Keel ja 7 Kirjandus 19 9 9 Marie Underi testament Norbert Eliase fenomen Rahvaluule appi keeleteadusele! Serialismja patriotism Murrete triumf maailmas Oskuskeel pärjatud 10 küsimust Kirikule SISUKORD A. KÜNNAP. Mea culpa, aga 1500. aasta eelsest ees­ ti keelest ei tea me veel midagi ("Muutuv keel") 441 S. KIIN. Marie Underi testament 445 M. EHALA. Eesti väldete probleemi üks lahendusi (Järg) 453 T. SALUMETS. Luule ja humanitaarteadused: teine Norbert Elias 466 A. VALMAS. Eesti raamatute kirjastamisest Saksa­ maal 1945—1950 480 M. HIIEMÄE. Kümme küsimust Krikule. Akadeemik Arvo Krikmann 60 485 PÄEVATEEMA U. MERESTE. Olla avatud, ent mitte allaheitlik! 490 RAAMATUID H. KRULL. Serialism ja patriotism 493 P. KÜNSTLER. Loomise lugu Kivirähalt 497 Ü. VIKS. Kas edukas eksperiment? 498 RINGVAADE TOIMETUS: Mart Meri K. PAJUSALU. Murrete triumfist Ameerikas ja Eu­ (peatoimetaja), roopa perifeeriates 505 T. TENDER, H. KAAL. Emakeele Seltsis 507 Eevi Ross (tegevtoimetaja), E. ROSS. Tiiu Erelt ja Uno Mereste — Wiedemanni keeleauhinna laureaadid 1999 509 Väino Klaus Toimetusele saadetud kirjandus 510 (keeleteaduse osakonna toimetaja), SUMMARIA 512 Heldur Niit (kirjandusajaloo ja rahva­ luule osakonna toimetaja), Piret Viires (kirjandusteooria ja -kriitika osakonna toimetaja), Tiina Hallik (toimetaja), Reet Sepp (tehniline toimetaja). Toimetuse aadress: 10119 Tallinn, Roosikrantsi 6. Telefonid 6449 228, 6449 126. Faks 6441 800. E-post [email protected] Trükkida antud 2. VII 1999. Kaanel: Peeter Ulas. Illustratsioon Mati Undi miniatuuri­ Trükiarv 1500. le "Juudit ja Olovernes" (1970). Trükikoda Printall. 10134Tallinn, Tatari 64. Praakeksemplari vahetab ümber trükikoja tehnilise kontrolli osa­ Ajakiri ilmub Eesti riigi ja Eesti Kultuurkapitali toetusel kond Tatari 64 (tel 6200 489). © Keel ja Kirjandus ® Perioodika AS Keel ja Kirjandus 7/1999 EESTI TEADUSTE AKADEEMIA JA EESTI KIRJANIKE LIIDU AJAKIRI XLII AASTAKÄIK MEA CULPA, AGA 1500. AASTA EELSEST EESTI KEELEST EI TEA ME VEEL MIDAGI ("Muutuv keel") AGO KÜNNAP agu Urmas Sutropilegi1 meeldib ka mulle üldiselt Tiit Hennoste eesti Nkeele sotsioperioode käsitlev artikkel,2 mis on üks selge ja asjalik asi. Ainult — millel põhinevad üldse kõik uurijate arvamused eesti keele olemu­ sest selle "esimesel" ja "teisel" perioodil, T. Hennoste järgi vastavalt ligikau­ du aastatel 0—1200 ja 1200—1500, ajal, mille kohta meil pole keelefaktidest mingit arvestatavat näitu? T. Hennostel on "teise" ja kolmanda perioodi pii­ riks mõnel pool XVI—XVII sajand, kuid teisal ütleb ta sõnaselgelt, et eesti keele teine sotsioperiood kestab XIII algusest kuni XVI sajandini, seega aas­ tani 1500. Ei ole jah näitu, kuigi uurijad on suutnud luua mulje, et teame oma tolla­ se keele kohta igasuguseid asju. Aasta 0 kohta kirjutab T. Hennoste, et "um­ bes sellesse aega paigutavad mitmed uurijad eesti murrete väljakujunemise aja".3 Kust need uurijad selle võtavad? Ka T. Hennoste ise kinnitab: "Tolle aja murrete kohta pole küll mingeid keelelisi näiteid...."4 Ei ole jah näiteid, aga see on tühiasi uurijate metoodiliselt sihipärase mõttejõu kõrval, mis pa- neb kõik ilma nende näidetetagi paika. Omalt poolt ei oska ma muud kui 1 U. Sutrop, Keele muutumisest ja eesti keelest. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 5, lk 311. 2 T. Hennoste, Eesti keele sotsioperioodid. Üldpilt. — Pühendusteos Huno Rätsepale 28. 12. 1997. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 7. Tartu, 1997, lk 45—66. 3T. Hennoste, Eesti keele sotsioperioodid, lk 48. 4 T. Hennoste, Eesti keele sotsioperioodid, lk 49. 441 ühineda arheoloogia suurmehe söör Colin Renfrew'ga, kui ta kurdab, et ling­ vistide ajalise mõõduskaala argumentatsioon pole talle kunagi selgeks saa­ nud.5 Vahemiku 1200—1500 kohta arvab T. Hennoste: "Sel perioodil algavad pikka aega kestvad muutused senistes eesti keele registrites. Nende muutus­ te taga on nii muudatused eestlaste ühiskondlikus elus kui ka keelesiseste muutuste mõju."6 Keelesisestest muutustest pole meil näitu. "Rahvaluule- register kestab edasi ja saavutab just sel perioodil oma suure õitsengu (väi­ detavalt on just sellest ajast pärit väga suur osa rahvalaule). [—] Seega just sel perioodil tekib aegamisi vahe rahvalaulukeele ja argiregistrite vahele nii leksikas kui grammatikas...."7 Sellel perioodil pole meile teadaolevalt rahva­ laule kirja pandud, nii et folkloristidki tuginevad siin üksnes oma metoodili­ selt sihipärasele mõttejõule. Minu üldmulje järgi ei erine 1500. aasta dokumenteeritud eesti keel olu­ liselt tänapäisest eesti keelest (viimase poole tuhande aasta jooksul kraani­ vesi ainult tilkus, kui kasutada T. Hennoste metafoori).8 Ja ükski metoodika ei suuda mind uskuma panna, et just sellele eelnenud poole tuhande aasta jooksul tegi eesti keel läbi hiigelmuutuse (kraanivesi jooksis). Metoodiliselt sihipärast mõttejõudu suunab selgesti ju veel üks asija nimelt arvamine, et eesti keel kõigi oma murretega põlvneb koos teiste läänemeresoome keeltega ühest ühtsest algkeelest, mis ei lagunenud koost ära mitte kuigi ammu. See asi tingibki väite, nagu oleks eesti keele "esimesel" ja/või "teisel" perioodil mingi galopp toimunud, sest pärast aastat 1500 ilmuvad eesti keele teksti- kirjapanekud, aga mingist galopist ei saa enam juttugi olla: sõidetakse sam­ mu. Galopp peab ära mahtuma algkeele traditsioonilise pseudofaktoloogia ja tekstide tegeliku faktoloogia vahelisse aega! Nii lihtne see ongi ja pole üldse vaja mingit ühiskondlike olude ega muu selletaolise ümber keerutamist. Ja kus ning milline on õieti selle väidetava galopi stardikoht? Mu arvu- tiklahvid on õhukeseks kulunud veenmaks oma kitsaalaliste algkeelte ja võ- raliste, põõsjate või kamjate keelepuude juurde unelema jäänud kolleege sel­ les, et neid kitsaskeeli ega neid puid, põõsaid ega kamme pole kunagi olemas olnud. Ja et kõik loetletud ei kõlba isegi mitte tinglikeks, metafoorseteks ku­ junditeks ega metoodilisteks võteteks. Sest väärad kujundid ja võtted viivad metsa. Seda ka viimase sõna metafoorses ja metoodilises mõttes: võrdle uuem sibulamugulamallimine ehk risomaatika contra vanem puumallimine ehk arborism ("metsastamine") üleüldises teadusmetoodikas.9 Pole kunagi olnud seda ühtset läänemeresoomelist alget, mille juures kõlas galopi stardi­ pauk, et eesti keel jõuaks aastaks 1500 oma tollasele tegelikule, kirjalikult dokumenteeritud arenguastmele. Muidu nii asjalik ja ümbervaatlik T. Hen­ noste on läinud selles osas pahaaimamatult metoodiliselt sihipärase mõtte­ jõu lõksu. Ja mida ta osanukski karta: kõik puha tuttav ja harjumuspärane, nii ju enamasti väidetakse ja küllap need asjad niimoodi ongi. Aga ei ole see nii selge ega lihtne ühti! Harjumuspärast mõtlematult taga kiites sünnib veereva lumepalli efekt: väite toetajate hulk muudkui kasvab. Nii kleepub lumepalli külge ka U. Sut- 5 С R e n f r ew, World Linguistic Diversity and Farming Dispersals. — Archaelogy and Language I. Theoretical and Methodological Orientations. London, 1997, Ik 88. 6 T. Hennoste, Eesti keele sotsioperioodid, lk 50. 7 Т. Hennoste, Eesti keele sotsioperioodid, lk 50. 8 Vt A. Künnap, On the Typological Origin of the Estonian Language. — Estonian: Typological Studies HI. Tartu, 1999, Ik 87. 9 Vt nt: A. Ku n n a p, Breakthrough in Present-Day Uralistics. Tartu, 1998, Ik 8—10. 442 rop: "Kui võrdleme varaseid eesti keele arenguperioode praegustega, siis märkame keele struktuuris suuri erinevusi. Ilmselt toimusidki kõige suure­ mad muutused eesti keele arengu teisel perioodil...."10 Millega võrreldes märkab U. Sutrop struktuuris suuri erinevusi? Mitte millegagi: tema võrdleb ühtesid arenguperioode teistega, unustab aga ära keelefaktoloogia võrdlemi­ se vajaduse. Tulemuseks on, et võrreldakse kahe varasema perioodi eimiskit hilisemate perioodide faktoloogiaga. Mis sisulisi järeldusi võib sellisest võrd­ lusest teha või mis mõtet sellisel võrdlusel, mis polegi tegelikult võrdlus, üld­ se on? Olen kindel, et U. Sutrop sellele kõigele üldse ei mõelnud. Kuid nii sünnib olukord, kus võib öelda, et ka U. Sutrop jagab kõnealust seisukohta. Tühja ta jagab, või see mõni jagamine, läks lihtsalt T. Hennoste perrä sa­ masse metoodiliselt sihipärase mõttejõu lõksu. Oma ettekandes, mille Gösta Bägenholm pidas II soome-ugri ajalookong- ressil Tallinnas oktoobris 1998, tõi ta õigesti esile, et erinevalt maailma keelerikkaimast Uus-Guineast, kus nähtavasti on pikka aega domineerinud keeleline eristumine (divergents), toimus keeltevaeses Fennoskandias — mi­ nu meelest õieti kogu põhjapoolses Euroopas ja seega ka Eestis — aastatu­ handete jooksul eelkõige keeleline ühtlustumine (konvergents; eesti keelega seoses analüüsib T. Hennoste konvergentsinähtusi väga hästi). Ootuspära­ selt on ka eesti keel ennekõike vähemal või suuremal määral erinenud keele­ aineste ühtlustumise, mitte eristumise tulemus. Seejuures ei tarvitsenud eesti keel olla ühelgi oma arenguperioodil ühegi naaberkeelega — näiteks soome keelega — identsuseni sarnane, vaid temas võisid olla säilinud temale ainuomase lähtekeeleainese iseärasused. Et eesti keel on tugevasti flektiivse ja analüütilise keelena põhiliselt aglutinatiivses ja sünteetilises uurali keel- teperes tüpoloogiliselt erandlik (mida mõtestab oma artiklis hästi lahti U. Sutrop11), on üldtuntud seik. Nimetatud erandlikkuse päritolu kohta on seni esitatud praktiliselt üksainus seletus, et eesti keele algupärane agluti- natiivsus ja sünteetilisus on taandunud indoeuroopa keelte mõjul (millega U. Sutrop oma veenvalt argumenteerivas artiklis kaasa ei lähe). Ise kahtlen ma üldse eesti keele väidetavas kunagises lausaglutinatiivsuses ja -sünteeti- lisuses. Eesti keel võis minu meelest