Horisont 6•1969 Revolutsiooniliste ümberkujunduste kompass BONIFATI KEDROV 1 Kiirendid kosmoses AKSEL KIPPER 9 Kui suu kuivab HARRI JÄNES 19 „Tuldvõtva maa" tundmaõppimisest HELLE MARTINSON 23 Pildistatud hetk AELITA ASSOVSKAJA 27 Pool sajandit esimestest atlandilendudest ÜLO KURVITS 32 Ära hüüa hunti! FAHRLEY MOWAT 52 Õpime programmeerima (VI) LEO VÕHANDU 64 Kas must-valge või värvifilm? ARTUR RÄTSEP 70 Rõugepaneku algaastad Eestis HEINO GUSTAVSON 73 EESTI NSV ÜHINGU,,TEADU S" POPULAARTEADUSLIK AJAKIRI • ASUTATUD 1967. А. в ILMUB ÜKSKORD Horisont KUUS# EKP KESKKOMITEE KIRJASTUS, TALLINN NR. 6 JUUNI 1969 ► Mele ajakirja eelmises numbris avaldatud kirjutises «Dialektika ja teadus» näitas professor Voldemar Maasik, kuidas V. I. Lenin kaitses ja arendas edasi dialektilist ja TjEISLJJM ajaloolist materialismi pärast TEMA IDEED esimese vene revolutsiooni TÄNAPÄEV lüüasaamist ning üldistas mark­ sistlikult uusimaid saavutusi, 1«VO 19^0 milleni teadus oli jõudnud sa­ jandivahetusel. Kuid sellega suure mõtleja filosoofia-alased uuringud ei katkenud. r:. k. Kreutzwaldi I 1 tNSV Riiklik DIALEKTIKA — REVOLUTSIOONILISE VÕITLUSE TEOORIA 1913. aastal ja 1914. aasta esimesel poolel, vahetult enne Esimest maailma­ REVOLUTSIOONILISTE sõda, asus Lenin taas täiustama dialek­ tikat. Ta tõi välja selle eripärad ja rõ­ hutas dialektika kui revolutsioonilise ÜMBERKUJUNDUSTE proletariaadi ideelis-teoreetilise relva olemust, öeldut kinnitavad kirjutised «Marksismi kolm allikat ja kolm kompo­ KOMPASS nenti» (märts 1913), «Karl Marxi õpe­ tuse ajalooline saatus» (märts 1913), «Marxi ja Engelsi kirjavahetus» (1913. aasta lõpp) ja teised. Akadeemik Esimese maailmasõja puhkemisel sõ­ BONIFATI KEDROV nastas Lenin kirjutist «Karl Marx» (juu­ list novembrini 1914). Viimases nimetas ta dialektikat Hegeli filosoofia revolut- siooniliseks küljeks, mille «võttis Marx omaks ja arendas seda edasi». Sveitsi jõudes (septembris 1914) asub Lenin kriitiliselt läbi töötama Hegeli «Loogi- kateadust». Hegeli idealistlik dialektika aga ei saanud olla revolutsioonilise võitluse tegevusjuhiseks, mida tollal nii väga vajati. -Oleme palju kuulnud Le­ nini suurepärasest ettenägelikkusest. Tema mõttelend nägi kaugele ette ja tajus argipäeva sündmuste piirjoone ta­ gant eelseisvaid revolutsioonilahinguid ning kokkupõrkeid Vene tsarismi ja ka­ pitalismiga. Kuid ajaloolise ülesande edukaks täitmiseks ei piisanud üksnes Venemaa proletariaadi revolutsioonili­ sest energiast ja võidutahtest, läks vaja kä tõhusat teoreetilist relva, lahingu- kompassi. Sääraseks relvaks ja kompas­ siks sai dialektika. Sellega tuli relvas- tada revolutsiooniliselt meelestatud rah­ vahulgad ja nende eelsalk — proleta­ riaadi partei. Iuli õppida dialektikat loominguliselt rakendama keerukate võitlusülesannete lahendamisel, raken­ PITSUNDA dama mitte üldse, vaid teatud hetkel ühes või teises riigis vastavalt välja­ See õn seitse viieteistküm- kujunenud olukorrale. Selleta, lootes ai­ nekorruselist võõrastemaja nult rahva stiihilisele liikumisele, tema imekaunil neemel Musta me­ revolutsioonilisele vaistule, oli võit või­ re ääres. Siin Kaukaasia matu. mägede jalamil võivad kor­ raga puhata peaaegu kolm Imperialistlik sõda paljastas äärmuseni tuhat inimest. Pitsunda ek­ sootiline lõunamaine taimes­ kapitalismi vastuolud, muutis proletaarse revolutsiooni reaalsuseks ja tõi lähemale tik jo pehme kliima (aasta tema puhkemise. Seda kõike nägi Lenin keskmine temperatuur selgelt. Ta kutsus töölisklassi ja tema 14,60C, suvel -f-24,T°C) või­ parteid üles mitte üksnes valmistuma tis uuele kuurordile kohe suu­ ajaloo sääraseks pöördepunktiks, vaid re populaarsuse. kä kiirendama sündmusi, suunama neid Pitsunda moodustab ühe revolutsiooni teele. Kuid selleks oli osa praegu realiseeritavast vaja tunda ja rakendada dialektikat. Le­ Kaukaasia Musta mere äär­ nin, proletariaadi juht, asuski dialekti­ sete kuurortide laiendamise ka, revolutsioonilise praktika teoreetilise plaanist. Samasugused suu­ relva edasiarendamisele. red hooned püstitatakse Ad- lerisse, kus lähemas tulevi­ kus võivad korraga oma Tuli minna Marxi ja Engelsi teed, ra­ puhkuse veeta üle 7000 ini­ kendada nende meetodit ja täiustada mese, jo Sotši, kus juba dialektikat olenevalt aja ülesannetest, praegu õn avatud pansio­ mis kerkisid proletariaadi ja tema partei naat „Svetlana". ette. Marksismi rajajad lähtusid mate­ rialistliku dialektika loomisel Hegelist. Kä Lenin pöördus taas Hegeli filosoofia kui marksistliku filosoofiaõpetuse ühe teoreetilise allika poole. Esimese maa­ ilmasõja päevist alates kuni Veebruari­ kud, vald kä vastandite ident­ revolutsioonini Venemaal pürgis Lenin sus — see õn Hegelile kõige tähtsam. järeleandmatult püstitatud eesmärgile Järelikult võib arenemine kulgeda nii, läbi raskuste, läbi Hegeli filosoofia et üks vastuolu muutub teiseks, enda udu, milles tuli leida ratsionaalne tõe­ vastuoluks. tera ja vabastada see idealistlikust prü­ Sellest lähtudes kandis Lenin dialek­ gist. Nii sündisid «Filosoofilised vihi­ tika kuueteistkümne elemendi hulka kud», üks tähtsamaid Lenini töid dia­ järgmise: «. .. mitte ainult vastandite lektika alal, mis, tõsi, jäi pooleli. Selle ühtsus, vald iga määratluse, kvaliteedi, ühelt leheküljelt leiame märkuse: «Lii­ joone, külje, omaduse üleminekud igaks kumine ja «iseli/kumine» (seda NB! teiseks (oma vastandiks?).» (Samas, lk. isetekkinud (iseseisev), spontaanne, 210.) seesmiselt paratamatu liikumine), «muu­ tumine», «liikumine ja elulisus», «iga­ Neid dialektika põhjapanevaid seisu­ suguse iseliikumise printsiip», «liikumi­ kohti arendas Lenin edasi ja rakendas se» ja «tegevuse» «impulss» (Trieb) — meisterlikult ajaloolise olukorra analüü­ vastand «surnud olemisele» — kes võiks simisel oma teostes kuni 1917. aastani, uskuda, et see õn «heegelluse», abs­ hiljem aga Oktoobrirevolutsiooniks val­ traktse ja abstrusen (raske, absurdse?) mistumise päevil ja Oktoobrirevolutsioo­ heegelluse tuum?? See tuum tuli avasta­ ni käigus. Kas mitte seisukoht ülemine­ da, teda tuli mõista, hinüberretten kust oma vastandiks oli aluseks Esimese (päästa — В. K.), kestast vabastada, maailmasõja aastail tekkinud olukorra puhastada, ja seda tegidki Marx ja En­ hindamisel? Lenin tõestas: eelseisvad gels.» (Teosed, 38. kd., lk. 126.) ajaloolised sündmused kulgevad nii, et imperialistlik sõda kasvab üle kodu­ Olles igas suhtes Marxi ja Engelsi üri­ sõjaks, seda eriti juhul, kui sõjas saa­ tuse jätkajaks, arendas Lenin edasi nen­ vad lüüa «oma» valitsus ja «oma» ko­ de suuri ideid, lahendades ülesandeid, danlus. Viimaste lüüasaamine soodustab mida püstitas lähenev proletaarne revo­ igati proletariaadi ja tema liitlaste võitu lutsioon Venemaal. kodanluse ja tsarismi üle Venemaal. Kui bolševikud eesotsas Leniniga olid tsa­ Ajalugu näitab, et revolutsiooni käi­ rismi lüüasaamise poolt, asusid menše- gus muutub olukord väga järsku, revo­ vikud Plehhanovi juhtimisel «oma» valit­ lutsioon läheb ühest staadiumist teise. suse poolele, toetasid Vene tsaari ja See nõuab proletariaadilt ja tema staa­ kodanluse anastusplaane. bilt, parteilt, oskust kiiresti reageerida üha muutuvale olukorrale, näha ette Ajalugu tõestas peatselt Lenini ja sündmuste käiku ja leida õiged vastu­ bolševike joone õigsust. 1917. aasta sed klassivõitluses esile kerkivatele kü­ Vene revolutsioon õn näitlik õppetund simustele. Siin tuleb proletariaadi par­ sellest, kuidas pärast tsarismi ja Wene­ teile appi dialektika. Seoses öelduga maa kodanluse lüüasaamist Esimeses vaatleme «Filosoofilistes vihikutes» teh­ maailmasõjas muutus imperialistlik sõda tud mõningaid ülestähendusi, mille täht­ oma vastandiks, proletariaadi ja talu­ sus avaneb järgnevate ajaloosündmuste poegade sõjaks Vene tsarismi, mõis­ valguses. nike ja kapitalistide vastu. Võtnud käsile Hegeli «Loogikatea- Kuidas revolutsiooniline dialektika duse» kriitilise uurimise, teeb Lenin ala­ teenis Leninit ja bolševike parteid, an­ jaotuse «Millest alustada teädust» luge­ nab tunnistust kä seisukoht kodanlik- misel järgmise ülestähenduse: «Koik õn demokraatliku (Veebruari-) revolutsiooni vermittelt = vahendatud, ühte seotud, ümberkasvamisest sotsialistlikuks (Ok­ üleminekutega seotud.» (Samas, lk. 87.) toobri-) revolutsiooniks. See Vene revo­ Järgneb märge: «Nähtavasti õn kä siin lutsiooni pealiin määratleti täpselt juba Hegeli jaoks hõige tähtsam katte kuulsates Lenini «Aprilliteesides». Re­ näidata üleminekuid.» (Samas, lk. 164.) volutsiooni ühe faasi ümberkasvamine Lenin lisab, et mitte üksnes ülemine­ teiseks sõltus mõistagi konkreetsetest J * m. #v и - * 4 «X v#- #• ' * .„Jt . - <Z- z Z У #/ -• « #*> rv ' z ,, /.'V <tr«* i Л »'. •Ahv»- ie> z^Aa-v. .’ •« * ' -;*+< *•*£* 1 * ..*>. v . '**"? ., N \'< »•* - .... •^', ./»' *" Л' '* z* ' „ Z, У / z *# "' ' ... /Л" <»-*s* * У?**- /Л ** p*~* 4/1" ' . (Z/« •/T'j'Z ; , . z/^ i**Lfe >' ' . A > y,‘f ' - "z ' fl " <.#»—' / , */žv**> ■ / , у • ^.„-Л л .,............. '•-•• f/ 7*^X4* ;A'C .ti'" 5? . /•»♦»"/ а...........у** > *1 V _/й y УУ^Г > 4 * '. Lehekülg V. I. Lenini käsikirjast „Hegeli raamatu „Loogikateadus" konspekt". tingimustest, mis tekkisid Venemaal pä­ ta põhimõttelist lähenemisviisi ajaloo- rast tsarismi kukutamist. Teame, et va­ alastele uuringutele. Toodud põhimõte hetult Veebruarirevolutsioonile järgne­ kujutab dialektilise meetodi üht pea- nud perioodil väljakujunenud omapära­ nõuet. «Ühiskondlike nähtuste vald­ ne olukord lõi reaalsed tingimused re­ konnas pole levinumat ja alusetumat volutsiooni rahulikuks arenemiseks. Ek­ võtet kui üksikute faktikeste väljanoppi- sivad rängalt need, kes teevad 1917. aasta revolutsiooni kogemustest järel­ mine,