Loo Keskkool Jälle Nagu

NR. 146 JUULI-AUGUST 2009

SISUKORD

Neeme külas uus unikaalne lasteaed

Loo lasteaia ehitus jätkub täie hooga

Võitlus õiglaste kütte- ja soojahindade eest Loo Keskkooli pidulik avamine toimub esmaspäeval, 31. augustil kell 12.00. Ajavahemikul kell 14.30–16.00 on uus kool avatud kõigile tutvumiseks. Teisipäeval, 1. septembril kell 12.00 toimub Loo Keskkooli esimeste klasside aktus. Kell 10.00 toimub aktus 2.–12. klassi õpilastele. 1. septembril on Loo Keskkooli uksed avatud kõikidele ajavahemikul 15.00–18.00. Vallavalitsus esitas konkursile Kallavere ja Neeme külad

Elsa Rikandi kultuuri- Loo Keskkool jälle nagu uus preemia 2009 Priit Põldma Lasteaed-Algkool, mis oli esi- tulubaas oli taasiseseisvumi- dus, erksad värvitoonid, uus aastal on vallavalitsus saanud Abivallavanem mene omataoline Nõukogu- se algusaastal küllalt tagasi- sisustus loovad mulje täiesti tänada mõnd medaliga lõpe- KOSTIVERE MÕISA PÄEV de Liidus. Kooli loomist vedas hoidlik, koolimaja täitis oma uuest hoonest. Remondi käi- tajat või vabariikliku tunnus- 29. augustil 2009 kell 15. Nüüd sai koolimaja tões- Tallinna Näidislinnuvabri- ülesanded kuidagi ära ja val- gus ehitati majale muu hul- tuse pälvinud õpetajat. Eral- 630 aastat mõisa esmamainimisest. ti valmis. Täpselt tähtajaks ku direktor Aleksander Lind. la kulud-tulud said enam-vä- gas uus ventilatsioonisüs- di tänu väärib ka personali Riietu mõisapeole kohaselt. Tolleaegsetest pedagoogidest hem tasa, ülikallis remont ei teem, rekonstrueeriti veeva- remondiaegne mõistev suh- 15.00 Pidulik avamine, pajatab andis ehitaja meile üle kva- kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa, liteetselt renoveeritud hoo- on tänaseni tegusad ja jäänud tulnud siis kõne allagi. rustus ja kanalisatsioon, soo- tumine. Inimesed tegid palju nõukogude aeg nii pildis kui fi lmis. rivvi õpetajad Sirje Aava, Tiiu Sügisel 2008 lõpuks siis- justati katus ja sokkel. Uue il- väga vajalikku vabatahtlikku 16.00 Klassikalise muusika kontsert ne. Lõputud arutelud, töö- Kivirähk, Leili Värte ja Milvi ki remonditööd algasid ja on me sai ka kooli territoorium tööd. Koristusfirmade palka- Loo ja Kostivere õpilastelt. koosolekud ja läbirääki- Valvik. tänaseks jõudnud lõpusir- – laiendati parklat ning sise- mise asemel saime päris suu- 17.00 Mõisalaste tubateater. 1. septembril 1987 kell 14.00 hoovi, parandati kõnniteid ja re summa raha suunata ehi- 18.00 Vanaaegsed tantsud ja mised on läinud meelest, toimus juba uue koolihoone haljastust. Vald peab tagama tustegevusse. Mis parata, olu- mängud. Omanäoline rõõm uuest majast liigutab pidulik avamine. Omanäoli- lastele hariduse võimalikult liselt lühemaks jäi kooli juht- 19.00 Vanamuusika ansambel Hor- avara siseõuega tus Musicus. Kunstiline juht Andres meid kõiki: lapsi, õpetajaid ne avara siseõuega ringhoo- kodukoha lähedal, õpetajatel konna suvepuhkus. Suur tänu Mustonen. ja vallaametnikke. ne sai kuulsaks üle terve Ees- ringhoone sai peab olema sõbralik töökesk- kõigile Loo aleviku elanikele, • Kohvik ja keskaegsed road. ti. Kuna õpilasi oli ligi kolm- kond. kelle harjumuspärast elu ke- • Fotokonkursi “Meie lemmikud” Algava õppeaasta lävel Jõe- sada, siis võeti 1988. aastal kuulsaks üle Tänan Loo Keskkooli õpeta- set alevikku toimuv koolire- võitjate väljakuulutamine: lähtme valla suurimas koo- kindel suund keskkooli loo- terve Eesti. jaid ja teenindavat personali mont mõnevõrra häiris. www.Kostivere.com. limajas ringi liikudes mee- misele. Ajapikku aga linnu- kannatlikkuse eest. Kindlas- Loodetavasti innustab uue- • Kohal päevapiltnik, kes jäädvus- nub ajalugu – omal ajal oli vabriku hiilgus kadus ja mõ- gele. Selle aasta 1. septemb- ti pole teil kerge olnud järjest nenud koolimaja igaüht või- tab sind sõprade seltsis, nagu tehti sajand tagasi. Loo Keskkool teatud mõttes te juba keskkooliks kasvanud ril võtab meie suurim kooli- rohkem lagunevas koolihoo- malikult hästi õppima ja õpe- • 16.30 ja 17.30 ekskursioonid mõisas arhitektuuri tippsaavutus. haridustempli laiendamisest hoone õpilasi vastu värskelt nes anda õpilastele väga kva- tama ning hoidma oma kodu- Võimalus endale mälestuseks Mis teha, aga nii on, et mi- jäi soiku. Koos majandusras- remonditud klassides. Seest- liteetset haridust ja kasvata- kohta. Kena edukat õppeaas- valmistada mõisa vapiga meene. nevikuta pole tulevikku. Ligi kuste ja ühiskonnakorra va- poolt ei meenuta miski, et teda neid tublideks inimesteks. tat kõigile, kes varsti sammud Sissepääs tasuta. kolmkümmend aastat taga- hetumisega raugesid remon- gu oleks remonditud hoone- Loo kool on kuulus kui tun- jälle kooliteele sätivad! Koh- si 1. septembril 1982 avati Loo dimõtted paratamatult. Valla ga, sest maitsekas sisekujun- nustatud keeltekool, pea igal tumiseni 1. septembril! 2 NR. 146 VALLA ELU JUULI-AUGUST 2009

Volikogu veerg

Väino Haab volikogu esimees

Hea lehelugeja, märkamatult on saabunud august, suvi on jõudnud lõpusirgele. Lõpusirgele hakkab jõudma ka Jõelähtme valla volikogu kuuen- da koosseisu valitsemisaeg. Erinevalt paljudest teistest valdadest on meie valla rahaline seis suhteliselt rahuldav, eelarvesse on tulumaksu laekunud küll vähem kui eelmisel aastal, kuid paremini, kui eelarvesse konservatiivselt planeerisime. Seetõttu on võimalus lisaks valmi- nud Loo keskkoolile ja Neeme lasteaiale jätkata ka Loo lasteaia juur- deehitust. Volikogu puhkuse-eelne korraline 52. istung toimus 30. juunil, mis- tõttu pole lehelugejatele saanud olulistest otsustest ülevaadet anda. Kuna ukse ees on kohaliku omavalitsuse valimised, siis lühidalt otsustest, mis on seotud volikogu ja valimistega. Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja lähtudes rahvastikuregistri andmetest, määras vallavolikogu järgmise volikogu koosseisu liikmete arvuks 17. Samuti kinnitasime valla valimiskomisjoni esime- he, kelleks määrati ametikohast tulenevalt vallasekretär Leho Kure, ja liikmed koosseisus Tõnu Truumaa, Maria-Marika Kurvet, Ülo Laane- Neeme sai uue kauni lasteaia mets, Laine Mei, Urve Mesilane ja asendusliikmeks Helle Hütsi. Järgnevalt kinnitati Jõelähtme Vallavalitsuse 2008. majandusaasta Merike Metstak gusega koormamiseks Jõe- la kasuks saavutati suur ees- tekooli lasteaiaks kohalda- aruanne. Aruande mahukuse tõttu ei hakka me sellel pikemalt peatu- lähtme vallavalitsuse ka- märk – lõpuks ometi pääse- miseks kulus täpselt 5,1 mil- ma, kuid asjast huvitatutel on aruandega võimalik tutvuda kodulehel 19. veebruaril 2008 suks tingimusel, et hoones- vad lapsed vanast renditud jonit krooni. Tööd laabu- aadressil www.joelahtme.ee. tusõiguse tähtaeg on 50 aas- majast ja kasinatest oludest sid üsna kiiresti, õueala kor- Vallavalitsus esitas 2009. aasta eelarve lisaeelarve eelnõu.2009. aas- külastas siseminister Jüri tat. Riigi ja valla vahelises kaasaegsetesse ruumides- rastati talgute korras ja juba ta riigieelarve teise lisaeelarve vastuvõtmisega ning sellest tuleneva Pihl Jõelähtme valda. lepingus seisab, et hoones- se. Aastaid kestnud asjaaja- suveks võinuks uues majas hariduskulude eraldiste vähenemisega seoses on Jõelähtme Vallava- taja on kohustatud tagama mine ja lobitöö kandis vilja, tööd alustada. Vallavalitsus litsuse poolt koostatud valla 2009. aasta esimese lisaeelarve projekt. Külaskäigu eesmärk oli Si- ehitise sihtotstarbelise ka- ühtviisi usinasti tegutsenud tänab Neeme küla elanik- Lisaeelarve eesmärk on viia valla 2009. a eelarve kooskõlla negatiiv- seministeeriumile kuulu- sutamise, milleks on hoo- vallavalitsejad ja kohalikud ke, lapsevanemaid ja kõiki sest riigieelarvest tulenevate eelarve mahtu vähendavate mõjudega nud endise piirivalve koer- nestusõiguse ala kasutami- aktivistid võivad rahul ol- häid abilisi, kes vabatahtli- nii tulude kui kulude osas. Lisaeelarve eelnõuga paralleelselt esitati tekooli kompleksi üleand- ne sotsiaalmaana. Vallavoli- la. 2009. aasta kevadel alus- kult tulid appi, et aidata kaa- volikogule kinnitamiseks määruse eelnõu Jõelähtme valla munitsi- mine Neeme lasteaed-alg- kogu otsusega pandi paika, tas vald hoone korrastamist, sa uue lasteaia kiirele kasu- paalkoolide pedagoogide töötasustamise aluste kohta muudetavates kooli laiendamiseks. Vaba- et uues hoones hakkab töö- aga ega kümme aastat tagasi tuselevõtmisele. Neeme uus eelarvetingimustes. Vabariigi Valitsuse määrusega jäävad õpetajate riigi Valitsus andis nõusole- le lasteaed-algkool. Hoones- rajatud hoone väga kapitaal- lasteaed avatakse ametli- palga alammäärad 2009. aasta II poolaastal 2008. aasta tasemele. ku riigimaa hoonestusõi- tusõiguse seadmisega val- set remonti vajanudki. Koer- kult 31. augustil. Lastevanemate jaoks olulise otsusena nõustus volikogu rahaliste kohustuste võtmisega kuni 4,3 mil- joni krooni ulatuses Loo lasteaia re- Tulemas on heade konstrueerimise kulude katteks. Jõe- lähtme Vallavalitsusel oli vaja nõus- mõtete aeg, kus olekut rahaliste kohustuste võtmiseks mitmed järgnevate Kui laps ei mahu lasteaeda 2009. aasta eelarves hankelepingu sõl- mimiseks rekonstrueerimise summa aastate sihid oman- Jõelähtme Vallavalitsuse hari- valitsuse vahelise arvelda- ulatuses. Loo lasteaia ehituseks vajali- davad selgema duse-, kultuuri- ja sotsiaalosa- mise teel). Vanematel tuleb kud vahendid on Jõelähtme valla 2009. kond vaid eralasteaeda teavitada aasta eelarves seotud tuludega vara vormi toetuse olemasolust koha- müügist. Järgmise päevakorrapunkti- On rõõm tõdeda, et Jõe- likus omavalitsuses. Siiski na avaldas volikogu oma arvamuse Jägala II geoloogilise uuringu loa ei oma mitte kõik eralaste- taotluse kohta Keskkonnaametile, milles Jõelähtme Vallavolikogu pi- lähtme vallas sünnib aas- aiad kehtivat koolitusluba, das põhjendamatuks Jägala II geoloogilise uuringu loa väljastamist ta-aastalt järjest rohkem arengukava ning muid va- Avermont Invest OÜ-le Ruu küla Tammiku maaüksusel. lapsi, kuid kahjuks varju- jalikke dokumente, mistõt- Kinnitati volikogu otsus algatada “Jõelähtme kirikumõisa hoonete tu ei kuulu nad toetuste saaja maade baasil “Avatud õppe- ja rekreatsioonikeskuse Meele Vald” ra- tab suurt rõõmu mure las- jate hulka. Seega on mõist- jamise ettevalmistamine” väljaarendamise kava ning keskkonnamõ- teaiakohtade pärast. lik eelnevalt küsida, kas las- ju strateegiline hindamine, mille eesmärk on rajatava keskuse ener- Praegu on Jõelähtme val- teaed, kuhu laps panna soo- giamajanduse, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi kontseptuaalsete läh- la lasteaedades järjekorras vitakse, kuulub doteeritava- tekohtade koostamine ja rekreatsioonikeskuse väljaarendamine. kokku 241 last. te lasteasutuste nimekirja. Esitati taotlus Harju maavanemale taotleda munitsipaalomandis- Vald pakub alternatiivina se Jõelähtme vallas Iru külas asuv Iru puhkeala maaüksus. Puhkeala kompensatsiooni nii eralas- Lapsehoiuteenused kõrval on Iru küla külaplats. Väga tihedalt asustatud Iru külale on ole- teaedades käivatele lastele Alternatiiviks munitsi- masolev külaplats jäänud kitsaks, seal ei ole võimalik korraldada jaa- kui ka lapsehoiuteenust ka- paallasteaiale on mitmed nituld ega suuremaid külaüritusi. Taotletav külaplats asub endise Ne- sutavatele peredele. Käes- lapsehoiuteenused. Vald jas. Vanemahüvitisega pa- ning tahtmist ja indu laste- hatu mõisa õigusvastaselt võõrandatud Antsu 15 maaüksusel ning on oleval aastal on kompen- maksab lapsehoiuteenu- ralleelselt lapsehoiuteenuse ga tegelemiseks ning nende õigustatud subjektile kompenseeritud terves ulatuses. satsiooni suurus kuni 3000 se toetust tingimusel, et nii toetust ei maksta. arendamiseks. Üsna pea, oktoobris, seisab vallarahval ees ka oluline sündmus val- krooni kuus. lapsevanem kui ka laps on Tallinnas on mitmeid las- Lõbusa Põnni põhiees- la tuleviku üle otsustamisel. Lähenevad sügisesed kohaliku omava- alates jooksva aasta 1. jaa- tekeskusi, kuhu saab lap- märgiks on lapsehoiutee- litsuse volikogude valimised pakuvad huvi nii kodanikele kui ka kan- Eralasteaiad nuarist registreeritud Jõe- se hoiule jätta. Samuti on nuse pakkumine Jõelähtme didaatidele. Tallinnas on valimisreklaamid juba väljas ja valimisvõit- Enamik kohalikke oma- lähtme valla elanikuks vallal head suhted Rae lap- valla lastele. lus täies hoos. Loomulikult püüavad erakonnad, valimisliidud ja ük- valitsusi toetab peresid, kel- ning teenust pakkuv asu- sehoiuteenuse pakkuja- Täpsemat infot saate sikkandidaadid kuidagi eristuda ja teistest paremana näida. Tulemas le lapsed mingil põhjusel ei tus omab maavanema väl- ga Naljatilk. Lisaks on Jõe- MTÜ Lõbus Põnn juhatu- on heade mõtete aeg, kus mitmed järgnevate aastate sihid omanda- ole mahtunud munitsipaal- jastatud kehtivat tegevuslu- lähtme vallal olemas oma se liikmelt Reige Ersilt tele- vad selgema vormi. Kahjuks põhjustab konkurents alati pingeid ja vii- lasteaia nimekirja. Meie ba. Teenust võib pakkuda ka lapsehoidjate MTÜ Lõbus fonil 56638899 või e-posti masel ajal olen märganud selles osas ka negatiivseid ilminguid. Mit- vallast nimetatud toetuse füüsilisest isikust ettevõtja, Põnn, mille liikmeteks on aadressilt kari_kakar@hot- med poliitilised jõud on alustanud nn negatiivset valimisvõitlust, kus saamiseks peab laps olema kuid ka siin on vajalik tege- lapsehoidjakoolituse läbi- mail.com. põhiaur on suunatud konkurentide mustamisele. Kutsun siinjuures rahvastikuregistri andme- vusloa olemasolu. Lisatingi- nud ning tegevusloa oman- Lisainfot toetuste taotle- kõiki erakondi ja valimisliite keskenduma siiski positiivsetele prog- tel Jõelähtme valla elanik musena peab lapsehoiutee- danud inimesed Jõeläht- mise, määramise ning väl- rammidele, et anda valijatele reaalne võimalus otsustada valla tule- ning edasise teeb juba las- nust kasutava pere laps oleme vallast. Hetkel on Lõ- jamaksmise kohta on või- viku üle. teasutus ise (toetuse taot- ma mõne munitsipaallaste- busas Põnnis kuus toredat malik saada aadressil www. Soovin edu meile kõigile! Püüame lähenevas sügises näha rohkem lemine ning maksmine toi- aia järjekorras ega tohi olla lapsehoidjat, kellel on ko- joelahtme.ee, alajaotuse kauneid sügisvärve! mub lasteasutuse ja valla- mõne lasteasutuse nimekir- gemusi lastega töötamisel “Sotsiaalhoolekanne” alt. NR. 146 3 JUULI-AUGUST 2009 PERSOON Teen tööd, mis on mu hobi Merike Metstak nud rahvamaja ära renoveeri- nes sõbranna kutsele Tallin- laps ei viitsi sinuga tulla kägu toimetaja da.” na Pedagoogilisse Instituu- kuulama ja lille noppima. Lii- Maie meenutab aastaid ti kultuuritööd õppima. Õpe- ga vara tahavad noored saada Kaheksakümnendatel 1999–2000, aega, mil majas al- tajad soovitasid tal lavakuns- täiskasvanuks, millegipärast aastatel taheti väikeste gas veeajastu ehk vesi sai sisse ti õppida, kuid näitlejaametis on tänastes noortes palju pro- toodud. Ta kiidab kõiki, kes on ei kujutanud Maie end mitte. testi ja trotsi. maakultuurimajade uksed rahvamaja püstipüsimiseks Oma õppejõududest nimetab Kõik me oleme pärit oma ko- naeltega kinni lüüa. Uut- käed külge pannud. Tänab Loo Ilmar Tammurit, Mai Merin- dust, seal meid kujundatak- misagoonias kultuurijuhti- Vee töötajaid ja Tiit Tammes- gut, Leo Martinit, Heino Kul- se või me kujuneme nendeks, soni, kes oma käega duširuu- veret. Mäletab selgesti Kaarel kes me oleme, õige mõtlemis- de peas oli lõõmama löönud mid välja ehitas. 90 aastat ta- Toomi pahandamist diktsioo- viis tuleb kodunt. Parsilt tul- suur plaan – päevinäinud gasi ostis Jõelähtme vallavalit- ni pärast, et r-täht ei tule välja nud kodukultuur, mida ei õpe- ja kasutuna näiv Jõeläht- sus Irust ohvitseride söögisaa- ja s susiseb. tatud, vaid tuli loomulikult lä- li, mis 1923. aastal siia uuesti Küsin Maielt, kas ta on ka bi põlvkondade kaasa, aheneb me rahvamaja hoone tuleb üles laoti ja algkooli käsutus- lavainimesele kohaselt edev, iga uue põlvkonnaga. Seesa- maatasa lükata. se anti. Ajapikku kujunes sin- mispeale ta naerdes tunnis- ma ahjupealne kultuur, mina seltsielu keskus, vast mõni tab, et tunnustuse- ja tähele- da peame endas hoidma tal- Paljud väikesed maarahva- aasta tagasi sai valmis reno- panuvajadusest ei ole meist lel, hakkab haituma. See oligi majad pandigi kinni. Tallin- veerimisprojekt, euroraha toel keegi prii. “Edevust tuleb hoi- kasvatus, et laua taga ei lobise- nasse jõuab siit paarikümne maja renoveerimisest pole aga da kontrolli all,” lõpetab ta tee- tud ega leiba maha ei visatud. minutiga kultuurinälga kus- seni asja saanud … ma. Küsimusele, kas ta sage- Stiil, et ma püüan kellegi sil- tutama. Külanõukogu ja kul- li teatris käib, vastab, et on ise mis olla keegi, ei kõlba kuhu- tuurirahva vastuseis oli sama Lugemine, lavastamine ja laisk pääsmeid hankima. gi. Oma olemuselt on inime- tugev kui rahvamaja ees seisva mälumäng Maiet viis raamatute juurde ne väga lihtne, teesklus ja pi- iidse kivisilla paesed kaared. “Seltsielu on seltsielu, aga la- ta isa. Nad ei käinud õega veel dev enda tõestamine on õõnes Võimalik, et punajuhid tüdi- vastus nõuab lavaeetikat: kui- kooliski, kui olid juba Mulla ja mõttetu,” räägib ta ja pöö- nesid vaidlemisest, lõid käega das suhtub tegelane näitejuh- tänava raamatukogu lugeja- rab jutu taas tagasi oma lähe- ja jätsid asja sinnapaika. Siis ti, kaasnäitlejatesse, oma töös- te nimekirjas. Huvitav, et dastele. hoidis rahvamaja käigus Maie se. Staariks ei saa see, kes teis- ka Maie õde on kultuu- Maie isa oli Hummulist, ema Jakobi ja nüüd, viimased kaks- tega ei arvesta. Kalleid eten- ritöötaja. “Hakkasin lu- Läänemaalt. Ema kodu kesk teist aastat jällegi Maie – täna- dusi, nii-öelda kostüümitük- gema viieaastaselt. Raa- metsi ja rabasid põletati 1955. vuse üleriigilise külateatrite ke ei saa enam lubada, kujun- matud – see on kõik. Lu- aastal, tema vend ja ema mõr- festivali parima lavagrupi näi- duse teeme lihtsa, lavatüki si- gemine annab sõnavara, vati sealsamas. Üksikus talus tejuht Maie Ramjalg. Žüriis sa- su saab vaatajale mõistetavaks fantaasialennu, õpetab keset metsi, nii et keegi ei tea histati, et Maie tegi silmad ette teha vägagi noore ini- senini tragöödia põhjuseid ja isegi kutselise teatri lavastuse- lihtsate vahen- mese õiges- tagamaid. Suviti käiakse aga le “Biedermann ja tulesüüta- ditega. Peami- Lugemine annab ti kõnelema,” vanas talukohas sageli. jad”. Istusime rahvamaja taga- ne on näitleja. sõnavara, fantaa- räägib ta. Kül- Lastest rääkides teeb Maie õuele õunapuude alla jutusta- Lavatüki valin lap sealt tuli ka lühikese ülevaate: kasva- ma. “See välgatus külateatrite välja sisetunde sialennu, õpetab mälumängu- sid ruttu suureks ja läksid ko- festivalil ei tähenda veel seda, järgi, tunnen noore inimese nakkus. Maie he mehele. Tütred Lii ja Eve et hakkaksin suurte korüfee- õige ära, kui lu- algatatud valla on mõlemad väga tublid, Eve de külje alla trügima. Ja juma- gedes hakkab õigesti kõnelema. mälumängu- elab Itaalias, Lii Eestimaal. la pärast, leia ikka tagasihoid- miski helise- turniir käib ju- Lapselaste toimetustest pa- likumaid pealkirju. Muidu ei ma. Vaataja peab leidma igast ba kümme aastat ja kogub üha jatab Maie suure õhinaga: lähe jutuajamine minu natuu- loost midagi huvitavat. “Õhtu- tuure. Maie Ramjala trump on Greete ja Liisa õpivad Viimsis; riga kokku,” ähvardas ta. söök viiele” sai lühemaks kär- kindlalt kirjandus ja üldkul- Klaus Itaalias. Samuti meenu- bitud, jätsin kolmanda vaatu- tuuriline valdkond – nii ütle- tab Maie soojalt omal ajal Ab- Maie on otsekoheste se ära ja keskendusin inimes- vad Jõelähtme rahvamaja ju- haasias Sulevi külas veedetud ütlemiste poolest tuntud tevahelistele lähisuhetele. Ve- hataja kohta mälumängu- suvesid. Tema mees on sealt “Poliitikast käin kauge kaa- temaa peab lühivariandi alla kaaslased. pärit. Lapsed veetsid kõik su- rega mööda,” teatab ta kohe neelama,” selgitab Maie. ved lõunamaal, igasuvine reis sissejuhatuseks. “Isa oli raud- Jõelähtme lavatrupi kaua- Kuivkäimlas ämblikku oli neile tähtis. Kanad, leh- teelane, head-paremat luba- aegne liige Merike räägib, et nähes kukutakse lausa mad, lambad, sead ja siidius- des taheti teda KGB-sse vär- enne lavastama hakkamist koomasse sid – teine kultuur. Ämmal on vata, küllap see tuleb sealt. on Maie teksti ja näidendi- “Ema sünniaastapäeval praegugi kaks lehma ja sead; Elasime väga tagasihoidlikult ga ise kõva töö teinud ja alles saame alati sugulastega kok- ta teeb juustu ja müüb turul. 16-ruutmeetrises katusekor- siis hakkab ta seda näitlejatele ku. Mu ema oli lihtne inimene, Järgmisel suvel plaanib Maie teris Tallinnas Paldiski maan- tutvustama. “Lavastus on la- vähese haridusega, kuid an- Abhaasia-reisi. teel. Ma ei tea, millega siis hir- vastatud lavastaja peas, nüüd dis meile kõik. Kõige kaunim mutati, aga vanemad vaikisid jääb üle see lavale konstruee- aeg oli lapsepõlv. Elasime väga Jõelähtme lavatrupil sellest kaua. rida. Ega see pole lavastaja- vaeselt ja viletsalt, aga samas seisab ees Samaara-reis Mulle käib kõige rohkem le kerge töö. See on katsetus- väga rikkalt, rikkuse andsid “Kostüümid võtame kaasa, hinge peale, et valimised muu- te ja mõnikord ka vaidlemis- vaimsus ja head inimsuhted. lavatehnika on seal kõik ole- davad inimesed teiseks, alatu- te periood, protsess, mida mi- Ema oli hea huumorisoone- mas. Kaheksa inimesega lähe- te võtetega üritatakse võimule na isiklikult naudin teatrite- ga, eluaegne koorilaulja, lau- me, reisiraha annab peamiselt trügida. Solvav oli see, et kaks gemise juures kõige enam, ku- lis kooris kuni 85. eluaastani. Kultuurkapital. Kujutage et- aastat tagasi vallavanem otsi- na see on ka loomise, katseta- Teda ei oskagi kirjeldada, ta- te, sügaval Venemaal mängida tud põhjustel maha võeti, rah- mise ja kuhugi jõudmise tee,” gantjärele kahetsen, et emaga Saksa tükki,” lööb Maie vai- va suu suleti vangiraudade- kinnitab ta. koosolemiseks rohkem aega ei mustunult käsi kokku. “Ees- ga ähvardamise saatel, millele Näitejuht on inimeste juht, leidnud, emast tunnen tänini tis oleme palju etendusi and- järgnes sõnade söömine, laris- kes paneb teisi tegutsema oma puudust. nud, festivalidel ja konkurssi- tamine ja uhked vastuvõtud. tahtmise järgi. Hea juht näeb Aga isa armastas meiega del esinenud, vahel vaid mõni- Poliitiline lavastus on teatrist tervikut, õpetab märkamatult metsas käia ja õpetas loodust kümmend inimest saalis, hea, hulga fantaasiavaesem. Mus- koos töötama, juhtimine on kuulama. Kui vähe on prae- kui sõidurahagi tagasi saa- tamine ja laim ei sobi poliiti- ütlemata suur anne. Maie teab gusel põlvkonnal sellest jä- nud. Tulin siia, kui 1997. aastal kasse, halb sõna tuleb alati üt- enam-vähem alati, mida kel- rel? Vaatan omagi lapselapsi – poolteist aastat tühjana seis- lejale tagasi. Rahvas pole ru- lelegi öelda saab. Ta ei salga, peamised on arvuti ja sõbrad. nud Jõelähtme rahvamaja ju- mal, ei maksa karta, et ei valita et mõnikord peab end pärast Meie pere sai esimese televii- hataja kohale oli konkurss väl- neid, keda vaja. Omal ajal as- proovi üksinda tühjaks rää- sori 1966. aastal, ostsin oma ja kuulutatud. Teadsin, et ran- tuti parteisse, et oma tööd te- kima, inimene ei tohi endaga palgast. Aga looduse hääled narahvas ei võta nii kerges- ha, kas nüüd on samad päevad palju kaasas kanda. – viska pikali ja vaata taevas- ti võõraid omaks, kuid majja käes? Vaikiv ajastu või? Mille Juba 15-aastaselt mängis se! Kuivkäimlas ämblikku nä- sisenedes lõi otsekui kodune või kelle nimel üldse vald töö- Maie Nõmme näiteringis, pä- hes kukutakse koomasse. Ega puhang mulle vastu, siinsed tab, kui inimene ei maksa mi- rast kooli tahtis filoloogiat tu- ei saa noori kiruda, maailm esivanemate kalmed on mulle dagi. Ammugi oleksid nad või- deerima minna, kuid järg- on ettenägematult muutunud, alati head jõudu andnud.” 4 NR. 146 KOOL JUULI-AUGUST 2009 Uuele õppeaastale mõeldes Urmas Pohlak õpetajale. Põnevusega ootan Loo Keskkool aega, millal saan uut õppetöö- Töö- ja tehnoloogiaõpetaja koda sisustama hakata. Kogu koolipere on tänulik Seoses renoveerimistöö- selle eest, et laste õppimistin- dega oli möödunud õppe- gimused ja meie töökeskkond paraneb tuntavalt. Loodan, et aasta Loo Kooli perele natu- läbi uue töö- ja õppimiskesk- ke teistmoodi kui tavaliselt. konna paraneb laste õppimis- tahe ja õpetajate õpetamista- Õppeprotsessi käigus oli vahe. On tunda, et tulemas on jalik õppekabinettide sisu aeg- Loo kooli nii-öelda uus hinga- ajalt ühest ruumist teise tas- mine igal tasandil. sida. Sellega seoses muutus Igal õpetajal on puhkuselt pakkimine ja lahti pakkimine tulles palju positiivseid emot- üsna tavaliseks. Alates märt- sioone ja töötahet. sist olid tavalised suhtlemis- Kindlasti on neil palju uusi sõnad kolimine, renoveerimi- ootusi uueks õppeaastaks. ne, kastid, pakkimine. Praeguses meid ümbritse- Poiste õppetöökoda koosneb vas maailmas on oluline hoi- viiest eri vajadusteks mõeldud da ennast ja lapsi tasakaalus, tööruumist, mis on täis mater- nii palju kui see on võimalik. jale, näidistöid, tööriistu, ras- Algavaks õppeaastaks ootan keid masinaid puidu ja me- tasakaalu õppeprotsessis, kus talli töötlemiseks. Need ruu- üks või teine õppeaine ei ole mid oli vaja tühjendada april- eelistatud olukorras. Praegu- li lõpuks ja samal ajal ka tun- sel keerulisel ajal võib see ker- de anda. See oli üsna keeruli- gesti tekkida. Lapse arengu ne ülesanne, kuna tegemist oli jaoks on kõik õppeained vaja- küllaltki raskete töömasinate- likud. Väikese inimese kasva- ga. Nende tõstmiseks ja ladus- tamisel on ühtemoodi oluli- tamiseks käis abiks isegi kraana. Siinkohal tänu kõigile, kes abiks olid, eriti põhikoo- li suurematele pois- tele. Tõsiselt oli vaja mõelda ja teostada, kuhu panna mater- jalid, masinad, töö- lauad, mida ära visata ja mine nii vaimne kui käeline teda alles jätta. Osa tööriistu ja gevus. Tunnen muret selle pä- materjale tuli paigutada isegi rast, et paralleelklasse ja õp- oma isiklikku korterisse. Vii- perühmasid hakatakse raha- maseks aprillikuu päevaks oli- puudusel uuesti kokku liitma. me kõik üsna väsinud, rohkem See on väga halb. Tuleb siis- kolimisest kui lastega tegele- ki leida võimalusi hoida eri va- Kuusteist aastat ajalugu misest. jaduste ja võimetega lapsed Käesolev augustikuu on mi- eraldi väiksemates õpperüh- nu ja küllap paljude teiste kol- mades. Näiteks töö- ja tehno- Helgi Org da, et meil on palju ühist, tõ- heal tasemel on koolis muu- tulla 2010. aastal Jõelähtme leegide jaoks mõtete kogumise loogiaõpetuse tunnis on suur saksa keele õpetaja deda, et on ka erinevusi. Näi- sika- ja kunstiõpetus, samu- laulu- ja tantsupeole. kuu algavaks õppeaastaks. Ta- vahe, kas õpperühmas on ka- teks et peredes süüakse palju ti on väga populaarne kooli 24. septembril kell 17.45 valiselt vaadatakse sellel ajal heksa õpilast või kuusteist. Vä- Uskumatu, kuid tõsi – rohkem nisujahust valmista- teatriring. Lavale on toodud oleme aga Tallinna lennu- üle tööplaanid, korrastatak- ga paljud õpilased vajavad in- 16 aastat tagasi algas sõp- tud tooteid; et kirik etendab klassikute Goethe, Schilleri, jaamas, et tervitada taas oma se ja täiendatakse neid. Toi- dividuaalset lähenemist ja ju- rus Loo Keskkooli ja Ostalbi pere elus suuremat rolli kui Shakespeare’i tänapäevaseid sõpru. Ostalbi õpilasgrupp muvad nõupidamised ja kur- hendamist. meil Eestis; et Alpid on mäed, lavastusi. Koolil on oma or- jääb meie kooli külalisteks 2. sused. Sel ajal käin tavali- Kindlasti ootan vallavalitsu- Gümnaasiumi vahel. kuhu tahaks ikka ja jälle ta- kester, väga hästi sisustatud oktoobrini. Püüame nende selt metsas ja mere ääres las- selt suuremat usaldust ja aru- Meil on vedanud, sest vä- gasi. loodusainete kabinetid jne. külalislahkusele vastata sa- tele looduslikke materjale va- saamist õpetaja töö spetsiifika he on Eestis koole, kellel on Ka sellel suvel olime külas Õpilasomavalitsus on si- maga. Sellest aga juba järg- rumas. Töökojas on alati vaja- osas, mis kajastuks ka õpetaja sõpruskool Lõuna-Saksa- oma sõpradel, käisime tun- sustanud oma puhketoa, ku- mine kord. lik midagi sättida, parandada, palganumbrites. maal. Ja veel vähem on koo- dides, ekskursioonidel. hu sisenemisõigus on ainult Kasutan võimalust ning teritada, uusi näidistöid välja Soovin rohkem innovaatilisi le, kus on suudetud sõprussi- Väga kõrgel tasemel on Os- gümnaasiumiõpilastel. Tõe- pöördun nende Loo Kesk- mõelda ja neid valmistada. ja loovust arendavaid algatusi demeid alal hoida üle 15 aas- talbi Gümnaasiumis keele- line võimalus lõõgastumi- kooli praeguste õpilaste ning Tänaseks päevaks on ehita- kolleegidelt, kooli juhtkonnalt ta. Mis seal salata, oleme sel- õpe, mitmekeelsus on võt- seks, muusika kuulamiseks, kooli lõpetanute poole, kes on jad renoveerimisega lõpusir- ning vallavalitsuselt. le üle uhked. mesõna. Lisaks inglise keele- õppimiseks. Õppimine on au käinud meie rühma koossei- gele jõudnud. Olen põgusalt Koos kolleegidega ootame Iga aasta juuli esimestel le õpitakse/õpetatakse koolis sees, näiteks saavad Eestisse sus Ostalbi Gümnaasiumis. jõudnud uusi tööruume nä- õppima puhanud ja särasilm- päevadel sõidab Baden-Würt- prantsuse ja hispaania keelt. tulla ainult parimad 10. klas- Mul on vaja teie abi – fotosid, ha. Need on kenad värvivaliku seid lapsi, kellel on suvest rää- tembergi Liidumaale Bopfin- Paljud õpilased valivad üheks side lõpetajad. meenutusi kroonika kirju- poolest ja kaasaegse ventilat- kida palju positiivseid lugusid geni väikelinna Loo Keskkoo- võõrkeeleks ka ladina keele, Meile oli elamuseks kahe- tamiseks ning miks ka mitte sioonisüsteemiga. On paigal- ja kes on täis tahtmist õppida li kümneliikmeline õpilas- eriti need, kes unistavad ars- päevane väljasõit Alpidesse ja ühe suure kokkusaamise or- datud laastu ja saepuru ära- uues ilusas Loo koolis. grupp. Reisi eesmärk on sü- ti elukutsest. Koolil on tihe- Lõuna-Saksamaa ilusamate ganiseerimiseks. Juba ette ai- tõmbesüsteem (aspiratsioo- Soovin kõigile uueks alga- vendada nii saksa kui inglise dad sidemed Prantsusmaa ja losside külastamine. täh. nisüsteem), mille külge oota- vaks õppeaastaks tugevat ter- keele oskust, põhjalikumalt Hispaaniaga, uhked ollakse Ka sel aastal võttis meid Minu meiliaadress: helgi. me koos lastega uusi töömasi- vist, jõudu, algatusi koos- tutvuda Lõuna-Saksamaa aga ka selle üle, et kauaaeg- vastu Bopfingeni linnapea [email protected] naid. Süsteem võimaldab tun- tööks ja palju positiivseid ning eluoluga, koolisüsteemiga, sed tihedad sidemed on Ees- härra dr Bühler, kellele and- Fotod: Inna Tomson, saksa duvalt puhtamat ja tolmuva- rõõmsaid hetki koos väikeste kommete ja tavadega. Avasta- tiga, Loo Keskkooliga. Väga sime üle vallavalitsuse kutse keele õpetaja bamat töökeskkonda lastele ja ja suurte inimestega. NR. 146 5 JUULI-AUGUST 2009 KOOL Loo kooli õpetajate reis Manilaiule

Inna Tomson nagu mõisahoone ise paistab gistormis viltuvajunud torni Loo Kooli õpetaja silma oma sammastega, nii on imetlemas algava tormi saatel. sammastega ka mõisa kõrval- Rannal püüdsid fotoaparaa- Nüüd kui uus kooliaas- hooned (ait, viinaait ja viina- tide pilke veel täies ilus meri- ta algamas, tahaks teha vabrik). Mõisa omanik andis kapsapõõsad ja rahvuslipu mõisa 1995. aastal üle fondi- värvides teokarbid. tagasivaate suve alguses- le Keskaegne Lihula kohaliku Õhtu kätte jõudes saime ai- se, sündmusele, mis kõi- kultuurielu edendamiseks. mu ka sellest, mida kujutab ge meeldivamal moel suve- Huvitavale ekskursiooni- endast saare elu suure tormi le vürtsi lisamiseks pakkusid ajal. Istusime rannal asuvas puhkuse sisse juhatas ja mil- mõisatöötajad meile välja ka kalurikuuris ja kuulsime tor- lest saadud positiivne laeng põneva rüütlimängu. Puidust mi põhjustatud lärmis vae- veel kaua hinge toitis. kilbid käes, jooksime mõisa ja vu peremehe jutustust saare linnuse ümber, et otsida väi- elust. Päevane lämbe soe oli 12. juuni hommikul startis keseid kotikesi aaretega. Jäägu asendunud külma ja vihma- Loo kooli eest Läänemaa poo- saladuseks, mis aarded need se tormiilmaga. Tasahilju hi- le üle kahekümne õpetaja. Esi- olid, meie tuju tegi see maas- lisõhtu saabudes torm aga vai- algu oli sihiks Lihula ja eda- tikumäng aga väga rõõmsaks bus ega seganud rõõmsal reisi juba imeline saar Manilaid ja lõunasöök, mis meile mõi- siseltskonnal nautida jällegi Tõstamaa vallas Pärnumaal. saparki piknikulinale kaetud ülimaitsvat õhtusööki veise- Kohe alguses sai kokku lepi- oli, maitses pärast kerget füü- lihast, mängida vahvaid laua- tud, et sellel teekonnal ei ole silist pingutust kõigile. Usun, mänge, õppida kalurikuuris vaja kella vaadata. Piisas sel- et nii mõnigi õpetaja võtab ka line-tantsu ja õdusalt kolleegi- lest, et kodustele teatada, mil- oma klassiga ette ekskursioo- dega juttu vesta. Päevamulje- lal järgmisel päeval jälle kodus ni Lihulasse. test väsinum seltskond puges ollakse. Munalaiu sadamas ootas pärast sauna hubastesse aida- Kui lõuna ajal Lihulasse meid juba Manilaiu Riida tu- tubadesse, vapramad nautisid jõudsime, tervitas meid koos rismitalu peremees oma paa- merekohinat ja toredate sõp- kuuma päikesega Loo kooli vi- diga, kes pool seltskonda tur- rade seltsi varaste hommiku- listlane Helen Vaab, kes Lihu- valiselt saarele toimetas, pa- des tekitasid tunde, nagu olek- oli 1933. aastani asustama- dega ja loomadega, mehed ka- tundideni. la mõisas muuseumitöötaja kid kail ootavasse autokas- sid kauaoodatud pereliige. Ilm ta. Seda kasutati Pootsi mõi- lapüügiga. Viimast tegevust Järgmise päeva vihmasa- ametit peab. Lihula ajaloolises ti käskis panna ja suuna talu oli soe, lämbe ja tormieelselt sa moonakate heinamaana. ohustavad tugevalt kormora- du ei häirinud kedagi ja lühi- keskuses võib näha Lossimä- poole kätte näitas, ise aga üle- vaikne. Riida talu perenaine 1930. aastatel andis aga Eesti nid, kelle arvukus on viimas- ke paadisõit mandrile tugevas ge muistsete eestlaste maalin- jäänud rahvale järele sõitis. ootas meid juba õuel ja maju- Vabariik kihnlastele 26 krun- tel aastatel niivõrd tõusnud, tuules tekitas samasugust ele- na asemega, linnuse varemeid Ligi kahekilomeetrine jalgsi- tas kogu seltskonna vastavalt ti ja peagi elas seal juba 150 et kalameestel jääb aina vä- vust nagu eelmisel päeval saaja mõisa härrastemaja. Lähe- matk pakkus mandrilt tulijai- igaühe maitsele – mõned ai- inimest. Nad püüdsid anger- hem kalu püüda. Väidetavalt rele sõit. duses asub veel neogooti stii- le palju avasta, mõned paa- jat, ahvenat, niitsid rannahei- sööb kormoran 400 grammi Enne kojusõitu põikasime lis Eliisabeti kirik, uus suure- tamisrõõmu ti, mõned uue- na ja kasvatasid loomi. Suur- kala päevas. Samuti tekitavad veel läbi Pootsi laadalt. Ostsi- jooneline kultuurimaja ja ka – vanad kalu- Puidust kilbid masse õuemaj- vesi, mis aeg-ajalt heinakuh- nad oma väljaheidetega suurt me koduleiba, suitsukala, ha- aleviosa. Lihulas, mis asusta- rimajad, kau- käes, jooksime ja, mõned sau- jad ja kartuliread hävitas, saa- kahju taimestikule, mis nende pukurki, istikuid ja kaltsuvai- ti juba esimese aastatuhan- nis saare loo- na peale. Kokku rerahvale peale ei hakanud. pesitsusalal võib sootuks väl- pu. Paaritunnine bussisõit oli de keskpaigas, asus tsisterts- dus rannanii- mõisa ja linnuse võib saare ainu- Manija kogukond hävines al- ja surra. väga lõbus, sest oli, mida mee- laste nunnaklooster ja frant- tude ja kadas- ümber, et otsida keses majutust les samm-sammult nõukogu- Soojadel mai- ja juunikuu nutada ja millele tagasi mõel- sisklaste mungaklooster. Los- tikuga, õlest väikeseid kotikesi pakkuvas talus de võimu ajal. Suleti kool ja õhtutel võib saarel aga kuulda da. Usun, et ma ei olnud ainu- simäe paeneemik oli kindlus- valmistatud peavarju saada rahvaarv vähenes. Tänapäe- kõlavat kontserti, mida teki- ke, kes mõtles, et küll see Ees- tatud juba noorema rauaaja loomakujud, aaretega. 150 inimest. En- val on saare elanike ametli- tavad looduskaitse all olevad timaa on ikka ilus ja mitmeke- lõpust. Liivi sõjas linnus pu- turismipunkt ne kui saare elu- kuks arvuks antud 44 inimest. juttselg-kärnkonnad. Nende sine. Õpetajate viimaste aasta- rustati, aga praeguseks on osa kohalike memmede käsitöö- ga tutvuma läksime, kinnita- Saare naised kannavad aga ik- kaitseks on piirkonda rajatud te koolilõpureisid Setumaale, linnuse vundamentidest taas ga ja sihtkohta jõudes lambad, sime keha veel imemaitsva ka- ka Kihnu körti, räägivad kihnu ka palju mageveetiike. Ida-Virumaale, Vormsi saarele välja kaevatud. Lihula mõisa- uudishimulik vasikas Em- lasupiga. keelt ja peavad au sees kihn- Riida talu lähedal Papnina ja nüüd Manilaiule on andnud hoone on klassitsistlikus stii- ma ja sõbralikud perekoerad, Manilaid, mida rahvasuus laste kombeid. Naised tegele- neemel asub saare tuletorn. palju inspiratsiooni ja ideid ka lis, see valmis aastal 1824. Nii kes saba liputades ja nuuski- ka Manijaks nimetatakse, vad saarel põhiliselt põllutöö- Käisime seda 1967. aasta sü- õpilastega töötamiseks.

Uuringu “Lapsevanema huvid ja vajadused lapse arengu toetamisel ja kasvukeskkonna loomisel Jõelähtme vallas” tulemused Jelena Madisson Alushariduse pedagoog-nõustaja • kelle lapsed on lasteaiako- lised perepäevad ja vestlus pe- Kodus viibivate laste vane- miste vastu, mis puudutavad mekülgse ja kiire arengu aeg. ha ootejärjekorras; dagoogi-nõustajaga. Vähem mad soovivad mitmetest lap- lapse kasvatamist ja arenda- Lapsele tuleb anda võimalus • kes käivad lastega beebi- sooviti nõu saada psühholoo- sehoiuteenustest kasutada mist. Leidub nii üksmeelt kui ja õigus kasvada ja areneda sel 2008. aastal viisin Jõe- koolis; gilt ja sotsiaaltöötajalt. koolieelset lasteasutust alates eri arvamusi teemade valikul. viisil, mis kõige paremini vas- lähtme valla lastevanema- • kellel on kuni kolmeaasta- Lastevanemate koolitustee- lapse 1,5-aastaseks saamisest. Kõik sõltub laste vanusest ja tab tema vaimsetele omadus- te seas läbi küsitluse, milles seid lasteaias käivaid lapsi. made uurimusest selgus, et Vähem tunti huvi perepäeva- vajadustest. Enamasti ollakse tele ja sisemistele tarviduste- Uurimuse ankeetide ana- nii lasteaias käivate laste kui hoiu ja pikaajalise hoiu vastu. ühel nõul, et koolitused, kus le. Samas tuleb lapsevanemal püüdsin välja selgitada, kas lüüsist võib teha järgmise kok- kodus viibivate laste vanema- Mõningal määral sooviti al- antakse kaasa õppematerjale, olla aktiivne ja järjepidev, toe- lastega kodus viibivad Jõe- kuvõtte. te huvid kattuvad. Neid huvi- la aastase lapse hoidu lühike- võivad anda ideid lapse aren- tamaks lapse huvi ja tegutse- lähtme valla lapsevanemad Lasteaias käivate laste va- tavad kõige enam konflikti- seks ajaks. damiseks koduses keskkon- mistahet, et lapse tajud, ku- nemad ja kodus lastega viibi- de lahendamine, andestami- Võib järeldada, et uurimu- nas. jutlused, mälu ja mõtlemi- vajavad alternatiivset laste- vad vanemad soovivad saada ne, lepitamine ja lapse aren- ses osalenud Jõelähtme val- Toetudes käesolevate uuri- ne leiaksid aktiivset rakenda- hoiuvõimalust ja kas kodus lisateadmisi eri tegevustest. gupsühholoogia. Ka kodus la lapsevanemad on teadlikud mustulemuste analüüsile ja mist, sest just nende protsessi- viibivate ja lasteaias käiva- Lisateadmisi soovitakse kõi- viibivate laste vanemate seas lapse kasvatamisest. Vane- lastevanemate soovidele, mis de arengust sõltub valmisolek te Jõelähtme valla laste va- ge enam saada lapse eakohas- hinnati kõrgelt lapse loovuse mad veedavad palju aega koos on seotud eelkooliealise lap- õppimiseks mitte ainult koo- te mängude valikul, tähtede arendamist. lastega, pakuvad lapsele eri te- se arenguga, pakun interne- lis, vaid ka elukestvalt. nemad vajavad koolitust ja tundmise ja õpetamise vallas. Lastevanematel (87,5%) on gevusi ja mänguasju. Nad tea- tileheküljel http://jmadisson. Abi eest uurimustöö läbi- nõustamist lapse arengu Jätkuvalt on aktuaalne teema soov osaleda koolitustel, kus vad, et lapse arendamine kuu- wordpress.com/ lisateadmi- viimisel tänan Jõelähtme val- toetamisel ja suunamisel. koolivalmidus. antakse kaasa infomaterjale, lub lapse igapäevase hoolda- si, mis toetavad lapse aren- la lapsevanemaid, Jõelähtme Lapsevanemad soovivad millele võib hiljem toetuda, mise juurde. Kuid sellegipoo- gut koduses keskkonnas. Li- valla hariduse vanemspetsia- Uurimuse läbiviimiseks va- väikest vestlusringi lasteaias, kui tahetakse kuuldut meelde lest soovivad vanemad lisa- saks leiab sealt ka eelnimeta- listi Carmen Viherpuud ja Jõe- lisin Jõelähtme valla lapseva- kuhu oleks kaasatud spetsia- tuletada ja koduses keskkon- teadmisi lapse arengust. Nad tud uuringu tulemused. lähtme valla lasteaedade per- nemad, list. Võrdselt järgnesid prakti- nas praktiseerida. tunnevad siirast huvi tead- Koolieelne iga on lapse mit- sonali. 6 NR. 146 KÜLAKÄRAJA JUULI-AUGUST 2009 Vandjala ja Loo külade viies külapäev

Tiia Välk tulnud ka Jõelähtme kogudu- vilistel on võimalik mater- Vandjala ja Loo külade se asendusõpetaja Tauno Te- jale saada otse autorilt, saa- külavanem der, kes Vandjala küla lipu sis- tes oma soovi meiliaadressile se õnnistas. [email protected]. 27. juunil toimus Halli- Külapäeva auks oli valmi- Traditsiooniliselt peeti jalg- kivi juures külaplatsil viies nud Vandjala ja Loo külade palli- ja köieveovõistlus ka- ajaloovihik nr 2 “Wenemaa he küla vahel, võitjaks tulid Vandjala ja Loo külade kü- wabadikud ja nende naised Vandjala küla võistkonnad. lapäev. Kostiferi mõisa Wandjala kü- Samuti toimus saapaloopi- la ajaloos”. Vihikus on juttu misvõistlus eri vanuseklassi- Ilm sättis vägisi vihmale, kaugemast ajaloost ning ma- dele. Selgitati parim küpse- aga tibutas oma piisad siiski terjalid (1700–1900) on huvi- taja ja salatitegija. Muusikat enne pidu ära. Inimesi kogu- pakkuvad eelkõige neile, kes pakkusid Neeme Nogia tant- nes jällegi rekordarv. Õhtul re- oma juuri otsivad. Sügiseks sutrupp ning Saha küla vana- gistreerimis-külakaardilt ni- peaks kahe vihiku põhjal val- prouade muusikaansambel. mesid lugedes oli arvuks 111. mima raamat, mis sisaldab Kontvõõrastena osalesid Vandjala küla sai endale kü- kaugemat ajalugu, eri ajas- külapäeval Hardo Aasmäe ja lalipu ja külateemalised dip- tute kaarte küladest, muis- Juku-Kalle Raid. Vallaesinda- lomid-aukirjad, mille kujun- tendeid-pärimusi Vandjala ja jad ja külaelanikud arutlesid das meie ideede põhjal Kat- Loo külade infojuhile. Mater- koos vallaelu mitmete olulis- rin Tammesson. Kohale oli jal on käsikirjana valmis. Hu- te küsimuste üle.

Loo alevikus on näha paranemise märke

Andrus Umboja med heakorratalgud, mil- prügikaste, sest endiselt pais- Loo alevikuvanem le raames on parema väljanä- tab alevik silma maas vedele- Parasmäe külapäev oli rahvarohke gemise saanud jõeäärne puh- va prahi poolest. Kutsun kõi- Maikuu viimasel reedel keala ja jaanituleplats, Liiva- ki aleviku inimesi üles olema Erik Sepping lavere külast, Tiia Välk Vand- näha küla õitsengut piiman- valitud aleviku eestseisus on kandi tee garaažibokside juu- prahi mahaviskajate suhtes Helen Sooväli-Sepping jalast, Piret Pintman-Hel- duse kuldajastul 1930-nda- rest on likvideeritud üks il- resoluutsed ning tegema reos- laste Võerdlast, Margus Kir- tel ja selle nukrat lõppu 2009. oma tööd võtnud tõsiselt. legaalne prügiladestuskoht tajatele märkusi. Kui praht ju- 21. augustil 2009 toimus ja Jõelähtmest ning Mart Jo- aasta mais, mil Parasmäelt ning Lõuna teel koristatud ba maas, siis võtkem see üles Parasmäe külapäev. Paras- hanson Rebala Fondist. He- viidi ära küla viimane lehm Eestseisuse koosolekutel on üks väiksema prügimäe mõõ- ja viigem esimesse ettejuhtu- len Sooväli-Sepping tutvus- Mummi. Näitused tutvusta- käsitletud mitmeid olulisi tee- du välja andnud kinnistu. Ta- vasse prügikasti. mäelaste kokkusaamise- tas eelmisel aastal alusta- sid veel talude kaupa pere- masid. Arutelude juurde ole- han siinjuures tänada kõiki Lisaks eeltoodule on alevi- le Wiina talus kogunes üle tud Parasmäe talude lugude kondlikke sündmusi ja mä- me kutsunud ka vastava ala aktiivseid inimesi, vallavalit- ku eestseisus ellu kutsunud 100 inimese. kogumist. Selle projekti raa- lestusi, Parasmäe rahva ring- vastutajad, et tekkinud mõt- sust ning Lõuna tee äärset et- veel rea tegevusi. Nimelt on mes on intervjueeritud 25 sõitu Jõelähtme vallas 2008. ted leiaksid reaalset raken- tevõtjat, kes talgutel kaasa lõid eestseisuse juurde asutatud Külaseltsi eestvõttel kor- külaelanikku pea igast talust aasta novembris ning Tar- dust ning mõnigi probleem ning oma ihurammu ja tehni- aleviku ametlik selts, millel raldatud ürituse avas Paras- ning pika ajaloo ja põnevate tu Ülikooli etnoloogiatuden- saaks mõistliku ja kiire lahen- kaga abiks olid. Juhul kui kee- nimeks Loo Selts. Sellega on mäe külaseltsi juhatuse lii- sündmustega Parasmäe te- gite välitöödel jäädvustatud duse. Kindlasti väärib märki- gi tunneb, et tahaks ka järgmi- oodatud liituma kõik aleviku ge Erik Sepping, kõlas hümn gemised on kavas ka kaante pilte. mist kaevanduse teema, mil- sel korral kaasa lüüa, siis tu- elanikud, kes tahavad aleviku ja lipuvardasse tõusis Eesti vahele koondada külaelani- Õhtu edenedes astusid rele osas eestseisus võttis välis- leks sellest teada anda alevi- heale käekäigule kaasa aidata. lipp. Sõnavõttude ja tervitus- ke endi jutustatud lugudena. gilauludega üles Harju Me- tava hoiaku, samuti ei toeta- kuvanemale. Loo Seltsil on kavas registree- tega esinesid külavanem Rai- Külapäevaks kokku pan- hed, kõlasid pillilood ja aga- tud ideed suunata alevikku lä- Paari viimase kuu jooksul rida ka aleviku ametlik kodu- vo Kuuskmäe ning külalised dud fotonäitused meenu- ramad keerutasid spontaan- biv rasketransport alevikust oleme saanud vallavalitsuse leht, mille aadressiks on pla- valla teistest nurkadest: Raul tasid Parasmäe ajalugu ku- selt kogunenud ansambli mööda Pirita tee piirkonda abiga oluliselt parandada ale- neeritud www.looalevik.ee. Kurg ja Merike Metstak Kal- ni tänapäevani. Piltidelt võis saatel tantsu. planeeritud ümbersõidu kau- viku elukeskkonda. Paigal- Tellimise staadiumis on ale- du. Eestseisus tegi vallavalit- datud on pinke ja prügikaste viku infotahvel, mis paigalda- susele ettepaneku alevik ras- ning koha on leidnud uued lil- takse poe ja bussipeatuse va- ketranspordile sulgeda ning lekastid. Aleviku peatänav Sa- helisele haljasalale. Kultuuri- pakkus välja alternatiivsed ha tee on saanud uue pinnatud keskuse ja spordilembestest koridorid. Teravaks teemaks katte, samuti on saanud uue inimestest moodustunud gru- Võerdla külaplikade kokkutulek on kujunenud keskkütte hind teekatte jõeäärsele puhkeala- pi koostöös ning vallavalitsu- ja amortiseerunud trassidega le viiv Spordi tee. Korrastatud se ja mitmete valla ettevõtete Piret Pintman-Hellaste nud: Sauel, Pääskülas, Kuu- tati oma esimesi nukke, rää- seotud probleemid. Eestseisus on aleviku ujumiskohta, kust toel organiseerime sportlikku Võerdla külavanem salus ja mujalgi. Sel aastal giti nukumajadest ja sellest, võttis siin seisukoha, et tuleb on likvideeritud võsa, piiratud ja lõbusat pereüritust, mis toi- kohtuti taas Võerdlas. kuidas klaasikildudest nu- leida mõistlik lahendus, mis autode juurdepääsu jõele, too- mub 6. septembril koolistaa- 12. juulil said juba ka- Kuna seekord juhtus, et kunõud said. Räägiti Võerd- rahuldaks soojatarbijate vaja- dud juurde liiva ning paigal- dionil. Kutsun siinkohal kõiki poisid ei saanud mahti tulla küla minevikust ja tulevi- dusi ja oleks majanduslikult datud prügitünnid. Ilmselgelt väiksemaid ja suuremaid pe- heksandat suve järjest kok- la, sai külalaste kokkutulek kust. Päeva lõpetuseks käidi mõistlik. ei ole see aga veel piisav, kind- resid üritusest osa võtma. ku endised Võerdla küla naljatamisi ümber nimeta- üheskoos Jõelähtme surnu- Alevikus on toimunud mit- lasti on vaja veelgi rohkem Lõpetuseks tahaksin öelda, lapsed. tud külaplikade kokkutule- aias, kus vaadati üle ka kõiki- et mul on hea meel, et viima- kuks. Vaatamata sellele, et de esivanemate hauad. sel vallavolikogu istungil võeti Igal aastal on üritus toimu- kõige vanem “plika” on juba Järgmise suve kohtumis- vastu otsus, millega kohustati nud neis Eestimaa eri paika- 87-aastane. Olid jutudki roh- paigaks lepiti kokku Kalla- vallavalitsust korraldama Loo des, kuhu Maardu fosforiidi- kem tüdrukute tegemistest vere. lasteaia juurdeehituse ehitus- karjäär on pered laiali paisa- ja mängumaadest. Meenu- tööde jätkamiseks uus riigihange ning volitati vallavalitsust selle tarbeks võtma ka rahalisi kohustusi. Riigihan- ke menetlus peaks peagi ühe- le poole saama ning ma loo- Maa ja mere lepitamine Savirannas dan, et ehitus objektil jätkub täie hooga. Merike Metstak seks ning lahkunud hingede Pühapäeval, 23. augusti hi- Head Loo elanikud, kui teil Kallavere külavanem mälestuseks. lisõhtul süüdati muinastuled on ettepanekuid, mida pare- Kallavere külas Nuudi ran- mini teha või kui mõni prob- Muinastulede öö on vana Tuletegemise tänapäeva- nas. Aitäh kauni tava algata- leem vajab lahendust, siis võt- skandinaavia traditsioon, ne idee on jätkuvalt Lääne- jatele ja hoidjatele, üritus toi- ke palun ühendust 5150007 või mille järgi süüdati rannaäär- mere-äärsete rahvaste ühen- mub juba viiendat aastat jär- [email protected]. damine ja kultuuripärandi jest. Kavas oli väike kontsert Loo alevikuvanema vastu- setel aladel tuled suvehoo- säilitamine, eri kogukonda- koos kombekohase lõkketu- võtt toimub 31.augustil kell aja lõpu tähistamiseks, üh- de omavahelise läbikäimise lega, aktsioonid nii maal kui 18.00 Loo Kultuurikeskuses. tekuuluvustunde kinnitami- ja koostöö arendamine. merel. NR. 146 7 JUULI-AUGUST 2009 KÜLAKÄRAJA

Kuidas elad, Kostivere? Jägalas leiti Eesti Kadi Truuleht jaid, siis oleme tundnud end Kostivere elanik justkui unustatud ääremaa … vanim põld Ja nii me siin Kostiveres ela- Alustasin käesolevat ar- me – oleme küll tublimad kui tiklit küsimusega, kuid siin mõnda aega tagasi, ent alles õpime, kuidas üheskoos tead- ei ole tegu mitte elemen- likumalt tegutseda. Tehkem taarse viisakusavaldusega, edaspidigi tihedat koostööd lootes saada vastuseks “Häs- meie laste ja noorte harimi- sel ning nende vaba aja sisus- ti, tänan küsimast!” tamisel. Leidkem võimalusi Esitatud küsimus tuleb sü- ja ressursse korraldada ühis- damest ning peidab endas sii- tegevusi, olenemata osaleja- rast huvi selle vastu, missugu- te soost, vanusest või pere- sed on Kostivere elanike mu- konna staatusest. Olgem hoo- red ja rõõmud, mida mõtleme livad oma aleviku eakate vas- ja arvame, mille poole püüdle- tu ning ärgem pidagem pal- me ning millest unistame. Ku- juks hellitada meie pisipõnne. na inimesed ja arvamused on Osakem hinnata ning hoida erinevad, ei ole ka sellele küsi- meid ümbritsevat – seda kau- Katri Uibu musele ühest vastust. nist kodukanti. Tegutsegem Postimees selle nimel, et saaks teoks kos- Uni on magus kui mesi … tiverelaste üks unistus – taas- Tartu Ülikooli arheo- Ilmselt on paljud antud loo tada Kostivere mõis ning muu- lugejaid minuga sama meelt, ta see meie kõigi ühiseks vaba loogid leidsid Harjumaalt kui väidan, et Kostivere on aja veetmise ja kultuurikesku- Jägala linnuse juurest jäl- pikka aega olnud justkui talve- seks. gi Eesti seni teadaolevalt unes, millest ärkamine on toi- Loodetavasti ei oota me pi- munud vähem kui aasta jook- kisilmi, et keegi tuleks ja mõt- vanimast põllust ning sul. Seda just aleviku elani- mida tahame saavutada ning lejate ja -tegutsejate arv suu- sioonid saavad alguse ning leks ning teeks miskit meie muust inimtegevusest ke n-ö vaimu, ühtsuse mõttes. olema oma tegemistes ühtsed. renenud. toimivad justkui iseenesest ja eest ära. Siinse elu parandami- enne meie aega. Olgem ausad, alates kolhoo- Alles seejärel on võimalik oma Häid näiteid selle kohta, ladusalt. Kaalukausina hoia- se osas on meil veel endal pal- siaja lõpust ning taasiseseis- mõtteid, ideid ja soove anda et kohalikes elanikes on tär- vad meid ja meie tegemisi n-ö ju kasutamata võimalusi. Näi- Väljakaevatud põllu va- vumisest on Eesti teinud läbi edasi nii, et ka teised saavad ganud soov oma kodualevi- maa peal argimured ning ka teks aleviku arengukava koos- nuseks hindavad arheoloo- küll silmanähtava arengu, ent aru, et meil jätkub head tahet kus midagi positiivset kor- tõsiseks pahameeleks on aeg- tamisel osalemine ning sügi- gid 500–300 aastat eKr. Val- meie kodukant Kostivere ale- asju paremuse poole muuta. da saata, ei pea otsima kau- ajalt põhjust. Näiteks on juba sel kohalikel valimistel meie dav osa leitud materjalist vik on võtnud lubamatult kaua Kes end ise aitab, seda aitavad gelt. Heites põgusa pilgu taga- aastaid tekitanud nurinat eba- küla esindajate poolt hääleta- kuulub kolme ajajärku. Li- mõtlemisaega. Meie elu ja toi- ka teised – see tõde kehtib ka si kas või ühele kalendriaasta- rahuldav bussiliiklus Tallinna mine – need võiksid olla selged saks põllutegevuse ajajär- metused on juba mõnda ae- antud juhul. le, võime tõdeda, et aeg on ol- ja Kostivere vahel. Samuti on panused meie aleviku arengu gule on tõendeid ka vara- ga kulgenud nn mugavustsoo- nud meeldivalt produktiivne jäänud elanike jaoks vastuseta heaks! Lahendused ei pruugi sema inimtegevuse perioo- nis – kodust lasteaeda või koo- Kostivere – tõuse ja sära! ja tegus. Näiteks sai Kostive- küsimusteks alevi ühe 5-kord- tulla otsekohe, ent läbimõel- dist 600.–500. aastast eKr li, tööle ja seejärel tagasi koju. Praegu tundub, et Kostive- re noorte initsiatiivil remon- se maja taha kinnisvaraaren- dult ning üheskoos tegutsedes ning põlluharimise perioo- Ühtne meel ja koostegutsemi- re on justkui talveunest ärka- ditud noortekeskuse ruumid dusprojektist maha jäetud võib olla kindel, et oleme and- dile järgnenud linnuse tek- ne aleviku elu parandamisel mas. Alates päevast, mil loo- ja nii sai võimalikuks noorte- mäekünkad, poolik teelõik ja nud endast parima! ke perioodist 300.–200. aas- on jäänud meie endi poolt aga di MTÜ Kostivere, oleme seni- keskuse avamine, korralda- laiutav heinamaa. Päris kind- Kõike head, Kostivere! tast eKr, vahendas “Aktuaal- tähelepanuta. Nii mõnigi kord sest teadlikumalt püüdlemas ti traditsiooniline vastlapäe- lasti tunneme muret oma ale- ne kaamera”. on tundunud õiglane näidata selle poole, et aleviku elani- vatrall, Kostivere jaanituli ja viku pisipõnnide pärast, kelle- Tartu Ülikooli labora- sõrmega rahulolematult val- kes tekiks nn üheshingamine koristustalgud Kostivere mõi- le värskelt renoveeritud kau- toorse arheoloogia profes- lavalitsuse poole. Ent püüdes ja teeme-ära-suhtumine. sas ning alevikus, peeti ühis- nis lasteaias ei ole paraku oma Vallavalitsuse sori Aivar Kriiska sõnul on vältida poliitikat, küsin nii en- Peame oluliseks eelkõi- koosolekuid, Kostivere liide- kodualevikus piisavalt laste- kommentaar põllul säilinud konksadra dalt kui ka teistelt meie alevi- ge inimeste teavitamist. Nii ti Eesti Naabrivalve süsteemi- aiakohti. Meid on lubatud toe- jäljed. “Liigutades atra maa ku elanikelt: kas oleme ise ale- elektrooniliste kanalite kaudu ga – need on vaid mõned näi- tada kooli renoveerimisel, ent Kostivere noortekeskuse ra- sees, kannab ader pinnast viku elu arendamisel andnud (Kostivere kodulehekülg in- ted meie nn üheshingamisest sellegi projekti teostus tundub jamiseks esitas Jõelähtme val- sügavale mullapinda ja jää- endast parima? Mina isiklikult ternetis ja Kostivere Uudiskir- ja teeme-ära-projektidest. hetkel vähe tõenäoline. Tuleb lavalitsus projekti EAS-le ja vad niisugused adrajäljed tunnistan – mina paraku mit- ja saatmine e-posti teel) kui ka tõdeda, et mitte kõik asjad ei sealt saadud summa eest re- järgi. Aga inimtegevuse ki- te … Et oma elu kodukandis aleviku teadetetahvlitel info Meie ise oma aleviku sõltu alati meist endist. Kui- noveeriti vana katlamaja ehi- hist on põhiliselt leitud po- meeldivamaks ja elamisväär- edastamine on andnud tule- heaks! võrd vallavalitsuses pole juba tusfirma poolt. Kostivere ale- tikilde,” selgitas arheoloog. semaks muuta, peame ise här- muse, kus tasahilju, ent samm Kindlasti ei saa väita, et kõik mõnda aega olnud meie mõ- viku noored olid suureks abiks Lisaks eespool nimetatu- jal sarvist haarama, teadma, sammu haaval on kaasamõt- eespool nimetatud head emot- tete, ideede ja soovide esinda- ruumide sisustamisel. le on leitud ka savitihendeid ning märke tuleasemetest. Kriiska ei oska öelda, kuidas täpselt seda põldu ha- riti ning mis sorti vilja seal kasvatati, aga oletada võib, Oma õiguste eest tuleb ise seista et viljaks võisid olla meilegi tuttavad nisu või oder ning Tiia Välk Ramonsen OÜ puhul on te- likes teateannetes avaldatud nikelt. Jõelähtme Vallavalit- ti arendajale võimalus esita- tööloomaks härg. Kuna põl- Vandjala ja Loo külade külava- gu AS Maardu Kivi järglase- 24.07.2009. a. sus ei nõustunud 22.04.2009. a da omapoolne seisukoht ning lu lähedal asus linnus, osati nem ga, kes kaevandab Maardu ja Kaevandamisloa väljastamis- kirjaga nr 19-8/1522-1 maava- vastuväited. OÜ Ramonsen ei just sealt otsida jälgi inimte- Vandjala külade vahel ning on teated ra kaevandamise loa pikenda- esitanud vastamistähtajaks gevusest enne meie aega. Käesoleva aasta keva- kohalikes paksu pahameelt Keskkonnaameti Har- misega. Maapõueseaduse § 34 omapoolseid seisukohti ning Leiud lähevad Tartu Üli- del avaldas Keskkonnaamet tekitanud oma tugevate lõh- ju-Järva-Rapla regioon tea- lg 1 p 16 kohaselt ei saa maa- vastuväiteid. Lähtudes eeltoo- kooli arheoloogia kabineti kamiste, öiste kolistamiste ja tab, et lõpetas OÜ Ramon- vara kaevandamise luba muu- dust, maapõueseaduse § 34 lg fondidesse. teate kaevandusloa piken- tolmuga. Lootus oli, et 2010. a sen poolt esitatud maavara ta ilma kohaliku omavalitsu- 1 punktist 16 ning haldusme- damise kohta, millele ne- kevadel on see tegevus lõ- kaevandamisloa HARM-064 se nõusolekuta. Vastavalt hal- netluse seaduse § 40 lõikest 2 li Jõelähtme valla küla ot- puks lõppenud, sest maavara (L.MK:HA-36712) pikenda- dusmenetluse seaduse § 40 ja § 43 lg 1 punktist 2 lõpeta- on ammendunud. Kaevanda- mise taotluse menetlemise. lõikele 2 peab haldusorgan me Ramonsen OÜ poolt esita- sustasid ühiselt vastu seis- tud on juba ka naaberkinnis- Seoses 25.03.2009. a Ametli- andma menetlusosalisele või- tud maavara kaevandamisloa Hea uudis ta ning koostada kirja vastu- tu maalt. Pärast vastuväidete kes Teadaannetes avaldatud maluse arvamuse ja vastuväi- HARM-064 (L.MK:HA-36712) väidetega. esitamist Keskkonnaametile teatega, milles teavitasime, et dete esitamiseks enne menet- pikendamise taotluse me- ja Jõelähtme Vallavalitsusele OÜ Ramonsen taotleb maa- lusosalise suhtes sellise toi- netlemise. Haldusakti ja sel- Alates 5. augustist 2009 Allkirjade kogumise ajal oli tegelesid vallaesindajad prob- vara kaevandamise loa pi- mingu sooritamist, mis võib le juurde kuuluvate dokumen- on Kaberneeme kauplus palju kõhklejaid – kas on ik- leemiga aktiivselt. Külakogu- kendamist 5 aasta võrra, lae- kahjustada tema õigusi. Kesk- tidega saab tutvuda Keskkon- taas ametlikult avatud. ka midagi kasu. Vastata sain kondade ja vallavalitsuse va- kus Keskkonnaametile 3 vas- konnaamet edastas OÜ-le Ra- naameti Harju-Järva-Rapla re- vaid, et kui ei proovi, ei saagi hel on võimalik koostööd te- tuväitekirja Vandjala ja Loo, monsen 29.04.2009. a tähitud gioonis (Viljandi mnt 16). Info Kauplus on lahti iga päev teada. ha ja tulemus on selle amet- Võerdla ning Maardu küla ela- kirja nr 10-5/4689, milles an- telefonil 674 4803. 10.00–20.00. 8 NR. 146 KULTUUR JUULI-AUGUST 2009 Palju õnne maailma- meistrile! Võimlemisklubi Piruett – võimlemisklubide maailmameister. Austrias Dornbirnis peeti maailma esimene võimlemis- klubide võistlus tiitlile World Club Champion. Eestit esin- das Tallinna võimlemisklubi Piruett eliitrühm, kuhu kuulub ka meie valla elanik Kris- ti Rannat. Võistlustel osales umbes 2000 võimlejat 80 klubist 27 maalt. Tegemist oli kõiki võimle- misliike ühendava alaga, mida rahvusvaheliselt nimetatakse gymnastics for all (rüh- made võimlemine). Võistlust hindas ekspertidest koostatud žürii ja 27 riigi delegatsiooni- de juhid. Võimlemisklubile Piruett tõi võidu Mall Kalve poolt loodud kompositsioon “Valguse al- gus”. Kava kostüümid kujun- das Piret Mikk. Rühma tree- neriteks on Mall Kalve, Nade- žda Logvinenko, Helle Suits- lepp. Laulupidu, tantsupidu! Rühma koosseis: Endla Va- her, Ann Lakspere, Kristiina Tamm, Jaanika Lember, Ann Merike Metstak Vastab tantsupeo üks üldjuh- vaid 8000 tantsijat korraga. (liigijuhte ja assistente) väga Eda Hallmägi, Anton, Brone Ollino, Käroli te Erika Põlendik. Neli korda oleme teinud las- hästi tööle panna. Tundsime ansambli Loolill Kullamaa, Kristi Rannat, Min- Kõik olid koos ja hingasid Mulle oli see juba kümnes te tantsufestivali koolinoor- kõik, et just meie teeme se- tantsija na Kilumets, Johanna Lond, tantsupidu. Jutustus merest tele. Üle-eestilised tantsulas- da pidu ning peo õnnestumi- Anna-Mari Tamm, Liisa Hen- ühes, pidu läks meile kõiki- on igale eestlasele südame- te kokkusaamised on noorte- ne sõltub meist. Kui reedene “Fantastiline! Iga kord lähed riette Allikas, Kaire Paloots, dele korda. lähedane, pole inimest, kele põnevad. Mõneti leevenda- peaproov oli lõppenud, siis oli tantsupeole vana hea tutta- Ave Rohtla, Kadi-Liis Laaspe- 37 000 üheshingamise lau- da meri ei puuduta ega kut- vad need üritused tühimik- tunne, nagu oleks tõesti mä- va emotsiooni kutsel, see on re, Kristlin Kant, Anastasia lupeo osalejate hulka pää- su. Lavastus on nagu jutus- ku: suurele peole pääses ju gesid liigutanud. Kaks ja pool tõmme, mida ei soovigi lah- Sergejeva, Angret Lepasson. sesid Aare ja Leili Värte jutus, võib tahta kõnelda lugu, vaid kolmandik lasterühmi, aastat kestnud ettevalmis- ti seletada, sest muidu la- Jõelähtme vallavalitsus tä- hendatav Loo kooli lastekoor, aga alati ei tarvitse see vaata- kujutan ette, kui palju oli va- tus oli vilja kandnud. Tantsi- hustuks justkui midagi vä- nab ja tunnustab Kristi Ranne- Erika Põlendiku käe all tant- jani jõuda. Mereteemaga on lu ja pisaraid. Seda olulisemat ja väljakul tantsis nii, nagu laga olulist … Samas annab tit eduka esinemise eest võim- siv Loolill, Svetlana Siltšenko meil kõigil mingi isiklik su- kohta koolinoorte tantsufes- vastusgrupp oli lootnud ning iga pidu just selle ootamise lemisrühma Piruett koossei- Kostivere noored rahvatant- he, mistõttu oli lugu eriti lii- tival täidab. emotsioon jõudis vaataja sü- aastate järel lisaks olemas- sus maailmameistrivõistlus- sijad, Loo kammerkoor (di- gutav ja ülendav. Jutustus me- Olen kohustatud olema damesse. olevale hetkeaja emotsioo- tel. rigent Age Mets) ja ansambel rest oli täiuslikult mõistetav noortele tantsujuhtidele toeks nid, mis on niisama olulised. Kristi Rannat ütles valla- Amabile (dirigent Meeli Lass). ning jõudis iga vaatajani. Liisi ja õpetajaks ja seda ma meel- Millal ja kuidas sinust sai rah- Need põimuvad jälle üheks lehele, et ta treenib tavaliselt Laulupeotunnet on raske sõ- Koikson on tantsupeo laulja, sasti ka olen. 2011. aasta tant- vatantsija, kas mõni inimene ja kord-korralt suuremaks, kuuel päeval nädalas, vahel ka nadesse panna, emotsioo- talle see roll sobib. Peo kirjan- supeo korraldamine antigi on selles “süüdi”? mida siis hing kannab taas seitsmel päeval. Vaba päev on nide edastamine käib mul- dusliku pootsmani Jaan Tätte noorte kätte. Kõikidel noor- Rahvatantsuga alustasin järgmise laulupeoni.” tavaliselt laupäev, siis meeldib le siinkohal kindlasti üle jõu. töö õnnestus täielikult. Ja na- tel tantsujuhtidel on kohus- 1981. aastal Jõelähtme koolis kaua magada. Päevad kujune- Küll oli uhke tunne tantsupeo gu alati, nii tundus ka tänavu, tus võtta kogemustega assis- õpetaja Neida Tuisu juhenda- vad üsna pikaks, koju jõuab kontserdi lõppedes, kui sel- et üks päev jäi puudu. Alusta- tendid. Päris vabasse vette me misel ning 1982 osalesime ju- ha. Koolis on samuti – õpetaja ta tavaliselt õhtuti kella 8 või le musteretenduse juhte lava- sime harjutamist tavapära- neid kohe ei lase. ba V koolinoorte tantsupeol. peab tahtma tööle tulla. 9 paiku. Seni pole õppimise- le hüüti: Erika Põlendik, Karin sest üks päev hiljem ja Kalevi Niisiis olen taas assistent. Põhikoolis jäi tantsimine soi- Need inimesed, kes on va- ga probleeme olnud. “Siia- Soosalu, Kadri Tiis, Svetlana staadionil saime kokku harju- Väärib märkimist, et suurel ku. 1989. a läksin Kuusalu linud hobiks rahvatantsu, on ni olen suutnud oma asjad nii Siltšenko – kõik Jõelähtmest tada ehk liiga vähe. peol oli neljakümnest tant- Keskkooli 10. klassi ning kohe endalegi märkamatult vali- planeerida, et enda arust pole ju! Neeme kooli juhataja Ka- sujuhist neli pärit Jõelähtme sügisel kutsus õpetaja Tõnu nud selle endale eluviisiks. pidanud eriti paljust loobuma. rin Soosalu oli tantsupeo kap- Iga õnnestumine annab jõu- vallast. Lindvet mind rahvatantsu- Samuti on ka õpetaja ametiga. Trenn kuulub minu igapäeva- teni südametunnistus. du edasi tegutsemiseks. Mis rühma tantsima. Kuna Tõnu Rahvatantsijatel ning õpeta- elu juurde, olen sellega har- Kõik soovijad ei pääsenud on praegu käsil? Mida tähendas sinule see- Lindvet juhendas ka Kolga ra- jatel on tugev missioonitunne junud ja see meeldib mulle. peole, seetõttu toimuvad hi- Käesolev aasta on olnud kordne tantsupidu, olid ju havatantsurühma (täiskasva- ning neil on kergem elus hak- Muude hobide jaoks eriti aega lissuveni mitmetes paikades lennukas, üheaegselt on mul kaptenile lähedal seisev isik? nute rühm), siis 11. klassis te- kama saada. ei jää. Vahel loen, teen kodus üle Eesti kohalikud laulupäe- olnud käsil nelja tantsupeo Vastab Karin Soosalu. gi ta ettepaneku tulla ka Kolka süüa, küpsetan, kui aega on. vad. Eestlased oskavad hin- ettevalmistused. Aastal 2010 28. üldtantsupidu oli tões- tantsima, nii ma siis läksin ja Meie vallas on enneolematult Lähiaastatel kavatsen sporti- nata kõike seda, mis meil on tuleb teine meeste tantsupi- ti meeliülendav, sest see ju- olen koos nendega tänaseni. palju kõrge tasemega rahva- mist jätkata, kaugemast tule- käes ja väärtuslikku ning mi- du, 2011 noorte tantsupidu ja tustas meile loo elust enesest tantsujuhte, kuidas sa kuju- vikust ja kõrgetest eesmärki- da me oleme osanud luua ja 2012 Soome-Eesti tantsupidu. – armastusest, tööst, igatsu- Kas tantsujuhi töö sarnaneb tad ette järgmise aasta Jõe- dest ei söanda veel rääkida, eks jätkata. Kas ühtekuuluvus- Mul on igapäevaselt ka ne- sest, leinast, lastest. Ma ar- kuigivõrd ka kooli juhtimise- lähtme laulu- ja tantsupäe- elu näitab. Uuel hooajal on tu- tunnet ja rõõmu jagus meil li tantsurühma juhendada, van, et igaühe elus on seda ga? va? lemas mitmeid võistlusi, igale vaid laulupeopäevadeks või kaks nais- ja kaks segarüh- kõike juhtunud ning hingevä- Rühma juhendades ei ole Pidu peab inimestele mida- poole ei jõuagi, täpsemaid va- hoiame selle jätkuvat soojust ma. Lisaks veel mitu nii-öel- relus ongi olemas. sinu tööks mitte ainult tant- gi tähendama. 2009. aasta peo likuid ei ole veel teinud. Kõi- hinges läbi kõledate ja pime- da projektitööd. Teadagi kõik Sellel peol olin ma noorte- sude õpetamine, vaid sa pead kapteni meeskond oli kindel, ge suuremaks toeks on olnud date sügisõhtutegi? lapsed tahavad suurele peo- rühmade (keskkool ja ülikooli inimeste jaoks looma niisu- et tuleb jutustada lugu, mis mulle ikka vanemad,” ütleb le, aga paraku kõik ei ma- I–II kursus) liigijuhi assistent. guse õhkkonna, et nad tahaks räägiks meist enestest – liht- värske maailmameister. Kas tantsupidu läks korda? hu. Kalevi staadionile mahub Peo üldjuht oskas kõiki meid jälle tulla ning midagi koos te- satest asjadest. See toimib. NR. 146 9 JUULI-AUGUST 2009 Kultuurikalender Tants ümber graniidikaevanduse september 2009 Madis Noor See ongi see hind, millega si- ettevõtjad. Teedeehitajatele on eurotoetuste ring. Järelikult Manniva küla elanik suliselt tahab OÜ Maardu Gra- tähtis, et remonditud tee kes- tahavad nad saada kaevan- Seenioride ÜMARLAUD niidimaardla graniiti müüa. taks garantiiaja lõpuni, mit- duse rajamiseks eurotoetust. • Leida Ilo näituse Ehk Eesti riik ei võida sisuliselt te rohkem. Teedeehitus ja -re- Mille jaoks antakse eurotoe- Meile, kohalikele elani- avamine midagi. Ja see hind 270 kr/t ra- mont on nende leib. Vabataht- tusi? Üks variantidest on kesk- 03.09 kele, on see raske küsimus. Loo • Septembrikuu sünni- huldab ka Rudus Eestit. likult ei loobu keegi oma lei- konnatoetused. Kuna soojus- kell Kas see kaevandus rajatak- Teine väide oli see, et tee- vast ehk vabatahtlikult ei hak- pumpjõujaama nad ise välis- kutuurikeskus päevalaste õnnitlemine 12.00 se ohutult? deehitajad hakkavad kindlas- ka nad graniiti kasutama. Pae- tasid, siis ainuke asi ongi prü- • Heljo Männi ti kohe graniiti kasutama ja ei kivimaardlad on ja jäävad … gila. Kahjuks elu näitab, et mi- raamatute väljapanek Mina küsiksin ennekõike, ole vaja nii palju uusi paeki- Nüüd tekib küsimus, milleks da kõige rohkem eitatakse, se- • Info jagamine kas seda on üldse Eestile vaja? vimaardlaid seda kae- da tegelikult tehakse. Anto Või milleks üldse graniidikae- avada. Ma vandust va- Raukas välistas tuumajäätme- Kui paekivikild 05.09 vandust vaja on? küsiks, kas ja on? Minu te matmise kaevandamise ajal Neeme kell JUMALATEENISTUS Jõelähtme rahvamajas toi- ikka hakka- vastab riigihanke arvamus on, kaevandusse ja samal ajal üt- rahvamaja munud avalikul arutelul ser- vad? Tänasel tingimustes kirja et seda kae- les ta, et Euroopa vajab tsent- 16.00 veeriti meile väga ilusat reh- päeval mak- vandust on raalset tuumajäätmete hoid- kendust, millest selgus, et ko- sab paekivi- pandud standardile, vaja ainult lat 50–60 aasta pärast. Selleks LÕBUS LOO PEREPÄEV halikku graniiti kasutades või- killu tonn li- ei hakka keegi seda nn teiseseks ajaks ongi kaevandamine lõp- • Lõbusad dab Eesti riik mitu miljardit gikaudu 150 kasutuseks. penud. Kas suurriigid Euroo- spordivõistlused teedeehituse raha. Kas ikka krooni. Miks vabatahtlikult granii- Koosolekul pas tahavad tuumajäätmeid võidab? Aluseks oli võetud Ru- nad peaksid diga asendama. välja käidud oma territooriumile keset Eu- Loo staadion • Lasteteatri MÄNG dus Eesti hind 400 kr/t ja oleta- hakkama ka- nn soojus- roopat matta? Loomulikult ei 06.09 ja etendus “Ilusa lõpuga tav graniidimaardla hind 270 sutama kaks korda kallimat pumpjaama ideesse ma eri- taha. Ideaalne koht ongi väi- kell Loo kultuuri- lugu” kr/t. 400 krooni on hind, kui materjali? ti ei usu, kuna selle ehitamise keriik Euroopa ääremail. Üks 11.00 keskuse lipu- • Batuudid seostad ühe tonni. Hulgihind Kui paekivikild vastab riigi- või mitteehitamise lubamise ideaalsemaid kohti Euroopa plats • Müügil söök-jook algab 600-tonnisest kogusest. hanke tingimustes kirja pan- otsustab vald. Ehk teisiti öel- ääremail ongi Eesti. Kas nad Teedeehitajad ostavad kok- dud standardile, ei hakka kee- des käis OÜ Maardu Graniidi- suudavad tuumajäätmeid tur- NB! Vihma korral ku tuhandeid tonne graniit- gi seda vabatahtlikult granii- maardla hea idee välja, aga vä- valiselt matta? Küsimusi on toimub üritus spordi- killustikku, tavaliselt tehakse diga asendama. listab selle väitega, et see sõl- rohkem kui vastuseid. Gra- hoones hulgiostjatele hinnaalandusi Kes asendab, see on auto- tub vallast. Kindlasti tahavad niidimaardla härraste mee- 20–30%, vahel isegi 40%. Võ- maatselt selle hanke kaota- nad kaevandust rajama haka- lest tuleb see maardla siia või Loo Algab laste tame keskmise allahindluse nud. Konkurent pakub odava- ta aastal 2013. Miks? Sellepä- Muuga lahte, aga raudselt Ees- 08.09 kultuuri- NÄITERINGI hooaeg! 30%, saame hinnaks 280 kr/t. mat ja võidab. Nad on kõik era- rast, et siis hakkab järgmine tisse. keskus

Seenioride pidu 16.09 Loo SUVEST SÜGISESSE kell kultuuri- • Kirjanduslik külaline Kallavere ja Neeme ilusa küla konkursil 14.00 keskus Heljo Mänd • Meenutusi suvest Merike Metstak 17.09 Neeme Neeme küla Eesti kodukaunistamise kell rahvamaja ÜLDKOOSOLEK liikumise ametlikuks algu- 19.00 seks peetakse aastat 1936, E. Vetemaa näidend mil riigivanem Pätsi kokku- 19.09 Jõelähtme “ÕHTUSÖÖK VIIELE” kutsutud suur nõupidamine kell rahvamaja Kohtumine näidendi kiitis heaks ulatusliku kodu- 19.00 autori Enn Vetemaaga kaunistamise hoogtöö kava. 19.09 Kodukaunistamise riikli- Neeme Klubiõhtu ansambliga kell kult suunatud tegevus soi- rahvamaja AMULETT kus ajaloo keedkäikudes aas- 20.00 takümneteks. President Me- ri taasalgatatud kodukaunis- Jõelähtme Lava Grupi Avinurme tamise liikumist on väärtus- väljasõiduetendus tanud kõik Eesti Vabariigi pre- 24.09 kultuuri- E. Vetemaa näidend sidendid. Harjumaa vastav ko- keskus misjon esitab tänavu Eesti va- “ÕHTUSÖÖK VIIELE” bariigi presidendile neli objek- Loo ti, sealhulgas ühe kandidaadi Laste näiteringi esimene ilusa küla nimetusele. Võitnud 24.09 kultuuri- üritus küla külavanem pääseb presi- keskus dendi vastuvõtule. Vallavalitsus esitas konkur- Kalurite päeval kuulutati välja Neeme küla kaunim kodu. Neeme ilu aunimetuse pälvis Noore-Männiku talu, mil- JÕELÄHTME VALLA sile Kallavere ja Neeme külad. le omanik on Tähte Luik. Hinnatava väärtuse loonud konkursi võitja on loonud kalurikülale tüüpilise imearmsa SÜGISPIDU Kallavere küla on väga eri- kodu. See kodu vääris auhinda ja esitlemist maakondlikule komisjonile. ilmeline. Kui vallas on kaks • Meenutame Elsa 25.09 Rikandi kultuuripäran- muuseumi, siis üks neist asub kuv postkontor, lasteaed, alg- Jõelähtme just siin. Priit Kase ja Kers- kool, kõrts, sadam, arvukalt kell dit valla laulu- ja tant- rahvamaja ti Pent esitlesid komisjoni- seltse ja muidugi inimesed. 19.00 surahva osavõtul • Elsa le külamuuseumi väljapane- Külavanema sõnul on ainuke Rikandi kultuuripreemia kuid, igale esemele oli neil lu- probleem ühistransport – sõi- gu juurde jutustada. Komisjon dukid käivad neile, mitte mei- lauraadi väljakuulu- tegi ringkäigu ka Savirannas le sobival ajal, ütles Sirje Põllu. tamine ning uudistas Kodumaa suvi- “Selle teemaga praegu aktiiv- tusrajooni. selt ka tegeleme, kuna kooli al- Loo Hinge Jürgensoni guseks peavad sõidugraafikud 29.09 kultuuri- näituse ülespanek “Neeme ilu” pärjatud paigas olema.” keskus Neeme on juba kord pälvi- Komisjon imetles Neeme nud ilusa küla tiitli, kuid see ei küla erinäolisi ja ilusaid asu- Seenioride ÜMARLAUD tähenda keeldu pretendeeri- meid – vana ja uuemat, korras- Loo • Rahvusvahelise eakate da taas. Siin on kõik inimese- tatud kalurielamuid ja klaas- 01.10 kultuuri- päeva tähistamine le eluks vajalik: pood, raama- villasid. Siin on kõike küllaga: keskus tukogu, frantsiisiteenust pak- Kadakaranna, Palgiküla jne. • Väljasõit 10 NR. 146 AKTUAALNE JUULI-AUGUST 2009

AKKO Invest OÜ on ebakindel Loo lasteaia ehitus jätkub partner olnud paljudele

Priit Põldmäe seks korraldatud riigihanke lisatööde vajadus on põhjen- vani, kuid kahe esimese näda- Aivar Lankei kuliitmisel eelarves olid neil Abivallavanem võitis AKKO Invest OÜ kui kõi- datud, siis tuleb selle eest ka laga jäädi kohe ka uuest graafi- Kadrina vallavanem vead sees. Tegelik pakkumi- ge odavama pakkumise esi- täiendavalt tasuda. Akko In- kust maha 2 nädalat! Kogu ehi- ne tuli vigade parandamisel Juunikuu volikogus otsus- vesti poolt esitatud lisatööde tus sisuliselt seisis. Sellises olu- AKKO Invest võitis meil ca 700 000 krooni suurem, tanu. kalkulatsioonid olid enamas- korras ei jäänud vallavalitsusel ehitushanke ilmse alapak- kuid jäi ikka kõige madala- tati jätkata Loo lasteaia ehi- Ehitustööde teostamise le- ti aga kontrollimatud ja äärmi- enam muud üle, kui leping Ak- maks pakkumiseks. Palusi- tust ja leida pooleli jäänud ping sõlmiti 23. oktoobril 2008. selt võhiklikult koostatud, sel- ko Investiga lõpetada ja korral- kumisega ja me võitlesime me pakkujalt selgitusi mõ- ehitusele uus ehitaja. Otsus Lepingu kohaselt pidanuks ge eesmärgiga valla käest väl- dada uus avalik riigihange ehi- nende kõrvaldamise nimel nede eelarvepunktide kohta sai enamiku volikoguliikme- ehitaja valmis lasteaia üle and- ja kaubelda võimalikult palju taja leidmiseks, kes oleks suu- pool aastat. ja tunnistasime ta edukaks ma 31. märtsil 2009. lisaraha. Kuidas muidu mõis- teline Loo lasteaia juurdeehi- pakkujaks 08.12.2008. te toetuse, heakskiitu ei saa- Probleemid tekkisid ehita- ta lisatööde kalkulatsiooni, tuse valmis ehitama. Pärast Kahel korral kaotasime Lepingu sõlmisime nud kolmelt praegu oposit- jal aga kohe ehitustööde algu- milles ehitaja arvates tuleks vallapoolse lepingu lõpetami- vaidluskomisjonis ja siis 09.01.2009, töödega pidid sioonis olevalt saadikult. ses. Lepingu kohaselt pidi ehi- lepinguväliselt hoone süven- se teate ehitajale üleandmist suutsime läbi negatiivse li- nad alustama lepingujärg- taja enne töödega alustamist dist täiendavalt välja kaevata püüdis Akko Invest viimases saeelarve sundida nad loo- selt 01.10.2009. Lepingu täit- Otsuse poolt oli 13 voliko- esitama vallale lepingu täitmi- 520 m³ pinnast ja täita tekki- hädas päästa, mis päästa an- buma. Samad probleemid mise tagatist meile ei esita- gu saadikut, vastu üks ja kaks se tagatise 10% ulatuses lepin- nud süvend 2170 m³ liivaga? nab, ja alustas taas ehitustege- on neil kõikjal (Põltsamaal, tud. Kui hakkasime märt- jäi erapooletuks. Üks saadik ei gu hinnast. Tegelikkuses esitas Puht matemaatiliselt on selline vust – paigaldas esimese kor- Kambjas, Sõmerul). Tege- si algul huvi tundma, ku- osalenud istungil. ehitaja selle aga alles 18. det- kalkulatsioon pehmelt öeldes ruse laepaneelid, täitis vun- mist on katusfirmaga (AK- hu ehitaja jääb, anti mit- Vallavalitsus viis juulis lä- sembril. Ehitustööde kestuseks absurdne, kui just lastele kel- damendisüvendi liivaga ja la- KO/ Megaservice/Triad), kes meid lubadusi ja tähtaegu, bi uue riigihanke Loo laste- oli planeeritud kokku veidi üle gumäge ei rajata. Lisaks oleks dus esimese korruse välissei- terroriseerib allhankijaid ja kuniks pank otsustab lae- aia ehitaja leidmiseks. Seekord viie kuu. See oli kõigi arvestus- tegelik kogus valla ehitusosa- nu, kuid Jõelähtme Vallavalit- seetõttu on nende ehituste- nu andmise. Saadeti ka tea- ootasime osalema just suure- te kohaselt piisav, et ehitus val- konna juhataja poolt teostatud suse usaldus Akko Investi vas- gevus ettearvamatu ja prob- teid. Lõpuks 16.04.09 saatsi- maid ja usaldusväärsemaid mis saaks. Jaanuari keskpai- kontrollarvutuste põhjal olnud tu oli kadunud ja vald hakkas leemne. Riigihangete sea- me teate, et lõpetame lepin- ehitajaid. Osalejad olidki mai- gaks pidi graafiku järgi valmis vaid 248 m³! korraldama uue riigihanke et- dus ei toeta kahjuks omava- gu, kui 24.04.09 ei ole tööde- nekamad ja professionaalse- olema hoone. AKKO Invest OÜ Ehkki ehitaja on oma ütlus- tevalmistamist. Vallavalitsu- litsusi kuidagi ja toimivaid ga alustatud. 17.04.09 saime mad, valla jaoks soodsaima oli selleks ajaks suutnud teos- tes püüdnud väita, et tema te- sele on ette heidetud, et täna- lahendeid leida on väga ras- vastuseks teabenõude, mil- pakkumise tegi AS Merko Ehi- tada ehitustöid vaid 5% ulatu- gi enda poolt kõik ehitustöö- seks on lasteaia juurdeehitu- ke. les nõuti meiepoolse finant- tus. Pakutud hind oli aga veel- ses, mis tähendas, et valmis ei de graafikus hoidmiseks, näi- se eest Akko Investile maks- seerimise tagatisi. Vastasi- gi soodsam sellest, mida valla- olnud veel isegi vundament. tas tegelik olukord hoopis mi- tud kõigest 5% lepingu maksu- me teabenõudele ja 27.04.09 valitsus eeldas eelpakkumis- 22. jaanuari ehitusnõupidami- dagi muud. Jõelähtme valla musest, kuid selline ongi teos- saatsime lepingust taga- Reet Kiuru te põhjal. Lepinguni soovi- sel konstateeris ehitaja fakti, et ehitusosakonna juhataja poolt tatud tööde maht, mida ehitaja nemise teate. Sellega meie Kambja vallasekretär me jõuda kohe pärast seadu- ehitustööde teostamise graafi- teostatud ehitusobjekti pisteli- sai akteerida ja mille eest tasu suhtlemine lõppes. sega määratud vaidlustusaja kust ollakse maas 17 nädalat. se kontrolli tulemusena ilmnes küsida. Samas avastasid valla Vahepeal (aprilli algul) möödumist. Seega peaks ehi- Vaatamata lepinguliselt fik- jahmatav tõsiasi, et 2. veebrua- ehitusosakonna spetsialistid Kambja Vallavalitsusel sooviti läbirääkimisi ja kok- tus käivituma uuesti täie hoo- seeritule ja ehitaja poolt kin- ril kell 14.05 ei viibinud ehitus- juulikuisel ehitusobjekti kü- olid samuti probleemid kusaamist kohapeal, millest ga juba septembri alguses. nitatule, et kogu hoone valmis objektil ühtegi töölist, 4. veeb- lastusel, et pärast lepingu lõpe- Akko Invest OÜ-ga. vallavanem keedus. Märtsi ehitamiseks arvestati pakku- ruaril kell 13.30 viibis ehitus- tamist Akko Investi poolt ehi- lõpust alates ei saanud nen- mises kõikide teostamist va- objektil vaid töödejuhataja ük- tatud esimese korruse kandev See firma osales meil dega e-posti teel ka enam javate töödega, hakkas ehita- si, 5. veebruaril kell 10.25 ei raudbetoonkarkass on ehita- Kambja tervisekeskuse ja suhelda, sest kõik Kamb- Kari Jaago ja talvel vallale lisatööde kal- viibinud ehitusobjektil ühte- tud ehitusnorme jämedalt rik- postkontori ehituse han- jast läinud kirjad tulid taga- Jõelähtme valla ehitusosakonna kulatsioone esitama. Lisatöö- gi töölist ja seda olukorras, kus kudes ja tuleb lammutada, mis kel, esitades ühispakkumi- si märkega, et seda peetak- juhataja dena esitati küll sadeveetorus- mahajäämus tööde teostamise omakorda toob vallavalitsuse- se Megaservice OÜ-ga. Me- se rämpspostiks (nende ser- tiku paigaldamist, küll hoo- graafikust oli selleks hetkeks 18 le kaasa täiendavaid kulutusi. gaservice OÜ on samuti ver saatis automaatselt taga- Möödunud aastal Jõe- ne aluspõrandate tagasitäi- nädalat. Jõelähtme Vallavalit- Lisaks selgus, et AKKO In- Oleg Kuzminile kuuluv fir- si). Seda nad ei tunnistanud, lähtme Vallavalitsuse poolt det. Loomulikult oli iga täien- sus lasi Akko Investil koostada vest on jätnud tasumata alltöö- ma. Hange avati 14.11.2008. väites, et me ei ole neile mi- Loo lasteaia laienduse ehi- dav kulu vallale ebameeldiv uue tööde teostamise graafiku, võtjatele ning OÜ Arsam on al- Paberid olid korras, esitasid dagi saatnud. Suhtlesime lõ- täiendav finantskohustus, mis kus tööde lõpetamise tähtaega gatanud nende vastu pankro- kõige madalama hinnaga puks ainult väljastusteatega tustööde teostaja leidmi- ei olnud planeeritud. Kuid kui pikendati sisuliselt jaanipäe- timenetluse. pakkumise, kuid hinna kok- kirja teel. NR. 146 11 JUULI-AUGUST 2009 KULTUUR

Millest jutustavad lagedad väljad Staadion on koht, kus

Janek Šafranovski hat aastat, jääaja lõpust kuni dude kündmisega, mis oli ale- Niisugune areng toimus mõnusalt aega veeta Ajaloolane noorema pronksiajani, püsis põllundusest ja kõplapõllun- suuremalt jaolt viimase aas- ja muutus loodus Eestis oma- dusest oluliselt efektiivsem. tatuhande jooksul enne meie Jüri Paavel gevus, siis hommikuti ja en- Meie valla territooriu- tahtsi. Kõige väljapaistvamaks põl- aega. Selles ajavahemikus Jõelähtme Varahalduse OÜ nelõunasel ajal on staadion mil on erakordselt palju ar- Kuigi liha ja kala on väga lumajanduse kui uue elustiili oli eespool nimetatud ala- saanud sobivaks kohaks, kus toitvad, polnud inimeste kõht ja kultuuri arengu ajaloo val- del märkimisväärselt erinev Tasapisi lõppema kippuv noored võivad kokku saa- heoloogiamälestisi. Mõned sugugi alati piisavalt täis. Üks las on just praegune Reba- arengutase võrreldes Eesti si- suvi on tõestanud, et pea- da, lihtsalt suhelda või pal- neist on hästi nähtavad, põhjuseid oli inimeste mõ- la muinsuskaitseala piirkond. semaaga, kus oli endiselt suur li toksida. Mis eriti tore – sel gi aasta vanuseks saav Loo mõnda tähistavad viltu va- ju loomade arvukusele. Teine Muististe iseloomu, asustus- osa püügimajandusel. Hiljem, ajal kohtab seal ka päris pi- oluline põhjus oli toidu säili- pildi ja loodusliku keskkonna kui raud laiemalt levis ja saa- staadion väärib oma kohta sikesi ilmakodanikke – kes junud roostes sildid, mõned tamise võimalus. Ilma soola- järgi otsustades kujunes siin di jagu ka paksematest metsa- meie igapäevaelus. veel vankris, kes oma esimesi on mattunud rohukamara ta ei õnnestunud ka rikkalik- väga varakult välja tänase- dest, selline erinevus kadus ja spordisamme tegemas – koos alla. ku jahisaaki pikalt roiskuma- ni paljuski jälgitav maastik ja tekkisid põllumajandusmaas- Lapsi on suvel küll aleviku oma vanematega ringi toime- ta hoida. Nii olid sagedased asustuspilt. tikud üle Eesti. vahel veidi vähem, aga kõigil tamas. Siinkohal tahaks staa- Nende väärtus ei seisne siis- näljaperioodid, mis lühenda- soovijatel on tekkinud hea al- dionikülastajaid tänada hea- ki selles, millised nad välja sid eluiga ja vähendasid sün- Tugev Skandinaavia mõju Kaitseme kolme tuhande ternatiiv multifilmidele ja ar- peremeheliku ja hooliva suh- näevad, vaid selles, mis lugu divust. Kiviaja lõpu poole le- Oluliseks teguriks kiires aasta vanust maastikupilti vutimängudele ning võima- tumise eest selle kasutamisel nad jutustavad. Mida räägivad visid meie aladele esimesed arengus oli kultuurivahetus Avarad inimese poolt teki- lus vahetada virtuaalne suht- (kui mõned nätsu- ja sihvka- need mälestised meie minevi- teraviljad – oder, kaer ja nisu. teiste aladega. Suur osa Ees- tatud kultuurmaastikud, mis luskeskkond vahetu ja sport- sõbrad välja arvata). Loode- kust, arengust ja sellest, miks Neid hakati pikkamisi järjest tis tollest ajast pärit olevaid lo- laiuvad Jõelähtme valla süda- liku vastu. tavasti jätkub niisugune suh- me oleme just sellised. Meie enam kasvatama, kuna vil- hukivisid ja ümmargusi kivi- mes, on vanimad laialdaselt Peagi algav kooliaasta toob tumine ka edaspidi. kultuurist. Enamikus maail- ja oli muu hulgas ka hea säili- kirstkalmeid asub just siin. Nii jälgitavad maastikud Eestis. esimestel sügiskuudel staa- Staadioni kasutamine ma riikides on sellised mäles- tada. Samal ajal arenes ka ko- kalmed kui lohukivid on siia Hilisemad sajandid ei toonud dionile Loo Kooli kehalise jooksuharrastuseks, korv- tised võetud riikliku kaitse al- duloomade kasvatamine, mis levinud Skandinaaviast. Sealt sellel alal kardinaalseid muu- kasvatuse tunnid ja sportli- palli mängimiseks või muidu la. Eestis on see nii alates 1925. vähendas veelgi metsas hul- levis siia ka arenenum põllu- tusi. Kui kaheksakümnendate kud huviringid, eelkõige jalg- meeldivaks ajaviitmiseks on aastast. kumise vajadust. harimise oskus. Välistatud ei aastate teisel poolel ähvardas pallitreeningud. Tööpäeviti vallakodanikule tasuta, nii Ka meie vallas on riiklik Nii ei osutunud soodsateks ole ka mõningane sealtpool- unikaalset maastikku ja asus- kestavad need olenevalt päe- nagu ka eri vanusegruppides muinsuskaitseala. Miks on elukohta- ne sisserän- tuspilti hävinemine kaevan- vast 18.30 kuni isegi 20.00, lastele, kes osalevad jalgpal- niisugust ala vaja, kui mäles- deks mitte Kui oleme ise oma ne. Mälestis- duste läbi, suutsid arheoloogid seejärel saab jalgpalliplatsi litreeningutel. On selge, et tised on niigi kaitse all? Aga endised vee- te leviku jär- eesotsas Vello Lõugasega saa- välja rentida võistkondadele. sportlike tingimuste ja vaba seepärast, et ka sellel lagedal kogude ran- kodukandi lugude gi otsustades vutada siinsete alade riikli- On küsitud jooksmisvõi- aja kasulikuks sisustamiseks maastikul on oma lugu. Kus- nad, vaid üle uhked, küll siis kulges olu- ku kaitse alla võtmise. Indust- maluste kohta staadionirin- võimaluste loomine on vald- juures väga ürgne ja võimas. alad, kus sai lisem mere- rialiseerumise ja linnastumi- gil. Praeguseni on harrasta- konnad, kuhu panustatud Olen tähele pannud, et paljud edukalt vilja hakkavad seda hin- tee ja selle- se eest vajab üks Eesti suuri- jad saanud seda teha ka pa- vahendid tulevad kunagi nii meie valla elanikud seda lugu kasvatada ja dama teisedki. ga kaasne- maid kultuuriväärtusi kaitset ralleelselt jalgpallitreeningu- vallale kui riigile mitmekord- hästi ei tea ja proovin selle lü- karja pidada. vad kultuu- ka praegu. tega, käib üks tegevus ju mu- selt tagasi. Sügishooajaks hidalt üle rääkida. Paksu mullaga aladel vohas rimõjutused tol ajal Rootsist Tänaseks on see riiklik kait- rul ja teine ümber selle. Kõi- valmivad staadioni kõrvale, tol ajal mets ja muu paksem Eestisse mitte otse üle Lääne- seala kahjuks riigi poolt una- ge sobivamad ajad jooksjate- endise teeninduskompleksi Kütist põlluharijaks taimestik. Inimeste põlluriis- mere, vaid turvalisemalt möö- russe jäetud nii sisuliselt, ai- le jäävad nädalavahetustele, ruumidesse ka riietus- ja pe- Kiviajal, kui inimesed elatu- tad, veoloomad ja oskused olid da rannikut, üle Ahvenamaa neliselt kui ka seadusandli- samuti tööpäevadele ajava- semisruumid, seni on võist- sid küttimisest, kalapüügist ja küllaltki algelised. Pronkskir- saarestiku ja meie kandis üle kult. Meie lähedal asuvad sa- hemikus 16.00–20.00, pärast kondadel ja treeningugrup- korilusest, olid kõige soodsa- ve ja puust konksadraga ei ol- Soome lahe. Kivikirstkalmed malaadsed kaitsealad Ölan- seda on tihtipeale suuremaid pidel võimalus käia pesemas mateks elukohtadeks veeko- nud metsa vastu suurt asja. Nii jutustavad esmakordselt otse- di saarel Rootsis ja Kerna- treeningugruppe ja võistlusi spordihoones. gude rannad. Sai ju veest kin- osutusid headeks põllumaa- selt ühiskondlikust kihistumi- ve ümbruses Leedus on võe- ning platsi ääres varumängi- Täpsemat infot staadioni ni püüda kala või hülge, mis oli deks õhukese ja kerge mulla- sest – keskses kirstus oli mae- tud UNESCO maailmapäran- jaid ja publikut. kasutamise graafikute ja õh- metsast püütule oluliseks li- ga loopealsed alad, nagu neid tud tähtsam isik rikkalikema- di nimekirja. Rebalal oleks sa- Staadionist on saamas tuste pallimuru kasutami- saks. Eestis olid kõige tiheda- leidub Põhja-Eestis ja Saare- te hauapanustega. Tema üm- masse nimekirja kindlasti as- omamoodi multifunktsio- se tingimuste kohta on või- malt asustatud Pärnu ja Narva maal. Õhukese mullaga ala- ber ilmselt madalama posit- ja. Seda juhul, kui meie ja kogu naalne keskkond ja seda mit- malik saada Jõelähtme Vara- jõe suue ning Võrtsjärve ümb- delt oli kerge välja juurida puid siooniga tegelased. Tingituna Eesti tahaks väärtustada lugu metele sihtgruppidele. Kui halduse OÜ koduleheküljelt rus. Tollase elukorraldusega ei ja põõsaid ja suures osas leidus maa madalast viljakusest ela- oma rahva arengust ühest eta- eelkõige õhtustel aegadel toi- www.jvh.ee ja e-posti aadres- muutnud inimesed maastiku- ka looduslikke niite. Nii hakati ti enamasti üksiktaludes haja- pist teise ja selle etapi kestu- mub aktiivsem sportlik te- sil [email protected]. pilti kuigi palju ja kaheksa tu- just Põhja-Eestis tegelema põl- li laiadel aladel. sest kuni viimase sajandini. Elsa Rikandi kultuuripreemia

Aastast 1996 annab Jõe- nitatud eelarve alusel. Vas- lähtme Vallavalitsus igal tava kandidaadi puudumisel on Jõelähtme Vallavalitsusel aastal välja Elsa Rikandi ni- erandkorras õigus jätta pree- melise kultuuripreemia pi- mia välja andmata. Preemia- kaajalise tulemusrikka tega kaasneb Jõelähtme Valla- valitsuse tänukiri. gevuse eest Jõelähtme val- Ootame kõikide ettevõte- la kultuuri edendamisel. te, asutuste, organisatsioo- nide ja eraisikute sihteraldi- Aastapreemia väljaand- si ja annetusi arveldusarve- miseks moodustatakse Jõe- le 10002018903006 selgituse- lähtme Vallavalitsuse kor- ga “E. Rikandi kultuuripree- raldusega viieliikmeline žü- mia”. rii. Ootame kultuuripreemia kandidaatide nimesid kirja- Laureaaditiitli on pälvinud likult koos lühikese põhjen- Erika Põlendik (2008) dusega Jõelähtme Vallavalit- Kersti Laanejõe (2007) ja elu- susse hiljemalt 110.0. sseptemb-eptemb- töö preemia laureaat Linda rriksiks 2009.2009 Kandidaate on õi- Tamm (2007) gus esitada üksikisikutel ja Maie Ramjalg (2006) organisatsioonidel. Maie Jakobi (2005) Jõelähtme Vallavalitsus Kai Müürsepp (2004) teeb preemia saaja teatavaks Svetlana Siltšenko (2003) hiljemalt 25. septembril, mil Silja Trisberg (2002) Elsa Rikandi surmast möö- Aare Värte (2001) dub 20 aastat. Aastapree- Taimi Saarma (1999) mia suuruse määrab Jõe- Leili Värte (1998) lähtme Vallavalitsus Jõeläht- Maria-Marika Kurvet (1997) me Vallavolikogu poolt kin- Ahto Nurk (1996) 12 NR. 146 RIIK JA MEIE JUULI-AUGUST 2009 Muuga piirivalvekordoni tööpõld on lai

Muuga kordoni ülem piirivalve- kapten Raivo Männik .

Muuga piirivalve- kordoni toimkond

Kirke Klemmer nii maismaal, väikesaartel kui piirivormistusega Muuga sa- liumiballoon, kui väikelaeva Põnevate juhtumite kohta danikke üles olema seadus- Piirivalveamet merel. Osaletakse vajadusel damas. Kõik laevad, mis sise- mootor oli seiskunud ega käi- lisab kordoniülem, et pea iga kuulekad. Ennetus- ja teavitusgrupp merepäästes, hoitakse silma nevad või väljuvad sadamast, vitunud enam ning tuul hak- patrull ja vastutusalas käimi- Merele minnes tuleks kind- peal väikelaevade- ja jetiliik- läbivad piirikontrolli. Sada- kas laeva trii- ne on põnev, lasti panna selga päästevest, 2006. aastal muudeti lusel, tagatakse kalapüügiees- mas on ka autokontrollpunkt, vima laeva- sest kunagi ei jälgida ilmateadet, võtta kaa- kirjadest kinnipidamine. Te- kus teostatakse piirivormis- teele. Aida- Piirivalvekordon tea, mis võib sa sidevahend ning veendu- Muuga Sadama piiripunkt hakse koostööd Põhja Politsei- tust mootorsõidukitele. Vähe- tud on mere- juhtuda, kelle- da laeva ja navigatsioonisead- Muuga piirivalvekordoniks, prefektuuriga, korraldadakse tähtsaks ei saa pidada kordo- hädalisi – oli on võimeline sek- ga kokku puu- mete heas tehnilises seisun- mille koosseisu kuulub rah- politseiga ühispatrulle. ni vastutusala kontrolli. Pii- juhtum, kus kuma ja hädajuh- tud ja kellel abi dis. Kui märkad abivajajat me- “Piirivalvekordon on võime- rivalvurid patrullivad kordo- laeval lõppes tumil operatiivselt vaja on. Koos- rel või väikesaarel või oled ise vusvaheliseks liikluseks ava- line sekkuma ja hädajuhtu- ni piirilõigul jalgsi, jalgratas- kütus ja ini- tööd tehakse abivajaja, anna teada Muuga tud piiripunkt. mil operatiivselt reageerima tel ja autodel, merel piirivalve- mesed ei saa- reageerima nii mitmete amet- piirivalvekordonile telefonidel Seoses sellega lisandus pii- nii maal kui merel, nii kaatri kaatriga. nud enam maal kui merel. kondadega – li- 619 1240 või 503 6475. rilõik ca 130 km Rohuneeme kui autoga, vajadusel abistab Muuga kordoni tööpõld on sadamas- saks Põhja Po- “Kui saame teilt asjalikku tipust kuni Harju maakonna meid piirivalvelaev ja lennu- lai: transporditud on kiirabi se. Kordoni- litseiprefek- teavet vallas toimuva kohta, piirini ja mitmeid täiendavaid salga helikopter,” sõnas Muu- ja politseid väikesaartele, too- toimkond transportis isikud tuurile käiakse Keskkonna- on ka meil võimalik paremi- ülesandeid. ga piirivalvekordoni ülem pii- dud saartelt ära haigeid, pääs- mandrile. inspektsiooniga kordoni vas- ni oma ülesandeid täita ja va- Kordoni vastutusalas teos- rivalvekapten Raivo Männik. tetud kalavõrkudesse lootu- Kordoni ülema sõnul on iga tutusalas kalapüügieeskirja- jadusel abiks olla,” sõnas piiri- tatakse lisaks põhitegevuse- Igapäevaselt tegeleb piiri- setult kinni jäänud luiki, toi- juhtum käsitletav eraldi ja toi- de täitmist kontrollimas. valvekordoni ülem piirivalve- le sadamas rannikupatrulle valvekordon kaubalaevade metatud väikelaevale hee- mumise hetkel tähtis. Piirivalvekordon kutsub ko- kapten Raivo Männik.

Kalapüügile minnes tea reegleid!

Erik Parts püügiaegadele, -kohtadele ja isikud, kes tohivad harrastus- gil püüda võib, saab kalapüü- Peetri-Jaani saareni ja Peet- nab kalastuskaart) on 2009. a Keskkonnainspektsiooni Põhja re- kalaliikidele kehtestatud pii- püügivahenditega kala püü- gieeskirjast. Harrastuslikku ri saare ümbruses kalapüük Jägala jões keelatud. giooni keskkonnakaitseinspektor ranguid. Rohkem kui ühe liht- da püügiõigust vormistamata, kalapüüki reguleerib ka kala- vees viibides. Erandiks on sil- Jõelähtme jõgi – jõelõik Jõe- käsiõngega kalapüügiks on ju- välja arvatud need juhud, kus püügiseadus. Mõlema õigus- mupüük silmutorbikute ja lähtme karstiala väljavoolust Kalapüük on väga palju- ba vajalik püügiõiguse vor- püügiõiguse annab kalastus- akti hetkel kehtiva versiooni -mõrdadega. suubumiseni Jägala jõkke on mistamine. kaart. leiab Riigi Teataja elektrooni- Kõikidest Jägala jões oleva- kantud lõhe, jõeforelli, meri- de inimeste jaoks meeldiv Kes soovib kalapüügiga tõ- Harrastuspüügiõigust tõen- lisest andmebaasist (www.rii- test jugadest ja paisudest alla- forelli ja harjuse kudemis- ja harrastus ja ajaviide. Aga nii sisemalt tegelema hakata ning dav dokument (panga makse- giteataja.ee). voolu 100 m ulatuses ning ka- elupaikade nimistusse. Lõhe- nagu kõigi muude tegevus- tahab kalapüügil kasutada tei- korraldus, kalastuskaart) või Olulisemad piirangud har- latreppidel ja neist ülesvoo- liste püügikeelu ajal on seal si kalapüügieeskirjas kirjel- soodustust tõendav dokument rastusliku kalapüügiga tegele- lu 50 m ulatuses on kalapüük keelatud kalapüük vees viibi- te puhul, on ka kalapüügil datud harrastuspüügivahen- (õpilaspilet, pensionitunnis- misel Jõelähtme valda jäävatel aastaringselt keelatud. des, samuti on seal keelatud oma kindlad reeglid. deid (spinning, käsiõng, sikuti tus, represseeritu tunnistus, veekogudel. Jägala joast kuni jõe suubu- allveekalapüük harpuunpüs- Püüginõuded on kehtesta- jne), peab enne kalaleminekut puude raskusastet tõendav do- Kaberla oja – kogu ulatuses miseni Soome lahte on aas- si ja harpuuniga. Aastaringselt tud selleks, et püügirõõmu jät- vormistama endale harrastus- kument) peab harrastuspüü- kantud lõhe, jõeforelli, meri- taringselt keelatud kalapüük on keelatud kalapüük nakke- kuks nii meile kui ka meie jä- püügiõiguse. Enne tuleb en- gil alati kaasas olema. Kui har- forelli ja harjuse kudemis- ja nakkevõrgu, liivi ja kuuritsa- võrgu, liivi ja kuuritsaga. Pai- reltulevatele põlvedele. dale selgeks teha, millist har- rastuspüügiõigus on oman- elupaikade nimistusse ning ga, mõrraga püük on keelatud sudest allavoolu 100 m ulatu- On kogenud kalastajaid, rastuspüügivahendit ning kus datud mobiilimakse tasumi- kalapüük on seal aastaringselt kogu jõe ulatuses. Erandiks on ses ning kalatreppidel ja neist kes tunnevad väga hästi kala- ja millal soovitakse kasuta- sega või kui harrastuspüügi- keelatud. Erandiks on silmu- silmupüük silmutorbikute ja ülesvoolu 50 m ulatuses on ka- püügieeskirja nõudeid, aga ka da. Vastavalt sellele tuleb en- õigust tõendaval dokumendil püük silmutorbikute ja -mõr- -mõrdadega. lapüük aastaringselt keelatud. neid, kes reegleid ei tea. Viima- dale muretseda kas kalastus- puudub foto, peab kalapüügil dadega (ei ole harrastuspüügi- 1. septembrist 31. det- Vähipüük (püügiõiguse ti nimetatute hulgas on kind- kaart, panga maksekorraldus kaasas olema ka isikut tõen- vahendid, vajalik eraldi kala- sembrini on Jägala annab kalastuskaart) lasti need, kes selle harrastu- või sooritada mobiilimakse. dav dokument. Lisaks arvesta püügiluba) ning vähipüük vä- jões Linnamäe pai- on 2009. a Jõeläht- sega alles algust teevad. Nei- Kalastuskaarte väljastab harrastuspüügiga tegelemisel himõrra ja vähinataga (vajalik sust kuni jõe suu- me jões keelatud. le tahakski südamele panna, Keskkonnaamet, kelle kodu- alati järgmist. eraldi kalastuskaart). bumiseni Soome Meri – kalapüü- et enne kalapüügiga tegelema lehelt (www.keskkonnaamet. 1. Pea kinni püügiaegade, Jägala jõgi – jõelõik Jäga- lahte keelatud ki meres regulee- hakkamist tuleb kalapüügi- ee) on võimalik kalastuskaa- -kohtade ja kalaliikide suhtes la joast suubumiseni Soome kalapüük spin- rivad lisaks Ees- seadus ja kalapüügieeskiri tä- rdi kohta täpsemat informat- kehtestatud piirangutest. lahte on kantud lõhe, jõeforel- ningu ja lendõn- ti Vabariigi õigus- helepanelikult läbi lugeda. Siis siooni saada. Panga makse- 2. Ära kasuta harrastuslikul li, meriforelli ja harjuse kude- gega (v.a kalastus- aktidele ka Euroo- on selge, kus, mida, millal ja korralduse ja mobiilimakse- kalapüügil samaaegselt roh- mis- ja elupaikade nimistus- kaardi alusel). pa Liidu õigusak- millega on lubatud püüda. ga seonduva informatsiooni kem kui kolme sama või eri lii- se. Lõheliste püügikeelu ajal Lõhet ja meriforelli on tid. Olulisemate piiran- Need, kes soovivad looduses leiad Keskkonnaministeeriu- ki püügivahendit. on seal kalapüük vees viibides Jägala jões keelatud püüda 1. gutena on meres aastaring- viibides püüda kala ühe liht- mi kodulehelt (www.envir.ee). 3. Ära jäta oma püügivahen- keelatud, samuti on seal keela- oktoobrist 30. novembrini (v.a selt keelatud kalapüük Jäga- käsiõngega, saavad seda teha Erandiks on siin eelkooliea- deid valveta. tud allveekalapüük harpuun- kalastuskaardi alusel püük la jõe suudmele lähemal kui täiesti tasuta ja püügiõigust lised lapsed, alla 16-aastased 4. Kasuta kalapüügil ainult püssi ja harpuuniga. Erandiks landi või rakisega varustatud 1000 m, 1. septembrist kuni vormistamata. Tuleb vaid jäl- õpilased, pensionärid, õigus- kalapüügieeskirjas kirjeldatud on silmupüük silmutorbikute spinninguga või lendõngega), 30. novembrini on meres kee- gida, et lihtkäsiõng vastaks ka- vastaselt represseeritud isi- harrastuspüügivahendeid. ja -mõrdadega. jõeforelli 15. septembrist 31. latud kalapüük Kaberla oja lapüügieeskirjas kirjeldatud kud ja represseeritutega võrd- Informatsiooni, kus, millal, Aastaringselt on keelatud jaanuarini. suudmele lähemal kui 500 m. nõuetele. Arvestada tuleb ka sustatud isikud ning puuetega mida ja millega harrastuspüü- Jägala jões Linnamäe paisust Vähipüük (püügiõiguse an- NR. 146 13 JUULI-AUGUST 2009 TEISED MEIST

Eesti Energia valis välja jäätmepõletusjaama rajaja

Eesti Energia gemist kodumaist päritolu kü- mete masspõletusseadmetes tusega, siis eeldatavalt saab muundatakse ca 85% jäätme- Eesti Energia kuulutas toodetu hind olema soodsam tes sisalduvast energiast elekt- Iru jäätmepõletusjaama raja stabiilsem kui näiteks prae- riks ja soojuseks. Euroopas on guse maagaasil põhineva soo- sellise tehnoloogiaga jaamu jamise edukaks pakkujaks juse tootmise puhul,“ selgitas üle 400 ning meie lähiriikidest Prantsuse ettevõtte Const- Eesti Energia Taastuvenergia on see enim kasutatud nii Soo- ructions Industrielles de la ettevõtte direktor Ando Lep- mes, Rootsis kui Taanis. Méditerranée (CNIM). piman. Edukaks osutunud pakkuja- ”Keskkonna seisukohast on ga sõlmitakse leping augusti- 2012. aastaks valmivas koos- jäätmete põletamine elektri ja kuus. Projekti maksumus jääb tootmisjaamas on plaanis aas- soojuse tootmiseks taaskasu- riigihankes nimetatud eelda- tas ära põletada kuni 220 000 tamine ning seetõttu eelista- tava ehitusmaksumuse suu- tonni Eestis tekkivaid sega- tum variant kui nende prügi- rusjärku, milleks oli 1,5 mil- jäätmeid. mäele matmine,“ lisas Leppi- jardit krooni. Olemasoleva Iru elektrijaa- man. “Masspõletusjaamades Jäätmepõletusjaama ehitus- ma kõrvale rajatav masspõle- lähevad katlasse segajäätmed. tööd algavad 2009. aasta lõpus tustehnoloogiaga jäätmepõle- Kuna kohapealne sorteerimi- ning elektrit ja soojust hakkab tusjaam hakkab lisaks olme- ne või muu töötlemine ei ole uus jaam tootma 2012. aas- prügile vastu võtma ka kergeid vajalik, tagab see tehnoloogia ta alguses. Uue jaama sooju- tööstusjäätmeid ja seni Põh- kokkuvõttes soodsaima taas- se tootmise võimsus saab ole- ja-Eestis probleeme tekitanud kasutamise.“ ma 50 MW ja elektri tootmise va Iru elektrijaama tootmis- Jäätmepõletusjaama raja- Babcock Environment GmbH kliinilisi jäätmeid. Tänapäevastes enim kom- võimsus 17 MW ning see hak- võimsusi (648 MW soojust ja mise hankel osales teise pak- (FBE), kes tegi ühispakkumise ”Kuna jäätmete puhul on te- mertskasutuses olevates jäät- kab täiendama olemasole- 190 MW elektrit). kujana Saksa päritolu Fisia koos Skanska EMV AS-iga.

Filmilaager Neemes

Merike Kahu teaias ja viie päeva jooksul te- oli väga värskendav tagasivaa- meditsiinipunktis aitas abiva- 15.00 toimus Neeme algkoolis/ dus, Rein Lilienthal, Sven-Eric Filmihuviline gelesid 24 noort inimest oma de kinoasjandusse. Saime va- jajaid Maria-Marika Kurvet. rahvamajas tähtis sündmus – Kõllo, Sven Erik Ojavee, Paula filmi valmistamisega. Korda- lida ise filmi ja seda vanaaeg- Näitlejatöö kogemusest lei- Neeme filmilaagri 2009 fil- Johanna Linnasmägi, Triin Li- Teist aastat järjest toi- mööda oldi näitlejad, operaa- se tehnika kõrina saatel vana- dis aega meiega vestlema tulla mide esilinastus. Esitleti kol- lienthal). torid, koos kirjutati stsenaa- del puutoolidel nautida. lennukas ja vitaalne Lauri Pe- me selle aasta värskeimat Täname Jõelähtme valla- mus Neeme külas noorte ﬁ l- rium ja tehti režissööritööd. Laagrielu juurde käib ikka ju daja. Ta rääkis lahkesti, kuidas tummfilmi: valitsust, Neeme rahvama- milaager. Operaatoritöö kogemustest oli ka kerge öörahutus ja seltsielu. valmis film “Klass” ja ka veel “Päev täis juhtumisi” (Enn- ja, Neeme algkooli, Wana Ka- lahkelt nõus lastele rääkima Hommikuti äratus ja hommi- teistestki projektidest, milles Erik Simmer, Janno Roots, Kar- la kõrtsi, Neeme poodi, AS-i Eelmisel aastal võtsime Ali- meie oma vallas elav tippope- kuvõimlemine. Meiegi laa- ta on kaasa löönud. men Kahu, Katre Kahu, Gerdo Tranko, Kinomuuseumi, Ivar na Korsmikuga vastu julge ot- raator Ivar Heinmaa, siinko- ger ei erinenud selle poolest – Kõikide muude tegevuste Puusepp, Lisett Lepik, Steven Heinmaad, Lauri Pedajat, suse korraldada Neemes las- hal talle veel kord suur tänu. sai maha peetud limbotant- kõrvalt tegelesid lapsed igal Murekas, Älian Käärik); Andrus Millerit, Siim Millerit, te-noorte filmilaager. Laager Lapsed kuulasid huviga seik- suvõistlus ja playbox’i üritus, vabal minutil oma filmiga. “Põgenemine” (Fred-Ric- ILMATAATI. oli edukas ning noortele sai lusrohkeid juhtumisi, mis on milles kasvatajadki täies koos- Töö toimus gruppides ja Nee- hard Saueauk, Helena Sim- Tänu kõigile osalejatele! lubatud, et võimalusel korda- tal seoses tööga ette tulnud. seisus kaasa lõid. Võrreldes me küla vahel jalutasid need mer, Ken-Andreas Pahkma, Loodame, et kohtume taas me üritust ka 2009 aasta suvel Ka said soovijad piiluda läbi eelmise aastaga, mil me Alina- viis päeva ringi päris mitmed Kristi Tuisk, Robert Paal, San- Neeme filmilaagris 2010. uuesti ja nii läkski. Tänu val- professionaalse kaamera sil- ga kahekesi olime, oli meil sel- kambad, otsides võttekohti der Kosk, Sten Michelson); Kõigil, kellel huvi nimeta- lavalitsuse toetusele sai laa- ma ning küsida nõu oma fil- lel aastal abiks veel Kostivere ja sobilikke momente, et võt- “Surm tuleb väikestes püks- tud filmide vastu, võtke ühen- ger teoks ka sellel suvel. Filmi- mivõtete tegemiseks. noortekeskuse särtsakas juht ta sisse õiged positsioonid ja tes” (Aleks-Andži Morozov, dust filmitegijatega või antud huvilised noored kogunesid Käisime ekskursioonil Jär- Kadri Lepik ja Neeme kooli hüüda käsklus: “LÄKS!” Mihkel Pogga, Minna Elise loo autoriga. Kenasid filmiela- 12. augustil Neeme vanas las- va-Jaani kinomuuseumis, mis noor õpetaja Kärt Toompuu, 16. augustil algusega kell Leonidov, Päär-Joonap Kee- musi!

Jõelähtme tulumaksu laekumine kasvas tänu ettevõtjatele

Postimees 12.08.2009 kohtade rajamiseks ning tei- olnud pidev ja ilmselt see ka tatagusega võrreldes hal- ne osa sotsiaal- ja kultuuri- jätkub. Tihtipeale tekitavad vem. “Minul isiklikult on ma- Jõelähtme vallale lae- objektidele,” selgitas ta. liiga järsud arengud küll kor- janduslik olukord halvem, “See on valdade võimalus, raks arenguhüppe, aga lisa- sest vallavalitsus alustas se- kus tänavu esimese seitsme kuidas raskel ajal tulumak- vad väga suuri probleeme tu- da aastat oma palga küm- kuuga tulumaksu 11 prot- sulaekumist suurendada,” levikuks.” neprotsendilise kärpimise- senti rohkem kui mullu sa- arvas Kümmel. “Kindlasti “Meil on ka üks parimaid ga,” lisas ta. on meil Tallinna külje all se- demograafilisi struktuure, Kümmel arvab, et praeguse mal ajal, vallavanema sõnul da märgatavalt lihtsam te- kui vaadata vanuselist ja ha- finantseerimissüsteemi juu- peamiselt tänu ettevõtjate ha kui võib-olla suurematest riduslikku koosseisu,” lisas res peaksid omavalitsused dividenditulule. keskustest eemal,” lisas ta sa- Kümmel. üldjuhul ise hakkama saamas. Siiski pole Jõelähtme lae- ma, välja arvatud need, mis ”Oleme meelitanud valda Kümmel usub, et Jõeläht- nudeta hakkama saanud. on looduslikest tingimustest ettevõtjaid, teinud siin soome valla kogutulu jääb täna- Mullu võttis vald laenu ka- tulenevalt eriolukorras nagu dustusi, et nad saaks töökoh- vu enam-vähem eelmise aas- he lasteaia ehitamiseks ning näiteks Ruhnu ja Piirissaare. ti luua ja siis on nad maksnud ta tasemele. koolimaja renoveerimiseks, “Kui riigil on raske, siis ka lisaks ka oma erakorralised “Jõelähtme vallal ei ole ütles Kümmel. Tänavu saa- omavalitsused peaks käitu- tulumaksulaekumised divi- praktiliselt põllu peal suu- vad need objektid valmis. Tu- ma selle arvestusega. Ei saa ju dendidest valda,” rääkis val- ri arendusi nagu võib-ol- leval aastal ei kavatse vald te- olla, et riigil on raske ja oma- lavanem Toomas Kümmel. la naabritel Raes, Viimsis ja ma sõnul laenu võtta. valitsustel väga lihtne,” lau- “Oleme sõlminud kokku- Harkus,” lausus ta. “Meie “Töötus on kasvanud,” vas- sus Kümmel. “Sellega peab lepped, et osa sellest rahast areng pole olnud väga hüp- tas Kümmel küsimusele, kas lihtsalt arvestama, on pare- läheb uute ettevõtete, töö- peline, kuid see-eest on see valla elanike olukord on aas- maid ja on kehvemaid aegu.” 14 NR. 146 TEATED JUULI-AUGUST 2009

5. Vastavalt “Kohaliku oma- Maa taotlemine valitsuse volikogu valimise seaduse” §-le 64 võib huvita- Elukoha andmed rahvastikuregistris munitsipaalomandisse tud isik esitada otsuse peale 30. juuni 2009 nr 511 kaebuse Harju Maavalitsuse Elukoha andmete kand- ga. Elukoha aadressiandmeid Elukoha andmete rahvas- - Riigikogu ja kohaliku oma- Aluseks võttes maareformi valimiskomisjonile. miseks rahvastikuregistris- on võimalik muuta ka ruumi tikuregistrisse kandmise eri- valitsuse volikogu valimistel, seaduse § 28 lg 1 p 4, Vabariigi omaniku õigustatud nõudmi- sused: rahvahääletusel ja rahvakü- Valitsuse 02.06.2006 määru- Leho Kure se esitab isik vallavalitsuse- sel või kohtuotsuse alusel. - vastsündinu elukoht pä- sitlusel; sega nr 133 kinnitatud “Maa Valla valimiskomisjoni le elukohateate, mille saab Ruum, mille aadressiand- rast akti koostamist kantakse - kohaliku omavalitsuse munitsipaalomandisse and- esimees täita vallamajas registripi- med isik annab elukohaks, registrisse ema elukoha järgi; eelarvesse laekuvate maksu- mise korra” ning Vabariigi Va- daja abiga. peab vastama elamuseaduse- - 15–17-aastane alaealine de tasumisel maksuseadus- litsuse 23.10.2008 määrusega Jõelähtme Vallavalitsus ga kehtestatud tingimustele ja võib esitada vanema elukoha tes sätestatud alustel; nr 155 kinnitatud “Katastri- Pereliikmed võivad esitada Vabariigi Valitsuse poolt elu- andmetest erinevad andmed, - avaliku ülesande täitmi- üksuse sihtotstarvete liigid ja teatab ühise elukohateate, juhul kui ruumidele kehtestatud nõue- kuid seda ainult vanema kir- sel, kui selle ülesande täitmi- nende määramise kord”, Jõe- Vallavolikogu, eelnevalt lä- esitatakse ühe ja sama eluko- tele. Ruumi omanik lisab elu- jalikul nõusolekul; ne on seotud elukohajärgsu- lähtme Vallavolikogu bi vaadanud valla arengukava ha aadress. kohateatele ruumi kasuta- - omavalitsus ei tee kannet sega; 2007–2015 (muudetud), võttis Elukohateate esitamisel mise õigsust tõendava doku- rahvastikuregistris, kui isik ei - isiku elukoha aadressi- OTSUSTAB: 30.06.2009. a vastu otsuse selle on vajalikud isikut tõenda- mendi koopia. Ka üürileping ole nimetatud ruumi omanik, andmete puudumine rahvas- muutmise vajaduse kohta. vad dokumendid: lastel sün- on kande tegemise aluseks, elukohateatel puudub oma- tikuregistris ei takista kohtu- 1. Taotleda Harju maava- Huvitatud isikud saavad ole- nitunnistused, täiskasvanu- selle puudumisel piisab elu- niku luba või leping ruumi ja eeluurimist, riiklikku jä- nemalt munitsipaalomandis- masoleva arengukava 2007– tel pass, ID-kaart või juhilu- koha andmete kandmiseks kasutamiseks ning kui ruum relevalvet või riiklikku sun- se Jõelähtme vallas Iru külas 2015 (muudetud) kohta pe- ba. Nendest dokumentidest rahvastikuregistrisse ruumi ei vasta eluruumidele kehtes- di kohaldava asutuse seadus- asuv Iru puhkeala maaüksus. rioodiks 2010–2015 teha ette- tehakse vallavalitsuses koo- omaniku allkirjast elukoha- tatud nõuetele; järgsete toimingute teosta- 2. Maaüksus taotleda munit- panekuid, täiendusi ja muuda- piad, mis lisatakse elukohateatel. Kui elukohateade saa- - juhul kui kohalik oma- mist. sipaalomandisse sihtotstarbe- tusi, mille vastuvõtmise lõpp- teatele. Enam ei ole vaja min- detakse posti teel, lisab esi- valitsus keeldub isiku eluko- ga – sotsiaalmaa alaliik üldka- tähtajaks määrab vallavalit- na senisesse/endisesse eluko- taja koopia isikut tõendavate hateates märgitud andmete Jõelähtme valla eelarvest sutatav maa (017; Üm) 100%. sus 1. oktoobri 2009. a. hajärgsesse omavalitsusse te- dokumentide isikuandmete kandmisest rahvastikuregist- makstavate sotsiaaltoetuste 3. Otsus jõustub teatavaks- Arengukava kohta tehtud et- gema nn väljakirjutust, vaid leheküljest, samuti ruumi ka- risse, teavitab ta sellest eluko- taotlemise põhialuseks on sa- tegemisel. tepanekud esitab vallavalitsus elukohateade esitatakse kohe sutamise õigusi tõendava do- hateate esitajat 10 päeva jook- muti rahvastikuregistrijärg- Väino Haab koos oma seisukohtadega voli- uue elukoha järgsesse omava- kumendi koopia. Digitaalall- sul pärast elukohateate saa- ne elukoht. Vallavolikogu esimees kogule hiljemalt 4 (neli) näda- litsusse. Kümne päeva jook- kirjaga elukohateate esitami- mist. Elukohateate blanket- lat pärast ettepanekute esita- sul teeb vallavalitsuse tööta- sel ei lisata isikut tõendava te saab vallavalitsusest ning mise tähtaja möödumist. ja kande rahvastikuregistris- dokumendi isikuandmetega Rahvastikuregistrisse kan- valla kodulehelt avaliku teabe Jõelähtme valla arengu- Ettepanekute põhjal tehakse ning selle kandega asen- lehekülje koopiat. tud elukoha aadressiandme- ja blankettide ja vormide lingi se arengukava eelnõus vajali- datakse vana elukoht uue- tel on õiguslik tähendus: alt (pdf-formaadis). kava ja selle tegevuskava kud muudatused. muutmise algatamine Teade arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikusta- 30. juuni 2009 nr 522 mise kohta avaldatakse maa- Võttes aluseks kohaliku konnalehes ja valla kodulehe- omavalitsuse korralduse sea- küljel Internetis. duse § 22 lg 1 p 7 ja § 37 ja Jõe- Arengukava eelnõu aruta- Õpilaste sõidusoodustused lähtme valla põhimääruse § takse vähemalt kahel lugemi- 30 lg 1 p 7 ja § 66, Jõelähtme sel kahel volikogu istungil. Jõelähtme valla hariduse-, Lähtudes “Õpilaste sõidu- suur ning iga lapse kooli- seks on vaja vallavalitsusse Vallavolikogu Avaliku väljapaneku kestus kultuuri- ja sotsiaalosakond soodustuse taotlemise, mää- tee erinev, siis on lisatud sä- esitada vormikohane taotlus, ei või olla lühem kui kolm nä- ramise ja väljamaksmise kor- te, mille kohaselt on vallava- mis on kättesaadav Jõeläht- O T S U S T A B: dalat. Sõidusoodustust maks- rast Jõelähtme vallas” maks- litsusel õigus menetleda ka me valla kodulehelt. Kuna Vallavalitsus korraldab avatakse 100% sõidusoodustust erandjuhtumeid ning maks- sõidusoodustuse maksmine 1. Algatada Jõelähtme val- like arutelude kaudu kõigi takse õpilastele, kes elani- väljaspool oma valda põhi- ta igakuist toetust, kui sõidu- on mõnel juhul seotud pere- la arengukava aastateks 2007- huvitatud isikute kaasamise keregistri andmetel on Jõe- haridust ning keskharidust soodustuse vajadus on põh- konna sissetulekuga, on val- 2018 ja selle tegevuskava arengukava koostamise prot- lähtme valla elanikud. päevases õppevormis oman- jendatud. lavalitsusel õigus nõuda ka muutmine. sessi ning tagab kehtestatud davatele koolilastele juhul, Sõidusoodustust reguleeri- vastavaid dokumente. Sõidu- 2. Otsus jõustub teatavaks- arengukava järgimise. Nagu eelnevatel aastatel on kui pere sissetulek pereliik- va korra alusel ei kuulu kom- soodustust makstakse taot- tegemisest. Arengukava on kohaliku sõit valla õpilasliinidel õpi- me kohta ühes kuus ei üle- penseerimisele huvikooli- lusele lisatud kuukaardi või omavalitsuse korralduse sea- laspileti ettenäitamisel tasuta kehtivat toimetulekupiiri. des käivate õpilaste bussisõit sõidupiletite alusel. Väino Haab duse tähenduses omavalit- ta, samuti hüvitatakse meie 50%-list sõidusoodustust on ning samuti täiskasvanu- Lähemalt saab tutvuda nii Vallavolikogu esimees susüksuse pika- ja lühiajali- valla koolide õpilaste ühis- võimalik taotleda, kui sisse- te gümnaasiumide õpilaste “Õpilaste sõidusoodustu- se arengu eesmärke määratlev transpordi sõidukulud 100%, tulek ühe pereliikme kohta transpordikulud. Huvikooli- se taotlemise, määramise ja ja nende elluviimise võimalu- kui õpilasliin ei läbi lapse elu- ei ületa 1,5-kordset kehtivat des käivatele lastele maksab väljamaksmise korraga” kui Jõelähtme valla valimis- si kavandav dokument, mis ta- kohta. toimetulekupiiri. Käesole- Jõelähtme vald kompensat- ka “Jõelähtme valla eelarvest sakaalustatult arvestab ma- Tasuta saavad kooli sõita eri- val aastal on toimetulekupii- siooni kuutasu osas ja niini- sotsiaaltoetuste maksmi- komisjoni tööaja määrami- jandusliku, sotsiaalse ja kul- vajadustega lapsed ning muu- riks 1000 krooni esimese pe- metatud õhtukoolis õppijad se korraga” valla kodulehel ne tuurilise keskkonna ning loo- keelsete koolide õpilased, sest reliikme kohta, iga järgneva on suuremalt jaolt tööl käi- www.joelahtme.ee, alajaotu- duskeskkonna arengu pika- Jõelähtme vallas vastavad ha- kohta 800 krooni. vad inimesed. se “Sotsiaalhoolekanne” all. 18. august 2009 nr 1 ajalisi suundumusi ja vajadu- ridusasutused puuduvad. Et valla territoorium on Sõidusoodustuse saami- Otsus võetakse vastu “Koha- si ning on aluseks eri eluvald- liku omavalitsuse volikogu va- kondade arengu integreerimi- limise seaduse” § 19 lõike 7 ja § sele ja koordineerimisele. 20 lõike 2 alusel: Esitatud ettepanekud pea- 1. Määrata valimiskomisjo- vad sisult toetama ja vormilt ni tööajad järgmiselt: arvestama arengukavale esi- Kuidas saab kätte ranitsatoetuse 1.1. 19. augustist kuni 14. tatavaid nõudeid kohaliku septembrini 2009 esmaspäe- omavalitsuse korralduse sea- Kristiina Välba ri andmetel elanud Jõeläht- vast reedeni kell 9.00–12.00; duse tähenduses. Hariduse-, kultuuri- ja sotsiaal- me vallas alates jooksva aas- 1.2. 8. septembril 2009 kell Ettepanekute kirjalik esi- osakonna juhataja ta 1. jaanuarist ning laps on 9.00–18.00; tus peab avama arusaadavalt rahvastikuregistri andmetel 1.3. 12. oktoobrist kuni 14. ja tasakaalustatult majandus- Jõelähtme Vallavalitsus Jõelähtme valla elanik. oktoobrini 2009 kell 12.00– liku, sotsiaalse ja kultuurilise Toetuse taotlemiseks peab 17.00; keskkonna ning looduskesk- maksab ka sel sügisel ra- lapsevanem, eestkostja või 1.4. 18. oktoobril alates kel- konna arengu pikaajalisi vaja- nitsatoetust valla lastele, hooldaja esitama vallavalit- la 08.30-st. dusi ja suundumusi ning taot- kes lähevad esmakordselt susele vormikohase avalduse 2. Valimiskomisjon asub lema eri eluvaldkondade aren- ning teise omavalitsuse koo- Jõelähtme Vallavalitsuse töö- gu integreerimist ja koordi- kooli. li mineva lapse vanem peab ruumides Jõelähtme vallama- neerimist. Ranitsatoetust makstak- toetuseavaldusele lisama ka jas, aadressil Jõelähtme küla, se kõigile 1. klassi minevatele kooli tõendi. Jõelähtme vald, Harjumaa. Koostas lastele, hoolimata sellest, kas Käesoleval aastal on ra- 3. Otsus avaldatakse ajale- Lembit Tuur laps läheb valla kooli või mõ- nitsatoetuse määraks 2000 hes Jõelähtme ja Jõelähtme Arenduse peaspetsialist ne teise omavalitsuse kooli. krooni ning toetust makstak- valla veebilehel. Tel 50 79 000 Ainsaks tingimuseks on see, se alates septembrist kolme 4. Otsus jõustub allakirjuta- et vähemalt üks vanematest kuu jooksul. misega. peab olema rahvastikuregist- NR. 146 15 JUULI-AUGUST 2009

Õnnitleme kõiki juuli sünnipäevalapsi, Soojusvarustusest Lool ja Kostiveres soovime õnne ja tervist! Valla eakate sünnipäevad augustis 2009 Mati Tatar rusmajja paigaldasime uued külmaveevõrgud. Ratsionaal- kuule eelneva kuue kuu kesk- Fortum Termest AS tänapäevased soojusmõõtu- ne oleks suuremaid soojus- misest raske- ja kergeõli hin- 82 06.08 HUGO NIGOL Ihasalu küla juhatuse liige, tehnikajuht rid ning nende näite võetak- võrkude vahetusi teha siis, kui nast ning arvestuskuu viimase juba kauglugemise teel. See Loo Vesi alustab saadud eu- se päeva dollari kursist, mis- 82 21.08 HEINO VAIN Rebala küla Kohalike valimiste eel ak- tähendab, et mõõtja näidu lu- rorahade abil veevõrkude va- tõttu on üsna raske prognoo- 81 05.08 ALEKSANDER OLÕKAINEN Iru küla tiviseeruvad nii mõneski pai- gemiseks või kontrollimiseks hetust. Ainuüksi ühised kae- sida hindade liikumist. See- 94 21.08 OLGA ROžOK Jägala küla gas rühmitused, kes inimes- ei pea enam laskuma sooja- vamistööde hanked aitaksid pärast ei tea me enne kuu lõp- te teadmatust ja tundlikkust sõlme. Kokku on möödunud mõlemal ettevõttel raha kok- pu täpselt ka jooksva kuu gaa- 89 07.08 LEIDA SIRKAS Loo küla energeetikavaldkonna kü- nelja aasta jooksul investee- ku hoida. si hinda ja seetõttu ka toode- 88 12.08 LAINE NÕMMIK Vandjala küla simustes ning selle teema ritud Loole ja Kostiverre ligi 8 tava soojuse tegelikku oma- 88 31.08 SALME TOMP Koogi küla keerukust ära kasutades on miljonit krooni. Soojusvõrkude hinda. Tundub siiski, et eelne- haistnud just siin oma võima- optimeerimine nud talvega võrreldavaid väga 85 29.08 LINDA KARIN Loo alevik lust valijate hääli püüda. Taas Soojusvõrkude suured Möödunud sügisel alustasi- järske hinnatõuse eeloleval 84 10.08 ELMERISE PAKKAS Aruaru küla on heisatud lipud ja luba- kaod me läbirääkimisi Spordi täna- küttehooajal oodata ei ole. tud alustada võitlust õiglaste Loo ja Kostivere soojus- va kesksoojussõlmega ühen- Teadmiseks veel niipalju, et 84 29.08 LINDA NÕMSALU Maardu küla kütte- ja soojahindade eest. võrgud on ehitatud valdavalt datud väikemajade omanike- selle aasta 7. juulist on Eestis 83 03.08 VAIKE HELL Neeme küla Käib hämamine pooltõdede nõukogude perioodil tolle- ga. Tegime ettepaneku, et nad kehtestatud kord, mis lühen- 83 08.08 NAIMA FEDULAJEVA Kostivere alevik ja väljamõeldistega, süüdista- aegsete normide ja ehitusta- loobuksid soojaveevarustu- dab uute hindade etteteata- takse seniseid vallavalitsejaid vade järgi. Kütus oli odav, riik sest ning paigaldaksid maja- misaega kolmelt kuult ühele. 83 29.08 ERNA RÜÜTEL Kostivere alevik tegevusetuses, riigi poolt sea- doteeris soojusetootjaid ning desse elektrilised soojavee- Lisan veel, et Fortum Termest 82 21.08 NIINA HEINLA Loo alevik tud kontrollorganeid saama- kokkuhoid ei olnud problee- boilerid. See võimaldaks sul- AS-l kui ettevõttel, kes müüb 81 19.08 LIDIA ODRAKS Loo alevik tuses ning antakse mõista, miks. Loo alevikus on kokku geda pooled iga elamut varus- aastas üle 50 000 MWh ener- et just nemad löövad võimu- 7,77 km soojusvõrke (kahe to- tavast neljast sooja raiskavast giat, lasub seaduslik kohustus 81 31.08 ASTRID TUNKEVITš Koila küla le pääsedes korra majja. Käes- ru arvestuses). 2008. a statis- torust. Meie poolt esialgselt kooskõlastada müüdava soo- 75 12.08 ERNA RÄBIN Haljava küla olevas kirjatükis selgitan Jõe- tika näitas, et kogu võrguka- pakutavat kompensatsiooni juse piirhinnad Konkurentsi- 75 25.08 HELME JUUR Loo alevik lähtme valla kaugkütte tänast du moodustas 29%. pidasid omanikud ebapiisa- ametis. Kooskõlastatud hin- tegelikku olukorda ning eda- Siinseks eripäraks on, et vaks. Tänaseks oleme valmis nad on väljas nii Konkurent- 75 27.08 PALMI VAIN Rebala küla sisi suundi. umbes 50 väikeelamut saab pakkuma hüvitist suuruses, siameti kui meie kodulehel 70 01.08 VIRVE MALM Kaberneeme küla Neli aastat tagasi müüs Jõe- oma kütte ja sooja vee läbi ka- mis kataks elektriboileri pai- www.fortumtermest.ee. On lähtme vald pärast pikka ja he kesksoojussõlme (asuvad galduskulud täielikult või kui küll täiesti arusaamatu Lool 70 01.08 TIIU VESKI Iru küla põhjalikku kaalumist Loo ja Spordi 3 ja Pärna 1a). Kesk- elanik ei soovi sellega tegele- levitatav info, mille kohaselt 70 18.08 RUTT PAAL Loo alevik Kostivere soojusmajanduse sõlmes vajalike parameetrite- da, oleme valmis boileri ise olevat Konkurentsiamet väit- 70 18.08 SVETLANA LEONIDOVA Neeme küla Fortum Termest AS-le. Valla- ni reguleeritud soe vesi ja kü- paigaldama. Lähiajal saade- nud, et nemad ei suuda For- juhid mõistsid, et nii saab ära te pumbatakse väikeelamu- takse selleteemalised kirjad tum Termesti poolt kehtesta- 70 21.08 LAINE KAASIK Kostivere alevik maksta kunagi võetud 10 mil- teni nelja kõrvuti kulgevat lii- kõikidele majavaldajatele. tud hindasid kontrollida ja se- joni kroonise soojalaenu ja ra- ni mööda. Selleks on ühte ka- Oleme ettepaneku teinud da peaks tegema veel mingi KOSTIVERE PÕHIKOOL ALUSTAB 2009/10. ÕPPEAASTAT ha jääb veel muudegi kulude nalisse asetatud kütte pea- ka Pirita tee lõpus asuva- kolmas organisatsioon. 1. SEPTEMBRIL KELL 9.00 AVAAKTUSEGA. katteks. Oluline oli siis leida le- ja tagasivoolutorustikud le eramule loobuda tsentraa- vastutaja, et elumajad oleks ning soojavee pealevoolu ja lsest küttest ja soojast veest. Mis saab edasi KOSTIVERE PÕHIKOOL TÄHISTAB 25. AASTAPÄEVA 4. SEPTEMB- RIL 2009 KELL 12.00 KONVERENTSIGA “MEENUTADES MÖÖDU- soojad ja kraanidest tuleks tagastuvad torustikud. Sa- Seda elamut varustav torustik Fortum Termesti eesmärk NUT”. OSALEMA OOTAME KOOLI VILISTLASI, ENDISI ÕPETAJAID alati sooja vett. Spetsialiseeri- mas kanalis kulgeb tavaliselt töötab eriti kulutavalt. Umbes on kindlustada oma kliendid JA KOOLITÖÖTAJAID. tud soojusettevõttel on eluli- veel viies – külmaveetoru, mis 300 m pikkuse nelja toruga kvaliteetse kaugküttesoojuse- Kostivere koolipere se teenuse osutamiseks pika- kuulub AS-le Loo Vesi. võrgu taga on lisaks kõnealu- ga, mille hind oleks taskuko- ajaline ja rahvusvaheline ko- Neljatorusüsteem moodus- sele eramule veel vaid kolm hane. Lool ja Kostiveres saab gemus, oskusteave ja spetsia- tab 60% kogu aleviku torusti- väiketarbijat, kes on ammu tulevikus kasutusele võtta se- listid. Fortum Termest kohus- ke pikkusest. loobunud tsentraalsest küt- nisest tänapäevasemaid la- HEINO SEINRET tus ostu-müügilepingu koha- Paraku on selline süsteem test ning tarbivad vaid soo- hendusi, mis oleksid kasuli- 09.04.1934–17.06.2009 selt investeerima järgneva 15 kõrgendatud soojuskadude ja vett. kud nii kliendile kui meile. mälestavad endised Lootari lauljad aasta jooksul Loo ja Kostivere allikaks. Nagu näitavad mõõt- Teeme eeluuringuid väikeste kaugkütte olukorra paranda- mised, läks Pärna 1a kesksõl- Soojuse hindadest gaasimootorite paigaldami- misse 11,35 miljonit krooni. mest kuni väikemajadeni tal- Ajal, mil Fortum Termest seks umbes 15 piirkonda üle veperioodil kaduma 60% soo- ostis siinsed soojusettevõt- Eesti, sh ka Loole. See võimal- Avaldame südamlikku kaastunnet Fortum on Kostiverre jusest ning suvel 81%. Kui- ted, oli toasooja hind Lool daks siin toota elektrit ning ja Loole kõvasti gi Spordi tänava kesksõlmest 493 kr/MWh ja Kostiveres 499 jääksoojus ära kasutada soo- AHTO NIIDAS 30.09.1950 – 07.06.2009 investeerinud kulgevatel võrkudel kadu täp- kr/MWh, millele tol ajal lisan- jusvõrgus. Otsime ka sobivaid ALAR GAMDŽAŠVILI 24.09.1973 – 10.06.2009 Tänaseks on Fortum Ter- selt mõõta ei saa, sest kesksõl- dus 5% käibemaksu. Soojuse biokütusel töötavaid kombi- mest rajanud uue katlama- mes puudub soojusmõõtja, hinna kõige olulisem tegija – jaamade lahendusi. Kahjuks ENDEL SEPP 17.04.1925 – 16.06.2009 ja Loo alevikku ning uuenda- võib oletada, et ka siin on ka- gaas – maksis 1650 kr tuhan- näitavad esialgsed päringu- HEINO SEINRE 09.04.1934 – 17.06.2009 nud ja automatiseerinud Kos- dude pilt sarnane. de kuupmeetri eest. vastused, et praegu on need LEILI BENJAMIN 04.04.1935 – 22.06.2009 tivere katlamaja. Sellega hoi- Nelja aastaga on olukord siinse suhteliselt väikese tar- ti kokku üheksa töötaja pal- Paindlik lähenemine paljuski muutunud. Tõusnud bimise jaoks veel liialt kallid. HILLAR VÕSANG 23.02.1954 – 20.06.2009 gakulud ning säästeti vanade Kõik korrusmajad saavad on kütuste hinnad, lisandu- Plaanipäraselt jätkuvad tööd HALLAR RULL 04.09.1955 – 24.06.2009 katlamajade ja nende sead- oma kütte kahe toru abil ning nud on gaasi võrgutasu, gaa- võrkude tehnilise seisukorra mete suuri hoolduskulusid. nõutava temperatuuriga küt- siaktsiis, tõusnud on soojus- parandamiseks ning tarbimi- NATALJA LARS 24.08.1958 – 28.06.2009 Soojusallikate tööd jälgitakse tevesi ja soe tarbevesi valmis- energia käibemaks, tunduvalt se optimeerimiseks. MARGIT PÄRTMAA 04.08.1968 – 30.06.2009 ning juhitakse Tallinnas Kas- tatakse maja soojussõlmes. on kasvanud saastetasud, kal- Juuli lõpus kohtusime oma REINALD MARTEN 16.07.1915 – 19.07.2009 si tänaval asuvast juhtimis- Loomulikult ei ole suurte linenud on seadmed ja mater- klientidega Loo kultuurikes- keskusest. Seal ööpäevaring- kadude põhjuseks ainult asu- jalid. Võrreldes 2005. aasta- kuses. Kogunenud oli palju KALEV TAMURI 01.04.1967 – 24.07.2009 selt valves olevad operaatorid la neljatorusüsteemid. Väl- ga oli gaasi hind möödunud rahvast ning see näitab veel ELZA ANTIPOVA 08.07.1923 – 27.07.2009 on valmis kõrvaldama häired ja tuleks vahetada sisuliselt sügistalvel peaaegu viis kor- kord inimeste suurt huvi meie arvutisüsteemi kaudu või va- kõik vanad kehva isolatsioo- da kõrgem, ületades 7000 kr teenuse vastu. Tõsi on, et küt- ELMAR VENTSEL 27.02.1929 – 29.07.2009 jadusel operatiivselt kohale niga torustikud. Kui võtta alu- piiri oktoobrikuus. See oli ka tearve on inimese isiklikus sõitma. Hooldetöötajad tee- seks võrkude kogupikkus ning põhjuseks, miks novembris- eelarves oluline kuluartik- vad vastavalt graafikule ka uue nüüdisaegse eelisoleeri- detsembris jõudsid elanikeni kel. Oleme tänulikud koosole- KÕIKIDE MÄÄRUSTE JA OTSUSTEGA SAAB TUTVUDA kõik ettenähtud hooldus- ja tud võrgu ehituse ühe jooks- arved, millel soojuse 1 MWh kul esitatud arvukate ja siiras- reguleerimistööd. va meetri keskmine maksu- hind ületas 1100 krooni pii- te küsimuste eest ning võima- JÕELÄHTME VALLAVALITSUSE KANTSELEIS, Investeeritud on soojusvõr- mus – 4000 kuni 5000 krooni –, ri. Sellele summale lisandus luse eest taas oma klientidega RAAMATUKOGUDES JA KODULEHEL: kudesse, vahetatud mitmeid siis oleks vajalik renoveeri- veel 18%-ne käibemaks. Õn- kohtuda. www.joelahtme.ee kehvas seisus olnud võrgulõi- missumma vahemikus 30 ku- neks hakkas selle aasta algu- ke ning soojakambrites asu- ni 35 miljonit krooni. Loomu- ses gaasi hind tasapisi lange- vaid siibreid tänapäevaste likult ei saa nii suurt summa ning koos sellega ka iga- SÄÄSTA KUNI 70% Väljaandja: vastu ning isoleeritud torus- mat investeerida ühekorraga, kuine soojuse hind. Praegu KÜTTEKULUDELT tikke. Praegu asendavad töö- sest see tõstaks järsult soojuse on soojuse maksumus Lool ÕHKSOOJUSPUMPADE MÜÜK Jõelähtme Vallavolikogu JA PAIGALDUS. ja Vallavalitsus mehed amortiseerunud võr- hinda. Seni on suuremaid to- 796,87 kr/MWh eest ja Kosti- HINNAD ALATES 11750,- guosa Saha tee ääres teenin- rustikevahetusi pidurdanud veres 726,46 kr/MWh. TEL: 666 1355 Toimetaja Merike Metstak dusmaja ja kooli piirkonnas. ka AS Loo Vesi nõudmine, et Gaasi hind sõltub AS-ga Ees- WWW.KODUKLIIMA.EE 52 788 70 ja 6054866; Kahekümnesse Loo ja viie- koos soojusvõrguga tuleks vati Gaas sõlmitud lepingus ole- [email protected] teistkümnesse Kostivere kor- hetada samas kanalis asuvad va valemi kohaselt arvestus- 16 NR. 146 REKLAAM JUULI-AUGUST 2009

TÜV Eesti OÜ tehnoülevaatus Vana-Narva mnt. 24B, Maardu Teeme ülevaatust kõigi kategooriate sõidukitele. Lisaks pakume väljaspool Euroopa Liidu toodetud autode tüübikinnitust. Kontakt: tel. 637 9122, www.tuev-nord.ee

Kanalisatsiooni- ja veetorustike ehitus, septikute- SUL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS kogumismahutite müük ja paigaldus. Teeme Teie maamajja korraliku joogivee ja reoveesüsteemi. Töid teostame üle Eesti. www.jyritoru.ee + TEEME EHITUSPROJEKTI UUE MAJA JAOKS email: [email protected] Tel: 58145117 või 5151985 VÕI OLEMASOLEVA ÜMBEREHITUSEKS + TEEME MÕÕDISTUSPROJEKTI Forestry OÜ ostab kasvavat metsa, OLEMASOLEVA EHITISE SEADUSTAMISEKS kuuse-männipalki ja paberipuud. + AITAME EHITUSLOA / KASUTUSLOA TAOTLEMISEL Abistame paberite vormistamisel ja raietöödel. MEIE KONTAKTID: Oma transport. www.forestryest.ee tel. 52 36 553 56636076 56638551 e-post: [email protected] R Väike-Ameerika 8 Tallinn ARHITEKTUURIBÜROO www.eelprojekt.ee Kõige soodsamad küttepuud! Lepp alates 330.-/ruum. Kask alates 375.-/ruum. Konteineris alates 1050.-/tk Toome puud Harjumaal tasuta koju! Tellimiseks Lame- ja viilkatusetööd, remont ja hooldus. helista 6707110, 5200093 või täida tellimisleht Internetis: www.puu24.ee Terasside ja fasaadide ehitus. Vihmaveesüsteemide paigaldus. Töödele garantii. 53 436 257 või 6 55 55 66. Illar Müüa küttepuud: lepp rm 50cm 340,00. Lepp rm 30cm 360,00. Hind sisaldab transporti. Tel. 5032749

Kassil pojad! Mina jälle süüdi!? Loomakliiniku loomaarstid tulevad appi. Sa ei ole siiani steriliseerinud oma kassi, sest loomakliinik on kaugel, aega on alati vähe. Meie aitame sind. Kassi steriliseerimine maksab 700 krooni ja isase kassi kastreerimine 500 krooni. Lisainformatsioon telefonidel 58 325 248 (loomaarst Jaak Jõks), 53 439 332 (loomaarst Sven Müürsepp). Vaata ka www.kiipimine.ee Tuleme järele Loksa, Kuusalu, Jõelähtme, Maardu, Muuga, Tallinna, Jüri, Kiisa, Kurtna, Saku, Saue, Keila, Paldiski loomadele.

Teostame muru niitmist, puude raiet, hekkide ja okste lõikust ja teisi haljastus- ja hooldustöid. Tel 55 637 666 Kõik oma rahaasjad saate korda ajada pangabussis! Liuguksed ja riidekapid teie soovide ja mõõtude järgi www.nagusul.ee 5221151 Kostivere päevakeskuse juures Müüa heitveemahutid ja septikud 2 kuni 50 kuupmeetrit. Hinnad soodsad, tähtajad lühikesed, peatub pangabuss kell 9.00–10.00 transpordivõimalus. Tel 56 207 378.

21. augustil, 10. ja 24. septembril, 8. ja 22. oktoobril, Piirdeaedade müük ja paigaldus. Aedade remont. 6. ja 19. novembril, 11. ja 17. detsembril. Terasside ehitus. Mulla müük ja kohalevedu. Övera Puit ja Aed OÜ Tel 55519950 Bussis saate: Teeme erinevaid üldehitustöid, vundamendid, seinad ja • nõu pangateenuste kohta katused. Tel 5013305. • tellida ja kätte pangakaardi • makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta Müüa saetud ja lõhutud küttepuid, erinevates pikkustes, • teha arvuti abil makseid laotud konteineritesse. Transport hinna sees. Tel 566 88 084 • sõlmida hoiuseid ja erinevaid lepinguid

Pangabussi sõiduplaan internetis: www.swedbank.ee Küsige lisa 6 310 310 HINDAN TEIE KINNISVARA

Koit Uus 50 74 514