Tallinna sademevee väljalaskude seire Tallinn 2008 Lepingu nr: 1-6/53 Tööde algus: 30.04.2008 Tööde lõpp: 1.12.2008 Tarmo Pauklin Juhatuse liige Tiit Kakum koostaja 2 Sisukord Sissejuhatus ...............................................................................................4 Materjal ja metoodika ..............................................................................5 Mõõtmiste tulemused ..............................................................................12 Tallinna sademevee kvaliteedi võrdlus normidega...............................15 Tallinna sademevee kvaliteedis aja jooksul toimunud muutused .........22 Mustoja vee kvaliteediklassid ...............................................................37 Tallinna sademevee poolt merre kantud saasteainete hulgad ...............39 Haisu mõõtmistel saadud tulemused.....................................................40 Kokkuvõte ................................................................................................44 3 Sissejuhatus Tallinna sademevesi juhitakse ära mitmes suunas, peamiselt merre, aga ka linna läbivatesse jõgedesse ja Pääsküla rappa. Sademevee väljalasud kuuluvad AS Tallinna Veele, järelvalvet nende üle teostab Tallinna Keskkonnaamet. 2008. aasta 30. aprillil sõlmisid Tallinna Keskkonnaamet tellijana ja OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus töövõtjana lepingu nr. 1-6/53 “Tallinna sademevee väljalaskude seire”. Selles kohustus töövõtja mõõtma sademevee kvaliteeti ja reostuskoormusi 2008. aasta jooksul. Töö eesmärgiks oli seirata viie suurema Tallinna sademeveeväljalasu vee kvaliteeti ja selle muutumise suunda. Kokkuleppe kohaselt tuli mõõtmised läbi viia Mustojas Paldiski maantee lävendis, nelja sademeveekollektori (Saare tee, Lasnamäe, Sõjamäe ja Rocca al Mare) suudmetes, Sõjamäe kollektoril ka Ülemiste poldri pumbajaama piirkonnas. Mõõta ja proove võtta tuli viiel korral. Töö eesmärkideks oli sademevee kvaliteedis aja jooksul toimuvate muutuste suuna väljaselgitamine, sademevee kvaliteedi võrdlemine keskkonda juhitavale veele seadusandlusega kehtestatud nõuetega ja sademeveega merre kantud reoainete koguste mõõtmine. Suviti soojade ilmade saabudes on Tallinna elanikud tihti kurtnud merelt tõusva ebameeldiva haisu üle. Seetõttu lülitati käesoleva töö koosseisu ka erinevate merega seotud objektide – merevee, vetikavalli, kaldakividel kasvavate vetikate ja merre juhitava sademevee - olfaktomeetrilised mõõtmised. Nende abil sooviti kindlaks teha, kust pärineb õhu kaudu leviv hais. 4 Materjal ja metoodika 2008. aastal hõlmasid sademevee mõõtmised järgmisi punkte: 1. Rocca al Mare väljalask 59° 25,738’ N 24° 39,298’ E 2. Saare tee väljalask 59° 27,643’ N 24° 48,943’ E 3. Lauluväljaku väljalask 59° 26,790’ N 24° 47,961’ E 4. Russalka väljalask 59° 26,587’ N 24° 47,301’ E 5. Ülemiste polder pumpla juures 59° 24,695’ N 24° 48,195’ E 6. Mustjõe oja Paldiski mnt. lävendis 59° 25,743’ N 24° 40,672’ E Väljalaskude nimede järel esitatud koordinaadid mõõdeti GPS seadme abil. Rocca al Mare väljalasu kaudu juhitakse Kopli lahte Õismäe ja osaliselt Mustamäe sademeveed. Reostus satub vette asfaltpindadelt, tehastest ja katlamajadest. Kütteperioodil on merre juhitav sademevesi teinekord kaetud õli laikudega. Valdav osa veest jõuab kollektorisse Harku pumpla kaudu. Hiljem lisandub sellele Rannamõisa teel asuva endise Vasara tsehhi ja loomaaia sademevesi. Kollektor suubub merre Rocca al Mare lõbustuspargi lähikonnas. Mustoja valgala asub täielikult Tallinna territooriumil haarates enda alla osa Mustamäe, Järve ja Lilleküla piirkondadest. Oja kaudu juhitakse Kopli lahte nende alade sademevesi. Puhtam vesi satub ojja ilma puhastamata, naftasaadusi tarvitavate ettevõtete sademevett puhastatakse mõnel pool mehhaaniliselt. Reovett ei ole ojja lubatud juhtida, kuid kanaliseerimata elamurajoonides ja teinekord ka ettevõtetes seda siiski tehakse. Saare tee sademevee väljalasku kogutakse Iru, Kloostrimetsa, Kose, Läänemere tänava ja Maarjamäe piirkonna sademe- ja drenaažveed ning Varsaallika oja. Osa veest jõuab kollektorisse isevoolselt, teine osa Pirita pumpla kaudu. Kollektor suubub Tallinna lahte Saare tee ja Pirita tee ristmiku lähedal. Lauluväljaku väljalasu kaudu juhitakse merre suurem osa Lasnamäe sademeveest. Kollektori suue asub Lauluväljaku läheduses meres kaldast mõnikümmend meetrit eemal. Russalka väljalasku kogutakse sademe- ja drenaažveed Suur-Sôjamäe tööstusrajoonist ja Tartu mnt. piirkonnast (lennuväli, Mõigu). Lisaks sellele juhitakse kollektorisse ka Ülemiste järve ülevool ning kuivendusvesi Ülemiste poldrilt. Vesi suunatakse Tallinna lahte Russalka mälestusmärgi läheduses. 5 Välitööde käigus mõõdeti kokkulepitud kohtades vee vooluhulki ja võeti proove. Vooluhulgad mõõdeti kiirus-ristlõikepindala meetodil firma Marsh-McBirney seadme Flo-Mate abil vastavalt kinnitatud metoodikale järgides ISO standardis nr 748 “Measurement of liquid flow in open channels – Velocity-area methods” esitatud nõudeid. Mõõtmised tehti punktides 1, 2, 3, 4 ja 6. Ülemiste poldrist (punkt 5) pumbajaama suunduva vee vooluhulga mõõtmiseks ei ole sobivaid tingimusi. Vee proove võeti igal pool alati punktproovidena. Proovivõtul järgiti keskkonnaministri 6. mai 2002. aasta määrusega nr 30 “Proovivõtumeetodid” kehtestatud nõudeid. Välitöid viisid läbi atesteeritud proovivõtjad (tunnistused nr 313/06, 314/06 ja 244/05). Vesi analüüsiti Keskkonnauuringute Keskuse laboris rahvusvahelist tunnustust leidnud meetodite abil. Ebapüsivad näitajad määrati kohapeal kaasaskantavate mõõduriistade abil. Välitingimustes ja laboris kasutatud analüüsimeetodeid on iseloomustatud tabelis 1. Tabel 1 Vee analüüsil kasutatud meetodid Metoodika Näitaja Metoodika lühikirjeldus kood Vee temperatuur T_WT Temperatuurianduriga välitingimustes Lahustunud O 2 O2_DF Membraanelektroodiga välitingimustes Elektrijuhtivus CTY_25F Välitingimustes 25°C suhtes pH PH_LF Potentsiomeetriline määramine klaaselektroodiga välitingimustes Hõljuvained SM_W Filtreerimine ja kuivatamine BHT 7 BOD7_NE Filtreerimata proovi hapnikutarvidus elektrokeemilise O2 määramisega Üldlämmastik NKJ_NTM Kjeldahli meetod filtreerimata proovist Üldfosfor PTOT_NS Spektromeetriline määramine filtreerimata proovist Naftaproduktid OIL_HGF Ekstraheerimine heksaaniga. Lõppmääramine gaaskromatograafiliselt. Metoodika koodina on tabelis toodud Põhjamaades analüüsimeetodite tähistamiseks kasutusel olevad koodid. Veeproovide võtmise ja kõigi eeltoodud määramismeetodite osas on Keskkonnauuringute Keskuse labor akrediteeritud Eesti ja Saksa akrediteerimiskeskuste poolt ning tulemused on aktsepteeritavad Euroopa Liidu 6 ulatuses ja mitmel pool mujalgi. Vooluhulga mõõtmine on akrediteeritud Eesti akrediteerimiskeskuse poolt. Saare tee väljalasu piirkonnas võeti mereäärsete objektide lõhna mõõtmiseks õhu proove. Proovid võeti aeglaselt töötava pumbaga, mis täitis 10-15 minuti jooksul spetsiaalsed kilekotid objekti pinnalt kogutava õhuga. Üheaegselt lõhnaproovide võtmisega mõõdeti proovivõtupiirkonnas kaasaskantava seadmega väävelvesiniku kui kõige sagedasema ebameeldivat lõhna põhjustava loodusliku aine kontsentratsiooni õhus. Õhu proovid analüüsiti laboris olfaktomeetri abil, mis võimaldab hinnata lõhnaainete kontsentratsiooni, proovi intensiivsust ja hedoonikat (meeldiv- ebameeldiv). Selleks testitakse kõigepealt inimeste lõhnataju n-butanooliga. Proovi lahjendus on algul suur, aga väheneb järk-järgult, kuni inimene on tajunud kahel järjestikusel korral n-butanooli. Lõhnaproovi üks esitlusaeg on 2,2 sekundit (inimese keskmine hingamisaeg), millele järgneb 2,2 sekundit puhast õhku ning sellele võib järgneda kas nn tühiproov (puhas õhk) või lõhnaproov. Nõuded hindajatele, hindamisruumile ja aparaadile on esitatud CEN-i olfaktomeetria standardis. Nende alusel valitakse aparaadil töötamiseks välja sobivad (keskmise lõhnatundlikkusega) inimesed. Need hindavad edaspidi õhu proovide lõhna sama skeemi kohaselt, mida kasutati inimeste testimisel. Analüüsi tulemuseks on lõhnaühik, mis iseloomustab prooovi lahjendustegurit lõhna avastamisel. Kui näiteks proovi lahjendati 512 korda ja kõik proovi analüüsijad on lõhnaproovi esinemise õigesti tajunud vähemalt kahel järjestikusel korral (st vajutanud nuppu kui lõhn pidi esinema) saadakse proovi lõhnaühikute arvuks 512 ou/m 3. Uurimistööde ajal saadud andmete paremaks töötlemiseks lisati kõik käesoleva töö käigus kogutud vee analüüside ja mõõtmiste tulemused Keskkonnauuringute Keskuses asuvasse Tallinna sademevee andmebaasi. Baas kujutab endast DBF-faili. 1. novembri 2008. aasta seisuga sisaldas baas linna ja ettevõtete viiekümne kuues punktis määratud 15640 sademevee kvaliteeti ja kvantiteeti iseloomustavat näitajat. Käesolevas töös kajastatud mõõtmispunktid olid selles esindatud 8807 näitajaga, sealhulgas Rocca al Mare väljalask 2291, Mustoja Paldiski mnt lävendis 2047, Russalka väljalask suudmes 1464, Ülemiste polder 666, Saare tee väljalask 1475 ja Lasnamäe kollektori suue 864 näitajaga. Andmete hindamisel kasutati põhikriteeriumina aritmeetilisi keskmisi. Nende arvutamisel on välja jäetud üksikud ülejäänutest järsult erinevad analüüsitulemused. Allapoole analüüsimeetodi määramispiiri jäänud tulemused on loetud nulliks. 7 Keskväärtusi on omavahel võrreldud matemaatilise statistika vahenditega. Enam levinud on neist Studenti t-test. Selle käigus eeldatakse, et kaks valimit (andmekogu) esindavat samasugust vee kvaliteeti. Seda eeldust nimetatakse nullhüpoteesiks. Seejärel hinnatakse eelduse paikapidavuse tõenäosust t-jaotuse abil. Tavaliselt loetakse nullhüpotees valeks (vee kvaliteet erinevaks) kui see tõenäosus