Sisekaitseakadeemia Sisejulgeoleku instituut Mati Terve SOOVITUSED MERETURVALISUST TAGAVA RIIGILAEVASTIKU ÜLESEHITUSE MUUTMISEKS EESTI NÄITEL Juhendaja: Lauri Tabur, MA Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus ..........................................................................................................................................3 Töös kasutatavad mõisted .....................................................................................................................5 1 Organisatsioonide ja tsiviil-militaarkoostöö teoreetilised alused.................................................6 1.1 Organisatsioonide disainimise teoreetilised alused .............................................................. 6 1.2 Organisatsiooni disaini muutmine ...................................................................................... 11 1.3 Relvajõudude kasutamine sisejulgeolekus .......................................................................... 16 2 Mereturvalisuse organisatsioon Skandinaavia riikides ning Eestis.............................................26 2.1 Norra Kuningriigi merendusorganisatsioon ........................................................................ 27 2.2 Taani Kuningriigi merendusorganisatsioon ........................................................................ 30 2.3 Eesti Vabariigi merendusorganisatsioon............................................................................. 34 2.4 Mereolukorra teadlikkuse tõstmine Eestis mereseire abil .................................................. 40 3 Võimalused Eesti riigilaevastiku ümberkujundamiseks .............................................................43 3.1 Merenduse valdkonna hetkeseisu analüüs .......................................................................... 43 3.2 Järeldused ja ettepanekud ülesehituse muutmiseks ............................................................ 57 Kokkuvõte ..........................................................................................................................................68 Summary .............................................................................................................................................71 Viidatud allikate loetelu......................................................................................................................72 Tabelite ja jooniste loetelu ..................................................................................................................78 Lisa 1. Relvajõudude roll EL liikmesriikides .................................................................................... 79 Lisa 2. Eesti merenduse organisatsiooni SWOT analüüs .................................................................. 80 Lisa 3. Rannavalve Nõukogu............................................................................................................. 83 Lisa 4. Intervjuude küsimustik .......................................................................................................... 84 Lisa 5. Intervjuu kodeerimisskeem PPA peadirektoriga ................................................................... 86 Lisa 6. Intervjuu kodeerimisskeem EVA peadirektoriga .................................................................. 88 Lisa 7. Intervjuu kodeerimisskeem mereväe ülemaga ...................................................................... 89 Lisa 8. Intervjuu kodeerimisskeem PPA peadirektori asetäitjaga piirivalve alal ............................. 90 Lisa 9. Intervjuu kodeerimisskeem Eesti Mereakadeemia rektoriga ................................................. 91 2 SISSEJUHATUS Eesti merenduse valdkonna probleemid on pikalt olnud avalikkuse tähelepanu ja kriitika all. Riigil puudub merenduse strateegia ning oma laevastiku arengukava. Eestil on laevastikud kolmel riigi- asutusel ning nende ülesanded on paiguti kattuvad. Mereturvalisuse mõistel puudub ühene definit- sioon. Mereturvalisuse elementide all näeb autor territoriaalse terviklikkuse (sealhulgas migratsioo- ni), meresõiduohutuse ning merekeskkonna ja – ressursside kaitsega seotud tegevusi. Mereturvali- suse tagamise oluliseks ressursiks on pidevas valmisolekus olevad laevad ning nende tööd juhtivad koordinatsioonikeskused ja staabid. Kolmel merevaldkonnaga seotud asutusel on kokku 23 ujuvva- hendit. Laevastike kasutamise planeerimiseks, hoolduseks ja uute aluste hankimiseks on ametitel selleks erinev infrastruktuur ning koostöö selles vallas on olnud minimaalne. Suures ulatuses on võimalik merel oleval laeval täita mitme valdkonnaga seotud ülesandeid. Nii näiteks merepiiride valves osalev laev on võimeline samal ajal täitma keskkonnakaitsega seotud kalapüügieeskirjade kontrolli, osalema mereseires ning olla koheselt valmis osutama abi veeteedel hätta sattunud ini- mestele või laevadele. Piiratud eelarvelised vahendid ja valdkonna kõrge ressursinõudlikkus aval- davad survet ümberkorralduste teostamiseks selliselt, et vältida dubleerimist ja konkureerimist ning suurendada ressursside ristkasutust. Sellest tuleneb ka magistrandi poolt valitud teema aktuaalsus. Teema aktuaalsusele viitab ka 12.10.2010 Kagu-Eestis toimunud kaitseministri ja siseministri töö- kohtumise meediaülevaade, kus kaitseminister Jaak Aaviksoo lausus, et just piirivalve ja sõjaväe laevastik on üks valdkondadest, kus riik saaks neid ühendades raha kokku hoida. Magistritöö eesmärk on selgitada välja vajadus ja võimalused mereturvalisust tagava Eesti riigilae- vastiku ülesehituse eesmärgipärasemaks muutmiseks ning teha sellekohased ettepanekud. Selleks et töö eesmärki saavutada, on püstitatud järgmised uurimisülesanded: 1. Analüüsida organisatsioonide ülesehituse ja muutuste läbiviimise teoreetilisi aluseid; rahvus- vahelist õigust ja tava ning teoreetilisi seisukohti leidmaks vastuse küsimusele, millistel tin- gimustel kaasata sisekaitse struktuure riigikaitses või militaarstruktuure riigi siseturvalisuse korraldamisel ja tagamisel. 2. Teiste riikide kogemustest õppimiseks, parima praktika leidmiseks ning võrdluseks analüüsi- da Taani ja Norra ning Eesti riiklike merendusorganisatsioonide ülesehitust ja nende ülesan- nete jaotust. 3 3. Analüüsida probleeme Eesti merendusorganisatsioonis ning teha organisatsiooniteooriale ja teiste riikide parimale praktikale tuginevad ettepanekud mereturvalisust tagava riigilaevastiku ülesehituse muutmiseks. Magistritöö teoreetilise osa aluseks on teemakohase erialakirjanduse analüüs ja süntees. Peamiselt on kasutatud D. Nadler ja M. Tushman, R. Galbraith, J. Morabito, I. Sack, A. Bhate, A. Forsteri, D.Lutterbecki ja A.Boyer teoreetilisi käsitlusi. Magistritöös kasutab autor induktiivset lähenemist ehk liikumist üksikult üldisele, kus üldistused rajanevad konkreetsetele empiirilistele leidudele. Uuringustrateegiana kasutab autor vistutatud võrdlevat juhtumiuuringut ja enda seisukohtade ku- jundamisel loogilist, kogemusel põhinevat interpretatsiooni. Töö käigus analüüsib autor Eestis ning referentsriikides merenduse valdkonnas tegutsevate riigistruktuuride ülesehitust, nende tegevust reguleerivaid dokumente, siseriiklike õigusakte ja rahvusvahelisi regulatsioone. Autor otsustas juh- tumiuuringu valida, kuna see analüüsistrateegia keskendub probleemi detailsele ja terviklikule tundmaõppimisele. Tulenevalt suhteliselt sarnastest sise- ja välisjulgeoleku ohtudest, valib autor referentsriikideks Norra ja Taani. Huvigruppide seisukohtade selgitamiseks ja probleemist võimalikult põhjaliku ülevaate saamiseks kasutab autor merenduse valdkonnaga seotud ametite võtmeisikute ning fookusgrupi intervjueeri- mist. Autor usub, et intervjuud toovad kõige paremini esile uuritavate ametite põhilisemad prob- leemid ning võtmeisikute nägemuse võimalikest lahendusteedest. Oma väidete ja tulemuste kontrol- limiseks, kasutab autor väliseksperti Norra Politseist, kes on korduvalt osalenud Schengeni riikide merepiiri hindamismissioonidel. Magistritöö koosneb kolmest peatükist. Esimene peatükk annab teoreetilise ülevaate organisatsioo- nide disainimise valdkonnast ning tsiviil-militaarsuhetest ja relvajõudude kasutamisest sisejulgeole- ku kontekstis. Teine peatükk moodustab töö empiirilise osa, kus vaadeldakse võrdleva juhtumi- uuringu meetodit kasutades Skandinaavia riikide ning Eesti merendusorganisatsioone. Kolmandas peatükis teeb magistritöö autor järeldusi empiirilise osa võrdlemise tulemustest ja tugi- nedes esimese peatüki teoreetilistele alustele, annab soovitusi riigilaevastiku ülesehituse muutmi- seks. Magistritöö autor tänab kõiki, kes käesoleva töö valmimisele on kaasa aidanud. 4 TÖÖS KASUTATAVAD MÕISTED Toll: Tegevused, mille eesmärgiks on tagada tollialale meritsi toodava kauba kontroll. Piirikontroll: Piiril teostatav tegevus, mis igast muust põhjusest sõltumata leiab aset ainult piiri- ületamise kavatsuse või piiriületamise korral ning koosneb kontrollidest ning patrull- ja vaatluste- gevusest. Reostustõrje: Merekeskkonna kaitseks ettevõetavad tegevused merel juhuslikult tekkinud või taht- likult tekitatud merereostuse mõju kõrvaldamisel. Kalanduse kontroll: Tegevused ebaseadusliku kalapüügi vastu võitlemisel. Mereohutus: Tegevused, mis on suunatud inimelude päästmisele, laevade ja meritsi veetavate kau- pade ohutuse kindlustamisele ning merekeskkonna ja meremajanduse kaitsele. Mereturvalisus: Riigi territoriaalse terviklikkuse (sealhulgas migratsiooni), meresõiduohutuse ning merekeskkonna ja – ressursside kaitsega seotud tegevused (Autori sõnastatud). Laevaliikluse juhtimine: Meetmed laevaliikluse ohutuse ja tõhususe suurendamiseks. Mereotsingud