VALLA TEATAJA Nr 5 (14) PÕHJA-PÄRNUMAA VALLA AJALEHT 30. mai 2019

Krista Mustonenil ilmus esikraamat „Nurjatust Räkapikust tulnukateni“

Krista on Vändra inimene, nagu igaüks, kes Õpetaja ja huvijuhina on ta kirjutanud ja lastega meile siin tänaval vastu võib tulla. Ta on ema lavale toonud väikseid lavastusi koolipidude tar- oma suurele pojale, kuid ta on olnud ema eest beks. Ühel hetkel on need lood aga omandanud lasteaia- ja algkooliõpetajana meie lastele nii hoopis suurema tähenduse. Need on hakanud Vihtras kui Kergus. Täna on ta klassiõpetaja ja elama oma elu ning nõudnud vormimist ühtseks huvijuht Eidapere Põhikoolis ja kool on tema tervikuks – raamatuks. Nendes lugudes on tore- üle väga õnnelik. Kuid Kristal on üks imeline dalt põimunud argipäev muinasjutuga, reaal- omadus: ta on sihikindel ja julgeb kõigi eluvint- sus ulmelisusega, Krista on suutnud tegelaste sutuste kiuste unistada. tekstidesse sisse kirjutada avaliku elu tegelaste Meist igaühel on oma unistused. Mõni ütlemised, mis nüüd liiguvad ringi juba rahva- suurem, mõni väiksem, mõnel on neid mitu, suus. Nendes näidendites on tarkust, tõsidust, mõnel ainult üks. Aga unistame me kõik. Iseasi, aga ka peenelt peidetud huumorit. kui paljud meist oma unistuste täitumiseks on Soovime Sulle, Krista, sama suurt indu ja valmis pingutama ja vaeva nägema. Mõned ilm- tegutsemistahet, nagu Sa siiani üles oled näi- selt vähem, teised rohkem. Täna saame öelda, danud. Üks raamat on nüüd valmis! Kuid loo- et täitunud on üks suur unistus, Krista unistus. dame, et sellega sinu kirjasulg ja kirjutamistahe Tean, et tal on neid päris mitmeid veel, kuid üks ei kustu. Seega, palju õnne esimese raamatu suur unistus – tema enda kirjutatud raamat – on ilmumise puhul! Nüüd aga jääme ootama uusi nüüd teoks saanud, näidendiraamat „Nurjatust toredaid näidendeid ja lugusid, mis peagi ilmuk- Räkapikust tulnukateni“ on nüüd valmis. sid uues raamatus! Kristat on alati paelunud näitemäng. Ise osa- Nobedat sulge edaspidiseks! leb ta juba aastaid ENT suvelavastustes ja on Maarja Sepp ja Riina Tomingas. kaasa löönud nii Mädara kui Vändra külateatris.

Taas toimus Pärnu-Jaagupis Vändra kunstnikud avasid laste laulupäev KULDNE HÄÄL KEVADNÄITUSE

Näitusel eksponeerivad oma töid: (ees) Airi Tomson, Marju Härma-Epäilys, Olev Köösel, Roman Sang, (seisavad) Vaike Loog, Mihkel Eesmäe ja Raul Lind. Fotolt puudub Linda Sein.

Sel korral vedasid laulupäeva ja juhatasid esi- Laulupäev möödus lõbusalt ja huvitavalt, Vändra kunstiringi liikmed avasid kultuuri- leidnud Roman Sang, kelle paljud realistli- nejaid sisse Sööbik ja Pisik ehk Kertu Kaljur kõik lapsed said kingituseks kommipakid ja majas pidulikult traditsioonilise kevadnäi- kud pastellid ja kontrastiks abstraktsed vär- ja Gerda Mölder. Laulupäeval esines 44 last ja hambaharjad hoolitsevate Sööbiku ja Pisiku tuse. Muusikakooli viiuliõpilased Kaja Saare videmängud väärivad tunnustust. Raul Lind neid juhendas kokku kuus juhendajat. poolt. juhendamisel tervitasid külastajaid väikese on samuti avastanud enda jaoks pastellid ja Laule oli seinast seina, aga kõigist esita- Tänu kauni kontserdi eest on ära teeninud kontserdiga, pakuti suupisteid ja vahuveini. eksponeerib neid kenades looduspiltides ja tud numbritest erines viimane laul, milleks kõik juhendajad: Elena ja Triin Mägi, Marje Ringi raamatukogus asuvas avaras ateljees oli natüürmordis. oli ,,Maarja kuld“ – Sakarias Jaan Lepiku kirja Pajula, Eva Taul, Siiri Laanesoo ja Kaie Rahu. tänavuseks näituseks valminud palju uudset Marju Härma-Epäilys, kes oli tänavu kes- pandud rahvaluule Kihnust, millele on seade Suured tänusõnad läkitame ka meie suurepä- hingamist tõestavaid töid. kendunud portreemaalile, tänas oma juhen- teinud Kadri Hunt. Loo kandsid ette Anne rastele helitehnikutele Airon Mägi ja Kendro Pilku köidavad Mihkel Eesmäe natüürmort damise eest sellel alal tuntud meistrit Mihkel Marie Tasane, Anita-Ly Laan ja Iris Lõsjuk. Härmile. ja maastikumaalid, juhendaja Olev Kööseli Eesmäed ja kogu talvise töö eest ringi juhen- Tüdrukud ise ütlevad loo kohta, et see meeldis Gerda Mölder maastikud ja talle omases stiilis esmapilgul dajat Olev Kööselit. Näitus jääb kultuurimajas väga ja erines teistest lauludest just seepärast, Pärnu-Jaagupi Rahvamaja humoorikad pildid, kus inimese ja looduse avatuks juunikuu lõpuni. et tegemist on kihnukeelse lauluga ja seda sai juhataja-kultuurijuht ühtesulandumises on peidus palju tõsisem Õie Kuusk laulda kolmehäälselt. ja igavikulisem mõõde. Oma tee ja stiili on 2 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht MAI 2019

Põhja-Pärnumaa Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse majandusosakond Vallavalitsus korraldab kirjaliku enampakkumise alljärgnevate korteriomandite müügiks: otsib oma meeskonda 19-kohalisele väikebussi- le toredat ja muhedat • Kooli 4-7, Tootsi alev, üldpind 48,5 m2 , alghinnaga 2500 eurot; BUSSIJUHTI, • Kooli 4-9, Tootsi alev, üldpind 31,2 m2 , alghinnaga 1700 eurot; kelle peamiseks ülesandeks on Põhja-Pärnumaa • Kooli 1a-36, Tootsi alev, üldpind, 27,6 m2 , alghinnaga 1500 eurot; valla õpilaste vedu tööpäevadel Vändra piirkonnas, • Kooli 5-8, Tootsi alev, üldpind 45,4 m2 , alghinnaga 2400 eurot; pakkudes selleks sõbralikku ja professionaalset tee- • Tuleviku 2-21, Tootsi alev, üldpind 36,8 m2 , alghinnaga 1900 eurot. nindust. Ootame sind, kui omad bussijuhi tööks vajalikke Enampakkumisel osalemiseks esitada hiljemalt 10. juuniks 2019 e-posti aadressile [email protected] lubasid ning tunnistusi, Sul on bussijuhtimise ko- või paberkandjal Tootsi Halduskeskusesse aadressil Tootsi alev, Tööstuse 5 või Põhja-Pärnumaa vallamajja gemus ning väga hea suhtlemise oskus ja kõrge aadressil Pärnu-Paide mnt 2, Vändra alev vabas vormis avaldus enampakkumisel osalemiseks koos müü- pinge­taluvus. dava korteriomandi aadressi ja avaldaja poolt pakutava ostuhinnaga. Pakutavate korteriomandite seisundi ja muude huvipakkuvate andmete kohta saab informatsiooni Tootsi OMALT POOLT PAKUME Halduskeskusest, kontaktisik Julia Erm, tel 445 9401 või 5919 5833. Korteritega on võimalik kohapeal tut- • stabiilseid ja paindlikke töötingimusi vuda, leppides kontaktisikuga eelnevalt kokku aja. Korteriomand müüakse isikule, kes pakub alghinnast • töö tegemiseks kaasaegset bussi alates kõrgeima hinna. • täiendkoolituse võimalusi • 28 kalendripäeva puhkust • konkurentsivõimelist töötasu Seoses koolipere suurenemisega võtab Tööle asumine 1. augustist 2019. a. Pärnu-Jaagupi Tööle kandideerimise avaldusi koos nõutud lisade- Pärnu-Jaagupi Põhikool perearstikeskus ga ootame 15. juuniks 2019. a. Põhja-Pärnumaa konkursi korras tööle alates 21.08.2019 (Kooli 1, Pärnu-Jaagupi alev) Vallavalitsuses aadressil: Pärnu-Paide mnt 2, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnumaa 87701 või digiall- Perearstide praksised puhkavad klassiõpetaja kirjastatult e-postile: [email protected] märksõ- 2019. a suvel järgmiselt: inglise keele lisaerialaga (1,0 ametikohta). naga „Bussijuht“ Perearst Eve Keskküla Täiendav info: praksis 03.06 - 14.06 ja 01.07 - 12.07 Nõudmised kandidaadile: (tel 4494 026). majandusosakonna juhataja Mait Talvoja • hea suhtlemis- ja meeskonnatööoskus; telefon 510 1385 • algatusvõime ja loovus; Perearst Merike Roseniit e-post: [email protected] • korrektsus tööülesannete täitmisel; praksis 22.07 - 30.08 • pingetaluvus. (tel 4494 016 või 5333 7276). Perearst Marina Simm Avaldus koos motivatsioonikirjaga, CV ja õpetaja kvalifikatsiooni praksis 25.06 - 29.07 (tel 4494 308). Uued ühisveevärgi ja tõendavad dokumendid palume saata hiljemalt 31.05.2019 Pärnu- Jaagupi Põhikool, Kooli 3, Pärnu-Jaagupi 87201, Pärnumaa või Vajadusel aitab tööl olev perearst. digitaalselt allkirjastatuna [email protected] -kanalisatsiooniteenuste hinnad NB! Vajalik on vastuvõtule Info telefonil 5303 0720 eelnevalt registreerida. Alates 1. juulist 2019. a hakkavad kehtima uued ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuste hinnad Tootsi alevis ja Vihtra, Suurejõe I, Suurejõe II, Pärnjõe, Kergu, Kadjaste, Kaansoo, Vaki, Võidula, Sikana, Kaisma külas järgmiselt:

Hind ilma Hind koos käibemaksuta käibemaksuga Vändra reoveekogumisala Tasu võetud vee eest 1,08 eurot/m3 1,30 eurot/m3 veemajandusprojekti keskkonnamõju

Tasu reovee ärajuhtimi- hindamise mittealgatamine 1,92 eurot/m3 2,30 eurot/m3 se ja puhastamise eest Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse tegevuste võimalikest keskkonnamõju- „Seisukoht Vändra reoveekogumisala 21.05.2019 korraldusega nr 156 otsus- dest ja nende leevendamise võimalus- veemajandusprojekti keskkonnamõju Tasu võetud vee, reo- tati jätta algatamata keskkonnamõju test ning anda piisavalt informatsiooni hindamise eelhinnangu kohta“. Kesk- vee ärajuhtimise ja pu- 3,00 eurot/m3 3,60 eurot/m3 hindamine Vändra reoveekogumisala otsuse langetamiseks, kas täismahus konnaamet nõustus oma 17.05.2019 hastamise eest kokku veemajandusprojektile, kuna kavanda- KMH läbiviimine on vajalik. kirjas KMH ekspertgrupi lõppjärel- tava tegevusega ei kaasne eeldatavalt Otsuse langetamiseks esitas Põh- dusega, et Vändra reoveekogumisalal olulist negatiivset keskkonnamõju. ja-Pärnumaa Vallavalitsus 9. mail 2019. Vändra alevi ja piirnevate külade ter- Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus on a Keskkonnaametile keskkonnamõju ritooriumil veevärgi- ja kanalisatsioo- Kokkuvõte volikogu istungist keskkonnamõju hindamise algata- hindamise ja keskkonnajuhtimissüs- nisüsteemi ehitamise ning rekonst- mata jätmise otsuse tegemisel tugine- teemi seaduse (KeHJS) § 11 lõike 22 rueerimise ja käitamisega ei kaasne Põhja-Pärnumaa vallavolikogu I koosseisu 22. istung toimus 15. nud Estonian, Latvian & Lithuanian alusel Vändra reoveekogumisala vee- tegevusi, millega kaasneks oluline mail 2019. a Pärnjõe Koolis. Enne volikogu istungit oli volikogu Environment OÜ poolt koostatud majandusprojekti keskkonnamõju hin- negatiivne keskkonnamõju. Seetõttu liikmetel meeldiv võimalus kooli direktor Valdur Ojala juhtimisel keskkonnamõjude (edaspidi KMH) damise eelhinnangu (töö nr 19-LJ-22) ei ole keskkonnamõju hindamise alga- tutvuda koolimajaga ning süüa maitsvat koolilõunat. eelhinnangule (töö nr 19-LJ-22). Keskkonnaameti seisukoha saamiseks. tamine vajalik. • Kuulati finantsjuhi Kaie Rätseppa poolt esitletud Põhja-Pärnu- Keskkonnamõju eelhindamise ees- Keskkonnaamet esitas oma seisukohad Vallavalitsus maa valla 2019. aasta I kvartali eelarve täitmise seireanalüüsi märgiks oli koostada ülevaade projekti 17.05.2019 kirjas nr 14-3/19/7894-2 ja -aruannet. • Lõpetati valla 2019. aasta I lisaeelarve I lugemine. Paranduset- tepanekute esitamise tähtajaks on 26. mai 2019. • Põhja-Pärnumaa Raamatukogu nõukogusse nimetati volikogu esindajaks Tarmo Lehiste. • Esitati informatsioon Vändra Lasteaia Rukkilill rekonstruee- rimisest. Kuulati vallavanem Jane Metsa, majandusosakonna Kaasava eelarve hääletus juhataja Mait Talvoja ja lasteaia direktor Jaana Novikovi ettekan- Valla 2019. aasta kaasava eelarve elektrooniline hääletus noortekeskuse juurde palkidest välilaudade paigaldamiseks, deid lasteaia seisundi ja investeerimisvajaduste ning -võimaluste toimus infosüsteemis VOLIS alates 25. aprillist kell 8.00 30 häält Vändra Tervisekeskuse juurde pargi rajamiseks ja 20 kohta. Toimus arutelu. Ülle Vapper kuni 12. maini kell 20.00. Hääletusel said osaleda kõik 16. häält välilauatennise laudade paigaldamiseks Vändra Noorte- Volikogu esimees aprilli 2019 seisuga vähemat 16 aasta vanused valle elanikud. keskuse juurde. Kuna võitjaks osutunud ettepaneku eeldatav e-mail: [email protected] Hääletada sai kuni kolme ettepaneku poolt. Hääletusel osales maksumus oli pisut alla kaasavaks eelarveks kavandatud 262 hääletajat ja hääletusel osalenud viiele ettepanekule anti summa (10 000), siis kuulub elluviimisele üksnes võitjaks kokku 337 häält. Hääletusel osutus võitjaks ettepanek rajada osutunud ettepanek. Ettepaneku viib ellu vallavalitsus, sõl- Videosalvestusi istungitest on võimalik vaadata valla Vändra staadioni kõrvale laste mänguväljak, mis kogus hää- mides ettepaneku elluviijaga lepingu. Täname kõiki kaasava kodulehelt aadressil: www.pparnumaa.ee letusel 151 häält. 101 häält kogus ettepanek Vändra staadioni eelarve hääletusest osavõtnuid! kõrvale spordiväljaku rajamiseks, 35 häält Pärnu-Jaagupi Vallavalitsus MAI 2019 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht 3

Vändras tähistati Johann Voldemar Jannseni Põhja-Pärnumaa Raamatukogu 200. sünniaastapäeva lahtiolekuajad Johann Voldemar Jannsen on Vändrast pärit ajakirjanik, kooliõpetaja, eesti laulupeotra- muutusid ditsiooni algataja, Eesti hümni sõnade autor, Alates 1. märtsist ühendati Põhja- eestlaste kui rahvuse esimesena ajakirjanduses Pärnu­maa 10 raamatukogu üheks nimetaja jne – teeneid on tal eesti rahva ees Põhja-Pä­rnu­­­­­maa raamatukoguks. palju, mille pärast talle tänulik olla. Tema sünnist möödus 16. mail 200 aastat. Seoses raamatukogude reorganiseerimi- Sündis ta Vändras 1819. aastal Tõrvaaugu kõrt- sega vaadati üle raamatukoguhoidjate sipidaja pojana. 7-aastaselt jäi ta isata. Sama töökoormused ja -ülesanded, külastuste vanalt osanud Jannsen juba lugeda – tema aren- arv ning vastavalt sellele muutusid alates 1. maist ka raamatukogude lah- gus on väga suur roll Vändra mõisnikel Ditma- tiolekuajad. Raamatukoguhoidjad puh- ritel, kelledest Woldemar Adolph von Ditmar kavad suvel ning siis on raamatukogud oli tema ristiisa, kellele tänutäheks Jannsen ka suletud. Palun jälgige raamatukogude oma teise eesnime võttis. Ditmarid toetasid suviseid lahtiolekuaegu valla kodulehelt. andekaid talulapsi – neid õpetati koos oma Kultuuriloohuvilised Koidula platsil - endise Vändra kirikumõisa köstritalu asukohas. lastega. Näiteks on lisaks Jannsenile ka Lilli Pärnu-Jaagupi haruraamatukogu – Suburg, Anton Jürgenstein, Johann Voldemar nime all. Jannsen elas Vändras 1850. aastani, Tõrvaaugu kõrtsi asukohta, kus sündis Johann avatud esmaspäevast reedeni kell 10.00- Jannseni vend Andreski jt mõisas õppinud. mil kolis Pärnusse. Voldemar Jannsen. 18.00, pühapäeval kell 11.00-16.00, raa- 12-aastaselt pandi Jannsen vallakooli, kus 19. mail kogunes Vändra Kultuurikeskuse Seejärel tulime kultuurimajja, kus Maarja- matukogu on suletud laupäeval. Alates ta õppis kaks aastat. Vändra kihelkonnakoo- ja Põhja-Pärnumaa Raamatukogu eestvõttel teater Tartust etendas Loone Otsa naljamängu 1. juunist kuni 31. augustini on raamatu- lis olevat ta käinud paar aastat, aga õpetaja seltskond kultuuriloohuvilisi rahvasuus tuntud „Jannseni juubel ehk August Wiera tuleb Tar- kogu suletud laupäeviti ja pühapäeviti. tase jättis kõvasti soovida. (Jannsenist endast Koidula platsile, endise Vändra kirikumõisa tusse“. Etendus oli väga hea – süžee kaasakis- saigi järgmine Vändra kihelkonnakooli õpe- köstritalu asukohta, et Johan Voldemar Jan- kuv ja hariv ning näitlejad väga tublid. Eriti Põhja-Pärnumaa Raamatukogu (asu- taja 1842. aastal). Jannseni suur toetaja oli ka nseni Vändra-aastate meenutuseks teha üks sümboolne oli muidugi see, et papa Jannsenit kohaga Vändra alevis) – avatud esmas- Vändra kirikuõpetaja Carl Eduard Körber, kes retk vanade fotode prindiversiooniga Jan- mängis Vändrast pärit Reigo Kärner. päevast reedeni kell 10.00-18.00 ja lau- teda kirikusse orelimängijaks ja hiljem köst- nseni radadel – käia läbi need kohad, kus ta Johann Voldemar Jannseni elu ja tegevus päeval kell 10.00-15.00, raamatukogu riks ning kihelkonnakooli õpetajaks koolitas. kunagi Vändras võis käia. Köstritalu asukohast on ka tänapäeval hea näide sellest, kuidas väi- on suletud pühapäeval. Alates 1. juunist Juhtus aga see, et andeks Jannsen oma õpetaja suundusime vaatama Kirikumõisa pastoraati kesest külakohast pärit vaeslapsest Kõrtsi-Ju- kuni 31. augustini on raamatukogu sule- mõju alt välja hakkas püüdma, sest õpetajale ei ja magasiaita. Seejärel Vanale tänavale, mille kust on end tänu andekusele, visale tööle, heale tud laupäeviti ja pühapäeviti. meeldinud, et tema õpilane hakkas iseseisvalt arengus vaatlesime ka hilisemat aega – enne suhtlemisoskusele ja missioonitundele eesti välja andma lauluraamatuid ja õpetlikke jutte, II maailmasõda tehtud fotosid majadest. Sealt rahva elujärge parandada, võimalik üles töö- Vahenurme haruraamatukogu – ava- kuidas talupoegade elu parandada. 1843. aas- läksime Vändra kirikusse, kus meid lausa käär- tada ning ka 200 aastat peale sündi olla eesti tud teisipäeval ja reedel kell 10.00-12.00, tal abiellus Jannsen Rõusa meieri tütre Emilie kambrisse lubati. Edasi kõndisime Ditmarite rahval meeles. kell 12.30-17.00, kolmapäeval kell 11.00- 12.00 ja 12.30-18.00, raamatukogu on Kochiga. 1843. aasta 24. detsembril sündis neil kalmistule ja siis Vändra parki, kus asus kunagi Monika Jõemaa suletud esmaspäeval, neljapäeval, lau- esimene tütar, keda tunneme Lydia Koidula Vana-Vändra mõis. Sealt suundusime endise Põhja-Pärnumaa raamatukogu direktor päeval ja pühapäeval.

Libatse haruraamatukogu – avatud esmaspäeval kell 10.00-12.00 ja 12.30- 17.00 ja neljapäeval kell 12.00-19.00, raa- matukogu on suletud teisipäeval, kolma- Valla veemajanduse olevik ja tulevik päeval, reedel, laupäeval ja pühapäeval. Valla vee-ettevõte AS Mako on tegutsenud kogu ehitatakse ümber ka puhta vee veetöötlusjaam. majanduslik olukord vastama ning kuidas peab Tootsi haruraamatukogu – avatud valla territooriumil pea 10 kuud. Selle ajaga on Kogu selle projekti maksumuseks on pea 1,76 ta tagasi teenima tehtud rahalised investeerin- esmaspäevast neljapäevani kell 9.30- toimunud suured muutused ettevõtte juhtimises miljonit eurot, millest valla omaosalus on ligi gud. 12.00 ja 12.30-17.00, raamatukogu on ning ka majandamises. 760 tuhat eurot. Käesoleval ajal on vallas väga erinevad suletud reedel, laupäeval ja pühapäeval Tänasel päeval on ettevõttel 1184 kliendi- Lisaks on SA Keskkonna Investeeringute vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnad. Kõige lepingut. Elanike paremaks teenindamiseks Keskusele (KIK) esitatud taotlused Suurejõe kallim on teenuse hind endises Halinga vallas Pärnjõe haruraamatukogu – avatud on koostatud pikaajalised plaanid, korralda- ja Pärnjõe küla reoveepuhastite rekonstruee- (kokku 3.60eur/m3 koos käibemaksuga) ning esmaspäeval ja neljapäeval kell 9.00- tud kliendipäevi ning igapäevaselt lahenda- rimiseks. Nende tööde eeldatav maksumus on kõige odavam endises Vändra vallas (kokku 12.00 ja 12.30-17.30 ning teisipäeval ja takse tekkivaid probleeme. Täna võib öelda, vastavalt 192 840 ja 209 640 eurot, milledele 1.94eurot/m3 koos käibemaksuga). AS Mako kolmapäeval kell 9.00-12.00 ja 12.30- et kõigist meie pumplatest müüakse normidele loodame toetust saada 320 tuhat eurot. teostatud analüüsi kohaselt peaks teenuse hin- 16.30, raamatukogu on suletud reedel, vastavat joogivett ning selle aasta lõpuks peaks Maikuu jooksul esitame veel taotluse nad olema ühised kogu valla territooriumil. laupäeval ja pühapäeval; vee kvaliteet paranema veel Pärnjõe külas, Suu- Vändra alevi vee- ja kanalisatsioonimajanduse Hinna arvutuse aluseks on võetud konkurent- rejõe küla lõunapoolses osas ja järgmisel aastal rekonstrueerimise teisele etapile ning endise siameti poolt heakskiidetud metoodika ning Vihtra haruraamatukogu – avatud Vihtra külas. Kui eelmise aasta lõpus asendati Vändra EPT, OÜ Vändra ja AS Wendre ter- lubatud kasumimäär ja tehtud investeeringud. teisipäevast reedeni kell 10.30-12.00 ja 12.30-18.00, raamatukogu on suletud Kadjaste küla joogiveepumplas vanad veepuhas- ritooriumi ning Rätsepa küla elamute liitmi- Arvutuste tulemusena kujunes uueks vee ja esmaspäeval, laupäeval ja pühapäeval; tusseadmed uutega, siis selle aasta alguses on seks alevi vee- ja kanalisatsioonisüsteemidega. kanalisatsiooni teenuse hinnaks puhtal veel tõstetud Vändra Veetöötlusjaama töökindlust, Nende tööde eeldatav maksumus on suurusjär- 1.30 eurot/m3 koos käibemaksuga ning reo- Kaisma haruraamatukogu – avatud parandatud joogivee kvaliteeti Kirikumõisa, gus 1 miljon eurot, millest valla osa on pea 50 vee puhastamisel 2.30 eurot/m3 koos käibe- esmaspäevast neljapäevani kell 9.30- Võidula ja Tõrdu külas. Ainuüksi sel aastal on tuhat ning AS Mako panus 150 tuhat eurot. Kui maksuga. Nimetatud hinnad võimaldavad AS 12.30 ja 13.00-17.00, raamatukogu on vee kvaliteedi parandamisse ja varustuskind- esitatav taotlus leiab positiivse lahenduse, peaks Mako poolt teostada tänaseid investeeringuid suletud reedel, laupäeval ja pühapäeval; luse suurenemisse panustatud juba 10700 eurot. ehitustööd algama järgmisel aastal. endise Vändra valla territooriumil ning taotleda Eelmise aasta lõpus valmis Tootsi alevi uus reo- Aasta teisel poolel on plaanis esitada taotlus ka edaspidiseid rahalisi vahendeid SA KIK-ilt. Suurejõe haruraamatukogu – avatud veepuhasti ja rekonstrueeriti amortiseerunud Pärnu-Jaagupi vee- ja kanalisatsioonisüsteemide Antud teenuse hinnad on kooskõlastatud ka teisipäeviti kell 11.00-12.00 ja 12.30- kanalisatsioonipumplad ning koos nendega rekonstrueerimise lõpetamiseks ning Libatse Põhja-Pärnumaa vallavalitsuses. Uus hind hak- 18.00, kolmapäeviti ja neljapäeviti kell seonduvad torustikud. Nende tööde tulemu- küla trasside ja pumplate rekonstrueerimiseks. kab kehtima alates 01.07.2019 ning rakendub 12.00-17.00, raamatukogu on suletud sena tõsteti süsteemi töökindlust ja tagatakse Nimetatud kahe projekti kogumaksumus ulatub endise Halinga valla, Vändra valla ja Tootsi alevi esmaspäeval, reedel, laupäeval ja püha- reoveesette nõuetekohane käitlemine. Tehtud pea 2 miljoni euroni ning seal loodame oma- territooriumil. päeval; investeeringu maksumus oli kokku pea 575 osaluseks saada 600 tuhat eurot. Vändra alevis veeteenuse hind seni ei tuhat eurot, millest omaosalus 175 tuhat eurot. Kokku on valla veemajanduse rekonstruee- muutu. Vändra alevi teenuspiirkonna veetee- Võidula haruraamatukogu - avatud AS Mako on edukalt läbi viinud riigihanked rimise ja kaasajastamise kogumaht kuni aastani nusetariifid peab kooskõlastama ÜVK seaduse teisipäeval kell 15.00-18.00 ja neljapäeval ja lähiajal kirjutatakse alla Pärnjõe ja Suurejõe 2021 pea 5,2 miljonit eurot, millest omavalit- kohaselt Konkurentsiamet. Edaspidi on kavas kell 10.00-14.00, raamatukogu on sule- külade ÜVK-st torustike rekonstrueerimise ja suse panus on ligi 1,65 miljonit eurot. Usume, kehtestada ühine veeteenuse hind vastavalt tud esmaspäeval, kolmapäeval, reedel, laiendamise ehitustööde lepingutele. Samuti et meie plaanid realiseeruvad ning valla elanikud Konkurentsiameti hinna kujundamise metoo- laupäeval ja pühapäeval. on sõlmimisel Vihtra küla torustike rekonst- saavad kvaliteetse teenuse antud valdkonnas. Et dikale kogu valla ulatuses. rueerimise, projekteerimise, ning ehitustööde kogu seda omapoolset rahalist panust garantee- Kõik veemajandusega seotud tööd ja ette- Alates 1. maist on Põhja-Pärnumaa lepingud. Ehitustöid Pärnjõel ja Suurejõel on rida, on vallal plaanis kasutada suures ulatuses võtmised tehakse valla vee-ettevõtte AS Mako Raamatu­kogu koos haruraamatukogu- kavas alustada käesoleva aasta juunis ja need laenuraha ning AS Mako rahalisi vahendeid. juhtimisel. Selleks ootame ettevõtte juhilt ope- dega suletud sisetöödeks ja koolitusteks iga kuu viimasel reedel. kestaksid ca 6 kuud. Vihtras algavad tööd järg- Iga taotlusega, mis me KIK-ile esitame, ratiivset tegutsemist nende tööde tegemisel ja Monika Jõemaa mise aasta alguses. kaasneb ka finantsmajanduslik analüüs ja sel- lubame nende plaanide realiseerimiseks valla- Põhja-Pärnumaa Raamatukogu Nimetatud külades vahetatakse välja kõik lest tulenevalt otsustatakse ka finantseerimise valitsuse igakülgset toetust. direktor vee ja kanalisatsiooni torustikud, rekonst- ulatus ja otstarbekus. Rahastaja poolt on seatud Mait Talvoja rueeritakse reovee ülepumplad ning Pärnjõel väga ranged piirid, millele peab vee-ettevõtte Abivallavanem 4 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht MAI 2019 Erasmus+ ja Vändra Gümnaasium Rumeenias

Palusin õpilastel jagada oma mälestusi. Enamik neist on aktiivselt aastate jooksul kaasa löönud juba paljudes minu erinevates rahvusvahelistes projektides.

Sirli Pilli, 8 klass: Rumeenia reis oli üks mu lemmikutest, sest sealne kultuur ja traditsioonid on väga erine- vad Eesti omadest. Nägime palju traditsioonilisi tantse ja kuulasime ka rahvuslikke laule. Kindlasti jääme me kõik igatsema ka perekondi, kus meid majutati. Perekonnad, kes meid vastu võtsid, olid väga toredad ja lahked. Iga päev oli sisustatud, ka peale seda, kui ettenähtud programm oli läbi. Muidugi ei saa märkimata jätta ka sealset lum- mavat loodust. Triinu Aru, 8 klass: Rumeenia reis oli väga tore. Perekond, kes mind majutas, oli sõbralik ja külalislahke. Inimesed olid enamasti julged ning tulid suhtlema. Rei- sil olles nägime Rumeenia rahvuslikke laule ja tantse, nende kuulsaid ehitisi ning imelist loo- dust. Saime maitsta ka rumeenlaste rahvustoite. Kõige rohkem meeldisid mulle Rumeenia lossid ja loodus, eriti mäed. Ma arvan, et see reis aren- das minu inglise keelt ning avardas silmaringi. Kertu Luik, 8 klass: Rumeenia külastamine pakkus erinevaid emot- sioone. Sain palju uusi teadmisi Rumeenia kohta ning tutvusin sealse eluga. Paljud kohalikud nimetasid Bukaresti kui ,,Mini Pariisi", sest vaata- misväärsused olid seal tõesti ilusad. Kõige enam meeldis mulle Pelesi lossi muuseum, kus saime näha nii kunsti- ja relvakollektsiooni kui ka suure- pärast vaadet Karpaatidele. Mulle anti võimalus külastada prantsuse keele tundi, kus tutvustasin õpilastele Eestit ja meie koolielu. Rumeenia reis oli tegevusrohke ning meeldejääv. Isabella Lepik, 9 klass: Reis Rumeeniasse meeldis mulle väga, sest Dracula Brani loss. sealne loodus oli imeilus ning inimesed olid väga sooja südamega ja alati valmis suhtlema. Ketlin Riksi kõne peale hariduseteemalist rühmatööd. Perekond, kes mind majutas, oli väga tore ja hoo- litsev. Rumeenia loodus oli Eesti omast mõne- Vändra Gümnaasiumi 8 õpilast, õpetajad Ülle kõnet ja kaitsta oma seisukohti globaalsete Oktoobris ootab aktiivseid projektiliik- võrra erinev, kuna siin meil mägesid pole, aga Ütt, Irina Lõõbas ning direktor Marget Privits eesmärkide teemal. Suurima aplausi teeniski meid taaskohtumine Odense linnas Taanis. Rumeenias nägin neid palju. Enim meeldis mulle osalesid aprillis projektinädalal Rumeenias. meie õpilane Ketlin Riks 10. klassist oma rüh- Sealse kooliga olen eelnevalt teinud 2 rahvus- Rumeenia reisi puhul võimalus õppida sealse kul- Erasmus+ projekti ,,17 Global Goals“ raa- matööle järgnenud kõnes hariduse teemal. vahelist Nordplus Juniori projekti ja nende tuuri, kommete ja vaatamisväärsuste kohta. See mes tehakse koostööd Taani, Hispaania ja Meile tutvustati ka maa ajalugu ning kul- raames on paljud õpilased seda külastanud, reis oli väga hariv kogemus ja jään seda kindlasti väga igatsema. Rumeenia koolidega. Sügisel külastasid meid tuuri. Külastasime Brani lossi, mis seostub nüüd siis saavad seda teha näiteks nooremad partnerite õpetajad ning juhtkonna esindajad Draculaga, kaunist kuninglikku Peleši lossi ja õed. Cätlyn Laas, 9 klass: ja meie käisime koos õpilastega Hispaanias. mungakloostrit mägedes, imeilusa arhitektuu- Järgmise aasta kevadel aga tutvustame Rumeenia reis oli väga huvitav ja meeldejääv. Meie hallist kevadest oli see minek kirsi- riga väikelinna Brasovit, pealinna Bukaresti Eestit, tehes siin koostööd mõnel globaalsel Inimesed olid üllatavalt sõbralikud ja abivalmid. ja magnooliaõitega täidetud rohelisse riiki, ning nende põnevat vabaõhumuuseumit. eesmärgil. Loodus tundus esmavaatel sama, mis Eestis, kuid millest teadsime vähe, kuid pärast 5-päevast Saime samuti nautida temperamentseid Irina Lõõbas, mõne päeva jooksul oli juba näha seal olevaid suuri mägesid. Kool, kus olime, oli väga suur ja tutvust lahkusime meeldivate mälestustega. rahvalaule ja tantse koolis korraldatud kont- Vändra Gümnaasiumi inglise keele uhke, klassiruumid erinevad meie klassidest. Rumeenia pealinna lähedal asuvas Ploiesti serdil ning sõbralike perede kodust toitu. õpetaja ja Erasmus Tavaliselt haiguse vältel ei suuda ega taha ma linna ühes paremas koolis said meie õpilased Õpilastele avanes taas hea võimalus prakti- + projekti koordinaator. kuskil käia, aga seal olles oli tunne hoopis teine, koos eakaaslastega teistest maadest osaleda seerida inglise keelt ja kogeda eri rahvuste alati oli vaja kuskile veel minna ja uurida. töötoas ning õppida, kuidas edukalt pidada suhtlemiskultuuri ning olemust.

Kevadretk Tallinna Niguliste kirikus. Käisime klassiga kevadreisil Niguliste muuseumis, Eesti Panga muu- seumis, Toompeal ja vanalinnas. Niguliste muuseumis oli pedagoog Maria, kes lubas meil kirikus lõvijahti pidada. Tegelikult otsisime maalidelt ja põrandatel lõvisid, neid oli palju. Nigulistes on enamus õlimaalid ja paljud puidust skulptuurid üle 500 aasta vanad. Kirik on pärit 13. sajandist. Saime teada, et seal on peidus Eesti ainuke muu- mia. Kirikus on praegu muuseum ja kontserdisaal, kus mängitakse orelit ja lauldakse koorilaule. Eesti Panga muuseumis nägime kullakangi, vaatasime video­ klippe raha tekkimisest ja sellest, kuidas raha tehakse. Saime teada hirmsa asja, et keskajal keedeti rahavõltsijad kuumas õlis surnuks. Muuseumisaalis olid rahanduse ja pangandusega seotud inimeste uhked vahakujud. Natuke jõudsime käia Toompeal, kus vaatasime vaateplatvor- milt vanalinna, nägime tänavalauljaid ja saime teada, et Toompea on vanalinna ülemine osa. Toompeal olid kitsad munakivitänavad. Nägime riigikogu- ja valitsushoonet. Vanalinnas nägime Raekoja platsi, vana Raeapteeki ja palju punaseid katuseid ning linnamüüre ja -torne. Kõige lähemalt silmitsesime Neitsitorni. Meil oli tore reis. Mia Saar Vändra Gümnaasium 4.a klass

FOTO: Niguliste muuseumis. FOTO: Vanalinnas. FOTO: Eesti Panga muuseumis. FOTO: Daniel Tedre ja Toomas Kõuts koos õpetaja Maris Roostiga FOTO: (pildid)

MAI 2019 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht 5

Muusikakooli kunstieriala esimene lend saab lõputunnistused Tänavu lõpetab Vändra muusikakooli neli aastat tagasi loodud kunstieriala esimene lend – Margaret Roost ja Daniel Tedre. Kõikide lõpetajate õpi- aja jooksul tehtud töödest koostatakse isikunäitused. 2. mail kaitsesid Vändra Raamatu- kogu muuseumitoas oma aasta jooksul tehtud töid kõik kunstieriala õpilased. ,,Sel aastal oli joonistusi ,,seinast seina“ – klassikalisest kuni kaasaegse kuns- tini. Väga häid tulemusi näitas kogu esimene klass ja oma töödega paistsid silma ka kaks gümnaasiumi õppurit,“ selgitab Maris Roost. Kuna ühe lõpe- taja, Margaret Roosti isikunäitus toi- mus juba kuu aega varem, koos ema Maris Roostiga, siis otsustati teise lõpetaja Daniel Tedre töid eksponee- rida koos teise klassi lõpetanud Too- Tegevusterohke kevad mas Kõutsi loominguga. ,,Kahjuks jääb Toomasel meie kooli lõputunnistus saamata, sest järgmisel aastal plaanib Daniel Tedre ja Toomas Kõuts koos õpetaja Maris Roostiga Vändra Lasteaias ta astuda Kuressaare Ametikooli,“ rää- klassis ja lisaks joonistamisele meel- Toomas Toimeta. Anti kinke ja pakuti gib õpetaja. Mehise näituse pealkirjaks dib talle robootika. Oma teist hobi kommi, Harli Maanus mängis sakso- Kui kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada märtsikuust. Siis saabu- pandi ,,Kaks pead on rohkem kui üks“. demonstreeris ta ka näituse avamisel: fonil taustamuusikat. Selline ootamatu sid Vändra Lasteaeda juba 7-ndat aastat järjest välispraktikandid 2. mai 2019 võib jääda Daniel Ted- kõik võisid oma silmaga veenduda, pidulikkus tekitas poistes küll pisut Saksamaalt Braunschweigi V Ametikoolist. Kaks noort neidu Jana rele ja Toomas Kõutsile oluliseks daa- kuidas robot valgele paberile joonis- kohmetust, kuid õpetaja Maris Roost ja Natalie, kes on omandamas lasteaiaõpetaja ametit. Lasteaia poolt tumiks, mida aastakümnete pärastki tab. Sama põhikooli õpilane Toomas loodab, et meeldejääv esmakogemus on vaja korraldada neile transport Tallinnast Vändrasse, elamis- ning meenutada – avati nende esimene Kõuts (15) räägib, et kunstiga plaanib aitab neil jõuda järgmiste näitusteni, praktikakoht. Vändra Gümnaasium pakub praktikantidele õpilas- isikunäitus ta tegeleda ka edaspidi ja tema suuri- see tähendab jääda kunsti juurde. kodus elamist, kus noortel omaette toad ja esmased eluks vajalikud Õpetaja Maris Roosti sõnul teeb maks sooviks on õppida disaini. 7. juunil kell 17 on muusikakooli tingimused olemas. Praktika oleme jaganud nii, et kolm nädalat on heameelt, et mõlemad poisid on Näituse avamisel tervitasid noori lõpuaktus, kuhu võib õnnitlema tulla neiud Rukkilille majas ja kolm Mürakaru majas. Nii nagu eelnevatelgi pühendunult oma andesse suhtunud kunstnikke ja õpetajat vallavanem Jane ka tänavusi kunstieriala esimese lennu aastatel vaimustuvad nad meie õppe- ja kasvatustööst. Tüdrukud ja kinnitanud seda tubli tööga. Daniel Mets, raamatukogu direktor Monika lõpetajaid. tunnistavad, et Saksamaa võiks meist eeskuju võtta ja rohkem laste (13) õpib Juurikaru Põhikooli 6. Jõemaa ja muusikakooli direktor Õie Kuusk kooliks ettevalmistamisele rõhku panna. Samuti näevad nad vajadust riikliku õppekava järele, mida seal ei ole. Saksamaal on lasteaiad sot- siaalvaldkonna all ning põhirõhk ongi sotsiaalsete oskuste kujundami- sel. Meie kujundame neid oskusi läbi igapäevase õppe- ja kasvatustöö. Tänaseks on neiud tagasi kodumaal ja meie koostöö Braunschweigi V Ametikooliga jätkub ka järgmistel aastatel. Kuulume tervistedendavate lasteaedade võrgustikku (TEL). Juba mitmendat aastat toimub Pärnumaa võrgustiku lasteaedadele vahva TEL 5+5 kogemuspäev. Aprillis viis selle päeva läbi Vändra Laste- aed. Sihtgrupp on 5 koolieelikut ja 5 täiskasvanut igast võrgustikku kuuluvast lasteaiast. Võtsime külalised vastu Vändra staadionil tervi- tuskõne ja pisikese eeskavaga. Sealt suundusid lapsed Rukkilille maja õuele meeltejahile ning õpetajad esialgu kultuurimajja meie heade kogemuste esitlusele ning seejärel juba alevi tänavatele fotojahile. Kui kõik „jahimehed“ olid tagasi jõudnud, toimus õues ühissöömine, tänamine ja tantsusammul koduteele saatmine. Aprillis tähistasime ka südamenädalat. Selle raames toimus rüh- Lastevanemate koolitusprogramm „Imelised aastad“ mades erinevaid tegevusi tervise heaks. Tegime salateid ja smuutisid. Uus põnev tegevus oli meie tervisedendaja Siiri Singi algatus „Liigu südame heaks“. Kõikidele peredele oli väljakutse nädala jooksul hom- mikul või õhtul koos lapsega teha ümber lasteaia majade kõnni- või jooksuringe. Et asi oleks põnevam, olid rühmades tabelid, kuhu pered märkisid läbitud ringide arvu. Aktiivselt tiirlesid ümber majade ka oma töötajad ja kogusid ringe, mida tabelisse märkida. See väljakutse sai positiivse vastuvõtu. Nädala lõppedes soovisid mitmed lapsed kõnniringe koos vanemaga jätkata. Õppeaasta aktiivse perioodi lõpetasime traditsioonilise pere­ spordipäevaga Vändra staadionil ja pargis. Lasteaia tervist edendav (TEL) meeskond pani kokku mitmeid aktiivseid tegevusi, milles sai osaleda perega. Spordipäeva õhtu algas lapsevanem Jana Riks- Kulli juhendamisel aeroobikat vihtudes. Seejärel toimusid sportlikud mõõduvõtmised­ ja loodusliikumised. Toimus jalgpallimatš emad emade ja isad isade vastu. Vahvad lapsevanemad meil ikka! Mai lõpus toimuvad kolme rühma lõpupeod, millega saadame kooli 31 last, ning Mürakaru maja õuel kevadpidu. Tänan meie toimekat TEL meeskonda (Anne, Siiri, Kristel, Liis, Ave, Maire S, Urve J, Sirje L), kes tegutseb selle nimel, et me oleks aktiivsed liikujad ja teadlikud tarbijad! Ülemine rida vasakult: Umberto D. Geerts, Reilyka Neerut, Jagne Lääts, Siile Karen, Ene Vaher. Tänan teid, Reet Tedre, Siiri Sing, Põnnide, Mesimummide, Alumine rida vasakult: Danel Vaik, Merit Lilleleht, Merit Eier, Silja Tammai-Kaja, Maritta Sillandi. Tibude ja Mesikäppade rühmade meeskonnad vastutuse eest välis- praktika korraldamisel! 10. jaanuaril algas Vändra Kultuurimajas lastevanemate ning seega kõnetasid lapsevanemaid igati. Näiteks õpetati Tänan sind, Anne Ojala, sinu hoolimine, märkamine ja tegutse- koolitusprogramm „Imelised aastad“. See on 4-kuuline meid mängima lapse juhitud mängu, käsitlesime tunnus- mistahe on märkimisväärsed! programm vanematele, kes vajavad tuge ja/või soovivad tamise, rutiinide, kodukorra reeglite ja piiride seadmise Tänan meie vahvaid peresid, koos teiega saab jälle üks tegus õppida, kuidas laste kasvatamisega paremini toime tulla. Igal teemasid. Meie grupi särasilmseteks koolitajateks olid Merit õppeaasta läbi! neljapäeval sai grupp lapsevanemaid kokku, jagati muresid, Lilleleht ja Umberto D. Geerts, kes on ise samuti lapseva- Märkame rohkem positiivset, naudime hetki, oleme tänulikud rõõme, kogemusi, tehti rollimänge, vaadati õppevideosid nemad. „Võiduka lõpuni“ jõudsid 25. aprillil Vändra grupist ning selle läbi ka rahulolevamad ja õnnelikumad. Kõik hea ei juhtu jne. Nii nagu traditsiooniliselt on õppimise juurde kuulunud kaheksa lapsevanemat, kes said ka Tervise Arengu Instituudi kohe, kuid konstruktiivne koostöö viib kindlasti sihile. ka kodutööd, ei puudunud need ka sellest programmist. poolt tõendi koolitusprogrammi läbimise kohta. Jaana Novikov Programmis käsitletavad teemad on võetud elust enesest Merit Eier 6 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht MAI 2019

Foto Eva Palk Pärnu-Jaagupi Põhikooli loodus- ja matkaringi looduslaager Ermistu järve ääres 9.-10. mail käisid väikesed ja suured Pär- olime me õues ja vaatasime ümbrust. Õhtul nu-Jaagupi Põhikooli loodus- ja matkaringi olime kõik ühes kämpingus ja mängisime ja lapsed Ermistu järve ääres looduslaagris. rääkisime juttu. Enne 23 läksime me lõkke Laagri keskseks õppeteemaks oli vesi ja juurde ja jõime teed. Järgmisel päeval oli kala- kõik sellega seonduv. Nii tutvusime erine- õpetuse tund, tegime kalaõngi ja püüdsime vate lindude, kalade ja loomadega, kellele kala. Mulle meeldis seal, et saime kanuuga on Ermistu järv ja selle ümbrus elukohaks. sõita ja saime kalade kohta rohkem teada. Vee peale viis meid kanuudega tore mat- Agle (7. kl): Esimese ülesandena läk- kajuht Kaspar Kõiva, kes rääkis erinevatest sime meie suuremad ringkäigule vaatetorni lindudest, näitas järve ääres kobraste tege- juurde. Tee peal saime teada, mis taim on vusjälgi ning õpetas tegema koostööd aeru- angervaks, ja käisime ka iidses metsas, kus tamisel. Kalu uurisime merebioloog Jüri olid tammed. Pärast seda läksime me nur- Tensoni juhendamisel, saime näiteks teada, menukke loendama. Pidime kokku saama et ahvenat hüütakse hellitavalt triibuks, iga- 100 nurmenukuõit. Kui õied said loendatud, üks meisterdas endale õnge ning õppisime läksime me vaatetorni juurde. Sealt paistis kalade anatoomilist ehitust lahkamise kaudu. ilus vaade Ermistu järvele ning nägime ka Meie tegevuspaigaks oli lahke pererahvaga ja väiksemaid kanuuga sõitmas. Kui vaatetorni hubane Ermistu Puhkeküla. Laagris osales 22 juurest tagasi jõudsime, sõime me lõunat. Siis last ning õpetajad Aile Jaansalu ja Eva Palk. oli meie kord sõita kanuuga. Samuti näitas Palusime lastel endil meenutada, mis neile meie Kaspar, mida võiks matkale kaasa võtta. laagrist kõige enam meelde jäi. Kanuuga sõita oli väga äge ning see oli mu Johanna (2. kl): Mulle meeldis kanuuga esimene kord. Pärast seda tegevust sõime ja sõitmas käia. Ma õppisin looduse ja järve uurisime ala, kus ööbisime. Õhtul grillisime kohta. Me tegime seal palju lõbusaid asju. ja valmistasime ise toitu. Õpetaja Eva tegi Emili (2. kl): Mulle meeldis vaadata päi- nurmenukkudest, mis õpetaja Aile ja lapsed keseloojangut koos sõpradega. See oli kõige olid korjanud, teed. See tee oli väga hea, eriti ilusam ja kaunim päev minu elus ja kanuuga suhkruga. Kui päike hakkas loojuma, tegid oli ka väga tore. Lootsin, et ükski tüdruku- poisid lõkke ning me istusime seal. Mängi- test laagris ei vingu, aga kaks tüdrukut ikka sime kõik koos ka Aliast ja jõime teed. Nii vingusid. Aga muidu oli väga tore. sai see päev läbi. Jens ja Kennet (2. kl): Mulle meeldis kala Teisel päeval tuli meile külla mees, kes püüda ja kalu uurida. Me sõitsime kanuudega. uuris kalu. Ta õpetas meile, et kuidas saab Andrea (3. kl): Ma õppisin kala püüdma ära tunda erinevaid kalu, näiteks lesta, kes ja kanuuga sõitma. Me tegime paljusid asju on parema- või vasakukäeline. Sain ka teada, näiteks süüa tegime, kanuuga sõitsime, kala et Ermistu on Eestis suuruselt 9. järv. Peale püüdsime, ööbisime ja käisime matkamas. kalade õpetas ta meile, kuidas õnge ehitada. Carol (7. kl): Mina õppisin kuidas kala- Nende õngedega me püüdsime ka kalu. Mõni õnge teha. Algul tegime õpetaja Evaga ring- sai ka. Kahjuks läksid mõned kalad lahka- käigu Ermistu ümbruses ja lugesime nur- misele (õppe huvides loomulikult). Ma ise menukke. Siis oli meil veidi vaba aega enne väga ei eelistanud kalu lahkama minna ning kanuuga sõitmist. Sõitsime Ermistu järve peal püüdsin kala edasi. Kokkuvõtteks oli see laa- koos Kaspariga. Meie pidime linnu hääli lin- ger superäge, eriti mulle, kellele meeldib väga distama. Pärast seda oli meil vaba aeg. Õhtul loodus. Ermistu järve ääres oli väga lahe ja tegime lõket ja sai lauamänge mängida. Meie ilus. Ma loodan, et selliseid reise tuleb veel. ei olnud väga kaua lõkke juures. Vabal ajal Aile Jaansalu ja matkaringi lapsed

Foto Kaspar Kõva MAI 2019 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht 7 Valla kogukonnapäev Aitäh Tare firmale! Just emadepäeva eel sain sellise elamuse, millest ei suuda vaikida. Tahan tervele ilmale kuulutada oma südamest tule- vat tänu Tare firma juhile Jaan Reinsalule ja tema tublidele töömeestele. Elan 48 aastat 1971. aastal valminud esimeses KEK-i majas, mis oli siis suursündmus. Tollased kitsukesed van- nituba ja WC ei olnud probleemiks. Juba 20 aastat üksinda elades ja maha kukkunud seinaplaate asendada lastes elaksin rõõmsalt veelgi, kui opereeritud põlvede tõttu poleks tekki- nud eluline vajadus – vann välja, duširuum asemele. Sellise ainsa sooviga pöördusin Jaani poole ja kõik muu jätsin tema hoolde. Sisustuseks vajaliku valis Aivar Sikkal. Selle kooskõ- lastamine toimus mobiiltelefoni fotode järgi minu Tallinnas elava tütrega. (Küll ikka elu on edasi läinud!) Töö kulges sujuvalt ühegi tõrketa tänu kahe ,,peaspet- sialisti“ Marko Karu ja Toomas Karu ladusale koostööle. Markol oli pidev tegevus ümberehitatavas ruumis. Toomas toimetas mitmel rindel. Ta kindlustas, et kõik vajalik oleks õigel ajal olemas ja, kui vaja, oli Markole abiks. Toomasele ja Maido Runtalile langes füüsiliselt kõige raskem tööosa – nad kandsid teiselt korruselt välja kõik selle, mis lammutusel tekkis, hiljem valmistasid tsemendisegu ja tõid selle ämbritega üles. Seitsmendal mail toimus Vändra Alevi Hoolekandekes- Olenevalt sellest, millisesse tööjärku jõudis Marko, pidid Soki saab jalga panna kuse suures saalis Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õpilaste korduvalt kohal olema elektrikud Indrek Käpp ja Ülar Prii- abivahendiga. korraldatud kogukonnapäev. Selle ürituse korraldamise vits. Tähtsad paigaldused ja ühendused tegi tubli santehnik eesmärk oli aidata eakatel ja erivajadustega inimestel Rauno Rosin. Kõik töömehed andsid oma alal endast parima. saada teavet, kuidas kodud muuta turvalisemaks ning Selline on Tare tööstiil. Kahjuks ei ole kõik tehtu lausa sil- kuidas kasutada ja soetada abivahendeid. Kogukonna- maga näha. Küll aga äratab imetlust Marko filigraanne töö. päeva moderaator oli Veronika ja sissejuhatava loengu Mul on nüüd nii ilus duširuum, et esialgu ma aina käisin seda kodu turvaliseks muutmisest ja ennetustöödest koduste vaatamas ega raatsinud kohe kasutama hakatagi… õnnetuste vältimiseks tegid Piia ja Annely Vändra Hoo- Minu emotsiooni suurendab tõdemus, et oma kooli lekandekeskusest. Abivahenditest ja nende hankimisest poistest on sirgunud hinnatud tööinimesed, kes teostavad jagasid infot Ulvi ja Veronika SA Vändra Tervisekeskuse end töös kodukohas. Jaanile olen südamest tänulik, et ta Hooldusravihaiglast. Sõna sai ka Põhja-Pärnumaa valla minu mure enda katta võttis, korduvalt huvitus, kuidas töö sotsiaalosakonna juhataja Anneli Kaljur. Pausi sisustas edeneb, kas midagi veel vaja on. Lausa heldimus tuli peale, Malle oma lõbusa sirutusvõimlemisega. Vahepeal sai kui ta viimased aksessuaarid ise välja valis ja Marko nende ka küpsise ja teega ennast turgutada. Pärast pausi tegid paigaldamisega kogu tööle punkti pani. Ka Jaani puhul tun- ettekande Sirvi ja Katrin eakate sotsiaalsest tervisest ja nen heameelt, et oma isa jälgedesse astununa on ta Vändrasse Vändras toimuvatest eakate üritustest ning ettevõtmis- maineka firma rajanud. Jätkuvaid kordaminekuid Tarele! test. Mäluhäiretest ja mälutreeningust rääkisid Inna ja Väsimatut indu, visadust ja töörõõmu tublidele töömeestele. Marje Tootsi Hooldekodust. Antud teema huvitas väga Oma tänu kinnituseks pean abi kasutama: osavõtjaid ning kuulajad proovisid ka oma mälu proovile Jääb sõnadest väheks, et tänada teid, panna. Päeva lõpetas meeleoluka kontsertiga Airi Allvee, on sõnad vaid südame kaja. kes tutvustas ka esitatavate laulude ajalugu. Seepärast te kuulake südameid, Veidi ka teavet meist – Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli siis sõnu ei olegi vaja. õppuritest. Meie grupp koosneb seitsmeteistkümnest Tänutundes õppurist. Käime koos kolm korda kuus ja töötame neljas Olga Kängsep erinevas tervishoiuasutuses: SA Vändra Tervisekeskuse Hooldusravihaigla, Vändra Hoolekandekeskus, Tootsi Hooldekodu ja Wildenau Turvakodu. Tundub, et meie koostöö ja koos õppimine sujub hästi. Seda tõestab ka Henn Lahesaare mõtiskleb kordaläinud kogukonnapäev. Tahaks tänada kõiki osa- võtjaid, kohalikku omavalitsust, korraldusmeeskonda, Pärnu-Jaagupi lauluväljaku puhkepark kogub järjest rohkem populaarsust. Seda mitte ainult kontsertesinemiste puhul, vaid Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõude Piretit, Maa- ka igapäevases elus. Eriti on see tulnud ilmsiks peale lauuluväljaku rikat, Merikest ja Katrinit. Soovime teile ilusat algavat korrastamist ja renoveerimist. Lauluväljakule leiavad tee lihtsalt suve ja head tervist! jalutajad. Samas aga ka spordilembelised inimesed, Kasutatakse Luule, Tiina ja Tiia – paigaldatud spordirajatisi,tõmmatakse lõuga, tehakse kükke, käiku Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppurid lähevad hantlid ja hüppenöörid. Pisiperega jalutajad kiiguvad, teevad ringe mööda jalutusrada ja vestlevad maailma elust-olust. Ühesõnaga – elu keeb igal tasandil ja on vaid rõõm tõdeda, et lauluväljaku korrastamine, ümberehitus ja kõik muu on läinud rahvale igati korda. Aitäh tegijaile! Minu poole pöördus härrasmees, kes palus kirja panna mõtted ja mured, mis vaevavad temaealisi meie vabas riigis. Mees rääkis viiekümneaastaste murest. Seega rahvusvaheliste standardite Marutaud on surmav, kuid 100% ennetatav järgi ebamäärases olukorras - ei noored ega vanad, aga igati Eesti on juba kuuendat aastat maru- veterinaararstidele vaktsiini ning süstiks Vaktsineeri oma koera ja kassi regu- teovõimelised inimesed. Viiekümnesed juhivad muus maailmas taudivaba maa, kuid selle staatuse säi- vajalikud vahendid,“ lisas Kaup. laarselt marutaudi vastu. Tee seda vähe- ettevõtteid, õpetavad lapsi, seisavad treipingi taga, kirjutavad raamatuid, teevad isegi mõnel alal tippsporti. Ühesõnaga – ela- litamiseks on oluline roll lemmikloo- Marutaud on levinud meie naaber- malt üks kord kahe aasta jooksul! vad täisväärtuslikku elu. Meil on aga sellises eas inimesed sageli made vaktsineerimisel. Veterinaar- ja riigis, samuti on sellel aastal marutaudi Ära lase oma loomi hulkuma! üpriski raskes olukorras, ei noored ega vanad. Ei liha ega kala, Toiduamet (VTA) teostab kaks korda juhtumeid olnud Poolas, Rumeenias ja Väldi kokkupuuteid võõraste kodu- nagu ütlevad meie naabrid slaavlased. Miks, küsite teie, lugu- aastas metsloomade marutaudivastast Türgis. Eelmisel aastal tuvastati juhtum ja metsloomadega. peetud kaasmaalased. Vastus on lihtne ja isegi mõnes osas sea- vaktsineerimist, kuid ka koerad ja kassid Leedus. „Kuna inimesed reisivad palju, Õpeta lastele, et võõraid kodu- ja dusega kooskõlas – sellised inimesed on töövõimeliste hulgast peavad olema vaktsineeritud. siis võib juhtuda, et haigus tuuakse kaasa metsloomi ei tohi puutuda, isegi kui meil mitme aastakümne vältel kujunenud nn ,,noortekultuse“ VTA loomatervise ja -heaolu osa- välisriigist.“ Marutaudist tingitud ini- nad näivad sõbralikud. tulemusena välja arvatud. Kui veel paarkümmend aastat tagasi konna juhataja Harles Kaup rõhutab, meste surmajuhtumid on suures osas Kui sinu lemmikloom saab pureda, otsiti töökuulutustes kuni 35-aastaseid töötajaid, siis nüüdseks et lemmikloomad peavad olema regu- seotud koerahammustusega. „Käesole- siis teavita sellest loomaarsti. on vanusepiir siiski oma 15 aastat tõusnud. Loomulikult ei ole see laarselt vaktsineeritud. „Haiguse ära- val aastal oli juhtum Norras, kus suri Kui saad hammustada, pöördu kii- ametlik ja ei kehti poliitikute või võimutüüri juures olijate kohta. hoidmiseks tuleb pöörduda loomaarsti noor naine, kes oli välisriigis koeralt resti traumapunkti või perearsti poole. Ei aita diplom, kutsetunnistus, praktilised oskused, palved ega poole ning lasta vähemalt kord kahe hammustada saanud ning tagasi kodu- Lemmikloomaga reisimisel järgi leppimised igasuguste töötingimustega, vana! Mida nüüd teha, aasta jooksul kass või koer marutaudi maale naastes diagnoositi marutõbi,“ loomadega reisimise reegleid. elada ju tahaks ning pensionieani on veel palju aega... Kas peaks vastu vaktsineerida.“ Vaktsiin on kõi- selgitas Kaup marutaudi ohtlikust. Elen Kurvits kuidagi seadusesätteid korrigeerima või halastavad ettevõtjad ja gile tasuta. „Riik toetab marutaudivas- Harles Kaup annab seitse soovitust, VTA kommunikatsioonispetsialist pumba juures olijad ka viiekümnestele töövõimelistele vanakes- tast vaktsineerimist, tagades volitatud kuidas marutaudi ennetada: tele? On, mille üle mõtiskleda.... 8 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht MAI 2019

Jaanipäeva märksõnadeks Jõustruktuuride veteranide parim võiksid olla mõistlikkus ja on Päästeamet ilmastikuga arvestamine

Möödunud aastal leegitses enne jaanipäeva Harjumaal viimase kümne aasta kõige suurem metsatulekahju. Vikipalu kandis põles lausa 200 hektarit metsa, mis paneb Päästeametit meelde tuletama peatselt saabuva jaanipäeva val- guses kõiki lõketega seonduvaid ohutusnõudeid. Kui jaanipäeva üritus on avalikkusele suunatud, tuleb aegsasti esitada kohalikule omavalitsusele avaliku ürituse korraldamise taotlus. See on lei- tav kohaliku omavalitsuse veebilehelt. Enne taotluse esitamist on vajalik kooskõlastada avaliku lõkke tegemise koht ja tule leviku piiramiseks vajalike tulekustutusvahendite kogus Päästeametiga. Selleks vajalik blankett on leitav Päästeameti kodulehelt. Kui kooskõlastus Päästeametilt on saadud, esitatakse need juba koos avaliku ürituse taotlusega loa saamiseks omavalitsusele.

Tule levikut saab piirata ettevalmistatud lõkkekohaga Kuigi avalikud külajaanituled tehakse peaasjalikult traditsiooniliselt välja- kujunenud kohtadesse, vajavad ka need kohad siiski kriitilise pilguga üle vaatamist. Lõkkekoha vahetu ümbrus peab olema vähemalt 0,5 meetri ulatu- ses puhastatud kuivanud taimestikust, okstest ning muust põlevmaterjalist, vältimaks selle süttimist. Oluline on piirata lõkkekoht kivide või pinnasevalliga. Kui lõke tehakse püramiidikujuline, siis peab arvestama selle põledes ümber kukkumise võimalusega. Nii on vajalik jälgida, et ka inimestel lõkke ümber turvaline oleks ning keegi põlevmaterjali kukkumisel ohtu ei satuks. Olari Haamer, Valdo Raavik, Margus Kont, Vahur Trepp, Suure tuulega lõkke tegemine võib käest minna ees vasakult Enno Kurvits, Toomas Taul, Üllar Eier. Igasuguse lõkke tegemisel on oluline jälgida tuule suunda ja kiirust, et säde- med ei langeks hoonele, metsale, kuivanud taimestikule või turbapinnasele. Kevadeti on jõustruktuuride veteranid omavahel ikka Võistlusformaat nägi ette, et sportlaste vanus pidi Kui tuule kiirus on üle 5,4 m/s ei tohi enam lõket teha. See on oht juba ümb- mõõtu võtnud võrkpalliplatsil ja 17. mail oli põhjust olema 40+ ja kaasata võis kahte mängijat vanusega ritsevale ning võib lõppeda suure kahjuga. Väike, alla 1 meetrise läbimõõ- taas kord koguneda. Kõik oli justkui tavaline, aga kok- 35+. Päästeametil seekord nooremad sportlased puu- duga lõke peab paiknema vähemalt 8 meetri kaugusel mis tahes hoonest kusaamise koht seda kindlasti polnud. Nimelt oli korral- dusid, aga nii mõnelgi meeskonnal oli noorematest või põlevmaterjali hoiukohast ja vähemalt 10 meetri kaugusel metsast. Üle dajaks seekord Eesti vanglateenistus ja võistluspaigaks tuge. Samas ei seganud Päästeameti võistkonnal see 1 meetrise läbimõõduga lõke peab paiknema vähemalt 15 meetri kaugusel uus Tallinna vangla. Kõik, kes on elus korra lennanud, sammumast võidult võidule ja seekordne karikas saa- hoonetest ning 20 meetri kaugusel metsast. saavad protseduuridest ettekujutuse, kui korrutavad vutati vastastele geimigi loovutamata. Kõige tigedam Vaata enne lõkke läitmist kindlasti ka Riigi Ilmateenistuse tuleohukaarti turvakontrolli umbes kahega. Ei nutiseadmetele, ei rebimine oli Kaitseväega, kelle võistkonna võimed ja kui jaanilõkke tegemise kohas on äärmiselt suur tuleoht, siis tee väiksem, sigarettidele, rääkimata terariistadest jne. Õnneks oli oleks ilmselt lubanud kõrgemat kohta, aga meie tiimi alla 1 m diameetriga lõke. Jaaniõhtul ei ole tähtis lõkke suurus, vaid tegemist sissepääsemine tunduvalt keerulisem kui pärast lahku- pikaaegne koosmängimise kogemus ja raudne tahe jäid on vana tavaga süüdata lõkked ja nautida mõnusat seltskonda. mine ja seekord ei palunud personal kauemaks jääda. seekord peale. Teise koha saavutaski Eesti Kaitsevägi ja Tingimused olid muidugi muljetavaldavad, väga üle pikkade aastate sai medalimaitset tunda Sisekaitse- Viimane kustutab tule korralik ja avar spordisaal, kus oli lahedalt ruumi kaheks akadeemia. Ka ülejäänud võistkonnad ei lasknud nina Kui teed jaanilõket tuttavate seltskonnas, siis vali seltskonnast kaine lõkkeval- mänguväljakuks. Avarad riietusruumid ja head pese- norgu, sest sportimise- ja taaskohtumise rõõm hoidsid vur, kes hoiab nii seltskonnal kui ka lõkkel silma peal ning viimane pidutseja misvõimalused, kust ei puudunud ka korralik saun. kõigil meele rõõmsa ja emotsioonid kõrgel. Suured või grillija peab kandma hoolt selle eest, et tuli saaks kindlalt kustutatud. Puudub küll info, kas ja kui tihti kinnipeetavad seda tänud korraldajatele ja kui nende lõppsõna võtta puhta Lõkkejääkide summutamiseks sobib näiteks pangetäis vett või liiva, mis alati kasutada saavad, aga tingimused olid kenasti olemas. tõena, siis järgmisel aastal toimub turniir Tartu vanglas. lõkke ääres valmis peavad olema. Päästeamet soovitab tuld tehes teada oma Kergelt klaustrofoobilist tunnet tekitasid lugematud Seni aga kohtumiseni palliplatsil! asukohta ja hoida käepärast laetud mobiiltelefoni, et saaks vajadusel numb- suletud uksed, pikad koridorid, tumedad ühepoolselt Toomas Taul, rilt 112 abi kutsuda. Lõkete tegemise, grillimise ja muude tuleohutusalaste läbipaistvad klaasid, mille taga oli aimata, et keegi hoiab veteransportlane küsimustega võib pöörduda päästeala infotelefoni 1524 poole. Maris Moorits meie liikumistel silma peal, aga õnneks see oli mööduv Lääne päästekeskuse kommunikatsioonijuht nähtus.

Võimalik pettur käib vanemate inimeste käest laenu küsimas Kordamine on tarkuse ema: Politsei sai nädala algul teate Pärnumaal elavalt vanahärralt, kes andis teada võimalikust petturist. Vanahärra juurde oli tulnud naine, kes tegi temaga kuidas jalgrattaga ohutult liigelda? esmalt niisama juttu, kuid uuris jutu käigus muuhulgas välja tema elukoha. Seejärel ilmus naine mitmel päeval vanahärra koduõuele, et erinevatel tee- Suvised ilmad on tänavapilti meelitanud suurel hulgal seljast maha tulla ning ratast enda kõrval lükates tee madel juttu puhuda, kuni ühel hetkel küsis suurt summat laenu. Õnneks sai jalgrattureid. Sellest tulenevalt kordame üle mõned ületada. vanahärra aru, et tegemist võib olla ebaausa inimesega ja ta võib sel moel soovitused ning põhitõed, et liiklemine oleks kõigi Sõiduteel või jalgrattarajal tohib jalgrattur sõita oma rahast hoopis ilma jääda. Palume olla tähelepanelikud ega mitte kunagi jaoks ohutu ning ka seaduse mõistes korrektne. Eel- alates kaheksandast eluaastast ja seda koos täiskasva- anda võõrale inimesele laenu ega teha muid tehinguid ilma lähedaste ja kõige tuleb järgnevale tähelepanu pöörata lapsevane- nud saatjaga. Üksi tohib jalgrattur sõiduteel sõita alates asjatundjatega konsulteerimata. Ka noortel tasub oma eakate lähedastega matel, et meie lapsed iga päev turvaliselt koju tagasi kümnendast eluaastast, kui tal on jalgratturi juhiluba. rääkida, et nood oleksid sellistest ohtudest teadlikud ega langeks kelmide jõuaksid. Sõiduteel sõitev jalgrattur on juht ja peab liikuma auto- ohvriks. Kiivri kandmine on kohustuslik kuni 16-aastastele dega samas suunas sõidutee parempoolse ääre lähedal. Kõigil, kes on taolise olukorraga Pärnu kandis viimase nädala jooksul jalgratturitele. Kiiver kaitseb aga pead vaid siis, kui see Pöörates tuleb enne manöövrit näidata käemärgu- kokku puutunud, palume sest teada anda telefonil 5770 3075 või aadressil on paraja suurusega ja õigesti kinnitatud. Kiivrit tuleb andeid. Jalgrattaga sõitmise ajal, nagu ka autot juhtides, [email protected] . kanda mitte politsei, vaid lapse turvalisuse pärast. Kui ei tohi tegeleda kõrvaliste asjadega, näiteks telefoniga Kristi Raidla see ei ole nõuetekohaselt kinnitatud ja ka tugevam tuul rääkimine või kõrvaklappidest muusika kuulamine, PPA pressiesindaja suudab kiivri lapsele kukla taha puhuda, ei kaitse see sest need tegevused mõjutavad jalgratturi tähelepa- 444 6450 / 53 868 437 ka kukkumise korral. nuvõimet ning muudavad liikluses osalemise märksa Kuna kiivrite parajaks tegemine on laste jaoks ohtlikumaks. kohati keeruline, siis aidake neid kiivrite reguleerimisel Kindlasti tuleks enne sõidu alustamist veenduda ning veenduge, et see on lapse peas nii, et see ka last järgnevate asjade olemasolus: signaalkell, ees valget PÄÄSTEAMET vajadusel kaitseb. värvi helkur, taga punast värvi helkur ning kodarate Alla kümneaastane ja ilma juhiloata jalgrattur tohib küljes kas valget värvi või oranži värvi helkurid – pime- 2.mail kell 9.17 teatati häirekeskusele tulekahjust Põhja-Pärnumaa vallas Kergu külas. üksi sõita kõnniteel, jalgratta- ja jalgteel ning õueala- dal ajal või halva nähtavuse korral ees valget värvi tuli Päästjate saabudes põles kivist kõrvalhoone lausleegiga ning selle sarikad olid juba läbi põlenud. Päästjad likvideerisid kõrvalhoone põlengu kell 11.21. Tõenäoliselt süttis teel. Parim õpetus lapsele on vanema eeskuju, ühine ning taga punast värvi tuli. kõrvalhoone seal hoiustatud ATV tehnilise rikke tõttu. koduümbruse tundmaõppimine ja võimalike tekkivate Iga lapsevanema vastutus on seista selle eest, et ohtlike olukordade läbiarutamine. Lähenedes jalakäi- enne, kui laps liiklusesse suundub, on tal selleks vas- 6. mail kell 21.34 teatati häirekeskusele tulekahjust Põhja-Pärnumaa vallas Vändra alevis. Remonttööde käigus oli põlema süttinud kooli katlamaja aknaraam. Päästjad jale, tuleb anda signaalkella, sõidukiirust vähendada ja tavad teadmised ja oskused ning töökorras varustus. likvideerisid põlengu ning ventileerisid ruumid. mööduda jalakäijast ohutus kauguses. Veenduda tuleb ka selles, et lapsel on piisav arusaam Sõiduteed on kõige ohutum ületada jalakäijatele liikluse toimimisest, et seal hakkama saada. 8.mail kell 11.37 said päästjad väljakutse Põhja-Pärnumaa valda Libatse külla, kust teatati vigastatud kurest. Lind oli vigastatud rekalt löögi saamise tagajärjel. Auto lahkus selleks mõeldud kohtades. Autojuhid ei pea ülekäi- Pärnu noorsoopolitseinik sündmuskohalt. Pärnu-Jaagupi päästjad viisid kure loomakliinikusse ning andsid arstide gurajal teed ületavale ratturile teed andma – seega on Merilin Allikvee hoole alla. mõistlik lastele õpetada, et teed ületades tuleb jalgratta MAI 2019 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht 9

Lõppes mälumängu 8. hooaeg

Lõppes VABA LAVA esimene hooaeg 30. aprill lõppes Pärnu-Jaagupi Rahvamajas esimest hooaega Ervin Saatmäe, Vahur Kappak, Aivar Kallastu, mälumängu läbiviija Jaan Allik, Mikk Mölder, Jorma Varik. toimunud VABA LAVA, mille idee autoriks oli Mait Lehtsalu. Esimene hooaeg võeti hästi vastu ja rahvast oli alati saalis Sel hooajal oli mälumängus rekordarv võistkondi, alustas suisa Sel hooajal saavutas esimese koha võistkond Pritsumehed piisavalt, kuigi võib öelda, et alati mahub veel! Esinejaid, kes 17. Kui sügisel registreerimine algas ja võistkondi aina laekus ja ja nagu nimigi juba ütleb, on tegemist päästjatest koosneva vabas vormis üles astusid, oli igast ilmakaarest. Kohalikest laekus, siis naljatasin, et majas on vaid 15 ümarat lauda, mille võistkonnaga. Teise koha saavutas võistkond Akadeemia nagu külalisteni ning noortest neidudest soliidsete härrasmeesteni. taga võistkonnad istuvad. Ja nii läkski, et laudadest tuli puudu. ka eelmisel hooajal ja kolmanda koha saavutas võistkond Tul- Läbi hooaja oli lava nii pillimeeste kui etlejate päralt – see Ega meie rahvamajas ükski probleem lahendamata ei jää ja nii nukad Tootsist. tähendab, et muusikaga vaheldumisi sai kuulda ka sõnakunsti. leidsime juurde kaks sobilikku lauda ja ka ruumi. Sel hooajal Ütleme suured tänud mälumängu eestvedajale Jaan Allikule, Hooaeg lõppes ühiselt tordisöömisega. oli uusi võistkondi, võrreldes eelmise hooajaga, lausa neli. Meie et ta ikka viitsib siin meie juures käia ja meiega vaeva näha. Sügisel alustame taas! mälumäng on nii palju kuulsust kogunud, et ka naabervallast Gerda Mölder Gerda Mölder oli kaks võistkonda oma teadmisi proovile panemas. Pärnu-Jaagupi Rahvamaja juhataja-kultuurijuht Pärnu-Jaagupi Rahvamaja juhataja-kultuurijuht

Volbripidu Libatses Libatse külas peetakse palju pidusid, ühtlasi aitasid ka seda tahvlit sisse kuid volbripidu ei ole me veel pida- õnnistada. Lindi lõikamise au said nud. Volbriöö on aga üsna vanade endale Heleri kui meie küla hing ja traditsioonidega ning viimane aeg süda; Madis, kes oli ka selle tahvli oli need tavad ka meie kandis ellu autor; Andra ja Marilde kui noorim äratada. Seda enam, et luuad ja nõiad ja vanim osaleja. Edasi läks rongkäik vajavad kindlasti vähemalt korra aas- nõidade laulujoru saatel külaplatsile, tas tuulutamist ja lendamist, muidu kus pidulisi ootasid nõiduslikud söö- lähevad need koitama ja nõiamaagia gid-joogid koos Reioga ja pillimees rooste. Valvo. Tantsutüdrukud „Kelmikad Meie küla pidustused algasid Mannid“ aitasid pidulistel oma „kiviaja sotsiaalmeedia“ ehk teadete hoogsate etteastetega tantsuhoogu tahvli avamisega Libatse kaupluse üles võtta. juures. Kohale saabunud ehtsad ja Kuna meie külas on pisikesi prob- vähemehtsad nõiad laulsid ühe meie leeme, mis vajavad lahendamist, siis peanõia Liia loodud ja eestlauldud valisime ka aasta nõia, kes peab oma hoogsat regilaulu ning mekkisid Liia nõidumisega kaasa aitama nende pakutud kuke verest tehtud jooki, mis kitsaskohtade lahendamisele. Seega

on omada tiitlit AASTA 8. PÄRANDADA AASTA NÕID suur privileeg. Kõi- MÖÖDUDES OMA kidele esitatud nõudmistele NÕIASTAATUS JÄRGMI- vastas meil Margit, temal oli SELE kaasas ka dublant, kes osu- Nõia reeglid näevad ette, et tus nõiamagnetiks. Ei olnud ülesannete mittetäitmise pidulist, kes ei oleks soovinud korral on oht jääda igaveseks nõiamagnetiga tutvust teha! nõiaks. Täna võib aga öelda, Nii et ajavahemikus volbriööst et „uurind ta ja nõidund volbriööni võib Margiti ja veidi“, vihma on ta juba tema dublandi poole pöör- välja võlunud. Seega aasta duda teatud muredega, mil- nõid näib olevat tasemel – nõidumise lele nõidumine võib tuua leevendust. TERITATUD ÜKSTEISE, MITTE algus on suurepäraselt alanud. Meie nõial on järgmised ülesanded: KÜLARAHVA PEAL Traditsioonid saavad alguse meist 1. KUI ON PÕUD, NÕIDUDA 5. NÕIDUDA SÕNAJALAÕISI, endist. Selles volbriõhtus ja -öös oli VIHMA ÕNNESIRELIT JA ÕNNETOO- maagiat, nõidust, loitsu, laulu, tantsu, 2. KUI ON VIHMANE, NÕIDUDA VAID RISTIKULEHTI SELLEKS, mänge ja väge. Parajalt soe, tuule- PÄIKEST ET IGA SELLE KOGUKONNA vaikne ja tähistaevane öö hoidis pidu- 3. TELLIDA KÜLASSE PRODUK- LIIGE LEIAKS PIDEPUNKTI lisi hellasti. Järgmisel volbril näeme TIIVSEMAID KURGI, ET LEE- ÕNNELIK OLEMISEKS jälle, kui jaanipäevakülm ära ei võta! VENDADA KÜLA TITEPROB- 6. ANDA EDUKAST NÕIDU- Jälgi meie tegemisi ka interne- LEEMI MISEST TEADA KÜLASELTSI tis: www.facebook.com/libatseko- gukond/ 4. KORRALDADA KEELETERI- NÄORAAMATUS Aili Luik TAJATE KOKKUTULEK SEL- 7. HOIDA NEID REEGLEID HEL- Heleri Wazza LEKS, ET KEELED SAAKSID LASTI ÜHE AASTA JOOKSUL Libatse külaselts 10 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht MAI 2019 46. Vändra maratonil tähistati osalemisrekordeid Igal aastal maikuu esimesel laupäeval toimuv Vändra maraton on kindlal kohal nii Eesti jooksukalendris kui paljude riikide jooks- jate kalendrites. Tänavu oli spordisõpru kohale tulnud Venemaalt, Soomest, Lätist, Valgevenest, Hiinast jne. Eesti lipu vardasse tõmbamise au anti Soome jooksjale Miikka Bäckströmile, kes on läbinud enam kui 1000 maratoni. Oma 150. maratoni jooksis Marika Roopärg ja 100. Ulvi Lond. Erinevate jooksude ühisstardis jäi tänavu lühematel distant- sidel osalejate arv väiksemaks, sest aprillikuisest suvesoojusest oli peaaegu üle öö saanud viie soojakraadi, lõikava külma tuule ja vihmahoogudega varakevad. Peakorraldaja Joel Tintsu sõnul maratoonareid see ei mõjutanud, sest nemad jooksevad iga ilmaga. Sama võib öelda lastejooksude kohta – viies vanusegrupis startis 204 tulevast maratoonarit. Iga distantsi läbinu sai kaela ehtsa maratonimedali ja kosutuseks jäätise. Jookse korraldasid mesimummid (Maile Mangusson ja Heli Mäesepp). Tõsine heitlus käis samal ajal maratonirajal (42,195 km). Võidu võttis Margus Luhtoja tulemusega 2:52:01, teiseks tuli Valgevene jooksja Maksim Remezau, kes kaotas lõpuks vaid 10 sekundiga (2:52:11) ja kolmanda koha sai Valdis Nilovs (2:54:48). Naiste võistluses asus Mari Boikov kohe stardis liid- ripositsioonile ning hoidis seda kindlalt kuni lõpuni ja lõpetas ajaga 3:03:10. Teiseks tuli Pärnumaa meistritiitli teeninud Klarika Kuusk (3:11:28) ning kolmandaks Katrin Laikre (3:35:41). Nii Mari Boikov kui Margus Luhtoja naasid maratonirajale peale pikemat pausi just nimelt Vändras ja võtsid teenitud võidu. Mara- tonidistantsi läbis 57 jooksjat. Poolmaratoni (21,097 km) võitsid Martin Tarkpea ja Katre Härm. 16 km olid kiireimad Cris Poll ja Mirtti Verbitskas. Kaheksakilomeetrisel jooksu-kõnni distantsil jõudsid esimestena finišisse Elnora Arik ja Oliver Kulbas. ,,Raja Start. teine pool oli väga raske, tuulemüür oli ees, kogu aeg vastutuul,“ kommenteeris Kulbas pärast lõpetamist. Tintsu sõnul olevat vahepeal Viljandi poolt tulnud jooksjad jäänud sellise vihma ja maratoni läbinud,“ kinnitab portaal marathon100. Viirandi star- Hea korraldus, sõbralik suhtumine igasse tulijasse nagu kal- tormihoo kätte, et trassilolijate jälgijad ei näinud autoga sõitagi. tis teistest jooksjatest kaks tundi varem ja võttis võistlusrajale lisse külalisesse, ilusad medalid (ka lastejooksudel!), võistlus- Omamoodi sümboolne, et 46. Vändra maratonil, mis on igaks juhuks tasakaalu hoidmiseks kaasa ka kargu, kuid otsest järgne tünni- ja leilisaun, söök-jook, trassil tihedalt paiknevad Eestimaa vanim maraton, oli stardis ka Benno-Einar Viirandi, vajadust selle järele ei tekkinud. Oma 43. Vändra maratoni läbis joogipunktid, Compresspordi sokid pika distantsi lõpetajatele, kel tol hetkel vanust 85 aastat. Kuu lõpus tähistas ta oma 86. ta 8 tunniga. Tintsu sõnul on Vändra Viirandi lemmikpaik ning jätkupidu jms panevad juba kord osalenud spordisõbrad siia sünnipäeva. Tegemist on ametlikult Eesti vanima maratoonariga. kultuurimajas toimunud järelpeol, mis kestis öösel kella kaheni, ikka ja jälle tagasi tulema. ,,Ükski eestlane pole viimase saja aasta jooksul selles vanuses oli raudmees lõpuni. Õie Kuusk

Enari Tõnströmi alustas suvehooaega 21. aprillil osales Tõnström Rannametsa luitejooksul, distantsil 8,3 km sai ta viimase auhinnalise 6. koha ajaga 30.37. 1. mail võistles Elari 90. Viljandi järve jooksul distantsil 12 km, kus sai tugevas konkurentsis kõrge 13. koha ajaga 41.52. 8. mail jooksis Elari Tartu KEVEKI jooksusarja 1. etapil, kus oli kavas 1000 m jooks, seal õnnestus võtta võit ajaga 2.31,44.

Maadlejate võistlustulemused

Jooksu peakorraldaja Joel Tints koos Eesti Stardis on kõige väiksemad – kuni 4-aastased. vanima maratoonari Benno-Einar Viirandiga.

11. mail käisime Valtus järjekordsel Kehtna Liual. Kõik olid väga tublid ning kohad on järgnevad: 2004-2007 sündinud: Kened Mägisalu (-38 kg) 3. koht; 2008-2009 sündinud - Heino Lohk(-37 kg) 10. koht, Rasmus Milvek (-42 kg) 8. koht. 2010-2011sün- dinud: Mikkel Pajumäe (-27 kg) 3. koht, Oskar Perner (-30 kg) 10. koht, Steven Kaplur (-35 kg) 5. koht. 2012 sündinud ja nooremad: Kaspar Milvek (-26 kg) 2. koht. Aitäh lastevanematele, kes kaasa tulid! 18. mail toimusid Paides Eestimaa spordiliidu JÕUD meistrivõistlused ning saime kõvasti maadelda ning häid matše. Kreeka-Rooma maadluses saavutati järgmised kohad: Mario Mägisalu (-60 kg) 1. koht; Karol Pert (-63 kg) 3. koht; Jürgen Silling (-77 kg) 2. koht ja Peedu Perner (-87 kg) 2. koht. Maakondlikus arvestuses Pärnumaale 2. koht! Vabamaadluses saavutati järgmised kohad: Mario Mägisalu (-61kg) 1. koht, Jürgen Silling (-79 kg) 4. koht ja Peedu Perner (-86 kg) 1. koht. Treener Mario Mägisalu Peakohtunik Tiit Reier. Sekretariaat. MAI 2019 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht 11

Jaapani-Hiina Jaanikuul nõelraviefektiga massaaž Vändras Otsime Halingas Kurgjal Tõrdu teel asuvatesse Tel 5565 0346 Suvekuudel saab Kurgjal osaleda perepäevadel, kontori- ja mis sel aastal on pühendatud erinevatele täht- Tarmo Metsar on olmeruumidesse päevadele. Juunikuus on neid kolmel nädalava- massaažiga päästnud hetusel. Alustame keskpäeval kell 12.00 ja hind KORISTAJAT alates 2 €. inimesi ka ajuoperatsioonilt, koomast, Töö 5 korda nädalas, 1. juunil – tähistame lastekaitsepäeva ja vaatame korraga umbes 4 tundi. epilepsiast ja halvatusest. ning valmistame koos karjalapse mänguasju, Töötasu 450.- eurot külastame muuseumi taluloomi ja mängime brutotasuna. kiigeplatsil. 16. juunil – oleme jaanipäeva ootel. Teeme Palume ühendust võtta tutvust jaanipäeva kommete ja toitudega, mida Muru niitmine ja telefonil 56 62 0598 jaanipäeval tehti. Punume erinevaid paelu ja trimmerdamine, teeme tutte. hekkide, puude ja 29. juunil – tähistame peetripäeva, mida on roh- põõsaste hoolduslõikus. KINNISVARA kem tähistatud Eestimaa õigeusklikel aladel. Peet- ripäeval pidutseti, peeti kirmaskeid ning seda on Tel 5341 3723 Müüa maja Vana 74 (ühendatud alevi ka noorte neidude peoks ja kevade ärasaatmise [email protected] vee- ja kanalisatsioonitrassiga). Täpsem pühaks kutsutud. Tähtpäevalaud kaeti sõira ja info City24 ja tel 507 4704, Toomas muude piimatoitudega. Seda teeme meiegi, kee- dame koos sõira ja valmistame ürdivõid. Müüa elamumaa 976 ruutmeetrit Vändras Ühistu tee 26. Kinnistul mar- 9. juunil – suvistepühade tähistaine, algus kell 12. japõõsad ja õunapuud. Kinnistu asub Rahvakalendris on suvisted olnud meeldejääv MITMESUGUST jõe ääres. Info tel 5563 1544 püha eelõige kaselõhna ja rõõmsa meeleolu tõttu. Metsast toodi kased, millega ehiti maja. Kesk- ja Koristan Teie territooriumi risustavast Soovin üürida/osta järelmaksuga kor- Lõuna-Eestis oli tavaks munade värvimine, mil- vanarauast. Viin ise ära. Hind kokkulep- terit või väiksemat maja. Tel 5861 8004, leks kasutati muuhulgas ka kaselehti. Muuseumi pel. Tulen kohale iga ilmaga. Katrin rehetoas värvime meiegi koos mune ja räägime Tel + 372 5851 7174 pühadejuttu. Vändras anda rendile Jaani trahteri OÜ Adore ostab Vändras haavapakku, ruumid. Peosaalid, saun, bassein, 11. juunil Laulupeotule tulemine, algus kell 17. raieõigust ja kasvavat metsa. piljardi­ruum, grillkamin. Võimalus EAÕK Vändra Apostlite Osa saab võtta tänavuse laulu- ja tantsupeo Info 514 4185, Ado Pert [email protected] kasutada kööki koos köögitehnikaga, „Minu arm“ tuleteekonnast. Kell 17 saabub laulu- Peetruse-Pauluse kogudus lauanõud 120 inimesele. Tel 5868 2171 peotuli Kurgjale ja kuni kell 19 saab tutvuda muu- ootab teid 29. JUUNIL KELL 11 Võtan müüki kinnisvara Põhja-Pärnumaa seumiga ning osaleda töötubades. Alates kell 19 kiriku 150. aastapäeva ja vallas. Sander Sõmer tel 5811 7699 OÜ Viljamaa ostab ja võtab rendile toimub kontsert, kus esinevad Põhja-Pärnumaa laulukoori 25. aastapäeva põllu­maad Vändra vallas. valla kollektiivid ja peale kontserti on simman. LITURGIALE ning sellele Teostame vihmaveesüsteemide ja [email protected] tel 56 482 492 järgnevale kontserdile ja katuse­turvatoodetega seotud töid. 23. juunil - rahvusliku jaanipäeva tähistamine, heategevuslikule laadale Vihmaveerennid toodame kohapeal Vihtra Mõis OÜ ostab ja võtab rendile algus kell 19. valtsimismasinaga – puuduvad liiteko- põllu- ja metsamaad. Parimad hinnad. Jaanipäev on iidne suvepüha peale suvist OLETE KÕIK OODATUD ! had. Vihmaveerennid OÜ, tel 527 1059, Küsi kindlasti pakkumist. Tel 503 2570 pööripäeva, kus päev hakkab lühemaks minema. [email protected] e-mail [email protected]. Meie esivanemate uskumuste kohaselt on jaa- niööl väge ja võimu ning just õige aeg ennus- Hoonete soojustamine puistevillaga, OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllu- tada ja hoolitseda hea käekäigu eest. Jaaniöö teostame ka vajalikke eeltöid. maad. Tel 50 45 215, 51 45 215, on imede öö, kus kõik on võimalik. Kutsume Konsultatsioon objektil TASUTA! [email protected] kõiki huvilisi Kurgjale muuseumi õuele rahvus- Puistemees OÜ, tel. 5016689, [email protected] liku jaanipäeva tähistamisele. Traditsiooniliselt EELK Pärnu-Jakobi kogudus teeme läbi rahvuslikud jaanipäevakombed – nii- dame jaaniheina, millest punume pärjad meie Teostame ehitus-viimistlus-remondi- ja (nt vannitubade remont, plaa- 2.06 kl 14 Jumalateenistus taluloomadele, et hoida nad terved, õnnistame torutöid timine, maalritööd, tapeetimine jne). aeda, et aiaviljad kasvaksid ja neid ei kimbutaks 9.06 kl 14 Nelipüha jumalateenistus Tel +372 5621 6394; +372 5617 4500 armulauaga kahjurid, teeme saunavihtasid, kus sees 9 rohtu, EAÕK Kergu kirikus Urmas punume lillepärgi neidudele, süütame jaanilõkke 16. juunil algusega kell 11 16.06 kl 14 Kolmainupüha ja valmistame jaanisõira. Saab kiikuda, toimuvad toimub teenistus jumalateenistus armulauaga erinevad mängud ja jõukatsumised. Muusika- EELK Vändra Martini Kirikus list meelelahutust pakub Rebel-kvartett eesotsas ja apostliku õigeusu Kergu kalmistul 23.06 kl 14 Jumalateenistus surnute mälestusteenistus pärast teenistust Jumalateenistused pühapäeviti kell 11 Heini Soobikuga. Avatud on muuseumi kohvik, 24.06 kl 12 Kalmistupüha kus muuhulgas pakume lambasašlõkki. Soovi kor- kirikus orienteeruvalt algusega kell 13 9. juunil kell 12.30 ansambel Pärnu-Jaagupis ral palume alkohoolsetest jookidest tarbida vaid Stella Caeli kontsert Täiskogu kutse 30.06 kl 14 Jumalateenistus lahjat alkoholi. Täiskasvanu pilet 5 €, lastele 3 €, Pärast surnute mälestusteenistust kalmistul, KUMMARDUS LAULURAAMATULE „allameetrimehed“ tasuta. orienteeruvalt algusega kell 14.30, toimub samal päeval Kalle Loona - viiul, Anneli Klaus - orel 29.06 kl 12 Kalmistupüha Kergus koguduse täiskogu (üldkoosolek) päevakorraga: Sissepääs: vaba annetus Elamu-peahoone remondi tõttu on muuseumi Koguduse kantselei avatud T, K kl 10– 14 2018. majandusaasta aruande arutelu; Kalmistupüha jumalateenistus armu- püsiekspositsioon suletud. C. R. Jakobsoni elu- 2019. majandusaasta eelarve arutelu ; Kantselei telefon 44 64 650 lauaga kirikus 23. juunil kell 11 looga saab tutvuda muuseumi veskis ülespandud jooksvad küsimused. Koguduse hooldajaõpetaja Kristiina Jõgi ajutisel näitusel, samas müüakse ka pileteid. Kõiki Õpetaja Ants Kivilo tel 53960574 +372 5300 7075 Koguduse liikmete kohalolek on väga vajalik. Kui täis­ teisi muuseumi hooneid saab jätkuvalt külastada. kogu ei ole otsustusvõimeline kokkutulnud liikmete arvu Muuseum on avatud T–P 10–18. vähesuse tõttu, toimub poole tunni pärast täiskogu sama Rohkem infot saab www.kurgja.ee ja telefonidelt päevakorraga, sõltumata kokku tulnud liikmete arvust. 445 8171 ja 5860 0025. Koguduse juhatus KALMER PÄÄRENT JAAK PIHELGAS 27.07.1972 – 27.04.2019 09.08.1944 – 15.05.2019 REIN SAARD ARNOLD SILBAUM 15.06.1954 – 25.04.2019 16.04.1930 – 19.05.2019 Aeg annab kõik sul tagasi, ei emasüdant iialgi… HELGI JÕEÄÄR VELLO TILK Avaldame sügavat kaastunnet Avaldame kaastunnet 08.12.1956 – 30.04.2019 30.01.1942 – 20.05.2019 Kersti Tilgale isa Avaldame kaastunnet Vilma Neile IREENE REIVELT BENITA RAIESMAA Reet Mätasele kalli ema 09.07.1924 – 05.05.2019 26.04.1922 – 24.05.2019 VELLO TILGA õe PÄRJA ANDRESSOON surma puhul VILMA KALDU surma puhul VILMA KALD 07.07.1922 – 09.05.2019 19.01.1927 – 28.05.2019 surma puhul ENN VALLIVEERE Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus Valli ja Tiia. Tantsurühm Värten 09.02.1944 – 10.05.2019 12 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht MAI 2019

JAANITULED Õnne ja tervist, Reedel, 21. juunil kell 19 Suurejõe Rah- sünnipäevalapsed! vamaja hoovis JAANITULI. Kavas võistlused, eeskava rahvamaja taidlejatelt. Muusikat Vaike Raap 7.06 95 teeb DJ ENN. Avatud heategevuslik puhvet, Endel Kodasma 12.06 95 mille tulu läheb rahvamaja renoveerimiseks. Pärnu-Jaagupi Muusikakool Pärnu-Jaagupi Põhikool Sissepääs tasuta. Info tel 512 0893 Heldi Amalie Sild 13.06 94 31. mail kell 18 (10 lõpetajat) 16. juunil kell 14  jaanituli Vändra pargis. Salme Siniorg 29.06 94 Kergu Kool spordikeskuses (lõpetajaid 21) 22. juunil kell 19 Maimu Kodasma 1.06 91 6. juunil kell 19 rahvamajas Tootsi Põhikool 19.00 - 20.00 pakub lastele tegevust Bee- bierrori tiim ning esinevad beebid emme- Aino Kröönström 18.06 91 (lõpetajaid VI kl ei ole) 15. juunil kell 15 (lõpetajaid 6) Libatse Kool Pärnjõe Kool dega. Kell 20 esinevad Vändra Kultuurimaja Hermine Kaik 16.06 90 6. juunil kell 16.30 15. juunil kell 17 (lõpetajaid 12) rahvatantsijad. Tantsuks mängib ansambel Risto Eerik Hirvonen 14.06 85 (lõpetajaid 3) Juurikaru Põhikool Lõõtsavägilased. Toimuvad mitmesugused Milvi Turu 16.06 85 Vändra Muusikakool 19. juunil kell 18 (lõpetajaid 9) mängud ja võistlused, lastele batuut. Õhtut 7. juunil kell 17 kultuurimajas Vändra Gümnaasiumi juhib Virgo Kaaret. Kohapeal välitoitlustus. Jaan Tuisk 18.06 85 (lõpetajaid 7) põhikooli osa 22. juunil jaanituli Vihtras. Kell 18–21 Endel Tõkke 22.06 85 20. juunil kell 18 (lõpetajaid 26) Vahenurme Kool mängud lastele ja õpitoad, punume pärga Milvi Aasa 28.06 85 7. juunil kell 16 Vändra Gümnaasium (lõpetajaid 5) ja õpime saunavihta tegema, räägime jaani- Vaike Pallas 3.06 80 21. juunil kell 17 (lõpetajaid 25) päeva kommetest, traditsioonidest. Ansam- Hugo Aarsalu 6.06 80 bel "Oki-Toki" alustab kell 21. Toitlustust ei Malle Vill 6.06 80 ole, meelepärane söök-jook võta ise kaasa, võimalus grillida.Üritus on tasuta. Milvi Esula 12.06 80 Lea Sepp 18.06 80 22. juunil kell 20 Kaisma Rahvamaja õuel. Õie Puronen 22.06 80 Jaani­tuli. Tantsuks mängib Tauri Anni, õhtut juhib Andri Viinalass. Lapsi sõidutab roosa Hilja Raja 24.06 80 sadulaga poni ja tema suurem kirju kaaslane. Liidia-Anastasia Ristimägi 30.06 80 Sõit maksab 2 eurot. Puhvet tuleb ka õuele. Aiki Krimm 1.06 75 23. juunil kell 19 Jaanituli Mädara küla- Laili Salben 7.06 75 platsil. Toimuvad mitmesugused mängud ja Aita Kullasepp 8.06 75 võistlused. Õhtut juhib Toomas Lumi, tant- Vilma Nei 15.06 75 suks mängib Loksa noorte ansambel MAIKS. Lastele batuut ja mullipalli möll. Söök, jook Elli Tõkke 20.06 75 puhvetist. Pilet 4 eurot, lastele tasuta. Aino Lusik 21.06 75 Svetlana Zaznoba 1.06 70 Aile Artel 3.06 70 XXVII laulu- ja XX tantsupeo „ Minu arm“ tuletulemine on avamäng juubelipeole, kandes endaga laulu- ja tantsupeo väärtusi ja väge igasse Eestimaa nurka. 2019. aastal saab tule- Marje Mangusson 14.06 70 tulemise traditsioon 50-aastaseks – esimest korda toimus üle-eestiline tuletulemine 1969. Marju Raudsepp 16.06 70 aastal seoses laulupeo sajanda juubeliga. Tuletulemine on alati väga emotsiooniderohke ja võimsaid elamusi pakkuv suursündmus. Lea Viida 23.06 70 Sel korral maakonnast maakonda liikudes tekib väga paljudel inimestel võimalus tuletulemi- Tellervo Marjaana Mielty 23.06 70 sest isikliku pühendumise kaudu osa saada. Tuleteekond saab alguse 1. juunil 2019 Tartust. Ülo Aimsalu 27.06 70 Pärnumaal on laulu- ja tantsupeo tuli 9.-11. juunil 2019 Tiina Tõnismann 30.06 70 TULE TULEMINE PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAS 9. juuni kell 13.00 Pärnu-Jaagupi staadion. 11. juuni kell 10.00 Tootsi keskus. 11. juuni kell 11.00 Pärnjõe Põhikool. 11. juuni kell 12.00 Vändra Gümnaasium 11. juuni kell 14:00 M. Lüdigi haud Vändra kalmistul 11. juuni kell 15.00 J. V. Jannseni mälestusmärk Vändra pargis 11. juuni kell 16.00 L. Koidula sünnipaik 11. juuni kell 17.00 Kurgja muuseum. Erinevad tegevused töötubades koostöös Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumiga 11. juuni kell 19:00 Kurgja. Põhja Pärnumaa valla kollektiivide kontsert. Peale kontserti mängivad tantsuks Vändra Lõõtsad. Tuli jääb ööseks Kurgjale 12.06 kell 9.00 viivad tulehoidjad

Täpsem info: www.tuletulemine.ee info: Täpsem tule läbi metsade Viljandimaale Sündis maailma väikene ime, sai endale päris nime, oma päikese, tähe ja tee, paikse paiga kahe südame sees... Vändra kultuurimajas • 2. juuni kell 11.00 Müstika festival ja tele- saate ,,Eesti selgeltnägijate tuleproovi“ uue hooaja avalik salvestus. Birgit Sipelga ja Rain Milveki perre sündis Kohal tuntud selgeltnägijad ja ravitsejad. 19. aprillil poeg Andreas Mystica tantsustuudio maagiline tantsu­show. Irma Tasase ja Elar Algo perre sündis Šamaani tseremoonia ,,Eesti selgeltnägijate 27. aprillil tütar Mirtel. tuleproovi“ võitja šamaan Kotkasulega. Ravimtaimetarkused. Kivimitega suhtlemine Marje Meltsa ja Margo Dello perre sündis ja nende kasutamine. Väelaulud, tervendavad 1. mail poeg Argo. helid ja spirituaalne muusika. Pilet 10 € • 6. juunil kell 9–11.30 Doonoripäev

Järgmine Valla Teataja ilmub 30. juunil. Artiklid, reklaamid, teated jne palun saata hiljemalt 15. juuniks [email protected] VALLA TEATAJA Hind 50 senti või võtta ühendust tel 55 986 950. Toimetaja Õie Kuusk, küljendus-kujundus Marek Lillemaa (Saarakiri OÜ), trükk AS Pajo.