Muinsuskaitseameti eksperdihinnang Taebla koolihoone mälestiseks tunnistamiseks

Foto: Eesti Arhitektuurimuuseum

Koostaja: Triin Talk Ehitismälestiste peainspektor

Tallinn 2015

1

Sisu 1. Üldandmed...... 3 2. Hinnang hoone vastavusele kaitse kriteeriumidele ...... 3 2.1. Teemakohased uuringud, inventeerimised ...... 3 2.2. Samatüübiliste mälestiste võrdlev analüüs ...... 3 2.3. Objekti vastavus ehitismälestiseks tunnistamise kriteeriumidele ...... 4 3. Menetluse käik ...... 5 3.1. Ettepanek mälestiseks tunnistamiseks ...... 5 3.2. Ehitismälestiste eksperdinõukogu otsus ...... 5 3.3. Menetlusosaliste teavitamine ja arvamuste küsimine ...... 5 3.4. Üldised muinsuskaitse eritingimused restaureerimiseks...... 6 4. Mälestiseks tunnistamise põhjused ...... 6 5. Mälestise andmed ...... 6 5.1. Ettepanek mälestise nime kohta: ...... 6 5.2. Ettepanek mälestise liigi kohta: ...... 7 5.3. Kaitsevöönd...... 7 LISAD ...... 8 Lisa 1 – Eksperdihinnang. Sandra Mälk 2012. Lisa 2 – Väljavõte ehitismälestiste eksperdinõukogu otsusest Lisa 3 – Teavituskiri Lääne-Nigula vallavalitsusele Lisa 4 – Lääne-Nigula vallavalitsuse arvamus Lisa 5 – Teine kiri vallavalitsusele Lisa 6 – Ehitustehniline ülevaatus soovitustega säilitamiseks ja restaureerimiseks Lisa 7 – Restaureerimistööde maksumuse hinnang. 1Partner ehitus Lisa 8 – Lääne-Nigula vallavalitsuse teine kiri Lisa 9 – e-kirjavahetus Lisa 10 – Lääne-Nigula vallavolikogu otsus kooli asukoha kohta

2

1. Üldandmed. Käesolev eksperdihinnang on koostatud hinnangu andmiseks Taebla koolihoone vastavusele riikliku kaitse kriteeriumidele, menetluskäigust ülevaate andmiseks ja hoone mälestiseks tunnistamise ettepaneku sõnastamiseks.

Nimetus: Taebla koolihoone Asukoht: Läänemaa, Taebla vald, Pälli küla, Gümnaasiumi tee 1 (KÜ 77601:001:0744) Rajamisaeg: 1929. a Autor: arhitekt Artur Perna Omanik: Taebla vald

2. Hinnang hoone vastavusele kaitse kriteeriumidele

2.1. Teemakohased uuringud, inventeerimised Eesti 20. sajandi arhitektuuri uurimiseks on Kultuuriministeeriumi tellimusel 2007-2012.a. läbi viidud projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs.“ Selle raames inventeeriti Eesti uuemat arhitektuuripärandit esmalt maakonnakaupa ning koostati neli alusuuringut, sh uuringu „Eesti maakoolimajad 1920-1940“ (Sandra Mälk, 2012). Kaardistati üle 3000 objekti ning nende seast valis projekti ekspertkomisjon1 välja 130 ehitist, millele koostati eksperdihinnangud mälestise tunnustele vastavuse kohta. Eksperdihinnangute koostajad hindasid mälestise staatuse vääriliseks 114 ehitist, nende seas Taebla koolihoone. Käesolev mälestiseks tunnistamise ettepanek ja ka kõik teised 20. sajandi arhitektuuri kaardistamise ja analüüsi käigus tehtud ettepanekud ehitiste mälestiseks tunnistamiseks on eelkõige ajendatud soovist tasakaalustada ja kaasajastada riiklikku mälestiste nimekirja selliselt, et see hõlmaks ka parimaid näiteid Eesti uuemast arhitektuurist. Rohkem infot projekti kohta ja kõik arvele võetud ehitised on kättesaadavad kultuurimälestiste riiklikus registris: http://register.muinas.ee/?menuID=architecture

Alusuuringus „Maakoolimajad 1920-40“ käsitleti 176 koolihoonet (ftp://195.80.111.130/pub/HTTP/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Maakoolimajad/Maakooli majad%20koos.pdf ). Mälestiseks tunnistamise ettepanek tehti uuringus kokku 16 koolihoone kohta. Muinsuskaitseamet on algatanud menetlused peale Taebla koolihoone veel nelja silmapaistvaima maakoolimaja mälestiseks tunnistamiseks: Malvaste, Võiduküla, Massiaru ja Kõpu.

2.2. Samatüübiliste mälestiste võrdlev analüüs Muinsuskaitse all on Eestis 71 koolihoonet, osad neist ajaloo-, osad ehitismälestistena. Nende hulka on loetud ka ülikoolide õppehooned, kirikute juurde ehitatud koolimajad, linnakoolimajad jm.

1 Ekspertkomisjoni koosseis: Lilian Hansar, Jaak Huimerind, Mart Kalm, Merle Kinks, Epp Lankots, Ilme Mäesalu, Oliver Orro, Heiki Pärdi, Anneli Randla, Leele Välja.

3

Vaadeldes Eesti esimese iseseisvusperioodi maakoolimaju, siis neid on kaitse all 13, Läänemaal seejuures mitte ühtegi. Vastavalt uuringule „Maakoolimajad 1920-40“ on kaitsealused maakoolimajad: 1) Vabadussõja mälestusmärk – Keila algkooli hoone (Harjumaa) 2) Leisu koolimaja (Hiiumaa) 3) Kärdla koolimaja (Hiiumaa) 4) Kogri koolimaja (Hiiumaa) 5) Ulvi kool, 1923 (Ida-Virumaa) 6) Koolihoone Kiviõlis Vabaduse t. 6, 1936-1938 (Ida-Virumaa) 7) Püssi koolihoone, 1924-26 (Ida-Virumaa) 8) Pagari koolimaja, 20. Saj (Ida-Virumaa) 9) Laekvere koolihoone (Lääne-Virumaa) 10) Tagavere algkooli hoone (Saaremaa) 11) Tiirimetsa koolihoone (Saaremaa) 12) Puka koolimaja (Valgamaa) 13) Olustvere koolimaja. Mälestise nimi: Olustvere mõisa valitsejamaja, 19-20. Saj. (Viljandimaa)

Taebla koolimaja on traditsionalistlik suur E-kujulise põhiplaaniga koolihoone, seda tüüpi koolimaju ehitati veel kaks: Osula koolimaja Võrumaal (ei ole kaitse all) ning Peru koolimaja Läänemaal (hävinud). Taebla koolile päris analoogseid koolimaju kaitse all ei ole, välimuselt on mõnevõrra lähedased kahekorruselised puitkoolimajad Leisul ja Kärdlas.

2.3. Objekti vastavus ehitismälestiseks tunnistamise kriteeriumidele

Kriteerium Kriteeriumi selgitus 1. Vanus Ehitatud 1929. a.

2. Autentsus Hoone on säilinud erakordselt autentsena, olles seisnud ligi 30 aastat tühjalt ei ole ehk ehedus seda rikutud nn euroremontidega. Säilinud on ajaloolised avatäited, trepid, välisviimistlus, suures osas siseplaneering ja –viimistlus. 1953. a on lisatud hoovipoolsetele tiibadele vintskapid ja ehitatud teisele korrusele välja eluruumid, 1962. aastal on kunagised internaadiruumid muudetud klassiruumideks. 3. Interjööri või sisseseade Siseviimistlus on suures osas säilinud, sh tahveluksed, lambriid, trepid, põranda- ja säilivus laelaudis.

4. Funktsiooni järjepidevus Hoone on olnud kasutuses koolimajana kuni 1978. aastani, seejärel on see olnud tühi, osaliselt kasutuses panipaigana. 5. Haruldus -

Objektiga seotud (füüsilised) väärtused (füüsilised) seotud Objektiga 6. Tüüpilisus Hoone on tüüpiline 30ndate aastate traditsionalistlik koolimaja, kuid seejuures suhteliselt suur, esinduslik ja erakordselt terviklikuna säilinud.

7. Silmapaistvus Hoone on Taeblas üks väheseid Eesti Vabariigi aegseid hooneid, silmapaistev kui ajastu esinduslik avalik hoone. 8. Terviklikkus ehk -

ansamblilisus

9. Silmapaistva mõju või -

sümboolse tähendusega

Kontekstuaalsed Kontekstuaalsed väärtused

4

hooned

10. Tähtsus ajalooprotsessis - 11. Seos üldtuntud isikutega Hoone autor on tunnustatud arhitekt Artur Perna

Assotsiatii vsed väärtused

Tehniline seisukord Valdavalt rahuldav-halb

Kasutusväärtus Kasutatav algupärases või uues sobivas funktsioonis

Lisaks Lisaks arvestatakse

3. Menetluse käik

3.1. Ettepanek mälestiseks tunnistamiseks Ettepanek hoonete mälestiseks tunnistamiseks tehti projekti „Eesti väärtusliku 20. Sajandi arhitektuuri kaardistamine ja analüüs“ raames ekspertnõukogu ja eksperdihinnangu koostaja (Sandra Mälk) poolt 2012. a – vt LISA 1

3.2. Ehitismälestiste eksperdinõukogu otsus Mälestiseks tunnistamise ettepaneku põhjendatuse kaalumiseks arutati seda Muinsuskaitseametit nõustavas ehitismälestiste eksperdinõukogus 10.03.2015.a. Eksperdinõukogu toetas Taebla koolihoone mälestiseks tunnistamist (LISA 2).

3.3. Menetlusosaliste teavitamine ja arvamuste küsimine

Hoone omanik on Lääne-Nigula vallavalitsus. Kohalikult omavalitsuselt küsiti arvamust hoone mälestiseks tunnistamise kohta 23.01.2015, kiri nr 1.1-7/216. (LISA 3) Lääne-Nigula vallavalitsus ei toetanud hoone tunnistamist mälestiseks ning andis teada kavatsusest koolimaja lammutada. (LISA 4) 9.03.2015. a käisid Muinsuskaitseameti töötajad koos vallavalitsuse esindajatega hoonet üle vaatamas ja selle seisukorda hindamas. 23.03.2015 kirjaga nr 1.1-7/216-2 põhjendati täiendavalt hoone mälestiseks tunnistamist ning soovitati võtta ajalooline koolihoone uuesti kasutusele koolimajana (LISA 5). Samuti saadeti inseneri koostatud tehnilise seisukorra hinnang (LISA 6) ning orienteeruv prognoos restaureerimise maksumuse kohta (LISA 7). Lääne-Nigula vallavalitsus vastas 21.04.2015 kirjaga nr 7-6/15-345-1 (LISA 8), milles anti teada, et hoonet ei plaanita kasutusele võtta koolihoonena, kuid kavandatakse järk-järgulist rekonstrueerimist. Samuti paluti väljastada muinsuskaitse eritingimused rekonstrueerimiseks. Teist korda käisid Muinsuskaitseameti esindajad valla ja kooli esindajatega kohtumas 20.05.2015. a kaasates ka Päästeameti spetsialisti Galina Kiivitiga, et arutada võimalusi hoone kasutuselevõtuks koolimajana arvestades tuleohutusnõudeid. Järgnevas e-kirjavahetuses (LISA 9 ja 10) täpsustati, et volikogu on vastu võtnud otsuse uue kooli asukoha kohta ning ajalooline koolihoone on plaanis tulevikus kooli abiruumidena kasutusse võtta. Valla haldusjuht Taivo Kaus andis mh teada, et hakkas juba vihmaveesüsteemi korrastamisega tegelema.

5

Kuna hoonet ei ole siiski praegu plaanis restaureerima hakata ning sellesse tulevikus paigutatavate funktsioonide ruumivajadus on suhteliselt lahtine, ei koostanud Muinsuskaitseamet täismahus muinsuskaitse eritingimusi, nagu kirjas lisa 5 pakutud. Hoone korrastamisel ja konserveerimisel on piisavaks alusmaterjaliks inseneri koostatud ehitustehniline ülevaatus koos soovitustega hoone säilitamiseks ja restaureerimiseks (LISA 6). Järgnevalt antakse üldised tingimused hoone restaureerimiseks, mida saab täpsustada, kui on selgunud funktsioon ja ruumivajadus.

3.4. Üldised muinsuskaitse eritingimused restaureerimiseks.

1. Säilitada hoone kuju ja välisilme, hilisemad vintskapid võib likvideerida või ümber ehitada. 2. Vajadusel võib katusekorruse olemasolevas mahus välja ehitada. 3. Vajadusel võib rajada tagasihoidliku kaasaegse juurdeehituse, nt olemasoleva võimlamahu või uue koolimajaga ühendamiseks. 4. Säilitada maksimaalselt algsed konstruktsioonid, avatäited, viimistlusmaterjalid. Uued lisandused peavad olema ajaloolise osaga kokkusobivad. 5. Põhiosas säilitada ruumistruktuur, uue funktsiooni vajadustele vastavalt võib kavandada ruumistruktuuris põhjendatud muudatusi (eelkõige endiste eluruumide osas).

4. Mälestiseks tunnistamise põhjused Hoone mälestiseks tunnistamise ajend on selle kõrge kultuuriväärtus ja avalik huvi kõrge kultuuriväärtusega asja autentsel kujul säilitamiseks. Kultuuriväärtus on määratlemata õigusmõiste, mis tuleb igal üksikjuhtumil määratleda. Muinsuskaitseseaduse § 2 kohaselt on kultuuriväärtus mälestis, mis on kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus. Avalik huvi hõlmab nii vaimseid kui ka materiaalseid aspekte. Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o. üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri, sh oluliste arhitektuuriteoste säilimine läbi aegade. Taebla koolihoone on arhitektuurselt kõrgetasemeline ja erakordselt autentsena säilinud koolihoone, mille juures on muuhulgas oluline ka interjööride säilitamine – seetõttu on selle säilimise tagamiseks on otstarbekas rakendada riiklikku kaitset. Hoone ei paikne miljööväärtuslikul hoonestusalal2 ega muinsuskaitsealal, mälestiseks tunnistamise menetluse alguses oli reaalne oht, et hoone lammutatakse. Mälestiseks tunnistamisega on võimalik vältida kultuuriväärtusliku hoone lammutamist ning luua eeldused selle pikaajaliseks säilimiseks ja ajaloolist substantsi säilitavaks restaureerimiseks.

5. Mälestise andmed

5.1. Ettepanek mälestise nime kohta: Taebla koolihoone

2 Vastavalt Taebla valla üldplaneeringule, kehtestatud Taebla vallavolikogu otsusega nr 209 19.02.2009. a. 6

5.2. Ettepanek mälestise liigi kohta: Ehitismälestis

5.3. Kaitsevöönd. 2012. a koostatud eksperdihinnangus (Sandra Mälk, lk 7) on tehtud ettepanek määrata kaitsevööndiks kogu krunt. Sellega oleks kaitsevööndi kaugeim osa mälestisest u 290m kaugusel, mis on arvestades ruumilist konteksti ja mälestise vaadeldavust põhjendamatult suur. Käesolevaga tehakse ettepanek määrata kaitsevöönd selliselt, et kirdest ja kagust ühtib see krundipiiriga, edelast avaliku teega ja loodest jõega.

1. Kaitsevöönd märgitud punasega.

7

LISAD

8

Lääne maakond, Taebla vald, Pälli küla, Gümnaasiumi tee 1

TAEBLA KOOLIHOONE EKSPERDIHINNANG

Koostaja: Sandra Mälk Tellija: EKA Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond Tallinn 2012

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

SISUKORD

SISUKORD ...... 2 EKSPERDIHINNANG ...... 3 JOONISED ...... 7 FOTODE NIMEKIRI JA ASUKOHAD PLAANIL: ...... 10 FOTODE VALIK ...... 16

2

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

EKSPERDIHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA

1 ÜLDANDMED Nimetus Taebla koolihoone Aadress ja Läänemaa, Taebla vald, Pälli küla, Gümnaasiumi tee 1 katastritunnus KT: 77601:001:0744 Koordinaadid X: 6535450.3 Y: 486555.9 Praegune funktsioon Hoone seisab kasutuseta (kuulub Taebla vallale) 2 AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE Rajamisaeg 1929 (Taebla valla Taebla koolimaja ehitus ERA f. 1108, n. 13, s. 255) Autor Artur Perna Algne funktsioon - Hoone ehitati koolimajaks. - 1944. aastal paigutati majja saksa välihaigla. - 1945. aastast tegutses majas kool kuni uue maja valmimiseni 1978. aastal. Peale seda oli hoone idatiiva esimesel korrusel kasutusel üks korter kuni 2000. aastateni. Ümberehitusetapid 1953. aastal lisati hoovipoolsetele tiibadele teised korrused, mis järgivad hoone algset arhitektuurset väljanägemist (vt foto 009 ja inventeerimisjoonis 3.3). Siseruumid on 1962. aastal ümber ehitatud – klassiruume ja koridore laiendati korterite arvelt ning internaadiruumid võeti klassidena kasutusse (127, 131). Muu ajalooline teave Taebla koolihoone ehitati vana koolimaja asemele, mis põles maha 1926. aastal. Uues hoones algas õppetöö 1929. aasta novembris, hoone vooderdati 1935. aastal. Hoone ehitus läks maksma 40 000 krooni. Nagu kõik Eesti Vabariigi esimesel perioodil ehitatud koolimajad sisaldas ka Taebla koolihoone internaati, õpetajate ja direktori kortereid. Kuna Taeblas puudus eraldi rahvamaja, siis küla ürituste paigana kasutati koolihoone teise korruse klassiruume, mida sai lükatava vaheseinaga üheks liita (vt foto 142). 1920. aastatel olid levinud historitsismi mõjutustega avalike hoonete ehitamine, see oli tagasivaade varasemasse ajajärku. Klassitsism oli haridusasutuse arhitektuuris tänu selle historitsistlikule iseloomule sobiv ja usaldusväärne arhitektuuristiil ja leidis 1920. aastatel palju kasutust. 3 ASUKOHA KIRJELDUS Taebla koolihoone asub Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee läheduses Pälli küla idaosas. Kinnistut piirab läänest jõgi, põhjast, idast ja lõunast metsaga rohevöönd. U-kujulisel krundil on mitu hoonet – kahekorruseline 1962. aastal valminud internaadimaja, 1978. aastal ehitatud kolmekorruseline mahukas õppehoone, katlamaja- kasvuhoone, biojaam ja abihoone. Koolihoonest põhjaossa jääb haljastus ja lastele mõeldud ronimisplats, idasse uus koolimaja, lõunasse internaat ning läände põõsastik ja jõgi. 4 ARHITEKTUURNE VÄLIS- JA SISELAHENDUS Mahuline ülesehitus Kahekorruseline hoone. Hoone põhikehandile liituvad kaks hoonetiiba (U- kujuline põhiplaan) koos eenduva trepikoja mahuga kahe hoonetiiva vahel, mis muudab põhiplaani peaaegu E-kujuliseks. Hoonetiibadele on 1953. aastal lisatud teine korrus. Hoone on kesktsentrilise ülesehitusega ja telg asetub peaaegu paralleelselt lõunasse jääva Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla teega. Ehitusmaterjal Seinad: rõhtpalkseinad, juurdeehitus sõrestikseintest Vahelaed: puit Aknad: puit Uksed: puidust kahepoolsed tahveluksed klassiruumidel, tubadel tahveluksed Katus: tsingitud terasplekk Viimistlus: kombineeritud vertikaal- ja horisontaallaudadest vooder. Väliskujundus ja Hoone väliskujunduses on palju klassitsismile viitavaid elemente ja fassaad iseloomulikud detailid on rõhutatult kesktsentriline. Peauks paikneb fassaadil keskteljel. Peatrepikoda asub hoones kesktsentriliselt. Tagafassaadil on seetõttu eenduv majaosa (vt foto 026). Sissepääsud asuvad hoone esifassaadil, tagafassaadil ja hoonetiibades. Valgmikuga kahepoolne peauks on lihtsa kujundusega, samalaadsed on ka ülejäänud välimised tahveluksed. Hoone sissepääsude esised betoontrepid on hilisemal ajal ehitatud (038, 045, 046, 009). Juugendi 3

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

nüansiga klassitsismi viljelenud Arhitekt Artur Perna hoonetele on omased heimat´likud väikese ruudujaotusega püstaknad (006, 012) ja tõstetud räästajoonega katus. Iseloomulikumaks detailiks on fassaadi liigendavad liseenid (003, 006). Peaukse joonel kõrgel kelpkatusel ilutsevad kolm segmentkaarset akent. Segmentkaarsed aknad on ka hoone külgedel ning tagafassaadil. Dekoratiivne kostnapits lisab hoonele väärikust (013). Plaanilahendus Hoone on telgsümmeetrilise plaanijaotusega. Ruumijaotus allub hoone sümmeetrilisele kompositsioonile, mis aimub näiteks hoone igal küljel asuvad sissepääsudest, hoone kummaski tiivas asuvast trepikojast. Peafassaadil asuvast kahepoolsest uksest (vt foto 007) sisenedes avaneb pikk tuulekoda, mis juhatab kahepoolsete ustega peaukseni. Korruste plaanid lähtuvad kesksel kohal olevast kolmekäigulisest paraadtrepist (057), mis avaneb esimesena majja sisenedes ning hoone pikitelge läbivast koridorist, millest pääseb edelaküljele asetatud klassiruumidesse. Koridori lõpp juhatab hoonetiibases asuvatesse endistesse korteritesse. Hoonetiibade otstes asuvad trepid, mis võimaldavad ligipääsu teisel korrusel asuvatesse korteritesse ka ilma õpperuume läbimata. Teise korruse plaan kordab esimest. Keldrisse pääseb eraldi sissepääsust hoone tagaküljel. Sisekujundus ja Saksa okupatsiooni ajal hävines hoones sõjaeelne sisekujundus. Samuti on iseloomulikud detailid, hoonet nõukogudeajal remonditud ning ruumid on kaetud hilisemate kattematerjalidega. Üldjoontes domineerib hoones siiski algne väljanägemine. sisustus, mööbel Säilinud on suurem osa plaanijaotusest ja mitmeid sisekujunduslikke detaile: enamik originaalseid tahveluksi (vt fotod 069, 099, 109, 141), sealhulgas kahepoolsed tahveluksed (vt fotod 079, 103, 105, 148, 141), tüüpilised poolde seina ulatuvad seinapaneelid (056, 076, 108, 116), kolmekäiguline mademetega paraadtrepp (057, 059, 071, 120, 121,123), hoonetiibades asuvad kahekäigulised keeruastmetega trepid (091, 133), kahe klassiruumi vaheline vahesein teisel korrusel (142), laudisega kaetud vahelaed koridorides, korterites ja mitmetes klassiruumides (124, 146, 112). Maja ulatuses on säilinud ka originaalne puitpõrand (095). Klassiruumide kujunduses on tüüpiline poolde seina ulatuv laudvooderdis ning liseenid (076, 081, 101). Enamik muudatusi on aset leidnud nõukogudeajal nagu uued lae- ja seinakattematerjalid peamiselt korteritega hooneosas (097, 101, 104, 106, 115). Originaalsust on kaotanud ka näiteks paraadtrepp (066). End. korteris hoone idatiivas on säilinud eestiaegne magamistoa mööbel (113), klassiruumides ja pööningul leidub ka vanu koolipinke (130, 152). Ekspertiisi ajal puudus ligipääs esimesel korrusel sissepääsust paremale jäävasse ruumi ning teisel korrusel idatiivas olevatesse klassiruumidesse ja endisesse korterisse. Stiililine kirjeldus Klassitsismi mõjutustega traditsionalistlik koolihoone, milles on tunda Riia koolkonna mõjusid. Klassitsistlikud tunnused ilmnevad liseenides ja vertikaalsust rõhutavast fassaadi liigendusest, tõstetud räästajoonega katusest, sümmeetriast, püstakendes. Klassitsismile omaselt on ruumid asetatud pikiteljele, maja läbiva koridori äärde. Traditsionalismile viitab küllaltki tagasihoidlik dekoor, kõrge kelpkatus ja puidu kasutamine ehitusmaterjalina. 5 ÜLDSEISUKORD JA HOOLDUSASTE Hoone üldine seisukord on halb/rahuldav, mis on tingitud hoone kasutuseta seismisest. Probleemseim on keldrisse kogunev vesi (vt foto 054). Vundament on halvas/rahuldavas seisukorras. Seintes nähtavaid kahjustusi ei esine, mis võiksid olla tekkinud nõrgast vundamendist. Seinte seisukord on rahuldav. 1953. aastal kindlustati väljavajunud välisseinad tõmbidega. Teise korruse lagedel on mitmeid veekahjustusi (vt fotod 127-129, 131). Sellest tingituna võib kahtlustada kahjustuste levikut ka seinte sisemuses. Hoone eksterjöör on tugevalt amortiseerunud: niiskuskahjustused tagafassaadil tingituna puudulikust sadevetesüsteemist (024, 031, 043), laudvoodri värvikiht on irdunud (019) ja rohevetika vohamine (045), korstnapits kulunud (041), räästaalune kahjustunud (037), hävinud sokli veelaud (004). Aknad, välis- ja siseuksed on rahuldavas seisukorras, esineb ka halvas seisukorras katkiste aknaklaasidega aknaid (033, 048, 049). Katus on halvas seisukorras, esineb läbilaskvusi. Hoone interjöör on samuti amortiseerunud: seintel niiskuskahjustused (135), värvikihid seintelt koorunud (063, 058), krohviviimistluse kahjustused (088). Üldiselt on viimistlus halvas/rahuldavas seisukorras. Hoone asub Taebla Gümnaasiumi territooriumil, mistõttu on ümbrus hooldatud ja muru niidetud. Hoonet talvel ei köeta. Hoonesse pääseb sisse, kuid kõrvaliste isikute osas kehtib direktori sõnul nö naabrivalve. 6 HINNANG ARHITEKTUURSELE SÄILIVUSELE Taebla koolihoone on terviklikult säilitanud oma algse arhitektuurse väljanägemise. 1953. aastal lisatud teine 4

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

korrus hoonetiibadele ei mõjuta hoone algset ilmet, tagasihoidlikud on ka 1962. aasta muudatused plaanijaotuses. Plaanijaotuses on säilinud klassitsismile omane ruumijaotus – piki hoonet läbiv koridor, mille ühele küljele on pikitud klassiruumid. Väliskujunduses on säilinud algne dekoorijaotus, vooder, aknad ja uksed. Vaatamata remonttöödele on enamik ruume peaaegu autentsel kujul säilinud, erandiks uute seina- või laekattematerjalide kasutamine. Trepid on säilinud peaaegu terviklikult (peatrepp osaliselt). Koridorides ja klassiruumides on alles poolde seina ulatuv laudvooder, laudvooderdisega lagi, klassiruumide kahepoolsed uksed, tahveluksed, laudpõrandad ja klassiruumide vaheline vahesein teisel korrusel. Korteri osas on sisekujundusest peamiselt säilinud algne lagi ja laudpõrand, uksed. Hoone on pikalt seisnud tühjalt, kuid see pole mõjunud hoone üldseisukorrale veel avariiliselt. Hoone tuleviku kohta ei ole langetatud mingeid otsuseid. 7 KAITSE ALLA VÕTMISE PÕHJENDUS Taebla koolihoone on kultuuriloolise ja arhitektuuriajaloolise tähtsusega hoone maapiirkonnas, mistõttu on otstarbekas rakendada ehitise suhtes riiklikku kaitset, et tagada selle terviklik säilimine. Taebla koolihoone on ka üks väheseid nimeka arhitekti poolt projekteeritud koolihooneid maa-arhitektuuris, mis on valminud perioodil 1920–1940. Hoone ei paikne miljööväärtuslikul hoonestusalal ega muinsuskaitseala kaitsevööndis ega ole kaitstud muul viisil. 8 MÄLESTISE TUNNUSED 1. Terviklikult säilinud algse mahu, väliskujunduse, plaanilahenduse ja osaliselt ka sisekujundusega maakoolimaja. 2. Eesti Vabariigi esimesel perioodil valminud silmapaistev klassitsistlike mõjutustega traditsionalistlik koolihoone. 3. Nimeka arhitekti Artur Perna looming. 8 ETTEPANEK MÄLESTISE LIIGI KOHTA Ehitismälestis 9 VÄLITÖÖDE TEOSTAMISE AEG 22. august 2012, 30. aprill 2011 (esifassaadi foto 001 ja otsafassaadifotod 009, 010) 10 Koostaja andmed: Sandra Mälk

5

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

Kasutatud allikad: 1. ERA. Taebla valla Taebla koolimaja ehitus. F. 1108, n. 13, s. 255. 2. ERA. Kirjavahetus Taebla kooli ehituse asjus. F. 2380, n. 1, s. 92. 3. EAM. F. 46, n. 2, s. 78. 4. Maidre, Reet. Tallinna Tehnikumi arhitektuuriajaloo aine raames koostatud uurimustöö. Taebla algkool (A. Perna) ja juurdeehitus. 2012. 5. Taebla Gümnaasiumi arhiiv. 6. Taebla Gümnaasiumi koduleht (http://www.taebla.edu.ee/index.php?leht1=903&leht=9)

6

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

JOONISED

1. Asukoha skeem

2. Ettepanek kaitsevööndi piiride määramiseks

- mälestis - kaitsevööndi piir

Kaitsevööndi piir kattub kinnistu piiridega. Sellega tagatakse hoone ruumiline kontekst ja vaadeldavus edelast (peafassaad) ning kirdest (tagafassaad). Olemasolevate hoonete kohta kehtivad leevendused, mis määratakse kaitsekohustuse teatisega.

7

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

3. Inventeerimisjoonised

1.1. Esimene korrus (Taebla Gümnaasiumi arhiiv). Enne 1962. aastat.

1.2. Teine korrus (Taebla Gümnaasiumi arhiiv). Peale 1962. aastat.

8

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

3.3. Taebla koolihoone ida-kagukülje vaade enne 1953. aasta ümberehitust. Taebla Gümnaasiumi arhiiv.

9

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

FOTODE NIMEKIRI JA ASUKOHAD PLAANIL: (* - tähistatud fotod on töös esitatud)

Eksterjöör:

001. vaade Taebla koolihoone edelaküljele (peafassaad, foto: 30. aprill, 2011)* 002. vaade hoone edelaküljele 003. vaade edelaküljele* 004. sokkel ja laudis edelaküljel 005. liseen peafassaadil* 006. vaade 24-ruudulisele aknale peafassaadil 007. sissepääs peafassaadil 008. peauks 009. vaade kagufassaadile (foto: 30. aprill, 2011)* 010. vaade kagufassaadile (foto: 30. aprill, 2011) 011. vaade kirdefassaadile (tagafassaad)* 012. otsafassaad 013. korsten (hoonetiib) 014. idapoolne hoonetiib 015. idapoolne hoonetiib 016. sissepääs korteritega hoonetiiba 017. idapoolse honetiiva hoovipoolne esiku aken 018. vihmaveetoru lehter 019. profileeritud piirdelaud idapoolse hoonetiiva korteriaknal 020. segmentkaarne aken 021. vaade tagaküljele 022. liseen 023. keldriaken tagaküljel 024. veekahjustus hoone tagaküljel* 025. vaade tagaküljele 026. vaade tagaküljel asuvale trepikojale mahule 027. sissepääs keldrisse 028. vaade sadevetesüsteemile tagaküljel 029. keldri ukse link 030. vaade tagaküljele 031. vaade trepikojamahu läänepoolsele nurgale 032. trepikojamahu läänepoolse akna plekk 033. trepikojamahu läänepoolne aken 034. koridori aken hoone tagaküljel (katkine aknaruut) 035. tagaküljel asuv trepikoja mahu ülemine osa 036. liseenid tagaküljel 037. vaade koolihoone läänepoolsele hoonetiivale 038. läänepoolse hoonetiiva hoovipoolne sissepääs 039. läänepoolse hoonetiiva hoovipoolse sissepääsu esine trepp 040. vaade hoone loodeküljele (foto: 30. aprill 2011)* 041. vaade läänepoolsel hoonetiival asuvale korstnale 042. keldri ventilatsiooniava 043. veekahjustus läänepoolse hoonetiiva nurgal 044. vaade loodeküljele 045. vaade loodeküljel asuvale sissepääsu esisele trepile 046. loodeküljel asuv sissepääs 10

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

047. loodeküljel asuva ukse lähivaade 048. aken loodeküljel 049. aken loodeküljel 157. vaade abihoonele läänest 158. vaade abihoonele lõunast* 159. 1978. aastal valminud uue koolihoone peafassaad*

Interjöör: Esimene korrus:

050. keldrisse sissepääsu ees olev esik 051. vaade esiku seinale 052. lüliti keldri sissepääsu ees olevas esikus 053. laudvooderdusega lagi keldri esikus 054. keldri põrandale kogunenud vesi* 055. tuulekoda peasissepääsu ees* 056. laudvooderdus koja seinal 057. vaade peatrepile* 058. vaade koridorile kagust 059. vaade peatrepile 060. vaade trepitarandile 061. vaade endisesse kantseleiruumi 062. vaade koridorile peatrepilt 063. vaade sissepääsule 064. vaade peatrepile* 065. vaade peatrepi astmetele 066. peatrepp* 067. vaade klosetiruumile 068. klosetiruum 069. klosetiruumi tahveluks 070. vaade koridorile loodest* 071. peatrepi käsipuu 072. vaade koridorile kagust 073. vaade koridorile kagust 074. vaade sissepääsust vasakut kätt esimesse klassiruumi 075. vaade sissepääsust vasakut kätt esimesse klassiruumi 076. vaade poolde seina ulatuvale laudvoodrile klassiruumis 077. laudvooderdis klassiruumis 078. vaade sissepääsust vasakut kätt teise klassiruumi 079. kahepoolsed uksed klassiruumis* 080. aknakremoon teises klassiruumis 081. vaade tugipostile klassiruumis 082. vaade klassiruumile* 084. vaade koridorile kagust 085. vaade esimesele toale läänetiivas asuvas korteris 086. vaade esimesele toale läänetiivas asuvas korteris 087. vaade läänetiivas asuva korteri esikus 088. vaade end. köögile läänetiivas asuvas korteris 089. sahvriuks läänetiivas asuvas korteris 090. sahver läänetiivas asuvas korteris 091. vaade trepp läänetiivas 092. vaade laudvoodrile trepikojas 11

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

093. vaade end. köögile läänetiivas asuvas korteris 094. kraanikausid end. köögis läänetiivas asuvas korteris 095. vaade laudpõrandale 096. vaade läänetiivas asuvasse korterisse 097. vaade läänetiivas asuvasse korterisse 098. vaade läänetiivas asuvasse korterisse 099. vaade end. garderoobi uksele 100. vaade sissepääsust paremale jäävale esimesele klassiruumile 101. vaade sissepääsust paremale jäävale esimesele klassiruumile* 102. vaade koridorile loodest 103. vaade kahepoolsetele tahvelustele* 104. viimasele klassiruumile (koridorist paremat kätt jäävale) 105. klassiruumi kahepoolsed tahveluksed 106. end. söökla 107. radiaator end. sööklas 108. vaade end. sööklale 109. end. kooliteenija või õpetaja korteri tahveluks 110. vaade end. kooliteenija või õpetaja korteri esikusse 111. vaade kooliteenija või õpetaja korteri magamistoale 112. vaade laudvoodriga laele 113. riidekapp kooliteenija või õpetaja korteris* 114. köök kooliteenija või õpetaja korteris 115. köök kooliteenija või õpetaja korteris* 116. laudvooderdus kojas-esikus 117. vaade esikule 118. köök kooliteenija või õpetaja korteris

Teine korrus:

119. vaade radiaatorile trepikojas* 120. vaade peatrepile 121. vaade peatrepile hoone idatiivast 122. vaade peatrepile hoone läänetiivast* 123. vaade peatrepile 124. koridor 125. koridor 126. tuba koridori lõpus 127. läänetiivas olev klassiruum* 128. laekahjustus klassiruumis 129. laekahjustus klassiruumis* 130. vaade klassiruumi 131. vaade klassiruumi 132. vaade küttekolde ülemises osas olevale korstnale 133. vaade läänetiivas asuvale trepikojale 134. vaade klassiruumile idatiivas* 135. idatiivas asuva klassiruumi seinakahjustus* 136. idatiivas asuv klassiruum 137. vaade klassiruumi 138. vaade klassiruumi 139. vaade koolipingile 140. tualettruum 141. tualettruumi uks 12

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

142. klassiruum lahtikäiva vaheseinaga* 143. koridor 144. vaade trepilt 145. koridori sein 146. klassiruum 147. vaade koridori idapoolsele otsale 148. klassiruumi kahepoolne uks 149. ukselink klassiruumil 150. koridor 151. radiaator koridoris 152. pööning* 153. korstnajalg pööningul 154. pööning 155. vaade pööningukorrusele* 156. pööningu aken

13

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

Esimene korrus:

14

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

Teine korrus:

- fotode suunad

- tänase seisuga lammutatud seinad

15

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

FOTODE VALIK AJALOOLISED FOTOD Taebla koolihoone, 1980. aastad (EAM. F. 46, n. 2, s. 78.)

Ajalooline_01

Ajalooline_02

16

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

001

003

17

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

005

009

18

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

011

024

19

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

040

158

20

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

159

055

21

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

057

064

22

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

066

070

23

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

079

082

24

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

101

103

25

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

115

054

26

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

119

122

27

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

127

128

28

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

134

135

29

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

142

152

30

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

155

31

LISA 2

VÄLJAVÕTE

Ehitismälestiste eksperdinõukogu koosoleku protokoll. 10.03.2015. a

Algus: 16.00 Lõpp: 18.00 Juhataja: Lilian Hansar Protokollija: Triin Talk

Osalejad: Lilian Hansar, Rasmus Kask, Mart Keskküla, Epp Lankots, Kersti Markus, Leele Välja, Triin Talk. Juurde kutsutud: Egle Tamm (Tartu LV kultuuriväärtuste spetsialist), Kristjan Luhamets (Tartu Pauluse koguduse esindaja), Anneli Randla (Eesti Kunstiakadeemia), Ilona Merzin (MKA nõunik), Teet Sibrits ja Veljo Haavel (Jõelähtme VV esindajad), Innar Kaasik (Eesti Energia AS), Ly Renter (Harjumaa vaneminspektor).

4. Taebla koolihoone mälestiseks tunnistamine. Triin Talk tutvustas ettepanekut: Eksperdihinnang on koostatud 20. sajandi arhitektuuri kaardistamise projekti käigus. Tegu on 1929. a. Artur Perna projekti järgi ehitatud esindusliku puitkoolimajaga. Hoone eksterjöör ja interjöör on suures osas algsel kujul säilinud, hoone ei ole kasutuses. Omavalitsus on mälestiseks tunnistamise vastu ning praeguse info kohaselt plaanib selle lammutada ja rajada uue koolimaja.

Peale arutelu otsustati: Tunnistada Taebla koolihoone ehitismälestiseks kui terviklikult säilinud algse mahu, väliskujunduse, plaanilahenduse ja osaliselt ka sisekujundusega traditsionalistlik maakoolimaja, mille on projekteerinud nimekas arhitekt Artur Perna. Taebla koolimaja on erakordne kui üks Eesti suurimaid puidust koolimaju ja Taebla alevikus üks väheseid autentsena säilinud ajalooliseid hooneid.

LISA 3 Lääne-Nigula vallavalitsus [email protected] Meie: 23.01.2015 nr 1.1-7/216

Teavituskiri väärtuslike 20. sajandi ehitiste kohta

20. sajandil ehitatu määrab suures osas meie praeguse keskkonna ilme ja sellel on sageli suur roll kohaidentiteedi kujundamisel. Samas on uuema ehituspärandi uurimisele ja kaitsmisele seni väga vähe tähelepanu pööratud ning seetõttu võivad meile olulised hooned ootamatult hävida. Uuema arhitektuuri kaardistamiseks on Kultuuriministeeriumi tellimusel aastatel 2007-2012 läbi viidud projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs.“ Selle raames kaardistati üle 3000 objekti ning nende seast valiti välja 130, millele koostati eksperdihinnangud mälestise tunnustele vastavuse kohta. Rohkem infot projekti kohta ja kõik arvele võetud ehitised leiate kultuurimälestiste riiklikust registrist (http://register.muinas.ee/?menuID=architecture).

Lääne-Nigula vallas on projekti käigus koostatud eksperdihinnang Taebla koolihoone kohta, vt http://register.muinas.ee/file/architecture/605.pdf Eksperdihinnangu koostaja on hinnanud hoone mälestise staatuse vääriliseks. Palume vallavalitsuselt infot asjaolude kohta, mis võivad oluliselt soodustada või takistada hoone pikaaegset säilitamist (hoonet puudutavad ehitusload, planeeringud jms). Samuti palume vallavalitsuse arvamust mälestiseks tunnistamise kohta. Arvamuse esitamata jätmise loeme nõusolekuks selle mälestiseks tunnistamisele.

Lisaks on Lääne-Nigula vallas hinnatud väärtuslikuks: 1) Oru vallamaja 2) Piirsalu vallamaja Vt. 20. saj. vallamajade alusuuring: ftp://195.80.111.130/pub/HTTP/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Vallamajad/Oru_Oru%20vald_Li nnamae/

3) Jalukse vennastekoguduse palvemaja 4) Jalukse priikoguduse palvemaja 5) Vedra priikoguduse palvemaja 6) Piirsalu vennastekoguduse palvemaja 7) Palivere evangeeliumi kristlaste vabakoguduse palvemaja (Raudtee tn 4) Vt. 20. saj. palvemajade alusuuring: ftp://195.80.111.130/pub/HTTP/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Palvemajad/palve.pdf

Uus tn 18 Tel +372 640 3050 E-post [email protected] 10111 TALLINN Faks +372 640 3060 http://www.muinas.ee Reg kood 70000958

8) Oru sigala 9) Kõrgepingealajaam (Linnamäe) 10) Kolhoosikontor (Linnamäe) 11) Kolhoosikeskus, klubihoone (Piirsalu) 12) Apteek, elamu (Risti, Lihula mnt 3) 13) Kolhoosikeskus (Nigula küla) 14) EPT keskusehoone (Taebla) 15) Kõrts “Valge Ilves” (Palivere, Lähtru tee 2) Vt. Eesti 20. saj. arhitektuuri inventeerimine. Läänemaa: ftp://195.80.111.130/pub/HTTP/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud%20ylevaated/laanemaa/Laanem aa.pdf

16) Risti raudteejaam 17) Palivere raudteejaam ja abihooned 18) Taebla raudteejaam ja abihooned (Raudtee tn 6) Vt. Eesti 20. Saj raudteearhitektuuri alusuuring: ftp://195.80.111.130/pub/HTTP/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Raudteearhitektuur/Raudte earhitektuur.pdf

Soovitame neid ehitisi säilitada ja hoida arhitektuurset väärtust planeeringute ja projekteerimistingimuste kaudu, vajadusel Muinsuskaitseametiga konsulteerides.

See loetelu ei ole täielik ega suletud loetelu kõikidest väärtuslikest 20. sajandi hoonetest Lääne- Nigula vallas, vaid ühe ulatusliku uurimisprojekti tulemus.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Talk Ehitismälestiste peainspektor Tel 5061835 LISA 4

LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUS Muinsuskaitseamet Uus tn 18 TALLINN 10111 Teie 23.01.2015 nr 1.1- 7/216 [email protected] Meie 04.02.2015 nr 7-6/15-66-2

Taebla koolihoone kaitse alla võtmine

Lääne-Nigula Vallavalitsus ei nõustu Taebla koolihoone kultuurimälestiseks tunnistamisega ja kaitse alla võtmisega. Põhjendame seda alljärgnevalt: 1929 a. ehitatud koolihoone on kasutuseta seisnud ligi kolmkümmend aastat ja on seetõttu halvas seisukorras. Teie kirjale lisatud ekspertiisis tõdetakse järgmist:

„Hoone üldine seisukord on halb/rahuldav, mis on tingitud hoone kasutuseta seismisest. Probleemseim on keldrisse kogunev vesi. /…/ Teise korruse lagedel on mitmeid veekahjustusi (vt fotod 127-129, 131). Sellest tingituna võib kahtlustada kahjustuste levikut ka seinte sisemuses. Hoone eksterjöör on tugevalt amortiseerunud: niiskuskahjustused tagafassaadil tingituna puudulikust sadevetesüsteemist (024, 031, 043), laudvoodri värvikiht on irdunud (019) ja rohevetika vohamine (045), korstnapits kulunud (041), räästaalune kahjustunud (037), hävinud sokli veelaud (004). Aknad, välis- ja siseuksed on rahuldavas seisukorras, esineb ka halvas seisukorras katkiste aknaklaasidega aknaid (033, 048, 049). Katus on halvas seisukorras, esineb läbilaskvusi. Hoone interjöör on samuti amortiseerunud: seintel niiskuskahjustused (135), värvikihid seintelt koorunud (063, 058), krohviviimistluse kahjustused (088). Üldiselt on viimistlus halvas/rahuldavas seisukorras. „

Ekspertiis on koostatud 2012. aastal, seega juba 3 aastat tagasi. Tänaseks on nimetatud kahjustused oluliselt süvenenud ning hoone muutunud avariiliseks.

 Meie hinnangul ei ole hoone nii väärtuslik, et vääriks säilitamist. Sarnaseid koolihooneid on Eestis teisigi.  Kaitse alla võtmine ei täida tänases olukorras enam oma eesmärki, st ei taga hoone säilimist. Hoone on tänaseks ülihalvas tehnilises seisukorras, sisuliselt avariiline. Lääne-Nigula Vallavalitsusel puudub raha, et investeerida nimetatud hoone konserveerimiseks või renoveerimiseks.  Arvestades hoone tänast asukohta jõe ja uue koolimaja vahel, sisuliselt koolimaja hoovis ei ole võimalik ka nimetatud hoone müük või sellele teise kasutusfunktsiooni leidmine.

Vallavalitsuse esmane ülesanne on tegeleda täna koolihoone kõrval asuva 1978. a. ehitatud ning 748 õpilasele mõeldud Taebla Gümnaasiumi hoone probleemidega. Vastavalt valla arengulavale on kavas kooli gümnaasiumiosa sulgeda ja ehitada uus muutunud õpilaste arvule ja energiasäästu nõuetele vastav põhikooli hoone. Uue koolihoone asukoha valikul on tehtud ettepanek lammutada 1929.a.ehitatud amortiseerunud koolimaja ning kavandada Euroopa Liidu koolivõrgu ümberkorraldamise meetme rahastamisega uus koolimaja selle asukohta kasutades võimalusel vana ajaloolise koolimaja ruumilist kuju ja/või interjööri elemente. ______Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod 90801 TAEBLA E-post: [email protected] IEE021010602005778000SEB Pank Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee IEE622200221043583266Swedbank Lääne maakond Reg kood 75038598

Vajadusel teeme koostööd ka muinsuskaitse esindajatega. Seejärel lammutatakse 1978 valminud ning ruumilahenduse ja energiasäästu põhimõtetele mitte vastav koolihoone.

Vana avariilise ja amortiseerunud koolimaja kaitse alla võtmine ja sellele lisanduvad kaitsevöönd jms seavad ohtu Taebla piirkonna uue koolimaja ehituse.

Oleme valmis teiega arutama 20. sajandi väärtuslike arhitektuuriobjektide nimekirjas olevate teiste hoonete tulevikku. Erinevalt Taebla vanast koolimajast on seal tõepoolest objekte, mis vääriksid säilitamist ja kaitset.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Mikk Lõhmus vallavanem

Marje Hiiesalu 472 0304

2

LISA 5

Lp Mikk Lõhmus Teie: 04.02.2015 nr 7-6/15-66-2 Lääne-Nigula vallavanem Meie: 23.03.2015 nr 1.1-7/216-2

Taebla koolihoone kaitse alla võtmine ja restaureerimine

Lääne-Nigula vallavalitsus esitas oma kirjaga nr 7-6/15-66-2 arvamuse, et ei nõustu Taebla koolihoone mälestiseks tunnistamisega.

Peamise põhjusena toodi kirjas välja hoone halb tehniline seisukord. Taebla koolihoone tehnilise seisukorra põhjalikumaks hindamiseks käisid Muinsuskaitseameti esindajad (Lääne maakonna vaneminspektor Kalli Pets, ehitismälestiste peainspektor Triin Talk, insener-konsultant Maari Idnurm) koos vallavalitsuse esindajatega 9.03.2015 a hoonet üle vaatamas. Inseneri koostatud tehnilise seisukorra hinnangus (LISA 1) tõdetakse kokkuvõtvalt: 1929. aastal rajatud Taebla koolihoone on seisnud pikemat aega tühjana, hooldamata ja kütmata, mistõttu on tekkinud erinevad kahjustused. Samas on hoonesse suhtutud heaperemehelikult ja ära on hoitud rüüstamisi, ruume on tuulutatud ja kohati on remonditud ka katuseid. Hoone on ehitatud koolihooneks. Aja jooksul tekkinud kahjustusi on võimalik remonttööde käigus likvideerida. Samuti on hoonet võimalik väiksemate ümberehitustega kohandada tänapäeva nõuetele vastavaks koolimajaks. Hoonel on mitmeid kahjustusi, kuid tervikuna ei ole see avariiline ning hoone on restaureeritav. Kohapealsel arutelul palusid vallavalitsuse esindajad Muinsuskaitseametil hinnata orienteeruvalt ka hoone restaureerimise maksumust, et seda oleks võimalik kõrvutada uue hoone ehitusmaksumusega. Restaureerimistööde hinnaprognoosis hindas kogemustega ehitusfirma tööde maksumuseks orienteeruvalt 1,1-1,3 miljonit eurot (LISA 2.) Võrreldes uue hoone ehituseks kavandatud 4 miljoni euroga1 on olemasoleva koolimaja rekonstrueerimine kindlasti oluliselt soodsam.

Lisaks on vallavalitsuse arvamuses välja toodud, et hoone ei ole nii väärtuslik, et vääriks säilitamist ning sarnaseid hooneid on Eestis teisigi. Vastavalt Eesti maakoolimajade alusuuringule2 on analoogseid suuri E-kujulise põhiplaaniga puitkoolimajasid olnud kolm: Taebla, Osula ja Peru. Viimane on hävinud, Osula koolimaja on erakätes ja seisab viimastel andmetel tühjana. Alusuuringus on võrreldud kõiki vabariigi-aegseid koolimajasid ning valitud mälestiseks tunnistamiseks vaid üksikuid väärtuslikumaid, autentsemalt säilinud ja paremas seisus koolimajasid, sh Taebla koolimaja.

1 Lehte Ilves. Taebla kool: kas uus või vana. 18.02.2015. http://online.le.ee/2015/02/18/taebla-kool-kas-uus-voi-vana/ 2Sandra Mälk. Maakoolimajad 1920-1940. Tallinn 2012. ftp://195.80.111.130/pub/HTTP/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Maakoolimajad/Maakoolimajad%20koos.pdf

Uus tn 18 Tel +372 640 3050 E-post [email protected] 10111 TALLINN Faks +372 640 3060 http://www.muinas.ee Reg kood 70000958

Hoone väärtust ja vastavust ehitismälestise tunnustele on arutatud täiendavalt 10.03.2015. a toimunud ehitismälestiste eksperdinõukogu koosolekul. Väljavõte protokollist: 4. Taebla koolihoone mälestiseks tunnistamine. Triin Talk tutvustas ettepanekut: Eksperdihinnang on koostatud 20. sajandi arhitektuuri kaardistamise projekti käigus. Tegu on 1929. a. Artur Perna projekti järgi ehitatud esindusliku puitkoolimajaga. Hoone eksterjöör ja interjöör on suures osas algsel kujul säilinud, hoone ei ole kasutuses. Omavalitsus on mälestiseks tunnistamise vastu ning praeguse info kohaselt plaanib selle lammutada ja rajada uue koolimaja. Peale arutelu otsustati: Tunnistada Taebla koolihoone ehitismälestiseks kui terviklikult säilinud algse mahu, väliskujunduse, plaanilahenduse ja osaliselt ka sisekujundusega traditsionalistlik maakoolimaja, mille on projekteerinud nimekas arhitekt Artur Perna. Taebla koolimaja on erakordne kui üks Eesti suurimaid puidust koolimaju ja Taebla alevikus üks väheseid autentsena säilinud ajalooliseid hooneid.

Seega jääb Muinsuskaitseamet seisukoha juurde, et hoone on arhitektuurselt ja ajalooliselt väärtuslik, Eestis väga haruldane ja väärib kindlasti säilitamist. Amet jätkab hoone mälestiseks tunnistamise menetlust. Järgmise sammuna tuleb koostada Muinsuskaitseameti eksperdihinnang, mille alusel otsustab Muinsuskaitse Nõukogu, kas esitada Kultuuriministrile ettepanek hoone mälestiseks tunnistada. Muinsuskaitseameti eksperdihinnangut ja Muinsuskaitse Nõukogu otsust tutvustatakse omanikule, soovi korral võib omaniku esindaja ka Muinsuskaitse Nõukogu koosolekul osaleda.

Muinsuskaitseamet võib menetluse ajal koostada hoonele tasuta muinsuskaitse eritingimused, et täpsustada säilitatavad tarindid ja detailid ning anda konkreetsemad juhised restaureerimisprojekti koostamiseks. Palun andke teada, kas olete huvitatud muinsuskaitse eritingimuste saamisest.

Soovitame kavandada Euroopa Liidu koolivõrgu ümberkorraldamise meetme rahastamisel Taebla kool olemasolevasse ajaloolisesse koolimajja. Hoone on selleks suuruse ja plaanilahenduse poolest hästi sobiv, selle rekonstrueerimine on praeguste hinnangute kohaselt üle 3 korra soodsam kui uue maja ehitamine, ning ühtlasi saab nii korrastatud väärtuslik ajalooline hoone. Vastavalt kohapeal toimunud arutelul saadud infole on kooli ruumivajadus umbes 15 klassiruumi. Hoones on vanade plaanide kohaselt 11-13 klassiruumi, lisaks eluruumid kahel põhikorrusel ja osaliselt väljaehitatud pööningukorrusel. Eluruumide arvelt on lihtsasti võimalik luua mõned klassiruumid juurde, lisaks on võimalik vajadusel ehitada välja kogu kõrge pööningukorrus ja / või rajada tagasihoidlik juurdeehitus. Juhul, kui koolimajas jääb ruumi üle, on võimalik likvideerida nõukogude ajal katusekorrusele ehitatud ruumid koos vintskappidega.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Talk Ehitismälestiste peainspektor Tel 5061835 LISA 6

EHITUSTEHNILINE ÜLEVAATUS Töö nr. 15/009

Hoone TAEBLA KOOLIHOONE (Eesti XX sajandi arhitektuuri väärtuslik objekt)

Aadress: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Pälli küla, Gümnaasiumi tee 1

Ehitisregistri kood 105013170

Ülevaatuse aeg : 09.03.2015

Ülevaatusel osalejad: Maari Idnurm (Muinsuskaitseamet, insener-konsultant) Kalli Pets (Muinsuskaitseamet, Läänemaa vaneminspektor) Triin Talk (Muinsuskaitseamet, Ehitismälestiste peainspektor)

Eesmärk: 1) Teostada visuaalselt ehitustehniline ülevaatus 2) Anda soovitusi hoone säilitamiseks ja restaureerimiseks

Foto 09.03.2015 Taebla vana koolihoone

Lk 1 / 23 Taebla koolihoone. Ehitustehniline ülevaatus nr.15/009. Koostatud 16.03.2015 M.Idnurm 1. Sisukord

1. Sisukord ...... 2 2. Sissejuhatus ...... 3 3. Hoone ehitustehniline seisukord ja soovitused restaureerimiseks ...... 3 3.1. Vundamentide, sokli ja keldri ehitustehniline seisukord...... 3 3.2. Soovitused vundamentide, sokli ja keldri restaureerimiseks ...... 4 3.3. Kandeseinte ehitustehniline seisukord...... 4 3.4. Soovitused seinte restaureerimiseks ...... 5 3.6. Soovitused vahelagede restaureerimiseks...... 7 3.7. Katusekonstruktsioonide ehitustehniline seisukord ...... 7 3.8. Soovitused hoone katusekonstruktsioonide restaureerimiseks ...... 8 3.9. Hoone siseviimistlus ja avatäited ...... 8 3.10. Tehnosüsteemid ...... 8 3.11. Tuleohutus...... 8 3.12. Energiatõhusus ...... 8 4. Kokkuvõte ...... 9 5. Fotod...... 10 6. LISA 1. Ehitisregistrist väljavõte (hoone ehitustehnilised näitajad) ...... 20

Lk 2 / 23 Taebla koolihoone. Ehitustehniline ülevaatus nr.15/009. Koostatud 16.03.2015 M.Idnurm

2. Sissejuhatus Taebla koolihoone on ehitatud 1929.aastal Artur Perna projekti järgi. Rõhtpalkidest kahekordne koolimaja on olnud kasutuses kuni 1978.aastani. Peale uue koolimaja valmimist on ruume kasutatud laopindade- ja abiruumidena, kuni 2000.aastateni kasutati hoone esimese korruse idatiiva ruume korterina (Mälk, 2012). Hetkel seisab koolimaja tühjana. Ühe võimalusena on plaanitud hoone lammutada ja asemele rajada kaasaegne, ligikaudu samas mahus, koolimaja. Samuti on plaanis lammutada kõrval paiknev, 1978.aastal valminud, koolimaja. Uuemast koolihoonest säilitatakse internaadi ja võimla osa. Käesolev ehitustehniline ülevaatus on koostatud Muinsuskaitseameti poolt, et hinnata olemasoleva vana koolimaja restaureerimise ja kaasajastamise võimalusi. 1929.aastal rajatud koolihoone on oma ajastu üks esinduslikumaid ja terviklikumalt säilinud näiteid. XX sajandi arhitektuuri programmi raames koostatud Taebla kooli eksperthinnangu kohaselt omab hoone alljärgnevaid mälestise tunnuseid (Mälk, 2012): 1. Terviklikult säilinud algse mahu, väliskujunduse, plaanilahenduse ja osaliselt ka sisekujundusega maakoolimaja. 2. Eesti Vabariigi esimesel perioodil valminud silmapaistev klassitsistlike mõjutustega traditsionalistlik koolihoone. 3. Nimeka arhitekti Artur Perna looming. Lisaks on paljudel kohalikel veel säilinud isiklikud mälestused vana koolimajaga. Vana koolimaja restaureerimisega säilitataks ajalooline järjepidevus ning suurendataks kasvava põlvkonna sidet kohaliku kultuuriajalooga. Hoone ehitustehnilised andmed vastavalt ehitisregistrile on toodud lisas nr.1 Hoone ülevaatus teostati visuaalselt, konstruktsioone avamata. Keldriruumidesse ei olnud võimalik kõrge veetaseme tõttu pääseda.

3. Hoone ehitustehniline seisukord ja soovitused restaureerimiseks

3.1. Vundamentide, sokli ja keldri ehitustehniline seisukord Koolihoone vundamendid ja keldri seinad on laotud paekividest, seinad on krohvitud. Visuaalse vaatluse käigus hoone vundamentides suuremaid pragusi ei täheldatud, mis viitab sellele, et hoone vundamendi taldmikud on ühtlaselt koormatud ja nende kandevõime on piisav. Hoone keldriseinte ja sokli seisukord on siiski veekahjustuste tõttu halb. Ülevaatuse käigus hoone keldrisse ei olnud võimalik siseneda, sest kelder oli üle ujutatud. Ütluste kohaselt on keldris olev liigvesi tavaline nähtus. Üleskirjutuste järgi tungis vesi keldrisse juba ehituse ajal (Kooliharidusest Taeblas, 2015). Tõenäoliselt on tegemist kõrge pinnaseveetasemega. Lisaks suurendab keldri veekoormust lagunenud sadeveesüsteem, mistõttu katuselt kogutud vesi ei ole juhitud hoonest eemale vaid valgub mööda seinu vastu keldriseina. Liigniiskuse tõttu kasvavad soklil vetikad ja sammal. Maapinna kalded ei ole planeeritud hoonest eemale. Soklis paiknevad tuulutusavad on hoone läänetiivas suletud. Keldril on aknad ainult hoone keskmises osas. Keldri plaanid puuduvad, mistõttu võib hoone olla ainult osaliselt kellerdatud.

Lk 3 / 23 Taebla koolihoone. Ehitustehniline ülevaatus nr.15/009. Koostatud 16.03.2015 M.Idnurm

Hoone sokkel on eenduv ja kaetud puidust veelauaga. Veelaud on mites kohas lagunenud. Antud piirkondades on sadevesi valgunud mööda voodrit sokli peale ja alumised palgid on tõenäoliselt mädanikkahjustustega. Esifassaadil on kahjustused ulatuslikumad ja pikema aja jooksul toimuńud, mistõttu seina allservas on palgid hävinud ning siseruumide põranda vahelt paistab sein läbi.

3.2. Soovitused vundamentide, sokli ja keldri restaureerimiseks Hoone restaureerimisprojekti koostamiseks tuleb eelnevalt välja selgitada ehitusgeoloogilised tingimused, vundamendi taldmiku sügavus ja pinnaseveetaseme kõrgus (selle kõikumise piirid). Teostada ehitustehnilised uuringud, et hinnata keldriseinte seisukorda ja sooldumist. Hoone ümber tuleb rajada drenaaž ja sadeveekanalisatsioon. Selleks tuleb hoone perimeetril lahti kaevata, keldriseinad hüdroisoleerida ja maa-aluses osas soojustada. Keldriseinte põhimõtteline üks võimalikest lahendustest, ilma sokli soojustust paigaldamata (TTÜ, 2011):

Joonis nr.1. Keldri veetõke muutuva (võib tõusta kuni 0,5m keldri põrandapinnast) veetaseme korral (TTÜ, 2011) Keldri ruumidesse rajada ventilatsioon, keldri aknad planeerida avatavad. Keldrit kasutada tulevikus tehniliste- ja abiruumidena, klassi- või puhkeruume mitte rajada.

3.3. Kandeseinte ehitustehniline seisukord Hoone kandeseinad on rõhtpalkidest, juurdeehituse osas on sõrestikseinad (Mälk, 2012). Seinte seisukord on suhteliselt hea, väljaarvatud piirkondades, kus lagunenud vihmaveetorude tõttu on sadeveed valgunud seintele. Suurimad kahjustused esinevad hoone esiküljel, kus voodrilaudade järgi otsustades vajab seinaosa osaliselt asendamist kahe korruse ulatuses.

Lk 4 / 23 Taebla koolihoone. Ehitustehniline ülevaatus nr.15/009. Koostatud 16.03.2015 M.Idnurm

Lisaks on peatrepi ava sildav puittala esimesel korrusel oluliselt läbi vajunud ja peatrepi üks külg saanud kõikidel korrustel veekahjustusi- ütluste kohaselt on toimunud kunagi pööningul paiknenud veepaagi avarii. Peale selle paikneb antud seinaosa korstna kõrval, mille liitekohad ei ole enam tihedada. Antud põhjusel võib arvata, et kahjustused on ulatuslikumad ja konstruktsioonid võivad vajada selles piirkonnas asendamist. Koolihoone seinad ei ole soojustatud. Välisseinad on kaetud voodrilaudadega ja seest vooderdatud plaatidega ning seinte alumises osas voodrilaudadega. Visuaalsel vaatlusel tundus, et hoone läänetiiva külgsein on väljapoole vajunud. Siseviimistluses deformatsioonidest kahjustusi ei tuvastatud, mistõttu võib arvata, et tegemist on varasema puudusega. Ajaloolistes allikates on väidetud: „Juba ehitamise ajal ilmnesid hoone juures defektid: seinad vajusid kaardu ja keskkütteruumi tungis vesi. Insener Võsu püüdis vigu kõrvaldada ja hoone vallale üle anda… 1953.aastast algasid koolimajas kapitaalsed ümberehitused ja remondid. Koolimaja väljavajunud seinad kindlustati nn. näpitsatega, hoovipoolsetele tiibadele ehitati teised korrused, siseseinad krohviti,välisseinad värviti.“ (Kooliharidusest Taeblas, 2015). Taebla kooli eksperthinnangus on öeldud, et 1953. aastal kindlustati väljavajunud välisseinad tõmbidega (Mälk, 2012). Visuaalsel vaatlusel tõmbide olemasolu ei tuvastatud, tõenäoliselt ankurdati seinad siiski tookord täiendavalt riiskade vms vahelagede ja -seinte külge.

3.4. Soovitused seinte restaureerimiseks Enne hoone restaureerimisprojekti koostamist tuleks teostada ehitustehnilised uuringud, et täpsustada konstruktsioonide lahendused, nende seisukord ja tugevdamise või asendamise vajadus. Ekspertiisi käigus hinnata seinte seisukorda ja määrata eeldatavad kahjustuste piirkonnad, vajadusel hinnata resistograafiga palkseinte seisukorda täiendavalt.

Hoone energiatõhususe ja õhutiheduse tõstmiseks tuleks hoone välisseinad selliselt soojustada, et samas säiliks arhitektuurne vorm. Seinte soojapidavuse tõstmiseks võib kaaluda voodrilaua taha tuuletõkkeplaadi või –papi paigaldamist. Paigaldades palkidele 50mm paksused tuuletõkkeplaadid, saaks jätta veel väliselt mulje eenduvast soklist. Vajadusel võiks kaaluda ka sokli soojustamist. Täiendavalt on võimalik seinte soojapidavust tõsta kui paigaldada lisaks tuuletõkkeplaatidele siseseintele roomatid ja need krohvida. Alljärgnevalt on toodud erinevad soojustuslahenduste variandid: 50 mm tuuletõke+palk+lubikrohv Soojusjuhtivuse arv U=0,34 W/m2K

Soojustusmaterjali soojuserijuhtivuse arv λ= 0,033 W/mK

Temperatuuride erinevusel (sees 20 °C ja väljas -20 °C) tekib külmumispunkt tuuletõkke piirkonnas ja seinapalgid läbi ei külmu. Maksimaalne võimalik veeauru osarõhk on kogu seina lõikes suurem kui tegelik veeauru osarõhk. Oht niiskuse kondenseerumiseks piirdetarindis puudub. Lk 5 / 23 Taebla koolihoone. Ehitustehniline ülevaatus nr.15/009. Koostatud 16.03.2015 M.Idnurm

50 mm tuuletõke+palk+50 mm roomatt (vm soojustus) Soojusjuhtivuse arv U=0,25 W/m2K

Soojustusmaterjali soojuserijuhtivuse arv λ= 0,037 W/mK

Temperatuuride erinevusel (sees 20 °C ja väljas -20 °C) tekib külmumispunkt palgi sisse. Sellise lahenduse puhul on samuti maksimaalne võimalik veeauru osarõhk kogu seina lõikes suurem kui tegelik veeauru osarõhk, seega niiskuse kondenseerumine on välistatud, kuid kandekonstruktsiooni suhteline niiskus on selle lahenduse puhul suurem. Soojusjuhtivus selle seinatüübi puhul on väiksem (0,25 < 0,34), mistõttu energiasäästu mõttes on eelmisest parem lahendus

Ainult seestpoolt soojustamist roomattide vms ei ole eriti soovitatav. Seda peamiselt seetõttu, et puitsein jääb sellisel juhul välistemperatuuri meelevalda- külmade ilmadega külmub läbi; seejuures satub pikkadeks ajavahemikeks 100% lähedase õhuniiskuse kätte ja loob soodsa keskkonna mädanemiseks (TTÜ, 2011)

Soojustuslahenduse projekteerimisel pöörata tähelepanu voodritaguse tuulutuse ja aknapalede ümbruse vormistamisele. Välimised aknaraamid paigaldada välispidise soojustuse paigaldamise korral seina laudise tasapinda. Soojustamise projekteerimisel tuleb jälgida, et veeauru kondenseerumist palkseinas ei tekiks. Väljapoole paigaldatud soojustus tagaks ka tulepüsivusnõude- juhul kui kandetarind on põlevast materjalist, siis hoone soojustus peaks olema vähemalt A2-s1,d0 klassi materjalist.

Ehitustööde käigus tuleb täpsustada palkide seisukorda, kontrollida palkide niiskussisaldust (alla 15%) ja kahjustuste ulatust. Välisseina palgid võivad olla kahjustunud lisaks ka akende alt ja hoone nurkades. Otsused palkide välja vahetamise osas saab lõplikult teha alles ehitustööde käigus peale viimistluskihtide eemaldamist, projekteerimisel tuleks anda põhimõttelised tööde lahendused ja kirjeldused.

3.5. Vahelagede ehitustehniline seisukord Vahelaed on puittaladel, talade vahel on tõenäoliselt liivasegune täide. Joonisel on esitatud olemasoleva vahelae põhimõtteline lahendus Visuaalsel vaatlusel oli tuvastatav, et mitmes kohas esines vahelagedel niiskuskahjustusi, mis olid tingitud katuse läbijooksudest. Joonis nr.2. Tavalise puitvahelae ehitus (Veski, 1943)

Lk 6 / 23 Taebla koolihoone. Ehitustehniline ülevaatus nr.15/009. Koostatud 16.03.2015 M.Idnurm

Viimistluse seisukorda hinnates võib eeldada, et osaliselt vajavad puidust vahelaetalad kahjustuste piirkondades proteesimist või tugevdamist. Kõige halvemas seisukorras oli läänetiiva teise korruse lagi, kus paiknevad hiljem ehitatud vintskapid. Ütluste kohaselt on katust antud piirkonnas korduvalt tihendatud, aga tulemuseta. Lagi koos viimistlusega on osaliselt sisse varisenud ja konstruktsioonidel esineb seenkahjustusi. Antud osas tuleks kaaluda vintskappide väiksemaks ehitamist või esialgse projektlahenduse taastamist, et vältida keeruliste katusesõlmede lahendusi ja sellest tingitult ka väiksemat töökindlust. Keldri ja esimese korruse vaheline lagi on betoonist, arvatavasti terastaladel betoonvahetäitega. Kuna keldrisse ei olnud võimalik pääseda, siis konstruktsiooni lahendus ja seisukord jäi ülevaatuse käigus tuvastamata. Hoone läänetiiva esimese korruse põrand oli külgtiiva osas ära vajunud. Hinnanguliselt võib hoonel olla osaliselt ka madalamad akendeta keldriruumid või põrandaalused ruumid, mille laed on puidust. Samas võib põranda vajumisel olla ka mõni muu põhjus. Pööningul paiknevad puidust lihtturvikud, millega on üles riputatud teise korruse laetalad.

3.6. Soovitused vahelagede restaureerimiseks Enne hoone restaureerimisprojekti koostamist tuleks teostada ehitustehnilised uuringud, et täpsustada konstruktsioonide lahendused, nende seisukord ja tugevdamise või asendamise vajadus. Hoone restaureerimisel tuleb arvestada esimese korruse osas põrandate osalise asendamisega, sest keldris on üleujutuste ja suletud tuulutusavade tõttu kõrge õhuniiskus, mis kahjustab nii puit- kui raudbetoon või teraskonstruktsioone. Hoone soojakadude vähendamiseks on oluline kütmata pööninguruumide põrandate või katuslagede soojustamine. Soojustuse paksuseks planeerida vähemalt 300mm.

Peatrepi kohal läbivajunud puittalad tuleb tugevdada. Vajadusel võib kaaluda konstruktsiooni asendamist liimpuiduga. Vahelagede mädanikkahjustustega talad tugevdada või proteesida. Hinnanguliselt on kahjustunud ligikaudu 10% hoone keskosa vahelae taladest. Hoone tiibade vahelagede seisukord on halvem ja kahjustuste ulatus võib ulatuda 50%-ni.

3.7. Katusekonstruktsioonide ehitustehniline seisukord Koolihoonel on viilkatus, mille kalle on hinnanguliselt 45°. Katus on kaetud valtsplekiga. Hoone põhimahul on pööningu valgustamiseks väikesed kaarjad uugid, külgmiste tiibade katused on ümber ehitatud ja rajatud on vintskapid. Kõrgema hooneosa katusekonstruktsioonide seisukord on suhteliselt hea. Räästa piirkondades, uukide korstende ja läbiviikude ümbruses esineb vähesel määral läbijooksudest tingitud kahjustusi. Katusekonstruktsiooniks on pennkatus, mille korral pennid on toetatud mõlemas otsas toolvärgile. Hoone keskosas on korstna rajamiseks penne ebamääraselt vekseldatud, lahendus tuleks üle vaadata ja vajadusel tugevdada.

Lk 7 / 23 Taebla koolihoone. Ehitustehniline ülevaatus nr.15/009. Koostatud 16.03.2015 M.Idnurm

Hoone tiibade katustel esineb rajatud vintskappide tõttu lamedamaid katusepindu ja liiteid, kuhu koguneb vesi (katuse, seina ja vintskapi ühendus). Hoone külgtiibade katusekonstruktsioonid tuleks asendada ja võimalusel taastada esialgse projektikohane lahendus.

3.8. Soovitused hoone katusekonstruktsioonide restaureerimiseks Enne hoone restaureerimisprojekti koostamist tuleks teostada ehitustehnilised uuringud, et täpsustada konstruktsioonide lahendused, nende seisukord ja tugevdamise või asendamise vajadus. Visuaalse hinnangu kohaselt on katusekonstruktsioonide kandevõime hetkel piisav. Pööningu väljaehitamisel osutub aga kindlasti vajalikuks paigaldada lisasarikaid ja toolvärke tugevdada. Lisaks tuleks kontrollida ka pööningu põrandatalade kandevõimet. Hoone külgtiibade katused tuleks täies ulatuses asendada ja ümber ehitada. Projekti koostamisel lähtuda esialgsest lahendusest või planeerida väiksemaid vintskappe. Katuse projekteerimisel pöörata erilist tähelepanu räästa ja harjasõlmedele, piisavale tuulutusele ja liitesõlmede vormistamisele. Läbi mõelda ja ette näha katuse hoolduseks vajalikud luugid, redelid ja käiguteed.

3.9. Hoone siseviimistlus ja avatäited Koolihoones on säilinud ehitusaegsed aknad, uksed, põrandad ja erinevad siseviimistluse detailid. Restaureerimisprojekti koostamisel lähtuda koostatud eksperthinnangust ja võimalikult palju säilitada esialgseid lahendusi.

3.10. Tehnosüsteemid Hoone tehnosüsteemid on amortiseerunud ja vajavad täies mahus asendamist

3.11. Tuleohutus Projekteerimistööde alguses koostada hoone kohta tuleohutusalane eksperthinnang, et hinnata tuleohutusnõuetest tingitud ümberehituste vajadusi. Hinnata puitkonstruktsioonide kandevõimet tulekahju olukorras ja vajadusel näha ette täiendavad kaitsekihid (tulekindlad kipsplaadid, lubikrohv vms). Samuti hinnata puidust treppide püsivust ja vajadusel näha ette trepi pindade katmine tulekaitsevõõbaga ja sprinklerite paigaldamist.

3.12. Energiatõhusus Koolihoone esialgset arhitektuurset välimust säilitades on võimalik välisseinu vähesel määral soojustada, paigaldades välisseina tuuletõkkeplaadi. Lisaks tuleb kindlasti soojustada katuslaed ja kütmata pööningu põrandad. Samuti soojustada esimese korruse põrandad ja restaureerida avatäited, akende sisemise raami sisse saab paigaldada pakettklaasi.

Lk 8 / 23 Taebla koolihoone. Ehitustehniline ülevaatus nr.15/009. Koostatud 16.03.2015 M.Idnurm

4. Kokkuvõte 1929. aastal rajatud Taebla koolihoone on seisnud pikemat aega tühjana, hooldamata ja kütmata, mistõttu on tekkinud erinevad kahjustused. Samas on hoonesse suhtutud heaperemehelikult ja ära on hoitud nii rüüstamisi, ruume on tuulutatud ja kohati on remonditud ka katuseid. Hoone on ehitatud koolihooneks. Aja jooksul tekkinud kahjustusi on võimalik remonttööde käigus likvideerida. Samuti on hoonet võimalik väiksemate ümberehitustega kohandada tänapäeva nõuetele vastavaks koolimajaks.

Maari Idnurm Muinsuskaitseamet, insener-konsultant Volitatud ehitusinsener tase 8

Lk 9 / 23 Taebla koolihoone. Ehitustehniline ülevaatus nr.15/009. Koostatud 16.03.2015 M.Idnurm

5. Fotod Esimese korruse plaan

Lk 10 / 23 Taebla koolihoone. Ehitustehniline ülevaatus nr.15/009. Koostatud 16.03.2015 M.Idnurm

Teise korruse plaan

Lk 11 / 23 Taebla koolihoone. Ehitustehniline ülevaatus nr.15/009. Koostatud 16.03.2015 M.Idnurm

Foto 1. Hoone esikülg, läänepoolne nurk 1- Eenduval soklil puudub veelaud. Sadeveed on valgunud seina vahele, mistõttu alumised palgid on läbi mädanenud. Seina allosa on hävinud. Arvestama peab alumiste palkide taastamisega 2- Lagunenud vihmaveetoru tõttu on seinal ulatuslikud kahjustused. Välisvooder on viltu vajunud kahe korruse ulatuses, siseviimistlusel esinevad kahjustused. Seinaosa tuleb asendada 3- Eenduv sokkel ei ole ehitustehniliselt kõige parem lahendus. Ebapiisava veelaua kalde korral märguvad alumised seinapalgid. Hoone alumised palgid vajavad paljudes kohtades asendamist või proteesimist. Kahjustuste ulatust hinnata täiendavalt ehitustehnilise ekspertiisi käigus 4- Sadeveed ei ole juhitud hoonest eemale, mistõttu vesi valgub keldrisse ja kahjustab soklit. Sokkel on sammaldunud ja kaetud vetikatega. Keldriruumid on üle ujutatud. Tuulutusavad on seestpoolt suletud

Foto 2. Vaade esiküljele, hoone idapoolse nurga suunas. Tagant paistab 1978.aastal valminud koolihoone 1- Hoone kõik vihmaveetorud on vähemal või rohkemal määral kahjustunud (suletud, purunenud, lapikuks taotud vms) 2- Sadeveed ei ole hoonest eemale juhitud, veelaua kalle on ebapiisav. Alumised palgiread võivad olla kahjustunud 3- Koolihoonel on säilinud ehitusaegsed aknad koos detailidega. Aknad restaureerida

Lk 12 / 23 Taebla koolihoone. Ehitustehniline ülevaatus nr.15/009. Koostatud 16.03.2015 M.Idnurm

Foto 3. Vaade hoone läänepoolse külje esikülje nurgale 1- Visuaalselt tundub, et hoone välissein on välja vajunud. Ajaloomaterjalide kohaselt on varasemalt välisseinu tugevdatud. Projekteerimisele eelnevalt hinnata hoone välisseinte seisukorda ja tugevdamise vajadust

Foto 4. Vaade hoone läänekülje esimese korruse seinale 1- Vihmaveetoru on lagunenud ja sadeveed valguvad seinale ning keldrisse, kõik puitkonstruktsioonid on antud piirkonnas kahjustunud ja vajavad osaliselt asendamist 2- Soklil kasvavad liigniiskuse tõttu vetikad ja sammal. Liigniiskuse põhjuseks on see, et sadeveed ei ole hoonest eemale juhitud. Lisaks hoiab konstruktsioonides niiskust seinte lähedal kasvavad põõsad ja keldri kõrge veetase 3- Tuulutusavad on seestpoolt suletud. Antud piirkonnas on esimese korruse põrandad ära vajunud Lk 13 / 23 Taebla koolihoone. Ehitustehniline ülevaatus nr.15/009. Koostatud 16.03.2015 M.Idnurm

Foto 5. Vaade läänepoolse külje teise korruse ruumidele 1- Hoone kõrval kasvavate puude oksad on vastu hoonet ja katust. Oksi tuleb oluliselt kärpida, et tagada katustelt sadevee äravool. Puu oksad lõhuvad katusekatet ja ummistavad sadeveerenne 2- Hoone tiibadele on rajatud hilisemalt vintskapid. Hoone restaureerimisprojekti koostamisel võiks kaaluda esialgse projektlahenduse taastamist või vintskappide mahu vähendamist

Foto 6. Vaade hoone läänekülje tagumisele nurgale 1- Vihmaveetorud on lagunenud. Hoones paikneb antud osas tualett, hoone nurgas kunagine lampkast. Hoone seinad, puitlaudis ja veelauad on niiskuskahjustustega ja vajavad osaliselt asendamist 2- Trepp on valatud vastu puitseina, trepil puudub varikatus. Pritsmevesi ja trepilt valgub vesi vastu seinu, mistõttu alumised palgid vajavad osaliselt asendamist. Esimese korruse põrandad on antud piirkonnas läbi vajunud 3- Hoone kõrval kasvavate puude oksad lõhuvad hoonet. Oksi tuleb oluliselt kärpida

Lk 14 / 23 Taebla koolihoone. Ehitustehniline ülevaatus nr.15/009. Koostatud 16.03.2015 M.Idnurm

Foto 7. Vaade hoone tagumisele küljele 1- Sadeveed ei ole hoonest eemale juhitud, muldne pinnas hoiab niiskust ümber vundamentide, kõrge pinnaseveetaseme tõttu on kelder üle ujutatud. Liigniiskuse tõttu kasvab soklil vetikas ja sammal, alumised palgiread võivad olla kahjustunud 2- Ümberehituste käigus rajatud vintskapid on lameda katusega ja moodustuvad ehitustehniliselt keerulised sõlmed katuse, korstna ja seina ühendustes. Katus ei ole veekindel ja läbijooksude tõttu on kahjustunud vahelaed. Katus tuleks ümber projekteerida ja ehitada 3- Korstnad on lagunenud, korstnapitsid taastada. Kõik tehnosüsteemid vajavad uuendamist

Foto 8. Vaade hoone tagumise külje läänetiivale 1- Hoone välisuste kohale tuleks planeerida varikatused, et vältida tulevikus seinte märgumist. Trepid rajada puitseinast allapoole, kalded hoonest eemale 2- Hoone lähedal kasvavad põõsad hoiavad niiskust ja sadevee valgumisel seintele on seina välja kuivamine takistatud 3- Lameda katusega vintskapid on lagunenud ja katuses esineb läbijooksu piirkondi 4- Hoone korstnad on lagunenud Lk 15 / 23 Taebla koolihoone. Ehitustehniline ülevaatus nr.15/009. Koostatud 16.03.2015 M.Idnurm

Foto 9. Vaade hoone tagumise külje idatiiva sissepääsule 1- Trepil puudub varikatus ja trepp on valatud vastu puitseina allserva. Hoones paikneb ukse kõrval tualett. Liigniiskuse tõttu on hävinud veelaud, alumised voodrilauad ja tõenäoliselt ka alumised palgiread. 2- Treppidele projekteerida tulevikus varikatused, trepi pealispinnale näha ette kalle hoonest eemale, trepi pind viia allapoole

Foto 10. Vaade hoone tagumise külje idatiivale 1- Vihmaveetoru on ummistunud, sadeveed valguvad soklile. Tulevikus projekteerida vihmaveetorud pikemad, vajadusel näha ette vandaalide kaitseks kaitserauad vms. Projekteerida hoone ümber drenaaž ja sadeveekanalisatsioon 2- Puuduv veelaud ei ole hetkel veel, visuaalse hinnangu põhjal otsustades, alumisi palke kahjustanud 3- Hiljem lisatud vintskapid on ehitustehniliselt halva lahendusega. Taastada esialgne lahendus või projekteerida väiksemad vintskapid 4- Korstnad on lagunenud. Korstnapitsid taastada, tehnosüsteemid uuendada Lk 16 / 23 Taebla koolihoone. Ehitustehniline ülevaatus nr.15/009. Koostatud 16.03.2015 M.Idnurm

Foto 11. Hoone läänetiiva teise korruse vintskapi laele 1- Katuse läbijooksude tõttu on laekonstruktsioonid ja siseviimistlus oluliselt kahjustunud. Lahendused tuleks ümber projekteerida ja katuslaed soojustada

Foto 12. Hoone keskosas paiknev teise korruse ruum 1- Katuse läbijooksude ja pööningul paiknenud veepaagi avarii tõttu on kahjustunud teise korruse lae siseviimistlus 2- Ruumide vahel on ehitusaegne lükanduks, mis kuulub säilitamisele. Ukse avamisel on võimalik ruume kasutada saalina. Helipidavuse tõstmiseks võib ühele poole projekteerida näiteks täiendava lükandukse vms

Lk 17 / 23 Taebla koolihoone. Ehitustehniline ülevaatus nr.15/009. Koostatud 16.03.2015 M.Idnurm

Foto 13. Hoone läänetiiva teise korruse ruum 1- Katuse läbijooksude tõttu on laekonstruktsioonid ja siseviimistlus kohati kahjustunud. Konstruktsioonid võivad vajada proteesimist või asendamist 2- Rõhtpalkseinte stabiliseerimiseks on kahele poole seina paigaldatud puitpostid, mis on ühtlasi ka arhitektuurseteks elementideks

Foto 14. Hoone idatiiva teise korruse vintskapi lagi 1- Katuse läbijooksude tõttu on laekonstruktsioonid ja siseviimistlus kahjustunud. Lahendused tuleks ümber projekteerida ja katuslaed soojustada

Lk 18 / 23 Taebla koolihoone. Ehitustehniline ülevaatus nr.15/009. Koostatud 16.03.2015 M.Idnurm

Foto 15. Hoone pööning 1- Laetalade läbivajumise vältimiseks on pööningule paigaldatud lihtturvik 2- Hoone põhimahu osas on katusekonstruktsioonid suhteliselt hästi säilinud. Pööningu kasutusele võtmisel ja katuslae lisasoojustamisel vajavad konstruktsioonid tugevdamist

Foto 16. Hoone kelder, pildistatud välisukselt 1- Keldri põrand on üle ujutatud. Ülevaatuse käigus keldrisse ei olnud võimalik pääseda 2- Soojustrassi torustikud on läbi lõigatud, hoonet ei köeta. Soojustrass on tõenäoliselt soojustatud asbestiga

Lk 19 / 23 Taebla koolihoone. Ehitustehniline ülevaatus nr.15/009. Koostatud 16.03.2015 M.Idnurm

6. LISA 1. Ehitisregistrist väljavõte (hoone ehitustehnilised näitajad)

Lk 20 / 23 Taebla koolihoone. Ehitustehniline ülevaatus nr.15/009. Koostatud 16.03.2015 M.Idnurm

Lk 21 / 23 Taebla koolihoone. Ehitustehniline ülevaatus nr.15/009. Koostatud 16.03.2015 M.Idnurm

Lk 22 / 23 Taebla koolihoone. Ehitustehniline ülevaatus nr.15/009. Koostatud 16.03.2015 M.Idnurm

Lk 23 / 23 Taebla koolihoone. Ehitustehniline ülevaatus nr.15/009. Koostatud 16.03.2015 M.Idnurm

1Partner Ehitus OÜ Reg. nr 11226150 Rävala pst 3 Swedbank a/a 221030881324 10143 Tallinn KMKR EE101032401 Telefon (+372) 66 84 700 [email protected] Faks (+372) 66 84 701 www.1partnerehitus.ee

LISA 7

Muinsuskaitseamet Lg Maari Idnurm

Tallinn, 20.03.2015.a.

Pikaajalise kogemusele tuginedes oleme seisukohal, et Taebla koolihoone restaureerimistööde maksumus on vahemikus 1 100 000- 1 300 000 eurot, lisandub käibemaks.

Maksumuse hinnagu aluseks on võetud Lääne maakond, Taebla vald, Pälli küla, Gümnaasiumi tee 1 Taebla koolihoone eksperthinnang, (Sandra Mälk, EKA Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond, 2012 ) ja ehitustehniline ülevaatus (töö nr 15/09).

Täpne maksumus sõltub kasutatavatest projekteerimislahendustest ja materjalidest.

Lugupidamisega,

Üllar Hinno 1Partner Ehitus OÜ juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/

LISA 8

LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUS

Pr Triin Talk Muinsuskaitseamet [email protected] Teie 23.03.2015 nr 1.1-7/216-2 [email protected] Meie 21.04.2015 nr 7-6/15-345-1

Taebla koolihoone kaitse alla võtmisest

Muinsuskaitseamet soovitab oma 23.03.2015 kirjaga kavandada Taebla kool olemasolevasse ajaloolisse koolimajja. Esitame Lääne-Nigula valla poolse arvamuse nimetatudettepaneku kohta:

1. Hinnates ajaloolise koolimaja ruumide paigutust ja suurust ning sobivust kasutamiseks koolihoonena ka edaspidi, jõudis arhitekt K. Enno oma arvamuses järeldusele, et hoonet on võimalik kasutada ainult abi- ja personaliruumidena. Selle tingib tuleohutuse nõuete järgimine. Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määruse nr 315 ,,Ehitisel ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ järgi on olemasolev ajalooline koolihoone TP 3 klassi kuuluv hoone ja IV kasutusviisiga . Seega ei ole lubatud hoones viibida korraga rohkem kui 50 inimest ja hoone ei tohi olla kõrgem kui kaks korrust. Olemasolevat katusealust välja ehitada ei tohi - hoonel ei ole lubatud kolme korrust. Seega puudub ilma suuremate ümberehitusteta võimalus hoone tulepüsivust suurendada TP 2-ks, mis tagaks kuni 250 inimese hoones viibimise. Kolmanda korruse rajamine aga ei ole ka sel juhul lubatud.

Teiseks ei ole sobiv ajaloolise hoone ruumiprogramm ja olemasolevate klasside suurused tingiksid hoones olulisi ümberehitusi.

2. Projektdokumentatsiooni veelkordsel läbivaatamisel on selgunud, et hoone välisseinad ja osaliselt ka siseseinad on stabiilsuse saavutamiseks kokku tõmmatud terastõmbitsatega. Kirjale on lisatud fotod joonisest, kus näha hariliku pliiatsiga märgitud tõmbitsate asukohad ja mõõdud. Seega vajab hoone ka nende seisukorra kontrollimist ja eksperthinnangut püsivuse kohta. Et seda teha, on vajalik avada II korruse ruumide põrandad tõmbitsate asukohas.

Tulenevalt eelnevast ei ole olemasolevat puitkoolimaja võimalik kasutusele võtta koolihoonena ning vallal tuleb uus koolimaja EL koolivõrgu korrastamise meetme kaasrahastusega ehitada olemasoleva 3-kordse gümnaasiumihoone asukohta. Vallal tuleb tagada uue koolimaja ehituseks vajalik kaasfinantseering, mis neelab olulise osa lähiaastate investeerimisvõimalustest.

Vana koolimaja korrastamisel loodame Muinsuskaitse ameti poolt pakutavate toetusvõimaluste peale ning kavandame hoone konserveerimist ning järk-järgulist rekonstrueerimist.

______Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod 90801 TAEBLA E-post: [email protected] IEE021010602005778000SEB Pank Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee IEE622200221043583266Swedbank Lääne maakond Reg kood 75038598

Palume Teil väljastada Teie poolt pakutud muinsuskaitse eritingimused rekonstrueerimisprojekti koostamiseks.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Mikk Lõhmus vallavanem +3725119343 [email protected]

Lisa: Koopia projektist 2 lehel 1 eks.

2 LISA 9

2015-07-09 16:53 kirjutas Triin Talk:

Tere, viimasel kohtumisel Taebla vana koolimaja mälestiseks tunnistamise asjus lubasite saata info, kas ja mis funktsioonis plaanitakse vana koolimaja rekonstrueerida, et saaksin tellida hoone jaoks muinsuskaitse eritingimused. Kas on otsustatud, kuhu tuleb Taebla põhikool ja mis saab vanast koolimajast? Hea meelega üritaksin eritingimused selle aasta viimastest vahenditest ära tellida, kuid selleks peaks umbkaudugi teadma tulevast funktsiooni ja ruumivajadust (kas on vaja ruumi juurde leida või vähemaks võtta, juurdeehitust kavandada või mitte, lifti jaoks kohta otsida jne.)

Tagasisidet oodates ja kena suve jätku soovides,

Triin Talk ehitismälestiste peainspektor tel 5061835

Saatja: Taivo Kaus [mailto:[email protected]] Saatmisaeg: 20. juuli 2015. a. 11:55 Adressaat: [email protected] Koopia: 'Jaanus Mägi' Teema: FW: Taebla vana koolimaja

Tere,

Taebla uus koolihoone tuleb olemasoleva, 1978 aastal ehitatud, hoone asemele. Volikogu tegi sellekohase otsuse mai kuu istungil. Lisan otsuse manusesse. Planeeritud on 1978. aastal ehitatud koolihoone lammutamine. Säilib ainult võimla ja selle abiruumid, mis ühendatakse üheks tervikuks uue koolihoonega.

Vana koolihoone (puithoone) liitmist uue koolihoonega praegu planeeritud ei ole. Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kavandatavas koolivõrgu korrastamise meetmes ei oleks see sellisel kujul konkurentsivõimeline.

Küll kavandame koolihoone kasutamist abiruumidena , samuti perspektiivselt huvitegevuse jms otstarbel. Koostöös Teiega (Muinsuskaitseametiga) korrastame vihmaveesüsteemi, raiume fassaadi ohustavad puud ja likvideerime läbijooksud katuses. Tagame on hoone välispiirete (uksed ja aknad) suletuse.

Millal on kavandatud Muinsuskaitse otsused hoone kaitse alla võtmiseks? Võimalik raha taotlemise voor on juba sügisel - 30 sept.

Parimat Taivo Kaus Mobiil 5127342 haldusjuht

Saatja: Triin Talk [mailto:[email protected]] Saatmisaeg: 24. juuli 2015. a. 15:18 Adressaat: 'Taivo Kaus' Teema: Vs: Taebla vana koolimaja

Tere, Tänan info edastamise eest. Mälestiseks tunnistamise menetlusega saab edasi minna 5. septembril, kui toimub järgmine Muinsuskaitse Nõukogu koosolek. Muinsuskaitse Nõukogu saab teha Kultuuriministrile ettepaneku ehitis mälestiseks tunnistada, seejärel koostab ministeerium mälestiseks tunnistamise käskkirja. Omaniku esindaja võib Muinsuskaitse Nõukogu koosolekul osaleda, osalemise soovist palun andke mulle eelnevalt teada. Kuna Nõukogu otsus tuleb alles septembris, ei jõua koolimaja mälestiste nimekirja kindlasti enne talve. Katusele ulatuvate oksade raiumise võiks kooli haldaja juba enne seda teha, samuti vihmaveetorude otste paigaldamise (maja pööningul on olemas uusi vihmaveetorusid). Kui hoone rekonstrueerimist praegu ei kavandata, on MKA poolt ilmselt mõistlikum koostada mitte eritingimusi, mis on projekteerimise eeltöö, vaid tegevuskava konserveerimiseks.

Tervitades, Triin Talk tel 5061835

Saatja: Taivo Kaus [mailto:[email protected]] Saatmisaeg: 26. juuli 2015. a. 22:51 Adressaat: 'Triin Talk' Teema: RE: Taebla vana koolimaja

Tere,

Arutame omavahel läbi, et kas meil on keegi valmis osalema Muinsuskaitse Nõukogu koosolekul või mitte. Millal oleks viimane teadaandmise päev? Augusti lõpp? Kui hoone registris siis võtaks jah konserveerimise tema esmalt käsile. Vihmavee süsteemiga juba tegelen ja püüan leida töö teostaja.

Küsin lihtsalt infoks veel, et mis on plaanis meie vallas Nihka külas oleva pritsikuuriga? Kunagi Kalli Pets-iga käisime vaatamas aga nii on see jäänud. Asub kinnistul Alma 77601:001:0426. Pärandkultuuri objektina nr 436:PRT:001

Tervitades Taivo Kaus

Saatja: Triin Talk [mailto:[email protected]] Saatmisaeg: 10. august 2015. a. 19:29 Adressaat: 'Taivo Kaus' Teema: Vs: Taebla vana koolimaja

Tere, Vabandust, enne oli valeinfo – Muinsuskaitse Nõukogu koosolek toimub hoopis 10. septembril, Kultuuriministeeriumi saalis Suur-Karja 23, algusega kell 14. Osalemisest võiks teada anda hiljemalt 4. septembriks. Väga hea, et juba tegelete vihmaveesüsteemidega, see on tõesti kriitiline koht.

Nihka küla pritsikuur on iseenesest on muidugi kena hoone, kuid praegu meil kaitse alla võtmise kavatsust ei ole.

Tervitades, Triin Talk

LISA 10

LÄÄNE-NIGULA VALLAVOLIKOGU OTSUS

Taebla 21.05.2015 nr 25

Taebla uue koolihoone asukohavalik

Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022 (https://www.riigiteataja.ee/akt/411112014001) peatüki 15 „Lääne-Nigula valla arendustegevuse eesmärgid ja strateegilised ülesanded“ eesmärgi 2.3 Atraktiivne põhiharidus, kvaliteetne õpikeskkond tegevus 2.1.1 „Taebla Gümnaasiumi sulgemine“ kohustab vallavalitsust ette valmistama dokumendid Taebla Kooli lisamiseks Euroopa Liidult rahastatavate projektide nimekirja eesmärgiga rekonstrueerida olemasolev koolihoone või ehitada uus kõikidele tänapäeva nõuetele vastav koolimaja.

Koolivõrgu korrastamist toetatakse prioriteetse suuna „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ Ühtekuuluvusfondi meetme „Koolivõrgu korrastamine“ raames. Selleks, et ette valmistada nõutav dokumentatsioon tuleb kinnitada uue rajatava koolihoonekompleksi asukoht.

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 2 punkt 2 ning Lääne Nigula valla arengukava 2014-2022

1. Kavandada Taebla koolihoone uus kompleks Taebla Gümnaasiumi maaüksustele Gümnaasiumi tee 1 (77601:001:0744), Koolimaja (77601:001:0743) Pälli külas.

2. Vallavalitsusel valmistada ette vastav dokumentatsioon meetmes osalemiseks.

3. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

4. Käesolevat otsust on õigus vaidlustada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal vaiet esitama õigustatud isik otsusest teada sai või oleks pidanud teada saama, esitades vaide Lääne-Nigula Vallavolikogule haldusmenetluse seadusega vaidemenetlusele kehtestatud korras. Otsuse peale on kaebeõigusega isikul õigus esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatud tähtaegadel ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andres Kampann vallavolikogu esimees