EESTI MEMENTO LIIDU TEATAJA Nr 15 (99) detsember 2011 Mu vanemad, tol ajal veel lapsed, põgene- Eesti Vabariigi president sid 1944. aastal Rootsi, soovides end pääs- ta kurjuse tagasituleku eest. Mu isapool- sed sugulased küüditati 1949. aastal. Kadrioru Roosiaias 14. juunil 2011 Seetõttu on see teema ja ka teie saatus mulle isiklikult vägagi lähedane. Kõik “Mu daamid ja härrad. Head sõbrad! seeriti, kelle lähedased, tuttavad või naab- need julmused pidid sünnitama hirmu. rid küüditati, kelle sugulasi arreteeriti, Julmus prõmmis kõikide Eesti kodude Ma olen palunud teid siia kurval päeval, piinati ja tapeti. Mu ema Eestisse aidanud ustele, kurjus hakkas murdma kõiki sü- mil mälestame küüditamise ohvreid. mehe lasksid punased maha. Mitte seepä- dameid. Kuid hirm ei suutnud hävitada Me meenutame täna ühiselt sündmuseid, rast, et ta mu ema päästis. Vaid põhjusel, mälu ja lootust. Teie usk vabadusse andis mis muutsid pöördumatult kõigi teie elu. et ta oli jõukas ja edukas. Eestile võimaluse taastada iseseisev riik. Me meenutame päeva, mis võttis teilt Kogu mu emapool- kodu, paljudelt vanemad ja mis röövis ne pere oli 1941. teilt lapse- ja noorepõlve. Või – õigemini aasta suvel küüdi- – mis muutis teie noorpõlve võrreldama- tatute nimekirjas. tult rängemaks, kui me iganes enestele Nad pääsesid, sest täna ette kujutada oskame. leidus hea inimene, Seitsekümmend aastat tagasi viis Nõu- vallasekretär, kes kogude võim tuhanded Eesti kodanikud neid hoiatas. Mu oma kodudest kaugesse Siberisse. Võõrast ema pere põgenes võimu ei huvitanud inimese saatus. Ees- metsa ja redutas märgiks oli külvata hirmu, murda vaim ja seal kuni punaste koos sellega hävitada meie iseolemise tahe lahkumiseni. Mu ja mälestus iseolemisest.Küüditamised ja diplomaadist vana- teised okupatsioonide käigus toime pan- onu Hans Rebane dud kuriteod puudutasid Eestis ühel või hüppas vangilaevalt teisel moel kõiki inimesi. Kes langes ise merre, jõudis kalda- kurjuse ohvriks, kelle perekonda repres- le ujuda ja pääses. President Toomas Hendrik Ilves kõnelemas. Ta tulite Siberist kodumaale tagasi ja alus- tasite taas algusest. Kuid te rajasite võõra võimu kiuste oma kodud, kasvatasite lapsi ja lapselapsi. Teie enam ei kartnud, sest olite suurima kurjusega kokku puutunud ja sellest üle olnud, sellest võitu saanud. Koos sellega näitasite eeskuju kõigile teis- tele. Ja teete seda tänaseni. Sest teie juu- resolekul on päris keeruline kurta, et elu on ränk või raske. Peale teie ei ole kellelgi seesuguseks kurtmiseks moraalset õigust. Ma tänan teid Eesti Vabariigi nimel, et leidsite jõudu elada üle ja tõusta kõrgema- le kurjusest ja kannatusest. Mälestagem ühiselt kõiki süütuid ohvreid, kellele saatusel jagus vähem armu.” Presidendi vastuvõtt Kadrioru Lossi Roosiaias 14. juunil. Vasakult: pr. E. Ilves, pr. P. Tarto, hr. E. Tarto, R. ja J. Treude, hr. L. Õispuu, hr. T-H. Ilves fotod: Toomas Volmer MEMENTO detsember 2011 Riikliku Leinapäeva mälestustseremoonia 14. juunil 2011 Tallinnas Vabaduse väljakul Vabadus- sõja Võidusamba juures. Eesti Memento Liidu esimehe Enn Tar- to kõne: “Lugupeetud Eesti Vabariigi president härra Toomas Hendrik Ilves, Tallinna praost härra Jaan Tamsalu, austatud Rii- gikogu ja valitsuse liikmed. Tallinna lin- navalitsuse liikmed, erakondade esinda- jad, ekstsellentsid, kommunismiohvrid, kommunismiohvrite sugulased ja sõb- rad, austatud leinajad, daamid ja härrad! Tänavu möödub 70 aastat juuniküüdita- misest. Öösel vastu 14. juunit 1941 algas Balti riikides massiline inimeste vägi- valdne kodudest äraviimine. Okupeeritud Eestist küüditati Nõukogu- de Liitu üle 10 000 inimese. 1.-3. juulil 14. juuni 2011, Tallinnas. Pärjaga Enn Tarto ja Leo Õispuu viidi Eesti saartel läbi täiendav küüdita- foto: Endel Prost misoperatsioon, mille käigus peeti kinni ning viidi Siberisse üle 1200 inimese. Okupatsioonide repressiivpoliitika tule- Igal ajal, aga eriti täna, oleme oma mõte- Juuniküüditamise käigus eraldati täisea- musel ja selle tõttu, et okupantriik NSV tes ja südames süütute ohvritega. lised mehed peredest ja suleti koondus- Liit kiskus Eesti Vabariigi kodanikud Me leiname neid, kes jäid võõrasse mul- laagritesse. Nad mõisteti hiljem surma Teise maailmasõtta, hukkus umbes 180 da, või kes on hiljem, koju tagasipöördu- ning hukati või surid nad paari järgmise 000 inimest, nendest Saksa okupatsiooni nuna meie hulgast lahkunud. aasta jooksul nälga ja haigustesse. repressiivpoliitika tulemusena üle 8000 Toetame neid, kes on Siberi kannatused 1941. aasta küüditamise ohvritest suutis Eesti Vabariigi kodaniku. läbi teinud ja elavad oma murede ja rõõ- aastakümneid hiljem kodumaale tagasi Üle 270 000 inimese langes mitmesu- mudega meie keskel. tulla umbes 4000 inimest. guste repressioonide ohvriks, mille tu- Teeme omalt poolt kõik, et mineviku õu- 1941. aasta küüditamine oli okupantrii- lemusena jäi Nõukogude okupatsiooni dused ei korduks. gi NSV Liidu ja tema kohalike käsilaste ajal sündimata umbes 170 000 last. Üle Hoidku meid Jumal!” poolt läbi viidud aegumatu genotsiidiku- 70 000 inimese oli sunnitud Eestist põ- genema. ritegu. Vastuvõtust 14. juuni Kadrioru Roo- Eesti Vabariigi 1940. aastal okupeeri- Teine suurküüditamine toimus 25. märt- siaias nud ja hiljem annekteerinud NSV Liidu sil 1949. aastal. Siis küüditati Siberisse Südamesse jäi valusalt kripeldama võimud vähendasid Eesti territooriumi ligi 21 000 Eesti elanikku, nendest 70% Presidendi vastuvõtu korraldamine Narva-taguse ala ja suure osa Petserimaa naised, lapsed ja vanurid. Teekonnal Kadrioru lossis 14. juunil k.a. ühendamise läbi Venemaaga. Kui 1945. Siberisse ja asumisel suri pea 3000 ini- Kuidas ürituse korraldajatel ei tulnud aastal moodustas juba vähendatud Eesti mest. mõttesse, kuidas nii eakaid inimesi üle territooriumil eestlaste osa 97% elanik- 14. juunil, kui riiklikul ja üldrahvalikul vabariigi kohale toimetada. Teatavasti konnast, siis 1991. aastaks oli eestlaste Leinapäeval, mälestame ja leiname kõiki 14.06.1941.a. küüditatud pole enam osakaal samal pindalal kõigest 61%. kommunismiohvreid - erinevatel aegadel kaugeltki noored ega terved. Paljudel Nõukogude Liidu genotsiidipoliitika ei küüditatuid, poliitvange, vabadusvõitle- on väga raske, kui mitte võimatu sõita suutnud hävitada Eesti rahvust. Vaata- jaid, kes kaitsesid Eestit, relv käes, metsa- ühistranspordis (mitte kõigil pole isik- mata lakkamatutele repressioonidele, vendi ja nende abistajaid, õpilasvabadus- likke autosid ja autojuhte). Sel põhjusel hirmutamisele ja valetamisele oli säili- võitlejaid, pommirünnakute tagajärjel jäi väga palju inimesi kohale tulemata. nud rahva vabadusejanu. hukkunuid Narvas, Tallinnas, Tartus ja Kes peaks selle eest vastutama, et edas- 1991. aasta augustis taastati Eesti Vaba- mujal, Eestist põgenemisel hukkunuid, pidi sellist organiseerimatust ei kor- riigi iseseisvus. relvastamata vastupanus hukkunuid - duks Üks rahvas ei koosne mitte ainult nen- kõiki, kõiki kommunismiohvreid! dest, kes elavad tänapäeval. Rahvas koos- 1939. aasta alguses elas Eestis 1 134 000, 1941.a. küüditatu Heli Sinijärv neb ka neist, kes on olnud enne meid, ja Eesti Vabariik ei osalenud Teises maail- Rakvere Mementost nendest, kes tulevad pärast. masõjas. 2 MEMENTO detsember 2011 “Lahingus sain haavata, langesin vangi”. Endine tööpataljonlane Kinnituseks näitas kaelal olevat armi. Palusalu nõudis venekeelset ülekuulajat ja ta palve rahuldati. Miks venekeelset? Kristjan Palusalu Aga sellepärast, et tõlkimise ajal sai mõt- teid koguda ja hinge tõmmata. Uurijad 2011. aastal möödus 70 aastat sõja algu- liikmed mõisteti surma. Surmaotsus ei julenud vägivalda tarvitada. Kassi ja sest Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel, asendati hiljem trahvipataljonis rindele hiire mäng kestis ligemale poolteist aas- N Liidu sundmobilisatsioonist Eestis saatmisega. tat, enne kui tuli kõrgemalt poolt käsk ning 35000 Eesti mehe Venemaale töö- olümpiavõitja vabastada. (Päevalehe pataljonidesse saatmisest. Tööpataljonide Nii saadeti Palusalu Soome rindele Spordileht 29.10.2011 lk 6) Tööpataljon- ebainimlikest tingimustest püüdsid vaba- 29.10.1941.a. ja langes seal soomlaste- laste Ühingu meenutustekogus on endise neda julgemad mehed põgenemiskatse- le vangi. Varsti jõudis Palusalu Tallinna Eesti Leegioni võitleja, Porkuni lahingust tega, kuid enamasti need katsed nurjusid tagasi, kuid elas Saksa okupatsiooni ajal osavõtja Verner Soeri (suri 2010.a) mee- - katsetajad tabati ja mõisteti mahalask- oma talus Pillapalus Saksa politsei kont- nutus kohtumisest Kristjan Palusaluga misele või aastateks sunnitöölaagritesse. rolli all. Tallinnas tal elada ei lubatud 1946. aastal Tallinnas Patarei vanglas, Ühte põgeneda püüdvasse 7-mehelisse (enne sõda elas Tallinnas Magasini t 3a). millest ilmekalt selgub, miks uurijad ei gruppi kuulus ka Eesti maadluskuulsus 1945.a. Palusalu arreteeriti, vangistuses julenud Kristjan Palusalu kallal vägival- Kristjan Palusalu. Grupp tabati ja kõik viibis ta 20 kuud. Ülekuulamisel ütles ta: da tarvitada. ‘’saadik’’ oli kõhn kõrend ja ta läks tagasi Ühest kohtumisest ning ütles, et paki saaja ei kavatse midagi anda. No siis saadeti üks tüse tüüp, kes kordas sama küsimust. Kuna Palusalu Kristjan Palusaluga ei teinud ikka temast välja, siis lõi see ‘’saadik’’ Palusalule jalaga vastu külge. Selle peale tõusis Palusalu pikkamööda Pataljon ‘’Narva’’ taganemine algas 1944.a. mehi oli sääl 50 inimest. Kambri seina püsti ja lõi sellele jõmmile mitte rusika- septembrikuus Krivasoost ja tulime jalgsi sees oli sarnane nišš ja seal magasid kaks ga, vaid lahtise kämblaga vastu lõuapära. kuni Amblani. Kuna seal läksid kõik laia- ainukest eestlast.