Esmaspäev, 16. detsember 2019 Tsooru kandi rahva teabeleht

nr 138

Tsooru mõis, , , , , Savilöövi, ,

TSOORU RAHVAMAJA SAI LILLEMUSTRILISE PARKLA

Rahvamaja parkla ehitustööd kestsid kümmekond päeva. Oli päevi, kui erinevate töödega oli korraga ametis kümmekond inimest. Fotod: Kalle Nurk valla teehoiukavas oli tänavu plaanis Tsooru nult aastaringe. Litsentsi omavaid arboriste on Eestis kandis bussijaamast rahvamajani viiv tee korda teha ligikaudu sada. Neid koolitatakse Räpinas. Töö on ja kui raha jagub, välja ehitada ka rahvamaja esine oskusi nõudev, et mitte läbi saagiga oksa, kus ise peal parkla. Septembri kuuks oldigi parkla ettevalmistus- istud. Kõige keerulisem suurte ohtlike puude töödega ühel pool ja kuulutati välja hange ehitaja langetamine pidi olema surnuaedades, kus vähe ruu- leidmiseks. Terasteenus OÜ lõi 8. oktoobril kopa mi. Pärast suuremaid torme oleme ikka märganud maasse. See jäi esialgu ka ainsaks tööpäevaks. surnuaedades murdunud ja juurtega maa seest välja- Järgnes pikk ooteaeg. Tekkis kahtlus, kas enne tal- kangutatud puid. ve saabumist parkla valmis saabki. Lõpp hea, kõik hea. Vahepeal jõudsid arboristid rahvamaja ees kasvava vana pär- napuu maha võtta. Puu saatuseks võis saada 11. septembri tuul, mis murdis suure oksa puu all seisnud autole. Võib oletada, et pärnapuu on istu- tatud samal ajal kui pargis ja alleel kas- Rahvamaja ees seisnud pärnapuu oli seest pooltühi. vavad pärnad. Kah- Uuesti alustati parklaehitustöödega 15. novembril. juks õõnsa puusüda- Võrumaa Teataja 28. novembri lehes Liana Allase ar- miku tõttu polnud tikli „Tsooru rahvamaja esine sai kollase mustriga võimalik lugeda kän- parkla” avalaused annavad väga tabava iseloomustuse toimuvast. „Võidujooks ilmaga - nii võib nimetada Nüüdseks on kõik möödas ja kiidusõnu jagub kõik- Antsla vallas asuva Tsooru rahvamaja esise parkla jalt ja kõige kohta. Siinjuures tahaks kõigepealt omalt kividega katmist”. poolt tänada osaühingut MTI Kivipaigaldus. Kuigi ka Tõesti, vahepeal oli hulk ilusaid ilmu mööda lastud. sellel firmal oli üks töö käsil Värska kandis, ulatasid Nõndanimetatud Vananaiste suvigi käed rüpes seis- nad ometi abistava käe. Osaühingu on asutanud 2010. tud. Hanke võitnud ettevõtegi ennast teise objektiga aastal vennad Indrek ja Martin Papp. Selgus, et noor- sidunud. Oli ju parkla valmimise lõpptähtajaks kokku mehed on Rõuge kandi juurtega. Suuremamahulistest lepitud 31. oktoober. Eks see ole järjekordseks õppe- töödest nimetavad nad kivipaigaldusi Ahja ja Viitina tunniks, millist lõivu tuleb maksta ehituste juures väi- pargis. Lähemalt sai tutvust tehtud töömeestega, kelle kese tähelepanematuse eest. kodumaaks Ukraina. Nii näiteks üks 19aastane noor- mees on Eestis töötanud aasta, soovib ära õppida eesti keele ja jäädagi siia elama. Ta kurdab oma kodumaal valitsevate korruptantide üle. Teise noormehe juured ulatuvad Krimmi, kelle pool majast hävis sõjakeeri- ses. Nüüd teenib ta Eestis raha, et maja uuesti üles ehitada. Indrek Papp kiidab ukrainlaste töökust. Seda võis ka oma silmaga näha, kui sujuvalt kulges hästi organiseeritud töö. Kõik see võimaldas nii lühikese ajaga rahvamaja esine parkla valmis saada. Nii nagu alustati kivide mahapanemisega 20. novembril pime- dusevarjus, lõpetati 23. novembril pimeduses. Päev enne seda andis öösel väike külm endast märku ja hilisematel lõpuviimistluspäevadel langes tempera- Rahvamaja esise parkla väljaehitustöödel tegutses korraga tuur ka päeval alla 0 kraadi. Esimesed vihmapiisad mitu ekskavaatorit. testisid parklat 26. novembril, mil tööd selleks kor- raks lõpetatud. Kevadel tullakse korra veel tagasi See, mis novembrikuu keskel rahvamaja juures lahti haljastust tegema ja siis parandatakse ära ka ilmsiks rullus, oli muljetavaldav. Korraga kaevasid mitu kop- tulnud vead. Kokku investeeris vald rahvamaja teesse pa, suruõhuhaamrid töötasid nii, et kogu maja värises. ja parklasse peaaegu 50 000 eurot, millest parkla Peagi tulid välja ka esimesed sajanditagused jäljed. maksumus natuke alla 42 000. Umbes 30 sentimeetri sügavusel paiknes munakivitee. Maja seina äärest maa-aluseid kaableid välja aidates jäi labidale 13 sentimeetri pikkune ja 0,5 sentimeetri paksune kandiline sepa valmistatud nael. Päevatöid alustati enne päikese tõusu ja lõpetati pil- kases pimeduses. Pimedus oli küll taevas. Õnneks pi- kendasid õhtuleminekut rahvamaja seintele mõned aastad tagasi paigaldatud prožektorid. Toonane val- gustite paigaldamine on jälle üks tänuväärne ja läbi- mõeldud rahapaigutus.

Osaühing MPI Kivipaigaldus töömehed viimasel Rahvamaja esise parklale viimasel kivipaigalduse päeval. Paremalt kolmas töödejuhataja Indrek Papp.

Aitäh kõigile parklaga seotud töömeestele! Hiljem on paljud käinud spetsiaalselt vaatamas Tsooru rahva- maja parklat. Mõista on antud selle vajalikkusest. Tööpäev parkla ehitusel algas enne päikesetõusu ja lõppes Kuulda on ka lugusid, kuidas inimesed käisid kes pimeduse varjus. avalikult, kes salamisi piilumas tööde kulgu. Igatahes Nii oligi võimalus alustada pimedusevarjus ka ki- see on olnud üks suuremaid ehitusobjekte viimastel vide mahapanekut. Paralleelselt kivide ritta sättimi- aastatel, mis nii suurt järelkaja tekitanud. sega murti pead, millist mustrit teha. Teada oli vaid, et ligikaudu 16 000 kivist on umbes 4 500 kollased, mis Kalle Nurk omakorda tavalisest hallist kivist mitmeid kordi kallimad. TSOORU JäRVEääRnE TEE REgE RAUTA SUVEL, On nüüd PAREMInI näHTAV VAnKRIT TALVEL

Vanasõna „Rege rauta suvel, vankrit talvel” võib öelda ka Roosiku külarahva tegemiste kohta. Küla- vanem Ruuta Ruttas-Küttimi eestvedamisel püütakse mõelda tulevikku, et olla valmis igasugusteks oota- matusteks. 19. augustil sai külarahvas taas kokku Tilga-Hindriku talus. Seekord räägiti tuletõrjujate tööst ja kuidas saab ise ära hoida tulekahju. Õppe- päevale oli kutsutud kohalikud pritsimehed Mati ja Kaimo Koch Vastse-Lahu talust. Mittetulundusühingu Tsooru Vabatahtliku Päästekomando liikmed rääkisid, et sagedasteks tulekahju põhjustajateks on elektrijuht- mestik ning pühkimata ja katkised korstnad-truubid. Mati Koch pööras tähelepanu suitsu- ja vinguanduri- Tsooru külas püüab pilku järveäärne maantee oma valgete tele ning soovitas koju muretseda tulekustuti ja tule- triipudega ja -postidega. Pilt on tehtud 1. oktoobril 2019. Foto: Kalle Nurk kindla teki. Viimast kahte nimetatut õpiti ka kohapeal kasutama. Juba aastaid on räägitud Tsooru küla läbiva tee oht- likkusest. Põhjusi on selleks mitmeid. Kurviline tee teeb autojuhtidele ettenähtavuse maa lühikeseks. Asu- lasisene kiirusepiirang ei võimalda kiirust kasvatada ja eriti talvel jäise tee korral juhtub nii mõnigi kord, kus auto ei vea mäest üles, libiseb vastassuunavöön- disse jne. Jääb vaid õnnele loota, et samal ajal ei ilmu mäe otsas nähtavale teine auto. Kõige hullemaks muutub olukord, kui pimedal teel kohtuvad kaks autot ja samal ajal juhtub samas kohas olema jalakäija. Külalehe vahendusel oleme vallaametnikele ikka ja jälle inimestele eluohtlikku kohta meelde tuletanud. Roosiku külaelanikud uudistamas kohaliku päästekomando See teelõik on justkui kantud punasesse raamatusse, tuletõrjeautot. mis peab sellisena säiluma. Igasse arengukavasse on Foto: Kalle Nurk teelõik sisse kirjutatud, kuid lahenduseni pole jõutud. Septembrikuu lõpust on siiski kukesammu võrra edasi Õppepäeva teises osas tutvuti lähemalt tuletõrjeau- astutud. Nimelt eraldati kõvakattega teel valgete kat- toga. See tegevus katkes poole peal, sest tuli väljakut- kendlike joontega sõidutee ja teeäärtesse paigaldati se ning auto lahkus valju sireeniga tuld kustutama. valged helkuritega postid. Sellega on justkui eraldatud Mitte ainult tuli pole see, mis võib meid ootamatult jalakäijate rada. Samuti on selline valge väljajoonistus külastada, vaid ka kuumad ja külmad ilmad. Nii on parandanud tublisti üldilmet. külavanem soovijatele hankinud termotekid. Veel kaks teelõiku ligikaudu 10 000 euro ulatuses, Roosiku külarahvas on nõuks võtnud korra aastas üks Tsoorus ja teine Luhametsas, said koos kolme- üheskoos maha pidada ka üks pidulik koosviibimine. poolse võrdse panusega (riik, vald, teeomanik) Tsooru 19. augusti õppepäeva järel pikendati koosistumist kandis sel aastal korda tehtud. Inimestel tasub ka sel- tantsuga ja näkside maiustamisega. Muusikat mängis lisele variandile mõelda, et koduõuele tee sõidetava- Heino Kartsepp. maks muuta. Selleks algab järgmise aasta alguses uus Mõned kuud hiljem, 6. oktoobril, kinnitas Roosiku taotlusvoor, millest eelnevalt kindlasti kirjutatakse küla oma kriisiplaani. Roosiku küla tegemistest ja Valla Lehes. Vallavalitsusest saadud informatsiooni kriisiplaanist kirjutab Liana Allas pikemalt 5. oktoob- põhjal toimub lumelükkamine analoogselt möödunud ri Võrumaa Teataja leheveergudel „Roosiku külal on aastale – samad lükkajad ja ikka aiaväravani välja. olemas oma kriisiplaan ja valmisolek sellisteks olu- kordadeks nagu äsjane torm.” Kalle Nurk Kalle Nurk sümboliks. Sümboolika väljavalimist võeti tõsiselt. KRIISI TEKKIMISEKS Selleks viidi läbi mitmed arvamusküsitlused. Rõõmu teeb seegi, et enamustes majapidamistes on kasvamas POLE PALJU VAJA vähemalt üks roosipõõsas. Eks seegi liida meid oma- moodi ühte. Sümboolika väljapoole edasikandjaks Viimastel aastatel on üha sagedamini hakatud rää- valiti Roosiku bussipeatus. Üheskoos korrastati selle kima kriisist ja sellest, kuidas kriis valutumalt üle ümbrus, värviti üle bussipaviljoni seinad ning ehiti elada. Vähesed on aga seda võtnud tõsiselt. Oleme sümboolikaga. Tulevikus on plaanis ka sinna möödu- harjunud turvaliselt elama. Meedias on räägitud ja jatele silmailuks istutada roositaim. näidatud päästeteenistuse õppusi kriisiolukorras. Liikvel on ka jutud, et riik plaanis lähiajal korraldada suuremastaapse kontrollaktsiooni, mis puudutaks ka kõiki tavakodanikke. Nüüd ei lähe seda enam vaja. Loodus lahendas selle küsimuse ise ära. Laupäeval, 26. oktoobril tõusis tuul nii suureks, mil- le sarnast mäletatakse aastakümnete tagant. Õhtul kell 16.32 kadus vool kogu Võru linnast. Nimelt rebis tuul alajaama juurest lahti plekk-katuse ning paiskas need liinidele. Erakordselt tugevad tormituuled tekitasid Saaremaal, Pärnumaal, Viljandimaal ja Lõuna-Eestis ulatuslikult elektririkkeid. Kella 17.15 seisuga oli vooluta kokku 60 000 majapidamist. Kui Võru linna- elanikud said voolu tagasi mõne tunni pärast, siis kõikjal ei pääsetud väikese hoiatusega. Torm murdis Roosiku bussipeatus ülevärvituna ja küla logoga. Pilt on mitmel pool Eestis puid elektriliinidele ja autoteedele tehtud 16. septembril 2019. Foto: Kalle Nurk ning lõhkus hoonete katuseid. Erinevates olukordades olid ka Tsooru kandi elanikud. Nii näiteks taastus Roosikust sai alguse ka mõte rajada külla välijõu- Roosiku külas elekter juba sama päeva õhtuks kella saal. Esialgu plaaniti see teoks teha valla kaasava 19 paiku. Kummalisemas olukorras olid Tsooru küla eelarve kaudu Tsooru parki. Kahjuks ei haakunud elanikud, kus pool küla sai valguse tagasi esmaspäeva sellega tsoorulased ja hääletusel jäi toetajate arv pärastlõunal, teine pool Tsooru külast ja Savilöövi projekti elluviimisel napiks. Tunduvalt rohkem toe- küla pidi ootama veel päevakese. Nemad polnud aga tajaid, kuid ikkagi napivõitu, koguti möödunud aastal kõige viimased. Räägitakse, et Antsla äärelinnas oli sama projektiga kahe välijõusaali rajamiseks kaasava mõni majapidamine vooluta peaaegu nädala. eelarvest Uue-Antsla rahvamaja juurde ja Roosiku Eks igal halval asjal ole ka oma hea külg. Oli õnne, küla parki. Kolm on kohtu seaduseks. Järgmisel aas- et kõik see juhtus soojade sügisilmade ajal. Pole raske tal saab ometi teoks Antsla vallas ka ühte külla väli- ette kujutada kaost, kui ilmataat oleks meid proovile jõusaali rajamine - Uue Antsla rahvamaja juurde. Eks pannud külmal, tuisusel talvel. see näita seda, et kandis on seda ühtsusmeelt Raske ennustada, paljud nüüd pärast juhtunut hak- mõnevõrra rohkem kui tsoorulastes. Võib-olla on ini- kavad nädalast toiduvaru kodus hoidma. Küll aga ei mesed ise leppinud olukorraga, et peamegi olema võta tükikest küljest kapinurka soetada mõned tiku- rahul raasukestega ja ei oska õigel ajal õiges kohas topsid, küünlad, taskulamp. Ka tasub hoolas olla au- otsustavat sammu astuda. tojuhtidel ning küttepaagid alati ikka võimalikult täis Kalle Nurk hoida. Elu näitas, et kui häda käes, võib nii mõnigi ettemõtlematu pisiasi valusalt tunda anda. AITA EnnAST ISE, SIIS POLE Kalle Nurk VAJA RIIgI PEALE LOOTA

ROOSIKU KüLAS Kodanikupäeval, 26. novembril, tunnustas Võrumaa arenduskeskus Lüübnitsa külakeskuses Kodaniku- KASVATATAKSE ROOSE ühiskonna Sihtkapitaliga maakonna tegusamaid ko- danikke, ühendusi ja neid toetanud ettevõtteid. Aasta Kui Roosiku küla kriisiplaan on vajalik rasketel tegusaima kodaniku kandidaatide seas oli ka Ruuta aegadel ellujäämise katsumuste läbielamisteks, siis Ruttas-Küttim. Aasta tegusaima kodaniku laure- küla majapidamistes rooside istutamise kampaania aadiks nimetati MTÜ Kaikamäe eestvedaja Lilian täidab mitut rolli. Roos on saanud meie tunnus- Freiberg. magneti, mille lubas ka oma kiirabipauna lisada. Naljatlemisi lisas ta, et meil on puudu ainult kiirabiauto.” võtab külavanem toimunu lühidalt kokku. Samas on külavanemal ka mure, sest üks külale va- jalik ettevõtmine ei taha kuidagi edasi liikuda. Päris palju energiat on kulunud Roosikule tuletõrje vee- võtukoha väljaehitamisele. Kohal on käinud eksper- did, räägitud keskkonnaametnikega. Töine kohtumine oli ka detailplaneeringu spetsialistiga. Üks asi on sel- geks saanud, et üksi külal selle teostamiseks jaksu ei jagu. Siin peavad vallaametnikud ka oma käe külge panema. Nimelt on vaja veevõtukoha rajamiseks Võrumaa Arenduskeskuse kultuurispetsialist Kristi Vals Ruuta Ruttas-Küttimile eritunnustuse puhul õnne soovimas. koostada detailplaneering, mis muudab üldplaneerin- Foto: Kalev Joab gut. Kuna veevõtukohale sõiduks on vaja maanteelt mahasõitu, on vaja kooskõlastamist ka Maanteeameti- Tänavu otsustas komisjon välja anda eritunnustuse ga. Asjaajamisi on teisigi. Tavalisel külainimesel ei kogukonna turvalisuse eestvedajale Ruuta Ruttas- jagu kõigi nende nõudmiste rahuldamiseks nii tead- Küttimile, kelle algatusel on koostatud Roosiku küla misi kui ka oskusi. Küll aga on vallavalitsuses vasta- arengukava ja kriisiplaan, soetatud Tsooru kandile vad spetsialistid olemas. Pisikese ja olulise asja aja- tervisenäitajate mõõtmise seadmed ja elustamisseade mine on aetud nii keeruliseks ja kalliks. Hea uudis on ning Roosiku külale elektrigeneraator, meditsiinipaun see, et vallal on käsil üldplaneeringu muutmine ja ja tulekustutid. koostöös on mingil aja Roosiku külal ikkagi võimalus saada oma tuletõrje veevõtukoht. Kuigi praegusel külavanemal saab oma ametipostil oldud aasta, algas aktiivsem töö külaga tegelikult kü- lale arengukava tegemise ajast. Ruuta tunnistab, et küla on hästi käima läinud. Rõõmu teeb see, et küla ettevõtmistes osaleb ka noori. Roosiku külaelanike elavnemist võtab Ruuta kokku nõnda: „Kui teed asja, mida on päriselt vaja, muutuvad inimesed rõõmsa- maks ja tulevad kaasa. Sa ei pea neid taga ajama. Ise- gi töölt tulevad varem ära, et osaleda kokkusaamisel. Olen neid asju vedanud, mis mulle tunduvad olulised olevat ja mul on väga hea meel, et inimesed on kaasa tulnud.” Roosiku külavanemal on oma arusaam sellestki, kas Inimese elustamiseks kunstliku hingamise tegemisel on eel- kõik see, mida ta teeb, on ikka külavanema ülesanne kõige vaja julgust seda teha ja alles siis oskust. Tsoorus toi- või peaks need tühimikud täitma riik ja vald. Roosiku munud esmaabikoolitusel osalejad said kõik need läbi katsu- küla on Võrumaal ainuke küla, kes kriisiks valmis. tud. Foto: Kalle Nurk Kui ka meile oleks kuu tagune välk sisse löönud,

oleks lahendus käepärast olnud. Riik on selgelt mõis- Ruuta Ruttas-Küttim jätkab järjekindlalt kogukonna ta andnud, et kui tuleb kriis, jõutakse väiksematesse hüvanguks tegutsemist. Nii toimus 29.-30. novembril kohtadesse viimastena. Seepärast peavadki külad ise Tsooru rahvamajas 16tunnine esmaabikoolitus, mida olema kriisiks valmis. Kui inimesed ise on läbi mõel- rahastas Sotsiaalministeerium. nud erinevad olukorrad, siis kriisid ei ehmata ega ra- Külalehe toimetus palus Roosiku külavanemal teha ba jalust. Kogesime ju, et riik polnud üldse läbi mõel- tagasivaade möödunud aastale. Rahuloleva tundega nud, et mis saab, kui Lõuna- Eestis internet ja vool alustab ta juttu mõned päevad tagasi toimunud kooli- ära kaovad. Mis riigist rääkida, kui rahvale lähemal tusest, mida viis läbi Aleksei Štšegolihhin. olev omavalitsuski abitust näitas. „Aleksei teeb asja niivõrd ilmekalt selgeks, et need Roosiku külla tulnud auhind turvalisuse tagamise jäävad pooleks eluks meelde. Tagasiside on kõigilt eest näitab, et peale kriisi tajutakse palju paremini ainult positiivne. Kuna Roosiku külal on oma medi- kriisiks valmistumise vajalikkust. Roosiku küla ei tsiinipaun olemas, õpetas Aleksei kõigepealt seda, hoia teadmisi endale. Ta on saanud teejuhiks teistele kuidas kasutada paunas olevaid vahendeid. Kiirabi ja mitmedki tehtud tööd on kättesaadavad valla kodu- brigaadi juhtiv Aleksei hindas meie meditsiinipauna lehel. väga kõrgelt. Ta leidis, et peaaegu kõik hädavajalik on olemas ja ütles, et leidis meie paunast silmalasso- „Jääb loota, et nüüd, kui meie tegemised on jõud- PäEVAPILTnIK nud avalikkuse ette nii suurele ringile, mõistetakse ka vallas paremini meie tegemisi ja püüdlusi. Initsiatiiv ALEKSAndER ScHMIdT peab siiski omalt poolt tulema. Ikka kehtib vana tõde – aita ennast ise, aitab sind ka ... energia! Meil oli Luhametsa külas Vastse-Lahu talus generaator olemas ja vool oli ära ainult kaks tundi.” elas ja töötas aastatel 1920 kuni lõpetab Roosiku külavanem Ruuta Ruttas-Küttim surmani 1947. aastal päevapiltnik vestluse. Aleksander Schmidt. Ta oli eesku- julik külafotograaf, kes jäädvustas Roosiku külavenem Ruuta Ruttas-Küttimiga vestles agaralt oma küla, aga ka ümber- Kalle Nurk kaudsete paikade inimesi nende igapäevases elus ja toimetamistes. Fotograafia algtõed sai Võrumaalt Tsooru vallast pärit Aleksander Schmidt Peterburis, ELEKTRIgEnERAATOR kus ta 20 sajandi alguses elas ja töötas eduka viiulda- jana. Muusikuameti kõrval aga paelus noormeest sel TööTAS KAKS PäEVA ajal maailmas laialdast võidukäiku alustanud uus har- rastus fotograafia. Peale revolutsioonilisi sündmusi Venemaal opteerus Schmidt kodumaale ja asus elama Luhametsa külla oma venna juurde, toonud kaasa ka päevapildi tegemise varustuse. Täiendades end ise- seisvalt vastavat kirjandust lugedes ja külastades tihti Võru linnas töötavat professionaalset ateljeefotograafi Gustav Zoppi enesetäiendamise eesmärgil, sai Schmidtist peagi hinnatud päevapiltnik, keda kutsuti ka kaugemale oma kodukülast pildistama. Tänu sugulastele ja Võru muuseumi kogudele, on Aleksander Schmidti fotopärandist säilinud sadu klaasnegatiive. Nendel on jäädvustatud lisaks Luha- metsa küla inimeste tähtsündmustele (talutööd, pere- Väikeettevõtja Aare Kroonmäe tööpostil. pildid, pulmad, matused) ka Lepistu kooli õpilasi, Foto: Kalle Nurk Tsooru rahvamaja ja kohaliku Kaitseliidu tegemisi; Kikkaoja uue meierei ehitamist, Mustjõe süvendus- Kui sügisene torm röövis Lõuna-Eestis päevadeks töid jne. tuhandetest majapidamistest elektri, läks Tsooru küla- piiril elav väikeettevõtja Aare Kroonmäe elektrikilbi juurde ja lülitas välja ka peakaitsme. Seda oli vaja sel- leks, et käivitada oma elektrigeneraator. Aare mõtles sellistele olukordadele juba kümmekond aastat tagasi, kui soetas generaatori. Nüüd ei olnud muud, kui käi- vita mootor ja pista juhe vooluvõrku ning 1,5 kw/h elektrivool majapidamises olemas. Sellest jätkus tu- bade ja õue valgustamiseks, külmkapid töötasid ning kohvgi sai keedetud. Päris hoogu sattuda elektritarbi- misega ei tohtinud. Ülekoormuse korral lülitunuks Ago Ruus ja Kalle Nurk Aleksander Schmidti mootor lihtsalt välja. Täiskoormusega tööd ta teha fotode näitust üles panemas. Foto: Krista Puija siiski ei saanud, sest võimsamate mootorite töölepa- nemiseks jäi generaator nõrgaks. Aare eriti riigile ja Selleks, et tutvustada Aleksander Schmidti foto- ametkonnale ei looda. Tema sõnade kohaselt täidab ta pärandit laiemale vaatajaskonnale, on tehtud valik ise kodus nii presidendi, ministrite kui ka töölisklassi tema säilinud klaasnegatiividest ja alates 16. det- ülesandeid. Teistele lootma jäädes peab olema liiga sembrist saab neid vaadata Tsooru rahvamajas. Lisaks sinisilmne. Kahel päeval endale voolutegemiseks nende piltide koduloolisele tähtsusele on näitus üht- kulus 20 liitrit bensiini. lasi ka väike austusavaldus kohalikule fotograafile, kelle isik on tänapäeval unustusse vajunud, kuid kelle Kalle Nurk tehtud ajastufotosid leiab iga kunagise Luhametsa kü- la elaniku perealbumist. Kalle Nurk LOOdUSE- JA fILMIMEES AgO RUUS JäTAb EndAST JäLJE TSOORU

Ago Ruusil täitus 4. augustil 70 eluaastat. Ta on sündis Vastseliinas Kirikumäe järve ääres, lõpetas Vastseliina keskkooli. Soovist rän- nata mööda maailma, läks ülikooli õppima geograafiat. Pärast kahe aastast õpingut toimusid spetsiali- seerumised ja neid hakati ette val- Pilt tehtud Siberis Handi külas 1988. aasta sügisel karupeiede filmi ülesvõtetel. Fotol rezissöör Lennart Meri (vasakult), mistama keskkonnaspetsialisti- operaator Ago Ruus ja helimees Enn Säde - filmi võttegrupp deks. See teda aga ei huvitanud üheskoos. Foto: Ago Ruusi erakogu ning ta hakkas otsima uut väljundit. Kodukoolis õp- pides olid esimesed kokkupuuted fotograafiaga ja Põnevamaks reisiks peab ta sõitu Siberisse sugulus- kino tundus ahvatlevana ning salapärase maailmana rahvaste juurde koos rezissöör Lennart Meriga. Kõige olevat. eksootilisemaks ja kaugemaks sõiduks aga Tonga saa- 1970. aastal sukelduski Ago Ruus filmimaailma, rele Okeaaniasse, kus filmiti 1983. aastast sinna ela- asudes tööle Tallinnfilmi operaatori assistendina. Sa- ma asunud Hiiumaalt pärit Leonhard Niiti. Niidi ette- mal aastal saatis ka fototööd Moskva Üleliidulisse võte Maritime Projects Company (Tonga) Ltd tegeles Riiklikku Kinematograafia Instituuti, kuid ei läbinud kalapüügiga ja kalatoodangu ekspordiga. konkurssi. Järgnes sõjavägi ja 1973. aastal proovis Igal filmil on oma sünnilugu. Kuna filmi tegemine filmikooli uuesti pääseda. Sel aastal polnud Eestist on juba üks suur vaataja petmine, tuleb selleks välja tulijatele ühtegi kohta ette nähtud ja ka soovijaid oli mõelda kõiksugu nippe. Eriti keerulised ja palju nu- väga palju. Nii tuli aastake veel Tallinnfilmis töötada. putamist on lastega tehtavad filmid, et neid tegema Aastad 1974–1979 möödusid Üleliidulises Riiklikus panna seda, mida käsikiri ette näeb. Ago Ruus toob Kinematograafia Instituudis kinooperaatori erialal näite 6aastasest poisist Egert Sollist filmis mängufilmide operaatori ametit õppides. Kolmandal „Nukitsamees”. kursusel õppides pakkus Tallinnfilm tööd filmivõte- tele 1858. aastal Tallinnas sündinud polaaruurija pa- run Eduard Gustav Tollist, kes oli baltisaksa pärit- oluga Venemaa geoloog. Filmi stsenarist oli Lennart Meri. Reis kulges mööda suurt Põhja mereteed Arhangelskist kuni Uus-Siberi saarteni. Tollal oli Põhjameri kinnine tsoon. Sellest filmist sai Ago Ruusi diplomitöö. 1979-1993 töötas Ago Ruus Tallinnfilmis algul operaatori assistendina, hiljem operaatorina ja män- gufilmide operaator-lavastajana. Oma esimest filmi „Kõrboja peremees” (režissöör Leida Laius) peab ta kõige õnnestumaks. Juhtus nii, et algul pidi Leida "Nukitsamees" on Helle Karise esimene täispikk mängufilm, Laiuse operaatoriks saama Jüri Sillart. Aga Jüril oli mis valmis aastal 1981. Filmi, mis põhineb Oskar Lutsu sama- käsil samal ajal film „Hukkunud alpinisti hotell”, kus nimelisel lastejutul, peategelaseks on Nukitsamees, keda män- gis kodanikunimega Egert Soll. Ago teiseks operaatoriks. Jüri Sillart soovitas enda Foto: 2014. aasta Kroonikast asemele Ago Ruusi. Nii algas „rohelise” operaatori uus, huvitav ja samas raske elujärk. Leida Laius oli Tillukese Nukitsamehe leidmiseks pani lavastaja professionaal ja põhjalik. Materjali oli palju ja hiljem Helle Karis-Murdmaa ajalehte kuulutuse, mis tõi pole Ago Ruus ühegi filmi peale niipalju eeltööd teh- kohale hulga lapsi. Leidmine oli keeruline. Stuudiost tud kui tollal. Film tuli hea ja märgati ka operaatori käis läbi 100 või enamgi last. Üks ei sobi ja teine ei omapärase käekirjaga visuaalset tööd. sobi. Juba taheti filmi tegema hakata kui stuudiosse Operaatorina ei saanud Ago Ruus küll kohtasid vali- tuli ema poisiga. Nii kui poiss stuudiosse tuli, ronis da, kuid peamiselt dokfilmi tegemistega ulatusid käi- redelit mööda üles lampide juurde sildadele. Täpselt gud Nõukogude Liidu piires päris kaugele. poiss, keda otsiti. Andekusel on oma hind ja seda tai- pas Nukitsamees peagi. Üks duubel tehtud, keeldus ta teist tegemast. Keelitamine ei aidanud. Kohale kutsuti mootoriga jalgrattaga ringi, tegi pilte kogu kihelkon- filmidirektor. Algul õnnestus poiss kommidega ära nale. Kui rinne 1944. a augustis Vastseliinast läbi meelitada, aga mitte kauaks. Egerti pea mõtles iga- läks, põles alevis maha palju maju, teiste hulgas ka sugu asju välja. Kord põlluääres filmivõtetel nägi Timmo ateljee ja korter. Peavarju leidis „Timmo- kombaini töötamas, millega avaldas soovi sõita, alles graaf“ nagu rahvas teda kutsus, põlengu järel alevi- siis laseb ennast filmida. Ei jäänudki muud üle, kui elaniku Jaan Markna majast. Uues elukohas viis sis- roniti kombainile ja tehti põllule ring peale. Duubel sekäik majja läbi tänavapoolse veranda, mille klaasid sai küll tehtud, aga ainult üks. Järgmise jaoks oli va- sõja ajal olid purunenud. Aknaklaasi polnud saada ja ruks uus soov. Vaatamata kõigele sellele mäletatakse et mitte lüüa avasid ilmastiku kaitseks kinni lauda- Egert Solli kui head leidu. dega, pakkus üüriline Timmo aknapindade katmiseks Koos filmi valmimisega jäävad ka seigad mälestuste oma kasutatud klaasnegatiive. Klaasid seati aknaava- hämarustesse. Filmitegija ei vaata tulemit kunagi na- desse üksteise kõrvale ja sedaviisi moodustus omapä- gu tavavaataja. Tema jälgib, kuidas tehtud ja milline rane pildinäitus – majja sisenedes või sealt väljudes lahendus leitud. läbiti justkui vitraažidena akende ees seisvate klaasi- Esialgu oli Ago Ruus enda töö suhtes kriitiline. de väli. Hiljem asendati Timmo klaasid päris akna- Keeruline aeg oli, kui 35 mm filme tehti. Nuputami- klaasidega. Ago Ruus leidis need klaasid mõni aeg sega, kuidas teha, tuli palju halle juukseid pähe. tagasi täiesti juhuslikult sellesama maja kuurist, 1990ndatel alustati vanade filmide digitaliseerimi- aastakümneid rahus ja vaikuses seisnud ämbrist. sega. Punaseks tõmbunud filmid vaadati kõigepealt Majaomanikud pidasid klaasnegatiive täiesti tava- üle kuidas tehtud. Arvutite ajastul võib kõike teha ja listeks vanadeks klaasitükkideks. filmid muutusid tundmatuseni. Siis tulid ka vead väl- Ago Ruusi esimene fotonäitus „Pildid klaasidelt” ja. Film läks heledamaks ja dekoratsioonid tundusid koosnes külafotograaf Mihkel Timmo fotodest. liiga kunstlikud, inimeste nägudel paljastusid ülemää- Sealt kasvas mõte väärtustada ka teiste toona elanud rased jooned (grimm, mask). fotograafide tööd ja et inimesed hakkaksid hoolima Ago Ruus jääb rahule nii tööga filminduses kui ka sellest kultuurilisest väärtusest. On ju nendel piltidel elus nähtuga. Aga samas pigistab sisemust rahulole- seal elanud inimesed, nende tegemised. Järgnesid matus. Kas see kinotöö oli ikka kõige õigem elukutse- uued fotonäitused valik. Eriti andis see tunda aastatel, kui Moskva lõpe- 2015 „Pilte Kapera kooli- ja kultuuriloost” tas Tallinnfilmi rahastamise, asutus lõpetas töö ning 2016 „Vana aja pilte” – Fotonäitus Tsiistrenuka 20. korraga koondati ligikaudu 600 töötajat. Kõik muu- sajandi esimese poole inimestest, jäädvustatuna tus, kinotöö kadus, tekkis tühjus. tollaste päevapiltnike poolt (Tsiistrel) Elu läheb edasi mööda asjade loomulikku kulgu. 2017 „Vastseliina vanadel fotodel” Kui oled juba midagi hakanud autorina tegema, tuli 2018 „Tsäpsi kandi inimesed” – Päevapildistusi XX leida uus tee. Ago Ruus kõigepealt tegutses operaa- saj algusest kuni sõjani (Viitkal) torina stuudios OMAfilm. 1996. aastal asutas oma 2019 „Vana Loosi. Inimesed” stuudio PROfilm. Sel ajal valmis tema esimene film Ago Ruus on jõudnud otsaga Tsooru. Tsooru on eesti tõugu hobusest. Jätkusid temaatilised ja loodus- selline koht, kuhu varem polnud sattunud. See kant filmid. Siinjuures võib nimetada autorifilmi Nopri jäi Vastseliinast kõrvale. Esimene kohtumine Tsooru- talu peremehest Tiit Niilost ja võistlushobusest ga oli Agol hoopis 1986. aastal koos Lennart Meriga Palladium. Ago Ruusi filmipäranduseks on paarküm- filmi „Kaleva hääled” tegemise ajal. Film jaguneb mend mängufilmi ning ligi poolsada dokumentaal- ja mõtteliselt kolme ossa. Teises osas jutustab Lennart loodusfilmi, lühikesed reklaamfilmid ja tellimustööd. Meri soome rahvaluulekoguja Elias Lönnroti külas- Kuna elu oli kokku viinud Eesti tõugu hobustega, ke- käigust Eestisse ja tema kohtumistest Eesti vaimuini- da vähe järgi jäänud, asutas koos mõttekaaslastega mestega 1844. aastal. Huvi eesti keele vastu ja sõprus 2000. aastal Kaali koolimajas Eesti Hobuse Kaitse Faehlmanniga vihjab vastastikusele mõjule meeste Ühingu. Nende hobuste käekäigu vastu oli nii suur töös “Kalevala” ja “Kalevipoja” koostamisel. Film oli huvi ja välja hakati andma infolehte. Huviliste ring üles ehitatud, et jälgida täpselt, kuidas Lönnrot liikus laienes ja infolehest koorus välja hobuajakiri „Oma mööda kirikumõisaid - Koeru, Kuusalu, Tartus kohtu- Hobu” (2003-2015). Ajakirja juures kirjutasid põhi- mine Faehlmanniga ja teel Rõugesse peatus ta mit- liselt küll teised, aga kõik sealsete piltide autor on meks päevaks Litsmetsa kõrtsis. Tollasest kõrtsihoo- Ago Ruus. See töö tõmbas teda veelgi enam foto- nest oli järel vana lagunev majavare. Kuidas filmida? graafia haardesse. Hobufotodest ilmus mitu näitust, Lennart Meril tekkis mõte, et paneme üles plaadi mis ringlesid mööda Eestit. Loomade pildistamine tekstiga, et hoones on peatunud oma kultuurireisil pakkus esteetilist elamust, oli tervendav ja rahustav. kuulus soomlane Lönnrot. Nii saigi. Tallinnfilmis Tänu juhusele puutus ta sünnikohas Vastseliinas kok- tehti plaat, mis sarnanes muinsuskaitse poolt ülespan- ku sealse kunagise kohaliku külafotograafi Mihkel dud tahvlitega. Aasta hiljem, kui Ago Ruus Litsmet- Timmo töödega, kes 1930ndatel aastatel sõites oma sast läbi sõitis, nägi seda tahvlit veel seinal rippumas. Kohalik rahvas oli selle omaks võtnud ja arvas, et nii see peabki olema. Taas sattus Ago Ruus Tsooru kanti 2018. aastal Luhametsa külas 1920-1940. aastatel elanud külafoto- graaf Aleksander Schmidt eluteed uurides. Schmidti pärand oli sattunud õigetesse kätesse ja Mati Koch koos emaga toimetasid Võru muuseumi mitu kastitäit tema klaasfotosid. Aleksander Schmidt oli jäädvusta- nud plaatidele selle kandi kõikvõimalikku elu, sünd- musi, kokkusaamisi, koolilapsi, Luhametsa kandi ma- japidamisi. Kõik kokku andis väljundi, mida tähendas ühe külafotograafi elu. Kogu on hästi dokumenteeri- tav ja alles. Luhametsa uustalunikud metsamaal kände juurimas. Ükski asi ei lähe lihtsalt. Vanade fotograafide tööde Foto: Aleksander Šchmidti erakogu otsimistega on palju vaeva olnud ja kestnud mitu aas- tat. Siin peab olema ka palju õnne. Ja ka palju sihipä- Hetkel on see projekt lõppemas ja käsil 19. sajandi rast tööd. Ei tohi alla anda. Ago Ruusil on olnud ka fotograafid. Nende kohta pole enam kellegi käest kü- väga palju tühja tööd. Otsid ühte asja, aga avaneb sida. Aga sirvides arhiivides ja vanu ajalehti, tuleb ka teine. Nõnda juhtus ka Luhametsa fotograafi jälile nendest mõndagi välja. Üks asi, miks Ago Ruus uue saamisega. Mõne aja eest andis Dr. Fr. R. Kreutz- hobiga tegeleb on avastamisrõõm. See toob igapäeva waldi memoriaalmuuseumi juhataja Aimi Hollo Ago ellu mõnusaid hetki, mida tavapärasest elust ei leia. Ruusile karbi tundmatute klaasnegatiividega. Need Selleks tuleb neid ise luua. digiteeriti ja tehti pildid. Siis sattus temale kätte Mis edasi saab? Ago Ruus on hõivatud Petseri ku- Tsooru raamat Luhametsast, mis tehtud kohalike ko- nagiste päevapiltnike huvitavate töödega. Eestimaa du-uurijate poolt. Sealt ta avastas, et paljud raamatus on suur. Võib-olla Aleksander Schmidtist, kelle pä- olevad pildid ja piltidel inimesed on ühesugused lei- rand on väga suur, annab välja teha fotoraamatu. Või tud klaasplaatidel olevatega. Tuli välja, et osa klaase siis kuulsast Võrumaa fotograafist Gustav Zoppist, olid lihtsalt sattunud ühest maakonna otsast teise. Nii kes alustas pildistamist 1911. aastal Nuustakul ja algasid sagedased sõidud Tsooru kanti, vestlused seal- viimased pildid tegi Võrus 1962. aastal. Võrumaal sete inimestega ja uurimused kõikvõimalikest kohta- pole perealbumit, kus pole tema nimega fotot. Kind- dest. lasti ka tema vääriks raamatuna jäädvustamist.

Ago Ruusiga vestles Kalle Nurk

PEALT KULLAKARVALInE, SEEST SIIRU-VIIRULInE

Roosiku külas endises Lepistu koolimajas elab Alevite perekond. Pealt paistab kõik kullakarvaliselt. Ümbrus on hästi hooldatud. Säilinud on neidki asju, mis võiks kooli vilistlastele meenutada endisi aegu ja kutsuvad lausa sisse astuma. Selleks on neile armsas Ago Ruus Tsooru rahvamajas fotonäitust „Tsooru kandi elu Aleksander Schmidti klaasidel” üles seadmas. Pilt on tehtud 3. koolimajas välja ehitatud hubane kohvikuruum. Siiski detsembril 2019. Foto: Kalle Nurk mitte ainult väline ilu ei tõmba uudistajaid siia. Ini- mesi huvitab siinse elu sisemuse siiru-viirulisus. Alates 16. detsembrist on Tsooru rahvamajas ava- Nii näiteks 2017. aastal kajastati nende elust ja tege- tud fotonäitus „Tsooru kandi elu Aleksander mistest lugusid „Maahommikus”, „LõunaLehes”, Schmidti klaasidel”. Näitus koosneb 25 fotost. Det- „Võrumaa Teatajas” ja ajakirjas „Pööning“. Tänavu sembri kuu alguses Tsooru rahvamajas oma töövilja aastal võis lugeda ja pilte vaadata ajakirjades „Oma vaadates sõnas Ago Ruus: „Esimene pilk on näitusel Maitse”, „Ema” ja „Eesti Naine”. peal. See, et on ainult ühe fotograafi näitus, on juba vahva. Soovitan kõigile, kes tunnevad huvi vana foto ajaloo vastu, siia vaatama tulla.” Veelgi enam – 2018. aastal kirjutasid jaapanlased oma õpingutes, seda vähem ta tegeleb oma hobiga. Tä- tuntud ajakirjas Roosiku külas elavast imepärasest pe- helepanu koondub õppimisele ja anne jääb tahaplaa- rekonnast, kes neid võõrustasid. nile. Me vorbime ühesuguseid lapsi. Õpi hästi, siis Kuigi Alevite pere elab tsoorulaste keskel juba aas- saad hea töökoha, teenid palju raha ja saad osta palju taid, pole huvi nende vastu vaibunud. Nii ajaski 13. asju. Me koolitame tarbijaid. Ühtejärge kerkib palju detsembril Külalehe toimetaja šokolaadikohvikus küsimusi. Kus see õnn siis peitub? Milles on rahul- Aivo ja Merike Aleviga juttu, põhiteemaks kodukool. olu? Tähtis on see, mida ma hetkel teen, mida panus- tan maailmale. Kuhu on jäänud need tegevused, mil- lest me kogu aeg räägime? Teed sa ikka seda, mida armastad? Enamus inimesi on ära unustanud, kes nad tegeli- kult on, milline nende tõeline anne ja kutsumus on. Kui kõik inimesed täidaksid oma annet ja annaksid sellest maailmale oma panuse, oleks maailm kordades parem paik. Kui sa oled ise õnnelik, teed ka teisi õn- nelikuks. Praegu valitseb Mina, Mina, Mina. Kui me peame ennast nii kõrgelt arenenud liigiks, siis võiks küsida: Kui palju on targal inimesel intellektuaalseid võimeid? Vaatame või ümberringi, mis maal tehakse metsadega. Ma ei tea, kas varsti on enam kohta, kuhu Artur Alev lavastuses „Mis sa tont vahid” lastega minna marjule, seenele. Kui me oleksime Foto: Kalle Nurk tõesti kõrgelt arenenud liik, ei käituks nõnda. Koolist saadakse küll palju teadmisi, aga paraku tõelist tar- Selles kodukoolis ei pea laps ennast kellelegi tões- kust sealt ei tule. tama. Õppides rahulikus tempos, ei pea kellestki pa- Koduõppes on meil asjad veidi teisiti. Me võtame rem olema. Last jälgides, vaatad, mis tal parasjagu algusest peale oma lapsi endaga võrdsetena ega suhtu sobib, mis kanalit pidi läheneda. On valikuvõimalus. üleolevalt. Nad on valmisinimesed juba sünnist saati. Suures süsteemis on kõik see ära võetud. Merike toob Neil pole küll kõiki neid oskusi, mida meil on, kuid ei näite: „Olen ringi liikudes märganud seda erinevust vormu ühtse stambina. Lapsed arenevad lihtsalt omas näiteks Teaduskeskuses Ahhaa. Algul vaatad kooli- tempos. Nad tunnevad kogu aeg, et on need, kes nad lapsi justkui metslasi. Toimub üks lükkamine ja tõuk- on. Me peaksime suhtuma lastesse ja noortesse austu- lemine. Mõtlen, et milleks see, ega masin ju ei kao sega. Millist austust saame meie neilt oodata, kui me kuhugi. Rahu pole neist märgata.” neid ei austa? Veelgi enam - mitte ainult noori, vaid Merike ja Aivo jätkavad kodukooli võrdlemist kõiki peab austama. Tähtis ei ole, kui pikk või vana ta suurkooliga analüüsimist teineteist mõtetega täien- on. Kõik on võrdsed. Kui mõni ongi elu hammasra- dades. Kõneldes koduõppest, siis oleme oma lastel taste vahel, siis selleks on kindlasti mõni põhjus. Me näinud erinevat arengut. Ühel lapsel võtab sama asi kipume hinnanguid andma nii lihtsalt. Sageli ilmneb, rohkem aega kui teisel. Näiteks üks õpib lugemise et ühes suures klassis on hulk lapsi, kes ei taha seal varem ära, samas teisel on annet joonistamise peale. olla, on õpetaja, kes ei taha seal olla, ja lapsevanemad Siis tegeledki joonistamisega kasvõi aasta, enne kui ei taha ka ise lapsi kasvatada. Sa pead tegema palju rõhku hakkad panema lugemisele. Kui õppimine toi- kompromisse millegi arvelt. Meie pere oma ettevõt- mub loomulikult, on ka õpitulemus kordades püsi- miste ja kodukooliga on justkui kaasaegne talu, kus vam. Samas tavakoolis peab laps kooli minnes os- lapsed õpivad samal ajal ka elulist külge. See on kama juba lugeda. Igaühel on ju areng erinev! Ja siis üheskoos tegemine. Samas koduõpe ei pruugigi so- me küsime, miks noored hulguvad tänavatel ja ei te- bida kõigile, igaüks peab valiku enda jaoks ise ära gele oma hobidega. Miks lapsed ei taha tegeleda ho- tundma. Meie jaoks on koduõpe üks osa meie elufilo- bidega? Selles pole lapsed süüdi. Kas pole siis täis- soofiast, kus õppimine toimub tegelikult sünnist sur- kasvanud neid ise sinnamaani ajanud? Ühel hetkel on- mani ja kus me kõik oleme pidevas arenemises. Me gi ära unustatud, mille poolest laps hea oli, mis teda keegi pole kunagi „päris valmis“, ei lapsed ega täis- huvitas, sütitas. Oli see joonistamine, laulmine või kasvanud. Alati on midagi õppida. mis iganes. Lapsed tajuvad, et igat tema sammu ar- Juttu jagus veel kauaks ja paljust. vustatakse, hinnatakse. Tal puudub vabadus. Lõpuks Hiljaaegu ilmus Kaire Kaur Danieli sulest raa- ei teagi mida teha ja lähebki tänavale. Ta lihtsalt tahab mat „Lund tilistada saab lumikellukesega: Triina välja saada sellest kõigest. Me, täiskasvanud, tahame ja Marrini koduõpe“, kus on juttu koduõppest, aga ju samamoodi, kui töötame mingis pingelises töö- sellega seoses ka haridusest ja haritusest laiemalt ning keskkonnas, korraks lõõgastuda. Miks laps teistmoodi vabadusest, enesedistsipliinist ja pühendumusest on? On järeldatud, et mida paremini läheb lapsel „Kui lapsed jõuavad teatud ikka, algab paljude vanemate võidujooks koolide pärast. Millisesse kooli maks, vaid kooli nimekirjas olevate laste kuumaks, laps panna? Kui varakult? Kuhu end sisse kirjutada, mis tuleneb arvutuslikult 4x9x12 = 432. et hea kool oleks elukohajärgne? Samas kasvab nen- Perekond Alevid on selle tee valinud teadlikult ning de vanemate hulk, kes tahavad ise oma lapsi õpetada kannavad iga kuu koolile üle 36 eurot. Tõenäoliselt – soovitakse rohkem olla oma laste kasvatamise juu- kannab Antsla vald ka rahuliku südamega üle res ning anda neile edasi oma tõekspidamised, usku- Rakvere Waldorfkoolile nelja lapse pearaha?! Ja siis mused ja väärtushinnangud.” kirjutab Kaire Kaur me rää-gime suurperedest, nende märkamisest ning Daniel oma raamatus. toeta-misest. Kas inimene peab langema tõesti nn Tallinna kunstigümnaasiumi direktor Mari-Liis Sults rentslisse, kui alles märkame ja hakkame suurte möönab, et ka nende koolis on olnud lapsevanema rahamägedega teda seal elus hoidma, kui piisaks soovil koduõppe taotlusi. „Mõned õnnestuvad ja pisukesest õige-aegselt paigutatud summast. On, need, mis ei õnnestu oleme tühistanud tavaliselt ühe millest palju mõelda ja teistmoodi tegutseda. kuu möödudes,“ nendib ta. „Tühistame just siis kui Perekond Alevid ei kurda ja ei ole harjunud pa- õpilane ei suuda edastada õpitulemusi oma õpetajale.“ luma almust. Neile on tähtsam oma perekond ja lap- sed ning nende heaolu. Nad on noored ning saavad hakkama. Mis aga toimub nende sisemuses ja kuidas lapsed hiljem hakkavad suhtuma oma riiki, on raske ette näha. On teisigi kuldmuna kriipivaid siiru-viirulisi. Teame, kui väga praeguses ühiskonnas väikeettevõt- jad ja suurpered ellujäämiseks vajaksid väljastpoolt abi. Perekond Alevitel on võimalus oma väikeette- Merike ja Aivo Alevi on valinud oma lastele võttega jõuda Jaapani turule. Esimene proovisaadetis Rakvere Waldorfkooli, mis on 2011. aastal koda- läheb teele juba lähiajal. Suveks peavad tagama juba nikualgatusel asutatud. Esimesed kuus aastat töötas suurema koguse toodangut. Selleks olemasolevatest kool Rakvere Vanalinna Kooli nime all. Kool alustas vabrikuseadmetest ei piisa. Kahjuks polnud uute tegevust 7 õpilasega 1. klassis. Tänaseks on kool ka- seadmete soetamisel abi ka kohalikust toetustmeet- svanud 9-klassiliseks. Rakvere Waldorfkooli õppetöö mest, kust taotlus juba esimeses voorus tagasi lükati, aluseks on waldorfpedagoogika, mis arvestab lapse põhjenduseks muuhulgas väited, et antud tegevuse ealiste iseärasustega ning toetab inimese terviklikku mõju tegevuspiirkonna arengule pigem vähene ja tegu arengut. Rakvere Waldorfkooli tööd juhib ühiselt õpe- on ettevõttega, millel pigem hobiettevõtluse tunnu- tajate kolleegium. Kooli haldab Rakvere Vabakooli sed. Alevid on pettunud selles väikese seltskonna ot- Selts. suses, kes ei adunud ära, et päriselt on turg olemas Perekond Alevid on oma kooli ja koduõppe koor- Jaapanis ja sinna on jõudmas üks väikeettevõte, kel- dinaatoriga väga rahul. Me võiksime sealsest kooli- lest sõltub nii suurpere tulevik kui ka välisilma jõud- elust rohkem osa võtta ja osaleda, aga kuna kool asub mine väikesesse Roosiku kogukonda ning Eesti ette- nii kaugel, siis oleme endile teinud sellise valiku. võtluse uus võimalus sidemete täiustamiseks Jaapa- Kahel korral aastas sõidame sinna kohale, kus läbi niga. Ja ilmselgelt ei tajunud väikesed ametnikud pro- vestluse anname aru laste arengust. Kodus õpetame jekti tegelikku mõõdet ning seda, kui suure lumepalli lapsi individuaalse õppekava järgi. võib üks väike liigutus veerema panna. Aga nad on Lugedes eelnevat, siis tõdeme, et Alevite perekond kindlad, et küllap veel õige lahendus neid üles leiab. on valmis ühiskonda üles kasvatama kuus sellist last, Samas jõuludele ja uuele aastale minnakse vastu tõ- millest me iga päev räägime ja unistame. Ometi on demusega, et ega siin elus ei saagi loota ei ametnike selles kuldmunas see kõigest üks keerdkäik. ega kellegi muu kui iseenda peale. Kuidas käitub riik koduõppega? Teame, et riik on võtnud omale kohustuseks anda lastele tasuta põhi- hariduse. Selleks saavad omavalitsuste kaudu koolid iga lapse pealt nn pearaha. Tekib küsimus, kus on an- tud juhul perekond Alevite nelja lapse ettenähtud pea- raha ja riigipoolne toetus? Kas tõesti loeb meie riigis ainult paber ja mitte tegelikkus ning inimene? Aaron Alev õpib kodus juba 9. aastat. Et tagada riigipoolne nõue, peab koduõppel olev laps vähemalt kaks korda tegema oma arengutesti. Nagu näha, on Alevite pere- kool need edukalt läbinud. Et kodukool eksisteeriks, tuleb tasuda Merikesel ja Aivol selle eest Rakvere Perekond Alevid jõulueelses meeleolus. Foto on võetud 2019. Waldorfkoolile 432 eurot aastas. See pole küll testi- aasta detsembrikuu ajakirjast „Eesti Naine”.

Ühest plaanitud väikesest nupukesest perekond Tsoorust Balti ketile minekut ei organiseeritud. Alevitest Külalehe veerul sai pikk lugu. Aga teisiti ei Sõitsime sinna koos abikaasa Heinoga. Lihtsalt läk- saanud. Külaleht on oma sõnumi edasi andnud ning sime. Rahvast oli väga palju. Teatud maa tagant män- võib selles osas rahuliku südamega vastu astuda jõu- gisid raadiod, kust edastati informatsiooni. Autosid ludele ja uude aastasse. Kui on lugejate hulgas neid, oli palju ja palju ka lauldi. Rivi oli nii tihe, et kätest kes abivalmilt täidavad heasoovlikult annetuskor- polnud vaja kinni võttagi, sest seisime külg külje jandusi, võiks sel korral suurkorjanduse kampaania kõrval. asemel ringi vaadata oma lähiümbruses, ehk on ka Balti ketile minemist ajendas Helit ja Heinot huvi. seal mõni hakkaja suurpere, kellele oma toetust Me ei mõelnud, mis meid võib oodata järgmisel päe- jagada! val. Mul pole kinnistunud poliitilised vaateid. Nii oli Külalehe toimetuse nimel meie peres ka noorusajal. Näiteks onud olid kommu- nistid ja ähvardati tappa. Nad põgenesid Eestist, võit- Kalle Nurk lesid vene poolel ja hukkusid Velikije Luki all. Terve elu olen töötanud põllubrigadirina. Lahin- guid lõin igaühega. Kui mulle miski ei meeldinud, oli HELI PALM EI JäTA KUnAgI tüli lahti. Eks see olnud üheks põhjuseks, miks pere- meeste silmis olin „must lammas”. Toona ikka pre- OMA ARVAMUST EndA TEAdA meeriti nn töötulemuste eest. Mina tunnustuse saajate nimistusse kunagi ei mahtunud. Otsustajatele ei meel- dinud minu otsekohesus. Samas sain ma traktoristi- dega hästi läbi. Kord Viitinas töötamise ajal küsiti mi- nult, miks ma preemia saajate nimekirjas pole. Ütle- sin, et kuna räägin nõnda, mida õigeks pean. Eks maksin selle eest ka lõivu. Paar kuud enne pensionile jäämist vabastati mind brigadiri ametist. Valusa haava on jätnud selline peremeeste suhtumine minu elutöös- se. Aga see oli nende viimane võimalus mulle koht kätte näidata. Aastad kulgesid oma rada ja mina ikka elan. Olin siis ja olen ka nüüd jätkuvalt liiga otse- kohene. Viimased aastakümned leidsin kaasarääkimi- se võimalused, lüües kaasa poliitilistes grupeeringu- tes. Nendest minu käikudest on samuti hilja rääkida, ma lihtsalt ei mäleta üksikasju. Küll seda, et olin kas Oktoobrikuu esimestel päevadel käis Külalehe toi- vastu või päri valitsusele, mina olin kohal. metus 80. verstapostile jõudnud tsoorulasel Heli Suureks hobiks on mul olnud reisimine. Olen tohu- Palmil külas, et täiendada ajalooraamatut. Kahjuks tult reisinud, eriti Viitinas, Rõuges ja Nursis töötami- oldi mõnevõrra hiljaks jäädud. Ajalugu Helile enam se ajal. Abikaasa Heino oli osakonnajuhataja mina nii ei meenu. Ta tunnistas, et on selleks väga vana. brigadir. Reisil käisime koos lastega. Kahjuks ka rei- Aga Balti kett on küll väga ilusti meeles. Balti kett oli sidest enam ei mäleta. Mälu on niipalju kadunud. 23. augustil 1989 Eestis, Lätis ja Leedus korraldatud Ühesõnaga palju käinud, palju näinud ja mälu läinud. ühine poliitiline massimeeleavaldus, mille eesmärgiks Heli Palmi on üha vähem näha õues liikumas. Kui oli demonstreerida maailmale Baltimaade vabadus- varasematel aastatel ükskõik mis koosolek või kokku- tahet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa saamine oli, võis Helit alati oodata. Tema tuli ja rää- vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi- kis kaasa. Heli ohkab raskelt: „Vanana on halb. Jumal Ribbentropi paktile. hoidku selle eest! Olen kui seina sees. Noored elavad oma elu. Nad küll hoolitsevad minu eest, aga üksin- dus on minu igapäevaseks külaliseks. Seda peletada ei saagi. Ei teagi lahendust. Inimesed on erinevad. Iga vana on isemoodi ja kokkusobivus keeruline. Välis- ilmaga suhtlemiseks kasutan nüüd televiisorit. Lehti loen vähe.

Heli Palmiga vestles Kalle Nurk

Balti kett. kolime ära kuhugi Litsmetsa külla. Kord koolist koju KALEV LUMI tulles oligi tuba tühi. Istusin aknalauale ja nutsin. Poe On VAbAdUSE nIMEL juurest küsisin, et kuhu poole Litsmetsa jääb. Hakka- sin astuma. Küll oli kolme kilomeetrine tee pikk. En- VALMIS MAKSMA OMA ELUgA ne Litsmetsa tuli ema vastu. Ega ma poleks osanudki kuhu majja minna. Elama asusime savimajas, kuhu Jõuluaeg on juba varba uksevahele pistnud, kuid pääses õuepoolsest küljest. Meil oli köök ja tuba. õues sajab vihma. Koputan 16. detsembril uksele, Teistel - Posti Minnal, Hiieste Leidal ja Ladva Annal, millel ripub ilus jõulupärg. Vastu tuleb Heli Lumi ja oli ainult üks tuba. Elasin seal kuni põhikooli lõpuni. ütleb, et peremees puhkab. Tuppa jõudes on siiski Litsmetsas oli tore lapsepõlv. Ümberringi oli palju Kalev end juba üles ajanud ja me võtame mitmeks lapsi, kellega hea koos mängida. Vastasmajas elas tunniks laua taga istet. Püüan Kalevist võimalikult Tõnu Rätsep, läheduses veel Vaido Hannov, Üllar palju teada saada, sest kes teab, millal jälle aega juttu Raam, Elmo ja Kalle Kalm. puhuda. Mõtlesime igasugu mänge välja. Tegime puukar- gud, millede peal ringi kõndisime, sõitsime puupak- kudel, mille põhimõte sarnane praeguste ruladega. Ühte otsa oli vaja jalaga kergitada, siis said pöörata. Suvel tegime lepaokstest metsas onni. Alates 4. klas- sist hakkasin suviti kolhoosis tööl käima. Töödeks oli kõplamine, hübriidkaalikate istutamine, taimede kast- mine. Kastmine oli kõige lõbusam, sest sai veesõda pidada. Heinatööde ajal riisusime hobustega loorehal heina. Käisime Roosikusse jõe äärde. Lõunaajal sõit- sime ratsa koju sööma. Olen hobustega palju sõitnud, aga mitte kordagi sadulaga. Hobused ja koerad on mu lemmikloomad. Helmes õppides kolis kolhoos ema aastaks ümber Tondilossi (praegusesse perekond Puijade majja), sest lüpsjale oli korterit vaja. Tondilossist tagasi Litsmetsa Kalev Lumi on sündinud Viirapalu külas vanaema elama asudes sama korterit ei saanud. Anti ühetoaline juures majas, kus praegu elavad Perlid. Seda teab ta endine karjaköök, millel betoonpõrand ja talvel väga ainult juttude põhjal. Küll aga mäletab Tsoorus viibi- külm. Pärast tehnikumi lõpetamist enne sõjaväkke tud aega. Koos emaga elati praeguses Maarahva Kau- minekut töötasin kolhoosis. Kolhoosi esimees Ants bamaja hoones, sissekäik oli õue pealt. Kööki jagati Raag kutsus mind pärast ajateenistust tagasi, lubades Meeta Lastinguga kahe peale. Teisel pool, sissekäi- uude majja, mida just ehitama hakati, korteri. Kuigi ta guga tee poolt, elas Toivo Talja. Olin siis 4-5aastane. haiguse tõttu pidi loobuma ametist, pidas siiski sõna. Maja ühepoolses otsas oli õunaaed, teises hobuvank- Tagasi tulles pisteti mulle kahetoalise korteri võtmed rite varjualune. Umbes praeguste garaažide kohal pihku. paiknes hobutall. Maja otsas, kuhu kolhoosi ajal Enne sõjaväge kutsus Koidula Kuus mind ehitati ladu, paiknes puidust autogaraaž, milles Leo näitemän-gu vana meest asendama. Ei mäletagi, Jaarma auto seisis. Mäletan, et vankrikuuri alt nägin kas too jäi haigeks või hoopis suri. Mängisin „Neetud garaažist suitsu tulemas ning andsin sellest teada. talus” vanamehe osa. Algul võttis põlved nii värise- Silme ees on ka see, kuidas Leo, kes elas tollal prae- ma. Ju jäädi minu näitlemisega rahule, sest järgmises gust Jõelatele kuuluvas majas, joostes tuli autot pääst- etenduses, kus Eino ja Helju Soikka mängisid noor- ma. Õnneks oli tõenäolisest suitsukonist põlema läi- paari, pidin olema isa rollis. Mulle ei meeldinud kui- nud autoiste ja suurem tulekahju jõuti ära hoida. dagi väimees. Palju me mängida ei saanud, sest läksin Ka kooliteed alustasin Tsoorus. Mäletan vihmast kevadel sõjaväkke. Igatahes vahva lugu oli. Kui sõja- 1. septembri hommikut, kui koolitee jalge alla võtsin. väes olin, siis Helju ja Eino abiellusidki. Sõjaväest Veeloigud olid kõikjal. Teele jäid suured kivipostiga 1972. aasta sügisel tagasi tulles ühinesin taas nii näi- (umbes nagu Vana- Roosa surnuaial) väravad. Tsooru temängu kui rahvatantsuga. Sai käidud isegi Tallinnas keskuses oli ka kurepesa. Nagu tollal kõik väikesed tantsupeol. Toona oli laulupidu eraldi ajal ja meie teadsid, et kurg toob lapsed, anusin mina valgelt sule- rongkäik kulges Võidu väljakult Kalevi staadionile. liselt omale õde. Ei läinudki palju aega mööda, kui 1974. aastal peale jaanipäeva läksin elama auto sõitis õuele ja ema tuli veoatukastist pambuga Tallinna. Heli oli suurlinna läinud juba mais ja 24. maha ja ütles: „Siin ongi sulle õde.” augustil me abiellusime. Polnud veel kuudki Tallinnas Õunaiast sai minu mängumaa. Esimese klassi lõpus olnud, kui Heli venna Pauli kaudu sain taksopargis aprillis lumesulamise ajal hakkas ema rääkima, et me taksojuhiks. Kuigi Paul sõitis minuga stažöörina kaks nädalat kaasa, ei saanud selle ajaga linna selgeks. Kuu ajama. Päeval läksin tööle. Päeval nägin ka, kui tan- ajaga oli mul lubades juba kolm auku sees ja selline kid sõitsid Tondile, kus asus tankiväeosa. Kella 5. ajal tunne, et oleksin kohe tahtnud jalgsi Võrumaa poole päeval oli Võidu väljakul suur miiting. Väljakule olid astuma hakata. Tunnetest sain üle ja kõik hakkas mi- aetud suured bussid kaitsmaks inimesi ootamatu rün- nema ülesmäge. Olude sunnil pidime siiski naku eest, et need saaksid siis busside varjus põgene- Kikkaojale 1984. aastal tagasi tulema. Pärast poeg da. Jaanuse Lepistu kooli lõpetamist 1989. aastal jätka- Õhtul vaatasin televiisorist istungit, kus hääletati sime suurlinna eluga. Need viis aastat sai üpris kõvas- Eesti iseseisvuse poolt. Pärast seda tuli üleskutse tele- ti igatsetud tänavaelu järele. Mõnikord Tallinnas käies torni ja raadimaja kaitsmiseks. Istusin bussi ja sõitsin ei tahtnud mitte kuidagi maale tagasi tulla. Nüüd pean linna. Rahvast oli juba palju kogunenud. Raadiomaja pensionipõlve abikaasa vanematetalus ja ei igatse põr- aknast pandi võimendused välja ja lasti muusikat. Ini- mugi enam linnatulede järgi. mesed tänavatel tantsisid. Minul ühtegi tuttavat pol- nud ja ka võõrastega polnud tahtmist tantsida. Jaluta- sin ringi, istusin vahepeal puu all. Hommiku poole raadio teel öeldi, et tankid on teletorni juures ja selle hõivanud. Siis pandi muusika vait ja rahvas kogunes vaikides raadiomaja juurde kokku. Kõndisin mööda tühja Gonsiori tänavat Pronksi tänavani, kus olid tee- tõkestuseks ees suured veoautod. Tondi poolt tuli auto sõnumiga, et tankid hakkasid kesklinna poole liiku- ma. Läksin ka raadiomaja juurde tagasi. Seal kästi meditsiinitöötajatel minna Kungla Hotelli. Inimesed seisid mitmes rivis maja ees. Kuulsime tankiroomiku- te raginate lähenemist. Valitses haudvaikus. Naha vahele puges hirm. Mõtlesin, et vaevalt nad meie Balti kett. pihta tulistavad. Aga kui tulistavad hoonet, kukuvad Foto: Jaan Künnap ülevalt klaasikillud inimestele kaela. Esimesel korru- sel olid kahe meetri kõrgused vitriinaknad. Et kui rah- Et Eesti vabana püsiks, olen valmis elu andma. vamass surutakse sinna klaasidesse, siis ei ole midagi 1989. aastal Balti keti ajaks tulime maale, et siit kol- head loota. Klaasitükid kukkudes lõikavad pead lõh- mekesi (mina, Heli ja Reeli) sõita Karksi-Nuia. Sealt ki. Soomukid tulid otse hooga alla Narva maanteele keerasime Lätimaa poole. See oli uhke vaatepilt. Tee ja pöörasid tagasi Tondile. Tõenäoliselt tuli viimasel oli rahvast täis ja kõik lehvitasid. Sõitsime ikka hulga hetkel käsk mitte rünnata. Hommikul toodi meile maad enne kui leidsime tühja koha, parkisime auto süüa pirukaid ja saiakesi. Käisin vahepeal kodus ja põllule ja võtsime rivisse. Kui lõppes, hakkasime tulin tagasi. Siis ühinesid juba ka minu tuttavad, oli sõitma Läti piiri poole miitingule. Autode kolonn lõbusam ja sai kellegagi juttu ajada. Õhtul kella 10. liikus nii aeglaselt, et me poleks kohale jõudnudki. paiku oli aru saada, et midagi enam ei toimu ja läksin Nägin peeglist vilkuritega autosid lähenemas. Edgar jalgsi koju. Elu ohtu pannes olin valmis kaitsma nii- Savisaar sõitis mööda. Nii kui kolonn minust mööda palju kui saan. Ma olen valmis kasvõi elu ohverdama, sai, tõmbasin supsti auto nende taha. Teisi autosid et ainult Eesti jääks vabaks. taga sõitev politseiauto enam vahele ei lasknud. Nõn- Praegu jälgin küll poliitilist elu, aga Helmed ja da jõudsime enamvähem õigeks ajaks piirile. Auto EKRE on muutunud väga vastukarva. Algul olin suur jätsime põlluparklasse. Kohale jõudes kõned juba Savisaare austaja. Hiljem sain aru, et ega temagi õige käisid. Pimeduses põletati loosungeid. Kui miiting mees pole. Olen arvamusel, et Rahvarinne moodustati lõppes, otsustasime autos tunnikese magada, sest KGB poolt teistele näitamiseks, et meilgi on rahvalii- liikuma poleks nagunii pääsenud. Koduteel oli kõikjal kumised. Nad ei osanud arvata, et see üle käte läheb. näha autotulesid. Üleelatu jättis vägeva mulje. Poleks Töötas ju Savisaar tollal plaanikomitee esimehena, eales uskunud, et nii palju rahvast välja tuleb. mis otseselt allus KGB-le. Rahvarinde moodustamine 19. augustil 1991 kaitsesin öösel raadiomaja. Kui võis vabalt olla Moskva poolt ettesöödetud käik. Olin kutsuti, istusin autosse ja sõitsin kohale. Meid oli tollal suvel maal, kui rahvarindelased kaablikraavi vähe kohale tulnud, umbes paarkümmend inimest. kaevasid. Oleksin kindlasti ka sinna läinud. Mina neist ühtegi ei tundnud. Istusin autos ja kuulasin 1990. aasta 15. mail toimus interliikujate ning töö- raadiot, kuidas Pihkvast hakkaksid tankid Tallinna kollektiivlaste pikett, mis iseseisvuslastele õnneliku poole sõitma. Terve öö kuulasin, kui kaugel need on. lõpuga lõppes ja kus tuhanded eestimeelsed tormasid Hommikul Andrus Öövel ja Erki Berends tulid meie- appi oma hättasattunud valitsusele ning sissepiiratud ga rääkima. Selgitasime, et soomusmasinad tulevad, interliikujad ja töökollektiivlased pidid taanduma aga kõik teed on lahti. Peaks suured masinad ette kiiruga mööda inimkoridore, kus neile skandeeriti: „Eesti! Eesti!”. Kalev toona seal osaleda ei saanud, etendustena. Armastame teatrit, teeme teatrit, õpeta- sest oli Põltsamaa kandis Võrumaa poole teel. Ta pea- me teatrit, vahendame teatrit ... ja muud põnevat ka. tas küll korraks auto, aga tagasiteele ei keeranud. Küll Arendame ja tutvustame rahvateatrikultuuri, millel on astus ta kohe pärast seda moodustatud kodukaitsesse Kanepi vallas väga pikk traditsioon. Oleme meeskond ja käis mitmeid kordi telemaja juures valvamas. Kor- ja see tuleb meil hästi välja, sest teater on meeskonna- raga oli valves kümmekond meest, kes kontrollisid mäng. Otsime oma tegemistes alati midagi uut ja kat- telemajja sisenejate töötõendeid. Võõraid sisse ei setame palju, oleme natuke hullud teatrihullud!” lastud. Teatristuudio näitlejad palka ei saa. Nad on tänuli- 1990ndate aastate algushetked ei unune Kalevil iialgi. kud, et on lavastustesse kaasatud ja saavad nõnda Praeguste poliitikute kohta ei oska Kalev muud öel- omalt poolt panustada teatritalu ülesehitamisele. Juba da, kui võta üks ja viska teist. Oma aja aatevennad on tühi maakoht muutunud tundmatuseni. Tuleviku- söödi kiiresti poliitikast välja. Asemele tulid oma- plaanid ja unistused on suured. kasupüüdlikud jutumehed.

Kalev Lumiga vestles Kalle Nurk

ALLE-SAIJA TEATRITALU AVAS TSOORU RAHVAMAJA HOOAJA

12. oktoobril avas Tsooru rahvamaja uue hooaja. Seekord tähistati avapäeva Alle-Saija Teatritalu eten- dusega „Täpselt nagu roos”. Alle-Saija Teatristuudio on tore leid, mis täiendas Tsoorut külastanud näite- Alle-Saija Teatristuudio Tsooru rahvamaja laval. truppide nimistut. Foto: Kalle Nurk Alle-Saija Teatristuudio on välja kasvanud suvelavas- tuse "Asenaine" trupist ning alustas Alle-Saija Teatri- Teatrihuvilistel tasub Kanepi vallas Kaagna külas talu juures tegevust 2014. augustis. Tegevuse alusta- asuv Alle-Saija Teatritalu üles otsida ja oma silmaga miseks tekkis vajadus pärast Kanepi Seltsimaja näite- üle vaadata. trupist lavastaja Ülle Sillamäe lahkumine. Loodus Kalle Nurk tühja kohta ei salli. Ingrid Ulst võttis vedamise enda kätte ning tänaseks on Eestimaa ühe teatritalu võrra rikkam. Trupis tegutseb 20 näitlejat ja viie aasta jook- sul on lavalaudadele toodud 13 etendust. Korraga on töös mitu lavastust. V- KLUbI TäHISTAS 15. ASUTAMISAASTAT üRITUSTEMARATOnIgA

19. mai Võrumaa Teataja leheveergudel ilmus artik- kel „Tsooru mehed tähistavad tänavu kodukandiklubi 15. sünnipäeva”, milles jagatakse teavet, et 15 aastat tagasi istusid kolm sõpra laua taga ning otsustasid asutada aktiivse külaelu eest seisva ühingu Tsooru V- klubi. Alle-Saija teatristuudiolased Teatritalus. Sünnipäevapeol, 2. novembril, klubi president Foto: Alle-Saija Teatritalu kodulehelt Rainer Hillak meenutab, et tegelikult pandi nurgakivi Ise nad iseloomustavad oma pealehakkamist: „Ole- alla juba sajandivahetusel, kui renditi rahvamaja fua- me grupp teatriharrastajaid ja tegeleme põnevate jee ja peeti maha aastavahetuspidu. Sellele järgnes teatriprojektide lavaletoomisega. Soovime tegeleda küll mõned aastad pausi, kuid seeme oli mulda pan- võimalikult erinevate žanritega, koos õppida ja aren- dud. dada näitlejameisterlikkust ning pakkuda oma mängu- ga teatrilusti nii Alle-Saija Teatritalus kui külalis- Ka uuel aastal on V-klubi plaaninud oma fännidele korraldada mitu üritust. Veelgi enam. Alates uuest hooajast on V-klubi otsustanud viia Tsooru Külateatri täielikule isemajandamisele. Tsooru Külateatrile pani alusvundamendi 2007. aas- tal MTÜ Tsooru Koidukiired, kui Kultuurkapitalist saadud projektirahadega läbis Laine Keerov lavasta- jate kursused. Järgnevad aastad olid rasked, sest ku- lud ületasid tulusid ning projektide kirjutamine kuju- nes ellujäämise allikaks. Vaev tasus ära. Olukord muutus paremaks, kui 2009. aastal jätkati Tsooru rah- vamaja alluvuses, mida rahastati valla eelarve kaudu. Rahvamajades tegutsevate huviringide üleviimine V-klubi liikmed Rainer Hillak (vasakult), Robert ja Jarek mittetulundusühinguteks pole uudne asi. Seda on Jõela ning Erki Hillak sünnipäevapeol. propageeritud kümmekond aastat. Mõned on seda Foto: internetist teed läinudki. On põrutud ja on ka veepeale jäädud. Eks Tsooru Külateatri oma tiiva alla võtmine ole 20. detsembril 2004 jõuti klubi ametliku registreeri- V-Klubile proovikiviks ja enesetõestuseks. miseni. Kui tavaliselt on nad igal aastal sünnipäeva- pidu pidanud peoõhtuga novembrikuu alguses, siis Kalle Nurk tänavu otsustati siduda aastased ettevõtmiseks kokku üritustemaratoniks, mis kulmineerus 1. advendiüritu- sega Juudipargis. TSIRKUSEETEndUS PAnI LAPSEd LAVALE JOOKSMA

Tänavu Tsooru külas 1. advendil jõulutulede süütamisel laulsid ja lugesid luuletusi külaelanikud ise. Fotod: Kalle Nurk Tsirkus Solaris Tsooru rahvamajas. Fotod: Kalle Nurk

16. novembril kogunes ligikaudu poolsada huvilist Tsooru rahvamajja, et kaasa elada tsirkuseetendusele „Fantastiline planeet”. Etenduse on kokku pannud ettevõte „Solaris”, kus tegevad Soome-Leedu artistid. Oli uut ja vana. Vana selle poolest, et nii mõnigi lei- vanumber pärines siinsamas 15. jaanuari 2017 aastal nähtud tsirkusetrikkidest. Kuna artistid suhtlesid pub- likuga miimika ja viipekeeles, olid lapsed esimesed minutid teadmatuses. Mida teha, mida neilt oodatak- se? Siis tabati ära, et ka neid kutsutakse lavale esine- ma. Satuti nii hoogu, et mõnel korral isegi ennetati 1. advendiüritusele Tsoorus oli publikumi poolesaja ringis, kutset. kelle hulgas väga palju lapsi. KL ÕnnITLEME SünnIPäEVALAPSI

See maailm mis elab sinus mis sinuga ühes loodi on sama vana kui sina ja veidi su enda moodi...

86 NIILUS ENDEL 05.10.1933 Tsooru 78 LAIDVER EVI 21.10.1941 Tsooru 71 KIKAS HELGI 21.10.1948 Roosiku MäLESTAME 71 TAMMIKSAARE LEHTE 24.10.1948 Tsooru 70 PÄRNA AIME 10.10.1949 Luhametsa 70 BERGMANN LAINE 25.10.1949 Tsooru On kõrvus veel su häälekõla 69 SOIKKA HELJU 31.10.1950 Viirapalu 65 KRUUS SIRJE 28.10.1954 Viirapalu ja meeles valusalt see päev, 64 SAAREMÄGI LIIDIA 27.10.1955 Tsooru 63 UDRAS KALEV 10.10.1956 Kikkaoja kui maha jätsid valud, vaevad ja 63 TALJA MATI 27.10.1956 Tsooru lahkusid meilt jäädavalt. 63 JÕEVERE AIVAR 29.10.1956 Tsooru 62 HORG ESPER 30.10.1957 Savilöövi 61 KROONMÄE KERSTI 07.10.1958 Tsooru 60 VAAB KAIDO 29.10.1959 Savilöövi 60 KOOBAKENE RITA 16.10.1959 Tsooru HILDA MUST 56 PUIESTEE LUULE 10.10.1963 Tsooru 4. II 1924 - 18. X 2019 92 ADSON EMILIE-ANNETTE 05.11.1927 Luhametsa 86 VAAB LINDA 17.11.1933 Savilöövi 85 LIIDER VIIVE 24.11.1934 Viirapalu 72 ANNUS LAINE 25.11.1947 Kikkaoja 69 SÕMER VALTER 08.11.1950 Tsooru AINO TAMMEMÄGI 68 LEIMANN PEEP 28.11.1951 Tsooru 57 VALLING EILI 23.11.1962 Tsooru 27.IX 1933 - 6. XI 2019 54 ADAMSON AARE 24.11.1965 Luhametsa 51 GERICHHAUSEN CYRILL JEAN LUCIEN 11.11.1968 Savilöövi TIIU KOCH 88 JAARMA ELSA 25.12.1931 Savilöövi 85 KALDA ILSE 06.12.1934 Piisi 5. III 1947 - 27. XI 2019 79 LAIDVER JÜRI 15.12.1940 Tsooru 76 SOIKKA EINO 25.12.1943 Viirapalu 74 ILVES LEO 05.12.1945 Kikkaoja 70 VASSILJEV VLADIMIR 22.12.1949 Tsooru 70 LOKK TOIVO 27.12.1949 Tsooru 68 VEIDE REIN 23.12.1951 Roosiku 67 ANTSOV MART 24.12.1952 Tsooru 63 VANKASTEEL JAN-EDVARD 27.12.1956 Roosiku 63 KOOBAKENE AIVAR 18.12.1956 Tsooru 63 SISASK TIINA 30.12.1956 Tsooru 61 HORG VILJA 22.12.1958 Savilöövi 60 MÕTTUS TOOMAS 05.12.1959 Savilöövi 58 PALM ÜLLAR 17.12.1961 Tsooru 58 SAAVO MARTIN 31.12.1961 Tsooru 54 PÄRN TIINA 08.12.1965 Roosiku MäLUMäng TSOORU KARIKALE

22. detsember kell 14 (III voor) 26. jaanuar kell 14 (IV voor)

KäSITööRIng LAUATEnnISE VÕISTLUSEd TSOORU RAHVAMAJAS TSOORU KARIKALE 5. jaanuar 2020 kell 14 Tsooru rahvamajas

jätkub ka aastal 2020. Jälgige reklaami!

Põlgastes lauatennise võistlused Kanepi valla karikale. Pilt on tehtud 14. detsembril 2019

Tsooru kandi rahva teabeleht Väljaandja ja toimetaja: Kalle Nurk tel: 5193 0084 Kuulutused ja kaastööd: [email protected] Külaleht Internetis: http:/tsoorukant.planet.e Kalle Nurga filmimaterjal youtube`s: Tsooru KantÕnneks