25C Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

25C Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart 25C buss sõiduplaan & liini kaart 25C Mustla - Suislepa - Mustla - Männimäe - Viljandi Vaata Veebilehe Režiimis 25C buss liinil (Mustla - Suislepa - Mustla - Männimäe - Viljandi) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Bussijaam: 6:20 (2) Viljandi (Saabuvad Bussid): 6:20 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 25C buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 25C buss saabub. Suund: Bussijaam 25C buss sõiduplaan 49 peatust Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev Ei sõida teisipäev Ei sõida Mustla 5 Turuplats, Mustla kolmapäev Ei sõida Vallamaja neljapäev Ei sõida 52b Posti, Mustla reede Ei sõida Ambulatooriumi laupäev 6:20 54 Posti Tänav, Mustla pühapäev 6:20 Tarvastu Liiva Vambola 25C buss info Suund: Bussijaam Pedastiku Peatust: 49 Reisi kestus: 78 min Unametsa Liini kokkuvõte: Mustla, Vallamaja, Ambulatooriumi, Tarvastu, Liiva, Vambola, Pedastiku, Unametsa, Anni, Anni Kamsi, Suislepa, Suislepa, Kamsi, Anni, Unametsa, Pedastiku, Vambola, Liiva, Tarvastu, Kamsi Ambulatooriumi, Vallamaja, Mustla, Sulevi, Simmihärma, Lusika, Linsi, Raassilla, Pulleritsu, Konsiku, Holstre, Viisu, Pirmastu, Nõmme, Suislepa Kangilaski, Ekseko, Laidu, Pingu, Mustriku, Sammuli, Viljandi — Rõngu, Estonia Tõigaste, Kamari, Jakobsoni Kool, Huntaugu, Reinu Suislepa Tee, Teatri, Paala Tee, Lääne, Turg, Bussijaam Viljandi — Rõngu, Estonia Kamsi Anni Unametsa Pedastiku Vambola Liiva Tarvastu Ambulatooriumi 69 Posti Tänav, Mustla Vallamaja 52b Posti, Mustla Mustla 5 Turuplats, Mustla Sulevi Viljandi — Rõngu, Mustla Simmihärma Lusika Linsi Raassilla Pulleritsu Konsiku Holstre 7 Mustla Tee, Estonia Viisu Pirmastu Nõmme Kangilaski Ekseko Laidu Pingu Mustriku Sammuli Tõigaste Kamari Jakobsoni Kool 99 Riia Maantee, Viljandi Huntaugu 15 Riia Maantee, Viljandi Reinu Tee 1 Riia mnt, Viljandi Teatri 10 Vaksali Tänav, Viljandi Paala Tee 32 Paala Tee, Viljandi Lääne Kagu, Viljandi Turg 7 Carl Robert Jakobsoni Tänav, Viljandi Bussijaam 1 Ilmarise Tänav, Viljandi Suund: Viljandi (Saabuvad Bussid) 25C buss sõiduplaan 51 peatust Viljandi (Saabuvad Bussid) marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:20 teisipäev 6:20 Mustla 5 Turuplats, Mustla kolmapäev 6:20 Vallamaja neljapäev 6:20 52b Posti, Mustla reede 6:20 Ambulatooriumi laupäev Ei sõida 54 Posti Tänav, Mustla pühapäev Ei sõida Tarvastu Liiva Vambola 25C buss info Suund: Viljandi (Saabuvad Bussid) Pedastiku Peatust: 51 Reisi kestus: 85 min Unametsa Liini kokkuvõte: Mustla, Vallamaja, Ambulatooriumi, Tarvastu, Liiva, Vambola, Pedastiku, Unametsa, Anni, Anni Kamsi, Suislepa, Suislepa, Kamsi, Anni, Unametsa, Pedastiku, Vambola, Liiva, Tarvastu, Kamsi Ambulatooriumi, Vallamaja, Mustla, Sulevi, Simmihärma, Lusika, Linsi, Raassilla, Pulleritsu, Suislepa Konsiku, Holstre, Viisu, Pirmastu, Nõmme, Kangilaski, Ekseko, Laidu, Pingu, Mustriku, Sammuli, Viljandi — Rõngu, Estonia Tõigaste, Kamari, Jakobsoni Kool, Huntaugu, Reinu Suislepa Tee, Teatri, Paala Tee, Lääne, Turg, Muusikakool, Kesklinna Kool, Viljandi (Saabuvad Bussid) Viljandi — Rõngu, Estonia Kamsi Anni Unametsa Pedastiku Vambola Liiva Tarvastu Ambulatooriumi 69 Posti Tänav, Mustla Vallamaja 52b Posti, Mustla Mustla 5 Turuplats, Mustla Sulevi Viljandi — Rõngu, Mustla Simmihärma Lusika Linsi Raassilla Pulleritsu Konsiku Holstre 7 Mustla Tee, Estonia Viisu Pirmastu Nõmme Kangilaski Ekseko Laidu Pingu Mustriku Sammuli Tõigaste Kamari Jakobsoni Kool 99 Riia Maantee, Viljandi Huntaugu 15 Riia Maantee, Viljandi Reinu Tee 1 Riia mnt, Viljandi Teatri 10 Vaksali Tänav, Viljandi Paala Tee 32 Paala Tee, Viljandi Lääne Kagu, Viljandi Turg 7 Carl Robert Jakobsoni Tänav, Viljandi Muusikakool 14 Carl Robert Jakobsoni Tänav, Viljandi Kesklinna Kool 38 Carl Robert Jakobsoni, Viljandi Viljandi (Saabuvad Bussid) Uus, Viljandi 25C buss sõiduplaanid ja marsruudi kaardid on saadaval võrguühenduseta PDF-ina aadressil moovitapp.com. Kasuta Moovit App abi, et näha linnas Vaata live saabumisaegu Eesti live bussiaegu, rongi sõiduplaani või metroo sõiduplaani ja samm- sammult suunajuhiseid mistahes ühistranspordi jaoks. Moovitist MaaS Lahendused Toetatud riigid Mooviteri kogukond © 2021 Moovit - kõik õigused kaitstud.
Recommended publications
  • Majandusaasta Aruanne 2019
    MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2019 aruandeaasta lõpp: 31.12.2019 ärinimi: Osaühing Ramsi VK registrikood: 10357298 tänava/talu nimi, Keskuse tee 1 maja ja korteri number: alevik: Ramsi alevik vald: Viljandi vald maakond: Viljandi maakond postisihtnumber: 71101 telefon: +372 4340160 e-posti aadress: [email protected] Osaühing Ramsi VK 2019. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 8 Bilanss 8 Kasumiaruanne 9 Raamatupidamise aastaaruande lisad 10 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 10 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed 13 Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 14 Lisa 4 Kinnisvarainvesteeringud 14 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 15 Lisa 6 Kapitalirent 16 Lisa 7 Kasutusrent 17 Lisa 8 Laenukohustised 18 Lisa 9 Võlad ja ettemaksed 19 Lisa 10 Sihtfinantseerimine 20 Lisa 11 Müügitulu 21 Lisa 12 Muud äritulud 21 Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud 22 Lisa 14 Tööjõukulud 22 Lisa 15 Muud ärikulud 23 Lisa 16 Intressikulud 23 Lisa 17 Seotud osapooled 23 Lisa 18 Sündmused pärast aruandekuupäeva 24 Aruande allkirjad 25 Vandeaudiitori aruanne 26 2 TEGEVUSARUANNE 2019 OÜ Ramsi VK on asutatud 1994.a. munitsipaalettevõttena ja kujundatud ümber 1997.a. lõpus osaühinguks Ramsi VK. Osaühingu omanikuks on 100%-liselt Viljandi vald. Äriühing on registreeritud Viljandimaal Viljandi vallas Ramsi alevikus aadressil Keskuse tee 1. OÜ Ramsi VK peamiseks tegevusalaks on Viljandi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni piirkondades tarbijate joogiveega varustamine ja reovee ärajuhtimine ning vee- ja kanalisasioonisüsteemide hooldamine. Teenust osutatakse Ramsi alevikus, Päri, Heimtali, Matapera, Kutsari, Tohvri, Oksa, Mustivere, Pärsti, Savikoti, Paistu, Holstre, Intsu, Saarepeedi, Karula, Mäeltküla, Ruudiküla, Vasara, Tusti ja Karula külades, Puiatu Erikooli piirkonnas, Mustla alevikus, Soe, Suislepa ning Kärstna külades. Kinnistute majandus-joogivee varustamisel on põhieesmärk müüa tarbijatele vabariigi valitsuse määrusega kehtestatud kvaliteediga joogivett ja tagada pidev veega varustamine.
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Anna, Ilumetsa, Kaansoo, Külmallika, Lasva, Luiste, Lõõla, Orava, Padise, Palamulla, Riguldi, Roela, Sooniste, Veerksu, Verio
    Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 11.01.2019 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 08.01.2019, 7 Anna, Ilumetsa, Kaansoo, Külmallika, Lasva, Luiste, Lõõla, Orava, Padise, Palamulla, Riguldi, Roela, Sooniste, Veerksu, Veriora ja Väätsa jahipiirkonna moodustamine1 [RT I, 08.01.2019, 5- jõust. 11.01.2019] Vastu võetud 25.06.2009 nr 29 RT I 2015, 53, 9 jõustumine 10.07.2009 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 12.08.2009 RTL 2009, 67, 988 24.08.2009 06.01.2015 RT I, 09.01.2015, 2 12.01.2015 30.03.2015 RT I, 02.04.2015, 4 05.04.2015 11.06.2015 RT I, 19.06.2015, 6 22.06.2015 26.12.2018 RT I, 08.01.2019, 5 11.01.2019 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 alusel. 1. peatükk JAHIPIIRKONDADE MOODUSTAMINE § 1. Anguse jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus [Kehtetu -RT I, 19.06.2015, 6- jõust. 22.06.2015] § 2. Anna jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Anna jahipiirkonna pindala on 13 520 hektarit. (2) Anna jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Anna jahipiirkonna piir läheb Sikkemäe kinnistu idapiiri ning Albu ja Paide valla vahelise piirisihi ristumiskohast mööda Albu ja Paide valla vahelist piirisihti Jägala jõeni, jätkudes mööda Jägala jõge Järvamaa metskonna kvartali PD095 loodenurgani; sealt mööda Järvamaa metskonna kvartalite PD095, PD096 ja PD097 läänesihti Pärnu jõeni ning mööda Pärnu jõge Järvamaa metskonna kvartali PD104 loodenurgani; edasi mööda Järvamaa metskonna kvartali PD104 põhja- ja ida-, kvartali
    [Show full text]
  • 43A Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    43A buss sõiduplaan & liini kaart 43A Kärstna Vaata Veebilehe Režiimis 43A buss liinil (Kärstna) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Kärstna: 7:25 - 13:50 (2) Pahuvere: 16:30 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 43A buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 43A buss saabub. Suund: Kärstna 43A buss sõiduplaan 24 peatust Kärstna marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:25 - 13:50 teisipäev 7:25 - 13:50 Pahuvere kolmapäev 7:25 - 13:50 Tamme neljapäev 7:25 - 13:50 Kullessa reede 7:25 - 13:50 Kuivati laupäev Ei sõida Anikatsi pühapäev Ei sõida Jürimatsi Kabelimäe 43A buss info Kärstna Suund: Kärstna Peatust: 24 Reisi kestus: 22 min Raassilla Tee Liini kokkuvõte: Pahuvere, Tamme, Kullessa, Kuivati, Mustla — Kärstna, Estonia Anikatsi, Jürimatsi, Kabelimäe, Kärstna, Raassilla Tee, Vaga, Magatsi, Kiltsi Tee, Mäe Tänav, Tarvastu Vaga Gümnaasium, Mustla, Ämmuste Kool, Roti, Matu, Mõru, Mustlase, Miku-Peetri, Nahkle, Raassilla Tee, Magatsi Kärstna Kiltsi Tee Mäe Tänav Mäe, Estonia Tarvastu Gümnaasium 1 Kevade, Mustla Mustla 5 Turuplats, Mustla Ämmuste Kool Roti Matu Mõru Mustlase Miku-Peetri Nahkle Raassilla Tee Mustla — Kärstna, Estonia Kärstna Suund: Pahuvere 43A buss sõiduplaan 25 peatust Pahuvere marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 16:30 teisipäev 16:30 Kärstna kolmapäev 16:30 Raassilla Tee Mustla — Kärstna, Estonia neljapäev 16:30 Nahkle reede 16:30 laupäev Ei sõida Miku-Peetri pühapäev Ei sõida Mustlase Mõru Matu 43A buss info Suund: Pahuvere Roti Peatust: 25 Reisi kestus: 62 min Liini
    [Show full text]
  • MÄLESTUSI ÕPETAJATEST VILJANDI II KESKKOOLIS AASTAIL 1944–1950 Viljandi II Keskkooli 1950
    MÄLESTUSI ÕPETAJATEST VILJANDI II KESKKOOLIS AASTAIL 1944–1950 Viljandi II Keskkooli 1950. aastal lõpetanud Olav Renno, bioloog-zooloog Jüri Schvede, keemik Arno Seemen, matemaatika- ja füüsikaõpetaja Meist kaks esimest õppisid Viljandi II Keskkoolis 1944. aasta sügisest 1950. aasta kevadeni, kolmas aga tuli 8. klassi sügisel 1946 Suislepa Mittetäieliku Keskkooli lõpe- tamise järel. Jüri Schvede käis esimesed 5 klassi Viljandi Linna II Algkoolis (juhataja kuni 1940. aastani August Moks, sõjapäevil Vilhelm Sasi). Olav Renno oli Viljandi I Algkoolis (juhataja August Kiisla) läbi teinud 4. ja 5. klassi. „Moksi kooli“ maja Linnu tänaval raekoja kõrval läks vene kooli (Viljandi III Keskkooli) alla ja poisid suunati teistesse koolidesse. Küpsustunnistuse saime 11. klassi lõpetamise järel 1950. aasta jaanilaupäeval. Nõukogude Liidu haridussüsteemis peeti algkooliks 4-klassilist kooli. Eesti-aegset progümnaasiumi asendas mittetäielik keskkool, milleks varasemale 6-klassilisele algkoolile oli lisatud 7. klass. Keskkooliosa pikkus oli 4 aastat: 8.–11. klassini. Vene keskkoolid olid 10-klassilised – Eesti koolid olevat sellisest lühendamisest pääsenud ettekäändel, et õpilased saaksid vene keelt täielikumalt omandada. Sõda ja hirm nõukogude võimu ees olid sundinud oma kodust ja kodumaaltki lahkuma paljusid elanikke, ka kooliõpetajaid. Veel 1944. aasta kevadel Viljandi II Gümnaasiumis õpetanutest olid sügiseks kodumaalt lahkunud saksa keele õpetaja Else Vilms, ühiskonnaõpetuse ja võimlemise õpetaja Karl Reiman-Reimo ja sõjalise kasvatuse õpetaja Eduard Kublin-Külvet, kes kõik olid VMG-s töötanud 15 aastat või enamgi. Vanu õpetajaid oli kooli jäänud seitse, teistest koolidest või muudelt elualadelt tulnuid asus alul tööle kolmteist. Õpetajate nappuse tõttu tuli tööle võtta ka selliseid, kel polnud vastavat diplomit ja seega keskkooliõpetaja kutset. Sellest hoolimata olid meie kooli õpetajad enamiku õpilaste silmis tublid ja tulid oma üles- annetega hästi toime.
    [Show full text]
  • MAITSVAD LÕUNAD MÕÕDUKAD HINNAD PEOLAUDADE ETTETELLIMINE Tallinna 3B (Kaubamaja Hoovil) Tööpäevadel 11-16 Laupäeval 9-14 Tel
    MAITSVAD LÕUNAD MÕÕDUKAD HINNAD PEOLAUDADE ETTETELLIMINE Tallinna 3B (kaubamaja hoovil) Tööpäevadel 11-16 Laupäeval 9-14 Tel. 34 370 Suurim valik toiduaineid. Grillkana õtse ahjust. Majapidamis- ja kodutarbed. Rohud meie apteegist. Kosmeetika ja pudukaubad. Lilled. Lilled. Lilled... Avatud E - L 9-21, P 9-17PAALA Aktsiaselts "Ariteatmik" väljaanne Viljandi busside ja rongide sõiduplaan seisuga 01. 07. 1997 INFOTELEFONID Bussijaama info.................... 33 680 Cargobuss................................ 33 411 Raudteejaama piletikassa... 49 425 Taksode tellimine.................... 34 441 Viljandi linnaliinide autobusside väljumisajad Liin nr. 1 Männimäe - Viiratsi Väljub tööpäeviti KEK-i peatusest 6.40; 7.35 (Paala tee kaudu); 9.40; 10.40; 11.40 (Side peatuseni); 13.40; 14.40; 16.40; 17.40 6.10 (Paala tee kaudu); 7.10 (Paala tee kaudu); 7.55; 10.00; 11.00; 14.00; 15.00; 17.10; 18.00 (Pargi peatuseni) Liin nr. 2 Peetrimõisa - Männimäe Kosti aiandi peatusest Väljub tööpäeviti 5.30; 6.20 Väljub töö- ja laupäeviti 7.15; 8.10; 9.15; 10.15; 11.15; 12.15; 13.15; 14.15; 15.15; 16.15; 17.15; 18.15; 19.15; 20.15; 21.15; 22.15 Väljub pühapäeviti 9.15; 10.15; 11.15; 12.15; 13.15; 14.15; 15.15 (bussijaamani); 17.15; 18.15; 19.15; 20.15; 21.15; 22.15 (bussijaamani) KEK-i peatusest Väljub tööpäeviti 5.55; 6.45 Väljub töö- ja laupäeviti 7.40; 8.50; 9.50; 10.50; 11.50; 12.50; 13.50; 14.50; 15.50; 16.50; 17.50; 18.50; 19.50; 20.50; 21.50; 22.40 (Side peatuseni) Väljub pühapäeviti 9.50; 10.50; 11.50; 12.50; 13.50; 14.50; 17.50; 18.50; 19.50; 20.50; 21.50 Liin nr.
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Elanike Arv Seisuga 03.01.2019 Viljandi Vallas on 4 Alevikku Ja 126 Küla
    Viljandi valla elanike arv seisuga 03.01.2019 Viljandi vallas on 4 alevikku ja 126 küla Mehed Naised Kokku 1 Kolga-Jaani alevik 199 207 406 2 Mustla alevik 372 422 794 3 Ramsi alevik 238 297 535 4 Viiratsi alevik 570 591 1161 Mehed Naised Kokku Küla Inimeste arv 1 Aidu küla 40 38 78 Päri küla 467 2 Aindu küla 17 14 31 Vana-Võidu küla 362 3 Alustre küla 17 16 33 Uusna küla 323 4 Anikatsi küla 44 37 81 Saarepeedi küla 301 5 Auksi küla 35 21 56 Paistu küla 298 6 Eesnurga küla 13 14 27 Soe küla 240 7 Heimtali küla 99 103 202 Peetrimõisa küla 232 8 Hendrikumõisa küla 32 33 65 Kärstna küla 218 9 Holstre küla 102 88 190 Suislepa küla 215 10 Intsu küla 59 49 108 Vardja küla 212 11 Jakobimõisa küla 30 26 56 Vardi küla 206 12 Jõeküla 31 22 53 Heimtali küla 202 13 Jämejala küla 82 79 161 Leie küla 194 14 Järtsaare küla 35 24 59 Holstre küla 190 15 Järveküla 25 17 42 Puiatu küla 177 16 Kaavere küla 61 54 115 Sinialliku küla 177 17 Kalbuse küla 20 12 32 Mustivere küla 176 18 Kannuküla 21 26 47 Pinska küla 170 19 Karula küla 64 69 133 Jämejala küla 161 20 Kassi küla 16 18 34 Tänassilma küla 149 21 Kibeküla 20 14 34 Viljandi vald 148 22 Kiini küla 8 10 18 Pärsti küla 147 23 Kiisa küla 15 6 21 Tusti küla 140 24 Kingu küla 13 11 24 Savikoti küla 138 25 Kivilõppe küla 23 24 47 Karula küla 133 26 Koidu küla 42 32 74 Sultsi küla 132 27 Kokaviidika küla 13 5 18 Loodi küla 121 28 Kookla küla 20 15 35 Mähma küla 118 29 Kuressaare küla 34 27 61 Valma küla 117 30 Kuudeküla 22 12 34 Kaavere küla 115 31 Kärstna küla 113 105 218 Matapera küla 111 32 Laanekuru küla
    [Show full text]
  • VI MULGI MÄLUMÄNG II ETAPP SUISLEPA, TARVASTU KIHEKOND 20.11.18 I POOL 1) TÄHELEPANU! VIDEO! (Kaire) Kus Mulgimaal Asub See 9 Korviga, 884 M Pikkune Discolfirada?
    VI MULGI MÄLUMÄNG II ETAPP SUISLEPA, TARVASTU KIHEKOND 20.11.18 I POOL 1) TÄHELEPANU! VIDEO! (Kaire) Kus Mulgimaal asub see 9 korviga, 884 m pikkune discolfirada? Vastus: Hummuli mõisapargis ja selle ümbruses, Tõrva vallas, Valga maakonnas https://www.youtube.com/watch?v=C2OhT0xlCB4 2) MULGI KEEL (Alli) Ku eesti keelen on – aga- sidesõna, siis mulgi keelen on sii nimisõna ja tähendep kindlat asja. Mes sii tähendeb? Vastus: Sii tähendep - hagu 3) VILJANDI VALD (Piia) Milline praeguse Viljandi valla maadel tegutsenud ettevõte on kujutatud pildil? Esimese toodangu andis see ettevõte 1795. aastal. Vastus:. Vastus: Meleski klaasivabrik 19. sajandi keskel Allikas: http://www.palverand.ee/r%C3%B5ika,- laashoone,-meleski/ 4) MULGI VALD (Annely) See organisatsioon tähistas oma 10. Aastapäeva. Organisatsiooni nimi on ROSIN. Mis peitub selle organisatsiooni taga? VASTUS: Kaarli Rahvamaja naisansambel . Esimene juhendaja oli Eve All ja praegu Ruth Mõttus. 5) TÕRVA VALD (Anne) Helme Piimaühisus ehitas 1915.aastal Kärstnasse Eesti esimese.... Mille? Vastus: Eesti esimese koorejaama. /selgituseks kohtunikele ja vaidlejatele koorejaam - piimatööstuse allettevõte, kus piim separeeritakse ja saadud koor saadetakse pastöriseeritult edasi. Separeerima - (segu, emulsiooni v. suspensiooni) koostisosadeks eraldama, lahutama. 1878. aastal leiutas Rootsi insener Gustav De Laval koorelahutaja. meierei - hrl. väike ettevõte, kus piim töödeldakse (lihtsaiks) piimatoodeteks, piimatalitus/ Allikas: http://www.farmi.ee/piima-blogi/oluline-teada/millal-hakati-eestis-piima-jooma https://eesti100aaret.ee/eesti-piimandusmuuseum/ ja raamat „Helme-Tõrva ajaloost” / 6) SPORT (Enno) Nimetage Eesti kõige vanem rahvaspordiüritus, mida korraldatakse 1928. aastast. Vastus: Ümber Viljandi järve jooks. 7) VARIA (Piia) Millise riigi võistkond saavutas Euroopa meistri tiitli 1. Euroopa meistrivõistlustel korvpallis? Võistlused toimusid 1935. aastal Genfis.
    [Show full text]
  • Tarvastu Valla Kohalike Teede Ja Avalikult Kasutatavate Erateede Nimekirja Kinnitamine
    Väljaandja: Tarvastu Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 12, 173 Tarvastu valla kohalike teede ja avalikult kasutatavate erateede nimekirja kinnitamine Vastu võetud 15.12.2005 nr 8 Võttes aluseks teeseaduse § 16 lõige 4 ja teeseaduse § 4 lõige 4 ning kinnistu omanikega sõlmitud lepingud erateede avalikuks kasutamiseks andmiseks, Tarvastu Vallavolikogu m ä ä r a b: 1. Tunnistada kehtetuks Tarvastu Vallavolikogu 25.novembri 2004 määrus nr 24 «Tarvastu valla avalikuks kasutamiseks vajalike kohalike teede ja tänavate nimekirja kinnitamine». 2. Kinnitada Tarvastu valla kohalike teede ja avalikult kasutatavate erateede nimekiri vastavalt lisale 1 (3 lehel ) ja lisale 2 (12 lehel). 3. Määrus jõustub kolmandal päeval peale avalikustamist. Volikogu esimees Mairot PAKS Lisa 1 Tarvastu valla kohalike teede ja avalikult kasutatavate erateede nimekiri Tee number Nimetus Algus, km Lõpp, km Pikkus 7970002 Harju 0,000 0,686 0,686 7970004 Lembitu 0,000 0,990 0,990 7970005 Vabriku 0,000 0,417 0,417 7970006 Tööstuse 0,000 0,514 0,514 7970007 Kevade 0,000 0,631 0,631 7970008 Pikk 0,000 0,771 0,771 7970009 Lille 0,000 0,846 0,846 7970010 Põllu 0,000 0,625 0,625 7970011 Karja 0,000 0,502 0,502 7970012 Õnne 0,000 0,399 0,399 7970013 Jaama 0,000 0,320 0,320 7970014 Jaani 0,000 0,318 0,318 7970015 Välja 0,000 0,600 0,600 7970016 Tiigi 0,000 0,288 0,288 7970017 Tähe 0,000 0,203 0,203 7970018 Liiva 0,000 0,550 0,550 7970020 Kraavi 0,000 0,194 0,194 7970021 Põik 0,000 0,180 0,180 7970022 Maja 0,000 0,368 0,368 7970023 Veski 0,000 0,120 0,120 7970024 Uus 0,000 0,157 0,157 7970025 Vaksali 0,000 0,223 0,223 7970026 Mäe 0,000 0,198 0,198 7970027 Turuplats 0,000 0,171 0,171 Tarvastu valla kohalike teede ja avalikult kasutatavate erateede nimekirja ki..
    [Show full text]
  • Estonia Estonia
    Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world.
    [Show full text]
  • A Synopsis of Estonian Myriapod Fauna
    A peer-reviewed open-access journal ZooKeys 793: 63–96 (2018) A synopsis of Estonian myriapod fauna... 63 doi: 10.3897/zookeys.793.28050 CHECKLIST http://zookeys.pensoft.net Launched to accelerate biodiversity research A synopsis of Estonian myriapod fauna (Myriapoda: Chilopoda, Diplopoda, Symphyla and Pauropoda) Kaarel Sammet1, Mari Ivask2, Olavi Kurina1 1 Institute of Agricultural and Environmental Sciences, Estonian University of Life Sciences, Kreutzwaldi st 5D, 51006 Tartu, Estonia 2 Tallinn University of Technology, Tartu College, Puiestee 78, 51008 Tartu, Estonia Corresponding author: Kaarel Sammet ([email protected]) Academic editor: Nesrine Akkari | Received 28 June 2018 | Accepted 17 September 2018 | Published 29 October 2018 http://zoobank.org/0D7B2412-5585-4AEA-81D4-1854A4415128 Citation: Sammet K, Ivask M, Kurina O (2018) A synopsis of Estonian myriapod fauna (Myriapoda: Chilopoda, Diplopoda, Symphyla and Pauropoda). ZooKeys 793: 63–96. https://doi.org/10.3897/zookeys.793.28050 Abstract The data on Estonian Myriapoda are scattered in various publications and there has been no overview of the fauna up to the present. A critical summary of the previous information on Estonian Myriapoda is given, supplemented by new records and distribution maps. Altogether, 5784 specimens from 276 col- lecting sites were studied. To the hitherto recorded 14 centipede species are added Lithobius melanops, L. microps, Geophilus carpophagus, G. flavus, Strigamia transsilvanica and Stenotaenia linearis, a probably introduced species. Of the 27 published Estonian millipede species, the data on two species proved er- roneous, and two new species were recorded (Craspedosoma raulinsii and Cylindroiulus britannicus). Two previously recorded millipede species – Brachyiulus pusillus and Mastigophorophyllon saxonicum – were not found in the recent samples, the latter may have become more rare or extinct.
    [Show full text]
  • Muusade Templid Ajaloolisel Viljandimaal Hea Lugeja! Sõna Muuseum Tuleneb Kreekakeelsest Sõnast Museion, Mis Tähendab Muusade Asupaika
    muusade templid ajaloolisel viljandimaal Hea lugeja! Sõna muuseum tuleneb kreekakeelsest sõnast museion, mis tähendab muusade asupaika. Muusad olid kunstide, teaduste ja vaimse tegevuse kaitsejumalannad, Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred. Muusadele pühendatud templites toi- musid näitused, kunstnike ja rahva kohtumised. Peale asjade hoitaksegi muuseumis vaimseid väärtusi. Käesolev trükis annab põgusa ülevaate ajaloolisel Viljandimaal asuvatest muuseumidest ja paikadest, mis avavad võimalusi inspireerivateks kohtumisteks ajaloo ja loominguga ning loodetavasti ilmub seal teie ette ka kohavaim. Kohtumisteni muusa puudutusega paikades! Viljandi muuseum MMXII Viljandimaa ajaloolised kihelkonnad Ajalooline Viljandimaa koosneb Mulgimaast ning ��������� Põhja-Viljandimaast, mis ���������� paikneb Põhja- ja Lõuna- Eesti üleminekuvööndis. ����������� ������ ����� �������� ���� ������ �������� �������� ������ ����� Piirkonna keskne muuseum on Viljandi muuseum, mis korraldab museoloo- gilist tegevust nii tänapäevases Viljandi maakonnas kui ka muuseumi kogumis- piirkonda jäävas Helme ja Põltsamaa kihelkonnas. 2 Viljandi linn ja kihelkond Viljandi on hansalinn, mille õigusi ja kodanikke on esimest korda mainitud 1283. aastal. Eesti kultuuriloos on see linnake oluline ja omanäoline – üks eesti rahvusliku liikumise keskusi ja ärkamisaja tugipunkte. See on olnud Eesti tiku- tööstuse keskus ja tänapäeval asub siin Tartu ülikooli kultuuriakadeemia. Siin toimub pärimusmuusika festival, mis on Balti- ja Põhjamaade suuremaid. Viljandi muuseumid ja galeriid kaardil Viljandi muuseum, Johan Laidoneri pl 10 Vana veetorn ning kaalude ja mõõtude püsinäitus, Johan Laidoneri pl 5 Kondase keskus, Pikk t 8 Viljandi ordulinnuse kapiteelid Eesti pärimusmuusika keskuse väikeses saalis, Tasuja pst 6. Jaan Lattiku muuseumituba Viljandi Pauluse kirikus, Kiriku t 3 Linnagalerii Viljandi linnaraamatukogus, Tallinna t 11/1 3 Viljandi muuseum Näitusemaja on avatud maist augusti- ni E–P 11–18; septembrist detsembrini ja aprillis T–L 10–17; jaanuarist märtsi- ni on sissepääs eelneval kokkuleppel.
    [Show full text]