Väljaandja: Tallinna Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2003, 97, 1866 Tallinna munitsipaalkoolide võrgu korrastamise kava 2003-2012 Vastu võetud 19.06.2003 nr 41 Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 2 ja linnavolikogu 21. märtsi 2002. a otsusest nr 140 ning vajadusest korrastada Tallinna munitsipaalkoolide võrku, Tallinna Linnavolikogu määrab: 1.Kinnitada juurdelisatud Tallinna munitsipaalkoolide võrgu korrastamise kava 2003–2012. 2.Tallinna Haridusametil avaldada Tallinna munitsipaalkoolide võrgu korrastamise kava 2003–2012 ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid. 3.Linnavalitsusel valmistada ette Tallinna munitsipaalkoolide võrgu korrastamise kava 2003–2012 rakendamiseks vajalike õigusaktide eelnõud. 4.Määrus jõustub 1. juulil 2003. a. Volikogu esimees Maret MARIPUU Kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2003 määrusega nr 41 TALLINNA MUNITSIPAALKOOLIDE VÕRGU KORRASTAMISE KAVA 2003–2012 1. Sissejuhatus Käesoleva Tallinna munitsipaalkoolide võrgu korrastamise kava 2003–2012 koostamise on tinginud Tallinna õpilaste arvu kahanemine viimase viie aasta jooksul. Prognoosid ja rahvastiku-uuringud näitavad Tallinna elanikkonna jätkuvat vähenemist ning kuni 15-aastaste noorte arvu 30protsendilist kahanemist aastaks 2025. Tallinnas ei ole viimasel kümnendil tehtud koolivõrgus olulisi muudatusi ning olemasolev koolivõrk oli kavandatud eeldusega, et rahvaarv Tallinnas kasvab immigratsiooni arvelt. Tallinna Haridusameti haldusalas on 2003. aastal 217 Tallinna haridusasutust ning sealhulgas 82 üldhariduskooli, kus õpib 54 019 õpilast: • 8 lasteaed-algkooli • 8 põhikooli • 57 gümnaasiumi • 7 kooli erivajadustega õpilastele • 2 täiskasvanute gümnaasiumi 2003. aasta Tallinna linna eelarves on koolivõrgu kuludeks ette nähtud ca 588 miljonit. Kulutusi ühe õpilase kohta tehakse 11 000 krooni ulatuses. Seoses õpilaste arvu jätkuva kahanemisega suurenevad võrgus koolimajade ülalpidamiskulud ja need ületavad lähiaastatel õppetööle tehtavaid kulutusi. Seetõttu on ilmselge vajadus optimeerida koolivõrku, mille kaudu on võimalik suurendada kulutusi õppetöö kvaliteedi tõstmiseks. 2. Visioon aastaks 2012 Tallinna haridussüsteemi missioon on pakkuda lastele ja noortele õpikeskkonda, kus on loodud võimalused arendada igakülgselt oma teadmisi, oskusi ja väärtusi, et nad saaksid olla toimetulevad ja edukad ühiskonna liikmed. Tallinna koolivõrk on aastal 2012 kõikidele Tallinna õpilastele kvaliteetset haridust pakkuv terviksüsteem. Tallinna Haridusameti haldusala koolivõrgus on aastal 2012 üldhariduskoole 64: • 9 põhikooli Tallinna munitsipaalkoolide võrgu korrastamise kava 2003-2012 Leht 1 / 28 • 43 gümnaasiumi • 7 kooli erivajadustega õpilastele • 3 täiskasvanute gümnaasiumi • 2 ametikooli 3. Demograafiline situatsioon Tallinna linnastus 3.1. Tallinna rahvaarvu muutuse tõenäoseim stsenaarium Taasiseseisvunud Eestis on 1990. aastatel Tallinna rahvaarvu osakaal kogurahvastikus märgatavalt langenud ning mõnevõrra on langenud ka Tallinna osakaal linnarahvastikus. Kokku vähenes Tallinna elanikkond kahe rahvaloenduse vahelisel perioodil (1989–2000) 15%. Seega kui majanduselus toimunud muutused on Tallinna rolli märkimisväärselt suurendanud, siis rahvastiku arengus see ei peegeldu. Selle peamine põhjus on mitte-eestlaste lahkumine Eestist ning väiksemal määral ka Tallinna negatiivne loomulik iive. Negatiivset välisrände saldot ja loomulikku iivet on Tallinnas samas mõnevõrra tasakaalustanud positiivne siserände saldo (Tammaru ja Sjöberg 1999, Sjöberg ja Tammaru 2000). Ida-Virumaa linnadel ei ole sellist tasakaalustavat tegurit olnud, nende rahvaarvu kahanemine on seetõttu olnud veelgi suurem, ning seetõttu ei ole Tallinna osakaal linnarahvastikus erinevalt kogurahvastikust oluliselt langenud. Kõige tõenäolisema stsenaariumi kohaselt ei jätku Tallinna linnastus 2000–2025 perioodil 1990. aastate rahvastikuarengud. Seda põhjusel, et 1990. aastaid mõjutas suure tõenäosusega väga erandlikult välisränne. Siserände arvel võitis aga Tallinna linnastu rahvastikku ning välisrände voogude vähenemise järel 1990. aastate lõpus võib arvata, et tuleviku rahvastiku arengut mõjutab oluliselt enam siseränne, kui see oli 1990. aastatel. Eeldatakse pigem 1990. aastate siserände arengute jätkumist, mis tähendab, et linnastu rändesaldo on aastatel 2000–2025 positiivne 40 000 inimese võrra, mis jaguneb võrdselt Tallinna ja tagamaa vahel. Kõige tõenäolisem on ka 1990. aastatel alguse saanud suburbaniseerumise ehk tallinlaste tagamaale kolimise jätkumine. Kokkuvõttes on seega Tallinna rändesaldo 5000 inimese võrra negatiivne, samas kui tagamaa rändesaldo on 45 000 inimese võrra positiivne. See tähendab seniste uuselamuehituse ja suvilate ümberehituse tempode jätkumist. Tõenäoseima stsenaariumi korral suureneks mõnevõrra ka sündimus, sest see on kõikides üleminekuriikides madalam kui teistes arenenud riikides; samuti pikeneks eluiga, mis on üleminekuriikides oluliselt madalam kui teistes arenenud riikides. Tõenäoseim rahvastikuprognoosi arengustsenaarium kinnitab samuti rahvastiku vananemise süvenemist nii linnastus tervikuna kui Tallinnas ja tagamaal. Samuti leiab kinnitust asjaolu, et tagamaal on nii rahvastiku kui tööealise elanikkonna vananemine kiirem kui Tallinnas seoses tagamaa väga soodsa vanusstruktuuriga prognoosiperioodi alguses. Vaatamata rahvastiku vananemisele nii Tallinnas kui tagamaal on kuni 15-aastaste noorte dünaamika siiski erinev – Tallinnas väheneb noorte arv neljandiku võrra võrreldes 2000. aastaga, samas kui tagamaal kasvab noorte inimeste arv peaaegu viiendiku võrra (joonis 3). Kuni 15-aastaste noorte osakaal langeb linnastus tervikuna 17 %-lt 14 %-le (Tiit Tammaru, Tartu 2001, Tallinna linnastu rahvastikuprognoos; Tartu Ülikool; Harju Maavalitsus). 3.2. Tallinna koolivõrku mõjutav demograafiline olukord Leht 2 / 28 Tallinna munitsipaalkoolide võrgu korrastamise kava 2003-2012 Joonis 1. Joonis 2. Tallinna rahvastiku soolis-vanuseline koostis, 2000 Tallinna rahvastiku soolis-vanuseline koostis, 2025 Joonis 3. Kuni 15-aastaste noorte arvu muutus 2000–2025, 2000 = 100% 3.3. Harjumaa haridusruumi arengu mõjud Tallinna haridusvõrgustikule Tallinna munitsipaalkoolide võrgu korrastamise kava 2003-2012 Leht 3 / 28 Harjumaa ja teiste maakondade õpilased Tallinna koolivõrgus 2002/2003. õppeaastal on Tallinna koolivõrgus 3900 õpilast Harjumaalt ja 1820 õpilast teistest maakondadest. 2002/2003. õppeaastal astus I klassi 3200 õpilast, neist Tallinna elanikke 2756, Harjumaalt 260 ning mujalt Eestist 184. Harjumaalt käib hetkel Tallinna koolide I klassis 8% õpilastest. Harju maakonna hariduse investeerimisprojektid aastateks 2003–2006 ei näe ette uute haridusasutuste ehitust. Samas peavad vallad vajalikuks renoveerida olemasolevaid hooneid ning on kavandanud uute koolide ehitamist või olemasolevate laiendamist. Viimsi valdkavandab Püünsi Põhikooli luua 100 uut õpilaskohta ning ehitada uue kooli 600 õpilasele hiljemalt 2007. aastaks. Maardu linn– Kallavere Gümnaasiumisse luuakse 150 uut õpilaskohta. Muuga aedlinna kavandatakse ehitada 100 õpilasele üks lasteaed-algkool hiljemalt 2007. aastal, see mõjutab Merivälja Põhikooli, Pirita Majandusgümnaasiumi ja Lasnamäe koole. Harku valdkavandab suurendada õpilaskohtade arvu Tabasalu gümnaasiumis 150 õpilaskoha võrra, 70 lapse võrra Vääna ja Harkujärve Lasteaed-Algkooli. Need otsused mõjutavad Haabersti piirkonna koole. Rae vald– Peetri külla ehitatakse uus kool hiljemalt 2007 või aasta varem, ning seda ligi 500 õpilasele, esimese etapina alustab tööd põhikool ja seejärel kasvab kool gümnaasiumiks. Uue kooli asukoht on Mõigu alevis Tallinna piiril, loodav asutus mõjutab kõiki Tallinna koole, eriti Kesklinna, Lasnamäe, Mustamäe piirkonda. Saue valdkavandab Laagrisse ehitada 600 õpilaskohaga põhikooli, mis valmib hiljemalt 2007. Tallinna koolivõrku võib nende arengute tulemusel 2007. aastast jääda lähivaldadest tulemata 2270 õpilast. Kõige rohkem mõjutab see Tallinna koolivõrgu I kooliastet, kuid tervikuna kiirendab naabervaldade koolivõrgu laiendamine alates 2007. aastast õpilaste arvu kahanemist veelgi. 3.4. Tallinna õpilaste arv 1997–2012 Tallinna koolivõrgus on üldhariduskoolide õpilaste vähenemine toimunud alates 1999. aastast langevas trendis. Õpilaste arv oli vastavalt 1997. aastal 59 401 ning 2002. aastal 54 019. Joonis 4. Õpilaste arvude trendid 1997–2012 4. Koolivõrgu korrastamise lähtekohad Koolivõrgu korrastamisel lähtutakse: 1. demograafilisest olukorrast Tallinnas 2001–2012; 2. õpilaste logistilisest liikumisest Tallinnas ja tagamaal; 3. koolitöö korraldamisest; 4. linnaosast kui tervikust; Leht 4 / 28 Tallinna munitsipaalkoolide võrgu korrastamise kava 2003-2012 5. koolide komplekteerimisvõimest viimase kolme aasta jooksul. 4.1. Õpilaste arvu kahanemine Tallinnas 2001–2012 Aastail 1997–2002 on õpilaste arv Tallinnas vähenenud 59 tuhandelt 54 tuhandeni, seega on 6 aastaga õpilaste arv vähenenud 5382 õpilase võrra (Joonis 4. Õpilaste arvude trendid 1997–2012). Arvestades eespool kirjeldatud sündivuse kahanemist on 2010. aastaks Tallinna koolivõrgu põhikooliastme õpilaste arv jõudnud miinimumini. Kuigi 2010. aasta sügisel läheb kooli 200 õpilast rohkem, ei tähenda see seda, et saavutatakse varasemaga võrreldes olulist tõusu pikemas perspektiivis. Koolivõrgu õpilaste arvu kiire langemine lõpeb 2010. aastal ning edasi on langus väga aeglane. Võrreldes 2001. õa sügisega on õpilaste arv selleks ajaks langenud ligi 17 tuhande õpilase võrra. Eesti Demograafia Instituudi direktor Kalev Katus (Ph. D) näitab ühe võimaliku stsenaariumina