EESTI MaavIljEluSE InSTITuuT Väetiste käitlustehnoloogiad ja -masinad k oostaja: Kalvi Tamm autorid: Kalvi Tamm, Raivo veTTiK, Taavi võsa, Jaanus siim, PeeTeR viil 2013 Väetiste käitlustehnoloogiad ja -masinad Koostaja: Kalvi Tamm autorid: Kalvi Tamm, Raivo vettik, Taavi võsa, jaanus Siim, Peeter viil Kaanefotod: Kalvi Tamm, Raivo vettik, Peeter viil Toimetaja: jaanus Siim Trükise koostamist ja väljaandmist toetas PRIa MaK meetmest 1.1. Eesti Maaviljeluse Instituut Trükk: aS REBEllIS ISBn 978-9949-9376-2-2 (trükis) ISBn 978-9949-9376-3-9 (pdf) Sisukord 3 s isukord Summary 6 Sissejuhatus 7 1. Väetamistehnoloogia alused 9 1.1 väetiste liigid 9 1.2 üldised nõuded väetisekäitlusele 10 1.3 väetiste käitlemise tehnoloogilised etapid 12 1.4 väetiste laotamise ajad ja viisid 12 1.5 Tehnoloogiate valik 12 1.5.1 valiku alused 12 1.5.2 vajalik väetamistootlikkus 15 1.6 laotamiskvaliteediga seotud terminid 16 2. Tahked mineraalväetised 17 2.1 ülevaade tahketest mineraalväetistest 17 2.2 Käitlustehnoloogiad 18 2.3 Käitlusoperatsioonid 19 2.3.1 hoiustamine 19 2.3.2 laotamiseks valmendamine hoidlas 19 2.3.3 vedu ja laadimine 19 2.3.4 ladustamine põllule 20 2.3.5 Laadimine põllul laoturisse 21 2.3.6 Laotamine ja mulda viimine 21 2.3.7 Väetiselaoturite laotamisühtlikkuse kontroll 25 3. Vedelad mineraalväetised 29 3.1 ülevaade vedelatest mineraalväetistest 29 3.2 Käitlustehnoloogiad 30 3.3 vedelväetiste kasutamise eelised ja puudused 31 3.4 Käitlusoperatsioonid 34 3.4.1 Hoiustamine 32 3.4.2 Laotamiseks valmendamine 33 3.4.3 Hoidlast laadimine ja vedu 33 3.4.4 Ladustamine põllule 34 3.4.5 Laotamine ja muldaviimine 35 3.4.6 Laoturite puhastamine 39 3.5 Ammoniaagiga väetamine 39 3.5.1 ülevaade ammoniaagi omadustest 39 3.5.2 Kasutamise eelised ja puudused 40 3.5.3 Agronoomilised tahud 40 3.5.4 Ammoniaagi käitlustehnoloogia 41 4 Sisukord 3.5.5 Ammoniaagi transport 41 3.5.6 Ammoniaagi mulda viimine 42 3.5.7 Ammoniaagiväeturi väetusnormi ja -ühtlikkuse seadmine 44 3.5.8 Ammoniaagiveega väetamine 44 4. Tahedad orgaanilised väetised 45 4.1 ülevaade tahedatest orgaanilistest väetistest 45 4.2 Käitlustehnoloogiad 47 4.3 Käitlusoperatsioonid 48 4.3.1 Hoiustamine 48 4.3.2 Laadimine 48 4.3.3 Vedamine hoidlast põllule 49 4.3.4 Vaheladustamine põllul 50 4.3.5 Laotamine ja mulda viimine 50 5. Vedelad orgaanilised väetised 57 5.1 ülevaade vedelatest orgaanilistest väetistest 57 5.2 Väetiste omadused 57 5.3 Käitlustehnoloogiad 59 5.4 Tehnoloogia valikut mõjutavad tegurid 60 5.5 Käitlusoperatsioonid 61 5.5.1 Hoiustamine 61 5.5.2 ümbertöötlemine 64 5.5.3 Laotamiseks valmendamine hoidlas 67 5.5.4 Hoidlast laadimine 67 5.5.5 Vedamine hoidlast põllule 68 5.5.6 Ladustamine põllule 68 5.5.7 Laadimine põllul laoturisse 69 5.5.8 Laotamine ja mulda viimine 69 6. Poolvedel sõnnik 83 6.1 Poolvedela sõnniku omadused 83 6.2 Käitlustehnoloogiad 83 6.3 Käitlusoperatsioonid 83 6.3.1 Hoiustamine 83 6.3.2 Laotuseks valmendamine 84 6.3.3 Hoidlast laadimine 84 6.3.4 Laotamine ja mulda viimine 85 7. Lubiväetised 87 7.1 ülevaade lubiväetistest 87 7.2 Lubiväetiste laotamise agrotehnilised tahud 88 7.3 Lubiväetiste käitlustehnoloogiad 89 7.4 Käitlusoperatsioonid 89 Sisukord 5 7.4.1 Nõuded lubiväetiste käitlemisele 89 7.4.2 Laotamiseks valmendamine 90 7.4.3 Vedamine hoidlast põllule 90 7.4.4 Vaheladustamine põllule 90 7.4.5 Laadimine laoturile 91 7.4.6 Laotamine ja mulda viimine 91 8. haljasväetised 94 8.1 ülevaade haljasväetistest 94 8.2 Käitlustehnoloogiad 94 8.3 Agrotehnilised tahud 97 9. Bakterväetised 98 9.1 ülevaade bakterväetistest 98 9.2 Käitlusoperatsioonid 99 9.2.1 hoiustamine 99 9.2.2 Inokuleerimine 99 10. täppisviljelus väetamistöödel 101 10.1 Täppisviljelusest üldiselt 101 10.2 Täppisviljeluse rakendamise eeldused 102 10.2.1 Ettevõttest tulenevad eeldused 102 10.2.2 Seadmed 102 10.2.3 Rakendused 102 Kasutatud kirjandus 105 6 Summary s ummary FERTIlISER MANAGEMEnT TEChnOlOGIES For each type of fertiliser, an overview is provided about the anD EQuIPMEnT following topics: − fertilisers and their technological properties, One of the key factors for effective agricultural production − handling technologies, is to use energy staked on fertilisers with maximum efficien- − the factors affecting the choice of technology, and cy. This is particularly important from the point of view − handling operations. of minimising environmental load of fertilisers, which are one of the greatest agricultural pollutants. The efficiency of Fertiliser handling operations, which are studied depending fertilisers is heavily influenced by the way and the time of on the type of fertiliser, include: management, depending largely on the appropriate selec- − storage in the farm, tion and adequate usage of technologies and equipment. − preparations for application, Engineers aim to develop suitable devices meeting the − loading from storage, needs of farmers. Fertiliser handling machine selection is − transport form storage to the field, wide and varied, the majority of them are suitable only un- − storage in the field, der certain circumstances. Selecting the most appropriate − loading to the spreader in the field, solution in terms of agronomic, technical, economic and − spreading and incorporation. environmental conditions requires the best knowledge thor- ough understanding of the company’s needs and the limita- an overview is provided about each handling operation in tions associated with the use of machinery on the one hand, the following issues: and an overview of the technologies available on the market − quality, environmental and safety requirements, on the other. − technical solutions to ensure these requirements, This edition focuses on the technologies and machines − the factors that affect the selection and implementation related to crop and grassland fertilisation. The book is de- of a solution. signed to provide farmers, advisers and other stakeholders with an overview of fertiliser management technologies, hopefully the book increases the farmers’ knowledge technical solutions, the results of related researches, and base about fertiliser management technologies and ma- safety and quality requirements. The publication is based chinery, thereby contributing to their competitiveness. The on information need of Estonian farmers in the above men- edition helps the farmer to make decisions on the basis of tioned subject. environmentally sound, resource-efficient and sustainable The book describes equipment according to technologi- management principles on a more informed level. The time cal manageability of the following fertilisers: for analysis process before decision -making will shorten − solid mineral fertilisers, and more important factors can be taken into account. It − liquid mineral fertilisers, helps to speed up the implementation of advanced fertiliser − solid organic fertilisers, handling technologies and machinery on the farms. also − liquid organic fertilisers, the work quality (more uniform fertiliser distribution, re- − semi-solid organic fertilisers, duction of drifts, overlays, skips, etc) and thus reduction of − lime fertilisers, the environmental pollution of fertilisers can be increased. − green manures and − inoculants. Preparation and printing of the publication was sup- ported by Rural Development Programme Measure 1.1., managed by Estonian agricultural Registers and Informa- tion Board. Sissejuhatus 7 s issejuhatus Taimekasvatuses on üks võtmetegureid väetistes sisalduva − tehnoloogia valikut mõjutavad tegurid, ja sinna panustatud energia efektiivne kasutamine. See on − käitlusoperatsioonid. oluline ka väetiste kui suurima põllumajandusest tuleneva reostusallika keskkonnakoormuse vähendamisel. väetiste käitlusoperatsioonid, mida käsitletakse sõltuvalt väetiste kasutegur sõltub suures osas nende käitluse väetise liigist, on: ajast ja viisist, millele omakorda on oluline mõju tehnoloo- − ettevõttes hoiustamine, giate ja -masinate valikul ning kasutamisel. väetamistehno- − laotuseks valmendamine hoidlas, loogiate ja -masinate alal on nii Eestis kui mujal maailmas − hoidlast laadimine, tehtud palju uuringuid. Katsed näitavad, et kultuuride sta- − vedamine hoidlast põllule, biilselt kõrget saagikust soodustab lõimitud väetamine, st et − ladustamine põllul, külvikorras kasutatakse nii mineraal- kui orgaanilisi väetisi. − põllul laadimine laoturile ning lähtuvalt sellest ja mineraalväetiste soetamisraskustest − laotamine ja/või mulda viimine. viimastel aastatel, on põllumehed üha enam hakanud tähe- Iga käitlusoperatsiooni käsitlemisel antakse ülevaade lepanu pöörama ka kohalike väetusainete (näiteks sõnnik, − kvaliteedi-, keskkonnakaitse- ja ohutusnõuetest, järvemuda, kompost, reoveesetted, digestaat, tuhk jmt) ka- − tehnilistest lahendustest nõuete tagamiseks, sutamisele, neist mitmete käitlemine on aga tehnoloogili- − teguritest, mis mõjutavad lahendusviisi valikut ja raken- selt ja tehniliselt keerukas ning energiakulukas oma suure damist. mahu, ebastabiilsuse ja keskkonnaohtlikkuse tõttu. antud trükisesse koondatud teave on abiks riikliku Inseneride eesmärk on välja töötada põllumeeste vaja- programmi „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja dustele sobivaid masinaid. väetiste käitlusmasinate valik on arendustegevus aastatel 2009–2014” eesmärkide täitmisel lai ja mitmekesine, suur osa neist on kohased ainult teatud ja oodatavate tulemuste saamisel. Eelnimetatud programmi tingimustes. nende seast agronoomiliselt, tehniliselt, ma- põhieesmärgina on muuseas esile toodud, et: „Programmi janduslikult ja keskkondlikult sobivaimate valimine eeldab täitmine peab aitama intensiivsemalt