NARKOPROBLEEM EESTI KOOLIDES Margit Pärn, Mare Liiger, Ene Lausvee UURINGU TAUST Eesti koolinoorte kokkupuuted uimastitega tekitavad viimastel aastatel üha enam muret. Kiirabitöös on järjest sagedamini ha- kanud ette tulema eestlastest patsiente, kellel on mitmesuguseid probleeme uimastitega, näiteks kanepi ja alkoholi koostoimel tek- kinud hirmusündroom; alkoholi ja ecstasy segajoove ning selle tüsistused; samuti amfetamiini tarvitamise järgne depressioon, enesetapukatsed ja suitsiidid ning muud isiksuse-, psüühika- ja somaatilised häired. Pikaaegne kiirabitöö kogemus on autoritele näidanud, et sõltu- vusest tingitud, ühiskonnale kulukate meditsiiniliste probleemide kõrval on vähemalt sama tähtsad noorele inimesele sotsiaalselt laostavad tagajärjed: õpi- ja tööoskuste kadumine, isiksuse muu- tumine, elutüdimus. Autorid on uimastiennetustegevuse käigus küsitlenud sadu õpilasi ja õpetajaid ning jälginud mõnuainete levikut koolides alates 1999. aastast. See oli aeg, mil enamiku inimeste arvates levis uimastite kasutamine vaid Ida-Virumaal ja Tallinnas ning hõlmas vaid vene noori. Koolid ja paraku ka ühiskond tervikuna olid suure määral veendunud, et eesti noortel uimastitega prob- leeme pole. Alles viimastel aastatel on tekkinud arusaam, et ka eesti kooliõpilased kasutavad uimasteid ja et koolides on uimas- tikaubandus laialt levinud. Niihästi legaalsete kui ka illegaalsete 3 Narkoprobleem Eesti koolides Margit Pärn, Mare Liiger, Ene Lausvee uimastite tarvitamine koolinoorte seas on sagenenud kogu Euroo- Tubakat, alkoholi ja kanepit peetakse väravaks uimastite maa- pas, Eesti ületab aga Euroopa riikide keskmist mitme näitaja poo- ilma, sest on tõenäoline, et neid tarbides tutvuvad noored inimeste lest (Allaste 2008: 46). ja paikadega, kus tarbitakse ka teisi aineid. Kui me suudame laste Siirdeühiskonnas toimunud kiired muutused on toonud en- tubakaproovimist vältida, aitab see neid eemal hoida ka alkoholist daga kaasa uued väärtushoiakud. Osa ühiskonna liikmetest ei ole ja narkootikumidest. Laste uimastitarbimist mõjutab väga tuge- neid omaks võtnud ja laialdaselt on levinud subjektiivne seaduse- vasti vanemate seisukoht. Kui alaealisel lubatakse kodus vesi- tus, mis avaldub kuritegevuse kasvus, seaduslike ja ebaseaduslike piipu popsida või alkoholi tarvitada, et ta seda mujal ei teeks, uimastite kuritarvitamises ühiskonnale kahjulikus ulatuses. Riik siis õpetab see neid ka uimasteid tarbima. Tegelikult näitab lap- on normide kehtestamisega üritanud legaalsete sõltuvusainete le- sevanem sellega, et on lapse uimastitarvitamisega nõus (Liiger vikut alaealiste seas pidurdada, kuid paljud õigusaktid on jäänud 2005, 2006b). Teismelise arengus on paraku etapp, kus haka- võrdlemisi toimetuks. takse teadlikult seatud piire laiendama. Mida nooremana hakkab Ühiskonnas on olemas ka teine ja tunduvalt atraktiivsem nor- teismeline legaalseid ja illegaalseid uimasteid tarbima, seda suu- milooming. See tungib nii meile kui meie lastele peale tele- rema tõenäosusega satub ta neist ainetest sõltuvusse. Noortel, visiooni, raadio, ajalehtede ja välireklaami kaudu. Eesti sot- kes alustavad sõltuvusainete tarbimist enne 21. eluaastat, on hil- siaalteadlased on kirjeldanud hedonistlike hoiakute süvenemist jem alustanutest kaks korda suurem tõenäosus sõltuvusse sattuda, nooremates vanuserühmades (Kalmus, Lauristin, Pruulmann- enne 15. eluaastat alustajatel aga juba neli korda suurem (De Wit Vangerfeldt 2004). et al. 2000). Olukorras, kus on tekkinud konflikt ühiskonna deklareeri- Akadeemik Ain-Elmar Kaasik (2007) peab oma ülevaatear- tud väärtushinnangute ja ühiskonnast võõrdunud inimrühmade tiklis tekkinud olukorda äärmiselt ohtlikuks ja nendib, et Eesti väärtushinnangute vahel, on uimastite kasutamine Eesti kooli- ühiskond ei tunneta piisavalt selles peituvat ohtu. Praegu kuu- noorte seas hüppeliselt kasvanud ja näitab pidevat kasvutrendi lub Eesti nende kolme Euroopa Liidu liikmesriigi hulka, kus järjest nooremate õpilaste seas (Kutsar 2000; Abel et al. 2003: 9– sünteetiliste uimastite tarbimise sagedus on suur. Probleemiks on 10; Talu et al. 2004: 18–21; Allaste 2004: 62–65; Järvelaid 2005). stimulantide süstimine ja segatarbimine, s.t kasutatakse korraga Allaste (2004: 62) mainib kokkuvõtvalt, et ebaseaduslike uimas- mitut ainet (Narkomaania. 2008). titega katsetamine on muutumas elustiili osaks üha suuremale Uimastite tungimine kooli ei ole ainus sotsiaalne probleem, osale koolinoortest. Kiirabitöös on 11–13-aastaste laste alkoho- mis on siirdeühiskonnas muutunud koolielu lahutamatuks osaks. limürgistus juba igapäevane nähtus. Lastehaigla vastuvõtutuba Sellele lisandub järjest süvenev koolikohustuse eiramine (Annus näeb nädalavahetustel välja nagu kainestusmaja filiaal. Kiirabis et al. 2000: 7; Rummo 2007: 41–42). Noorte kasvatamise ja on valvekordi, kus kümmekonna kutse kohta tuleb vaid paar kainet jälgimise võtmeroll on üha enam kandunud õpetajale. Lapse- patsienti. Silmini täis teismelised sõidavad surnuks nii omaealisi vanemate osa kasvatusprotsessis on kiiresti vähenenud. Paljud kui ka vanemaid inimesi. Amfetamiini küüsi langeb kõige ande- vanemad on kaotanud ülevaate oma laste tegevusest. Suur osa lap- kam ja ambitsioonikam osa noortest, kellele on 15 aastat peamiselt sevanematest on delegeerinud laste kasvatamise koolile ja nõuab meedia kaudu sisendatud, et edukus ja rikkus on põhiväärtused, head haridusteenust, tundmata huvi oma lapse edasijõudmise ja mis tuleb kätte saada vahendeid valimata. Ilmalike ja materiaal- probleemide vastu. Kuna perekond ei taga sageli lastele piisavat sete väärtuste domineerimist Eesti ühiskonnas — kusjuures selle armastust, hoolitsust ja järelevalvet, siis tähtsustub üha enam kooli poolest ületab Eesti kõiki teisi postkommunistlikke riike — on kir- ja õpetaja roll. Kool ei ole enam pelgalt haridusasutus ja pedagoogi jeldanud ka Ingelhart ja Welzel oma uuringus, mis hõlmas 85% töö ei piirdu muutunud ühiskonnas ainult õpetamisega; koolis ilm- maailma ühiskondadest (Ingelhart, Welzel 2005). nevatele sotsiaalsetele probleemidele lahenduste leidmiseks peab 4 5 Narkoprobleem Eesti koolides Margit Pärn, Mare Liiger, Ene Lausvee õpetaja suutma olukorda adekvaatselt hinnata ning valida sellest davad. Väärtuslik on tuntud rahvatervisespetsialistide tõdemus, et johtuvalt sobiva toimetulekustrateegia (Hargreaves 1972; Leino tegurid võivad piirkonniti erineda ja seetõttu peaks laiahaardelise 2002: 39). Õppe- ja kasvatustöö kõrval on koolis tähtis koht nar- ennetustöö esimeseks sammuks olema kohalike olude põhjalik koennetusel, mis on tõhusam ja ühiskonnale ka tunduvalt odavam tundmaõppimine (Hawkins, Catalano 2002: 951–976). Sellised kui elamine koos uimastisõltuvuses olevate ühiskonnaliikmetega. põhjalikud uuringud peaksid autorite arvates andma parema üle- Nii paljude ülesannete lisandumine nõuab aga pedagoogidelt mo- vaate alkoholi ja uimastite tarbimise tendentsidest ning kohalikest tiveeritust ja eeldab riigi igakülgset tuge. Selleks et tagada noorte riski- ja kaitseteguritest. edukas sotsialiseerimine, on õpetajatele määratud hulgaliselt ko- Ka Soomes puudub seni kõikehõlmav teoreetiline ülevaade hustusi, kuid ei ole ette nähtud nendeks tegevusteks vajalikke res- narkomaania olukorrast, probleemide ulatusest, probleemsete sursse ega otsustusõigust ning uute ülesannete täitmiseks puudu- uimastikasutajate hulgast ning ühiskondlike nähtuste ja narkoo- vad vajalikud tingimused. Uuringud näitavad, et õpetaja ei tunne tikumide vahelistest seostest. Sotsiaalsete vaatenurkade täpsus- ennast täieõigusliku subjektina, vaid pigem ülevalt tulnud ettekir- tamiseks vajatakse muu hulgas etnograafilisi või sotsiaalpsühho- jutuste täitjana. Eesti õpetajad on väsinud ja neil ilmneb sageli tu- loogilisi uuringuid, et oleks võimalik sügavamalt mõista narkoo- gev stress. Töövõime säilitamiseks ning oma mina kaitsmiseks ka- tikumide kasutamise psühhosotsiaalset ja kultuurilist tausta, tar- sutatakse mitmesuguseid psühholoogilisi kaitsemehhanisme (Tei- bimisharjumusi ning sõltuvuse kujunemise mehhanisme (Saarto verlaur 2003), mis võimaldavad õpetajatel oma tööd jätkata, kuid 2000: 67). see toimub pidevas konfliktsituatsioonis. Lahendamata lahkhelide tagajärjel väheneb märgatavalt tööviljakus ja kannatab organisat- siooni toimimine. See omakorda viib alla õpetajakutse maine, NARKOOTIKUMIDE KASUTAMISE STAADIUMID mida pedagoogid ise hindavad väga madalaks, sest neile ei ole antud tegelikku otsustusõigust (Rõuk 2000; Kello 2005; Salumaa USA uurijad Rodgers ja Goldstein (2002) on eristanud järgmisi 2006). narkootikumide kasutamise staadiume: Pedagoogidele on küll kirjutatud uimastiennetusalaseid raa- • Eksperimenteerimine e proovimine — aine väikestes kogus- matuid ning koostatud metoodilisi materjale õpilaste tervisliku tes tarvitamine ilma eelneva planeerimiseta. Tubakas, mari- käitumise edendamiseks ja neile sotsiaalsete toimetulekuoskuste huaana ja alkohol on väravaks uimastite maailma, sest teisme- õpetamiseks, kuid õpetaja, kes puutub koolis kokku narkojoobe- lised tutvuvad selliste inimeste ja paikadega, kus tarbitakse ka kahtlase lapsega, satub sageli olukorda, kus tal puudub vähimgi teisi aineid. Kõigi kolme uimastiga eksperimenteerimine suu- toetus juhtkonnalt, kolleegidelt, lapsevanematelt, politseilt ja oma- rendab märkimisväärselt tõenäosust, et proovitakse ka teisi. valitsuselt. Õpetajatele antavad teadmised ei tohiks piirduda vaid • Regulaarne kasutamine e väärtarvitamine — ainete tar- sotsiaalse toimetulekuga ja uimastite mõjuga, vaid nad peaksid vitamine muutub regulaarsemaks ja sagedasemaks, planeeri- olema võimelised ära