Laupäev, 3. juuli 2010 Tsooru kandi rahva teabeleht

nr 66

Tsooru mõis, Litsmetsa, Luhametsa, Piisi, Roosiku, Savilöövi, Kikkaoja, Viirapalu

Luhametsa küla mälestusteraamat ootab lugejaid

Raamatu esitlusele oli tulnud rohkesti endisi ja praegusi luhametsalasi, et koju viia alles trükisoe mälestusteraamat Luhametsa küla elust ja inimestest.. Esitlusel olid kohal ka kõik neli raamatu valmimisega seotud autorit. Pildil vasakul seisab üks kahest raamatu Jaanilaupäeval kell 12 oli Tsooru rahvamaja saal koostajatest Kalle Nurk, keskel Andres Ojasu - raamatu jasmiini- ja pojengiõitelõhnas ootevalmis. Selle ui- trükkimise korraldaja ja paremal teine autoritest - Peeter mastava hõngu sees ootas esitlust raamat „100 aastat Lasting. Ürituse piltniks oli raamatu küljendaja Rene Luhametsa küla Võrumaal“. Toom. Oli hea tunne, et kohale said tulla Luhametsa ini- mesed ise ja rohkesti huvilisi Tsoorust ning isegi kau- Ka Kalle tunnistas, et loomeprotsess kulges mõni- gemalt. On ju Luhametsa ja Tsooru omavahel väga kord väga vaevaliselt. Suur roll raamatu valmimisel seotud, Luhametsa on nagu Tsooru poeg. on Luhametsa küla Varese talu uuel peremehel, kes Raamatu koostasid ja toimetasid Peeter Lasting ja suutis tegijatele nende mõõnahetkedel optimismi süs- Kalle Nurk. Ürituse avasõna laususki rahvamaja ju- tida ja tagant utsitada, et põnev materjal ikka kaante hataja Kalle Nurk, misjärel vaadati suurel linal tema vahele saaks. Tema abistas ka raamatu pealinnas tehtud paarikümneminutilist filmi luhametsalaste trükkimise korraldamisel. meenutustest ja küla 100ndale sünnipäevale pühen- Peeter Lasting tutvustas raamatu ülesehitust ja an- datud rõõmsast peost. Olen kindel, et filmi lõpp tõi dis soovitusi, kuidas on võimalik kasutada tuntud isi- peale minu veel teistelegi pisarad silma, sest Luha- kute nimeregistrit ja temaatilist aineregistrit. metsa küla suur kokkutulemine peeti taluõues, mille Ja siis saigi igaüks osta trükivärske raamatu. Paljud kaunis elumaja möödunud talvel tuleroaks langes. kohaletulnud viisid neid ka oma sugulastele ja tutta- Raamatu teine koostaja ja toimetaja Peeter Lasting vatele. Agaralt kasutati võimalust raamatu koostaja- toonitas, et kõik see tohutu materjal sai kaante vahele telt autogrammi saamiseks, selleks kujunes järjekord. suurenisti tänu Koidula Ploomile, kellel oli juba küla Ootamise aega oli hea kasutada kohvi- ja suupistete 80ndaks aastapäevaks kogutud palju mälestusi ja nautimiseks ning jutuajamiseks. meenutusi põlistelt luhametsalastelt. Materjal oli nii Tunnid kulusid kiiresti ja juba kibeleti koju jaanilau- huvitav ja mahukas, et algsest plaanist teha juubeli- päeva pidama. Uudishimulikumad hakkasid kohe ka päevale pühendatud Külalehe eriväljaanne või väike raamatut uurima. vihikutaoline raamatuke, sai hoopis mahukas raama- Nüüd on kõigil huvilistel võimalus saada selle väga tutöö. Peeter ütles, et lõpuks kujunes töö nii suureks kauni ja väärika kujundusega raamatu omanikuks. ja vaat, et ka ülejõu käivaks ning nii mõnigi kord oli Selles on endiste ja praeguste külainimeste mälestu- tahtmine asi sinnapaika jätta. sed ja fotod. Lisatud on kommentaare ja teemakoha- seid kodu-uurimuslikke andmeid ning väljavõtteid omaaegsetest ajalehtedest ja arhiiviandmeid. Teksti Raamat on huvitav lugeda ja väga hea koolitöö illustreerivad mõisaaegsete kruntide plaanid ja kaar- abimaterjal meie lastele. Suur tänu kõigile, kes vaba- did, tehtud on paarsada fotot küla tänapäeva objek- tahtlikult töötasid kodukandi ajaloo jäädvustamisel. tidest. Eraldi peatükk on eesti külade rängast saatu- Krista Puija, sest Nõukogude Venemaal Novgorodi oblastis ja ühe Mäha talu perenaine sealse pere õnnelikust jõudmisest Luhametsa. Rõõm ilusast postkastist Metsloomade pahateod Kaks aastat tagasi ilmus Külalehes läbi mitme sagenevad numbri kirjutis Tsooru kandi kirjakandjate tööst kol- hoosiaastatel ja praegu. Kirjutisest oli minu töös palju Pikk ja külm talv oli raske paljudele metslooma- kasu, sest hulk postkaste tehti korda, Lepistu koolima- dele. Viimases hädas otsisid nad abi inimasulate lähe- ja juurde ehitati isegi eriline kirjakastide sein, millel dal. Näiteks isegi Tsooru mõisakeskuses otse rahva- katus peal. See pole küll nii ilus ja stiilne kui on Roo- maja naabruses elutses metskitsi, jäneseid ja rebaseid. siku bussipeatuse vastas olev, kuid ajab asja ära ja Kevadel, kui lumi oli sulanud, võis Puiestiku talu aias hõlbustab minu tööd. Ka kliendid on rahul, sest kirjad näha terveid hunnikuid jäneste ja metskitsede pabu- ja ajalehed on nüüd alati õiges kohas ja vihma eest laid. Katmata noorte viljapuude tüved ja madalamad kaitstud. oksad said tublisti kahjustada. Väga meeldiv on, kui sinu tööst lugu peetakse. Paistab, et loomad on ka suveks jäänud inimeste lä- hedale elama. Kikkaoja tee ääres on Annuste majapidamine, nende peenramaa on otse maantee ääres. Jäin imetlema nende väga pikka ja ilusat hernepeenart, selle toed ja tuginöörid on kohale pandud lausa millimeetritäpsusega, üldmulje on nagu inseneritöö meistriteosest. Sattusin jutusoonele talu perepoja Reinuga, kes on selle hernepeenra tegemisel ema Lainele abiks olnud. Kuulsin veel, et vaevalt olid kartulid üles tulnud, kui metssead kohale tulid ja kaks vagu tühjaks tegid. Välja on ilmunud ka jänesed-maiasmokad, kellele ei kõlba enam mahlakas heinamaarohi. Öösel hiilivad nad peenramaale ja lasevad hea maitsta vastistutatud kapsataimedel.

Kangsti tee ääres, Pulsti keskusest edasi vasakul pool teed on ühes teeotsas Silla talu postkast. See on tugeval ja vihma eest kaitstud alusel, peretütre hoolit- Pildil on näha pikk nöörsirge hernepeenar ja tuules lehviv sevad käed on selle ette istutanud õitsvad võõras- hernehirmutis. emad. Teeots on majast üsna kaugel, kuid õhtuti on Fotod: Kalle Nurk nähtud, kuidas peretütar Siret käib postkasti juures lilli kastmas. Selle talu postkasti juurde sõitmist ma Annuse talu pererahvas on üles seadnud mitu herne- kohe ootan, sest see on Tsooru kandi kõige ilusam hirmutist ja rohkesti tuules lehvivaid palakaid. Esial- postkast. Soovin, et mõne toreda ja tubli noormehe gu hoiavad need loomad aiamaast eemal. Sügisel lembekirjad leiaksid tee sellesse postkasti, mulle jääks võiksid Tsooru jahimehed liiga julgeks läinud mets- rõõm neid sinna lasta. loomade tegutsemist mõjusamalt piirata. Liidia Väits, Peeter Lasting, Tsooru kirjakandja Puiestiku talu Jaanipäev meelitas päikese välja

Tänavuse suve esimesed päevad (suvi algas 21. juunil Jaanilaupäeval käiakse ikka saunas. Eriti jälgiti seda kell 14.28) olid vihmarohked. Taevast kallas alla just- kommet ennemuistsetel aegadel. Kõigepealt said sau- kui ämbrist. Kraavid täitusid veega, kust muld niisku- namõnust osa mehed, kes lasid kasevihal tublisti oma se endasse tõmbas. Trööstitum oli linnapilt. Näiteks turjal jalutada. Hiljem naispere. Külapoisid hiilisid Võrus tormas vihmavesi ojana allamäge, ujutades üle selleks ajaks sauna lähistel kasvavate põõsaste taha, et suuremad kaubakeskuste parklad, kus autod partidena piiluda tüdrukuid, kes saunaruumist välja tulid end kõhuli vees sulpisid ning inimesed Kalevipoja kombel tiigivette kastma. Pärast sauna koguneti künkale, et jaanipäevaks kokkuostetud head-paremat õlgadel hoi- süüdata küla jaanituli. Tule juures uhkeldati oma või- des jalgupidi vees püüdsid sõidukini jõuda. Üle raud- metega ning otsiti sõnajalaõit. tee Tsooru poole keerates tuli allveelaeva kombel su- Ka Tsooru keskuses kogunes tule ümber rohkesti kelduda tundmatusse porimülkasse. Veel mõned päe- rahvast. Kahe tunniga peeti maha nii mõnigi sportlik vad tagasi käis siin vilgas tee ehitus. Nüüd oli pinna- ja osavuse mõõduvõtt. Kõigepealt suundus õrnem su- sega täitmata sõidutee kui Panama kanal, mida ääris- gu äraootavalt kohaletoodud kaseokste kuhila juurde, tasid juba kohale paigutatud kõnniteekivid. et valmis meisterdada saunavihtasid. Samal ajal tagu- Võidupäeval säras päike jälle taevas, nagu poleks sid mehed poomipuul vastastikku kottidega teineteist, ära käinudki. Pärnumaal Tori sõjameeste mälestus- et vastane alla lüüa. Võidutses Jarek Jõela. kirikus süüdati tuli, mille pärast võidupüha paraadi Saapaviskamise osavust käisid näitamas nii lapsed president Toomas Hendrik Ilves maakonna esindaja- kui ka mehed ja naised. Kõige kaugemale lennutas tele laiali jagas. Võrumaa maavanemalt Andres Kõi- kummiku Lauri Keerov. Tema õe Lily Keerovi aga vult sai Antsla vallavanem Tiit Tõnts tule õhtutundi- tunnistasid meeskohtunikud kõige ilusama saunaviha del kella nelja ajal Võru linnas. Edasi jätkus tule tee- tegijaks. kond Tsooru suunas, kust pool tundi hiljem Roosikus üks leegikiirtest laternasse maha jäeti. Sama päeva õhtul ootas lambike Tsoorus lõkkkuhila juures. Vana kombe kohaselt on tule süütamise au olnud ikka Jaanidel. Tsooru kandis on teada kolm samanimelist - Jaan Veide, Jaan Kööts ja Jaan Jalak. Kas peab alati kommetest kinni pidama?

Naispere pidi valmis tegema kaseviha. Nii mõnelegi oli see ettevõtmine esmakordne. Oma kätetööd tutvustavad Lily Keerov (vasakult), Krista Puija, Lille Puija, Ragne Jõela ja Liis Keerov. Fotod: Kalle Nurk

Kuna rammu jagus veel küllaga, peeti maha ka köie- vedamise võistlused. Ikka lusti ja lõõpimisega. Võit- Tsooru rahvamaja juures süütasid tänavu jaanitule V-klu- jad said auhinnaks naiste tehtud kasevihad ja nipet- bi liikmed Jarek Jõela (vaskul) ja Rainer Hillak. näpet muud vajalikku saunas käimiseks. Rahvamajast Igal kandil võiksid olla omad kombed. Nii asusidki kostvad muusikahelid juhtisid tähelepanu tantsuõhtu- sel korral tõrvikutuld läitma esimesel poolaastal piir- le. Nii mõnigi võttis suuna sinna poole, paljud aga konnas palju korda saatnud V-klubi esindajad Rainer läksid koju pere keskel jaanipidu edasi pidama. Hillak ja Jarek Jõela. V-klubi tegevuskontolt leiame Kohale jäi teadmata tulevalvur, sest hommikul võis uusaasta - ja sõbrapäevapeo korraldamise ning tragid tuleaseme läheduses näha ülespandud telki. oldi ka pargikorrastustöödel. Jaanidele aga oli vaba pääse tantsusaali, kus külakosti pakkus ansambel Kalle Nurk, Naabri Valve. rahvamaja juhataja

Kogumiku pildimaterjal on huvitav

Maria Rajala, Alo Sepala, Ella Tasso ja Jaan Kuus koos oma õpilastega. Neid õpetajaid meenutatakse kõige rohkem ka mälestustes. Vajalik on märkida, et kõik pildid on palju selge- mad ja puhtamad kui inimeste albumitest või sahtli- põhjast leitud, sest neid on arvutis töödeldud. Paljud pildid on ka suuremaks tehtud ilma, et nende teravus väheneks. Seda võimaldas nende digitöötlus, mille tegi Rene Toom, kes on Kalle Nurga väimees. Kõik see käib ka enne sõda tehtud fotode kohta. Luhametsa külal oli oma fotograaf Kaarel Tuvikese isikus, tema käekirja on ära tunda kõigis tema foto- des. Eriti põnevad on tema tehtud grupifotod, kus ala- ti on üks ja sama kompositsioon. Neil on ikka mõni mees, kes hoiab ühes käes viinapitsi ja teises pudelit ning näib uhkustavat väljakallamise toimingu üle. Need „joomisstseenid“ on selgelt lavastatud, praegu tunduvad need halenaljakatena. Kuid tasub tähele panna , et pudelid on vaid üks või kaks ja et pealtnäha pole keegi purjus. Kõigil on loomulik rõõmus meel. Mitmel pildil on ka lapsi, kes oma limonaadipudeli- tega ja klaasidega imiteerivad suurte inimeste käitu- mist. Kui selline olukord oleks praegu mõnel koos- Üsna suure osa raamatu lehekülgedest täidab pildi- viibimisel, oleksid kohe kohal lastekaitsetöötajad ja materjal. Tehtud on ligi paarsada fotot praeguse Lu- trahvid. Tagantjärgi on hea öelda, et neist pudelitega hametsa küla inimestest, hoonetest ja muidu tähele- mängivatest lastest ei saanud kunagi alkohoolikud, panuväärsetest objektidest. Rohkesti on ka kolhoosi- üks neist on praegu Tallinnas suure erakooli direktor. aja pilte, mis kõik on tollast põhitõde - töö on kõigi Kel teema vastu huvi, võib need pildid temaatilise ai- auasi - arvestades seotud töötegemisega. Eriti kõne- neregistri abil kergesti üles leida. Kaarel Tuvikese pil- kad on Luhametsa kangete naiste põllutöödel võetud did üllatavad veel paljude muude detailidega, mille pildid, neil on ka Tsooru inimesi. Meestele peaksid leidmine peaks vanematele inimestele rohkesti ära- huvi pakkuma endisaegsete traktorite, autode ja põllu- tundmisrõõmu pakkuma. töömasinate pildid. Kunagises Savilöövi vabrikus töö- Rohkesti pilte on Luhametsa küla 25. 80. ja 100 tas palju rahvast, eriti neid, kes ei tahtnud kolhoosi- aastapäeva tähistamise üritustelt, viimasest peost ter- orjusesse minna. Ka need pildid on huvitavad vaa- velt kuus lehekülge värvipilte. See sündmus peaks data. kõigil veel värskelt meeles olema, selles osales roh- Eraldi teema on Lepistu kool ja selle õpetajad. Raa- kesti ka Tsooru rahvast. matus on palju ilusaid koolipilte, mis peaksid kallid Peeter Lasting vaadata olema vanematele inimestele, sest neil on

Õnnitleme sünnipäevalapsi 79 Raivo Raidma 19.juuli Tsooru 58 Toivo Saaremägi 20. juuli Kikkaoja 79 Efrosine Popko 24. juuli Tsooru 58 Tulju Helstein 31. juuli Savilöövi 77 Kunilda Luik 14. juuli Luhametsa 56 Heinar Hansman 4. juuli Savilöövi 70 Jaan Kööts 4. juuli Roosiku 54 Tiina Hillak 30. juuli Tsooru 69 Eha Luik 6. juuli Luhametsa 54 Tiina tammiksaar 30. juuli Kikkaoja 69 Aino Sarapu 14. juuli Savilöövi 53 Ruth Helstein 21. juuli Savilöövi 68 Heili Vaab 17. juuli Tsooru 52 Toivo Põldra 15. juuli Roosiku

Tsooru kandi rahva teabeleht Väljaandja: MTÜ Tsooru Koidukiired Kuulutused ja kaastööd : [email protected] Toimetaja Kalle Nurk tel: 5193 0084 Trükiarv : 45 Külaleht Internetis:tsoorukant.planet.ee