,” naerab Raivo Mets. likaatmaja ja noor pere sai sin- oleks pärast Vanalinnastuudiost pärast seda saatuslikku täht- na korteri, läbi kahe korruse. ärasaatmist püssi põõsasse vi- päeva mõtles ta hommikul, et Olen Raivo, See oli luksus igas mõttes. Ku- sanud, aga tema tuli suure pau- peaks ennast rohkem liiguta- aga näidendis na maju oli tollal veel vähe, guga tagasi. Eino helistas mul- ma. “Läksin mõisaparki, tegin “ siis paistis aknast nii meri kui le veel nädal enne surma ja väikse jooksutiiru, siis duši al- Raido, Eero on ka Tallinna siluett. pakkus järgmisse tükki rolli. la ja ohh – nii hea tunne oli! Eeri ja Tõnu Toni. Ta oli nii pühendunud oma mis- Sestpeale olen käinud pea igal Vanalinnastuudiost ja sioonile.” hommikul,” räägib Raivo. Nüüd Käivad proovid ka Inga Baskinist ta aga enam vanusele ei mõtle. Lunge kirjutatud “Garderoobi- 1984. aastal kuulutas Eino Bas- Aplausist ja hirmu- Nii kui kevadel linnud laul- kaaslastega”. Seal mängib ta kin Vanalinnastuudios välja ka- unenäost ma hakkavad ja vähegi vaba koos Peeter Kaljumäe ja Inga heaastase õppestuudio. “Läksin Ametlikult on Raivo Metsal hetk tekib, põrutab ta lapsepõl- Lungega, lavastab Egon Nuter. konkursile ja sain sisse. 1986. kolm aastat pensionini. Aga vemaale Merikülasse. “Naabri “Kehastan seal vana näitlejat, aastas hakkasin juba Vanalin- mis seal pensionil teha? Näit- maja ostis ära Priit Vehm, kes kes on teatrist ära tulnud ja ei nastuudio lavastustes kaasa te- leja elu on projektipõhine, kui- oli “Wigla show” operaator. Priit taha enam kellegagi lävida. gema, 1992 läksin sinna palga- dagi ikka saab, otsi ja pakku- on ka pikamaaujuja, kes ujus Aga siis tuleb talle külla sõber, le,” räägib Raivo. misi ikka tuleb. Raivo on tei- ühe jutiga Tallinnast Helsingisse. kellega aastaid garderoobi ja- Vanalinnastuudio ajal juh- nud kaasa telešõudes (sh Wig- Suvel ütles ta mulle, et lähme gatud.” tus, et Raivol tuli üles astuda la show), seriaalides, filmides koos ujuma. Mul läks mõni mi- “Garderoobikaaslased” tu- 26 etenduses kuus ja samal ajal (“Tulivesi”, “Detsembrikuu- nut aega ja siis, kui alla randa leb 15. aprillil lavale Viimsi hu- teha tööd järgmise näidendiga. mus”) ja mujalgi. Ka Heidi Sa- jõudsin, paistis Priidu peanupp vikeskuses. Juhtus nii ühte kui teist. rapuu juhitud teater Variuses, kaugel horisondil,” naerab Raivo. Raivo meenutab Eino Bas- mis samuti projektipõhiselt te- Terve lapsepõlve oli Raivo Paradiisist ja Viimsist kini lavastust “Prügikast 1 ehk gutseb, juba u 30 aastat. suur hobi kalapüük. “Võtsime Raivo Mets on üles kasvanud alguse asi”. Parasjagu olid päe- Kõige suurem tunnustus on onupojaga õnged ja paari tun- Aseris Merikülas. Tema vana- vakorras missivõistlused. “Üks näitlejale lõpukummardus ja ap- niga oli laudkast kalu täis – ah- vanemate maja oli küla lõpus Raivo Mets. sketš oli selline, kus mina, Egon laus, lilled ja publiku silmades venat ja särge. Mõlemad onud ja elu oli seal nagu paradiisis. Nuter ja Tarvo Krall kehastu- peegelduv emotsioon. “Käisime olid mul kauglaeva peal, üks Ühele poole jäi 51 meetri kõr- sin avalduse hoopis näitejuh- rita lillekasvatuse näidissovhoo- sime missideks. Ootasime lava just “Meie naistega” Kiviõlis, onu õpetas põhjaõngi tegema. gune pankrannik, meri siller- timise erialale. Sealt see pisik si direktor Leo Tedremäe ju- taga kenadesse missikleitides- kus mu kadunud ema 88-aas- Tegime onupojaga suurest rat- das otse aia taga ja tagantpoolt alguse sai. Kursavend oli Jaa- tule. Tema võttis minu ja mu se riietatuna etteastet, Eino rää- tased sõbrannad käisid ka vaa- takummist paadi ja viisime õn- embas maja mets. “Terve lap- nus Nõgisto, nüüd ka viimsi- tantsujuhtimist õppinud abikaa- kis eesriide ees oma monoloo- tamas. Mõtlesin küll, et kuidas ged sisse. Rekordsaak oli saja sepõlv möödus imelises kohas. lane. Temaga lävisime palju ja sa kohe tööle,” meenutab Rai- gi ja rahvas naeris. Siis järsku nemad siis reageerivad sellise- õnge sees viiskümmend lesta. Mingil hetkel hakkasin käima kuulasime muusikat.” vo. Nii kolis perekond Viim- tundsime, et kusagilt tuleb suit- le tükile, aga pärast helistasid, Angerjaid oli seal ka,” räägib Kohtla-Järve lastemuusikakoo- sisse. Aasta oli 1982. Rahva- su ning nägime, et aksid põle- et oi, kui vahva oli! Nägin saa- Raivo. lis, 7 aastat õppisin klaverit. Mu Mängisin maja asus siis seal, kus praegu vad paraja leegiga. Õnneks la- list ära ka, et tänulikud pilgud Nüüd on kala vähe. Naabri õpetajaks oli Tooni Kroon Laa- Järve autoteenin- on peokeskus. vapoisid kustutasid ära. Mõel- vaatasid.” Priit paneb võrke, vahel mida- mann, 1930ndatel kuulus Es- “ “Meil oli mõnus punt – Hei- da vaid, kuidas me kolmekesi Raivo ütleb, et näeb tihti- gi saab, aga vähe. Varem meri tonia ooperilaulja,” meenutab duse ansamblis no Pedanik, Arvo Tammik, Jaak oleks südatalvel niimoodi tä- lugu ühte ja sama unenägu. Ja kubises kaladest. “Terve Lää- Raivo Mets. “Kui keskkooli lõ- klaverit. Rosin. Sündis Viimsi varietee. navale läinud!” mitte ainult tema – huvitaval nemeri on reostanud, saarte petasin, mõtlesin muusikat õp- Mu abikaasa moodustas tüdru- pool veel midagi on. Vanalinna- pida – konservatooriumi ei söan- Siis tuli sõjavägi ja naisega kute tantsutrupi, Arvo laulis, stuudiost Vello Janson on Ruh- Raivo anekdoot vanadest näitlejatest danud, aga läksin Tallinna Pe- kohtumine. Noored elasid Gra- mina ja Jaak tegime intermee- Kaks vananevat näitlejat saavad baarileti taga kokku. Üks on nu pool, tema püüdis sealt omal dagoogilisse Instituuti, et sis- niidi tänavas pisikeses ühetoa- diume või naljanumbreid,” mee- traagik ja teine koomik. Traagik hakkab heietama: “Näed, siin ajal tohutult angerjat, aga nüüd seastumise avaldus anda. Aga lises korteris. Tollal oli Tallin- nutab Raivo. “Üle Eesti käidi me nüüd oleme, mingit tööd enam ei ole, keegi kusagile ei kut- enam pole. Priit kutsub küll, et üle laua istus näitleja Aksel nas elukohta praktiliselt või- vaatamas. 1986. aasta 8. märt- su, midagi ei pakuta. Vist ei mäletata meid enam.“ tule võrke panema,“ mõtiskleb Küngas, kes mängis Draama- matu saada. “Tol ajal mängisin sil oli Viimsi varietee esimene Koomik ütleb: “Täitsa õigus, siin me oleme nüüd. Mingit tööd Raivo. teatris Arnot Lutsu “Kevades”. Järve autoteeninduse ansamb- üritus, kümnendat aastapäeva enam ei ole, keegi kusagile ei kutsu, midagi ei pakuta. Järeli- Palju õnne ja põnevaid rol- Otsustasin siis hetke ajel seal- lis klaverit ja tänu ühe bändi- tähistasime huvikeskuse saa- kult mäletavad!“ le! samas laua taga ümber ja and- kaaslase tutvusele sain tulla Pi- lis.” Annika Koppel 8. aprill 2016 9 Merepäästjast IT-mees Üllar Orgla Viimsi vallavalitsuse ti ja poole tunniga võib maru IT-süsteemi korraldab käes olla. Aga kui oled seal lü- Üllar Orgla (35), kes hikeste pükste ja T-särgiga sport- kuulub ka vabatahtlikku jahi peal, kus pole võimalik va- merepäästeühingusse. hepeal kusagile sisse sooja ka Muheda olekuga mees ei minna, siis – palju õnne!“ vasta sugugi tüüpetteku- jutusele patsiga napi- IT-mees ei puhka sõnalisest arvutipoisist “IT-inimesed teevad kogu aeg või karusest meremehest. tööd – nii, kui silmad lahti teed, oled kohe tööl,” ütleb Üllar ja Oma CV-s kirjutab Üllar: “Olen see ei kõla nagu nali. “Ma ei laia silmaringiga, hea suhtle- tea, minul on küll nii, et aju töö- misoskusega ja pealehakkaja“. tab kahesüsteemselt: olen siin, Ta on ametis olnud nii piirival- ajan juttu ja taustal tiksub järg- ves kui ka SMIT-is (siseminis- mine protsess – üritan teha ühe teeriumi infotehnoloogia- ja programmilooja programmi ins- arenduskeskus). “Olen eluaeg tallimist natuke lihtsamaks. Mul vaid hobidega tegelenud,” tun- on vaja seda pidevalt arvutite- nistab mees. Õnnelikul kombel le peale panna, aga see nõuab on hobidest saanud tema töö. liialt vaeva ja aega. 21. sajandil IT-spetsialisti tööaeg ei lõ- võiks asjad käia paari klikiga.” pe kell viis ja merepäästjat võib Viimsi vallavalitsuses on Ül- kõige tõenäolisemalt väljakut- lari väljakutseks pärast eelmist se tabada just nädalavahetusel teenusepakkujat kogu süsteem või öisel ajal. Nii et hobi ja töö, uuesti korralikult üles ehitada, eraelu ja töö toimuvad samal käima saada ja arendada. ajal. Kui sellist elu võtta hobi- IT-alal on Üllar päris palju dega tegelemisena, siis see ai- ise õppinud. “Olin neli aastat tab ilmselt tempole ja pingele siseministeeriumis SMITis, pä- paremini vastu pidada. rast seda rahandusministeeriu- Pärit on Üllar Kesk-Eestist Üllar Orgla – IT-spetsialist, vabatahtlik merepäästja ja isa. Foto Liina Rüütel mis RMITis ja nüüd läheb siin Paide lähedalt Sargverest. Seal edasi. Pärast rahandusministee- pole mere lõhnagi tunda, ometi nile minek sõltub ikka sellest, taasta hingamine, et sul oleks riumi võtsin puhkuse, sest tund- läks sisemaa mees merele ning kuidas töö võimaldab ja töö- õhku, kui juhtub, et ta su vee sin, et nüüd peaks IT-st puhka- tahab sinna ikka ja jälle minna. andja lubab. Üllari sõnul juh- alla surub. Kui see juhtub, tõm- ma ja tegema midagi, kus ku- “Keskkoolis käsin Abja-Pa- tub tööajal merel väga vähe õn- ba kopsud õhku täis ja sukeldu, lub vähem ajuressurssi,” tõdeb luojas, kus oli piirivalve kalla- netusi, enamasti toimuvad need tõmba teda jalgadest allapoole. Üllar. “Leidsin laheda töökoha kuga klass. Sealt sain piirival- kas nädalavahetusel või öisel Siis ta laseb instinktiivselt lah- Pireka Eestis, mis tegeleb pu- ve pisiku ja läksin pärast kooli ajal. Ilusa ilmaga tavaliselt mi- ti. Kui ta aga püsib vee peal, hastusvahendite ja -masinatega. lõpetamist kohe piirivalvesse dagi eriti ei juhtu. siis uju natuke eest ära kalda Pool aastat pidin seal kaubiku- aega teenima,” jutustab Üllar. poole ja ta tuleb järele. Niikaua juhina töötama, aga et masinad “Seal tekkis mõte, et miks mit- Juhtumised merel kui ta vee peal püsib, saab seda pakkusid mulle huvi, sain ka nen- te jäädagi piirivalvuriks. Sa- Viimasest navigatsioonihooajast taktikat kasutada. Mõni tuleb de parandamisega tegeleda. Sealt mas alustasin ka Paide kutse- on Üllaril hästi meeles aasta esi- niimoodi kaldani välja, aga kui tulin Viimsi vallavalitsusse.” koolis IT-õpinguid. Tulin Tal- mene päästeoperatsioon: “Seal ta hakkab vee alla jääma, siis Üllarit peab jaguma mitme- linnasse, et siin elukutseliseks olid kõik ainult neljad – 4. ap- tuleb minna appi. On erinevaid le poole – nii vallavalitsusse, sa- piirivalvuriks hakata. Mulle an- rill ja vesi oli ka ainult neli kraa- tehnikaid, kuidas ta päästevõt- damasse, isana oma kahele pi- ti valida, kas tahaksin sellist Üllar (paremal) merepääste õppusel. Foto erakogu di. Kaks hobikalameest olid läi- tesse saada, peab vaatama, mis sikesele tütrele, kes koos ema- teenistuskohta, kus inimestega nud väikse kaatriga kas võrke õnnestub. Alati tuleb inimese- ga elavad Viimsis, Kesk-Ees- tegemist palju, vähe või kesk- “Piirivalvekaatriga otsisime panema või ära võtma ja neil ga rääkida, isegi kui ta keelt ei tisse Sargveresse, kus elavad ta miselt. Valisin keskmise. Hil- kord Aegna taga kaotsiläinud Ühel hetkel läks võrk vinti, kaater muutus oska, aga rääkimine rahustab vanemad. Ja Watersport täien- jem sain teada, et “vähe” oleks lainelaudurit. Oli juba pime, “said aru, et võiks juhtimatuks, kõva tuul aga lük- inimest. See annab aimu, et das ta elu veel ühe hobiga: “Kui tähendanud Naissaarel radari laine võis olla 5–6 meetrit kõr- ka päästmisega kas kaatri madalikule kivides- päästja teab, mis ta teeb.” Watersporti rendikapteniks läk- jälgimist ja “palju” oleks olnud ge, seisin kaatri katusel, pro- tegeleda. se. Põhimõtteliselt olid nad suh- sin, siis ühel vaiksel suveõhtul reisisadamas. Minu valik tuli žektor käes ja kui kaater vajus teliselt ranna ligidal, inimestel Enne merele ülemus ütles, et oh, ilus ilm, Pringi kordonisse, kus alusta- kahe laine vahele, siis ma üle Viimsi valla vabatahtlik me- otsest ohtu polnud, aga kaater minekut kind- läheks teeks ühe veigi. Ma ei sin radarivaatleja ja mereside ei näinud, külgedel oli ainult repäästeühing on välja kasva- oli vaja kivide vahelt kätte saa- “ teadnud sellest siis veel mi- operaatorina. Hiljem lisandus veesein,“ kirjeldab Üllar pääs- nud Waterspordist. “Seal on häs- da ja sadamasse transportida. lusta, et sa ka dagi. Aga ei hakanud küsima Pirital dokumendikontroll. Ku- tetöid. ti palju tegemist mere peal Oli ka pime,” meenutab Üllar. tagasi saaksid. ka. Ta läks varustuse ruumi ja na kaater seisis ka Pirital, siis kogu aeg, ikka läksid nad appi, Sellisel puhul ei saa pääst- tuli sealt kalipsoga välja, an- siin saigi meri mind kätte. Ja Piirivalvest vabataht- kui vaja oli. Ühel hetkel said jad kunagi aega ette planeeri- Kuidas aga käituda, et me- dis mulle ja ütles, et see peaks pole senini lahti lasknud.” likku merepäästesse aru, et võiks ka päästmisega da, et nüüd läheb tund või kaks. rel õnnetust ei juhtuks? “Enne sulle selga mahtuma küll. Siis Kui Politsei- ja Piirvalveamet tegeleda,” räägib Üllar. On olnud ka juhus, kus mindi merele minekut kindlusta, et sa sain aru, et tahavad mind mär- Siin saigi meri 2010. aastal ühendati, siis Ül- Et päästetöid teha, tuleb häs- ühte jahti päästma, kui tuli uus ka tagasi saaksid. Peaksid ole- jaks teha,” naerab Üllar. “Kui mind kätte. lar ei tahtnud politseinikuks ha- ti tunda alust, millega päästma väljakutse, et kaater on ka veel ma oma alusele kindel, et saak- wakeboardiga kogemata alus- “ kata. Kuna ta oli infotehnoloo- minnakse. Erafirmas ei anta uus- hädas. Siis aeti veel mehi välja sid sellega sõidetud sihtkohta tad, siis see on nagu kuradile Piirivalves töötas Üllar küm- giat õppinud ja ka omal alga- tulnukale kaatrit täis bensiini- ja teise kaatriga mindi sinna. ja tagasi, et ta ei laguneks, et sõrme andmine. Oh seda õnne- me aastat, viimased seitse nen- tusel piirivalves komplekteeri- paagiga, et mine nüüd harjuta Jahil oli mast täies purjes ära küte ei saaks otsa. Kütet võiks tust, kui peaksid veel esimese dest merepääste kohustusega nud ja seadistanud arvutiklassi ja õpi. “Põhimõtteliselt hakka- murdunud, otse laeva alla ja alati igaks juhuks rohkem olla. korraga ilusti vee peale saama, piirvalve kiirkaatri peal, olles ning teinud muudki, siis oli sin samast päevast ka Water- alus seisis Aegna ja Naissaare Merel kehtib reegel, et kes saab, siis tundub see lihtne ja pärast ka kaatri komandöriks. võimalus ka sel alal tööle min- spordis rendikapteniks, et saa- vahel. “Mere peal seda masti läheb ka teisele appi. Väga näo- võid kukkuda palju tahes, ikka Piirivalves oli palju pääs- na. Üllar valiski töö SMITis. da sõidukogemust kaatritega.” kätte saada olnuks kehv, puk- tu on, kui sõidad bensiiniauru- teed edasi.” tesündmusi, mõned keerulise- “Aga ma ei saanud ju merd Waterspordil on kolm kum- seerisime ta Aegna sadamasse. de peal uppuvast paadist möö- Suvel õpetas ta wakeboardi mad ja raskemad, teised jälle lihtsalt päevapealt maha jätta,” mipontooniga RIB kaatrit. “Nen- Ega sinna ka hästi sisse ei saa- da ja laiutad käsi, et ei saa kah- juba teistele ja ise õppis sel- lihtsamad nagu näiteks puk- ütleb Üllar. “Läksin Viimsi va- dega transporditakse inimesi nud, et teda kai äärde saada, oli juks appi tulla, muidu jääme geks, kuidas kaatriga sel ajal seerimine. “Raskemad lähevad batahtlikku merepäästeühingu saartele või kuhu iganes vaja tükk tegemist.” mõlemad hätta. Päästevarustus sõita, kui teist vead. See on ka pikaks,” tõdeb Üllar. “Kui Cop- ukse taha “kraapima”, et nad on, samuti on need päästetöö- Siiamaani pole Üllar pida- peab olema korras ja hoolda- omaette oskus. “Kõigepealt tu- terline´i kopter 2005. aastal al- võtaksid mu vahel kasvõi ot- deks ühed paremad kaatrid, nud veest välja võtma ühtki elu- tud, vaata üle signaalraketid ja leb pöörded põhja lasta, et ta la kukkus, siis panime järjest sapoisiks merele kaasa, et ma sest nad on hea merekindluse- sat inimest. Kui see aga peaks automaatsed päästevestid. Riie- sõitja järsult ilusti välja vee pea- nagu jaksasime. Vedasime va- merd ära ei unustaks. Meie vest- ga – madala süvis, hea läbivus, juhtuma, siis teab ta, mida te- tus olgu ilmaoludele vastav. Me- le tõmbaks, seejärel õiget kiirust rustust ja inimesi. Oli vaja ka lus kestis mitu tundi ja kui sel- lahtine parras, kus hea peal toi- ha: “Kõige parem on, kui ei pea rel pole kusagilt midagi juurde hoida, et ta hakkaks laine harjalt teisi laevu eemale hoida, et kee- gus, mis kogemused mul on, metada.“ ise vette minema ja saad ta alu- võtta, nii et võta parem kaasa. harjale hüppama,“ läheb mehel gi ei tuleks ohutsooni. Sõitsime siis nad olid nõus mind vastu Vabatahtliku merepäästja se pealt päästa. Aga kui pead Võid ju ilusa ilmaga minna, nägu naeru täis. maha poolteist tonni kütust.” võtma.” amet on üllas, aga operatsioo- minema, siis uju talle lähedale, aga ilm muutub merel kiires- Annika Koppel 10 8. aprill 2016

VIIMSI KINO Uued filmid Meelike Saarna: Lumi sulanud, kevad käes ja aiatööd ootavad. Aga et hang ja kõblas ööunesid ko maariks ei kõik minu romaanid on š muudaks, tasuks vast vahepeal ka tsipa pulssi alla viia. Mis oleks selleks parem, kui veeta paar tunnikest mugavas nahkistmes – kinos head armastusromaanid filmi vaadates. Meelike Saarnal ilmus Ei tohiks elu ja kirjandust hiljuti uus romaan „Itaa- ühte patta panna: elu ise ei lia suvi“. Ta on kirjutanud ole kirjandus, kirjandus sün- kolm romaani ja neli nib ikka elu põhjal, kirjandus lasteraamatut, mis kõik on elu kontsentraat, elust väl- sündisid tema Viimsi ja nõristatud, see on kirjutaja kodus. loodud maailmamudel. Kirju- taja elukäsitlus ja maailmapilt Meelike Saarna on töötanud aja- avanevad ju ka keelekasutuse kirjanikuna ja olnud kahe aja- kaudu, selle viisi põhjal, kui- Päevad, mis ajasid segadusse. kirja peatoimetaja. Ka pedagoo- das kirjutaja edasi annab ini- gitöö on teda peibutanud, nii mest, tema mõtteid, tegevusi, Paistab, et kodumaisel filmimaastikul on daamid ohjad enda mõnigi teab teda meediaõpeta- otsustusi, kannatusi, rõõme… kätte haaranud. Vähemalt esimesel poolaastal, sest koos jana. Neljakümnendates eluaas- Kuidas seda peita? Kindlasti on maikuuga on meie kinodes linastunud/linastumas viis täis- tates tegi Meelike kannapöörde veel võimalikke vastusevarian- pikka filmi, millest kolme puhul on vägesid juhtinud nais- ja omandas lisaks veel ka psüh- Meelike Saarna romaani “Itaalia suvi“ esitlusel Viru Keskuse Rahva te, ent mina küll ei tea, kuidas terahvas. Kadri Kõusaar filmis “Ema”, Anu Aun mais ek- holoogi hariduse, ta on välja- Raamatus autogramme jagamas. Foto erakogu kirjutades iseennast ära peita. raanidele jõudvas teoses “Polaarpoiss” ja tänasest linastub õppelt psühholoogiline nõusta- Kuidas raamatud sünni- Triin Ruumeti “Päevad, mis ajasid segadusse”. 1990ndad ja ja pereterapeut. Kümme vii- vad? olid me riigi ajaloos vast üks värvikamaid perioode, raadio- mast aastat on ta koolitus- ja Kleeril oli enamasti nii palju tegemist oma armastusega iseen- Usun küll, et raamat sünnib lained olid vallutanud Nancy ja 2 Quick Start, kurku kastsid nõustamisfirma omanik, igapäe- da sees, ta nii tahtis seda, ta oli seda nii igatsenud, et ei pannud kirjutaja peas nagu viisijupp: longero ja Koff IVB ning linnapildis ruulisid Datsunid ja vatöö ongi koolitamine ja nõus- tähelegi, et armastuse anumat, mida kumbki armastaja täidab, mingi motiiv hakkab meeles Soomest toodud eksport-Ladad. Just sellises ajas seiklebki tamine. Aga kirjutamist pole ta täitis tihti ainult tema või pani Nicolas sinna anumasse muid as- mõlkuma ja selle ümber keer- ju, neid, mida Kleer ei osanud tähtsaks pidada või mis tema ar- filmi peategelane Allar, kelle päevi täidavad peod, pum- kunagi kõrvale jätnud. dub lugusid: neid, mis on juh- vates sinna ei käinudki. Kleeri ennastunustav suplus armastuse melungid ja kõiksugu koomilised tegelinskid. tunud, ja eriti neid, mida ei Kel soov tiba pinevamat kraami nautida, võib valida anumas oli nii põhjalik, et ta ei märganudki, kuidas Nicolas end Millest räägib “Itaalia suvi”? samal ajal tundis, sest tundus nii loomulik, et Nicolas tunneb ole kunagi juhtunud, aga mis ulmepõneviku “Cloverfieldi tee 10”, mis tegijate sõnul on Minu viimati ilmunud ro- kõike sedasama, mida tema, Kleer. Kuid see ei olnud nii, see vabalt oleksid võinud juhtu- omamoodi “veresugulaseks”, kuid mitte mingil juhul jär- maan “Itaalia suvi” on armas- ei saa nii olla, kuigi kindlasti on hetki, kui kaks armastajat tun- da. Kirjutama hakates hakkab jeks 8 aastat tagasi valminud ulmekale “Cloverfield”. Satud tusromaan, mis räägib kõige ta- nevad täielikku sünkroonsust, täielikku kooskõla iseenda, tei- lugu end ise looma. Isegi kui autoavariisse, ärkad kongis ja mingi ülekaaluline vanamees valisematest asjadest, mis ar- neteise ja maailmaga, ühes lühikeses võimsas hetkes. (“Itaalia faabula ja süžee on selged, ik- väidab, et maailm on vahepeal keemiarelva rünnakus hävi- mastusega juhtuvad: et kohtu- suvi“, lk 176) ka tuleb kirjutamise käigus ül- nenud. Ei tundu just päris usutav. Kuid mine sa tea... takse, armutakse, jagatakse tei- latusi, tegelased ise hakkavad Kes aga eriti äkilist visuaalset kogemust soovivad, neteisega oma elusid, püütakse autorile ettekirjutusi tegema, ja nendele peaks ideaalselt sobima action pealkirjaga “Har- mõista, harjuda, erimeelsusi klat- gis mõttes ju iga lugeja peas gevuse viia Marsile ja tegelas- seda ettearvamatust on tore ko- dcore: Raju Henry”. Kõigile, kes kunagi “Doomi” või tida, leppida, kohanduda. Kõik uuesti. Ma pean lugejast lugu kond võib koosneda rohelis- geda. Kirjutamine ise ongi tore “Call of Dutyt” mänginud, tuleb ekraanil nähtav kindlas- suhted ei jää kestma ja romaa- – igaühel on omad küsimused test mehikestest – kuid suures minu jaoks, pakub lõbu ja väl- ti tuttav ette, sest kogu film on üles võetud peategelase ni peategelane mõtleb läbi ko- ja omad vastused. piires räägib see lugu ikkagi jakutset. silmade läbi. Aga kuna Henry on laboratooriumis kokku gu raamatu sellele, kuidas see Kuidas teist sai kirjanik? ka kirjutaja väärtustest, tema Kui kaua juba Viimsis ela- traageldatud vennike, kelle rääkimismoodul pole õieti ka- temaga juhtus. “Itaalia suvi” Kirjutamine on midagi, mis “miks”- ja “kuidas”-küsimus- te ja kuidas see koht inspi- libreeritud, siis polegi muud, kui sõnad unustada ja tegu- uurib suhteid, avades seda eri- on aina kuulunud minu juur- test ning vastustest neile küsi- reerib? dele rohkem kuuma anda. nevate tegelaste arusaamade kau- de, minu elus vist polegi olnud mustele. Viimsis olen elanud aas- Nädala pärast on uustulnukaid samuti kolm. Põseli- du – erinevad inimesed saavad aega, millal ma ei oleks midagi tast 1998. Meil on suur pere ja hased peaks pingesse tõmbama komejant nimega “Boss”, erinevalt aru suhete tähendu- kirjutanud, olgu siis päevikut, Viimsi-kodu on kõigile väga kus eelmisel suvel vägagi menukaks osutunud “Spioonist” sest, suhete sisust, suhetega seon- luuletusi, artikleid või jutuke- Meelike Saarnalt on tähtis, ka nüüd, kui lapsed on tuttav Melissa McCarthy kehastab ärimagnaati, kes mah- duvatest igatsustest, suhete kest- si. Esimene raamat ilmus aas- ilmunud järgmised ilu- juba suured ja elavad eraldi. hinatsioonide tõttu pokri pistetakse ning kogu oma varan- ma jäämise ja lõppemise põh- tal 2006, enne ilmselt lihtsalt kirjanduslikud teosed: Miks Viimsi? Eks ma ikka me- n Lasteraamat “Kuldsed dusest ilma jääb. Vabanedes asub agar maadam aga kohe justest, kallite kaotamisest, elust ei julgenud, aukartus kirjandu- re äärde igatsesin, enne elasi- põrnikad“, Varrak 2006 tegutsema ning üsna pea käivituvad plaanid, mis peaks ta üldse. se ja kirjanike ees on olnud me Mustamäel. Olen ju poo- n Romaan “Kahe südamega aitama veelgi haljamale oksale kui enne. lest saati saarlane, isa on Sõr- See on kahe inimese lugu, suur, on praegugi. tüdruk“, Varrak 2006 ves sündinud, Saaremaa on minu kellest üks igatseb meeletult Kõik minu romaanid on ar- n Lasteraamat “Mattias ja armastust ja koosolemist, mis mastusromaanid, kolm aastat mamma“, Tänapäev 2008 jaoks eriline paik. olekski justkui olemas, aga tagasi ilmunud raamatut “Jää n Lasteraamat “Roosi Saare- Viimsi on hea koht elami- teine tahab midagi muud. mu juurde“ võiks ehk ka sugu- maa suvi“, Tammerraamat seks, kõik vajalik on lähedal ole- Miks? võsaromaaniks nimetada, kuna 2009 mas. Kõik oma raamatud olen “Miks” on n-ö miljoni dol- kõik nood kohtumiste ja lah- n Lasteraamat “Ärakadunud kirjutanud kodu köögilaua taga, lari küsimus. Ja ühelgi inime- kumiste lood, mida seal kirjel- uni“, Tammerraamat 2010 suviti terrassil istudes. Kodu on- sel ei ole vastuseid kõigile “mik- dan, põimisin kokku ühe sugu- n Romaan “Jää mu juurde“, gi minu lemmikkoht, mida ümb- sidele”. Ja isegi kui on, siis ei võsa alla. Tammerraamat 2012 ritseb minu teine lemmikkoht Mowgli. tea me, millised vastused on Lasteraamatud on osati ins- n Romaan “Itaalia suvi“, – aed. Esimesed kevadlilled õit- tõelähedased ja millised mitte. pireeritud mu enda lapsepõl- Tammerraamat 2016 sevadki juba. Kes aga kinno perekülastust soovib korraldada, siis “Õige” ja “vale” on ju üldse vest, osati seoses lapselaste sün- Annika Koppel neile on kindlasti sobilikuks meelelahutuseks Rudyard suhtelised mõisted, need või- niga. Kiplingu armastatud teose “Džungliraamat” põhjal vän- vad omavahel kohad vaheta- Kirjutamine on küllalt in- Viimsi Apollo raamatukaupluse MÄRTSIkuu edetabel datud samanimeline film. Ja kuigi raamatut on ekranisee- da, kui muutujaid on piisavalt, tiimne tegevus. Kui palju en- Koht Nimi ritud varemgi, ka nõukogude kineastide poolt, siis väike näiteks aeg, koht, inimesed. Ar- dast ja kui ausalt raamatusse meeldetuletus oleks vast ikkagi kohane. Lugu on huntide van, et mõistlik on “miksi” ase- kirjutate? 1 Raudrästiku aeg. Muinas-Eesti kriminaalromaan keskel üles kasvanud inimlapsest nimega Mowgli, kes siis mel küsida “kuidas”, see on prot- See intiimsus ja ausus, mis 2 Oskar ja asjad koos oma sõprade Baloo ja Bagheeraga lopsakas looduses sessi jälgimise küsimus, mis kirjandusteose kaudu avaldub, 3 Energiakriis. Keha häirekell.Millest saavad haigused alguse? seikleb. meeldib mulle nii kirjaniku kui seisneb eelkõige kirjutaja elu- Ja kuna hea menüü on alati mitmekesine, siis lõpetuseks ka psühholoogina. Ma tahaksin vaate, inimesenägemise, maa- 4 Laura lood. Kuues raamat film, mis kaldub pigem draamavaldkonda ja räägib mehest, uskuda, et oma armastusromaa- ilma suhtumise jmt äärmiselt 5 Lumekuninganna. Suvine soenguraamat kelle elu laguneb koost pärast oma armastatud kaasa surma. ne kirjutades olen liikunud selle olulise avalikustumises. Looja 6 Puhastavad mandalad. Värviraamat Peaosades Jake Gyllenhaal ja Naomi Watts ning lavastaja- poole, et kirjeldan rohkem, kui- ei saa endast mööda, ei saa en- toolis Jean-Marc Vallée, kelle üle-eelmine kätetöö “Dallas das kõik juhtus, ja vastused mik- nast peita, ja see on väga hea, 7 Kuidas minust sai HAPKOMAH Buyers Club” tõi Oscari nii Matthew McConaugheyle kui sidele peituvad nende kirjel- kui ta ei saa, sest lugejat puu- 8 Zootropolis. Filmiraamat ka Eestiski käinud Jared Letole. Pealkirjaks “Häving”. duste sees. Erinevate lugejate dutab tõeliselt ainult see, mis 9 Ingliteraapia käsiraamat Viimsi Kino jaoks on need kindlasti erine- sügavalt on puudutanud selle vad, sest iga raamat sünnib min- kirjapanijat. Kirjanik võib te- 10 Lindvistika ehk metsa see lingvistika 8. aprill 2016 11

HARIDUSE ERI Viimsis on palju lapsi, aga kui kauaks? Viimastel aastatel on 350 last. Teatud leevendust pa- da hiljemalt 2017. aasta sügi- et tagada lasteaiakohad perele viringe. Lisaks oma muusika- vestades on juba ahtaks jää- Eestis väga palju räägitud kub valla territooriumil riigi- seks. võimalikult sobivas asukohas, koolile ja kunstikoolile tegut- nud. Vald otsib aktiivselt la- haridusest, olgu see siis gümnaasiumi avamine, mis on Mis puudutab kohalikku laste- jätkab Viimsi vald kindlasti seb vallas kümneid erinevaid hendust ka sellele probleemile. seotud koolivõrgu korras- planeeritud 1. septembriks 2018. aiavõrku, siis peame tõdema, ka edaspidi koostööd eralas- spordiklubisid, kultuuri- ja tea- Kokkuvõtvalt peab tõdema, tamisega, õpetajate töö- See omakorda toob kaasa muu- et varasemate aastatega võrrel- teaedadega nii Viimsis kui ka dusringe, mille tegevustes löö- et kuigi laste suur arv on valla tasude või riiklike õppe- tused tänase Viimsi Kooli töös, des on oodata laste arvu vähe- mõningates Tallinna ja teiste lä- vad kaasa tuhanded noored. jaoks nii mõneski mõttes välja- kavade korrigeerimisega. mis praeguse arengukava järgi nemist. Kui mõned aastad taga- hemate omavalitsuste lasteaeda- Ka haridusasutused ise teevad kutse, on see ennekõike ikkagi Kõik need küsimused reorganiseeritakse riigigümnaa- si sündis Viimsi vallas keskmi- des. Samuti on vallal plaan alus- omavahel aktiivset koostööd. rõõm, kuna vähemalt ei pea puudutavad loomulikult siumi avamisel 9-klassiliseks selt 300 last aastas, siis täna- tada selle aasta lõpus Uus-Pärtle Meie lapsed saavad seega väga me pelgama, et elu siin Viimsi ka Viimsi valda. põhikooliks. Samuti on plaanis seks on see arv vähenenud ligi lasteaia ehitusega. Oleme taot- mitmekesiselt tegeleda vaba aja poolsaarel hääbuks. Ja eks see suurendada õppepinda Haab- 100 lapse võrra. Lasteaiaealis- lemas EL-i struktuurimeetmete sisustamise ja oskuste arenda- olegi vallavalitsuse ja ametite Viimsi valda eristab enamikest neeme Kooli juurdeehituse te laste arv hakkab tasapisi raha uue 140-kohalise lasteaia misega. Kuigi huvitegevusega ülesandeks leida olemasoleva- teistest omavalitsustest Eestis näol. Tänaseks on projekteeri- stabiliseeruma, kuid kõigile ehituseks, et munitsipaallasteaia hõivatud noorte osakaal on vii- tele probleemidele parimad või- see, et meil laste arv jätkuvalt misleping projekteerijaga sõl- valla mudilastele ei jagu ka lä- kohtade puudust leevendada. mastel aastatel kasvanud, on ka malikud lahendused ning seda kasvab. Kui mitmed omavalit- mitud ning kool laieneb 1000 hiaastatel munitsipaallasteaia Loomulikult on haridusvõr- siin veel piisavalt kasvuruumi. üheskoos kogukonnaga. sused on sunnitud oma hari- m2 võrra. Seeläbi kasvab ka kohta. Täna käib MLA Viimsi gu oluliseks osaks ka huviha- Praegu on piiranguks nii kuns- Jan Trei dusvõrku üle vaatama just selle õpilaskohtade arv keskuse piir- Lasteaiad kaheksas majas ja ridus. Hea meel on tõdeda, et ti- kui ka muusikakooli täna- Abivallavanem pilguga, et lapsi jääb iga aasta- konnas. Haabneeme Kooli juurde- Püünsi Kooli lasteaias veidi Viimsi vallas tegutseb iga aas- sed hooned, mis huviliste ja Janek Murakas ga aina vähemaks, siis Viimsis ehituse soovime valmis ehita- vähem kui 800 last. Selleks, ta aina rohkem erinevaid hu- võimalike erialade hulka ar- Noorsoo- ja haridusameti juhataja on vastupidine olukord. Kui näiteks sel aastal elab Viimsis 2596 põhikooliealist last (va- nuses 7–15), siis 2017. aastal on see arv juba 2723 ehk kasv on ligi 6%. Ka meie peame tõ- siselt oma haridusvõrgu aren- gukava kohandama. Eesmärgiks on tagada las- teaiateenuse, kvaliteetse põhi- Randvere Kool. Püünsi Kool. ja huvihariduse kättesaadavus kõikidele Viimsi lastele. Juba täna seisame silmitsi tõsiasjaga, et peagi ei pruugi lapsed ole- masolevatesse koolimajadesse ära mahtuda. Eriti keerulised on lähiaastad, kui esimestesse klas- sidesse astub rekordarv lapsi – järgneval kolmel aastal peaks esimestesse klassidesse igal õp- peaastal minema keskmiselt 300– Haabneeme Kool. Viimsi Kool. Iga laps läheb ühel päeval kooli Pärast 31. märtsi Viimsisse ni põhihariduse omandamise- hustuse täitmise edasilükkamist - segatüüpi käitumis- ja tun- Viimsis tegutseb 5 munitsipaalkooli: Viimsi Kool (1.–12. klass), elama asumist tuleb lapsevane- ni või 17-aastaseks saamiseni. ühe õppeaasta võrra. Kooliko- deeluhäired; Haabneeme Kool (1.–6. klass), Randvere Kool (1.–6. klass), mal esitada elukohajärgse koo- Koolikohustust võib edasi lü- hustuse täitmise edasilükkami- - suhtlemishäired; Püünsi Kool (1.–9. klass) ja Prangli Põhikool (1.–9. klass). li määramise taotlus Viimsi val- kata lapse tervisliku seisundi se aluseks on lapse tervise sei- - neurootilised häired. 2015/2016 õppeaastal käib Viimsi valla koolides kokku 2258 lavalitsuse noorsoo- ja hari- tõttu ja seda võib täita ka ko- sund. Koolikohustuse täitmise Koolikohustuse täitmise al- õpilast, neist 821 käib I kooliastmes, 679 II kooliastmes, 541 dusametile. Sellisel juhul saab dus õppides. edasilükkamise taotlus rahulda- guse edasilükkamise taotlusi III kooliastmes ja 218 gümnaasiumis. Viimsi Koolis käib 1342, koolikohta pakkuda sinna koo- Ühtegi õpilast ei vabastata takse vaid juhul, kui selles aja- saab esitada 1. märtsist kuni 1. Haabneeme Koolis 418, Randvere Koolis 283, Püünsi Koolis 211 li, kus on vabu kohti ning ko- koolikohustuse täitmisest tema vahemikus tagatakse vanema augustini. Täpsem info taotlu- ja Prangli Põhikoolis 5 õpilast. misjoni otsusest teavitab noor- puude või väheste võimete tõt- poolt lapse arenguks ja taastus- se esitamise kohta http://www. Teiste omavalitsusüksuste munitsipaalkoolides käib 557 Viim- soo- ja haridusamet hiljemalt tu. Põhiharidust saab omanda- raviks vajalik keskkond ning või- innove.ee/et/haridustugiteenu- si valla õpilast, neist 525 Tallinnas. Erakoolides käib 161 õpilast, 10. augustiks. da ka lihtsustatud õppekava alu- malus jätkata alushariduse oman- sed/noustamiskomisjonid/taot- neist 153 Tallinnas. Alates 10. augustist saavad sel, sõltuvalt erivajadustest ja damist kuni kooliminekuni. luse-esitamine. 10.03.2016 seisuga käib Viimsi vallas lasteaias 1458 last. kõik soovijad esitada vabadele võimetest. Eesti koolikohustus Nõustamiskomisjon arves- Koolikohustuse täitmise al- Neist 874 käivad munitsipaallasteaias (874-st munitsipaallas- kohtadele taotlusi otse kooli- ei laiene välisdiplomaatide ja tab arsti (perearsti, lastearsti, guse edasilükkamist regulee- teaias käivast lapsest käib Tallinna lasteaedades 122) ja 584 dele. välisriikide esindajate lastele, psühhiaatri) poolt tehtud kirja- rib sotsiaalministri 12. augusti eralasteaias (neist Viimsis 354 last ja Tallinnas 230). Juhul, kui lapsevanem ot- aga Eestis elava välisriigi ko- likku otsust lapse tervisliku sei- 2010. a. määrus nr 49 “Kooli- sustab oma lapse, kes on re- daniku ja kodakondsuseta isi- sundi kohta. Koolikohustuse täit- kohustuse täitmise edasilükka- gistreeritud Viimsi valda, pan- ku laps on koolikohustuslik. mise edasilükkamise aluseks on mise tingimused ja kord”. I klassid 2016/2017 rahul komisjoni otsusega, siis na kuskile mujale kooli ning ei tervisehäired. õppeaastal on võimalik pöörduda e-posti soovi koolikohta Viimsi valla Vanema kohustused Perearsti või lastearsti ot- Koolikohustuslikust Elukohajärgse kooli määrami- aadressil [email protected]. munitsipaalkoolis, siis tuleb sel- Vanem on kohustatud lapsele suse alusel: east noorema lapse se taotluste vastuvõtt toimus 1.– Kirjas tuleb põhjendada, miks lest kirjalikult teavitada Viimsi kodus looma õppimist soodus- - äge haigus, kroonilise hai- kooli vastuvõtmine 31. märts. Kokku laekus 307 komisjoni otsus ei ole sobiv. valla noorsoo- ja haridusame- tavad tingimused ja õppes osa- guse ägenemine või raske trau- Koolikohustuslikust east noo- taotlust. Uus komisjon tuleb kokku au- tit e-posti aadressil haridus@ lemise eeldused. Samuti tuleb ma, mis on vajanud pikaajalist rema lapse vanem peab esita- Elukohajärgse kooli määra- gusti alguses, kus vaadatakse viimsivv.ee. Kui laps alustab vanemal teha kooliga koos- (üle kuue nädala) haiglaravi vii- ma lisaks I klassi taotlusele las- misest teavitatakse lapsevane- üle hilinenud taotlused ja kooli õpinguid välismaal, siis tuleb tööd, nt hoolitseda selle eest, masel aastal enne kooli astu- teaia poolt väljastatud kooli- mat taotluses märgitud e-posti vahetuse soovid. esitada lisaks kooli poolt väl- et koolil oleks tema kehtivad mist; valmiduskaardi või nõustamis- aadressil hiljemalt 30. april- Alates 15. maist saab lapse- jastatud tõend, et laps on alusta- kontaktandmed, tutvuda kooli- - kõne ja keele arenguhäired komisjoni soovituse lapse koo- liks. Komisjon arvestab eluko- vanem esitada I klassi astu- nud õppimist konkreetses koolis. elu reguleerivate aktidega jmt. (logopeedilise uuringu alusel); livalmiduse kohta juhul, kui hajärgse kooli määramisel es- miseks vajalikud dokumendid - neurootilised häired. laps ei ole käinud lasteaias. Ju- majärjekorras õpilase elukoha komisjoni poolt määratud elu- Koolikohustus Koolikohustuse täit- Psühhiaatri otsuse alusel: hul, kui laps ei ole käinud Viim- lähedust koolile, sama pere teis- kohajärgsesse kooli ning sel- Koolikohustuslikud on kõik lap- mise alguse edasilük- - segatüüpi spetsiifilised aren- si valla munitsipaallasteaias, kü- te laste õppimist samas koolis leks on aega 10. augustini. Do- sed alates hetkest, mil nad on kamine guhäired; sitakse lisaks koolivalmidus- ning võimaluse korral vanema- kumentide loetelu leiab kooli enne käimasoleva aasta 1. ok- Vanem võib taotleda nõusta- - pervasiivsed arenguhäired; kaardile juurde ka nõustamis- te eelistust. Kui vanem ei ole kodulehelt. toobrit saanud 7-aastaseks ku- miskomisjonilt lapse kooliko- - hüperkineetilised häired; komisjoni soovitust. 12 8. aprill 2016

H A R I D U S E E R I

Lastega seotud Lasteaiakohtade jagamisest toetused Viimsi vallas Viimsi vallavalitsus maksab mitmeid lastega seotud toetusi. Aprillis saadab vald taas- muti on üha enam neid lapsi, hast loobuda. Kui soov laste- järjekorras olevate laste regist- kord välja esimesed teated kellele taotletakse koolipiken- aeda vahetada saabub õppe- rijärgset aadressi. Juhul, kui laps Sotsiaaloetused, mida vald maksab lastele lasteaiakohtade eralda- dust. Nii ei pruugi mõnes ma- aasta keskel, vaadatakse lae- ja vähemalt üks tema vanem ei ja peredele pere sissetulekust sõltumata mise kohta. Lasteaiakoh- jas sügisel uut alustavat rühma kunud avaldused üle, kuid pea- ole registreeritud Viimsi valda, Sünnitoetuse suurus on 256 eurot. Toetus makstakse kahes tade eraldamisel on alu- või vabu kohti soovitud vanu- miselt saab avaldused rahul- lükkub taotlus järjekorra lõp- osas: 25% (64 eurot) pärast lapse sündi ja 75% (192 eurot) seks Viimsi Vallavalitsuse serühmale tekkida. dada järgmiseks õppeaastaks pu. Lasteaiakoha määrab 7-liik- pärast lapse aastaseks saamist. II osa laekub arvele lapse määrus 05.03.2015 nr 9. Eelisjärjekorras eraldatakse uute rühmade komplekteeri- meline komisjon, arvestades või- aastaseks saamise kuul. Toetuse saamiseks peavad lapse ja lasteaiakoht võimalusel 6–7-aas- misel. Õppeaasta jooksul saab malusel lapsevanema majaee- ta mõlema vanema elukoht olema kogu lapse 1. eluaastal Lasteaiakohtade jagamisega tastele (koolieelikud) ja koolipi- lasteaiakohti eraldada vaid va- listust, elukoha lähedust las- rahvastikuregistri andmetel Viimsi vallas, vähemalt üks va- seonduvatele küsimustele vas- kendusega lastele. Samuti saa- banenud kohtadele. teasutusele ja sama pere teiste nem peab olema vallaelanik ka 1 aasta enne lapse sündi. tab noorsoo- ja haridusameti vad eelisjärjekorras lasteaiako- Suurem mure ongi nende laste käimist samas lasteasu- I klassi mineva lapse toetus on 64 eurot. Toetust maks- haridustöö spetsialist Svetlana ha suurperede lapsed (peres 4 ja lastega, kellele on lasteaiakoht tuses. Järgmisena saadetakse takse lapsevanemale tingimusel, et laps ja ta mõlemad vane- Kubpart. enam last) ja erivajadusega lap- võimaldatud, kuid lapsevanem MLA Viimsi Lasteaiad sekre- mad on rahvastikuregistri andmetel valla elanikud taotlemi- sed. Teistele erandeid ei tehta on otsustanud pakutud kohast täri poolt kiri lapsevanemale, sele eelneva kalendriaasta 31. detsembri seisuga. Kuidas kujuneb lasteaiakoh- ehk eelnevalt kehtinud eelistus loobuda ja lapse järjekorda jät- millega teavitatakse lasteaiako- Toetuse taotlusi võetakse vastu ajavahemikul 1. sep- tade järjekord MLA lasteae- Viimsi vallavalitsuse töötajate ta. Nii oleme mõnele lapsele ha määramisest. Teavitus saa- tembrist kuni 31. detsembrini. dades? lastele ja vallavalitsuse halltava- igal aastal koha võimaldanud, detakse hiljemalt eelneva õp- Taotlusi saab esitada digitaalselt allkirjastatult e-posti Lapsed on Viimsi valla mu- te haridusasustuste töötajate las- kuid ikkagi on lapsevanem ot- peaasta 15. aprilliks. Lapseva- aadressil [email protected] või tuua paberkandjal Viimsi nitsipaallasteaia ehk MLA va- tele ei kehti alates 16.03.2015. sustanud pakutud kohast loo- nem peab teavitama lasteaeda- vallavalitsuse kantseleisse. nuserühmades sünniaja alusel. Võimalusel paigutatakse ka buda ja lapse järjekorda edasi de sekretäri teatises märgitud Suurperetoetus on 128 eurot aastas (4 ja enama lapse- Vanuserühm algab 1. oktoobri- ühe pere lapsed samasse laste- jätta, sest tingimused mingil kuupäevaks koha vastuvõtmi- ga perele). Toetuse saamiseks peavad lapse ja ta mõlema ga ja lõpeb järgmise aasta 30. aeda. Seetõttu saadetakse ke- põhjusel ei ole sobinud. Nii se või keeldumise kohta. Kui vanema elukoht olema rahvastikuregistri andmetel Viimsi septembriga. See tähendab, et vadel juba MLA rühmades käi- jätkame võimalusel kohtade pak- lapsevanem teatisele ei reagee- vallas eelmise kalendriaasta 31. detsembri seisuga. näiteks 2016. aasta sügisel alus- vate laste vanematele palve tea- kumist, kuni leiame perele so- ri või loobub pakutavast ko- Lapsehoiutoetus on kuni 200 eurot kuus sõltuvalt teh- tavas 3–4-aastaste rühmas on tada MLA Viimsi Lasteaiad sek- biva lahenduse. hast, arvatakse laps järjekor- tud kulutustest, tingimusel, et lapse ja ta mõlema vanema ühes lasteaiarühmas koos lap- retärile vanemate õdede/venda- rast välja. Kui lapsevanem on elukoht on rahvastikuregistri andmetel Viimsi vallas ning sed, kes on sündinud alates 1. de lasteaiamaja ja nooremate Soovitame teatisel märgitud tähtajaks aga vähemalt üks vanem on olnud elanik vähemalt 3 kuud oktoobrist 2013 kuni 30. sep- (3–4-aastaste) nimed, kuna tih- vastanud ja teatab lasteaiako- enne taotluse esitamist. panna laps laste- tembrini 2014. ti on lapsed erinimelised. “aiakoha järje- hast loobumise põhjuse, soovi- Sissetulekust sõltuvad sotsiaaltoetused Last järjekorda pannes saab Kui kohtade jagamisel sel- des jätta lapse järjekorda, siis lapsevanem avaldusse märkida gub, et lapsevanema soovitud korda esimesel jääb laps järjekorras samale Taotleda võivad Viimsi valla vähekindlustatud isikud/pe- kolm lasteaiamaja valikut ning majja siiski lasteaiakohta ei ole, kohale ning nii jõuab järg järg- red, kelle sissetulek jääb alla kehtestatud piirmäära. Piir- võimalusel pärast kogu lapse järjekorras olemise kuid laps on järjekorra alusel mise järjekorras oleva lapseni. määr pere esimese liikme kohta on 325 eurot ja 243,75 lapse sündi. aja jooksul saab eelistusi vee- lasteaiakoha saaja, siis eralda- Kuna pakutavad lasteaiakohad eurot iga järgmise pereliikme kohta. bikeskkonnas ka muuta. Koht takse lasteaiakoht veel vaba- Kuidas vanemana kaasa ei pruugi olla lapsevanemate Lasteaias, hoius või koolis toiduraha ja lasteaia või hoiu le kohale mõnes muus MLA aidata, et laps saaks soovitud eelistatud lasteaedades, võivad kohatasu toetust makstakse tingimusel, et lapse mõlemad järjekorras sellest ei muutu. majas. Nii võibki juhtuda, et lasteaiakoha MLA-s? lapsevanemad saada teavitusi vanemad on Viimsi valla elanikud. Toetuse määraks ühes Lisaks on MLA veebikesk- keskuses elav laps saab laste- Soovitame lapsevanemale ka pärast 15. aprilli või isegi kalendrikuus on toiduraha kuni 64 eurot, kohatasu 58 eurot. konnas lapsevanemale näha, aiakoha ettepaneku väljapoole panna laps lasteaiakoha järje- augustis vahetult rühmades töö Samuti on võimalik taotleda raske majandusliku olu- mitmes on tema laps lasteaia- keskuse piirkonda. korda esimesel võimalusel pä- alustamise eel. Küsimuste kor- korra tekkimisel toimetuleku tagamise toetust. koha taotlemisel oma vanuse- Lisainfo: Sissetulekust sõltumata ja sõltuvate toetuste rühmas. Eelistused fikseeritak- Mida teha, kui pakutud rast lapse sündi. Samuti soovi- ral soovitame pöörduda valla kohta saab lisainfo toetuste kohta sotsiaal- ja tervishoiu- se igal aastal 1. märtsi seisuga. lasteaed ei sobi näiteks asu- tame jälgida, et rahvastikure- noorsoo- ja haridusametisse e- ametist (tel 6028 825, 6028 867). Täpsemad tingimused on Mille alusel jagunevad las- koha tõttu? gistri järgne elukoht oleks nii posti aadressil haridus@viim- kirjas valla kodulehel www.viimsivald.ee. teaiakohad Viimsis? Kui pakutud koht asukoha lapsel kui ka vähemalt ühel sivv.ee või MLA Viimsi Laste- Viimsi MLA lasteaiamaja- tõttu või muul põhjusel ei sobi, tema vanemal püsivalt Viimsi aiad sekretäri e-posti aadressil Lasteaiaga seotud toetused des on rühmade arv väga eri- on lapsevanemal võimalus esi- vallas. Rühmade eelkomplek- [email protected] või Eralasteaia toetus on 223,69 eurot kuus, kui laps ja mõle- nev ning igas majas kõiki va- tada MLA sekretärile avaldus teerimine algab sellega, et ha- telefoni teel 6080 162. mad ta vanemad on sisse kirjutatud Viimsi valda ning laps nuseastmeid ei pruugi olla. Sa- lasteaiamaja vahetuseks või ko- ridustöö spetsialist kontrollib Liia Ringo käib täiskohaga eralasteaias. Kui üks vanematest ei ole Viimsi valda sisse kirjutatud või laps käib lasteaias osaajalise kohaga, on toetuse suuru- seks 111,85 eurot kuus. Kui tegemist on üksikvanemaga, Püünsi Kool kutsub orienteeruma on toetuseks 223,69 eurot kuus. Projekti “Püünsi pere- Toetust tasutakse lapse eest, kes on Eesti Hariduse orienteerumispäev 2016“ 27. aprillil kell 18 antakse Infosüsteemi andmetel eralasteaia nimekirjas. Toetus ta- eelkäijaks võime lugeda start Püünsi Kooli orien- teerumispäevale! Lisainfo: sutakse eralasteaiale. Eralasteaia poolt lapsevanemale esi- igakevadist jüripäevale tatud arve on valla toetussumma võrra väiksem. Toetust [email protected] või pühendatud tõrvikutega tel 5660 2939. hakatakse maksma sissekirjutusele järgneval kuul. jalutuskäiku ümber Püünsi Munitsipaallasteaia lasteaiatasu soodustus on laste- küla. Sel korral otsusta- aiatasust 50% (lasteaiatasu suurus ühe lapse kohta 58 eu- sime mõelda suuremalt, Orienteerumiseks on kaks või- rot kuus), kui perest vähemalt kaks last käivad üheaegselt kaasata kogukonda ja malust: “Naudin aega perega” Viimsi valla munitsipaallasteaedades (MLA Viimsi Laste- teha koostööd orientee- – rahulik punktide läbimine aiad, Püünsi Kooli lasteaed) või vähemalt üks laps käib rumisklubiga Ton-Mait omas tempos – või “Olen täna Viimsi valla munitsipaallasteaias ning teine samal ajal Tõnissoni eestvedamisel. võidumees“ – loeb kiirus ja lä- mõnes Viimsi vallavalitsusega lepingu sõlminud eralas- bitud peavad saama kõik punk- teaias. Laste ja mõlema lapsevanema elukoht on rahvas- Lisame jalutuskäigule särtsu. tid. tikuregistri andmetel Viimsi vald, neist ühe lapsevanema Püünsi küla tänavatele ja metsa on orienteerumisele oodatud kõik! Lisaks kõndimisele võtame kät- Püünsi Kool on Viimsi pool- puhul vähemalt aasta ja seda nii taotluse esitamise kui ka Foto Gea Raadik te kaardid ja asume ümbrus- saare põhjapoolsem põhikool- soodustuse kehtimise ajal. Soodustus määratakse ainult konda avastama orienteerumi- simused) ja tekitada kogukon- navatele ja metsa paigaldatak- lasteaed. Meie tugevuseks on Viimsi valla munitsipaallasteaedades käivatele lastele. se abil. Sündmuse eesmärk on da jätkusuutlik sportlik sünd- se 20 orienteerumispunkti. Toi- kokkuhoidev koolipere, alati Lisainfo: Lasteaiaga seotud toetuste kohta saab lisa- ärgitada kõiki kogukonna liik- mus, mis saaks iga-aastaseks mub perede eelregistreerimine, koostööd tegevad lapsevaenmad infot noorsoo- ja haridusametist (tel 6028 844, haridus@ meid liikuma, tutvustada orien- traditsiooniks. osa ootame võtma nii Püün- ja mõnus ümbritsev kogukond. viimsivv.ee). Täpsemad tingimused on kirjas valla kodule- teerumise võlusid professio- Orienteerumispäev toimub si kui ka ümbritsevate külade Sportlikud sündmused võetak- hel www.viimsivald.ee. naalse korralduse ja abivahen- 27. aprillil, start on avatud kell peresid, samuti huvilisi kauge- se meie kandis alati hästi vastu. Viimsi Teataja dite abil, tutvustada Püünsi kü- 18–19 ja raja läbimiseks on ae- malt. Iga pere saab rajale kaasa Gea Raadik la ajalugu (punktides asuvad kü- ga kaks tundi. Püünsi küla tä- elektroonilise märkevahendi. Püünsi Kooli huvijuht 8. aprill 2016 13

HARIDUSE ERI Haridustöötajate tasustamine 2016. aastal Juba mitmendat aastat on Palk tõuseb töö eest väärivad, kuna res- mesed. Pingutused selle nimel 56 puhkusepäeva nii nagu üld- seas siiski poolehoiu. Taolisi riik tõstnud üldharidus- Viimsi vald on haridustööta- sursse vajavad lisaks hariduse- jätkuvad. Seni aga, kuni püsib hariduskoolide õpetajatel. omavalitsusi, kus ka lasteaia- koolide õpetajate tööta- jate tasustamisel püüdnud igal le ka teised valdkonnad. Kuid tohutu investeeringute vajadus Kindlasti tasub siinkohal õpetajatele on antud kokku 56 susid. Alates 1. jaanuarist aastal püsida riigiga enam vä- kasvõi väike palgatõus on iga- hariduse infrastruktuuri seoses rõhutada, et erinevalt koolidest päeva puhkust, leidub Eestis 2016 on põhikooli või hem samas tempos. Nii ka sel ühe jaoks ikka mingisugune kasvava laste arvuga, on neid peab lasteaed suvel avatud ole- veel väga vähe. Näitena võib gümnaasiumi õpetaja aastal. 1. aprillist 2016 tõusis motivatsioon ja näitab, et kui rahalisi vahendeid keeruline ma ning senisest pikem puh- siin tuua Kuusalu valla ja suu- palga alammääraks 958 palk nii munitsipaallasteaeda- riik eraldab raha vaid põhikoo- leida. kus ei takista kuidagi igapäe- rematest omavalitsustest Tartu eurot kuus. Tõus võrrel- de õpetajatel, õpetaja abidel, as- li või gümnaasiumi õpetaja- vatööd lasteaias. Kuna juunist linna. des möödunud aastaga sistentidel, haridusasutuste tugi- tele, siis vald omakorda peab Lasteaiaõpetajatel augustini on laste arv lasteaias Ühtlasi on vallavalitsusel on 58 eurot ehk 6,4%. spetsialistidel (logopeedid, sot- meeles ka kõiki teisi, kelleta rohkem puhkust mitu korda väiksem kui aktiiv- plaanis sügisel natuke uhke- siaalpedagoogid, psühholoo- ei oleks meie haridussüsteem On ka muid võimalusi, kuidas sel õppeperioodil (septembrist malt korraldada iga-aastane õpe- Kui üldhariduskoolide õpeta- gid, eripedagoogid), huvikoo- tervik. lisaks palgale saame oma ini- maini), siis ongi puhkusegraa- tajate päeva vastuvõtt meie õpe- jate palkadeks vajalik raha tu- lide õpetajatel, koolide huvi- Viimsi valla soov ja ees- mesi rohkem hinnata. Heaks fik korraldatud nii, et põhiosa tajatele. Tänavu tähistame ka leb suuresti riigi poolt eralda- juhtidel ja teistel tugitöötajatel. märk on, et ühel hetkel suu- näiteks on kasvõi see, et vasta- töötajatest puhkabki suvel, mil Viimsis hariduse andmise 150. tavast toetusest (Viimsi vallale Keskmiselt on valla eelarves dame maksta oma haridustöö- valt Viimsi vallavalitsuse kor- töökoormus lasteaias on mär- aastapäeva. Kindlasti on ka eraldatud summa on sel aastal arvestatud palgafondi kasvuks tajatele ehk keskmisest veidi raldusele antakse 2016. aas- kimisväärselt väiksem. Samal taolised üritused olulised, näi- ligi 3,2 miljonit eurot), siis 5%. On tähtis väärtustada kõi- suuremaid töötasusid ja see- tal MLA Viimsi Lasteaiad ja ajal on aga tagatud töö lasteaia tamaks kuivõrd tähtsat rolli kõikide teiste haridustöötajate ki hariduses töötavaid inimesi. läbi kindlustada, et just meie Püünsi Kooli lasteaia õpeta- valverühmades. õpetajad meie valla igapäeva- – õpetajate, tugipersonali jt – Loomulikult ei ole võimalik koolides, lasteaedades ja huvi- jatele 14 täiendavat puhkuse- Kuigi tegemist on esialgu elus mängivad. palgaraha tuleb omavalitsustel maksta kõigile ehk sellist pal- koolides töötavad head, kvali- päeva, mis tähendab, et esma- ühe aasta kohta käiva otsuse- Janek Murakas oma eelarvest leida. ka, mida nad tegelikult oma fitseeritud ja motiveeritud ini- kordselt on lasteaiaõpetajatel ga, pälvis see lasteaiaõpetajate Noorsoo- ja haridusameti juht

Haridusprogrammid lasteaedades Püünsi Kool otsib oma tegusasse kollektiivi alates 2016/2017 õppeaastast: • eesti keele ja kirjanduse õpetajat (1,0 ametikohta); Laste ettevalmistamine vanemad pea iganädalaselt nagu Pärnumaal kurgi maitset • kehalise kasvatuse õpetajat (0,7 ametikohta). kooliks käib samm- rühma õpetajatelt meili teel ko- proovitakse – et ega pole viha. Konkursist osavõtuks esitage: sammult. duülesandeid, et õpitut kinnis- Meie juurviljaamps oli väga - avaldus; - CV; Lasteaialaste kooliks etteval- tada. Hetkel kasutab “Samm- hea ja maitsev. Nüüd tekkis - haridust tõendava dokumendi koopia. mistamise juures on seni põ- sammult” õppeprogrammi MLA meil mõte, et laseme õige mõ- Tööle asumine 17. august 2016. hitähelepanu olnud akadeemi- Viimsi Lasteaedade 34-st rüh- tetel uitama minna ja tuletame Dokumendid palume saata hiljemalt 22.04.2016 paberkandijal aadressile Püünsi Kool, Kooli tee 33, Püünsi küla, Viimsi vald 74013 listel oskustel. Vähem on tege- mast 22 ning järgmise õppe- meelde, millal ja miks me vii- või e-posti aadressil [email protected]. letud laste sotsiaalsete oskuste aasta sügisel liituvad rühmad, mati vihastasime. Võtsime val- Lisainfo: [email protected] – emotsioonide väljendamise kes uute lastega alustavad. Loo- ge paberi ja rasvakriidid ning ja talitsemise, suhete loomise dame, et programmis osalemi- kujutasime enda viha nii nagu jms arengu toetamisega, mil- ne aitab väikestel vallakoda- ta parasjagu paberile ilmus. lest aga sõltub see, kuidas lap- nikel ka kooliteel sammudes Kui viha paberile sai, kogune- sed hiljem hakkama saavad. kaaslastega suhtlemisel ja ene- sime kõik kokku ja tegime ki- Haabneeme Kool võtab konkursi korras tööle: • klassiõpetaja inglise keele lisaerialaga; Täna saame kooliõpetaja- se emotsioonide mõistmisel pa- sakoori, ajades viha minema. • logopeedi; telt tagasisidet, et kooli minnes remini toime tulla. Kogusime vihapildid ümbri- • inglise keele ja kirjanduse õpetaja (5.–6. klass); Mari-Liis Mugra • kehalise kasvatuse õpetaja; oskavad lapsed küll kirjutada, kusse ja tegime plaane, mida • loodusõpetuse õpetaja (0,5 ametikohta); õppeprogrammi “Samm-sam- lugeda ja arvutada, kuid oma- sellise hulga vihaga peale ha- Teadusringis õpivad nii • eripedagoogi; mult” koordinaator Eestis kata. Lapsed pakkusid, et vis- • õpiraskustega õpilaste klassi õpetaja; vahelises suhtluses nii eakaas- õpetajad kui ka lasteaialapsed. • abiõpetaja; laste kui ka täiskasvanutega MLA Viimsi Lasteaiad sot- kame viha minema. Viisimegi Foto MLA Viimsi Lasteaiad • pikapäevarühma õpetaja. jäävad nad hätta. Kindlasti on siaalpedagoog ümbrikutäie viha kännu otsa, Kandidaadilt ootame: - erialast kõrgharidust või sellele vastavat kvalifikatsiooni; oma roll siin asjaolus, et meie et vares viha ära viiks (eks va- lieelikutel võimalik näha ja prak- - väga head suhtlemis- ja eneseväljendusoskust; lasteaiaõpetajatel on seni puu- Võilille lapsed uurisid res tea paremini, kuhu viha viia, tiseerida erinevaid teaduslikke - otsustus- ning analüüsi- ja koostöövõimet; viha - avatust uuendustele; dunud vastav materjal, millele valu oskab ta ju kenasti ära katseid. Nii on lapsed saanud - head arvutikasutamise oskust; laste sotsiaalse kompetentsuse Pargi maja Võilille rühma lap- võtta). näha, et kahe läbipaistva ve- - soovi panustada kooli arengusse. kujundamisel tugineda. Et muu- sed uurisid emotsioone, et nad Võilille-lapsed harjutavad deliku koosmõjul tekib roosa Konkurist osavõtuks esitage: - avaldus; ta laste üleminek ühest haridus- oskaksid ära tunda tugevaid ”Samm-sammult” õppeprogram- “vaarikas” ja teinekord tekib - CV; etapist teise sujuvaks ja val- tundeid nagu kurbus, hirm ja mi kaudu õpitud oskusi juba katseklaasi piimajas vedelik - motivatsioonikiri; mistada nad koolieluks paremi- viha ning oskaksid ka nende mitmendat aastat. Lapsed on ehk “piim”. Selgeks on õpitud - haridust tõendavate dokumentide koopiad. ni ette, on MLA Viimsi Laste- tunnetega toime tulla. oma tunnetest järjest teadliku- esimene tähtis reegel teadus- Tööle asumine 17. august 2016. Dokumendid palume saata hiljemalt 15.04.2016 e-posti aadressil aedades 2013. aasta sügisest ka- Alustuseks kuulasid lapsed mad ning teavad ka seda, et maailmas – midagi maitsta ei [email protected]. sutusel õppeprogramm “Samm- luuletust. Koos arutleti, mis luu- näiteks viha tundmine ei ole tohi! Lastel oli põnev avasta- Lisainfo: [email protected] sammult”. letuses meeldis või ei meeldi- vale, vaid sellega tuleb toime da, et sooda ja äädika koosmõ- ”Samm-sammult” on tõen- nud, milliseid tundeid luuletus tulla ja kellelegi ei tohi viha- jul tekib süsihappegaas, mida duspõhine programm, mis toe- tekitas – tegi kurvaks, ajas hir- hoos haiget teha. saab kasutada õhupalli täispu- tab laste sotsiaalsete oskuste mujudinad peale või tegi tige- Triin Seim humiseks. Need on vaid mõ- arengut, õpetades neile empaa- daks. Pargi maja Võilille rühma õpetaja ned näited teadusringi tegevu- Viimsi Kool ootab oma meeskonda tiat, tunnetega toimetulekut ja Et oleks põnevust, mängi- sest lasteaias. alates 2016/2017 õppeaastast: • eesti keele ja kirjanduse õpetajat; probleemide lahendamist. Las- sime pisut sama luuletusega. Teadusring lasteaias Kuivõrd esimesed muljed • eripedagoogi (III kooliastmele); tele vanuses 4–15 mõeldud prog- Ütlesime salmi esimest korda Veebruaris alustas MLA Viim- ja kogemused on olnud väga • inglise keele õpetajat; • kehalise kasvatuse õpetajat; rammi töötas välja Ameerika kurvalt, teist korda proovisime si Lasteaiad Pargi majas tege- positiivsed ja rikastavad, loo- • klassiõpetajat; Ühendriikides mittetulundus- seda teha hirmunult ja kolman- vust teadusring koostöös Viim- dame teadusringi tegevust uuel • matemaatikaõpetajat; • muusikaõpetajat; ühing Committee for Children. dal korral proovisime salmi si Kooli IX klassiga, keda ju- õppeaastal kindlasti jätkata. Õpe- • töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetajat; Programmi tegevused jao- öelda vihaselt. Jätkasime viha hendab õpetaja Peeter Sipelgas. tamisel kinnistuvad teadmised • vene keele õpetajat. tuvad ühe õppeaasta jooksul 28 uurimist mänguliselt sümbo- Teadusring on heaks näi- noortel pedagoogidel endal ning Edukal kandidaadil on: - täidetud kvalifikatsiooninõuded õpetaja tööks; nädala peale. Õpetajad viivad lite kaudu. Lastele jaotati siili teks Viimsi valla haridusasu- samuti aitab see ehk kaasa, et - väga hea suhtlemis- ja meeskonnatöö oskus; tegevusi läbi igapäevaselt, soo- kujutisega emotsioonikaardid. tuste koostööst, kus kooliõpi- tulevikus kaalub mõni neist - hea kohanemisvõime ja avatus uuendustele. vitavalt väikestes gruppides. Siilid olid erineva suuruse ja lased annavad omandatud tead- noortest eriala valikul ka täp- Konkurist osavõtuks esitage: - avaldus; Uued teadmised ja oskused an- kujuga, kuid neil oli sarnane misi ja oskusi edasi lasteaia- pisteaduste õpetaja ametit. - elulookirjeldus; takse lastele edasi käpiknuk- vihane ilme. Iga laps sai öelda, lastele. Teadusringi kandvaks Lasteaed tänab väga teadus- - haridust tõendava dokumendi koopia. kude ja fotokaartide järgi ju- miks tema siilike vihane on. ideeks on “Õpetades õpime veel ringi juhendajaid Ethel Kuuse- Tööle asumine 19. august 2016. Dokumendid palume saata hiljemalt 11.04.2016 e-posti aadressil tustatud lugude, uusi oskusi kin- Uurisime, vaatlesime, võrdle- paremini“. Nii saavad väikesed mäed ja Sander Salustet ning [email protected]. sime ja loendasime siilikesi. teadlased teha esimesi avastusi nende õpetajat Peeter Sipelgat. nistavate mängude, nädala tee- Lisainfo: tel 6028 902 või [email protected] maga seonduvate lastelugude Viha saab uurida veel mitut teadusmaailmas. Maie Roos ja -laulude abil. Samuti saavad moodi, meie tegime seda nii, Kord kuus on väikestel koo- MLA Viimsi Lasteaiad direktor 14 8. aprill 2016 Viimsi Kooli õpilasesinduse tegemistest 2016. aastal on Viimsi mik Roger Andre, Viimsist pä- Kooli õpilasesinduse eest- rit õdede duett Sissi Benita ja vedamisel toimunud juba Lisa Benita ning samuti Anna- palju põnevaid projekte bel Jürgenson koos Carlos Uka- nii kooliperele endale kui redaga. ka laiemale huviringile. Õhtu lõpu poole esines saa- Sellel kevadel on ees te “Eesti otsib superstaari 2015” veel “moeAKEN“, ühiselt kolmanda koha omanik Krist- ollakse eestvedajaks jan Kannukene, kes teenis pub- noortele “Teeme ära“ likult oma esituse eest väärili- projektis ning käimas on se aplausi. noorte jalgpalliturniir. Kertu Liisa Mooste projektijuht ja ÕE liige Gümnasistide maskiball 5. veebruaril toimus esmakord- Animafilmiõhtu selt Viimsi Kooli ajaloos mas- Vabalava 2016. Foto Gerli-Claudia Kuldsaar Õpilasesindus on alati korral- kiball. Üritusele olid oodatud danud filmiõhtuid 8.–12. klas- maskide taha varjuma kõik güm- Filmiõhtu Priit ja näol on tegemist ju väga heade sile. Sel aastal võeti aga kohe naasiumiõpilased, -õpetajad ning Märt Piusiga koomikutega. Pärast näitleja- aasta alguses päevakorda teha kooli juhtkond kaaslastega. Viimsi Kooli aulas toimus 18. tega kohtumist vaadati ühiselt animafilmiõhtu 1.–6. klassile. Balli korraldamisega tege- veebruaril lõbus jutuõhtu Priit suurelt ekraanilt filmi “1944”. Sündmus toimus 24. märtsil kell lesid kolm õpilasesinduse lii- ja Märt Piusiga. Üritus toimus Üritus oli positiivne ja ha- 16 Viimsi Koolis (suures majas). get: Merilyn Sepp, Daniel Zayas Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva riv ning väga menukas. Kohale Filmiõhtu algas seekord ju- ja Viktoria Jefimova. Alustasi- tähistamise raames. Sellele vas- oli tulnud ligi 150 inimest. ba varakult, et ka kõige pise- me ettevalmistustega juba ok- tavalt olid kutsutud külalised Rinel Pius mad saaksid kohale tulla ja toobri lõpus, panime kõik mõt- ajaloolises sõjafilmis “1944” projektijuht ja ÕE liige koos sõpradega mõnusalt aega ted paberile ja asusime oma mänginud näitlejad Priit Pius veeta ja filme vaadata. plaane tasapisi ellu viima. Ku- ja Märt Pius. Kõik olid väga Vabalava Esimesena oli A-korpuse na maskiballi polnud kunagi elevil, kui Priit ja Märt saabu- 3. märtsil toimus Vabalava, mi- klassis film “Pahupidi”, mis oli Viimsis toimunud, pidime suu- sid ning toimus suur piltide te- da Viimsi Kooli õpilasesindus kinolinadel väga edukas ja lõi re tähelepanu suunama ürituse gemine ja autogrammide and- korraldas kolmandat aastat jär- lained nii suurte kui ka väikeste reklaamimisele. Jaanuari algu- mine. Ajaloo õpetaja Grete Rohi jest. Tegu on noorte talentide seas. Ka Viimsi Kooli filmiõh- ses filmisime kaheosalise pro- koostas oma õpilastele põneva šõuga, kus 6.–12. klassi õpila- tul oli menu näha, terve ruum movideo, riputasime kooli oht- “1944“ filmiõhtu korraldajad koos vendade Piusidega. töölehe, kus samuti üheks üles- sed kogu Eestist saavad tulla oli huvilisi täis. Teisena sai au- ralt plakateid ja jagasime kõi- Foto Õpilasesindus andeks oli näitlejatelt autogram- Viimsi Kooli lavale oma annet las suurelt ekraanilt vaadata fil- kidele gümnaasiuminoortele kät- mide küsimine. näitama. Sündmusele tulid oma mi “Käsilased”. Pisikesed kol- te käsitsi tehtud kutsed. Jaa- Publiku vestlus vendadega etteastetega 15 noorte truppi, lased elukad on ka pugenud nuarikuus tegelesime igapäeva- oli äärmiselt huvitav. Esitati pal- kokku 37 õpilast. hinge igale vanusele, sest saa- selt peale koolitunde balli kor- ju küsimusi “1944” filmi, seal Kuna Vabalava ei toimunud lis võis näha ringi liikumas ka raldamisega. Otsisime karis- näitlemise ning vendade elu ja võistluse vormis, said kõik osa- vanemaid õpilasi. Filmiõhtu osu- maatilisi muusikuid ja lahkeid tegemiste kohta üldisemalt. Saa- lejad mälestuseks meenekoti ja tus edukaks, mille üle on hea sponsoreid, kes oleksid nõus di teavet põnevate trikkide koh- õhtu lõpus valis publik välja meel. Õpilasesindus ootab ala- toetama üritusel toimuvat loo- ta, mida filmis kasutati. Lisaks ka oma lemmiku, kelleks osu- ti oma sündmustele kõiki kaa- si. Nii mõnigi kord lõid lained Pannkoogipäev. andsid vennad soovitusi ja nõu- tus suur favoriit – Viimsi Kooli sa elama ja nautima. pea kohal kokku ja kahjuks pi- Foto Martin Lauri andeid näitleja elukutsest huvi- Noorte Bänd, samuti suurteks Merilyn Sepp dime leppima paljude potent- tatud noortele. Ja sai ka lihtsalt lemmikuteks osutusid Jakob ÕE liige siaalsete toetajate eitava vas- Pannkoogipäev väga palju nalja, sest vendade Westholmi Gümnaasiumist koo- tusega ja bändide althüppami- 11. veebruaril toimus Viimsi Koo- Tulemas sega. Me ei lasknud suure pin- li aatriumis pannkoogipäev. Õpi- 15. aprillil kell 19 toimub juba gega pead norgu ning lõpuks lasesindus küpsetas pannkoo- traditsiooniliseks saanud üritus olime saanud kokku kaksteist ke, et tähistada ühtaegu rahvus- “moeAKEN” Black Box Stu- sponsorit ja kolm imelist bän- Viimsi Kooli maskiball. vahelist pannkoogipäeva ja sõb- dios. Kuna oma kollektsioone di, kes mängisid igaüks erine- Foto Matthijs Quaijtaal rapäeva. Järjekorrad olid pi- näitavad õpilased üle Eesti, siis vas stiilis muusikat. Fakti, et kad, sest kõigil isutas soojade kindlasti tasub vaatama tulla ja gümnaasiumi ballitraditsioon on name kõiki salapäraseid balli- pannkookide järele. Müük toi- omadele kaasa elada. Viimsis veel alles lapsekinga- külalisi, vastutulelikke sponso- mus vahetundide ajal ning ter- 7. mail oleme “Teeme ära” des, polnud ürituse ajal tunda. reid, Viimsi Muusikakooli Jazz- ve kool täitus mõnusa ja ma- ürituse raames korrastamas koos Tantsupõrandal ei valitsenud het- bändi, The Bändi, Vahacit, õpi- gusa lõhnaga. Pärast seda, kui kaasõpilastega oma kooli ümb- kekski tühjus, külalised olid vai- lasesindust ja südamlikke õh- viimased koogid olid läinud, rust ja suurema osavõtu korral mustuses tasuta loosist ja üri- tujuhte Karl Vood ja Liisa Tol- oli kõigil hea meel ja päevale laieneme ka kaugemale. Jälgi- tuse lõpus valiti anonüümse hää- lit! Kohtumiseni juba järgmi- tuli positiivne tagasiside nii õpi- ge üleskutseid! letamise teel balli kuningas ja sel aastal. lastelt kui ka õpetajatelt. Lemme Randma kuninganna, kelleks said Ein- Viktoria Jefimova Laura Linholm Viimsi Kooli gard Tops ja Brigitta Rosin. Tä- ÕE liige projektijuht ja ÕE liige Gümnaasiumivaheline jalgpall. Foto Gerli-Claudia Kuldsaar ÕE koordinaator Viimsi Innukate Ideede Diskussioon 2016 Viimsi noortevolikogu gusega kell 12.45 Viimsi Kooli red. Noorte ülesandeks on aval- imelisi lauluhääli ja teisi põ- korraldab juba teist korda aulas. VIID on kõikidele osa- dada oma arvamust antud vald- nevaid talente. Samuti on VII- üritust, mis kannab nime lejatele tasuta. Õpilastel on või- konnas ning ekspertide üles- Di meeskond saanud lahkeid Viimsi Innukate Ideede malik saada üritusel osalemi- andeks on vastata noorte küsi- sponsoreid, kelle meeneid üri- Diskussioon (VIID). Üri- se tõend tundidest puudumise mustele ja anda ülevaade hetke- tusel jagatakse. tuse eesmärk on anda tõendamiseks, kuid õpetajate- olukorrast. Teemad valiti Viim- Kõik arvamused, mõtted, võimalus Viimsi noor- ga peab siiski individuaalselt si noortevolikogu ja vallavalit- ideed, küsimused, probleemide tele kaasa rääkida ning ka suhtlema. Üritusele regist- suse koostöös. lahendused ja muu pannakse kir- panustada Viimsi valla reerida saab teha Viimsi noor- VIID toimub viies voorus, ja ning hiljem edastatakse Viim- arengusse. tevolikogu FB lehel, pääsevad millest igaüks kestab 20 minu- si vallavalitsusele, et sellega oleks vaid kiiremad. tit. Pärast vooru lõppemist on võimalik valla tasemel edasi te- See on ainulaadne üritus, mil- Üritusel on kuus erinevat osalejatel võimalik vahetada tee- geleda. Ka Viimsi noortevoli- lest kõik noored võivad osa teemalauda, mille vahel on osa- malauda, aga võib ka järgmi- kogu saab endale uusi mõtteid võtta, otse ekspertidega suhel- lejatel võimalus liikuda ja oma seks vooruks jääda samasse lau- ja ideid järgmisteks aastateks. da ning saada vastuseid oma kü- sõna sekka öelda. Igas lauas is- da. Pauside ajal saab oma sõp- Teie visioon – meie mis- simustele. tuvad oma ala eksperdid, laua- rade ja kolleegidega tassi koh- sioon! Kohtumiseni VIIDil! VIID toimub 28. aprillil al- VIID osaluskohvik 2015 osalejad. Foto Liina Rüütel juhid, protokollijad ning noo- vi juua ning nautida esinejate Viimsi noortevolikogu 8. aprill 2016 15

Projekteerimistingimuste andmine Kevad algab päästjatele Projekteerimistingimuste andmine avatud menetluses Tei- gari tee 36 kinnistu osas VIIMSI VALD TAMMNEEME KÜLA SUUREKIVI III, TEIGARI TEE 23 JA SELLEGA KÜLGNEVAS OSAS alati ühtemoodi TEIGARI TEE, PEARNA IV PEARNA II MÜ detailplaneeringu alal kehtiva detailplaneeringu täpsustamiseks. Päevased plusskraadid male lendavad sädemed, mis Teigari tee 36 kinnistu omanik Ardo Vilbre esitas Viimsi valla- ja päike annavad märku võivad süüdata nii hoone kui valitsuse ehitusametile Teigari tee 36, Tammneeme küla, Viimsi kevadest. Muret tekitab, ka metsa; vald krundile üksikelamu püstitamiseks projekteerimistingimus- et juba on olnud kümneid - lõkkekoht peab olema üm- te taotluse detailplaneeringu olemasolul. Vastavalt taotlusele ja kulupõlenguid, ehkki bert korralikult puhastatud ja selle juurde lisatud eskiisile soovib omanik nihutada detailpla- neeringus ette nähtud hoonestusala 8% ja kavandada üksikela- kõikjal pole veel lumigi mittepõleva materjaliga ümb- mule 0-kraadise kaldega katuse. Teigari tee 36 kinnistu asub alal, sulanud. 2015. aastal ritsetud, nt kivide, mulla või kuhu Viimsi vallavolikogu 21.01.2008 otsusega nr 4 on kehtes- oli Harjumaal 221 kulu- liivaga; tatud TAMMNEEME KÜLA SUUREKIVI III, TEIGARI TEE 23 JA SELLEGA põlengut ja 19 metsatule- - lõke tuleb teha hoonest ja KÜLGNEVAS OSAS TEIGARI TEE, PEARNA IV PEARNA II MÜ detail- kahju. metsast ohutusse kaugusesse – planeering. Detailplaneeringuga on määratud hoonestusala 15 m vähemalt 15 meetrit; kaugusele tupikteest, 10 m kaugusele põhja-, lääne- ja lõuna- Kulupõlengutest tekivad ula- - varu alati lõkke tegemise piirist ning hoone katuse kalded vahemikus 10 kuni 25 kraadi. tuslikud kahjud. Lisaks sellele, juurde ämbritäis vett või liiva, Esitatud eskiisist nähtuvalt soovib omanik hoone paigutada kinnistu põhjapoolsele piirile lähemale ning sellega seoses hoo- et kulupõlengud võivad hävi- võimalusel ka tulekustuti; nestusala nihutada ca 5 m kirde suunas, mis annaks paremad tada teie kodu ja ohustada elu, - grillimisel paiguta grill ta- võimalused kinnistu kasutamiseks ja säilitaks kinnistu õuealal teevad need kahju ka keskkon- Kulupõlengutest tuleb palju kahju. Fotod Põhja päästekeskus sasele pinnale ja hoonest vähe- kõrghaljastuse. Vastavalt ehitusseadustiku § 27 lg 4 punktile 2 nale ja elusloodusele. Peami- malt 5 meetrit kaugemale; võib pädev asutus täpsustada projekteerimistingimustega hoo- selt saavad kulupõlengud algu- ne metsas, maastikel ja ka ka- - rõdu on hoone osa ja rõdul ne või olulise rajatise detailplaneeringus käsitletud hoonestusala se inimlikust lohakusest ja ka sutuseta hoonetes võib lõppe- grillida ei tohi; tingimusi, sealhulgas hoonestusala suurendamist, vähendamist, pahatahtlikust inimtegevusest, da õnnetult. Nagu öeldakse – - ära viska suitsukoni loo- keeramist või nihutamist, kuid mitte rohkem kui 10% ulatuses olgu selleks siis hooletult teh- ära mängi tulega! dusesse. esialgsest lahendusest. Detailplaneeringu alusel saab piirkonda tud lõke, loodusesse visatud kus- Selleks, et maastikupõlen- Ja mis peamine – mitte ku- kavandada 10- kuni 25-kraadise kaldega viil- või pultkatustega elamuid. Teigari 36 kinnistule kavandatav lamekatusega funkt- tutamata suitsukoni või tahtli- guid vältida, tuleb meeles pi- nagi ei tohi tuld jätta järeleval- sionalistliku stiiliga elamu lahendus on kaasaegne ja selle arhi- kult süüdatud heinamaa. Kulu dada: veta! tektuur heatasemeline. Naaberkinnistutele ei ole veel elamuid põletamine on aastaringselt kee- Kulupõleng on ohtlik. - lõket tehes arvesta alati Kui tekib olukord, et ise tu- ehitatud, kuid tagasihoidliku vormikeelega modernne hoone on latud ja karistatav tegevus. tuule tugevuse ja suunaga, tuld le kustutamisega toime ei tule, heaks eeskujuks ka naabrusesse madalakaldeliste katusekalle- Paljude kulupõlengute taga põnevad ja tekitavad lastes võib teha tuulevaikuses või siis tuleb kiiremas korras he- tega hoonete edaspidisel projekteerimisel. Antud juhul arves- on laste uudishimu ja teadma- uudishimu, kuid päästjate pea- nõrga tuulega (kuni 5 m/s); listada numbril 112. tab detailplaneeringuga määratud hoonestusala muutmine ja tus – pannakse kuivanud rohu- mine tegevus ei ole lastele põ- - liiga suurt kuhja oksi, puid Käes on kulupõlengute oht- katusekalde muutmine hoone sobivust piirkonda ja projekteeri- le tuli otsa, et näha leeke ning nevuse tekitamine, vaid abiva- jmt lõkkesse panna ei tohi – lik aeg – olge palun hoolsad! mistingimuste väljastamine ei ole vastuolus õigusaktide, isikute päästeautot sündmuskohale ki- jajate aitamine. Lastele tuleb mida kõrgem lõke, seda kõrge- õiguste või avaliku huviga ja ei muuda kehtivat üldplaneeringut ega selle teemaplaneeringuid. Katusekalde kui arhitektuurse tin- rääkida, et tikkudega mängimi- male käivad leegid ja kauge- Põhja päästekeskus hutamas. Tõsi, päästeautod on gimuse muutmine ei ole planeeringulahenduse olemuslik muut- mine. Viimsi vallavalitsuse planeerimiskomisjoni 17.02.2016 protokollilise otsusega nõustuti projekteerimistingimuste väljas- tamisega 0-kraadise kaldega katusega üksikelamu ehitusprojekti Rehvivahetusega ei tasu kiirustada koostamiseks ja hoonestusala nihutamisega kirde suunas skee- mil näidatud kaugusele. Kevade tulekuga mõtle- sini. Naastrehvidega sõitmine kus omanik on rehvid autosse 112 helistades. Kui kannatanu Kohalik omavalitsus korraldab projekteerimistingimuste and- vad paljud kindlasti juba on lubatud alates 15. oktoob- jätnud. menetluse alustamist ei soovi, mise avatud menetlusena EHS § 28 ja 31 lg 1 alusel. rehvivahetusele ja mõni rist kuni 31. märtsini, talviste Seoses sellega paneme ini- registreerib politsei juhtumi 1. Projekteerimistingimuste eelnõu on huvitatud isikutele on ehk juba jõudnudki teeolude korral kuni 30. april- meste südamele, et toime pan- politsei ühtses infosüsteemis. kättesaadav Viimsi vallavalitsuse veebilehel ja Viimsi vallava- naastrehvid suverehvide lini. Lamellrehvidega tohib sõita dud vargusest tuleb politseid Võib juhtuda, et mõne teise litsuse administratiivhoones Nelgi tee 1, Viimsi alevik. vastu välja vahetada. Kui- aasta läbi. koheselt teavitada. Kui te seda süüteomenetluse raames te- 2. Huvitatud isikutel on võimalus projekteerimistingimus- gi 1. märtsist võib Eesti Plaanides rehvivahetust, tu- ei tee, ei saa ka politsei teada, hakse ka selle varguse toime- te eelnõu kohta väljendada oma arvamust 10 kalendripäeva teedel sõita suverehvi- leks ka alati läbi mõelda, kui- kui konkreetses piirkonnas panija kindlaks ning sellisel jooksul alates avalikustamisest. dega, ei maksa muutliku 3. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projek- das seda teha. Kindlasti ei ole on teatud liiki juhtumid kuh- juhul on võimalik hiljem alati teerimistingimuste eelnõu avalikustamisest arvates arvamust ilma tõttu rehvivahetuse- hea, kui vahetatavad või vahe- jumas tõsiseks probleemiks. menetlust alustada ja ka varas- avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, ga siiski kiirustada. tatud rehvid jäetakse autosse Juhul, kui kahju saaja arvab, tatud esemed õigele omanikule et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kasvõi üheks ööks, sest see et vargus on tühine ning po- tagastada. kohta arvamust avaldada. Talverehvide kasutamine on ko- meelitab kohale pikanäpume- litseipoolne menetlus on talle Turvalist kevadet! Kaja Kuldkepp hustuslik kolmel talvekuul, ala- hed. Märtsikuus on sagenenud tülikas, võib politseid juhtu- Kalev Kuuspalu arhitekt tes 1. detsembrist kuni 1. märt- vargused just neist sõidukitest, nust lihtsalt teavitada numbrile piirkonnapolitseinik 16 8. aprill 2016 Aprilli kalad: meriforell ja vimb Merekultuuriaasta aprilli gulasliikidest on see väike. Sa- see aset oktoobris-novembris. vasemad Läänemere merifo- pingsalt jälgitakse, et põhi oleks kalad on lõhilane meri- muti suureneb kehal roosakate Marjaterast koorub vastne alles rellid ja lõhed nimelt võivad puhas. Selleks näeb isasvimb forell (Salmo trutta tähnide arv. Emastel meriforel- järgmisel kevadel, aprillis-mais. sisaldada liiga palju mürgiseid vaeva ja puhastab kudemiseks morpha trutta) ja karp- lidel muutub välimus kudemis- Noor meriforell elab esime- rasvades lahustunud dioksiine. väljavalitud platsi hoolikalt mu- kalade seltsi kuuluv vimb perioodil veelgi vähem. sed 1–5 aastat jões ja lahkub See tähendab, et eriti suurte dast ja taimestikust. Vimmad (Vimba vimba). Meriforell Eesti parimad meriforelli- jõest staadiumis, mida kutsu- Läänemere lõhilaste liiga sage koevad väikeste rühmadena, kus on üsna levinud ja tuntud jõed suubuvad Soome lahte ja takse laskujaks – see on sei- söömine võib endas kätkeda ter- 1 emast saadab 5–7 isast. Pä- kala. Karpkalaline vimb neid on neljakümne ringis. Pea- sund, milles kala on valmis mer- viseriske. Lisaks on just nen- rast kudemist ja marja viljas- seevastu harvem ja erili- mine osa meriforellide loodus- re laskuma. Mereelu kestab poo- de kalade absoluutne viljakus Vimb elab vähese soolsusega tamist kleepub see kivide ala- sem. likust järelkasvust tuleb suure- lest aastast kuni viie aastani ja oluliselt suurem väikeste lõhe- rannikumeres ning siirdub ku- poolele. Vastne koorub 4–7 päe- dema jõgedesse, aga osa neist ma vooluhulgaga jõgedest, kus siis tuleb enamik forelle oma de omast ja kui neil kudemine on ka puhtalt mageveekalad. va pärast. Meriforell ränne jõkke on võimalik roh- sünnijõkke tagasi kudema. õnnestub, siis on ka järglasi Foto Raini kalablogi Vimma maimud toituvad rä- Meriforelli keha on pisut jäs- kem kui kümne kilomeetri ula- Meriforelli toidulaud sarna- palju rohkem. ni-, sini- ja niitvetikatest. Täis- sakam ja sabavars jämedam tuses. Soome lahte suubuvate neb lõhe omaga. Noored meri- Nagu lõhe puhul, nii saa- teised on aga puhtalt magevee- kasvanud söövad selgrootuid kui lõhel. Seljauim on tal täh- jõgede hulgas on sellised Vää- forellid söövad alguses peami- dakse ka meriforelli toiduka- kalad, kes elavad ainult Peipsi (vähikesed ja limused), kalade niline, suu ulatub silmast taha- na, Loobu ja Selja jõgi. Aga ka selt putukate vastseid, väikseid laks märksa suuremal määral või Pihkva järves, kust lähe- vastseid ja mari ning pruun- ja poole. Ka meriforelli kehal on mitmes väiksemas jões, näiteks limuseid, kirpvähke ja teisi selg- kasvatatud kaladena kui uluk- vad kudema samuti jõgedesse. punavetikaid. Vimb hakkab si- rohkesti tähne ja neid ka kül- Pada ja Pudisoo jões ning Must- rootuid, kuid hiljem lähevad kaladena. Aastased toodangu- Kudemisrännakul on vimmad gima alles 6–7 aasta vanuselt jejoonest allpool, aga lõhel on ojas on meriforellide jaoks vä- nad üle röövtoidule. Meres on mahud on jätkuvas kasvami- võimelised läbima sadu kilo- ning ta eluiga võib küündida vähem tähne ja need paikne- ga head kudemistingimused. tema põhitoiduks kalad, Lää- ses: aastast 1991 kuni aastani meetreid. Nad valivad kude- 15 aastani. vad valdavalt küljejoonest üle- Oluliselt vähem meriforellijõ- nemeres peamiselt räim, kilu 2007 suurenes nuumkala kogus miseks ainult puhtaid ja kiire- Vimma elu on ohus peami- valpool. Meriforelli sabauime gesid suubub Liivi lahte. Ka on ja väike tobias. 2326 tonnilt 16 943 tonnini. Lõ- voolulisi jõgesid. Pärnu lahe ja selt kudemispaikade hävimise serv on tavaliselt sirge või ku- meriforelli kudejõgesid Saare- Kuna meres on enamasti roh- he kasvatusmahtudele jäävad Väinamere vimmad siirduvad tõttu jõe tõkestamisel tammi- mer, lõhel nõgus. Meriforelli maal ja mõned Hiiumaal. Me- kem toitu, siis kasvavad me- meriforelli tootmismahud maa- kudema peamiselt Läti, ka mõ- dega ja jõgede kinnikasvami- pulmarüü on võrreldes teiste riforelli rändamist taksitavad riforellid palju suuremaks kui ilmas küll enam kui sajakord- nedesse Eesti jõgedesse. Peipsi sel. Olukorra leevendamiseks lõhilastega tagasihoidlik. Nagu paisud ja joad. Meriforelli edu- nende sugulased jõeforellid ma- selt alla. Aga kala liha ei jää vimmad on samuti piiriületa- on vimma marja ja vastseid paljudel lõhilastel, tekib isas- kaks kudemiseks peab jões ole- gevees. Eesti vetest püütud kõi- kvaliteedilt lõhe omale alla. jad: nende kudemisjõgi on Ve- kasvatatud ka kunstlikult. tel alalõuale konksjätke, kuid ma hapnikku vähemalt 5 mg/l. ge suurem meriforell saadi kät- likaja, mis suubub Pihkva jär- Vimb on väga maitsev ka- erinevalt paljudest teistest su- Väiksema vee hapnikusisaldu- te Keila jõest – ta kaalus 11,4 Vimb ve lõunaosas. Kudemisränne toi- la. Ta on üsna rasvane (4–9%), se korral ei jõua kruusa sisse kg ja oli 116 cm pikk, teade pä- Vimb on kõrge, külgedelt la- mub sügisel või kevadel. Suu- justnagu siig, valib kudemiseks koetud marjani piisavalt hap- rineb 1938. aastast. Meriforell menenud keha ja pika ninaga rematesse jõgedesse minnakse puhta veega kärestikulisi jõge- nikku. Parim veetemperatuur kaaluga 19,3 kg püüti 1964. aas- kala. Selg on mustjaspruunikas, juba sügisel kohale – tõus me- sid nagu lõhe või meriforell, meriforelli jaoks on 14°C, kui tal Soome rannikumerest Lo- küljed hõbedased kuni kolla- rest jõgedesse toimub augustist kuid samas on tal peeni pind- aga vesi soojeneb üle 22°C, võib viisa lähedalt. FishBase’is on kad ja kõht valge. Täiskasva- oktoobrini. Enne seda ajavad luid palju nagu latikal. Vimba see meriforellile saatuslikuks aga meriforelli suurim pikkus nud vimma kehapikkus on 26– vimmad end meres korralikult süüakse kõige sagedamini kas saada. Meriforellide jõkketõus 140 cm, suurim kaal 50 kg, pi- 31 cm ja kaal 0,3–1,5 kg. rasva. Vaatamata varasele jõk- soolatuna või suitsutatuna, har- võib alata juba augustis. Ku- kim eluiga 38 aastat. Kalame- Eestis elutseb kahte sorti ke kiirustamisele toimub kude- vemini vinnutatuna. Meriforelli kehal on palju dema hakkavad nad aga alles hed võiks kaaluda eriti suurte vimbasid. Ühed elavad vähese mine ikka kevadel maist juuni- Viimsi Teataja tähne, suu ulatub silmast taha- siis, kui jõe vesi on muutunud ja vanade meriforellide tagasi- soolsusega rannikumeres ning ni. Vimb koeb kiires voolus ja allikad: kalapeedia, kalale.ee, poole. Foto kalaportaal.ee jahedaks (4–6°C). Enamasti leiab laskmist vette. Vanemad ja ras- siirduvad kudema jõgedesse, kruusaga kaetud põhjal. Eriti Kalastaja, opikook.ee Retroretk Kirovi näidiskalurikolhoosi Laupäeval, 23. aprillil Nõukogude Liidust kui ka ka- rovi arhitektuuripärlitele. Et kü- täis. Keda säärane avastusretk toimub merekultuuriaasta pitalistlikest riikidest. Neid, kes lastada ka keskusest kaugemal Merekultuuriaasta rannaretk aga huvitaks, võiks endast siis- Viimsi piirkonna ranna- Kirovi kolhoosis töötasid, mõõ- asuvaid või tänaseks juba hävi- Merekultuuriaasta rannaretk on kogu Eesti rannikut ja saari hõl- ki märku anda e-posti aadressil retk, mis keskendub deti hindav-kadestava pilguga. nud objekte nagu talveaed, aiand mav programm, mis jõuab igasse rannaalaga maakonda ning [email protected] Kirovi kalurikolhoosile. Nüüdseks on ajadistants juba ja karusloomafarm, sõidame rin- suurematele ja valikuliselt ka väiksematele saartele. Igal külal või telefoninumbril 5625 2517 30 aastat tagasi teadsid küllalt pikk, et küsida: mis on gi retrobussidega. Ringreis lõ- ja piirkonnal on oma rikkalik traditsioon, oskused ja merega (Kadi Karine). Kui huvilisi ko- Kirovi kolhoosi kõik… kadunud suurusest alles jäänud? peb lõunasöögiga Rannarahva seotud eluviis, mille tähtsustamine on merekultuuriaasta üks guneb palju, siis püüame kor- Retke käigus tutvume hiig- muuseumis. eesmärke. raldada kordusürituse! Tööpunalipu ordeniga näidis- lasliku Kirovi peahoone ja ter- Retk on väga eksklusiivne, Täiendav info merekultuuriaasta rannaretkede kohta: www. Viimsi rannaretke koordinee- kalurikolhoosi saavutusi toodi visekeskusega ja heidame pilgu sest kohti on vaid 25 osalejale. merekultuur.ee/rannaretk. rib Rannarahva muuseum. vaatama kõrgeid külalisi nii sealsamas lähedal seisvatele Ki- Tänaseks on kõik kohad juba ka Rannarahva muuseum 8. aprill 2016 17

Viimsi valla kultuurikalender 8.–22. aprill

JUMALATEENISTUSED Viimsi huvikeskuses Viimsi noortekeskuses Vaba sissepääs! programm: DJ Ivo Uslov Jussi Õlletoas 10. aprill kell 11 Piletid 13, 15 € Piletilevis ja Lisainfo: [email protected] Lisainfo: [email protected] Info ja laudade broneerimine: Pilet 15 € Jumalateenistus Piletimaailmas Vaba sissepääs! tel 5628 2261 Viimsi Vabakoguduse kirikus EAKATELE Black Rose Pubis 22. aprill kell 21 Pühapäevakool lastele TEATER 12. aprill kell 15 13. aprill kell 13 kell 21 Black Rose meelelahutus- kell 11 10. aprill kell 19 Disaini töötuba Eesti keel ja meel läbi laulu Lõõtsamees Siim programm: Kirsipuu, Kasesalu Jumalateenistus armulauaga Muusikal “Perekond Addams“ Randvere noortekeskuses Viimsi päevakeskuses Jussi Õlletoas ja BeatBand ning DJ Sass Nixon EELK Viimsi Püha Jaakobi Viimsi huvikeskuses Tegevus toimub projekti Vaba sissepääs! Vaba sissepääs! Info ja laudade broneerimine: kirikus Piletid 7, 10, 15 € Piletilevis ja “Noorsootöö tahvelarvutiga” tel 5628 2261 Toimub pühapäevakool lastele Viimsi huvikeskuses raames 17. aprill kell 10.07 19. aprill kell 20 Black Rose Pubis kell 14.30 Lisainfo: randvere@huvi- Jalgsimatk ja kepikõnd eakatele Indrek Taalmaa “Lollidemaa“ Jumalateenistus armulauaga 15. aprill kell 19 keskus.ee Buss V3 väljub haigla eest EELK Randvere kirikus Tragikoomiline lavastus Vaba sissepääs! RMK matkarajal (Randvere) “Garderoobikaaslased“ kell 16 Info: Volli Kallion, tel 6012 354 VIIMSI VALLAS REGISTREERITUD SÜNNID 17. aprill kell 11 Viimsi huvikeskuses Kokandus Jumalateenistus Piletid 10, 12 € Piletilevis ja Viimsi noortekeskuses 19. aprill kell 10–16 Tere tulemast! Viimsi Vabakoguduse kirikus Lisainfo: [email protected] Viimsi huvikeskuses Tervisepäev n Artjom Bolšakovil ja Irina Bolšakoval sündis 24. veebruaril Lastehoid teenistuse ajal Pilet 1 € Südamenädal tütar Kristina. kell 11 NÄITUS Viimsi päevakeskuses n Priit Mölderil ja Eneli Orgil sündis 29. veebruaril poeg Oliver. Jumalateenistus armulauaga al 17. märts 13. aprill kell 16 Vaba sissepääs! n Gustav Martinil ja Kristiina Nõmmil sündis 31. jaanuaril EELK Viimsi Püha Jaakobi Stendnäitus “Kaart ja Kaart – Prantsuse päev tütar Karolin. kirikus ajareis Tallinnas“ Viimsi noortekeskuses 20. aprill kell 16 n Allan Hünersonil ja Avely Ahtmal sündis 4. märtsil poeg Karl. Toimub pühapäevakool lastele Viimsi raamatukogus Lisainfo: [email protected] Hingemuusika (Atlan Karp / n Hardi ja Karen Nurminel sündis 8. märtsil tütar Marie. kell 14.30 Vaba sissepääs! bariton, Külli Kudu / akordion) n Mart Krikmannil ja Natalia Roeperil sündis 8. märtsil tütar Jumalateenistus al 29. märts Viimsi päevakeskuses Katrina. EELK Randvere kirikus Näitus “Piirideta meri“ 14. aprill kell 17 Vaba sissepääs! n Tanel ja Claire Lillesaarel sündis 14. märtsil tütar Crystal. Rannarahva muuseumis Filmiõhtu: “Kallis härra Q” n Tarvo ja Kristi Õngil sündis 19. märtsil tütar Helene Anne. 21. aprill kell 18 Viimsi noortekeskuses 22. aprill kell 13 n Silver Sallal ja Liina Toppil sündis 21. märtsil tütar Marta. Palvus armulauaga 10. aprill kell 12 Lisainfo: [email protected] Tantsumeeleolus flamenko- n Ashley Robert Bretellil ja Margit Pärnil sündis 22. märtsil EELK Viimsi Püha Jaakobi Naima Neidre näituse avamine Vaba sissepääs! tantsijad ja seeniortantsijad poeg Sebastian Robert. kirikus EELK Viimsi Püha Jaakobi Viimsi päevakeskuses n Kari Pikkeril ja Evelin Eensalul sündis 26. märtsil poeg kirikus 15. aprill kell 15 Vaba sissepääs! Sebastian Kaur. MUUSIKA Ligretto turniir 9. aprill kell 12 kuni 28. aprill Randvere noortekeskus VARIA Viimsi laululaps 2016 Raamatuväljapanek “Klassikaline Lisainfo: randvere@huvi- 8. aprill kell 21 Viimsi huvikeskuses kirjandus – väärt valik alati“ keskus.ee Black Rose meelelahutus- VIIMSI VALLA EAKAD SÜNNIPÄEVALAPSED Vaba sissepääs! Randvere raamatukogus Tasuta! programm: Laura, DJ Sass Nixon kell 19 kell 17 Info ja laudade broneerimine: Palju õnne! Eesti Muusika Päevad 2016 kuni 29. aprill Laulumäng tel 5628 2261 – Käidi ja külvati varjude Koomiksikogude väljapanek Viimsi noortekeskuses Black Rose Pubis n Asta Karuse ...... 96 seemneid, sest valgus hakkas “Naer on terviseks“ Lisainfo: [email protected] kell 21 n Paula Metsma ...... 94 võrsuma Prangli raamatukogus Vaba sissepääs! DJ Tammela ja Eliisa Effeinbein n Kaljo Alaküla ...... 93 Viimsi Black Boxis saksofonil n Vilma Laur ...... 92 Piletid 15-50 € Piletilevis kuni 30. aprill 18.–22. aprill kell 10–16 Bowlingu- ja piljardiklubis n Vaike Kask ...... 91 Linda Anstali näitus Diginädal Kuulsaal n Olga Lilleoks ...... 91 10. aprill kell 20 Viimsi huvikeskuses Viimsi noortekeskuses n Vaike Kallas ...... 90 Eesti Muusika Päevad 2016 Vaba sissepääs! Lisainfo: [email protected] 9. aprill kell 10 n Kamilla Tiit ...... 90 – Käidi ja külvati varjude Pilet 20 € (18.–20. aprill) Viimsi taluturg n Margarita Balandjuk ...... 90 seemneid, sest valgus hakkas LOENGUD ja VESTLUSÕHTUD Viimsi vabaõhumuuseumis n Hans-Peter Laamann ...... 90 võrsuma 8. aprill kell 18 18.–22. aprill kell 11–14 info: helen@rannarahva- n Evi Kelder ...... 90 Viimsi Black Boxis Vestlusring: Noorte õhtu Kevadine loovuslaager muuseum.ee n Helve Reiman ...... 85 Piletid 15-50 € Piletilevis EELK Viimsi Püha Jaakobi Viimsi huvikeskuses kell 21 n Vilma Sildnik ...... 85 kirikus Pilet: 1 päev 15 €; 4 päeva Black Rose meelelahutus- n Rosilda Otsa ...... 85 11. aprill kell 14 48 € programm: DJ Marko Pille n Karl Rätsep ...... 85 “Kust tunnen kodu?” 18. aprill kell 18 www.huvikeskus.ee Info ja laudade broneerimine: n Heino Einer ...... 85 Eesti Sõjamuuseumis Meeste õhtu tel 5628 2261 n Tiina-Ivi Narusk ...... 80 Vaba sissepääs! EELK Viimsi Püha Jaakobi 18.–22. aprill Black Rose Pubis n Rein Jakobson ...... 80 kirikus MUUUV Seiklusmaa linnalaager! kell 21 n Ülo Tojak ...... 80 14. aprill kell 19 Lastele vanuses 6–13 eluaastat Jüri Homenja n Alfons Naumchik ...... 80 Arsise noorte kellade ansambel 19. aprill kell 18 MUUUVis Jussi Õlletoas n Riita Lätt ...... 75 ja plaadiesitlus Eesti Meremuuseumi merear- Vaba sissepääs! n Tõnis Kotkas ...... 75 EELK Viimsi Püha Jaakobi heoloogia teaduri Vello Mässi 19. aprill kell 13 n Silvi Kübard ...... 75 kirikus loeng “Merendusajalugu ja Rattamatk 13. aprill kell 19 n Liidia Urm ...... 75 Piletid 10/8 € müügil Pileti- merekultuur” Randvere noortekeskuse Viimsi mälumäng n Halja Mark ...... 75 levis Viimsi raamatukogus lähistel Rannarahva muuseumis n Õilme Lobjakas ...... 75 kell 19 Tasuta! Vaba sissepääs! Tasuta registreerimine: n Kaja Salo ...... 75 Jaanus Nõgisto ja Tõnu Timm Lisainfo: randvere@huvi- [email protected] n Oleg Viktorov ...... 75 “Tulevikupärimused” 22. aprill kell 18 keskus.ee n Jaan Lustus ...... 75 Eesti Sõjamuuseumis Vestlusring: Noorte õhtu 15. aprill kell 21 n Ants Laas ...... 75 Piletid 6, 8, 10 € Piletilevis ja EELK Viimsi Püha Jaakobi 20. aprill kell 13 Black Rose meelelahutus- n Esmo Jõe ...... 70 sõjamuuseumis kirikus Bowling programm: Emili DJ Andrus n Kira Viies ...... 70 Randvere noortekeskuses Kuzmin n Malle-Reet Himma ...... 70 16. aprill kell 17 SPORT Pilet 1 € Info ja laudade broneerimine: n Alla Batova ...... 70 ITL segakoor ja naiskoor 10. aprill kell 19 Lisainfo: randvere@huvi- tel 5628 2261 n Ljudmilla Jakovenko ...... 70 Noodimurdjad Jalgpalli B esiliiga kohtumine keskus.ee Black Rose Pubis n Taissa Gatšegova ...... 70 EELK Viimsi Püha Jaakobi Viimsi JK – Tartu JK Tammeka kell 17.30 kell 21 n Sirje Odamus ...... 70 kirikus U21 Piraadipäev DJ Mihkel Eller n Õie Otsalu ...... 70 Vaba sissepääs! Viimsi staadionil MUUUVis Bowlingu- ja piljardiklubis n Mati Viik ...... 70 Pilet 5 € Kuulsaal n Koidu Perling ...... 70 17. aprill kell 18 21.–24. aprill n Peeter Dulder ...... 70 Helimeditatsioon Korvpalli Viimsi Kevadturniir 21. aprill kell 13 16. aprill kell 10 n Aiki Putting ...... 70 Viimsi huvikeskuses 2016 Fotoorienteerumine Viimsi taluturg n Väino Järvsaar ...... 70 Pilet 8 € kohapeal Viimsi koolid Randvere noortekeskuse Viimsi vabaõhumuuseumis n Ivi Kivi ...... 70 lähistel info: helen@rannarahva- n Walter Soldati ...... 70 19. aprill kell 19 LASTELE JA NOORTELE Tegevus toimub projekti muuseum.ee n Rutt Veski ...... 70 Luisa Värk ja Alen Veziko 8. aprill kell 17 “Noorsootöö tahvelarvutiga” kell 21 n Arvo Välja ...... 70 “Maalida võiks maailma” Poiste õhtu raames Black Rose meelelahutus- 18 8. aprill 2016 Liikumine on elu ja südametervise alus Südamenädal, mida on tiivsus ja energiarikka toidu üle- suureneb kolestrooli- ja valgu- oht südamele. Seepärast jooge Eestis regulaarselt tähis- SÜDAMEKUU 2016 küllus. Kõrgenenud kehakaal partiklite (lipoproteiinide) maht, mõõdukas koguses vett nii koor- tatud 1993. aastast, on Traditsioonilisest üleriigilisest südamenädalast on sel aas- põhjustab elukvaliteedi langust mis kaitseb artereid lupjumise muse eel, ajal kui ka järgselt. muutunud nii oluliseks tal kasvanud välja südamekuu. Südamekuu südametervist ja on paljude haiguste (kõrgve- eest. Katkestage koormus koheselt, sündmuseks, et 2016. aas- toetavad tegevused toimuvad juba 24. korda. Südamekuu rerõhutõbi, insult, südameinfarkt Positiivseteks muutusteks kui tunnete valu südamepiir- tal viime läbi südamekuu. lõpeb 30. aprilliga. jne) riskiteguriks. Ülekaalulis- vererasvades piisab 30-minu- konnas, rütmihäireid või järs- Läbivateks teemadeks on sel aastal: tel aitab kaalu langetada ke- tilisest regulaarsest liikumisest ku nõrkustunnet. Teatage sel- 1. nädal: Liikumine ja vererõhk Aprillikuus toimub üle kogu halise aktiivsuse suurendami- päevas. Intensiivsem regulaar- lest oma arstile. Konsulteerige 2. nädal: Liikumine ja kehakaal ne aeroobne treening annab veel- Eesti südametervisele pühen- 3. nädal: Liikumine ja kolesterool ne. Igasugune liikumine kiiren- arstiga kehalise treeningu osas datud liikumisüritusi. Esimese 4. nädal: Liikumine ja südamehaigused dab ainevahetust, mis jätkub ka gi paremaid tulemusi. peale raviskeemi muudatusi. Mõ- nädala teemaks on liikumine mõnda aega pärast liikumise ned ravimid mõjutavad koor- ja vererõhk, teisel liikumine ja lõppemist. Kasulik südame- mustaluvust väga oluliselt. kehakaal, kolmandal liikumine kestma vähemalt 2,5–5 tun- Regulaarne liikumine on ra- Väljendunud ülekaaluga ini- haigetele Südamearstina soovin kõi- ja kolesterool ning neljandal di mõõdukal koormusel või vimivaba võimalus vererõhu mestele sobib suurepäraselt uju- Ka haige süda vajab doseeri- gile mõnusaid tunde tervise- liikumine ja südamehaigused. 1–2,5 tundi intensiivsel koor- langetamiseks. Süstoolne (“üle- mine, kuna see ei ole suureks tud koormust, et taastuda äge- spordi ja hobidega tegelemi- Regulaarne liikumine on pa- musel. Seega pool tundi kõndi mine”) vererõhk langeb regu- koormuseks liigestele. Kaalu- dast haigusest (südameinfarkt) sel. Ilus kevadilm on parim aeg rim viis ennetada südamehai- iga päev annab lõviosa keha- laarse liikumisega 4–9 mm Hg. kaotus muudab liikumise ker- või tulla toime kroonilise hai- alustamiseks. Liikumine vabas- gustesse haigestumist. See vä- lise koormuse positiivsest toi- See efekt on võrreldav vererõ- gemaks ja seega saate kehalist gusega (südamepuudulikkus). tab aju, tugevdab südant ja ve- hendab lisaks südamehaiguste- mest kätte. huravimite toimega. Sageli pii- aktiivsust suurendada. Füüsili- Sobiva koormuse osas tuleb kon- resooni. Kaitskem südamekuul le ka diabeedi, kõrgvererõhutõ- sab vererõhuhaiguse algfaasis se koormuse mõõdukas regu- sulteerida arstiga. üheskoos oma südant ja nauti- ve, vähi ja varajase surma riski, Vererõhu normali- regulaarsest liikumisest ja tab- laarne tõstmine on parim viis Südant ei tohi üle koormata gem liikumisest tulevat jõudu! langetab kolesterooli ja keha- seerumine lettravi polegi vaja. Soodne toi- kaalu langetamiseks ja parema täis kõhuga, peale sööki tuleb kaalu, vabastab stressist ja dep- Kõrgenenud vererõhk on väga me vererõhule püsib ainult siis, enesetunde saavutamiseks. puhata vähemalt üks tund. Ka Margus Viigimaa ressioonist, annab energiat, pa- tihedalt seotud liikumisvaegu- kui liigute regulaarselt. Kui vedelikupuududus koormusel on südamearst randab und, seksuaalelu ja aju- sega. Kehaline koormus tõstab muutute passiivseks, kõrgeneb Paremad kolesterooli- funktsiooni. vererõhku lühikeseks ajaks, aga ka rõhk. näitajad Eesti Kardioloogide Selts peale koormust see langeb alg- Regulaarse liikumisega on või- soovitab Euroopa juhistele toe- väärtusest madalamale. Mida Kehakaal normi malik langetada LDL-koleste- tudes, et terve täiskasvanu ke- sportlikum olete, seda kiiremi- Ülekaalulisuse peamisteks põh- rooli taset 10–15% ja tõsta HDL- haline koormus peaks nädalas ni vererõhk taastub. justeks on madal kehaline ak- kolesterooli taset 20%. Lisaks Südame heaks – kepikõnd Kepikõnd on hea jõuko- valida õige treeningrežiim vas- ninguperiood): vahelduva hoo- hane aastaringne tree- tavalt seatud eesmärgile. Ette- ga käimine, mäkketõusud, jooks, ning nii algajatele kui ka valmistav treening (harjumis- sörk, 1–2 korda nädalas kestu- edasijõudnutele, säilita- periood): ühtlases tempos ke- sega 30–60 minutit, pulsisage- des kõik hea ja vajaliku pikõnd 2–3 korda nädalas 15– dusega 70–90% maksimumist. tavalisest käimisest. 60 minutit korraga, pulsisage- Treeningu järel vajalik põhja- dusega 50–60% maksimumist. lik venitusvõimlemine. Inimese tervise üks põhialusta- Arendav treening (treenin- Taastav treening (säilitus- lasid on regulaarne liikumine, guperiood): kasutada erinevat periood): ühtlases tempos ke- kuid vaatamata sellele, et vara- tempot, vahelduvat maastikku, pikõnd 2–3 korda nädalas, kes- semate aegadega võrreldes on kepikõnd 3–6 korda nädalas tusega 10–30 minutit, pulsisa- Eestis ja maailmas tervisekes- kestusega 40–90 minutit, pul- gedusega 60% maksimumist. kusi ning -radu rohkem kui sisagedusega 60–70% maksi- kunagi varem, kannatab liiku- mumist. Treeningu järel veni- Viimsi Teataja misvaeguse ja sellest põhjusta- tusvõimlemine. allikad: liikumine.ee, matka- tud haiguste all üha enam ini- Intensiivne treening (tree- sport.ee, Eesti Kepikõnni Liit. mesi. Sportlik kepikõnd on täna- päeva inimese tarvis spetsiaal- VPÜ matkaklubi selt välja töötatud liikumis- Viimsi Pensionäride Ühenduse matkaklubil on Volli ja Sir- vorm, kusjuures säilitatud on je Kallioni eestvedamisel tänavu juba kaheksandas tege- kõik hea ja vajalik tavalisest vusaasta. käimisest. 2016. aasta kevadhooaja esimene matk toimus 20. märtsil Kepikõnd on jõukohane iga- Kelvingi ja Rohuneeme terviseradadel ning matka lõpus tut- ühele, liigutused on lihtsad ja vuti Püünsi koolimajaga. loomulikud. Treeninguks läheb Kepikõnd aitab vabaneda kaela- ja nimmepiirkonna valudest. Foto Fotolia Järgmine kevadmatk toimub RMK matkaradadel 17. april- vaja vaid paari käimiskeppe, lil. Buss V3 väljub haigla eest kell 10.07, väljume Randvere mugavaid jalanõusid, sportlik- lisemaks venitusharjutuste te- vi ega teisi suuri liigeseid ning Aedlinna peatuses. Matka pikkus on ca 5,5 km – külastame ku riietust ja eelkõige liiku- Käimiskeppide pikkused gemiseks. Näiteks: kepi suru- on seetõttu turvaline ala üle- metsloomade söögisõimesid ja soolakuposti, kõnnime möö- misrõõmu. Kõndida saab igal vastavalt käija kasvule mine rinnalt, kükkimine kepp kaalulistele. da kaunist metsateed tuletõrje veevõtukohale ja mööda Liini pool: metsas, pargis, linnatäna- n 150 cm – 110 cm rinnal, etteasted käärseisu, kepp teed suundume RMK lõkkeplatsile (grillime, sööme vorstikesi n 160 cm – 115 cm vail, maanteel, rannas ja rabas. turjal, käelaba tõsted, kerepai- Tehnika ja eesmärgid ja joome kuuma pohlavarreteed). n 170 cm – 120 cm nutused küljele, kepp ülal, tõm- - Astu reipalt, mõõdukalt pi- Matkajuhid Rein Kriis ja Volli Kallion. Info telefonil 6012 354. n 175 cm – 125 cm Peamised plussid bed kaldseisus, kepi surumine ka sammuga. Pea meeles rütm: Rein Kriis n 180 cm – 130 cm Keppidega käimise peamisteks turjalt, kereringid kepp õlga- n 185 cm – 135 cm vastasjalg ja -käsi liiguvad sa- plussideks võib lugeda, et ta- n 190 cm – 140 cm del, reie eesmiste ja tagumiste maaegselt. valise käimisega võrreldes tõu- lihaste venitus. - Hoia liikudes õlad all ning seb energiakulu kuni 46%. Kui selg sirge, väldi kramplikku ke- Meistrivõistlused ujumises tunnipikkuse tavalise kõnni ener- duse suhtes tähelepanelik – ABC hahoidu. 9. aprillil kell 10 antakse Keila Tervisekeskuse ujulas start giakulu hinnatakse ca 250 kcal, pulssi oleks soovitav kontrol- Käimiskepid peavad olema suu- - Kepid liiguvad käies külje Harjumaa meistrivõistlustele ujumises. siis kepikõnnil on see umbes lida pulsikella abil. sakeppidest paarikümne senti- juurest tahapoole, liigutused on Võistlusel selgitatakse välja Harjumaa 2016. aasta meistrid 400 kcal (70 kg kaaluval ini- Kepikõnniga pannakse li- meetri võrra lühemad. Sobiva järsud ja kiired. ujumises, samuti Harjumaa meistrid noorte, juunioride ja ve- mesel). saks alakehalihastele tööle ka pikkusega kepp ulatub küünar- - Kepiots pannakse maha teranide vanuseklassides. Lisaks tõuseb südame löö- õlavöö, ülakeha- ja nimmepiir- nukkidest täisnurkselt kõver- vastasjalaga kohakuti. Käed lii- Võistlustest võtavad osa Harjumaal elavad või töötavad gisagedus kuni 17 lööki minu- konna lihased, mistõttu või- datud käest otse maha. guvad keha lähedal, tõuge ke- sportlased, Harjumaa koolide õpilased või Harjumaa omava- tis ja suureneb hapnikutarbi- maldab kepikõnniga tegelemi- Lühikest käimiskeppi ei pan- piga tehakse igal sammul, suu- litsusüksuste spordiklubide liikmed. Võistlust korraldab Harjumaa Spordiliit (tel 6118 556 ja misvõime tavalise käimisega ne vabaneda kaela- ja nimme- da kõndides kunagi kehast et- naga võimalikult taha, nii et 6118 557, e-post [email protected]). võrreldes kuni 58%. Madala piirkonna valudest ning radi- tepoole nagu suusatades. Nii käsivars oleks täielikult välja pulsiga harjutada soovijail tu- kuliidist. vabanetakse ohust saada kepi- sirutunud. Remo Merimaa leks seepärast keppidega kõn- Käimiskepid on lisaks põ- kõnnist valutavaid õlasooni. Sarnaselt teistele treeningu- sporditöö koordinaator dides olla südame löögisage- hitreeningule kasulikud ka hi- Käimiskepid ei koorma põl- tele tuleb ka kepikõndimisel 8. aprill 2016 19

Indrek võtab kaalust alla / 9 Tule 15. mail www.myfitness.ee/Indrekublogi MyFitness Viimsi Kevadine päike ja soojus hem kui pool purki), siis hakka sulatab nii lund kui ka üks haaval sinna sisse libista- jooksule! rasva. Viimane kaalunäit ma kalafileesid. Eraldi kala- Seekordne Viimsi jooks on juubelihõnguline ja on 82,9 kg (eelmine kesi lisades saad veenduda, et toimub juba 30. korda. Sel puhul on Eesti suurim 83,9 kg). soolvesi pääseb iga kala vahele. spordiklubide kett MyFitness otsustanud kor- Kui kõik kalad on soolvees, siis ralduse ohjad enda kätte võtta ning kasvatada Jätkan treeninguid saalis, kom- võid käega veel neid allapoole sellest rahvarohke jooksuürituse ja anda tradit- bineerides erinevaid harjutusi suruda, et veekihist ükski kala sioonile veelgi hoogu juurde. ja tegevusi, mida Kaspari käe ise välja ei turritaks. Kui tar- all olen õppinud. Panustan roh- vis, lisa vett. Kui vesi purki ei Liikuma on oodatud nii lapsed, noored kui ka täiskasvanud. kem ellipsi jooksumasinal in- mahu, võta vähemaks. Kui vee Erinevaid distantse on kolm: maraton (42,2 km), poolma- tervallitreeningule, kus 2 minu- peale tuleb pisut vahtu, eemal- raton (21,1 km) ja 10,6 km. Käijatel ja kepikõndijatel on tiks ajan pulsi 170 peale ning da see lusikaga või köögipabe- võimalik läbida 10,6 km pikkune distants. Lastejooksud toi- siis 3 minutit “puhkan” rahu- riga. Keera kaas peale ning lase muvad Viimsi Kooli kõrval asuval uuel staadionil. likuma tempoga, et pulss ku- jahedas ruumis (või jahekapis) Jooksurada kulgeb nii Viimsi asula tänavatel kui ka kuks 130 kanti tagasi. Edasi 2 ööpäeva marineerida. Vahe- mööda rannikuäärt, kust avanevad lummavad vaated Soo- teen harjutuste kordusi kõhule peal, kui meelde tuleb, keeruta me lahele ja Tallinna siluetile. Mai keskpaik on Eestis ja seljale ning seejärel kahe ja loksuta purki, et soolvesi pa- tavaliselt soe ja päikseline ning loodus on oma täies ilus erineva trenažööriga käe- ja remini kaladele vahele poeks. õitsele löönud. Maratoni ja poolmaratoni rada läbib pool- rinnalihastele. Olen hakanud Seejärel vala ära kogu soolve- saare mõlemat külge ja avastamisrõõmu jagub kõigile, kes tunnetama, mis raskused pa- si. pole varem Viimsi poolsaart uudistamas käinud. Rada on remini sobivad, kui palju kor- Kala maitsestamine. Sel- koostatud, mõeldes kõikidele jooksusõpradele – et oleks dusi on hea ja kas lisan eelmi- leks puhuks kasutan kandili- huvitav ja jõukohane. Jooks toimub täies ulatuses kõva- se korraga võrreldes rohkem si karpe, kuhu on hea fileesid kattega teel. koormust või mitte. Tähtis on kihtidena laduda. Kõige alumi- Rajaskeemid, registreerumise info ja stardiporotokol- pingutades säilitada hea enese- seks kihiks panegi kala. Seejä- lid leiad MyFitnessi veebilehelt www.myfitness.ee/viimis- tunne ja mitte endale liiga teha. rel pintselda kalakergelt õliga. jooks. Aega ma saalis ei veeda. Olen Seejärel jahvata sorts pipart Tule avasta Viimsit ja liigume üheskoos suvele vastu! treeningu aluseks suurema plaa- ning raputa peale peeneks ha- MyFitness ni alati läbi mõelnud või teen kitud värsket tilli. Ma olen seni seda esmase soojenduse käi- ühe poes müüdava suure tilli gus. Puhkus erinevate teemade potipuhmaga hakkama saanud, vahel on vaid nii pikk, kui on aga tegelikult panen järgmine vaja ühest kohast teise mine- kord ikka rohkem. See on liht- Spordist tulekul kuks või pulsi taastamiseks, aga salt super hea pärast terves koos- 10. aprillil kell 19 toimub Viimsi staadionil jalgpallikohtumi- ne Viimsi JK – Tartu JK Tammeka U21. niisama põhjuseta pause enam Treening rinna- ja käelihastele trenažööril. luses. Ei pea ka imepeeneks ei ole. Alguses vajasin vahe- hakkima. Nüüd, kui till on pip- 22.–24. aprillil toimub Viimsi Kooli spordikompleksis, Haab- pealseks taastumiseks rohkem lane jääb vedel. Neid söön ta- ra peal, kata terve kiht õhuke- neeme ja Randvere koolis Viimsi Kevadturniir korvpallis. toimub Viimsi staadionil jalgpallikohtumi- aega. Täna käivitan saali sise- valiselt kaks tükki kohvi kõr- seks lõigatud sibulaga. Mina 24. aprillil kell 19 ne Viimsi JK – JK Sillamäe Kalev II. nedes mootori ja lähen kindla vale. Kuna jahutooted jätsin lõikan poolkettad (ümmargust 5. mail kell 19 toimub Viimsi staadionil jalgpallikohtumine eesmärgiga läbi planeeritud ka- oma menüüst üldse välja, siis raske täpselt lõigata ka) ning Viimsi JK – JK Tallinna Kalev II. va. Ma väga loodan, et viima- muna juurde söön kas punast esmalt vooderdan ääred sibu- 6. mail toimuvad Viimsi Kooli spordikompleksis Viimsi valla sed kaalu kukkumised ei ole sinki ja toorsalateid või õuna. laketta sirge serv seina poole meistrivõistlused ujumises. ajutine nähtus, vaid selge märk Nagu juba eelnevast teate, olen ning sisu osa siis katan vasta- 15. mail kell 9 toimub Viimsi poolsaarel MyFitness Viimsi Jooks. sellest, et olen leidnud oma ta- hakanud rohkem kala sööma. valt, et taaskord õhukese sibu- Lisainfo ja registreerimine www.myfitness.ee/viimsijooks. sakaalu trenni ja toitumise vahel. Käin ikka ja jälle Pepekala va- Intsu rollmopsid. Foto erakogu lakihi vahele liigselt auke ei 22. mail kell 19 toimub Viimsi staadionil jalgpallikohtumine Kuigi võiks arvata, et ke- likut uurimas ning viimati os- jääks. Sibulat pole kunagi lii- Viimsi JK – Tallinna FC Flora U19. vad ajab inimesed õue, siis näen tetud räim osutus ülimaitsvaks Esmalt sega kokku külm ga palju, sest süües tahad iga 22. mail toimub Viimsi Kooli spordikompleksis Viimsi 3x3 Viimsi MyFitnessi saalis iga – ja mis kõige vahvam, eriti marinaad. Kasutan selleks pu- kalaampsuga koos nii tilli kui korvpalliturniir. päev aina rohkem noori inime- soodsaks. huks Salvesti 1,6 kg kurgi- ka sibulat. 4. juunil toimub Viimsi poolsaarel VI Viimsi Rattaretk. si. Peaasi on tahe end liiguta- purki, mille algse sisu lapsed Ja nüüd algab uus ring ot- 8. juunil kell 19 toimub Viimsi staadionil jalgpallikohtumine da, sest kaalu langetab siiski Intsu külm vääriskala pintslisse panid. Vaja läheb ca sast peale. Kala, õli, pipar, till, Viimsi JK – Viljandi JK Tulevik. 7. mail toimub Randvere Koolis 3. rahvusvaheline korvpalli- õige toitumine ja vormis hoiab Inspiratsioon Anneli Undi ret- liiter külma vett. Võta sealt klaa- sibul... kala, õli, pipar, till, si- treenerite seminar. liikumine. septist “Vaese mehe lõhe” Saa- sike maha ning puuduoleva klaa- bul jne jne, kuni karpi rohkem Jälgin hoolega oma toitu- remaalt ja Viimsi taluturult ni- sikese võtad keeduvee kannust ei mahu. Sama saab teha ka mist. Hommikuid alustan järje- mega “Presidendi räim”. kuumana, kus sees sulatad ära purki, aga siis peab olema nii kindlalt 2–3 munaga. Üks lem- Koostisosad: 800 g räime- soola ja suhkru. Suures purgis suure suuga purk, et käsi sisse mikuid on omlett, kuhu sisse fileed, 3 suurt Peipsi sibulat, pott ootab vesi, millele lisad äädika mahuks ning ümmarguses as- praen eelnevalt pisut porrulau- (või rohkem) tugeva maitsega ja sulatatud soolvee. Soola su- jas selle kihi ühtlaseks saami- ku ja hakitud tomatit. Klopitud tilli, 1 l külma vett, 3 sl äädikat, latamine võtab aega. Istu tele- ne pole just kergemate killast. muna sisse segan lusikatäie kan- 3 sl meresoola, 1 tl suhkrut, toi- ka ees ja muudki sega. Kuuma Iga kord, kui sibula kihi get adžikat, mida saab laupäe- duõli (pintsliga määrimiseks). veega läheb kiiremini. olen valmis saanud, siis vaju- viti Viimsi taluturult vorsti- Valmimise aeg: 2 (külm ma- Kui marinaad on valmis ja tan kergelt käega üle, et mah- meister Janika käest. Vaheldu- rinaad) + 2 päeva (järelmait- purk on piisavalt suur (mari- lad välja tuleks ning õhk vahelt seks keedan mune nii, et kol- sestumine jahekapis). naadis võiks olla natuke vä- välja pääseks. Kõige pealmis- se kihti läheb rohkem sibulaid. Enne kaane pealepanemist ni- ristan veel pisut õli ja jahvatan veskist mõne keeru pipart ka. See kenasti pikalt etteval- mistatud kala võiks nüüd ja- hekapis mõnusalt 2 ööd mait- seid endasse tõmmata. Tõtt öeldes söön mina seda selliselt valmistatud kala magustoidu asemel ja ei lisa sinna midagi. Kindlasti sobib sinna juurde kuum keedetud kartul või must leib, aga see pole üldse vajalik. Head nautimist! Head isu ja trennis näeme!

Indrek Kaing 20 8. aprill 2016

ERAKUULUTUSED

TEENUS n Pottsepatööd ja korstnapühkimise teenus (akti n Kogenud puuhooldajad teostavad ohtlike puude väljakirjutamisega). Uute küttekehade ehitus ja raiet, puude ja hekkide hoolduslõikust. Soodsad vanade remont. 9-aastane töökogemus ja kutse- hinnad! Tel 5220 321. tunnistus. Tel 5690 3327. n Viljapuude ja hekkide hoolduslõikus. Tel 5670 3447. n Viljapuude lõikus. Kujundame, noorendame ja Viimsi Vallavalitsus kuulutab välja avaliku konkursi asjaliku ja pühendunud n Elukutseline õmbleja (üle 40 aasta kogemust) hooldame teie viljapuuaia. Teostame hooajaringselt teeb Viimsis, Aiandi teel parandus- ja õmblustöid. haljastuse täishooldust. Tel 5098 294. JÄRELEVALVEINSPEKTORI Teave kell 9–19 tel 5625 1195, Tiiu. MÜÜK leidmiseks. n Müüa kuivad küttepuud 40 l võrkkotis: lepaklots n Müüa puitbrikett alates 128 €/t, pellet premium 5x20 cm, kaseklots 5x20 cm, lepp 30 cm, kask 30 cm, 6 ja 8 mm 185 €/960 kg, turbabrikett, lepp ja kask Järelevalveinspektori peamised ametiülesanded on Viimsi valla haldusterritooriumil riikliku järelevalve saar 30 cm, puitbrikett 10 kg. Hinnad kodulehel. kotis. Vana-Narva mnt 9a laost saab osta ka paki teostamine teede, liikluse, kaevetööde, kommunikatsioonide (kraavid) ja heakorra valdkondades. Li- saks välireklaamide kontroll ja kohalike maksude maksuhalduri töö, ettekirjutuste koostamine, väärteo- Alates 50 kotist on transport Kiili, Rae, Viimsi valda kaupa al 1,4 /10 kg! Tel 5692 4924, www.leili- € menetluste läbiviimine ja muud järelevalvelise iseloomuga ülesanded. tasuta. Tellimine tel 5198 9070, www.unitedexpo.ee. brikett.ee. n Ohtlike puude/okste langetamine ning viljapuude n Küte: 3 m ja halg 30–60 cm, hind al 16 €/rm; Nõuded kandidaadile: lõikamine. Muud pisiremonditööd majas ja aias. korralikult pakitud halud ja klotsid 40 l võrgus, • kõrgharidus (soovitatavalt erialane – korrakaitse, politsei, väärteomenetleja valdkond); • eelnev erialase töö kogemus (vähemalt 3 aastat), kasuks tuleb vähemalt 2-aastane väärteomenetluse Kodumeistri teenused. Lumekoristus. Tel 5139 437, al 1.90 €/võrk. Transport hinnas. Halumasina alane töökogemus; [email protected]. (EVO36) rent ja teenus. Tel 5620 8210. • kohaliku omavalitsuse süsteemi ja seda reguleerivate õigusaktide tundmine; n Ohtlike puude eemaldamine, võsa lõikus. Töötame n Liiv, killustik, graniitkillustik, freesasfalt, sõelutud • valdkondlike õigusaktide ja dokumentide ning seadusega kohaliku omavalitsuse pädevusse antud kü- 7 päeva nädalas. Tel 5623 0373, Randy. Helista põllumuld, haljastusmuld, täitemuld jm puisteveod simustes ja ülesannetes orienteerumine; julgelt ja leiame lahenduse! hea manööverdusvõimega soodsal väikekalluril • väga hea eesti keele oskus ning vähemalt ühe võõrkeele oskus suhtlustasandil ametialase sõnavara n Üldehitus- ja remonttööd. Helista julgelt ja leiame kuni 6 tonni. Püsiklientidel soodushinnad. Tel 5252 valdamisega; koos lahenduse. Tel 5346 8228, snellson.madis@ 632. • hea suuline ja kirjalik eneseväljendusoskus; gmail.com. n Väikeveod kuni 2,5 t. Kohale veoga liiv, muld, • otsustus- ja vastutusvõime ning kohusetundlikkus, põhjalikkus ja täpsus; n Akende pesu, katuste süvapesu, veerennide pu- killustik, sõnnik, turvas, asfaldipuru, betoon. • algatusvõime ja väga hea pingetaluvus; hastus. Tuleme appi puhastustöödes igasse maa- Tel 5092 936. • väga hea meeskonnatöö oskus; • analüüsivõime ja oskus lahendada keerukaid situatsioone; konda. Täpsem info tel 5638 8994, Uve. n Müüa soodsalt uued suverehvid 185/60R15 88H • heal tasemel arvutikasutamise oskus, sealhulgas ametikohal vajalike teksti- ja tabeltöötlusprogrammide n Atesteeritud massöör koos massaažilauaga tuleb XL MAXXIS. Tel 5041 389. ning teiste arvutiprogrammide ja andmekogude kasutamise oskus; teie koju teile sobival ajal. Pärast massaa i pole n ž Müüa küttepuud: kask 35 €/ruum, hinnad koos • B- kategooria juhiloa olemasolu. vaja kuhugi kiirustada ja nii saate massaažist mak- transpordiga. Tel 5062 645. simaalse lõõgastava toime. Vastavalt teie vajadu- n Müüa saetud ja lõhutud küttepuud pikkusega Omalt poolt pakume: • nooruslikku, aktiivset, toetavat ja ägedat meeskonda; sele ja parima mõju saavutamiseks kombineerin 30–60 cm (alates 33 €/rm). Kojuvedu. Tel 5227 345, • eneseteostamise ja -täiendamise võimalusi; erinevaid massaažitehnikaid ja võtteid. Hind alates [email protected]. • vaheldusrikast ja huvitavat tööd. 22 eurost. Massööri tellimine [email protected] n Lõpumüük! Müüa kuivad küttepuud. Kuiv lepp või tel 5092 550, Reet. ja sanglepp 40 l võrkkotis. Halgude pikkus 30 cm. Kandidaatidel palume esitada: n Santehnilised välis- ja sisetööd (veemõõdusõl- Hind 1.80 €. Kuiv sanglepp lahtiselt, halgude pikkus • avalduse koos kinnitusega, et ei esine asjaolusid, mis välistavad ametniku teenistusse võtmise; • motivatsioonikirja; mede montaaž ja boilerite puhastus). ÜVK liitu- 43–44 cm. Hind 39 €/rm. NB! Halgude otstel võib • elulookirjelduse (CV – sh valdkondlikud täiendkoolitused ja senise töökogemuse peamiste ülesannete mised. Geodeetilised mõõtmised ja mahamärked. esineda kerget hallitust, mis küttekvaliteeti ei kirjeldus); Liiva, killustiku ja mulla müük. Ekskavaatori- ja mõjuta. Info ja tellimine: www.BBQPuit.ee või tel • haridust tõendava dokumendi koopia. transporditeenused. Tel 5850 4300. 5120 593. Tegemist on ametikohaga avaliku teenistuse seaduse mõistes. n Litsentseeritud korstnapühkija pakub teenust. Akti n Müüa loomasõnnikut 7 t – 150 €, 15 t – 220 €, mulda, väljastamine kindlustusseltside jaoks. Tellimine tel liiva ja killustikku. Tel 5697 1079, [email protected]. Kandideerimise dokumendid saata hiljemalt 11. aprilliks 2016 aadressil Nelgi tee 1, Viimsi alevik, 74001 Harjumaa märgusõnaga “Järelevalveinspektor” või digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil 5877 1665 või [email protected]. n Aiad, väravad, tõstuksed ja automaatika lahen- [email protected]. n Litsentseeritud korstnapühkija ja pottsepa teenused. dused parima hinnaga Eestis. Liugvärava komplekt Lisateave: kommunaalameti juhataja Alar Mik, tel 6028 827, [email protected], konkursi tee- Küttekollete ehitus ja remont. Korstnapühkimisakti (tsingitud ja värvitud värav + vundament + paigal- maline lisateave jurist Nele Kilk, tel 6028 872, [email protected]. väljastamine kindlustusseltside ja Päästeameti dus + automaatika komplekt), hind 1500 €. Tõstuks jaoks. Tel 5690 0686, [email protected]. 2.5 m x 2 m 450 €. www.finegarden.ee, tel 5895 n Pikaaegse kogemusega aednik lõikab viljapuid, 8809, [email protected]. hekke, ilupuid- ja põõsaid, teeb aiakujundust ja TÖÖ kõiki haljastustöid. Tel 5564 7029. n Eesti, rootsi ja inglise keelt valdav kõrgharidusega n Tasuta äravedu – mööbel, kodutehnika, nõud, rii- Viimsis elav neiu otsib tööd. Tööpakkumised saata: ded, raamatud jm, mis on korralik ja kasutuskõlblik, [email protected]. Viimsi Fertilitase haiglat toitlustav ettevõte kuid teie kodus enam kasutust ei leia. Edendame n Otsime Viimsis gümnaasiumiastme (10. kl) era- pakub tööd keskkonnasäästlikku tarbimist, toimetame teie õpetajat keemias ja matemaatikas. Tel 5656 1436, asjad uutele õnnelikele omanikele. Tel 5322 6290. Karin. KÖÖGIABILISELE n Kogemusega meistrid pakuvad Sulle kvaliteetset n Annan koolimatemaatika tunde (1.–12. klassini) köösneri teenust. Valikus on kõik, mida karusnahast Haabneemes. Hariduselt matemaatik ja kogemus sõbralik meeskond, vahetustega töö, toota saab: kasukad, vestid, mütsid jne. Korrastame olemas. Hind kokkuleppel. Lisainfo tel 5827 9084, palk kokkuleppel ja teeme parajaks ka vanu või lihtsalt moest läinud Laur. esemeid. Telli täitsa uus või lase vana uueks teha! n Otsime lapsehoidjat 1 a 10-kuusele tüdrukule Kontakttelefon 5045 239 Asume Tallinna kesklinnas, helista ja küsi lisa tel Viimsisse, vallamaja lähedale, 3 tööpäevaks nädalas. 5645 2623. Lapsehoidjal peab olema selles vallas kogemus ja n Fassaadide ja sokli soojustamine, viimistlemine soovitatavalt lapsehoidja kutsetunnistus. Soovi- ja renoveerimine. Huvi korral helistage julgelt! avaldused võib saata e-posti aadressil alekors@ Tel 5155 788. hotmail.com või tel 5629 0000, Jaanika. HALJASTUS n Teostame viljapuude ja hekkide lõikustöid. Pika- n Otsin tänavakivide paigaldajat. Pind 85 m2. Tel ajaline töökogemus. Info tel 5216 037. 6001 114. n Muru niitmine ja õhutamine, võsa lõikus, hekkide n Pakkuda toateenindaja tööd Viimsis asuvas hooldus, tänavakivide puhastus, viljapuude hooldus, hotellis. Osaline tööaeg päevasel ajal, töö graafiku ohtlike puude langetamine, lehtede koristus. alusel. Võimalused lisatööks. Kontaktisik Inna Tel 5886 6044, www.niidumeister.ee. Tõnissoo, tel 5132 050. VIIMSI n Kevad on alanud! Iluaedade ja metsaparkide n Otsime Koduekstra Viimsi Keskuse kauplusesse PUUKOOLIST hooldus. Viljapuude noorendus- ja kujunduslõikus. töökat ja sõbralikku müüja-klienditeenindajat. Palun 5564 7029 E-post [email protected], tel 5861 0794. saata CV e-posti aadressile maret.harm-tilk@kodu- n Puude hooldus- ja raietööd, prügivedu konteine- ekstra.ee või kandideerida läbi CV-Keskuse. Samuti ritega 6–8 m3 (kandevõimega 5 t). Tel 5114 711, võib tulla kohapeale Viimsi Keskuses asuvasse Ko- www.muruekspert.eu. duekstra kauplusesse (Viimsi Keskus, Sõpruse tee n Tänavakivide paigaldus, aedade ehitus, haljastus- 15, Viimsi alevik). tööd, lammutustööd. Killustiku, freesasfaldi, liiva OST JA MUU müük. Tel 5361 3091, [email protected]. n Ostan EW- ja ENSV-aegseid rinnamärke (ka Norma n Tänavakivi, munakivi, paekivi – paigaldus ja müük. märgid), vanu postkaarte ja fotosid, vanaraha, vanu Aedade ehitus, haljastus. Tegeleme tänavakivide dokumente ja trükiseid ning muid kollektsioneeri- ja munakivide paigaldusega, puit- ja võrkaedade mise esemeid. Tel 6020 906 ja 5011 628, Tim. ehitusega ning haljastusega. 13-aastane kogemus n Ostan garaažiboksi Viimsis, hind kuni 3500 €. antud valdkonnas. [email protected], www. Tel 5626 0878, Eero. kivivennad.ee, tel 5519 855, 5588 842. n Ostan auto. Autol võib puududa tehniline üle- n Paigaldame teie kinnistule vee- ja kanalisatsioo- vaatus, kindlustus, sobivad ka avariilised ja riketega nitorustiku ning liitume valla veevärgiga. Maja- masinad. Kohapealne vormistamine ja sõiduki regist- sisesed santööd. Veemõõdusõlme väljaehitamine rist kustutamine: e-post: [email protected], ja survestamine. Keevitustööd. Kaevetööd väikese tel 5671 3200. ja suure traktoriga (Roxsoni võimalus). Platside ja n Keeleõpe – inglise, soome, rootsi. Individuaatun- aiateede kivitamine, äärekivide paigaldus. Mahuti- dide paketid (20 t, 30 t ja 40 t pakett). Minigrupi te ja septikute paigaldus. Garantii tehtavatele töö- (2 õpilast) kursused aastaringselt. Ettevõttesisene dele 2 a. Tel 5656 7690, Enno. koolitus. Tere tulemast proovitundi (2 x 45 min; n Vanaraua ja kodumasinate äravedu. Tasuta aiast, 2 x 19.-)! www.kajavahikoolitus.ee Tel 5530 122, garaažist: torud, plekk, pesumasinad, pliidid, van- [email protected]. Aadress: J. Vilmsi 53 G, nid, radiaatorid, kraanid, tööriistad, seadmed, moo- Tallinn, Kadriorg. torid, kaablid jne. Korteritest, majast 10 €. Külm- n Soovin üürida kolmetoalise või rohkemate tuba- kapid, boilerid 10 €. Tel 5550 5017. dega väga heas korras majaosa või maja Viimsi vallas. n Viljapuude ja hekkide lõikus. Tel 5663 0024. Tel 58 359 654, Enri Orav, [email protected]. 8. aprill 2016 21

Lavendli pood n Iga päev leib, sai, pirukad ja kondiitritooted otse ahjust. n Pakume laias valikus kulinaariatooteid nii pidu- kui argipäevaks. n Tule külla ja vaata ka internetist www.lavendlipood.ee n Meilt leiad ka Mahemarketi parima valiku mahekaupu, hinnad soodsad.

OOTAME TEID Sõpruse tee 9, Haabneeme Email: [email protected] 22 8. aprill 2016 8. aprill 2016 23 24 8. aprill 2016