<p>Carl Runge <br>1</p><p><strong>Carl Runge </strong></p><p><strong>Carl David Tolmé Runge </strong>(<a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=30._august" target="_blank">30. august </a><a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=1856" target="_blank">1856 </a><a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Bremen" target="_blank">Bremen </a>– <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=3._jaanuar" target="_blank">3. jaanuar </a><a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=1927" target="_blank">1927 </a></p><p><a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=G%C3%B6ttingen" target="_blank">Göttingen</a>) oli saksa <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Matemaatik" target="_blank">matemaatik</a>. Ta pani aluse tänapäeva praktilisele </p><ul style="display: flex;"><li style="flex:1">matemaatikale </li><li style="flex:1">kui </li><li style="flex:1">õpetusele </li><li style="flex:1">matemaatilistest </li><li style="flex:1">meetoditest </li></ul><p>loodusteaduslike ja tehniliste ülesannete arvutuslikul lahendamisel. </p><p>Ta sündis jõuka <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kaupmees" target="_blank">kaupmees </a>Julius Runge ja inglanna Fanny Tolmé pojana. Oma esimesed aastad veetis ta <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Havanna" target="_blank">Havanna</a>s, kus tema isa haldas <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Taani" target="_blank">Taani </a><a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Konsulaat" target="_blank">konsulaat</a>i. Kodune keel oli eeskätt <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Inglise_keel" target="_blank">inglise keel</a>. Carl Runge ja tema vennad omandasid Briti kombed ja vaated, eriti spordi, aususe, õigluse ja enesekindluse kohta. Hiljem kolis perekond Bremenisse, kus Carli isa <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=1864" target="_blank">1864 </a>suri. </p><p>Aastal <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=1875" target="_blank">1875 </a>lõpetas ta <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Bremen" target="_blank">Bremen</a>is <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=G%C3%BCmnaasium" target="_blank">gümnaasium</a>i. Seejärel saatis ta oma ema pool aastat kultuurireisil Itaalias. Siis läks ta <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=M%C3%BCnchen" target="_blank">München</a>isse, kus ta algul õppis <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kirjandusteadus" target="_blank">kirjandusteadus</a>t ja <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Filosoofia" target="_blank">filosoofia</a>s kuid otsustas pärast kuuenädalast õppimist <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=1876" target="_blank">1876 </a><a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Matemaatika" target="_blank">matemaatika </a>ja <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=F%C3%BC%C3%BCsika" target="_blank">füüsika </a>kasuks. Ta õppis koos <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Max_Planck" target="_blank">Max Planck</a>iga, kellega ta sõbrunes. Müncheni ülikoolis oli ta populaarne uisutaja. </p><p>Aastal <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=1877" target="_blank">1877 </a>jätkas ta (koos Planckiga) oma õpinguid <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Berliin" target="_blank">Berliin</a>is, mis oli Saksamaa matemaatika keskus ja kus teda mõjutasid eriti <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Leopold_Kronecker" target="_blank">Leopold </a><a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Leopold_Kronecker" target="_blank">Kronecker </a>ja <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Karl_Weierstra%C3%9F" target="_blank">Karl Weierstraß</a>. Viimase loengute kuulamine kallutas ta keskenduma füüsika asemel puhtale matemaatikale. </p><p>Carl Runge </p><p>Aastal <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=1880" target="_blank">1880 </a>promoveerus ta Weierstraßi ning <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ernst_Eduard_Kummer" target="_blank">Ernst Eduard Kummer</a>i juures tööga "Über die Krümmung, Torsion und geodätische Krümmung der auf einer Fläche gezogenen Curven". Tol ajal tuli doktorieksamil püstitada kolm teesi ja neid kaitsta. Üks Runge teesidest oli: "Matemaatilise distsipliini väärtust tuleb hinnata tema rakendatavuse järgi <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Empiirilised_teadused" target="_blank">empiirilistele teadustele</a>." Ta habiliteerus <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=1883" target="_blank">1883</a>. </p><p>Runge tegeles algul <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Puhas_matemaatika" target="_blank">puhta matemaatikaga</a>. Kronecker oli teda innustanud tegelema <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Arvuteooria" target="_blank">arvuteooria</a>ga ja Weierstraß <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Funktsiooniteooria" target="_blank">funktsiooniteooria</a>ga. <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Funktsiooniteooria" target="_blank">Funktsiooniteooria</a>s uuris ta <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Holomorfne_funktsioon" target="_blank">holomorfsete funktsioonide </a>aproksimeeritavust <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ratsionaalne_funktsioon" target="_blank">ratsionaalsete </a><a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ratsionaalne_funktsioon" target="_blank">funktsioonidega</a>, rajades <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Runge_teooria" target="_blank">Runge teooria</a>. Berliini ajal sai ta oma tulevaselt äialt (kelle perekonnas ta oli sagedane külaline) teada <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Balmeri_seeria" target="_blank">Balmeri seeria</a>st. </p><p>Kevadel <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=1886" target="_blank">1886 </a>sai ta <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Hannoveri_%C3%9Clikool" target="_blank">Hannoveri Tehnikakõrgkool</a>i <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Korraline_professor" target="_blank">korraliseks professoriks</a>. Ta vastutas seal tulevaste inseneride ja tehnikute matemaatilise hariduse eest. Hannoveris laagerdus Runge huvi rakendada matemaatikat loodusteadustes ja tehnikas. Ta ei rahuldunud seejuures võimalikult heade matemaatiliste lahenduste leidmisega etteantud eriküsimusele, vaid püüdis luua üldisi meetodeid. Ta uuris koos füüsikute <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Heinrich_Kayser" target="_blank">Heinrich Kayser</a>i ja Pascheniga erinevate elementide <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Joonspekter" target="_blank">joonspektreid</a>, andes panuse <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Spektroskoopia" target="_blank">spektroskoopia </a>füüsikasse. </p><p>Aastal <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=1904" target="_blank">1904 </a>kutsuti ta <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Felix_Klein" target="_blank">Felix Klein</a>i taotlusel <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=G%C3%B6ttingeni_Georg_Augusti_%C3%9Clikool" target="_blank">Göttingen</a>i vastrajatud <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Rakendusmatemaatika" target="_blank">rakendusmatemaatika </a>professuuri (esimene omalaadne Saksamaal). <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Prinzenstra%C3%9Fe" target="_blank">Prinzenstraße</a>le kunagise ülikooli raamatukogu vastu rajati eraldi rakendusmatemaatika instituut, mis oli seotud <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ludwig_Prandtl" target="_blank">Ludwig Prandtl</a>i juhtimisel töötanud rakendusmehaanika instituudiga. Göttingenis töötas ta koos <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Martin_Wilhelm_Kutta" target="_blank">Martin Wilhelm Kutta</a>ga välja <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Runge-Kutta_meetodid" target="_blank">Runge-Kutta meetodid </a><a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Algtingimustega_%C3%BClesanne" target="_blank">algtingimustega ülesannete </a><a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Numbriline_matemaatika" target="_blank">numbriliseks </a>lahendamiseks. <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Rajatingimustega_%C3%BClesanne" target="_blank">Rajatingimustega ülesanne</a>te jaoks kasutas ta diferentsmeetodeid. </p><p>Tuntud ka tema uurimus <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Interpolatsioonipol%C3%BCnoom" target="_blank">interpolatsioonipolünoom</a>idest ja nende käitumisel polünoomi astme tõusmisel (<a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Runge_fenomen" target="_blank">Runge </a><a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Runge_fenomen" target="_blank">fenomen</a>). Runge laiendas Descartesi märgireeglit algebralistele võrranditele, pakkus aproksimatsiooniteoorias välja <em>telescoping</em>-meetodi ning töötas välja meetodeid trigonomeetriliste summade kiireks arvutamiseks. Rungel olid olemas ka juba splainfunktsioonide idee alged. <br>Carl Runge <br>2</p><p>Runge tegi mitu suurt reisi. Seejuures kulus marjaks ära tema inglise keele oskus: ta valdas seda nagu emakeelt. Aastal 1897 külastas ta <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=British_Association" target="_blank">British Association</a>i koosolekut <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Toronto" target="_blank">Toronto</a>s ning käis seejärel kõigis tähtsates Ameerika tähetornides. Koos <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Karl_Schwarzschild" target="_blank">Karl Schwarzschild</a>iga võttis ta <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=1906" target="_blank">1906 </a>ette <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=P%C3%A4ikesevarjutus" target="_blank">päikesevarjutus</a>eekspeditsiooni <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Al%C5%BEiir" target="_blank">Alžiir</a>i. Talvel <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=1909" target="_blank">1909 </a>viibis ta ühe aasta vahetusprofessorina <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=New_York" target="_blank">New Yorgis </a><a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Columbia_%C3%9Clikool" target="_blank">Columbia Ülikool</a>is. Seejärel sõitis ta jälle ümber Ameerika, külastades ülikoolide ja tähetornide kõrval ka oma lapsepõlvepaiku Havannas. Veel suvel 1926 käis ta British Associationi koosolekul <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Oxford" target="_blank">Oxford</a>is. </p><p>Nagu <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Richard_Courant" target="_blank">Richard Courant </a>tabavalt märkis, seisnes Runge teaduslik saavutus selles, et ta sidus jälle kokku katkirebitud niidid rakenduste juurde ning aitas taastada matemaatikateaduse, sealhulgas rakenduste ühtsust. </p><p>70. sünnipäeval seisis ta veel lastelaste rõõmuks käte peal. Viimastel elukuudel oli Rungel südamevaevusi, nii et ta pidi oma armastatud spordist loobuma. Ta suri 70-aastaselt <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=M%C3%BCokardi_infarkt" target="_blank">südameinfarkti</a>. </p><p>Göttingenis ei ole Carl Runge mälestustahvlit. <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kuu" target="_blank">Kuu</a>l on tema järgi nimetatud <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Runge_kraater" target="_blank">Runge kraater</a>. </p><p><strong>Isiklikku </strong></p><p>Aastal <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=1887" target="_blank">1887 </a>abiellus ta kuulsa Berliini füsioloogi <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Emil_Heinrich_Du_Bois-Reymond" target="_blank">Emil Heinrich Du Bois-Reymond</a>i tütre Aiméega. Neil sündis harmoonilises abielus neli tütart ja kaks poega, kellest üks langes <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Esimene_maailmas%C3%B5da" target="_blank">Esimeses maailmasõjas </a>ning teine oli <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Wilhelm_Runge" target="_blank">Wilhelm </a><a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Wilhelm_Runge" target="_blank">Runge</a>, kes tegeles <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Radar" target="_blank">radar</a>itehnika arendamisega. </p><p>Runget on kirjeldatud väga armastusväärse ja tagasihoidliku inimesena. Ta armastas <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kodune_musitseerimine" target="_blank">kodust musitseerimist</a>, mängides ise <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Klaver" target="_blank">klaver</a>it. Ta armastas sporti, näiteks <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tennis" target="_blank">tennis</a>t, <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Uisutamine" target="_blank">uisutamist </a>ja <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Suusatamine" target="_blank">suusatamist</a>, <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Matkamine" target="_blank">matkamist</a>, <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ujumine_%28spordiala%29" target="_blank">ujumist</a>, paadisõitu ning jalgrattasõitu. Hannoveris sõitis ta regulaarselt jalgrattaga 10 km oma <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kirchrode" target="_blank">Kirchrode </a>külas asuva maja ning tehnikakõrgkooli vahet. Jalgratast ta ei puhastanud peaaegu kunagi ning armastas öelda: "lõpuks kujuneb <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=D%C3%BCnaamiline_tasakaal" target="_blank">dünaamiline tasakaal</a>: täpselt nii palju pori, kui iga päev sellele pritsitakse, langeb ka iga päev iseenesest jälle maha." </p><p>Göttingenis elas ta koos perekonnaga aadressil <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Wilhelm-Weber-Stra%C3%9Fe" target="_blank">Wilhelm-Weber-Straße </a>21 <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Felix_Klein" target="_blank">Felix Klein</a>iga lähestikku. </p><p><strong>Kirjandus </strong></p><p>• <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ludwig_Prandtl" target="_blank">Ludwig Prandtl</a>, <a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Richard_Courant" target="_blank">Richard Courant</a>. Dem Andenken an Carl Runge. – <em>Die Naturwissenschaften</em>, 15. aastakäik, vihik 10, 1927, lk 225–231. <br>• F.&nbsp;Paschen. "Carl Runge" <a href="/goto?url=http://adsabs.harvard.edu//full/seri/ApJ../0069//0000317.000.html" target="_blank">[1]</a>. – <em>Astrophysical Journal </em><strong>69</strong>:317–321, 1929. • Iris&nbsp;Runge. <em>Carl Runge und sein wissenschaftliches Werk</em>, Vandenhoeck &amp; Ruprecht, Göttingen 1949. </p><p><strong>Välislingid </strong></p><p>• Elulugu&nbsp;Göttingeni Ülikooli saidil <a href="/goto?url=http://www.math.uni-goettingen.de/Personen/Bedeutende_Mathematiker/runge.html" target="_blank">[2] </a>(allikas) • Ingliskeelne&nbsp;elulugu <a href="/goto?url=http://numericalmethods.eng.usf.edu/anecdotes/runge.html" target="_blank">[3] </a>• Runge&nbsp;doktoriväitekiri <a href="/goto?url=http://gdz.sub.uni-goettingen.de/no_cache/dms/load/img/?IDDOC=57264" target="_blank">[4] </a>• Tasandi&nbsp;analüütilise geomeetria õpik <a href="/goto?url=http://quod.lib.umich.edu/cgi/t/text/text-idx?c=umhistmath;idno=ABN6667.0001.001" target="_blank">[5] </a>• Graafiliste&nbsp;meetodite loengud Columbia Ülikoolis <a href="/goto?url=http://www.archive.org/details/graphmethods00rungrich" target="_blank">[6] </a></p><p>• Tõlge&nbsp;saksa keelde <a href="/goto?url=http://www.archive.org/details/graphischenmetho003786mbp" target="_blank">[7] </a><br>• Carl&nbsp;Runge ja Hermann Königi loengud numbrilisest arvutamisest <a href="/goto?url=http://gdz.sub.uni-goettingen.de/no_cache/dms/load/img/?IDDOC=237851" target="_blank">[8] </a>• Runge&nbsp;konspekt Kroneckeri kõrgema arvuteooria loengutest <a href="/goto?url=http://imgbase-scd-ulp.u-strasbg.fr/displayimage.php?album=508&amp;pos=0" target="_blank">[9] </a></p><p>Artikli kirjutamisel on kasutatud saksa-, katalaani- ja ingliskeelse vikipeedia artiklit seisuga 30.12.2008. </p><p>Carl Runge <br>3</p><p><strong>Viited </strong></p><p>[1] <a href="/goto?url=http://adsabs.harvard.edu//full/seri/ApJ../0069//0000317.000.html" target="_blank">http://adsabs.harvard.edu//full/seri/ApJ../0069//0000317.000.html </a>[2] <a href="/goto?url=http://www.math.uni-goettingen.de/Personen/Bedeutende_Mathematiker/runge.html" target="_blank">http://www.math.uni-goettingen.de/Personen/Bedeutende_Mathematiker/runge.html </a>[3] <a href="/goto?url=http://numericalmethods.eng.usf.edu/anecdotes/runge.html" target="_blank">http://numericalmethods.eng.usf.edu/anecdotes/runge.html </a>[4] <a href="/goto?url=http://gdz.sub.uni-goettingen.de/no_cache/dms/load/img/?IDDOC=57264" target="_blank">http://gdz.sub.uni-goettingen.de/no_cache/dms/load/img/?IDDOC=57264 </a>[5] <a href="/goto?url=http://quod.lib.umich.edu/cgi/t/text/text-idx?c=umhistmath;idno=ABN6667.0001.001" target="_blank">http://quod.lib.umich.edu/cgi/t/text/text-idx?c=umhistmath;idno=ABN6667.0001.001 </a>[6] <a href="/goto?url=http://www.archive.org/details/graphmethods00rungrich" target="_blank">http://www.archive.org/details/graphmethods00rungrich </a>[7] <a href="/goto?url=http://www.archive.org/details/graphischenmetho003786mbp" target="_blank">http://www.archive.org/details/graphischenmetho003786mbp </a>[8] <a href="/goto?url=http://gdz.sub.uni-goettingen.de/no_cache/dms/load/img/?IDDOC=237851" target="_blank">http://gdz.sub.uni-goettingen.de/no_cache/dms/load/img/?IDDOC=237851 </a>[9] <a href="/goto?url=http://imgbase-scd-ulp.u-strasbg.fr/displayimage.php?album=508&amp;pos=0" target="_blank">http://imgbase-scd-ulp.u-strasbg.fr/displayimage.php?album=508&amp;pos=0 </a></p><p>Artikli Allikad ja Kaastöö tegijad <br>4</p><p><strong>Artikli Allikad ja Kaastöö tegijad </strong></p><p><strong>Carl Runge&nbsp;</strong><em>Allikas</em><a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?oldid=3539268" target="_blank">: http://et.wikipedia.org/w/index.php?oldid=3539268</a><a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?oldid=3539268" target="_blank">&nbsp;</a><em>Kaastöö tegijad</em>: Adeliine, Andres, Kruusamägi, Mona, WooteleF </p><p><strong>Pildi Allikad, Litsentsid ja Kaastöö tegijad </strong></p><p><strong>Pilt:CarleRunge.jpg </strong><em>Allikas</em><a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Pilt:CarleRunge.jpg" target="_blank">: http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Pilt:CarleRunge.jpg</a><a href="/goto?url=http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Pilt:CarleRunge.jpg" target="_blank">&nbsp;</a><em>Litsents</em>: Public Domain&nbsp;<em>Kaastöö tegijad</em>: Original uploader was SuperGirl at en.wikipedia Later versions were uploaded by Kushboy at en.wikipedia. </p><p><strong>Litsents </strong></p><p>Creative Commons Attribution-Share Alike 3.0 //creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ </p>