KESKLINNA LINNAOSA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJA- TÖÖTAMISE KAVATSUS 1 KESKLINNA LINNAOSA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJA - TÖÖTAMISE KAVATSUS 2 SISSEJUHATUS .................................................................... 4 6. ÜLDPLANEERINGU VORMISTUS .......................... 35 1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE VAJADUSEST 5 7. ÜLDPLANEERINGU SISENDID ............................... 36 2. LINNAOSAST............................................................... 13 7.1 STRATEEGILISED JA PLANEERINGULISED 3. ÜLDPLANEERINGU JA KESKKONNAMÕJU ALUSDOKUMENDID.................................................... 36 STRATEEGILISE HINDAMISE PROTSESSI 7.2 UURINGUD .......................................................... 39 OSAPOOLED JA KAASAMINE ....................................... 16 8. ÜLDPLANEERINGU JA KESKKONNAMÕJU 3.1 OSAPOOLED ....................................................... 16 STRATEEEGILISE HINDAMISE JA SELLE TULEMUSTE 3.2 KOOSTÖÖ LÄHTESEISUKOHTADE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA ......................................... 41 KOOSTAMISEL ...............................................................17 9. SEISUKOHTADE KÜSIMINE .................................... 42 3.3 IDEEKORJE – AVALIK KAASAMISE PLATVORM .................................................................... 18 4. ÜLDPLANEERINGUGA LAHENDATAVAD ÜLESANDED ...................................................................... 24 5. ÜLDPLANEERINGU LAHENDUSEGA ..................... 31 EELDATAVALT KAASNEDA VÕIV OLULINE KESKKONNAMÕJU ........................................................... 31 3 SISSEJUHATUS Linna planeerimise aluseks on kogu linna hõlmav arengu nägemus Üldplaneering on avalik ruumiline kokkulepe, mis kujuneb läbi avatud ehk visioon. Linnaruum on pidevas muutuses, mistõttu on vajalik ka koostöö erinevate osapoolte ja huvigruppidega – neid õigeaegselt järjepidev arengusuundade ja strateegiliste alusdokumentide üle teavitades ja kaasates. Lähteseisukohtade etapis viidi läbi avalik vaatamine ning uuendamine, et vältida vastuolu olemasolevate ideekorje (02.-26. mai 2019), millega kutsuti avalikkust kaasa trendide ja tänapäevaste linnaplaneerimise põhimõtetega. mõtlema Kesklinna tänase linnaruumi üle ja jagama ideid, kuidas suunata linnaosa ruumilist arengut. Üldplaneeringu ülesanne on luua terviklik ruumilahendus, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise Kesklinna linnaosa hõlmab väga eriilmelisi piirkondi – mereäärne ala keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja koos sadamaga, vanalinn, südalinn, kõrghoonete kvartalid, vajadusi. Üldplaneeringu peamine väljund on anda maakasutuse- ja puitasumid, endised tööstuspiirkonnad, paneelelamute kvartalid, ehitustingimused, mis on aluseks detailplaneeringute ja Ülemiste järv, osaliselt Rae valla territooriumile ulatuv Mõigu asum ja projekteerimistingimuste koostamiseks. Aegna saar. Kesklinna linnaosa üldplaneering algatati 21. veebruar 2019 Tallinna Kesklinna üldplaneeringu algatamise ostus seab eesmärgiks luua Linnavolikogu otsusega nr 34. Koos üldplaneeringuga algatati ja kesklinnast elamisväärne, funktsionaalselt mitmekesine, sidus ja viiakse paralleelselt lahenduse koostamisega läbi keskkonnamõjude konkurentsivõimeline linnakeskus Jätkusuutlikule linnakeskusele on strateegiline hindamine (KSH). omane erinevate funktsioonide ja tegevuste mitmekesisus ning kompaktsus, millega linnaruum on pidevas aktiivses kasutuses. Kesklinna üldplaneeringu lähteseisukohad loovad raamistiku, Soodustada tuleb elanike arvu kasvu ja erinevate milliseid ülesandeid üldplaneering lahendab ja milliseid alusuuringuid maakasutusfunktsioonide koostoimimist, transpordivajaduse on vaja lisaks koostada, et tagada erinevate huvide vajadusi vähendamist ning väikekaubanduse elavdamist. Hea linnakeskus tasakaalustav planeeringulahendus. Koos üldplaneeringu soodustab erinevaid maakasutusi (elamu,- äri,- kaubandus,- vabaaja lähteseisukohtadega koostatakse KSH väljatöötamise kavatsus veetmise-, meelelahutusfunktsioon) ja liikumisviise, eelistab (VTK), milles märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja inimmõõtmelist ja liigendatud linnaruumi. eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju. 4 1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE VAJADUSEST Meeldiv linnakeskkond on see, mille poole iga linn peaks püüdlema Linna arengut kujundavate otsuste tegemine eeldab endas nii – olema koht, kus soovitakse viibida, tegutseda ja kuhu soovitakse mitmeid erinevaid teadmisi ja mõjutab otseselt kõiki linnakodanikke, tagasi tulla. Hea linnaruum on meeldejääv ja inspireeriv, mis loob et inimväärse elukeskkonna saavutamiseks peame olema võimelised sotsiaalseid kontakte, tugevdab ühiseid väärtusi ja turvatunnet ning kokku leppima ühistes väärtustes. Seda ei saa teha kaasamata paneb üksteisega arvestama. Linn peab olema avatud kõigile ja inimesi, kes igapäevaselt linnaruumi kasutavad. Tallinna pakkuma valikuvõimalusi, kus olulisemaks printsiibiks on tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks tuleb luua ühtne ligipääsetavus ja kasutajamugavus. Igaühel on õigus end linnas hästi arusaam sellest, millised on hea linnakeskkonna tunnused. tunda. Strateegilisel tasandil on selleks hetkel koostamisel olev Tallinna Linn on oma olemuselt väga keeruline organism, kus igapäevaselt arengukava 2021, mis saab olema alus ka Kesklinna linna läbivad väga erinevad sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised planeerimisel. Ruumiliste otsuste tegemisel on kõige olulisem selle huvid. Ühes ruumis toimuv muutus võib mõjutada väga erinevaid järjepidevus, milles on kokku lepitud, need ka ellu viiakse. ühiskonnagruppe ning luua konflikte, millega kohanemine osutub keeruliseks. Linn on aga loodud ennekõike inimesele ning tema Linna vajadustele. Seega tuleb linna planeerima asudes küsida kõigepealt, planeerimise kuidas luua inimkeskne linnaruum, kus kõikidel ühiskonnagruppidel eesmärk on luua on hea olla? inimkeskne ja sotsiaalseid Linnasüda on linna keskne organ, mis ühendab erinevad linnaosad kontakte loov ja kogu linnaregiooni toimivaks tervikuks. Seetõttu saab Kesklinna linnaruum, kus üldplaneeringu üheks ülesandeks ka kogu linna arengu visiooni läbi inimesel on hea mõtestamine, ilma milleta ei ole võimalik linnakeskuse arengut olla. suunata. See, millise arengustsenaariumi Kesklinn endale valib, mõjutab kogu Tallinna regiooni inimeste heaolu – nende liikumishajumusi, majanduslikku käitumist - ja annab olulise suuna kogu regiooni arengus tasakaalu leidmiseks 5 KESKLINNA VARASEMAD PLANEERINGULISED VISIOONID JA 1981. aastal koostati Kesklinna detailplaneering, mille arhitektideks LAHENDUSED olid Dmitri Bruns, Toivo Kallas ja Raine Karp ning Hain Karu. Antud detailplaneeringut aluseks ei võetud ja telliti alternatiivlahendus. Kesklinna arengut on suunatud varasemalt läbi erinevate ruumiliste visioonide ja planeeringute. 1913. aastal koostas arhitekt Eliel Saarinen Suur-Tallinna üldplaneeringu ehk suurprojekti. D. Bruns, T. Kalla, R. Karp, H Karu, 1981. Eliel Saarinen, 1913 1984. aastal kehtestati arhitektide Irina Raua, Ignar Fjuki, Ene Auriku, Tiina Niguli, Rein Hansbergi, Hain Karu koostatud Tallinna keskosa detailplaneering. 1930ndate aastate keskel hakati Tallinnas koostama peamiste tänavate ja väljakute ruumilise mõju projekte, mis oma sisult olid lähedased detailplaneeringutele tänapäeva mõistes. I. Raud, I. Fjuk, E. Aurik, T. Nigul, R. Hansberg, H. Karu, 1984 Projekt Narva maantee ruumilise mõju kujundamise Vene turu ja Pronksi tänava vahel 6 KESKLINNA RUUMILISE ARENGU SUUNAMISE ALUSEKS Kesklinna üldplaneering avab kehtivad teemaplaneeringud ja OLEVAD KEHTIVAD ÜLDPLANEERINGUD täpsustab nende lahendust. Täna on kogu Kesklinna linnaosa ulatuses on olemas kehtiv Tallinna Teemaplaneering - üldplaneering, millega on määratud linnaosa üldised maakasutuse Kõrghoonete põhimõtted. Kehtiv Tallinna üldplaneering on aga aastast 2001 ja paiknemine Tallinnas vajab seetõttu kaasajastamist. Samuti on aluseks olev linna üldplaneering piisavalt üldine, et Kesklinna senist pikaajalist arengut iseloomustab pigem krundipõhine planeerimine ning puudub terviklik visioon, kuhu suunas Kesklinna areng peab liikuma, seda nii linnaosana kui kogu Tallinna regiooni kontekstis. Tallinna linna üldplaneering, mis- Kesklinna Teemaplaneering - üldplaneeringu Tallinna kesklinna kehtestamisega miljööväärtuslike kaotab Kesklinna hoonestusalade linnaosa ulatuses piiride määramine oma kehtivuse. ning kaitse– ja kasutamistingimuste seadmine Kesklinna arengut on täpsustatud pärast linna üldplaneeringu KESKLINNA ÜLDPLANEERINGU EESMÄRK kehtestamist valdkondlike teemaplaneeringute kaudu - „Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja Algatatud Kesklinna linnaosa üldplaneering peab vajalikuks kasutamistingimuste määramine” ja „Kõrghoonete paiknemine aktiviseerida linnakeskust ning tugevdada linnaosa identiteeti Tallinnas” Kesklinna mereääre piirkonna kohta kehtib „Paljassaare ja tervikuna. Linnakeskus kui linna süda peab kujunema atraktiivseks paigaks nii ettevõtluse arendamiseks kui ka meeldiva elu - ja vabaaja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering“. veetmise kohana, kus on mugav liikuda jalgsi ja jalgrattaga ning ühistransport on kättesaadav. 7 Kesklinna linnaosa kujundavad lisaks vanalinnale ja linnasüdamele Linnakeskuses, kus eesmärk on ala tihendamine ja funktsionaalse mitmed eriilmelised piirkonnad, millel kõigil on oma tunnused ja mitmekesisuse suurendamine, ei ole ühe juhtfunktsiooni määramine