NädalavahetusNädalavahetus

AASTAT MAJANDUSLEHTE

| Reede, 17. oktoober 2014 | nr 187 (5081) | 3 eurot ÄRIPÄEV 17. oktoober 2014 REKLAAM reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post [email protected]

TALLINN, Pärnu mnt 158, tel. 65 181 90; 50 26 300 | TARTU, Tehase 16 (Sisustus E Kaubamaja), tel. 730 1961; 53 30 8002 UUDISED PUHKEPÄEV KOLUMN AKTSIAD Euroala päästefondil Tõrva Dokfest kardetust vähem tööd puhub vanale Mis tõi languse Euroopa alalisest päästefondist on ESMi osakonna- kinole elu sisse juhi Andres Suti sõnul praegu kasutuses 10%. 10–11 Tänasest kuni pühapäevani toi- börsidele? mub Tõrvas kino Koit majas es- Säästlikum tootmine makordselt dokumentaalfilmide festival Tõrva Dokfest. 25 kasvatas käivet ja kasumit Kriitiliste taristuette- Sel nädalal börse taba- Järvamaa killustikutootjale ASile Kaltsiit tõi mullu nud müügilaine põhju- kasvu kokkuhoidlikum tootmine. 12–13 võtete sattumine kaht- seks peab LHV maakler- tegevuse juht Alo Valli- lase kapitali kontrolli kivi kaua kestnud tõusu. Naisjuhi palkamine edu Edasise suhtes on ta ne- alla tuleb välistada. gatiivselt meelestatud, börsil ei kindlusta Kapitali omanikel on rahvus ning mõnel juhul kuid loodab n-ö kont- USA suurtest börsifirmadest, mida juhivad naised, on ka väga oluline julgeolekuline mõõde, kirjutab rollitud korrektsiooni- alla poole suutnud turgu edestada. 20–21 siseministeeriumi asekantsler Erkki Koort. 18 le. 8–9

Nädalavahetus EUR/USD USD/EUR EUR/SEK NordPool Euribor ??????????? ??????????? ??????????? ??????????? ??????%

AASTAT MAJANDUSLEHTE

Reede, 17. oktoober 2014 EUR/USD USD/EUR EUR/SEK EUR/RUB NordPool Euribor nr 187 (5081) 3 eurot 1,2749 0,7844 9,1931 52,4040 46,35 0,181%

FOTO: EIKO KINK LUUBI ALL Ilus plaan kisub kiiva

Päev pärast seda, kui majandusminister Urve Palo teatas kiirest ja edukast praamihankest,

saabus üllatav pööre. 2, 4–7 NÄDALA TEGIJA 2 TOIMETUS Nafta hind kukub põlevkiviõli jaoks kriitilisse tsooni Naftakartelli OPEC mõju on oluliselt vähe- nud enam kui veerandi. Euroalal tähendab energia- nenud, USA taas tõusnud suurimaks nafta- kandjate hinnalangus eeskätt seda, et deflatsiooni- tootjaks ja maailma naftaturud otsivad uut riski on veel keerulisem tõrjuda. Eestis ilmselt jälgi- tasakaalupunkti. Sel nädalal odavnes Brenti toor- vad nafta hinna langust kõige ärevamalt põlevkivi- ÄRIPÄEV 17. oktoober 2014 nafta hind viimase nelja aasta madalaimale, umbes õli tootjad, sest alla 80dollarilise barrelihinna puhul toimetaja Peep Talimaa, tel 667 0182, e-post [email protected] 84 dollari tasemele, suvest alates on hind lange- muutub uute õlitehaste rajamine riskantseks.

RÕÕMUSTAB

Maksutulude avalikustamine. Esmakordselt avalikustatud maksutabelitest saime teada, et augustis ja septembris laekus Eestis enim riigimaksuraha Neste Eestilt, kokku kahe kuuga ligi 33 miljonit eurot. Minna on veel tükk maad, ent iga sammuke ettevõtluskesk- konna läbipaistvuse suurendamise suunas on teretulnud.

Väärtusnõuded ehitushankesse. Rahvusarhiivi uue hoone ehitushankele väärtusnõuete lisamisega soovib Riigi Kin- nisvara AS muuta senist probleeme tekitanud praktikat, et ehitushangete puhul määrab kõik ainult madalaim hind.

KURVASTAB

Tööandjate manifesti pehmus. Tööandjate keskliidu kolmas manifest on silmanähtavalt ümmargusem kui eelmised kaks ja see pisut kurvastab, sest pärsib kindlasti ka järgnevat arutelu. Oleks võinud teravam ja konkreetsem olla.

Tallinna uued “tiksujad”. Uute “tiksujatena” on pealinna- valitsuse võrgustikus töökoha saanud endine riigikogu ja Keskerakonna liige, maadevahetuse kriminaalasjas pisti- se võtmises ja andmises süüdi mõistetud Ester Tuiksoo ning sama kohtuasjaga seotud olnud kohtunik Valeri Lõõnik.

ESMASPÄEVAL ILLUSTRATSIOON: ANTI VEERMAA Kas kinnisvara puhul saab eksperthin- nanguid usaldada? JUHTKIRI LOE ÄRIPÄEVAST Praamikuninga trofeede kogu võib saada täiendust

ilses juhtkirjas kiitsime majan- teerium ja selle spetsialistid on pidanud toi- dusminister Urve Palo, kes lei- munut korrektseks. Laual on kaks erinevat ar- dis maksumaksjale soodsama vamust ja ennatlik on öelda, kumb neist on võimaluse mandri ja saarte va- Riigihan- pädevam. hel praamiühenduse korral- Teiseks, rahandusministeerium ei peaks Edamiseks. gete vaid- Samas hoiatasime, et tibusid saab hakkama torpedeerima teise ministeeriumi lugeda alles pärast seda, kui riik on Tallinna tööd ning astuma ühe huvigrupi jälgedes. Las Sadama tütarfirmadega lepingud sõlminud. lustamine hanke õiguslik vaidlus jääb nende pidada, kes Eile selguski, et vara on kuulutada praami- tunnevad, et nende õigusi on rikutud. Sellega kuningas Vjatšeslav Leedo alistatuks. Rahan- on tavapä- võiks tegeleda Leedo meeskond, mitte rahan- dusministeerium andis Palole teada, et Tallin- rane. Halb dusministeerium. Äripäev on seisukohal, et na Sadama võiduga lõppenud teise, läbirääki- riik ei peaks kohtus käimist kartma, sest män- mistega hankega on probleeme. Nimelt kaht- on aga see, gus on väga suured summad. lustab rahandusministeerium, et seda poleks olnud vaja üldse välja kuulutada, sest esimest et parvlae- Terve mõistuse vastu. Kolmanda ja olulisi- ei saa pidada läbikukkunuks. Esimesel hankel mana on rahandusministeeriumi seisukoha osales vaid Leedo Väinamere Liinid. vahanget vastu terve mõistus. Juristidel võib olla põnev Erinevalt sotsiaaldemokraat Urve Palost seadustes näpuga järge ajada ja puudusi otsida. on reformierakondlase Jürgen Ligi juhitud tulistab Ärilehe andmetel otsiti abi koguni õigekeelsus- ministeeriumi asjakohased audiitorid arva- sõnaraamatust. Selline väiklane tähenärimine musel, et Leedo firma pakkumus vastas üld- auklikuks olukorras, kus riigil on tekkinud võimalus hoi- joontes juba esimese hanke tingimustele, mis- da kokku miljoneid eurosid maksumaksjate tõttu oleks tulnud hakata nendega pidama lä- teine mi- raha, ei ole ühiskonna üldistes huvides. birääkimisi lepingu sõlmimiseks. Tallinna Sadam on valmis pakkuma rii- nistee- gile reisijatevedu uueks perioodiks 60 miljo- Riigihangete vaidlustamine on tavapärane. nit eurot odavamalt kui Leedo meeskond. See- Naiivne on arvata, et ka Leedo ja tema äripart- rium. juures tuuakse liinile uued praamid, mis ehi- ner Olav Miil oleks leppinud kaotusega ilma tatakse karmistuvaid keskkonnanõudeid ar- võitluseta. Mängus on liiga suured summad vestades. Iga terve mõistusega inimene peaks nende endi, neid aidanud finantsasutuste ja saama aru, et maksumaksjale on tulusam ka maksumaksjate raha. eelistada Tallinna Sadamat Leedole ja Miilile. Toimetuse jaoks halva üllatusena tuli aga Seni on praamikuningas Leedo vastu la- see, et hanget tulistab auklikuks teine minis- hingusse läinud ministrid (Meelis Atonen, teerium. Selline kukepoks kahandab kogu va- Juhan Parts) pidanud haavu lakkudes taan- litsuse usaldusväärsust. duma. Palo nimi hakkab seda maksumaks- Rahandusministeerium põhjendab kriiti- ja jaoks kurba nimekirja täiendama, kui sot- kat Palo ministeeriumi aadressil sellega, et Tal- sid peavad poliitiliselt tulusamaks Reformi- linna Sadama võiduga lõppenud hanke läbivii- erakonna esindajate ja Vjatšeslav Leedo huvi- misel on rikutud riigihanke seadust. Loomuli- dele allumist. kult on see oluline argument, sest võib riigile kaasa tuua kohtuvaidlusi ja kahjunõudeid. Loe Äripäevast Sellel argumentatsioonil on aga puudused. KAANELUGU “Praamihankel kaardid sassis” Esiteks juhib kogu protsessi majandusminis- tänases lehes lk 4–7 ÄRIPÄEV 17. oktoober 2014 reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post [email protected] REKLAAM 3

TISSOT T-COMPLICATION SQUELETTE REVEALS ITS INNERMOST SECRETS WITH A HAND-WOUND MECHANICAL MOVEMENT EXCLUSIVE TO TISSOT AND A SCRATCH-RESISTANT DOMED SAPPHIRE CRYSTAL WITH DOUBLE ANTIREFLECTIVE COATING. INNOVATORS BY TRADITION.

TISSOT.CH

ŠVEITSI KELL | ROOSIKRANTSI 11, TALLINN, TEL +372 667 6220 GOLDWATCH | TARTU MNT 87, TALLINN, TEL +372 600 8844 GOLDWATCH | NARVA MNT 8, JÕHVI, TEL +372 334 6830 WWW.AIROT.EE ÄRIPÄEV 17. oktoober 2014 4 LUUBI ALL toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected]

HANKEVAIDLUS Praamihankel kaardid sassis

AASTAID Väinamerel praamiliiklust korraldanud Väinamere Liinide ärile ähvardas uus praamihange lõpu teha, kuid lahvata- nud vaidlus annab neile taas lootust. FOTO: VEIKO TÕKMAN

Teisipäeval teatas majandusministeerium, et parvlaevaliiklust korraldanud ja riigilt priskeid do- Praamiliikluses suurt valis saartevahelistel liinidel parvlaevaühen- tatsioone saanud. duse korraldamiseks välja Tallinna Sadama tü- Väinamere Liinid tegid pakkumise ka esime- kokkuhoidu pakkunud tar rmade ühispakkumise, mis ületas pika puu- ses voorus, aga septembris teatas majandusminis- ga senise operaatori, Vjatšeslav Leedo ettevõt- teerium, et ettevõte ei kvalifitseeru. Seepeale alus- hanget ähvardab te pakutud hinda. Näis, et kaua käärinud praami- tati väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke- hange saab soovitud ja rahuliku lahenduse. Päev menetlust, mille võitis Tallinna Sadam. Praegu on- hiljem rahandusministeeriumist läkitatud doku- gi rahandusministeeriumil hambus just see teine tühistamine. ment võib kõik kaardid aga uuesti segi lüüa. hange, mille üle riigihangete ja riigiabi osakond Nimelt saatis rahandusministeeriumi riigi- teeb järelevalvet juba septembri lõpust. hangete ja riigiabi osakond majandusminister KATARIINA KRJUTŠKOVA, KOIT BRINKMANN [email protected], [email protected] Urve Palole otsuse projekti, milles seisab kavatsus Üllatav kiri. Senine analüüs näitab, et hankel ri- hankemenetlus kehtetuks tunnistada. Kui nii juh- kuti seadust, viga ei saa parandada ning hankega tuks, muutuks tühiseks ka Tallinna Sadamaga sõl- edasi minna pole võimalik. “Kuna rikkumine on mitud leping. fundamentaalne ja kestev ning seda ei saa menet- Seega on tekkinud olukord, kus hanke võidab luse hilisemas faasis kõrvaldada ega lõpetada,” sei- küll odavama pakkumise teinud ettevõte, ent ju- sab dokumendis. Vähe sellest. Mitmes punktis lei- riidiliste eksimuste tõttu võib viga kalliks maksma takse, et Väinamere Liinide pakkumus vastas üld- minna. Kui ministeeriumi võimalikud vead leia- joontes juba esimese hanke tingimustele ning et- vad kinnitust, võib võitjaks osutuda ligi 60 miljo- teheited polnud olemuslikud. nit kallima hanke teinud Väinamere Liinid – Vjat- Majandusministeeriumi üllatas rahandusmi- šeslav Leedole kuuluv ettevõte, mis on juba aastaid nisteeriumi kolleegide seisukoht. “Majandus- ja ÄRIPÄEV 17. oktoober 2014 toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected] LUUBI ALL 5

Taust Kahe ministeeriumi kemplus

AVALIKKUSE jaoks ootamatult nitused ja tõendid selle kohta, et praamihankesse sekkunud ra- Väinamere Liinid OÜ-l oleks või- handusministeerium leiab, et malik kasutada kolme prahilae- majandusministeeriumi riigi- va avaliku teenuse osutamiseks hanke komisjonil ei olnud alust alates 1. oktoobrist 2016. Pakku- jätta esimesel, avalikul veda- ja esitas üksnes allprahilepin- ja leidmise hankel ainsana pak- gu peamise lehe, kust ilmnes, et kumise teinud OÜ Väinamere laevade prahtimise õigus alates Liinid kvalifitseerimata. 1. oktoobrist 2016 sõltub lisatin- Rahandusministeerium leidis, gimustest, mida aga majandus- et mitte ühegi puuduse suhtes, ministeeriumile ei avaldatud. Ka mistõttu Väinamere Liine ei kva- neljanda laeva olemasolu kohta lifitseeritud hankele, ei ole ma- alates 1. oktoobrist 2016 ei esita- jandusministeerium põhjen- nud Väinamere Liinid hanketin- danud pakkumuse olemuslik- gimustes nõutud kinnitust. See- ku mittevastavust hankelepin- ga puudus sisuliselt hanke ese, gu eseme tehnilisele kirjelduse- mille vastavust tehnilisele kir- le. Seega ei ole majandusminis- jeldusele oleks kontrollida saa- teerium sisuliselt põhjendanud nud – esitatud pakkumus ei and- väljakuulutamiseta läbirääkimis- nud teavet, kas pakkumuses vii- tega hankemenetluse korralda- datud parvlaevu ka tegelikult 1. mise lubatavust. Rahandusmi- oktoobrist 2016 avaliku teenu- nisteerium saatis nimetatud kir- se osutamiseks kasutada saab. ja arvamuse avaldamiseks li- Puudus teave, kas ükski pak- saks majandusministeeriumile kumuses viidatud laev selleks ka hankel osalenud Väinamere ajaks üldse liinile jõuab. See tä- Liinid OÜ-le ning Tallinna Sada- hendabki, et pakkumus ei vasta- ma tütarfirmale TS Laevad OÜ- nud hanketingimustes ettenäh- le. Vastuväiteid oodatakse hilje- tud tehnilisele kirjeldusele. malt 21. oktoobriks. ÜKS HANKE OLULINE ESE on rii- gi õigus hankelepingu lõppe- MAJANDUSMINISTEERIUM oma- des teenuse osutamiseks kasu- korda teatas eile, et kuna nad tatud ning hanketingimustes et- on rahandusministeeriumi kirja tenähtud tehnilisele kirjeldusele äsja kätte saanud, siis seda ana- vastavad parvlaevad välja osta. lüüsitakse ja esitatakse vastu- Selle võimaluse tõendamiseks väited mõne päeva jooksul. Ma- pidi pakkuja esitama prahilae- jandusministeerium esitas ka vade omaniku vastava kinnitu- pressiteates vastused rahandus- se. Paraku pakkuja prahilaevade ministeeriumi argumentidele: omaniku mingit sellist kinnitust esimene Väinamere Liinide pak- ei esitanud. Väärib rõhutamist, kumus ei vastanud hanketingi- et Saaremaa Laevakompanii ei mustele, sest pakkuja esitas tin- ole laevapereta laevade registri gimusliku pakkumise. Sellist andmetel pakkumuses viidatud pakkumust ei luba seadus ega laevade omanik. Seega puudus kohtupraktika vastavaks pidada. ka selles suhtes tõendus hanke- VÄLJAKUULUTAMISETA LÄBI- lepingu eseme olemasolu koh- RÄÄKIMISTEGA HANKE eeldu- ta, mille vastavust tehnilisele seks on riigihangete seaduse kirjeldusele kontrollida. kohaselt asjaolu, et avatud han- LISAKS SELLELE, ET PUUDUS TEA- kemenetluse käigus esitatud VE ja selgus pakkumuses vii- pakkumus või pakkumused eri- datud parvlaevade keeruliste nevad oluliselt hankedokumen- omandisuhete ja mitmeastme- dis toodud tehnilisest kirjeldu- liste prahisuhete kohta, mida sest. pakkuja selgitama ei soostunud, Rohuküla–Heltermaa ja Kuivas- teatas Väinamere Liinid OÜ oma tu–Virtsu parvlaevaliinidel veda- pakkumuses ka seda, et ei nõus- ja leidmiseks korraldatud han- tu hanketingimustes ja hanke- kemenetluse esemeks on tee- tingimuste lahutamatuks osaks nuse osutamine nelja parvlae- olnud avaliku teenindamise le- vaga alates 01.10.2016, seega pingu projektis ettenähtud läbi- on tehniline kirjeldus mõeldud paistva aruandluse esitamisega kõigi teenuse osutamiseks ka- kasutatud dotatsiooni kohta – sutatava nelja parvlaeva koh- ka see nõue oli tehnilise kirjel- ta. Lisaks on hanke esemeks rii- duse osa ning keeldumine läbi- gi õigus hankelepingu lõppedes paistva aruandluse esitamisest osta neli tehnilisele kirjeldusele tähendab samuti, et Väiname- vastavat parvlaeva välja. re Liinid OÜ pakkumus ei vasta- VÄINAMERE LIINID OÜ PAKKUMU- nud olulises osas tehnilisele kir- SES puudusid asjakohased kin- jeldusele. kommunikatsiooniministeerium läks väljakuu- Samas ei nõustunud Ligi väitega, et hanke läbi- Mis on mis lutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusele kukkumise eest peaks vastutuse võtma ka rahan- Rikkumi- Olemuslik mittevastavus üle vastavalt rahandusministeeriumi koostatud dusministeerium, sest seadus kohustab neid han- ne on funda- juhistele – nimelt näeb riigihangete seadus ette, et kijaid nõustama riigihangete seaduse rakendami- Rahandusministeerium on line, olemust haarav või kajas- rahandusministeeriumi kohustuseks on nõustada se küsimustes ning majandusministeerium olevat- ka selgitanud, mida tähen- tav. Seega ei ole olemuslik eri- mentaalne ja hankijaid riigihangete seaduse rakendamise küsi- ki kõik sammud kooskõlastanud rahandusminis- dab “olemuslik mittevasta- nevus pelgalt kõrvalekalle ük- mustes. Seega on nende vastupidine seisukoht ül- teeriumiga. Ligi väitis, et see pole tõsi: “Rahandus- vus”: “Riigihangete seadu- sikutest nõuetest, vaid sisuli- kestev ning latav,” selgitas ministeerium oma teates. Samas on ministeeriumilt ei ole majandusministeerium sel ses ega üheski teises õigusak- ne erinevus asja iseloomuli- ministeeriumi teatel tegu normaalse protsessiga, teemal nõu küsinud ega ole seda ka antud – han- tis ei ole toodud ammendavat kes tunnustes. Kuivõrd välja- seda ei saa kus osapooled omavahel vaidlevad. keviisist sai järelevalve teada ajalehest.” loetelu olemuslikest erinevus- kuulutamiseta läbirääkimiste- Ehkki dokumendis olev tekst kõlab resoluut- test ja igal konkreetsel juhul ga hankemenetlus on erandlik menetluse selt, ei jaga ka rahandusminister Jürgen Ligi sel- Poliitiline maik. Võib jääda ka mulje, et tegu on tuleb asjaolusid hinnata eral- menetlusliik, tuleb riigihange- les kõlavat seisukohta. “Antud hankes on tehtud poliitilise kemplemisega ning justkui rahan- di. Eesti keele seletav sõnaraa- te seaduse § 28 esitatud mõis- hilisemas minimaalselt see viga, et pole esitatud põhjendu- dusministeerium eesotsas reformierakondlasest mat annab “olemus” tähendu- teid tõlgendada kitsendavalt. si, miks on valitud kõige haruldasem ja pimedam Ligiga tahaks niigi negatiivset tähelepanu pälvi- seks iseloom, loomus, tuum; Seega ei saa igasugune ava- faasis kõrval- hankeviis – praegused põhjendused seda ilmselt ei nud sotsist Palole ära teha. Seda oletust toitsid opo- eseme või nähtuse sügavate, tud hankemenetluses esitatud võimalda ning vaja on paremaid. Samuti ei olnud sitsiooni avaldused. püsivate omaduste ja suhete pakkumuse hankedokumen- dada ega lõ- mõistlik välja hõigata konkursi võitjat, sest käimas Kõik rõhutasid eile justkui ühest suust, et prae- kogum, mis määrab tema ek- tidele mittevastavus olla alus oli järelevalve hankeviisi pärast ning vaidlustus- gu pole veel midagi otsustatud, ning viitasid sel- sistentsi, iseloomu ja arenemi- väljakuulutamiseta läbirääki- petada. komisjon oli muude vaidluste tõttu juba keela- lele, et järelevalve ülesanne ongi täiendavate selgi- se. Sõna “olemuslik” tähendu- mistega hankemenetluse ka- rahandusministeeriumi riigi- nud lepingut sõlmida,” teatas minister oma Face- tuste küsimine. Majandusministeerium peab vas- seks on antud iseloomulik, olu- sutamiseks.” hangete ja riigiabi osakond booki postituses. tuargumendid esitama tulevaks esmaspäevaks. ÄRIPÄEV 17. oktoober 2014 6 LUUBI ALL toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected]

HANKEVAIDLUS Valitsus lubab vigade parandust

KATARIINA KRJUTŠKOVA, KOIT BRINKMANN [email protected], [email protected] minister Urve Palo oli puhkusel, mistõttu võttis si, nagu oleks Leedo raha Reformierakonnale lii- Vaidluse valitsuse pressikonverentsil tule enda peale sotsi- ga armsaks saanud. Hankevaidlused on ministri tulemusena de esimees ja kaitseminister Sven Mikser. Ka tema sõnul pigem tavapärane kui erakordne. “Vaidlu- jäi napisõnaliseks, tuues põhjuseks, et on end vaid se tulemusena saab selgeks, kas on tegemist liht- saab selgeks, uudiste vahendusel kurssi viinud. salt juriidilise asjaga või on siin poliitilised mõ- Samas lisas Mikser, et tema hinnangul oleks jud ka,” märkis ta. kas on tege- majandusministril olnud keeruline Väinamere Lii- Mikser ütles, et kindlasti on avalikkus saanud Pärast seda, kui tuli avalikuks, et praamihange nide esimest pakkumist parvlaevade hankes nõue- segaseid signaale, ent kordas taas, et see on han- võib ebaõnnestuda, lubasid ministrid olukor- mist lihtsalt tele vastavaks tunnistada. Ta lisas, et praegu ei ole gete puhul pigem reegel kui erand. “Vaidlustes ra parandada. otsuseid teine hange kehtetuks tunnistada, kuna sünnib tõde ja ma usun, et see ei ole viimane rii- “Rahandusministri, maksumaksja ja kodani- juriidilise rahandusministeeriumil on kahtlustus, et esime- gihankevaidlus, mida avalikkusel tuleb pealt nä- kuna oleks mul väga kahju, kui ühendus peaks sel- ne hange Leedo pakkumisega vastas tingimuste- ha,” lisas ta. lest lõpuks kallimaks minema, aga praegu ju pole asjaga või on le. Praamihanget ei ole peatatud. Opositsioon asus aga kohe rünnakule. “Tänane veel ka järelevalve lõppenud ning kui protseduu- teadaanne, et rahandusministeeriumi hinnangul riline viga kinnitust leiab, saab parima tulemu- siin poliitili- Vaidlus on tavaline asi. Mikseri sõnul on majan- on kogu praamihange ebaseaduslik, viitab selgelt se nimel viga parandada,” ütles rahandusminis- dusministeeriumil aega viis päeva, et rahandus- Reformerakonna tagatoa sekkumisele. Praami- ter Jürgen Ligi. sed mõjud ka. ministeeriumi audiitoritele vastata ning anda hin- hanke lõpplahendus muutus SLK jaoks järsku eba- puhkusel majandusminister nang, miks esimene hange kehtetuks tunnistati. Ta soodsaks ja maksumaksja oleks võitnud 60 miljo- Analüüs on pooleli. Äripäev küsis ministrilt, kas Urve Palot pressikonverentsil lisas, et kindlasti peab olema riigil võimalus pak- nit. Reformierakond otsustas rahandusministee- ees võib seista kohtuvaidlus. “On palju parem, kui esindanud parteikaaslasest kuda maksumaksjale võimalikult soodsat ja kva- riumi abiga minister Palo põhja lasta,” teatas IRLi oma korrektuuride peale mõtleb riik, mitte kellegi kaitseminister Sven Mikser liteetset praamiühendust. “Ma loodan, et vaidlus eestseisuse ja riigikogu liige Margus Tsahkna pres- advokaadid ja kohus,” vastas ta. Samas ei soovinud kulgeb positiivselt. Vabandan saartel elavate ini- siteate vahendusel. Tema hinnangul pole valitsus Ligi teemat põhjalikumalt kommenteerida: “Pean meste ees ja nende ees, kes peavad mandri ja saar- tegelik otsuste langetamise koht. “Kogu valitsus laskma detaile siiski audiitoritel kommenteerida, te vahel liikuma, et selletaoline segadus avalikku- eesotsas peaministriga pidi olema teadlik, et ra- see on nende analüüs ja järelevalve on sõltumatu.” ses toimub,” rääkis Mikser. handusministeerium jälgis toimuvat juba alates Vahetult praamihanke eest vastutav majandus- Mikser ütles, et ei hakka kinnitama süüdistu- 24. septembrist,” põhjendas ta. ÄRIPÄEV 17. oktoober 2014 toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected] LUUBI ALL 7

Väinamere kahtleb suures säästus

Kolmapäeval selgus, et riigi- ma ja selle tütarettevõtetega. Eile le kuuluva Tallinna Sadama teatas Rihvk, et nende hinnan- tütarfirmade pakkumine lõi gul püüab majandusministee- parvlaevaühenduse korralda- rium vastutusest kõrvale hiilida mise hankel pika puuga seni- ja eksitab avalikkust, nagu ei täi- se operaatori, Vjatšeslav Lee- daks ettevõte esitatud nõudeid. do ettevõtte pakutud hinda. Samuti on Rihvki hinnangul Nimelt teatas majandusminis- kahtlane lubatud kokkuhoid. teerium, et valis Rohuküla–Hel- “Me ei pääse dokumentatsiooni- termaa ja Kuivastu–Virtsu liinil le ligi, kuid meil on alust arvata, parvlaevaühenduse korralda- et 60 miljonit kokkuhoidu on pi- miseks Tallinna Sadama tütar- gem raamatupidamislik vanger- firmade TS Laevad ja TS Ship- dus, kus odav rendihind saadak- ping ühispakkumise. Tallinna se laevade maksumuse ajatami- Praamiskeem Sadam küsis kümneaastase le- sega amortisatsiooniperioodi pinguaja eest riigilt dotatsiooni lõppu. Seeläbi peab riik hiljem ligi 200 miljonit eurot, mis oli li- laevad Tallinna Sadamalt liht- sundis laevu gi 60 miljonit vähem kui Väina- salt kallimalt välja ostma ning mere Liinide pakkumine. Äri- sinna kaob ka see 60 miljonit päeva andmetel on Tallinna Sa- kokkuhoidu. Tegelikult võivad hankima dama pakkumine umbes 8prot- kliendid kahe aasta pärast seis- sendilise tootlusega, samuti on ta silmitsi olukorraga, kus täna- Väinamere Liinide kasutatavaid parvlaevu pakkumises arvestatud võima- sed laevad töötavad mujal ja kii- omab praegu ettevõtja Olav Miilile kuuluv fir- likke ülekulusid. ruga projekteeritud ning ehita- ma. Äripäev kirjutas septembris, et kuigi Saare- ja Laeva Mandri ja saarte vahel lae- tud laevade puudustest tekkinud Hiiumaad mandriga ühendavate praamiliinide valiikluse korraldamise avatud vead maksab kinni maksumaks- operaator Väinamere Liinid on kahjumis, teenivad omanike- rahvusvahelisele hankele laekus ja,” täiendas Rihvk. laevu omavad Olav Miili firmad igal aastal investee- le maks- tähtajaks ainult üks pakkumus “Ma ei laseks end üldse häiri- ringult suurt tulu. Kui ettevõtete aruannete põh- tud pra- – OÜ-lt Väinamere Liinid, kuid da sellest, kui hakatakse tegema jal kulutab Olav Miil laevalaenude põhiosamakse- pakkuja ei vastanud majandus- juriidilisi katseid protsessi pi- tele ja intressile aastas kokku pea 7 miljonit eurot, hitasud ministeeriumi teatel kvalifitsee- durdamiseks,” vastas Parts küsi- siis edasi on ta laevad andnud kõrge intressiga ka- vastavad rimistingimustele. Seejärel toi- musele, kas ta prognoosib prae- pitalirendile, mille eest saab aastas üle 11 miljoni. turutingi- mus väljakuulutamiseta läbirää- guse operaatoriga sama ägedat Laevade finantseerimine oli Miili sõnul kulu- kimistega hankemenetlus, mil- võitlust nagu reisirongiliikluse kas. “Kolme laeva ehitus algas 2007. aastal ning mustele. le võitiski Tallinna Sadam. “See, opereerimisõiguse äravõtmist nõudis finantskriisi aastate jooksul lisaks märki- Väinamere mille kohta öeldi, et see pole või- Edelaraudteelt. “Kui Tallinna misväärsele ehituseks kulunud omakapitalile ka Liinide parv- malik, on tõeks osutunud. Kok- Sadama pakkumine on 60 mil- suuri kulutusi seoses lepingute koostamise ning laevu omava kuhoiunumbrid põhinesid eks- jonit eurot parem, siis see rää- tehingute struktureerimisega,” kinnitas ta. “Lae- firma omanik perthinnangutel ja pooleteise gib ise enda eest. Praegusel ope- va omanikele makstud prahitasud vastavad turu- Olav Miil aasta tagused laevaehitushinda- raatoril soovitaksin teha riigiga tingimustele ning on arvutatud laevadesse tehtud de prognoosid vastavad praegu- koostööd ja aru saada, et ta on investeeringuid ja prahtimisperioodi arvesse võt- sele turuolukorrale,” kommen- uues reaalsuses.” tes,” selgitas Miil e-kirjas. teeris endine majandusminis- Laevade kapitalirendileping on sõlmitud aas- MAJANDUSMINISTER Urve Palo ter Juhan Parts. tani 2026. See tähendaks, et intressivahe tõttu juhitava ministeeriumi valitud Seevastu Saaremaa Laeva- võidaks Miili firmad selle ajaga järgnevate aastate võitjaga praamihankelepingu kompanii (SLK) juhatuse esime- jooksul kolme laeva pealt 56 miljonit eurot. Kind- võib tühistada rahandus- he Tõnis Rihvki hinnangul oli lasti ei saa seda arvestada ettevõtja tuluks, sest li- minister Jürgen Ligi juhitava jutt hanke ausast konkurentsist 200 saks laevade soetamisse paigutatud omafinantsee- ministeeriumi otsus.FOTO: ANDRES jama. Rihvki sõnul on nii majan- miljonit eurot küsis ringule vajavad laevad hoolt ning mida aeg edasi, PUTTING / DELFI / SCANPIX dusministeeriumi kui ka minis- seda enam lisainvesteeringuid. ter Urve Palo käitumine vastu- Tallinna Sadam küm- Parvlaevad nimedega Saaremaa, Hiiumaa ja oluline, sest seaduste järgi ei to- neaastase lepinguaja Muhumaa soetati 2010.–2012. aastal väidetavalt hiks hanget läbi viia sama ameti- eest riigilt dotatsioo- kokku 90 miljoni euro eest ning praegu võiks olla asutus ega inimesed, kes on seo- nende raamatupidamuslik väärtus Äripäeva hin- tud hankes osaleva ettevõttega, ni – ligi 60 miljonit nangul 75 ja 80 miljoni euro vahel. antud juhul siis Tallinna Sada- vähem kui konkurent. Hoia oma sääste!

Tallinkiga reisimine muutus nüüd veel paremaks.

AINULT 26. oktoobrini saad osta reisi Helsingisse ja tagasi hinnaga alates 24 €/in.

Alla 12aastased sõidavad kaasa tasuta. Pakkumine kehtib reisimiseks kuni 30.11.14. Osta pilet tallink.ee või helista kohe 17 808. 17. oktoober 2014 ÄRIPÄEV 8 UUDIS toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0137, e-post [email protected]

AKTSIAD Börsid kukuvad. Kaotus või ostukoht?

JUHAN LANG [email protected] Võrdlus USA börs viimastel nädalatel hooga kukkunud S&P 500 indeks 18.09 2011,36 2000

1940 Sel nädalal on nii USA kui ka Euroopa aktsiatu- rud langusesse sööstnud. Eilset kauplemispäeva alustasid USA turud sarnaselt kolmapäevaga kor- 1880 01.01 ralikus miinuses. USA suurim aktsiaindeks Stan- 1831,98 dard & Poor’s 500 alustas päeva 1,15%, Dow Jonesi 1820 15.10 tööstuskeskmine 1,05% ja tehnoloogiaindeks Nas- 1862,49 daq Composite 1,61% madalamal. -7,4% alates 1760 Turud sööstsid taas langusse hoolimata sellest, tänavusest tipust et äsja avaldatud statistika järgi osutus USA sep- 03.02 1741,89 tembri tööstustoodang oodatust tugevamaks ja 1700 ka riigi värskete töötu abiraha taotlusete arv lan- 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 ges viimase 14 aasta madalaimale tasemele. ALLIKAS: BLOOMBERG Eile pärastlõunaks olid taas allamäge veerenud ka Euroopa börsid, kui veidi enne turgude sulgu- mist oli Saksa aktsiaindeks DAX kaotanud 0,49%, Briti FTSE 100 0,83% ja Prantsuse CAC 40 1,91%. peamiseks põhjuseks on Vallikivi hinnangul kaua Tugev langus viitab, et investorid on jätkuvalt kestnud tõus: “Turul kadus igasugune hirm ning maailmamajanduse pärast mures. Eriti teeb mu- tihti saab selline hirmu puudumine ka karistada.” ret Euroopa, kus langetati ka suuremate majan- Ta möönis, et USA Föderaalreserv on turule sek- duste kasvuprognoose. Samuti oodatakse hirmu- kumist vähendamas, samas ei ole globaalse ma- ga, mida võib kaasa tuua intressimäärade kergi- janduse väljavaade oluliselt paranenud ning in- tamine USAs. “Suurim mure USAs on selle pärast, vestorid on hakanud mõistma, et aktsiaturgude et teised riigid ekspordivad oma nõrkuse siia, mis ja majanduse vahel peaks siiski mingigi seos eksis- mõjub meie majandusele negatiivselt,” ütles inves- teerima. “Keskpangad on viimastel aastatel suut- teerimisfirma RW Baird & Co strateeg Bruce Bitt- nud paanikaid edukalt kontrollida ning seetõttu les Bloombergile. “Riigivõlakirjade tootlus läheb eeldaks, et ka seekord ei lasta turupaanikat liiga alla, mis viitab, et majandus ei pruugi olla nii tu- suureks paisuda,” ütles ta. “Edasise liikumise suh- gev, nagu arvatakse.” tes olen siiski jätkuvalt negatiivselt meelestatud, kuid usun, et see on siiski “kontrollitud korrekt- Investorid müüvad. Swedbank Marketsi valdkon- sioon” ehk langus, mida ohjeldavad keskpangad.” najuhi Andres Suimetsa kinnitusel on panga klien- did viimastel päevadel olnud enamuses müügipoo- EKP jäi jokutama. SEB privaatpanganduse stratee- lel ja kahe müügikorralduse kohta laekub üks os- gi Peeter Koppeli sõnul on praeguste maailmama- tukorraldus. “On kliente, kellele tundub praegu janduse trendide juures põhiküsimus selles, milli- mõistlik lühiajaliselt riski vähendada, kui ka neid, seid samme astub Euroopa Keskpank (EKP). “Jutt kes veidi pikemas vaates kasutavad langust posit- sellest, et turgude languse taga on hirm globaalse sioonide suurendamiseks,” selgitas Suimets. “Hal- kasvu nõrkuse ees ning äkki on kõik halvasti, mind bu uudiseid reaalmajanduse kohta on lõpuks ka ei veena. Küll aga uudistelinti jälgides näib, et EKP turgudel negatiivsena tõlgendama hakatud, vaa- on jäänud jokutama,” kommenteeris Koppel teisi- tamata Euroopa Keskpanga sõnavõttudele või te- päevast börsipaanikat. “Meie lähenemine investee- gutsemisele.” rimisele see, et vaja on näha puude taga ka metsa.” Suimets põhjendas müügilainet ka sellega, et Koppeli sõnul oli turuosaliste konsensuslik Euroopa riigid on järjest avaldatud pettumust val- nägemus mõnda aega selline, et USAs saab raha- mistanud makronäitajaid, samas kui inflatsioon trükk läbi ning deflatsiooniline surve ja üha hal- püsib väga madalal ning veel hiljuti langetas ka venev makro sunnib EKP rahatrüki ohjad üle võt- IMF maailmamajanduse väljavaadet. “Võttes arves- ma. “Aga võta näpust, nagu ütleks vereproovi võt- se turgude langusele eelnenud tugevust, kui pal- tev haiglaõde. EKP on võimaliku QE (kvantitatiiv- jud indeksid kauplesid oma tippude juures, on loo- se lõdvendamise – toim) suhtes vait,” ütles Koppel. mulik, et investorid on muutunud ärevaks ja leid- Seega, isegi, kui USA suudab ilma rahatrükita nud põhjuse nüüd valikuliselt investeeringuid rea- oma kasvu hoida, see Koppeli sõnul Euroopat vä- liseerida,” rääkis ta. ga ei aita. Lisaks sellele on nii Jaapan kui ka Hiina stimuleerimisega kitsivõitu. Kaplemine käib vilkamalt. LHV maaklertegevu- Koppeli sõnul näitab ajalugu, et EKP puhul on se juhi Alo Vallikivi kinnitusel on investeerimis- jokutamine tavaline, kuid pingelisel hetkel tehak- panga kliendid maailma aktsiaturgude languse se ikka seda, mida vaja ehk mida turud ootavad. peale aktiveerunud ning kauplemisaktiivsus on “Seega – kui EKP näiteks novembris vihjab QE-le, tavapärasest tunduvalt suurem. Esialgu tema sõ- Jaapan jätkab ning Hiina saadab ka paar positiiv- nul siiski murelikke kõnesid palju ei ole ning seni set signaali, on praeguse korrektsiooni kontekstis võetakse toimunut kui korrektsiooni. Müügilaine tegemist ostukohaga,” leidis SEB strateeg.

Bulgaaria Võlakirjade OÜ müüb enampakkumisel järgmised kinnisvaraprojektid: Nafta hind süstib

Mortsajevo elamuarendus 276 000 m², asukoht: Sofi a, Bulgaaria. Alghind: 300 000 € majandusse 1,1 triljonit http://www.imot.bg/1r141253430021781 Citigroup ennustab, et nel- Panga globaalsete tooraine- Mramori Tehnopark 220 000 m², asukoht: Sofi a, Bulgaaria. Alghind: 350 000 € ja aasta madalaimal tasemel te uuringute juhi Ed Morse’i hin- kauplev toornafta toimib maa- nangul kasvab see summa aasta- , http://www.imot.bg/1r141253552079715 tööstusarendus ilmamajandusele 1,1 triljoni ga 1,1 triljoni dollarini, sest naf- dollari suuruse stiimulina, lan- tahindade mõju liigub ka teis- Enampakkumise tingimustega tutvumiseks palume pöörduda oksjoni sekretäri poole: getades kütuse ja teiste toor- tesse toorainetesse, jättes tarbija- Janek Balõnski, 51 87 647, [email protected]. mete hindu. tele ja ettevõtetele rohkem raha Kirjalikke siduvaid pakkumisi võib esitada nii üle kui alla alghinna. Pakkumise esitajal tuleb tasuda 10 000 € suurune Brenti toornafta kaupleb ja see omakorda toetab majan- deposiit notari kontole enne pakkumiste esitamise tähtaega. Pakkumiste esitamise tähtaeg 03.11.2014 kell 14.00. praegu 20% alla oma kolme aas- duskasvu, kirjutas Bloomberg. ta keskmist hinnataset. ÄRIPÄEV.EE ÄRIPÄEV 17. oktoober 2014 toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0137, e-post [email protected] UUDIS 9

Aktsionäride erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade, päevakord ja ettepanekud AS Silvano Fashion Group, regist- toobril 2014. a kell 23:59 (Eesti rikood 10175491, asukoht Tulika aja järgi). 15/17, 10613 Tallinn, (edaspidi Aktsionäril on õigus Koosole- 2012. “SFG”) juhatus kutsub kokku kul saada juhatuselt teavet SFG aktsionäride erakorralise üldkoos- tegevuse kohta. Juhatus võib aastasse kukkus eile Tallinna oleku (edaspidi “Koosolek”) 07. keelduda teabe andmisest, kui novembril 2014. a algusega kell on alust eeldada, et see võib teki- med ja dokumendid ja volikirjade börs globaalse müügilaine keskel, 12:00, Radisson Blu Hotel Olüm- tada olulist kahju SFG huvidele. blanketid on avaldatud ka Aktsia- Tallinna börsiindeks langes eile pia konverentsisaalis “Epsilon”, Juhul, kui juhatus keeldub teabe seltsi koduleheküljel http://www. aadressil Liivalaia 33, 10118 Tal- andmisest, võib aktsionär nõuda, silvanofashion.com. 1,17%, 731,61 punktile. Nädalaga on linn. et Koosolek otsustaks tema nõud- Koosolekul osalemiseks palume Koosolekust osavõtjate registreeri- mise õiguspärasuse üle või esita- esitada: - füüsilisest isikust akt- indeks kukkunud 4,13% ning aasta mine algab kell 11:30. da Koosoleku toimumisest kahe sionäril isikut tõendav dokument, nädala jooksul hagita menetluses esindajal – kirjalik volikiri; - ju- algusest 10,53%. I Päevakord kohtule avalduse juhatuse kohus- riidilisest isikust aktsionäri esin- Aktsionäride erakorralise üld- tamiseks teavet andma. dajal (a) väljavõte vastavast regist- koosoleku päevakord on järgmine: Aktsionärid, kelle aktsiatega on rist, kus isik on registreeritud; ja 1 AS-i Silvano Fashion Group 30. esindatud vähemalt 1/20 aktsia- (b) esindaja isikut tõendav doku- juuni 2014 üldkoosolekul vastu- kapitalist, võivad nõuda täienda- ment; ja (c) volituse alusel esinda- võetud kasumi jaotamise otsuse vate küsimuste võtmist Koosoleku jal kirjalik volikiri. muutmine ning täiendav kasumi päevakorda, kui vastav nõue on Kui välislepingust ei tulene jaotamine. esitatud kirjalikult hiljemalt 15 teisiti, peab välisriigi ametiisiku Miks päeva enne Koosoleku toimumist. poolt väljastatud dokument olema II Juhatuse ja nõukogu Aktsionärid, kelle aktsiatega on kas legaliseeritud või kinnitatud ettepanekud esindatud vähemalt 1/20 aktsia- apostille’iga. Võõrkeelsed doku- SFG nõukogu kiitis heaks juhatu- kapitalist, võivad kirjalikult esi- mendid tuleb esitada koos nota- aktsiad se poolt esitatud erakorralise üld- tada iga päevakorrapunkti kohta riaalselt kinnitatud eestikeelse koosoleku päevakorra. otsuse eelnõu mitte hiljem kui 3 tõlkega. SFG juhatus ja nõukogu teevad päeva enne Koosoleku toimumist. Aktsionär võib enne Koosoleku aktsionäridele seoses päevakorra- Otsuste eelnõudega ja aktsio- toimumist teavitada aktsiaseltsi langevad ga järgmised ettepanekud: näride esitatud põhjendustega esindaja määramisest või esinda- 1. AS-i Silvano Fashion Group Koosoleku päevakorrapunktide jale antud volituse tagasivõtmisest Steve Forbes toob ajakirjas For- 30. juuni 2014 üldkoosolekul kohta ning Koosolekule esitata- saates vastavasisulise digitaalall- vastuvõetud kasumi jaotamise vate muude dokumentidega saab kirjastatud teate e-posti aadressi- bes välja viis põhjust, miks te- otsuse muutmine ning täiendav tutvuda alates Koosolekust tea- le [email protected] või toi- ma arust aktsiad langevad. kasumi jaotamine tamisest kuni Koosoleku päevale metades teate isiklikult tööpäeviti Juhatuse ja nõukogu ettepanek: eelneva tööpäevani aktsiaseltsi ajavahemikus 09.00 kuni 17.00 1.1. Jaotada AS-i Silvano Fas- asukohas aadressil Tulika 15/17, (Eesti aja järgi) või posti teel aad- USA senat. Nimelt pole demo- hion Group aktsionäridele kin- Tallinn, tööpäeviti kella 09.00-st ressile AS Silvano Fashion Group, kraatide senatienamus enam nitatud 2013 majandusaasta kuni 17.00-ni (Eesti aja järgi). Tulika 15/17, Tallinn, 10613 hil- aruande alusel täiendavalt divi- Koosoleku toimumise päe- jemalt Koosoleku toimumise päe- nii kindel, nagu näitavad hilju- dendina kasumiosa järgmiselt: val saab dokumentidega tutvu- vale eelneva tööpäeva kella 17.00- tised küsitlused. Kui vabariikla- 1.1.1. Fikseerida täiendava da Koosoleku toimumise kohas ks (Eesti aja järgi). dividendi saamiseks õigustatud alates osalejate registreerimise Küsimused seoses Koosoleku sed peaksid ülemkoja üle võtma, AS-i Silvano Fashion Group akt- avamisest kuni Koosoleku lõ- või selle päevakorraga palume esi- ei saa Obama enam majanduse- sionäride nimekiri seisuga 21. no- puni. Dokumentidega tutvumi- tada: Märt Meerits (e-post: info@ le niivõrd suurt kahju teha, mis vember 2014. a kell 23:59; seks peab: (1) füüsilisest isikust silvanofashion.com; telefon +372 1.1.2. Maksta õigustatud AS-i aktsionär esitama kehtiva isikut 684 5000). mõjuks aktsiatele positiivselt. Silvano Fashion Group aktsio- tõendava dokumendi ning füü- näridele täiendavalt dividendina silisest isiku aktsionäri esindaja lihtkirjaliku volikirja; (2) juriidi- Föderaalreservi ebaadekvaat- välja 0,20 eurot aktsia kohta hilje- malt 24. novembril 2014. a. lisest isikust aktsionär (a) välja- Märt Meerits ne käitumine. Föderaalreserv on võtte vastavast registrist, kus isik Juhatuse esimees AS Silvano andnud vihjeid, et jätkab kredii- III Korralduslikud on registreeritud; ja (b) esindaja Fashion Group küsimused isikut tõendava dokumendi; ja (c) E-post: [email protected] diturul jama keeramist (Forbe- Koosolekul osalemiseks õigusta- volituse alusel tegutsev esindaja Tel: +372 684 5000; Faks: +372 si meelest on FED krediidi jaga- tud aktsionäride ring määratakse kirjaliku volikirja. 684 5300 Aadress: Tulika 15/17, kindlaks seisuga 7 päeva enne Äriseadustiku § 2941 kohased 10613 Tallinn misel ebakompetentne). See mõ- Koosoleku toimumist, s.t. 31. ok- avalikustamisele kuuluvad and- www.silvanofashion.com jub halvasti töökohtade loomise- le ning väikeettevõtetele.

Kasumite pilt ebaselge. Kasu- mid üldiselt küll kasvavad, ka- sutades aga kasumite mõõtmi- seks rahvatulu ja rahvamajandu- se kogutoodangu arvestust, on EESTI ADVOKATUUR pilt tunduvamalt süngem. Selle arvestusviisi numbrid tulenevad tuludeklaratsioonidest, seal pole Registrikood 12290629 ettevõtetel mõtet ennast täispu- hutult näidata.

Maailma majanduses lokkab Advokaadibüroo A. Ratnikov & Partners kutsub tutvustavale seminarile, mis korralagedus. Saksamaa ma- toimub 4. novembril 2014. a Nordic Hotell Foorumis, Viru Väljak 3, Tallinn. janduskasv on peatumas ja üle- jäänud Euroopa on majandus- Seminaril käsitletakse ja valgustatakse Venemaa maksu- ja äriõigustega languses või selle äärel. Brasiilia seonduvaid teemasid. ja Jaapan on kriisis. Hiina ma- janduskasv on probleemne. USA Käsitleme, milline on Venemaa maksuõiguse süsteem, millistest maksudest majanduskasvu kiirenemisel on see koosneb, kuidas see toimib, millised õigused on Venemaa maksuametil blokk ees. ja kuidas toimub üldiselt maksukorraldus Venemaal. Maailma julgeolekuolukord Seminari teises osas valgustame Venemaal ettevõtte asutamise reegleid, on halvenemas. USA president on kindel oma vasakäärmusli- ettevõtete asutamise eripära, tegevuslubade saamise vajadust. BÖRSI- kule maailmavaatele, mis eel- Lisaks sellele muud aktuaalset Venemaa maksu- ja äriõiguses. MAAKLER dab USA eemaldumist maailma Frankfurdi asjadest. Ebola puhangud rõhu- Seminari päevakavaga saab tutvuda lähemalt kodulehelt www.ratnkovab.com börsil. tavad samuti asjaolu, et pinged FOTO: EPA on kasvamas. Toimumisaeg: 04.11.2014, algus kl 11.45 MAIT KRAUN Soodushind kuni 28.10.2014: 75 eurot + km Tavahind pärast 28.10.2014: 100 eurot + km Elron tahab ronge juurde Toimumiskoht: Nordic Hotel Forum (Viru väljak 3) Registreerimine: RSVP 31. oktoobriks telefonil 56 90 90 06 või e-postile: [email protected] Elron kaalub rongipargi suu- parki ning kas selleks on täien- malusi arvestades tööle maksi- rendamist, kuna praegu töö- davate vagunite või rongide ost- maalse efektiivsusega, mis tä- tavad masinad maksimaal- mine, peab näitama Elroni ana- hendab, et täiendavate väljumis- se efektiivsusega, ütles ette- lüüs koos tellijaga. “Analüüs te või pikemate koosseisude lisa- võtte juhatuse esimees And- peab arvestama riigipoolse do- miseks vajame juurde uusi ron- Filiaal Moskvas: rus Ossip. tatsiooni ja Elroni teenitava pi- ge, kuigi ka need võimalused on Peakontor: Talalihina tn 2/1, korpus 4, 109147 Kuigi mõnel liinil on ületäi- letitulu mõistlikku suhet – kas taristu läbilaskevõimet arvesta- J. Köleri 8, 10150 Tallinn, Moskva, Vene Föderatsioon tumust, ei ole seda olemasoleva see on lisanduvaid kulusid ar- des piiratud,” ütles Ossip. Tel +372 684 5807 Tel + 7 499 39 09 659 Mob + 372 56 90 90 06 rongipargi, väljumiste ning sõit- vestades otstarbekas või mitte,” Elron teenindab iga päev üle Mob + 7 925 07 07 587 e-post: [email protected] [email protected] jate arvu juures võimalik muuta, teatas ettevõte. 200 reisi, kasutades selleks 18 teatas Elron. Peamine leevendus- “Tänaseks oleme saanud Elro- elektrirongi ja 19 diiselrongi. võimalus on suurendada rongi- ni olemasoleva rongipargi või- ÄRIPÄEV.EE 17. oktoober 2014 ÄRIPÄEV 10 UUDIS toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0137, e-post [email protected]

INTERVJUU Euroala päästefondist käigus kümnendik. Siiani on euroala puhvrist piisanud

SIRJE RANK [email protected] de ühehäälse otsuseta ei ole ESMile lisaülesanne- kate? ESM on jätkuvalt kriisihaldusmehhanism ja ESMI osa- te andmine võimalik. võimekus on olemas, kui riik vajab abi. Ja võrreldes konnajuht kriisi algaastatega, kus räägiti ainult abipaketti- Andres Sutt Kas ESMi alusdokumendid lubavad sellist raha- dest, siis mida aeg edasi, seda selgemaks on läinud joonib alla, 500 kasutust? ESMi leping seda ette ei näe. Selleks tu- panga omanike ja võlausaldajate panuse olulisus. et euroala miljardit eurot on leb ESMi lepingut muuta ja seda saab teha vaid 18 seis on ESMi liikmesriigi konsensusliku otsusena. Et esmalt vastutab pank, selle omanikud ja võ- mõne Euroopa alalise päästefondi ESMi ja selle eel- euroala alalise pääs- lausaldajad, siis panga koduriik ja ESM on kõi- aasta ta- käija EFSFi panus on olnud väga oluline, et temehhanismi ESM Euroopa Komisjoni asepresidendi kandidaat ge viimane? ESM on tõesti järjekorras kõige ta- guse ajaga euroala on alles ja laieneb, ütleb ESMi osakon- “tulejõud”. Jyrki Katainen ütles, et ESMi raha tuleks hoida gumine. võrreldes najuht Andres Sutt. pigem reservis, kuni selguvad Euroopa panka- oluliselt Tegelikkus on osutunud kardetust edukamaks de n-ö tervisekontrolli tulemused. Äkki tuleb Kui Eesti panustas ESMi, oli palju juttu, et see on paranenud. – viiest abi vajanud riigist on praeguseks klienti- ootamatusi? Ootame ära, oktoobri lõpp on lähe- investeering. Palju me siis teeninud oleme? Kõi- FOTO: ANDRAS deks jäänud vaid kaks ning 90% päästefondi lae- dal. Samas – kui on räägitud, et Euroopa pangad ge suurem kasu on ikkagi see, mida rahanumbri- KRALLA nuvõimest on kasutamata. on kõige nõrgemad ja et sealt tuleb üks tohutu tes mõõta on keeruline, et euro on sellisel kujul jät- suur kohustus, siis tegelikkus on see, et Euroopa kuvalt alles. Eesti kõige olulisem investeeringute ja Kui palju on ESMis vabu vahendeid? Natuke üle pangad on kriisi algusest oma kapitalipositsiooni kaubanduspartner. 450 miljardi euro. Hispaania ja Küpros on ainsad parandanud umbes 450 miljardi euro võrra. Nen- Laenud on väga pikaajalised, mis on teinud võ- programmid, mis ESMist on rahastatud. Mõlema de kapitaliseeritus on globaalselt üks tugevamaid. la jätkusuutlikuks vaatamata suhteliselt kõrgele programmi maht on kokku 50,3 miljardit eurot. tasemele. Kõige pikem tagasimakse aeg on Kree- Miks nad siis laenu ei anna? Kuskil antakse, kus- ka laenudel, keskmiselt 32 aastat. Intressid on vä- Mis selle rahaga plaanis on – kuuldavasti tahab kil antakse vähem. Alati on ka see küsimus, kas ga madalal, kuskil 1,5 protsendi kanti. Meie arvu- Euroopa Komisjoni uus president Jean-Clau- pangad ei ole suutelised raha andma või et ette- tuste järgi on Kreeka võib-olla sellest võitnud ük- de Juncker sellest rahastada oma 300 miljar- võtted ei investeeri, sest ei näe, kust kasv peaks tu- si 2013. aastal suurusjärgus 4,5% SKPst ehk ligi 8,6 di euro suurust investeeringute paketti. Junc- lema. Kui vaadata raha hinda, siis intressimäära- miljardit. Ühel või teisel moel on see kõik aidanud ker on palunud ESMi tegevdirektoril Klaus Reg- dega enam madalamale minna ei saa. ka Eesti majandust. lingil võimalusi analüüsida. Kuid ESMi aktsionä- Kui OECD hindas mullu oma liikmeid, kes on rid ei ole selles üksmeelel ning ilma aktsionäri- Aga kui sealt tuleb mingi auk, siis ESMist tuleks kõige rohkem struktuurireforme ellu viinud,

TÕLGE LK.3 TISSOT T-COMPLICATION SQUELETTE käsitsi Soome vajab 380 uut väikest üleskeeratav mehhanism on viimse detailini näha läbi kahekordse peegeldumisvastase kattega kriimustuskindla safiirklaasi. TISSOT on sellise mehhanismi ainuõiguslik Nokiat. Majandus jätkuvalt languses omanik. INNOVATORS BY TRADITION.

Soome ettevõtjad on kannatust administratiivse kolossi, mis on Uut potentsiaali on nähtud areng siin on Finnairi hiljuti sõl- LAHENDUS SINU kaotamas – Soome peab ennast liiga suur ja liiga bürokraatlik. Soome mängutööstuses, kuid mitud kokkulepe oma salongi- TEGEVUSELE ! kiiresti n-ö uuesti leiutama, et Uute ettevõtete asutamine tuleb tippu püsima jääda on raske, personaliga, mis võimaldab fir- korvata Nokia langusest ma- lihtsamaks teha.” nagu näitab mänguga “Angry male aastas säästu kuni 200 mil- NÜÜD EI OLE AEG EDEVUSELE. jandusse tekkinud tühimik. Birds” maailmas läbi löönud Ro- jonit eurot. Ametiühingute nõue Agentuurile Bloomberg an- Nokia käibe kukkumine jättis vio käekäik. Firma teatas hiljuti, on, et ka firmajuhid ise tuleks augu. üle 130 aastase kogemusega ettevõte tud intervjuudes kritiseerib mi- Soome peaminister Ale- et koondab 16% oma töötajatest. palgakärbetega kaasa. -20 % tu tööstusjuhti Soome suurt ava- xander Stubb lubas riigi majan- Aktia Bank OY peaökonomist Positiivne näide kohanemi- • Autotransporditeenus kogu Euroopas likku sektorit, mis peab samu- duses praeguseks juba käivitu- Anssi Rantala sõnul tuleb Soome sest ja eneseuuendusest on kon- • Rahvusvaheline lennutransport ti uute oludega kohanema. Va- nud struktuurireformid lõpule valitsusel ka riigi kulutused uue toripindasid pakkuv Technopo- • Rahvusvaheline kolimisteenus ja on õhemat riiki, vähem re- viia. Siiski kulub aastaid, enne reaalsusega vastavusse viia. lis OY, mille portfellist moodus- gulatsioone, madalamaid mak- kui kunagise maailma suurima tasid 1999. aastal Nokiaga seo- Reti tee 4, Rae vald Harjumaa Kallis juhtimine. tel +372 6777 491 se ning rohkem toetust alusta- mobiiltelefonide tootja Nokia Soome ettevõt- tud ettevõtted üle poole. Nüüd [email protected] tavatele firmadele, et äsja tipp- panus korvata suudetakse. Nokia jate sõnul oleks kokkuhoiu koht on nende osakaal alla 3%. Firma www.goellner-spedition.eu reitingust ilma jäänud Soome käive on 2008. aastast kahane- kohalike omavalitsuste arvu vä- on laienenud naaberriikidesse majandus langusest välja tuua. nud 38 miljardi euro võrra. Selle hendamine. Neid on praegu 5,5 ning 94% pindadest on üürili- Praegusel moel jätkates on Soo- korvamiseks oleks vaja 380 start- miljoni elanikuga Soomes 320. se leidnud. Firma ameeriklasest me avaliku sektori defitsiit aas- up’i, mille käive on vähemalt 100 Võrdluseks on 5,6 miljoni elani- juhi Keith Silverangi sõnul tuleb PLASTPROFIILIDE Kasutatud pro¿mööbel taks 2017 kümne aastaga kahe- miljonit eurot. kuga Taanis 98 kohalikku oma- kogu Soomel ennast uuendada · tootmine · arendus E-N 10-17, R 10-18 kordistunud. Tänavu prognoositakse valitsust ning Rootsi, kus elanik- ning riik ei peaks nii palju kõi- Tähetorni 21j, Tallinn “Soome on jätkanud üle jõu Soome majandusele kolmandat ke 9,7 miljonit, 290 omavalitsust. gesse sekkuma. “Olukord võib Tel 552 6608 ATI Profiil liist@atiprofi il.ee elamist,” ütles Bloombergile järjestikust aastat langust. SKP Ametiühingutelt ootavad et- minna veel palju hullemaks, kui www.atiprofi il.ee www. .ee Fiskars OY tegevjuht Kari Kau- kahaneb 0,4%, prognoosib ma- tevõtjad suuremat paindlikkust struktuursete muutustega ei ko- niskangas. “Oleme üles ehitanud jandusuuringute instituut ETLA. palgakokkulepetes. Positiivne haneta,” ütles ta. ÄRIPÄEV 17. oktoober 2014 toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0137, e-post [email protected] UUDIS 11

siis esiviisikus oli neli programmiriiki – Kreeka, ABI Iirimaa, Portugal ja Hispaania. Viies riik oli Eesti. Inflatsioon viie Seakatku ennetustöödeks 267 500 eurot Kõigi puhul võib rääkida sisulisest paranemisest. Valitsus eraldas põllumajandusministeeriumile reservfondist 267 ESM dividende ei ole maksnud, eelmise aas- 500 eurot, et katta sigade Aafrika katku ennetus- ja tõrjeabinõu- ta kasum oli 254 miljonit eurot. Raha läheb ta- de kulusid. gasi reservi. EFSFis samamoodi, kui kasum tekib. aasta madalaim 227 500 euro eest soetatakse riigile kuuluvale loomsete jäätmete Meie eesmärk on tagada, et 80 miljardi euro suu- käitlemise tehasele mobiilne põletusahi, mida saab kasutada sea- rune sissemakstud kapital säiliks. See annab mei- Euroala inflatsioon alanes sep- aasta baasil 0,4%, mis on samuti korjuste hävitamiseks. “Kuigi põhifookus on seakatku farmisiga- le võimaluse laenata turgudelt väga madalate int- tembris viie aasta madalaima- aeglustumist näitav trend. Sep- deni jõudmise vältimine, peame valmistuma ka kõige halvemaks,” ressidega ja hoida programmiriikide laenuintres- le tasemele, kinnitas Euroopa tembris langesid hinnad ELi ka- ütles põllumajandusminister Ivari Padar. si madala. Liidu statistikaamet Eurostat. heksas riigis. Eurostat kinnitas eile esialgse Euroopa Keskpank on ürita- TÖÖHÕIVE Soome nõudis ainsa riigina Kreekalt garantii- hinnangu, et euroala inflatsioon nud deflatsiooni tõrjuda, kär- sid, mida nad sellest n-ö kaotasid? ESMi puhul: oli septembris keskmiselt 0,3%, pides euroala enim jälgitud PKC Keila tehas koondatuid ei tõmba kui teised maksid põhikapitali sisse neljas osas, siis mis on kaugel optimaalseks hin- baasintressimäära rekordilise- Läänemaa suurima tööandja, juhtmeköidiste tootja PKC Grupi Soome pidi kohe maksma. Oli nende valik. natud tasemest 2% lähedal. le 0,05%-le. Haapsalu tehase 347 koondatavast kasutas võimalust ettevõtte 0,3% on madalaim näit 2009. Turud ootavad Euroopa Kesk- Keila tehasesse tööle minna 29, kirjutas ERR Uudised. Kas pankade otsefinantseerimine ESMist on aasta oktoobrist. Augustis oli pangalt aga juba järgmist sam- Osa koondatute jaoks on positiivne uudis siiski see, et kui algselt nüüd võimalik, selleks ESM ju algselt loodi? Inst- inflatsioon 0,4%. mu. pidi tehas uksed sulgema selle aasta lõpus, siis uute tellimustööde rument on kokku lepitud, kuid ei ole veel formaal- ELis tervikuna tõusid hinnad ÄRIPÄEV.EE tõttu töötab tehas osaliselt märtsi lõpuni. selt osas riikides – sealhulgas Eestis – heaks kiide- tud. Peab käima parlamentide kaudu.

Mis riskid on üleval, kus ESMi raha võiks vaja minna? Kui küsida, kas keegi on ukse taga küsi- mas, siis seda ei ole. Seda võib ka teistpidi pööra- ta – fakt, et ESM on olemas, võimaldab mõnel rii- gil turupõhist rahastamist saada. Investorid tea- Koostöö konverents: vad, et on olemas toimiv ja ennast tõestanud krii- sihaldusmehhanism. Koostöö või võimuvõitlus? * Palju on laenu võetud ja kes on suuremad võla- usaldajad? EFSFst ja ESMist kokku on praeguseks rahastatud umbes 230 miljardit eurot. Investor- baas on jämedalt öeldes pool Euroopast, Aasia osa- kaal on 20–30 protsenti, ülejäänud on muu maa- 31. OKTOOBER Eesti Näituste Sinine paviljon Pirita teel ilm. Alustati sisuliselt nullist, keset kriisi, kuid ole- me suutnud raha laenata väga konkurentsvõime- listel tingimustel. Võrreldav Euroopa Investeeri- mispangaga.

Kreeka võlakoorem on ca 170% SKPst, see ei ole 10.30 – 11.00 Registreerumine, hommikukohv jätkusuutlik. Kreekal on poliitiline kokkulepe, 11.00 – 11.05 Sissejuhatus et riik saab uuesti võlakergendust, kui saab eel- arve struktuursesse ülejääki. Kust see leeven- dus tuleb, kui intressimäärad on juba nii mada- lal? Laenu tähtaeg 100 aasta peale? Kreeka on ju- I sessioon: Kaubandus: Mis toimub meil ja meie ümber? ba praegu väga palju võitnud. Meie laenud on väga Moderaator: Sirje Potisepp pika tähtajaga ning väga madala intressiga ja see- tõttu on võlg jätkusuutlik. Kas astutakse veel min- geid täiendavaid samme võlakoorma vähendami- 11.05 – 11.25 Ebaausad kauplemisvõtted müüt või reaalsus seks või mitte, on euroala rahandusministrite pä- Tarbijakaitseameti turujärelevalve osakonna juhataja Anne Reinkort devuses konsensuslikult otsustada. 11.25 – 11.45 Tarneahela toimimise põhimõtted EL tasandil Mis ESMist edasi saab? Euroala oma valuuta- Kaupmeeste Liidu tegevdirektor Marika Merilai fond? ESMi maksimaalne laenuvõime on 500 mil- 11.45 – 12.15 Suurte jaemüügikettide ja toiduainete tarnijate kaubanduslikud suhted EL tasandil jardit eurot, aga me ei eelrahasta oma tegevust. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee põllumajanduse, -maaelu ja - keskkonnasektsiooni Laename turult ainult selleks, et rahastada ESMi abiprogramme. Meie praegune mandaat on, et ole- asepresident, Taluliidu juhataja Kaul Nurm me kriisihaldusmehhanism. Kas 10 aasta pärast on 12.15 – 12.55 Uued tarneahela toimimise põhimõtted Soome näitel mandaat sama või on lisandunud teisi ülesandeid, Soome kaubandusföderatsiooni esindaja Janne Koivisto on euroala rahandusministrite otsustada. 12.55 – 13.00 I sessiooni kokkuvõte 13.00 – 14.00 LÕUNA Stockholmi II sessioon: Tarbija

Bromma lennuväli 14.00 – 14.35 Sortimendi kujundamise ja paigutamise põhimõtted kaupluses Uuringufi rma Nielseni Eesti jaekettide klienditeenindusjuht Oliver Rist 14.35 – 15.00 Tootekategooriate juhtimine praktikas sulgemisohus AS-i Selver ostudirektor Katrin Riisalu 15.00 – 15.30 Mida tarbija tegelikult tahab, täna, aga homme? Rootsi suuruselt kolmandat töökohtade ja uue majanduskas- RIMI Eesti Food AS ostudirektor Margus Amor lennuvälja ähvardab sulgemi- vu loomine,” ütles lehele Rootsi 15.30 – 15.55 Mida tegelikult ostan: Eesti vs importkaup ne, kirjutas Rootsi majandus- mõjuka Wallenbergide tööstus- Tarbija Susan Luitsalu – Miil leht Dagens Industri. perekonna investeerimisfirma Stockholmi uus sotsiaal- Investor juht Jacob Wallenberg. 15.55 – 16.00 Konverentsipäeva kokkuvõte demokraatide ja roheliste ena- “Brommal on keskne roll musega valitsus tahab Bromma Rootsi ühendamisel. 90% Brom- lennuvälja hiljemalt 2022. aas- ma kaudu reisijatest teevad se- * korraldajatel on õigus teha kavas muudatusi taks sulgeda ning rajada sinna da töö pärast,” ütles Wallenberg. hoopis eluhooned. “Rootsi on suur riik. Meil on va- KORRALDAJAD: ja toimuvaid ühenduskanaleid.” Ettevõtjad kurjustavad. See Bromma sulgemisega kanna- on vallandanud pahameeletor- taksid ka rahvusvahelised len- mi Rootsi ettevõtjates, kelle sõ- nufirmad, mis seda lennuväl- nul on aastas üle 2 miljoni rei- ja kasutavad. Need tuleb kuski- sijat teenindav lennuväli oluli- le ümber suunata. Stockholmi ne transiidikeskus. “See on suur Arlanda lennuväli on koorma- löök Rootsi ettevõtjate ja organi- tud. Nii võib juhtuda, et osa len- Täpsem info ja registreerimine: www.toiduliit.ee satsioonide vastu. See kahjustab nuliiklust langeb ära, hoiatab +372 648 4621 kogu Rootsi funktsionaalsust. Wallenberg. või telefonil Rootsil läheb raskemaks uute ÄRIPÄEV.EE ÄRIPÄEV 17. oktoober 2014 12 EDETABEL toimetaja Rivo Sarapik, tel 667 0181, e-post [email protected]

INTERVJUU Kokkuhoidlik tootmine tõi kasvu. Head tulemust sel aastal raske korrata

KADRI PÕLENDIK [email protected] elama ja ega nad siis enam siia poodi ei tule. Meil ga hüppeline. Ennustada saaks vaid siis, kui teaks Mis on mis asusid kauplused küllaltki maakohas, Põltsamaalt maanteeameti plaane paari aasta peale ette. Prae- AS Kaltsiit 6–7 kilomeetrit. Kuna tarbimine väheneb, siis on gu on nii, et kui teame järgmise aasta plaane, siis ASUB Pajusi vallas hakkamasaamiseks vähem võimalusi. Me õnneks on hästi. Samas ei saa maanteeamet nii palju ette TOODAB paekivist ehitus- saime nad niimoodi ära müüa, et järgmine tegija planeerida, kuna tal ei ole teada, kui palju ta ra- killustikku üritab hakkama saada ja üks neist kauplustest toi- ha saab. OMANIK AS TREF (Guido mib. Seega me ei vedanud kohalikku rahvast alt. Karmis kohalikus konkurentsis tegutsev Kalt- Kruusmaa, Andres Bach- Mis on teil praegu ettevõttes võtmeküsimus? siit suutis tänavuses Jõgevamaa TOPis pea kõi- mann, Andres Gailit, Vaino Kas sel aastal on samasugust head kasvu ooda- Töötajaid on juurde vaja. Sellega on natuke prob- gist ette rebida. Ettevõtte juhatuse liikme Raivo Vald, Kalev Bachmann) ta? Ei, sellist kasvu enam oodata ei ole, sellist aas- leeme. Lehiste sõnul tehti hea tulemus tänu suuremale TÖÖTAJAID 16 tat korrata oleks isegi juba hästi. Aasta lõpuni on kokkuhoiule. Jõgevamaal on väikse maa-ala peal KÄIBE KASV mullu 1,19 korda, veel kolm kuud. Kui siin saab mõne objekti müüa, Millest see probleem tuleb? Inimesi on vähe. Kui neli killustikutootjat, kellest edukaim oli möödu- millega jagab Jõgevamaal tuleb sama tulemus. Kui ei saa, võib juhtuda, et tu- neid on vähem, siis ei pruugi olla nende hulgas sel- nud aastal Moreen OÜ, mis platseerus TOPis 3. ko- 22.–24. kohta leb natuke kehvem. list, keda meil tarvis on. Pingelise töö korral on va- hale. Moreenist kaugele maha ei jäänud ka 7. ko- KOHT TÄNAVUSES TOPIS: 7. Sel aastal on kasumipoole täitmine sõltunud ja oskajat töölist ja sellist leiab valmiskujul harva. hale tulnud Kaltsiit. sellest, et võib-olla müüme natuke rohkem kui Küll aga oleme valmis välja õpetama mõne inime- Üks küsimus eelmisel aastal, aga me oleme tootnud väga pal- se, kes tahaks tõsiselt tööd teha. Kaltsiit kasvatas mullu käivet 1,19 korda ja ka- Millist maksu- ju rohkem kui eelmisel aastal. Tarbijatel on tek- sum kasvas üle pooleteise korra. Mis kasvu kõi- reformi sooviksite? kinud killustikufraktsioonidele nõudmised, ku- Kuidas palganumbriga on, kas küsitakse liiga ge rohkem mõjutas? Eks see kasum tuli meie töö- na maanteeamet nõuab neilt erinevaid fraktsioo- palju? Tegelikult need, kes töötavad Eestis, on pal- tajate tubli töö tulemusena. Teine põhjus oli maa- RAIVO LEHISTE ne, seega peame olema valmis rohkem erinevaid gatasemega kursis ega küsi üle mõistuse palka. Kaltsiit ASi juhatuse liige varamaksu tõus. Seda maksu me endale ei saa, vaid fraktsioone tootma. Need, kes on Soomes tööl olnud ja tulevad tagasi, peame toodangu hinnale juurde panema. Pärast See pole küll maksure- See viib toodangu mahu suuremaks, aga kui küsivad sellist, mida me ei pakuks praegu. said kõik killustikutootjad, liivamüüjad ja kruusa- form, aga oleks vaja ärisea- toota sama ajaga natuke rohkem, siis see viib jäl- müüjad selle maksu riigilt tagasi, eks see läks kasu- dustiku muutmist. Kui üks le omahinna väiksemaks. Tänu sellele, et hoidsi- Kas on mõni selline tegur, mis takistab teil kas- misse juurde. Muu osa tõusust tuli sellest, et suutsi- ettevõtja läheb pahatahtli- me kokku, suudame suurema tootmismahu ar- vamast? Jah, siin on üsna konkreetne vastus. me toota kokkuhoidlikumalt ja ka ilmad olid pare- kult pankrotti ja jääb kõigi- vel saavutada sama tulemuse mis eelmisel aastal. Nõudlus ei suurene nii kiiresti, et see sunniks meid mad. Kui ilm on hea ja kivi on kuiv, siis tuleb too- le meelega võlgu, asutab siis kasvama. Me toodame praegu poole vähem kui dangut rohkem välja ja tootlikkus tõuseb. uue firma ja teeb sama asja Teil oli selleks aastaks planeeritud 675 000 euro enne masu, aga kõik on masust ära hirmutatud ja Pluss oli ka see, et aasta oli teedeehitajatele pikk, uuesti. Praegu ei ole mingeid eest investeeringuid. Jah, siis, kui sai plaani pan- ka riik ei pane väga palju raha teedeehitusse. Kui külmaks läks alles detsembri keskpaigas. Objektid, hoobasid, kuidas seda takis- dud, oli tegemist sellise numbriga, aga purusta- praegu otsustab riik panna 5 miljonit eurot aastas mis muidu oleks lükkunud kevadesse, said vastu tada. Siin peab ise olema et- mise tehnoloogiaid uurides leidsime, et meie in- juurde, siis see ei ole ju mingi kasv ja ka meil ei ole talve valmis ja see suurendas ka müügiosa. tevaatlik, kontrollima kre- vesteering on umbes poole väiksem. Oleme otsi- võimalik kasvada. diidiinfost ja äriregistrist, et nud endale uut aparatuuri, see on praegu valmis- Lõpetasite eelmisel aastal tegutsemise jaekau- olla kindel, et tehing õnnes- tamisel ja läheb käiku järgmisel aastal. Investeeri- On Teil mõni soovitus, kuidas paremini müüa? banduses. Kas see mõjutas teie tulemusi? Ma ar- tub ja võlgu ei jääda. Praegu me masinatesse, et saada toodang kvaliteetsemaks Kindlasti saaks kvaliteeti parandades rohkem van, et pigem mitte. Jaekaubandus oli selline ots ot- ma ei näe ühtegi mehhanis- ja toodangu mahtu suurendada. müüa. Samuti võiksid meie majanduskeskkond ja saga kokkutulek, see ei lugenud. Vähendas lihtsalt mi, et pahatahtlik ettevõtja ettevõtjate käitumine olla veel paremad. Kipub jää- käivet, aga ei ole suur näitaja. kuidagi karistada saaks. Kas Te oskate ka järgmise aasta tulemusi prog- ma võlgu, mis saavad küll pika aja jooksul lahen- noosida? Ma loodan, et jääb samaks, aga alati peab datud, aga mõne järgmise kliendiga suheldes on Miks te üldse otsustasite jaekaubanduse lõpe- olema valmis, et võib minna väiksemaks. Nagu usaldust vähem, kui varem oli. Muidu võiks müüa tada? Klientuur väheneb, inimesed kolivad linna eelmised aastad näitavad, võib majandus olla vä- veel rohkem, aga alati ei julge.

Muidu võiks müüa Kalender Kolm nädalat maakondade edukamaid veel rohkem, aga ala- Äripäeva maakondade TOPid ti ei julge. 13.10 Harjumaa METOODIKA 14.10 Hiiumaa ja Saaremaa Äripäeva TOPide lähteandmed Kaltsiit ASi juhatuse liige Raivo Lehiste sõnul 15.10 Tartumaa on viimase aasta käive ja äri- sunnivad ülesjäänud võlad kontrollima, kui 16.10 Järvamaa kasum, käibe ja kasumi kasv, maksejõuline on järgmine klient. FOTO: EIKO KINK 17.10 Jõgevamaa rentaablus, varade tootlik- 20.10 Läänemaa kus. Edetabelisse pääsemiseks 21.10 Raplamaa peab ettevõte asuma või oma- 22.10 Pärnumaa ma tootmistegevust vastavas 23.10 Põlvamaa maakonnas ning olema tegut- 24.10 Valgamaa senud vähemalt kolm viimast 27.10 Viljandimaa aastat. 28.10 Võrumaa 1 MAJANDUSAASTA ERINEB 29.10 Ida-Virumaa KALENDRIAASTAST 30.10 Lääne-Virumaa 2 ANDMED KONSOLIDEERITUD 31.10 Maakonna TOPide 3 ANDMED KONSOLIDEERIMATA TOP ehk 15 maakonna ANDMED KOGUS JA TOIMETAS edukaim ettevõtja JANE SUU, [email protected]

Vaata veebist Jõgevamaa TOP täismahus WWW.ARIPAEV.EE/TOP ÄRIPÄEV 17. oktoober 2014 toimetaja Rivo Sarapik, tel 667 0181, e-post [email protected] EDETABEL 13 Jõgevamaa edukamad ettevõtted aastal 2013

koht firma nimi tegevusvaldkond tegevjuht / juhatuse liige põhiomanikud (koos osalusprotsendiga) müügitulu 2013, € ärikasum 2013, € koht 2012

1. TM ENERGY OÜ metsa varumine Urmas Jefimov Urmas Jefimov 50%, Janek Jefimov 50% 3 117 795 4 308 431 2. SAWMILL OF SADALA OÜ saematerjalitootmine Valdo Kaselo Valdo Kaselo 50%, Ahti Kalde 50% 3 249 308 739 621 36. 3. MOREEN OÜ2 ehitus Juss Maurer Juss Maurer 60%, Märt Maurer 30%, Arvi Spelman 10% 5 896 747 809 852 31. 4. Härjanurme Mõis OÜ põllumajandus Peter Thomsen DAN-Eesti A/S 100% 3 764 630 606 979 39. 5. Baltic Connexions OÜ1 saematerjali tootmine Janno Pärnsalu Rowlinson Timber Group Ltd 100% 5 263 407 384 075 60. 6. Bueno OÜ ehitus Vitali Goroško Vitali Goroško 50%, Vladimir Goroško 50% 2 431 047 263 034 38. 7. Kaltsiit AS ehitusmaterjali tootmine Raivo Lehiste TREF AS 100% 2 178 857 450 935 26. 8. Mayeri Industries AS keemiatööstus Imre Freiberg Mayeri Capital OÜ 100% 6 609 293 471 073 16. 9. Torma Põllumajandusosaühing OÜ põllumajandus Ahto Vili A. Vili 39,50%, A. Simson 17,14%, FOLIE MP AS 13,08% 2 978 756 689 720 24. 10. Wesico Project OÜ ehitus Anti Mölter Anti Mölter 100% 15 228 130 2 290 425 3. 11.–12. Viraito OÜ põllumajandus Toivo Kens Toivo Kens 77,31%, 4 väikeosanikku 1 626 392 398 709 54. 11.–12. TK-Team AS esitlustarvete tootmine Ants Reinumägi Taulukeskus TK-Team OY AB 100% 2 918 723 364 521 40. 13. Scandi Floor Eesti AS ehitusmaterjali tootmine Palle Knudsen Scandi Floor A/S 66,74%, Scandiwood A/S Holding 33,26% 2 065 571 244 732 14. Denoram OÜ ehitus Urmas Unt Virve Unt 100% 1 234 186 343 544 19. 15. Vooremaa Teed AS ehitus Aivar Aigro Tallinna Teede AS 100% 5 716 021 646 287 9. 16. Puit-Profiil AS ehitusmaterjali tootmine Tiit Saar Tiit Saar 100% 9 147 839 636 323 11. 17. Perevara AS2 põllumajandus Alo Teder Arvi Tupits 33,33%, Alo Teder 33,33% 3 997 139 376 819 57. 18. Vesiehitus OÜ ehitus Taivo Anier Taivo Anier 100% 985 574 106 959 19. A.Tammel AS2 hulgikaubandus Indrek Tammel Arvi Tammel, Andres Tammel, Indrek Tammel, kõik 33,33% 5 396 193 267 634 77. 20. Unus OÜ ehitus Andro Kivi Peeter Vestung 50%, Andro Kivi 50% 988 161 98 022 21. Paunvere Agro OÜ põllumajandus Arto Päiviö Isomäki Paunvere Agro OÜ 98,76% (kustutatud 30.10.2012) 2 422 553 318 026 56. 22. S.Longman OÜ metsavarumine Marko Õun Marko Õun 100% 812 785 127 747 23. Pajusi ABF AS põllumajandus Lembit Paal Lembit Paal 100% 3 155 964 342 826 33. 24.–25. Adavere Agro AS põllumajandus Hannes Alusalu AdaHold OÜ 100% 3 201 951 257 964 63. 24.–25. Olly Terasprofiilid AS metallitööstus Priit Sula Lasita AS 38,50%, Heiki Paade 34%, Prillikivi OÜ 27,50% 3 116 215 194 692 30. 26. Tuulemaa OÜ põllumajandus Alari Sukamägi Ahti Kalde 50%, Indrek Lindsaar 25%, Aren Põder 25% 1 174 487 172 177 20. 27. Sike Agri OÜ hulgikaubandus Tõnu Kelder Fredi Skoblev 34%, Tõnu Kelder 28%, Anti Arula 20%, Kalvi Krebsbach 18% 3 098 075 76 786 28. Jõgeva Majandusühistu TuÜ jaekaubandus Toomas Vahur ühistu liikmed 18 667 776 367 702 42. 29. Autsec OÜ elektriseadmete tootmine Raivo Lill Rein Vaikmäe 50%, Raivo Lill 50% 1 299 523 351 108 4. 30. Jõgevamaa Põllumajandustootjate hulgikaubandus Raul Soodla Jõgevamaa põllumajandustootjad 43 220 000 945 000 14. Liit TuÜ2 31. Põltsamaa Felix AS toiduainetööstus Kaido Kaare Procordia Food AB 100% 22 125 622 955 143 17. 32. Merit Tarkvara AS infotehnoloogia Andres Kert Andres Kert 70%, Kaja Kert 30% 1 245 292 211 356 34. 33. Õnne Piimakarjatalu OÜ põllumajandus Mati Kivi Mati Kivi 25%, Aksel Tõugjas 25%, Ülle Jõe 25%, Helgi Ojalill 15,62% 1 898 908 95 248 84. 34. Kuremaa ENVEKO AS kommunaalmajandus Margus Manguse Jõgeva Vallavalitsus 100% 987 644 792 754 6. 35. Mällikvere Põllumajandusühistu TuÜ põllumajandus Meelis Kaljuste ühistu liikmed 896 566 323 488 15. 36. Lemeks Jõgeva AS metsa varumine Margus Meldo Lemeks AS 80%, Margus Meldo 20% 1 769 966 111 739 70. 37. Estem Tehnikakaubad OÜ jaekaubandus Üllar-Johannes Kõiv Üllar-Johannes Kõiv 100% 1 107 113 79 020 65. 38. Rauduks OÜ ehitusmaterjali tootmine Andres Orumaa Andres Orumaa 50%, Toomas Orumaa 50% 880 979 133 307 23. 39. SAME OÜ masinatööstus Tarmo Tein Trejon AB 29,90%, Tarmo Tein 18,63%, väikeosanikud 4 316 166 435 944 7. 40. Põltsamaa Graniit OÜ2 ehitusmaterjali tootmine Andres Männart Levalex Invest OÜ 47,78%, Balti Karjäärid OÜ 47,78%, väikeosanikud 2 288 228 154 358 25. 41. Jõgeva Haigla SA meditsiin Peep Põdder Jõgeva Maavalitsus 100% 3 487 112 210 300 5. 42. Põltsamaa Uus Apteek OÜ apteekide tegevus Ülle Rebane Ülle Rebane 100% 1 077 106 91 275 43. 43. Chef Foods OÜ2 toiduainetööstus Priit Noorhani A. Votkin 24%, A.Votkin 24%, P. Noorhani 15%, V. Villem 15%, R. Villem 15% 5 208 129 153 871 22. 44. E-Piim Transport OÜ transport Indrek Kallion E-Piim Tootmine AS 80%, Silder Trans OÜ 20% 1 902 669 106 827 53. 45. Kaevax OÜ ehitus Toomas Liivak Andres Kõiv 50%, Toomas Liivak 50% 2 092 647 42 892 83. 46. Jõgeva Apteegid OÜ apteekide tegevus Maano Tihane Reet Lepik 50%, Maano Tihane 50% 1 625 282 75 118 46. 47. ATKO Liinid AS reisijatevedu Ülo Beilmann ATKO Grupp AS 100% 3 127 233 54 510 69. 48. Avovil OÜ jaekaubandus Avo Villmann Avo Villmann 100% 901 333 56 201 61. 49. Puurmani Põllumajandusühistu TuÜ põllumajandus Arvi Kink ühistu liikmed 2 120 719 241 047 29. 50. Belander Grupp OÜ puidu töötlemine Evald Lepik Evald Lepik 50%, Lauri Lepik 50% 1 707 023 75 996 51. Softcom OÜ mööblitootmine Priit Pettai Priit Pettai 85,02%, Piia Toom, Andrus Toom 3 334 452 17 044 52. Merelen OÜ ehitus Ain Viik Ain Viik 100% 881 878 97 867 52. 53. Pärnasalu OÜ metsavarumine Valdo Kaselo Valdo Kaselo 100% 899 144 155 054 27. 54. Põltsamaa Autoveod OÜ transport Kalle Talumets Kalle Talumets 100% 706 131 41 573 81. 55. Töörõõm OÜ metsavarumine Mart Meeru Mart Meeru 50%, Kalju Meeru 50% 1 358 901 53 860 82. 56. Eksar-Transoil AS hulgikaubandus Märt Mägi Märt Mägi 100% 11 055 869 56 792 44. 57. Orthez OÜ ehitusmaterjali tootmine Ülar Poom Urmas Poom 50%, Ülar Poom 50% 724 148 93 209 45. 58. Kitzinger-Progress AS masinaehitus Ulvi Punapart Manfred Kitzinger 100% 1 921 030 139 264 55. 59.–60. Kaubi Farmid OÜ põllumajandus Rain Puhk Rain Puhk 50%, Uuno Lausing 25%, Romet Puhk 25% 1 538 385 92 093 28. 59.–60. Laiuse Põllumajanduse OÜ põllumajandus Tiit Maripuu Kronos Invest OÜ 42,79%, Tea Mey 14,71%, osaühingu liikmed 2 680 485 105 469 58. 61. Kiretec OÜ hulgikaubandus Mauri Kuisma Mauri Seppo Kuisma 91,10% 1 138 032 52 672 51. 62.–63. Procom Investeeringud OÜ põllumajandus Martin Tiik Erki Vall 67,50%, Martin Tiik 32,50% 713 629 7 104 62.–63. Kaberland OÜ hulgikaubandus Toomas Voolaid Lembit Uueda 50%, Toomas Voolaid 50% 2 512 066 161 679 18. 64. Pajusi Mööbel OÜ mööblitootmine Raivo Tõnne Raivo Tõnne, Tarmo Johannes Sauna-Aho, Heido Peterson, kõik 33,33% 1 713 298 62 041 21. 65. MO-Puit Jõgeva AS saematerjali tootmine Bruno Braun Kaseeksport OÜ 100% 6 731 308 –12 67. 66. Romec Metall OÜ masinapaigaldus Aivo Saar Aivo Saar 100% 1 355 098 75 187 13. 67. Agrochema Eesti OÜ hulgikaubandus Marina Belavina Agrochema UAB 100% 11 611 640 –482 442 80. 68. Rolevar OÜ hulgikaubandus Boris Sumnikov Boris Sumnikov 100% 2 852 448 –3 163 66. 69. Astrovir OÜ jaekaubandus Toomas Kallasmaa Toomas Kallasmaa 100% 1 459 317 37 549 72. 70. Peipsi Aiand OÜ hulgikaubandus Martin Tiik Martin Tiik 50%, Erki Vall 50% 1 411 591 7 332 71. Kaavere Agro OÜ põllumajandus Meelis Marmor Marmorland OÜ 34%, A. Põder 21%, A. Kalde 20%, Agriland OÜ 15% 2 161 746 182 991 2. 72. Triimon OÜ ehitus Egon-Einar Einberg Egon-Einar Einberg 65%, Siim Zilmer 35% 1 001 863 12 623 41. 73. Kudina Tankla OÜ jaekaubandus Aivar Sander Aivar Sander 100% 2 540 693 10 723 71. 74. Valmeco AS puitmajade tootmine Raul Taul R. Mõts 36,13%, A. Liivik 23,50%, R. Taul 18,03% 4 887 262 36 367 68. 75. AMESTOP OÜ jäätmekäitlus Toomas Orumaa Ragn-Sells AS 50%, Toomas Orumaa 50% 1 083 448 114 904 59. 76.–77. Sadala Piim OÜ põllumajandus Ants Soodla Ahti Kalde 40%, Ants Soodla 20%, Milvi Kalde, Heino-Mart Kalde 2 422 641 34 852 32. 76.–77. Evemar AS põllumajandus Mati Evert Mati Evert 100% 1 370 223 55 683 37. 78. Põltsamaa Majandusühistu TuÜ jaekaubandus Jüri Männiksaar ühistu liikmed 3 612 151 –19 641 62. 79. Luige Kivi OÜ ehitusmaterjali tootmine Ants Mattis Ants Mattis 100% 998 337 –14 252 50. 80.–81. ACTIVELY OÜ metsavarumine Helari Järv Helari Järv 100% 864 758 5 690 76. 80.–81. Kurista Saeveski OÜ saematerjali tootmine Marko Sarapu Ecobirch AS 100% 1 735 108 –787 64. 82. Siimel OÜ ehitus Hillar Saarik Marek Vikat 21,60%, Hillar Saarik 20,48%, Rein-Andres Tamm 10,44% 871 019 7 503 49. 83. Vikan Estonia AS tekstiili tootmine Pauli Valteri Mentu Vikan A/S 100% 1 940 018 9 635 35. 84. Silvenoinen OÜ jaekaubandus Märt Mägi Märt Mägi 100% 956 916 590 78. 85. Äksi Puhkemaja OÜ ehitus Kalev Raudsepp Marje Raudsepp 50%, Kalev Raudsepp 50% 981 620 –44 082 74. 86.–87. Perestroitel OÜ ehitus Nils Pure Nils Pure 100% 2 656 176 –189 051 10. 86.–87. Vooremaa Viljakasvatajad TuÜ hulgikaubandus Raul Soodla 6 juriidilist isikut 2 478 459 –82 164 88. TAA Elekter OÜ ehitus Tarmo Pügi Tarmo Pügi 100% 758 479 –12 699 73. 89. Vaiatu Agri OÜ põllumajandus Andrus Paloots Andrus Paloots 69,69%, osaühingu liikmed 736 422 –32 445 48. ÄRIPÄEV 17. oktoober 2014 14 TURUNDUS toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post [email protected]

SIGNE SILLASOO teks barista Paap Pihelgas ja kokk Indrek Kivisalu. KOHVIK-POED [email protected] Umbes Kõik need sammud on ennast Hinto sõnul ära tasu- nud. “Kui tulime 2012. aastal välja oma hot dog’iga, kaks aastat julgesin müügi kasvuks ennustada 50 protsenti, tagasi saime tegelikkuses tõusis see 300 protsenti,” ütles Hin- Söök ja jook to. Samuti on viimase kahe aasta jooksul suures osas välja vahetunud firma klientuur. “Me ei mõõ- Mitu kaubandusettevõtet on laiendanud oma aru, et ainult da praegu oma numbreid enam eelmise aastaga, äri söögi-joogi kohapeal pakkuma hakkamise- bussipiletite, vaid eelmise kuuga võrreldes,” lisas Hinto. R-kios- meelitab ga. See samm on kasvatanud firmade käivet ning ki kogukäibest moodustab tänavatoidu pakkumi- toonud neile juurde uusi kundesid, tunnistavad loto ja tubaka ne praegu juba 31%. firmade juhid ja turundusspetsialistid. Kohvik-poena töötavad Tallinnas näiteks Sfäär müügiga ei Muudatused kasvatasid turunduseelarvet. Ole- ja Nop, Viljandis Rohelise Maja pood ja kohvik. Või- masolevast 110 kioskist saab hetkel hot dog’e osta kliente. Paku leibu ja hot dog’e pakuvad oma klientidele üle Ees- ole äril tule- kuuekümne viies – nende arv aga järk-järgult kas- ti R-kiosk ja Statoil, head kohvi-teed saab nautida vab. Muutused R-kioski tootevalikus on aega võt- ka näiteks sisustuspoes Homeart või jalgrattaid vikku. nud pea kaks aastat. Esmased sammud olid uue müüvas poes Jooks. toote väljamõtlemine, siis selle testimine ja toot- emotsioone R-kioski turundus- ja ostujuht ma hakkamine. Paralleelselt loodi tutvustuskam- Uus kontseptsioon on kasvatanud käivet. Kui Evelyn Hinto selgitab, miks paaniaid. Tallinn hakkas 2013. aastal pakkuma tasuta ühis- ilmus kuum viinerisai R-kioskis Turunduseelarvet on kõik need muutused kas- transporti, andis see tugeva hoobi R-kioski ärile. müügile. FOTO: EIKO KINK vatanud Hinto sõnul pea 3/4 võrra. “Põhilise osa tu- erinevatele Kui bussipiletite kuukäive oli enne seda olnud 1,5 runduskuludest moodustavad toote kontseptsioo- miljonit eurot, siis tasuta ühistranspordi pakku- ni loomine koos nime leidmise ja selle toote lans- misega kukkus see 300 000 eurole, firma kaotas seerimisega,” selgitas ta. suure hulga kliente. “Me pidime leidma uue foo- Töö tootearendus on olnud Hinto hinnangul kuse, et toime tulla. Õnneks oli meil tolleks het- edukas – seda on näha müügi suurenemisest. Näi- meeltele kes väljatöötatud toode, millele keskenduda, sel- teks on viimasel kahel aastal kasvanud kuuma- leks oli hot dog,” selgitas R-kioski turundus- ja os- de viinerisaiade läbimüük kümme korda ja kohvi tujuht Evelyn Hinto, kuidas R-kioskist ka tänava- 31% müük kaheksa korda. toidu pakkuja sai. “Umbes kaks aastat tagasi sai- R-kioski käibest me aru, et ainult bussipiletite, loto ja tubaka müü- annab praegu tänava- Toidu pakkumine meelitab kliente. Ka Statoil on giga ei ole äril tulevikku, ja võtsime eesmärgiks toidu pakkumine. teinud viimasel ajal oma kontseptsioonis muuda- pakkuda tänavatoitu.” tusi. Suve lõpus laiendati hommikusöögi valikut, Uuele kontseptsioonile üleminekul, toodete samuti on järjest juurde tulnud teenindusjaamu, väljatöötamisel ja nende kvaliteedi parandamisel kus saab kohapeal süüa, kohtumist pidada, wi- on firmale abiks olnud erinevad spetsialistid – näi- fi-võrku kasutada või telefoni ja arvutit laadida ÄRIPÄEV 17. oktoober 2014 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post [email protected] TURUNDUS 15

Pane tähele Kui otsustad toidu-joogi pakkumisega äri laiendada

UURI TURGU. Tee kindlaks oma lik. Paku elamusi kõigile viie- sihtrühma täpsed vajadused ja le meelele – lõhnad, maitsed, harjumused. See aeg müügis helid jm loovad mõnusa atmo- ja teeninduses on möödas, kus sfääri ja võivad viia pikas pers- kõigepealt mõeldi välja too- pektiivis kliendi uute ostude de ja siis hakati kliente otsima. tegemiseni. Tee selgeks piirkonna eripä- OLE KANNATLIK. Oluline on ta- rad, kus soovid uue kontsept- gasilöökide puhul mitte mur- siooniga välja tulla. Igal pool ei duda, edasiminek viib ka edu- pruugi asi toimida ühtmoodi. kogemuseni. Kõik uued too- PANE PAIKA EESMÄRGID. Tee ted ei pruugi tuua oodatud tu- endale väga täpselt selgeks, lemust soovitud aja jooksul. mida soovid äri laiendamisega Analüüsi tulemust ja tee vaja- saavutada. dusel korrektuure. Enne aastat TEGELE PERSONALIGA. Infor- ära suurt edu oota. meeri, koolita ja motiveeri töö- ALLIKAS: EVELYN HINTO R-KIOSKIST, RO- tajaid. HELISE MAJA POOD JA KOHVIKU OMANIK PAKU KVALITEETI. Toode/tee- ENN ONNI, STATOIL FUEL & RETAIL EESTI nus, mida pakud, olgu korra- TURUNDUSDIREKTOR DIANA VEIGEL

Kommentaar Täis kõhuga klient dud teenus kasvatab fännklubi ostab rohkem igal juhul.

MARI ARNOVER Brand Manuali teenusedisainer Kohvik meelitab teisi kliente kui pood Inimeste vajadused ja käitu- mine muutub ajas. ENN ONNI Edukad on Rohelise Maja poe ja kohviku omanik need, kes sellele vastavalt oma teenuseid-tooteid kohandavad Me alustasime esmalt kodu- ja arendavad. Täis kõhuga ini- kohvikuna. Paljudel seda kü- mene on paremas tujus ja jak- lastanud inimestel tekkis soov sab rohkem. Näiteks Ikeal on osta meie käest toorainet. Nii oma söökla, soodsad hinnad see võimalus tekkis ja me laie- ja menüüs kuulsad Rootsi liha- nesime poe suunal. Ökopood pallid – see haakub kogu kont- üksinda oleks jäänud lahjaks. septsiooniga suurepäraselt. Ostjaskond on Eestis veel väike. Kui oleks odav mööbel ja kallis Nii tunduski kasulik need kaks toit, enam ei toimiks. Ehk klien- ühendada. Kohvik meelitab üht di teekond tuleb ära kaardista- sorti kliente, pood jälle teisi. da algusest lõpuni – mõtte tek- Kohvik on meil käibe poo- kimisest kuni koju jõudmise lest ülekaalus. Kohvikus saad ja toodete kasutamiseni. Ikeas- paari euroga hakkama. Kui aga se lähevad nii kohalikud kui ka poodi lähed, siis need mahedad välismaalt tulnud inimesed ter- ökokaubad on keskmisest kal- veks päevaks kogu elamist si- limad. Ega see juurdehindlus sustama. Kui nad peaksid va- ökokaupadele saa väga suur ka hepeal ekstra söögikohta mi- olla, kuna tooted ise on ka kal- nema otsima, väsiksid nad ära lid. Aga kurta me ei saa. Oleme ja oleksid Ikea jaoks juba kao- rahul, iga kuu on ostjaid juur- tatud kliendid. Hästi läbimõel- de tulnud.

– 46 täisteenindusjaamast on istumisala olemas Üks küsimus juba 33s. “Lisaks toidu tarbimisele on väga suur hulk kliente, kelle jaoks on Statoil kohtumispaik, Paljudel konverentsidel, se- mugav peatumiskoht. Ja just neile mõeldes oleme minaridel räägitakse, et tu- loonud lisaks istumiskohad,” selgitas Statoil Fuel rundama peaks inimese viie- & Retail Eesti ASi turundusdirektor Diana Veigel le meelele. seda sammu. Kas võib näha seost Eesmärk on pakkuda klientidele lisaväärtust firmade söögi-joogi mugavusteenusena. Selline samm on mõjutanud pakkumisega? Veigeli sõnul nii klientide ostukäitumist kui ka teenindusjaamade külastatavust. “Praegu külas- ANTS LUSTI Identity juhataja, strateeg tab Statoili teenindusjaamasid üle Eesti igal kuul ligi 1,4 miljonit klienti ehk ühes kuus keskmiselt Jah, loomulikult, see seos on iga eestlane,” sõnas ta. otsene. Seal mingit muud trik- Firmalt endalt nõuab see aga pidevalt investee- ki ei olegi, kui peatada inime- ringuid seadmetesse ja töövahenditesse, koolitu- se hetketegevused meeleelun- si ning töötajate töötunde. Samuti uuringuid, et dite kaudu – saavutada tema tä- tabada ära klientide maitse-eelistusi ja tarbimis- helepanu läbi haistmis-, kuul- harjumusi. mis- või maitsmismeele. Seeläbi tekitatakse temas mingid uued Tarbija tundmine loob aluse kasvuks. Kui käibelt impulsid ehk ajendatakse te- on kütusemüük kindlasti suurem kui poekaupa- da ostma midagi, mida ta seni de müük, siis kasumit teenib Statoil kütuselt ning ilmselt ei planeerinudki. See on poekaupadelt ja teenustelt võrdselt. “Ehk siis toi- selle asja iva. dupakkumise roll on meie äritulemustes väga olu- Inimesed proovivad ja osta- line ning ilma selleta me oma äri praegu enam et- vad. Selle kaudu hangitakse en- te ei kujutaks,” ütles Veigel. dale erinevates segmentides “Toidu pakkumine on nii edukas, et klientidele, uusi täiendavad kliente, kes en- kes tööpäeval ootavad kiiret tankimisteenust, ole- ne üldse ei oleks pidanud ost- me paigaldanud tankimisalal iga tankuri juurde ma tulema. makseterminali, kus saab kütuse tankimise eest maksta,” selgitas Veigel. Kasvu allikana näeb Statoil klientide tarbimis- Tellija eelis harjumuste muutust ehk seda, et uued põlvkonnad ÄRIPÄEVA TELLIJA on liikuvamad ja nii-öelda kogu aeg teel. “Kui või- sai seda lugu dame nende klientide usalduse, on loodud järgne- veebis lugeda juba vaks kasvuks tugev baas,” märkis Veigel. EILE KELL 16.11 ÄRIPÄEV 17. oktoober 2014 16 HOBI toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post [email protected]

LAUATENNIS Aktiivne puhkus. Hasartne mäng, mis parandab füüsilist ja vaimset vormi

TRIIN ADAMSON kaasautor delda kui üht paremat aktiivse puhkuse veetmise Peeter Allikojalt, kes oli tuntud lauatennisetree- vormi, mille boonuseks on füüsiline ja emotsio- ner ja sporditegelane. “Isa ajas poisid majade va- Kommentaar Niisama naalne rahulolu. helt kokku, et neid pättustest eemale hoida, ning Emotsionaalne toksima pani lauatennist mängima,” selgitas Allikoja uh- nauding Võistlused suurendavad kogemustepagasit. kusega. “Kuigi kõik tahtsid esialgu pigem jalgpal- minna ei URMAS KING Praegu on Lehtsi Kuressaare lauatenniseklubi Tops li mängida, ütles isa selle peale, et mis jalgpall, võt- ASi Timmon omanik saa mitte aktiivne liige. Tema sõnul on klubis toredad kaasla- ke reket kätte.” Nii hakatigi viiekorruselise paneel- Lauatennisetrenn vabastab mängija päeva kunagi, sed ning hea mängutase. Lisaks treeningutele käib maja keldrikorrusel harjutama. Jõudsin lauatennise juur- jooksul kogunenud pingetest. Harrastajad pea- Lehtsi ka võistlustel – kokku ligi 20 võistlust aastas Praegu on Allikoja Viljandi lauatenniseklubi de pisut erandlikul viisil vad mängu üheks paremaks aktiivse puhkamise alati tuleb Eesti erinevates kohtades. Sakala juhatuse liige. Iga päev ta enam trenni ei – kogu meie lasteaiarühm vormiks, mille boonuseks on füüsiline ja emot- hasart, “Turniiridel saan suhelda ja paremust mõõta tee, kuid kaks korda aastas käib mängimas võist- viidi trenni. Sellest ajast ala- sionaalne rahulolu. kes või- mitmesuguse tasemega mängijatega,” lausus Leht- lustel. Samuti käib ta võistlusi vaatamas, et olla tes olen lauatennise juur- Sirelt OÜ omanikku Aare Lehtsit on lauatennis si. Võistlused on tema jaoks tähtsad, sest iga võist- kursis, kuidas mängitakse ning kellel mis tase on. de pidama jäänud. Tegemist köitnud juba lapsest saati. “Päris esimesed liigu- dab. lusega suureneb ka kogemustepagas. on suurepärase ning värvi- tused sai tehtud külapoistega aega veetes umbes AB Rent OÜ Ka NordDoor OÜ juhatuse liige Andrus Allik- Hasart on garanteeritud. Lauatennis on Allik ojale lise mänguga. Lauatennise kümne aasta vanuselt,” märkis Lehtsi. Tol ajal oli osanik Marek oja on olnud lauatennisega seotud pikemat aega. meele järgi eelkõige seetõttu, et see on võistluslik mängimiseks ei pea olema lauatennisepalli tagaajamine üks vaba aja veet- Susi “Kuni 18. eluaastani tegelesin lauatennisega väga – hasart on garanteeritud, sest pole standardseid ainult väga hea reaktsioon mise vorme. Lauad ja reketid olid küll kehvavõitu, aktiivselt Eesti koondise tasemel, kuid paar aas- olukordi. “Süües kasvab isu, sest kaotada ei meeldi ning suurepärased oskused, aga pallitunnetus saadi siiski kätte. See tunnetus tat hiljem pidin karjääri lõpetama,” selgitas Allik- mitte kellelegi,” märkis Allikoja. Samuti on spor- vaid tuleb olla ka psühho- on säilinud praeguseni. oja. “Tuli valida, kuhu pärast keskkooli õppima ja diala individuaalne, mis tähendab, et ei pea sõltu- loog. Vastase käike tuleb ala- Kuna Lehtsi on terve elu aktiivselt ka teiste spor- tööle minna. Paraku kõike korraga enam teha ei ma teiste meeskonnaliikmete tegemistest ning po- ti sammuke ette näha. Mäng dialadega tegelenud, aitab lauatennis praeguses jõudnud.” le lähikontakti. Lisaks on see väga hea enesevalit- pakub eelkõige emotsio- vanuses kehalist vormi säilitada. Sellest hoolimata on talle lauatennisepisik kül- suse ning vastupidavuse proovikivi. naalset naudingut. Ning ol- Lehtsi sõnul on lauatennis küllaltki emotsio- ge jäänud. “Eks see ole ikka nii, et kui lapsepõlves AB Rent OÜ osanik Marek Susi jõudis lauaten- gem ausad, pea viiekümne- naalne mäng. “Lauatennisetrennis on võimalik va- on mannapuder meeldinud, siis meeldib ka täis- nise juurde lapsepõlves samuti lauatennisetree- aastane mees peab end vahel baneda päeva jooksul kogunenud pingetest,” sel- kasvanueas,” ütles Allikoja. neri Peeter Allikoja mõjul. “Võin kindlalt väita, et liigutama ka. gitas ta ja lisas, et lauatennist kui mängu saab vaa- Andrus Allikoja sai lauatennisepisiku oma isalt enamik Viljandist pärit alla 40aastased lauaten- ÄRIPÄEV 17. oktoober 2014 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post [email protected] HOBI 17

JUBA lapsepõlves laua- Tasub teada tennisega alustanud AB Kuidas lauatennisega algust teha? Rent OÜ osanikule Ma- rek Susile meeldub see Niisama mängimiseks on vaja juurde arvestada ka lisavarus- MÄNGUKOHAD. Lauatenniselau- Viru-Nigula: spordiala oma kiiruse ja ainult partnerit, lauda, reketit ja tus, nt jalanõud ning riietus. dadega saale pole just palju, ala- Viru-Nigula Spordiklubi hasartsuse poolest. palli. Kui on tahe minna süvit- VARUSTUSE HINNAD, eurodes ga tegelevaid klubisid on aga 37. Võru: Võru Lauatennise Selts FOTO: ANDRAS KRALLA si, peab arendama end ka teh- Lauad: 200–2000 Üha rohkem on laudu ka linna- VÕISTLUSED. Osaleda saab klubi- niliselt, füüsiliselt ning men- Alused: 17–3500 ruumis, nt parkides. de korraldatud turniiridel, Eesti taalselt. Eesti Lauatenniseliidu Sulepea alused: 15–230 TREENINGVÕIMALUSED meistrivõistlustel, Tartu ja Saka- veebi lehelt leiab infot treenimis- Kummid: 10–60 Tallinn: LTK Kalev, la karikasarjas ja mälestustur- võimaluste ja võistluste kohta. Reketid: 7–220 Nõmme Spordiklubi, niiridel. Harrastajatele on rahva- Tasub liituda mõne koduläheda- Tennised: 35–140 www.nommespordiklubi.ee pinksi turniirid. Turniirid on nii se klubiga, et tagada pidev tree- Dressid: 30–120 Lauatennisekeskuse Spordikool, reitingus kohtadel 100–200 oli- nimisvõimalus. Särgid: 10–70 www.lauatennisekeskus.ee jatele kui ka neile, kes veel ede- INVESTEERING. Ei nõua suurt Püksid: 15–40 Tartu: Spordiselts KALEV, tabelisse jõudnud pole. Osalus- raha. Tehases liimitud reket al- Spordikotid: 10–120 www.tartukalev.ee tasu ühel võistlusel täiskasvanu- gajatele maksab 10–15 eurot. Reketikotid: 5–35 Viljandi: Viljandi LTK Sakala, te vanuseklassis 8 eurot. Oma laua soetamine on aga Lisaks liimid, puhastusained, www.ltksakala.ee ALLIKAS: EESTI LAUATENNISELIIDU juba suurem investeering. Li- võrgud, pallid, tablood, piirded Maardu: JUHATUSE ESIMEES MARKO MÄNNIK, saks baasvarustusele tuleks jms. Maardu Lauatenniseklubi WWW.PINGPONG.EE

nise harrastajad on alustanud sealt keldrist,” sel- gitas Susi. Pärast kooli võeti sõbrad kaasa ning mindi mängima. Enamasti veedeti terved õhtud palli ta- gudes, kuid vahel ka lausa päevi järjest. Susi sõnul teeb lauatennise põnevaks just see, et mäng pole üksluine. Vastupidi – lauatennis on kii- re ning põnev. “Niisama toksima minna ei saa mit- te kunagi, alati tuleb hasart, kes võidab,” lisas Susi. Samuti pole lauatennis tänapäeval kallis hobi. Varustust on vaja minimaalselt ning seetõttu on mäng ka laiemale üldsusele kättesaadav.

Murrab eelarvamusi. Susi ütles, et teda köidab lauatennise juures kõige rohkem just hasart ning seltskond, kes lauatennist mängimas on. Ta toob ilmeka näite, kuidas ükskord sattus ta Hallistesse mängima. “Õhtul kella seitsme ajal kogunesid kok- ku küla mehed koos oma lastega, panid lauad püs- ti ning muudkui hakkasid taguma,” kirjeldas Susi. Tema jaoks oli vaatepilt uskumatu, kuna neile meestele otsa vaadates oleks võinud eeldada, et nad rüüpavad õhtuti pigem diivanil õlut, kui et laua- tennist mängivad. Aga tegelikkus oli hoopis vas- tupidine – terve õhtu mängiti lauatennist. “Minu jaoks oli see kõige ehedam näide, kui kirju on laua- tenniseseltskond,” lisas Susi. ÄRILAUSE 18 ARVAMUS Bernard Xavier: Kui tahame Hiinas äri teha, peame laskma hiinlastel meie eest äri teha.

ÄRIPÄEV 17. oktoober 2014 SmartCapi värske juhi sõnul tuleks idufirmadel Hiina laienedes leida partneriks kohalik toimetaja Vilja Kiisler, tel 667 0150, e-post [email protected] riskikapitalifirma, mis asutab Hiinas ühisettevõtte, mille kaasomanik on Eesti idufirma.

RIIGIKOGUS KOLUMN

Riigikogus toimus eile olulise tähtsusega riik- liku küsimuse “Muutunud julgeolekuolukord Euroopas” arutelu. Ettekandega esines ka välis- minister Urmas Paet. Majandusjulgeolek tähendab Kas NATO 5. artikkel arvestab sõja muutunud iseloomuga? ühtlasi riigi julgeolekut KÜSIB IGOR GRÄZIN riigikogu liige ajandusjulgeolekule pea- kindlustamiseks rakendus. Selle muudatuse ko- vad mõtlema kõik riigid, haselt pidi siseministeerium enne gaasi ülekan- sealhulgas Eesti. Kui riigil devõrgu omandamist kontrollima ja hindama Ma praegu räägin mitte ainult sinuga, vaid on kriitilise taristuettevõtte ostja sobivust sisejulgeoleku seisukohast. Seega teie mõlemaga, st sinuga ja nooremseersan- omanike suhtes kahtlusi, siis ei saa gaasi ülekandevõrku omandada ükskõik diga FSBs, kes praegu, kõrvaklapid peas, seda M tuleb välistada ettevõtte sattumine kahtlase ka- kes ning riigil on kontroll kriitilise taristu müügi meievahelist juttu kuulab. Probleem on minu pitali kontrolli alla. üle isegi siis, kui riik ise ei ole müüja ega ostja. jaoks selles, et tänapäeva sõda ei näe enam sõja Globaliseeruvas maailmas on järjest kohasem Selline seadusemuudatus on maailmas valit- moodi välja. Tähendab, ei sõdi enam riigid, vaid väide, et kapitalil ei ole rahvust. Teisalt on tõsiasi, sevat julgeolekukeskkonda arvestades vajalik ja valitsusvastased või valitsusvälised ühiskondli- et kapitali omanikel on rahvus ning mõnel juhul märgiline. Diskussioon koondub tihti sellele, kas kud kodaniku huvide eest võitlevad organisat- on sellel ka väga oluline julgeolekuline mõõde. riik on ettevõttele hea omanik või mitte. Aga selle sioonid. Siit kerkib küsimus, kas NATO 5. artikkel Sellega tuleb riiklikul tasemel arvestada enne, diskussiooni üks oluline küsimus on see, kas rii- arvestab ka seda, et klassikalist sõda riik riigi vas- kui riikidevahelises suhtluses jõuab kätte murde- ERKKI KOORT gil säilib oma territooriumil kontroll strateegi- siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika tu lihtsalt enam ei ole? punkt ning tekib võimalus või vajadus oma po- asekantsler liste ettevõtete üle, mille tegevus või tegevusetus tentsiaalne vastane enne avalikku konflikti “kor- mõjutab meie kõigi igapäevaelu ning ühiskonna rale kutsuda”. toimimist tervikuna. VASTAB Kui ettevõte, mille tegevus on ühiskonnale Praegu on jõudnud kätte õige aeg astuda siit URMAS PAET välisminister kriitilise tähtsusega, lõpetab tegevuse või seiskab samm edasi. Gaasivõrk ei ole kindlasti ainus selle keset eskaleeruvat kriisi, siis on üsna suur Ei tasuks valdkond, millele riik tähelepanu peab pöörama. tõenäosus, et see võib olla seotud teise poole ees- välistada Oluline on, et riik sätestaks kõik valdkonnad, kus märkide saavutamisele kaasaaitamisega. Elu- selletaolist eelkontrolli rakendada, ning seda ka Kõigepealt, ma muidugi ei arva, et meie kuula- liselt vajalike (või ka harjumuspäraste) teenus- ka riigi ta- kontrolliks. ja auaste on nii madal, nagu sa pakkusid. Aga te lõppemine pingete tõusul tekitab ebakindlust Kas siis varem ei ole oluliste ettevõtete omani- tulles sisu juurde, siis iseenesest NATO-l ju ole- ja võib tuua kaasa ühiskondlikud protsessid, mis gasioste, ke tausta kontrollitud? Vastus on − jah ja ei. Loo- mas ikkagi päris pikaajaline kogemus võitlemaks on destabiliseeriva osapoole huvides. mulikult kogub riik infot inimeste, asutuste ja ka selliste organisatsioonide, ühendustega, kes ei Riski, et ettevõte osutab oma teenuseid ainult kui taristu organisatsioonide kohta, kes riigi julgeoleku- ole riiklikud. Ma pean siin silmas ennekõike aas- mugavates tingimustes, aitab osaliselt maanda- sfääris tegutsevad. See toimub kooskõlas kehti- taid kestnud Afganistani missiooni ja seal võit- da hädaolukorra seadus. See sätestab elutähtsa väljaminek va õigusega. Kuid nüüd on selline infokogumine lust Talibani ja teiste äärmusrühmituste vastu. teenuse osutajad ja korraldajad. Tavapäraselt nä- saanud märksa selgemaks. Regulatsioon annab Nii et selline kogemus iseenesest on olemas. hakse elutähtsate teenuste korraldajana sisemi- riigi kont- kindla protseduuri riigile ning kindluse ja täp- See, mis tõepoolest on uus nähtus, on see, nisteeriumi, aga tegelikult koondub enamik elu- se teadmise ettevõttele, kes soovib astuda samme mida me oleme näinud sellel aastal kõigepealt tähtsatest teenustest (näiteks elekter ja telekom- rolli alt on mõnes julgeolekut puudutavas sektoris. Krimmi, aga hiljem ka Ida-Ukraina sündmus- munikatsioon) majandus- ja kommunikatsiooni- te puhul ehk nn hübriidsõda, kus tegelikult üks ministeeriumi vastutusalasse. osutunud Valdkonnad, millega peab tegelema. Kuhu osapool on ikkagi väga selgelt üks riik, kes seda Elutähtsa teenuse osutaja sätestamine seadu- tõmmata piir, millised valdkonnad peaksid ole- aga ei deklareeri, üritab seda varjata, kasutades ses oli suur samm edasi ning ettevõtjate kiitu- reaalseks ma kontrollitud ja millised mitte, on lähenevaid selleks näiteks teistsugust riietust ja mitte riik- seks tuleb öelda, et enamik neist tuli muudatuse- valimisi ja muutunud julgeolekukeskkonda ar- likke eraldusmärke. Tõepoolest selline olukord ga hästi kaasa. See uuendus aitab ka ettevõtjaid, riskiks. vestades kindlasti diskussiooni koht. Näiteks see, on uus olukord ja seda muidugi NATOs on täna- pakkudes neile riigi poolt abi kriisideks valmis- kas piirduda energia- ja transpordiettevõtetega seks ka selgelt teadvustatud ja selle olukorra ana- tumisel ehk aidates neil tagada suuremat teenus- (sh sadamad ja lennujaamad) või lisada loet ellu lüüsimise ja ka järelmitega tegeldakse. te toimepidevust, mis on iga vastutustundliku ka telekommunikatsiooniettevõtted. Ei tasuks Mis puudutab koostööd võitluses äärmusluse- juhi kohus oma ettevõtte juhtimisel. välistada ka riigi tagasioste, kui selgub, et taristu ga, sealhulgas islamiäärmuslusega, siis nagu tea- väljaminek riigi kontrolli alt on osutunud ühis- da, selles osas ka Venemaa on murelik. Esimene kontrollijuhtum. Tänavu juunis tea- konnale kurnavaks reaalseks riskiks. tas Fortum börsile, et omandas E.ON Ruhrgasi Ka Euroopa Liidus on piirkondi, mille kau- 33,66protsendilise osaluse Eesti Gaasis ja gaasi- du kolmandatest riikidest pärit raha liidu otsus- LUGEJA ARVAB võrgu haldajas, ASis Võrguteenus Valdus. Tehing tusprotsessi siseneb. Niisiis – kui riigil on vähegi viidi lõpule septembris. Tegu oli esimese korra- kahtlusi mõne kriitilise taristuettevõtte omani- Kas Elisa peab inimesi rumala- ga, kui 2011. aastal riigikogus vastu võetud maa- kes, siis tuleb ettevõtte sattumine kahtlase kapi- teks, kui üritab oma paketti pähe gaasiseaduse muudatus majandusjulgeoleku tali kontrolli alla välistada. määrides laimata oma konkurente? Olen ise saanud sellise kõne oma varjatud numbrile ja tean, millest REPLIIK räägin. Lugeja kommentaar artiklile “Telefonimüük ajas mobiilifirmad tülli” Eestis võtavad võimust oligarhid LOE WWW.ARIPAEV.EE

Müüt, et Eestis pole oligarhe, HARRY TUUL ju, kas siis autokraatlikul või Talle soodsat turulukku aptee- hakkab murduma. Üha ras- toimetaja demokraatlikul teel, vähene- giäris pole suutnud murda ise- kem on varjata, et osa suuräri- nud või vähemalt kontrolli alla gi riigikohus, kes andis küll mehi on võrdsemad kui teised. saadud, siis Eestis on nad samal suunise, mida riigikogu aga si- Peatoimetaja: Meelis Mandel Äripäeva tellija eelised – ostu- Väljaandja: AS Äripäev keskkond privileeg.aripaev.ee ja Oleme olnud uhked, et võr- ajal hoopis haaret laiendamas. suliselt ignoreeris. Muteerunud Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn soodsaim võimalus soetada Äri- reldes saatusekaaslastega lõu- Eesti oligarhi koondpilt on kujul tõotab turulukk ravimiä- telefon: päeva raamatuklubi raamatuid. (372) 667 0195, Äripäev veebis: www.aripaev.ee nas või idas ei ole Eestis oligar- lihtne. Tal on oluline või mono- ris jätkuda ka tulevikus. (372) 667 0222 Trükk AS Kroonpress he. Mõjukaid ärimehi, kes suu- poolne mõju mõnes majandus- Teine, päevakajaline näide Toimetus võtab endale õiguse kirju ja davad mõjutada majandust sektoris, tal on meediakanal on praami-, toidu-, kinnisva- Toimetus: kaastöid vajaduse korral lühendada. Toi- e-post: [email protected] metus kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes ja seadusloomet mitte ainult ning ta saab kulisside taga väga ra-, ehitus- ja meediaärimees tel: (372) 667 0111 Äripäev ja tema lisades avaldatud artik- lid, fotod, teabegraafika (sh päevaka- kaudselt, vaid ka otse ja vahe- hästi läbi poliitikutega erakon- Vjatšeslav Leedo. Tõsi, vähe- Reklaamiosakond: jalisel, majanduslikul, poliitilisel või re- Nii jätkub mäng, kus e-post: [email protected] ligioossel teemal) on autoriõigusega tult. nast olenemata. malt üheks päevaks tekkis loo- tel: (372) 667 0105 kaitstud teosed ning nende reprodut- Olukord on aga muutunud raha jääb ja häbi ha- tus, et kaks dekaadi praamiliik- Tellimine ja levi: seerimine, levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Äripäev kir- ning viimase aja sündmused Leedo ja Linnamäe. Ilmekas lust valitsenud Leedo mono- e-post: [email protected] jaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste jub. tel: (372) 667 0099 korral ajalehe sisu kohta võite pöördu- viitavad risti vastupidisele lii- näide on ravimiärimees ja Pos- pol langeb. Seni pole seda suut- Tellimine internetis: da Pressinõukogusse, [email protected] või tel (372) 646 3363. kumisele. Kui Venemaal ja Lä- timehe väljaandja Eesti Meedia nud murda ükski vägi. Ei Ato- www.aripaev.ee/tellimine tis on kohalike oligarhide mõ- suuromanik Margus Linnamäe. neni, Savisaare ega Partsu oma. LUGEJA LEMMIKUD www.aripaev.ee

ELISA VAHETAB LOGO. Elisa tuleb välja uue STEVE FORBES: 5 PÕHJUST, MIKS AKTSIAD logo ja brändiga 23. oktoobril. LANGEVAD. Steve Forbes toob ajakirjas ARVAMUS 19 PALO HANKEOTSUST ÄHVARDAB PÕHJA- Forbes välja viis põhjust, miks tema arva- LASKMINE. Rahandusministeerium saa- tes aktsiad langevad, esimesena on kir- tis eile majandusminister Urve Palole jä- jas USA Senat. relevalvemenetluse kokkuvõttega otsese BÖRSID KUKUVAD KOLINAL. USA suu- käsu tunnistada kehtetuks kogu läbirää- rim aktsiaindeks Standard & Poor’s 500 kimistega peetud parvlaevahange, va- sööstis kolmapäeval pea ees alla ning 17. oktoober 2014 ÄRIPÄEV hendas Ärileht. kustutas kõik selle aasta tõusud. toimetaja Peep Talimaa, tel 667 0182, e-post [email protected]

TOIMETAJA VEERG Äriteenused reklaam Tööandjate manifest silitab TEL 667 0105, [email protected] poliitikuid pärikarva

Tänavune tööandjate mani- VILJA KIISLER ses naljalt ei kahelda. Elanik- arvamustoimetaja fest on asjalik ja mõõdetud konna vananemine ja pensio- dokument, mis on sihitud ta- nisüsteemi jätkusuutmatus on 2014 sakaalukale dialoogile. Debati faktid, mis on ka laiale avalik- tekitamiseks on see aga paraku kusele pärale jõudnud. Sama- liiga ümmargune. Mingit de- moodi Eesti võõrtööjõule ava- batti ei tule ja sellest on kahju. mise vajadus. Vahepeal on töö- Tööandjate hoolikus sõnade jõupuudus mitmeski sektoris valimisel on arusaadav. 2010. nii teravaks muutunud, et vä- aasta manifestile järgnes kohu- lismaalaste seadustki on muu- tav kisa ja kära. Tollane peami- Poliitikud soojenda- detud eesmärgiga ajusid kerge- nister Andrus Ansip teatas, et vad ennast natuke mini Eestisse tööle saada. Tolla- tegemist on kohatu, ühiskon- manifesti paistel ja ne nõudmine, et riigiametnike na sidusust lõhkuva tekstiga, palgad ei tohiks ületada erasek- mis ei vääri arutelu. Vaevalt oli siis viskavad selle tori palku, on aktuaalne ka tä- külakurnaja sildi otsa ette saa- sahtlisse. na. Arusaamine, et riik ei peaks mine tööandjate eesmärk. See- olema palgavedur, on vahepeal tõttu on seekord valitud “Tasa jõudnud laiemale pinnale. sõuad, kaugele jõuad”-taktika, ennast selle paistel natukene ja mis on peaminister Taavi Rõi- siis viskavad sahtlisse. Kohatu ettepanek. Tõsi, osa vase peal juba edukalt testitud. Debati tekitamiseks on va- tollaseid ettepanekuid mõjub B2B aastakonverents Imelik, et sotsid pole kaasa laul- ja, et osapooli kas või natuke- tänagi kohatuna. Üks neist on nud, sest sõnakasutus on pärit ne ärritatakse. Nüüd, neli aas- soov keelata toetusstreigid ener- Sokos Hotel Viru konverentsikeskus, justkui nende programmist. tat hiljem nelja aasta taguseid geetikas ja transpordis, st riigi ta ettepanekuid vaadates on ilm- toimimise seisukohalt stratee- Viru Väljak 4, Tallinn Torge kuluks ära. Igasugusest ne, et midagi hirmsat seal ei ol- gilistes sektorites. See, et seda- kriitikast poliitikute aadressil nud. Suur osa tollastest n-ö lõ- laadi streigid praegu aktuaal- BEST B2B 2014 on hoidutud. Mõistetav on soov hestavatest ja muidu kohutava- sed pole, ei tähenda, et neid ku- Korraladajad: ettevõtjate ja riigi vastuseisu test ettepanekutest on täiesti nagi enam tulla ei võiks. Nen- mahendada või vähemasti tüli- mõistlikud. Enamgi veel, suur de keelamine oleks aga selgelt 30. oktoober 2014 küsimustele mitte uut hagu alla osa neist viitab probleemidele, demokraatia vastu. Mis puutub visata, kuid ka pärikarva silita- mille lahendamise vajadust on tööandja õigusse ühepoolselt miseks pole põhjust. Pigem pai- ühiskonnas laiemalt mõistetud. palku vähendada, siis õpetas tamisena on poliitikud mani- Pensioniea tõstmise vajadus on kriisi kogemus, et vajaduse kor- festi aga tajunud. Soojendavad tänaseks midagi, mille vajadu- ral seda lihtsalt tehakse. Konverentsil saab teada: t,VJEBTLPHVEBLMJFOUJEFLPIUBUBVTUBJOGPUKBTFMHJUBEBWÊMKB LFTPOPUTVTUBKBE t,VJEBTFEVLBMUNààBKBUVSVOEBEBEJHJUBBMLBOBMJUFT KOMMENTAAR t.JMMFQPPMFTUFSJOFC##NààLKBUVSVOEVTEJHJUBBMLBOBMJUFT#$NààHJTU t,VJEBTLPHVEBNààHJLPOUBLUFNFTTJEFMKBLMJFOEJàSJUVTUFM t,VJEBTLPHVEBNààHJlead’FEJHJUBBMLBOBMJUFT Usaldus majanduse vastu tKBQBMKVNVVE KAVA o 3FHJTUSFFSJNJOFKBIPNNJLVLPIW langetab töövaidluste arvu o Turuluure ja –analüüs  7FTUMVTSJOH&31-:UFHFWKVIU,SJTUKBO)JJFNBB   5BMMJOO)PUFMTNààHJKBUVSVOEVTEJSFLUPS5ÜOV4UFJOCFSH Töövaidluste arvu olulised MARET MARIPUU se põhimõtteid silmas pidades Müük ja turundus digitaalkanalites tööinspektsiooni peadirektor o muutused aastate lõikes il- tulekski tekkinud töövaidlus  Social sellingLVJEBTTPUTJBBMNFFEJBBCJM##NààLJTVVSFOEBEB mestavad selgelt, et mida lahendada eeskätt pooltel en-  84*0OMJOFUFHFWKVIU,SJTUKBO1BVM3BVEF väiksem on inimeste usaldus dal omavaheliste läbirääkimis- o ,PIWJQBVT majanduse käekäigu vastu, te teel. oMüük ja turundus digitaalkanalites KÊULVC  seda suuremaks kasvab töö- Alati see siiski ei õnnestu ja  *OTUJUVUFPG%JSFDU.BSLFUJOHJLPPMJUBKBKBLPOTVMUBUTJPPOJGJSNB#MVF-BUFSBM vaidluste hulk. siis on põhjust pöörduda töö-  BTVUBKBKBKVIU4UFWF,FNJTI 6, Töövaidluskomisjonile la- vaidlusi lahendava organi – hendamiseks esitatud avaldus- kohtu või töövaidluskomisjo- o -ÜVOBQBVT o Key account management | kliendisuhete hoidmine te arv on aastate jooksul püsi- Töövaidluskomisjoni ni poole. nud keskmiselt 3000 ringis aas-  6444FDVSJUZUFFOJOEVTEJSFLUPS"SWFE-JJWSBOE tas. Olulised muudatused on on alates nende loomi- Saamata palk või lõpparve.  -FWJSBKVIBUVTFFTJNFFT.BSU&JOQBMV toimunud vaid suurte majan- sest pöördutud kõige Töövaidluskomisjoni on ala-  *."SWVUJUFUFHWKVIU+BBOVT5SFJMNBOO duslanguste ajal. enam saamata jäänud tes nende loomisest 1990ndate  -)71BOHBQSJWBBUKBFUUFWÜUFUFQBOHBOEVTFKVIUKBKVIBUVTF Just 2009. aastal, majan- aastate keskel pöördutud kõige  MJJHF*OESFL/VVNF duses kõige raskemal ajal, ka- töötasu või lõpparve enam saamata jäänud töötasu o Lead generation | müügikontaktide hankimine hekordistus töövaidluste arv nõudega. või lõpparve nõudega. Kui töö-  5FLTUJJM3VVNJTKVIBUBKB.POJLB+ÊSH ootamatult ning tõusis 6300 andja raha maksab, siis tööta-  ,POWFSFOUTJMÜQQ avalduseni. ja ka ei vaidle. Ning kui töötaja ajal kõigest 1192 avaldust ehk tööandjale kahju tekitas, kuid Soodushind 21. oktoobrini 199 € Kümne aasta madalaim tase. umbes veerandi võrra vähem. selle hüvitab, ei ole tööandjal-  LNHB   Praegu, kui Eesti majanduselu Tähelepanu väärib seejuu- gi üldjuhul põhjust vaidlema "MBUFTPLUPPCSJTUû LNHB on stabiilne ning olulisi võn- res asjaolu, et ligi veerand esita- minna. keid ei toimu, on töövaidlusko- tud avaldustest sisulise otsuse- Kui tööandjal aga enam ra- -JTBJOGPKBSFHJTUSFFSJNJOF misjonile esitatud avalduste arv ni ei jõudnud, sest pooled jõud- ha töötasude väljamaksmiseks 4JMKB0KB TJMKB!CFTUNBSLFUJOHDPN  langenud viimase kümne aasta sid mõlemaid osapooli rahulda- ei ole ja ettevõtte tulevik on tu- XXXCFTUNBSLFUJOHFF madalaimale tasemele. va tulemuseni juba enne istun- me, on töötajal ainus väljapääs Kui veel 2013. aasta esimesel git ning varem komisjonile esi- pöörduda töövaidluskomisjo- poolaastal esitati töövaidlusko- tatud nõudest loobuti. ni, et saada lõpuks otsus, mil- misjonidele kokku 1552 aval- Töösuhetes kehtivaid vas- le täitmist kohtutäituri kaudu dust, siis tänavu laekus samal tastikuse usalduse ja lojaalsu- edasi nõuda. TÕUSJA LANGEJA Briti riskifondide haldaja teatas USA tehnoloogiahiid teatas teisipäeval hüppelisest raha kasutajate arvu kasvu 20 INVESTOR sissevoolust. pidurdumisest. Man Group Netflix 111,7 GBp +3,23% 323,7 USD -21,02% 120,0 500

107,5 450

95,0 400

82,5 350

70,0 ÄRIPÄEV 17. oktoober 2014 300 toimetaja Harry Tuul, tel 667 0009, e-post [email protected] 1210 02 080604 1210 02 080604

ÜLEVAADE Kui hästi juhivad naised börsifirmasid? Naisi tasustatakse paremini

FREDY-EDWIN ESSE, CALIFORNIA [email protected] uuringufirma Catalyst andmetest. Samas on nä- se naistegevjuhte kõrgemalt. Ja see kadalipp fir- INTERNETIFIR- Statistika ha, et trend sel suunal on positiivne. 1995. aas- ma kõige kõrgemale kohale on naiste jaoks päris MAT Yahoo on Viimase 6 aastaga tal ei juhtinud ükski naine Fortune 500 ettevõ- raske. NerdWalleti andmeil on ligi pooled USA veidi üle kahe arv kahekordistunud tet, kuid selle aasta alguseks oli see number kas- parimate ärikoolide lõpetajad naised, ent Fortu- aasta juhti- naisjuhte Fortune 500 vanud 23ni. Küll aga on tippu jõudnud naised vä- ne 500 ja 1000 ettevõtetest juhivad nad vaid 5%. nud Marissa ettevõtetes 23 ga hästi makstud. 2012. aastal oli S&P 500 indek- Seega vaid kõige muljetavaldavamad ja helgema Mayer, selle 20 sisse kuuluvate ettevõtete meestegevjuhtide me- peaga naised jõuavad firma etteotsa. ajaga on ette- Pole mingi saladus, et suurte börsifirmade juh- diaanpalk 9,8 miljonit, millest enamik naiste- võtte aktsia tide seas on väga vähe naisi ning mehed do- gevjuhte teenib rohkem, märgib Catalyst. Naisjuhi palkamine edu ei taga. Üks teine näi- hind enam kui 15 mineerivad. Kui aga naised on lõpuks tippu lä- Uuringufirma NerdWallet toob oma 2012. taja viitab aga, et naiste kompensatsioon on väik- kahekordis- bi murdnud, siis vähemalt rahaliselt hinnatakse aasta uuringus välja, et kui Fortune 500 mees- sem kui meeste oma. Kasumit teenivad S&P 500 tunud. FOTO: naistegevjuhte kõrgemalt. 10 10 tegevjuhtide mediaanpalk oli 9,8 miljonit dolla- firmad maksid naistegevjuhtidele töötasuna REUTERS/SCANPIX Naistippjuhtide teemat on kahjuks võimatu rit, siis naisjuhid teenisid 11,1 miljonit ehk 13% keskmiselt 13 005 dollarit iga kasumina teenitud lahata Tallinna börsi firmade näitel, sest esiteks rohkem. maksueelse miljoni dollari pealt. Mehed teenisid on Tallinna börs valimina liiga väike ning teiseks 5 Andmeid võib muidugi veidi moonutada fakt, seevastu 15 935 dollarit ehk 23% rohkem. juhib vaid üht Eesti börsifirmat naine. Selleks et naiste valim oli päris väike – 18 naist ja 482 Näitajaid on mitmesuguseid, kuid näha on, et erandiks on Premia Foods, mille juhatuse esi- 0 meest. Loo juures olev tabel näitab, et nende 18 naistegevjuhi palkamine firmale edu ei kindlus- mees on Katre Kõvask. naise hulgas on neid, kes juhivad hiiglaslikke ta. Vähemalt mitte börsil. Loo juurde olen koos- 1995 2006 2014 ettevõtteid. Selliste ettevõtete juhid teenivad ju- tanud tuntuimate Fortune 500 ettevõtete nais- Superstaariks-tegevjuhiks läbi kadalipu. Vaa- ALLIKAS: CATALYST, WSJ ba ainuüksi firma suuruse pärast rohkem. Need juhtide edetabeli ning toonud kõrvale firma akt- dates üle Atlandi ookeani läände, siis isegi maa- üksikud n-ö superstaar-tegevjuhid, nagu näiteks sia tootluse nende ametisse asumise ajast ning ilma suurimas majanduses ja sotsiaalselt ühes Marissa Mayer ja Indra Nooyi, mõjutavad nais- kõrvutanud seda S&P 500 indeksi tootlusega. enim arenenud ühiskonnas on suuri firmasid Tellija eelis te keskmist palka palju rohkem, kui näiteks Tim Kaheksast firmast vaid kolm on suutnud tur- juhtivate naiste osakaal üllatavalt väike. Fortu- ÄRIPÄEVA TELLIJA Cook või Mark Zuckerberg suudavad mõjutada gu edestada ning vaid kaks neist on turust mär- ne 500 ja 1000 ettevõtetest vaid 4,6% on naiste ju- sai seda lugu meeste keskmist palganumbrit. kimisväärselt paremini esinenud. Üks neist ehk hitud. Mis veel kurvem, vaid 14,6% kõigist juht- veebis lugeda juba Seega võib öelda, et kui kadalipust on lõpuks Mayeri juhitud Yahoo aktsia on tõusnud mitte konna positsioonidest kuulub naistele, selgub EILE KELL 17.19 läbi murtud, siis vähemalt rahaliselt hinnatak- firma hea juhtimise või finantsseisu pärast, vaid NUMBER ELEKTER VALUUTA INTRESS Eratarbijad peaksid arvestama, Euroopa Keskpanga negatiivne Euribor on EKP sammude tõttu et elektrienergia hinnale lisan- intressimäär survestab eurot olnud tugevas languses. 21 dub lepingus ka käibemaks. nõrgemaks.

Nord Pool Eesti EUR/USD Euribor 6 kuud

 46,35 -18,18% 1,2749 0,66%  0,181% -0,001 100

1,3653 5 80 0,385 aasta madalaimale tasemele 1,3302 60 0,310 alanes septembris euroala inflat- 1,2951 sioon. 40 0,235

1,2600 20 0,160 1210 02 080604 1210 02 080604 1210 02 080604

Võrdlus RAHA reklaam Yahoo aktsia naisjuhi käe all edukaim Kommertspankade intressitooted kuidas on ettevõtte aktsia käitunud alates jooksev hoius % naisjuhi tööleasumisest, hinnad dollarites pank keskmiselt kuu tähtajaline hoius % MARISSA MAYER, Yahoo kuu jäägilt püsijäägilt 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa alates 17.07.2012 Danske Bank Kontakteeruge pangaga hind toona 15,6 Tallinna Äripank 0,00 0,10 0,15 0,20 0,40 0,50/1,5 0,60/1,60 0,70/1,70 - 200 Tallinna Äripank (3) 0,00 0,25 0,30 0,35 0,55 0,65 0,75 0,85 - 200 hind praegu 37,97 Citadele Pank - - - - - 0,05 0,1 1,00 1,30 1,60 150 tootlus 143,4% Versobank 0,01 0,01 0,40 0,50 0,60 0,90 1,00 1,20 1,50 1,80 350 S&P 500 tootlus 37,7% DNB 0,10 (7) - 0,20 - 0,25 0,40 0,55 0,70 0,80 0,90 300 Krediidipank - 0,01 0,10 0,20 0,30 0,80 0,80 1,00 1,30 1,50 100/200 (4) ELLEN J. KULLMAN, DuPont BIGBANK - 0,15 0,20 0,25 0,40 0,40 1,00 1,40 1,70 300-1500 alates 01.01.2009 BIGBANK - - - - - 0,40 0,40 1,00 1,40 1,70 1500-30 000 hind toona 26,18 BIGBANK - - - - - 0,45 0,45 1,05 1,45 1,75 üle 30 000 hind praegu 65,88 tootlus 151,6% S&P 500 tootlus 101,5% INDRA NOOYI, PepsiCo tähtajaline hoius %, USD Pankade kontaktandmed alates 01.10.2006 pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa CITADELE PANK Roosikrantsi 2, Tallinn, DNB PANK Tartu mnt 10, Tallinn, hind toona 64,33 Danske Bank Kontakteeruge pangaga tel 770 0000, faks 770 0001, tel 686 8500, faks 686 8501, e-post: [email protected] e-post: [email protected], www.dnb.ee Tallinna Äripank 0,05 0,05 0,05 0,10 0,15 0,20 200 hind praegu 93,01 BIGBANK Rüütli 23, Tartu, tel 1333, EESTI KREDIIDIPANK Narva mnt 4, Tallinn, Citadele Pank - - - 0,05 0,10 1,00 200 faks 737 7582, e-post: [email protected], tel 669 0941, faks 661 6037 tootlus 44,6% Versobank 0,30 0,35 0,45 0,70 0,90 1,1 500 www.bigbank.ee TALLINNA ÄRIPANK Vana-Viru 7, Tallinn, S&P 500 tootlus 41,0% DNB 0,10 - 0,15 0,30 0,40 0,50 300 VERSOBANK Pärnu mnt 12, Tallinn, tel 668 8066, faks 668 8065 DENISE MORRISON, Campbell Soup Krediidipank 0,15 0,20 0,30 0,50 0,70 0,90 100/200 (4) tel 680 2500, faks 680 2501 alates 01.08.2011 kursid on päeva jooksul korrigeeritavad; (3) personaalpanganduse klientidele; (4) internetipangas/kontoris hind toona 29,77 (7) päevalõpu kontojäägilt, Äripanga .jooksva hoiuse intressimäär on nüüd 0% hind praegu 42,29 tootlus 42,0% BÖRS S&P 500 tootlus 45,9% URSULA BURNS, Xerox 90 alates 01.07.2009 Amsterdam al. 89 hind toona 6,61 Tallinn 16.10 hind praegu 12,78 aktsia sulgemis- muutus käive, P/E ROE P/B divid. tootlus 93,3% hind, EUR eelm, % EUR tootlus Arco Vara 0,900 -5,76 0 1,1 52,9% 0,59 0,0% S&P 500 tootlus 103,4% Baltika 0,460 -2,13 0 - -25,6% 2,12 0,0% MEG WHITMAN, Hewlett-Packard Ekspress Grupp 1,000 -0,99 143 014 20,7 3,4% 0,70 1,0% alates 22.09.2011 Harju Elekter 2,580 0,00 - 6,1 11,9% 0,72 3,5% hind toona 22,8 Järvevana 0,815 1,12 1 223 - -0,3% 0,98 0,0% hind praegu 32,24 Merko Ehitus 7,000 -0,28 10 944 11,6 8,6% 1,00 5,9% Nordecon 1,000 0,00 5 320 5,3 16,8% 0,89 0,0% tootlus 41,4% Olympic EG 1,780 -3,78 747 840 10,0 25,1% 2,52 5,6% S&P 500 tootlus 66,2% Premia Foods 0,694 -0,86 10 156 12,0 6,2% 0,74 1,4% VIRGINIA ROMETTY, IBM Pro Kapital Grupp 2,580 0,00 - - -4,5% 2,15 0,0% www.estonian-air.ee Silvano FG 1,620 0,00 11 369 7,7 13,3% 1,02 15,4% alates 01.01.2012 Tallink Grupp 0,599 -1,32 110 052 11,7 4,6% 0,54 8,3% hind toona 186,3 Tln Kaubamaja 4,950 0,00 299 547 10,6 11,4% 1,20 7,1% hind praegu 183,8 Tallinna Vesi 12,600 -0,79 71 808 14,1 20,4% 2,89 6,7% tootlus –1,3% Trigon PD 0,411 0,00 - - -0,7% 0,86 0,0% Skano Group 0,990 3,13 1 159 - -8,2% 0,65 0,0% S&P 500 tootlus 47,0% VALUUTA Euroopa Keskpank P/E arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas, siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS) IRENE ROSENFELD, Mondelez Int. kohase) konsolideeritud koondkasumi emaettevõtja osa põhjal alates 11.06.2012 hind toona 38,14 EUR/SEK EUR/RUB Riia 16.10 hind praegu 32,8 aktsia sulgemis- muutus P/E P/B divid. tootlus –14,0% hind, EUR eelm, % tootlus 9,1931 52,4040 Grindex 6,12 -1,29 5,6 0,5 - S&P 500 tootlus 43,5% Latvijas Gaze 9,27 0,00 12,6 0,6 - Austraalia dollar AUD 1,465 Rumeenia leu RON 4,430 Olainfarm 6,78 -0,29 5,8 1,5 - Bulgaaria leev BGN 1,956 Singapuri dollar SGD 1,626 Hiina jüaan CNY 7,807 Suurbritannia nael GBP 0,797 Alibaba börsidebüüdi pärast. Yahoo omas Hiina Hongkongi dollar HKD 9,889 Šveitsi frank CHF 1,206 Vilnius 16.10 kommertshiius 24% osalust. India ruupia INR 78,863 Taani kroon DKK 7,446 aktsia sulgemis- muutus P/E P/B divid. Jaapani jeen JPY 134,950 Tai baat THB 41,423 Kirjutasin läinud kuul, et tegelikult on Yahoo hind, EUR eelm, % tootlus Kanada dollar CAD 1,445 Tšehhi kroon CZK 27,546 aktsia sedavõrd alahinnatud, et võlgade, Alibaba Apranga 2,6 -2,62 - 3,7 5,6 Korea won KRW 1358,140 Türgi liir TRY 2,902 City Service 1,660 -1,78 6,7 0,8 - ja muu mahaarvamisel oleks firma tegelik väär- Leedu litt LTL 3,453 Ungari forint HUF 308,900 Invalda 3,210 5,25 - 0,8 - tus hoopis negatiivne. Fakt on ka see, et Maye- Norra kroon NOK 8,457 USA dollar USD 1,275 Linas Agro 0,695 0,58 5,1 0,8 - Poola zlott PLN 4,229 ri juhtimisel on firma käive ja tegevuskasum ka- Panevezio Statybos 0,972 -2,31 - 0,5 - hanenud. Siauliu Bankas 0,280 -2,10 17,7 0,8 - BÖRSIKAUBAD Snaige 0,330 0,00 - 1,4 - Investorid naistesse ei usu. Seega vähemalt sel- TEO LT (Telekomas) 0,736 0,00 14,4 2,1 17,3 le üsna piiratud valimi ja lihtsa analüüsi puhul Helsingi 16.10 võib järeldada, et investorid üleliia tugevalt nais- Kütused 16.10 Värvilised metallid 15.10 juhte ei hinda. Või vähemalt nende juhitavaid fir- aktsia muutus P/E P/B divid. USD USD/t hind, EUR eelm, % tootlus masid, sest firma ei koosne ainult tegevjuhist. Nafta IPE, bbl 83,30 Alumiinium LME 1941 Alma Media 2,70 -1,82 21,7 2,5 3,7 Küll aga on erinevad uuringud näidanud, et Nafta NYMEX, bbl 80,81 Vask LME 6746 Citycon 2,32 -2,93 10,9 0,9 6,4 Mootoribensiin, t 769,00 Plii LME 2055 naised on väga edukad firma eesotsas. Naisju- Elisa Comm. 18,44 -0,75 13,5 3,8 7,0 Diislikütus, t 757,75 Nikkel LME 16230 Finnair 2,40 0,00 - 0,5 - hid kaasavad sagedamini meeskonda otsuste Kerge kütteõli, t 735,75 Tina LME 19705 Fortum 17,29 -2,43 5,1 1,3 - langetamisse ning üldiselt on nad tiimiliikme- Masuut (1% väävel), t 459,00 Tsink LME 2332 HKScan 3,19 -0,31 2,9 0,4 3,1 te vajaduste suhtes tähelepanelikumad. On huvi- Maagaas Henry Hub, btu, USD 3,809 Kesko 25,40 -1,01 16,6 1,2 5,5 tav fakt, et juhatused, kuhu kuuluvad ka naised, Neste Oil 15,90 2,19 - 1,5 4,1 Põllumajandus 16.10 Väärismetallid 16.10 USD/unts, unts = 31,105 g Nokia 6,01 -0,33 - 3,0 - maksavad ülevõtmiste eest vähem ning üldiselt nael = 453,59 g Olvi 22,30 1,97 15,0 2,7 2,9 sooritavad ka vähem ülevõtmisi. Kohv NYBOT, USc/nael 219,25 Kuld COMEX 1241,11 PKC Group 13,58 0,30 36,7 1,7 5,2 Kokkuvõttes võib öelda, et mitmekesisus vaid Valge suhkur NYSE LIFFE, USD/t 424,50 Plaatina NYMEX 1243,35 Stockmann 7,97 -5,12 32,9 0,7 5,0 Kakao NYBOT, USD/t 3119,00 Pallaadium NYMEX 733,35 rikastab firma töökultuuri, avab uusi vaatenurki Stora Enso 5,81 -2,19 - 0,9 - Nisu NYSE LIFFE, USD/t 116,25 Hõbe COMEX 17,40 UPM Kymmene 10,22 -1,54 - 0,7 5,9 ning Ühendriikide näite varal võib öelda, et juba Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis 321,75 firma juhatusse jõudnud naised on vägagi kvali- YIT 5,22 -0,48 15,4 1,0 7,3 fitseeritud firmat juhtima. Küsimus on usalduses. Allikas: Bloomberg, kella 17 seisuga ÄRIPÄEV 17. oktoober 2014 22 REKLAAM reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post [email protected]

28. oko toobriil 6.-7.6 novembernoveembber Sillammäe kultuurikkeskuuses Radissonsson Blu HHotel, Konstitucijos pr. 20, Vilnius

BALTIBALTI Äripääeva M&A JA RRISKIKISKI APITALI konverents JUHILE JA FOORRUM 2014 ETTEVÕTJALE

Foorumi peateemadekmadeks on: ◆ Euroopa majanduslikua ku ja geopoliitilise olukorra mõju Balti M&A ja erakapitalitetalitehingutele ◆ Erakapitali turg Baltikumis – väike, killustatuda ja volatiilne – kas tasubsub ära? ◆ Riskikapital – kuidas ehitada miljardidollarilistlist ettevõtet? ◆ Muutunud olukord tehingutesse sisenemisel ja väljumisel. Mida Balti turgudelt edaspidi oodata? ◆ VIRUMAA TOP Piiriülesed M&A tehingud. Balti ühisruum ja naabrussuhted ◆ Kasv ja konsolideerimineo läbi M&A&A – hiljutised tehingud Baltikumismis 2014 VIIMAST PÄEVA ◆ Ville Poukka, PÄEVAKAVA SOODUSHIND! Danske Bank, 12.30–13.00 MÕNUS SELTSKOND KOGUNEB ärirahanduse valdkonna 13.00–13.15 TERVITUS VIRUMAA ETTEVÕTJATELE direktor (FI) Äripäeva peatoimetaja MEELIS MANDEL, Sillamäe linnapea TÕNIS KALBERG 13.15–14.00 JÕUANDJA. KUIDAS ENNAST JA OMA TÖÖTAJAID PALGA KÕRVAL MITTERAHALISELT MOTIVEERIDA? ◆ Dariusz Äripäeva Akadeemia ülipopulaarse koolituse kiirversioon, Prończuk, koolitaja KAIDO PAJUMAA Enterprise Investors, 14.00–14.45 VINGED VIRUMAA ÄRILOOD. Kuidas ajada Virumaal suure juhtivpartner haardega äri? Mis võiks olla Virumaa nokia? (PL) OG Elektra omanik OLEG GROSS, SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus juht TEET KUUSMIK, VKG juht PRIIT ROHUMAA, Kiviõli keskuse arendaja MADIS OLT, ◆ Anders Brix, Riigikogu liige DENISS BORODITŠ ATEA ASA, ENERGIA JA JUTUPAUS M&A ja kontrolli- 14.45–15.00 valdkonna juht 15.00–16.00 VAATAME RINGI. Ekskursioon Sillamäe sadamasse. (DK) Teejuhihiksks Silillalamämäee Sadama nnõuõukogu esimees, Virumaa grand old man TIIT VÄHI 16.000–16.30 Kuidas Sillamäel maailmata asememell tege uuttseeddaa? Sillamäe Sadama nõuukogu esiimeess TIT IT VÄHHI 16.300–17.00 ÜHISOVATSIOONID ÄRIPÄEVA VIRUMAA TOPI VÕITJATELE. Kes on võitjad jaa kuidaas naad seedad teegidd? 17.00 – 17.30 MÕNUS SELTSKOND JÄTKKUB. SUMIIN JA SUUHHTTLEEMMINNEE. VEEL ÜKS PÕHJUS TULLA: Soodushind 22. oktoobrini 270,79 eurot (km-ga 324,95 eurot). Neli või enam osalejat kõik osalejad saavad endale 2kuulise samast ettevõttest 254,87 eurot (km-ga 305,84 eurot). Äripäeva või Delovõje Vedomosti tellimuse. Täishind 23. oktoobrist 318,58 eurot PAKKUMINE KEHTIB VAID UUTELE TEELLIJAJATELE (km-ga 382,3 eurot). Verslo Žinios (Lithuania), Dienas Bizness (Latvia) ja Äripäev (Estonia) Konverentsi hind 17. oktoobrini 149 eurot esindajatele -10%. (km-ga 178,80 eurot). Tavahind 239 euru ot (km-ga 282 6,,8800)). Registreerimiseks helistage telefonil Rohkem infot: veebis seminar.aripaev.ee, Registreerige e-posti aadressil [email protected], 667 0411 või saatke registreerumissoov e-posti aadressil [email protected], veebis aadressil seminar.aripaev.ee võõi helistades 6677 0414 1 TOP e-posti aadressil [email protected] telefonil 667 0238 investeerimisfondid INVESTOR 23

Dow Jones USA OMX Stockholm OMX Helsinki EPI II samba indeks

   16014,70 -0,79% 1259,16 -0,85% 2663,77 -0,84% 159,94 -0,49% 17000 1400 3000 165,00

16000 1300 2750 161,25

15000 1200 2500 157,50

14000 1100 2250 153,75

13000 1000 2000 150,00 ÄRIPÄEV 17. oktoober 2014 1210 02 080604 1210 02 080604 1210 02 080604 1210 02 080604 toimetaja Juhan Lang, tel 667 0136, e-post [email protected] reklaamiosakond, tel 667 0105, e-post [email protected]

FONDID reklaam AS SEB Varahaldus 15.10 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht Avaron Asset Management 15.10 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat SEB Energiline Pf, EUR 0,762 0,770 0,770 6,20 3,65 4,69 5,43 3,05 16 710 516,65 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht SEB Konservatiivne Pf, EUR 0,907 0,916 0,916 2,49 2,95 2,60 2,36 2,80 56 728 548,49 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat SEB Optimaalne Pf, EUR 0,848 0,856 0,856 3,57 2,71 3,28 3,21 2,76 17 287 407,72 Avaron Areneva Euroopa Fond D, EUR 12,35 12,11 12,11 8,15 5,33 5,27 13,82 - 38 026 176 SEB Progressiivne Pf, EUR 0,994 1,004 1,004 4,27 3,20 4,08 4,44 3,42 333 800 255,80 Avaroni Privaatportfell B, EUR 15,05 15,05 15,05 2,82 6,76 7,98 9,04 7,99 8 737 488 SEB Aktiivne Pf, EUR 0,967 0,986 0,976 6,34 4,09 5,54 7,70 5,30 15 288 282,99 Avaron Ida-Euroopa Võlakirjafond A, EUR 11,95 11,95 11,95 3,99 8,88 10,73 - - 9 946 269 SEB Tasakaalukas Pf, EUR 1,181 1,205 1,193 2,82 3,56 4,56 4,06 3,24 12 492 952,38 Vahendatavad Fondid * Compensa Life 14.10 SEB Corporate Bond Fund, EUR 1,580 1,580 1,580 1,99 4,08 4,91 5,32 5,70 364 080 000,00 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht SEB Strategy Balanced Fund 112,149 113,270 112,149 4,41 7,49 470 820 000,00 SEB Strategy Defensive Fund 109,944 109,944 109,944 3,28 5,25 628 400 000,00 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Kasvuportfell, EUR - - 1,35 - -4,00 -5,20 6,50 7,90 5 968 709 SEB Strategy Growth Fund 118,237 119,419 118,237 6,37 10,87 269 520 000,00 Võlakirjaportfell, EUR - - 12,21 - 2,80 3,00 4,20 4,20 738 513 SEB Strategy Opportunity Fund 114,889 116,038 114,889 5,94 9,66 402 920 000,00 * Vahendatavate fondide tagasivõtmis- ja väljalaskehindu saab vaadata www.seb.ee/fondikursid. Fondide mahud on seisuga 30.06.2014. Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 30.06.2014. Võlakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 30.06.2014.

Danske Capital AS 15.10 Fondivalitsejad ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest AVARON ASSET MANAGEMENT Narva mnt 7D, NORDEA PENSIONS ESTONIA AS Liivalaia AS SEB VARAHALDUS Tornimäe 2, Tallinn 12 kuud 3 aastat 5 aastat B-korpus, Tallinn 10117, tel 664 4205, faks 45/47, Tallinn 10145, tel 710 1250, faks 710 15010, tel 665 6565, faks 665 7122, Danske Pension 25, EUR 1,01 1,02 1,02 2,27 3,22 4,06 5,22 3,90 12 256 230 664 4201, [email protected], www.avaron.ee 1251, [email protected], www.nordea.ee [email protected], www.seb.ee Danske Pension 50, EUR 1,18 1,19 1,19 2,88 2,67 3,72 5,92 4,10 180 119 024 AS GA FUND MANAGEMENT Roosikrantsi 11, AS GILD PROPERTY ASSET MANAGEMENT DANSKE CAPITAL AS Narva mnt 11, Tallinn 15015, Danske Pension Intress, EUR 0,90 0,91 0,91 1,54 2,78 3,27 3,91 3,31 4 048 709 Tallinn 10119, tel 680 2680, faks 680 2681, Swiss House, Roosikrantsi 11, Tallinn 10119, tel 675 2295, faks 675 2895, Vabatahtlik Pensionifond [email protected], www.gafm.ee tel 680 2630, faks 680 2631, [email protected], www.danskecapital.ee, Danske Pension 100 Pluss, EUR 1,51 1,55 1,53 4,36 1,12 2,65 8,32 6,59 3 731 493 LHV VARAHALDUS AS Tartu mnt 2, [email protected] www.danskebank.ee Vabatahtlik Pensionifond Tallinn 10145, tel 680 0400, faks 680 0402, www.gildrealestate.com Danske Pension Intress Pluss, EUR 0,78 0,80 0,79 1,88 2,94 3,46 4,04 3,04 335 949 [email protected], www.lhv.ee Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel www.danskecapital.ee.

LHV Varahaldus 15.10 Maaklerifirmad

ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE VERSOBANK AS Pärnu mnt 12, Tallinn, MANDATUM LIFE INSURANCE BALTIC SE Viru aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Roosikrantsi 11, Tallinn, tel 610 3000, tel 680 2500, faks 680 2501 väljak 2, Tallinn, tel 681 2300, info@manda- Pensionifond L, EUR 1,43 1,45 1,45 2,25 2,21 2,67 5,87 5,50 275 616 579 faks 610 3010 [email protected], DANSKE BANK Narva mnt 11, Tallinn, tumlife.ee, Pensionifond M, EUR 1,15 1,16 1,16 1,40 2,86 3,28 5,28 5,23 41 173 769 www.compensalife.ee tel 630 2104 www.mandatumlife.ee Pensionifond S, EUR 1,23 1,24 1,24 1,27 4,39 4,60 4,50 4,74 48 974 874 LHV Tartu mnt 2, Tallinn, tel 680 0400, SEB ENSKILDA EQUITIES Tornimäe 2, Tallinn, Pensionifond XL, EUR 1,24 1,25 1,25 3,16 1,39 1,85 6,49 5,52 66 226 488 faks 680 0402 tel 665 6622, faks 665 6802 Pensionifond XS, EUR 1,14 1,15 1,15 1,35 4,78 5,04 4,74 5,04 11 758 216 Täiendav Pensionifond, EUR 1,38 1,39 1,39 3,20 1,63 2,34 7,08 6,15 5 978 281

LHV Pärsia Lahe Fond A, EUR 15,04 15,19 15,19 14,37 23,88 30,19 28,45 17,18 - LHV Pärsia Lahe Fond B, EUR 9,61 9,71 9,71 14,37 23,88 30,19 28,44 17,18 55 844 769 LHV Maailma Aktsiad Fond A, EUR 7,55 7,63 7,63 11,50 -12,47 -9,64 -0,02 -0,32 - LHV Maailma Aktsiad Fond B, EUR 4,83 4,87 4,87 11,50 -12,47 -9,64 -0,03 -0,33 1 307 941 KAS RISKID OHUTUSE Mandatum Life 14.10 AASTA- ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest ON KAETUD? 12 kuud 3 aastat 5 aastat KONVERENTS Investeeringute haldusteenus: Turvaline, EUR 120,21 119,61 119,61 - 2,87 3,83 0 - - Konservatiivne, EUR 114,69 113,55 113,55 - -0,52 1,21 0 - - 13. november Tehnopoli saal Tasakaalustatud, EUR 112,49 110,83 110,83 - -2,41 -0,14 0 - - Progressiivne, EUR 106,70 104,61 104,61 - -3,21 -0,65 0 - - Saturn Agressiivne, EUR 113,05 110,83 110,83 - -2,11 0,35 0 - - Investeerimisportfellid: Mandatum Life Fixed Income Abs, EUR 146,72 145,99 145,99 - 2,98 3,78 5,28 4,81 - Mandatum Life Nordic High Yield Abs, EUR 108,45 107,91 107,91 - 2,96 4,79 - - - Mandatum Life Europe Equity, EUR 119,29 116,95 116,95 - -1,32 3,21 - - - Registreerimine ja hommikukohvv Mandatum Life Europe Equity Abs, EUR 139,16 136,43 136,43 - -13,04 -8,78 0,69 0,00 - 9.50 Sissejuhatus Mandatum Life Nordic Equity Abs, EUR 122,01 119,62 119,62 - -16,45 -14,93 -8,15 0,00 - Moderaator Haldusuudised.ee toimetaja JUULI LAANEMETS Nordea Pensions Estonia 15.10 10.00 Tööinspektsiooni pilk tööohutusele ettevõtetes ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht REIN REISBERG aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Nordea Pensionifond A, EUR 0,98 0,99 0,99 4,90 1,48 3,37 6,89 5,06 132 007 956,22 11.00 Kuidas organisatsioonikultuur saab toetada töötervishoidu ja Nordea Pensionifond A Pluss, EUR 0,80 0,80 0,80 5,82 -0,33 1,48 7,53 0 12 302 909,75 Nordea Pensionifond B, EUR 0,92 0,93 0,93 3,86 2,26 3,19 5,4 4,09 15 431 625,88 tööohutust? TTÜ töökeskkonna ja -ohutuse õppetooli dotsent Nordea Pensionifond C, EUR 0,86 0,86 0,86 2,69 5,88 6,08 4,31 3,46 11 972 504,99 MARINA JÄRVIS Nordea Pensionifond Aktsiad 100, EUR 1,19 1,22 1,21 7,81 -1,51 1,04 9,32 6,7 5 341 864,33 Nordea Pensionifond Intress Pluss, EUR 0,74 0,75 0,75 3,82 4,55 5,4 5,12 0 1 678 090,39 11.45 Ettevõtte suurõnnetusriski hindamine Eesti Maaülikooli töökeskkonna ADA TRAUMANN Trigon Funds 15.10 ohutuse lektor 12.30 Lõuna ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Ettevõtete kogemuslood: Arenevate Turgude Finantssektori Fond, EUR 170,18 175,39 173,65 12,47 0,15 1,14 7,35 4 613 168 Balti Fond, EUR 12,86 13,32 13,05 8,64 -6,46 -5,31 4,43 -2,05 1 389 326 13.30 Tööohutusalane tegevus teenindusettevõttes – kuidas tagada ohutus Uus Euroopa Fond, EUR 23,91 24,76 24,27 8,92 -3,05 1,86 13,69 10,78 48 190 841 klientide objektidel? Venemaa Top Picks Fond, EUR 14,12 14,63 14,34 19,71 -24,26 -24,45 -7,90 1,67 2 975 395 ISS kvaliteedijuht JAANIKA TÕNNISSON 14.00 Dialoogikaardi rakendamine ettevõttes, üks ohutuskultuuri osa JELD-WEN Eesti ASi personalijuht REET TREIAL ja Implement Inscape’i konsultant EKKE SÖÖT 14.45 Kohvipaus 15.15 Põlengu korral ettevõtte käitumise juhised Päästeameti Põhja päästekeskuse juht PRIIT LAOS 16.00 Tööstusettevõtetega toimunud õnnetuste õppetunnid Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori asetäitja KAUR KAJAK 16.45 Konverentsi lõpetamine Konverentsi soodushind 5. novembrini on 179 eurot (km-ga 214,80 eurot). Täishind alates 6. novembrist 209 eurot (km-ga 250,80 eurot). Kahe või enam isiku korraga registreerimisel ühest maksjaettevõttest kehtib hindadele 10% soodustus. Registreerimiseks saatke kiri e-posti aadressil [email protected] või helistades telefonil 667 0411. TEGIJA TURUL OMX TALLINN 52 nädalat INVESTOR Tallinna börsi üldindeks, kajastab põhi- ja 24 Vladimir Osakovski: Oleme lisanimekirja aktsiate liikumisi.

taas jälgimas langevaid naf- 731,61 -1,17%  850,0

tahindu. 817,5

785,0

752,5

720,0 Moskvas asuva Bank of America üksuse peaökonomist põhjendas, miks Vene 1210 02 080604 ÄRIPÄEV 17. oktoober 2014 keskpanga rubla päästmiseks kulutatud rohkem kui 9 miljardit dollarit pole tänini perioodi kõrgeim 855,25 toimetaja Juhan Lang, tel 667 0136, e-post [email protected] soovitud tulu toonud ja valuuta jätkab kukkumist. perioodi madalaim 773,22

TÕUSJAD Börsipaanika testib TEHNOLOOGIA LANGEJAD Netflixi aktsia kukkus investorite usaldust mühinal Invalda USA tehnoloogiahiiu Netflixi aktsia alustas eil- F-Secure JUHAN LANG 3,21 EUR ähituleviku börside liikumine [email protected] set kauplemispäeva enam kui 20% miinuse- 1,80 EUR saab investorite usalduse ja ene- ga pärast seda, kui ettevõte teatas, et hindade sekindluse suurimaks prooviki- tõstmine on pidurdanud kasutajate arvu kas- +5,25% viks alates Euroopa riikide võla- vu. Ettevõtte teatel saab kolmandas kvartalis alla -15,84% kriisist. ootuste jäänud tulemustes süüdistada eeskätt 1 Marks & Spencer L Hüppeliselt kasvanud volatiilsus Jaapani ja dollari suurust hinnatõusu uutele liitujatele. EBay 403,90 GBp euroala aktsiaturgudel, rääkimata USAst, on vii- Samal ajal kui ettevõtte tegevjuht Reed Has- mastel päevadel külvanud hulgaliselt ärevust ja tings võitleb USA turul kasvu aeglustumisega, 47,46 USD hirmu. Lisaks maailma majanduse niigi nõrka- võtavad turgu kaabeltelevisioonikanalid, näiteks +3,64% dele makronäitajatele ja hägusale kasvuperspek- On raske jääda posi- HBO. Viimane teatas eile, et hakkab tuleval aas- -5,53% tiivile keeravad vinti juurde sõda Lähis-Idas, um- tal pakkuma voogedastusteenust eraldi tasulise tiivseks, arvestades Time Warner mikseis Ukrainas, tänavaprotestid Hongkongis ja televisiooni teenustest. Sama on lubanud teha ka Stockmann 74,28 USD Ebola viiruse levik ookeani taha. sellega, kui nega- CBSi Showtime, mis tähendab Netflixile järjest 7,97 EUR Ehkki loetelu võiks vabalt jätkata, valmis- tiivsed on turgudel teravamat konkurentsi. tab tõenäoliselt vaat et suurimat ebakind- Hastings ütles eile pärast kvartalitulemuste meeleolud. +2,86% lust hirm selle ees, et keskpangad on oma stii- avaldamist, et järgnevad paar aastat tulevad “lõ- mulid ammendanud, ja pilgud on pööratud Capital Economicsi peaöko- busad”, mil ettevõtted hakkavad võistlema pari- -5,12% USA poole. New Yorgis asuva varahalduri BNP nomist Julian Jessop ma sisu, Emmyde ja kasutajate arvu kasvu pärast. Olvi Statoil 22,30 EUR Paribas’ peaökonomist Paul Mortimer-Lee mär- “Palju inimesi hakkab kasutama mõlemat tee- kis Bloombergile antud intervjuus, et turgudel nust,” märkis ta. 146,20 NOK on traumaatilised majanduslikud sündmused Netflixi praegused raskused tulenevad ana- +1,97% meeles ja kuna nende füüsilised ega psüühilised lüütikute hinnangul osalt just ettevõtte pead- armid ei ole veel paranenud, ollakse seda enam pööritavast edust, sest aasta-aastalt on interne- -4,44% mures uue languse pärast. tist televisiooni vaatamine muutunud aina po- Neste Oil Hirmude märke pole vaja kaugelt otsida. Kir- pulaarsemaks ja kunagi skeptilised konkurendid Vestas Wind Systems 15,83 EUR jutamise hetkeks on Euroopa aktsiad langenud püüavad tungida Netflixi sissetallatud rajale. 167,60 DKK kaheksa päeva järjest, mis on pikim selletaoline periood alates 2003. aastast. +1,74% INVESTEERIMISGURU -4,34% Varahalduritel matusemeeleolud. Suuruselt Volkswagen teise USA panga Bank of America sel nädalal riigi Warren Buffett müüs Deutsche Bank 153,30 EUR fondijuhtide seas korraldatud uuringu järgi on 23,11 EUR rahajuhtide optimism majanduskasvu ja inflat- Tesco aktsiaid siooni suhtes madalaim alates 2012. aastast, mis +1,66% omakorda survestab neid portfellides raha osa- Warren Buffett vähendas oma investeerimis- -4,03% kaalu suurendama. firma Berkshire Hathaway 5% osalust Suur- USA värskete töötu Teisest küljest on neidki, kes järsult kerkinud britannia suurimas jaemüügiketis Tesco Kivina kukkuvad bör- abiraha taotluste arv turgude volatiilsust üle ei tähtsusta. Londonis 3,97%-le. Mõni nädal tagasi ütles Buffett, et sid võivad tähendada, langes viimase 14 aas- asuva Capital Economicsi peaökonomist Julian Tescosse investeerimine oli suur viga. Probleemid et fundamentaalselt ta madalaimale tasemele, Jessop märkis, et USA seisab kindlatel jalgadel, selgusid septembris, kui Suurbritannia suurim tugevate näitajatega firmade mis viitab, et ettevõtjad ei ole Hiina on liikumas jätkusuutliku majanduskasvu jaekaupmees teatas, et on oma poolaasta kasumit aktsiaid on võimalik ajutiselt hoolimata nõrgast globaal- suunal, odavam nafta peaks kasvatama nõudlust, 250 miljoni naela ehk 409 miljoni dollariga üle- tavapärasest oluliselt sood- sest kasvust töötajate ridu ja kui tõesti vaja peaks minema, saavad poliiti- hinnanud, pärast mida algatati sisejuurdlus. samalt soetada. harvendanud. kud majandust täiendavalt stimuleerida. Briti jaekett avaldab juurdluse tulemused “On raske jääda positiivseks, arvestades selle- järgmisel neljapäeval koos värskete kvartali- ga, kui negatiivne on turgudel meeleolu, aga ma tulemustega. Tesco aktsia kukkus eile õhtuks arvan, et meeleolu on põhjendamatult pessimist- Londoni börsil 1,40% ja tänavu on see kukkunud lik,” resümeeris Jessop. 48,29%.

UUS LEND! alustab ÄRIPÄEVA 19.11.14 JUHTIMISKOOL

Meeskonna tulemuslik juhtimine ANDRES LIINAT 19.11.14 – koolitaja Soodushind 2149 eurot (km-ga 2578,80 eurot) kehtib 31. oktoobrini. Inimeste arendamine ja meeskonna IVAR LUKK 11.12.14 coaching – koolitaja Tavahind 2299 eurot (km-ga 2758,80 eurot). 08.01.15 Juhtimiskaasuste lahendamine – koolitaja IVAR LUKK Äripäeva Juhtimiskoolis on võimalik osaleda mooduli põhiselt. Ühe mooduli hind on 399 eurot (käibemaksuga 478,80 eurot) 19.02.15 Finantside juhtimine – koolitaja MARGUS TINITS 09.03.15 Strateegiline juhtimine – koolitaja PRIIT KARJUS Info ja registreerimine telefonil 667 0100, elektronposti aadressil 10.04.15 Suhete juhtimine – kooli taja MARE PORK [email protected] või koduleheküljel www.akadeemia.aripaev.ee

22.10 näeb Kumu Dokumentaali raames filmi “Andy Warhol: autorlus ümber lükatud”.

| Nädalalõpulisa |

KAADRID festi- valifilmidest Fookuses "Okupeeri Tõrva Dokfest oma müür" (ülal vasakul) 17.–19.10 Tõrvas kinomajas ja "Velo- Koit soofid" (all). PILETID: tasuta Kumus näeb www.dokfest.com peagi ka filmi "Järgmine kuum hitt" nüüdiskuns- tist. FOTOD: TOOTJAD Tõrva Dokfest meelitab külla kodanikuühiskonnast ja sellest, kuidas ise aktiiv- Tasub teada Filmisõpradel tasub sellel nädalavahe- sem olla,” lausub Nurmela. Antud filmi näeb ree- Dokumentaalfil- de õhtul, millele järgneb arutelu filmi ühe lavasta- Eesti tusel Tõrva sõita, kus toimub esimene ja Peeter Vihmaga. me näeb iga nädal mas- Kumus Tõrva Dokfest. Noored korraldajad loo- Šokolaaditootmise varjuküljest. Lisaks üheksa- HÕIMUPÄEVADE raames näi- le filmile on kavas ka õpitoad. Kuna pühapäev on taapi datakse 22. oktoobrini filmi- davad, et sellest saab iga-aastane tradit- pühendatud õiglasele kaubandusele, korraldatak- programmi: kavas on soome- se šokolaadi töötuba, kus räägitakse, kuidas kor- arves- ugri-teemalised dokumen- ralikkust toorainest iseendale meelismaiust val- taal- ja mängufilmid, mis li- sioon. mistada. tades nastuvad Kinomajas, BFMi ki- Selle järel näidatakse kinomajas dokumentaal- nos SuperNova, Tartus ERMi filmi “Kibe šokolaad”, mis jutustab inimkaubandu- tehak- näitustemajas ning Artises. KAROLIINA VASLI kaasautor med on Viljandi Kultuuriakadeemia kultuurikor- sest ja laste orjatööst kakaoistandustes. Taani uuriv www.fennougria.ee ralduse eriala tudengid. ajakirjanik Miki Mistrati asus varjatud kaameraga se siin teele Aafrikasse, et valede ja salgamise võrgus välja KUMU DOKUMENTAAL on ai- Publikut inspireerides. Filmifestivali peakorral- selgitada, miks on šokolaad osale lastest nii kibe. väga nus igal kolmapäeval toimuv daja Liisa Nurmela organiseeris juba keskkooli- dokumentaalfilmide prog- ajal filmiõhtuid ning nüüd vastavat eriala õppides Rõhk Eesti filmidel. Tõrvas on aasta alguse seisu- palju ramm Eestis. Programmi mõeldi sõpradega, et miks mitte panna end proo- ga napilt üle 2700 elanikku, kuid Nurmela usub, et võib laias laastus jagada ka- vile ka suure festivaliga. rahvast tuleb mujalt Lõuna-Eestist ja kaugemaltki. doku- heks: filmid kunstist ja kunst- Valgamaal Tõrvas asub valge päevinäinud hoo- “Meie eesmärk on inimeste mõtteid avardada ja “Tagasiside sotsiaalmeedias, tuttavad erinevatest men- nikest ning üldine dokumen- ne, kus kohalike sõnutsi tegutses omal ajal kino. neid inspireerida. Tõrva linn on nii nõu kui ka jõu- linnadest – inimesi on tulemas. Me loodame täis- taalprogramm fookusega Ajalooannalides tuhnides leiab, et kinomaja Koit ga abiks, et siinne kultuurimaastik muutuks rik- maja igal õhtul,” märkis Nurmela. taal- kultuuril. avati seal stalinismi tippajal 1953. aastal. Filme näi- kamaks,” selgitas festivali korraldaja. Filme näeb Korraldajad loodavad, et üritusest saab iga-aas- http://kumu.poff.ee dati kinomajas kuni 2004. aastani. tasuta ning programmis on nii kodu- kui ka välis- tane traditsioon. Nurmela sõnul tahetakse tähele- filme. Kümme aastat vaikust on piisavalt pikk tähis, maised linateosed. panu pöörata eriti Eesti filmidele. “Kui hakkasime ROHKELT dokumentaalfil- et hoone uksed taas avada. Tänasest pühapäevani Filmid on Nurmela sõnul valitud programmi filme vaatama, selgus, et Eesti mastaapi arvesta- Tõrva Dokfesti me näeb ka PÖFFil, mis täna- toimub selles hoones, mis saab ka jooksvalt uuema selle põhjal, et need vaataja maailmapilti rikas- des tehakse siin ikka väga palju dokumentaalfil- peakorraldaja vu kestab 14.–30. novembrini. väljanägemise, dokumentaalfestival Tõrva Dok- taks ja midagi omanäolist pakuks. “Minule enda- me. Näiteks eelmisel aastal 31. Eesti elanikkonna- Liisa Nurmela http://2014.poff.ee fest. Korraldajaks on MTÜ Rabarebased, mille liik- le meeldib enim “Okupeeri oma müür”, mis räägib le tahaks neid tutvustada,” sõnas ta. RESTORANIDE TOP 10 26 ELAMUS Heidi Vihma hinnang viimase kahe aasta külastuste põhjal

1. ALEXANDER, Pädaste, Muhumaa 30 6. KAHEKSA JALGA, Kõue vald, Harjumaa 30 2. LA BOTTEGA, Vene 4, Tallinn 30 7. NEH, Lootsi 4, Tallinn 29 3. PÕHJAKA, Mäeküla küla, Paide vald 30 8. DOMINIC, Vene 10, Tallinn 28 4. TCHAIKOVSKY, Vene 9, Tallinn 30 9. UMAMI, Kadaka tee 141, Tallinn 28 PUHKEPÄEV 17. oktoober 2014 5. NOA, Ranna tee 3, Tallinn 30 10. FELLIN, Kauba 11, Viljandi 28 toimetaja Signe Sillasoo, tel 667 0218, e-post [email protected]

TOIMETAJA VEERG Mustkunstnike poolt tüssatud ajud

SIGNE SILLASOO [email protected]

Algkoolis oli ühel klassiõhtul kohal mustkunst- nik. Kuidagi sattusin ma nende hulka, kel tuli mustkunstniku ettesöödetud trikke läbi teha. Mä- letan, et ühte neist läbi viies kaotas ta mingi ime lä- bi mu käe pealt kella ära. Kella sain küll tagasi, aga aimu sellest, kuidas trikk läbi viidi, mitte. Lapsena olin kõigest sellest aga tõelises vaimustuses. Lastel juba kord on selline piiridevaba mõtle- mine, nad suudavad oma ajuga kõiksuguseid ime- sid ise välja genereerida. Kuidas näiteks pliiatsitest maja ehitada, plekkpurkidest orkester kokku pan- na, koer rääkima õpetada või võluteki abil reisida. Need on näiteks mõned ideed, mis meil koos õe- ga lapsepõlves tekkisid. Siis pole ka ime, et must- kunstnikuga kohtumine hinge väreluse jättis. Ik- kagi keegi natukenegi omasugune, näiliselt ilma reeglite ja piirideta inimene. Nüüd, aastaid hiljem, meeldib mulle mustkunst endiselt. Suure põnevusega olen vaadanud näi- teks Chriss Angeli trikke – läbi kinnise metallukse või aknaklaasi minemine ei valmista talle mingeid raskusi. Olles vahepeal aga ratsionaalsemaks ja loogilisemaks muutunud (see kaasneb mõningatel juhtudel täiskasvanuks saamisega), tahaks mu aju otsida kõigi nende trikkide tagant loogilisi selgitu- TALLINNA vanalinnas asuvas Armeenia restoranis Mane pakutakse roogasid, mida leiab ka näiteks Gruusia, Türgi, Kreeka restoranide si. Päris kindlasti on need ka olemas, lihtsalt mina menüüst – on dolmad, hinkalid, hartšo, bahlava, šašlõkk jm. FOTO: JULIA-MARIA LINNA ja ilmselt paljud teised ei näe neid aspekte, mis tri- kist triki teevad. See on tegelikult ka üks aspekt, mida must- kunst õpetab. Inimese aju ei suuda tegeleda mitme RESTORANITEST asjaga korraga, isegi kui ta seda tahaks. Seega tüs- sata saab meid just neil hetkedel, kui meie aju on millegi muu jälgimisega hõivatud. Sellele vastu- kaaluks tundub mulle mõistlik õppida ühele asja- Mane – Armeenia restoran le keskendumist. Kuidas meistrid oma trikke lavastuses “Kao- ta mu naine ära ehk Mis tunne on olla mustkunst- nik” teevad, saab lugeda kõrvalolevalt leheküljelt. Lisaks saab asja ka oma silmaga kaema minna. 25. kodumaise eripärata oktoobril on Piip ja Tuut Teatri- ja Mängumajas la- val etendusega “Mustkunst lastele” kaks illusionis- aia tänava Armeenia restorani HEIDI VIHMA ga hea. Ribi, teate, see on tavaline.” Muidugi vali- kaasautor ti. Ebareaalseid asju hakkab juhtuma ka Nukuteat- Mane menüüs on palju tuttavaid sime lamba. Paari hetke pärast tuli tütarlaps aga ri jõululavastuses “Võlupood”. roogasid, mida olen söönud küll tagasi värske teadmisega, et lammast tegelikult Gruusia ja Aserbaidžaani, Kree- ei olegi, tuleb leppida searibiga, selle “tavalisega”. ka ja Türgi, aga ka Lähis- ja Kesk- Mis meil üle jäi. LAasia restoranides. Uudishimu viis vaatama, PUHKEPÄEV SOOVITAB Ribi oli nagu ribi ikka, pekine, keskmises küp- mil moel teevad neid armeenlased. susastmes, kaetud toore sibulaga, lisandiks vo- Teater: Gurmeeteater pakub Dolmad, baklažaanirullid, hinkalid, pelmee- Maitseelamus kitud köögiviljad, tomatikaste ja tomat. Kõige närvikõdi ja häid maitseid nid, hartšo, šašlõkk, pilaff ja bahlavad – kõik olid Mane maitsvam oli tomatikaste, köögiviljade maitsest kohal. Eelroaks tellitud baklažaanirulle tuli oo- aimdus sügavkülmikus veedetud aeg ja ribile Täna ja homme saab Tallinnas Telliskivi loomelinna- data ligikaudu pool tundi, ajaviiteks tuletasi- Aadress: Lai 6, Tallinn oleks kasuks tulnud hoolikam ettevalmistus – ri- ku Punases saalis nautida ühekorraga närvikõditava me meelde, mida Armeeniast teame. Esimestena Telefon: 641 8440 bi närides kohtusid hambad nii mõnegi ohtlikult krimilavastuse kulgemist ja mõnusat kolmekäigulist meenusid Armeenia konjak ja kunagised Armee- Avatud: 12–23 terava luukilluga. Mida selles oli armeeniapärast, õhtusööki. Lavale jõuab lavastus “Kriminaalne õhtu- nia raadio naljad. Kui jõudsime selleni, et Armee- et nimeks Armeenia ribi, ettekandja ei teadnud. söök”, mille lavastajad on Veiko Tubin ja Diana Lee- niat peetakse maailma esimeseks veinimaaks, Võib-olla isegi teadis, aga ei osanud öelda, eesti salu. Head toitu pakub kokk Mihkel Heinmets. tuli meelde ka Armeenia veini järele küsida. keel polnud tema tugevamaks küljeks. Loo peategelaseks on Hermes Mansu, maailmakuu- Veinikaardil seda polnud. Uuel restoranil pol- lus kunstnik, kes on edukalt varjanud oma isikut. nud veel oma veinikaartigi, meile toodi eelmise, Hinkalid au naturel. Kui “tavalise” searibiga oli Tema uusima teose esmaesitlusele ja pidulikule õh- samades ruumides tegutsenud In Vino Veritase 15 kokk isegi natuke vaeva näinud, seda kenade pu- tusöögile on saanud kutse parimatest parimad. Pa- nime kandnud restorani oma koos kommentaari- TOIT naste sibularõngaste ja maitserohelisega garnee- raku võtab esmaesitlus ootamatu pöörde ja kuns- dega, et kõiki kirjas olevaid veine tegelikult ei ole. ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁⦁ rinud, siis hinkalid tulid otse keedupotist, lisan- ti asemel saab õhtu endale täiesti uued kangelased. In Vino Veritase menüüs Armeenia veini ei ol- TEENINDUS diks vaid kausike hapukoorega. Pilet: 59 eurot. Lisainfo: www.gurmeeteater.ee. nud, aga küsimise peale saime seda. Mis viina- ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ Mulle oleks meeldinud seal ka natuke ürte ko- marjast ja kuidas tehtud, seda ettekandja ei tead- INTERJÖÖR hata, aga mine tea, võib-olla ei käigi armeenia Kontsert: Teetähis pungimaailmas nud, küll aga teadis, et üks vein on kuiv, teine ma- ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ hinkalite juurde ürdid? Ka oleks mulle meeldi- gusam ja kolmas väga magus. nud õhem ja nõtkem tainas ning mahlakam sisu 25 aastat tagasi nägi ilmavalgust J.M.K.E. album PÕHIROOGADE HINNAD: (ja sisu oleks võinud rohkem olla, praegu oli vahe- “Külmale maale”, millelt pärinevad bändi surematud Lammas, mida ei olnud. Kaukaaslased, olgu siis 7,90–19,90 eurot kord 1:5 taina kasuks), aga jälle – võib-olla pole see hitid “Tere perestroika”, “Valge liblika suvi”, “Elab armeenlased, grusiinid, aserid ja teised mägede kombeks? Gruusias olen küll söönud hinkaleid, veel Beria”, “Internatsid” ja paljud teised. Homme pojad, on kuulsust kogunud eelkõige oma lam- kus lopsaka ja mahlaka lihatäidise ümber vaid õhtul tähistab J.M.K.E. klubis Rock Cafe albumi ilmu- baliharoogadega, seepärast jäi menüüs pilk kõi- õhuke tainakiht, aga igal maal omad kombed. mist kontserdiga, kus kantakse ette kõik albumil lei- gepealt just lambakarreele. Kuidas maitseb Mane magustoit – valikus duvad lood. Uksed avatakse kl 21. Piletid: 10 eurot. “Lambakarree või Armeenia searibi?” küsi- pahlava, napooleon, meekook ja jäätis, jäi proovi- Lisainfo: www.rockcafe.ee. sime ettekandjalt nõu. Ettekandja soovitas lam- mata, sest õhtusöögiks planeeritud pooleteisest mast: “Võtke kindlasti lambakarree, see on vä- tunnist kolme käigu jaoks ei jätkunud. ÜTLES Arvo Pärt: Kui au omistatakse inimesele, ei ELAMUS 27 ole see sugugi kerge koorem. Kõigepealt, au nõuab meilt kainust. Jah, pea ei tohi hakata

ringi käima. 17. oktoober 2014 PUHKEPÄEV helilooja kultuuripreemia Praemium Imperiale võidu kohta, POSTIMEES, 15.10 toimetaja Signe Sillasoo, tel 667 0218, e-post [email protected]

MUUSIKAL PLAAT Tehniline meistritöö, laulust Uue maitsega rokk Kui eesti bändide ingliskeel- sed lood kipuvad olema pa- hatihti natuke kodukootud rääkimata moega, siis Elephants From Neptune’i muusikale plaa- MARI HIIEMÄE MUUSIKAL dilt “Pressure & Pleasure” kaasautor “Ooperifan- seda ette heita ei saa. Georg Malviuse lavastatud toom” üllatab Tegemist on tõsiseltvõeta- “Ooperifantoom” on lavas- suurepärase va materjaliga, millele ei pea tus, mida vaadates ei ole või- tehnilise lisapunkte andma lihtsalt malik igavust tunda. Kuna pi- teostuse ja põhjusel, et see on eesti bändi devalt vahetuvaid elemente, meisterlike kohta päris hea – plaat kanna- Hinnang millele tähelepanu pöörata, rollitäitmiste- tab võrdluse välja ka globaal- Elephants From on külluses, on meeled kogu ga – ooperi- ses kategoorias. Neptune “Pressure aeg pingul. fantoomi “Pressure & Pleasure” pa- & Pleasure” Maksimumpunktid annan kehastab Ste- kub ühtlaselt tugevat tervik- lavakujundusele. Nii tehniliselt phen Hansen, emotsiooni, mille koostisosa- ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ keerukat lava, mis mahutaks Christine’i deks on maskuliinne rokk, lä- KUULA TASUTA: Hanna-Liina rohkesti erinevaid keskkonda- bimõeldus ning intelligentne www.youtube.com sid, ei ole ma eesti teatrites vist Võsa. FOTO: GAB- lähenemine erinevate kompo- varem näinudki. RIELA LIIVAMÄGI nentide kasutamisel. on hea järjest kuulata, kuna Mäng käis õige mitmel eri- Valdav osa plaadi lugusid palad ei hüple erinevate mee- neval tasandil. Lausa uskuma- on ingliskeelsed, põhiliinist leolude vahel. Muusika on tuna näis, et ühele ja samale la- eristub kõrvalepõikena vaid eluterve, tempokas ning kül- vale oli suudetud mahutada nii eestikeelne “Vaikus”, kus on laltki intensiivne. Samas plaat ooperimaja erinevad sise- kui solisti tämbrile ehk ka nõks ei väsita, ükskõik kas kuula- ka välisruumid alates katuse- laval lauldud tekstist ei olnud diad olidki lummavad, nagu rohkem elektroonilist kaja ta seda vaikselt või valjusti. tornist, näitlejate buduaaridest Hinnang võimalik selgelt aru saada. palad Andrew Lloyd Webbe- peale keeratud. Meelsasti teeks seda lausa mi- ja saalidest ooperimaja keld- “Ooperifantoom” “Ooperifantoomi” muusi- ri tippmuusikalidest seda kva- Plaadi palad moodustavad tu korda järjest. rites asuvate fantoomi pelgu- ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ kalise materjali kirjeldamisele liteetse ettekande puhul ongi tervikliku komplekti, mida MARI HIIEMÄE paikade ja keldrilabürintideni LAVASTAJA Georg Malvius ma pikalt sõnu ei kulutaks, kui- – need jäävad kõrvu ja meeltes- välja. Ei puudunud ka efektne ESIETENDUS 4.10 Vanemuise gi meloodiatel ning nende esi- se kumisema veel nädalaiks pä- maa-alune järv ning Ooperfan- suures majas tusel nii solistide, täiskoossei- rast teatrikülastust. toomi juurde kohustuslikuna sus orkestri kui ka rokkbändi Vanemuise suurim trump kuuluv hiigel-kroonlühter. poolt oli elamuse kujundajate- oli aga vorm. Aitäh tuleb öelda KOOMIKS Kui kirjeldatule lisada veel see lugu ise – selle kulg ja lõpp na kahtlemata ülioluline roll. nii lavakunstnik Iir Hermelii- valgus- ning videolahendused olid ju nagunii ette teada –, vaid Lihtsalt tundus ootuspärane, et nile hiigelpingutuse eest luua koos elava tule efektidega, siis pigem tehnilised nüansid, kui- “Ooperifantoomi”, mille lavas- etendust toetav kujundus, kus usun, et sellest lavastusest saaks das see kõik publikuni vahen- tusõigus on haruldane ja range kõik on pidevas muutumises, täiselamuse ka inimene, kes ei datakse. Niisiis sai toimuvast kvaliteedinõudega, ette kand- kui ka šoti kostüümikunstni- kuule. olulisemaks taustsüsteem, kus ma valitakse Eesti parimad osa- kule Ellen Cairnsile, kes oli esi- sündmused toimusid. täitjad. Ootuspärane oli see- nejad varustanud terve värvide- Hingestatud rollitäitmised. Mis laule puudutab, siis sõ- gi, et nad tõesti annavadki oma rohke ja loomingulise galeriiga Ausalt öelda teksti jälgimisega nadest enam köitsid meeli laul- parima. erinevatest kostüümidest. Eral- ei pingutanud ka mina üle, ku- jate hääletämbrid ning hinges- di tooksin välja ka Rootsi val- na mind ei huvitanudki niivõrd tatus, seda enam, et mitte kogu Hea tehniline teostus. Meloo- guskunstniku Palle Palmé töö.

TEATER Lammutades eelarvamuste müüri

TÕNU LILLEORG kaasautor MUSTKUNSTI Lavastuses “Kaota mu naine trikke Hinnang ära” astuvad publiku ette harutavad Kinoteater “Kaota Charlekas ja Meelis Kubo, kes publiku ees mu naine ära ehk omavad kahe peale poolt ees- lahti Charle- Mis tunne on olla ti mustkunsti turust. kas ja Meelis mustkunstnik” Kui esinejad loopisid ükstei- Kubo. FOTO: sele mängukaarte nii, et need SIIM VAHUR ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ õhku haihtusid ja siis taas lava- LAVASTAJAD: Henrik Kalmet, partneri käes nähtavale ilmu- Paavo Piik ja Paul Piik sid, haaras illusioon mind täie- OSADES: mustkunstnikud likult. Ja kui Kubo ettekavatse- Charlekas ja Meelid Kubo tud hooletusega paljastas ka ESIETENDUS: 11.10 Tallinnas triki ülesehituse, olin seda lum- Kanuti Gildi SAALis matum. Tuletasin edasise ootu- www.kinoteater.ee ses meelde, mida oli lavalt just öeldud tähelepanu kõrvalejuh- timise kohta – see olevat oluli- vat kusagil äärealal – klounide tamise ja varjamise vahel, mis rukasse”, “tee seda trikki korra sim mustkunsti koostisosa. ja stripparite vahel. Etenduses mõjus pisut leigelt. veel“ või “kaota mu naine ära”. kergitasid mustkunstnikud pi- Etenduses olid veel mõned Mustkunstniku igapäevaelu. sut ka saladuseloori sellelt, kui- Publiku eelarvamused. Seda lavastatud elemendid – hääle- Üheks elemendiks etenduses das trikke tehakse ning mil- puudujääki püüti kompensee- kas skeptik publiku seas ning olid Powerpointi slaidid, mille liseid inimkäitumise tajumi- rida teatraalsuse lisamisega loo numbrid tossu, valgusemängu järgi räägiti olulisematest asja- se reeglipärasid nad oma töös jutustamise viisile. Näha sai vi- ja muusikaga. Need tõid eten- dest mustkunstniku argielus. publiku petmisel kasutavad. deoklippe esinejate pärismaa- dusse küll plastilisust ja vooga- Selgus, et nad soovivad lähe- Samas, kui mustkunstnik on ilmast, kus nad mängisid lä- vust, kuid esietendusel jäi nen- malt tutvustada enda elukut- laval, ei saa ta siiski kõiki sala- bi tüüpilisi stampkommentaa- de tervikut kokkupõimiv kvali- set, et olla paremini nähtavad dusi publikule ette näidata, sest re enda suhtes, mida nad koh- teet hüplikuks. Siiski on Charle- etenduskunstide maastikul. nii kaotaks tema amet ju mõtte. tavad oma publikuga suhtlemi- ka ja Meelis Kubo publiku ette Praegu tunnevad nad end asu- Nii laveerisidki esinejad paljas- sel – näiteks “sa panid selle var- tulek uudses vormis tervitatav. esietendub Ugala Teatris Rainer Werner Fassbinderi 28 TEATER loodud “Hirm sööb hinge seest” (originaal filmina “Angst Essen Seele Auf”, 1974), mille lavastaja on Taago Tubin. Tegu on armastuslooga, mis ulatub üle rahvuslike, keeleliste, rassiliste, klassiliste, kultuuriliste ja vanuseliste piiride. Osades: Ene Järvis (külalisena), Tanel Ingi, Adeele Sepp, Rait Õunapuu jt. PUHKEPÄEV 17. oktoober 2014 Piletid: 10–17 eurot. Lisainfo: www.ugala.ee. toimetaja Signe Sillasoo, tel 667 0218, e-post [email protected] 23.10

17.–23.10

EESTI DRAAMATEATER 18.10 kl 12 “Piip ja Tuut köögis” 19.10 kl 12 “Piip ja Tuut köögis” 17.10 kl 19 “Rahauputus” 17.10 kl 19 “Varesele valu...” Toom-Kooli 13, Tallinn 18.10 kl 19 “Tuhk ja akvaviit” 18.10 kl 19 “Kontakt” R.A.A.A.M 18.10 kl 19 “Link: Varesele valu... ha- 18.10 kl 19 “Alustame algusest” Vaba rakale haigus” Lava Teatrimajas 19.10 kl 19 “Teed juuakse kell viis” 20.10 kl 19 “Alustame algusest” Va- 19.10 kl 19 “Hävituse ingel” ba Lava Teatrimajas 21.10 kl 19 “Hävituse ingel” 21.10 kl 19 “Alustame algusest” Vaba 22.10 kl 19 “Teed juuakse kell viis” Lava Teatrimajas 22.10 kl 19 “Vennas” Süda 8-7a, Tallinn 23.10 kl 19 “Tuhk ja akvaviit” 23.10 kl 19 “Saatuse heidikute kuu” RAKVERE TEATER 23.10 kl 19 “Tund aega, et hinge minna” 17.10 kl 19 “Viimase öö õigus” Pärnu mnt 5, Tallinn 17.10 kl 19 “Oscar ja Roosamamma: kirjad Jumalale” Püssi kultuurimajas ENDLA TEATER 17.10 kl 19 “Armastus tööpostil” 20.10 kl 19 “Oscar ja Roosamamma: 17.10 kl 19 “Woyzeck” kirjad Jumalale” Vene Teatris 17.10 kl 19 “Mandel ja merihobu” 20.10 kl 19 “Seitsmeteistkümnenda 18.10 kl 19 “Vares” nuku suvi” Vene Teatris 18.10 kl 19 “Eedeni aed” 21.10 kl 19 “Kaasavaratu” 23.10 kl 19 “Titanic. Ilusad inimesed 22.10 kl 19 “Algused” Saue Linna mängivad suuri tundeid” Kontserdisaalis 23.10 kl 19 “Mandel ja merihobu” 23.10 kl 19 “Leegionärid” Keskväljak 1, Pärnu Kreutzwaldi 2a, Rakvere

ESTONIA TALLINNA 17.10 kl 19 “Bajadeer” KAMMERTEATER 18.10 kl 19 “Rinaldo” 19.10 kl 17 “Coppélia” 23.10 kl 19 “Sinised kilesussid jalas” LAVASTUSE “Armastus ei hüüa 22.10 kl 19 “Savoy ball” Vabriku 12, Tallinn 23.10 kl 19 “Armujook” tulles” peategelasteks on kaks Estonia pst 4, Tallinn TALLINNA LINNATEATER noort – tüdruk, kes armastust 17.10 kl 19 “Armastus ja raha” tõrjub, ja poiss, kes tüdruku KURESSAARE 17.10 kl 19 “Harakale haigus...” ehitatud müürist läbi üritab LINNATEATER 18.10 kl 19 “Armastus ja raha” 18.10 kl 19 “Igatsus” murda. FOTO: KELL KÜMME 17.10 kl 18 “Vana õngitseja” Kullamaa 20.10 kl 19 “Igatsus” Kultuurimajas 20.10 kl 19 “Koletis kuu peal” 19.10 kl 18 “Wally kohvik” Järva-Jaani 21.10 kl 19 “Armastus ja raha” Kultuurimajas 21.10 kl 19 “Igatsus” 21.10 kl 19 “Vana õngitseja” Paide 22.10 kl 19 “Aju jaht” Kultuurikeskuses 22.10 kl 19 “Igatsus” Tallinna 20, Saaremaa 22.10 kl 18 “Karla – lavakava Kaarel Kilveti lauludest kahes osas” Noorte suhtelugu segab MONOTEATER 22.10 kl 19 “Kontakt” 23.10 kl 19 “Aju jaht” 17.10 kl 19 “Kui loll võib inimene ol- 23.10 kl 19 “Armastus ja raha” la” Mooste mõisas 23.10 kl 19 “Igatsus” 19.10 kl 19 “Kui loll võib inimene ol- la” Nordea Kontserdimajas Lai 23, Tallinn nalja tõsidusega 23.10 kl 19 “Kui loll võib inimene ol- la” Võru kultuurimaja Kannel TEATER NO99 www.monoteater.ee 22.10 kl 19 “Kadunud sõbra juh- TÕNU LILLEORG tumt” kaasautor Romantika MONOETENDUS 23.10 kl 19 “Kadunud sõbra juh- tumt” Külmemate ilmade saabudes on suvelavastus “Armastus ei hüüa 17.10 kl 19 “Brüsseli kapsas” Otepää Gümnaasiumis Sakala 3, Tallinn “Armastus ei hüüa tulles” kolinud Vaba Lava tulles” 18.10 kl 19 “Brüsseli kapsas” Võru teatrimajja, kus juba pühapäeval astuvad lava- kultuurimaja Kannel TEOTEATER le kaks armuvalus noort. LAVASTAJA: Roman Baskin 19.10 kl 19 “Brüsseli kapsas” Põltsa- 18.10 kl 19 “Mängi minuga” Neidu mängib Linda Vaher, kevadel lavaka lõpe- OSADES: Priit Pius ja Linda maa Kultuurikeskuses 21.10 kl 19 “Kõik armastavad Roosit” 20.10 kl 19 “Brüsseli kapsas” Käina 23.10 kl 19 “Topeltwoody” tanud noor näitlejatar. Tema tegelane on pähe võt- Vaher kultuurikeskuses, Hiiumaal Vana-Kalamaja 9a, Tallinn nud, et esmalt tuleb teha karjääri ja küllap siis ku- ESIETENDUS: 14.08 Ohtu mõi- 21.10 kl 19 “Brüsseli kapsas” Kures- nagi hiljem tulevad ka mees ja lapsed. sas saare Kultuurivaras UGALA TEATER 22.10 kl 19 “Brüsseli kapsas” Nordea “Intriig tegelaste vahel seisneb selles, et tüd- JÄRGMISED ETENDUSED: 19., Kontserdimajas 17.10 kl 19 “Kahe isanda teener” ruk on otsustanud oma elu missionile pühenda- 22., 23.10 ja 2., 9. ja 23.11 Tellis- 18.10 “Mere märgid” 23.10 kl 19 “Brüsseli kapsas” Vane- kl 17 da, minna mägedesse kohalikke õpetama ning kivi Loomelinnakus muise Kontserdimajas 18.10 kl 19 “Idioot” Tallinna Linna- PILETID: 12–15 eurot www.piletilevi.ee teatris on seetõttu kõik oma tundekanalid lukku keera- 20.10 kl 19 “Eesriie avaneb!” Haap- nud. Poiss aga üritab kõigest väest neid lahti kan- www.kell10.ee NUKU salu Kultuurikeskuses 21.10 kl 19 “Mere märgid” gutada ja neiu seatud piirangutest läbi murda. La- 17.10 kl 11 “Emma ja ajakivi ehk Nuk- 22.10 kl 19 “Eesriie avaneb!” Vane- val on varase nooruse teemad nagu vaba kooselu, kude teater” Salme Kultuurikeskuses muise suures majas seks ja suhtlus vanematega,” selgitas lavastaja Ro- 17.10 “Tsuhh, tsuhh, tsuhh” kl 11 23.10 kl 19 “Hirm sööb hinge seest” man Baskin. 17.10 kl 15 “Emma ja ajakivi ehk Nuk- esietendus kude teater” Salme Kultuurikeskuses Vaksali 7, Viljandi 18.10 kl 11 “Tsuhh, tsuhh, tsuhh” Hirm suurte tunnete ees. Vaheri sõnul juhib te- Kui korraks lakata 18.10 kl 15 “Metsakülad” VANA BASKINI TEATER naermast ja mõelda 19.10 kl 12 “Munatopskid” ma tegelast hirm armastuse ees. “See on nii inim- 19.10 kl 12 “Jussikese seitse sõpra” 17.10 kl 19 “Meie esimene miljon” lik ja aus. See muudab ta väga hapraks. Ilus on olla selle inimese peale – LAVASTUSE peaosades 21.10 kl 11 “Pesamunad” Toila Seltsimajas see inimene, kes kardab armastada ja olla armasta- on Linda Vaher ja Priit 22.10 kl 11 “Kodud” 18.10 kl 19 “Meie esimene miljon” kui palju ilusat ta en- tud.” Naistegelane püüab oma hirmu tõrjuda küll Pius. FOTO: KELL KÜMME 23.10 kl 11 “Hanel oli auto” Pürksi Kultuurimajas Lai 1, Tallinn 20.10 kl 19 “Südamesõbrad” Rannu karjudes, naerdes, nuttes, imestades ja iroonitse- dast ära tõukab. See on Rahvamajas des. “Inimesed käituvadki nii, kogu see materjal tõsine lugu, mis muu- PIIP JA TUUT TEATER Tartu mnt.55/59, Tallinn on elust enesest,” sõnas Vaher. van, et ma pole seni teda veel selgeks saanud. Iga “See on kõrvalt vaadates absurdne ja muutub tub oma tõelisuses kord ma lähen ja avastan teda uuesti, täpsemalt, seetõttu komöödiaks. Samas on see ka väga kurb. naljakaks. kuidas tema silmad maailma vaatavad. Ja ma vaa- Kui korraks lakata naermast ja mõelda selle inime- näitleja Linda Vaher tan maailma nende silmadega ja saan temast aru,” NAABRI JUURES se peale – kui palju ilusat ta endast ära tõukab. See rääkis näitlejatar. “Ja ma tänan Priitu, sest ta on on tõsine lugu, mis muutub oma tõelisuses nalja- väga hea partner. Meil on väga lõbus. Laval peab Rootsi võõrustab novembri alguses kaks,” selgitas Vaher. olema endal lõbus, siis on teistel ka,” lausus Lin- Noormeest mängib Priit Pius Tallinna Linna- da Vaher. teatrihuvilisi teatrist, kelle sõnul pakub tükk tempot, põhjust Vabal Laval näeb lavastust oktoobris ja no- Ligi kahe nädala pärast, 2.–4. novembrini vältab Rootsis Stock- järelemõtlemiseks ja huumorit. “Laval pole mitte vembris ning juba on paigas ka esimesed etendu- holmis teatrifestival SwedStage. Festivali kavas on lavastused nali nalja pärast, vaid nali asja pärast!” ütles Pius. sed teistes linnades. Roman Baskin loodab, et noo- nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele. Kokku saab näha rem publik leiab etenduspaiga Telliskivi Loomelin- 11 teatritükki, mis sobivad vaatamiseks ka neile, kelle emakeel Lavastus Eesti peale tuuritamas. Vaher näeb rol- nakus kiirelt üles ja võtab selle rõõmuga omaks. pole rootsi keel. Lisaks kutsuvad festivali korraldajad osa saa- lis mõnusat väljakutset, kuna see nõuab näitlejalt “Meil on terav ja otsekohene lugu, mis on mõel- ma Rootsi näitekirjanuduse esitlusest, mis toimub 5. novembril. väga head partneritunnetust, puänteerimisos- dud eeskätt noortele aastates 16–26, aga loomu- Festivali pass: 400 eurot (tagab sissepääsu kõigile etendustele, kust ja oskust näha maailma läbi tegelase silmade. likult on oodatud ka vanad ja lahedad,” ütles la- sisaldab majutust ja toitlustust). Lisainfo: http://swedstage.se. “Minu tegelaskuju on väga keeruline ja ma ar- vastaja. TULEB Eesti ja Ukraina muusikud annavad toetuskontserdi KONTSERT 29 Legendaarne Ukraina folk-rokkansambel Haydamaky esineb koos Eesti lauljate Tõ- nis Mägi, , Ott Leplandi, Lenna Kuurmaa, Birgit Õigemeele, Sandra Nurm- salu, Karl-Erik Taukari, Rasmus Rändvee ja InBoiliga 21. oktoobril kell 21.30 Nordea Kontserdimajas heategevuslikul kontserdil “Eestist Ukrainale”. Kontserdil teevad kaasa ansamblid Svjata Vatra ja Elephants from Neptune, Kaitseväe orkester ja koor Ukraina. Heategevuskontserdi tulu läheb Ukraina üksustele ja konfliktis kannatada 17. oktoober 2014 PUHKEPÄEV saanutele. Piletid: 12,5 eurot. Lisainfo: www.piletilevi.ee. toimetaja Signe Sillasoo, tel 667 0218, e-post [email protected]

17.–23.10 Mõnus muusikagurmee. ANTSLA KULTUURI-JA SPORDIKESKUS 22.10 kl 19 “Muusika Eestimaale” “Star Warsi” muusika ERSO “Ka sisaliku tee kivil jätab jälje” Ees- ti Rahvusmeeskoor, dirigent Mikk Üleoja Kooli tee 19, Antsla, Võrumaa esituses CAFÉ AMIGO 17.10 kl 22 18.10 kl 22 E-Type MARI HIIEMÄE da võiks nimetada lausa “Har- 23.10 kl 22 The Tuberkuloited kaasautor Filmimuusika ry Potteri” põlvkonnaks, kui ka Viru väljak 4, Tallinn Eesti Riiklik Sümfooniaorkes- nende vanematele, kellest tõe- “Star Wars” – ERSO ter pakub Gurmee-nimelises näoliselt ei ole mööda läinud ei kontserdisarja CLUB HOLLYWOOD kontserdisarjas kuulamiseks “Star Warsi” saaga ega ka traagi- Gurmee II kontsert 18.10 kl 23 “Retro Planeet” Joy (Austria) küll eri rahvaste dirigentide line “Schindleri nimekiri”, mille 17. oktoober kl 13 ja kl 19 Esto- Vana-Posti 8, Tallinn loomingut, muusikaklassikas- imekaunid viiulisoolod on kirju- nia kontserdisaalis se kuuluvaid helitöid, aga ka tatud legendaarsele viiuldajale PILETID: 16–22 eurot JÄRVA-JAANI hoopis värskeid teoseid – tä- Itzak Perlmanile. www.erso.ee KULTUURIMAJA na õhtul kuuleb lugusid filmist “Arvan, et kindlasti just muu- FESTIVALI kol- 23.10 kl 19 “Muusika Eestimaale” “Star Wars”. sikaline äratundmisrõõm, tun- SAAGA “Star Wars” filmimuu- mandal päeval, “Ka sisaliku tee kivil jätab jälje” Ees- ERSO toimetaja Maarja Ka- tud filmisüžeed ja loomulikult sika kõlab ERSO esituses Mikk 16. oktoobril näeb ti Rahvusmeeskoor, dirigent Mikk Üleoja sema sõnul ei ole Gurmee sar- imeilus muusika on “Star Warsi” Murdvee dirigeerimisel. FOTO: esinemas ka Raul Pikk 30, Järva-Jaani, Järvamaa ja kontserdid omavahel temaa- kontserdi puhul need, mis publi- KAUPO KIKKAS Vaiglat koos Jarmo tiliselt ühendatud, küll aga pa- kule hinge lähevad ja tänapäeva Saariga. FOTO: ARDO KARKSI VALLA kuvad kõik sarja kontserdid ere- närvilises maailmas turvatun- KALJUVEE / KROONIKA KULTUURIKESKUS daid muusikalisi maitseelamusi. net pakuvad,” märkis Kasema. 22.10 kl 19 Tšellokvartett C-Jam 17. oktoobril kannab orkes- John Williamsi filmimuusi- Viljandi mnt 1, Karksi-Nuia, Karksi ter kahel kontserdil ette popu- ka muutub Kasema sõnul meel- laarse kontsertkava “Star Wars”, dejäävaks eelkõige põhjusel, et raanil näidatakse Charlie Chap- KUMU AUDITOORIUM mida esitati ka möödunud hoo- Williams on heliloojana ilmsel- lini kultusfilmi “Suurlinna tu- 19.10 kl 17 “Sügisjazz 2014” Mia- ajal ning mis pälvis publiku suu- gelt suurepärane karakterilooja led” (“City Lights”), millele ERSO Mee Weizenbergi 34 / Valge 1, Tallinn repärase vastuvõtu. – igal filmitegelasel on oma tee- mängib live’is saatemuusikat. Kontserdi sisuks on lisaks ma, mis on üliilmekas ja emot- Dirigendipuldis on kontserdil LOUNGE24 tähe sõdade meloodiatele ka sionaalne ka filmi nägemata. Ameerika helilooja ja dirigent 20.10 kl 19 Abraham’s Café teised helilooja John William- Filmimuusikat on ERSO Timothy Brock, kes on juba aas- Rävala puiestee 3, Tallinn si kirjutatud palad. Näiteks tu- esitanud varemgi, kuid selli- takümneid tegelenud tummfil- leb esitusele kolm pala muusi- seid kavasid nagu “Star Wars”, mide muusika taastamise, parti- MUSTPEADE MAJA kast filmile “Schind leri nime- kus terve kontsert on üles ehita- tuuride kaasajastamise ja nende 23.10 kl 19 Rein Rannap (klaver) 23.10 kl 20 Lauri Saatpalu & Band kiri” (“Schindler’s List”) ning süit tud vaid filmimuusikale, tuleb filmide esitamisega koos orkest- Pikk 26, Tallinn muusikast filmile “Harry Potter”. ette harva. ritega üle maailma. Gurmee sarjas ootab publi- PHILLY JOE’S Muusikat “Harry Potterist” Uued filmiprojektid peagi tule- kut aga ka detsembrisse planee- 18.10 kl 21 Maria Väli kvartett “Star Warsini”. Mullust “Star kul. Veebruaris on ERSO-l kavas ritud kontsert “Neli viimast lau- Tatari 4, Tallinn Warsi” kontserti meenutades aga ka teine intrigeeriv filmipro- lu”, mille solistiks on Viini Riigi- PUURMANI LOSS märkis Kasema, et populaarne jekt, kusjuures siis muutub Esto- ooperi sopran Olga Bezsmertna, 17.10 kl 19 “Kaks tenorit” Lembit filmimuusika pakkus äratund- nia kontserdisaal tõesti kinosaa- dirigeerib Rahvusooper Estonia Saarsalu (saksofon), Raivo Tafenau misrõõmu nii teismelistele, ke- liks. Lava kohale paigaldatud ek- kunstiline juht Vello Pähn. (saksofon), Holger Marjamaa (klaver), Kaspar Kalluste (löökpillid), Heikko Remmel (kontrabass) Kursi kihelkond, Puurmani vald

PÕLTSAMAA 30 aastat punkbändi Vennaskond MUUSIKAKOOL 21.10 kl 17 “Muusika Eestimaa- Eesti uusromantismi ning Hindrek Heibre, Teet Tibar, Mait le” Lauri Väinmaa (klaver), Jüri Aar- anarhismi sümbol, punkbänd Vaik, Jaan-Eik Tulve, Alar Aigro, Punk ma (lugeja) Vennaskond annab 30 aasta Anti Pathique, Camille Camille, Vennaskonna Lossi 7, Põltsamaa, Jõgevamaa juubeli puhul kontserdi lähi- Allan Vainola, Roy Strider ja pal- 30 aasta juubel PÄRIMUSMUUSIKA AIT nädalate jooksul Tõrvas, Tar- jud teised. Samas bändi liider Tõ- 17.10 kl 19 “Viljandi Kitarrifesti- tus, Tallinnas, Pärnus ja Jõhvis. nu Trubetsky on vankumatult ol- 17.10 kl 22 Pubi Juudas, Tõrva val” Jon Gomm (UK) Vennaskond alustas tegevust nud paigal terve bändi tegutse- 23.10 kl 22 Püssirohukelder, 17.10 kl 20.30 “Viljandi Kitarrifes- 1984. aastal. Esimene kontsert mise aja, mida on nüüdseks ligi Tartu tival” Aces Of Basses (EST) 18.10 kl 18 “Viljandi Kitarrifesti- toimus 23. oktoobril 1984 tolla- kolmandik sajandit. 24.10 kl 22 Püssirohukelder, val” Paul Daniel Band (EST) ses Tallinna 49. Keskkoolis koos Vennaskond on kasvatanud Tartu 18.10 kl 20 “Viljandi Kitarrifes- bändidega Velikije Luki, Metal- üles põlvkondi, tema tuultes on 25.10 kl 20 Rock Cafe, Tallinn tival” Jonathan Kreisberg Quar- tet (USA) list ja M. O. T. T. Viimases mängis sõlmitud abielusid, eluaegseid 01.11 kl 20 Pärnu kuursaal, Tasuja pst 6, Viljandi muide kaasa ka Hendrik Sal-Sal- sõprusi ja vannutud igavest truu- Pärnu ler. Seal alates algas bändi tun- dust mustale lipule. Ansamb- 14.11 kl 21 Vanameistri pubi, PÄRNU tus vaikselt kasvama. lit on eksiilist naasmisest saa- Jõhvi KONTSERDIMAJA Kolme kümnendi jooksul on dik rüütanud salapära ja müsti- PILETID: 6–12 eurot 19.10 kl 17 “Rikaste linnade rikas ansambel välja andnud 17 albu- line oreool. www.facebook.com/Vennas- kultuur” Hortus Musicus mit, lisaks 4 filmi. 1984. aastast Bänd on andnud kontserte In- kond 23.10 kl 19 Vokaalansambel Jazz Island (Leedu) tegutsev Vennaskond on üle ela- dias, Saksamaal, USAs, Prantsus- Aida 4, Pärnu nud ka väga mitmeid koosseisu- maal, Poolas, Rumeenias, Root- muutusi. Aastakümnete jooksul sis, Soomes jne. Lähinädalate teeb ansambel juubelikontserti- NOVEMBRINI vältavate kontser- RAKVERE TEATRI on mänginud ansamblis mär- jooksul astutakse ülesse Tõrvas, del tagasivaate möödunud küm- tidega Eesti eri paigus tähistab JAZZUKOHVIK kimisväärne hulk muusikuid – Tartus, Tallinnas, Pärnus ja Jõh- nenditele. Vennaskond oma juubelit. FOTO: 17.10 kl 22 Verbarium näiteks Andrus Lomp, Mätas, vis. 30 aasta täitumise puhul PUHKEPÄEV DMITRI KOTJUH / JÄRVA TEATAJA / SCANPIX Kreutzwaldi 2a, Rakvere

meie juhuslikke valikuid ei tee KOOSTA OMA NIMEKIRI turundusnimekirjad.ee 115 000 otsustajat 80 000 ettevõtet DVD EDETABEL 30 KINO Argpüksist lambakasvataja vapruse otsingul Apollo filmide TOP Komöödia TED (2012) looja Seth MacFarlane´i viimases komöö- 1. Süü on tähtedel dias “Miljon moodust läänes kärvata” kehastab ta ise peategelast, 2. Hüljatud argpüksist lambakasvatajat nimega Albert. Seesama Albert on lii- 3. Lahkulööja ga kartlik, et osaleda revolvriduellis, mispeale tema tüdruksõber 4. Kertu ta pikalt saadab ja teise mehe juurde kolib. Linna kappab juhusli- 5. Lumekuninganna ja igave- PUHKEPÄEV 17. oktoober 2014 kult aga üks salapärane naine, kes aitab Albertil lõpuks oma vap- ne talv toimetaja Signe Sillasoo, tel 667 0218, e-post [email protected] ruse üles leida. “MILJON MOODUST LÄÄNES KÄRVATA”, DVD SAADAVAL APOLLOS

17.–23.10 COCA–COLA PLAZA kl 13.40; T, K kl 13.50; P kl 15.20; 3D ees- ti k: kl 11.30 (v.a P, N); P kl 11.10; 2D vene “Kastitrollid” k: 14.50 (v.a R, L, P); R kl 14.35; L kl 14.40; 3D: R kl 18.45; E–K kl 18.50; P kl 16.55 2D eesti k: L kl 11.10, 12.45; P kl 11.40; “Mängiks mente” K kl 11.45; E, T kl 11.50; N kl 12.00, 18.55; R kl 13.55; L kl 14.00; P kl 21.50 R kl 12.15; 3D eesti k: P kl 13.50, 16.10, 17.45; “Segatud tunded” K kl 14.00, 16.20; E, T kl 14.10, 16.30; N kl L kl 12.15; P kl 16.10; E–K kl 16.40; R kl 14.20, 16.40; R kl 14.30, 16.45, 17.55; L kl 16.50 15.00, 17.20; E–K kl 18.00; 2D vene k: P, E “Sipelgapoiss” kl 11.20; R kl 11.30; L, T, K kl 11.40; 3D ve- eesti k: P kl 11.15, 13.30; T–N kl 11.50; ne k: kl 13.15 (v.a R, L, P); N kl 11.30, 15.30; P L kl 12.10; E kl 15.30; R, L kl 15.40 kl 12.50, 15.10; R kl 13.20, 15.35; L kl 13.45, MET Ooper: “Figaro pulm” 16.10; E, T, K kl 15.40 P kl 12.00; L kl 19.55 “Kirsitubakas” MET Ooper: “Macbeth” eesti k: kl 19.45 (v.a L, P), 21.50 (v.a L, P, N); T kl 19.00 P kl 14.15, 19.15, 21.20; L kl 21.40, 18.50; R, “Doktor Proktori puuksupulber” P kl 11.50; E kl 12.20, 17.20; L, N kl 12.40; eesti k: N kl 14.30 T, K kl 13.40; R, L kl 16.40; T, K, N kl 17.40; “Kibe!” T kl 18.15 N kl 18.00, 19.55, 22.10 “Kohtunik” NT Live: “Skylight” kl 18.45 (v.a R, L, P), 21.45 (v.a R, L, P); N kl 21.00 P kl 12.00, 14.30, 16.20, 21.00; R kl 12.50, “Raev” RABAMATKAL süttib 15.45, 19.00, 22.00; E–K kl 13.00; L kl K, N kl 19.00; N kl 20.50, 22.00; K kl 21.55 13.50, 16.30; T, K, N kl 15.50; E kl 16.50, säde noorukese Laura “Väikese Nicolas’ suvevaheaeg” 20.55; L, P kl 18.30, 21.30; T kl 21.15 eesti k: N kl 15.10 (Maris Nõlvak) ja te- “Lõpupidu” mast mitukümmend vene k: N kl 12.20; L kl 16.50; Hobujaama, 5, Tallinn T–N kl 17.20; E kl 17.50, 20.20; P kl 18.10, aastat vanema Joosepi 22.20; R, L kl 18.20; T kl 21.40; K kl 22.10; EKRAAN (Gert Raudsep) vahel. R, L, E kl 22.30 “Kastitrollid” FOTOD: TOOTJA “Sils Maria pilved” 2D eesti k: kl 11.45 (v.a L); L kl 11.30; 3D kl 21.10 (v.a R, P, N); K kl 18.15; R, P kl 21.15 eesti k: kl 14.00 (v.a L), 16.15 (v.a L); L kl “Valemaandumine” 13.00, 15.15 kl 17.00 (v.a R, L, P), 20.00 (v.a L, P, N); “Kirsitubakas” N kl 13.10, 21.40; P kl 13.55, 17.20, 19.45, eesti k: E kl 17.15; L kl 17.30; K kl 19.45; T kl 22.00; L kl 16.55, 19.10, 22.20; R kl 17.30, 15.00; R kl 17.30; P, N kl 19.45 22.15; E–K kl 22.10 “Kohtunik” “Alexander ja üks kohutav jube kole kl 18.30 (v.a L, N) “Kirsitubakas” – lugu väga paha päev” “Sils Maria pilved” kl 16.55 (v.a R, L, P); E kl 11.40; L kl 11.45, R, K kl 15.00; T, N kl 17.15; E kl 19.30 16.45; R kl 12.10, 17.20; P kl 12.20, 17.00; “Valemaandumine” T, K, N kl 13.00 E, N kl 15.00; P, K kl 17.30; R, T kl 19.45 “Amazonia” “Alexander ja üks kohutav jube kole 2D: N kl 11.20; 3D: kl 11.20 (v.a L, P, N); L kl väga paha päev” esimesest armastusest 10.45, 11.30; P kl 10.50, 13.15; R, L kl 13.30; R, L, T kl 11.00; P kl 11.15; E, K, N kl 13.00 E–K kl 13.40; N kl 13.45 “Amazonia” “Annabelle” 2D: E, K, N kl 11.00; R, T kl 13.00; P kl 13.15; MAARJA LEGA kaasautor kl 19.15 (v.a L, P, N), 22.20 (v.a L, P, N); L kl 13.45 T, K kl 15.10; E kl 15.45; R kl 16.10; N kl “Annabelle” 16.30, 18.45; P kl 16.40, 18.55, 22.10; L kl R, E, K kl 22.00 Maimikute tandemi film “Kirsitubakas” on ju- 17.30, 19.40; L, N kl 21.50 “Dracula: Jutustamata lugu” tustus esimesest armastusest või hoopis segas- “Dracula: Jutustamata lugu” P kl 15.15; L kl 18.00; R, E, K kl 21.30; test tunnetest. Film tõstatab küsimuse, kas su- kl 14.55 (v.a R, L, P), 20.10 (v.a P, N), 22.00 P, T kl 22.00 (v.a R, P, N); L kl 13.55, 14.45; P kl 14.50, “Kadunud” he mitukümmend aastat vanema kaaslasega 17.30, 20.00; R kl 15.15, 17.50; N kl 17.45, N kl 21.15; P, T kl 21.30 on võimalik. 19.15, 20.55; E–K kl 17.55; L, P kl 18.00; R, “Maagia kuuvalgel” Andres Maimik on Eesti filmimaastikul juba P kl 21.45 L kl 15.45 “Galaktika valvurid” MET Ooper: “Figaro pulm” tuntud ja hinnatud filmitegija. Tema varasemad 3D: kl 12.10 (v.a R, L, N); R, L kl 12.00 L kl 19.55 teosed, “Jan Uuspõld läheb Tartusse”, “Umbkotid” “Kadunud” “Kihv” ja “Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta”, on tut- kl 21.30 (v.a L, P); N kl 15.25, 18.30; P kl N kl 22.00 15.30, 21.10; L kl 15.50, 18.55, 21.20; E–K kl “Raev” tavad paljudele filmisõbrale. Tema uus film “Kir- 15.55, 19.00; R kl 16.30; R, P kl 18.40 N kl 18.30 situbakas” valmis koostöös abikaasa Katrin Mai- “Kutsuge McCall” Riia 14, Tartu mikuga. kl 21.00 (v.a P, N); P kl 19.00; N kl 21.10 “Labürindijooksja” VÕRU KINO KANNEL kl 12.45 (v.a L, P, E), 15.30 (v.a P, N), 18.40 Suhtedraama esimesest armumisest. Film rää- “Amazonia” (v.a R, P, N); E kl 12.30; P kl 13.00, 15.15; L kl gib 17aastasest väikelinna neiust Laurast, kel on 13.20; N kl 15.45, 18.15; R, P kl 18.50 3D: R kl 15.45; E kl 14.00 “Lennukid 2” “Lennukid 2” kohutavalt igav ning kes ei suuda end kuidagi sa- 2D eesti k: E kl 12.30; R kl 12.45; P kl 14.55; 3D: R kl 17.20; E, T kl 17.30; K kl 16.00 mastada oma eakaaslastega. Ühel päeval tassib T, K, N kl 15.45; L kl 16.20 “Kutsuge McCall” sõbranna ta rabamatkale, kus ta kohtub keskea- “Ma ei tule tagasi” R kl 19.00; E, T kl 21.15; K kl 21.00 T, K kl 12.05; R kl 14.10; E kl 14.25 “Maagia kuuvalgel” lise ja kentsaka loodusehundist Joosepiga. Matka “Maagia kuuvalgel” R kl 21.15; E, T kl 19.15 edenedes saavad kaks vägagi erinevat inimest ai- kl 21.40 (v.a L, T, N), 19.30; N kl 13.45; “Kastitrollid” na lähedasemaks ning leiavad peagi lohutust tei- L kl 14.20; E–K kl 14.30; R kl 14.40 2D: P kl 17.30; 3D: P kl 16.00; E, T kl 15.45; “Maagiline Oz” K kl 14.15 neteise seltskonnast. 2D eesti k: N kl 11.45; E kl 13.30; R, L, N Liiva 13, Võru Matka lõppedes naasevad mõlemad oma iga- päevaelu juurde. Paraku ei suuda neiu kuidagi unustada koos veedetud päevi rabas. Ka Joosepi, FILMIS teeb kaasa ka Andres le andis Katrin Maimik salapärase vastuse, mida kes peale matka tundub neiu suhtes olevat pigem Maimiku tädi Viiu Maimik võib tõlgendada mitmeti. “Võib öelda Pablo Neru- vaoshoitud, südames valitseb segadus. Lugu pakub (alumisel pildil keskel), kes da ja Eve Kivi sõnadega: Tunnistan, et olen elanud. lohtust ja lootust ning viib vaataja kahe inimese kehastab ühe tegelase, Egerti On olnud kirgi, kiusatusi, on olnud kahevahelole- vaheliste tunnete maagiasse. Lõppkokkuvõttes jä- (Aap Salumets – alumisel pildil kuid, riskantseid otsuseid, peaeessööste välja mu- tab film vaatajale aga mitmeid tõlgendusvõimalu- vasakul) vanaema. gavast elust. Mis võiks olla magusam, kui varastada si, lõpliku lahenduse saab igaüks ise välja mõelda. iseendalt.” Ka filmi kõnekaimaid momendid soo- vis ta jätta vaatajale üllatusmomendiks. Maimikud – sõbrad ja mõttekaaslased. Katrin Kindlasti ei tasu film ainest seostada aga Katrin Maimiku sõnul oli põhjuseid, miks asuti filmi koos sõnul probleemikohaga ühiskonnas – film lahkab abikaasa Andres Maimikuga väntama, mitu. “Abi- pigem õnne küsimust. Inimestel on kalduvus oma kaasa on vana kinokärss, valdab teemat ja tunneb õnne poole püüelda, kuid tihtipeale seda ei taba- inimesi. Peale selle on ta juhtumisi ka mu hea sõ- Draama ta. “Mida erinevama taustaga inimesed teinetei- ber ja mõttekaaslane. Ta nakatab mind entusias- sele lähenevad, seda keerulisem on neil seda õn- mi ja inspiratsiooniga,” selgitas Katrin Maimik. “Kirsitubakas” ne saavutada, on see siis perekonna või ühiskon- Lisaks sellele täiendavad Maimikud üksteist. LAVASTAJA: Andres Maimik, na vastuseis, moraalne hukkamõist või isiklikud “Inimene pole täielik seni, kuni ta pole leidnud Katrin Maimik barjäärid,” selgitas ta. oma teist poolt. Teine pool ei pea tingimata ole- OSATÄITJAD: Maris Nõlvak, ma midagi helget, mõnusat, ta võib olla ka kee- Gert Raudsep, Getter Meres- Väikeste ja suurte asjade võlu. Sõnumit, mida ruline, kiuslik ja ebamugav, aga ta muudab sind maa, Anne Reemann, Viiu film kannab Katrini jaoks, kirjeldas ta India kirja- täielikuks, sest sa oled dialoogis oma teise poole- Maimik, Aap Salumets, Tiina niku ja Nobeli preemia laureaadi Arundhati Roy ga. Ehk siis emotsionaalsus kohtub ratsionaalsu- Kadarpik, Andres Kütt, Maar- mõtete kaudu. “Teoses “Väikeste Asjade Jumal” on sega, intuitiivsus kohtub süsteemiga, vaba mõtte- ja Jakobson ta kirjutanud midagi sellist: Õhk oli täis mõtteid vool kohtub struktuuriga.” FILMI PIKKUS: 1 h 33 min ja asju, mida öelda, aga mõnikord on ainult väik- KINODES ALATES: 17.10.2014 sed asjad need, mida välja öeldakse. Suured asjad Filmi tekkeloo salapära. Filmi ainese päritolu- luuravad sügaval sisemuses.” RAAMAT Ringiga tee iseendani NÄITUS 31 Paulo Coelho teose “Abielurikkumine” peategela- tia ja ükskõiksuse. Ühel päeval aga kohtub ta kooli- seks on Linda. Ta on kolmekümne ühe aastane ja aegse kallimaga. Teda intervjueerides tärkab Lindas tema elu näib kõigi silmis täiuslik: tal on armastav miski, mis on ammu unustusse vajunud: kirg. Lin- abikaasa, hästikasvatatud lapsed, töö prestiižikas da teeb kõik endast oleneva, et võimatu armastus ajalehes ja uhke eramu Genfis. Ometi ei suuda ta võimalikuks saaks. Et aga tõelist õnne leida, peab ta ühel hetkel enam õnnelikkust teeselda, kui märkab, leidma tee iseenda sügavama sisemuseni. “ABIELURIK- 17. oktoober 2014 PUHKEPÄEV et ei tunne tegelikult muud peale üha kasvava apaa- KUMINE”, AUTOR: PAULO COELHO, KIRJASTUS: VARRAK toimetaja Signe Sillasoo, tel 667 0218, e-post [email protected]

17.–23.10 Tootereklaamid ja reklaamisõjad. ADAMSON-ERICU Vabrikuväljak 8, Kärdla MUUSEUM HOBUSEPEA GALERII “Ruhnu eleegiad”, kuni 19.10 “Visuaallend” Saskia Järve, kuni 27.10 Püsiekspositsioon: “Kunstnik Turundus kahe maailmasõja vahel Hobusepea 2, Tallinn Adamson-Eric (1902–1968)” Lühike jalg 3, Tallinn RAGNE NUKK KADRIORU kaasautor Plakat DRAAKONI GALERII KUNSTIMUUSEUM Tallinna Linnamuuseumis “Jaht tarwitaja peale Eike Eplik, kuni 18.10 “Lux Aeterna. Itaalia kunst Leedu ja avatud näitus “Jaht tarwita- Art Allmägi, 20.10–01.11 Eesti kogudest”, kuni 15.03 ehk turundusnippe Pikk 18, Tallinn Weizenbergi 37, Tallinn ja peale ehk turundusnippe 1920ndatest-1930- 1920.–1930. aastatest” tutvus- ndatest aastatest” EESTI RAHVA MUUSEUMI KONDASE KESKUS tab Eesti lapsekingades rek- NÄITUSEMAJA “Jänes Otepää lähistel” Ellinor Aiki, laamindust. Tallinna Linnamuuseumis, kuni 26.10 “Linlane ja aed”, fotonäitus, kuni 23.10 Esimene iseseisvusaeg tõi es- Vene 17, Tallinn “Palun, jää seisma”, Madis Luik, “#Niisama linnas”, kuni 11.01.2015 kuni 26.10 makordselt kodusele turule laias Näitus on AVATUD KUNI “Karu, Õ ja Joškin kot”, Soome-ugri “Väikese linnukese päevik” Irina Pil- valikus kodumaist kaupa. Suur NOVEMB RI ALGUSENI brändinäitus, kuni 31.05.2015 ke (1925–2011) päevikujoonistuste põh- Püsinäitus: “EESTI. Maa, rahvas, idaturg oli ära kukkunud ning jal valminud animatsioon, kuni 26.10 kultuur” Püsinäitus: Paul Kondase maalid tootjatel ja müügimeestel oli aeg J. Kuperjanovi 9, Tartu TURUNDUSIDEID eelmisest Pikk 8, Viljandi panna suurem rõhk siseturule. sajandist. FOTO: MEELI KÜTTIM EESTI TARBEKUNSTI- JA LENNUSADAM Muutumatud põhitõed. Lin- muutunud. Ikka rõhutakse ostja Keefirit reklaamiti kui “maitsvat, kuda kaupade hulgi kokkuost- DISAINIMUUSEUM “Meri riidekapis”, kuni 18.01 namuuseumi näitusele on kok- väärtushinnangutele ning teata- tervislikku ja karastavat jooki”. mise tõttu soodsamaid hindu “Tehtud Poolas” plakatinäitus, ku- Allveelaev “Lembit”, vesilennukid, ku kogutud väike kild erinevate va ideaali müümisele. Venemaa turu ärakukkudes ning kutsus inimesi üles eelis- ni 26.10 paadid ja jahid “Eesti disain. Tööstustekstiil”, ku- Vesilennuki 6, Tallinn tootmisharude reklaamidest ja Alkoholi müüdi tavapäraselt olid sõdadevahelisel perioodil tama ühisuse kauplusi eraette- ni 09.11 tooteetiketiidest: piiritusetöös- sensuaalsete piltidega. Šoko- Eesti kaubanduspartneriteks võtlusele. Selleks kuulutati era- Püsinäitus: “Ajamustrid 3” TALLINNA tus, maiustused, tubakatööstus, laad, piimatooted olid enamasti Inglismaa ja Saksamaa. Selle kauplustele reklaamisõda, mis Lai 17, Tallinn BOTAANIKAAED tekstiilitööstus jt. mähitud patriotismi loori sisse. tõestuseks olid ka üksikud näi- tänapäeval mõjub puhtkoomili- HAUS GALERII “Kaktused – meie torkivad sõbrad”, Tootereklaam oli vabariigi al- Reklaamplakatid lähtusid eel- ted ingliskeeltest tooteetiketti- ses võtmes. ETK kauplusi nimeta- kuni 19.10 Juss Piho ja Jüri Mildeberg, ku- gusaegadel veel uus asi, mistõt- kõige toote enda eksponeerimi- dest, esiplaanile uhkelt trükitud ti omaks, erapoode aga võõraks. ni 31.10 Kloostrimetsa tee 52, Tallinn tu olid plakatid tihti väga teks- sest, firma nimest ning alles see- “Product of Estonia”. Huvitav oli lugeda ka valikut Uus 17, Tallinn TALLINNA tikesksed. Kiiresti aga tabati ära, järel lisainformatsioonist. Vol- unustatud ärisõnadest. Ärila et eelkõige müüb pilt, mille ku- ta triikraua plakatil oli näiteks Reklaamisõda ettevõtetele. Tä- on tänapäeva mõistes city. Müü- HIIUMAA MUUSEUM – KUNSTIHOONE jundust hakati hoogsalt kunst- ühevärvilisel taustal triikraud, nagi tegutsev ETK ehk 1917. aas- mar väikekaubitseja ning lao- PIKK MAJA “Tallinna Kunstihoone 80”, ku- ni 19.10 nikelt tellima. Reklaamsiltide suurelt “Volta” nimi ning selle tal loodud Eesti Tarvitajate Kesk- vahid või poevahid seisma jää- “Villameri” Anu Raua vaibanäitus, Vabaduse väljak 8, Tallinn idee ei ole kõigi nende aastatega all “Tuleohutu uudistriikraud”. ühisus suutis oma poodides pak- nud kaup. kuni 31.10

Tahame olla sinu, Äripäev.ee oma lugeja vääriline. Tellija vääriline. Tellija eelised:

Äripäeva TOPid. Lisamaterjal, mis paberlehte ei jõua. Artiklid paberlehest varem. Aruteludes osalemise võimalus. :) 32 NÄDAL PILDIS

PUHKEPÄEV 17. oktoober 2014 toimetaja Raul Mee, tel 667 0344, e-post [email protected] Parimate pidu

Eesti Kaubandus-Tööstusko- da, Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus korraldasid Eesti et- tevõtetele võistluse, et selgita- da välja parimad. Osavõtt kon- kursist Eesti Parimad Ettevõtted 2014 oli rangelt vabatahtlik. FOTODE AUTOR: RAUL MEE

PIDULIKUL auhinnagalal valiti parimaks Lääne-Virumaa firma Topp Marine OÜ, kes pakub soovijatele ujuvkai- de lahendusi. Fotol keskel särab riigijuhtide vahel aasta ettevõtteks tunnistatud Top Marine OÜ omanik Andry Pro- del koos teiste ära märgitud ettevõtjatega.

ETTEVÕTJAD kuulavad presi- dent Toomas Hendrik Ilvese kõnet.

AASTA disaini rakendaja tiitli võitnud La Muu OÜ omaniku Rasmus Raski võttis teade auhinnast hetkeks sõnatuks. SELFIT peaminister Taavi Rõivasega sepistab ABB Balti regiooni juht Bo Henriksson. ABB AS võitis aasta välisinves- tori preemia. Auhinnata pole ABB jäänud juba neli aastat.

. ÄRIPÄEV 17. oktoober 2014 reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post [email protected] REKLAAM

VARANE TELLIJA VÕIDAB! TELLI NÜÜD, SAAD SOODSAMA HINNA. 23. REISIHOOAEG www.tensireisid.ee

KEVADREISID

KAMPAANIAHINNAD KEHTIVAD 03.– 20.10 22.–29.04 HOLLAND – LILLEFESTIVAL 8p (laev/buss) al. 499 € 06.-21.05 KESK - HIINA SUUR RINGREIS 16p (lennureis) al. 2999 € 05.–10.08 ALPIDE RINGREIS – Austria, Šveits, Itaalia 18.–22.03 KEVADINE ISTANBUL 5p (lennureis) al. 549 € 6p (lennureis) al. 809 €/ al. 829 € 08.–17.05 MAROKO KUNINGRIIK – kevadine ringreis 12.–17.07 BAIERIMAA JA AUSTRIA 6p (lennureis) al. 779 €/ al. 799 € 10p (lennureis) al. 1200 € 01.–06.08 GOTLAND koos keskajafestivaliga 6p (laev/buss) al. 479 €/ al. 499 € 22.–29.05 PORTUGALI RINGREIS 7p (lennureis) al. 799 € 23.–26.04 HOLLAND – LILLEFESTIVAL 4p (lennureis) al. 679 €/ al. 699 € 02.–07.06 TAANIMAA LOSSID JA VÄIKELINNAD 6p (laev/buss) al. 449 € 11.–18.08 HORVAATIA-SLOVEENIA, DALMAATSIA RANNIK 09.–12.07; 16.–19.07; 13.–16.08 AHVENAMAA 4p (laev/buss) 8p (lend/buss) al. 709 €/ al. 729 € 14.–28.11 ETIOOPIA RINGREIS 15p (lennureis) 23.–30.07 MALTA-GOZO, väljasõidud Sitsiiliasse ja Cominole 19.–26.09 GRUUSIA – MÜSTILINE MAA 8p (lennureis) 8p (lennureis) al. 799 €/ al. 829 € 14.–20.08 HOLLAND-BELGIA 7p (lennuk/buss) 26.06–02.07 NORRA – keskosa koos Bergeniga 7p (laev/buss) al. 399 €/ al. 429 € 06.–13.08 IIRIMAA RINGREIS KOOS PÕHJA-IIRIMAAGA 8p (lennureis) 21.–29.07 NORRA – keskosa koos Trolliteega 9p (laev/buss) al. 579 €/ al. 599 € 31.07–07.08 INGLISMAA LÕUNAOSA, CORNWALL JA LONDON 8p (lennureis) 22.–29.07 INGLISMAA-ŠOTIMAA 8p (lennureis) 09.–16.07 NORRA – põhjaosa koos Lofootidega 12.–25.09 IRAAN, MUISTNE PÄRSIA 14p (lennureis) 8p (laev/buss) al. 589 €/ al. 599 € 03.–07.06 ISTANBULI NÄDALAVAHETUS 5p (lennureis) 02.–09.08 NORRA – lõunaosa loodusimed ja väikelinnad 20.-24.07 ITAALIA PÕHJAOSA ja DOLOMIIDID (lennureis) 8 p (laev/buss) al. 549 €/ al. 569 € 17.–24.09 KREEKA – SANTORINI kultuuri- ja puhkusereis 8p (lennureis) 15.–20.07 PARIIS-LONDON (Versailles’ ja Canterbury’ga) 24.–31.07 KREEKA RINGREIS 6p (lennureis) al. 739 €/ al. 779 € koos puhkusega Zakinthose saarel 8p (lennureis) 03.–10.09 KREEKA – ZAKINTHOS kultuuri- ja puhkusereis 8p (lennureis) 14.–20.07 POOLAT AVASTAMA 7p (buss) al. 419 €/ al. 439 € 27.06–03.07 KÜPROSE kultuuri- ja puhkusereis 7p (lennureis) 29.07–02.08 POOLA PÕHJAOSA 08.–12.07 LASTEGA PIPIMAALE JA KOLMÅRDENI LOOMAAEDA (endine Ida-Preisimaa) 5p (buss) al. 339 €/ al. 349 € 5p (laev-buss) 07.–12.07 PRANTSUSMAA RINGREIS, PARIIS JA BRÜSSEL 14.–19.07 LASTEGA TAANI LEGOLANDI 6p (laev/buss) 6p (lennureis) al. 769 €/ al. 799 € 24.–26.07 LASTEGA MUUMIMAALE JA CARIBIA VEEPARKI 3p (laev/buss) 05.–09.08 ROOTSIMAA KAUNIMAD PAIGAD 5p (laev/buss) al. 359 €/ al. 379 € 01.–08.07 MALLORCA kultuuri- ja puhkusereis 8p (lennureis) 12.–16.08 SAKSAMAA – RING ÜMBER BODENSEE 17.–24.10 MALTA-GOZO, väljasõidud Sitsiilasse ja Cominole 8p (lennureis) 5p (lennureis) al. 739 €/ al. 759 € 17.–24.10 MAROKO kultuuri- ja puhkusereis 8p (lennureis) 04.–10.08 SLOVAKKIA LOSSID JA TATRAD 7p (buss) al.409 €/ al. 419 € 16.–22.08 PORTUGALI RINGREIS 7p (lennureis) 03.–08.08 ŠVEITS, MAINAU LILLESAAR, LIECHTENSTEIN 25.–31.07 PRANTSUSMAA EDELAOSA JA PÜRENEED 7p (lennureis) 6p (lennureis) al. 769 €/ al. 799 € 14.–21.07 PRANTSUSE RIVIERA, PROVENCE JA ALPID 8p (lennureis) 06.–12.07 UNGARI RINGREIS 7p (buss) al. 379 €/ al. 399 € 01.–06.07 PRANTSUSE RIVIERA (Menton, Cannes, Monaco) 6p (lennureis) 02.–07.07 ROOTSI - TAANI lossid, aiad, väikelinnad 6p (laev/lennuk) JÕULURÕÕMUDJ 2014 27.07–03.08 SARDIINIA-KORSIKA 8p (lennureis) 12.12. 01.–03.07 SOOME – TUHANDE JÄRVE MAA 3p (laev/buss) JÕULUEELNE PÄEV SOOMES- 31.07-02.08 SOOME LÄÄNERANNIK 3p (laev/buss) mõisaromantika ja Helsingi 19.-26.09 TÜRGI SUUR RINGREIS 8p (lennureis)

26.-29.12. TALVESEIKLUS LAPIMAAL TALLINN, ESTONIA PST 5a TARTU, ÜLIKOOLI 4 PÄRNU, RINGI 10 kkülla jõuluvanale tel 670 3000, 670 3003 tel 734 4207, 734 4208 tel 442 6300, 442 6305 Reede, 17. oktoober 2014 Äripäev nr 187 (5081) 3 eurot