2 0 0 AASTAT EESTIKEELE • • ULIKOOLI- ÕPET AASTAT EESTI KEELE ÜLIKOOLI- ÕPET Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 25 AASTAT EESTI KEELE ÜLIKOOLI- ÕPET 1803 EESTI JA SOOME KEELE LEKTORAAT TARTU ÜLIKOOLIS JUUBELIKOGUMIK Tartu 2003 Koostaja Vaive-Liivi Kingisepp Toimetaja Mati Erelt Keeletoimetaja Tiiu Erelt Kaanekujundus Reet Eilsen Tekstitöötlus Urve Pirso Küljendus OÜ Momo Koostaja südamlik tänu artiklite ja fotode autoreile, O. W. Masingu kõne tõlkijale, toimetajaile, kaanekujundajale, tekstitöötlejale, küljendajale - kõigile, kes selle juubelikogumiku valmimisele sõnaja teoga kaasa aitasid. Selle raamatu väljaandmist on toetanud Tartu linnavalitsus © Tartu Ülikool, 2003 ISBN 9985-4-0336-3 ISSN 1406-0183 OÜ Greif trükikoda Kastani 38, 50410 Tartu SISUKORD Saateks Mati Erelt ..................................................................................... 7 O. W Masingu tervituskõne Tartu ülikooli pidulikul taasavamiskoosolekul 22. aprillil 1802 .................................. 10 Sirje Tamul Veel kord Tartu ülikooli taasavamise ja eesti keele lektori küsimusest ...................................................................... 14 Vahur Aabrams Friedrich David Lenz ning tema vend Jacob Michael Reinhold Lenz ................................................... 28 Heli Laanekask Johann Samuel Friedrich Boubrigi kiri Karl Gottlob Sonntagile ............................................................ 61 Valve-Liivi Kingisepp Dietrich Heinrich Jürgenson - esimene eestlasest eesti keele lektor .......................................................................... 88 Paul Alvre Lauri Kettunen eesti ja sugulaskeelte uurijana ..................... 127 Helgi Vihma Johannes Aavik Tartu ülikoolis ............................................... 139 Huno Rätsep Tartu ülikooli eesti keele arhiivi saamisloost ja saatusest ................................................................................ 153 Külli Habicht Vana kirjakeele uurimisest Tartu ülikoolis ........................... 171 Karl Pajusalu Keeleajalugu ja murded kohtavad tänapäeva ...................... 241 Maia Rõigas Eesti keele õpetamise metoodika Tartu ülikoolis ................ 257 Tiit-Rein Viitso Soome keel ja läänemeresoome keelte professuur Tartu ülikoolis ........................................................................... 281 Tõnu Seilenthal Ungari keele õpetamine Tartu ülikoolis ................................ 306 Birute Klaas Eesti keele õpetamisest ja uurimisest võõrkeelena ja teise keelena Tartu ülikoolis ............................................... 319 Haldur Õim Üldkeeleteadus Tartu ülikoolis: uurimine ja õpetamine .... 349 Reet Kasik Õppetöö välismaal ................................................................... 360 Ellen Uuspõld Eesti keele kateedri Õppetöö kroonika 1970-1990 ............. 370 Jaak Peebo, Ellen Niit Eesti keele õpetamine taasiseseisvunud Eestis 1990. aastatel ............................................................................ 380 Mati Erelt 2002. aasta kõrgharidusreform ja eesti keele õpe Tartu Ülikoolis .......................................................................... 404 Eesti keele õppe ja uurimise kronoloogiat Tartu ülikoolis Koostanud Valve-Liivi Kingisepp ...................................... 408 SAATEKS 24. septembril 1803. aastal allkirjastatud tsaariukaasiga loodi vast avatud Tartu ülikoolis eesti ja soome keele lektoraat ning esimest korda ajaloos sai eesti keelest ülikooli õppeaine. Soome keele õpe­ tamiseni esialgu küll veel ei jõutud, kuid niisuguse kavatsuse ära­ märkimine lektoraadi nimetuses on küllap soome keele õppeski ajalooline tähis. Terve 19. sajandi ning ka 20. sajandi kahel esimesel kümnen­ dil õpetati eesti keelt üksnes kõrvalainena. Algul oli see vaid prak­ tilise eesti keele grammatika kursus, mõeldud peamiselt pastoreiks pürgivatele muulastele. Hiljem, eriti kui lektoriks sai esimene eest­ lasest keeleteaduse doktor Mihkel Veske, lisandus praktilise gram­ matika kursusele muidki ning ühtlasi sai eesti keel ülikooliski teadusliku uurimise objektiks. 1. detsembril 1919. aastal sai Tartu ülikoolist Eesti Vabariigi ülikool, kus õpetuskeeleks oli eesti keel. Ülikooli filosoofiatea­ duskonnas loodud eesti keele professuur hakkas ette valmistama kõrgharidusega spetsialiste eesti keele alal. Esimeseks eesti keele professoriks sai senine eesti keele lektor Jaan Jõgever, pärast tema surma aga 1925. aastal Andrus Saareste, kes tõstis eesti keele uuri­ mise rahvusvahelisele tasemele. Eesti teadus-ja kõrghariduskeele kujundamisel oli suuri teeneid tollasel lektoril Johannes Voldemar Veskil. Nõukogude aja algus oli ülikoolis vaevaline nagu igal pool mujalgi. Lisaks majandusraskustele ja ideoloogilisele survele veel sellegi pärast, et enamik nimekaid keeleteadlasi, sealhulgas pro­ fessor Andrus Saareste, olid pidanud põgenema välismaale. Ometi suutsid siiajäänud, eriti professorid Paul Ariste ja Arnold Kask, õppetöö taas käima panna, peale kasvatada terve uue põlvkonna filolooge ning nendega koos eesti keele uurimise kõrgtasemele viia. Eesti keele uurimise tänapäevase palge kujunemisele pani aga aluse eelkõige professor Huno Rätsep ja generatiivse gramma­ tika grupp 1960. aastatel ning selle arendas välja rühma liikmete hilisem tegevus. Eesti keele uurimist aitas tasemel hoida Soome ning väliseesti keeleteadlaste toetus. Uus iseseisvusaeg tõi kaasa põhjalikud muudatused õppe- ja teaduskorralduses. Kateedrite asemele tulid tagasi õppetoolid ehk professuurid. Lisaks eesti keele õppetoolile loodi eesti keele võõr­ keelena õppetool ning hiljem ka eesti keele ajaloo ja murrete õppe­ tool. Pärast pool sajandit kestnud kursusesüsteemi mindi tagasi ainesüsteemile. Lisandus uusi uurimissuundi, arvuti avardas uuri- misvõimalusi. Takistusteta kirjastamine stimuleeris ilmutama uusi uurimuste sarju. 1995. a hakkasid ilmuma eesti keele õppetooli toimetised, 2000. a üldkeeleteaduse ja 2002. a eesti keele võõrkee­ lena õppetooli toimetised. Eesti keele õpetamine ja uurimine ei ole ammu enam ainult Tartu ülikooli õppetoolide ülesanne. Edukalt tegutsevad ka eesti keele instituut ja Tallinna pedagoogikaülikool, kellega meil on väga head suhted ja viljakas koostöö. Ega teisiti saakski olla, sest töötavad ju neiski meie oma vilistlased. Me oleme uhked nii nende kui ka kõigi teiste oma vilistlaste üle, sealhulgas nendegi üle, kes muul alal tegutsedes aitavad hoida ja arendada meie ema­ keelt. Kakssada aastat eesti keele ülikooliõpet on meie kõigi ühine juubel. Käesolev raamat on pühendatud sellele väärikale tähtpäevale. Raamatut alustab Otto Wilhelm Masingu tervituskõne ülikooli taasavamise pidulikul koosolekul, mille on ladina keelest eesti keelde tõlkinud Marju Lepajõe. Keiserliku Tartu ülikooli algus­ perioodi käsitlevad neli kirjutist. Ülikooli taasavamise ning eesti ja soome keele lektoraadi loomisega seotud asjaolusid valgustab Sirje Tamuli kirjutis. Vahur Aabrams käsitleb pikemalt esimese eesti keele lektori Friedrich David Lenzi ja tema kirjanikust venna tegevust. Heli Laanekask tutvustab ühe tuntuma baltisakslasest eesti keele lektori Johann Samuel Boubrigi tegevust ning suhtu­ mist eesti keelesse tema kirjavahetuse kaudu. Valve-Liivi Kingi­ sepp annab põhjaliku ülevaate Tartu ülikooli esimese eestlasest eesti keele lektori Dietrich Heinrich Jürgensoni elust ja tegevusest ning tema käsikirjalisest eesti keele grammatikast. Kolm kirjutist hõlmab Eesti Vabariigi perioodi. Paul Alvre võtab kokku profes­ sor Lauri Kettuneni tegevuse eesti ja läänemeresoome keelte uuri­ jana. Helgi Vihma vaatleb Johannes Aaviku tegevust Tartu ülikooli eradotsendina ja eesti keele lektorina ning Huno Rätsep annab ülevaate eesti keele arhiivi saamisloost ja saatusest. Järgnevad kirjutised meie põhiliste uurimis- ja õpetusalade kujunemisest ja praegusest seisust. Eesti vanema kirjakeele uurimist vaatleb Külli Habicht, murrete ja eesti keele ajaloo õpetamist ja uurimist Karl Pajusalu, eesti keele õpetamist võõrkeelena Birute Klaas, üld­ keeleteadust Haldur Õim ning eesti keele õpetamise metoodikat Maia Rõigas. Kõne all on ka sugulaskeeled. Tiit-Rein Viitso käsit­ leb soome keele õpetamist ja läänemeresoome keelte professuuri tegevust, Tõnu Seilenthal ungari keele õpetamist. Reet Käsikult on kirjutis eesti keele õpetamisest välismaal. Ülevaate eesti keele õpetusest Tartu ülikoolis 1970. aastatest tänaseni annavad Ellen Uuspõld, Jaak Peebo ja Ellen Niit. Raamatu lõpukirjutises näitab Mati Erelt, mida toob eesti keele õppesse kaasa 2002. aasta sügisel rakendunud uus õppekava. Artiklitele lisaks on raamatus eesti keele õppe ja uurimise kronoloogia Tartu ülikoolis ning, nagujuubelikogumikule kohane, pilte nii sündmustest kui ka isikutest. Mati Erelt Tartu Ülikooli eesti keele professor O. W. MASINGU TERVITUSKÕNE TARTU ÜLIKOOLI PIDULIKUL TAASAVAMIS- KOOSOLEKUL 22. APRILLIL 1802 Eminentisfimi Curatores Accademrae Dorpatenfis, magni- fice Proreftor, clarisfimi Profeflores, viri doftrina & virtute prae- ftantes; — viri omnium ordinum honoratisfimil — Veftra di- gnitate, tantaque frequentia coramotus atque percusfus, and- piti fum animo, num loquar, an taceam? At mihi, qui haefito, ecce! quid venit fub oculos: laeta parentum turba; adolefcen- tes fapientiae cupidisfimi; carisfima patria; omnesque bumani- tatis ftudiofisftmi, qui pias extollunt manus, & primordiis AI- mae Alexandrinae, cuius diena natalem celebramus, falutem profperitatemque precanfur. Non adeo fum ferus, vt non mo- vear! — his videndis atque percipiendis quoque porrigo manus, vt fuperura clementia patriae academiae vberrima detur felici- tas;