KohilaKOHILA valla ajaleht 2. november 2016. Nr 19(219) Tunnustuse pälvisid Kristina Lee ja lasteaed Sipsik 19. oktoobril toimus Lipa organisatsiooni nominent: Novembrikuu sündmused koolimajas Raikküla vallas Lasteaed Sipsik. täiskasvanud õppija nädala Kohila lasteaias Sipsik toi- 2. november 16.30 Hingedepäeva küünalde süütamine ja raames iga-aastane tänuüritus, mub koolitusalaselt palju Kohila kalmistul kus kuues kategoorias pre- huvitavat. Lisaks sellele, et 3. november meeriti võitnud kandidaate: õpetajad ennast täiendavad, 18.00-20.30 Autentico kriidivärvide koolitus algaja- aasta õppija, aasta koolitaja, täiendavad nad organisat- tele (maksimaalselt 12 osalejat) Kohila koolituskeskuses. aasta koolitussõbralikum or- siooni sees üksteist. Töötajad Info www.tohisoo.edu.ee Registreerimine koolitusele [email protected] või 483 3887 ganisatsioon, aasta koolitus- saavad oma kogemusi jagada 4. november sõbralikum omavalitsus, aasta mõttetalgutel ja kord aastas 19.00 Luule- ja muusikaõhtu “Eleegia üksindusele”. õpitegu ja aasta raamatukogu. toimuval uurimisseminaril. Tohisoo mõisas. Sooloviiulil mängib Linda-Anette Suss, Kohila vallast pälvis tun- Asutusesiseste edasi kooli- tema luulet loeb näitleja Harriet Toompere 20.00 Eesti meistrivõistlused korvpallis I liiga nustuse Sipsiku lasteaed tamiste käigus on õpetaja- Kohila/TeliaSK/Webware - EMÜ SK kui koolitussõbralikum or- tel võimalus proovile panna Kohila spordikompleksis ganisatsioon. Sipsiku laste- oma esinemisoskused, tõs- 8. november aia õpetaja Kristina Lee aga ta enesekindlust ja sisemist 14.00 Kirjanike tuur, külas: Kai-Mai Olbri, Olev Remsu, pärjati Raplamaa aasta kooli- motivatsiooni. Janika Kronberg. Teema: reisikirjandus. Kohila raamatukogus taja tiitliga. Aasta raamatukogu 9. november 16.00-19.00 õpituba “Kudmise ABC”. Kohila vallast esitatud no- nominent: Kohila raamatu­ Õpime sokkide-kinnaste kudumist. Näpseli majas minendid: kogu. Esitajaks Kohila 19.00 Kohila valla mälumäng Hageri rahvamajas. Aasta õppija nominendid: koolitus­keskus. Osalema on oodatud Kohila valla teadmishimulised. Mälumäng toimub iga kuu teisel kolmapäeval, Ahto Järvela ja Neeme Lumi. Kohila raamatukogu on 3-liikmelised võistkonnad. Vajalik eelnev registreerimine Esitajaks Kohila vallavalitsus. täiskasvanute õppesse panus- [email protected] või 5358 4881 Kohila vallavalitsuse valla- tad igakülgselt. Raamatuko- Kristina Lee. Foto erakogust 11. november sekretär Ahto Järvela kaitses gu on algatanud ise ja ka ai- 18.30 Perepäev Kohila gümnaasiumis. Oodatud on kõik kevadel Tartu ülikooli magist- danud läbi viia suurel hulgal Kohila gümnaasiumi 1.-4. klasside lapsed oma peredega. Aasta koolitaja nominent: selles vallas jagab ta meeleldi Tähistame koos isadepäeva. Toimuvad põnevad töötoad. rikraadi õigusteaduses. erinevaid koolitusi. Partne- Kristina Lee. nii kolleegidele kui lastele. 16. november Kohila gümnaasiumi di- rina osaleb raamatukogu nii Kristina Lee panustab las- Õnnitleme Kristina Leed ja 16.00-19.00 heegeldamise õpituba. rektor Neeme Lumi kaitses kultuuri- kui ka haridusvalla teaia haridustehnoloogilisse Sipsiku lasteaeda auväärsete Õpime ingleid heegeldama. Näpseli majas 2015. aastal Tallinna ülikooli sündmustes, korraldades hu- 17.30 Keiu Kullese näituse avamine ja loeng arendamisse. Haridustehno- tiitlite saamise puhul! Kohila raamatukogus doktorikraadi füüsikas. vitavaid näitusi nii raamatu- loogia oli ülikoolis Kristinale Aasta koolitussõbralikuma kogus kui vallamajas. Toimetus 20. november lisaerialaks ja oma teadmisi 11.00 Võrkpalliturniir Sügisserv 2016 Kohila spordikompleksis 23. november 16.00-19.00 Ehete valmistamise õpituba Näpseli majas Päriselt Kohila vallas 26. november Kas oled mõnel hetkel mõel- veetmiseks ja sõprade seltsis lahenduse, kui pöördute oma Sissekirjutuse mittetegemi- 16.00 Võrkpalli Balti Liiga nud, et oleks vast päris hea olla olemiseks. Kõik päris Kohi- murega vallavalitsusse. seks võib olla erinevaid põh- Kohila VK/E-Service - TÜ/Eeden Kohila spordikompleksis kogu ihu ja hingega seal, kus la valla elanikud on andnud 2015. aastal laekus Kohila juseid, kuid omavalitsus saab 27. november 12.00 Võrkpalli Balti Liiga tegelikult elan? selleks oma panuse, et siin nii vallas ühe elaniku kohta tu- meie ühiseid hüvesid luua ai- Kohila VK/E-Service - Famila/Võru VK Püüdes saada igalt poolt mu- oleks. Vabaühenduste liikmed lumaksu 692 eurot ja 2016. nult nende vahendite arvelt, Kohila spordikompleksis jalt pakutavaid kõikvõimalikke viivad oma toredaid ideid ellu aastaks prognoosime mak- mis valla eelarvesse laekuvad. 30. november hüvesid ja soodustusi, kujuneb ja haaravad ka naabreid kaasa, sutulu ligi 750 eurot elaniku Seepärast on vallavalitsus sun- 16.00-19.00 Heegeldamise õpituba. see aja jooksul tahes-tahtmata et kodu ei lõppeks oma ukse kohta. Kolme esimese kvarta- nitud investeeringute tege- Heegeldame ehteid. Näpseli majas manipuleerimiseks iseendaga, või väravaga, et kodu jätkuks li andmete põhjal oli Kohila misel ja teenuste osutamisel 13.00 TV 10 Olümpiastarti I etapp Kohila spordikompleksis ähmastub kodutunne. ka oma aia taga. Kuigi palju vald selle näitajaga Eestis 21. arvestama ka seda, kui palju Kui inimese kodune aadress suudetakse ära teha hea pea- kohal kõigi 213 omavalitsuse sissekirjutatud elanikke mingis Näitused: elanikeregistri järgi on sama, lehakkamise ja entusiasmiga, pingereas. 500 sissekirjutatud piirkonnas või tänavas elab. 24. september – 12. november kus ta põhiliselt elab, siis ai- üksnes sellest siiski ei piisa – elaniku panus oleks tulumak- Inimesed võiks olla ka amet- Jüri Taltsi fotonäitus „Pildilood“ taks see lahendada mitmedki vaja on ka rahalist panust. suna 2017. aasta eelarvesse likult seal, kus nad päriselt Kohila raamatukogu näitusesaalis kodupaiga probleemid, muuta Üle poole vallaeelarve tulu- prognoositavalt 375 000 eurot. elavad, et nad ei jääks ainult 4. oktoober – 30. november Kaido Haageni fotonäitus „RAUTEE(TA)JAAMAD“ see meeldivamaks ning turvali- dest moodustab füüsilise isiku See on väga suur summa ning nägemuseks, mis eesti keeles Kohila vallamajas semaks. Teiselt omavalitsuselt tulumaks, mis laekub ainult võimaldaks elukeskkonna tun- tähendab teatavasti viirastust. 11. oktoober – 15. detsember saadavad hüved ei kaalu kau- nende elanike tuludelt, kes on duvalt paremaks muuta. Elage ja olge päris meie oma Näitus „Telefoniaparaate läbi aegade“ geltki üles selgeid võimalusi ja valla elanikeregistris laekumi- 2016. aasta üheksa esimese Kohila valla inimesed! Hageri muuseumis vahendeid kodukandi elukesk- sele eelneva aasta 31. detsemb- kuuga on Kohila valla elani- Koos suurema hulgaga saavu- 5. oktoober – 14. november konna parendamiseks. ri seisuga. Kuigi elanike arv on ke arv kasvanud 115 inimese tame me rohkem. Lembe Sihvre näitus „Mõned muud lood“ Meile kõigile meeldib, et kasvanud, elab Kohila vallas võrra ja ületanud uue tähise, Kaasalööva ellusuhtumisega Kohila raamatukogu fuajees kodutee kulgeb mööda hool- alaliselt ikkagi umbes 500 ela- 7000 elaniku piiri. 1. oktoob- on oma kodukandi problee- 16. november – 9. detsember datud, valgustatud ja lumest nikku, kes on ühel või teisel ri seisuga oli elanike registris me palju kergem lahendada Keiu Kullese näitus (Keiu Kulles valmistab 18.–19. saj. puhastatud tänavat. Väga tore põhjusel sisse kirjutatud mõn- 7013 inimest. Samas võiks ja piisava elanike arvu puhul kihelkondlikke ehteid ja filigraanehteid) Kohila raamatukogus on nii endal vaadata kui ka kü- da teise omavalitsusse. Kind- see arv olla 7500 inimest, kui leitakse kindlasti kergemini ka lalistele näidata heakorrastatud lasti on nende hulgas ka inime- võtta arvesse ka need, kes ela- rahaline kate. haljasalasid, mänguväljakuid, si, kes elavad üüripinnal ja neil vad küll Kohila vallas, kuid on Kohila vallavalitsus puhkealasid, kasutada kaunist ei lubata sinna sisse kirjutada. rahvastikuregistri andmetel saastamata loodust vaba aja Sellele probleemile võiks leida hoopis mujal.

Tule päriselt Kohila valla elanikuks – tood kaasa rohkem hoolimist ja turvalisust enda ja kogukonna jaoks! 2 VALLAINFO Nr 19 November 2016

Vallavolikogu info Aasta välisinvestor on Õnnitleme eakaid Kohila Vineer OÜ Vallavolikogus 13. oktoobri pidulikul auhinnagalal Eesti Parimad Ettevõt- 25. oktoobri istungil: sünnipäevalapsi! ted 2016 pälvis Aasta Ettevõtte tiitli masinaehitusettevõte * Vallavanema info. Valla eelarve hetkeseis: tulusid laekunud Hekotek AS. Parimate ettevõtete tunnustamise pidulikku galat korraldavad Eesti Tööandjate Keskliit, EAS ja Eesti 81%, tulumaksu 76,2% ja kulutatud 58,3% planeeritust. LIIDI HANSAR 79 ADOLF KERNO 76 Kaubandus-Tööstuskoda. Septembri lõpu seisuga on vallas töötuid 138 inimest, toimetu- EEVA HIRS 79 MALLE RINGMÄE 76 VELLO KAARITS 75 lekutoetust saab 43 leibkonda. Elanike arv on 7013. Vallavanem ARNO TÕKKE 79 EASi Ettevõtluse Auhind 2016 võitjad: ENE REIDMA 79 LINDA MARIPUU 75 • Aasta uuendaja Estonian Cell AS lisas, et mehi on 127 võrra rohkem kui naisi. VOLDEMAR KNUT 75 MILVI VANEM 78 • Aasta eksportöör Hekotek AS Kalle Talviste küsis, kui palju lapsi on tänavu Kohila vallas AINO VAARPUU 78 LINDA VAHTER 75 sündinud. Hepner vastas, et oktoobri alguse seisuga üle 70, mis PEEP KIILER 77 TIIU MAHON 75 • Aasta piirkonna ettevõte Eastman Specialties OÜ on rohkem kui mullu. • Aasta välisinvestor Kohila Vineer OÜ • Aasta disainirakendaja Proekspert AS * Otsustati määrata õueala moodustamiseks külas asuva Kõpre kinnistu jagamisel tekkivatele katastriüksustele Õnnitleme noorimaid Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Konkurentsivõime Edetabeli alljärgnevad lähiaadressid ja sihtotstarbed: Tiigripesa - maatu- 2016 võitjad: lundusmaa; Tiigrisilma - elamumaa. vallakodanikke! • Konkurentsivõimelisim mikroettevõte 2016 – SPS Grupp OÜ • Konkurentsivõimelisim väike- ja keskettevõte 2016 – AdCash OÜ * Otsustati määrata õueala moodustamiseks Salutaguse külas JONATHAN SOLOVJOV MAIBRIT OESELG • Konkurentsivõimelisim suurettevõte 2016 – Tallink Grupp AS asuva Tuulemaa kinnistu jagamisel tekkivatele katastriüksustele KRISTJAN KALDE ÄLIS GLIVENKO alljärgnevad lähiaadressid ja sihtotstarbed: Tuulepõllu - maatu- JAN KENNET PAJUMETS LOORA PEETSALU Konkurentsivõimelisimad ettevõtted 2016 tegevusvaldkonniti: lundusmaa; Tuulemaa - elamumaa. SIMON SUNNI RONJA MÄGI • Stora Enso Eesti AS, tööstus- ja energeetika * Kehtestati Kohila vallale taotlevate munitsipaalmaade detail- THOR VILLEM VELBAUM MARDEN AUN • A. Le Coq AS, toiduainetööstus planeering. Planeeritav ala koosneb 24 lahustükist, mille pind on • Swedbank AS, finantsvahendus kokku 77 ha. Planeeringu eesmärgiks on katastriüksuste moodusta- • Baltic Agro AS, hulgikaubandus mine reformimata maade arvel ja sihtotstarvete määramine. • Telia Eesti AS, side-, kommunikatsioon ja IT • Tallink Grupp AS, turism * Seoses Hageri-Kohila kergliiklustee rajamisega seati Kohila • Tallinna Kaubamaja Grupp AS, jaekaubandus valla kasuks isiklik kasutusõigus avaliku tee ning sellega seotud • E.L.L. Kinnisvara AS, kinnisvara rajatiste ehitamiseks kinnisasjale aadressiga Kohila vald, Masti • Sillamäe Sadam ASB, transport ja logistika küla, Masti tn 2. Isikliku kasutusõigusega koormatava ala suurus • Merko Ehitus AS, ehitus on 373 m². Kinnisasja omanikele tasutakse ühekordset hüvitist • Olympic Entertainment Group AS, teenindus kuus eurot ühe kasutusõigusega koormatava ala ruutmeetri eest. Tunnistati kehtetuks Kohila Vallavolikogu 30.08.2016 otsus nr 47 „Kinnisasja võõrandamine, isikliku kasutusõiguse seadmi- Raplamaa haigla EMO ruumid saavad ne ja hüvitise maksmine“. privaatsemaks ja funktsionaalsemaks Esne Ernits EMO osakonnas on eraldi ruumid EMO õele ja arstile. Haiged saavad arstiga oma kaebustest rääkida privaatsemalt. EMO vastuvõtu osa seinu on uue värviga kaetud, ooteruumi ja Mõtle kaasa! Aita otsusele jõuda! õeposti vahel ning õe- ja arstikabineti vahel on lükanduksed. Kuni 15. novembrini 2016 ootame ettepanekuid 2017. aasta kaa- Järgmisena on päevakorras EMO haigete jälgimise ja protseduu- savasse eelarvesse. ride ruumide renoveerimine. Kaasava eelarve suurus Kohila vallavolikogu poolt kinnitatava eelar- ve koosseisus on 10 000 eurot. Doktor KAIS VÄLJAOTS Kaasava eelarve eesmärk on avalikult kasutatavatesse rajatistesse in- vesteeringute tegemine. Kaasava eelarve ettepanek peab pakkuma võtab vastu laupäeval avalikku hüve ja olema realiseeritav avalikku kasutusse. Ettepanek Kirurg Kais Väljaots võtab plaanilisi kirurgilisi haigeid vastu ei tohi tekitada järgnevate aastate eelarvetele ebamõistlikke kulusid. iga kuu 1. laupäeval (v.a juhul, kui 1. kuupäev ongi kuu 1. Esmase valiku esitatud ettepanekute osas teeb vallavalitsus, kes päev – sellisel juhul 2. laupäeval). esitab rahvahääletusele kuni 6 väljavalitud ettepanekut lõpliku Selle aasta järgnevad laupäevased vastuvõtud on planeeri- valiku tegemiseks. tud 5. novembriks ja 3. detsembriks. Ettepanekute lõplik paremusjärjestus selgub rahvahääletusel, mis Vastuvõtt on polikliiniku kirurgia kabinetis, laupäeval sisse- toimub 1.-15. detsembrini. pääs haigla uuema maja külastajate uste kaudu. Dr Väljaot- sale on abiks õde Svetlana Rassmann. Hääletamine viiakse läbi elektrooniliselt kohalike omavalitsuste is- Jätkuvalt on dr Kais Väljaotsa vastuvõtt ka ühel korral kuus tungite infosüsteemi VOLIS keskkonnas (www.volis.ee) ja Kohila reedeti. Vallavalitsuse kantseleis (Vabaduse 1, Kohila). Novembris kavandame ka günekoloogi laupäevast vastuvõttu. Elluviimisele kuulub üks või mitu paremusjärjestuses enam hääli Info polikliiniku registratuurist tel 484 4050. saanud ettepanekut, mis mahuvad kaasava eelarve jaoks eraldatud Doktor TIINA MÄGI summa piiresse, kuni olukorrani, kus paremusjärjekorras järgmist ettepanekut ei ole võimalik enam täies ulatuses rahastada. vastuvõtud laupäeviti Raplamaa haigla günekoloogi ja Idee esitatakse järgmiste andmetega: Sisehaiguste arst dr TIINA MÄGI alustab 29. oktoobril ambu­ ämmaemanda vastuvõtud Kohilas 1. Esitaja nimi, kontakttelefon, elukoht, e-posti aadress; latoorse vastuvõtuga. Novembrisse ja detsembrisse on 2. Nimetus ja asukoht (sh investeeringu valdkond); planeeritud kokku 4 vastuvõttu: 12. ja 26. novembril ning Kohilas võtavad patsiente vastu naistearst dr INETA PRUUS 3. Lühike sisukirjeldus (eesmärk ja olulisus vallale või asulale, mis- 3. ja 10. detsembril. ja ämmaemand EEVI MALMBERG. Vastuvõtu ruumid on Ko- suguse vajaduse või probleemi lahendab ja missuguseid uusi või- Uuendatud töökorraldus, lisaks dr Mägi senistele vastuvõt- hilas, Lõuna tn 2 III korrusel, Florise Ilu-ja Tervisekeskuses. malusi loob); tudele, lühendab ravijärjekorda ja võimaldab jõuda arsti Olenemata vanusest registreerige end regulaarseks kont- 4. Põhjendus, miks peaks idee ellu viimist rahastama valla eelarvest; juurde neil patsientidel, kellele vastuvõtuajad põhitööpäe- rolliks günekoloog Ineta Pruusi vastuvõtule, kes teeb pro- vadel ei sobi. fülaktilist günekoloogilist kontrolli paigaldab ja kontrollib 5. Investeeringu valmimise aeg (kas valmib vahemikus eelarve vas- emakasiseseid rasestumisvastaseid vahendeid nõustab gü- tuvõtmisest kuni 30. novembrini eelarveaastal); Dr Tiina Mägi vastuvõtule tulekul on vajalik perearsti või tei- se eriarsti saatekiri. nekoloogiliste probleemidega patsiente ja vajadusel korral- 6. Sihtrühm (sh vanusegrupp ja kasusaajate hinnanguline hulk); dab täiendavad uuringud. 7. Eelarve (investeeringu hinnanguline maksumus); Info haigla polikliiniku registratuurist 484 4050. Kui olete saanud rasedustestil positiivse tulemuse, siis 8. Muu oluline info (sh negatiivsed tagajärjed, kui ideed ellu ei viida). pöörduge ämmaemand Eevi Malmbergi vastuvõtule, kelle Ideed esitada Kohila Vallavalitsusse Vabaduse 1, Kohila või Psühhiaatrite tööülesandeks on: e-posti aadressile [email protected]. vastuvõtud sügisel 2016 • raseduse jälgimine ning vajadusel günekoloogi vastuvõ- tule suunamine Psühhiaater dr ANNE LANG võtab Raplamaa haiglas vastu • sünnitusjärgne kontroll Kohila valla ajaleht esmaspäeviti. • imetamisnõustamine KOHILA 19. oktoobril tegi Raplamaa haiglas esimese vastuvõtu • HPV (emakakaelavähi) vaktsineerimise nõustamine Väljaandja: Toimetus: Jaanus Kõrv psühhiaater dr KATRE PÄÄSO, kelle vastuvõtud hakkavad • rasestumisvastaste vahendite alane nõustamine Kohila vallavalitsus toimuma kolmapäeviti. Tel 489 4797, 5663 7037; • seksuaaltervise alane nõustamine Vastuvõttudega jätkavad dr Lily Kanter ja dr Eneken Allikmäe. e-post: [email protected] Küljendus ja trükk: Küsimuste korral võtke ühendust Raplamaa haigla naiste- Psühhiaatri saatekirja alusel saame ravida haigeid nii psüh- nõuandlaga E-R tel 489 0738. Esne Ernits, tel 5564 7719, Auratrükk • www.aura.ee hiaatrilises päevaravis kui ka statsionaaris. Tõsisemate kae- Dr Ineta Pruus võtab Kohilas vastu 2-3 korda kuus, äm- e-post: [email protected] Tiraaž: 3250 bustega ja raskemas seisundis psühhiaatrilised patsiendid maemand Eevi Malmbergi vastuvõtt on samuti 2–3 korda Keelekorrektor: Ingrid Oksaar Järgmine ajaleht suuname ravile PERHi psühhiaatriakliinikusse. kuus. Täpsemat teavet vastuvõtupäevade kohta ja end vas- e-post: [email protected] ilmub 23. novembril Psühhiaatri vastuvõtule tulekuks EI OLE vaja perearsti saa- tuvõtule registreerida saate Raplamaa haigla polikliiniku Kohila vallavalitsus, Vabaduse 1, Kohila 79804, tekirja. registratuuri tel 484 4050. tel 489 4760 e-post: [email protected] Informatsioon polikliiniku registratuurist 484 4050. Perearsti saatekirja vaja EI ole. Nr 19 November 2016 Kkohilaohila valla ajaleht 3

Koolilapsed armastavad süüa guljašši ja juua piima Lugeja küsib, jurist vastab Lugeja küsib: Käisin tervisekontrollis. Arst ütles, et minu Varahommikul, mil kodudes nägemisteravus on langenud ja mul on vaja kuvariga tööta- uniselt hommikusööki valmis- miseks prille. Lugesin seadusest, et kui töötaja nägemine on tatakse ja mõned ehk alles teki halvenenud, peab tööandja ostma prillid või hüvitama nen- alt välja poevad, käib Kohila de maksumuse. Tööandja ütles, et prillide maksumus hü- gümnaasiumi sööklas usin as- vitatakse 50 euro ulatuses. Prillid aga maksavad palju roh- keldamine. Just kell 7 hommi- kem. Kas tööandja võib maksta prillide eest ainult 50 eurot? kul on see aeg, mil viis söökla Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna kon- töötajat asuvad tegutsema, et sultant: Tööandja peab hüvitama kuvariga töötamiseks prillide suurele kooliperele lõunasöök või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite soetami- õigeks ajaks valmis oleks. Ko- se juhul, kui töötaja on läbinud tervisekontrolli töötervishoiuarsti hila koolis õpib üle 800 õpila- juures ning töötaja nägemisteravus on vähenenud. se, neist käib kolmes vahetuses Vabariigi Valitsuse määrus ütleb, et vähemalt poole oma töö- ajast kuvariga töötajale peab tööandja korraldama tervisekont- lõunat söömas ligi 700. Päeviti rolli, mille käigus kontrollitakse ka silmi ja nägemist. Töötaja tuleb on see erinev, sest kõik oleneb saata kontrolli nii sagedasti, kui seda on konkreetsele töötajale sellest, mida söögiks pakutak- määranud töötervishoiuarst või silmaarst, ent mitte harvem kui se. Kui on näiteks guljašipäev, üks kord kolme aasta jooksul, või kui töötaja kurdab, et nägemine siis on sööjaid palju. Kohila on kuvariga töötamise tõttu halvenenud. kooli söökla juhataja Kaire Kui tervisekontrollil selgub, et töötaja nägemisteravus on vä- Pihlakas räägib, et täpset söö- henenud, peab tööandja hankima arsti tõendi alusel töötajale jate arvu ei oska juba seepärast kuvariga tööks ettenähtud prillid või muud nägemisteravust öelda, et algklasside õpilased Gümnasistide söögivahetund. Foto Esper Ernits korrigeerivad abivahendid või kokkuleppel töötajaga hüvita- ei registreeri ennast sööklasse ma nende maksumuse. Sagedasti lepitakse kokku, et töötaja hangib endale prillid tulles õpilaspiletiga. „Me ei pane ju sinna sisse saab olla vaid täiskasvanud ini- Lisaks lõunasöögile pakutak- ja tööandja hüvitab nende maksumuse. Kuidas prillide mak- „Kuidas sa siis toidukogust pla- maitsetugevdajaid, mis pane- meste valik. Neid lapsi on koo- se igapäevaselt õpilastele ka sumust täpsemalt hüvitatakse, määrab tööandja oma sisemi- neerid, kui ei tea täpselt, kui pal- vad sööma. See on meie ühis- lis ka, kes ei talu piimatooteid hommikuputru. Söömas käib se korraga (näiteks maksimaalne hüvitamise summa, summa ju sööjaid tuleb?“ uurin Kairelt. kond, kodudes ei ole aega ise või siis teraviljatooteid. sadakond õpilast. eraldi klaasidele ja raamidele vmt). Hüvituse suurus peab ole- „Planeerin toidu baasil,“ vas- teha toitu – see võtab aega ja „Nendega, keda ma tean, me „See on ka minu jaoks kum- ma piisav, et töötajal oleks võimalik omale prillid soetada. Kui tab Kaire. „Kui on guljašš, siis raha, lihtsam on poest võtta arvestame. Kui ma ei tea, siis maline, et aastast aastasse tahe- töötaja soovib osta kallimaid prille, kui tööandja hüvitab, peab teen maksimaalselt, nii palju pooltooteid. Siit maitse-eelis- ma ei saa ka arvestada. Lapsed takse ühte ja sama putru. Ole- ta ise juurde maksma. Näiteks soovib töötaja prille, mis mak- kui seadmed võimaldavad, tused kujunevad.“ võiksid ise tulla ja öelda, siis me proovinud vahepeal teisi savad paarsada eurot, aga tööandja on ette näinud hüvituseks aga kui on kalasupp, olen seda Kaire nendib, et tõesti me- me teeme neile eraldi toitu. putrusid, siis kirtsutatakse nina 50 eurot (mille eest saaks osta lihtsad prillid). Siis peab töötaja viimasel ajal täiesti vältinud, nüü koostamine lihtne ei ole. See ei ole meile keeruline.“ ja küsitakse, mis helvestest see puuduva osa ise juurde maksma või leppima tööandja poolt siis võin teha veerandi võrra Ühelt poolt tahaks, et lastele on tehtud. Ma saan aru, et need hüvitatava summa eest saadavate prillidega. Suured taldrikud vahetati Kui hüvituse ulatuses ei ole võimalik ka kõige lihtsamaid pril- vähem ja jääb järele ka veel. meeldiks, aga teisalt peab ar- lapsed, kes tulevad vara kodust väiksemate vastu le osta, tuleb tööandjale teada anda, et hüvitus on liiga väike Lapsed lihtsalt ei tule kalasup- vestama, et toidus oleks vajalik Algklassidele kaetakse lauad, ära, tahavad hommikust süüa. ning põhjendada, miks antud summa eest prille osta ei saa. pi sööma. Siit tekib küsimus, hulk kaloreid. st toit on laudadel valmis, suu- Aga me ei ole mingi sotsiaalhoo- Näiteks võiks ära tuua erinevate prillipoodide hinnad tavalis- miks ma seda üldse menüüsse „Ma tahan, et toit ikka mait- remad võtavad iseteenindus- lekandeasutus. Minu arvates tele, lihtsatele prillidele. panen? Pigem teeme neid toi- seks ja lastel oleks kõht täis,“ letis ise toitu, just seda, mida on iga vanema asi oma lapsele Arvestada tuleb ka seda, et kui kuvariga tööks ettenähtud te, mille puhul lapsed tulevad ütleb Kaire. „Aga jah, kogu aeg soovitakse. Söökla juhataja hommikusöök teha. Selle saab prille või muid nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid sööma. Seadus nõuab küll, et tuleb mõelda ja nuputada.“ mure on see, et toitu visatakse ju eelmisel õhtul ette valmista- kasutatakse ka tööga mitteseotud tegevuseks, tuleb leida töö- pean tegema üht või teist toi- Suhkrut ja soola toitudesse liiga palju ära. Kui põhikooli da. Samas mõistan täiesti, kui ga seotud ja mitteseotud tegevuse proportsioonid. Ettevõt- lusega mitteseotud osa loetakse erisoodustuseks. Juhul kui tu, aga miks ma pean suruma vähem viimase klassi ja gümnaasiumi laps peab enne seitset tulema peale sööki, mis lastele ei mait- kooli, siis nad vajavad hommi- ettevõtlusega mitteseotud osa maksumuse tasub töötaja, siis Tore on see, et piima juuakse noored sööma tulevad, siis on tööandjal täiendavaid maksukohustusi ei teki. se ja nad ei tulegi sööma. Me palju. Joogiks pakutaksegi pii- neil kõht väga tühi ja taldri- kuputru. Ja las käivad, seni kui püüame ennetada seda, et toi- ma või vett. Morssi ei pakuta, kutele haaratakse hiiglaslikud oskavad viisakalt käituda. Kui tu ära visatakse. Pole ju mõtet sest see on ju tegelikult vaid portsjonid. Siis süüakse pool hakatakse lollusi tegema ja toitu raha raisata. Lapsed mõtlevad, suhkruvesi. Toitude suhkru- ja ära, tekib tunne, et kõht sai täis ära viskama ning muid sigadusi et söök on riigi raha eest ja me soolasisaldust on püütud koo- ja pool taldrikul olnust kalla- tegema, siis läheb hommiku- võime teha selle toiduga, mis lisööklas aina vähendada. takse jäätmenõusse. söögi ajal söökla uks kinni. Nii tahame. Kahjuks nad ei taju, „Me tarbime liiga palju „Mul on nii kahju, kui toit need asjad ei käi, mingi austus ja kust tuleb riigi raha, see tuleb suhkrut,“ räägib Kaire. „Iga lihtsalt ära visatakse. Alles olin lugupidamine toidu vastu peab ju tegelikult nende endi vane- toit, mida poest ostame, si- nii kuri, kui põhikooli vanemad olema. Ja kust me seda ikka mate taskust.“ saldab suhkrut. Isegi sült, sest klassid ja gümnaasium viskas õpime, eks kodust, aga ka kool Toidud, mis lastele meeldivad, suhkur on nii hea maitsetu- ära nii palju toitu, et ma oleks peab kaasa aitama. Siin on mass on guljašš, hakklihakaste, kana- gevdaja. Siis ma mõtlesin, et saanud terve ühe vahetunni suur ja mina üksi lapsi õpetada supp nuudlitega ja kõik magus- hakkaks siin toite mageda- lapsed ära toita. Muidugi, kui ei jõua. Ootan kindlasti klassi- toidud. Leivasuppi pole magus- maks tasapisi tegema. Algu- sul on kõht tühi, siis sa sööd juhatajatelt koostööd. Ma saan toiduks mõtet ka pakkuda, selle ses oli virisemist, aga nüüd juba silmadega ja tahad kõike aru, lastel on raske, iga õpetaja peale kirtsutatakse nina. Kisselli on nad sellega ära harjunud. hästi palju. Just poisid haaravad nõuab oma, aga elulised asjad soovitakse küll, aga supipäeval Inimene hakkab tundma roh- hiiglaslikud portsjonid. “ vajavad ka õppimist. Kui sul pole see lubatud ja praepäeval kem erinevaid maitseid siis, Kaire lisab, et nüüd võetakse sotsiaalseid oskusi ei ole, siis on pole mõtet pakkuda, sest lapsed kui ta tarbib vähem suhkrut kasutusse väiksemad taldrikud, ikka üsna raske elus läbi lüüa.“ ei jõua nii palju süüa. ja soola. Maitse­meel muutub mille peale ei saa nii palju toi- Lõpetuseks uurin, kui palju „Veel meeldib kalapala, mitte paremaks. Päevase süsivesi- tu kahmata. Alati saab juurde kooli sööklas tuleb kartulitoi- kalaburger või kalapulgad, vaid kuvajaduse saame kätte, kui võtta, kui on tunne, et tahaks du päeval kartuleid koorida. just kalapala, mille sees on ka- sööme köögivilju, vähe puu- veel natuke süüa. „Koorime kusagil 180 kg lafilee. Mõnikord pastaroad so- vilju. Meil propageeritakse „Kui ma tahan, et lapsed siin kartuleid, see on üks 200-liit- bivad, mõnikord mitte. Sõltub küll puuviljade söömist, aga lauakombeid järgiksid, siis rine katlatäis, lisaks keedame vist sellest, mis nädalapäeval seal tuleb piiri pidada. Ka vär- ma eeldan, et nad oskavad ka tatart, kes kartuleid ei taha. Ja seda teha. Esmaspäeval läheb vilised köögiviljad sisaldavad portsjoneid tõsta suurele tald- kui on selline kaste, mis lastele hästi palju toitu, nädalalõpus palju suhkrut. Mida vähem rikule. Suurelt taldrikult on väga meeldib, siis tuleb seda süüakse juba vähem. Huvitav, värvi, seda kasulikum see mugavam süüa ja toit näib teha pea 100 liitrit.“ kas lapsed ei söö nädalavahetu- sulle on, näiteks suvikõrvits, visuaalselt kenam. Aga kuna Esne Ernits sel. Ma ei ole sellest fenomenist brokoli, lillkapsas. See on vist ei osata seda teha, siis mõtlesi- veel aru saanud. Veel läheb hästi kõigi toitudega nii, et need, me nüüd, et paneme väikesed magushapu kanakaste. Seljan- mis meile vähem maitsevad, taldrikud.“ kat süüakse meelsasti ja ka frika- on tegelikult kasulikumad.“ Päeva toiduraha on 1 euro ja dellisuppi. Kuna me ise ei suu- Uurin, kas koolis on ka tai- 28 senti ning sellega saadakse da selliseid väikeseid frikadelle metoitlasi või siis teiste erisoo- Kaire sõnul kenasti hakkama, teha, siis ostame me need sisse.“ videga lapsi. Kaire vastab, et kuna kool on suur. Söökla ju- Kaire räägib, et nad on proo- taimetoitlasi tema teada ei ole. hataja sõnul on omavalitsuse vinud küll ise kohapeal frika- Vähemalt keegi pole seda talle köök lapsesõbralikum, see ei delle (pisut suuremaid kui poes öelnud ja lisab, et lapsed ei to- pea kasumit teenima, siin saab on) või kotlette teha, aga siis on hikski taimetoitlased olla, see süüa teha. jäetud toitu väga palju järele. 4 Kohila valla ajaleht Nr 19 November 2016 Eesti Gaas pakub elektrit Teelolekumaja soodsamalt ja mugavamalt Raudtee kehastab hästi inimese nut. Meiegi tahaksime veel istuda kaksikloomust: soovi olla korra- Orient-ekspressi ja sõita Bagdadi. ga paikne ja teel. Raudtee on ju Aga kui ka mõni neist muistsetest tõesti raudne tee. Ta on kindlalt legendaarsetest rongidest (kasvõi paigas, ja kui pole just sõjaaeg, Tallinn-Moskva) ongi veel käigus, käivad rongid kella pealt. See kell siis ei tähenda ta enam seda, mis ta lahkub siit ja see kell ta jõuab kunagi. Rongid ei sõiduta meid sinna. Saate parajasti teise rongi enam vastu tundmatule ja eruta- peale ümber istuda. Ja see jõuab vale tulevikule, pigem viivad nad Raul Kotov jälle tuk-tu-tuk, tuk-tu-tuk, minevikku. Või siis lihtsalt ja asja- Eesti Gaasi juhatuse liige kindlaks kellaks kindlasse kohta. likult ühest kohast teise. Kiirrong Ameerika komöödianäitleja ja pikaaegne saatejuht George Go- Ja ometi tekitab see tuk-tu-tuk, ei võistle ammu enam postitõlla- bel sai paljudele tuntuks oma surematu tsitaadiga, kui ta ütles: kui ta kaugusest kostab ja kau- ga, isegi mitte autobussiga, vaid lennukiga. Teatud omades piirides “Mõelge, kui meil ei oleks elektrit, peaksime kõik televiisorit geneb, see huige metsade tagant, edukalt. Euroopas saab ühest suu- küünlavalgel vaatama”. meie südames imelikku magusat ka, kõigist kohtadest maailmas? dusust, turvalisust ja rahu – pai- rest linnast teise rongiga tihti kii- Tõepoolest, elekter on meie elu nii lahutamatu osa, et igapäe- ärevust. Miski on teel, keegi on Raudteejaamade käekäik on gas, kus need iseenesest peaksid remini ja mugavamalt kui lennu- vaselt me sellele ei mõtle. Kui Eesti Gaas kolm aastat tagasi oma teel. Miski, keegi läheb ja me ei ilmne tunnistus sellest, et kuna- välistatud olema. kiga. Ja rongid käivad. Kiiremini klientidele elektrit pakkuma hakkas, ei kandnud meiegi roosasid näe teda enam kunagi, miski, gisest elu ja igatsuste tuiksoonest Ja ma ei peagi silmas kõiki neid kui iial. Ainult et neis XXI sajandi prille. Ühelt poolt oli ettevõtte seisukohast tegemist jõulise ja keegi tuleb ja me ei oska imatagi, on saanud midagi marginaalset. vastikuid öid Venemaa raud- rongides on miski kaduma läinud uuendusliku sammuga, kuid teisalt teadsime, et peamine küsimus, mida see meile tähendab. Ja üle Nad on kadunud, jaamadena, teejaamades, mis nõukogude kõige tähendab see magus valu, – just see teelolekutunne. Pigem kui ka mitte majadena, nii kii- ajal olid justkui mitteametlikud mis inimestel toona tekkis oli - miks ma peaksin oma elektripakku- meenutavad nad lennukeid, kus jat vahetama? Igapäevaelust teame, et teenusepakkuja vahetamine mis korraks südamest läbi käib, resti ja märkamatult, nagu oleks võõrastemajad, öö läbi lahti (nii kõigest sellest möödunud juba imelik kui see praegu ka ei tun- eri valdkondades on sageli kättevõtmise asi, ajend selleks peab ole- terveid põlvkondi. Aga pole. du) ja kus magatigi, tihti otse ma väga hea. Näiteks majanduslik kasu või suurem mugavus. Mina ja minuvanused mäletavad põrandal ja üsna kujuteldama- Mul on tõesti heameel, et just sellest kahest aspektist on Eesti veel hästi raudteemaailma, seda tutes tingimustes. Ei, nendest Gaas lähtunud oma elektripakettide koostamisel kodutarbijale. korraga ebamugavat ja võõras- öödest mul ei ole häid mälestusi. Esiteks, rahaline võit. Eesti Gaasi pakutava elektri muutu- tavat, aga samas ka ligitõmbavat Neis jaamades unistasin ma alati vhinna marginaal on turuvalitseja omast kaks korda odavam, paralleeluniversumi. vaid reisidest teisele poole, reisist fikseeritud hind on umbes 20% soodsam. Ehk siis, meilt saate (millegipärast) rongiga Pariisist elektrit selgelt odavamalt. Raudteejaam oli (räägime temast juba minevikus) kodu vastand. Lissaboni (mille olen nüüd ka Vastandid ei ole mitte erinevad ammu juba teoks teinud), mil- asjad, vaid ühe ja sama asja kaks lestki täiesti vastupidisest sellele äärmust, kaks otsa, kaks poolust. nõukogude raudsele koledusele, Vahel me istume kodus ja ootame kõigega kohanemisele, räpakuse- midagi, ootame, et midagi juh- le. Kuigi tuleb tunnistada, et ka tuks, et miski muutuks, et keegi too nõukogude suure kodumaa tuleks või et me ise oleksime äkki raudteemaailm toimis lõpuks keegi teine, kusagil mujal. Maga- päris kindlalt. Rongid tulid ja des oma harjunud ja turvaluises läksid, rahvas oli aina teel, jumal voodis, kandume me unenäos ise teab, kust ja kuhu. soovi olla ise see tuk-tu-tuk, olla nii võõrale ja ohtlikule maale, et Jah, raske on nüüd juba ise- sa pead lihtsalt loetud tunnid see teelolek, olla lahkumise ja võima ärgates vaid rõõmustada: gi ette kujutada, miks käi- kinni istuma, ajakirja lehitsema, Teine hea põhjus muutusteks puudutab mugavust ja arvet. Ala- päralejõudmise vahepeal, alati. kõik on endine, me pole kuhugi sid kõik need pikad rahvast näksima midagi poolsöödamatut, tes 1. jaanuarist kajastab Eesti Gaas ka Elektrilevi võrguteenuse Kuigi, mis see elugi siis muud läinud, meid pole kuhugi viidud. täis rongid, Tallinnast Riiga, et kohe varsti olla teises kohas. osa omal arvel koos elektrienergia kuluga. Seni, nagu te kõik hästi on, kui üks hetk lahkumise ja Sest raudteejaamadest mitte ju Pihkvasse, Petserisse, Minskisse. Teelolek on tühistatud, kogu reis teate, on elektrimüüjad saanud esitada arve vaid energia osa eest. päralejõudmise vahepeal? Vist ainult ei minda teekonnale, neist Aeglased öörongid ja „kiirron- on vaid üks lühike ebamugavus Teine arve tuli postkasti Elektrilevilt võrguteenuse eest. Mugav nii- sellepärast ongi mõnikord vaja ka viidi: sõtta, asumisele, surma. gid“, mis „kihutasid“ oma mitte enne kohalejõudmist. Ka Euroo- sugune mitme erineva arvega majandamine kindlasti ei olnud. teele minna, et tunda end täies- Oli neid, kes läksid, lootes, et nad just teab kui kaugesse sihtkohta pa suurte linnade suured vaksalid Mitte kõik elektrimüüjad ei hakka kliendile ühe arve võimalust ti elusana. iial ei pea tagasi pöörduma selles- terve päeva või öö või kauemgi. meenutavad aina rohkem lennu- pakkuma. Aga Eesti Gaasi kindel otsus oli minna seda teed, et Tsivilisatsioon on ju see, et se neetud paika, ja teisi, kes pidid Ma kahtlustan, et see lõputu ron- jaamu. Neis ei istuta enam mitte kodukliendil oleks edaspidi arve ühes kohas, ühel blanketil. Veelgi inimesed teevad ratsionaalsetel minema, südames tihti arutu loo- gidega ringisõitmine oli lihtsalt pika teekonna, vaid peatse koha- enam, meie teenus ei piirdu ju vaid ühe energialiigiga. Oleme ai- ettekäänetel irratsionaalseid asju. tus, et kord nad veel näevad seda nõukogude inimese vabadus. Tal lejõudmise ootuses. Üldiselt ei is- nuke turuosaline, kes saab uuest aastast esitada elektri ja gaasi eest Inimkonna suured ettevõtmised kohta taas. Aga teelemineku tuk- ei olnud, meil ei olnud seda vaba- tutagi, polegi palju kuskil istuda. ühe arve, mõlema puhul nii energia kui võrguteenuse osas. on alati irratsionaalsed, alati ke- tu-tuk oli kõigile ühine. dust muidu ju teab kui palju, aga XIX sajandi inimese igatsus suu- Ehk siis – hüvasti mitmed erinevad meilid ja paberid. Üks hastavad nad ühte salajast asjatut raudtee oli, rongid käisid, pilet rest teekonnast, lõputust kihuta- Ja mõnikord oli raudteejaam, arve, üks maksmine, mugavam kõigile. igatsust, kuigi neist räägitakse polnud kallis: sõida! See vabadus misest lõpmatuse poole on saanud see täiesti mittekodune teelole- Eesti Gaasis töötab enam kui 200 inimest, meil on 1600 ärik- kasu ja otstarbekuse terminites. oli. Ma usun, et kogu see suur teoks ja muidugi siis pole ta enam kumaja, peaaegu kodukatuseks, lienti ja 42 000 koduklienti. Keegi tark mees on kunagi öelnud, Raudtee on üks selliseid, raudtee reisimine oli peamiselt üks suur igatsus. Seegi lõpmatus on leidnud oli ulualuseks, kus sai veeta öö, et kliendile ei ole tähtis palju ettevõte teenib või teab, talle on on kahtlemata XIX ja veel noo- sotsialistlik irratsionaalsus. Sala- oma lõpu. Raudteemetafüüsika on kus sai tunda mingit erilist ko- oluline, kas temast hoolitakse. Tundub veidi pateetiline? Kirja- re XX sajandi suur ettevõtmine. jane igatsus olla teel, minna ära. juba on juba minevikumetafüüsi- ridades ehk tõesti, kuid tegelikkuses peitub tõde just selles. Ei Hüpe lõpmatusse. Hull unistus. ka. Aga just sellena on tal ikka veel oleks ühtegi teenindavat ettevõtet, kui pole kliente. Ja ta on seda kogu oma insenerli- meie üle võimu. Raudtee, rööpad, Kliendikesksus on meilegi väga oluline, töötame selle nimel, et kus asjalikkuses, kogu oma raud- jaamad, rongid ja nende unistav pakkuda uusi lahendusi ja väärtustada lojaalseid kliente, kes meid ses maisuses. Rööpapaar läheb tuk-tu-tuk on kutse minevikku, usaldavad. Liigume ka seda teed, et muuta oma hinnapoliitika üha just sealt, kust ta läheb, liiprite mitte tulevikku. Kutse läinud aja paindlikumaks ja personaalsemaks. Printsiip on selles, et mida kaudu kindlalt maaga ühenda- mõistatuse juurde. Sest peale selle, rohkem teenuseid klient meie juures kasutab ning mida pikem ja tud, aga tunne on, et ta läheb et me unistame millestki seninä- konstruktiivsem koostöö meil temaga on, seda soodsamad teenuse- lõpmatusesse, et läheb siit ära. gematust, kanname me endas ka tingimused talle rakenduvad. Näiteks kui klient ostab Eesti Gaasilt Kas tsivilisatsioon polegi alati kõiki läinud aegade unistusi. Me inimese igatsus siit ära? gaasi ja elektrit koos, on uuest aastast mõlema hind tema jaoks pole mitte ainult tuleviku-, vaid Katedraalid, maade avastamine, soodsam, kui vaid ühte teenust tarbides. ka minevikuunistajad. kosmoselennud. Raudtee. Mui- Jätkuvalt hoiame kinni ka põhimõttest, et kui maagaasi sisseostu Nii on seegi näitus muidugi näi- dugi, nüüd on see kõik juba mi- hind kujuneb soodsamaks, kui oleme prognoosinud ja hinnakirjas tus kadunud maailmast. Kadu- nevikuhõnguline, isegi kosmose­ arvestanud, maksame kodukliendile aasta lõpus raha tagasi. Mitte nud? Kõik see on ju veel alles? Ikka lennud, raudteest rääkimata. See ükski teine gaasimüüja sellisel moel oma hinnavõitu kliendiga ei jaga. saab ju Eestiski istuda rongi ja sõi- on mineviku lõpmatus. See on ta, noh, Tallinnast Valka. Aga on juba midagi päästmatult kadu- see see? Ja milleks üldse sõita Val- Nr 19 November 2016 kohila valla ajaleht 5

jõe oli ikkagi jaam, kus oli kõr- oli teinud Mustjõest palverännu- koolutatud pinkidega ja puhas, Ma olin näinud küll seda väikest vuti mitu rööpapaari, rongid said paiga. Võib-olla sai tema selle kel- oli külm. Tuult pidas, aga ahi tuba, mille aknal kasvas hulk eri- seal üksteisest mööda. Võib-olla leltki teiselt, ma ei tea. seina ääres oli külm mis külm. nevaid potililli, olin isegi vist sel- see oligi tema olemasolu põhjus. Igatahes peatusid nõukogu- Ja et ka öö väljas oli külm, tun- le ust katsunud, muidugi, uks oli Minu nooruses oli see jaam aga de raudtee justkui asjalikud gis see külm sealt vineerist pingi lukus, see pidi mingi raudteelaste ühe salajase, kuigi mitte keelatud reisirongid koos oma tüsedate peal konutades aina enam naha ruum olema. Aga ei, naine ütles, vennas- ja õeskonna, aga rohkem mustas mundris vagunisaatjate- vahele, magamisest ei tulnud et see uks käib lihtsalt raskelt, on küll vennaskonna kohtumispai- midagi välja. Niisugune öö võib lihtsalt üles tursunud. Ta pani gaks. Nende, kes käisid metsas. seal toas tulegi põlema. Just toas, Miks metsas käidi, eks igaühel olid sest see meenutas pigem tuba kui omad põhjused. Või ettekäänded. mingit ootesaali. Oma potilille- Metsaskäiminegi on tegelikult de ja sooja, ei, kuuma ümmar- irratsionaalne tegevus., aga igale guse ahjuga, teate, selline musta irratsionaalsele tegevusele võib plekk-kestaga ahi, nagu nad igal leiutada mõistlikke põhjendusi. pool olid, kõigis neis väikestes Või kui mõistlik on lindude vaat- jaamades. Ja kõigis oli keegi, kes lemine? Aga noh, näiteks, linna- neid küttis. Kas pole imelik? kärast puhkamine, värske õhk. Igatahes oli neil järelejäänud Jõuda kuhugi mujale. Kuigi see ku- hommikused rongid lasid maha Mustjõe on selles mõttes midagi loetud tundidel enne esimest sagil mujal oli alati kahtlaselt sarna- lausa sadade viisi korvide ja plas- väga Eesti-pärast, et pealinnast varahommikust rongi nüüd ne selle paigaga, kust teele mindi. tikämbritega inimesi, õhtused neljakümne minuti (tollal tunni mu mureks hoopis see, et mitte Ometi, kuigi seda räpasevõitu korjasid kõik jälle ilusti peale, ja kümne minuti) rongisõidu kau- magama jääda, sest seal korraga ja söevingust maailma mingil nõud saaki täis, metsa ei jäänud gusel võid vagunist välja astuda ja nii koduses soojuses tuli kange juhul tagasi ei igatse, äratab isegi keegi. Muul aastaajal peatusid metsa minna. Mitte lihtsalt min- tukastus peale. Ainult teel olles see lõhn, kui ta kuskil veel nin- rongid enamasti kedagi peale gisse linnalähedasse salusse, kus võib midagi sellist kogeda. Sellist na lööb, imelikku ja seletamatut võtmata või maha laskmata. Aga igal pool vedeleb prahti ja tühje õndsust eimillestki. olla väga pikk. Ta ei koosne igatsust, sedasama, mis toona. peatusid ikka. Isegi üks aeglasem pudeleid, vaid tõelisse laande, kus ga talv ja kevad otsa selles tühjas Ja veel nüüdki, absoluutselt enam tundidest, vaid minuti- Söeving? Jah, kuigi aururongid Riia ja üks Pihkva, üks Leningra- elavad karud ja hundid, kus on jaamas justkui ainult selleks, et iga kord, kui rongiga sellest test, rohkem ei jaksa, vaatad jälle olid selleks ajaks juba minevik, di oma, Petserist rääkimata. suured salapärased rabad ja voo- ühed unistajad saaksid käia ära. peatusest läbi sõidan ja vaatan kella. Sest seal ootesaalis oli ka köeti kaugsõidurongide reisiva- Nende vagunite söeving ja veduri lavad väikesed tumedad jõed. Ja Metsas. Metsas oli ka salajasi, seda paika, kus kunagi seisis kell, mis käis ja õiget aega näitas, guneid (aga kaugsõit, see oli juba diislitoss segunesid metsalõhuga, alati vist on olnud inimesi, keda omas ringis teada ööbimispaiku, too silikaatkivist suurte aken- mõõtes seda lõputut külma ööd, Riia, oli Pihkva) ikka kivisöega ja inimesed vaatasid valgustatud see kõik on tõmmanud. See vai- aga mulle on meelde jäänud üks dega jaamahoone, mõtlen tolle nagu kõik raudteejaamade kellad isegi need katlad, millega musta- vagunist pimedusse ega näinud kus, see mujalolek. See kõndimi- talvine öö, kui mu öömajaks ja pika külma öö peale. Ja eriti ma üle suure riigi. Kõrvalruumis sei- des mundrites vagunisaatjad tee- seal midagi, või kui nägid, siis ne raudteejaamast viis kilomeetrit omamoodi lausa elupäästjaks sai mõtlen selle väikese, potilillede na taga plõksus kogu aeg miski. ja kuuma ahjuga toa ja veel eriti Vahepeal sõitis mõni rong pea- selle varahommikuse naise peale, tumata jaamast läbi. Kedagi ei kes mu sinna sisse lasi. Ei tea, käinud, sest miks pidigi. Ja tolle kas see naine veel elus on, kolm- hommiku esimese elupäästeron- kümmend seitse aastat hiljem? gini oli ikka veel neli-viss tundi Jaamahoonet igatahes pole enam aega. Talvine öö on ju pikem kui ammu, ainult kivine plats osutab keegi valvata jõuab. tema asupaika. Ju need mõtte- Ja just siis, kui ma tundsin, et tu ootesaali mõttetult suured see raudkülm öö läbi mu lühikes- aknad uue aja tulles sisse visati, te metsaskäimisriiete juba päris sest uuel ajal olid uued vabadu- kontideni tungib ja ka kükkide sed, palju suuremad kui see vana tegemine ei aita enam külmavä- raudtee-vabadus. Seda vabadust rinate vastu, just siis käis jaama polnud enam kellelegi tarvis. Ja välisuks ja sisse tuli üks naine. siis vist lammutati jaam lihtsalt Üldiselt esinevad elupäästeing- maha, sest ka seda teelolekumaja lid, olen hiljemgi märganud, ikka ei läinud enam kellelegi vaja. Ja naisterahvaste, pigem vanemate ega vist läinudki. vett keetsid, needki käisid söega, naisterahvaste kujul. Ta vaatas Tõnu Õnnepalu nii et jaamades hõljus alati, aga ehk tühja raudteejaama tühja mööda sirget metsateed, rongide see väike Mustjõe jaamahoone. mind imestunult ja ütles, et kõr- (essee, mis saadab eriti talvel, see kibekas ving. See ootesaali tulesid. Kas need ikka hääl jääb aina kaugemaks, met- Ju see oli nii, et ma jäin lihtsalt valruum on köetud, minge sinna. Kaido Haageni fotonäitust) oli reisimise, teeloleku lõhn. põlesid öösiti? Vist mitte. Lüliti sa vaikus ja hääled tulevad aina õhtu viimasest rongist maha. Ja Minu imestus oli veelgi suurem. oli seinal, sai panna, kui vaja. Paljudest neist jaamadest polegi lähemale, sa kõnnid kaugele ära. hommiku esimene, see võis tulla enam maa peal olemaski. Seda, Aga jaamahoone ise oli täitsa Minust oleks saanud mingi teist- kas Riiast või Pihkvast või Pet- millest rääkida tahan, ka mitte. suur, kindlasti mõni nõukogude sugune inimene, kui seda poleks serist või Leningradist, läks ju Hoonet, ma mõtlen. Raudtee- tüüpprojekt, sellel oli suur avara- olnud. Või siis poleks seda olnud, kaunis vara, kes teab, võib-olla peatus on kõll alles, elektrirongi- te akendega ootesaal, kus seisid kui ma oleksin olnud keegi teine. juba kell viis, kuus. Seegi oli selle de peatus, viimane enne Aegvii- need igituttavad koolutatud vi- Aga igatahes ma ei mõelnud seda raudteeajastu eripära, et rongid dut. Mustjõe. Raske isegi arvata, neerist pikad pingid, oli pileti- metsaskäimist ise välja, kõigil neil sõitsid öö läbi, muudkui sõitsid miks see jaam sinna keset suuri kassa luukki seina sees, kuigi pi- Mustjõe jaamast metsasügavus- ja sõitsid, ja peatusid tühjades metsi kunagi rajati, sest mingit leteid seal küll ei müüdud. Maja se matkajatel, neil, kes ei läinud öistes jaamades. seenekorviga, vaid lihtsalt seljako- olulisemat asutust pole seal lähi- oli silikaatkivist ja osa ruumi sel- Nii jäin jaama öömajale, milles tiga, tihti ka binokkel rinna peal konnaski kunagi olnud. Aga sa- les oli kasutuse raudtee tarbeks, iseenesest polnud midagi eri- kõlkumas, kõigil neil oli üks ees- mas, vähemalt marja- ja seeneajal seal asus mingi automaatika, mi- list ega keelatut. Ainult et too kuju ja õpetaja, Fred Jüssi. Tema leidis see jaam elavat kasutamist, dagi seal vilkus ja plõksus. Must- ootesaal, kuigi kenade vineerist

NÄGEMISKONT- ROLL ja PRILLI- MÜÜK KOHILAS! Kutsume vallarahvast oma silmi kontrollima ja prille ostma! Ootame teid 11.11.2016 alates kella 11.00 Kohila turva­keskuses aadressil Vabaduse 1B. Nägemiskontrolliks tuleks eelne- valt registreeruda telefonil 385 2603 või 5698 1972. Silmakontroll maksab 10 € ja prillitellijale tasuta! 6 Kohila valla ajaleht Nr 19 November 2016

Kohila Spordiklubi/Spordikool kutsub korvpalli ja kergejõustiku Kohila võrkpallinaiskond jätkab treeningutele! Kergejõustiku treeningud: Euroopa Meistrite liigas! 1.–4. klass Terve Eesti, rääkimata Kohila T. 14.30–15.30 ja Raplamaa jaoks oli 18. ok- R. 13.30–14.30 toober ajalooline päev. Esmalt 5.–12. klass seetõttu, et Kohila esindus- E. 17.00–18.30 naiskond KohilaVK/E-Service T. 18.30–20.00 osales Euroopa kõrgeimas lii- K. 18.00–19.30 gas- Meistrite liigas ning teiseks N. 17.30–19.00 seetõttu, et Kohila võitis oma R. 17.30–19.00 kodupubliku silme ees niivõrd Treener Maarek Laanmets tähtsa ja olulise kohtumise Tel 520 9498 Montenegro Luka Bariga. Pinge ja vastutus kogu korral- Korvpallitreeningud: damise eest, mis kõigega kaasnes, E N oli tohutu. Endast andsid mak- 15.00–16.15 4.–6. kl. ÜKE 15.00–16.30 2.–3. kl. ÜKE simumi nii võrkpalliklubi korral- 17.30–18.30 Tüdrukud 16.00–17.30 4.–6. kl. dustiim kui Kohila spordihoone, 18.30–20.00 Mehed I liiga 19.00–20.30 Mehed I liiga lapsevanemad ja vabatahtlikud, + poisid + poisid sest see oli meie valla ühine suur Foto erakogust T R ettevõtmine, mis tuli hästi läbi 14.15–15.30 1. kl. 15.00–16.00 1.kl. viia. Kohal oli televisioon, aja- sisse palju vigu. Eriti keeruline mängis 5. geimis ning näitas, la kohtub juba 1. novembril 14.15–15.30 2.–3. kl. 16.00–17.15 2.–3. kl kirjanikud, kokku 11 erinevat oli 4. geim, kus Montenegrol oli et on täiesti võrdväärne vahetus Tallinnas Audentese spordi­ 16.30–18.00 7.–11.kl. ÜKE 17.15–18.30 4.–6. kl. uudistekanalit, mängu kanti üle nö viimane võimalus enda jaoks Julija Mõnnakmäele. gümnaasiumis. 17.15–18.30 Tüdrukud L Kanal 12-s ja LaolaTV-s. olukorda päästa ja nad mängisid Kohila naiskonnas mängi- Käimas on üks uskumatult hu- 20.00–21.30 7.–11. kl. 11.00–11.45 Mudilased Sagimist oli määratult palju, väga hoogsalt ja jõuliselt. Kohila sid: Julija Mõnnakmäe, Kertu vitav ja põnev võrkpallihooaeg. K 12.00–14.00 Üldrühm kuid mängu toimumisajaks oli õnneks ei murdunud, mängis Laak, Karmen Mereküla, Pille Raplamaa on ootamatult suurte 14.15–15.30 2.–3. kl. kõik tehtud ning saal rahvaga küll maha suure eduseisu, siis Vahtra, Hanna-Loore Õunpuu, ja vägevate maadega koos võrk- 15.00–16.30 4.–6. kl. täitunud. Kohal oli suur hulk aga sai taas ette ning lõpuks tuli Eliisa Peit, Tatjana Karpushina, pallikarussellis, millel on ühtlasi 16.30–17.30 Tüdrukud kodupublikut, kes häälekalt see nii otsustav geimivõit 25:22. Anastassia Gorina, Käroli Kär- suur rahvusvaheline tähelepa- 17.00–18.30 7.–11. kl. kaasa elades aitas kodunais- Viies geim oli juba puhas di, Agnes Karm, Silvia Pertens, nu. Mis eriti oluline, on see, konna sellele ajaloolisele võidu- rõõm, Peeter Vahtra pani män- Katrin Tammsaar. Peatreener et meie talendile Kertu Laagile Treenerid le. Luka Barit võideti 3:1. gima paljud varumängijad, Peeter Vahtra, teine treener Ing- on see kõik heaks hüppelauaks, Kaur Heinaru, tel 520 9633, Jüri Pritsin, tel 5567 3886 22. oktoobril korduskohtu- kes tegid oma töö samamoodi rid Kangur, esindaja Carl-Ro- ta mängib häid mänge, on iga mises Montenegros oli üldvõi- korralikult ära, nagu põhivõist- bert Reidolf. mänguga CEVi lehe esiküljel, Mälumäng läks uue hooga käima duks vaja kahte geimivõitu, mis kondki, võites geimi 15:13 ja Korraldustiimi kuulusid lisaks sellega saab ta endale järgmiseks tundus lihtne, kuid tegelikku- kogu mängu 3:2. veel Fredi Kostikov ja Katleen hooajaks parima võimaliku klu- ses tuli ikka äärmiselt raskelt. Üleplatsimängija oli Kertu Kangur. bi, mis üldse saada on. Mõlemal võistkonnal oli suur Laak, kes tõi võistkonnale 25 Teises ringis on vastaseks Eu- psühholoogiline pinge, mäng punkti. Meie teine noor si- roopa juhtiva võrkpalliriigi Ingrid Kangur kõikus ja ülipüüdlikkusest tuli demängija Karmen Mereküla Serbia meister, kellega Kohi-

Kohila Kapakross 2016 24. septembril toimus Män- nimäe krossirajal järjekordne Kapakross, mida on korraldatud juba 12 aastat. Ilmataat soosis 1. vooru võitja -Pahkla võistkond. Foto Esne Ernits meid kuiva ilmaga. Sellel aas- tal oli suur osavõtt Kohila Mo- 12. oktoobril sai avastardi selle hooaja Kohila valla mälumäng, mil- tospordiklubist. Kapakrossil osa- le läbiviijaks seekord Tenno Sivadi. „Mälumäng on minu suur hobi,“ les kokku 130 võistlejat. ütles Tenno Sivadi ennast tutvustades. Ta on sellega tegelenud üle 30 Võistlused toimusid kahes eri- aasta. Hageri on Tennole tuttav koht, sest ka kümme aastat tagasi viis nevas etapis, väiksema võimsu- ta siin läbi valla külade mälumänguturniiri. sega mootorrataste võistlejatel oli Tänavu asus Hageris võistlustulle kaheksa kolmeliikmelist võiskon- rajal kaks strarti ning suurematel da, mis on Tenno Sivadi arvates väga hea tulemus. Lokaalsed mälumän- üks tunniajane kestvussõit. Kets- gud on väga populaarsed ja rohke osavõtuga. Näiteks Kolgakülas käib vussõitu alustasid külgkorvid, oma teadmisi proovile panemas koguni 30 võistkonda. ATV-d, quadid ning lõpetasid Mängus oli kuus blokki, igas viis-kuus küsimust, mis ei olnud soolo mootorrattad, kus oli rohke just faktiteadmistel põhinevad vaid laia silmaringi nõudvad. Vahele arvuline osavõtt. oli põimitud küsimused ka Kohila valla või Raplamaa kohta. Mõ- Kestvussõidul arvestati eraldi ned näited: MX Open ja MX harrastajad. - seda toodet hakati nõukogude liidus tootma 1936. aastal, eesmär- MX Open-is oli 12 osalejat. Selles giga parandada tsaarirežiimi ohvrite tervist, aga ka nende tervist, kes klassis esindas Kohila Motospor- Foto erakogust selle Kodusõjas kaotasid. Analoogiline toode kannab nime Lyoner. diklubi kõige parema kohaga Mis tootega on tegemist? (Doktori vorst) Remmi Uibubuu, kes saavutas Kaljas, kes saavutas kuueteist- Pitbike II koht Siim Saat - maailma esimene seda tüüpi kodumasin tehti valmis 1734 ja kasutami- viienda koha. Aivar Ilves kuuen- kümmnenda koha, kaheküm- I koht Romet Ahi III koht Janno Oja seks tuli see üles keerata. 1869 leiutas USA arst George Taylor auru jõul da koha, seitsmenda Janis Kaljas ne kuuenda Kerbert Viimsalu, III koht Kris Koppe MX Open töötava seadme, mida hakkas manipulaatoriks kutsuma. Esimene elektri ning kaheteistkümmnenda And- kolmekümne kolmanda Oskar III koht Meelis Liivrand I koht Heido Havam abil töötav asjandus patendeeriti 1883 ja selle konstrueeris doktor Gran- rei Schiller. Samuti Kohila Mo- Vooremäe, kolmekümne neljanda Laste ATV II koht Raido Nei ville. 1902 hakati USA-s põrisevaid mainaid laiatarbekaubana tootma tospordiklubi liige Ott Reinaas, Janek Kaljas ning kolmekümne I koht Mihkel Salujõe III koht Andre Park neng sellest sai viies elektrifitseeritud kodumasin pärast õmblusmasinat, sõitis ATV-ga ning jäi tulemuselt viienda koha Kaimas Viimsalu. II koht Tanel Põdra MX harrastajad ventilaatorit, teekeetjat ja röstrit ning enne tolmuimejat ja triikrauda. kolmandaks. Häid tulemusi saa- Osales ka üks õrnema soo esinda- III koht Siim Saat I koht Tanel Turro Mis asi see on, mis leiab teatud abivahendina juhtmevabalt kasutamist vutasid ka Kohila valla sportlased: ja Teele Raja, kes saavutas kahe- Külgkorvid II koht Rauno Mägi ka tänapäeval? (vibraator). laste ATV-s võitis Mihkel Salujõe kümne neljanda koha. I koht Renee Reinu, Teet Eier III koht Haron Sepper (HRC Eesti Racing Team), külg- Poodiumi kohtadele mahtusid: II koht Andres Piirsalu, Tom Tulemused: Kohila Motospordiklubi tänab korvides teise koha Tom Küüs ja 50cc Küüsmaa 1. Angerja-Pahkla 32 punkti 6. Metsaselts (Masti-Aandu) 13 punkti sponsoreid: Kohila Vallavalitsus, Andres Piirsalu (Hageri Moto­ I koht Karl Teemsalu III koht Joosep Hansar, Villem 2. Roobuka SPA 23 punkti 7. Ollamaa 10 punkti Kohila Veod, Valvoline, Würth, klubi) ning kolmandana lõpetasid II koht Enriko Peilmann Saarna 3.-4. Hageri küla 21 punkti 8. Jüri Hammer 8 punkti Janrem Auto, Bestkop, Tehnika- Joosep Hansar ja Villem Saarna III koht Jan-Marten Paju ATV 3.-4. PMW 21 punkti keskus, Salutaguse Pärmitehas. (Kohila Sidecarcross Team). I koht Kalev Kõivsaar 5. Sipsik 20 punkti 65cc Tänab ka toetajaid, kes leidsid Kõige rohkem oli stardis MX II koht Alo Linkolm Auhinnad pani välja firma Henkel. Järgmine mälumäng toimub I koht Hugo Nork aega ja jaksu raja korrastamisel. harrastajaid, kus oli 38 võistlejat. Hageri rahvamajas 9. novembril kell 19.00. Oodatud on ka uued II koht Kennert Nurja III koht Ott Reinaas Kohila Motospordiklubist sai Marlen Luga, võistkonnad! III Romeo Pikand Quad kõige parema tulemuse Kristjan Reilika Kaljas Esne Ernits I koht Mark Saar Nr 19 November 2016 Kohila valla ajaleht 7

Hea luulesõber! UUSI RAAMATUID Pöördume Sinu poole palvega. Autor kirjutab ise teose sisse- KOHILA RAAMATUKOGUS Oleme koostöös Kohila valla- juhatuses: raamatukogu soovitab: valitsusega välja andmas Tea “ELU VÕIKS OLLA KOGU Tarvo Valker „Eesti lindude ränne“ Raudsepa luulekogu „Päikesele AEG HOMMIK ...oma värske Varrak, 2016, 216 lk päitsed“. Oleme projektide toel tärkamisega, põnevate alguste- Ornitoloogi Tarvo Valkeri raamat annab põhjaliku saanud toimetatud, kujundatud ga, puhanud lootusega. Sa pa- ülevaate Eesti rändlindudest ning nende teekon- ja küljendatud ehk et raamat on ned Päikesele päitsed ja kappad nast talvitusaladele. Pikemat käsitlust leiavad ka klii- trükivalmis. läbi päeva kollase kera kannul mamuutused ning selle mõju meie rändlindudele. Aga on üks aga – meil on veel ja vaatad, kuidas loodus joonis- Raamatus sisaldub parimate rändevaatluspaikade veidi tuge vaja, et luuleraamat tab valguse varje ja pisaraudust tutvustus, mis võimaldab huvilisel kergemini osa saada suurepärastest rändeliikumistest. välja anda. Trükikulude katteks saab vikerkaar. Nii näed ja õpid on olemas tuhat eurot, vaja tundma üht ja sama puud või Mihkel Aitsam „Hiislari tütar“ oleks aga veel toetust, et raamat olevust erinevate nurkade alt, eri- Hea Lugu, 2014, 432 lk tõepoolest ka valmiks. nevates valguse varjundites, pale Mihkel Aitsami ajaloolise romaani „Hiislari tütar“ Luulekogu „Päikesele päitsed” päeva pöörlemise rütmis pidevas sündmused toimuvad 16. sajandi esimesel poolel on kahe Kohila kunstniku ühine muutumises. Saladusteloorid Olete teda ehk kuulnud „Kapa või EE552200001120222327 Vigala ordulossis ja selle ümbruses ning kirjeldavad looming. Tea Raudsep (luuleta- paljastumas, ürgsed tõed välja männik loeb!“ ettevõtmise raa- Swedbank. toonast olustikku, rahvakombeid, uskumusi ja kiriku mes või käinud luulekohvikus Palume märkida annetuse reformatsiooniga seotud konflikte erakordse detail- janimega Dorothea) imetabased valgustatud. Ja kes varjus, pää- suse ja haaravusega. Raamatu fotod ajaloolistest tegemisel märksõnaks „Päike- ning nõtked luuleread tekitavad senud valgusesse. Ainult kellad Kohila raamatukogus. Olete ehk sündmuskohtadest on käesoleva trüki tarvis skanee- lugejas tahtmatu soovi peatuda. vaidlevad, kas on hommik või kuulnud mõnd tema sõnadele sele päitsed“. ritud autori eraarhiivis säilinud negatiividelt. Võtta aega tunnetamiseks, ta- õhtu. Sa keerad näo usalduslikult loodud laulu – kas muusika- Tea, et kui teed 5-eurose an- Johannes Raudmäe „Ma pääsesin siiski“ judes eesti keele ilu, jäädes au- Päikese poole, nii et Su enese tu- lis „Veterahva needus“, plaadil netuse, saad autorilt tänukaardi. Hea Lugu, 2013, 184 lk tori metafooride ja alltekstide medad varjud jäävad seljataha. „Kuukiigutus“ või ansambli 10-eurose annetuse puhul Merwis, Kreeker Kids jt esituses. ootab sind kutse luuleraamatu Mida pidid tegema Viljandi kaitseliitlased 1939.–1940. võlukunsti lõksu. Lugeja saab Ainus oht, mis siin varitseb, on aastal, kui Eesti omariiklus hakkas käest kaduma? Mis Luulekogu on ajatu, sobib esitluspeole. kergesti mõjutatud ja võib lasta see, et valgus võib teiseneda sil- toimus Valgas 1941. aastal, kui üks okupatsioon asen- oma tundekeeltel sõnale vastu mades pimeduseks ning sa võid hästi kinkeraamatuks ja puudu- 20-eurose ja suurema annetuse dus teisega? Milline oli Eesti 5. Piirikaitserügemendi kõlada. Luuletekstide illustree- pimestatuna kaotada suunataju, tab lugeja hinge. puhul annab autor sulle esitlus- tegevus ja saatus selle ülema silme läbi? rimiseks on Dorothea valinud maailm libisemas tabamatusse Nüansirohkes, imeilusas eesti peol üle oma pühendusega luu- Kolonelleitnant Johannes Raudmäe (1891–1973) kir- Heli Rohtla (kunstnik) maali- kaugusesse. Päevatipupäikese kal- keeles kirjutatud kogumik vajab lekogu “Päikesele päitsed“. jeldab paguluses kirjapandud mälestuskildudes nii tud „Inglite“-sarja tööd. „Ing- listus võib olla ka kõrbelõhnaline. Sinu tuge. Kõike head soovides neid sündmusi kui ka seda, kuidas ta koos teiste eesti sõjameestega otsis 1944. aasta sügisel võimalust lite“-sarjas on 14 teost. Enne, Elu ei ole alati hommik... Oma Iga annetus on teretulnud ja Anneliis Kõiv pääseda Nõukogude võimu alt vabasse maailma. kui teoste fragmendid raamatu värske tärkamisega, põnevate al- oleme selle eest juba ette väga MTÜ Raplamaa Noored illustratsioonideks said, digitali- gustega, puhanud lootusega...” tänulikud. juhatuse liige Ilmar Tomusk „Algaja ajaränduri seiklused“ seeriti kõik inglisarja õlipastelli- Ma usun, et paljusid teie seast Annetusi saab teha Kohila valla­ Tammerraamat, 2016, 224 lk dena valminud maalid. on Tea looming rõõmustanud. valitsuse avatud arveldusarvele Kaheksanda klassi tüdrukud Anette ja Mariliis on EE191010802003808002 SEB enda arust ainsad normaalsed inimesed maail- mas. Kõige nõmedamad on klassikaaslased, kõige vastikum asi on õppimine ning kõige jälgim õppe- Julge olla silmapaistev! aine on füüsika. Ühel kõledal novembriõhtul leiab aga pirtsakate Eelmisel aastal jättis liikluses madele langenud valgust, saigi Sestap on soovituslik kanda ne vöö aitab enda kehakuju järgi neidude silme all aset õnnetus, mis muudab nen- elu 24 jalakäijat, kellest 16 said esimese helkuri tehnoloogilise korraga mitmeid eri funktsioo- suuruse parajaks timmida. de maailma täielikult. Tüdrukutest saavad rändu- surma pimedal ajal. Hukkunu- lahenduse keskmeks. niga valgustpeegeldavaid too- • Helkurlõngast ja -niidist too- rid, keda ei takista ei aeg ega ruum. Nad saavad test vaid kolm kandsid helkurit. Eri suuruse ja kujuga jalakäi- teid, millest üks peaks olema teid saab osta valmiskujul, võime muuta minevikku, mistõttu muutub ka ole- vik ja tulevik. Eestlaste meelestatus helkuri jahelkuri kõrval on viimastel sertifitseeritud. Toome välja kuid käsitööhuvilise jaoks on vajalikkuse osas on ülikõrge- aastatel lisandunud palju innova- neist kõige põnevamad, mis so- olemas ka spetsiaalne helkur- viimaste küsitluste kohaselt on tiivseid lahendusi, mis pakuvad bivad nii noorele kui vanale, niiti sisaldav helkurlõng. Saa- novembrikuu see näitaja üle 14-aastase ela- iseseisvalt või koos klassikalise tervisesportlasele kui ka püha- daval on ka helkurniit, mida näitused ja üritused nikkonna seas 91% ja ja laste helkuriga pimeda ajal liikudes päevajalutajale. saab koos meelepärase lõn- puhul suisa 99%. Tegelikkuses tõhusat kaitset. Maanteeameti, 10 ägedat võimalust olla sil- gaga mütsidesse, sallidesse ja Kohila raamatukogus kinnitab enda rõivale mõne näh- Prike ning kindlustusseltside See- mapaistev kinnastesse kududa, kasutada 24. september–12. november näitusesaalis tavaks tegemise vahendi vaid sam, IF ja PZU koostöös sündi- • Helkuraerosool on mugav pi- heegeldamiseks ja tikkimiseks. Jüri Taltsi fotonäitus „Pildilood“ 66 % täiskasvanutest. Reeglina nud helkurkampaania „Olen sil- hustatav vahend jalgrattaraa- • Helkurkleebiseid on eri kuju ja on nad naised, üle 65-aastased; mapaistev“ fookuseks ongi nende 5. oktoober–14. november fuajees mile, lapsevankri ratastele, rõi- suurusega, kuid eelistada võiks Lembe Maria Sihvre näitus „Mõned muud loomad“ maakonnakeskuste, väiksemate tutvustamine ja seeläbi inimeste vastele, jalatsitele, seljakotile CE-märgistusega variante. linnade ja alevite elanikud ning inspireerimine. Võime kindlalt ja kiivrile. Saadaval erinevate Need tagavad hea nähtavuse 8. november kell 14.00 kirjanike tuur: reisikirjandus. Külas Janika Kronberg, Olev Remsu, Kai-Mai Olbri inimesed, kes liiguvad võrdselt väita, et valik on lai ning igaühe materjalide jaoks. Arvesta- nii rõiva selja- kui ka esiosale nii autoga kui jalgsi. Kuidas aga jaoks on olemas sobiv toode. da tuleb, et helkursprei-kiht ja eri kõrgustele paigutatult. säästa nende elusid, kes ei kanna Kindlasti peab aga arvestama, et ei püsi igavesti, seetõttu peab Uudse lahendusena pakutak- reflektorit seetõttu, et pole leid- kõigil toodetel ei pruugi kehtivat esemeid regulaarselt aerosooli- se helkivaid helkurkangast nud sobivat või on kord ostetu sertifikaati olla. Kuigi kasutatud ga värskendama. kujundeid, mida saab riietele EELK Hageri Lambertuse ära kaotanud? Valdavalt on nad materjal võib vastata tehnilistele • Laetav helkur koosneb plast- triikrauaga kinnitada. koguduse teated 19-34-aastased, mehed, tallinla- nõudmistele, ei ole väiketootja massist helkurist ja silikoonist • Helkurteip on tugeva liimiga sed ja igapäevased autosõitjad. jaoks alati põhjendatud taotleda kestast, mis helendab peale peegeldav 3M materjal, mida Tõenäoliselt on paljud jala- aja- ja ressursimahukat CE-mär- Pühapäev, 6. november loodusliku või tehisliku valgu- saab sobivasse suurusesse lõi- käijad pimedas liikudes imes- gistust. Teisalt kuluvad helkurri- 10.45 piiblitund kogudusemajas se käes laadimist. Sobib eriti gates kasutada igal pinnal. Eriti tanud, miks autojuhid neid badega rõivad ja helkur-sprey´ga 12.00 jumalateenistus, armulaud. keskkonda, kus on kehv või lihtne on selle abil oma käimis- ei näe. Roolikeerajad seevastu üle pihustatud esemed kasutami- Laulab koguduse segakoor. olematu tänavavalgustus. Mu- kepid silmapaistvaks teipida. on üle elanud mitmeid ehma- se käigus ning nende peegeldavad Pühapäev, 13. november. Isadepäev. Ristimispüha gav paigalda riiete, selja- või • Helkurpulgad jalgratta koda- tushetki, kui tee äärde ilmub omadused aja jooksul kahjustu- 10.45–11.45 raamatukogu kogudusemajas koolikoti külge. ratele on efektsed, lihtsalt pai- ootamatult tume siluett, mis vad. Helkurribadega väliriiete 12.00–13.15 pühapäevakool kogudusemajas galdatavad sertifitseeritud pul- sama müstiliselt, kui ilmus, ka keskmiseks „elueaks“ peetakse • Rattasusside katted on ena- 12.00 jumalateenistus, armulaud. gad, mis helgivad 360 kraadi. kaob. Nottinghami teetööline kuni 25 pesukorda. masti neoontoonis, et tagada Laulab koguduse lastekoor Percy Shaw oli pea 80 aastat Liiklusohutuse seisukohalt on hea silmapaistvus. Lisaks selle- • LED jalanõud on led-ribadest Pühapäev, 20. november. Igavikupühapäev tagasi valgustamata teel sõites kõik uudsed lisavahendid enda le kaitsevad jalanõusid ka pori tallaga, mida on saadaval nii 10.30 kuulutusetund kirikus samas situatsioonis. Oma abitus märgatavuse suurendamiseks ja mustuse eest ning tagavad lastele kui ka suurtele. 12.00 jumalateenistus, armulaud. ja ebaturvalises olukorras tekkis aga väga soositud. Ülekäigu- lisasoojuse. Siin toodu on ainult murd- Laulab kammerkoor Lambertus tal aga geniaalne idee, mis viis rajal, kõnniteel või bussitaskus • Helendav seljakotikate on osa võimalustest. Helendavad helkuri leiutamiseni. Nimelt oodates, aga ka maanteel teed erksat värvi ja kaetud valgust- tossupaelad, helkurprossid ja Pühapäev, 27. november. Kirikuaasta algus. märkas mees teepervel kassi, ületades ei paista vaid ühele peegeldavate ribadega, mis ta- käsitööhelkurid, LED-kõrva- Advendiaja 1. pühapäev kelle silmad peegeldasid autotu- kehapoolele kinnitatud reflek- gavad pimedal ajal nähtavuse rõngad, helkurseljakotid, hel- 10.45-11.45 Raamatukogu kogudusemajas lede valgust. Kassi, aga ka süva- tor sõidukijuhile piisavat hästi kuni 100 m kaugusele. Vee- kurribadega kodumaine rõi- 12.00-13.15 Pühapäevakool kogudusemajas veekalade ja maismaakiskjaliste ning tal ei jää aega ohuolukor- kindel materjal kaitseb koti vadisain ja palju muud ootab 12.00 Jumalateenistus, armulaud. silmade võime peegeldada sil- rale adekvaatselt reageerida. sisu ka vihma eest! avastamist. Näita, kuidas sina • Helkurtraksid on saadaval eri end nähtavaks teed. Lae üles Jumalateenistused Hageri kirikus lõigete ja disainiga. Sobivad nii oma foto lehele silmapaistev.ee igal pühapäeval kell 12 ja osale auhinnamängus. tervisesportlasele, jalg- kui ka Täpsem info koguduse kodulehel mootorratturile. Efekti tagavad Gerli Grünberg http://www.eelk.ee/hageri/. neoonvärv ja helkurribad. Elast- Maanteeamet 8 REKLAAM Nr 19 November 2016

kuulutused Kanarbiku talu müüb korralikke kuivi lepa, sanglepa, kase ja kuu- se küttepuid! Pikkused: 30 cm, 38 cm, 50 cm. Vedu alates 2,7 rm. Kuiv 30 cm kask 40 l võrgus (2,45). Tel 5373 7294. OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 521, [email protected] Korstnapühkija teenus, kehtiv kutsetunnistus, nõuetekohase akti väljastus. Tel 504 0875. Ostan teie sõidukõlbliku auto! Võib olla ka remonti vajav või sei- sev auto! Sõidukil ei pea olema ülevaatust ega kindlustust! Ostan ka vanarauaks muutunud sõidukeid! Pakun Eesti piires autoabi- ja puksiirteenust! Tel 5457 5055, e-post: [email protected] Soovin osta viiekordsete majade juures olevat garaaži. Võib olla ka remonti vajav, olen nõus ka ise vanakraami ära viima. Helista- da tööpäevadel kella 8-17 tel 5556 0089. Kohila Jahimeeste Selts annab teada, et kuni 15. detsembrini toimuvad igal laupäeval Kohila jahipiirkonnas ajujahid põtradele. Traditsiooniline ühisjaht piirkonna maaomanikega toimub 5. novembril. Alustame jahiga kell 10 seltsi jahimaja juures. Kaasa oma moonakott, ilmale sobivad riided ja hea tuju! Info: e-post: [email protected]

Kirjanike tuur. „Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes“ Kai-Mai Olbri, Olev Remsu Janika Kronberg Kohila raamatukogus 8. novembril kell 14 Teema: reisikirjandus Olete oodatud!

Kohila postkontor Lõuna 2 (Kohila Ärikeskus), Kohila, RAPLAMAA 79805 E, T, K, R 10–18 N 10–19 L, P suletud Kõikidel ettevõtetel ja inimestel, kes elavad või asuvad lähi- mast postkontorist kaugemal kui 5 km, on võimalik kirjakand- ja tasuta koju või kontorisse kutsuda. Kirjakandjat saab tellida meie kliendiinfo telefonilt 661 6616. Tellimusi võtame vastu E–R kella 9–20 ja L,P 9-15. Eest Posti kirjakandja osutab järgmisi teenuseid: kirisaadetise, postipaki, kullerpaki vastuvõtmine ja kätte­ ehituspuidu toimetamine; rahakaardi vastuvõtmine ja kättetoimetamine; ajakirjade ja -lehtede tellimuste vormistamine; maksete müügiplats tasumine; postimaksevahendite müük. Saaremõisa OÜ Kohilas, Vabaduse 15a Avatud: E-R 9-19 L 9-14 Hulgimüük tel 5667 1772 Jaemüük tel 5550 7377, 670 4018 – käsimüügiravimid – vererõhu mõõtmine TASUTA! – retseptiravimid – veresuhkru mõõtmine 0,50 € – toidulisandid – toidutalumatusetest (57 toidu- – meditsiiniseadmed ainet) + nõustamine 89 € – veterinaaria …ja palju muud huvitavat Asume Kiisal, Kurtna tee 21, Kiisa A&O poe vastas Avatud E–R 9:00–19:00 L 10:00–15:00 Tel: 600 3601

Avaldan kaastunnet Peetrile Avaldame kaastunnet Erika Mälestame parimat sõpra Meie hulgast on lahkunud perega kalli ema, Hendrikule ja Sootsile, lastele ja lastelastele Helenile peredega armsa vanae- HART URVAS ma ja Erikale ämma ANDRUS OLEV KARRO MAIMU SERGEY ILNITSKIY MAIMU SOOTSI EESMAAD ALEKSANDR NIKOLAJEV SOOTSI surma puhul. ja avaldame kaastunnet ANDRUS EESMAA lähedastele. surma puhul. Ene, Laine, Valentina Maie perega Meelis perega

Mälestame alati abivalmis ja töökat Meie südames sa ikka elad, Soe sügistuul võttis Sul käest Mõni hetk on elus valusam kui teine, Ei astu jalg Sul enam armsaid radu, Jääd mõttes meie keskele ... viis sinna kust tagasi ei tulda ... mõni hetk on kohe väga, väga valus. ei ava käsi koduväravat … Kallist ja unustamatut koolivenda /Jaan Tätte/ ANDRUS Sügav kaastunne Tiiule kalli Südamlik kaastunne Tiiule kalli poja EESMAAD ANDRUS ANDRUS EESMAA ANDRUS Kallis Tiiu, oleme leinas koos Sinu- EESMAAD POJA ga. Kaastunne kõigile lähedastele. (06.09.1967-11.10.2016) EESMAA mälestavad Tihemetsa ST kaotuse puhul. Männiku ja Raudtee tänava Kohila kooli 1986. a lõpetajad. surma puhul. Perekond Sööt sõbrad, naabrid, tuttavad XXVI lend Sügav kaastunne omastele. Ain ja Maila