JOHANNA ROSS DISSERTATIONES LITTERARUM ET CONTEMPLATIONIS COMPAR ATIVAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 17 Aira Kaalust Mari eesti Saadini. naisarenguromaan Nõukogude lugemisviisid selle ja JOHANNA ROSS Aira Kaalust Mari Saadini Nõukogude eesti naisarenguromaan ja selle lugemisviisid Tartu 2018 1 ISSN 1406-913X ISBN 978-9949-77-812-6 DISSERTATIONES LITTERARUM ET CONTEMPLATIONIS COMPARATIVAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 17 DISSERTATIONES LITTERARUM ET CONTEMPLATIONIS COMPARATIVAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 17 JOHANNA ROSS Aira Kaalust Mari Saadini Nõukogude eesti naisarenguromaan ja selle lugemisviisid Väitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudi nõukogu otsusega 9. mail 2018. Juhendajad: prof Arne Merilai (Tartu Ülikool), dr Sirje Olesk (Helsingin Yliopisto) Oponendid: dr Cornelius Hasselblatt (Eesti Teaduste Akadeemia välisliige), prof Raili Marling (Tartu Ülikool) Kaitsmise koht: Tartu Ülikooli senati saal Kaitsmise aeg: 27. august 2018 kell 12.15 Keeletoimetaja: Lydia Raadik Kokkuvõtte tõlkija: Helen Pruul Väitekiri on seotud Haridus- ja Teadusministeeriumi institutsionaalse uurimis- projektiga „Kirjanduse formaalsed ja informaalsed võrgustikud kultuuriloo alli- kate põhjal“ (IUT22-2), personaalse uurimisprojektiga „Rahvuse intiimsus ja kultuuri kujutluspildid: kodu ja kultuur hilisnõukogude Eestis“ (PUT1218) ning EL Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu Eesti-uuringute Tippkeskusega (TK145). Euroopa Liit Eesti Euroopa tuleviku heaks Regionaalarengu Fond ISSN 1406-913X ISBN 978-9949-77-812-6 (trükk) ISBN 978-9949-77-813-3 (pdf) Autoriõigus: Johanna Ross, 2018 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee EESSÕNA Nõukogude eesti naisautorid ja naiskirjandustegelased ning viimaste tõlgen- damise võimalused tundusid mulle põnevad juba siis, kui hakkasin umbes kümme aastat tagasi kirjutama magistritööd Aimée Beekmani romaanist „Valiku- võimalus“ ja selle vastuvõtust. Skeem võinuks olla lollikindel: rakendada mõnele kohalikule möödaniku naiskirjanikule tänapäeval akadeemiliselt aktseptaablit feministlikku lähenemist ning tagantjärele tarkusega demonst- reerida, kuidas teksti olulised tähendused omas ajas märkamata jäid ja kaas- aegsed kriitikud asjast hoopis valesti aru said. Töö sai kirjutatud, mingid järel- dused tehtud; ometi ei pakkunud need täit rahuldust. Nõukogude sooideo- loogiate süsteem osutus selleks liiga mitmekihiliseks ega allunud Lääne mater- jali põhjal väljatöötatud järelduskäikudele sugugi valutult. Teiselt poolt oli mõnelegi kipitavale küsimusele raske vastust leida varasematest kohalikest käsitlustest, sest paistis, et seniseid uurijaid on nõukogude kirjanduse puhul huvitanud hoopis muud asjad. Siinses käsitluses olen kasutanud võimalust neid teemasid lähemalt uurida. Muidugi ei õnnestu haralist materjali nüüdki lõplikult ära kirjeldada, aga üritan esitada vähemalt mõne huviväärse nüansi. Ajastu tähisena tahan ära märkida paar tööprotsessi iseära. Väitekirja kirju- tamise viimaste aastate jooksul oli Tartu Ülikooli raamatukogu remondi tõttu suletud, niisiis olen sõltunud ennekõike Tartu Oskar Lutsu nimelisest Linna- raamatukogust ja Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogust. (Nii nende kui ka teiste raamatukogude ja arhiivide töötajad on olnud väga meeldivad ja abivalmid.) Teisalt on raamatukogus füüsiliselt kohalviibimise vajadus ka vähe- nenud, kuivõrd kirjutamise vältel on täies ulatuses digiteeritud ja internetis kättesaadavaks muutunud Artiklite ja Retsensioonide Kroonika, ajakirjad Keel ja Kirjandus, Looming ning Vikerkaar, samuti ajaleht Sirp ja Vasar. See on tööd kõvasti lihtsustanud. Ning viimaks kuulub kasutatud kirjanduse loetellu arves- tataval määral materjali, mida Eesti raamatukogudest nagunii kätte ei saaks. Osa sellistest teostest olen tellinud mõnest veebipoest kas isikliku või teadusraha eest, kaugelt suurema osa tekste aga piraatkoopiana internetist alla laadinud. Viimane näib olevat tänapäevase teadusmaailma pärisosa. Tänan oma juhendajaid põhjendamatu usalduse eest. Tänan töökaaslasi ajakirjast Keel ja Kirjandus, kes on nii lahkesti suhtunud sellesse, et ma põhitöö kõrvalt väitekirja kirjutan. Tänan erialakolleege, kes on kuulanud minu ettekandeid, teinud kasulikke märkusi, juhatanud mind olulise materjali juurde, laenanud mulle raamatuid. Tänan kirjanikke ja literaate, kes on olnud nõus minuga vestlema ning sel- gitama asjade tagamaid. Tänan sõpru, kes on mind eri viisidel kehutanud tööga jätkama. Kõige enam tänan pereliikmeid ja lähedasi, kes on töö kirjutamise ajal üksteise ja minu eest hoolitsenud. 5 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................ 11 1. NÕUKOGUDE EESTI NAISROMAANI RAHVUSLIK- VASTUPANULINE JA FEMINISTLIK LUGEMISVIIS ........................ 16 1.1. Lugemismudelid, lugemisviisid, tõlgenduskogukonnad ................... 16 1.2. Nõukogude eesti kirjanduse rahvuslik-vastupanuline lugemine ....... 21 1.2.1. Rahvuslik-vastupanulise lugemisviisi retrospektiivne konstrueerimine ...................................................................... 21 1.2.1.1. Katkestuse kirjandus ................................................. 21 1.2.1.2. Tekstivälised tegurid ................................................. 25 1.2.2. Rahvuslik-vastupanuline kirjanduslugu .................................. 28 1.2.2.1. Visad vastandused ..................................................... 28 1.2.2.2. Vastanduste murenemine .......................................... 32 1.2.3. Postkolonialistlik/sotskolonialistlik raamistik ........................ 34 1.2.3.1. Postkolonialism/sotskolonialism – poolt ja vastu ..... 34 1.2.3.2. Õige nõukogude eesti kirjanik .................................. 37 1.3. Nõukogude eesti kirjanduse feministlik lugemine ............................ 41 1.3.1. Feministlik/soouurimuslik raamistik ...................................... 41 1.3.1.1. Soouurimuslik kirjandusteadus ................................. 42 1.3.1.2. Postsotsialistliku naisuurimuse eripärad ................... 47 1.3.2. Feministlik/sookeskne lugemine omas ajas ja kirjandusloos .. 50 1.3.2.1. Sooideoloogia Nõukogude Liidus: poliitika ja praktika kihid ............................................................ 50 1.3.2.2. Naisküsimus ja kirjanduse tõlgendamine .................. 55 1.3.3. Naisarenguromaani mudel ...................................................... 60 1.3.3.1. Sootunnustega arenguromaan? .................................. 60 1.3.3.2. Nõukogude naisarenguromaan? ................................ 65 1.4. Lugemisviiside suhe: veealune lugeja ja tõrkuv lugeja ..................... 69 1.4.1. Feminism, rahvuslus, õõnestuslikkus ..................................... 70 1.4.2. Avalikkus, isiklikkus, argisus ................................................. 75 2. EELLUGU. Aira Kaal ............................................................................... 81 2.1. „Sajandite vangla“ (1950) ja „Teelahkmel“ (1956): kodanliku ühiskonna teemaline nõukogude kirjandus ....................................... 82 2.2. Sissejuhatus nõukogude eesti kirjanduskriitikasse ............................ 86 2.3. Anakronismid: Anna Paas ja Heili Müüripeal .................................. 90 3. SÕJAROMAANID ................................................................................... 96 3.1. Nõukogude eesti sõjaromaan ............................................................ 97 3.1.1. Sõjaromaani koht nõukogude eesti kirjanduses ...................... 97 3.1.1.1. „Üldrahvaliku kangelasteo kunstiline jäädvustamine“ .......................................................... 97 3.1.1.2. Sõjateema kohalik tähtsus ......................................... 100 3.1.2. Naine nõukogude sõjaromaanis .............................................. 103 7 3.1.2.1. Teenijanna sõdalase asemel ...................................... 103 3.1.2.2. Kirjutada sõjast, kirjutamata sõjast ........................... 107 3.2. Luise Vaheri „Emajõe jutustus“ ja selle kaks trükki ......................... 111 3.2.1. „Emajõe jutustus“ – nõukogude romaan ja naisarenguromaan ................................................................... 112 3.2.1.1. Kulakutütrest saab Nõukogude kodanik ................... 112 3.2.1.2. Vastuvõtt: „uus võidab vana“ .................................... 115 3.2.2. Kaks trükki, kaks žanri ........................................................... 118 3.2.2.1. Patuse osa kandja filmist või näidendist ................... 119 3.2.2.2. Kangelannast kangelaseks ......................................... 124 3.2.3. Kolmekümnendad ja kuuekümnendad .................................... 126 3.3. Lilli Prometi tagalaromaan „Meesteta küla“ ...................................... 130 3.3.1. „Meesteta küla“ kui märgiline parteilise tsensuuri juhtum .... 132 3.3.1.1. Probleemid avaldamisega .......................................... 133 3.3.1.2. Halvast raamatust heaks raamatuks .......................... 138 3.3.2. Sõja feminiseerimine .............................................................. 143 3.3.2.1. Naistegelaste galerii .................................................. 146 3.3.2.2. Stiiliküsimus .............................................................. 148 3.3.3. Nõukogude naiselikkus: suhteid ja vastandusi ....................... 150 3.3.3.1. Ema ja laps ................................................................ 150 3.3.3.2. Eestlane ja venelane .................................................. 153 3.3.3.3. Naine ja mees ...........................................................