Väljaandja: Orava Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2004, 26, 222 Orava valla arengukava 2003-2015 kinnitamine Vastu võetud 19.12.2003 nr 23 Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 9 ja § 22 lõike 1 punktist 7, Orava Vallavolikogu määrab: 1.Kinnitada Orava valla arengukava 2003–2015 vastavalt lisale. 2.Määrus avalikustada Orava valla põhimääruses sätestatud korras. 3.Määrus jõustub 22. detsembril 2003. a. Volikogu esimees Riina SABALISK Orava Vallavolikogu 19. detsembri 2003. a määruse nr 23 lisa ORAVA VALLA ARENGUKAVA 2003–2015 1. SISSEJUHATUS Eesmärgiks on muuta Orava valla piirkond turvaliseks elukeskkonnaks, säilitada loodust, hoida kultuurilist omapära. Pakkuda piirkonna elanikele kvaliteetseid hariduse-, kultuuri, meditsiini- ja sotsiaalteenuseid. 2. Arengukava ülesanded antud perioodiks • Koostada visioon 2020. aastaks • Määrata Orava Vallavalitsuse arengu põhisuunad ja põhialused ning koostada tööplaan aastateks 2003–2015 • Määrata Orava valla sektorarengukavad 3. ARENGUTRENDID JA -MÕJURID 3.1. GLOBAALMUUTUSED Ülemaailmsed suundumused: • info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengu ning liberaalse majanduse tulemusena süveneb globaliseerumine. Kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu mobiilsuse tulemusena toimuvad kiired muutused maakera eri paikades. Uus lisaväärtus ei teki enam mitte niivõrd loodusressursside kasutuselevõtust ja massitööst, kuivõrd teadmistest ja oskustest, mis mõjutavad kapitali kasutamist, suunavad tehnoloogia arengut ja iseloomustavad tööjõu kvaliteeti; • piirkondliku stabiilsuse tagajaks ja edukuse eelduseks saab üha enam haritud ja tööalaselt kvalifitseeritud elanikkond, kes suudab käivitada elukestva õppesüsteemi, majanduskeskkonna paindlikkuse ja rakendada teadus-arendustegevust. Oluliseks muutuvad uudsed lahendused, mitte vanade ideede kaitsmine ja läbiproovitu kopeerimine; • kuna riigipiirid kaotavad oma senise tähtsuse, siis võivad suurlinnade senised mõjusfäärid muutuda. Tekkivate võimaluste taustal on otstarbekas naaberomavalitsusi käsitleda mitte konkurentidena vaid partneritena, kellega koos võidakse saavutada enam kui üksi pingutades; • avatus ja koostöö eeldavad infovahetust, mis saab toimida vaid kaasaegse kommunikatsioonitehnoloogia olemasolul ja rakendamisel. 3.2. EESTI-SISESED MÕJUD • majanduse erastamine ja ümberstruktureerumine, mis on toonud kaasa muutused tööhõives, transpordilogistikas ja rahvastiku paiknemises; • välissuhtluse globaliseerumine, mis on avaldanud olulist mõju inimestevahelisele suhtlusele, turismi arengule, kaubavahetuse mitmekesistumisele ja välisinvesteeringute tulekule; Orava valla arengukava 2003-2015 kinnitamine Leht 1 / 9 • demograafiliste protsesside kiire muutumine – negatiivne iive, elanike arvu vähenemine ja elanikkonna vananemine; • telekommunikatsiooni infrastruktuuri moderniseerumine ja autode kasvav hulk, mis on suurendanud infoliikumist ja inimeste mobiilsust. Vähenenud on ühistranspordi roll; • regioonide konkurentsivõime eristumine investeeringute saamiseks ja osalemiseks rahvusvahelises koostöös. Eelistatud on suuremad linnad, transpordikoridorid ja turismipiirkonnad. Elukvaliteedi erinevused leibkonniti ja piirkonniti süvendavad nende osasaamist ühiskondlikest hüvedest; • Eesti ühinemiskõnelused Euroopa Liidu majandus- ja sotsiaalruumiga liitumiseks ning läbirääkimised koostööks NATO struktuuridega ühtlustavad Eesti seadusandlikku baasi Lääne-Euroopa riikidega, suurendavad riiklikke kulusid töökeskkonna loomisele, sotsiaalhoolekandele ja -kindlustusele ning relvastusele. Kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumine toimub sinna, kus on kõrgem majandusaktiivsus. Organisatsiooni uue liikme staatuse saamiseks ettevalmistamine avab ulatuslikud abiprogrammid, mis annavad täiendavad võimalused elatustaseme ühtlustamiseks naaberriikidega. EL struktuurifondidest rahastatakse maaelu ja põllumajanduse alternatiivide arendamist, keskkonna ja transpordi infrastruktuuri väljaehitamist, mis peaksid soodustama investeeringuid Lõuna-Eestisse; • Venemaa jätkuv mõju Eesti arengule. Kuna Venemaa majanduslik ja poliitiline areng määrab tema sidemed teiste riikide ja regioonidega, siis soodsa arengu korral on Eestil võimalused transiitkaubanduseks ja oma toodete ekspordiks uutele turgudele. 4. ORAVA VALLA ARENGUEELDUSED Järgnevalt esitame SWOT-analüüsi, mis valmis erinevate seminaride käigus toimunud arutelude tulemusena. Tugevused Nõrkused • Ajalooline, kultuuriline pärand • Teede halb olukord • Puhas ja puutumatu loodus, loodusannid • Kaugus olulistest keskustest • Metsade ja veekogude rohkus • Elanikkonna vananemine • Aktiivsed inimesed • Madal iive • Külalislahkus • Elanike väljavool • Raudtee • Hõre asustustihedus • Piir • Piirkonnad ebavõrdselt arenenud • Põllumajandustraditsioonid • Side halb kvaliteet • Tuntud turismiobjektide olemasolu • Alkoholism • Looduskaitsealade ja -tiikide olemasolu • Töötus – tööjõu puudus • Kaasaegne kool • Käegalöömine – perspektiivitunde puudus • Seltsitegevus • Elamuehituse puudus • Asutuste võrgustik • Ressursside puudus • Kohanemisvõime muutustega • Heakord • Erialaspetsialistid • Vallaasutuste kehv majanduslik olukord • Ettevõtete kehv olukord • Teenindus • Arstiabi kättesaadavus Võimalused Ohud • Suvitajad • Raha võim • Naabrid • Ühistranspordi vähenemine • Geograafiline asukoht • Toodete vähesus • Tegijate piirkonda meelitamine • Haldusreform • Positiivsete kogemuste oskuslik rakendamine • Eelarve kärped riigi poolt • Toodete sissetoomine • EL normid • Pendeltöö • Elukvaliteedi halvenemine läbi haldusreformi • Investorite tulek • Regipoliitika eesmärk – orienteerumine keskustele • RMK • Valla arsti ja maakonna haigla likvideerimine • EL piir: raudtee, toll • Päästeteenistuse ja korrakaitse kauguse suurenemine • Sõprusvallad, piirkonnad • Erakondade koostöö puudulikkus • EL ühisprojektid • Seaduste kiire muutumine • Elukvaliteedi paranemine läbi haldusreformi • Meedia mõju: vägivald jms • Teed, raudtee • Ravivõimaluste vähenemine: haigekassa • Side ja elektri hinnatõus • Kliima halvenemine • Tööjõu äravool 4.1. Omavalitsusüksuse omapära Unikaalsustegurid: 1. Nimi Orava 2. Piusa koopad, liiv, nahkhiired 3. Ilumetsa kraatrid, Põrguhaud 4. Mantelkorsten 5. Piusa jõgi ja ümbrus 6. Järved: Orava, Mustjärv, Solda, Kõvera 7. Tugev kultuuriline pärand ja järjepidevus. Muistendid, pärimused Leht 2 / 9 Orava valla arengukava 2003-2015 kinnitamine 8. Tuntud inimesed: Leo Kunnas, Venno Loosar, Raimo Kõlli, Karl-Ast Rumor, Erki Noole juured, Milvi Raudsep 9. Raudtee – truubid, sillad 10. Vabadussõja sammas 11. Rebasmäe veski-oja 12. Metsade ja soode rohkus 13. Metsloomade rohkus, linnud (haruldased) 14. Jahipidamise võimalused 15. Koprad 16. Turvalisus 17. Erinevate kultuuride kokkupuute koht 18. Piiri lähedus – piiripunkt 19. Külalislahke rahvas 20. Armastus läbi rahvatantsu, kultuuri seltsi tegevus 21. Hingehoiu keskus Soenas 22. Tuderna kõrts 23. Savikoda (Piusas) 24. Koolimaja 25. Kääpad 4.2. Valla arengueeldused • Identiteet, kultuuritraditsioonid • Turismimajanduse arengueeldused • Turvaline elukeskkond • Puhas elukeskkond • Geograafiline asend Vene Föderatsiooni piiri lähedus • Loodusressursside (atraktiivne loodus) olemasolu • Põllumajandus 4.3. Valla imago 5. Orava valla visioon 2020 Orava valla arengukava 2003-2015 kinnitamine Leht 3 / 9 • Orava vallas on elanike arv tõusnud 1200-ni, laste arv peredes suurenenud. Elanikud on positiivse eluhoiakuga, haridusjanulised, omaalgatusvõimega ettevõtlikud ja tervete eluviiside väärtustajad. Külad on heakorrastatud, väljaehitatud on külakeskused. Aktiivseks on muutunud individuaalelamuehitus. Piirkonnal on kõrge maine nii Eestis kui väljaspool. Toimub noorte kinnistumine piirkonda. • Vallas on optimaalne ja toimiv infrastruktuur (koolimaja, võimla, staadion, lasteaed, rahvamaja, raamatukogud, külakeskused, korras teed (nii riigi kui valla) jne). Põhiteed on mustkattega, kiirraudtee, toimiv ühistransport, bussiootekohad väljaehitatud. Kõigil on võimalus liituda kvaliteetse interneti püsiühendusega. Kanalisatsioon ja puhastusseadmed toimivad ökoloogiliselt säästlikult. Küttemajanduses kasutatakse ökoloogiliselt puhast kütet. Prügimajandus on organiseeritud, jäätmete taaskasutus toimib. Kohalik kaubandus on mitmekesistunud, pakutakse piirkonnas kasvatatud ökoloogiliselt puhast toodet, mida turustatakse ka väljaspool. Päästeteenistus on kohapeal olemas, kiirabi väljakutseaeg on lühenenud. • Inim-, materiaalseid, keskkonna- ja finantsressursse kasutatakse ratsionaalselt ja tasakaalustatult, millega kaasneb kõrge tööhõive. Töö, mida inimesed teevad on neile meelepärane ja tulus, paljud töötavad väljaspool valda. Väikeettevõtted, ettevõtjad ja talupidajad teevad koostööd, põllumajandusega tegelejad on leidnud oma niši. Loodusvarade kasutamine on säästlik. Metsamajanduses domineerib valmistoodang. Kõik metsamaad on taas metsastatud, põllumajandusmaad on kultuuristatud, maaparandussüsteemid hooldatud • Alkoholismi ja narkomaaniat ei esine, tegeldakse aktiivselt tervisespordiga, on rajatud rida vabaajaveetmise võimalusi: rand, mänguväljakud, matkarajad, tennis, golf, jalgrattateed, ratsutamisvõimalused, suusarajad. Seltsitegevus on leidnud laia kandepinna. • Turismiobjektid on heakorrastatud: loodusturism. Valla territooriumil on olemas heal tasemel majutusasutused. Piusas on välja ehitatud Piusa liivakoobaste külastuskeskus, mis on kujunenud turistide rahvusvaheliseks tõmbekeskuseks • Koidula raudtee-tollijaam on välja ehitatud. Rajatud on transpordi- ja logistikakeskus 6. ORAVA VALLA ARENGU STRATEEGILINE PEAEESMÄRK ORAVA VALLA