MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 ärinimi: AS Eesti Liinirongid registrikood: 10520953 tänava/talu nimi, Vabaduse pst 176 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10917 telefon: +372 6737400 faks: +372 6737440 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.elron.ee AS Eesti Liinirongid 2015. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 18 Bilanss 18 Kasumiaruanne 19 Rahavoogude aruanne 20 Omakapitali muutuste aruanne 21 Raamatupidamise aastaaruande lisad 22 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 22 Lisa 2 Raha 24 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 25 Lisa 4 Varud 25 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 26 Lisa 6 Muud nõuded 26 Lisa 7 Materiaalne põhivara 27 Lisa 8 Kapitalirent 27 Lisa 9 Kasutusrent 28 Lisa 10 Võlad ja ettemaksed 29 Lisa 11 Võlad töövõtjatele 29 Lisa 12 Muud võlad 30 Lisa 13 Eraldised 30 Lisa 14 Tingimuslikud kohustused ja varad 31 Lisa 15 Sihtfinantseerimine 31 Lisa 16 Aktsiakapital 32 Lisa 17 Müügitulu 32 Lisa 18 Muud äritulud 32 Lisa 19 Kaubad, toore, materjal ja teenused 33 Lisa 20 Mitmesugused tegevuskulud 33 Lisa 21 Tööjõukulud 33 Lisa 22 Muud ärikulud 34 Lisa 23 Intressikulud 34 Lisa 24 Muud finantstulud ja -kulud 34 Lisa 25 Seotud osapooled 34 Aruande allkirjad 36 Vandeaudiitori aruanne 37 2 Tegevusaruanne Üldine informatsioon AS Eesti Liinirongid (Elron) põhitegevusalaks on Eesti-sisese reisijateveo korraldamine rongidega. 2015. aastal teenindas Elron reisijaid 6 liinil (Tallinn-Aegviidu, Tallinn-Riisipere, Tallinn- Paldiski, Tallinn-Kloogaranna, Tallinn-Keila ja Tallinn-Pääsküla) elektrirongidega ning diiselrongidega 11 liinil (Tallinn-Viljandi, Tallinn-Türi, Tallinn-Rapla, Tallinn -Pärnu, Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva, Tallinn-Rakvere, Tartu-Jõgeva, Tartu-Koidula (-Piusa), Tartu-Valga, Tallinn-Pääsküla). Liinivõrgu kogupikkus on 795 km, millest elektrifitseeritud on 132 kilomeetrit. Finantseerimine AS Eesti Liinirongid tegevuskulud kaetakse riigieelarvest ja piletimüügitulust. Riigipoolne finantseerimine Dotatsioon (mln eurot) 2015 2014 2013 reisijateveoks 15,2 13,7 5,1 uue veeremi soetamiseks (ÜF ja riigieelarve) 12,5 16,9 49,1 Ettevõtte äritulud olid 2015. aastal 39,6 miljonit eurot (2014. a-l 46,8 miljonit eurot, muutus -15,4 %). Riiklik toetus tegevuskulude katteks oli 15,2 miljonit eurot (2014. a-l 13,7 miljonit, kasv 10,9 %), mis moodustas 38,4 % ettevõtte ärituludest (2014. aastal 29,4% ). Ärikulud ulatusid 31,7 miljoni euroni (2014. a 34,1 ), mis oli 7,0 % vähem kui 2014. aastal. AS Eesti Liinirongid suurim kuluartikkel, infrastruktuuri kasutustasu, oli 2015. aastal 10,6 miljonit eurot ja moodustas 33,6 % ärikuludest (2014. a-l 10,0 mln eurot, kasv 6,0 %), järgnesid tööjõukulud 6,2 mln euroga, moodustades kõigist ärikuludest 19,6 % (2014. a-l 5,5 mln eurot, suurenemine 12,7 %), põhivara kulum ja allahindlus 4,9 mln eurot 15,6 %- ga (2014. a-l 11,0 mln eurot, vähenemine 55,5 %) ja oluliselt tõusnud kulud energiale ja kütusele 5,03 mln eurot 15,8 %-ga (2014.a-l 4,7 mln eurot, kasv 6,4%). 3 2015.a ärikulude struktuur 40,0 33,6 35,0 30,0 25,0 19,6 20,0 15,8 15,6 15,0 10,0 8,1 2,2 3,4 5,0 0,5 0,6 0,6 0,0 Joonis 1 Arvnäitajad (euro) 2015 2014 2013 Äritulud 39 638 259 46 779 544 78 777 370 EBITDA 12 869 305 23 617 186 70 970 058 Ärikasum/-kahjum 7 927 480 12 643 523 68 594 947 Puhaskasum/-kahjum 1 624 545 7 766 802 68 602 094 EBITDA marginaal 32,5% 50,5% 90,1% Ärirentaablus 20,0% 27,0% 87,1% Puhasrentaablus 4,1% 16,6% 87,1% Omakapitali suhtarv 47,3% 45,1% 48,3% Suhtarvude valemid o EBITDA = kasum enne finants-, maksu- ning põhivara kulumi- ja väärtuse languse kulusid o Ärikasum = kasum enne finants- ja maksukulusid o Kasum = aruandeaasta kasum (enne vähemusosalust) o EBITDA marginaal = EBITDA / Äritulud o Ärirentaablus = Ärikasum / Äritulud o Puhasrentaablus = Kasum / Äritulud o Omakapitali suhtarv = Omakapital / Varad kokku 4 Piletimüügitulu 2015. aastal tehti Elroni rongidega kokku 6,57 miljonit sõitu, mis on 12,4% rohkem kui 2014. aastal. Tempokas kasv on osaliselt saavutatud läbi teenuse kvaliteedi tõusu – aasta keskmisena oli kasutusel suurem hulk ronge, mis suurendas pakutavate istekohtade arvu, paranenud on sõiduplaanist kinnipidamise näitaja ja tõusnud rongide tehnilise töökindluse näitaja. Oluline mõju sõitude arvu kasvule on ka 2015. aastal veelgi paranenud ja tihedamal sõiduplaanil – seejuures kasvas läbisõit 6,3%. Piletimüügitulu oli 2015. aastal kokku 11,77 miljonit eurot, mis on 16,8% rohkem kui 2014. aastal. Piletitulu on lisaks reisijate arvu tõusule aidanud kasvatada väljumiste lisamine pikematel diiselrongiliinidel, kus ka keskmise sõidu pikkus ja seega ka keskmine piletihind on oluliselt suuremad. Lisaks toimus 2014. aasta novembris piletihindade tõus. Keskmine ühe sõidu hind ulatus 2015. aastal 1,79 euroni ja tulu reisija kohta oli 3,9% suurem kui aasta varem. Negatiivselt mõjutasid piletitulu Tapa-Tartu lõigu remonttööd sügisel ja alates suvest üha tugevnenud konkurents bussiliinidega, samuti madalad kütusehinnad. Juhtimissüsteemide haldamine 2015. aastal täiustati jätkuvalt juhtimissüsteemide protsessipõhist töökorraldust. Mitmed protsessid liideti omavahel ja täpsustati protsesside koostoimet ettevõtte protsessikaardil. Protsesside mõjususe parendamise osas jälgitakse ja analüüsitakse pidevalt ettevõtte protsesside toimimist ning nendele püstitatud eesmärkide täitmist. Aruandeid protsesside toimivusest esitatakse iganädalastel infokoosolekutel, eesmärkide täitmist vaadatakse üle kord kvartalis toimuval kvaliteedi mõõdikute koosolekul. Saadava info põhjal kavandatakse ja tehakse vajalikke täiendusi ja muudatusi tegevusahelates, korraldatakse töötajate vajaliku pädevuse tagamist, suhtlemist ettevõtte tarnijate ja partneritega ning parendatakse seeläbi ettevõtte protsesside toimimist. Juhtimissüsteemi toimimise jälgimise eesmärgil viidi ettevõttes läbi regulaarseid kvaliteedi- ja töökeskkonnakoosolekuid. 2015. aastal viidi läbi 9 siseaudititit ja 36 operatiivkontrolli. Raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemi järelevalvet teostab Tehnilise Järelevalve Amet. Parandamaks ettevõttes raudtee ohutuse alaseid protsesse ja nendega seotud näitajaid loodi alates augustist 2015 ohutusjuhi ametikoht. Ohutusjuhi ülesandeks on muuhulgas jälgida ja hinnata ettevõtte ohutusjuhtimissüsteemi rakendumist selle kõikides osades. Ohutusjuhtimissüsteemi rakendumist ja toimimist hinnatakse ning ohutusnäitajaid monitooritakse igakuiselt toimuvatel ohutuskoosolekutel. Samuti toimuvad ettevõtte eestvedamisel kord kvartalis ohutusüldkoosolekud, kus hinnatakse koos raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatega raudteeohutuseesmärkide täitmist ja võetakse vastu 5 otsuseid parendustegevuste kohta. Ohutusjuhtimissüsteemi tegutsemise tasandi raudteeohutuse- ja tööohutusnormide teadmist hinnatakse töötajatega toimuvatel ohutusintervjuudel. Ohutusintervjuud toimuvad regulaarselt, keskmiselt kümne töötajaga kuus. Ohutusintervjuude tulemusi arutatakse igakuiselt ohutuskoosolekul. Kvaliteedijuhtimissüsteemide resertifitseerimisaudit toimus 26-27.11.2015, kus Bureau Veritas Eesti OÜ poolt vaadati üle ettevõtte protsessid ja tegevused. Leiti, et Elroni juhtimissüsteem vastab auditi aluseks olevate standardite nõuetele ning toimib kooskõlas ettevõtte poliitika ja eesmärkidega. Siseauditid ja juhtkonnapoolne ülevaatus on nõuetekohaselt läbiviidud ning planeeritud tegevused on suunatud juhtimissüsteemi pidevale parendamisele. Mittevastavusi ei tuvastatud. Teenuse kvaliteet 2015. aastal suurendati teenindusauditite arvu, s.t. toimus audit igas kvartalis ning teenindusauditite tulemus on otseselt ja personaalselt seotud iga klienditeenindaja motivatsioonisüsteemiga. Uuringu põhiliseks eesmärgiks on hinnata klienditeenindajate teeninduse kvaliteedi taset, vastavust teeninduse hea tava reeglitele ning ettevõtte teenindusjuhendile. Uuringu käigus hinnatakse klienditeenindajate teenindus- ja müügioskusi igapäevastes teenindusolukordades mystery shopping meetodil. Üldmulje teenindusprotsessist on aastaga paranenud 4,4% 99,4% 98,4% 98,1% 98,1% 98,0% 97,9% 120,0% 97,8% 97,6% 97,6% 97,6% 97,4% 97,4% 97,2% 96,6% 96,1% 95,8% 95,5% 95,2% 94,1% 93,9% 93,7% 93,3% 93,3% 93,2% 91,8% 91,8% 91,7% 91,3% 90,1% 89,6% 88,0% 87,6% 86,6% 85,5% 85,3% 84,4% 82,8% 82,8% 81,8% 100,0% 79,8% 74,5% 68,9% 80,0% I 2014 60,0% II 2014 I 2015 40,0% II 2015 20,0% III 2015 IV 2015 0,0% Joonis 2 6 7 0,0% 0,0% I 2015 II 2015 III 2015 IV 2015 0,0% 1,0% 1,10% N 87,5% 1,30% 90,7% 87,5% 87,5% IV 2015 87% 4,8% 84% 2,4% 88% 88% 3,2% III 2015 8,9% 64% 16,70% 70% 12,80% 73% 81% II 2015 94% 95% 48,2% 86% 43,4% I 2015 91% 43,2% 94% 32,7% 100% 43,30% Hea Rahuldav 100% 29,50% II 2014 100% 100% 94% 75% 47,0% I 2014 100% 54,2% 100% 53,7% 100% 57,4% 100% 37,80% 75% 56,4% S 0% 80% 60% 40% 20% 120% 100% 0 0,7 0,6 0,5 0,4 0,3 0,2 0,1 Joonis 3 3 Joonis teenindus rongis Klienditeenindajate 4 Joonis teenindajadInfokassa Infokassa klienditeenindajate teenindus 80,0% 75,0% 62,5% 70,0% 50,0% 50,0% 60,0% 50,0% 50,0% 37,5% 40,0% 25,0% 25,0% 30,0% 12,5% 12,5% 20,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 10,0% 0,0% 0,0% I 2015 II 2015 III 2015 IV 2015 S Hea Rahuldav N Joonis 5 2015. aasta jooksul laekus Elronile kokku 4717 kliendipöördumist (24,5 % vähem, kui aastal 2014), millest 32,1 % pöördumistest olid käsitletavad kliendi pretensioonina (2014. aastal 34,8 %). Sõiduplaani täitmine Aasta keskmine sõiduplaani täitmise protsent oli elektrirongidel 99,34 %. Kuude lõikes alljärgnev: 8 100,00% 99,73% 99,80% 99,69% 99,56% 99,49% 99,50% 99,29% 99,08% 99,00% 99,35% 99,31% 98,50% 99,09% 98,85% 98,82%