Eesti Rakenduslingvistika Ühing Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 11 Estonian Papers in Applied Linguistics 11 Toimetanud Helle Metslang, Margit Langemets ja Maria-Maren Sepper Tallinn 2015 EESTI RAKENDUSLINGVISTIKA ÜHINGU AASTARAAMAT 11 Estonian Papers in Applied Linguistics 11 Toimetajad / Editors: Helle Metslang (Tartu), Margit Langemets (Tallinn), Maria-Maren Sepper (Tallinn) Toimetuskolleegium / Advisory board: Martin Ehala (Tallinn), Auli Hakulinen (Helsinki), Birute Klaas-Lang (Tartu/Helsinki), Eino Koponen (Helsinki), Irina Külmoja (Tartu), Maisa Martin (Jyväskylä), Jaan Mikk (Tartu), Hille Pajupuu (Tallinn), János Pusztay (Szombathely), Helena Sulkala (Oulu), Urmas Sutrop (Tallinn/Tartu), Eva Toulouze (Pariis), Tiia Tulviste (Tartu), Marilyn Vihman (Bangor, U.K.), Leo Võhandu (Tallinn), Haldur Õim (Tartu) Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat on registreeritud järgmistes bibliograafilistes andmebaasides / Estonian Papers in Applied Linguistics is covered by the following abstracting/indexing services: Central & Eastern European Academic Source (EBSCO) Central and Eastern European Online Library (CEEOL) CSA Linguistics and Language Behavior Abstracts (ProQuest) Directory of Open Access Journals (Lund University) Eesti Rahvusraamatukogu digitaalne arhiiv (DIGAR) ERIH PLUS (European Science Foundation) Linguistic Abstracts (Wiley-Blackwell Publishing) Linguistic Bibliography Online (Brill Publishers) MLA Directory of Periodicals (Modern Language Association) MLA International Bibliography (Modern Language Association) SCOPUS (Elsevier) Ulrich's Periodicals Directory Ühingu aadress / Contact information: Eesti Rakenduslingvistika Ühing / Estonian Association for Applied Linguistics Eesti Keele Instituut / Institute of the Estonian Language Roosikrantsi 6 10119 Tallinn Estonia [email protected] www.rakenduslingvistika.ee/ajakirjad Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamatu 11. numbri väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeeriumi riiklik programm “Eesti keel ja kultuurimälu II”. Autoriõigus / Copyright: autorid ja Eesti Rakenduslingvistika Ühing Kujundus / Design: Piia Ruber, Sirje Ratso ISSN 1736-2563 (trükis) ISSN 2228-0677 (võrguväljaanne) doi:10.5128/ERYa.1736-2563 SISUKORD Kes vastutab? Liiklusõnnetuses osalejate keeleline konstrueerimine 7 Who’s responsible? The linguistic construction of participants in traffic accidents Katrin Aava External factors and the interference of L1 Estonian 21 EESTI RAKENDUSLINGVISTIKA ÜHINGU AASTARAAMAT 11 EESTI RAKENDUSLINGVISTIKA ÜHINGU AASTARAAMAT on L2 English pronunciation: An apparent-time study Välised tegurid keeleomandamisel ja eesti keele kui emakeele interferents inglise keele kui teise keele häälduses Kristiina Ader, Merilin Miljan Statistilised meetodid ühendverbide tuvastamisel tekstikorpusest 37 Statistical methods for Estonian particle verb extraction from text corpora Eleri Aedmaa Eesti ja soome keele vastastikune mõistmine üksiksõna- ja tekstitasandil: 55 lingvistilised tegurid, mõistmis protsess ja sümmeetria Mutual intelligibility of Estonian and Finnish context-free words and texts: Linguistic determinants, comprehension process and symmetry Annekatrin Kaivapalu Korpusleksikograafia uued võimalused eesti keele kollokatsiooni- 75 sõnastiku näitel New possibilities in corpus lexicography based on the example of the Estonian Collocations Dictionary Jelena Kallas, Kristina Koppel, Maria Tuulik Morphonotactics in L1 acquisition of Lithuanian: TD vs. SLI 95 Morfonotaktika leedu keele omandamisel esimese keelena: tüüpilise arenguga vs. spetsiifilise kõnearengupuudega lapsed Laura Kamandulytė-Merfeldienė Milleks mulle eesti keel? Riigikeele oskuse vajalikkusest 111 vene koolinoorte pilgu läbi Why do I need Estonian? The importance of official language competence in the eyes of Russian teenagers Birute Klaas-Lang, Kristiina Praakli 3 Läbirääkimiste modelleerimine arvutil 127 Modelling negotiations on the computer Mare Koit Narrative production weakness in Russian dyslexics: Linguistic 141 or procedural limitations? Narratiiviloome nõrkus vene düslektikutel: keeleline või protseduuriline piiratus? 157 Aleksandr N. Kornev, Ingrida Balčiūnienė Direktiivsed kõneaktid ning nende kasutamise dünaamika 159 isa ja ema kõnes: juhtumiuuring Directive speech acts and the dynamics of their usage in father’s and mother’s speech: A case study Helen Kõrgesaar Kui lapsega ei räägi üksnes ema: valik termineid eesti laste- 177 ja hoidjakeele kohta When the mother is not the only one talking to a child: Selection of terms in Estonian child language and caregivers’ speech Helen Kõrgesaar, Airi Kapanen Event coreference detection in Estonian news articles: 189 Preliminary experiments Sündmust väljendavate keelendite samaviitelisuse tuvastamine eesti keele uudistekstides: esialgsed katsetused Siim Orasmaa Using micro-contexts to describe a writing process in Estonian 205 as a second language across proficiency levels Mikrokontekstid eesti keele kui teise keele kirjutamisprotsessi kirjeldamisel keeleoskustasemeti Olga Pastuhhova The linguistic construction of the giftedness discourse 223 in the media texts of historical and digital times Andekuse diskursuse keeleline konstrueerimine ajaloolistes ja digiajastu meediatekstides Halliki Põlda Factorial structure of SILL revisited: adaptation of SILL for Estonian 241 EFL learners Keeleõppestrateegiate mõõtevahendi (SILL) faktorstuktuuri uuring: SILL-i adapteerimine Eesti inglise keele õppijate jaoks, keeleõppestrateegiate kasutamise kultuurilised iseärasused Katrin Saks, Äli Leijen, Kandela Õun, Karin Täht 4 Evidentsiaalsuse ja episteemilise modaalsuse suhetest eesti lastekeeles 263 käitumiskatsete põhjal Evidentiality and epistemic modality combine in the Estonian morpheme -vat but are different categories in acquisition: Experimental evidence Anne Tamm, Reili Argus, Airi Kapanen, Andra Kütt, Kadri Suurmäe Keeleteaduslike andmete ruumilisi visualiseerimisvõimalusi 281 Techniques for spatial data visualization in linguistics Kristel Uiboaed, Aki-Juhani Kyröläinen The treatment of lexical collocations in EFL coursebooks in the Estonian 297 secondary school context Leksikaalsete kollokatsioonide käsitlemine inglise keele kui võõrkeele õpikutes Eesti keskkooli kontekstis Liina Vassiljev, Liljana Skopinskaja, Suliko Liiv 5 doi:10.5128/ERYa11.01 KES VASTUTAB? LIIKLUSÕNNETUSES OSALEJATE KEELELINE KONSTRUEERIMINE Katrin Aava Ülevaade. Liiklusõnnetuste kajastused sisaldavad ühiskondlikke hinnanguid selle kohta, milline tähendus on inimelul, roll ja vastutus osapooltel ning kelle süül asjad juhtuvad. Uuringus kasutatud krii- tiline diskursuseanalüüs on meetod, mis võimaldab tuvastada selli- 11, 7–19 EESTI RAKENDUSLINGVISTIKA ÜHINGU AASTARAAMAT seid tekstides varjatud ühiskondlikke kokkuleppeid ning tekstidesse kodeeritud eelistatavaid tõlgendusi. Mida näitab lingvistiline analüüs osasündmuste agentsuse, asjaolude esituse ja teksti vaatepunkti kohta ning kas need tulemused on kooskõlas lugejaarvamuse uurimusega? Selleks analüüsisin 2013. aasta oktoobris-novembris politsei edastatud 26 liiklusteadet õnnetuste kohta ülekäigurajal. Selgitamaks kujutatava sündmuse hoiakulise tõlgenduse sissekirjutamist teksti, küsitlesin 104 vastajat. Liiklusteadete pealaused on passiivlaused ning sõnastatud lause- semantiliste tunnuste agentiivne/mitteagentiivne alusel juhtumitena (õnnetused toimuvad), mitte tegevuste, protsesside ega tegudena. Liiklus teadete esimese astme kõrvallauses on aktiivsed osalised jala- käija otsa sõitvad autod ning sõidukilt löögi saanud jalakäijad. Autojuhti nimetatakse teise astme kõrvallauses. Uudised on raamistatud juhi vaatepunktist. Selline uudiste raamistus on kooskõlas lugejaarvamuse uuringuga: lugejad interpreteerivad liiklusteateid autojuhile soodsamal viisil. Mida rohkem sõnastati asjaolusid, mille vastu eksis jalakäija (helkuri puudumine, tumedad riided) või mis segasid autojuhti üle- käigurajal (halb nähtavus), seda rohkem tajuti süüdlasena jalakäijat. Võtmesõnad: kriitiline diskursuseanalüüs, raamistamine, vaate- punkt, liiklusteated 7 1. Lähtekohad ja eesmärk Liiklusuudised on olulised tekstid, mis sisaldavad ühiskonnale omast suhtluskul- tuuri ja väljakujunenud sotsiaalseid kokkuleppeid. Liiklusuudised annavad edasi sõnumeid selle kohta, milline tähendus on inimelul, milline roll ja vastutus on jalakäijal ja autojuhil. Nii väljenduvad liiklusuudistes ühiskonnas aktsepteeritud suhted. Teed on avaliku ruumi osa, kus kõigil kodanikel peaksid olema võrdsed õigu- sed. Samas toimub erinevate huvigruppide võitlus selle eest, kes on tee kasutajana paremas positsioonis. Neid suhteid väljendatakse keeleliselt: nt kas jalakäijat ning ratturit nähakse liikluse segajana või loomuliku osana liiklusest. Seniste uuringute põhjal domineerib liiklusõnnetuste diskursuses autokeskne lähenemine, kus rõhutatakse eelkõige suurte autode turvalisust (Freund, Martin 1997). Selline olukord jätab autota avalikus ruumis liiklejad halvemasse positsiooni. Autojuhikesksusel on ühiskonnas ka pikem kultuuriline ning ajalooline taust: kul- tuuriliselt on konstrueeritud head elu, mehelikkust ja ka võimu diskursust võimsate autode kaudu (Whatley 1988, Sheller, Urry 2000: 738). Lucie Vallières (2006) on uurinud Kanada näitel, kuidas neoliberaalsed poliitilismajanduslikud diskursused mõjutavad liiklusohutuse kampaaniaid, pannes vastutuse liiklusõnnetuse eest üksikindiviididele. Liikluskasvatus on suunatud sellele, et jalakäija ei tohi segada autosid, kujundades sedasi autokeskset liikluskultuuri. Autotootjad on enda majandushuvide kaitseks mõjutanud