Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 4,90 € DETSEMBER 12/2018

ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) 2228-3692 ISSN ISSN 0131-5862 (trükis) 0131-5862 ISSN Mere jamaa rannarahva kultuur Galápagos jaKönigsbergGalápagos Tänavune linnuaasta Sordiaretuse tulevik Märgis on võimalik kombineerida erinevaid värve vastavalt vajadusele. Raami võib ära jätta. heitlus:

Sisukord

Manilaid Foto: Arne Ader / loodusemees.ee

69. aastakäik Nr 12, detsember 2018 www.eestiloodus.ee

2 Aasta autori veerg: Hendrik Relve 48 Bioloogi märkmeid Königsbergi kohta 3 Sõnumid Mart Niklus jagab muljeid paari 11 EL küsib: vastavad Sulev Järve ja aasta tagusest käigust Kaliningradi: Uudo Timm meist 700 km kaugusel asuv vana Preisimaa on looduse ja ajaloo poo- 12 Mere­ ja rannikukultuur: lest Eestist üsnagi erinev kas seljaga või näoga mere poole? 50 Looduselamus maailmast: Anu Printsmann, Maila Kuusik ja Galápagos, looduse katselabor Tarmo Pikner arutlevad, miks on Galápagos, looduse katselabor merekultuur vahepeal hääbunud Hendrik Relve lõpetab oma 30 ja kuidas muuta eestlasi rohkem reisikirjutiste sarja ekvaatoril mererahvaks paikneva saarestikuga, millel on loodusteaduste ajaloos eri- 18 Uued tõendid Taani kuninga on loodusteaduste ajaloos eri- line tähtsus Saaremaa kantsi kohta line tähtsus 56 Iga söötis kesa pole lillemuru Jaan Laas lisab uusi andmeid Eesti esimese kivilinnuse, 1222. aastal Rein Sander algatab väitluse eesti kuningas Valdemar II käsul taanlas- rahva muuseumi uue peahoone ümb- te vallutusretke käigus rajatud kantsi ruse haljastuse teemal: lähema selgitu- paiknemise kohta seta on praegune lahendus kummaline 20 Põllumajandus evolutsioonilise 59 ERM­i maastikuarhitektuur on hoo­ ökoloogia pilgu läbi lega läbi kaalutud lahendus Susanna Vain ja Kristjan Zobel pea- Karin Bachmann, üks ERM-i hal- vad põllutaimede aretuses oluliseks jastusprojekti autoreid, vaidleb vastu: rühmavalikut: sõbralikud taimed kõik on taotluslik annavad suuremat saaki 60 Mitte lillemuru, vaid kujunev niidu­ 26 Pärlid, väärtuslik loodusand kooslus Arvi Liiva kirjeldab pärlite olemust, Aveliina Helm tutvustab uusi vaa- nende kogumise ja pärlikarpide kas- tenurki ERM-i ümbruse haljastuse vatamise ajalugu ning meenutab ka ideestikus: siia rajatakse kodumaine kodumaist ebapärlikarpi niidukooslus 36 30 Kaltsiit, laialt levinud mineraal 62 Tänavune linnuaasta: soodne pesit­ susaasta putuktoidulistele Arvi Liiva jätkab mineraalide tutvus- tamist: kaltsiumkarbonaadist koos- Tarvo Valker meenutab lõppevat nev kaltsiit on looduses laialdaselt aastat ornitoloogi seisukohalt: muu 42 levinud rohkete erimitena hulgas kohati Eestis kahte uut liiki: kääpakotkast ja veisehaigrut 32 Üks Eesti paigake: Mustlaslaager Õhne ääres 64 Tiit Kändler mätta otsast: Sada aastat enne rahauputust Juhani Püttsepp meenutab Helme kihelkonnas Pääbu talu maadel juba 66 Laukapuu ehk metskreek 1930. aastatest alates peatunud must- Triin Nõu annab ülevaate selle aasta lasi ja nende kombeid puu ning ta lähisugulaste ploomide ja 34 Sada rida Eesti loodusest: Tormid kreekide kasutusvõimalustest nüüd ja ennemuiste. Andres Tarand 68 Panin tähele: 36 Eesti Looduse üheksateistkümnes Kes sööb lehiste seemneid? fotovõistlus 69 In memoriam: 62 40 Poster: Eesti Looduse fotovõistlu­ Rein Põder, Mihkel Veiderma se loomafotode peaauhind; Roger 70 Kroonika Erikson 74 Mikroskoop 42 Intervjuu: Esivanemate pärimus­ kultuuris on peidus kooskõla loo­ 75 Ristsõna dusega 76 Ajalugu, sünnipäevad Laululooja ja pärimusmuusiku Mari Kalkuniga vestelnud Triin Nõu 77 Registrid 2018

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2018 EEsti LOODUs |817| 1 Aasta autori veerg Foto: erakogu Foto:

69. aastakäik Nr 12, detsember 2018

Toimetuse aadress: Baeri maja, Veski 4, 51005 Tartu e-post [email protected] tel 742 1143 Peatoimetaja Toomas Kukk 742 1143, [email protected] Toimetaja Helen Külvik 529 4033, [email protected] Toimetaja Juhan Javoiš 5661 0851, [email protected] Toimetaja Katre Palo 521 8771, [email protected] Sõnumitoimetaja Piret Pappel [email protected] Keeletoimetaja Monika Salo 742 1186, [email protected] Rändamine teeb nooremaks Küljendaja Raul Kask [email protected] u isiklik ajataju on praegu Seda lugu kirjutan vastupidi har- Väljaandja: MTÜ Loodusajakiri üksjagu sassis, sest ajavahe jumuspärasele tavale kiiresti ja pikalt Endla 3, Tallinn 10122, 610 4105 Borneoga on kuus tundi. mõtlemata. Detsembrinumber läheb www.loodusajakiri.ee MHiljuti saabusin sealt üsna pikalt ja peagi trükki, aga toimetuse palvele www.facebook.com/eestiloodus kurnavalt reisilt. Põhiosa reisist koos- kirjutada ei raatsinud ära öelda, sest nes matkast radadeta džunglis, kus Eesti Loodusega seovad mind pika- ööbisime omavalmistatud varjualus- ajalised sidemed. Need said alguse tes moskiitovõrgu all. Elasime ühte 1981. aastal, kui astusin tolleaegse elu penani džunglirahvaga, kelle liik- peatoimetaja Linda Pootsi kabinet- Vastutav väljaandja Riho Kinks med olid meile teejuhtideks ja õpe- ti ja pakkusin, et kirjutan ajakirja- [email protected] tajateks. Mu nahk on marrastustest le aasta jooksul sarja artikleid. Neil Tellimine: www.tellimine.ee kriimuline ning sääse-, kihulase- ja aegadel ei olnud Eesti Loodusel kom- 617 7717, [email protected] kaanihammustustest täpiline. Aga beks avaldada pikemaid aastasarju. Reklaamijuht Helen Lehismets suuremaid vigastusi ei saanud ja hai- Millegipärast oli Linda Poots ettepa- 610 4106, [email protected] geks ei jäänud. nekuga päri. Ajakiri ilmub Selle kirjutisega panen ühtlasi Tegelikkuses ei läinud sarja avalda- keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel punkti oma Eesti Looduses ilmunud mine põrmugi ladusalt. Mulle tegid rännulugude sarjale. Aga maailma- tuska alalised ja ohtrad etteheited rännud ise jätkuvad. Võiks ju küsida, keelekasutuse, faktide usaldusväär- miks minusugune taat ikka veel maa- suse ja stiili kohta. Aga toimetajatele ilmas ringi hulkuma kipub. tekitas vist omakorda arusaamatust Mäletan esimest korda, kui minult ja võõristust mu iseäralik mõtte- ja seda otsesõnu küsiti. See juhtus koh- kirjutamislaad. Hädavaevu suutsime tumisel ühe Lõuna-Eesti külaseltsi üksteisega nii palju leppida, et sari © MTÜ Loodusajakiri, Eesti Loodus®, 2018 liikmetega. Enamjaolt olid seltskon- päris pooleli ei jäänud. Summaries of some articles can be found at nas umbes minuealised daamid. Veidi Aastakümnete vältel oleme mõle- our web site www.eestiloodus.ee

am onn ärg järele mõelnud, vastasin, et rändami- mad muutunud. Usun, et olen nüüd kk is s tu e s ne teeb nooremaks. Vastus muutis kirjutades hoolivam, ettevaatlikum ja K omakorda mõtlikuks kokku kogune- täpsem. Aga ajakiri on tolle ajaga 4041 0820 PEFC/19-3-3 nud naised. Kes meist siis ei tahaks võrreldes võrratult leplikum ja vaba- Trükitoode nooreneda? Aga omal kombel ma meelsem. Soovin Eesti Loodusele Trükitud trükikojas Printall tõesti usun seda. Või siis tunnen, et pikka tulevikku ja jätkuvat võimet rännuteel olles olen reipam, erksam end noorendada! ja elusam kui kodus püsides.

2 |818| EEsti LOODUs DETSEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid

Teadlaste hinnangul on Pärnu jões- tik võimeline tootma peaaegu niisama palju lõhesid kui ülejäänud Eesti lõhe- jõed kokku. Paraku on Sindi pais kala- de liikumist kõvasti takistanud: täni-

Foto: keskkonnaagentuurFoto: ni on lõhed saanud Pärnu jões sigida ainult paisualusel kärestikul. Pais häi- ris ka teiste kalaliikide rännet. Riik ostis Sindi paisu AS-ilt Raju 2015. aasta aprillis, kuid vaidlu- sed paisu lammutamise üle kestsid pikka aega. Tänavu oktoobri algu- ses hakkasid ehitusfirmad GRK Infra ja Graniittirakennus Kallio lammuta- ma 1970. aastatel rajatud 4,3 meet- ri kõrgust betoonpaisu. Selle aseme- Hüdrauliline vasar lõhub betoonpaisu üha madalamaks le rajatakse kärestikud ja kudealad. Ühtlasi taastatakse Sindi väliujula. Tööd kestavad kolm aastat ja lõpevad Kui Sindi pais on lammutatud, 2021. aasta teisel poolel. Sindi paisu lammutamine paran- saavad kalad vabalt liikuda dab ka looduskaitsealuste liikide jõe- silmu, paksukojalise jõekarbi ja hari- eskkonnaagentuur avas nas ekskursiooni, selgitades, miks on liku võldase elupaikade seisundit. 24. oktoobril osaliselt kalade paisud veeloomadele kahjulikud ja Samuti peaksid kasu saama tööstus- rändetee Sindi paisul. Huvilisi millised võimalused avanevad Sindi likult olulised kalad, nagu meritint, kutsutiK paisu juurde lõhkumistööde paisu lammutamise järel Pärnu jõe meriforell, vimb ja siig. seisu vaatama. Kalateadlane Meelis vee-elustikule ning ümberkaudsetele Tambets tegi soovijatele ümbruskon- elanikele. Keskkonnaagentuur/Loodusajakiri Mudanepp elutseb Eesti soodes udanepiinventuuri tule- Inventuuri eesmärk oli täpsus- mused annavad esimest tada mudanepi esinemist ja levikut korda ülevaate selle harul- tema ajaloolistes ja ka potentsiaal- Foto: Uku Paal Foto: Mdase, teise kaitsekategooriasse kuulu- setes pesitsusaegsetes elupaikades. va liigi arvukusest ja levikust Eestis. Selleks oli välja valitud 40 kuula- Mudanepp (Lymnocryptes mini- mispunkti, kus viimasel kahel aas- mus) kuulub kurvitsaliste sugukon- tal tehti öiseid välitöid. Mudanepi da. Siberi faunakompleksi liigi põhi- laulu kuuldi üheksas punktis seits- levila jääb taiga- ja metsatundra- Mudanepp on varjatud eluviisiga lind, mes soostikus. vööndisse. Eestis on mudanepp oma keda märkad enamasti alles siis, kui ta Tulemuste järgi pesitseb Eestis levila edelapiiril, enamik pesitsus- jalge eest lendu tõuseb vähemalt 10–30 paari mudaneppe paiku jääb Ida-Eestisse. ning liigi levila ei ole viimastel aas- Senised mudanepi arvukuse hin- takümnetel kahanenud. Samas on nangud on Eestis olnud andmete isaslindude laulu järgi. enamik Eestis pesitsevaid mudanep- puudulikkuse tõttu ebatäpsed ja kõi- „Töötasime öösiti Eesti soode pe koondunud Kirde-Eesti soodes- kunud viiest kuni 60 paarini. Aeg- kõige raskemini läbitavates osades ja se, kus suure tõenäosusega on liigi ajalt on ornitoloogid kahelnud, kas vajadusel ka ööbisime lindude loen- arvukus viimase kümne aasta vältel see liik Eestis enam pesitsebki. Kuna duspunktis. Võimalik, et järgmisel siiski veidi vähenenud. mudanepp teeb pesa väga raskesti inventuuril tehakse need tööd juba Inventuuri aruande kokkuvõtet läbitavatesse märgadesse ja mudas- salvestusseadmete ja droonide abil,“ saab lugeda keskkonnaameti kodu- tessse õõtsiksoodesse ning tema lausus 2017. ja 2018. aastal inven- lehelt goo.gl/RjhNzL. eluviis on varjatud ja öine, saabki tuuri teinud OÜ Xenus looduskait- teda tuvastada vaid öösiti mängivate sebioloog Hannes Pehlak. Keskkonnaamet/Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2018 Eesti LOODUS |819| 3 Sõnumid

Ahvena genoom on inimese omast Maaülikooli teadlased on kolm korda väiksem, kuid sisaldab sel- legipoolest umbes miljard nukleotiidi järjestanud ahvena genoomi ja üle 23 000 geeni. Vasemägi lisas, et kõige lihtsam on genoomi suurusest esti maaülikooli teadlased on Foto: GeSHaFish / Wikimedia Commons aimu saada siis, kui teisendada selle koos Turu ülikooli kolleegide- mõõdud inimesele selgesti mõisteta- ga järjestanud ahvena (Perca vaks. „Kui kujutada ette, et ühe fluviatilisE ) genoomi. Uuritud ahven aluspaari pikkus on millimee- pärines Raplamaa rabade keskel asu- ter, ulatuks ahvena genoom vast tumedaveelisest Loosalu järvest. Tartust Berliini,” märkis ta, Ahven on nii Eestis kui ka kogu lisades, et töörühma järgmine Euraasias väga laialt levinud kala, kes Ahvena genoom on inimese eesmärk on leida üles genoomi piir- suudab elada ja paljuneda äärmusli- omast kolm korda väiksem konnad – ehk kilomeetripostid Tartu- kes keskkonnaoludes. Teda võib leida Berliini teel –, mis kannavad endas vähetoitelistest ja selgeveelistest jär- loodusliku valiku jälgi. vedest, riimveelisest Läänemerest, hanisme hapnikuvaestes rabajärve- Ahven on nii elukutseliste kui ka aga ka happelistest ja tumedaveelis- des, kust eraldub palju metaani ning amatöörkalurite lemmik; hõrgu mait- test rabajärvedest, kus teised kalalii- ahven on sageli ainus kalaliik,“ ütles se pärast proovitakse seda liiki mitmel gid ei suuda ellu jääda. Samas ei ole uuringut juhtinud Rootsi põlluma- pool Euroopas kasvatada. „Ahvena siiani teada, millised pärilikud meh- jandusteaduste ülikooli professor ja genoomi järjestamine võimaldab hanismid on aidanud ahvenal kohas- Eesti maaülikooli vanemteadur Anti teadlastel kiiremini kaardistada just tuda nii mitmekesiste elutingimus- Vasemägi. need DNA-piirkonnad, mis mõju- tega. Tema kinnitusel kasutas uurimis- tavad kala kasvukiirust, suguküpsu- Ahven on tähtis lüli veekogude toi- rühm uudset metoodikat, mille puhul se saabumise aega, haiguskindlust ja duahelas ja võib toiduahela muutuste pikad DNA-molekulid märgistatak- teisi vesiviljeluses olulisi tunnuseid,“ kaudu ligi kümme korda vähendada se eraldi ja määratakse lühikesi jär- selgitas uuringus osalenud maaüli- metaani eritumist järve. Kuna metaan jestusi. Teadlase sõnul võimaldab see kooli vesiviljeluse õppetooli juht pro- on süsihappegaasist märksa suurema kiirelt, suhteliselt odavalt ja täpselt fessor Riho Gross. mõjuga kasvuhoonegaas, aitab ahven järjestada isegi suuri genoome, mille Uuring on ilmunud ajakirjas G3: piirata kliima soojenemist. „Just see- käigus jagatakse genoomi kokku sobi- Genes, Genomes, Genetics. pärast on eriti oluline mõista ahve- tamise äärmiselt keeruline ülesanne na geneetiliste kohastumiste meh- miljoniks väiksemaks pusleks. Eesti maaülikool / Loodusajakiri

Uus õpik tutvustab randu ja rannikuid allinna üli- katsioone ning selgi- praktilisi ülesandeid; neist mõnda kooli kirjas- tab randade arengut värvikamat on raamatus käsitletud. tus on andnud mõjutavaid põhite- Õpikus on rohkelt pilte; geoloo- Tvälja õpiku „Rannad gureid (lainetus, tuu- giliste protsesside teoreetilisi alu- ja rannikud“, mille led, merejää jm). Peale seid on selgitatud praktiliste näide- autor on geoloogia- teoreetilise tausta on te varal. Väljaande erialatoimetaja doktor Kaarel Orviku. rohkete näidete varal ja sõnastiku autor on TLÜ vanem- „Rannad ja rannikud“ kirjeldatud põhilisi teadur ökoloogiadoktor Hannes on mõeldud kõrgkoo- rannaprotsesse (sete- Tõnisson. lide õppuritele, kuid te ränne, murrutus, Õpik on ilmunud Tallinna üli- see sobib tõhusaks kuhje) ning selgitatud, kooli kirjastuse sarjas „ACTA Realia käsiraamatuks kõigile, kuidas need protsessid et Naturalia“. Raamatu väljaandmist kes puutuvad kokku ajas ja ruumis muutu- on toetanud sihtasutus Archimedes randade ja ranniku- da võivad ja miks on ning haridus- ja teadusministee- merega. vaja neid tunda. rium. Autor tutvustab rannikutega Kaarel Orviku on aastakümneid seotud terminoloogiat ja klassifi- uurinud rannikuid ja lahendanud TLÜ kirjastus / Loodusajakiri

4 |820| EEsti LOODUs DETSEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Oled sa näinud, kuidas angerjas hingab, karpkala suu toidu järele välja sopistab või säga talle söögiks pandud kala välkkiirelt tabab? Või haugi hiilivaid liigutusi ja löögivalmilt kõrvalepainutatud saba? Või kuidas vähk kalatükikesi endale suhu topib või kuidas pisikesed angerjad end pinnasesse peidavad? Kas oled näinud selliseid kalu nagu rünt, turb või vingerjas?

Kas sina oled juba AKVA:RIUMIS käinud?

Üle 25 liigi Eestis elavaid mageveekalu 20 avaras akvaariumis. Ja veel palju põnevat. Tule kaladele külla!

Korralda oma jõulupidu meil! Telli meilt KIKi toetusega loodusõppeprogramm!

Oleme avatud: E-R kell 10-17 L kell 11-17 Otse Võrtsjärve kaldal Limnoloogia tee 1, Vehendi küla Elva vald Tartumaa Info: +372 522 9570, [email protected] DETSEMBER 2018 EEsti LOODUs 5 Sõnumid Tallinn kuulub maailma rohelisemate linnade sekka

ollandi reisifirma Travel­Bird on seadnud kokku järjekord- se roheliste linnade loendi. SelleksH analüüsiti OECD liikmesriiki- Raul Kask Foto: des asuvate menukate turismisihtkoh- tade maakasutusandmeid ja rehken- dati kokku, kui palju leidub iga linna piires rohealasid. Need jaotati oma- korda looduslikeks, inimtekkelisteks ja põllumajanduslikeks. Arvesse võeti nii pargid, aiad, golfiväljakud, puuvil- jaaiad kui kõik teised haljastud. Seejärel arvestati välja, mitu ruut- meetrit rohelust on linnas iga ela- niku kohta. Tallinn platseerus 96,1 ruutmeetriga 15. kohale. Maailma kõige rohelisemaks linnaks osu- Tallinnas on iga elaniku kohta 96,1 ruutmeetrit rohelust tus Reykjavík, kus iga linlase kohta on 410,8 ruutmeetrit haljasala. Lõunanaabrite pealinn Riia saavutas viinamarjaistandused. Kõige roh- jatele ja tervisesportlastele sobivaid oma 113,04 ruutmeetriga 10. koha. kem viinapuuaedu on Viinis, tervelt metsi ja puistuid. Esikolmikusse Uuringu põhjal on haljastusega 1,66 protsenti. Lähtudes sellest, kui kuuluvad Auckland, Göteborg ja kõige nigelamad lood Tōkyōs, kus suur maalapp viinamarjaistandust on Bratislava. Tallinn paigutus selles elaniku kohta on vaid 4,03 ruutmeet- linnas iga elaniku kohta, on võitja tabelis Reykjavíki ja Helsingi vahel rit rohelust. Aga Kesk-Euroopas on Bratislava 10,8 ruutmeetriga. kaheksandale kohale. võimalik välja arvutada isegi see, kui Eraldi on toodud esile need lin- suure osa linna pindalast hõlmavad nad, kus on kõige rohkem matka- TravelBird/Loodusajakiri

samblikune tüvi meieni hiiepaiga Hiite kuvavõistluse on võitnud salapärast väge,” sõnas hindamis- kogu esimees loodusfotograaf Arne pilt Tartumaa hiiesalust Ader. Kiigeorus kasvavad künnapuud ahvusvahelise hiite kuva- on püüdnud pildile ka hiite auhin- võistluse tuhandeeurose na saanud Kathi Koch. Tema võist- peaauhinna on võitnud foto lustöö kannab pealkirja „Müstiline Foto: Foto: Alari Talv „PühaR puu kaob oma loomulik- hiiesalu“. ku rada“, millel on kujutatud lop- Kokku jagati välja 19 auhinda. sakat rohelust ja looduse igikest- Võitjate nimekirja ja parimaid pilte vat eluringi. Pildi on jäädvustanud saab näha Maavalla koja kodulehelt Tartumaal Kastre valla Koke küla goo.gl/KBVa8v. Kiigeoru hiiesalus harrastusfoto- Võidupildil on Kiigeorus kasvav Tänavu 11. korda korraldatud graaf Alari Talv. künnapuu, kelle eluring hakkab täis kuvavõistlus oli seniste aastate suu- Hindamiskogu eelistas Alari Talve saama rim. Võistlusele saadeti 1152 pilti, pilti sõnumi tähtsuse tõttu. Võidupilt millest teemale vastas 845. Osales kinnitab seda, miks rahvusvaheli- 241 pildistajat. Fotodele on jäädvus- se looduskaitseliidu (IUCN) arvates hiiepuude kõdunemine on aluseks tatud 15 riigi pühapaiku, neist kõige on looduslikud pühapaigad maailma elurikka metsa uuele põlvkonnale. kaugemad asuvad Uus-Meremaal, vanimad kaitsealad. Hiied ja teised „Selle pildi sõnum on loomulik Indoneesias ja Jaapanis. metsad võivad uueneda ka loodus- ja ilus. Peategelasest künnapuu elu likul teel ehk ilma inimese sekkumi- on lõppemas, ent sellest hoolima- Hiite Maja sihtasutus / seta. Hindamiskogu leidis, et vanade ta kannab tema kaduv samblane ja Loodusajakiri

6 |822| Eesti LOODUS DETSEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid

kooli teadlastest ja linnakodanikest koosnev Tartu apelli töörühm kogus Valitsus lõpetas tänavu aasta alguses üle 8200 allkirja pöördumisele, mis anti üle Tartu lin- tselluloositehase eriplaneeringu napeale ja volikogule. Märtsis otsus- alitsus otsustas 8. novembril tas Tartu volikogu taotleda eripla- ülekaaluka avaliku huvi tõttu neeringu lõpetamist. Suve jooksul lõpetada riigi eriplaneeringu, kogus töörühm veel ligi 10 000 allkir- misV oli algatatud selleks, et kavandada ja pöördumisele riigikogu, Eesti vaba- puidurafineerimistehast. riigi valitsuse, õiguskantsleri ja Eesti Peaminister Jüri Ratase sõnul saa- erakondade poole. Valitsus algatas vad ettevõtjad uurida tehase rajami- eriplaneeringu lõpetamise 21. juunil, se võimalusi teistes piirkondades, kui Wikimedia Commons Oop / Foto: septembris asuti seda kooskõlastama kohalikel omavalitsustel on huvi ja Tänavu 19. mail korraldati Tartus mee­ ja 8. novembril tehti otsus eriplanee- kogukond toetab seda plaani. leavaldus kavandatava tselluloositeha­ ring lõpetada. Valitsus kaalus kolme võimalust. se vastu Pärast valitsuse teadet tänas Tartu Esiteks: jätkata eriplaneeringut ja apelli töörühm ministreid riigimehe- lasta rahandusministeeriumil uuri- liku otsuse eest ja teatas, et lõpetab da võimalusi, mil moel saaks planee- Est-For Invest esitas rahandus- oma tegevuse. Töörühma liige loo- ringuala asendada. Välistatud olnuks ministeeriumile taotluse algatada duskaitsebioloog Asko Lõhmus kinni- planeeringu koostamine Tartu- ja riigi eriplaneering möödunud aasta tas, et kui olud nõuavad, on töörühm Viljandimaal. Teiseks: lõpetada seni- 30. jaanuaril, valitsus algatas eripla- valmis uuesti kokku tulema. ne eriplaneering ja algatada uus seal, neeringu mullu 12. mail. Plaan rajada Est-For Invest edastas valitsuse kus on saadud omavalitsuste nõus- Tartu külje alla tselluloositehas teki- otsuse järel pressiteate, et projekt jääb olek. Kolmas võimalus, mille kasuks tas terava avaliku vaidluse. Koostatava ootama paremaid aegu ja investeeri- valitsus otsustas, oli täielikult lõpe- planeeringu läbipaistmatuse pärast miskeskkonna paranemist. tada riigi eriplaneeringu koostamine tundsid muret Tartu linnaosaseltsid ja keskkonnamõju strateegiline hin- ja Eesti keskkonnaühendused. Valitsus.ee / Tartu apell / damine. Tartu ülikooli ja Eesti maaüli- Loodusajakiri

Eesti 80 armastatuima ravimtaime lood

* Tõenduspõhine taimravi koos retseptidega

* Ravimtaimed meie rahvapärimuses

autoriõigus MTÜ LoodusajakiriSEPTEMBER 2018 EEsti LOODUs |823| 7 Sõnumid Foto: Eesti teadusagentuur Eesti Foto: Foto: Marco Purovesi / eElurikkus Purovesi Marco Foto: Saaremaale jõudnud veisehaigur on tõenäoliselt sügisrändel eksinud

Eestis on uus linnuliik – veisehaigur esti linnuliikide nimekirja lisandus 4. novembril uus liik. Linnuvaatleja Marco PurovesiE pildistas Saaremaal Salme aleviku lõunaservas Eestis seni vaatlemata veisehaigrut (Bubulcus ibis). 9. novembril nägi loodushuvi- line Bert Holm veisehaigrut Muhu saarel Lõetsa külas. Kuna veisehai- Aveliina Helm gur eksib Põhja-Euroopasse harva, võib oletada, et Salmes ja Lõetsal vaadeldi sama lindu. Teadusajakirjanduse sõber on Eestile lähimad veisehaigru pesitsusalad asuvad Kaspia ja Musta mere ääres ning Prantsus­ ökoloog Aveliina Helm maal ja Itaalias. Veise­haigur pan- esti teadusajakirjanike selts nustatud teadlane, kes annab ka nakse kirja Eesti 389. linnuliigina on kuulutanud välja tänavu- praktilisi looduskaitsenäpunäiteid. pärast seda, kui Eesti ornitoloo- se teadusajakirjanduse sõbra Ta võtab meedias alatasa sõna elu- giaühingu juures tegutsev linnu- auhinnaE Ökuli saaja. 21. novembril rikkuse ja loodushoiu teemadel ning harulduste komisjon on vaatluse Tartus peetud teaduskommunikat- teeb entusiastlikult koostööd ajakir- kinnitanud. siooni konverentsil anti öökullikuju janikega. kätte Tartu ülikooli vanemteadurile Linnuvaatleja.ee/Loodusajakiri Aveliina Helmile. Eesti teadusajakirjanike selts / Helm on rahvusvaheliselt tun- Loodusajakiri

Eesti Loodus on saanud teaduse populariseerimise auhinna änavune teaduskommuni- ning parima teaduse ja tehnoloogia katsiooni konverents peeti populariseerija peapreemia on saanud 21. novembril Tartus Dorpati Eesti rahvusringhäälingu teadusaja- Tkonverentsikeskuses. Seal anti kätte kirjanik Priit Ennet. Eesti teaduse populariseerimise riikli- Eesti teaduse populariseerimise

kud auhinnad. teadusagentuur Eesti Foto: auhindu annavad koos välja Eesti tea- Eesti Loodus ja peatoimetaja duste akadeemia ja Eesti teadusagen- Toomas Kukk on pälvinud peapree- tuur. Auhinnaraha tuleb haridus- ja mia kategoorias „Teaduse ja tehno- teadusministeeriumilt. loogia populariseerimine trükisõna Vasakult teadusagentuuri tegevjuht abil“. Karin Jaanson, Eesti Looduse peatoi­ Eesti teadusagentuur / Tiiu Silla elutööpreemia on mää- metaja Toomas Kukk, žürii esimees Loodusajakiri ratud biokeemik Mihkel Zilmerile akadeemik Ene Ergma

8 |824| Eesti LOODUS DETSEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid Foto: Ott Luuk Foto: Foto: Tiit Tiit Hunt Foto:

Verev lemmmalts kasvab tihedate kolooniatena. Teistel taimedel ei ole tema Šaakalikaamera paigaldamine kõrval kohta Šaakalikaamera Aiaomanik peab vereva töötab jälle öödunud aasta novemb- lemmmaltsa välja rohima rist kuni tänavu aprillini eskkonnaamet kinnitas tõrjeprojekti ette võtta ja iga aia- oli Läänemaal Metsküla vereva lemmmaltsa ohjami- omanik peab vereva lemmmaltsa- Mrannas üleval RMK loodusblogi vee- se kava, et saada kodumai- ga ise hakkama saama. Õnneks on bikaamera, mille kaudu sai jälgida seidK taimi ohustava liigi levik kont- see lihtne. Kõige tõhusam moodus šaakalite tegutsemist. 30. oktoob- rolli alla ja tõrjuda see taim meie on taimed koos juurtega üles tõm- ril paigaldati veebikaamera Saastna loodusest. mata, kuivatada ja siis kompostida. poolsaarele Pikanina talu randa. Verev lemmmalts (Impatiens Seda tuleb suve jooksul teha mitu Pikanina asub Metskülast umbes glandulifera) on Euroopas üks inva- korda: nii saab olla kindel, et seem- kuue kilomeetri kaugusel. Saastna siivsemaid võõrtaimeliike. Kuni ned ei valmi. Vereva lemmmalt- poolsaar on praegu Eesti šaakalirik- paari meetri kõrguse roosakate sa seemnepank püsib mullas kaks kaim piirkond. Zooloog Tiit Hunt õitega taime kodumaa on India ja aastat, seega on lootust kutsumata on RMK loodusblogis kirjutanud, et Himaalaja. Eestis kasvab see taim külalisest kolme aastaga lahti saada. talu maadel murti sel suvel viis noort enamasti veekogude kallastel ja niis- Kindlasti ei tohi rohitud taimi visata lammast ja esimesed kaks kiskjat jäid ketes servakooslustes. Kiire kasvuga metsa alla või kraavipervele, kus visa pildile juba üsna pea pärast kaamera vereval lemmmaltsal on paiskviljad, taim ajab uuesti juured alla. töölepanekut. mis avanedes lennutavad seemned Paar aastat on keskkonnaamet Tema sõnul õnnestus kaamera taimest mitme meetri kaugusele ja kandnud hoolt selle eest, et rohitaks paigutada loomade raja äärde, kus võimaldavad nobedalt levida. vereva lemmmaltsa suuremaid koloo- šaakalid patrullivad ööpäeva jooksul Keskkonnaameti liigikaitse pea- niaid. Tänavu alustas amet koostööd mitu korda. Kui šaakalid vaateväljast spetsialisti Eike Vungi sõnul pakub Tallinna vangla Pärnu kriminaal- kaovad, on üsna pea platsis rebased. kena väljanägemisega verev lemm- hooldusosakonnaga. Üldkasuliku töö Reinuvaderite lahkudes ilmuvad jälle malts aiasõpradele huvi ja seda tegijad pandi suvel hävitama Pärnu šaakalid nähtavale. enam tuleb teadvustada, miks seda linnas jõe ääres asuvat vereva lemm- Saastna poolsaarel elutseb tõe- ilusat taime ei tohi kasvatada. Ta maltsa kolooniat. Samamoodi tõrju- näoliselt kaks pesakonda šaaka- selgitas: „Verev lemmmalts on kogu sid ühiskasuliku töö tegijad lemm- leid: üks kusagil tihedas kadasti- Euroopas kuulutatud kodumaiseid maltsa Kohilas Keila jõe ääres ja järg- kus Pikanina lähedal ja teine lausa taimi ohustavaks võõrliigiks, millest misel aastal loodab keskkonnaamet Saastna küla vahel mõisavareme- tuleb vabaneda. Seetõttu soovita- niiviisi hävitada Viljandi lemmmalt- tes keldri võlvide all, kus varem megi inimestel oma aed üle vaadata sakolooniaid. oli elanud mäger. Šaakalid rända- ning see taim välja rohida.“ Vereva lemmmaltsa ohjami- sid Eestisse 2010. aasta paiku ning Üks ohjamiskava põhitegevusi on se kava on koostanud taimeeksper- Lääne-Eesti roostikud ja kadastikud teavitada nii avalikkust kui ka maa- did ja keskkonnaameti spetsialistid. paistavad uustulnukatele eluks hästi omanikke vereva lemmmaltsa oht- Ohjamiskava, vereva lemmmaltsa sobivat. likkusest. Kindlasti on väga oluli- levikukaarti ja liigi tõrjumise juhi- Šaakaleid saab vaadelda RMK loo- ne kaardistada taime kasvukohad. seid näeb keskkonnaameti kodule- dusblogi veebikaamera kaudu www. Kuna verev lemmmalts pole inime- helt goo.gl/cr4oLY. rmk.ee/loodusblogi. se tervisele ohtlik nagu karuputke RMK/Loodusajakiri võõrliigid, ei ole plaanis riiklikku Keskkonnaamet/Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ LoodusajakiriDETSEMBER 2018 Eesti LOODUS |825| 9 Sõnumid Foto: Richard Ruggiero / USFWS Ruggiero Richard Foto:

Maailmas elab nüüd pisut üle tuhande mägigorilla Punase nimestiku uuendused: mägigorillade arv suureneb, kaladel läheb kehvasti ahvusvaheline looduskait- dik tiibviljakumetsadest kaitse all; sel- Üks eduka liigikaitse näide on seliit andis 14. novemb- leks et liik säiliks, peaks tunduvalt suu- mägigorilla, kelle arvukus on haka- ril teada ohustatud liiki- rendama kaitsealade pinda. nud suurenema. Mägigorillasid lei- deR punase nimestiku uuendustest. Esimest korda hindasid eksperdid dub vaid umbes kaheksasaja ruutkilo- Mägigorilladel läheb nüüd pisut pare- ka hiid-titaanjuure (Amorphophallus meetri suurusel alal, mis asub kolme mini, kuid intensiivne kalapüük on titanum) ohustatust. See kogukas rai- riigi territooriumil: Kongo DV-s, seadnud ohtu palju kalaliike. pelehka levitava õiega taim kasvab Rwandas ja Ugandas. 2008. aastal hin- Rahvusvahelises punases nimesti- ainult Sumatra saarel. Hinnanguliselt das rahvusvaheline looduskaitseliit, et kus on praegu 96 951 liiki, millest on laibalilleks hüütud taime asurkond kokku elutseb seal umbes 680 mägi­ 26 840 on väljasuremisohus. Esimest viimase 150 aasta jooksul vähenenud gorillat. Nüüdseks arvatakse neid ole- korda on eriti ohustatud liigina kan- ligi poole peale. Põhjuseks on taime vat üle tuhande, tänu eri riikide loo- tud punasesse raamatusse Aafrika elupaikades ette võetud metsaraie, duskaitsjate koostööle. Samuti või- puidutööstuse oluline toormepuu mille siht on rajada õlipalmiistandusi. deldakse usinalt salaküttide vastu ja senegali tiibviljak (Pterocarpus eri- Üsna kehvasti käib tööstuslikult veterinaarid päästavad lõksu jäänud naceus), millele võivad saatuslikuks oluliste kalade käsi. Näiteks triibu- gorillasid ning ravivad neid. saada ebaseaduslikud raied. Lääne- ja line kivikoha (Epinephelus striatus) Nõnda võisid liigikaitseeksperdid Kesk-Aafrikas kasvava puu roosakas- on nüüd hinnatud äärmiselt ohusta- muuta mägigorilla ohustatuskategoo- pruunikat puitu kasutatakse odava tud liigiks. Seda kivikoha armastavad ria leebemaks. Inimahvide uurijad on mööbli, põrandakatte ja majapidamis- Kariibide elanikud, kuid nende toi- siiski hoiatanud, et see liik vajab endi- riistade tootmiseks ja ehitusmaterjali- dulauale satub see kala üha harvem. selt tõhusat kaitset. Piirkond, kus mägi­ na. Kõige rohkem ihaldab tiibviljaku Aafrika Njassa järve 458 kalaliigist gorillad elavad, on ümbritsetud põllu- puitu Hiina täitmatu turg. ligi kümnendik on väljasuremisohus majandusmaastikuga ja seal elab üha Kuna nõudlus on suurem kui pakku- ja neljast kõige väärtuslikuma toidu- rohkem inimesi. Muu hulgas ohustavad mine, asuvad tööle metsavargad. Nende kala tilaapia liigist kolm on hinnatud mägigorillasid ikka veel salaküttimine ja elu on üsna mugav, sest paljud metsad äärmiselt ohustatuks. See mõjutab ka inimestelt pärit nakkushaigused. asuvad piirkondades, kus looduskaitset kohalikke elanikke, kuna kolmandik ei peeta tähtsaks. Rahvusvahelise loo- malawilastest saab oma toidu ja elati- Rahvusvaheline looduskaitseliit / duskaitseliidu hinnangul on vaid viien- se just Njassa järvest. Loodusajakiri

10 |826| Eesti LOODUS DETSEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri EL küsib Kuidas läheb kümneaastaseks saanud Eesti arboristide ühingul? Sulev Järve, Eesti arbo- Praegu kuulub ühingusse 65 liiget. tavaks kogu Eestis, teatakse, millal ristide ühingu aseesimees Aastate jooksul on olnud ka lahkujaid, on teda vaja ja mis töid sellelt spet- sest vajadused ja võimalused muutu- sialistilt tellida. Puuhoolduse kvali- eadmised mood- vad. Liikmete arv siiski kasvab tasapi- teet on tunduvalt paranenud, samuti Foto: Signe Heiberg Signe Foto: sast puuhooldu- si. Kõigile huvilistele oleme korralda- linnapuude seisund ja väljanägemi- sest jõudsid piiritaguste nud erialaseminare, liikmetele suve- ne. Märgatavam on see Tallinnas, kus Tkolleegide vahendusel meile enne päevi ja välisreise. Väliskolleegidega juba aastaid on lubatud linna maal sajandivahetust. Esimene teemako- suhtlevad rohkem need, kes osale- kasvavaid puid lõigata vaid arboris- hane artikkel ilmus Eesti Looduse vad rahvusvahelistel ronimisvõistlus- tidel. Meeldetuletuseks: meie ühin- 1997. aasta mainumbris, kus tutvus- tel. Igal kevadel käime talgu korras gu algatusel kuulutas EAC (Euroopa tati uudseid linnapuude hoolduse mõnes huvitavas mõisakooli pargis arboristide katusorganisatsioon) põhimõtteid. Peatselt innustus sellest ohtlikke puid langetamas. Tallinna 2015. aastal Euroopa puu- Luua metsanduskooli meisterõpeta- Kui mõelda, mis teeb praegu meele pealinnaks. Ehkki see tiitel kõlab eesti ja Aino Mölder, kelle eestvedamisel mõruks, siis ühelegi arboristile ei keeles naljakalt, on selle sisu tunnus- valmis soomlaste eeskujul omamaine meeldi puude kahjustamine. Sageli tav. õppekava. 2006. aasta jaanuaris alus- lõigatakse oksi kas teadmatuse või Arboristi eriala on põnev ja koo- tas Luual esimene õpperühm. Pärast hoolimatuse tõttu ülemäära või veel- list saab mitmekesiseid teadmisi. teise kursuse lõpetamist 2008. a suvel gi hullem – rebitakse ehitusel ja kae- Soovitan seda õppida kõigil omavalit- oli tekkinud piisava suurusega tuu- vamistel juuri katki või trambitakse suste keskkonnaametnikel: asulapuu- mik, kes otsustas asutada Eesti arbo- neid kinni. Rõõmustab see, et aasta- de elu ja tervis sõltub paljuski teist kui ristide ühingu. Asutamiskoosolekul tepikkuse selgitustöö tulemusena on puuhooldustööde tellijaist ja järele- osales 19 arboristi ja erialaõpetajat. arboristi ametinimetus saanud tut- valve tegijaist. Lendorava kaitseks võetakse peagi käsile Eesti ja Soome ühisprojekt. Mis on Eestis plaanis? Uudo Timm luviisi või väikeste lageraietega, et seal oravate pesakaste. Soomes on sobi- projekti lendoravaekspert oleks alati eri vanuses haavapuid. vate õõnsustega haabasid vähe ja Projekti jooksul koostatakse ka mõnes piirkonnas võib ligi pool lend- raegu on meil kisklussurve vähendamise kava. oravapopulatsioonist elada pesakas- registris 117 Lendoravat kiusab aeg-ajalt händ- tis. Lendorava pesakast peab olema

lendorava leiukohta; sel aastal keskkonnaagentuurFoto: kakk, kuid põhivaenlane on nugis. paksu esilauaga, et loom tunneks Pon neist asustatud 47. Nugiste arvukus oli Eestis mõned end turvaliselt. Õhukesest materja- Projekti käigus modelleerime aastad tagasi väga suur ja projek- list kastist saab nugis lendorava ker- populatsiooni elupaikade võrgusti- ti ette valmistades kirjutasime tege- gemini kätte. Pesakastid tehakse üsna ku, mille võtame aluseks, koostades vusena sisse kiskluse reguleerimise. sügavad, et neid oleks kerge hoolda- kõigile teadaolevatele lendorava elu- Nugise küttimine oleneb ju sellest, da. Madalas kastis kipuvad pesitse- paikadele metsakujunduskava. See kas karusnahk on moes. Kui USA-s ma tihased, kes tassivad need kiiresti ongi projekti kõige olulisem tegevus. tekkis nugisenahkade järele nõudlus, sammalt täis. Tavaline metsakorralduskava koosta- läksid ka Eesti kütid metsa ja nugise Pesakastid pakuvad lendoravale takse üldjuhul kümneks aastaks, ent arvukus kahanes. Pärast seda hakkas uusi pesitsus- ja varjevõimalusi ja lendoravametsa kava peab hõlmama ka lendorava sigimisedukus parane- toimivad isaste jaoks rändekoridori- haavapuu põlvkonna eluea ehk vähe- ma. Soomes seda muret pole: pee- des astmelauana. Samuti võimalda- malt 65–70 aastat. Lendoravale sobi- takse jahti ja nugise surve lendora- vad kastid uurijatel kergemini and- likud metsad uuenevad näiteks tuu- vale on üsna väike. Meil on asi halb meid koguda. Aga loomulikult on see lemurru või raie järel: kusagile tekib ka seetõttu, et meie lendoravate elu- ajutine tugimeede. Tulevikus peaksid valgusrikas laik ja seal hakkavad kas- paigad, vanade metsade tükid, on nii metsas kasvama ikka vanemad haava- vama noored haavad. Looduslikult väikesed, et seal on nugise ja lendora- puud, kuhu rähnid on õõnsuse sisse käib see aeglaselt, seetõttu tuleb lend- va kokkusaamise tõenäosus eriti suur. toksinud. Sellises elupaigas lendorav orava elupaigas metsa majandada häi- Plaanis on paigaldada metsa lend- pesakaste kuigivõrd ei kasuta.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2018 EEsti LOODUs |827| 11 Meri Foto: Anu Printsmann Foto:

Eesti rannikualal ei ole mereäärset ranget piiritsooni olnud juba ligi 30 aastat. Seetõttu võiks loota, et aja jooksul on ranna­ äärsed elanikud taas näo mere poole pööranud. Ent nende hulk, kes elatuvad merest või tegelevad merega seotud harras­ tustega, on praeguseks siiski pigem väike. Pildil on Eesti enim pildistatud võrgukuurid Altjal Mere- ja rannikukultuur: kas seljaga või näoga mere poole?

Anu Printsmann, Maila Kuusik, leme mere ning maa kokkupuutes seni. Nõukogude ajal merekultuuri Tarmo Pikner kujunenud kultuuriruumi, millel on areng katkes [1], nagu on sedasta- rannikule omased väärtused, tähen- nud ka Valdur Mikita oma raamatus rojekt SustainBaltic sai algu- dused, oskused ja kogemused, mis „Kukeseene kuulamise kunst“. se 2016. aasta septembris; väljenduvad nii visuaalselt maastikus, See katkestus on mõjutanud ran- seadsime sihi koostada vali- niku eluolu tänini. Ehkki Ptud rannikualadele korralduskavad. oleme ennast pidanud Need hõlmavad ühelt poolt loodus- Rannad on oma olemuselt mererahvaks, oleme hoidu, teiselt poolt inimtegevusega ühisalad, mis on ühtviisi olulised merest võõrdunud. Meri seotud sotsiaal-, kultuuri- ja majan- võiks palju enam olla duskeskkonna arendamise vajadusi ja nii kohalikele kui ka turistidele. meie igapäevaelu osa võimalusi. ja toimetuleku allikas. Rannikuala korralduskava koos- Võttes selle tõdemuse tamise käigus on kogunenud palju ehituspärandis kui ka inimeste käitu- aluseks, vaatleme, kuidas merekul- tähelepanekuid merekultuuri arengu misviisides, toiduvalikus jne. tuur seostub juurdepääsuga merele ja kohta. Need tulenevad osalt meie aja- Üks projekti uuringuala hõl- randadele ning väikesadamate ja ran- loost, aga ka tänapäevastest merega ja mas mereäärset piirkonda Käsmust nakalanduse arenguga. Millised on mereäärse eluga seotud asjaoludest. Kundani (vt kaarti), kus välitöid rannikualadega seotud proovikivid ja Mere- ja rannikukultuuri all käsit- tehes jõudsime ühe põhitõdemu- ajakohased lahendused?

12 |828| EEsti LOODUs DETSEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Projekti SustainBaltic raames uuriti rannikualade ja mere sotsiaal­ökoloogilisi võrgustikke Läänemere piirkonnas, sh alal Käsmust Kundani. Muu hulgas selgitati, kuivõrd ligipääsetavad ja kasutatavad on rannad ning milliseid arenguvõimalusi need pakuvad. Kaardi koostamise allikad: maa­amet, 2018; Tallinna ülikooli ökoloogiakeskus, 2017; maaeluministeerium, 2017; keskkonnaregister, 2018; Lääne­Viru maakonnaplaneering „Lääne­Viru maakonna rannikuala“, 2011; Lääne­Viru maa­ konnaplaneering 2030+, 2017; välitööde kaardistused 2017–2018

Juurdepääs merele ja rannale. kohas keeruline leida parkimispaika le autodega tulijatele, kuid võib hal- Üsna levinud on müüt, et mere äärde ja isegi kohta, kus turvaliselt peatuda. vasti mõjuda ka looduskeskkonna- ei saa, kuna kõik randa viivad teed Mõistagi ei tuleks eeldada, et randa le. Mõned suuremate kultuuriüritus- on märgistatud keelavate siltidega: peab saama tingimata autoga sõita. te korraldajad on sedalaadi juhtumi- „Eramaa“. Tundub, et mida kauge- Paljudes kohtades on siiski välja kuju- test õppust võtnud: parkimiskorral- male Tallinnast liikuda, seda vähem nenud ja tähistatud parkimisalad. dus mõeldakse aegsasti läbi, näiteks hakkab silma selliseid hoiatustahv- Oma uuringualalt oleme leidnud kohandatakse parklaks mõni lähikon- leid. Vahel on lisatud leebem selgitus, ka mõne sellise supluskoha, kus sisse- na heinamaa. näiteks: „Sõida vaikselt! Lapsed teel!“, sõitu või parkimist korraldava märgi Suure koormusega suvitusranda- „Sõida vaikselt, tee tolmab”. Need juures on lisatahvel „lubatud valdaja de puhul tasub kohalikul omavalitsu- kutsuvad üles pigem olema mõist- loal“. Kahjuks ei ole täpsustatud, kes sel kaaluda hooajalist parkimistasu. lik ja arvestama kohalike elanikega. on valdaja ning kuidas tema käest See on igati seaduslik, kuid seni vähe Inimeste teadlikkus igaüheõigusest luba taotleda. rakendatud, sest nõuab eeltööd ja on samuti järjest paranenud. Kõige paremate rannailmade ajal läbimõeldud lahendusi, näiteks täp- Pikematele liivarannaribadele on suplushuvilisi tavapäraselt roh- semat märgistust, piletimüügi korral- pääseb enamasti ligi mitmelt poolt. kem ja autoparklad sõidukeid täis dust jne. Juurdepääs ei valmista seal raskusi ning auto jäetakse sinna, kuhu juh- Käsmust Kundani pääseb merele jalgsi ega jalgrattaga liiklejatele, see- tub. Selline toimimine teeb tuska ja rannajoonele väga hästi ligi, kuna vastu autoga tulijatel on nii mõneski nii kohalikele elanikele kui ka teiste- suure osa hõlmab riigile kuuluv met- samaa (vt kaarti). Võrdluseks võiks tuua Soome, kus enamik ranniku- vööndist on hoopis eramaa. Soomes vaetakse ehituskeeluvööndit planee- ringumenetluses ning eraldi kallasra- ja mõistet seal ei ole, kehtib igaühe- Foto: Tarmo Pikner Tarmo Foto: õigus, kuid hoovid ulatuvad mere- piirini, seetõttu on huvilistel märk- sa keerukam randadele ligi pääseda. Enamasti pääseb Eestis mere äärde lihtsasti. Paljudes Euroopa riikides on mere- Nõnda leidus ka Käsmu–Kunda vahelisel alal äärsed alad nüüdseks nii täis ehitatud, eramaad tähistavaid tahvleid vähe, ent ka et rannamõnusid saabki nautida üks- nende otstarve oli pigem teavitada kui keelata nes supelranna alal.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2018 EEsti LOODUs |829| 13 Meri

käimlaid, joogivett ja jäätisemüüjaid. Rannad on oma olemuselt ühis­ alad, mis on ühtviisi olulised nii kohalikele kui ka turistidele. Selle

2 x foto: Tarmo Pikner Tarmo 2 x foto: eest, et supluskohad oleks puhtad, tuleb pidevalt hoolt kanda. Muu hul- gas korrapäraselt tõrjuda pilliroogu, et vaatekohad ei kaoks. Vanasti oli tavaks sedalaadi töid teha talgute kor- ras ning avatud vaateid aitas hoida ka loomade pidamine rannikualal. Tänapäeval käib see enamasti teisi- ti: taotletakse raha projektide kaudu ja saadud toetuse eest tellitakse kor- rastustööd. Agaralt kasutatavate rannaalade suvine hooldus on kohalikule oma- Liivarannad on ühelt poolt piirkonna tugevus: palaval suvel tuleb siia ranna­ valitsusele suurim katsumus, samas mõnusid nautima arvukalt inimesi. Teiselt poolt tuleb supluskohti korrastada, on see hädavajalik, et tagada kena rajada pinke, riietuskabiine, WC-sid, parklaid jmt keskkond ja meelitada sinna turis- te. Hooaja heakorratöödesse võiks märksa enam kaasata piirkonna kogukonda, tellides rannahooldu- se külakogukonnalt või külas tegut- sevatelt mittetulundusühingutelt. Sedalaadi kogukondlik ranna korras- hoid toimib mõnes privaatsemas ran- nalõigus juba praegu. Riigihangete menetlemise kord võiks maastiku- hoolduse valdkonnas lihtsustuda, sest head tahet kogukondadel leidub, kuid sageli takerdutakse bürokraatlikesse kohustustesse. Üks võimalus on randade kor- rashoidu korraldada turismimak- su kaudu, ent selleks tuleb enne muuta õigusakte ja hinnata Eisma erasadam pakub mitmesuguseid teenu­ maksu võimalikke sotsiaalmajan- seid: peale kaikohtade ka näiteks seminariruumi duslikke mõjusid. Turismimaks kasutust, vaba aja veetmise võimalusi, korralda­ võib olla seatud näiteks ettevõte- takse laagreid ja suveüritusi. Eisma eristub teistest tele (saaks lahendada ka koostöö- kindlasti ka kauni sadamahoone ja selle lähikonna fondina), kes pakuvad turismitee- n erilaadsete lahenduste poolest, näiteks jääb silma an nust, ja tulu peaks minema otseselt tsm rin tänapäevane roigasaed u P turismiarendusse: kergliiklusteed, Foto: An suvel tihedam graafik ühissõiduki- tel, parem parkimiskorraldus, suplus- Üldistades ei tulnud meie projektis ga. Mõistetavalt ei pääse igale poole kohtade korrashoid ja rajatised vms. käsitletud alal ette randu, kuhu jalg- looduslike tegurite tõttu: liikumist Tähtis on, et otsustamise juures saa- si ei pääsenud või kus ei oleks saa- tõkestab näiteks pilliroog, pehme vad osaleda ka maksumaksjad ise. nud rannaribal jalgsi liikuda – sule- pinnas vms. tud rannaalasid ei olnud. Märkasime Väikesadamatel on mitu rolli. Üks vaid üksikuid keelavaid märke või Randade heakord. Oma käikudel merekultuuri oluline sõlmpunkt on eramaid tähistavaid tahvleid. Ent ran- jälgisime ka randade heakorda. Alati väikesadamad. Praegusajal on paljud nakalurite sõnul tuleb neil selleks, võiks olla vähem prügi ning roh- sadamad korrastatud ja neist on muu et mõnele lautrile juurde pääseda, kem riietuskabiine, laste mänguvälja- hulgas saanud vaatamisväärsused. jõuda kokkuleppele eratee omaniku- kuid, spordiplatse, pesemisvõimalusi, Sadam ei ole ainult värav merelt tuli-

14 |830| Eesti LOODUS DETSEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Foto: Anu Printsmann Foto:

Võsu sadam on osaliselt suletud: väikelaevad on aia taga. See aitab eemal hoida uudishimulikke, kes sadamaolustikku nautides kipuvad teinekord laevadele ronima jatele ja merele minejatele, kes kasu- vanade laiendamine on üks suurim Sadamaarenduse puhul tuleb arves- tavad selle rajatise teenuseid (vesi, konfliktiallikas kogukonnas. Tüli tada, et läbirääkimiseks ja plaanide kütus, transport vms). Sadamate tekib enamasti sellest, et arenda- settimiseks kulub kindlasti rohkem vastu tunnevad huvi needki, kelle jad soovivad rajada märksa suu- aega, kui oli esialgu kavandatud. soov ei ole niivõrd merele pääseda, remaid sadamaid, kui kohalikud Kui tahetakse arendada merekul- kuivõrd olla mere ääres: uudistada elanikud eeldavad. Iga uue sada- tuuri, tuleb seada siht rajada väi- väikesadamat ja selle toimimist, nau- ma ehitusega kaasnevad teed ja kesadamate võrgustik. Soovitatavalt tida päikeseloojangut muulil, kasu- juurdepääsud, parkimine ja muud võiks sadam olla iga 30 meremiili ehk tada toitlustus- ja majutusteenu- päevateekonna seid, osaleda vabaõhuüritustel jms. kaugusel. Oluline Näiteks võib tuua Eisma sadama, mis Erisuguseid võimalusi ja teenuseid on ka sadamates on erasadam, kuid mille vastu on suur pakkuvad väikesadamad on pakutavate või- huvi: soovitakse, et sadam oleks seni- maluste mitme- sest avatum. mereäärsete piirkondade arengu võti. kesisus. Sadamas Suurema huvi tõttu vaja- võiks saada süüa, vad sadamad paremat korraldust. majutust ja turis- Sadamakaptenid kurdavad, et kipu- teenused. See muudab väljakuju- miinfot, kasvõi jalgratastki laenuta- takse omavoliliselt paatidesse roni- nenud külastruktuuri ja käitumis- da. Võrgustikku kuuluvad sadamad ma, näiteks asetatakse sinna oma mustreid, mis tekitabki kohalikes võiksid igaüks eristuda. Näiteks mõni laps, et pilti teha. Parklas me ju ei vastumeelsust. Ilmekas näide selle neist pakub peopaika ja korraldab istu pildistamiseks võõrasse autos- kohta on Käsmu sadam, millega üritusi, kuid on seetõttu kärarikkam. se. Üks lahendus on muuta sadam seotud muresid on Anne Kurepalu Seevastu teine on sobiv rahu ja vai- osaliselt avatuks. Hea näide on Võsu käsitlenud Eesti Looduse märtsi- kust hindavale merehuvilisele. Ent sadam: osa sellest on avatud jalutaja- numbris ilmunud mõtiskluses. Ent mõni sadam võiks hoopis keskendu- tele ja teine osa on kinnine, kus hoi- samalaadseid raskusi on tulnud ette da veespordile või restoranipidami- takse paate. ka Võsu sadamas, mis peagi pärast sele. Samas on võimalik koostöövõr- Nii sadamate rajamine kui ka valmimist hakkas kitsaks jääma. gustikku hõlmata ka teised tagamaa

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2018 Eesti LOODUS |831| 15 Meri

head kalasaaki toovate pengrate asu- kohtadest. Need on kohad meres, kus merepõhi järsku langeb ning kus teatud aegadel liigub rohkem Foto: Tarmo Pikner Tarmo Foto: kala. Mõni selline ökoloogiline tar- kus tuleb aja jooksul üle vaadata, sest aastakümneid kehtinud tähelepane- kud ei pruugi enam kliimamuutuste jms tõttu paika pidada. Omajagu muutusi on toimu- nud mereelustiku liigilises koossei- sus. Näiteks on meie vetesse inva- siivse liigina lisandunud ümarmudil. Mõnes riigis peetakse teda delika- tesskalaks, kuid meie toidukultuuris Karepa kogus omal ajal tuntust pioneerilaagripaigana, nüüd on rannamelu teeni­ ei ole ümarmudilat veel omaks võe- matult vähemaks jäänud. Räägitakse ideest rajada väikesadam, mille planeerimi­ tud ning seni temast kaluritele kuigi seks tuleb kindlasti arukalt aega varuda, et vältida lõhet kogukonnas suurt tulu ei ole. Püütud mudilasaak läheb siiani ennekõike loomasöö- daks või visatakse lihtsalt ära. ettevõtted: majutusasutused ja tee- seid. Kohalikul omavalitsusel ja rii- Aja jooksul on muutunud ka nuste pakkujad; oluline on, et selline gil on siin tähtis roll: tuleb senisest kalaturu toimimine sadamates. Kui info oleks merelt tulijale kättesaadav rohkem kaasa aidata, toetades mere- keegi tahab praegusajal osta värsket juba sadamas. ga, sh kalapüügiga seotud ettevõtlust. kala otse sadamast, on vaja tutta- Erisuguseid võimalusi ja teenuseid Samuti tuleb leida tasakaal kutselis- vat kalurit. Kehtib reegel: kui tahad pakkuvad väikesadamad on mere- te ja pühapäevakalurite huvide vahel. kala, helista oma kalurile. Ühe sada- äärsete piirkondade arengu võti, sel Mõistagi on oluline tegeleda ka kala- mapäeva kuulutusel oli hüüdlause: sajandil Euroopa sõnavarasse ilmu- varude jätkusuutlikkuse ja tervise- „Leia oma kalur!“. nud sinise majanduskasvu (blue ohutusega. Või siis hakka ise kaluriks, mis growth) osa. Nn sinikasvuharud on Üks merekultuuri osa on oskus paraku ei ole aga sugugi lihtne: rannikuturism, vesiviljelus, merebio- merd tunda ja merel käituda, ent soetada tuleb kulukas varustus ja tehnoloogia (mereorganismide uuri- see kujuneb üksnes kogemuste varal. võtta arvesse sellega seotud välja- mine, et arendada uusi tooteid), kae- Rannakalurkond vananeb, mistõt- minekuid (nt paat, mootorikütus, vandamine merepõhjast ja ookeani- tu on ilmne, et suurte kogemuste- remont, talvine hoiustamine jm). energia. Näiteks Rootsis on merekul- ga kalureid on jäänud aina vähe- Kalapüügil peab järgima võrdlemisi tuur üks enim levinud ajaveetmisviis, rangeid püügiees- millel on hulk positiivseid majan- kirju. Mõistagi on duslikke mõjusid: kulutatakse söögi- Üks merekultuuri osa on oskus merd vaja ka teadmisi le-joogile, muuseumidele ja teistele tunda ja merel käituda, ent see merekalapüügist huviväärsustele, vabatahtlikud panus- ja taluda konku- tavad mereohutusse ning keskkonna- kujuneb üksnes kogemuste varal. rentsi heade püü- teadlikkusse, laevaehitus tagab hõre- gikohtade pärast. dalt asustatud piirkondades töökohad Kohalikud ran- ja eksporditulu. maks. Sedamööda nõrgeneb ka põl- nakalurid konkureerivad kalastus- vest põlve edasi kantud side merega. lubade pärast igal aastal kõigi huvi- Rannakalandus ja meremehetar­ Merekultuuri arengu mõttes on sel- listega üle Eesti. Kutselised kalu- kus. Rannikualadel on traditsioonili- line ilming muret tekitav. Sestap on rid taotlevad püügiload aga peami- ne elatusallikas olnud kalapüük, kuid vajalik igasugune tegevus, mis aitab selt omandatud ajaloolise püügi- nüüdsel ajal on see elulaad hääbu- leida ja hoida sidet merega, näiteks õiguse kaudu: sageli pärandatakse mas. Peapõhjus on kalapüügist saa- korraldades kala- või purjespordi- seda edasi sugulaste ringis (vähem dav vähene tulu ning õigusaktid, mis laagreid lastele. ostetakse võrgulubasid vabaturult). seavad ülearu piiranguid. Põlvest põlve edasi antaval tead- Eriseisuses on väikesaarte püsiela- Üks rannakalanduse suurim proo- misel ehk meremehetarkusel (talu- nikud: nemad saavad püügivahendi- vikivi on leida selleks ajaks, kui mere- pojatarkusel) on vaata et kulla hind. te piirarvu alusel kohalikust haldus- le ei saa või kala napib, kõrvaltege- Näiteks on Lahemaa kandi koge- üksusest kalastuskaardi, mis lubab vus, näiteks pakkuda turismiteenu- nud kaluritel kujunenud teadmine kala püüda tema elukohajärgset väi-

16 |832| Eesti LOODUS DETSEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri kesaart ümbritseval veealal. Eriõigus on rannakaluritele mõistagi hea, kuid riigi poolt vaadates tuleb iga- suguste erisustega olla mõistuspära-

selt kitsi. Anu Printsmann Foto: Meri ja kalavarud on siin samuti ühine loodusvara, mille majandami- sel kehtivad peale seaduste ka omava- helised kirjutamata reeglid: kes kuhu oma võrgu tohib panna ning kes kelle lautrikohta ehk valgmat võib kasu- tada.

Meri kui ühisomand tingib koos­ töövajaduse. Eestis kuulub meri rii- gile, seetõttu on valdadel ja kohali- kel elanikel olnud vähe motivatsioo- Üldjoontes ei tulnud meie vaadeldud alal ette suletud rannaalasid, kuhu jalgsi ei ni sellega tegeleda. Näiteks Soomes pääsenud või kus ei oleks saanud kallasrajal jalgsi liikuda. Ka mõnele privaatsema­ võivad mere omanikud olla ka eraisi- le paigale oli juurdepääs olemas kud, kuid merealade kohta koostab planeeringuid maakond. Lätis keh- testati hiljuti rannikumere vöönd: ala, mida peaksid hakkama halda- ma kohalikud omavalitsused. See on Foto: Tarmo Pikner Tarmo Foto: samuti samm selle poole, et kohapeal tekiks suurem võimalus ja huvi merd piirkonna arenguga rohkem siduda ning omavahel koostööd teha. Eestis saaksid omavalitsused praegu sõna sekka öelda riigi mereala planeeringu kaudu (vt ka mereala.hendrikson.ee). Koostöö on igal juhul üks merekul- tuuri edenemise alus. Nõnda jõuab kogukondlik ettevõtlus uuele taseme- le ja saab anda hoogu mitmesuguste- le majandamisvormidele: sinikasvu- le, rohe- (circular economy) ja jaga- mismajandusele (shared economies). Pildil on Lahemaa suvituspiirkonna paadikuurid: need on rannaalade kultuuri­ Need põhinevad paljuski kogukon- pärandi lahutamatu osa. Tänapäeval leidub ka märksa moodsamaid võrgukuure, dade iseorganiseerumisel ja nutikatel mille puhul on vanadele objektidele leitud uus otstarve. See on tekitanud ühis­ tehnoloogiatel, kus ressursse kasuta- kondlikke debatte selle üle, kuidas hoida kultuuripärandit takse säästlikult. Koostöövorme saab ka kaudselt toetada, näiteks võimaldades kooskäi- kool, Soome keskkonnainstituut ja Anu Printsmann (1979) on lõpetanud miskohti, kus kogukonna tegusamad Satakunta maakonnavalitsus, pro- Tartu ülikooli geoinformaatika, karto- graafia ja inimgeograafia eriala; töötab inimesed vahetavad olulist teavet, aru- jekti esimestel kuudel osales ka Tallinna ülikooli humanitaarteaduste tavad tulevikuplaane, lepivad kokku Lääne-Viru maakonnavalitsus. instituudi maastiku ja kultuuri keskuse tegevustes jne. Tõhusam koostöö on Rohkem teavet projekti kohta leiab maastiku-uuringute teadurina. üks teguviis, mis võimaldaks merekul- veebilehtedelt www.pk.emu.ee/sus- Maila Kuusik (1968) oli Eesti maaülikooli tuuri jätkusuutlikult edendada. tainbaltic ja www.utu.fi/en/sites/ SustainBalticu projekti ruumilise planee- SustainBalticu projekti on rahas- SustainBaltic. rimise spetsialist. tanud Euroopa regionaalarengu fond Tarmo Pikner (1975) on geograaf, Oulu Kesk-Läänemere piiriülese koos- 1. Sooväli-Sepping, Helen; Reinert, Hugo; ülikoolis kaitsnud doktoritöö piiriülese Miles-Watson, Jonathan (eds.) 2015. linnastumise protsessidest Läänemere tööprogrammi 2014–2020 kaudu. Ruptured Landscapes: Landscape, Identity Koostööpartnerid olid Tallinna üli- and Social Change. Landscape Series 19. regioonis; töötab vanemteadurina Tallinna kool, Eesti maaülikool, Turu üli- Springer. Dordrecht. ülikooli maastiku ja kultuuri keskuses.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2018 Eesti LOODUS |833| 17 Merekultuur

nüüdseks kindlaks tehtud edelavalli umbes 30-meetrist lõiku (◊ 2) ning sellel asunud kivist ringmüüri jää- nuseid; ringmüüri olid lammutanud saarlased. Selles kohas on looduslik kalle väga suur ja kive raskem ära vedada. Kivilinnuse asupaiga kohta annavad kinnitust ka metallidetekto- ri leiud kivikastelli siseõuelt.

Kroonik Henriku jutustus 1222. a sündmustest. Kroonik Henrik, kes tõenäoliselt oli ise selles paigas käi- nud 1222. aastal, on selle kohta hil- jem, tunnistajatelt kuuldu alusel kok- kuvõtlikult kirjutanud: „Ka Taani kuningas, kogu- nud suure sõjaväe, tuli koos krahv Albertiga Saaremaale ja hakkas ehi- ◊ 1. Taani kuninga kivilinnuse asupaik Saaremaal Triigi poolsaarel tama kivilinnust. [---] Kuningas aga, viinud kiiruga lõpule linnuse müüri ja paigutanud sinna mehed, pöör- Uued tõendid Taani kuninga dus tagasi Taanimaale. Saarlased aga, tulles kokku kõigist küladest ja kihelkondadest, piirasid selle linnuse Saaremaa kantsi kohta ümber. [---] Ja nad tulid kõik korraga seitsmeteistkümne paterelliga, heites Pikka aega oli Eesti ja Taani ajaloolaste hulgas valitse­ viis päeva järjest palju suuri kive ega nud teadmatus, kus asus Eesti esimene kivilinnus, mis oli andnud rahu neile, kes olid linnuses, sest neil polnud maju ega ehitisi ega Saaremaale rajatud kuningas Valdemar II käsul taanlaste polnud neil kohta ega varjupaika veel vallutusretke käigus 1222. aastal. Praeguseks on linnuse ehitamata linnuses; ja paljud neist asupaik määratud ja leitud selle kohta uusi tõendeid. said vigastada. Saarlastest aga lange- sid paljud ammuküttide poolt haava- Jaan Laas tuna, ometi ei jätnud nad sellepärast linnuse ründamist järele. änavuse aasta alguses ilmus Pärast hulga päevi võitlust ütlesid siinse kirjutise autori sulest niisiis saarlased nendele, kes olid linnu- raamat „Taani kuninga kivi- ses: „Kuna te teate, et teie tolles linnuses Tlinnus Saaremaal. Saarlaste suur võit ei saa üldsegi pääseda meie lakkamatu 1222“ [1]. Samal teemal on autor ründamise eest, soovitame teile ja palu- kirjutanud ka ajakirja Eesti Loodus me, et te, teinud meiega rahu, läheksi- 2018. aasta märtsinumbris [2]. Eesti te kõik tervelt ja puutumata välja, jättes ajaloolased, arhitektuuriloolased ja meile linnuse ja meie maa.“ arheoloogid on kivikindlust kaua otsi- Nemad aga, .. võtsid tolle rahunõu nud ja pakkunud mitut asupaika. Ka vastu ning minnes linnusest välja pärast raamatu ilmumist on linnuse ◊ 2. Hübriidkaardi järgi esile toodud ja viies oma asjad endaga kaasa arvatavas asupaigas otsitud tõendeid pinnareljeefi kujutisel on hästi näha laevadele, jätsid linnuse ja maa linnuse olemasolu kohta. Nüüdseks omaaegse kaitsevalli lõik, mis on saarlastele. [---] Siis lõhkusid saarla- on leitud hulk arheoloogilisi tõendeid. suurema nõlvakaldega kui ülejäänud sed linnuse ümberringi maha, jätma- Nende põhjal tehtud järeldused luba- alusvalli osad. Vaatlusaluse lõigu pikkus ta kivi kivi peale, ja saatsid üle kogu vad väita, et kivilinnuse asukoht on on umbes 30 meetrit. Selle suhteliselt Eestimaa tolle sõna, et nad on val- lõplikult määratud (◊ 1). järsema nõlvakaldega edelapoolsel lutanud taanlaste kuninga linnuse ja Tegemist on suure kinnismuis- küljel (tähistatud oranži ringiga) on kristlased oma maalt välja visanud“ tisega ja olulise ajaloolise kohaga. töödeldud kivid, mis tõenäoliselt päri­ [3: 231–233]. Seetõttu vaatleme lähemalt selle nevad lammutatud ringmüürist Seni ei olnud täpselt teada, kus

18 |834| Eesti LOODUS DETSEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri taanlaste kuninga Valdemar II raja- te müürikivide ümbruses ja nende tud kivilinnus Saaremaal asus ja kus vahel ka väiksemaid viimistlus­kive, need ajaloolised sündmused toimu- mille pind on töödeldud siledaks sid. (◊ 4, suurema kivi pinnal on kaks Jaan Laas Fotod: väiksemat töödeldud kivi). Mõned Ringmüüri edelalõik on kindlaks hästi töödeldud nurkade ja külgedega tehtud. Viimastel aastatel on autor musta värvi kivid võivad olla kohale ajaloolise linnuse arvatavat asukoh- toodud ka kusagilt kaugemalt. ta põhjalikult uurinud: hankinud Leide kivilinnuse sisehoovi alalt. maapinna struktuuri iseloomustavad ◊ 3. Pildil olev kiviese, mis on välja nüüdisaegsed kõrgusandmed, neid Põgusad metallidetektoriga tehtud puhastatud õhukese sambla- ja huu­ sihipäraselt töödelnud ja analüüsinud otsingud linnuse sisehoovi alal on muskihi alt, on arvatavasti kivilinnuse ning otsinud metallidetektoriga ese- päevavalgele toonud mitmesuguseid ringmüüri ühe laskeava serva raid­ meid. Uuringutulemused kinnitavad, raudesemete katkeid. detail. Seda tüüpi laskeavasid ehitati et ajaloolise kivilinnuse asukoht on Seniste leidude hulgas on esikohal tollal põhiliselt ammuküttide tarvis nüüdseks välja selgitatud. sepisnaelad ja needid (◊ 5). Huvitava Kindlaks on tehtud umbes 30 kujuga on 30 cm sügavuselt leitud meetri pikkune lõik kivilinnuse väikesemõõduline poolik hobuse- omaaegsest vallist (◊ 2), vallipeal- raud (◊ 5, keskel). Teada on koht, sest müürialusest tasanduskihist ja kus on kiilude abil poolitatud kive. 1222. aastal lammutatud ringmüürist Selle paiga lähedalt 25 cm sügavuselt (kivist ringmüür lõhuti maha nii, et on leitud rauast kivikiilu fragment. kivi ei jäänud kivi peale) alusvalli kül- Arvatav kivikiilu osa on 8‒9 cm pikk, jele jäänud suuremad töötlusjälgede- pisut kaarjas ning suhteliselt suure ga müürikivid. ristlõikega. Tasub rõhutada, et just selles kaitse- ◊ 4. Üsna suur töötlusjälgedega kivi, valli lõigus on kruusase alusvalli lääne- Kokku võttes. Linnuse ringmüüri mis on tõenäoliselt olnud lammuta­ poolne kalle suhteliselt järsk ning alus- kindlaks tehtud lõik ja selle alusvalli tud ringmüüris. Sinkjashall kattekiht valli lagi asub mitme meetri kõrgusel, nõlvalt saadud töödeldud ehituskivi- kivi pinnal võib olla müüri ehitamisel ida suunas tõusval nõlval. Seetõttu oli de leiud osutavad selles paigas olnud kasutatud savimördi jälg. Triigi pool­ laiali lammutatud kive hiljem ilmselt suurele kapitaalsele kaitserajatisele. saare idarannikul, üsna kivilinnuse raskem ära vedada ning neid on jää- Müürikivide leidudele on lisandunud asupaiga lähedal, on praegugi häid nud rohkem kohale ja nende lasu nõl- linnuse siseõue alalt ilmsiks tulnud savivõtukohti. Ilmselt oli see savi val suhteliselt puutumata. Nii mõned- raudesemete leiud, mida inimasustu- leiukoht, samuti rohkete kivide ole­ ki neist omal ajal töödeldud müüri­ sest eemal, puutumatu metsa rüpes ei masolu tähtis eeldus linnuse asupaiga kividest on nüüd tunnistajad kunagis- peaks olema. Nii on järeldus, et just valimisel test aegadest (◊ 4). selles paigas asus taanlaste kivilinnus, Eriti asjakohane ja tähelepanu- saanud taas kinnitust. väärne on õhukese sambla- ja huu- Kogu suur linnuseala tuleb edas- muskihi alt välja puhastatud laske­ pidi kaardistada ja teema põhjalikult ava ühe serva raiddetail (◊ 3). läbi uurida. Tööd jätkub aastateks. (Arvatavasti võib samast paigast Ilmselt pakub see uurimisobjekt Eesti hea õnne korral leida ka laskeava ja Taani arheoloogidele ning ajaloo- vasakpoolse külgploki.) Näha oleva lastele juba lähitulevikus rohkesti uut laskeava raiddetaili puhul tasub uurimisainest. meenutada, et tollal olid seda tüüpi 1. Laas, Jaan 2018. Taani kuninga kivilin- laskeavad rajatud ammuküttide tar- nus Saaremaal. Saarlaste suur võit 1222. vis. Amb oli tol ajal üks tõhusamaid Vabamees, Tallinn. ◊ 5. Pildil on näha linnuse sisehoovi relvi. Ilmselt lootsid taani sõdala- 2. Laas, Jaan 2018. Taanlaste kivilinnuse asu- alalt leitud raudesemete tükke ja mit­ paik Saaremaal on lõpuks leitud. – Eesti sedki oma vastse kivilinnuse kaitse mes mõõdus sepisnaelu. Kõik need Loodus 69 (3): 18–21. on tulnud päevavalgele 20–30 cm korraldamisel suuresti ammuküttide 3. Tarvel, Enn (toim) 1982. Henriku Liivimaa tegevusele. kroonika. Eesti Raamat, Tallinn: 231–233. sügavuselt maapinnast. Omapärase teostuse poolest paistab silma poolik Kaitsevalli kruusasel edelanõlval Jaan Laas (1938) on teadus- ja majan- on õhukese sambla- ja huumuskihi dusloolane, huvitunud vabadusvõitluse- hobuseraud. Ei ole teada, kui palju all teisigi töötlusjälgedega müürikive. ga seotud sündmustest ja võitluspaika- rakendati hobuseid linnuse rajamisel Vaatlusalusel vallinõlval on suurema- dest. või selle lammutamisel

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2018 Eesti LOODUS |835| 19 Luubi all

Pieter Brueghel vanem, „Viljakoristajad“, 1565. Pool aastatuhandet tagasi maalitud pildil ulatub nisu põllumeestel peaaegu üle pea, tänapäeval on nisutaim keskmiselt 60–90 cm kõrge. Ka kaer oli vanasti tunduvalt pikem kui praegused sordid. Enne aretust nägi kaer välja umbes samasugune nagu tema looduslik sugulane tuulekaer: tänapäeva kaerasortidest peajagu kõrgem Põllumajandus evolutsioonilise ökoloogia pilgu läbi

Põllumajanduse hüppelist hoogustumist maailmas olule, et põllukultuuride tülikat kõr- 1950. aastatel on hakatud nimetama roheliseks revolut­ guskasvu põhjustab konkurents tai- medel vahel [3]. Et taimed omava- siooniks. Sellal võeti tarvitusele Jaapani teadlaste loodud hel konkureerivad, polnud muidugi maailma esimene kääbusnisusort ’Norin 10’, mille taimed uudis, kuid põllukultuuride puhul olid senini aretatutest kolmandiku kuni poole võrra lühe­ polnud selle peale varem kuigi tõsi- selt mõeldud. mad [12]. Donald märkis, et taimesordi kon- kurentsivõime ja saagikuse vahel on Susanna Vain, Kristjan Zobel mida kasutatakse üha rohkem. Ent lõivsuhe. Lõivsuhteks (ingl trade-off) miks taimed üldse nii kõrgeks kas- nimetatakse negatiivset seost orga- alguse poole kõrgeks kasva- vavad? Kas sellest on põllumehele ka nismi võimete vahel, mis tuleneb sel- des kipuvad põllutaimed vil- mingit kasu? lest, et taimel ei jätku ressursse pii- japeade raskuse all lamandu- 1960. aastate lõpul juhtis ramatult ning seetõttu tuleb neid eri ma,V mistõttu on saaki raske korista- Austraa­lia põllumajandusteadlane elutalitluste vahel jaotada kokku- da. Kasvuspurti kiirendavad väetised, Colin M. Donald tähelepanu asja- hoidlikult. Kui üks talitlus saab roh-

20 |836| Eesti LOODUS DETSEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri kem ressurssi, jääb teisele selle võrra paratamatult vähem. Mida rohkem kulutab taim jõudu konkureerimise- le, seda vähem jääb alles viljade kas- Foto: Ülle Tamm vatamise jaoks. Seetõttu tegi Donald ettepane- ku aretada põllukultuuride „ideo- tüüpe“: selliseid sorte, mille konku- rentsivõimet on aretamisega sihi- likult pärsitud suurema saagikuse nimel. Selles sihis ongi sordiaretus liikunud. Katsed tänapäevaste põllutai- medega on Donaldi juttu lõivsuhe- test kinnitanud. Üldiselt on näha, et mida suuremaks suudetakse aretada saak, seda väiksemaks jäävad taimed. Rühmavaliku katse teraviljadega: tärkamine. Vasakul on kaer, paremal oder. Monokultuurina kasvades annavad Kummagi liigi taimed on eraldatud kümneks rühmaks tänapäevased sordid selgelt suuremat saaki kui vanemad sordid. Ent kui külvata neid põllule segamini, jäävad hed sulgesid, et vältida veekadu [4]. Nii tuleb tõdeda, et looduslik valik uuemad sordid vanematele konku- Mõnigi katse on kinnitanud, et naab- toimib mõneti risti vastu põllu­ rentsis alla [16]. Seega on saak suu- ritega ei vahetata mitte ainult tea- mehe soovidele. Põllumehe huvides renenud konkurentsivõime kulul. Ent vet, vaid nende järgi sätitakse ka oma ei ole üksikute taimede edu naabri- kuna tänapäeval kasvatataksegi põl- kasvu [13]. te kulul, vaid hea saak kogu põllult. lutaimi valdavalt monokultuuridena, Taimede kõrguskonkurents on põllu- siis polegi konkurentsivõimel enam Vaenulikud ja sõbralikud taimed. mehele tülikas. Mitte üksnes seetõt- väärtust. Et loomade iseloomud erinevad, on tu, et madalamad taimed jäävad kao- hästi teada. Aga kas ka taimed saa- tajaks ega anna saaki. Ka võitjate kas- Taimed on märgatavalt taibuka­ vad olla riiakad või sõbralikud? Jah, vuks kulub hulk ressursse – fotosün- mad, kui esmapilgul võib tunduda. saavad küll. Taimeriigis mõõdetak- teesis toodetud suhkruid ja mullast Näiteks on neil välja arenenud kee- se üksteisesse suhtumist selle järgi, saadud toitaineid –, mida põllumehe rulised vastastikku kasulikud suhted kuidas erineb taime kasv teise taime seisukohalt lihtsalt raisatakse. oma koostööpartneritega: tolmelda- naabruses kasvades võrrelduna üksi Väiksema kõrguskasvuga teraviljad jate ja seenjuures (mükoriisas) elutse- kasvamisega. on nüüdseks välja töötatud ja laial- vate seentega. Olelusvõitluse loosung „tugevaim daselt kasutusse võetud, kuid häm- Ka naabertaimedega suheldak- mastavalt vähe on se kogu aeg: juureeritiste abil mulla püütud vähenda- kaudu või lenduvate kemikaalide abil Üldiselt on näha, et mida suuremaks da taimede maa- õhu kaudu. Näiteks lõigati ühes hil- suudetakse aretada saak, seda alust kasvu. Täna­ jutises katses ühe Ameerika pujuliigi päevased sordid Artemisia tridentata lehtede küljest väiksemaks jäävad taimed. kasvatavad küll tükke, matkimaks rohusööja toitu- vähem juuri kui mist. Mõne aja pärast oli ka läheduses vanemad, kuid see kasvav tubakataim hakanud tootma jääb ellu“ on taimedel täiesti selge: pole otsese aretustöö tulemus, vaid mõrusid ühendeid, mis peletavad tai- naabertaimedest natukenegi rohkem on tõenäoliselt kaasnenud mingi mesööjaid ehk herbivoore [7]. Niisiis, valgust, vett või toitaineid omanda- muu kasvuomaduse aretusega. Juurte taimed hankisid naabertaimede käest nud taim suudab kasvada neist suure- kasvatamiseks kulub taimel peaae- teavet keskkonna kohta ning regulee- maks ning suruda nad alla. Pidev oht, gu kaks korda rohkem süsinikku kui risid oma ainevahetust selle järgi. et naabrid hakkavad varjama, ei luba lehtede või varte loomiseks [11]. Kui Teabevahetus võib olla hämmas- kellelgi oma kasvu tagasi hoida. suudetaks seda tohutut kulu kokku tavalt kiire. Ühes katses paigutati See päädib meeletu võidurelvastu- hoida, saaks usutavasti aretada märk- põuastressis oataime lähedusse tema misega ka evolutsioonilises plaanis. sa suurema saagiga sorte. liigikaaslased. Kulus kõigest tund, Looduslik valik soosib aina kõrge- Igal juhul peab praegu põlluma- kuni kaaslased hädalise lõhna tund- maks kasvavaid ja rohkem juuri toot- janduses tublisti tööd tegema, pöö- sid ning selle teate peale oma õhulõ- vaid genotüüpe. ramaks ümber varasemat looduslik-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2018 Eesti LOODUS |837| 21 Luubi all

tamine valguse paremaks püüdmi- seks, lehe eripind (pindala massiühi- ku kohta) jne. Kõik ühisvara tragöödia näited Foto: Kristjan Zobel Foto: pole aga taluniku seisukohalt soovi- matud. Näiteks võivad taimed üks- teise võidu investeerida ühist ressurs- si viljadesse, et vili saaks ikka naabri omast suurem ja ahvatlevam seem- neid levitavatele loomadele. Nõnda on toiminud mitmesugused lihakate viljadega liigid: õunapuud, ploomi- puud, kirsipuud jt [8].

Hõimuvalik. Taimede konkureerimi- se kohta on näiteid hulgaliselt, kuid Tänavu märtsis olid teraviljade rühmavalikukatse esimese põlvkonna taimed saa­ see on ainult üks käitumisspektri ots. nud kasvuhoo sisse. Iga järgmine põlvkond kasvatatakse suurima valgusaagiga Mitmetes katsetes on ilmnenud, et rühma seemnetest. Kui taimed raiskavad ressurssi konkureerimisele, kannatab mõnes olukorras taimed hoopis hoi- selle all seemne kvaliteet, sealhulgas valgusisaldus duvad konkureerimast. Inimmaailmast on intuitiivselt selge, et veri on paksem kui vesi ning ku valikut, nagu on öelnud taime­ üksnes inimühiskonnas, vaid ka tai- et sugulastega kakelda pole mõtet. aretusökoloogia õpetlane Robert medel isekeskis, kui nad kasvavad Teadlased seletavad niisugust käitu- Ford Denison [2]. ühises mullas ühise päikese all. mist nn hõimuvaliku (ingl kin-selec- tion) teooriaga. Põhimõte on selles, Ühisvara tragöödia. Muld oma toit- Kõige esimeses uurimuses, mis tõi et evolutsiooniliselt on isendi huvides ainete ja veega, niisamuti ka val- esile ühisvara tragöödia taime­ oma geenide koopiate edasikandmine gus, on kõigil taimedel ühine. Ühise riigis, oli vaatluse all põllumajandus- järgmisse põlvkonda. Ent samu geene omandi probleem kipub aga olema likult väga oluline taimeliik sojauba. ei kanna mitte üksnes isend ise, vaid see, et tulud ja kulud pole omava- Naabriga koos kasvanud taimed kas- ka tema sugulased – nii tasub iseenda hel tasakaalus: saadav tulu on isiklik, vatasid 85% rohkem juuri ning and- kõrval soosida ka sugulaste sigimist. kulud aga jaotuvad kõigi kasutajate sid 30% vähem saaki kui üksikult kas- Mida lähem on sugulusaste, seda roh- vahel võrdselt. Majanduses tuntak- vanud taimed, ehkki vett ja toitaineid kem on ühiseid geenikoopiaid ja seda se sellist stsenaariumi ühisvara tra- sai iga taim võrdselt [5]. Naabritel oli rohkem tasub loovutada oma heaolu göödia (ingl the tragedy of the com- muld ühine, seega tekkis klassikali- sugulasele. mons) nimetuse all. Mõiste pakkus Mitme taime- 1968. aastal mikrobioloog Garrett liigi puhul on kat- Hardin. Näiteks tõi ta mitme taluni- Naabriga koos kasvanud taimed sed kinnitanud, et ku isiklikud kariloomad ühisel kar- kasvatasid 85% rohkem juuri ning sugulasega koos jamaal. Isegi juhul kui maa on üle- kasvades hoitakse karjatatud, tasub igal talunikul siiski andsid 30% vähem saaki kui üksikult oma kasvu märksa oma karja üha suurendada, sest loo- kasvanud taimed. rohkem tagasi kui mast saadav tulu tuleb ainult looma- võõraga koos kas- omanikule, ülekarjatamisest tulene- vades. Ühes katses va kahju karjamaale aga korvavad ne ühisvara tragöödia olukord: kõik eelmainitud pujuliigiga A. tridentata kõik karjapidajad ühiselt [6]. enda juurte kaudu omastatud toitai- selgus suisa, et herbivooride rünnaku Ühiskasutuses olevate loodusva- ned sai taim oma tarbeks, mulla toit- korral naabreid hoiatavatest signaa- rade puhul on ühisvara tragöödia ainete vähenemisest tulenevat kahju lidest said paremini aru lähisugula- alati üks võimalikest stsenaariumi- tuli aga kanda mõlemal taimel võrd- sed, võrreldes sama liiki, aga madala- test. Väga ilmne on see näiteks töös- selt. Naabri tajumine pani sojaoa tai- ma sugulus­astmega taimedega. Seega tusreostuse või ka ookeani kalavaru- med isekamalt käituma. võib suhtlus sugulastega olla küllaltki de puhul. Ühisvara tragöödiast on Samasugust isekat käitumist on keeruliselt arenenud [8]. palju räägitud ka põllumajanduse katsed kinnitanud mitme taimedele Kõigis taimeliikides siiski sugulasi taustal. Huvitav on aga märkida, et olulise tunnuse puhul, nagu veetar- ära ei tunta. Pole veel kaugeltki selge, ühisvara tragöödia ei leia aset mitte bimine, lehtede horisontaalne paigu- kui paljud liigid seda suudavad [9].

22 |838| Eesti LOODUS DETSEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Rühmavalik. Kujutlegem, et ühel päeval otsustavad kõik taimed kon- kureerimise lõpetada ja üksteisega sõbralikult käituda. See hoiaks kõi- gil kokku tohutult ressursse, sest konkurents on ülimalt kulukas tege- vus. Ent isegi kui niisugune vastas- tikune kokkulepe mingi ime läbi õnnestuks, poleks see evolutsioo- niliselt stabiilne strateegia. Piisaks vaid ühest isekast petturist koos- töötegijate keskel, et too saavutaks teisi taimi pärssides edumaa ning mõne põlvkonnaga tõrjuks sõbrali- kud kaaslased välja. Inglise zooloog Vero Copner Wynne-Edwards on 1962. aastal märkinud, et osas linnupopulatsioo- nides piiravad linnud oma sigimist nõnda, et välditakse ressursside üle- tarbimist [15]. Tundus, justkui loo- Looduslikus isendivalikus kerkivad esile ja jäävad püsima sellised taimed, kes buksid linnud hüvedest oma popu- suudavad oma naabrite eest endale krahmata võimalikult palju ressursse: valgust, latsiooni heaks. Seesugust tagasi- vett ja toitaineid (joonis ülal vasakul). Paraku kulubki suur osas ressursist kon­ hoidlikkust oma kaaslaste heaolu kurentsivõime peale ning viljade jaoks jääb vähe järele. Rühmavalikuga on aga nimel seletati nn rühmavaliku (ingl võimalik aretada üksteise suhtes märksa sõbralikumaid taimi, kes suudavad anda group selection) teooriaga. Looduslik suuremat saaki (ülal paremal). Samalaadne nähtus ilmneb näiteks kanade aretu­ valik ei vali ju mitte üksnes isendeid sel. Isendivalikuga õnnestub küll saavutada hiidmune tootvad isendid, kuid para­ ja geene, vaid ka rühmi. Seetõttu ku teevad seesugused oma kaaslaste elu põrguks (all vasakul). Hoopis rohkem võiksid looduses püsima jääda need- mune saab kokkuvõttes rühmavaliku abil (all paremal) ki geenid, mis soosivad altruistlik- ku, ennastohverdavat käitumist, kui aga populatsioon kokkuvõttes sellest Inimese tekitatud rühmavalik. Tema arutlus on järgmine. Taimedel võidab. Kui looduses on rühmavalikul ilm- oleneb idanemisjärgne kasvukii- Asi pole siiski nii lihtne. Kui isen- selt väike roll, siis inimese tekita- rus tugevasti seemne suurusest, s.t di edukuse määraks üksnes tema tud kunstlikus valikus on sel külla- toit­ainevarust seemnes. Kuna põl- kuulumine mingisse rühma, siis ei ga potentsiaali. Eks ole ju inimese lukultuuride seemned on võrreldes tuleks tõepoolest laiutamine ja üks- eesmärk enamasti justnimelt sellised looduslike seemnetega väga suured, teise allasurumine kuidagi kasuks. toidutaimed- ja loomad, kes annavad jõuavad nad kasvu alguses umbroh- Uuringud on aga selgitanud, et hea saagi kogu rühma (põllu) kohta, tudest ette. Järgmisena oleks vaja, Wynne-Edwardsi kirjeldatud lin- mitte ei laiuta naabreid alla surudes et kasvueelise saavutanud kultuur- nupopulatsioonides olid pealtnä- üksipäini. taimed varjutaksid tärkavat umbroh- ha isetute tegude taga siiski isekad Kopenhaageni põllumajandus- tu piisavalt, nii et too ei saakski jalgu ajendid. Linnud hoidsid oma sigi- ülikooli professor Jacob Weiner on alla. Sellise varjutamisvõime võiks mist tagasi pigem selleks, et välti- arutlenud rühmavaliku kasutama- saavutada aretusega. da ülepingutust. Tänu sellele said ta võimaluste üle sordiaretuses [14]. Et asi õnnestuks, tuleks täita kaks nad elu jooksul kokkuvõttes rohkem Tema sõnutsi on tänapäeva sortide tingimust. Esiteks tuleks aretada tai- järglasi. Ajutine kokkuhoid tõi siiski geneetiline mitmekesisus aretatud nii med, kes taluvad väga tihedalt kasva- isiklikku kasu. väikseks kui võimalik, et isendiva- mist, et varjutus oleks piisav umbroh- Evolutsioonibioloogid on teinud lik – ja seega vaenulik käitumine – ei tudele, kuid kultuurtaimed ise selle kindlaks, et rühmavalik saab elus- pääseks põllul mõjule. Selle asemel siiski üle elaksid. Teiseks tuleks loo- loodust kujundada vaid väga piiratud tasuks aga geneetilist mitmekesisust buda reaskülvist. Reaskülviga paigu- tingimuste korral. Tõenäoliselt pole hoopis alal hoida ning sorte rühma- tatakse kultuurtaimed kasvama tihe- rühmavaliku tõttu kujunenud tunnu- valiku teel suunata. dasse ritta, ent jäetakse ridade vahele seid looduses kuigi palju ning seleta- Weineri arvates tasuks rühmavali- umbrohtude jaoks külluslikult valgust da nähtusi rühmavalikuga on pigem kuga aretada üksteist soosivaid, kuid ja ruumi võrsuda. Lühidalt, areta- eksitee. umbrohtusid alla suruvaid taimi. des välja omavahel mittekonkureeri-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2018 Eesti LOODUS |839| 23 Luubi all

vad taimed ja külvates neid ühtlaselt 1. Anten, N. P; Vermeulen, J. 2016. Tragedies ja väga tihedalt, võiks saada senisest and crops: understanding natural selection to improve cropping systems. – Trends in märksa suuremat saaki ning üksiti ecology & evolution 31 (6): 429–439. säästa keskkonda ja raha umbrohu- 2. Denison, R. F. 2012. Darwinian agriculture: Foto: Susanna Vain Foto: tõrjele. how understanding evolution can impro- ve agriculture. Princetoni ülikooli kirjastus, Üks ere näide, Princeton. kuidas põlluma- 3. Donald, C. M. 1968. The breeding of crop janduses on rühmavalikut edukalt ideotypes. – Euphytica 17 (3): 385–403. rakendatud, ei pärine mitte taime- 4. Falik, O. et al. 2011. Rumor has it…: relay de, vaid hoopis kanade aretusest. communication of stress cues in plants. – PLoS One 6 (11): e23625. 1996. aastal avaldatud artiklis on 5. Gersani, M. et al. 2001. Tragedy of the Purdue ülikooli teadlane William commons as a result of root competition. – Muir kirjutanud, et kui rakendada Journal of Ecology 89 (4): 660–669. 6. Hardin, G. 1968. The tragedy of the com- kanade peal isendivalikut, s.t vali- mons. – Science 13 (162): 1243–1248. da üksnes kõige suurema muna- 7. Karban, R. et al. 2000. Communication toodanguga isendeid, ei saavutata between plants: induced resistance in wild sugugi suurimat võimalikku muna- tobacco plants following clipping of neigh­ boring sagebrush.– Oecologia 125 (1): de kogutoodangut [10]. Nimelt saa- 66–71. vutavad rekordmunejad oma tase- 8. Karban, R. et al. 2013. Kin recognition me suurelt jaolt teiste kanade kulul, affects plant communication and defence. neilt näiteks teri eest ära nokkides. Tihedalt külvatud hariliku müürlooga – Proc. R. Soc. B 280 (1756): 20123062. 9. Lepik, A. et al. 2012. Kin recognition is Pahatihti ka rünnatakse, vigastatak- taimed rühmavaliku katses. Järgmine density-dependent and uncommon among se ja isegi surmatakse nõrgemaid põlvkond kasvatatakse suurima seem­ temperate grassland plants. – Functional kanu. Isendivalikul põhinev aretus nete kogutoodanguga rühma seem­ Ecology 26 (5): 1214–1220. 10. Muir, W. M. 1996. Group selection for on mõnigi kord päädinud sellega, et netest. Aretuse käigus jälgitakse, kui­ adaptation to multiple-hen cages: selection kanu saab pidada ainult üksikpuuri- das võsu ja juurte biomass ja seemne program and direct responses. – Poultry des, mis on üpris kulukas. toitainetesisaldus põlvkondade vältel Science 75 (4): 447–458. William Muir katsetas, kas rüh- muutub 11. Passioura, J. B. 1983. Roots and drought resistance. – Agricultural water manage- mavalikuga on võimalik aretada kanu ment 7 (1–3): 265–280. sõbralikumaks. Ta kasvatas kanu 12. Reitz, L. P.; Salmon, S. C. 1968. Origin, his- üheksaliikmelistes rühmades ning misi keskkonnatingimuste suh- tory, and use of Norin 10 wheat. – Crop igale järgmisele põlvkonnale panid tes ja taimede mõistes üsna kiire, Science 8 (6): 686–689. 13. Semchenko, M. et al. 2013. Plants are least aluse eelmises põlvkonnas suurima kaheksanädalane elutsükkel. Nii on suppressed by their frequent neighbours: munade kogutoodanguga uhkelda- müürlook väga sobilik aretuskatse- the relationship between competitive abi- nud rühma järglased. Muir eeldas, et lity and spatial aggrega- tion patterns. – Journal of edukamaks osutuvad need rühmad, Ecology 101 (5): 1313–1321 kus kanad on üksteisega sõbraliku- Rekordmunejad saavutavad oma 14. Weiner, J. et al. 2010. mad, sest siis panustavad kõik rüh- taseme suurelt jaolt teiste kanade Evolutionary agroecology: maliikmed munatoodangusse ja ener- The potential for coope- kulul, neilt näiteks teri eest ära rative, high density, weed- giat ei raisata üksteise kiusamisele. suppressing cereals. – Muiri katse oli edukas: kuue põlvkon- nokkides. Evolutionary Applications 3 naga vähenes kanade suremus 60% ja (5–6): 473–479. aastane munatoodang kasvas lausa 15. Wynne-Edwards, V. C. 1962. Animal dispersion: in rela- 260%. teks, kus tuleb taimi kasvatada mitu tion to social behaviour. Oliver and Boyd, põlvkonda. Samuti on teada selle Edinburgh. Ka Tartu ülikooli botaanikaosakon­ taimeliigi suur kasvu- ja käitumis- 16. Zhu, L.; Zhang, D. Y. 2013. Donald’s ideoty- nas uuritakse taimede rühmakäi­ omaduste varieeruvus eri leviku- pe and growth redundancy: A pot expe- tumist. rimental test using an old and a modern Muu hulgas püütakse taimi piirkondades. See pakub häid või- spring wheat cultivar. – PLoS one 8 (7): rühmavalikuga üksteise suhtes sõbra- malusi uurida looduses kujunenud e70006. likumaks aretada. käitumismustreid. Põhiline katsealune on ekspe- Koostöös Eesti taimekasvatu- Susanna Vain (1994) on Tartu ülikooli rimentaalteadlastele hästi tun- se instituudi teadurite Ilmar Tamme taimede evolutsioonilise ökoloogia töö- rühma doktorant. tud taimeliik harilik müürlook ja Ülle Tammega teeme samasisuli- (Arabidopsis thaliana). Peale sobi- si katseid ka odra ja kaeraga. Peagi Kristjan Zobel (1960) on ökoloog, Tartu vate geneetiliste ja molekulaarsete külvatakse juba kolmas katsepõlv- ülikooli evolutsioonilise ökoloogia pro- fessor. omaduste on sel liigil vähe nõud- kond.

24 |840| Eesti LOODUS DETSEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2018 Eesti LOODUS 25 Pärlikarbid

Foto: James St John / Flickr James St John / Flickr Foto:

F

o

t

o

a

l

l

i

k

a

s

:

W

i

k

i

p e

d

i a

C o m

m

o n s Need roosad ja valged pärlid pärinevad pärlikarbikasvandusest. Kultuurpärlite kasvatusele pani aluse Jaapani teadlane ja ettevõtja Kōkichi Mikimoto (vasemal pildil), kes jõudis õigete võteteni alles 1893. aas­ tal, pärast arvukaid nurjunud katseid ja ohtu sattuda oma ettevõttega pankrotti

rannaäärsetes vetes 5 kuni 60 meet- ri sügavuses. Nende püük on äärmi- selt kurnav ja ohtlik töö, mida ei ole kuni praeguse ajani veel suudetud mehhaniseerida. Sestap on mõis- tetav, miks suurte looduslike pär- lite hind on aegade jooksul olnud Pärlid, ja on ka tänapäeval väga kõrge. Nüüdisajal turustatavatest pärlitest väärtuslik loodusand hõlmavad suurema osa, ligi 90%, aga sünteetilisest materjalist val- Pärlikarpides leiduvad pärlid on menukad väärisesemed, mistatud või pärlikarbikasvandus- samas on looduslike pärlite jaht toonud nendele liikidele test pärit pärlid. Pärlikarbikasvandus sai võima- palju kahju. likuks Jaapani teadlaste Kōkichi Mikimoto jt aastatepikkuse visa töö Arvi Liiva ümber. Sellele kristalliseerub lubja- tulemusena: kaua ja hoolikalt uuri- kivi: kaltsiumkarbonaat pärlmutris- ti limuste elurežiimi, toitumust, vee ooduslikud pärlid tekivad siis, te sätendavate plaatidena, mida seob soolsust ja temperatuuri, hoovuste kui pärlikarbi sisse satub mõni limuselt erituv sarvaine. Nii pärlikar- omapära ja teisi tegureid. Pärlikarpide kivitükike või muu võõrke- pide kui ka pärlite kasv neis kulgeb kasvatus nõuab väga peeneid osku- Lha. Karp hakkab enesekaitseks erita- aeglaselt, pikki aastaid. si ja suurt vaeva, kusjuures enamik ma sarvainet, mis koguneb võõrkeha Pärispärlikarbid elavad soojades töödest tehakse ära mikroskoopide

26 |842| Eesti LOODUS DETSEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri all. Seetõttu teevad Jaapanis neid töid noored naised. Pärleid on leitud ka ebapärlikar- pide, sh Eestis elutseva ebapärlikarbi (Margaritifera margaritifera) koda- dest. See suur paksuseinalise kojaga mageveekarp elutses varem küllaltki hulgaliselt mõnedes meie puhtavee- Wikipedia Commons e Dalbéra / Pierr listes jõgedes ja järvedes. - August Wilhelm Hupeli andmeil oli ebapärlikarbi leiukohti 18. sajandi Jean Foto: lõpus Eestis teada isegi 40 veekogus. Kõige rikkamate leiukohtadena on märgitud Lõuna-Eestis Mustajõkke suubuvaid Peetri ja Pärlijõge ning Mõniste oja, Põhja-Eestist aga Pudisoo jõge koos Tõldeojaga. Väikeste pärlitega järvekarpe on lei- Napoleon III abikaasa Eugénie (Eugénie de Montijo) kroon on valmistatud 212 tud ka Lehtse ja Ravila ning Nõva looduslikust pärlist ümbruse järvedest. Ajalooallikatest on teada, et aega- de jooksul on ka jõgede ebapärlikar- pidest saadud küllaltki suuri täisväär- tuslikke pärleid, selliseid on leitud Timo Palo Foto: isegi Eesti jõgedest ja ojadest.

Pärlipüüdjad range kontrolli alla. Pärlikarbis leiduv väärtuslik kraam on ajendanud tülisid ja tekitanud legen- dide järgi isegi sõja. Nõnda oli Julius Caesar alustanud Britannia vastu sõda just selleks, et saada kätte Šoti- ja Iirimaa jõgedest hangitavaid pär- leid. Hiljem püüdsid Euroopa riikide valitsejad kehtestada oma valdustes pärlipüüdmise eesõigusi. Teadaolevalt tegi Saksi kuurvürst Pärlijõgi Võrumaal on saanud oma nime just ebapärlikarpide järgi, keda omal ajal Georg I aastal l621 pärlipüügi oma leidus jões palju, tänapäeval on see liik jõest kadunud regaaliks, s.o kuninga eesõiguseks, ja määras ametisse isegi erilise pärli- püüdja. Seda ametit pärandati põlvest leiukohad Eestis teada vaid kohalikele ses püsinud isegi veel hiljaaegu, seda põlve. Peale selle oli Saksi kuningako- talupoegadele, kes olevat leitud pär- on kirjeldatud ühe kirjandusmuuseu- ja kirjutamata seadus, et kuninganna leid müünud peamiselt Moskvasse. mi rahvaluuleteadlase hiljutistes väli- võis kanda ainult omalt maalt saadud Mandaadi järgi oli tavakodanikel isegi töömärkmetes. pärleid. Esimesed andmed pärlipüüdmise Eesti ebapärlikarbi kohta Liivimaal pärinevad 17. sajan- Pärlikarbis leiduv väärtuslik kraam seisund on halve­ nenud mitmel põh­ dist. Nimelt andis Rootsi kuningas on ajendanud tülisid ja tekitanud Karl XI aastal 1694 välja mandaadi, jusel. Eestis hakkas millega pärlipüüdmine tehti kunin- legendide järgi isegi sõja. pärlipüük toona pide- ga regaaliks, ning seati ametisse asja- valt vähenema ühelt omane inspektor. Selle mandaadi poolt seetõttu, et see järgi võis pärleid püüda üksnes ins- keelatud käia pärlileiukohtades ja ei andnud nii suurt tulu, kui loodeti. pektori näpunäidete järgi ja leidjal tuli supelda pärlijõgedes. Huvitaval kom- Teiselt poolt hakkas ebapärlikarpide pärlid müüa ainult inspektorile. bel oli Pudisoo pärlileiukoha kui kee- arvukus röövpüügi tõttu tunduvalt Enne seda dokumenti olid pärli- luala staatus kohalike elanike teadvu- vähenema. Pealegi ei osatud pärleid

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2018 Eesti LOODUS |843| 27 Pärlikarbid

veerežiimi. Varem oli ebapärlikar- pide poolest rikkaim ala

Foto: Mare Isakar Mare Foto: Valgamaa Mustjõe piir- kond, ent praeguseks on ainukese leiukohana teada Põhja-Eesti Pudisoo jõgi. Ebapärlikarbi vähese leviku on eeskätt tinginud tema üsna kit- sad elupaigaeelistused. Nii ei tohi vee temperatuur isegi suvel ületa- da 18 soojakraadi. Eriti tähtis on vee väike lubja- ja rauasisaldus. Määrav on ka happesus: kui pH langeb alla viie, siis karbid surevad. Ühtlasi on olulised vee voolukiirus ja põhja oma- dused. Ebapärlikarp vajab jämeda- teralise liiva- või kruusapõhjaga aeg- lase vooluga jõgesid.

Menukad ehted ja talismanid. Pärlikarpidest pärinevaid pärleid tunti ja hinnati juba Muinas- Egiptuses. Indias kanti neid talismanidena. Hiinlased olevat osanud pärleid kasutada ka ravimisel. Kuninganna Kleopatra olevat tarvitanud äädikas lahustatud pärleid selleks, et tema ilu ei hääbuks. Vanapärsia legendi järgi on pärl Eestis haruldaseks jäänud ebapärlikarpidest on samuti leitud pärleid. Ent just valguse laps, kes on sündinud pärli- omaaegne röövellik püük on olnud üks põhjus, miks see liik on meil hävimisohus karpi langenud ja seal kuukiirte toi- mel kivistunud kaste- tilgast. sisaldavaid karpe tühjadest eristada, Pärlid on alati mistõttu avati ja hävitati kõik välja- Võttes arvesse pärlite vähesust olnud peamiselt nais- püütud karbid. karpides, on selge, et nõnda te ehted. Nad on Võttes arvesse pärlite vähesust hävitati asjatult suur hulk karpe. merejumala and ning karpides, on selge, et nõnda hävita- pidid andma oma ti asjatult suur hulk karpe. Näiteks kandjale rahu, puh- Saksamaal tehtud loenduse järgi lei- tused veekogudes ja nende valgala- tust ja tarkust. Väidetavasti muuda- dub iga 103 karbi kohta ainult üks del. Järjest laienev intensiivne põl- vad pärlid oma kandja kurbuse kaas- pärliga karp. Selleks et leida tõeliselt lumajandus saastas veekogusid väe- tundeks ja kibestuse tänulikkuseks hea kvaliteediga pärl, tuleb sageli läbi tiste ja mürkkemikaalidega, tööstus elu eest. Pärleid on võrreldud pisa- vaadata kuni kolmsada karpi. heitveega, ulatuslik metsaraie soo- ratega, kuna nad sünnivad pärlikar- Ebapärlikarpide bioloogiat ja dustas samuti reoainete valgumist pides suurte kannatustega. Usutakse, nende levikut Eestis on palju kir- vette. Suuresti kahjustas ebapärli- et just seetõttu aitavad pärlid mõis- jeldanud ja uurinud bioloog Nikolai karpide veekogusid nende süvenda- ta kandja kurbust ja valu. Samal ajal Laanetu. Eesti Looduse 2004. aasta mine ja kuivendustööd valgalal. Ühe sümboliseerib nende meeliköitev sära jaanuarinumbris ilmunud artiklis on ebapärlikarpe ohustava tegurina on kirgastumist. ta sedastanud, et ebapärlikarbi levila Nikolai Laanetu toonud esile kop- Arvi Liiva (1930) on keemiakandidaat, hakkas märgatavalt kahanema eel- rad, kes vett paisutades ja urge kae- osaleb TÜ ökoloogia- ja maateaduste ins- mise sajandi algusaastail, kui lausa vates suurendavad settekoormust tituudi geoloogiaosakonna radiosüsiniku röövellikule püügile lisandusid muu- ning muudavad oluliselt veekogu laboris mittekoosseisulise konsultandina.

28 |844| EEsti LOODUs DETSEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sest iga sõna on oluline.

Pakume Teile tasuta konsultatsiooni, paigaldust, kuulmisuuringuid ning soovi korral ka 12 kuud järelmaksu 0% intressiga. Lisaks väljastame aparaate Sotsiaalkindlustusameti (SKA) toetusega isikliku abivahendi kaardi alusel.

Leidke endale lähim kuulmiskeskus ja Selle reklaami ettenäitamisel broneerige aeg tasuta konsultatsioonile kodulehel kuuldeaparaadid.ee või lihtsalt iga uue kuuldeaparaadi helistage meile. ostjale tasuta 2 aastane varu patareisid (120 patareid).

Kampaania kehtib kuni 31.12.2018

KIIRELT TASUTA PARIMAD vastuvõtule! kuulmisuuring! aparaadid!

TALLINN Tulika 19, 2. korrus TARTU Ülikooli 8 NARVA Narva Haigla polikliinik PÄRNU Ülejõe Tervisekeskus Telefon: 53 011 529 Telefon: 53 807 287 Vestervalli 15, 3. korrus Jannseni 7a [email protected] [email protected] Telefon: 53 011 529 Telefon: 53 011 529 [email protected] [email protected]

Lasnamäe Medicum, Punane 61, RAKVERE Tuleviku 4, VILJANDI Viljandi Tervisekeskus PAIDE AS Järvamaa Haigla kab 344, 3. korrus, Dr. Tiina Pruler-Ild ruumides Turu 10, kab. 303 Tiigi 8, kab. 412 Telefon: 53 011 529 Telefon: 324 3253 Telefon: 433 3783 Telefon: 53 011 529 [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] Eesti LOODUS 29 Geoloogia 104 - Foto: Gennadi Baranov / TalTechi geoloogiakogu, GIT 757 geoloogiakogu, TalTechi Gennadi/ Baranov Foto:

◊ 1. Kaltsiidikristallile on omane tugev kaksikmurdumine, seetõttu on värvituid ja kõige selgemaid kaltsiite kasutatud polarisatsioonimikroskoopides. Niisuguste omadustega kaltsiiti on nimetatud selle parima leiukoha järgi Islandi paoks

kahekordsetena. Üks murdunud kii- rest, mis on seda kristalli läbinud, on täielikult polariseerunud, seepärast kasutatakse Islandi pagu optikariis- tades. Kaltsiit, Ilusaid kaltsiidikristalle ja -druuse võime leida ka Põhja-Eesti paekarjää- ridest, näiteks Lasnamäe ja Jaagurahu laialt levinud mineraal murrust. Aegade jooksul nii ehitus- kui ka Arvi Liiva Põhimineraal näiteks marmoris ja raidkivina hinnatud marmor on kee- lubjakivis. Värvuselt on kaltsiit ena- miliselt peaaegu puhas kaltsiit. See eemiliselt on kaltsiit süsi- masti valge, helekollakas või -halli- on tekkinud lubjakivide moondel. happe kaltsium, koosnedes kas. Üks iseloomulik tunnus on rom- Kõige tuntum ja hinnatum on kind- kaltsiumkarbonaadist. Kõige boeedriline lõhenevus. lasti Itaalia Apenniinidest kaevan- sagedaminiK tekib see looduses lub- datav Carrara mar- jarikkast veest temperatuuri tõusu mor (◊ 2). Sellest või lubjabakterite toimel, aga samuti Eesti rahvuskivi paekivi on samuti marmorist on loo- mõningate organismide lubiskeletti- keemiliselt põhiliselt kaltsiit. dud hulk maailma- de kuhjumisel. kuulsaid taieseid, Sama keemilise koostisega, kuid nagu Michelangelo erisuguse kristallivormiga kaltsiidi Värvituid läbipaistvaid romboeed- „Taavet“, ning näiteks ehitistest vorme on tänapäeval teada mitusada rilisi kaltsiidikristalle tuntakse üldi- Rooma Panteon ja Apolloni tempel. ja nende kombinatsioonide arvu hin- selt Islandi pao nime all (◊ 1). Sellel Eesti rahvuskivi paekivi on samuti natakse isegi üle tuhande. Sellest on mineraalil on erakordne valguse kak- keemiliselt põhiliselt kaltsiit. Seda lei- tingitud ka kaltsiidi erimite suur mit- sikmurdmise võime, mistõttu näeme dub meil lubjakivi- ja magneesiumi- mekesisus. sellest läbi vaadates kõiki esemeid sisaldusega dolomiidi kujul: lubjakivi

30 |846| Eesti LOODUS DETSEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri on meil väärtuslik ehituslubja toore, dolomiit aga traditsiooniline ehitus- materjal. Peale selle kasutatakse paasi laialdaselt tsemendi ja ehituskillus- tiku tootmisel. Seega on paekivi

vaieldamatult üks Eesti tähtsaim allikas: digital341/Pixabay Foto maavara. Eesti kõige kaunimaid ja vastupidavamaid paekivivorme on hakatud nimetama isegi kohalikuks marmoriks (Vasalemma, Kaarma, Kalina).

Kaltsiiti leidub ka looduslikes pärli­ tes. Väga huvitavad ja ilusad on kars- tikoobastes ja kohati mäenõlvadel paiknevad kaltsiidist tilkekivid: sta- laktiidid ja stalagmiidid. Neid võime ◊ 2. Lubjakivide moondel tekkinud marmor on keemiliselt peaaegu puhas kalt­ leida ka Põhja-Eesti paekallastel, näi- siit. Pildil on kõige hinnatuma Carrara marmori kaevandus Itaalias teks Mäekülas. Väliselt stalagmiitidega sarna- ◊ 3. Glendoniit on kaltsiidi väga harva ette ne on üks kaltsiidi väga harva ette tulev vorm. Tartu ülikooli loodusmuuseu­ tulev vorm: glendoniit, mis on õigu- mi geoloogiakogusse on see sattu­ poolest kaltsiidi pseudomorfoos ikaiidi nud tänu Moskva geoloo­ järgi. Kuni 2006. aastani ei olnud seda giainstituudi kolleegile, Kamtšatkalt pärinevat haruldast mine- kes annetas Kamtšatkalt raali isegi Tartu ülikooli geoloogiainsti- pärit väärtusliku tuudi rikkalikus kogus. Selle mineraali mi ne raali on instituudile annetanud Vene kolleeg 2006. aastal Moskva geoloogiainstituudist. Üks kaltsiidi erimitest arago- niit on aga looduslike pärlite ja pärlmutri põhiline koostis- osa (loe pärlite kohta lk 26). Kaltsiidiga sama koos- tis on roosakal või õrn- kollasel kihilise ehi- tusega mine- raalil, mida nimetatak- se pseudo- ehk marmor- oonüksiks. See kivi rõõmus- tas oma iluga juba

muinasegiptlasi, assüür- TUG 1291­1 TÜ loodusmuuseimi geoloogiakogu, Foto: lasi ja babüloonlasi. Roomas kasutati seda mosaiikide, kujukes- te ja isegi paleede sisekujunduses. Seda kivi on soovitatud kanda, kuna ta mõjuvat hästi südamele ja närvi- süsteemile. Arvi Liiva (1930) on keemiakandidaat, osaleb TÜ ökoloogia- ja maateaduste ins- tituudi geoloogiaosakonna radiosüsiniku laboris mittekoosseisulise konsultandina.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2018 EEsti LOODUs |847| 31 Üks Eesti paigake 2 x Foto: Ingmar Muusikus 2 x Foto:

dinud, aga veel pesemata. Selgus, et vastsündinu oli ka vankris. Mustlaslaager „Vanaema tõi köögist sooja puhast vett, seda oli tagumises pajas alati,“ jutustab Endel Kallas. „Suures talu- toas, leivaküpsetamise ahju juures Õhne ääres vannis läks lapse pesemine lahti.“ Pärast mustlased tänasid, ütlesid, Juhani Püttsepp de,“ meenutab seda sündmust Endel et Jumal ikka õnnistaks pererahvast Kallas (sündinud 1928). „Vedruvanker ja sõitsid oma mõstud lapsukesega arakevad, teede lagunemi- oli patju täis ja patjade pealt tuli maha ära. Neil polnud vaja kaugele minna. se aeg, aasta võis olla 1935. mustlasnaine, päris viisakas. Tema Samas, üle põllu, loogelise Õhne jõe Mustlasvanker veeres Pääbu tahab perenaisega rääkida.“ lagedal kaldapõndakul asus nende taluV õuele. Mitte otse häärberi ette, Väike Endel juhatas külalise kööki, laager: telgid ja katetega vankrid. aga aida taha, rentnikumaja manu. oma vanaema Hermine-Wilhelmine „Vanamees astus vankrilt maha, Solomi juurde. Siis mustlasnaine Mulgimaal Helme kihelkonnas vaatas ringi, jäi siis aga hobuse juur- kõneles, et temal on just laps sün- Tõrva lähedal asuva Pääbu talu

32 |848| Eesti LOODUS DETSEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kui Pääbu maad olid tagastatud, andis Linda Lillimägi ühele Õhne jõe äärsele kin­ nistule nimeks Mustlase Foto: EKM EKLA Foto:

Jäädvustus sõjajärgsetest aastatest: mustlase Induse lapsed Tõrvas

Siil paidelase Jaak Alla Eesti metsloomaühingu hoiukodus

„Mõtlesime algu- isegi Jõgevestesse kostnud. Võib-olla ses, et on kausisetu, küpsetasid nad seal jõe ääres koos ka aga vankril oli kari mõne siili ära!“ mustlasi,“ kirjel- Läti kirjaniku Edvarts Virza romaa- dab Linda Lillimägi. nist „Taevaredel“ (alapealkiri „Aasta „Tuli uljas mustla- vanas Semgale talus“, eesti keeles esi- ne, peas laia ääre- mene trükk aastal 1937) võib lugeda: ga kaabu, käes piits „Korraga tekkis mustlaste seas kära. ja hõikas: hei, kus see Üks neist oli leidnud suure siili. [---] lahke peremees on, kes Kohe leiti kuskilt savi, segati veega, meil lubas oma heinamaal kaeti siil tainaga ja heideti lõkketul- laagris olla? Rääkisime, et isa on le. Savipatakas püherdas sütel edasi- Siberis Vorkuta vangilaagris.“ tagasi, kuni viimaks täiesti rahule jäi. Kui Johannes Lillimägi oli 1965. aas- Savi muutus punaseks kui tuli. Kui lapsedki mäletavad mustlasi. tal Siberist koju jõudnud, meenutas ta pragudest hakkasid ilmuma siili ras- Linda Lillimägi (sündinud 1939) vahel mustlasi: kuidas need hobuseid vatilgad, tõmmati ta tulest välja ja savi kõneleb, et mustlastega sehkendas Helme laatadeks ette valmistasid, kui- löödi katki. Siili nahk oli lahti tulnud tema isa Johannes Lillimägi, kes oli das pidutsesid. Imeilus mustlastüd- ja savi külge jäänud. Sealt veeres välja teeninud ratsarügemendi puhkpilli- ruk olevat Õhne jõe kaldal istunud ja valge, meeldivalt särisev, enese rasvas orkestris ja hiljem püüdis pärandu- mandoliini mänginud. küpsenud põrsalihaga sarnanev siili- seks saadud kuuehobusetalu majan- praad, mille mustlased tükkideks lõi- dada. „Temale meeldis aga rohkem Pääbu maadel hobuste seljas kihu­ kasid ja ahnelt ära sõid.“ pilli mängida. Vahel olevat isa olnud tavaid mustlaspoisikesi mäletab ka Linda Lillimägi ütleb, et isegi teda nädal aega Pääbu heinamaal must- Endel Kallas. Naabertalu Aki pere- ennast on kõiketeadev külarahvas lastega laagris, ei tulnud kodu poo- tütrele Endla Mägile tuleb aga meel- mustade juuste tõttu mustlase tüt- legi.“ de, et mustlased käisid vahel öösiti reks pidanud. „Tantsisin küll kooli- ja Teise maailmasõja lõpust olid nende talus lehmi lüpsmas. kolhoosipidudel Sarasate viiside järe- möödunud mõned aastad, kui Pääbu „Võib oletada, et isal oli seal le mustlastantse.“ murule veeres taas laamitsku ‒ nii jõe ääres ka pasun kaasas,“ lau- kutsus kohalik rahvas raamiga heina- sub Linda Lillimägi. „Tema barito- Juhani Püttsepp (1964) on bioloog ja veovankrit mulgi murdes. nimäng olevat vaiksetel suveõhtutel kirjanik.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2018 EEsti LOODUs |849| 33 Sada rida Eesti loodusest

Tormid nüüd ja ennemuiste

neil pimedatel tundidel tormidest sellest toona ka räägiti. Eestis, sest juhtumisi küsiti minult Päev enne Eestisse saabumist oli nende kohta suisa mitmelt poolt. Poolas märgata väikest madalrõhu- Selle ajel hakkasin torme subjektiiv- mulli, mida tollane valvesünoptik ei selt ja mitte kuigi hoolikalt kaaludes märganudki ja teenis sellega karis- edetabelisse seadma. Aluseks minu tuse: ta vallandati töölt. Küllap leiti Andres Tarand kõige eredamad mälestused. süüdlane tagantjärele, kui tohutud Esimesena meenus 6.–7. augus- majanduslikud kahjud hakkasid sel- Foto: Tiit Made / Wikipedia Commons MadeTiit / Foto: ovembripäev on hämar ja til 1967 Eestis möllanud torm. Tuule guma. Kõrgemad ülemused leidsid, kaob kiiresti käest, -öö aga keskmise kiiruse järgi (33 m/s) võis et keegi peab vastutama, ent mitte Npikk ja pime. Mõtisklesin seda pidada lausa orkaaniks ja nõnda nemad. 34 |850| Eesti LOODUS DETSEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ei mõõtnud veel ookeanide pinnavett piirkonnas. Me ei mõelnud veeb- ega polaaralade jääd. Vallandunud ruarituiskudele ega Puka kunagise- loodusnähtus ei olnud saatuslik ülla- le rongiõnnetusele – mille ajend oli Foto: Timo Timo Palo Foto: tus mitte ainult valvesünoptikule, hoovihm – ega võtnud kuigivõrd vaid kogu rahvale. kaasa toidukraami. Istusime mure- Olime pereringis tolleks tormi- tult rongi ja kõndisime pärast sõitu päevaks jaganud lapsed nii, et suu- kohe koolimajja, kus pidi olema rem pidi tulema minuga kaasa: sõit- orienteerujate staap. Peagi liuglesi- sime vanaema juurde Aruküla lähe- me juba Kuutsemäe kandis ja hakka- dale. Väiksem, kel ei olnud veel aas- sime orienteerumisrada planeerima. tatki turjal, jäi emaga Kloogale, kus Pärastlõunal tõmbus taevas pak- olime üürinud toa suvitamiseks. sult pilve, tuul keerutas tuisku. Võib Lahendus oli veidi väär, sest Klooga ju olla rajameister, aga hämardu- nagu muugi Loode-Eesti kujuneski vas õhtus selgus peagi, et lume- tormi epitsentriks: tohutud metsa- tuisk oli katnud ka meie tulekujäl- murrud, mahalangenud elektriliinid, jed. Rühkisime koolimaja poole, kuid purunenud katused ja muu kahju. lumes sumpamine ja vastutuul kulu- Aga meie koos külalistega liikusi- tasid jõuvarusid kiiresti. Sitkem Priit me paha aimamata Aruküla kandis liikus minust üksjagu eespool. üle sööti jäänud põldude loopealsele, Madalat majakest silmates otsus- mille lambad olid kujundanud süm- tasin tülitada pererahvast, et leiva- meetriliste kadakatega Prantsuse viiluga nälga peletada. Vabandasin pargi taoliseks. Teist nii ilusat paika tülitamast ja küsisin tükikest leiba. minu vanaema maja ümbruses võsas- Seepeale hüüatas perenaine kohe, tunud karjamaadel ei leidunud! et üks alles käis siin leiba küsimas. Kui olime põldudele tagasi pööra- Perenaise lahkus võitis ta pelguse, nud, tekkis käies tunne, nagu peaks et äkki ilmub kolmas leivaline veel minema läbi paksu ja sooja vati. Kere tarre, sain leivatüki ja kadusin tuisku. tuli ette kallutada, et üldse edasi Tolle 1962. aasta veebruaris leidis saada. Olen sellist tunnet kogenud aset kaks lumetormi: üks 13. veeb- veel ainult üks kord paarkümmend ruaril ja teine 16.–17. kuupäeval. aastat hiljem, kui sõitsin Frankfurdist Mõlema olid põhjustanud süga- Mainzi rahvusvahelisele konverent- vad tsüklonid: väga madal õhurõhk sile. Kohtusin seal esimest korda elus tsentris ja suur rõhugradient. Üks lääne kolleegidega. neist (vist hilisem) oli hulk aastaid Küsisin siis tänaval teejuhatust Eestis kõige madalama mõõdetud väikesesse äärelinna hotelli. Mainzi õhurõhuga tsüklon. tänavatel puhus samasugune pidur- Ma ei jutusta siin Antarktika lume- dav ning soe õhuvoog. Mõni päev hil- tormidest ega merehaigust tekitava- jem nägin selle tagajärgi Frankfurdi test teravatest lainetest Äänisjärvel lennuväljalt õhku tõusnud lennukilt: või Kaspia merel, ehkki kõik jäävad kõikjal paistsid tuletikusuuruste ja samasse aega. Aga küsimus on sel- ühele poole maha murtud mändide les, kas tormisus kliima soojenemi- laamad. Seitungist sain teada, et ka se tõttu suureneb, kahaneb või jääb sakslased pidasid juhtunut orkaaniks. samaks. Esimest korda oli tegu sellise Viis aastat enne 1967. aasta augus- lõunatsükloniga, mis arenes tohu- tiraju olin veel üliõpilane Tartus ja Andres Tarand (1940) on geograaf ja tuks tormiks alles Läänemere kohal. kuulusin sõprusringi, kus liikusid klimatoloog, uurinud Eesti kliimat ja klii- ma ajalugu, töötanud uurimisjaamades Orkaanid ja taifuunid ammuta- väga edukad ja muidu toredad orien- Antarktikas jm. Tunnustatud muu hul- vad endale energiat soojast merest. teerujad. Orienteerumine oli Eestis gas Eesti eluteaduse hoidjana, Riigivapi Praegu öeldakse, et vesi peab olema äsja tuntust kogunud ja hakkas muu- II klassi teenetemärgi ja Valgetähe I klas- vähemasti 26 kraadi soe, siis räägi- tuma üleliiduliseks spordialaks. Ei si teenetemärgiga. Kirjutanud arva- ti, et Läänemere ülakihis mõõdeti 25 mäleta, mis suusaorienteerumis- musartikleid, esinenud raadios ja tele- kraadi sooja. Tol ajal olid maa tehis- võistlustega oli tegu, kuid sattusi- visioonis ning võtnud sõna kliima vald- kaaslased tiirelnud ümber planeedi me koos Priit Aimlaga rajameistri- konna teemadel. Pikka aega olnud tegev küll juba kümmekond aastat, aga nad teks Puka ja Kuutsemäe vahelises ka poliitikas.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2018 EEsti LOODUs |851| 35 Fotovõistlus

Janek Joab; loomafotode 1. auhind Eesti Looduse üheksateistkümnes fotovõistlus

änavusele Eesti Looduse foto- saajad otsustasid auhindade välja- Taimefotode peaauhinna üld- võistlusele saadeti 1170 pilti panijad. arvestuses pälvis Kairi Kalmann ja 228 autorilt, kellest 42 võist- Üldarvestuses võitis loomafotode noortest Leane Jete Korb; seenefoto- Tles noorte arvestuses (kuni 16-aasta- peaauhinna, s.o 500 euro eest fototar- de peaauhinna sai Tiina Gill ja noor- sed) ja 186 üldarvestuses. beid fotokaupluste ketilt Photopoint, test Henri Ilustrumm. Kogu ülevaa- Pilte hindasid vikipedist Ivo teist aastat järjest Roger Erikson; või- de auhinnasaajatest on esitatud tabe- Kruusamägi, Eesti Looduse peatoi- dutööd näete siinses ajakirjanumbris lina. metaja Toomas Kukk, mükoloog ja postrina. Noorte hulgas sai loomafo- Koostöös Tartu ülikooli loodus- kunstnik Bellis Kullman, botaanik tode peaauhinna, 250 euro väärtuses muuseumiga olid tänavu võistlusel ka ja fotograaf Ott Luuk ning foto- Photopointi tooteid, Martin Vesberg. maastike kategooriad: looduse maas- graaf Malev Toom; eriauhindade Ta pälvis ka teisi auhindu. tikud ja mustrid ning linnaloodus.

36 |852| Eesti LOODUS DETSEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Üldarvestuse auhinnasaajad Kategooria; auhind Nimi Loomafotode peaauhind Roger Erikson Loomafotode 1. auhind Janek Joab Käituva looma foto Remo Savisaar Väikese looma foto Peep Loorits Aasta linnu metsise foto (EOÜ) Tiit Jürisson Veelooma foto Karl Adami Liigikaitse foto (Tallinna loomaaed) Peeter Karask Taimefotode peaauhind Kairi Kalmann Taimefotode 1. auhind Eimar Kull Väikese taime foto Edgar Karofeld Aasta orhidee foto (EOK) Margus Opp Samblafoto Edgar Karofeld Seenefotode peaauhind Tiina Gill Seenefotode 1. auhind Ireen Trummer Elurikkuse foto (KKM) Peter Lind Looduse maastikud, mustrid (TÜ LM) Janek Joab Linnalooduse foto (TÜ LM) Peeter Anijalg Vikipeedia eriauhind Jan Lepamaa Eesti Looduse eriauhind Andres Vimm Eesti Jahimehe eriauhind Tiit Jürisson Tuulingu puhkemaja eriauhind Kalle Pihelgas Eesti loodusmuuseumi eriauhind Ingmar Muusikus RMK eriauhind Mihkel Palmi Horisondi eriauhind Peeter Karask Eesti Metsa eriauhind Lilian Õis Aasta looma foto Andres Vimm

Noorte kategooria auhinnasaajad Kategooria; auhind Nimi, vanus Loomafotode peaauhind Martin Vesberg, 15 Loomafotode 1. auhind Martin Vesberg, 15 Käituva looma foto Martin Vesberg, 15 Väikese looma foto Kairi Kokkota, 14 Aasta linnu metsise foto (EOÜ) Grete Johanna Korb, 9 Kodulooma foto Geteli Hanni, 14 Veelooma foto Marianne Lapin, 16 Taimefotode peaauhind Leana Jete Korb, 15 Taimefotode 1. auhind Karl Gerhard Kevvai, 14 Keskkonnaministeerium on üldar- Aiataime foto Martin Vesberg, 15 vestuses pannud välja eriauhinna elu- rikkust jäädvustava foto eest, Tallinna Väikese taime foto Annika Rääbis, 13 loomaaialt on auhind parima liigi- Veetaime foto Grete Johanna Korb, 9 kaitse foto eest üldarvestuses; auhind Samblafoto Grete Johanna Korb, 9 aasta linnu foto eest tuleb Eesti orni- Seenefotode peaauhind Henri Ilustrumm toloogiaühingult ja aasta orhidee Seenefotode 1. auhind Geteli Hanni, 14 foto eest Eesti orhideekaitse klubilt. Elurikkuse foto (KKM) Marianne Lapin, 16 Eriauhindu jagavad ka ajakiri Eesti Vikipeedia eriauhind Marianne Lapin, 16 Jahimees, Eesti Loodus, Horisont ja Eesti Looduse eriauhind Lisandra Kuik, 9 Eesti Mets.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2018 Eesti LOODUS |853| 37 Fotovõistlus

Annika Rääbis; auhind väikese taime foto eest noorte kategoorias

Martin Vesberg; loomafotode 1. auhind noorte kategoorias Mihkel Palmi; RMK eriauhind

38 |854| Eesti LOODUS DETSEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Remo Savisaar; auhind käituva looma foto eest

Peep Loorits; auhind väikese looma foto eest

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2018 Eesti LOODUS |855| 39 Poster: Eesti Looduse fotovõistluse loomafotode peaauhind Roohabekas vastu vett prilli esimestel päevadel, keset sooja kevadet, üllatas meid lumetorm, mis muutis kevadeA tagasi talveks. Olin juhuslikult selle päeva töölt vabaks võtnud, et see looduses veeta. Päev looduses oli täis katsumusi ja ootamatuid kohtumisi. Võitlesin tuule ja märgade tingimustega. Mõned head momendid saigi just seetõttu maha magatud, et objektiivi esiklaasi tuli tihti kuivatada. Mere ääres ringi kõndides lootsin kohata roohabekaid. Olin neid seal varem kohanud, kuid ega garantiid ju kunagi pole. Lõpuks kohtusin ühe jõe kaldal roohabeka paarikesega. Nägin head võimalust saada nad pildile uut moodi: mitte rookõrtel, vaid hoopis veepinna lähedalt. Ennetasin nende liikumissuunda ning jäin neid vastaskaldal, kõhuli maas, ootama. Täpselt nii läkski ja linnud liikusid mu ette. Neid oli ääretult keerukas fokuseerida, kuna linnud askeldasid pidevalt ning ikka sattus mõni kõrs ette või jõudsid linnud kaadrist lahkuda. Lõpuks õnnestus mõned hetked piltideks vormistada. Seekord kinkisid rasked olud meeldejääva looduselamuse. Ei tasu peljata halba ilma: kogemus tõestab, et ebamugavusi trotsides võib saada osa millestki erilisest. Olen looduses fotoaparaadiga ringi liikunud üheksa aastat, enamik aega on olnud põhihuvi linnud ja nende elutegevuse jäädvustamine. Pildi tegemiseks olen kasutatud Canoni kaamerat ja teleobjektiivi;

Foto: Veli Veli Rooger Foto: ISO 3200, ava F 5,6, säri 1/2500”.

Roger Erikson

40 |856| EEsti LOODUs DETSEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2018 Eesti LOODUS |857| 41 Intervjuu Esivanemate pärimuskultuuris on peidus kooskõla loodusega

Laululooja ja pärimusmuusiku Ma olin umbes kuusteist, kui ma Samas on ka arhiiv põhjatu varasalv, Mari Kalkuniga vestelnud Triin Nõu hakkasin sellega tegelema. Edasi tuli sest Eesti rahvalaulu arhiiv on suuri- otsus minna Viljandi kultuuriakadee- maid Euroopas. Kuidas sa jõudsid muusika juurde? miasse, kus ma küll otseselt ei õppi- Natuke sõltub, kust seda algust vaa- nud muusikat, aga ma õppisin muusi- Paljud su lood on seotud looduse- data. Kui inimene sünnib maailma, kat kõige muu kõrvalt. ga. Kuidas sina muusikuna loodust siis ta teeb kõigepealt heli. See on Mulle on alati meeldinud ise avas- tajud või tõlgendad? elu märk, esimene tervitus. Kui ma tada ja leiutada oma viise. Suures osas Ühe BBC raadioettekande jaoks val- enda last vaatan, siis mulle häguselt olen iseõppija, välja arvatud viimane mistasin ette sarnast teemat, et kui- meenub, kuidas ma enne kooli mine- osa õpingutest, kui ma tundsin vaja- das mõjutab mets minu muusikat ja mist elasin Võrumaal. Olin loodu- dust muusikas ka haridust omanda- milline on metsa tähendus mulle ja ses ja lihtsalt laulsin omaette iseen- da. Läksin pärimusmuusika magist- eestlastele. Avastasin, et juba minu dale nagu lapsed ikka. Lapse jaoks ei rantuuri Eesti teatri- ja muusikaaka- esimese autoriplaadi peal olid pooled ole suurt vahet, kas räägid või laulad. deemiasse ja olin vahetusüliõpilase- lood vähem või rohkem metsa teema- Teadlik muusikaga tegelemine hakkas na ka Soomes Sibeliuse akadeemias. ga seotud. Üks eeskuju on olnud regi- siis, kui ma kuueaastaselt Elvas muu- Mul on magistrikraad pärimusmuu- laulud, mis on niivõrd orgaaniliselt sikakooli läksin. Käisin veel lasteaias sika laulu erialal. ja tihedalt loodusega seotud. Meie ja selle kõrvalt ka muusikakoolis. esivanemad elasid loodusega tihedates Kas see oli su enda soov minna kla- Juba minu esimese autoriplaadi peal sidemetes ja süm- verit õppima? olid pooled lood vähem või rohkem bioosis, suhted olid Ma arvan, et see oli mu enda soov ja vastastikused. mu vanemate soov vist ka. Kui teised metsa teemaga seotud. Teine pool on läksid lõunaund tegema, siis mina see, et esimeste sõitsin rattaga muusikakooli. Mingi lugude meloodiad hetk tekkis enda laulude vastu huvi Kas see akadeemiline muusikahari- on kirjutatud Võrumaa luuletajate ja hakkasin laule kirjutama. Kui ma dus avas sulle uusi külgi? loomingule, mis on metsa ja loodu- olin viisteist, siis elasin aasta aega Kindlasti, see tuli õigel ajal. Kui ma sega tihedalt seotud. Sageli on see Ameerikas. Seal sain esimesed hääle- hakkasin regilaulu maailmast aimu nende looming looduslüürika ja tun- koolituse tunnid. saama, siis mulle oli vastumeelne esi- nete peegeldamine läbi looduse. See oli mitmes mõttes oluline tada regilaule laval. Mulle tundus, Mulle endale on alati sümpati- kogemus minu jaoks, ka Eesti väär- et see on nii rituaalne ja igapäevaelu seerinud selline loomise viis, mis ei tustamise koha pealt. Enne kui ma muusika ja kui sa paned selle lavale, ütle otse, vaid kuidagi ümber nurga. Ameerikasse läksin, oli minu klave- siis sellel puudub igasugune kontekst Mulle meeldivad avatud tähendusega riõpetaja pidanud mind edukaks ja ja see kaotab täielikult oma tegeliku ja mitmeti tõlgendatavad tekstid, mis heaks õpilaseks ja oli plaan minna tähenduse. suudavad kõnetada ja jõuda sügava- edasi õppima klassikalist klaverit, aga Õpingute kaudu ja oma õpetaja male. Looduslüürika on selleks hea eemal oldud aastaga plaanid ja mõt- Janika Orase abiga sain süvitsi regi- variant. Ka regilaulule on omane, et ted muutusid. Kui ma tagasi tulin, siis laulu teemaga tegeleda ja ka selle see on justkui mõistukõne. ei tahtnud klassikalise klaveri teemat küsimuse enda jaoks ära lahendada Mind on eluaeg puude poole tõm- puutudagi. ja mõtestada. See oli väga kasulik. manud. Lapsest saadik on puud olnud Edasi hakkasin omal käel muusi- Regilaulud on justkui keel, mida tuleb maagilised. Nende juurde sai sõpra- kaga tegelema. Võtsin klaveri eratun- õppida mõistma ja kõnelema. dega matkasid korraldatud. Mäletan, de, Treffneris tegime koolivendadega Äge on see, et akadeemilise õppe et leidsin lapsena ühe kuuse, kuhu bändi, mis tegeles rahvalaulude tööt- kõrval oli alati teine pool – minu sõb- sisse oli rist lõigatud. Olin hästi huvi- lemisega. rad on alati ka ise regilaule laulnud tunud sellest ja püüdsin teada saada, ja koosviibimistel tekib võimalus ka miks see rist seal on. Ristipuudest on Nii et sa jõudsid üsna noorena regi- improviseerida – vana laul ärkab ellu mul lapsepõlvest juba mingid mälu- laulu ja juurte teemani? ja hakkab elama hoopis teisel moel. pildid. Mu isa ei osanud mulle toona

42 |858| Eesti LOODUS DETSEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Foto: Ruudu Rahumaru Foto:

Mari Kalkun on sündinud 1. aprillil 1986. Lõpetanud Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia (kultuurikorralduse eriala); magistrikraad Eesti muusika- ja teatriakadeemiast (pärimusmuusika laulu eriala). Andnud välja kolm auto­ riplaati („Üü tulõk“ 2007, „Vihmakõnõ“ 2010, „Ilmamõtsan“ 2017), peale selle võrukeelsete lastelaulude plaadi „Upa-upa ubinakõnõ“ (2015) koos Tuulikki Bartosiki ja Ramo Tederiga. Koosseisuga Mari Kalkun & Runorun album „Tii ilo“ (2015). Tema muusika on inspireeritud eesti luulest, loo­ dusest, regilaulust ja elust enesest. Mari Kalkuni muusikat on seatud ka kooridele ja orkestritele ning esitatud noorte laulu- ja tantsupeol. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2018 Eesti LOODUS 43 Intervjuu Foto: Gabriela Liivamägi Foto:

Loodus ja eriti puud on Mari jaoks alati olnud erilised. Pildil vana remmelga kõrval Emajõe kaldal

sellest kuigi palju rääkida, aga see Nüüd oled juba mitu aastat elanud Sa annad päris palju kontserte kõik tundus ikka müstiline ja ma läk- maal. Kuidas on su suhe loodusega välismaal. Ilmselt tuleb päris tihti sin kogu aeg tagasi selle ristikuuse selle aja jooksul muutunud? võtta ette teekond Tallinna lennu- juurde. Uitasin lapsena päris palju Üks silmanähtav asi on tajuda aasta- jaama. Kas vahel on tulnud pähe üksi. aegu, mida linnas sel viisil ei märka. mõte, et suures linnas oleks palju Nüansse ja varjundeid tekib nii palju lihtsam? Me oleme koos põhikoolis käinud. juurde, kui sa elad maal. Kui sa astud Viimasel ajal olen lennanud pigem Minu meelest oled sa alati heas õue, siis lihtsalt näed neid muutu- Riiast: minu kodule on Riia lähemal mõttes looduslaps olnud. Kas sa si. Igapäevased tegevused on roh- kui Tallinn. Nii et tekivad seosed vana oled kunagi mõelnud ka loodusega kem loodusega seotud. Mingeid väli- Liivimaaga, sest Lõuna-Eesti on ju seotud eriala õppima minna? töid saab hea ilmaga teha, mingeid selle osa olnud. Vahepeal on tunne, et Mulle ei ole see kordagi pähe tul- mitte. Maamaja juurde kuuluvad Liivimaa tuleb tagasi. Suhted Lätiga nud! Lapsepõlvesuved veetsin maal, tööd mõjutavad elurütmi. on kõvasti tihenenud ja sealtkaudu seal teisi minuvanuseid lapsi lähe- Me elame Haanja looduspargis, liikumine. duses ei olnud. Kuna meie talu on sada meetrit majast on kobrastel Sõitmine on muidugi väga suhteli- metsa lähedal, veetsin üksi päris pesa, pidevalt käib ragistamine. Just ne. Näiteks kui elada Tallinnas kuskil palju aega looduses. Ma arvan, et hiljuti nägin üht kakulist lendamas. mujal kui kesklinnas, siis igapäevase see on see, kust minu suhe looduse- Sookured on peaaegu hoovis olnud, liiklemise peale võib minna vähemalt ga on alguse saanud. See on selline jalutasid suitsusauna taga. Lapse sün- tund, nädalas kokku ütleme seitse isiklik suhe. nipäeval kõndis põder lausa aeda. tundi. Kui mina lähen korra näda- Mingil ajal, kui sai erinevates lin- Hundid on oma tööd teinud, met- las Võrumaalt Tallinnasse, siis minul nades elatud ja hakkasin ka salvesta- sik loodus on otse õue all. Koriluse kulub ka selleks seitse tundi. Kui mul mise peale mõtlema, siis linnas olevad pool: palju kergem on minna metsa tuli plaat välja, siis pidin oma kolm steriilsed keldristuudiod ei soodus- ja endale toitu korjata. korda nädalas Tallinnas käima, aga tanud loomingulist tööd. Hakkasin need on ainult mingid perioodid. unistama stuudiost, mis oleks keset Kas käid seeni jahtimas? Praegu tunnen küll, et minu jaoks loodust, et loodus ja looming oleks No ikka. (Naerab.) Võrumaal on ikka ainus võimalus selles hullumeelses omavahel tihedalt seotud. see tunne, et pool rahvast on metsas. maailmas pinnale jääda, rahu säilita-

44 |860| Eesti LOODUS DETSEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri da ja oma loomingut teha, on maal Enne jõudsid ka Liivimaa ja juurte kaudu. Tema käis aastaid metsa- elades. See, mis ma maal elades ise teemadeni. Sinu juured on Eesti eri neenetsite juures välitöödel ja Liivo saan, on nii palju suurem kui see pin- nurkadest, ka keeleliselt eri kohta- Niglas on Juri Vellast kaks suurepä- gutus, mis ma maal elamiseks teen. dest: Kihnust ja Võrumaalt. Oma rast filmi teinud. Juri Vella astus jul- Minu jaoks on võtmeküsimus ruum. plaatidel oled laulnud lugusid seto, gelt välja Vene naftatööstuse ja met- Ma vajan ruumi enda ümber. Ma vadja, liivi ja võro keeles. Kui suur saneenetsite elustiili ja keele hävingu ilmselt ei suudaks ei Tallinnas ega on keelte roll sinu loomingus? vastu. Paraku jääb see Venemaa ava- Tartus võimaldada endale sellist elu- Põhilised on võro ja eesti keel, mis on ruses sageli hüüdja hääleks kõrbes. pinda, nagu mul on praegu Võrumaal. alates esimesest autoriplaadist läbi- Minu arust on hästi tähtis meeles Oluline argument maale kolimiseks vad. Kaks keelt: ema keel eesti keel pidada, et me oleme osa suuremast oli veel see, et laps saaks looduse kes- ja isa keel võro keel. Võro kiil on soome-ugri maailmast. Kuna eest- kel kasvada. Ja loomulikult juured ja tänapäeva Eestis kõige vanem kasu- lased on üks neid väheseid soome­ sugulased. tuses olev keel, mille kõnelejaid on ugrilasi, kellel on oma riik, siis meil Väga oluline on liikumisvaba- umbes seitsekümmend viis tuhat. See on tohutu eelis ja me peaksime olema dus looduses, mis meil Eestis on: on päris suur hulk võrreldes näiteks natuke hääletoru oma sugulasrahvas- saad enamikusse kohtadesse üks- mõne saami keelega. Kindlasti on tele. kõik millal minna ja looduses vabalt suur väärtus, et meil on olemas see Me kanname endaga kaasas osa- liikuda. See on üks neist äratund- vanem keelekihistus. Võrumaal ela- kest iidsetest teadmistest, oskustest, mistest, mida ma viieteistaastase- des tunnen, kuidas kohalik keel kõlab tunnetusest. Regilaul on üks võti na Ameerikas elades kogesin. Ma kokku ka kohaliku maastikuga. Siin sellesse maailma. Aga palju tunne- tundsin end tohutult ahistatuna, elades on see loomulik keel, milles tuslikust tuleb lihtsalt kuskilt kaasa: sest kuhugi ei saanud ilma autota. end väljendada. kosmosest või eelmistelt põlvedelt, Mujal maailmas on paljudes kohta- maastikust või kust des ainult looduspargid või tähista- teab veel. tud metsarajad liikumiseks, igal pool Võrumaal elades tunnen, kuidas on tarad ja inimasustus. kohalik keel kõlab kokku ka Kas nende vanade arhiivilaulude kaudu Kuidas sa selle Ameerika-kogemuse kohaliku maastikuga. soovid seda päran- järel suhtud sellesse, mis praegu dit tänapäeva tuua, Eesti metsades toimub? Kui ehita- et inimesed seda roh- takse Rail Baltic, siis tarastatakse Luues „Tii ilo“ albumit, avastasin kem teadvustaksid? ka osa loodust ära. Selline mudel ka lähedasi sugulaskeeli. Nii vadja kui Pärimus on minu loomingus leid- hakkab siia jõudma. liivi keel ei ole tänapäeval enam prak- nud olulise koha. Samas suhtun ma Ma saan aru, et on vaja arendada, tiliselt kasutuses. Olen õppinud arhii- pärimusse üsna vabalt: ka jutud, aga küsimus on, kas see, mida me visalvestiste põhjal laule ja neile sea- pere lood, mälestused, paigad, isik- vastu saame, on väärt seda, mida me deid teinud. Mind huvitab laiemalt likud kogemused ja geenid on päri- hävitame. Kindlasti peaks siin palju läänemeresoome maailmatunnetus ja mus. See, millest meid on kokku pan- rohkem arvestama üldsuse arvamuse maailmapilt. Laulude kaudu kogen, et dud. Pärimus on see, mida me oleme ja spetsialistide tähelepanekutega ja need ongi sugulaskeeled, seal on palju PÄRINUD. Mind on algusest peale mitte ainult rahast lähtuma. sarnaseid sõnu. See on põnev maa- huvitanud juured laiemas tähendu- Me oleme põlisrahvas ja elukesk- ilm, mida avastada. ses, sest ainult neid tundma õppides konna üle otsustamine peaks olema Me oleme osa soomeugrilastest, on meil võimalik mõista, kes me tege- elanike ühine otsus. Viimase aja aren- mingist suuremast maailmast, kuigi likult oleme. gud tekitavad tunde, et mammona- me enam seda niimoodi eriti ei taju. Õpingute kaudu olen saanud tead- kummardamine on järjest suurem Läbikäimised on sellised niši tasan- mised, mille kaudu pärimust enda probleem. Eesti looduses on veel väga dil, kultuurisidemed. Paljud sugulas- ümber üldse nägema õppida. Arhiiv palju seda, mis Euroopas on juba rahvad on jäänud sügavale Venemaa on üks moodus. Ma ise ei ole oma ammu hävitatud. Peab olema väga rüppe, läbikäimine on keeruline ja muusikas otse arhiivisalvestisi kasu- palju üksmeelt ja tarkust seda alles harv. Folkloristid käivad välitöö- tanud, vaid pigem sealt õppinud ja hoida. del, antropoloogid, keeleuurijad. põiminud viiteid oma loomingu sisse, Kogu aeg peaks vaatama suurt Sõpruskonna kaudu tuleb sugulas- kui see tundub loominguliselt vajalik pilti – seda, mis maailmas toimub. rahvaste käekäigu kohta pidevalt ja põhjendatud. Kui juba praegu ei ole India suurlin- uudiseid. Mind on huvitanud, kuidas päri- nades inimestel õhku, mida hingata, Näiteks see Juri Vella luuletus, mis must kombineerida nii, et see väl- siis ei ole küsimust, kus peaksid meie on jõudnud viimasele plaadile, see tuli jendaks tänapäeval levinud küsi- väärtused asuma. minu sõbra fennougrist Eva Touluze’i musi, teemasid. Mõnikord keeran

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2018 Eesti LOODUS |861| 45 Intervjuu

mõne laulu pea peale. Mul on üks laul teadlikult praktiseerid? inimesed ei teagi, mis mets on. Need „Unetu“, kus ma olen arranžeerinud Praegu on selline hetk, kus ma ilmsel- asjad, mis meile tunduvad enesest- Kihnu unelaulu nii, et see on muutu- gelt molutan. (Naerab.) Ma muutun mõistetavad, need muutuvad. Lõpuks nud tänapäeva rahutu maailma pil- selles üha osavamaks. Ma püüan luua on metsavaikus kulla hinnaga. diks: töönarkomaania ja muud sellised tiimi enda ümber ja usaldada seda, Ühed jaapani muusikud käisid nähtused. Kui ma sedasama „Unetu“ mida keegi teeb, et igaüks teeks seda, meil Võrumaal külas ja viisime nad lugu Jaapanis ülitöökatele jaapanlaste- mis kõige paremini välja tuleb. Töö ja hommikul rappa. Nad olid heas mõt- le laulsin, siis tekkis sellele omakorda eraelu vahel balansseerimine on mui- tes täiesti šokis. Nad tunnistasid, uus kihistus või tähendus. Põnev on dugi nagu köielkõnd. et nad ei ole elu sees sellist vaikust jälgida, milliseid lisatähendusi need Kui karjäär edeneb, siis tuleb jär- kogenud. Jaapan on mägine maa, laulud maailmas omandavad. jest rohkem otsuseid vastu võtta, aga seal on alati mägioja, mis kuskil vuli- Aga regilaulud on tõesti tegeli- see tähendab ka rohkem vastutust. Ei seb, või liiklusmüha, mis taamal kos- kult universaalsed: kujundid, nagu ole nii, et on läbimurre ja siis oledki tab. tamme raiumine, kandle tegemine, edukas. See on järjepidev töö, ei ole kuldnaine – need on mütoloogili- kuskil neid loorbereid, millel puha- Kui oluline on vaikus sulle endale? sed teemad, mida annab tänapäeva ta. Siinkohal tervitus kõigile mu kuu- Väga oluline. Maal elades saan ise tuua, sest inimese põhiolemus jääb lajatele, kes muutustega kaasa tule- valida, kas ma panen hommikul raa- samaks, ükskõik, kas tal on käes sirp vad. Tihtipeale on nii, et kui muusika dio käima või ei pane. Ise valin, kas või nutitelefon. Mida kaugemale lau- muutub, siis on mingi hulk inimesi on vaikus või mitte. Metsas muidugi ludes ja maailmapildis tagasi rännata, või muusikakriitikuid, kes ei suuda on metsatöömasinaid kuulda. Ei ole seda rohkem analooge tervest maail- sellega kaasa tulla või ei püüa seda nii, et elad maal ja kogu aeg on õnnis mast leiame. Suur tamm ehk maail- mõista. Arvavad, et Mari Kalkun jääb vaikus. mapuu motiiv on tuntud Vahemerest kogu aeg samaks. Aga inimene, muu- Mäletan, et ühel aastal võeti naab- Jaapanini. sik ju muutub ja areneb kogu aeg. rite maa peal ka jõulupühadel metsa maha. Siis tundus küll, et Kuidas su loomeprotsess välja kuskilt võiks mingi eeti- näeb? Annad kontserte ja uurid, Kui karjäär edeneb, siis tuleb line piir minna, kust ini- loed, kuulad ja lood? järjest rohkem otsuseid vastu mene üle ei astu. Kui Igal albumil on oma fookus ja teema võtta, aga see tähendab ka „Ilmamõtsan“ plaati sal- ja loomeprotsessis tegelen selle tee- vestasin, siis akna taga sil- maga. See on perioodiline. Kui on rohkem vastutust. mapiirile jääva külatee peal töökam periood, siis võib-olla neli- sõitis ikka kolm-neli rekkat viis kuud jutti tegelen ühe teemaga päevas palkidega välja. süvitsi. Mõned lood sünnivad poo- Kas see mittemõistmine võib olla Elementaarsed asjad, nagu näiteks leldi juhuslikult, käigu pealt, teised süvenemise ja tunnetuse küsimus? raierahu lindude pesitsusajal, peaks pikaaegse töö tulemusena. Kindlasti. Süvenemist leiab tänapäe- ikka kohustuslik olema. Või see, et val aina vähem. Skrollimise kultuu- 24. detsembril peaks pausi pidama. Kui paljudele projektidele sa ütled ris eraldatakse sulle heal juhul kolm- Vaikus on mulle loomise jaoks häda- „ei“? kümmend sekundit, kui keegi vaatab vajalik. Viimasel ajal tuleb järjest rohkem „ei“ sinu videot või postitust. See on juba öelda. Olen aru saanud, et aeg on pii- väga hästi. Kindlasti mu muusika on Kas sul on looduses erilisi paikasid, ratud ja kui võtta liiga palju ette, siis selline, mis vajab natuke süvenemist. kus sulle meeldib käia? see tuleb millegi muu arvelt, enamas- Molutamise kohta olen viima- Ikkagi see ristipuu. Kui minu isa suri, ti pere arvelt. Oma fookuse seadmi- sel ajal saanud tagasisidet mitmelt siis ma seisin selle eest, et tema- ne on oluliseks muutunud. Nii töös, inimeselt, et nende jaoks on minu le saaks vana kombe kohaselt meie elus kui loomingus koorin nagu sibu- muusika selline, mis võimaldab neil kodu lähedal olevale ristipuule rist lal järjest kihte ära, et leida üles see, end välja lülitada, maandada. See on lõigatud. Kui risti lõigati, siis laulsime mis on kõige olulisem. Tahan teha parim kompliment. Tänapäeva maail- mu sõbranna Anna Hintsiga, ja prae- seda, mis ennast kõige rohkem kõne- mas on seda tarvis. Vähemalt on seal gu tunnen, et suhestun isa hingega tab ja loodetavasti selle kaudu kõne- muusikas see aeg, kui muul ajal on selle puu kaudu rohkem kui surnu- tab ka teisi. inimestel jube kiire. aias käies. Album „Ilmamõtsan“ on välis- Vanad uskumused ärkavad uuesti Mulle meenub üks Müürilehele meedias ootamatult palju tagasisidet ellu. See ei ole lihtsalt asi, mis kuna- antud intervjuu, kus rääkisid ka saanud. See metsateema on midagi gi on olnud, vaid see saabki uue elu. laisklemisest ja niisama olemisest, unikaalset, mis suudab ka maailmas Kuigi see on suuresti katkestatud päri- molutamisest. Kui palju sa seda ise kõnetada, sest väga paljudes maades mus nagu ka regilaulud, mille oleme

46 |862| Eesti LOODUS DETSEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri teadmiste kaudu uuesti omandanud. Eks neid olulisi looduspaikasid ole veel. Näiteks pühad puud. Looduses Foto: erakogu Foto: liikumine üldiselt annab teise pers- pektiivi, et sa oled väike osa loodu- sest, mitte loodus ei ole väike osa ini- mesest. Mulle meeldib lihtsalt metsas ringi konnata ja alati valida veidi uusi radasid.

Kas sa oma tütrega laulad ka kodus regilaule? Jaa, ikka laulame. Vahepeal juba nii- moodi, et tema võtab eest.

Kas sulle on oluline regilaulu tra- ditsiooni edasi anda, olla nii-öelda traditsiooni taasalgataja? Kindlasti on võro keele ja regilau- Koos elukaaslase Taavi ja tütre Lindaga käib Mari looduses iga ilmaga lu edasiandmine mulle oluline. Ma väga teadlikult ei ole seda teinud, aga kõik, mida sa teed, sellega oled tihedalt teispoolsusega seotud. Siiani inimene on leiutanud. eeskujuks. Selles mõttes on tore, et mõned mu sõbrad kütavad hingede mingil hetkel on see suuline regilau- jaoks hingesauna, kuhu ükski inime- Kas sina pigem ütled, et India ja lu edasiõpetamise traditsioon kat- ne pärast ei lähe. muude mantrate asemel võiks hoo- kestatud, aga nüüd on jälle võimalik Üldiselt tundub, et inimestena pis regilaule laulda? seda taasluua. peamegi hästi palju vana poole taga- Ma arvan küll. Ma ise praktiseerin ka si vaatama. Esivanemate pärimuskul- joogat ja mantrad on kindlasti väga Kui palju sa välismaal esinedes tuuris on peidus palju teadmisi-osku- vägevad, aga peaksime alustama oma satud loodusesse? si, samuti kooskõla loodusega. keelest ja oma lauludest. Kui meil Enamasti on graafik tihe ja esine- on olemas kolm või neli tuhat aastat mised on pigem suurlinnades, kuid Mõnel puhul tundub mulle see vana regilaulukultuur, siis see on ju kui vähegi võimalik, siis teen ikka vanast kinni hoidmine takistav. iidne kultuur. Pärast võib teiste laule loodusesse asja. Jaapani tuuril olles Kuidas leida see tasakaal, mida ka laulda. Selleks et süvitsi laulude õnnestus Lõuna-Jaapanis metsasel ja pärimusest õppida? sõnumit mõista, on minu arvates vaja vulkaanilisel Kyūshū saarel käia ja Hästi palju on new age’i liikumi- keele mõistmist. Islandil esinedes sai ka üks päev loo- si, vaatame Aasiasse ja võtame siit- Me saame filtreerida maailmast duses käimise peale võetud. sealt, aga tegelikult tuleks kõigepealt tulevat head, kuid tähtis on tunda Mulle endale tunduvad külad ja enda pärimust tundma õppida. Kui ka enda traditsioone. Kui meil on nii maapiirkonnad miskipärast alati sa oled enda pärimusega tuttav, siis tugev pärimus ja nii tugevad juured, suurlinnadest inspireerivamad ja sa suudadki filtreerida ja teisendada. miks mitte seda kasutada ja tundma põnevamad. Mind tõmbab looduse Võtmesõna ongi see, et me suudaks õppida. juurde ja hea meelega annan ka välis- neid kombineerida. maal väljaspool tavalisi trajektoore Võtame näiteks suitsusauna. Eda Igati tore on näha, kuidas pärimus- kontserte. Kui hästi läheb, siis järgmi- Veeroja on ainuke Eesti professio- muusika on uue hingamise saanud. sel korral saan Jaapanis esineda väik- naalne saunanaine, ta on suitsu- On küll tore! Minu jaoks seostub ses külas keset riisipõldu. sauna kultuuri uurinud, tutvustab pärimusmuusika sama moodi teata- saunakombeid ja kütab suitsusau- vat sorti spirituaalsusega, kus on hin- Võrumaa metsa jõudmine on see, na tihti ka turistidele. Tema juurde gestatus ja animism. See hingesta- mis toob tagasi koju? tuleb külalisi kõikjalt maailmast. Tal tus ongi see, mis eristab tänapäeva ja Suitsusaun on minu jaoks parim taas- on saunatermomeeter seadistatud esivanemate maailma. Me ei usu, et tumise paik. Ükskõik kui pikk tuur nii, et tal tuleb nutitelefonile teade, autodel on hing, aga miskipärast me on olnud, käid korra suitsusaunas kui temperatuur saunas on liiga usume, et puudel on hing. ära ja pärast on jälle inimese tunne. kõrgeks läinud ja on potentsiaal- Kui tänapäeva maailmas on üldse Vanasti oli suitsusaun püha koht, seal ne süttimisoht. Loomulikult peame midagi juurde tarvis, siis on see hin- sünnitati, pesti surijaid, see oli väga kasutama ka kõiki neid hüvesid, mis gestatus, hingega tehtu.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2018 Eesti LOODUS |863| 47 Ekskursioonimeenutus

seni tagasi lõigata: tulemus meenu- tab pigem ühel jalal seisvaid luukere- sid. Õnneks on maanteeäärsed alleed Fotod: erakogu Fotod: jäetud puutumata, ehk küll endistest aegadest pärandiks saadud kitsuke, kuid muidu korras sõidutee nõuab tänapäevaste sõidukite juhtidelt vir- tuoosset professionaalsust. Reisi vältel vaatlesin mitmesugus- tes biotoopides või peatuskohtades vähemalt veerandsada linnuliiki, kuid erilisi haruldusi nende hulgas polnud. Vareslased ja kodutuvid on linna- des niivõrd urbaniseerunud, et niipea kui mõnel pargipingil või trepiast- mel istet võtad, on sulelised nokaesist Mart Niklus Königsbergis oodates kohe kohal. Kaljutuvidest põlvnenud kodutu- vid on õppinud pargipuude okstel Bioloogi märkmeid istuma ning lendavad salguti asula- test kaugemale, kivikõrbest rohelusse. Merevaigukarjääri ümbruse võsasti- Königsbergi kohta kus laulis vapralt ööbik – arvatavas- ti samast liigist, kes toovat öösooja Mart Niklus ka meile. Tõenäoliselt asub siin valge-too- ussitäis ERM-i sõprade selt- nekure levikukese Euroopas: mõnes si huvilisi võttis 6.–10. mail kohas olid nende suurte lindude asus- 2016 ette pikema reisi piki tatud pesad üksteisest kõigest mõne- BLäänemere idarannikut. Sihtpunkt oli kümne meetri kaugusel, ühe endi- endise Ida-Preisimaa linn Königsberg, se luteri kiriku varemete otsas aga praeguse nimega Kaliningrad. Ida- pesitses tervelt neli paari valge-too- Preisimaast sai 1946. aastal Venemaa nekurgi. kõige läänepoolsem ja kõige väiksem oblast, enklaav Leedu ja Poola vahel. Preisimaal ja Eestimaal on aega­ de vältel olnud rohkesti kokku­ Pindalalt on Kaliningradi oblast Imestust tekitasid viimase võimaluseni puutepunkte, mille kohta toon siin umbes kolmandik Eestist. Elanikke tagasi lõigatud lehtpuud vaid paar näidet. Eestist pärit Karl on siin ligi miljon, sealhulgas oblas- Ernst von Baer (1792–1876) asutas tikeskuses pool miljonit. Sajandeid 1821. aastal Königsbergi zooloogia- tagasi kõneldi mainitud alal (muinas)- ka ilmastiku erinevused: ere päike- muuseumi ja oli selle direktor, 1822– preisi keelt, mis on tänapäeva leedu sepaiste, kõrgem õhutemperatuur. 1834 Königsbergi ülikooli professor. ja läti keele sugulaskeel. Aegade vältel Fenoloogiline kevad jõuab siia kaks Königsbergist paarikümne kilomeet- on Preisimaast üle käinud mitmeid kuni kolm nädalat varem kui Eestisse. ri kaugusele Insterburgi (praegune võõrvõime ja valitsejaid. Siin kehtib Moskva aeg, mis on meie Tšernjahhovsk) on maetud Eestist Läänemere lõunarannik sarna- omast tund aega taga. pärit kuulsa väejuhi Michael Andreas neb meie Lääne-Eestiga. Kultuur­ Barclay de Tolly (1757–1818) süda. maastikku väljaspool asulaid on kasi- Eesti ja Läti maanteede ääres val­ nalt, endisaegsed põllud sageli sööti davad okas- ja segametsad asen- Täies pikkuses saab reisikirja luge- jäetud või võsastunud. Puudust pole duvad Leedus ja veelgi rohkem lõuna da aadressil vabaajaleht.blogspot. ka liigniiskuse all kannatavatest ala- pool vähehaaval laialehiste lehtmet- com/2016/06/uks-ebatavaline-valis- dest, kus võimutseb pilliroog. sadega. Lehtpuudel parasiteeriv puu- reis-bioloogi.html. Ida-Preisimaa asub Eestist lin- võõrik on siin kandis üsna tavaline. nulennult umbes 700 km kaugu- Arusaamatuks on jäänud kohali- Mart-Olav Niklus (1934) on zooloog, sel. Reisil muutuvad märgatavaks ke arboristide tava tänavatel ja par- töötanud peamiselt võõrkeelte õpetaja ja tõlkijana. Eesti omadest pimedamad ööd ja kides suuri lehtpuid viimse võimalu-

48 |864| Eesti LOODUS DETSEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri TIIT REISID OÜ TALLINN Tatari 6, tel 662 3762, [email protected] KÄRDLA Sadama 13, tel 463 2077, [email protected]

BUSSIREISID EESTIMAAL HIIUMAA VORMSI 15.06; 13.07; 10.08.2019 SETO KUNINGRIIGI PÄEV 25.–26.05; 13.–14.07; 3.–4.08.2019 Hind al 50 € 3.–4.08.2019 Hind al 130 € Hind al 145 € KIHNU 15.06; 20.07; 10.08.2019 KIRDE-EESTI 20.07.2019 SAAREMAA ja KURESAARE Hind al 95 € Hind al 55 € MEREPÄEVAD 10.–11.08.2019 Hind al 145 € RUHNU 24.–26.07.2019 Hind al 215 € PAUNVERE VÄLJANÄITUS JA LAAT 21.09.2019 Hind al 45 € PEIPSI RANNIK – KALLASTE LAAT NOAROOTSI JA HAAPSALU 24.08; Varnja laat 14.09.2019 15.06; 27.07.2019 SILMUFESTIVAL NARVA- Hind al 50 € Hind al 45 € JÕESUUS 28.09.2019 Hind al 45 €

LENNUREISID PARIIS 16.–19.08.2019 Hind al 780 € SIBER ja BAIKAL 30.07–8.08.2019 Reisisaatja Einike Sooväli PATMOS – KORINTOS – ATEENA Hind al 1600 € Uus! 18.–24.09.2019 Reisisaatja dr. Arne Hiob Hind al 1050 € VIIN 25.07–28.07.2019 Hind al 650 € Uus! IISRAEL 23.–31.03; 31.03–8.04.2019 reisisaatja dr. Arne Hiob. ODESSA 24.–28.09.2019 Hind al 1350 € Hind al. 650 € Uus!

BUSSIREISID KODUST KAUGEMALE PETERBURI 25.–28.04; 23.–26.05; VIIBURI – PETERBURI AHEVENAMAA 18.–21.07; 15.–18.08; 19.–22.09.2019 1.–4.08.2019 Hind al 280 € 28.–31.07. 2019 Hind al. 250 € Hind al 280 € KALININGRAD ja JANTARNY PETSERI – PIHKVA – NOVGOROD NÄHTUD JA NÄGEMATA PETER- 2.–5.08.2019 Hind al. 285 € 25.–28.07.2019 Hind al 280 € BURI 27.–30.06; 22.–25.08.2019 Hind al 350 € Uus! VENE KARJALA LEEDU 27.–30.06; 8.–11.08.2019 10.–15.07.2019 Hind al 420 € Hind al 280 € VALGEVENE RINGREIS 09.–14.07; 13.–18.08.2019 Kõik hinnas SIGULDA TAIME- JA LILLELAAT SOOME KARJALA 21.–25.08.2019 Hind al 435 € 4.05 Hind al 40 € Hind al 440 € Uus!

TEATRIREISID UGALA TEATRISSE KOMÖÖDIA „MEISTRITE LIIGA” MUUSIKAL „ONCE” 12.01; 30.01 ja 23.02 Hind al 35 € 2.03 ja 16.03 Hind al 45 €

Soodustused: püsiklientidele, haridustöötajate AÜ liikmetele Täpsem info kodulehelt www.tiitreisid.ee või telefonil 662 3762 Looduselamus maailmast Foto: Hendrik Relve Foto:

Hendrik Relve

alápagose saartel peatus Galápagos, 1835. aastal oma ümber- maailmareisil Charles Darwin.G Tol ajal kõigest 26-aasta- looduse katselabor ne teadlane uuris usinasti siin- set loodust. Ligi veerand sajandit Galápagose saarestik asub keset Vaikset ookeani Lõuna- pärast reisi lõppu avaldas ta raama- Ameerika mandri rannikust ligi tuhande kilomeetri kau­ tu „Liikide tekkimine loodusliku vali- ku teel ehk Soodustatud rasside säi- gusel. Otse ekvaatoril paiknev saarestik koosneb kahek­ limine olelusvõitluses“ (eesti kee- sateistkümnest suuremast ja kolmest väiksemast saarest. les 2012). Ilmumise järel skandaa- Erakordsete loodusolude tõttu on saartest saanud otsekui litormi põhjustanud teose mitmed uued radikaalsed seisukohad tugine- looduse katselabor, kus aegade jooksul on kujunenud hulk sid Galápagoselt saadud andmetele. haruldasi taime- ja loomaliike. Tõepoolest on maakeral raske leida

50 |866| Eesti LOODUS DETSEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Liikumatult justnagu üheskoos mere poole palvetavaid pahaendelise välimusega meri-iguaane nimetas Charles Darwin oma päevikus pimeduse paharettideks

Meie reisimarsruut Galápagosel teist kohta, kus saaks sama kujukalt Kui me sinna 2012. aastal reisi- Kokku käime kaheksa päeva jook- tõestada, mismoodi muutunud loo- le läheme, valime minekuks aprilli- sul viiel suuremal ja mitmel väiksemal dusolud vormivad ajapikku uusi loo- kuu. Turismi mõttes jääb see kahe saarel. Võtame ette nii maismaa- kui maliike ja alamliike. kõrghooaja vahele, aga paistab linnu- ka veeretki. Maismaakäikudel turni- ja loomavaatluste tegemiseks ole- me kaljusaartel ja ületame laavaväl- Mootorjahiga põhjasaartel. Kes vat igati sobiv. Meie sõiduvahend ju, kus hangunud laavatükid on vahel tahab nüüdsel ajal minna neid saari on mootorlaev Floreana: meeldivalt teravad kui habemenuga. Ühel kor- põhjalikumalt uudistama, peab arves- väike, kaheksa kajutiga reisilaevuke, ral libastub mul seal astudes jalg. tama üpris krõbeda reisieelarvega. nii et temaga pääseb ligi ka saarestiku Kukkunud paremale käsivarrele, saan Ecuadori riik, kellele saared kuulu- kõrvalisematele nurkadele. On selge, nii sügavad lihahaavad, et neist jäävad vad, arendab seal hoogsalt turismi- et ühel retkel ei jõua kõiki Galápagose armid kogu eluks. Tagantjärele mõel- majandust ning teenib sellelt rohkesti saari ära vaadata. Langetame otsu- des on need mu meelest igati vääri- tulu. Huvireisijaile pakutakse mitme- se põhjasaarte kasuks. Need on geo- kad Galápagose suveniirid. suguseid reisiteenuseid ja liikumis- loogiliselt nooremad ja vulkaaniliselt Meie veeretked näevad enamasti võimalusi, kuid seatakse ka hulgali- aktiivsemad kui lõunapoolsed saa- välja nii, et sõidame kummipaadiga selt piiranguid. Teatud kuudel aastas red. Ka elustik näib seal olevat kül- laeva juurest eemale, seame üll toru­ on mitmel pool häirivalt palju turiste. luslikum. ujumise ehk snorgeldamise varustuse

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2018 Eesti LOODUS |867| 51 Looduselamus maailmast 2 x foto: Hendrik Relve 2 x foto:

Punajalg-suula jalad on erksat värvi, nagu oleksid need Isase fregattlinnu õhku täis nahapaun näeb välja kui õhupall. nüüdsama kastetud värvipotti Sellega peibutab ta emaslinde

ja kukutame end seejärel ükshaaval, tõusta. Ta on ainus täiesti lennuvõi- Mustja sulestikuga uhkete lindude selg ees, üle paadi serva merre. Ehkki metu kormoraniliik maailmas. Ent tiibade siruulatus küündib meetrini. asume ekvaatoril, tundub vesi üllata- siinsetes oludes pole tal lennuoskust Pulmarüüs isaslinde on eemalt kerge valt jahe. Kuid see ongi meeldiv, sest tarvis. Olulisi looduslikke vaenlasi tal märgata selle järgi, et neil näib olevat taevas lõõskab armutu troopikapäi- saarestikus pole ning meri on küllalt- kaelal pugu kohal täispuhutud puna- ke. Snorgeldades peab särk alati seljas ki kalarikas, et ka väikesel alal piisa- ne õhupall. Nüüd, aprillis, on neil olema, et veest välja ulatuv turjaosa valt toitu kätte saada. käes pulmamängude tippaeg. ära ei kõrbeks. Genovesa saa- rel kõndides satu- Galápagose kormoran, suulad ja Snorgeldades peab särk alati seljas me kord kaljudeva- fregattlinnud. Galápagosel pesit- olema, et veest välja ulatuv turjaosa helisse nõkku, kus sevatest lindudest on pooled liigid paistab, nagu val- sellised, keda võib kohata vaid siin- ära ei kõrbeks. mistutaks parajas- ses saarestikus. Ühega neist saame ti maiparaadiks. tuttavaks, kui sõidame tast kummi- Põõsaste vahel paadiga mööda vaevalt mõne meetri Mõnedel saartel kohtame linde, on kõikjal näha tiibu laiali siruta- kauguselt. Meie ees kaljunukil siru- kes köidavad pilku oma jalgade erksa vaid isaslinde, igaühel noka all pun- tab tiibu laiali lind, kes kehakuju ja tooniga. Need on sinijalg-suula ja gitamas õhku täis nahapaun. Häält tumeda sulestiku poolest meenutab punajalg-suula. Paistab, nagu oleks nad peaaegu ei tee, aeg-ajalt kostab üsnagi eestimaist kormorani. See on esimesel neist jalad äsja kastetud sini- vaid nokaklõbinat. Nahapaunad on galápagose kormoran. sesse ja teisel punasesse värvipotti. õhku täis puhutud selleks, et peibu- Kui meie kormoran tahab tiibu Mõlemat liiki suulad pesitsevad ka tada emaslindude. Meie loodusgiid kuivatada, sirutab ta neid samamoo- ookeanisaartel väljaspool Galápagost, Victor Mendia seletab, et pauna täis- di. Ainult et galápagose kormorani kuid mõned nende kõige olulisemad pumpamiseks kulub isaslinnul vähe- tiivad näevad välja veidralt lühike- pesitsuskolooniad asuvad just siin. malt viis minutit. See, kelle paun on sed, otsekui väärastunud. On selge, Lindudest pakuvad vahest kõige suurem, paistab emaslinnule kaunim. et nendega ta küll ei suudaks lendu suuremaid elamusi fregattlinnud. Ent kui isaslind peaks kirglikus män-

52 |868| Eesti LOODUS DETSEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri guhoos oma õhukese kestaga pauna vigastama, ei saavat ta enam järglasi mitte kunagi elus. Löntis „õhupalli- ga“ lindu ei pane enam tähele mitte Relve Auli Foto: ükski emane.

Elevant-kilpkonnad, Galápagose vapiloomad. Galápagose vahest kõige kuulsamad loomad on elevant- kilpkonnad. Neid maailma suurimaid maismaakilpkonni jälgis ja kirjeldas omal ajal ka Charles Darwin. Tol ajal, 19. sajandi esimesel poolel, oli neid veel saartel alles päris palju. Kilpkonnaliha oli siia tulnud mere- meeste igapäevatoit ja Darwingi pruukis seda alatihti. Aga loodus- teadlasena pani ta ühtlasi tähele, et Meie laevuke Floreana pääses ligi ka saarestiku kõrvalisematele nurkadele eri saartel olid loomad isesuguse väli- musega. Selleks et neid edasi uurida, võttis Darwin lahkudes eri välimu- sega elevant-kilpkonni laevale kaasa. Paraku sõid meeskonnaliikmed kõik kilpkonnad järgmistel meresõidukuu- Hendrik Relve Foto: del ära. Isegi kilpe ei jäetud alles, vaid heideti üle parda ookeani. Praegu on saartel säilinud kilpkon- najäänuste järgi kindlaks tehtud, et noil aegadel elas Galápagose saaresti- kus kokku vähemalt 15 alamliiki ele- vant-kilpkonni. 20. sajandi keskpai- gaks, kui neid loomi tõsisemalt kaits- ma asuti, oli neli alamliiki täielikult välja surnud ning kõik ülejäänud olid jõudnud väljasuremise äärele. Galápagosele tulnud turistid saa- vad elevant-kilpkonni enamasti jäl- Elevant-kilpkonna saab Galápagose saartel vabas looduses näha haruharva gida üksnes aedikutes. Hoolsa kaitse tõttu on mõnede alamliikide seisund küll veidi paranenud, aga saarte vabas Ujumas koos merilõvide ja ping­ tiirutab mu ümber ja viskab piruet- looduses võib neid kohata siiski haru- viinidega. Galápagosel saan snorgel- te. Siis aga võib tulla nii ligidale, et harva. Meil õnnestub neid kilpkonni dada rohkem kui iial varem elus. Iga tekib kiusatus teda käega puutuda. vabana näha kahel saarel. Loomi ei päev liguneme oma maskide, hinga- Ent seda ei maksa teha. Siinsetest tohi häirida: vaadeldes hiiglast, kelle mistorude ja lestadega ookeanis pikki vetest on teada mõnigi juhtum, kus kilbi läbimõõt ulatub ligi meetrini, tunde. Vahva on läbi kristallselge vee merilõvi on teda katsuda proovinud tuleb hoiduda vähemalt viie meetri silmitseda värvilisi koralle ja erkpu- turistile hambad kätte löönud. kaugusele ja püsida liikumatult. Tihti naseid meritähti ning teinekord ka ei liiguta kilbikandja end sel ajal üldse, erksavärvilisi kalaparvi. Kõike seda Pingviine näen Galápagosel tavali- vaid tukub. Kui elevant-kilpkonn aga olen mujal troopikas näha saanud selt rannakaljudel, kui neist parajasti sööma asub, teeb ta seda üliaeglaselt. varemgi, kuid tüütuks see ei muutu. paadiga mööda sõidame. Haruharva Ta sirutab kaela kilbi alt õieli, kee- Mulle täiesti uudne on aga leida kohtan neid ka vees ujudes. Siis kihu- rab pea viltu ning napsab hambutus- end ujumas üheskoos merilõvide või tab mõni neist ootamatult minust se suhu lähima rohututi. Väga tihti pingviinidega. Ligi poolteise meetri mööda nagu torpeedo. Kiiret hoogu vajub ta kohe seejärel taas sügavasse pikkune galápagose merilõvi ei ole aitavad vee all liikudes hoida pisike- mõtisklusse ega liiguta suud mitme sugugi arg. Vahel ilmutab mõni neist sed tiivad, millega lind vahetpidama- minuti jooksul kordagi. mu vastu ilmselget uudishimu. Ta ta sõuab.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2018 Eesti LOODUS |869| 53 Looduselamus maailmast

judel polnud ju näha mitte ainsatki rohuliblet. Vastuse saamiseks tali- tas ta nii, nagu üks õige loodustead- lane tol ajal tegema pidigi: ta lasi Foto: Victor Victor Mendia Foto: mõned iguaanid püssiga maha ja uuris nende maosisu. Seejärel pani ta päevikusse kirja, et nende imelike sisalike toit paistab koosnevat täieli- kult vaid merevetikatest. Ühel snorgeldamise päeval õnnes- tub mul juhtumisi üksikasjalikult jäl- gida, kuidas meri-iguaan käib endale merepõhjast toitu hankimas. Märkan, et kaljult vette hüpanud sisalik ujub võrdlemisi mu lähedal veepinnal. Ta on päris suur: pikkust koos sabaga üle meetri. Loom kulgeb vees üsna aeg- Kunagi varem pole mul olnud õnne ujuda ookeanis nii lähestikku merilõviga laselt ja kohmakalt, vibutades kahele poole oma võimsat, kehast pikemat saba. Kuid siis sukeldub ta paari meet- ri sügavusele merepõhja. Läbi maski klaasi näen, kuidas iguaan klammer- dub kõigi oma kahekümne küünisega Foto: Victor Victor Mendia Foto: laavapinnale, kus samblavaibana hal- jendavad rohevetikad. Noid haaratak- se nüüd väikeste ampsudena suhu ja kugistatakse alla. Mõned minutid nii- moodi tegutsenud, tõuseb olevus taas veepinnale. Kuidas on juhtunud, et see iguaa- niliik on õppinud aegade jook- sul merepõhja sukelduma ja sealt endale toidupoolist hankima? Loodusteadlased seletavad seda järgmiselt. Ükskord miljoneid aas- Meri-iguaan laseb merepõhjas hea maitsta rohevetikatel taid tagasi sattusid meri-iguaani esi- vanemad merehoovustega triivides mandrilt Galápagosele. Leidmata Galápagose pingviin on maailma vaatepilt. Mitte kusagil mujal maail- saartel maismaalt piisavalt toitu, hak- kõige põhjapoolsem pingviiniliik. mas seda näha ei saa. kasid nende järglased algul näksima Tavaliselt seostame pingviine jäise Endastmõistetavalt äratasid need mõõna ajal kuivale jäänud vetikaid. Antarktikaga. Kuidas tema siis lausa väikeste pahaendeliste draakonite Aga aastamiljonite jooksul õppisid ekvaatori all elada suudab? Saladus moodi olendid ka Charles Darwini omakorda nende järglased sukeldu- seisneb selles, et saarestiku juur- ma ja vee all veti- de ulatub kaks külma hoovust. Üks kaid sööma. Nõnda neist saab alguse Antarktika ja teine Endastmõistetavalt äratasid need kujuneski välja uus Arktika lähedalt. Tänu neile on vee- väikeste pahaendeliste draakonite liik meri-iguaan. temperatuur mõnede saarte juures moodi olendid ka Charles Darwini Milline täiuslik piisavalt jahe ning ka kalu, kellest näide Darwini idee toituda, jätkub küllaldaselt. tähelepanu. kohta, kuidas muu- tuvad tingimused Meri-iguaan on ainus merepõhjas põhjustavad loo- toituv sisalik maailmas. Mustjatel tähelepanu. Oma päevikus nimetas duses uute liikide teket! rannakaljudel karjadena konutavad, ta neid pimeduse paharettideks. Ta kaljudega täpselt sama värvi sisa- ei osanud ära arvata, millest see Hendrik Relve (1948) on kirjamees ja likud on Galápagosel õige tavaline hulk sisalikke siin söönuks saab: kal- maailmarändur.

54 |870| Eesti LOODUS DETSEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri TELLI

DETSEMBER 2018 Eesti LOODUS 55 Arvamus Foto: Jaan Liira Foto:

IgaIga söötissöötis kesakesa polepole lillemurulillemuru Vaade ERM-i ümbruse taimkattele 2017. a augustis. Liikidest on näha harilik raudrohi, soolikarohi, roosa ristik, valge pusurohi, humallutsern ja kurdlehine kibuvits

Viimasel ajal on palju paksu verd ja pahandust tekitanud mis oma tekke ja püsimise võlgnevad ERM-i ümbruse haljastus. Või õigemini selle puudumine. Ei mõõdukale inimmõjule, niitmisele ja karjatamisele. saa ju tõsiselt võtta väiteid, et selline lillemuru oligi taotlus. Isegi sellised primaarsed kooslused Veel imelikum on öelda, et selle tingis kontseptsioon: siis nagu rannaniidud kasvavad ilma ini- võiks ju seda mõne sõnaga selgitada, piisaks sellestki, kui pai­ mese sekkumiseta madalamates koh- tades täis pilliroogu, kõrgematel koh- galdada sinna kesa äärde paaris-kolmes keeles teabetahvlid. tadel aga hakkavad tasapisi kasvama puud ja põõsad. Isegi õhukese mulla- Rein Sander või mõni taim kunagisest isetekkeli- kihiga looniitudele ilmuvad aja jook- sest kooslusest. Ei, lillemuru on sinna sul mõned kadakad, pajud ja männid. RM-i ümber on kavanda- rajatud pärast ehitustööde lõppu, see Ka lamminiidul, mida puhastab iga- tud looduslik lillemuru. on inimese kätetöö. kevadine suurvesi, juurduvad lõpuks „Maastikuarhitektid nägid mõned visad puud. Meie kliimavööt- RaadilE ette pärast N Liidu sõjaväe Mis on lillemuru? Kõigepealt: lille- mes on igasuguse arengu kliimaks- lahkumist tühjana ja kasutamatult muru ei ole loodus, vaid ainult selle kooslus mets. seisnud alale isetekkeliselt kujunenud jäljendus, puhas imitatsioon, mõnes kooslust võimalikult palju säilitada mõttes küll looduslikum kui mõni Milline looduslik niidukooslus ning piirduda vähima sekkumisega. pargi- või staadionimuru. See on sobinuks eeskujuks? On selge, et Sel viisil ERMi hoone ette kujunenud inimtekkeline niidu- või puisniidu- äärmuslikes tingimustes ‒ kuival loo- kesa/niit on ette nähtud ka tulevikus kooslus, viimase puhul ainult selle pealsel või niiskel lammil ‒ kasvavat ökonoomset ja keskkonnasäästlikku rohurinne. Ja nii nagu on olemas mit- niitu oleks ERM-i juures suurel pin- hooldust vajavana.“ Nõnda on kirjuta- mesuguseid niidutüüpe, nõnda saame nal jäljendada väga kulukas. nud ERM-i avalike suhete juht Kaarel rajada ka isesuguseid, kasvukoha tin- Täpsemad mullaanalüüsid mul Tarand (osund erakirjast). gimustele vastavaid lillemurusid. küll puuduvad, kuid ERM-i haljas­ala Paraku ei usu ükski täie mõistu- Aga ühtlasi peame meeles pidama, mulda pealiskaudselt vaadates tundub, sega inimene, et ERMi-esisel platsil et enamik meie (lillekirevaid) niitu- et sinna võinuks kujundada mõne kui- oleks pärast kõiki ehitustöid alles kas sid on sekundaarsed taimekooslused, vema aruniidu imitatsiooni. Sellisel

56 |872| Eesti LOODUS DETSEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri niidul annaksid tooni paljud mada- Kas selline võiks olla ideaalne niidumuru? lakasvulised või poolkõrged tai- Foto Taheva luhast, mis sarnaneb loodus­ meliigid. Neid ei olegi eriti liku aruniiduga. Taimedest on esiplaanil vähe ja nendest saanuks mägiristik, harilik härjasilm, arujumi­ päris ilusa kultuurkoosluse kas ja angerpist ehk lillepõllu. Sobivad taimed oleks Noored kibuvitsad ERM-i pea­ näiteks maajalg, lõhnav hoone ümbruse haljastuses kannike, meelespead, nurmenukk, valge ristik või roosa või alpi ristik (aga ka kassi- ja kuldris- tik, kui esialgu on vaba taimestamata mullapinda), härjasilm, kerakellukas, korts- leht, mõni kurerehaliik, mada- ra- ja maranaliigid, maamõõl, pune, u naistepuna, nõiahammas, raudrohi, sipu eeli Me soolikarohi jpm. Foto: M Kevadel võiksid haljasala ilmesta- ega paha, teda kutsu- da veel mõned sibullilleliigid ja teised takse nõnda ainult selle efemeroidid, näiteks harilik lõokannus, pärast, et ta kasvab vales eriti selle mitmevärviliste õitega sordid. kohas ja kipub lämmatama Ja kui see kunstkooslus juhtub kogema- ja välja suretama neid liike,

ja ta kombel olema elujõuline, siis leia- mida me sellel kohal tahame O a iin vad sinna päris omapäi tee ka mõned kasvatada. : L to orhi­deed; minul küll tulid ise aeda suur Umbrohtusid näeme ERM-i „lil- Fo käopõll, hall käpp ja kuradikäpp. levaibas“ juba praegu: põldohakas, põld-piimohakas (mis õnneks on Kui lihtne see on? Muidugi on lille- küll üheaastane ja kaob murukamara Milleks need kibuvitsad? Ent kel- muru tavalise muruplatsiga võrreldes tihenedes ise ära), põdrakanep, hari- lelgi oli tekkinud veel idee istutada lihtne ja odav ehk ökonoomsem hool- lik puju, takjas, valge mesikas. Neid ei sinna lillemuru keskele kibuvitsasid. dada, seda ei pea ju iga nädal niitma. saa sealt enam kuidagi välja juurida, Seejuures mitte meie looduslikke liike, Ehkki omajagu kulukas on seda raja- see oleks väga töömahukas. vaid kurdlehise kibuvitsa ja helkiva da. Kui aga maapind on korralikult Muidu on lillemuru aga väga liht- kibuvitsa värda ‒ visa kibuvitsa (Rosa ette valmistatud ja kõik mitmeaastaste ne hooldada: seda tuleb niita vaid × rugotida) sorti ’Dart’s Defender’ umbrohtude juured välja korjatud ja korra juuli lõpus või augustis, kui tai- (R. rugosa ’Hansa’ × R. nitida). õiged (s.t sobivad, seda nii kasvukoha mede seemned on küpsenud. Niide See sort on aretatud Hollandis tingimustega kui ka üksteisega) niidu- tuleks kokku rehitseda (seda tehak- 1971. aastal ja arvatakse meil esialgu taimeliigid valitud, siis hakkab kooslus se käsitsi, rehaga) ja ära viia. Kui me olevat haiguskindel. Seda ei saa mui- ennast aegamisi ise reguleerima. seda ei tee, siis hakkab pisitasa tek- dugi enam öelda selle liigi Leedus või Muidugi pääseb ka siin aja jook- kiv kulukiht nõrgemaid taimi huku- veel lõuna pool kasvavate taimede sul jõupositsioonile nii mõnigi umb- tama ja seemnete idanemist pärssi- kohta, mis on roosiroostest juba tub- rohuna käituv, eeskätt vegetatiivselt ma. Seda olen märganud oma naab- listi nakatunud. Küllap see kõik levib leviv liik, näiteks harilik raudrohi, rimehe endisel heinamaal: sealt on tasapisi ka Eestisse. kurekellukas, härjasilm, valge ristik, juba kadunud nurmenukk, millest On teada, et meie kodumaised pehme madar, soolikarohi jmt. Mis see maalapp veel kümmekond aastat metsikud ehk siis looduslikud kibu- veel rääkida meie murude traditsioo- tagasi kevaditi kullerdas. vitsaliigid ei moodusta kunagi tihedat nilisest umbrohust võilillest, kuid Kui me niidet ära ei vea, lisame ja ühtlast põõsastut. Punalehist kibu- nagu Kristiina Hellström on öelnud: tahtmatult mulda veelgi enam toit­ vitsa on Liivia Laasimer maininud „ .. mõni võilill säärases seltskonnas ei aineid. See annab eeliseid mõnele vaid korra põõsasmarana ‒ vesihalja paista suurt väljagi“ [1: 196]. üksikule rammusamat mulda eelista- tarna koosluses (levinud loopealsetel Aga hoopis hullem on see, kui vale liigile, näiteks naadile ja nõgese- Loode-Eestis) [3: 147], kuid ma väga meie lillemurusse pääsevad teised le. Nii ei ole ka lillemuru päris hool- kahtlen, et see oli sinna sattunud loo- muru, sh loodusmuru umbrohud. dusvaba, kuigi linnast vaadates võib duslikult. Hall ehk punalehine kibu- Umbrohi iseenesest ei ole ju inetu nõnda tunduda. vits ei ole meie looduslik, loopealse-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2018 Eesti LOODUS |873| 57 Arvamus

Kask on muidugi nostalgiline puu, rahva mälestustes korduvad ikka ja jälle kodukopli kased. Eks kask Foto: Jaan Liira Foto: olegi koplisse sobiv puu, seal ei tee ta nõnda palju pahandust kui elumaja lähedal aias või muruplatsil. Kask ei ole nimelt midagi kuulnud sellest, et kõik juured peaksid allapoole kasva- ma. Niipea, kui mulla pinnakihis on rohkem toitaineid või vett (või mõle- maid korraga), kasvatab kask oma narmasjuured rahulikult ülespoole: sinna, kus parem. Ja siis on murul kase all lõpp, eriti suvisel põuaajal. Selles mõttes olnuks tamm mõis- Kased on muuseumihoone juurde istutatud sirgete ridadena tagi kõige rahulikum ja uhkem ja rah- vuslikum, aga ka pärna võra laseks ennast lõigata nii kenasti kandiliseks, tele omane põõsas. Tema kodumaa taimed; nendest ja sitkemastki kibu- et see sobiks ERM-i laohoonet mee- on Lõuna-Euroopas, meil kasvata- vitsast kasvavad läbi ainult väga visad nutava kandilise kujuga. Muidugi, ka takse teda pargi- või aiataimena, mis muru-umbrohud ning need eespool tamme võra saab hästi kujundada, ent üksnes harva metsistub või naturali- mainitud puuhakatised. pärnal on kahjureid vähem, galle ei seerub [2: 221]. Aga missugune (lille)muru siis teki nõnda tihti ja palju külge ja teda Nõnda siis ei tea me ka seda, mil- kasvab kibuvitsa all? Meie loodu- ei taba ka tamme-äkksurm. line lillemuru nende kibuvitsade all sest pole sellele ühtegi vastet leida ja Omaette teema on ERM-i kau- kasvaks. Ainult kurdlehine kibuvits, me ei oska uneski ette kujutada, kui- gem ümbrus ehk Nõukogude lennu- üsna hiljutine tulnukas, Eestis levi- das see võiks välja kujuneda. Pealegi, välja ajast sinna jäänud kaponiirid. nud ainult sadakond aastat, moodus- nagu öeldud, vajab lillemuru ju vähe- Minuvanune veel teab, milleks need tab mõnel pool mererannal tihedaid malt korra aastas niitmist nagu iga- lennuväljal olid. Aga mida need mul- kogumikke, nende all ei kasva küll sugune muu niit. Kuidas seda teha lavallid ütlevad noorematele, kes ei praktiliselt midagi. Mul on sama- kibuvitsade alt või vahelt, olgu siis tea midagi Tu-16-st ja nende Tartu laadne kogemus karoliina kibuvitsa- liik või sort ükspuha milline? Minu kohal hõljunud surmatoovast laadun- ga: mõne aastaga kujunes tihe padrik. meelest on see küll paras müstika. gist? Muidugi, midagi seal ikka kasvab. Hajusalt, või mis veel hullem, korra- Kevadel, enne kibuvitsa lehtimist, on päraste ridadena istutatud puud või Vigadest õpime. Haljastusega on selle all piisavalt valgust, rääkimata põõsad ei lase lillemuru hooldada. tegelikult sama moodi nagu kõigi niiskest lehekõdusest mullast. Selles Pealegi hakkavad kibuvitsade nel- muude asjadega. Linna (alevi, küla, hakkavad idanema tuulest kantud ja-viie aasta vanused oksad kuivama. talu) esindusobjekti(de) juurde peaks seemned: kask, vaher, remmelgad, Need vanad oksad peaks iga mõist- kuuluma eliithaljastus. jalakas. Mõni visam puuhakatis ede- lik aednik igal kevadel ära lõikama Tavaline linnapark saab igatahes neb ka nõnda kaugele, et kasvab paari – et teha ruumi noortele võrsete- natuke tagasihoidlikuma kuju ja hool- aastaga kibuvitsast läbi, siis on tal voli le –, aga kuidas? Hoopis loogilisem duse ja mõni kõrvalisem koht peab vabalt laiutada. Ilmselt juhtub nõnda olnuks ju põõsastest koostada põõsa- pahatihti leppima hoopis nukrama ka ERM-i juures. rühmad, mida saanuks hooldada, ja kohtlemisega. ERM on minu meelest Kui tahta kibuvitsavälja, siis olnuks jätta nende vahele ruumi lillemurule. siiski kindlalt Tartu linna ja isegi kogu põõsaniidu loomiseks mõistlikum Nõnda oleks ehk saanud ERM-i ette Eesti esindusobjekt. valida mõni juba pikka aega meie talu- kujundada mingi meie loodust natu- 1. Hellström, Kristiina 2018. Minu Hiiumaa aedades kasvatatud liik, näiteks nää- kenegi meenutava puisniidu. aed. Hea Lugu, Tallinn. relehine kibuvits või natuke hilisemal 2. Kukk, Toomas 1999. Eesti taimestik. ajal tulnud kurdlehine kibuvits või Puud murus. Haljastusprojekti tegi- Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tartu‒ Tallinn. väga visa metskibuvits, kas või selle jatel oli aga veel üks mõte: istuta- 3. Laasimer, Liivia 1965. Eesti NSV taimkate. sort ’Foecundadissima’. Kahel esimesel da sinna murukamarasse kased. Ent Valgus, Tallinn. liigil on samuti palju sorte, mille kasu- selle tõttu on haljastust veelgi ebamu- 4. Soasepp, Mait; Märtens, Tiina 1997. Muru tamine poleks ju eriline patt. gavam ja kulukam hooldada, sest ega asemel õitsev lilleniit. – Aiakiri 8: 26. Kõik need liigid annavad rohkesti puudki kasva ilma neid ja ümbrust Rein Sander (1945) on botaanik, Kubja juurevõsu ja hukutavad enda all roht- hooldamata. ürditalu peremees.

58 |874| Eesti LOODUS DETSEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ERM-i maastikuarhitektuur on hoolega läbi kaalutud lahendus

Karin Bachmann

RM-i muuseumihoone ja

välialade tööprojekt val- Začek Sven Foto: mis 2011. aasta kevadel. HaljastusprojektiE aluseks võeti pio- neerliikidega noor ja habras maas- tik, mis koosnes peamiselt kaskedest, saartest ja kesakooslusest. Maastikku tõsteti esile kahte moodi sekkudes: rajati kaks uut järve, et liita uued ja senised järved ühtseks veesüstee- miks; istutati täisnurkse võrgustiku- na kased, et täiendada puid maja ees. Kõrghaljastuses järgiti lähiümbru- se liigilist koosseisu ja lisati liike, mis sobivad Eesti kliimaoludesse, aga ka muuseumi kuvandiga: kodumaised, Vaade ERM-i peahoonele ja seda ümbritsevale haljastusele 2018. a sügishommikul­ lihtsad, mõned ka söödavad taimed (pihlakas). Kesa võtavad enda alla säilinud tühermaataimed; kohati tuli Põõsaste valiku tingis asjaolu, et Kaponiirid „laohoone“ lähikonnas. taimestikku taastada. Selleks kasuta- invasiivsete võõrliikide nimekirja Oma puhta vormikeele tõttu tõstab ti lähiümbruse pinnast, kus olid vas- kantud kurdlehine kibuvits ei sobi- hoone ümbritsevat maastikku esile. tavad seemned olemas; aidati ka lisa- nud ei oma vallutava iseloomu ega ka Erisugused maastikku ladestunud külvi teel. kõrguse pärast: esimesel aastal eks- kihid on jäetud alles: uued vormid ja likult istutatud taimedest võis näha, struktuurid kasutavad olemasolevaid, Lillemuru, kibuvitsad ja kased. et koht on neile igati soodus ning selmet proovida vanade tähenduste ERM-i ümbrusse ei ole kunagi kavan- suve jooksul kasvasid nad pool meet- kustutamise teel uusi luua. datud lillemuru, vaid on räägitud rit kõrgemaks. Kindlasti ei tahtnud Vägivaldsed uuenduspüüded poollooduslikust kooslusest ja/või keegi tulemust, kus inimsilma kõrgu- ongi enamasti valed võtted, pigem kesast, mis on olnud piirkonna nn sel vohaks läbinähtamatu põõsastik, tuleb maastikku kinnitunud tähen- haljastustüüp alates sõjaväe lahkumi- mida peaks pidevalt tagasi lõikama. dused tõlkida nüüdiskeelde ja tege- sest. Selle edasiarendus on madalate vuste kaudu lepita- põõsastega kooslus, kus põõsad moo- da minevikku ole- dustavad liitumisel suletud klumbid. Kindlasti ei tahtnud keegi tulemust, vikuga. Raadi sünd- Koosluses domineerisid esimesel aas- kus inimsilma kõrgusel vohaks muskihte ei õnnestu tal valge ja roosa ristik, härjasilm ja niikuinii vahelt välja madarad, teisel aastal oli juba hulga- läbinähtamatu põõsastik. kiskuda ja uude kihti liselt nõiahammast, raudrohtu, soo- jäävad alati ka vana likarohtu ning mõningaid kellukaid. jooned, seega oli Varakevadel õitsevad nartsissid. Mure kaskede all kiduraks jääva ainuõige tegu hoida võimalikult suu- Mõistagi levivad ümberkaudsetelt „muru“ pärast ehk leeveneb, kui rel määral alles loodus- ja inimtek- aladelt ka siia mesikas ja kuldvits, mõelda järele, mida tähendab pool- kelist keskkonda, mis oli vahepealsel kuid ERM-i ümbrus on ka edaspi- looduslik kooslus: nimelt muu hulgas ajal kujunenud: uus loob lisaväärtusi, di alati suuremal või vähemal määral seda, et iga ruutsentimeetrit maas- mitte ei lõhu olemasolevat. hooldatud (kureeritud) kooslus, mitte tikust ei nudita ega tasapatsutata, vabalt omapäi kasvav ja arenev maas- vaid lastakse olla. Kui üks liik lah- Karin Bachmann (1976) on Kino OÜ vas- tik. Seega tuleb nende liikide mehaa- kub, tuleb teine asemele – nagu loo- tutav maastikuarhitekt; Kino on ERM-i ehitusprojekti väliruumilahenduste autor. nilise tõrjega ikkagi tegeleda. duses ikka.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2018 Eesti LOODUS |875| 59 Arvamus

sedes hoida alles ka Raadi kaitseala valdavalt niisked ja liigirohked niidud ERM-i vahetus läheduses. Aga ERM-i ümbritseval alal on

Fotod: Aveliina Helm Aveliina Fotod: praegu võetud ette uue koosluse loo- mine. Selleks et niidukooslus saaks kujuneda, peab olema täidetud kaks tingimust: niiduelustikule peavad olema loodud sobilikud keskkonna- olud ja tagatud hooldus ning liigid peavad kuidagi kohale jõudma.

Traditsiooniline heinategu. ERM-i ümbritsevate alade planeeritud hool- dus tagab, et esimene tingimus täi- detakse. Juba väljakujunenud niidu sobivaim hooldus on heinategu kord aastas, kuid veel kujuneva koosluse puhul on esimestel aastatel soovitatav niita kaks või isegi kuni kolm korda aastas, et soosida mitmeaastaseid nii- duliike ja tõrjuda umbrohtu. Esimest korda võiks niita mai lõpus, et teha elu raskemaks kiirekas- vulistel umbrohtudel, mis muidu hak- kaksid niidutaimi lämmatama. Teisel korral tuleks niita tavapärasel heina- ajal juulis ning vajaduse korral kaa- luda kolmandat niidet septembris, et eemaldada kulu. Niite eemaldamine on niiduhool- duses elementaarne, kuid eriti hästi mõjub traditsiooniline heinategu, kus hein enne äravedamist kohapeal kui- ◊ 1. Mitte lillemuru, vaid kujunev niidukooslus. Liigirikkuse kujunemine ja kohaste vatatakse: heina kuivamine ja reha- liikide jõudmine võtab aega, kuid mis sobiks järgmistel aastasadadel ERM-i ümb­ ga kaarutamine soodustab seemnete rust paremini ilmestama kui kodumaine niit valmimist, levikut ja isegi idanemist. Oleks ju tore, kui millalgi kujuneks välja komme teha ERM-i ees Eestile traditsioonilisel moel heina.

Mitte lillemuru, Taimede asustamine. Peale hooldu- se on oluline ka see, et õiged liigid vaid kujunev niidukooslus leiaksid tee kooslusesse. Plaanides niite taastada või rajada, tuleb vaagi- Aveliina Helm siooniline kujunemine kui ka nende da, kas ümbritsevas maastikus on sel- plaanitud rajamine võtab aega. liseid elupaiku, kust liigid saaksid ise dee, et ERM-i sobib kõige pare- Niidukooslust rajades tuleb esmalt uuele alale levida. mini ümbritsema Eestile tunnus- eristada, kas tegu on täiesti uue koos- Iseeneslikule levile lootma jäädes lik kodumaistest taimeliikidest lusega või olemasoleva degradeeru- tuleb silmas pidada, et vahemaad pea- Iniidukooslus, on lõpliku viimistluse nud koosluse taastamisega. Eestis on vad olema üsna väikesed: ruderaalse saanud viimastel aastatel. Võimalusi palju selliseid alasid, kus hooldust strateegiaga liigid levivad kiiresti ja ja meetodeid, kuidas saavutada elu- (iga-aastast niitmist või karjatamist) kaugele, ent tavapärased liigirikaste rikas ja Eesti elustikku iseloomustav taas alustades saaks üsna kiiresti taas- niitude asukad ei ole kuigi jõudsad kooslus, on mitu, kuid ühte peab alati tada niiduliikidele sobivad tingimu- levima ja selleks, et nad jõuaksid vast silmas pidama: nii niitude suktses- sed. Muu hulgas saaks kiirelt tegut- loodud alale mõistliku aja, näiteks

60 |876| Eesti LOODUS DETSEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri esimese kümne aasta jooksul, peavad nn doonoralad olema tõesti lähedal: otse rajatava koosluse kõrval või kuni 200 meetri piires. Liikide levimist kooslusesse saab mitmel moel kiirendada. Üks või- malus on külvata loodusest kogutud seemneid. Nii saab näiteks liigirik- kalt niidult koguda küpseid seem- neid kas käsitsi või mehhaniseeritult, et neid siis seemnepuuduses olevale alale laotada. Teine, ka oma koduaias võrdlemisi lihtsalt rakendatav mee- tod on laotada liigirikkalt niidult pärit (rohelist) heina. Selleks tuleb niidu- ◊ 2. Mehhaniseeritud seemnekogumine liigirikastelt niitudelt. Pildil kogub Mart kooslusest niidetud hein tuua rikasta- Meriste Saaremaa loopealselt seemneid, et neid kasutada taastatud loopealsete mist vajavale alale veel enne, kui hein elurikkuse suurendamiseks on jõudnud kuivada, ning laotada hõredalt maha, kus seemned saavad valmida ja uuele alale pudiseda. See annab kõige kärmemalt tule- musi uute koosluste rajamisel, kui pind on kamardumata ja külviks ette valmistatud, kuid mõlema moodu- se abil saab ka juba olemasolevaid kooslusi liikidega rikastada. Olen ise rakendanud mõlemat meetodit: täiendanud oma koduümbruse niite ja koostöös keskkonnaametiga taasta- nud Eesti loopealseid. Tulemused on olnud väga head. Peale selle: kui tahta niidukoos- luse liigilist koosseisu suunata, siis ◊ 3. Niiduliike saab juurde tuua mitmel moel. Siin laotatakse ERM-i ette Eesti liigi­ väga hästi mõjub valikuline niitmi- rikastelt puisniitudelt pärit heina, milles leiduvad seemned rikastavad kujunevat ne. Kui koosluses juba leidub liike, kooslust mida seal soosida tahame ja mis meie silma rõõmustavad, tuleks need isen- did juulikuisel niitmisel laiguti niit- mitte ka harilik kirikakar jt. Ent see peame silmas niidukooslusena hool- mata jätta, võimaldades neil teiste- termin ei sobi iseloomustama niidu- datavat püsivat haljastust, mis mit- ga võrreldes rohkem jaksu koguda. na hooldatavat kodumaistest niidulii- mekesistaks Eesti loodust, soovitan- Olen oma hooldataval niidul niimoo- kidest haljastust. gi seda pigem nimetada „niiduhaljas- di edukalt soosinud mitmesuguseid Esiteks ei ole niit muru, teiseks tuseks“. See on suund, kuhu püüelda kaunitare: tõrvalilli, kellukaid ning võib see inimestes ajendada ülepai- ERM-i lähikonnas. isegi eri liiki orhideesid. sutatud ootusi õiterohkuse suhtes ja Eesti rahva muuseum on loodud pärastist pettumust. Mulle on jäänud kestma ning paikneb Raadil ka siis, Lillemuru ei ole niit. Loodan väga, mulje, et termin „lillemuru“ toob val- kui Eesti saab 200-aastaseks. Mis et termin „lillemuru“ ei juurdu eesti davalt silme ette ühe- ja kaheaastas- oleks meie rahvusmuuseumi haljas- keeles loodusliku taimkattega haljas- test liikidest (rukkilill, magun, kol- tuseks sümboolsem kui elav ja aina tuse kohta. Sõnaga „lillemuru“ võiks lane karikakar, kesalill jt) koosne- rikkamaks kujunev kooslus, mis on kirjeldada sõna otseses mõttes lillelist va värvikireva koosluse, kus kõrre- sama püsiv ja dünaamiline kui Eesti muru: muruna hooldatavat, aga õieri- lisi leidub vähe ja mille suktsessioo- vabariik! Selle koosluse käekäiku jäl- kast kooslust, kus tavapäraste muru- niline eluiga on vaid mõned aastad. gides õpime hindama Eesti loodust ja kõrreliste vahel annavad tooni valge Kuigi Eesti ajaloolised liigirohked nii- selle muutumist ajas. ristik, mitmesugused väikesed maila- dud on enne niitmist tõesti kaunid, Aveliina Helm (1979) on taimeökoloog, sed, harilik käbihein, roomav tulikas, ei suuda nad õierohkuses võistelda Tartu ülikooli ökoloogia- ja maateaduste roomav maran, harilik maajalg, miks selliste ajutiste kooslustega. Kui me instituudi botaanika vanemteadur.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2018 Eesti LOODUS |877| 61 Kuidas Eesti loodusel läheb? Foto: Janne Põlluaas Foto:

Selle aasta maikuus vaadeldi Tallinnas Paljassaares mustpea-tsiitsitajat, keda on Eestis varem nähtud vaid korra Tänavune linnuaasta: soodne pesitsusaasta putuktoidulistele

Tarvo Valker soojem juuli teine dekaad on regist- isendi. Samuti oli märgatav inva- reeritud üksnes 2010. aastal. Augusti sioon sabatihasel: tänavu sügisel õppev linnuaasta jääb kahtle- keskmine õhutemperatuur jäi viimase rõngastati ligi 3500 isendit. Seda on mata meelde. Soe kevad ja suvi 60 aasta seas kolmandaks. Sedavõrd siiski peaaegu poole vähem kui kahe tõi kaasa putukarohkuse ja see pikalt kestnud soojus võimaldas pal- aasta eest asetleidnud arvuka inva- Lomakorda soodsa pesitsusaasta palju- judel lindudel edukalt üles kasvatada siooni käigus. dele laululindudele. Rõõmustada oli teisegi kurna. Sel aastal tõestati Eestis esimest põhjust ka liigikogujatel, sest esimest Hea pesitsusedukus kajastus ilme- korda ka lääne-pöialpoisi pesitsus. korda kohati Eestis kahte oodatud kalt ka sügisrändel. Kabli linnujaamas Kokku leiti territoriaalseid paare või sulelist: kääpakotkast ja veisehaigrut. oli tänavune püügihooaeg viimaste üksikisendeid koguni kuus. Üha suu- aastate parimaid: kokku püüti ja rõn- renev vaatluste hulk on selge märk, et Soodne pesitsusaasta putuktoidu­ gastati üle 18 000 linnu, mida on mul- see liik levib meil jõudsalt ja ilmselt listele. Aasta kujunes juba hiliskeva- lusega võrreldes neli korda enam. muutub lähiajal regulaarseks haude- dest alates väga soojaks, mistõttu lei- Viimati märgistati Kablis samavõrd linnuks ja läbirändajaks. dus kõikjal rohkelt putukaid. See soo- rohkelt linde 2008. aasta sügisel, dustas paljude värvuliste pesitsust. aga 2005. aastal püüti Kablis koguni Haruldusterohke aasta. Tänavu Eriliselt soojaks kujunes suve teine 20 000 isendit. kohati harvu eksikülalisi mullusega pool. Ilmateenistuse andmeil oli täna- Arvukuse poolest paistis Kabli võrreldes märgatavalt enam. Aasta vuse juuli kolmas dekaad kõige soo- püükides tänavu silma eeskätt pöial- jooksul leiti ka kaks Eesti jaoks uut jem alates 1961. aastast. Tänavusest poiss: sel sügisel rõngastati üle 6000 liiki: kääpakotkas ja veisehaigur.

62 |878| Eesti LOODUS DETSEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Mõlemad olid meie linnunimestik- ku üsnagi oodatud lisandus. Kui lin- nuharulduste komisjon mõlema liigi vaatlused kinnitab, siis suureneb Arne Ader Foto: Eestis kohatud linnuliikide nimekiri 390 liigini. Kääpakotkast on meie lähirii- kides vaadeldud korduvalt (Lätis 3 ja Soomes 10 korda) ning tegu oli kahtlemata kõige tõenäolisema uue röövlinnuga, keda meie aladelt leida võiks. Teated kääpakotka kohta saa- busid koguni kahest kohast: 10. juunil nägi lindu üks Eesti parimaid rööv- linnutundjaid Indrek Tammekänd Järvamaal Mägede külas ning 12. juulil vaatles uut liiki Rein Nellis Saaremaal Piila külas. On igati või- malik, et mõlemas kohas nähti sama isendit. Suitsupääsukestel oli tänavu soodne pesitsusaasta Veisehaigur on Põhja-Euroopas küll märgatavalt harvem külaline, kuid kolm vaatlust nii Lätis kui ka vaatlus osutub hoolimata rohketest ga seotud linnuliigid, rändele asuma. Soomes on andnud põhjust loota, fotodest tõenäoliselt parajaks pähk- Tähelepanu väärib novembris pai- et kunagi leitakse see liik ka Eestist. liks isegi linnuharulduste komisjoni- gale jäänud hõbehaigrute rohkus: Tänavu 4. novembril nii juhtuski: le, sest Siberi päritolu rästaste seas 12. novembril vaadeldi Hiiumaal Marco Purovesi silmas Saaremaal leidub rohkelt hübriide, kes võivad Vaemlas koguni 74 isendit. Seda on Sõrve poolsaarel asuva Salme küla n-ö puhaste isenditega olla ülimalt rohkem, kui on kirja pandud vara- juures Eesti esimest veisehaigrut. sarnased. semate novembrite jooksul kokku. Paar tundi hiljem kohale saabunud Hulganisti peatus bongar’id lindu küll enam ei näinud, novembris ranni- kuid kõigest viis päeva hiljem nähti Sooja ilma tõttu ei kiirustanud kualadel ka mitme- tõenäoliselt sama isendit juba Muhu lähirändurid, iseäranis märgaladega suguseid ujupar- saarel Lõetsa külas. Sel korral oli lind te ja valgepõsk-lag- oma nime vääriliselt karjalauda juu- seotud linnuliigid, rändele asuma. lesid. Valgepõsk- res veistega paigal üle nädala ning lasi laglede seas märgati end paljudel imetleda. Läänemaal ka ühte Eesti võinuks saada novembris tei- 14. mail vaadeldi Tallinnas Paljas­ erakordselt hilist punakael-laglet, kes segi täienduse: Hiiumaal Tahkuna saares Eesti teist mustpea-tsiitsitajat püsis paigal vähemalt 12. novemb- ninal märgati piiritajat, kelle liik jäi ning mai lõpus märgati Pärnumaal rini. küll määramata, kuid kes väga tõe- Kablis rändel olevat kivipääsukest. Soojad ilmad soodustasid siin näoliselt oli Eesti esimene randpiiri- Mõlemaid liike on varem nähtud ka mõndki pikema rändeteega liiki: taja. Seda oletust toetab peale hili- ainult korra Sõrve säärel. 4. novembril vaadeldi Tartus Raadi se kohtamisaja ka suur randpiirita- kalmistul Eesti hiliseimat must-kärb- jate vaatluste hulk tänavu hilissügi- Erakordselt soe hilissügis. Kuigi senäppi, samal päeval nähti Saaremaal sel Euroopas: Soomes ja Poolas leiti oktoobri lõpus jõudis Eestisse lühike Harilaius samuti kõigi aegade hilisei- üks isend, Norras kolm ning Rootsis külmalaine ja paiguti ka kerge lume- mat nõmmekiuru ning 12. novemb- koguni viis isendit. sadu, kujunes november taas väga ril kohati Tartumaal Tüki külas väga Teine vaatlus Eesti ajaloos sai täna- soojaks. Kuu esimesel poolel öökül- hilist tutkast. Viimast suitsupääsukest vu kirja kolmel liigil. 15. veebrua- masid peaaegu ei olnud ja päeva- kohati tänavu samuti väga hilja: ühte ril pildistati Tartumaal Savka küla soe ulatus tavaliselt kümne kraadi isendit vaadeldi Läänemaal Spithamis juures ruskerästast. See liik on levi- lähedale, olles mitu korda kõrgem veel 3. novembril. nud ida pool, kuid Euroopasse satub novembrikuu pikaajalisest normist õige harva. Eestis on ruskerästast (1,4 kraadi). Tarvo Valker (1984) on vabakutseline varem vaadeldud üksnes Kihnu saa- Sooja ilma tõttu ei kiirustanud ornitoloog, linnuharrastuse popularisee- rel 2012. aasta novembris. Tänavune lähirändurid, iseäranis märgalade- rija ja Eesti ornitoloogiaühingu liige.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2018 Eesti LOODUS |879| 63 Mätta otsast Sada aastat enne rahauputust

Tiit Kändler tumm-itaalia keeles, tänada oskan ikka ja ütelda avaneva vaate kohta: aha pole kunagi liiga vähe. suurepärane, kultuuri häll! Olen vist Alati võib sellega lollusi kokku härrasmehe hinge rõõmustanud, keerata. Seda mõtteuperpalli mõistame teineteist! onR lihtne tõestada mõne kuulsa linna Kodus vaatan järele, tõepoolest: ja ka Tallinna näitel, mis minu veen- Franco Zeffirelli, kelle perekonna dumuse kohaselt on looduse lahuta- kabelist on jutt, on sündinud 1923, matud osad. Tallinna vanalinn on säi- elab siiamaani ning on muuseas aas- linud viimased sada aastat vaid tänu tal 1967 Elizabeth Taylori ja Richard rahapuudusele. Nii ka mõned teised Burtoniga filminud Shakespeare’i Euroopa linnasüdamed. ainetel näidendi „Tõrksa taltsutus“ Itaalia keele ja kultuuri keskse linna siiani parima versiooni. Pole ime, Firenze lõunamäel asub San Miniato et ma teda ei teadnud: vaata aastat! al Monte kirik, mis sel aastal tähis- Fellini, tõsi, pääses küll läbi raudse tab oma tuhandeaastast uuestiolemist. eesriide, tema aga mitte. Pärast seda, kui märter Miniatol raiuti Kuid nüüd asja juurde: vahel on aastal 250 Rooma keiser Deciuse käsul hea, kui raha pole. Ma ei oska Firenzet Arno jõe ääres pea maha, roninud ta, iseloomustada muidu kui linn-maket- pea kaenla all, mäkke ja sinna see kirik ti, tõelist õit. Lõhnast on siin tunda rajati. Esmamainimine arvatakse päri- see tabamatu pööre Euroopa kultuu- nevat aastast 783. Muidugi on kiri- ris, mida on ikka ja jälle tasunud tul- kut nüüdseks mitu korda lammutatud nukatel rünnata. ja jälle ümber ehitatud. Umbes nagu Eesti riik saja aastaga, mida pikalt ja Kuidas on Firenze säilinud? Pärast Tallinna vanalinn on nähtus, mida pidevalt tähistame. Kirikuesiselt rin- Itaalia ühendamist oli Firenze aas- saab mingil kombel nende kahe lin- natiselt avaneb Firenzele krestomaati- tatel 1865–1871 Itaalia kuningriigi naga võrrelda, ja seegi on jäänud alles line vaade, mis kinnitab: tegu on lillede pealinn, kuigi Vittorio Emanuele II tänu sellele, et vene provintsilinna linnaga (Florence!). eelistanuks jääda Torinosse. Firen­ jaoks raha ei olnud ja Eesti vabariik Toetun rinnatisele ja imetlen vaa- zelaste arvates oli neid tabanud täielik oli vaene. Nüüd, nagu kõik meist talu- tepilti. Näen, kuidas arhitekt Filippo õnnetus: kaela sadas kümneid tuhan- matult tihti kuulma peavad, elame Brunelleschi rajatud kuppel Santa deid ametnikke, kelle kultuuritase paremini kui kunagi varem. Jah, raha Maria del Fiore (Püha Lillede Maria) Firenzele selgelt alla jäi. Pealegi soovis teeb hullude käes imet. Vaadake katedraali otsas, siiani maailma suu- kuningas muidugi uudset, laiade tee- Tallinna vanalinna äärtele kerkinud rim telliskuppel, justkui õilistab linna, dega linna, nii nagu just äsja Pariisist kolelõhkujaid, mis moodustavad joo- mis kupli valmimise ajal, aastal 1450, ja Viinist tehtud oli. bes metsalangetaja järele jäänud võsa sünnitas renessansi ja ühes sellega ka Renessansimeelsete õnneks jäi taolise maastiku, mitte kaine inim- meie nüüdismaailma. plaan pooleli, jõuti lammutada vaid mõttega rajatud linna. Minu kõrvale nõjatub itaalia mees, põhjapoolset, vaesemat osa, sealhul- küllap firenzelane, kes juhib mu tähe- gas juudi geto. Medici vaim jäi, kogu Käisin hiljaaegu kohtumas Aegviidu lepanu all terrassil olevale surnuaiale oma heas ja halvas. Samal põhjusel kooli laste ja õpetajatega. Imeasi – ning selle ääremüüris olevale kaar- on vedanud ka Prahal, kus jõuti vana- kool on töötanud samas majas sada ukselisele kabelile. „See on meie kuu- linnast lammutada vaid piirkond, kus aastat, täpsemalt 99: sest ajast peale, lus kinomees, Zeffirelli,“ tähendab ta praegu on Václavi plats, mis jõuab kui 1919. aastal ostis haridusselts vana uhkusega. Kergitan kulmu. Teen siis lõunas tupikusse. Senini on Praha hobupostijaama hoone. Olles küll rõõmsa näo, kuigi ei tea mäletavat müstiline paik – tänu Austria-Ungari muidugi kohendatud ja saanud saali, seda režissööri. Meie vestlus kulgeb impeeriumi pankrotile. aga maja on sama. Meie Eesti mas-

64 |880| Eesti LOODUS DETSEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Firenze avaneb San Miniato al Monte kiriku ees üsna romantiliselt

Fotod: Tiit Kändler

Turistid ja vaimulik elavad oma elu

Aegviidu kandi olemus avaneb Soodla jõe Koonukõrve sillal taapides umbes nagu Firenze mäeotsa saja aasta eest kullas, eksite: alatasa oma paik, kus elan ja jään, kuni saan. kirik, San Miniato al Monte. Ja mitte jäädi neile palk võlgu. Täpselt nagu Kas on oma paik ka uut sorti digitaal- ainult koolimaja – tänu hoolsatele ja nüüdki. se maailma töörahval, kes oma sõnul väärikatele inimestele on vanade joo- Firenzes on tajuda, kuidas linna- otsib maailmast vaid uusi teaduspar- niste järgi taastatud ka algne rahva- elanikud askeldavad oma töid-tege- ke, kus oma idud kasvama panna, siis maja fassaad. Maja on Lehtse mõisa misi, segunemata turistidega. Tõsi, firma maha müüa ja hopsti! mujale omaniku Otto von Hoyningen-Huene olin seal oktoobri keskel, kui vahe- kolida. Ei tea. kord oli linna jaoks Tean vaid üht: lollusteks pole soodsam. Ja neil on kunagi raha liiga vähe. Huvitav, miks Firenze on nagu mets, kus ajavad olnud aega kohane- peaksime ehitama Eestis üle-eelmise näiliselt sõltumatult oma asju nii da nii turistide kui sajandi suurushullustuse ja taseme- ka igat sorti vaen- ga asju, nagu hiidraudtee või tsellu- karu, jänes kui ka šaakal, kohalik lastega, kui oldi loositehas, kui kuulutame, et oleme paikne ja külaline. linnriik või Briti e-riik? Samal ajal kui lennuühendusi intelligentsi sihtriik jääb aina vähemaks. Miks ei arenda 19. sajandi keskel. me siis seda mõnede poolt ülistatud kingitus Aegviidu haridusseltsile aas- Firenze on nagu mets, kus ajavad näi- digimajandust, vaid ajame puid hii- tast 1917. liselt sõltumatult oma asju nii karu, gelahju ja nimetame seda taastuvaks Ühe vapra mehe eestvõtmisel on jänes kui ka šaakal, kohalik paikne ja tegevuseks? Linn kasvab ise, jäädes taastatud ka Aegviidu jaamahoo- külaline. iseendaks, kui vaid sellel ei ole liiga ne. Jah, need on inimesed, kes oma Mina ei ole see, kes mõistab turis- palju raha. kodumaad tõeliselt armastavad. Kui te hukka. Olen ka ise turist olnud ja te arvate, et Aegviidu õpetajad elasid kui antakse, olen veel. Ometi on mul Tiit Kändler (1948) on teaduskirjanik.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2018 EEsti LOODUs |881| 65 Metsast ja põllult Foto: Anneli Palo Foto:

Kesk-Euroopas on laukapuu tavaline. Aprillis, õitseajal, on ta maastikus eriliselt hästi näha

poolel. Varase õitsejana on laukapuu paljudele tolmeldajatele oluline toidu­ allikas. Tihedalt kasvavad põõsad paku­vad nii mõnelegi linnuliigile tur- Laukapuu valist pesitsuspaika. Lehed on toiduks mitme liblikaliigi vastsetele. Septembriks valmivad napilt üle sentimeetrise läbimõõduga sinkjas- ehk metskreek mustad luuviljad. Viljaliha on rohekat tooni ja metsikumatel isenditel luu- Triin Nõu stepi- ja metsastepivööndis, kus ta seemne küljes kõvasti kinni. Viljad on kõrvuti viirpuude, kibuvitste ja teiste mõrkjad, mõru maitse leeveneb pärast änavuse aasta puu on lau- torkivate põõsastega moodustab esimesi öökülmi. kapuu. Üsna tõenäoliselt läbimatuid tihnikuid. Teda leidub ka pole paljud eestlased seda hõredates metsades, kuivades jõesän- Hariliku laukapuu ladinakeel­ Tpuud looduses näinud, sest ta kasv- gides, rannaniitudel jm valguskül- ne liiginimetus on Prunus spinosa. ab looduslikult peamiselt vaid Lääne- lastes kasvukohtades. Perekonnanimetus Prunus viitab Saaremaal. Pigem võib laukapuud Laukapuu eelistab kasvada lubja- sugulusele toominga, ploomi, kirsi näha mõnes aias, sest iluaianduses rikkal mullal. Heades oludes võib ta ja mandlipuuga: nad kõik kuuluvad kasvatatakse teda nii üksikpõõsa kui sirguda kuni viiemeetriseks. Kuna puu toompuu (Prunus) perekonda. Ent ka hekitaimena. Laukapuu on Eestis haruneb rohkesti ning levib jõudsalt osa autoreid peab ploomipuid, mille kaitse all, kuulub teise kaitsekate- juurevõsudega, võib ta aias kiiresti hulka kuuluvad ka laukapuu ja kreegi- gooria taimede hulka. tüütuks muutuda. Võrsetel on tera- puu, omaette perekonnaks (perekond va tipuga astlad, nooremate võrsete Prunus kitsas mõttes). Laukapuu on looduslikult levi­ koor on hall, vanematel võrsetel must- Nimetus Prunus tuleneb kas ploo­ nud peaaegu kogu Euroopas jas. Lehed on 2‒4 cm pikad ja 1‒2 cm mi kreekakeelsest nimetusest proum- (v.a Põhja-Euroopas), Ees-Aasias, laiad. non või ladinakeelsest sõnast prui- Põhja-Aafrikas ja Lääne-Siberis. Laukapuu õitseb enne lehti- nosa, mis tähendab vahakirmet, mis Naturaliseerunud on ta Uus-Mere­ mist, õied on valged, neid tolmel- on paljudele ploomidele iseloomulik. maal, Tasmaanias ja Põhja-Ameerika davad putukad. Eesti oludes puhke­ Liigiepiteedi spinosa vaste eesti keeles idaosas. Rohkesti kasvab laukapuud vad õied enamasti maikuu esimesel on ’astlaline’, see viitab otseselt võrse-

66 |882| Eesti LOODUS DETSEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri tel asetsevatele asteldele. Eestikeelse nimetuse päritolu on Ploomid, kreegid ja alõtšad ebaselge ja Gustav Vilbaste andmetel juhuslik. Esimest korda kirjutas sõna loomipuu kasvab kõi­ mipuid rohkem ka talude juurde. lauka pu 1813. aastal Saaremaa arst gil mandritel, välja arvatud Aed-ploomipuu ehk harilik Johann Wilhelm Ludwig von Luce. Antarktika. Eristatakse ploo­mipuu (Prunus domestica) on 1823. aastal kasutas ta hoopis keelen- P19–40 liiki ploomipuid. Ploomipuu saadud laukapuu ristamisel haralise dit louka pu ehk ’lõukapuu’, mis vii- on Eestis enim levinud luuviljaline. ploomipuuga. Leidub mitmesu- tab taime kasvupaigale lõugaste ehk Arheoloogiliste kaevamiste käi- guste lehtede ja viljadega sorte. väikeste lahtede randades. 20. sajandil gus on Tartu vanalinnast leitud vii­ Viljade värvus varieerub rohelisest võeti taas kasutusele laukapuu nime- teid sellele, et ploomi- ja kreegipuud ja kollasest kuni mustjassiniseni. tus ja see on olnud seniajani käibel. kasvasid linnas juba 13. sajandil. Kreegipuu (P. domestica var. Rahvasuus on puud kutsutud Esimesed kirjalikud andmed nende institia) on laukapuu tunnustega ka metskreegiks, kuna ta sarnaneb luuviljaliste kasvatamise kohta Eestis aed-ploomipuu teisend. Kasvukoha aias kasvava kreegiga. Kreegi viljad pärinevad 1590. aastast Poola põl- suhtes vähem nõudlik kui aed-ploo­ on üsna väikesed ja viljaliha seemne lumajanduse revisjoniaktist, mille mipuu. Viljad on väikesed, sinised küljes kinni, laukapuu viljad jäävad andmetel oli Tartu lähedal Kudina ja roheka viljalihaga, mis on luu aretatud sugulase omadele suuruselt mõisas suur õuna-, kirsi- ja ploomi- küljes kinni. Leidub ka kollaste veelgi alla. aed. ümmarguste viljadega kreeke, mis 16. ja 17. sajandil kasvatati ploo­ on tuntud mirabelli nime all, samuti Mitmeti kasutatav. Valged õied, mipuid paljudes mõisaaedades, lahtise luuga kreeke. must koor ja oksa murdumisel immit- mõnes paigas Liivimaal isegi kas- Haraline ploomipuu (P. cera- sev punane vedelik, teravad astlad ja vuhoones, et vältida külmakahjus- sifera, P. divaricata) on Eesti tingi- mõrkja maitsega viljad – need on tusi. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi mustes levinuim ploomipuude põhjused, miks keskajal seosta- alguses, kui hakati raja- pookealus. Tugeva kasvuga astlaline ti laukapuud nõidadega, kes ma taluaedu, istuta- puu. Viljad – alõtšad ‒ on väikesed, olevat puu eri osi kasu- ti kreegi- ja ploo­ enamasti kollased või punased. tanud riitustel. Nende süüdistuste ajen- dil hakati mõnel Laukapuu õielisi sorte, mille lehed sügisel kaunilt pool Euroopas lau- ehk mets­ punaseks värvuvad. kapuid järjekindlalt kreegi Kõige enam on pruugitud laukapuu hävitama. Näiteks viljad on vilju, kuna need sisaldavad rohkelt Hispaanias saade- väikesed ja C-vitamiini. Just askorbiinhape aitas ti nõiad tuleriidale mõrkja mait­ vanal ajal skorbuuti vältida. Tänapäeval koos laukapuuga. sega valmistatakse laukapuu viljadest kee­ Teada on ka täies- dist, kompotti, mahla, siirupit, veini, ti vastupidiseid uskumusi, likööri jms. Metskreegi viljad anna- mille järgi pidi laukapuu aita- Mõnel pool Euroo­ vad ilusa värvuse ja eripärase maitse. l ma halbade jõudude vastu. Levinud Foto: Ivar Sibu pas korjatakse metskree- Muu hulgas maitsestatakse nendega oli tava punuda uue aasta alguses lau- gi õisi ja lehti, et teha C-vitamiini rahvuslikke likööre, vilju on lisatud ka kapuuokstest pärg, see hiljem põleta- rikast teed. Ainult õitest valmiv tee õlledele. da ja tuhk põllule külvata, et soodusta- on lahtistava mõjuga. Laukapuu ravi­ Puu otsast nopitud laukapuu viljad da viljaõnne. omadusi tunti juba antiikses Kreekas ei paku suurt maitseelamust, ka toi- Kuigi laukapuul ei ole tisleritööks ja Roomas. tudesse soovitatakse neid lisada pigem sobivaid jämedaid ega sirgeid oksi, on Laukapuud on kasutatud pooke­ huvitava maitsenüansi tõttu. Ent kui tema punakaspruunist kõvast puidust alusena nii ploomide, aprikooside kui mõnel matkal satub kuskil võserikus siiski valmistatud näiteks jalutuskeppe ka virsikute aretamisel. Seda võtet ette laukapuu koos valminud viljade- või väiksemaid nipsasju. Küttepuuna enam väga laialdaselt ei rakendata, ga, siis tasub maitse muidugi järele põleb aeglaselt ja tekitab vähe suitsu. sest laukapuu tekitab palju juurevõ- proovida. Muudel juhtudel tasub nau- Laukapuu intensiivse punase vär- susid ja sobib ainult väheste ploomi- tida aasta puu aretatud sugulasi ploo­ vusega puumahla on pruugitud tindi sortide pookealuseks. Aianduses on me ja kreeke, mis tagavad väiksema aseainena. Paiguti on laukapuud tal endiselt oma roll hekitaimena, vaevaga hea maitseelamuse. kasutatud naha parkimisel, sest tema tiheda kasvu ja astlaliste okste tõttu koores ja puidus leidub parkaineid. on temast kujundatud elavtarasid. Triin Nõu (1986) on vabakutseline ajakir- Puumahlaga saab ka riiet värvida. Üksikpõõsana tasub kasvatada täidis- janik, taime- ja loodushuviline.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2018 Eesti LOODUS |883| 67 Panin tähele Kes sööb lehiste seemneid? urides tänavu dendrokrono- loog Alar Läänelaiu, arborist Sulev Järve ja geograaf Andres TõnissonigaU Vääna ja Haimre parki, leid- Sulev Järve Foto: sime, et keegi sööb lehiste käbidest seem- neid. Käbid olid paigutatud meetri kuni pool- teise meetri kõrgusele puude korba praos- se ja siis seemned välja nopitud. Väänas (26.07) oli nendeks puudeks valitud siberi lehis (Larix sibirica s.l.) ja Haimres (20.10) euroopa lehis (L. decidua). Puude korp on allpool paksem ja pra- gulisem; kõrgemal pole ilmselt head kohta, kuhu käbi panna: korp läheb õhe- maks ja vähem pragulisemaks. Käbide puhul on teada, et Väänas võisid olla mul- lused käbid ja Haimres selle aasta omad. Kui ise oleks sööja, eelistaks ikka värske- maid seemneid. Vikipeedia andmeil võib selleks sööjaks olla vööt-käbilind (Loxia leucoptera), kes on Eestis ebajärjekindel ja harv külaline oktoobrist märtsini (et.wikipedia.org/wiki/ Vööt-käbilind). Siit nähtub, et vööt-käbi- lind toitubki lehiste ja tsuugade seemnest. Kuna meil kasvab ainult üksikuid tsuuga- sid, siis jäävad ikka lehised. Kuivõrd kohtab Eestis vööt-käbilinde? Kas söödud seem- ned on hiljem võimelised ka idanema, kui nad on läbinud lindude seedetrakti? Või on seemnete sööjad hoopis oravad? Seemnetest tühjaks söödud käbi lehise Loodusgeograaf Heldur Sander tüvel Vääna mõisapargis

m o Zooloog Marko Mägi kommentaar .c krobelisem ja seega sobilikke pragu- oravatel y a b xa sid rohkem. Sepikodasid võib leida ka ei ole vaja- pi / fan õenäoliselt on tegu suur-kirju- üsna kõrgelt puu otsast. Sellise puu dust käbi kuhu- ldie Foto: O rähni sepikojaga, sest puupra- tunneb ära maapinnal vedelevate töö- gi kinnitada: seda hoi- gudesse käbide toppimine on deldud käbide järgi. takse süües esikäppade vahel. Pealegi Tjust sellele liigile iseloomulik käitumi- Täielikult ei saa välistada ka puu- jääb orava söömingust järele pal- ne. Nii on toksides kergem seemneid koristaja tegevust, sest neilgi on kom- jas käbiroots, rähnid aga urgitsevad käbisoomuste vahelt kätte saada. On beks koorepragudesse toidupalasid seemned käbisoomuste vahelt välja ja ka väiksem võimalus, et selle teoga on toppida, et neid siis talvisel ajal süüa. käbi näeb lihtsalt räsitud välja. Nõnda hakkama saanud valgeselg- või tam- Kuid tavaliselt piirduvad nad käbi- on orava ja rähni tegevusjälgedel liht- me-kirjurähn, kuid suur-kirjurähn on dest märksa väiksemate toidupalade- ne vahet teha. neist arvukam, niisiis võib teda pidada ga. Vööt-käbilind on Eestis haruldane Võib arvata, et nii lindude pugu- kõige tõenäolisemaks tegutsejaks. talvine külaline, keda igal aastal meil des kui ka orava hammaste vahel saa- Rähni sepikoda võib sageli asuda ei kohata, seepärast on tema tegutse- vad seemned nii peeneks näritud, et maapinna lähedal just eespool kirja mine, eriti veel suvel, vähetõenäoline. neil ei ole kuigi suurt lootust idanema pandud põhjusel: puukoor on seal Kindlasti ei ole tegu oravaga, sest hakata.

68 |884| Eesti LOODUS DETSEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri In memoriam

Põder teine laialt tunnustatud geo- Rein Põder graafist kirjamees, keda on pärjatud mitme rahvusliku kirjandusauhinna 7. juuli 1943 – 23. oktoober 2018 erakogu Foto: ja preemiaga. Tundeliselt mõtisklev ja romantiline stiil, põimitud isikli- ahkunud on geograaf, kes on le. Juba tuden- ke mälestuste ja meenutustega, on saanud tuntuks kirjanikuna. gipõlves algasid iseloomulik Reinu paljudele teos- Rein oli pärit Võrumaa lõuna- Reinul Tartu tele – nii reisikirjeldustele kui ka Lservast: Mõniste vallas (nüüd Rõuge üliõpilaste loo- romaanidele. vald) olevast Tundu külast, kus koduta- duskaitseringi retked Jaan Eilartiga, Oma esimese romaani „Hilised lu Uibumäe paikneb Vaidva jõe kõrgel kelle ühtne looduse ja kultuuri käsit- astrid“ (1984) tagakaanel on Rein põhjakaldal. Lapsepõlvest oli ta saanud lus omandas Reinu tõekspidamistes sedastanud: Me kõik oleme võlglased kaasa loodushuvi ja vaatlusoskuse. tähtsa koha. Paar aastat töötas ta Jaan oma lapsepõlve ees, ja ehkki too aeg Tema noorusaeg ning kooliaas- Eilarti kutsel looduskaitse seltsis. ise ning üks laps on meis juba ammu, tad möödusid Krabi, Saru ja Varstu Kuid peagi pühendus Rein täieli- tegelikult mitmeid kordi vahetunud, koolis. Keskkooli lõpetas ta Varstus kult tööle kirjasõnaga, olles ametis jääme me võlgu mitte ainult oma 1961. aastal ning pärast seda algas üli- ajakirjade ja kirjastuste toimetustes lapsepõlve inimestele, vaid ka selle kooliaeg Tartus geograafiaosakonnas. ning vabakutselise kirjanikuna. Reinu maastikele, sündmuste kordumatuse- Vahepeal tuli 1960. aastate keskpai- mitmes teoses on kajastatud ka kau- le, lapsepõlve hingusele. Sealt, tollest gas olla kolm aastat sundteenistuses gete maade uurimise, geograafia aja- naiivsest klaarist aina kummastuvast Nõukogude armees ja seetõttu sai tal loo ja üldse loodusteadustega seo- kaugusest nagu mõnelt tugevasti plee- ülikool lõpetatud aastal 1969. tud teemad ja isikud: Middendorff, kinud fotolt peaksime otsima end ja Tema kitsam eriala oli merehüd- Toll, Wegener, Scott, Maack, Teodor seletust just niisuguseks saamisele. roloogia. Kuigi menetluspraktika ajal Lippmaa, samuti lapse- ja noorukiea Maailma lahti mõtestades, selle töötas Rein kolmel suvel ekspedit- mälestused kodukandist Võrumaalt, avastamise lugusid ja loodusmõtisk- sioonilaeval Põhja-Atlandil, Barentsi kus kirjanduslikud paigad ja tegelased lusi kirjutades oli Rein endistviisi ka ja Mustal merel, jäi ta pärast üli- on seotud Mõnistega. kultuurigeograaf. kooli lõpetamist erialatööst kõrva- Karl Ristikivi kõrval on Rein Arvo Järvet

survest hoolimata jäi alati faktidele truuks ja keskendus asjade sisule. Ta Mihkel Veiderma teenis akadeemiat ligi 20 aastat ase- 27. detsember 1929 – 25. oktoober 2018 TA Foto: Eesti presidendi (1988–1999), peasekretä- ri (1999–2004) ja juhatuse liikmena ihkli lapsepõlv möödus Tehniliselt oli (2004–2009). haridus- ja riigitegela- see mitmesu- Akadeemik Mihkel Veiderma on se Aleksander Veiderma guste apatiitide andnud oma panuse Eesti tulevik- peres.M Küllap sealt said alguse tema koostise, struktuuri ja omaduste ana- ku ka vabariigi presidendi akadee- laialdased huvid teaduse ja hariduse lüüs, sisuliselt aga jaht lahenduste- milise nõukogu vedurina ja teaduste ajaloo ning poliitika, aga ka teatri ja le, mille kaudu meie tööstus tõuseks akadeemia energeetikanõukogu juhi- muusika vallas. Trendimurdjana on väärtusahelas kõrgemale, ja samal na. Ta manitses, et ei tohi müüa ta üks vähestest, kes pärast tippjuhi ajal toimiks põhimõtete alusel, mida ei elektrijaamu ega raudteed, kuid karjääri tööstuses jõudis teadusvald- praegu nimetame ringmajanduseks. peaks võitlema, et veeldatud maa- konna tippu. Tema on üks neist, kelle töö tule- gaasi regionaalne terminal tuleks Pärast tehnikaülikooli lõpetamist musena on meil maapõues alles fosfo- Eestisse. Seetõttu oleme palju aastaid (1953) tõusis ta haruldaselt noorena riit ja selle maardlate kohal normaal- nautinud esmaklassilist energiavarus- Maardu keemiakombinaadi peainse- selt toimiv maastik. Spetsialistina oli tuskindlust. neriks (1956–1960). Seejärel panus- talle selge, kui valesti ja röövellikult Oma töö eest on Mihkel Veiderma tas Mihkel Veiderma poole sajan- oli minevikus fosforiiti tarvitatud. pälvinud rohkesti auhindu ja aumär- di vältel tehnikaülikooli arengusse: Nimelt Mihkel Veiderma uuringute ke, sh Valgetähe III klassi teenetemär- algul dotsendina, siis professorina ja põhjal ilmnenud ja kõigile kasutami- gi (1998), Baltimaade akadeemiate 1978–1983 dekaanina, aga ennekõike seks antud ümberlükkamatud faktid medali (2001) ning 2006. aastal kõige teadlasena ja teadlaste järelkasvu eest aitasid tollal võita nn fosforiidisõja. krooniks riigi teaduspreemia pikaaja- hoolitsejana. 1965. a kaitses ta kan- Mihkel Veiderma teine kodu oli lise tulemusliku teadus- ja arendus- didaadi- ja 1972. a doktoriväitekirja. Eesti teaduste akadeemia, mille liik- töö eest – tunnustusena selle eest, et Mihkel Veiderma oli mees, kes ehi- meks ta valiti 1975. aastal. Kolleegid meil on praegu oma riik koos tugeva tas majanduse vedurit, otsides Eesti mäletavad teda kui sirge selja ja tuge- teadusega. maavaradele uusi kasutusvõimalusi. va selgrooga isiksust, kes välisest Tarmo Soomere

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2018 Eesti LOODUS |885| 69 Kroonika

Tänavugi tõi oktoobri lõpp esimese lume Foto: Ülle Kaasik Foto: 41.–44. nädal oe ja päikeseline sügis kestis peaaegu viinakuu kolmanda nädala lõpuni. Seejärel läks vihmaseks ja 27. oktoobril sadas maha Tartu loodusmaja sügiskonverents „Elurikkus loodusmajas“. Esinevad õpetaja Pille- Sesimene lumi. Kõige rohkem lund Riin Pärnsalu õpilased tuli Edela- ja Lõuna-Eestis, Põhja-Eesti kannatas tugevat lörtsisadu. Valge vaip segas korraks liiklust ja sulas peatselt. Meeldetuletuseks: ka mullu sadas esi­ Tartu loodusmaja mest korda lund umbes samal ajal ehk 25. oktoobril. tähistas sünnipäeva

pilased, lapsevanemad, Aastapäevapidustuste raames peeti endised töötajad, vilist- 8. novembril loodusmaja huvikoo- lased ja sõbrad tähista- li traditsiooniline sügiskonverents, Foto: Piret Pappel Piret Foto: sidÕ 9. novembril Tartu loodusmaja mis algas evolutsioonibioloog Tuul 65. sünnipäeva. 2002. aastal asutatud Sepa loenguga „Kuidas mõista lindu- sihtasutus Tartu keskkonnahariduse de keelt“?. Seejärel olid kavas õpilas- keskus, mida rahvakeeles kutsutakse te lühiettekanded loodusmaja ja selle Tartu loodusmajaks, on välja kasva- pargi elurikkuse kohta. Tava korralda- nud 1953. aastal loodud Tartu linna da sügisel ja kevadel õpilaskonverents 27. oktoobril kattis Toomemäge noorte naturalistide jaamast. Praegu sai alguse 1980. aastal; nendel konve- lumevaip tegutseb keskus Lille tänaval kesk- rentsidel on oma esimese uurimistöö konnahoidlikus majas, mis on valmi- esitluskogemuse saanud näiteks maa- nud 2013. aastal. ülikooli professor Ülo Niinemets ja 08.10 Rahvusraamatukogus algas Sünnipäevapeol meenutati loo- teised tunnustatud loodusteadlased. loodusõhtute 20. hooaeg: duskooli ettevõtmisi, kuulati muusi- esinesid noor alpinist Uko kat, vilistlased kandsid ette lavastuse Tartu keskkonnahariduse keskus / Nõulik, mägironija Raivo Loodusajakiri Plumer ja Bonzo. Tartu loodus­ Juhani Püttsepa lugude ainetel. majas avati Epp Margna näitus „Samas ruumis“, mis oli üleval 1. detsembrini. Vabatahtlikud valvasid 10.10 Eesti põllumajandusmuuseu­ mis avati Kalju Tisleri loodusfo­ lõhe kudemispaiku tode näitus, mida sai vaadata eskkonnainspektsioon ja jõgesid, mis sobivad meriforellidele. 18. novembrini. Eesti kalastajate selts on juba Erilist tähelepanu pööratakse jõelõi- 11.10 Loodusõhtu „Imeliselt kavalad viis aastat teinud vaba tahte kudele, kus kalu on kõige rohkem. orhideed“ Vapramäe loodus­ lepingu alusel koostööd, et tagada Paraku on sel sügisel lõhejõgedel majas. K 11.–12.10 TÜ arstiteaduskonna lõhe ja meriforelli kuderahu. tuvastatud hulk rikkumisi. Näiteks 386. aastapäev. Vabatahtlik kudemisaegne kalaval- Harjumaal Pirita jõel jäi vahele kaks 12.–14.10 Geoloogia sügiskool ve Eesti suurimatel lõhejõgedel kes- allveekalastajat, kes olid tulnud lõheli- Viljandimaal Kopra talus. tab igal sügisel kudemise kõrghooaja si püüdma harpuunpüssiga. Novembri 13.10 Looduse Omnibuss sõitis lõpu ehk 15. novembrini. Varasematel alguses tabasid keskkonnainspektorid kaheks päevaks ajaloo- ja aastatel keskenduti Keila jõele, mis on Loobu jõel kaks meest, kes olid püüd- loodusretkele Lätti ja Simjudi röövpüüdjate lemmikpaik. Nüüd on nud kala elektriga. Seadusega on kor- laadale, 20.10 viis reis kalavalvet iga aastaga laiendatud: sügi- duvalt pahuksisse mindud ka teistes Muuksi muinasmaastikele sel tegutsetakse ka Valgejõel, Jägala, mereäärsetes maakondades. ja Näkiallika muuseumi, Pirita, Vääna, Loobu, Selja, Kunda ja 21.10 Salatsi liivlaste maa­ Purtse jõel. Peale lõhejõgede kontrol- Keskkonnainspektsioon/ dele, Asti järve äärde ja litakse pisteliselt ka väiksemaid kude- Loodusajakiri

70 |886| Eesti LOODUS DETSEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kroonika

Volmarisse. 26.10 võeti ette retk viinaköögi kaminaõhtule Palmses, 27.10 Joaveskile

Foto: Piret Pappel Piret Foto: ja Nõmmeveskile uhkeid vetemänge ja kultuuripä­ randit vaatama. 28.10 sõitis Omnibuss Tartust Piusasse koopaid uudistama ja Lindora laadale, 31.10 teatriretk Keila- Joa lossi vaatama etendust „Vürst ja tantsijanna“. 13.10 Hullu teadlase eksperimen­ Näitus andis ülevaate vetikate uurimisest ja tõi esile nende elusolendite ilu dihommik TÜ muuseu­ mis, teema olid konnad. Lõikuspäev Eesti põllumajan­ TÜ botaanikaaed dusmuuseumis. 14.10 Meisterdamise perepäev Vapramäe loodusmajas, Tartu tutvustas vetikateadust loodusmaja kalastuspäev Käreveres. ardikuus, 2.–25. novemb- põisadrut ja rohevetikaid, aga ka sini- 15.10 Loodusõhtu rahvusraamatu­ rini, sai Tartu ülikooli vetikaid, kes tegelikult polegi vetikad. kogus: villisemees Arno Paveli botaanikaaia õppeklassis Tutvustati Eesti vetikauurijaid, kes seiklused Ukrainas ja ansambli Mvaadata näitust „Vetikateadus Eestis“. on kõik kas otseselt või kaudselt olnud Žurba kontsert. Väljapanek oli pühendatud TÜ eme- Erich Kuke õpilased. Ekspositsioon 16.10 Tallinna ülikool liitus koa­ riitdotsendi Erich Kuke 90. sünniaas- hõlmas ka Erich Kuke fotosid ikkes- litsiooniga „Kestliku arengu tapäevale ja 18. novembril tähistata- vetikate hulka kuuluvatest desmi- heaks“. vale akadeemilise pärandi päevale. dieedest (Desmidiales), mida peetak- Näitus andis ülevaate Eesti veti- se maailma kauneimateks vetikateks. kateaduse ajaloost ja arengust. Näha TLÜ Foto: sai eri liiki vetikaid, näiteks agarikku, TÜ botaanikaaed / Loodusajakiri Eestlaste lemmik on Kõpu tuletorn

eeteede amet, kes tähistas Rektor Tiit Land kirjutas 16. oktoobril 13. novembril 100. aastapäe- alla lepingule, mille järgi TLÜ liitus va, on kuulutanud välja Eesti kestliku arengu koalitsiooniga inimesteV lemmikmajaka. Eesti vaba- riigi 100 aasta juubeli puhul korralda- 16.–19.10 Kuues rahvusvaheline tud internetihääletuse järgi eelistati luigesümpoosion Eesti maa­ Kõpu tuletorni. ülikoolis. Rahvahääletus kestis 1.–12. no-­ 18.10 Eesti loodusmuuseum avas vembrini. Kokku anti üle 3200 hääle. näituse „Isad ja pojad“, kuhu Esimese koha saanud Kõpu tuletorn oodatakse huvilisi 2019. aasta

kogus ligi veerandi häältest. Teiseks HiiumaaWikimedia Commons mudeliklubi / Foto: lõpuni. TÜ loodusmuuseumi jäi Sõrve tuletorn ja kolmanda koha seeneviktoriin. sai järgmisel aastal 300. aastapäeva 20.10 Hullu teadlase eksperimendi­ tähistav Keri tuletorn. hommik TÜ muuseumis: milli­ Aastal 1531 valminud Kõpu tule- ne taevakeha on Kuu? torn on Eesti vanim ja maailmas vanu- Kõpu tuletorni latern asub merepin­ 21.10 Lumeleopardipäev Tallinna loomaaias. Tartu ülikooli loo­ selt suisa kolmas katkematult töö- nast 103,6 meetri kõrgusel dusmuuseumi loodusretk tav tuletorn. Kõpu tuletornis plinkiv sügisvärvides Soomaale. valgus on Baltikumi ja Skandinaavia 22.10 Loodusõhtu rahvusraamatu­ maade võimsaim, pimedas näeb seda objekt, mida käib aastas uudistamas kogus: Euroopale ring peale tuld 26 meremiili kaugusele. Veeteede umbes 20 000 inimest. ehk Väino Laisaare ja Tõuni ameti andmetel on Kõpu Eesti maja- õhtu. Tartu loodusmajas avati kate seas kõige populaarsem turismi- Veeteede amet / Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2018 Eesti LOODUS |887| 71 Kroonika

Tiit Hundi fotonäitus „Eesti kalad“. Seirefoorumil arutati, 22.–23.10 Õpetajate ja ringijuhtide astronoomiakoolitus Tartu milleks koguda andmeid ja kuidas neid kasutada tähetornis. eskkonnaagentuur korraldas 23.10 Koolivaheaja looduspäev Tartu 14. novembril Tallinna loo- ülikooli loodusmuuseumis. maaia looduskeskuses seire- 23.–25.10 Hullu teadlase sügislaager foorumiK „Elusloodus ja inimene – kes „Halloween hullu teadlasega“. keda?“. Foorumil esinesid keskkonna- Vahvad vaheajapäevad Tartu agentuuri töötajad ja Tartu ülikooli loodusmajas. teadlased. Juttu oli seire bioloogilis- 24.10 Pille Tomson kaitses Eesti maa­ ülikoolis doktoritöö „Ajaloolise test alustest ja sellest, kuidas andmete

alepõllunduse roll Lõuna-Eesti kogumist plaanida ja andmeid hallata Wikimedia Commons / Treier Robert Foto: maastike ja metsataimestiku ning kasutada. Tutvustati uusi seire- kujunemisel“. TLÜ käitumis- ja meetodeid ja kõneldi harrastusteadu- neuroteaduste tippkeskuse se rollist andmete kogumisel. II konverents. „Meil on terabaitide kaupa kogutud 24.–25.10 Pärnus peeti keskkonnaha­ erinevaid looduse seireandmeid, pea riduse konverents „Terve kesk­ igal keskkonna valdkonnas tegutseval kond – terve inimene?“. ametkonnal on olemas oma portaa- Eesti sookureuurijad koguvad andmeid 25.10 Kaugseirepäev Tõraveres. lid ja infokogumid. Olulisim on see, ka GPS-saatjate abil 26.10 Killu Timm kaitses Tartu üli­ mida nende andmetega oskame edasi koolis loomaökoloogia dokto­ ritöö „Dopamiini ja serotonii­ teha ja kuidas neid kasutame,“ kom- niga seotud geenide (DRD4 ja menteeris keskkonnaagentuuri direk- 25 aastat; praegu kogub seireandmeid SERT) mõju rasvatihase käitu­ tor Taimar Ala. Probleem on see, et eri keskkonnaagentuur. Seirefoorum misele ja sigimistunnustele“. andmebaasid ei suuda piisavalt oma- kutsutigi kokku selleks, et eri amet- vahel suhelda ega infot vahetada ning konnad saaksid arutada, kuidas taga- otsuseid langetatakse selle info põhjal, da operatiivne ja arusaadav andme­ mis on kergemini kättesaadav. vahetus ja -analüüs. Regulaarset riiklikku eluslooduse Foto: Marko Mägi Foto: seiret on Eesti vabariigis tehtud juba Keskkonnaagentuur/Loodusajakiri Selgunud on aasta looma Kolm põlve doktoreid: Killu, Henn ja Tarmo Timm oma teesidega luulevõistluse parimad esti loodusmuuseumi, MTÜ Kaupo Tiirik (Türi põhikool), Diana 26.–27.10 Tallinna Climathon ehk Aasta Loom ja portaa- Asajev (Viljandi Kaare kool), Annabel kliimamuutuste ennetamist li Looduskalender korralda- Narits (Türi põhikool), Kaspar Koor käsitlev 24-tunnine arendus­ tud aasta looma luulevõistlusel osa- ja Hugo Mõttus (Kõrveküla põhi- päev; sedalaadi arenduspäev E les tänavu üle 250 võistlustöö rohkem kool), Rainer Meier (Tartu Mart korraldati samal ajal kogu kui 40 koolist üle Eesti. Reiniku kool), Laura Potter (Parksepa maailmas rohkem kui 100 linnas. Žürii valis välja 18 parimat kirjatööd, keskkool), Karl-Oskar Männi (Miina 26.–27.10 Veterinaarmeditsiini konve­ mille autoreid ootab loodusfotograaf Härma gümnaasium), Trinity Jõgisalu rents Tartus. Remo Savisaare juhatusel preemiareis (Türi põhikool), Erkki Kotselainen 26.–28.10 Noorte loodusfotograafia ilvese elupaikadesse ja loodusmuu- (Ala põhikool), Marie Suur ja Lisanna laager Silma õpikojas. seumi priipääse. Sama auhinna saavad Maasikas (Risti põhikool). 27.10 Hullu teadlase eksperimendi­ noorte suleseppade juhendajad. Tublid juhendajad on Anneli hommik TÜ muuseumis: kiir­ Parimad kirjutajad on Birgit Rehe Talviste (Türi põhikool), Piret Jõul lugemine. Tallinna loomaaia (Jõõpre kool), Liisbeth Rosenstein (Kõrveküla põhikool), Eliise Kukk kõrvitsapidu. (Tartu Hansa kool), Eleanora Busato (Tartu Mart Reiniku kool) ja Gisela- 29.10 Loodusõhtu rahvusraamatu­ (Pärnu Raeküla kool), Lisete Ilves Angela Aasa (Jõõpre kool). kogus: Kamtšatka – tulemäge­ (Võru Kreutzwaldi kool), Laura de maa. Mati Stroomi ja Jaan Eesti loodusmuuseum / Söödi õhtu. Koitsaar (Põlva gümnaasium), Heili Aavola (Hugo Treffneri gümnaasium), Loodusajakiri

72 |888| Eesti LOODUS DETSEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kroonika

30.10 Vikerraadio kutsus Hendrik Relve saatesarja „Kuula rända­ jat“ avaliku saate salvestusele. 31.10 Tartu linnamuuseumi 63. aas­ tapäev.

esti keskmine õhutempera­ Foto: Andres Tennus / Tartu ülikool Tartu / Tennus Andres Foto: tuur oli oktoobris 7,8 °C, mis on 1,1 °C normist kõrgem (paljuaastane keskmine on 6,7 °C). Õhutemperatuuri Emaksimumiks registreeriti 20,1 °C (mõõ­ detud 15. oktoobril Valgas) ning miini­ mumiks –5,8 °C (29. oktoobril Narvas). Eesti keskmine sajuhulk oli 77 mm, mis on 105% normist (paljuaastane kesk­ mine on 73 mm). Maksimaalseks ööpäevaseks sademete hulgaks mõõdeti 41,4 mm (27. oktoo­ ber, Sõrve). Eesti keskmisena oli päikesepaistet 106 tundi, mis on 122% normist (paljuaas­ tane keskmine on 87 tundi).

Teadusele eraldatud maksumaksja raha on piiratud ning seda tuleb kasutada või­ malikult hästi, kinnitab teadusagentuuri juht Andres Koppel Foto: Tallinna loomaaed Tallinna Foto: Tartus arutleti Kõrvitsapeol serveeris loomaaed teaduse hindamise üle oma asukatele toitu tavapärasest põnevamalt änavune teadusfoorum, lase positsiooni autorite seas; hinnata „teadusEST2018“, peeti 15. vaid viimase kolme või viimase viie novembril Tartus. Teema oli aasta artikleid ja viiteid nendele, arves- 01.11 Looduse Omnibuss korraldas T„Teaduse hindamise tavad ja unis- tades seejuures lapsehoolduspuhku- lisaretke Keila-Joa lossi, kus vaa­ tused – kuidas murda vanu mõtte- sel oldud aega. Humanitaarteadustele dati etendust „Vürst ja tantsijan­ malle“. tuleb luua alternatiivne hindamis­ na“. 03.11 Sõit Valmiermuiza Viimasel paaril aastal on Eestis skaala, kus rangelt teaduslike artiklite mardilaadale ja Liivimaa mõi­ said vaatama ning retk Mukri aktiivselt arendatud teadlase karjää- avaldamine ja nendele viitamine pole rappa koos Eesti looduskaitse rimudelit. Paraku ei arvestata tea- esiplaanil, ning väärtustada ka teadu- seltsi sünnipäevapiknikuga dusliku taseme hindamisel indivi- se populariseerimist. Mädara linnamäel. duaalseid erisusi. Teadlastelt ooda- Peeti aru uurimistaotluste hin- 02.11 TÜ botaanikaaias avati näitus takse teaduslikke läbimurdeid, et damisnõukogu loomise põhimõtete „Vetikateadus Eestis“, mis oli lahendada tulevikuprobleeme, kuid ja töökorralduse üle. Samuti käsit- pühendatud emeriitdotsent rahastuse määravad vaid senised saa- leti rahastamistaotluste hindamise Erich Kuke 90. sünniaastapäe­ vutused. Eelisseisundis on nii-öelda metoodikat. Osalejad toonitasid kor- vale ja akadeemilise pärandi lineaarse karjääritee valinud mees- duvalt, et teadust rahastatakse liiga päevale. Näitust sai vaadata soost teadlased. Kõiki neid problee- vähe. Üha olulisemaks muutub rah- 25. novembrini. me arutatigi. vusvahelise teadusrahastuse roll; sel- 03.–04.11 Eesti loodusmuuseumi perehommikud lindude talvi­ Leho Tedersoo esitas Eesti noor- leks et seda suurendada, ootavad sest toitmisest. te teaduste akadeemia ettepanekud, teadlased tuge teadusagentuurilt ning 03.–05.11 Tallinna botaanikaaia mismoodi parandada rahastamistaot- haridus- ja teadusministeeriumilt. teemapäevad „Hingedeaeg luste hindamist: näiteks võiks koosta- taimeriigis“. da loendi, mille järgi arvestada tead- Teadusagentuur/Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2018 Eesti LOODUS |889| 73 Mikroskoop

huvitavamat tiivulist, näiteks põhja- või suurnokk-vinti. Korraga pälvis mu tähelepanu huvitavalt käituv leevike: kui tavaliselt

Foto: Joosep Ailiste Foto: lendasid punapugud söögimajja, siis too isend ilmus kuskilt hüpeldes välja ja jäi paigale söögimaja alla. Samal hetkel hakkas mul telefon helisema ja kogu linnurahvas, kes oli söödaplatsil toitunud, tõusis lendu. Maapinnal istuv leevike jäi aga ainukesena paigale. Siis märkasin, et ta hoidis oma paremat tiiba ripakil. See oligi põhjus, miks ta ei suutnud ära lennata. Ilmselt oli lind hulkuva kassi või rebase küüsist pääsenud. Kohtumine leevikesega Ma ei saanud lasta võimalust käest ja roomasin fotoaparaadiga linnule ülmal veebruarihommikul sin suure pajupõõsa varju, pannes võimalikult lähedale, saades kena sammusin, kaamera statiiviga fotoaparaadi ootevalmis. lähivõtte. Ilmselt ei jäänud lind talvises kaasas ja külmunud lumi saa- Julgemad rasvatihased ja puu- metsas ellu, sest järgmisel päeval, pataldadeK all krudisemas, metsa lin- koristajad hakkasid söögimaja vahet kui tulin taas söögimaja täitma, teda dude söötmiskoha poole. Nagu ikka, lendama, kuid neist oli mul juba enam eest ei leidnud. täitsin pärale jõudes söögimaja ja läk- tehtud palju fotosid. Ootasin mõnd Joosep Ailiste

NUPUtA! a c 1. Igas sõnas on peidus üks liik, keda võid näha lindude talvise toidumaja juures. Mis liikidega on tegu? b d a HOTINVER b KÄRNAPÄS c IKEISSI

d ANITAHARVES 2. Siin on neli pusletükki selles ajakirjanumbris leiduvatest fotodest. Otsi e ADIBIASIS üles need pildid, kuhu tükid sobituvad, ja saada vastus, kes või mis on pildil!

astuseid ootame hiljemalt vanus, muidu loosimises osaleda ei jastuse Varrak raa- 19. detsembriks aadres- saa! Õiged vastused ja auhinnasaaja matu „101 Eesti sil mikroskoop@loodusaja- anname teada Loodusajakirja veebi- arheoloogilist leidu“, kiri.eeV või paberkirjaga meie toi- lehel www.loodusajakiri.ee jaanuari Kristofer Kõrge. metusse. Kirja teemaks märki- alguses. Toimetus võtab võit- ge „Mikroskoop“. Auhinnaraamat jaga ühendust. kirjastuselt Varrak loositakse välja Novembrinumbri võitja ja vastused Ristsõna vastus: kõigi kuni 16-aastaste vahel, kelle Novembrinumbri nuputamisüles- Euroopas elab kõige rohkem karusid vastused on õiged. Lisa alati oma annete eest saab loosiauhinna, kir- Rumeenias.

74 |890| EEsti LOODUs DETSEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Ristsõna

Vastuseid koos vastaja nime ja kontaktandmetega ootame 21. detsembriks kas [email protected] või postiaadressil Veski 4, 51005 Tartu. Lahenduse saatjatel palume ära märkida ka selles numbris kõige enam meeldinud kirjutis(ed)! Õigesti lahendanute vahel loosime välja Toomas Kuke „Eesti taimede kukeaabitsa“ (6., täiendatud trükk). Eelmise ristsõna õige vastus on „... meie pesi linnakuteks; ... maa­ ja metsarahvas“. Kokku saime 44 õiget vastust. Novembrinumbris meeldisid enim Hendrik Relve reisikiri Tulemaalt, artikkel mägra ja karu korteritest ja Juhani Püttsepa artikkel Roosna­Allikust. Ristsõna auhinna, Eesti Looduse aastatellimuse, võitis Marina tirman Tartust. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2018 EEsti LOODUs |891| 75 Ajalugu/sünnipäevad

80 aastat tagasi

Olles elanud Tartu Ülikooli juures arengu

ja tõusu tähe all, mõtleb Loodusuurijate Rein Kuresoo Foto: Selts tänuga selle põlisele vaimsele koostööle aegades ning ruumis ja olles nüüd Eesti Teaduste Akadeemia juures, Loodusuurijate Selts loodab kindlasti, et ta töö ja tegevus ning kauakestnud tule­ musrikas side Tartu Ülikooliga kestab edasi endisel kujul ning areneb tõusu ja teadusli­ ku tõe radadel. Tartu Ülikooli kaitsealusena LUS arenes E e s t i Loodusuurijate Seltsiks, Vöötkakk on Eestis lähiaegadel mitmel aastal olnud arvukas talikülaline. kelle ümber koondusid kõik eesti loodus­ teadlased ja kelle nimi ulatub kaugele Ootuspäraselt võiks ta ennast sisse seada loodusmaastikul, aga eks kakk tea ise, väljapoole kodumaa piire. Loodusuurijate kus kõige enam hiiri on. See vöötkakk saatis peaaegu kogu eelmise talve mööda Seltsi toimetustes esinesid teaduslikkude Tallinna ringtee ja Tallinna–Tartu maantee liiklusmärkidel saaki varitsedes kirjutistega viimase kolme aasta jooksul 110 autorit, kusjuures kogu liikmete arv tõusis 260-ni. Seltsi toimetused kasvavad alatasa kogult ja süvenevad sisult ning endistele tuli juurde veel käesolev ajakiri Jõulukuu sünnipäevi ja sünniaastapäevi „Eesti Loodus“, kodumaa loodusteadus­ 245 (snd 1773) 26.12 Elga Mark-Kurik, geoloog ja te keskus. [Armin Öpik: Loodusuurijate 19.12 Gottfried Albrecht Germann, balti­ paleontoloog (srn 2016) Selts Eesti Teaduste Akadeemia juures, saksa botaanik ja arst (srn 1809) 1938: 201] 85 (snd 1933) 220 (snd 1798) 01.12 Arne Kivistik, orienteeruja ja 31.12 Friedrich Robert Faehlmann, kirja­ loodusesõber 40 aastat tagasi nik ja arst (srn 1850) 05.12. Uno Palm, keemik (srn 1989) 215 (snd 1802) 80 (snd 1938) Kata karstiväli ja selle lähem ümbrus paku­ 26.12 Friedrich Reinhold Kreutzwald, 10.12 Kalju Eerme, astronoom vad laiematki huvi. Siinne loodus võimaldab kirjanik ja arst (srn 1882) 23.12 Grigori Zavt, füüsik (srn 1994) tutvuda mitte ainult karstinähtustega, vaid ka mitmete muinasmälestistega: kalmete 155 (snd 1863) 75 (snd 1943) ja kultusekividega, Kata ohvrikada­ kaga jm. 29.12 Henrik Koppel, arstiteadlane ja 06.12 Henn-Risto Mikelsaar, kirjanik ja Tänu Nõiakaevule on karstiväli saanud ühiskonnategelane, TÜ rektor bioloog viimasel ajal laialdaselt tuntuks ja seda 1920–28 (srn 1944) 06.12 Ustav-Esko Mikelsaar, kirjanik ja külastavad kevadeti sajad loodusehuvi­ bioloog lised. Kata karstivormide ja -nähtuste tea­ 145 (snd 1873) 09.12 Vello Klein, geoloog duslikku tähtsust arvestades tuleks võtta 31.12 Konstantin Konik, arstiteadlane ja kogu karsti­väli riikliku kaitse alla. Siia saaks ühiskonnategelane (srn 1936) 70 (snd 1948) rajada ka huvitava looduse õpperaja. [Ülo 15.12 Mihkel Zilmer, meditsiinibiokeemik Heinsalu: Kata karstiväli Tuhalas, 1978: 805] 110 (snd 1908) ja toitumisteadlane 04.12 Ferdinand Heinmets, biofüüsik 21.12 Raivo Uibo, immunoloog, Eesti TA (srn 2000) liige 10.12 Artur Hansen, metsateadlane 27.12 Mati Karelson, keemik, Eesti TA liige 20 aastat tagasi (srn 1944) 19.12 Arnold Kivimäe, loomakasvatus­ 65 (snd 1953) Eesti Loodus ei ole äriprojekt, kasumit teadlane (srn 1988) 11.12 Malle Leht, botaanik taotlev ja tootev ettevõte. Ajakiri on läbi 18.12 Jaanus Remme, molekulaarbioloog aastakümnete kandnud ja levitanud 100 (snd 1918) 26.12 Toomas Hendrik Ilves, Eesti vaba- loodushoidlikku mõtteviisi, mida tänases 17.12 Harry Kord, füüsik (srn 2015) riigi eelmine president riiklikus keskkonnastrateegias esimese 23.12 Ants Viires, etnoloog (srn 2015) prioriteedina nimetatakse keskkonna­ 60 (snd 1958) teadlikkuse tõhustamiseks. Prioriteedid 95 (snd 1923) 06.12 Tõnu Kesküla, entomoloog kõrgetes seadustes kirjapanduna on ilu­ 02.12 Kalju Kirde, füüsik ja kirjandus- sad, aga realiseeruvad vaid läbi inimeste: loolane (srn 2008) 55 (snd 1963) õppimise, hariduse, teadmiste, emotsio­ 26.12 Karl Tähnas, loomaarstiteadlane 03.12 Tõnis Korts, Eesti jahimeeste seltsi naalsete mõjutuste kaudu. Teisalt väide­ (srn 1993) tegevjuht takse, et tasuta lõunaid pole olemas. Neid 11.12 Peeter Hõrak, loomaökoloog, ridu kirja pannes ei tea ma peatoimetaja­ 29.12 Viktor Mutt, biokeemik (srn 1998) na veel, kas aasta viimane number jõuab evolutsionist 90 (snd 1928) 12.12 Peeter Eek, jäätmespetsialist Teieni, head lugejad. Järjekordne pankur 01.12 Endel Edula, harrastusornitoloog on osutunud kehvaks ärimeheks, kes on 18.12 Riho Männik, looduskaitsja ja orni­ hajutanud tuulde ka osa ajakirja rahast, (srn 2017) toloog nimetades seda ise kõlavalt moratooriu­ 03.12 Heino Ainson, füsioloog (srn 2001) miks. [Uno Siitan: Hea lugeja!, 1998: 482] 20.12 Heinrich Vipper, maaviljelus- 50 (snd 1968) teadlane (srn 2013) 13.12 Leida Lepik, geograaf, kartograaf

76 |892| Eesti LOODUS DETSEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Registrid 2018 Aineregister

Ajakirja Bellingshausen, Fabian Gottlieb 731 eetika 472 hobune, Prževalski 466, 471 Leheküljed bioloogiaolümpiaad, rahvusvahe- Eisma 830 hullud metsised 111 number line 506 e-jäätmed 812 hunt 89, 242, 244, 251, 252, 1 1–80 Bleive, Uko 315 elavhõbe 662 259, 368, 404, 812 Bonifatius 302 elevandi ravimine 568 Hunt, Tiit 363 2 81–160 botaanikakongress, XIX rahvus- Elken, Jüri 781 Hurmiorg 38 3 161–240 vaheline 348 elurikkuse portaal 413 hülgejaht 330, 331 Brasiilia 664 Emajõe koristustalgud 652 hüpikämblik 574 4 241–320 brüoloogia 120 emakala 755 hüään 713 5 321–400 Buffon, Georges-Louis Ende, Enno 770 Leclerc de 560 energeetika 8 I 6/7 401–496 Burtscher, Wolfgang 660 Ergma, Ene 533, 824 idakuusk 678 Erikson, Roger 856 idamaa uusaasta 237 8 497–576 C Euroopa hundipopulatsioonid 253 Ida-Virumaa 250 9 577–656 Costa Rica 632 Euroopa Komisjon 664 iguaan, meri- 868, 870 Euroopa Parlament 170, 250 ilmaennustamine 584 10 657–736 D ilmastik 314 11 737–816 droonifotograafia 472 F Ilomets, Tullio (1921–2018) 728 dseren (sõraline) 470 Facebook 124 ilves 6, 88, 91, 414, 420, 730 12 817–896 Fagan, Tony 660 Ilves, Kai 767 E flamingo 713 india pähklid 308 ebaküpress, kalifornia 682 fotovõistlus 822, 852 indiaanlased 50, 382 A ebapärlikarp 843 fregattlind 866 ivan-tšai 479 Aafrika 136, 376, 624, 711 Eesti 100 324, 406, 492, 650, 810 Frey, Toomas 204 aafrikarästik 378 Eesti akadeemiliste naiste fülogeneesipuu 26 J aaloe 137, 625 ühing 813 Fynbos 136, 624 Jaaniso, Madli Matilda 244 Aaloe, Ago 776 Eesti arboristide ühing 827 Jaanson, Karin 824 aara, palmi- 297 Eesti betooniühing 315 G jahipidamine 244, 328, 330, aasta keskkonnahoidlik ettevõte 83 Eesti eluteaduse hoidja 404 Galápagos 866 331, 423, 504, 580 aasta keskkonnategu 83 Eesti filmi instituut 739 geeniteadus 796 Javoiš, Juhan 162, 578 aasta liblikas vt pääsusaba Eesti geoloogiateenistus 58, 745 geodeesia 592, 595 Jelnja raba 266 aasta loodusesõbrad 76 Eesti jahimeeste selts 580 geodeesiakomisjon, Joamets, Kirke 506 aasta loodusfotograaf 408 Eesti keskkonnahariduse põhjamaade 666 jooksiklased 76 aasta loom vt ilves ühing 653 geograafiaolümpiaad, Juhkama, Hele-Riin 739 aasta muld vt näivleetunud muld Eesti keskkonnaühenduste rahvusvaheline 579 jumalakäpp, lõuna- 392 aasta orhidee vt kuldking koda 87, 746 geoloogiline aeg/ajalugu 16, 529, Jussi nõmmed 436 aasta puu vt laukapuu Eesti Loodus 74, 395, 824, 852 774 jõehobu 379 aasta sammal vt laanik Eesti looduse päev 507, 650, 730 glendoniit 847 jõgede paisutamine, aasta seen vt tuletael Eesti loodushoiu keskus 502 gnuu 713 õgvendamine 430 aedmaasikas 189 Eesti looduskaitse selts 6, 76, 650 Gorizontõ Estonii 502 Jänijõgi 674 aedtulp ’Eesti’ 491 Eesti loodusmuuseum 155, 248, Graniidisaared 64 Järv, Helle 563 Aegna mänd 482 505, 742, 888 Greenwichi meridiaan 592, 594 Järve, Sulev 827 Ahas, Rein (1966–2018) 233 Eesti loodusturismi ühing Gröönimaa 16 järvemuuseum 727 Ahhaa teaduskeskus 732 (MTÜ) 317 Gull, William 31 järvevana 434 ahven 3, 727, 820 Eesti loodusuurijate selts 404 jätkusuutlikkus 716 aialinnupäevik 248 „Eesti läbi 100 silmapaari“ H jääkajakas 548 ajakirjandus 539 (fotonäitus) 164 habelendlane 609 jääkaru 548 aju 30 Eesti maaülikool (EMÜ) 4, 90, Hade, Sigrid 585, 667 jääkoskel 160, 696 Alatsi järv Teringi rabas 41 315, 395, 560, 568, 579, hahafarmid 247 jäälind 176 alepõllundus 813 581, 664, 811, 813, 820 hahkhallitus 189 jäätmekäitlus 84, 533, 613, 812 Altja 828 Eesti meremuuseum 731 Haljak, Robin 585 Jürgenson, Meeri 506 Alutaguse rahvuspark 326, 581 „Eesti metsad 2017“ 154 haljastus 872 Jüriado, Andres 541 Alvarez-Manjarrez, Julieta 563 Eesti mullateaduse selts 4 hallhaigur 174 Jüriado, Erika 544 Amazonase selva 294 Eesti mükoloogiaühing 6, 562 hallhüljes 240, 331 Jüriado, Inga 563 Ameerika läänerannik 50, 382 Eesti orhideekaitse klubi 6 hallpapagoi 407 Jüriado, Juhan 544 Amsterdami null 20, 22 Eesti ornitoloogiaühing 77, 91, hallrüdi 328 Jüriado, Rein 544 angerjas 7 94, 235, 236, 243, 248, 396, 493, Hanni, Geteli 244 Jüriado, Tiiu 544 angersäga, aafrika 379 543, 571, 580, 621, 659, 698, 813 haridus- ja teadusministeerium 163 Jüriado, Toomas (intervjuu) 538 angervaks 535 Eesti Pank 166 harpuunipüük 762, 764 Jüssi, Mariell 317 Anni, Enno 614 Eesti põllumajandusmuuseum 653 Haug, Sofia Marlene 9 anoreksia 30 eesti rahva muuseum 164, 872 Helm, Aveliina 824 K Antarktis 208 Eesti rahvusmaastikud 11 Helsingi ülikool 410 Kadriorg 572 antropotseen 300 Eesti Roheline Liikumine 8 herbaarium 10, 182 kaelustuvi 814 arheoloogia 178, 228, 410, 572 „Eesti taimevaramu“ 10, 182 hiidkilpkonn 68 kahkjas muld 756 Aru, Krista 234 Eesti teadusagentuur 394, 824, 889 hiidpagi 113 kaitseministeerium 316 Arusoo, Helen 91 Eesti teadusajakirjanike selts 824 Hiiemäe, Mall 163 kalade ränded 589 Asser, Toomas 403, 731, 745 Eesti teaduste akadeemia 124 Hiiemäe, Olavi 773 Kalahari 376 aurikpart 792 Eesti teaduste akadeemia loodus- Hiiesalu, Indrek 562 Kalamees, Andres 77, 91, 621 kaitse komisjon 75 hiite kuvavõistlus 822 Kalana kivistised 77 B Eesti teaduste akadeemia Hiite Maja SA 822 kalanduse teabekeskus 77 Bahama saared 582 sõbrad 234 Hinni kanjon 555 kalapüük 3, 7, 762, 764, 886 basilisk 634 Eestimaa Looduse Fond 164, 266, Hirundo 571 Kalevipoeg 442 Belgia 89 492, 499, 569, 664 hirv 42 Kaliningrad 864

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2018 Eesti LOODUS |893| 77 Registrid 2018

Kaljo, Dimitri (intervjuu) 774 kristallid 463 linnuvaatleja.ee 155, 236, 328, Mayr, Ernst 75 kaljukajakas 547 Kroonlinna null 20 663, 824 Meelva raba 446 kaljukotkas 526, 651 Krügeri rahvuspark 137 linnuvaatlused 618, 813, 878 mere- ja rannikukultuur 828 Kaljulaid, Kersti 403, 731 Kukk, Toomas 82, 402, 542, 824 Lippmaa, Endel 535 merevaik 214 Kalkun, Mari (intervjuu) 858 kuldking 6, 332, 598 Lippmaa, Hilja 535 merikaru, antarktika 212 Kalla, Urmas 446 Kuldsed Liivad Bulgaarias 166 Lippmaa, Siiri 535 merikaru, suur- 139 Kalm, Volli (1953–2017) 230 Kumari looduskaitsepreemia 403 Lippmaa, Teodor 534 merikotkas 395, 816 kaltsiit 846 Kurepalu, Anne 197 lonthüljes 208, 211 merikurat 662 Kama, Kaido 693 kurgkotkas 378 loodus- ja keskkonnahariduskes- merilõvi 791, 870 kanep 224 Kuuse, Sulev 500 kused 730 merisk 41 Kapimaa 136 kuused 678 looduse muutumine 37 mesilased 188, 250 Kaplinski, Jaan 277 kuusk, sitka 798 loodusfestival 570 meteoroloogia oskussõnad 113 kapsas 804 Kõljalg, Urmas 413 loodusfilmid 450 metsade kaitse 45, 75, 278, 746 Karask, Peeter 615 Kõpu tuletorn 887 looduskaitse õigusnõuandla 507 metsade majandamine või Karepa 830 kõre 572 looduskaitsebioloogia 44, metsamajandus 166 Karis, Harry (1930–2018) 313 kõrgussüsteemid 20 154, 246 metsapõlengud 506 kartograafia 20, 592 Kõrvel, Viktor 776 looduskalender.ee 404 metsaöölane 695 karu 168, 408, 748 kõrvits 889 loodusteaduslikud erakogud 582 „Metsik linn“, fotovõistlus 397 karukell, palu- 439 kährikseen 767 loodusteaduste olümpiaad 9 metsis 48, 75, 91, 108, karulauk 306 Kängsepp, Liidia 39 loodusvaatlused 243, 323, 122, 326, 331, 338, karusammal, palu- 351 kärestikulutikas 434 402, 413, 810 570, 598, 659, 888 kasekorp 152 Käsmu 196 Loog, Aadu (1932–2018) 729, 776 metskits 504 kasetriibik 409 käsnalainelane 268 loomaökoloogia 668 metskreek 882 keel 388 Käärik, Aino 535 loorkullid 520, 524, 602, 684 metslauk 306 keelepäev 733 Königsberg 864 Lopp-Valdma, Eleri 317 metssiga 328 kellakeeramise mõju 170, 504, könt-lõhistanukas 121 Luhamaa, Heikki (intervjuu) 698 metsvint 813 665, 742 Körber, Eduard Philipp 104 luik, mustkael- 793 Mikimoto, Kōkichi 842 keskkonnaagentuur 8, 314, 323, Külvik, Helen 242, 738 Luke park 694 mineraalid 846 412, 504, 662, 740, 810, 819, 888 künnapuu 682 lumekakk 3, 143 Mongoolia 466 keskkonnaamet 87, 168, 169, küpress, nutka 681 lumeleopard 811 Montana 50 244, 251, 324, 328, 409, 410, 491, küünlaümbrised 84 lunn 407 mudanepp 819 492, 571, 651, 660, 730, 733, küüslauk 305 lõhejõed 886 muinasehitus 572 812, 819, 825 lõhistanukas 351 Must, Andreas 579, 585 keskkonnahariduse konverents 660 L Lõhmus, Asko 44 (intervjuu), 86, Mustamäe 444 keskkonnahumanitaaria laanik 86, 344 87, 154, 331 mustikas 579 konverents 747 Laasimer, Liivia 535 Lõhmus, Urve 776 mustlagle 238 keskkonnainspektsioon 886 lagundajad 24 Lõuna-Aafrika 136, 376, 624 mustlased 848 keskkonnainvesteeringute keskus Lahemaa 733, 833 Lõuna-Georgia saar 208 mustvaeras 140 84, 234, 246, 248, 251, 396, laialehine neiuvaip (klorofüllita) 40 lõunakõrsik, paju- 659 Muusikus, Ingmar 11, 76 408, 502, 569, 571, 659, 660 lambahänilane 494 lõunapöök 793 mõrukas 502 keskkonnakuu 490 lambakasvatus 812 lõvid 713 mäger 748 keskkonnaministeerium 3, 7, 83, lammimetsad 658, 674 Läänelaid, Alar 801 mägigorilla 826 156, 323, 326, 403, 502, 580, Lasberg, Katrin 231 Läänemere-hoidlik põllumees 499 Mäksa hiietamm 302 581, 584, 731, 812 lasuuraara 329 Läänesaarte meridiaan 593 mänd 90 keskkonnateadlikkus 45, 88 laukapuu 6, 882 läätsed 644 männasmünt 565 kevadkogrits 563 leeguan 633 Lüneburgi nõmm 438 Männik, Magdaleena 739 Kiil, Eelika 739 Leesi rahvamaja 733 Männiku püsielupaik 572 Kiisler, Siim 403, 584 leevike 890 M Männil, Peep 163 kiivi (lind) 3 lehekonn, punasilm- 636 maa-amet 666 märgalad, tehis- 282 kiivrik, suur 427 Lehepuu, Kalmer 200 maailmakoristuspäev 732 mündid 564 Kilimanjaro 711 lehis 884 Maasilinna varemed 99 kilpkonn, elevant- 869 Leibak, Eerik 403 maastikud 34, 37, 813, 875 N kirju-aasasilmik 167 Leis, Mare 121 maateaduste olümpiaad 585, 667 naarits, euroopa 743 kirjurähn 144, 736, 884 Leito, Aivar (1954–2018) 729 Maddaus, Johann Karl 198 naat 390 Kits, Leida 195 lemmmalts, verev 825 magamiskotid 637 naerukajakas 499 Kivion (MTÜ) 7 lendorav 827 Maiväli, Ülo 404 nahkhiired 607, 660 Kivirand, Urmas 278 leopard 714 majandus- ja kommunikatsiooni- Naissaar 766 Kivirähk, Andrus 445 lepidopteroloogia 688 ministeerium 742 nakrapuu 308 kivisisalik 572 Let’s Do It! World 170 majavamm 24 nastik 320 kivistised 7, 77, 774 liblikakogu 688 malahhiit 718 Neeruti mäed 457 Klaassen, Willem 585 liblikate kadumine 167 maltsaöölane 695 Negavatt 234 Klettenberg, Kaspar 579 liigikaitsekonverents 651 mammutipuu 679 neiuvaip 270 kliimamuutused 16, 744 liigirikkus 327, 578, 739 mandariinpart 142 niidukooslused 876 Klooga laskeväli 438 Liikumine Elav Tartu 317 Mander, Eero 287 niiduritsikas, kahkjas 249 Knightley, Keira 32 liivahiir, mongoolia 466 Mander, Sten 287 Niklus, Mart-Olav 690 kodumaised lilled 872 Liivaleht, Kadri 541 Mander, Ülo 171, 282 (intervjuu) ninasarvik 138 Kohava, Margus 171 liivatee 148 manisktuukan, lääne- 296 Nobeli auhinnad 745 Koiva-Mustjõe luhad 462 Liivi laht 585 Mann, Marika 317 noore looduskaitsja auhind 164 kollakevik 435 lillemuru 872 Mark-Kurik, Elga 776 noorteadlaste konkurss 660 Kolts, Rainer 679 Lillimägi, Linda 848 Martin, Mati 695 Norra 247 konnakotkas 581 lillkapsas 806 Marvet, Ann 37 nulg, kaukaasia 682 kookosõli 84 linavästrik 248 Matjus, Joosep 450 (intervjuu), 666 Nupponen, Kari 630 koolibri 297 linnaloomad 324, 499 matkavarustus 57, 130, 218, Nõges, Tiina 813 Kooraste mets 278 Linnamäe hej 323 370, 637, 704, 782 nõmmed 436 Koppel, Andres 202 (intervjuu), linnuatlas 236, 381 matkarada 456, 550 nõmme-tähniksinitiib 149 889 linnud talvel 172, 175, 185 Matsalu 459 näivleetunud muld 4, 756 kopsurohi, sinine 156 linnukaitse 407, 580, 582 Matsalu loodusfilmide festival närvisüsteem 30 Kose, Mati 317 linnuliigi võistlus 2017 140 666, 811 nösuhani, niidu- 793 krabiämblikud 411 linnuralli 652 Matsi, Mikk 408

78 |894| Eesti LOODUS DETSEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri O Põrguhaud 292 seirefoorum 740, 888 246, 395, 733 O’Connor, Mary Mitchell 660 Päkk, Margit 360 seišellipalm 64 Tartu loodusmaja 569, 618, ogalik 585 pärandkooslused 698 Sellis, Urmas 540 651, 886 ohutushoid 373 pärimusmuusika 858 Servet, Arto-Randel 535 Tartu mälestusmärgid 90 ohutus veekogudel 221 pärlid 842 Shenzhen 348 Tartu mälumäng 571 Ojaste, Ivar 315 Pärlijõgi 430, 843 siil 849 Tartu sadam 246 olümpiaadid 9, 506, 579, 585, 667 pärlikarbid 842 sillad 34 Tartu sillad 406 Omedu õngekonks 228 pääsusaba 102, 598 Simson, Andreas 9 Tartu tähetorn 583 orav 78, 363, 654, 663 pöialpoiss, lääne- 663 Sindi pais 819 Tartu Vabadussõja mälestus­ orhideed 270, 316 pühvel, aafrika 380 sinignuu 139 sammas 314 Oru turbatasandiku uhtorg 72 Püttsepp, Juhani 11, 76, sinilill, transilvaania 317 Tartu ülikool 4, 9, 75, 120, Osmussaar 98 364 (intervjuu) sinirind 652 327, 397, 403, 493, 499, Ots, Margus 243, 618 (intervjuu) Soesoo, Alvar 585, 745 572, 582, 739, 744, 745 Otsing, Eveli 767 R Sohar, Kadri 231 Tartu ülikooli botaanikaaed 316, raamatud 23, 75, 77, 235, 312, Sokari-Tsiamäe 360 397, 569, 740, 887 P 381, 484, 486, 500, 566, 807, soode kaitse 526 Tartu ülikooli loodusmuuseum paabusilmlased 628 808, 820 soode taastamine 266 10, 244, 582, 659 paavian 137 radioaktiivsus 463 sookurg 281, 315, 400, 656, teaduse hindamine 889 paekivi 98, 529 Rahe, Martin 9, 506 664, 773, 888 teaduse populariseerimine pagi 113 Rahimlou, Saleh 563 Soomaa 374 202, 824 paisutamine 819 rahvapärimus 420, 511, 598, 858 Soome saami parlament 75 teaduse rahastamine 202, 889 Pajumäe talu 499 rahvusloom hunt 404 Soomere, Tarmo 124 (intervjuu), teadusfestival 394 Palanga merevaigumuuseum 214 rahvuspargid Ameerikas 50, 382 769 „Teeme ära!“ maailmakoristus 170 Paldiski 99 rahvusringhääling 490 sotsiaalmeedia 124 teenetemärgid 163 paleontoloogia 774 rahvussümbolid 82, 92, 93, Stackelbergi perekonna rahula 771 tekstiilikonteinerid 396 Paljassaare 878 96, 98, 100, 102 stepid 466 telk 782 paljunemisbioloogia 668 Rajasaar, Val 653 stratigraafia 774 Teravmäed 545 Palo, Katre 2, 322, 658 rakubioloogia õpik 500 suitsupääsuke 92, 93, 879 „Tere, kevad!“ 243 Paluküla hiiemägi 491 Rangu nõmm 534 suula, punajalg- 868 Teringi raba 41 pamparebane 794 rannik 505, 769, 820, 828 Suur Munamägi 20 terminoloogia 124 pandipakend 584 rasvatihane 235, 670, 673 Suuremõisa park 798 „Terve Eesti“, looduskeskuste papagoid 297 Ratas, Jüri 650 suurkiskjate kaitse ja ohjamise päevad 730 Pappel, Piret 498 Ratasjärv 556 tegevusplaan 169 tihane 12, 185 Park, Vello (1938–2018) 567 Ratva raba kaitseala 526 suurvidevlane 610 Tillunire 83 part, sinikael- 483 Raudsepp, Peeter 278 suusavarustus 130 Timm, Henn 888 pasknäär 172, 318 Rees, Eileen 540 Svaasimaa 136 Timm, Killu 888 patareid, kasutatud 84 Reimann, Toomas 585 Sõatarõ müür 291, 292 Timm, Tarmo 888 Paul, Toomas 119 rektorite kokkulepe 4 Sõber, Virve 164 Timm, Uudo 827 Peets, Hillar 542 Relve, Hendrik 64, 818 sääsed 664 Tindiorg 551 Peipsi koostöökeskus 250 Remm, Evi (1930–2018) 728 söömishäired 30 toitumine 30, 57 Pent, Mari 767 restiolised 629 sügelushaigus suplejatel 647 tolai (jäneslane) 466 Perm, Thea 317 riigikogu 76 süstad 370 tolmeldamine 333, 503 pesakastid õõnetuvile 222 riigimetsa majandamise keskus tolmulutikas 724 pihlakas 41 166, 316, 324, 653, 825 Š tolmuproovid 744 pilved 40, 113 riisipõld 350 šaakalikaamera 825 Toom, Mare (1949–2018) 153 pingviinid 210 ronk 816 toonekured 361, 576 plastprügi 667 roohabekas 856 Z tootjavastutusorganisatsioonid 330 ploomid 349, 882 rooruik 200 Začek, Evalotta 734 torikseened 246 Polaarium 315 Roosna-Alliku 770 Zingel, Hanno 507 tormid 850 polaarrebane 548 Roostalu, Merja 281 tornide linnuvaatluspäev 493 porgand 70 Rootsi 506 T Treimani 460 poropoorik 168 Rosenvald, Raul 87 Taani kants 834 Triigi poolsaar Saaremaal 178, 834 Postimehe aasta inimene 86 Ruhnu võõrpuuliigid 678, 802 taanlaste kivilinnus Saaremaal 178 tselluloositehas 4, 44, 171, 823 postmargid 88, 326, 406, 570 rukkilill 96 talgud 266, 569, 652 tsiitsitaja, mustpea- 878 Pototski, Aleksander 630 rukkirääk 508, 511, 514 talilinnukaamera 155 Tsirk, Epp 541 presidendi kantselei 163 Rumm, Anna Pauliina 9, 506 taliuinak 738, 748 tšaroiit 463 prootea 139, 626 Rummu karjäär 461 Tallinn 822 Tšornobõl 227 prügikoristus 732 Runnel, Annabel 739 Tallinna alumine tuletorn 595 Tulemaa 790 punane nimestik 3, 826 Rõuge ürgorg 550 Tallinna botaanikaaed 75, 491, tuletael 6, 274 punatirts 627 Rõõmusoks, Arvo 776 503, 505 tuletaelik 275 punavöötaud 90 Rähni, Bert 317 Tallinna loomaaed 315, 505, Tuleviku Heaks (MTÜ) 84 Purkas, Tauri 317 räim 100 568, 730, 743, 811 tumesilmik, kirju- 583 Purm, Loviisa 244 röövlutikas 724 Tallinna linnavalitsus 733 turdleht 629 putukahotellid 503 rühmavalik 836 Tallinna nullmeridiaan 592 tuttlõoke 141 puugid 354 Rüütel, Arnold 650 Tallinna ülikool 74, 820 tuttpütt 398 puukonnad 635, 636 Talvi, Tõnu 251 tutt-tihane 13 puukoristaja 80 S Tamkivi, Karl Hendrik 660 „Tuulte tahutud maa“ 739 Puura, Erik 613 Saar, Ene 585 Tamm, Heidi 767 tõmmulendlane 609, 610, 611 Puura, Väino (1935–2018) 153 Saaremaa kivikants 834 Tammiste, Karl 697 tähnikhüään 380 põder 535, 739 Saatse kirik 192 Tanilsoo, Jaanus 122 tähniksinitiib, nõmme- 149 Põder, Rein (1943–2018) 885 sabatihane 185 Tannik, Margo 331 tähthein, mets- 447 põdrakanep, ahtalehine 478 Sakk, Andres 585 Tansaania 710 Tätte, Jaan 359 Põdramüür 293 salulaanik, varju- 344 Tarand, Andres 850 tüükasorr, suur- 298 põhjapõder 548 samblasõbrad 86, 120, 154 tarbimisühiskond 693 tüümian 148 põldmünt 565 Sarv, Lembit 776 Tartu 154, 155, 157, 237, 394, 490 Tüür, Kadri 747 põlevkivi 8, 250 Sarv, Mikk (1951–2018) 487 Tartu keskkonnahariduse põlispuud 482, 682 Schmidt, Johann Heinrich 596 keskus 886 U põllumajandusmaastik 327 seenelaagrid 562, 766 Tartu keskkonnaülevaade 412 uhtlammimetsad 658, 674 Põrgu küla 194 seenenäitused 732 Tartu linnavalitsus 90, 157, 235, uhtorud 72

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2018 Eesti LOODUS |895| 79 Registrid 2018

uisuvarustus 218 vask 718 Vikipeedia fotovõistlus 40, 249 Õ Uku koopad 290 vedelikuvajadus 62 viljapuutupslane 695 Õhne jõgi 848 urvalinnud 260 veeteede amet 887 Vilu, Arvo 540 õhu kvaliteet 8

USA ringreis 50, 382 Veidenberg, Viljar 499 vingugaas 60 õhusaaste (autod, CO2) 412 ussikeel 449 Veiderma, Mihkel (1929–2018) Viru Folk 650 õhuseire 8 uued taksonid teadusele 664 885 Viru raba 615 õngekonks (luust) 228 uurimislaev Mare 326 Veinbergs, Marko 449 Virumaa 312 õõnetuvi 222 uus takson Eestis 270, 392, 502, veisehaigur 824 Vissak, Peeter 317 583, 659, 663, 824, 878 vereimiuss 647 Vohnja metsaerakud 614 Ö Uusküla, Tiiu 614 Vereta Jaht 662 Võhandu (jalgsimatk) 288 ökofestival 652 Vesberg, Martin 42 Võnnu kirik 198, 104 ökoloogia, evolutsiooniline 836 V vesikakand 433 võrgendehmeslane 435 Ökoralli 237 Vabaduse tamm (Võnnu) 104 vesiking 435 võrgukuurid 828 öösorr, uni- 175 Vaher, Markus 579 vesikirbud 424 võrkliblikas, tume- 691 Vahtrus, Siim 507 vesimünt 564 Võsu 831 Ü Vaino, Daniil 9 vesioinas 551 võõrliigid 498, 678, 798, 825 üleminekuõhtud Tartus 317 Vaino, Tiit 579 vesipapp 173 väikelendlased 607 ürgmeri 248 Valgevene 266 vetikad 887 väikeluik 410, 811 ÜRO keskkonnafoorum 731 Valmiera 198 Viikmaa, Mart (1938–2018) 488 Väikese väina selts 83 ÜRO kliimaraport 744 Valvas, Martin 244 viinamäetigu 553 väärikate ülikool 493 Varbola linnus 457 Viira Veskimüür 292 vöötkakk 721, 892 Y Vasaristi joastik 460 Vija, Hendrik 9 Yellowstone 53

Tekstide autorid Adami, Karl 12, 144, 185, 472, 514 Kivirähk, Andrus 445 Mänd, Marika 188 Selin, Allan 102 Ailiste, Joosep 318, 890 Kohava, Margus 171 Möll, Neeme 482 Sell, Indrek 274 Ainsaar, Leho 729 Kont, Raido 414 Möls, Tõnu 430 Sepp, Elor 586 Allas, Ülar 214, 308 Koppel, Andres 202 Niklus, Mart-Olav 688, 864 Sepp, Mait 72 Aller, Kadri 266 Korb, Leana Jete 398 Nõu, Triin 70, 148, 224, 305, 390, Sepp, Tuul 50, 382 Anijärv, Elina 654 Kroon, Kalle 762 450, 456, 478, Servet, Arto-Randel 537 Arusoo, Helen 91 Kruusamägi, Ivo 40 564, 644, 804, 858, 882 Sikut, Rein 488 Baburin, Andri 228 Kuik, Kauro 140 Oja, Jane 24, 562, 766 Sirelbu, Sander 140 Bachmann, Karin 875 Kukk, Toomas 82, 202, 402, Oja, Tõnu 20 Soomere, Tarmo 124, 769, 885 Einasto, Rein 98, 529 698, 774 Ojaste, Ivar 108, 111, 338 Sultson, Hedvig 30 Elts, Jaanus 222, 483 Kull, Anne 748 Orula, Eva-Liisa 182 Začek, Evalotta 734 Ergma, Ene 533 Kull, Tiiu 332 Ots, Margus 618 Začek, Fred 494 Erikson, Roger 856 Kupper, Tiiu 182 Ott, Ingmar 647 Zingel, Hanno 507 Hade, Sigrid 667 Kurbel, Rainar 270, 392 Paal, Uku 260, 721 Zobel, Kristjan 836 Haldna, Marina 430 Kurepalu, Anne 197 Pae, Taavi 198, 592, 596 Zobel, Martin 153 Hang, Tiit 230 Kuuse, Sulev 488 Palo, Katre 2, 282, 322, 658 Talivee, Elle-Mari 93 Hanni, Geteli 574 Kuusik, Maila 828 Palo, Timo 57, 130, 218, 370, Talvi, Tõnu 251 Helm, Aveliina 876 Kuuspu, Maarja 748 550, 567, 637, 704, 782 Tammekänd, Indrek 108 Hiiemäe, Mall 420 Kõivupuu, Marju 511, 598 Pappel, Piret 498 Tammeleht, Egle 748 Hiiemäe, Olavi 773 Kõljalg, Urmas 184, 413 Paul, Toomas 119 Tammiste, Karl 697 Hindrikson, Maris 252 Kõlli, Raimo 756 Piirimäe, Kristjan 674 Tanilsoo, Jaanus 122 Hirse, Toomas 270, 392 Kändler, Tiit 34, 192, 300, 388, Pikner, Tarmo 828 Tannik, Margo 331 Hunt, Tiit 363 442, 558, 642, 716, 796, 880 Pototski, Aleksander 624 Tarand, Andres 850 Ingerpuu, Nele 348 Käro, Kairi 430 Printsmann, Anu 828 Tarlap, Peeter 724 Javoiš, Juhan 162, 578 Külvik, Helen 96, 100, 242, 738 Puura, Erik 613 Tartes, Urmas 354 Järve, Sulev 827 Külvik, Riinu 814 Põlluaas, Janne 140 Tedersoo, Leho 766 Järvekülg, Rein 430 Laarmaa, Ronald 647 Pärn, Maris 607 Timm, Henn 430 Järvet, Arvo 885 Laas, Jaan 178, 834 Pärna, Katri 748 Timm, Killu 288, 668 Jüriado, Toomas 538 Lagle-Zirnask, Karoliine 647 Püttsepp, Juhani 11, 38, 120, 194, Timm, Uudo 827 Kalamees, Andres 91, 111 Lauk, Kaarel 765 278, 360, 364, 446, 534, Tuulberg, Ott 113 Kalamees, Rein 436 Lees, Triin 808 614, 694, 770, 848 Tuus, Herki 764 Kalamees-Pani, Külli 766 Lehepuu, Kalmer 200 Rahi, Märt 560 Tõnutare, Tõnu 756 Kalda, Oliver 607 Liiva, Arvi 463, 718, 842, 846 Raik, Katri 312 Tätte, Jaan 359 Kalda, Rauno 607 Liivamägi, Ave 724 Reier, Ülle 182, 348 Tüür, Kadri 747 Kaljo, Dimitri 774 Luhamaa, Heikki 698 Relve, Hendrik 64, 136, 208, 294, Uustal, Meelis 93 Kalkun, Mari 858 Lõhmus, Asko 44, 331 376, 466, 545, 632, Vahtrus, Siim 507 Kama, Kaido 693 Läänelaid, Alar 798 710, 790, 818, 866 Vain, Susanna 836 Kamenik, Jüri 113 Mander, Ülo 171, 282 Roht, Urmas 678, 798 Valker, Tarvo 878 Kaplinski, Jaan 277 Marja, Riho 508, 538, 618 Rohtla, Mehis 586 Veinbergs, Marko 449 Karask, Peeter 617 Martin, Mati 424 Roostalu, Merja 281 Vellak, Kai 182, 344 Karise, Reet 188 Marvet, Ann 37 Runnel, Kadri 274 Verliin, Aare 765 Karofeld, Edgar 526 Matetski, Lagle 586 Saar, Katrin 647 Veromann-Jürgenson, Kasak, Kuno 674 Matjus, Joosep 450 Saarma, Urmas 252 Linda-Liisa 348 Kasesalu, Heino 678, 798 Meitern, Annika 348 Saks, Lauri 586 Vesberg, Martin 42 Kask, Kalju 259, 423 Metsar, Anu 727 Sander, Heldur 104, 302, 313, Virro, Taavi 430 Kerge, Rainer 44, 124, 364 Muusikus, Ingmar 11 487, 884 Väli, Ülo 520, 602, 684 Kiipli, Enli 16 Mägi, Marko 172, 884 Sander, Rein 872

80 |896| Eesti LOODUS DETSEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri VARTA H3 SILVER DYNAMIC VARTA D24 BLUE DYNAMIC

Norm. Norm. 119 € 149 € 65 € 85 € 12V 100Ah 830A EN 353x175x190 12V 60Ah 540A EN 242x175x190

TALLINN: TARTU: www.renovaar.ee Laki 5 Tondi 17 Väike-Paala 1 Tähe 127a E-R 9.00-18.00 E-R 9.00-18.00 E-R 9.00-18.00 E-R 8.30-17.00 [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] tel: 660 4400 tel: 655 6989 tel: 655 6988 tel: 736 6129 Veebipood: www.akuladu.ee

HOIA LOODUS PUHTANA! TOO VANAD AKUD JA PATAREID MEILE! VALIVALI ÕIGEDÕIGED KINDADKINDAD

Töökinnaste valimine nõuab pisut kaasamõtlemist, süvenemist ja aega. Vahel ei osata õigesti hinnata riske, teinekord aga seab töökesk- kond või ilm omad piirangud. Külmakahjustusi saavad Mugavus kõige kergemini keha Õige suurusega hästi istuvad kin- perifeersed piirkonnad dad on käes mugavad ja kaitsevad (sõrmed, varbad, põsed, käsi nii, et te ei märkagi seda. nina ja kõrvad), kus soojaga varustav vereringe osutub Vastupidavus külmas ebaküllaldaseks. Kinnaste valmistamiseks kasuta- tud materjalid, töökeskkond ja ilm määravad selle, kui hästi kindad kestavad. Soojapidavus Kihiline lähenemine töötab ka kin- naste puhul. Vastupidava pealis- 44-385 kanga alune Thinsulate vooder on Elastne tekstiil pöidla välisküljel ülimalt õhuke, kuid väga heade iso- Tugevdatud õmblused latsiooniomadustega kangas, mis Puutetundlik ehk touchscreen hoiab teie käed soojas. Veekindel materjal membraan kinnastes kaitseb niis- Soojapidav neopreen kuse ja vihma eest! 3M helkurribad 3D lõige Hingavus Elastne kangas käeseljal Ka käed vajavad õhutust, kui tem- ja sõrmede välisküljel peratuur kinnaste sees tõusma Pehme soonik hakkab. Hea õhutusega kindad Veekindel ja hingav PU-membraan hoiavad teie käte head tervist! Veekindlus: 15 000 mm. Hingavus: 7 000 g/m2 / 24 h

Vihm

Väliskiht TAMREX WinterPRO9000 Touch Screen talvekindad Vooder

Kehasoojus Nahk 44-385 25 € Tavahind 16.50 Tavahind -15% 44-328 44-376 44-302 44-331 44-409 44-383 44-360

Soojad A+ sünteetilisest A+ WonderGrip Soojad WinterPRO6000 WinterPRO6000 ja kehtivad kuni kaupa jätkub! ja mugavad nahast kitsenahast THERMO PLUS loomanahast talvised A+ Veekindlad lateksvahuga fl iisvoodriga talvised veekindlad soojad Hi-Vis kitsenahast Touch Screen Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% töökindad softkindad softkindad töökindad talvekindad softkindad talvekindad 4.50 € 4.90 € 9.70 € 7.90 € 11 € 14.03 € 18 €

TAMREX OHUTUSE OÜ Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: [email protected] www.tamrex.ee

TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 • TARTU Aardla 114, Ringtee 37a • PÄRNU Riia mnt 169a • RAKVERE Pikk 2 • JÕHVI Tartu mnt 30 • VÕRU Piiri 2 • VILJANDI Tallinna 86 VALGA Vabaduse 39 • NARVA Maslovi 1 • HAAPSALU Ehitajate tee 2a • PAIDE Pikk 2 • JÕGEVA Tallinna mnt 7 • TÜRI Türi-Alliku • RAPLA Tallinna mnt 2a • KEILA Keki tee 1 • KURESSAARE Tallinna 80a