MITMEPOOLUSELISE JA MITMEKESISE MAAILMA POOLE? Rein Müllerson Tolkinud˜ Marek Laane 6. KAS ON ÜLDSE ELUJÕULISI ALTERNATIIVE? Minu arvates oleks isegi väär küsida, kuhu maailm suundub. Juba nii üldise küsimuse esitamine sisaldab eeldust, nagu me liiguk- sime kõik ühes suunas, ja sunnib omaks võtma mõtte maailma ühesuunalisest lineaarsest evolutsioonist mingi kindla sihi poole. See tähendaks ka ajaloo teleoloogilist käsitust. Maailm on küll omavahel seotud, kuid liigub paljuski eri suundades, aga sellest ei tohiks siiski masendusse langeda. Küllap oleksid paljud nõus Ian Morrise väitega, et “võimu ja rikkuse kandumine läänest itta 21. sajandil on arvatavasti sama paratamatu, kui oli kandumine idast läände 19. sajandil” (2011: 615). Nii Hiina kiire tõus kui ka Brasiilia, Venemaa, Türgi ja Viet- nami suurenev potentsiaal ning varasem autoritaarsete Aasia tiig- rite (Lõuna-Korea, Taiwan) majandusime on sundinud mõningaid autoreid, sageli veidi pelgliku alatooniga, arvama, et autoritaarne kapitalism võib kujutada üht võimalikku tulevikumudelit. Näiteks Iisraeli strateeg Azar Gat väidab, et “autoritaarsed kapitalistlikud riigid, kelle näiteks tänapäeval on Hiina ja Venemaa, võivad ku- jutada endast elujõulist alternatiivi teel modernsusele, mis oma- korda lubab arvata, et liberaalse demokraatia lõplikus võidus või Algus eelmises numbris. 963 Mitmepooluselise ja mitmekesise maailma poole? Rein Müllerson kas või tulevases domineerimises pole midagi paratamatut” (2007: Hiina ei pruugi tingimata olla vastutulelikum Lääne või Ameerika 60). Vene analüütik Sergei Karaganov täheldab samuti, et tekki- huvidele (sama hästi võib demokraatlikum Hiina olla ka natsiona- val “uuel vastasseisu ajajärgul” on teinegi aspekt, “nimelt tärkav listlikum Hiina). Ja kindlasti on Hiina demokraatia “hiinapärane”. võitlus kahe arengumudeli, traditsioonilise Lääne liberaaldemo- Türgi areng Recep Tayyip Erdo˘gani Õigluse ja Arengu Par- kraatliku kapitalismi ning Aasia “tiigrite” ja “draakonite” vee- tei valitsemise ajal võib näidata teed teistelegi islamimaadele. tava “autoritaarse kapitalismi” vahel” (2007). Slavoj Ziˇzek,ˇ üks Turumajandus, s.t kapitalism, on Türgis põimunud islami ja de- sõnaosavamaid kõigi kapitalismivormide kriitikuid, hoiatab, et mokraatiaga. See võib oluliselt erineda Lääne liberaaldemokraa- “autoritaarse [Lee Quan Yew ja Deng Xiaopingi] kapitalismi vii- tiatest, mida Türgi üritas jäljendada Euroopa Liiduga ühinemist rus levib aeglaselt, aga kindlalt kogu maailmas” (2009: 130). taotledes. Kuid Samuel P. Huntington ennustas juba 1996. aas- Mõne ühiskonna, näiteks Hiina või isegi Venemaa puhul võib tal sügavamõtteliselt, et “teatud punktis võib Türgi olla valmis tõepoolest mõni autoritaarse kapitalismi vorm olla tulevikumu- loobuma oma frustreerivast ja alandavast rollist kerjusena, kes pa- del, samal ajal kui näiteks Euroopa riigid võivad jätkata katseta- lub vastuvõtmist Läände, ja pöörduda tagasi oma palju rohkem mist liberaaldemokraatliku turumajanduse eri vormidega. Valik muljet avaldava ja kõrgelennulisema ajaloolise rolli juurde pea- eri mudelite vahel sõltub paljudest teguritest, mille hulgas asuvad mise islami eestkõnelejana ning Lääne vastasena” (1999: 230). tähtsal kohal ajalugu, usk, suurus, geograafiline asend ja rahvas- Tundub, et see aeg ongi käes. Türgi on muutunud majandusli- tik. Mõnikord võib isegi juhusel olla otsustav osa. Ent oluline on kult edukamaks ja poliitiliselt enesekindlamaks, kuid selle kõrval märkida, et üsnagi väikesed Aasia autoritaarsed tiigrid muutusid on ta muutunud ka “autentsemaks”. Ted Galen Carpenter kir- tasapisi vähem autoritaarseks ja rohkem demokraatlikuks. Ning jutab Türgi kohta: “Türgi juhid on ärritunud, et neilt oodatakse suuredki ei seisa jäigalt demokraatlike ideaalide vastu. Kishore Washingtoni järgimist igas vähimaski küsimuses. Ühendriikide Mahbubani ütleb, et kuigi Hiina on jäänud “poliitiliselt suletud järgi joondumisel võis olla mõte külma sõja kahepooluselises stra- ühiskonnaks”, on ta “sotsiaalses ja intellektuaalses mõttes üha teegilises keskkonnas, mil Nõukogude Liidu võim ja taotlused avatum ühiskond” (2008: 139). Lisaks eksperimenteerib ka Hiina tundusid tõsiselt ohustavat Türgi julgeolekut ja Ühendriigid oli poliitiliste reformidega, ehkki — õigusega — aeglaselt ja ette- ainuke riik, mis suutis kindlustada tõhusa kaitse. Kuid 21. sajandi vaatlikult. Azar Gatki nendib, et “institutsionaalselt on Hiina olukord on sootuks teine. Võimalikud ohud ei ole nii tõsised ja reˇziim järjepidevalt laiendanud oma baasi, tõmmanud ärieliiti par- nad on palju mitmekesisemad. Seepärast ei ole Washingtoni po- teisse, muutnud parteid demokraatlikumaks ja katsetanud mit- liitika pime järgimine mitte ainult ebavajalik, vaid võib olla vas- mesuguste rahvaosaluse vormidega, sealhulgas külavolikogude ja tuolus Türgi huvidega” (2012). Loomulikult on tore, kui üksikisi- mõningate väikelinnade volikogude valimiste, avaliku arvamuse kud või ühiskonnad püüavad saada paremaks ja edukamaks muu ja sihtrühma-uuringutega, mis kõik peavad tagama, et valitsus ei hulgas ka teiste kogemusest õppust võttes. Aga kui nad peavad eemaldu liigselt avalikkuse meeleoludest” (2007: 74). nende püüdluste tõttu loobuma oma identiteedist, siis muutuvad See tähendab, et Hiina raputab endalt mõningaid autoritaarseid nad Huntingtoni sõnu kasutades “kistuks”, olgu üksikisikute või tunnusjooni, võttes samal ajal omaks mõningaid demokraatlikke. ühiskonnana. See on oluline suundumus ja seda mitte tingimata Läänele, kes Miks ei võiks maailm koosneda sotsiaaldemokraatlikust Euroo- võib sellest küll kasu saada, aga võib samas ka leida, et demo- past, libertaarkapitalistlikust Ameerikast (koos võib-olla veel kraatlikuma Hiina poliitika käib mitmes mõttes vastu sellele, mida mõne anglosaksi ühiskonnaga), riigikapitalistlikust Hiinast või Lääs ootab. Demokraatia Hiinas on mõeldud hiinlastele endale. isegi Venemaast? Tuleviku mõttes on selle stsenaariumi tõsiseks Tähtis on see, et kõik toimub just nii kiiresti, nagu nad seda va- puudujäägiks tõik, et kõik need vormid on juba näidanud oma jalikuks peavad, ilma välise tagantsundimiseta. Demokraatlikum puudusi ja piiranguid. Autoritaarne kapitalism võib tõepoolest 964 965 Mitmepooluselise ja mitmekesise maailma poole? Rein Müllerson olla tõhusam uute probleemidega tegeldes, kuid selle peamine tia poole mahub kenasti inimkonna arenguloo pikaajalise suundu- küsitavus seisneb selles, et igasugune autoritaarsus piirab inim- muse raamesse, siis levinud ja kestlik liikumine suurema autori- vabadust, mis ei ole ainult immanentselt tähtis väärtus, vaid on ka taarsuse poole on maailmas aset leidnud üldiste pikaajaliste muu- instrumentaalselt kogu arengu taganttõukaja (Sen 1999).5 Pea- datustega vastuolus. Seepärast ei pruugi mõiste “autoritaarsem” legi, nagu nägime, kalduvad edukad autoritaarsed ühiskonnad kuigi täpselt kajastada seda, mida Lääs vajab konkureerimiseks muutuma arengu käigus liberaalsemaks ja demokraatlikumaks. pead tõstva Idaga. Pigem võib ehk mõelda suuremale kollek- Charles A. Kupchan ennustab, kuidas “on märksa tõenäolisem, tivismile, selmet ülistada räiget individualismi `ala Ayn Rand, et tõusvad suurriigid astuvad teel modernsusele mööda oma ainu- vastutusega tasakaalustatud õigustele, riigi suuremale osale mitte laadset rada, kindlustades sel moel, et tulevane maailm ei ole niivõrd jõukuse ümberjagajana, vaid inimeste kaitsjana turgude kõigest mitmepooluseline, vaid ka poliitiliselt mitmekesine” ja et negatiivse mõju eest, ja tõdemuse omaksvõtmisele, et pole sellist seetõttu “võib tekkivas maailmas eeldada eri reˇziimide paljusust: sotsiaalmajanduslikku ja poliitilist korraldust, mis sobiks alati ja meid ootab ees märkimisväärne poliitiline mitmekesisus, mitte aga kõigile. Isegi selline vabaturumajanduse ideoloog nagu Niall Fer- poliitiline ühtsus Lääne malli järgi” (2011). guson kirjutab oma äsjases artiklis pealkirjaga “Meie kõik oleme Tänapäeval võib näha vähemalt kolme konkureerivat kapita- nüüd riigikapitalistid”, et “tänapäeval ei ole küsimus selles, kas lismi vormi: anglosaksi tüüpi liberaaldemokraatlik kapitalism; valitsema peab riik või turg. Tõeline küsimus on, kas riigi seadu- Skandinaavia, Saksamaa ja veel mõne Lääne-Euroopa riigi laa- sed ja institutsioonid on parimad, ja mitte ainult selleks, et kind- dis sotsiaaldemokraatlik kapitalism ning riigikapitalism, mille lustada kiire majandustõus, vaid samavõrd tähtsana ka selleks, et näideteks on esmajoones Hiina ja Venemaa. Kõige vastuvõetavam majanduskasvu vilju õiglaselt ümber jagada” (2012). ja positiivsem oleks nende rahumeelne konkureerimine, mille pu- hul kõik mudelid oleksid valmis laenama üksteiselt kõige paremini 7. PRAEGUSED REZIIMIMUUTUSED:ˇ toimivaid elemente. Kindel võib aga olla selles, et Läänel ei ole tõemonopoli, ja seda ei tohiks isegi teeselda. Väga võimalik, et SOTSIAALMAJANDUSLIKUD JA Ida muutub tasapisi demokraatlikumaks ja liberaalsemaks (muutu- POLIITILISED PROBLEEMID mata ometi läänelikuks liberaalseks demokraatiaks), Lääs aga on sunnitud kaotatud turgude üle mingigi võimu taastamiseks suu- Kõik tänapäeva ühiskonnad on organiseerunud riigina, mis koos- rendama riigi osa nii sisemaiselt kui ka rahvusvaheliselt. Sergei neb kolmest omavahel seotud kihist: poliitiline süsteem, ma- Karaganovil võib olla õigus, kui ta kirjutab, et “Lääne kapitalismi jandussüsteem ja kodanikuühiskond. Viimane ei hõlma ainult praegune mudel, mis tugineb peaaegu universaalse külluse ühis- nn kodanikuühendusi (valitsusväliseid organisatsioone), nagu konnale ja arenenud demokraatiale, ei suuda uues konkurentsis mõnikord