Eesti Värava Ja Praaga Kanalite Süvendamise Keskkonnamõju Hindamine

TÜ EESTI MEREINSTITUUT

Reg. Nr. 74001073

Töö nr. LP1MI060154

Tellija: Veeteede Amet

Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõju hindamine

Ahto Järvik KMH ekspertgrupi juht, tehnikakandidaat, KMH tegevuslitsents nr. 0028

TALLINN 2007 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

KMH Lühikokkuvõte

Keskkonnamõjude hindamine (KMH) on teostatud lähtudes Eesti vastavast seadusandlusest, eelkõige keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemide seadusest (KMjKJS seadus) (RT I 2005, 15, 87). ja võttes arvesse ka EL Direktiiviga 97/11/EEC, märts 1997.a., mis täiendab Direktiivi 85/337/EEC, juuni 1985, ettenähtud nõudeid.

KMH teostamisel tugineti järgmistele alusdokumentidele: 1) Arendaja esitatud vee eriakasutuse loa taotlus (Lisa 2); 2) Tartumaa Keskkonnateenistuse otsus KMH algatamise kohta, kiri 24.01.2006.a. nr. 41- 6-5/541 3) Veeteede Amet. Emajõe, Narva jõe ja Peipsi-Lämmijärve veeteede kaasajastamine ning eelduste loomine ohutu veeliikluse tagamiseks rekonstrueeritud veeteedel. Eesti Värava ja Praaga kanalid Seletuskiri – ENP EV/P 1 Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ. Mai 2006 4) Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ. Detsember 2006. Eesti Värava ja Praaga kanalid. Ehitusprojekt. Staadium: Eelprojekt. Seletuskiri AS: Üldosa ja tööalade asendiskeem. 5) Süvendatava ala geotehnilised mõõdistused ja pinnaseuuringud (IPT Geotehnika, 2006)

KMH järelvalvajaks on Keskkonnaministeerium, kuna tegemist on piiriveekoguga ja otsustajaks Tartumaa Keskkonnateenistus ning Arendajaks on Veeteede Amet.

KMH programm läbis kõik EV seadustega ettenähtud avalikustamise ja kooskõlastuse etapid. Programmi avaliku arutelu koosolek toimus 16. oktoobril 2006.a. Emajõe- Suursoo LKA Külastuskeskuses Kavastus. Ühtegi kirjalikku ettepanekut programmi täiendamisks avalikustamise käigus ei laekunud. Avalikul koosolekul kerkinud küsimused said vastatud kohapeal ja neid arvestati KMH programmi täiendamisel (lisa 3). Keskkonnaministeerium kiitis programmi heaks oma kirjaga 11.01.2007.a.2007.a. nr. 13-3-1/14810-2 (lisa 1), milles esitati ka kaks soovitust programmi täiendamiseks Antud kirja alusel on programmi täiendatud.

KMH aruanne on koostatud arvestades KMjKJS seaduse p. 20 sätestatud nõudeid ja vastavalt KMH programmile.

KMH objektiks on Eesti Värava ja Praaga laevakanalite süvendamine. Kavandatud tegevus on oluline tagamaks normaalset ja ohutut veeliiklust Emajõe-Peipsi-Lämmijärve veeteedel. Eriti tähtis on Eesti Väravas laevakanali taastamine aga Piirissaare vallale ja Praaga kalurikülale. Mõlemaga puudub praegu veeteele alternatiivne ühendustee. Kanalite süvendamine on eelduseks ka Tartu-Pihkva laevaliikluse taasalustamisele ning oluline Eesti riigile oma riiklike funktsioonide (piirivalve, päästeteenistus, keskkonnajärelvalve) teostamiseks.

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 2 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

Kui KMH alustamisel oli Arendaja Eelprojekti kohaselt veel vaatluse all 4 erinevat laevakanali trassi versiooni Eesti Väravas, siis paraleelselt KMH-ga jätkunud uuringute ja projekteerimise käigus jõuti seisukohale, et arvestades tehnilisi ja tehnoloogilisi võimalusi ning ka majanduslikku otstarbekust on tegelikult reaalne ainult üks kanali kulgemise versioon (joonised 3.6 ja 3.7 ja Lisa 4). Sealjuures leiti, et praeguse projekti raames ei ole vajalik (rahaliselt ka võimalik) kanali peipsi järve jääva osa süvendamine. Sealsed looduslikud sügavused tagavad siiski vajaliku liiklusohutuse, kuna on alustel võimalik liikuda vähemalt – 2.4 m sügavust veeteed pidi. Praaga kanali trassil puudus alternatiivne lahendus juba algselt. Ammutatava pinnase käitlemisel on reaalsed nii pinnase ladustamine maismaale, pinnase uputamine järve kui ka segavariant, mille puhul osa pinnast ladustatkse maismaale ja osa kaadatakse järve. Mõlema kanali garanteeritud sügavuseks saab olema – 2.4 m, mis on külladane, arvestades potentsiaalseid kanaleid kasutavaid aluseid (nende süvist).

Süvendatatel aladel teostati pinnase reostatuse uuringud (Tartu Keskkonnauuringud OÜ). Kokku võeti 4 pinnaseproovi Praaga ja 17 Eesti Värava kanali alalt. määrati üldnaftaproduktide, Cd, Cu, Hg, Pb ja Zn sisaldused kõikides proovides ja 4 proovist Eesti Väravast ning 1 proovist Praaga kanalist määrati lisaks veel fenoolide (ühealuseliste), As, Co, Cr ja Ni sisaldused. Kõik määratud kontsentratsioonid olid alla sihtarvu, mis on kehtestatud keskkonnaministri 2. aprilli 2004 a. määrusega nr. 12. Seega, süvandamisel on tegemist puhta pinnasega, mida võib uputada järve ja/või ladustada maismaale, s.h. elutsooni jäävatele aladele. Pinnase lõimise analüüs näitas, et peamiselt on tegemist Eesti Värava puhul peenefraktsioonilise liivaga, milles muda ja saviliiva sisaldus on alla 10 %. Antud pinnas ei sobi ehitusliivaks, kuid täitematerjalina on see täiesti vastuvõetav. KMH käigus toimusid konsultatsioonid piirkonna valdadega ammutatava pinnase kasutamisks täiteliivana. Suurt huvitatust näitas Piirissaare Vallavalitsus, kes soovib liiva kasutada saare madala kagulaosa täiteks (joonis 3.7), et rajada seal normaalselt funktsioneeriv talitee (kiri lisas 2). Ka KMH programmi avaliku arutelu koosolekul jõuti konsensusele, et Eesti Väravast ammutatava pinnase käitlemisel on kindlasti eelistatud selle ladustamine maismaal, eelkõige Piirisaarel. Arendaja teostas vastavad tehnilised eeluuringud ja leiab, et liiva ladustamine Piirissaarele on tehnoloogiliselt võimalik ja eriti siis, kui kasutatakse süvendamiseks pinnasepumpa. Kaugus – 2-3.5 km ei ole torustiku paigaldamiseks ja seda pidi liivapulbi (vahekorras 8- 10 osa vett ja 1 osa liiva), või suunamiseks Piirisaarele tehnoloogiliselt ületamatu ülesanne. Konsultatsioonid Tartumaa keskkonnateenistusega, Emajõe-Suursoo LKA spetsialistidega jne., võimaldavad väita, et looduskaitseliselt ei teki samuti ületamatuid takistusi. See tähendab, liiva on võimalik ladustada tehnoloogiliselt (ka geograafiliselt) nii, et Piirissaarel elavad haruldased looma-, linnu- ja taimeliigid ei saa kahjustatud. Praaga kanalis (süvendusmaht kuni 27 000 m3) on aga liiv tunduvalt rohkem mudastunud ja kohati on pinnas turbane. Ka ei ole selgust, kuhu lähikonnas sellist täitepinnast vaja läheb. Seetõttu Praaga kanalist ammutatav pinnas tuleb praegu uputada järve.

Käesoleval ajal puudub Peipsi järves ametlik pinnasepuisteala. Ekspertgrupp peab võimaliku kaadamiskoha valikul vajalikuks lähtuda järgmistest põhiprintsiipidest: 1. Kaadamiskoht peab asuma piisavalt kaugel kalakoelmutest ja ka kalavastsete levikukohtadest, et tekkiv heljum ei jõuaks mainitud aladeni.

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 3 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

2. Kaadamiskoht peab olema piisavalt kaugel lindude pesitsemisaladest, pesitsemis– ja rändepeatuspaikadest. 3. Kaadamiskoht peab olema külladaselt kaugel Eesti – Vene piirist Peipsil, et minimiseerida (vältida) piiriülese mõju tekkimist (heljumi kandumist piirini). 4. Kaadamiskoht peab olema võimalikult lähedal süvendatavatele aladele, et pinnasevedu ei oleks majanduslikult liialt kallis Ekspertgrupp, konsulteerides Veeteede Ametiga (käesoleval juhul siis Arendajaga) leiab, et kokkuvõttes vastab paremini loetletud printsiipidele kaadamiskoht, mis on ristkülikukujuline järveala nurkade koordinaatidega (joonis 3.7):

Peale erinevate alternatiivlahendustega kaasnevate keskkonnamõjude määratlemist ja nende olulisuse hindamist on Ekspertgrupi eelistus alljärgnev (peatükid 4 ja 7):

Praaga PI – Alternatiiv P0 - Alternatiiv

Eesti Värav EI – Alternatiiv EII – Alternatiiv E0 - Alternatiiv

Olulisemaks ja vältimatuks negatiivseks keskkonnamõjuks kõigi kanalite süvendamist lubavate alternatiivlahenduste korral on: põhjakoosluste täielik hävimine vahetult süvendataval alal ja ka kaadamiskohal. Siiski, oodatavalt sealsed põhjakooslused taastuvad 1-3 aasta kestel.

Ülejäänud negatiivsed keskkonnamõjud on võimalik minimiseerida ja piiriülest keskkonnamõju vältida, kui rakendada alapeatükis 4.10 antud soovitustest.

Ka Natura 2000 aladele ja liikidele ei ole oodata olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid, kui pidada kinni alapeatükis 4.10 antud soovitustest.

Ekspertgrupp soovitab sätestada Arendajale väljastatavas vee erikasutuse loas alljärgnevad tingimused, vastavalt konkreetsele Alternatiivile:

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 4 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

Alternatiiv EI

1. Eesti Värava süvendamine ei ole soovitav ajavahemikus aprilli keskpaigast kuni mai lõpuni ja novembris-detsembris. Meede on vajalik minimiseerimaks süvendamisel tekkiva tahke heljumi jõudmist ja hilisemat taasettimist kalakoelmutele, mis asuvad läheduses (vt. 2.5) kalade kudeajal ja samuti ka kalalarvide arvuka esinemise aladele (vt. 2.6, peatükk 4).

2. Vältimaks süvendamisel tekkiva heljumi kandumist Eesti-Vene piirini Lämmijärves ja sellega kaasnevat piiriülest mõju, on soovitav peatada süvendustööd tugevate, üle 12 m/sek loode- ja läänetuulte korral.

3. Vähendamaks süvendamisel ja ammutatud pinnase käitlemisel üleliigseid keskkonnariske, on vajalik pidada kinni kõigist vastavatest hüdrotehnilisi töid reguleerivatest nõuetest ja heast ehitustavast. Süvendaja, pinnaseveo pargaste meeskonnad (juhul, kui ikkagi ei pumbata vaid veetakse pinnas Piirissaarele) hõivatud töötajad peavad olema läbinud vastava koolituse adekvaatseks tegutsemiseks võimalikus avariiolukorras. Samuti peab tööde piirkonnas pidevalt olema koheseks kasutuseks piisav kogus võimaliku õlireostuse likvideerimisvahendeid ning tulekustutusvahendeid. Pinnaseveo pargaste liikumisel tuleb arvestada, et liigutakse madalmeres.

4. Ammutatava pinnase lõplik ladustamisala ja –tehnoloogia tuleb Arendajal kooskõlastada Tartumaa Keskkonnateenistusega ja Piirissaare Vallavalitsusega. Põhimõtteliselt aga tuleks pidada kinni peatükis 3 antud ladustamise skeemist ja tehnoloogiast (Lisa 4).

Alternatiiv EII Eelpool toodud soovitused 1, 2 ja 3 jäävad kehtima ka selle Alternatiivi rakendumisel. Lisaks tuleb arvestada järgmist soovitust:

5. Perioodil juuni-oktoober on soovitav peatada kaadamine tugevate, üle 12 m/sek sektorist NE-SE ja, et minimiseerida heljumi massilist taassettimist kalade kudesubstraadiks olevatele vetikatele Peipsi lääneranniku madalmeres ja samuti sektorist SW-NW minimiseerimaks piiriülese mõju tõenäosust.

Alternatiiv PI

Selle alternatiivi rakendumisel tuleb pidada kinni ülaltoodud soovitustest 2, 3 ja 5 Lisaks tuleb pidada kinni ka järgmisest soovitusest:

6. Praaga kanali süvendamine ei ole soovitav ajavahemikus aprilli keskpaigast kuni juuni lõpuni ja novembris-detsembris. Meede on vajalik minimiseerimaks süvendamisel tekkiva tahke heljumi jõudmist ja hilisemat taasettimist kalakoelmutele, mis asuvad läheduses (vt. 2.5) kalade kudeajal ja samuti ka kalalarvide arvuka esinemise aladele (vt. 2.6, peatükk 4), aga samuti ka lindude kaitseks pesitsemisajal (vt. 2.7 ja peatükk 4).

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 5 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

Kõikide eelnimeatud alternatiivlahenduste puhul on soovitav teostada keskkonnaseiret vastavalt peatükis 8 toodud suundadele, mahtudele ja metoodikale.

Lisaks tuleks antud piirkonnas veeliikluse reguleerimisel ja ka Emajõe-Suursoo LKA ning Piirissaare MKA eeskirjade täiustamisel arvestada järgmisi soovitusi, mis kehtivad ka siis, kui kanaleid ei süvendata:

1. Igasugune väikesaarte ja rannikualade külastamine lindude pesitsemise ajal võib kaasneda lindude tuntava häirimisega ja peaks olema välditud aprilli keskpaigast kuni juuli keskpaigani. (vt. 2.1., 2.7.ja peatükk 4).

2. Arvestades, et sulgivad linnud on suhteliselt kaitsetud isegi vees olles, on vajalik võimalikult konkreetne väikelaevade (s.h. jahtlaevade) liiklemise reglementeerimine järvealadel, kus linnud sulgivad ajavahemikus mai-september. Parim lahendus on, et kõigi aluste, eriti suuremate ja kiiremate, liiklemine suunatakse peamiselt tähistatud laevateedele, arvestades muidugi ohutu veeliiklemise eeskirju (vt. 2.1. ja peatükk 4).

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 6 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

Sisukord

Lk.

KMH lühikokkuvõte 2 Sisukord 7 1. Sotsiaal-majanduslikud aspektid 9 1.1 Praaga ja Eesti Värava laevakanalite logistiline ja sotsiaal-majanduslik 9 põhjendatus. 1.2 Huvigruppide määratlemine. 12 1.3 Kokkuvõte 12 2. Potentsiaalse mõjupiirkonna (Peipsi järve lõunaosa, Piirissaare ja 13 mandripoolsete rannikualade (Emajõest Laaksaareni) keskkonnaseisundi kirjeldus 2.1. Potentsiaalselt mõjutatavad Natura 2000 alad ja EL Elupaikade Direktiivi 13 Lisas II toodud liigid jt. looduskaitselised objektid 2.2. Mõjutatava ala geoloogia ja ammutatava pinnase iseloomustus 15 2.2.1 Geoloogiline ülevaade ja põhjasetete iseloom (lõimis) 2.2.2 Ammutatava pinnase iseloom ja reostatuse uuring 2006.a. (teostaja OÜ Tartu 19 Keskkonnauuringud, 2006) 2.3. Meteoroloogiline ja hüdroloogiline reziim (temperatuur, tuul, lainetus, 22 hoovused, veetase, vee kvaliteet, jääolud) võimalikus mõjupiirkonnas. 2.5. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jääva veetaimestiku ja -loomastiku 34 elupaikade iseloomustus. 2.5.1 Veetaimestik 34 2.5.2 Põhjaloomastik 34 2.6. Kalastiku koosseis ja kalapüük Peipsi järve lõunaosas ning Lämmijärves. 36 2.7. Linnustik võimalikus mõjupiirkonnas 47 2.8. Mõjupiirkonnaga piirnev maastik ja maismaataimestik, eriti võimaliku 55 ladustamisaladega seonduvad. Maismaa sissevoolud. 3. Süvendamise üldiseloomustus ja kasutatav tehnoloogia. Võimalikud 57 alternatiivlahendused (s.h kasutatava tehnoloogia osas, kaevandamisel ja ammutatava pinnase käitlemisel, jne.), 0-alternatiiv 3.1. Kavandatava tegevuse kirjeldus 57 3.2. Süvendamistel ja veealustel kaevandamistel kasutatav tehnoloogia 64 3.2. Võimalikud reaalsed alternatiivlahendused. 67 4. Kavandatava tegevuse ja selle võimalike alternatiivlahendustega kaasnev 71 oodatav keskkonnamõju (töödeaegne ja töödejärgne), s.h. riskimõjud. 4.1. Mõju merepõhjasetete struktuurile, litodünaamikale ning rannaprotsessidele. 71 Korduvsüvenduste vajadus. 4.2. Mõjud lokaalsele hüdrodünaamikale ja vee kvaliteedile, arvestades ka 73 sissevoolusid 4.3. Hinnang süvendamisel ja kaadamisel ning ladustamisel tekkiva heljumi 74 levikule 4.4. Mõju veetaimestiku ja –loomastiku elupaikadele. 76

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 7 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

4.5. Mõju kalastiku koosseisule, kalakoelmutele ning kalapüügile 78 mõjupiirkonnas. 4.6. Mõju linnustikule, maismaataimestikule ning maastikele. 81 4.7. Kavandatava tegevuse mõju kohalikule elanikkonnale (müra, sotsiaal- 85 majanduslikud ja kultuurilis-ajaloolised mõjud, jne.). Mõju ajaloomälestistele. 4.8. Võimaliku keskkonnamõju olulisuse võrdlev hindamine. 88 4.9. Võimalikud keskkonnariskid tööde käigus ja kanlite hilisema 89 ekspluatasiooni ajal, k.a navigatsiooniriskid. 4.10. Oodatava negatiivse keskkonnamõju vältimise võimalused, negatiivsete 90 jääkmõjude leevendamise või kompenseerimise vajadus ja võimalused, s.h tööde käigus ja kanalite hilisema ekspluatatsiooni ajal võimalike avariide ennetamise meetmed ning nende tagajärgede likvideerimise võimalikud lahendid. 4.11. Tegevuse vastavus Eesti seadusandlusele, planeeringutele, EL asjakohastele 92 direktiividele ja rahvusvahelistele konventsioonidele. 5. Hinnang olulise mõju osas Natura 2000 aladele ja objektidele, nende 94 terviklikkusele ja eesmärkidele, spetsiaalse Natura 2000 ala(de)le mõju hindamise vajaduse määratlemine. 6. Loodusressursside kasutamise otstarbekus ja vastavus säästva arengu 95 printsiipidele 7. Võimalike reaalsete alternatiivlahenduste võrdlemine, s.h 0-alternatiiviga 95 8. Keskkonnaseire vajalikkus. Seire soovitatavad suunad ja metoodika 96 9. KMH avalikustamine, selle käigus laekunud ettepanekud ja soovitused, 99 nende arvestamine keskkonnamõju hindamise läbiviimis

Lisad: 1. KMH programm 2. KMH-ga seotud kirjavahetus 3. KMH avalikustamine 4. Kavandatava tegevuse eelprojekt, detsember 2006.a.

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 8 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

1. Sotsiaal-majanduslikud aspektid A. Järvik, H. Mäemets

1.1. Praaga ja Eesti Värava laevakanalite olemasolu logistiline ja sotsiaal-majanduslik põhjendatus

Joonis 1.1. Kavandatava tegevuse piirkond

Kuigi Eesti on mereriik on riiklikult tähtis ka meie siseveeteed, seda eriti rekreatsiooni seisukohast. Ka mitmed riiklikud teenistused kasutavad siseveeteid (piirivalve, keskkonnainspektsioon, hüdrograafiateenistus jt). Kaubavedu siseveeteid kasutades on ajalooliselt olnud tähtis Eesti majandusele, kuid kaasajal on selle tähtsus tagasihoidlik. Eestis on praegu laevatatavad siseveed Emajõgi ja Väike-Emajõgi Võrtsjärvest Pikasilla sillani ning Võrtsjärv, Peipsi järv, Pihkva järv ja Lämmijärv ning nimetatud järvedesse suubuvate jõgede laevatatavad suudmed ja alamjooksud ning Narva veehoidla ja Narva jõgi Peipsi järvest kuni Narva koseni (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=908666). Konkreetselt käesoleva KMH objektiks olevate laevateede süvendamisel ning selle tagajärjel paraneval laevaliiklusel on üldriiklike huvide kõrval aga eriti suur tähtsus ka Piirissaare ja Praaga elanikele. Piirissaare püsielanikkond on viimase 10-15 aasta jooksul tunduvalt vähenenud ja praegu on see alla 100 inimese. Võrdluseks, Esimese Eesti Vabariigi ajal elas saarel kuni 700 inimest. Praagal aga elab praegu pidevalt ainult üks pere.

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 9 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

Piirissaare vallavanema F. Kuznetsovi ja vallavolikogu esinaise M. Korotkova vahendusel sai KMH ekspertgrupp teavet sealsetest probleemidest. Alates 2005.a-st on Piirissaar kättesaadav ainult veeteed pidi – saare lennuväli ei ole sellises korras, et suudaks lennukeid vastu võtta ja nende õhkutõusmist tagada. Ka Emajõe suudmes asuvasse Praaga kalurikülla pääseb samuti vaid veeteed pidi, kuigi seal elatakse alaliselt vaid ühes majapidamises on seal ka ajutised elanikud, kes kõk kasutavad liiklemiseks veesõidukeid. Lisaks, veetee on vajalik ka Võhandu suudme vastas asuvale Salusaarele (Salosaarele) jõudmiseks, kuid see on asustuseta paik, kuhu reisimine kuulub siiski turistlike või huvisõitude hulka.

Joonis 1.2. Reisijate vedu Eesti sisevetel 1998-2005 (VTA, 2006)

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 10 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

Veeteede Amet oma vee erikasutuse loa taotluses ja sellele lisatud materjalides on asetanud rõhu, rööbiti Piirissaare ja Praaga alaliste ning ajutiste elanike eluliste vajaduste rahuldamisele ka regiooonis veturismi arendamisele. Uuringus „Ida-Virumaa ja Lõuna- Eesti ettevõtluse toetamise strateegiad” on samuti rõhutatud veeturismi arengut, kui olulist osa antud piirkondade regionaalses arengus (Inscape koolitus OÜ, 2003). Läbi aastate on Eesti Värava kanalit hoitud setetest vabana trassil, mille käänupunkt asubUhtinina juures. Sellest käänupunktist suundub ka praegune Eesti Värava kanali trass itta, Piirisaare suunas. Selle trassi ida-läänesuunaline lõik on pideva setete pealetungi mõju all, mistõttu ei olnud ühelgi kevadel teada, kas trass on peale sügis-talvist perioodi laevatatav või mitte. Sellest olukorrast ja iga-aastasest probleemist saab olulisel määral vabaneda vaid Eesti Värava kanalile uue trassi valiku läbi. Vastava otsuse on teinud Veeteede Amet 2005. aastal. Aastale 2006 on planeeritud uue kanali süvendustööde projekti ettevalmistamine ning aastale 2007 süvendustööde teostamine. Piirissaare vald on juba pikka aega soovinud 1,5 km talitee ehitamist, et küladest pääseks järvele mitte ainult kanalit, vaid ka saart mööda. Siiani pole selleks vahendeid leitud, kuid paralleelselt käesoleva KMH-ga teostatud projektis kavandatud 0,9 km pikkune väljapumbatava sette ladestusala on planeeritud nii, et tekkiv kõrgendik võiks tasandamise järel olla selle tee aluseks (Lisa 4). Sadamani välja ei planeeritud setteala seal lähedal asuvate konnatiikide ja võimalike ettenägematute mõjude tõttu sette pumpamisel. Setteala ei ulatu ka päris saare lõunaserva, sest sealt on tõenäone setteosakeste uuesti järvekandumine. Laevakanali suudme läbipääsetavuse tagamiseks on kavas kogujakraavi suue juhtida kagusse, kaldaäärsesse veetaimestikku. Kuigi algul kavatseti taliteed piki laevakanali serva, on kindlam teha see veidi kaugemale, et pumbatav vesi ja sete ei uhuks kinni niigi kobraste poolt tugevasti uuristatud servadega laevakanalit. Väljapumbatavat settematerjali on külluses tee tegemiseks kogu soovitud pikkuses, kuid tehnilistel ja looduskaitselistel põhjustel jääb selle alla esialgu tunduvalt laiem ja lühem ala, millelt vajalikus ulatuses kitsamat teed edasi rajada ei peaks enam olema eriti keerukas. See nõuab detailsemat planeerimist ja looduskaitselisi kooskõlastusi 2007. aastal, kui on kavas ka samas asunud heinamaade taastamine. Võib-olla on ootused liialdatud, kuid Piirissaare vallajuhid arvavad, et täidetav ala saare sadamast lõunas ja kagus võiks edaspidi kujuneda ka turistide suvituspaigaks. Kuna Piirissaarel on kuiva maad vähe, siis kontsentreerub puhkajate ja suvitajate hulk väikesele pinnale, häirides kohalike elu. Nii on ladestusala suhtes mitmeid plaane ja tööde rahastamisel on kohalikud ettevõtjad valmis selle talvel pajudest puhastama. Emajõe-Suursoo loodsukaitseala administratsioon kavatseb Piirissaarele rajada ka looduse õpperaja pikkusega üle 3 km. See tähendab, et saart hakkaksid külastama ka kooliõpilased, lisaks loodusturistidele. Kasu oleks sellest ka kohalikele elanikele, kellel avaneks võimalus pakkuda turistidele ning koolilastele teenuseid (toitlustamine, meenet müük, võib-olla ka majutust).

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 11 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

1.2. Huvigruppide määratlemine

Käesoleva KMH objektiks olevate Eesti Värava ja Praaga laevakanalite süvendustöödest ja sellega kaasnevate keskkonnamõjude minimiseerimisest on huvitatud: 1. Piirissaare ja Praaga püsielanikud 2. Piirissaare ja Praaga püsielanike sugulased/tuttavad (ka suvemajade omanikud), kes seal sageli viibivad, s.h puhkavad 3. Piirissaare ja Meeksi vallavalitsused 4. Kohalikud kutselised- ja harrastuskalurid 5. Emajõe-Suursoo LKA 6. Peipsil ja Lämmijärvel tegutsevad turismiettevõtted 7. Turistid, s.h. veeturistid 8. EV piirivalve, Keskkonnainspektsioon ja Päästeamet 9. Valitsusvälised looduskaitseorganisatsioonid (Eesti Ornitoloogia Ühing, Eestimaa Looduse Fond jt., kes on ühinenud Eesti Keskkonnaühenduste Koja liikmeteks 10. Tartu Maavalitsus

KMH avalikustamise kava on toodud KMH programmi Lisas 3.

1.3. Kokkuvõte Kokkuvõtteks võib märkida, et korraliku laevatee olemasolu on peamiseks eelduseks Piirissaare püsielanikkonna säilimisele. See on tegelikult riikliku tähtsusega küsimus, kuna tegemist on väga omapärase kultuuriga ja ajalooga kogukonnaga. Praaga ja Eesti Värava laevakanalite olemasolu avardab tundualt ka veeturismi võimalusi Peipsi järvel ning on seetõttu tähtis kogu regioonile: Tartu, Jõgeva, Põlva ja Ida-Virumaale. Potentsiaalselt pannakse laevakanalite korrastamisega alus ka Tartu-Pihkva laevaliinile, eriti reisijate veoks, aga ka kaubaveoks. Mõlemad kanalid on tähtsad ka Veeteede Ameti, Keskkonnainspektsiooni, Piirivalve ja ka Päästeameti aluste normaalseks liikumiseks Peipsil ning Lämmijärvel.

Kasutatud kirjandus (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=908666). Veeteede Amet. 2006. Emajõe, Narva jõe ja Peipsi-Lämmijärve veeteede kaasajastamine ning eelduste loomine ohutu veeliikluse tagamiseks rekonstrueeritud veeteedel.

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 12 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

2. Potentsiaalse mõjupiirkonna (Peipsi järve lõunaosa, Lämmijärv, Piirissaare ja mandripoolsete rannikualade (Emajõest Laaksaareni) keskkonnaseisundi kirjeldus

2.1. Piirkonnas olemasolevad ja potentsiaalsed linnukaitsealad ja muud kaitsealad A. Kuresoo, L. Luigujõe, H. Mäemets

Piirissaare Maastikukaitseala (755 ha, kaitse-eeskirjad uuendamata). Piirissaarel on tänaseni säilunud liigirikas ja äärmiselt arvukas kahepaiksete kooslus. Levinud on vähemasti 6 liiki (60% Eesti liikidest!): tähnikvesilik, mudakonn, rohekärnkonn, rohukonn, rabakonn ja veekonn. Neist mudakonn ja rohekärnkonn on Eesti punases raamatus ning kuuluvad ka Euroopa Liidu kaitsealade süsteemi NATURA 2000 rangelt kaitstavate liikide hulka. Viimati nimetatud liikide arvukus on saarel kõrge, kuigi saar on mõlema liigi levila põhjapoolseim leiukoht. Kaitsekorralduslikult olulistest linnuliikidest pesitseb saarel hüüp, rägapart, tuttvart, punapea-vart, roo-loorkull, täpikhuik, rooruik, väikekajakas, mustviires ja rästas-roolind.

Emajõe-Suursoo Looduskaitseala (18131 ha, kaitse-eeskirjad kinnitamisel). Emajõe Suursoo looduskaitseala kaitse-eesmärkiks on kõrvuti märgala elupaikadega ka paljude kaitseväärtusega linnuliikide kaitse (loetletud üksnes EL nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (nn. Linnudirektiivi) I lisas nimetatud liike:  kaljukotkas Aquila chrysaetos, merikotkas Haliaeetus albicilla, kalakotkas Pandion haliaeetus, suur-konnakotkas Aquila clanga ja must-toonekurg Ciconia nigra, kes on ühtlasi ka I kategooria kaitsealused liigid;  hüüp Botaurus stellaris, väikeluik Cygnus columbianus bewickii, väikepistrik Falco columbarius, rohunepp Gallinago media, täpikhuik Porzana porzana, kes on ühtlasi ka II kategooria kaitsealused liigid;  öösorr Caprimulgus europaeus, mustviires Chlidonias niger, roo-loorkull Circus aeruginosus, väike-kärbsenäpp Ficedula parva, punaselg-õgija Lanius collurio, väikekajakas Larus minutus, väikekoskel Mergus albellus, vööt-põõsalind Sylvia nisoria ja teder Tetrao tetrix tetrix, kes on ühtlasi ka III kategooria kaitsealused liigid.

Piirkonna vee-elustiku kaitsmiseks on lisaks eelnevatele moodustatud terve rida teisi kaitsealuseid programmalasid, mis ühendavad maismaa- ja veekooslusi.

Emajõe Suursoo ja Piirissaarele omistati 1997.a. rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala) staatus. See 32 600 ha suurune ala hõlmab kahte eraldi kaitseala (Piirissaare kaitseala ja Emajõe Suursoo sookaitseala). Soode madala asendi tõttu Peipsi suhtes on kevadel üle ujutatud kuni 7000 ha.

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 13 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

Aastast 2000 kuulub Emajõe suudmeala ja Piirissaar (31980 ha) rahvusvahelisse tähtsate linnualade (TLA) võrgustikku (Kalamees 2000). Kokku on alal registreeritud 206 linnuliiki, neist 156 pesitsejatena. Nüüdsest kuulub see märgala linnuhoiualana ka Euroopa Liidu Natura 2000 alade hulka (Kuus & Kalamees 2003). Linnuhoiualadel on traditsiooniline looduskasutus lubatud, kui see ei kahjusta olulisel määral ala kaitseväärtusi. Kuna süvendustööde käigu tekkiv keskkonnamõju võib olla piiriületav, siis on oluline arvestada ka Vene Föderatsiooni Pihkva oblasti piiriäärsete looduskaitsealadega. Remda (Remedovski) Riiklik Zooloogilise Kaitseala (pindalaga 740 km2) ja selle baasil moodustatud hiiglasliku Pihkva-Peipsi madaliku (Pskovsko-Chudskaja Lowland) Ramsari ala (pindalaga 936 km2) kaitse-eesmärgid on sarnased Emajõe Suursoo ja Piirissaare kaitsealade omadega (Joonis 2.1.1).

Lp21 Gd11 Lp20 Gd12 Lp09

Lp22 Gd10 Lp24 Gd35

Lp08 Lp07 Lp23

Gd09

Lp06 Lp25 Gd36 Emajõe-Suursoo ja Piirissaare Ramsari ala

Lp26 Gd37 Gd08 Lp05

Gd07

Lp04 Lp27 Gd05

Gd06

Gd04 Lp03 Lp28

Ramsari ala Pihkva - Peipsi madaliku Ramsari ala Lp02 Gd03 vaatlussektor väljaspool mõjuala vaatlussektor mõjualas

kontrolljoon Gd02 Lp01

Joonis 2.1.1. Praaga ja Eesti Värava laevakanalite süvendamise mõjuala skemaatiline kaart koos Ramsari ala/rahvusvahelise tähtsusega märgala/ ja vaatlussektorite piiridega (Emajõe-Suursoo ja Piirissaare Ramsari ala kattub linnuhoiuala piiridega).

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 14 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

2.2. Mõjutatava ala geoloogia ja ammutatava pinnase iseloomustus

2.2.1. Geoloogiline ülevaade ja põhjasetete iseloom (lõimis) K. Orviku

Ajalooliselt on teada, et nii Emajõe suudmes kui ka Piirissaare piirkonnas on laevatee madaldumine tavaline nähtus, kuna tugevate tormilainetega selle murdlustsoonis esineb intensiivne rannaliivade liikumine ja kuhjumine. Sellele protsessile aitab kaasa ka järve veetaseme kõikumine, mille amplituud (max-min) võib ulatuda kolme meetrini. Erineva veetaseme juures alluvad tormilainete tegevusele erinevad järve põhja- ja rannaalad. Järve põhja- ja lõunaosa erinevatest veetasemetest (Peipsi ja Pihkva bassein) tingituna kujunevad Eesti Väravates tugevate tormide tingimustes ka tugevad hoovused, millede tulemusel selles kitsuses on säilinud suured veesügavused – erinevatel andmetel kuni 7 - 8 meetrit. Selles süvikus seniste andmete analüüsi põhjal püsivat liivaste setendite kuhjumist ei esine. Rannaprotsesside tulemusel, tugeva tormilainetusega murrutatakse intensiivselt Piirissaare põhjarannikut. Intensiivse tormilainete murrutava tegevusega kaasneb liiva intensiivne liikumine – ränne piki saare rannikut nii lääne kui ka ida suunas ning materjali settimine lainevarjulistes kohtades. Varasemate tööde, erivanuseliste merekaartide andmete, geoloogiliste uuringute analüüsi põhjal on rannasetete so peente liivade intensiivne kuhjumine senisele laevateele seotud rannasetete rändega tormilainete murdlustsoonis valdavalt põhja poolt, s.o. Piirissaare põhjarannikult ja saarest läände jääva madaliku lääne-edela serva pidi. Tormilainetele varjuliseks piirkonnaks e. setendite kuhjealaks on vastavalt olnud Uhtinina kurgu edelaosa, Uhtinina liitsihi suunalise laevatee s.o. Eesti Väravate lääne- idasuunalise laevatee põhjapoolne külg. Rannasetete pideva liikumise ja kuhjumise tulemusel just see laevatee põhjapoolne poolmik on eriti intensiivselt setendeid täis kantud. Samalaadne liivaste setendite kuhjeala esineb ka saarest kagus, mis jääb osaliselt juba Eesti – Venemaa kontrolljoone taguse ala piiresse. Rannaliivade rände ning kuhje tulemusel lisandub seda üha juurde saare edelarannikule seda üha madaldades ja laiendades. Piirissaar nagu nihkuks tervikuna aeglaselt edela-lõuna suunas. Samal ajal varasema laevatee Piirissaare poolne loode-kagusuunaline osa, eriti selle kaguosa, on setetendite täiskande seisukohalt olnud suhteliselt stabiilne. See on ka loomulik, kuna Piirissaarest lõuna pool puuduvad rannasetete juurdetuleku seisukohalt murrutusalad, puudub rannasetete (liivased setendid) edasikande võimalus. Rannapurustusi ja setete sattumist pikiranda rändesse soodustab kaudselt ka maakoore aeglane vajumine Peipsi basseini lõunaosas, mille tulemusel tormilainete intensiivsus saare rannikul aeglaselt kasvab. Tervikuna, nagu seda näitab merepõhja morfoloogiline ning setete dünaamika iseloom, valdab Eesti väravate piirkonnas setete ränne üldiselt põhja-lõuna suunalisena s.o. Peipsi basseinist Pihkva basseini suunas. Selle tulemusena ummistub jätkuvalt ka lääne –

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 15 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine idasuunaline laevatee osa Eesti Väravate lõunaosas. Ummistumise tulemusel on see laevatee nihkunud enam lõuna suunas, nii et Uhtinina liitsihti pole võimalik kasutada. Arvestades ranna- ja rannalähedaste põhjasetete liikumise ja kuhjumise iseloomu, eriti aga nende kuhjumise intensiivsust oleks soovitav rajada Eesti väravatest kagu suunas uus süvendatud laevatee. See laevatee oleks põhja poolt vaadatuna jätkuks olemasoleva laevatee sirgele ja sügavamale osale, milline enam-vähem samasuunaliselt (loode- kagusuunalisena) jätkuks ning liituks loodusliku laevatatava järveosaga umbes 1,5 km kaugusel Piirissaare lõunatipust. Vaadeldavas töös vastab see variandile A4. Analoogiline ettepanek tehti ka Merin AS poolt 1997 a. ja on esitatud töös nr. 97065. Tugevate põhjakaarte tormidega toimub ranna-alade murrutus Piirissaare põhja ja looderannikul, millega haaratakse täiendavaid liivakoguseid pikiranda liikumisse sellelt kulutusalalt ja kuhjatakse seda edela ja lõunarannikule – Eesti Väravate piirkonda. Põhjakaarte tormidega kaasnevad tormilained, sellest kujunenud murdlusvool ja tormihoovused põhjustavad intensiivset järveliivade edasikannet piki randa ning liivade kuhjumist laugemates ja tuulevaiksemates piirkondades . Väljaspool kahtlust on selle protsessi jätkumine tulevikus . Lõunakaarte tormilainete tugevus ja sagedus on märgatavalt väiksem, mille tõttu ka saare lõunarannik on rannaprotsesside seisukohalt stabiilne. Oluliselt tagasihoidlikum, nagu näitasid 1997. a. uuringud on ka laevatee kaguosa täiskande intensiivsus. Arvestades globaalsete kliimamuutustega kaasnevat tormitegevuse aktiivsuse kasvu võib ka Eesti Väravate piirkonnas oodata rannaprotsesside edasist intensiivistumist. Selle tulemusel võib laevatee ummistumise intensiivsus ka kasvada, mida aga pole pikaajaliste andmeridade puudumisel võimalik prognoosida. Selle nähtuse – laevatee ettenägematu ja intensiivse ummistumise vältimiseks ja protsessi reaalseks prognoosimiseks tuleb Piirissaare piirkonnas käivitada rannaprotsesside seire, mis haaraks nii murrutusala saare põhjarannikul, transiidipiirkonna lääne ja edelarannal ning kuhjepiirkonna laevatee piirkonnas. Selline kompleksne seire peaks olema Eesti Väravate piirkonnas üks olulisemaid ülesandeid, et õigeaegselt kavandada laevatee kordus-süvendustöid. Peipsi põhja geoloogilise ehituse, setete koostise ja kujunemise kohta leiame asjaliku üldistuse 1981 aastal ilmunud kogumikust: “Pihkva-Peipsi järve põhjasetted” jt. (vene k.). Esitatud materjalist selgub, et uuritava ala lähiümbruses rannalähedases piirkonnas põhja pinnakihis (esimesed meetrid) valdavad põhjasetetena mitmesuguse terajämedusega liivad, mis järvevee sügavuse suurenedes s.o. järve kesk-osa suunas lähevad üle peenemateralisteks seteteks (aleuriidid ja peliidid). 1997 a sügisel Merin AS poolt Eesti Väravate ja Emajõe suudmeala uuringute käigus (vt. Merin töö Nr. 97065, lisa 1 kogutud setendite proovide analüüs kinnitab varem esitatud autorite (A.Raukas jt.) seisukohti. Käesoleva töö raames uue laevatee piires 2006. aastal tehtud geotehniliste uuringute tulemused (IPT Projektijuhtimine OÜ töö nr. 06-08- 0626) oluliselt ei erine varasemast, ning kinnitavad järve vaadeldava piirkonna geoloogilise ehituse iseloomu. Peipsi põhjasetetest Eesti väravate piirkonnas, laevatee ummistumise piirkonnast 1997 a. (Merin AS) võetud proovide analüüside tulemused näitavad, et enamikes proovides on liivafraktsiooni (2,0- 0,05 mm) sisaldus üle 90 protsendi (90,0 - 99,5%). Vaid ühes proovis (P3), mis on võetud Eesti väravate laevatee edelaküljelt, Uhtinina lähedalt, kus vee sügavus oli umbes 5,0 meetrit on liivafraktsiooni sisaldus alla 80 protsendi. Selle proovi mõnevõrra suurem peenese sisaldus võib olla tingitud ka sellisest sügavusest

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 16 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine proovi võtmise metoodika erinevusest ülejäänutest. Nimetatud proov koguti järve põhjapinnalt dragiga, ülejäänud proovid aga võeti ca 10 cm paksusest pindmisest kihist. Selle proovi ülejäänud osa moodustab tolmu (0,05-0,002 mm) fraktsioon - 17,6 %. Selles proovis on ka jämepurdmaterjali (10-2 mm), mis kujutab endast karbidetriiti, osatähtsus suurim - 3,3 %. Ka kõigis teistes analüüsitud proovides koosneb jämepurru fraktsioon peamiselt järvekarpide fragmentidest - detriidist. Enamuses kogutud põhjasetete proovides valitseb just peeneteraline liiv (fraktsioon 0,25-0,1 mm), mille hulk analüüside andmetel kõigub 75 ja 87 % vahel. Eesti Väravate vahelise veetee ummistumise piirkonna põhjasetetest 1997 aastal võetud proovide lõimise analüüsid. Analüüsid on tehtud Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Geotehnikalaboris, Tallinn, Suur-Sõjamäe 36.

Tabel 2.2.1. Eesti Väravate piirkonna põhjasetete lõmis 1997.a. (AS MERIN). PR. VEE *JÄM NR. SÜG EPUR LIIV TOLM SAU Md . D.

m 10-2 2-1 1,0- 0,50- 0,25- 0,10- LIIV KOKKU KOKKU 50% mm mm 0,5 0,25 010 0,05 KOKKU % % mm mm mm mm % 0,05- <0,002 0,002 mm mm

P1 7,5 0,8 0,1 0,5 10,9 70,8 15,4 97,7 1,3 0,2 0,15 P2 0,5 0,2 0,1 0,2 9,2 87,3 2,5 99,3 0,4 0,1 0,16 P3 5,0 3,3 0,1 0,2 1,6 35,7 40,1 77,7 17,6 1,4 0,085 P4 0,3 0,1 0,1 0,5 20,1 75,9 2,1 98,7 1,0 0,2 0,18 P5 0,3 0,1 0,1 0,4 14,7 82,3 2,0 99,5 0,3 0,1 0,175 P6 1,0 0,2 0,1 0,6 0,6 74,7 19,7 95,7 4,0 0,1 0,14 P7 0,7 0,1 0,1 0,6 2,0 83,6 12,0 98,3 1,4 0,2 0,15 *) Jämepurdmaterjali moodustavad valdavalt järvekarpide kodade fragmendid.

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 17 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

Joonis 2.2.1. Alternatiivse laevatee asend Merin AS töös nr 97065. Alus: NL aegne navigatsioonikaart

Uue laevatee piires 2006. aastal tehtud geoloogilised uuringud (IPT projektijuhtimine, Joonis 2.2.1) näitasid, et ka selle madaliku piires valdavad liivased setendid. Nende uuringute tulemusel on välja eraldatud 5 erinevat kihti, milledest süvendussügavuse piiresse jäävad esimesed 3 – s.o. mudane liiv, liiv ja liiv rohke orgaanilise aine sisaldusega). Kiht 4 ja 5 (muda ja savi) esinevad järve põhjast sügavamal kui 5 meetrit, seega sügavamal süvendustööde alumisest piirist ja seepärast neid käesolevas ei käsitata. Kiht 1 - MUDANE LIIV Kihi moodustab mudane tolm- või peenliiv. Väga kohev ja mudane liiv esineb järve põhjasetete pindmise kihina. Kihi paksus on 0,05…1,25 m, paikselt puudub. Kiht 2 - LIIV Kihi moodustab jämetolm-, paikselt peenliiv (PA41 asukohas keskliiv), milles sisaldub vähesel määral orgaanilist ainet, järvekarpide lubikodasid. Välimäärangul on orgaanilise aine sisaldus viirgudena, õhukeste vahekihtidena, hajusalt või puudub täielikult. Kohati esineva orgaanilise aine sisaldus kuumutuskao näol on <0,6 %. Liiv on kollakashall kuni hall, kohev või kesktihe. Liiva tihedus muutub vertikaal- ja horisontaalsuunas, valdavalt kasvab sügavusse. 3 punktis tehtud käsi-löök-penetreerimisel (LP) kulus 10 cm pinnasekihi läbimiseks 3...5 lööki. Lõim ises sisaldub tol mu- ja saueosakesi (<0,05 mm) 0,4...4,6 %, kruusaosakesi (>2 mm) alla 1 %.

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 18 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

Nimetatud kiht esineb mudase liiva all või selle puudumisel pindmise kihina ühtlase kihina. Kihi paksus on 3…7 m. Kiht 3 - LIIV: ROHKE ORGAANILISE AINE SISALDUSEGA Kihi moodustab jämetolmliiv, milles sisaldub välimäärangul rohkesti orgaanilist ainet. Liiv on hallikasmust, valdavalt kohev, hajusalt esineva orgaanilise aine sisaldus kuumutuskao näol on 1...2,5 %. Lõi mises sisaldub tolm u- ja saueosakesi (<0,05 mm) 3,2...7 % , kruusaosakesi (>2 mm) alla 0,5 %. Eraldatud kiht esineb ülalkirjeldatud liivpinnase all, järve põhjast ca 4...5,5 m sügavusel, absoluutkõrgusel 22,2...24,5 m. Ala kaguosas tõuseb rohke orgaanilise aine sisaldusega liiv järve põhja, absoluutkõrgusele 26,5...27,6 m. Pealispind on lainjas, trassi põhjapoolses osas kiht kohati puudub. Kihi paksus on muutlik, ulatudes kihti läbitud kohtades 0,8...2 m-st kuni 5...6 m-ni. IPT 2006 aasta uuringuaruandes esitatud andmed setendite lõimise kooseisu kohta on analoogsed 1997 aastal AS Merin töös toodule (vt lisa 1 lõimise koondtabel). Arvestades 2006 ja 1997 aastal tehtud geoloogilisi uuringuid saab suure kindlusega öelda, et süvendamisele alluvad vaadeldavas piirkonnas kihina nr 2 eraldatud liivad, millede paksus 3 – 7 meetrit ning tolmu ja saviosakeste sisaldus ei ületa 5 %. Mõnevõrra võib süvendatava pinnase tolmu ja saviosakeste osatähtsust suurendada setendite pinnakihis laiguti esinev mudane liiv (kiht 1). Kuna selle kihikese esinemine on sporaadiline ja osatähtsus kogu süvendatava pinnase hulgas tühine siis soovitan kujuneva hõljumi hulgaks arvestada 5 % kogu süvendatava pinnase hulgast.

2.2.2. Ammutatava pinnase iseloom ja reostatuse uuring (teostaja OÜ Tartu Keskkonnauuringud, 2006) A. Järvik

Uuringud teostati 2006.a. septembri alguses ja proovid koguti Arendaja Eelprojektis toodud trassidel I ja IV Lämmijärves, Uhtininast põhja jääval laevakanali osas ja Praaga kanalis sügavustel kuni 3 m ja vahekaugusega ca 300 m. Nagu tabelist 2.2.2. ja jooniselt 2.2.2. näha, on Eesti Värava laevakanali Peipsi järve jääv osane liivane, Lämmijärves esineb aga kohati ka muda ja mudast liiva. muda on rohkem just madalamates kohtades ja ülemistes setete kihtides paksusega 10 cm. Proove koguti ülemisest 40 cm paksusest kihist. Hinnanguliselt võib muda osak olla 10 % ringis, mis on suurem, kui 1997.a. (vt. 2.2.1), kuid siiski on tegemist valdavalt liivaga ja pinnase kasutamine täitematerjalina Piirissaarel on võimalik.

Tabel 2.2.2. Pinnase iseloom

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 19 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

Proovipunkt Lävend OBJEKT IV1 0.5 m mudane kiht EV IV2 0.3 m mudane kiht,sügavamal liivane EV IV3 0.4 m liivane EV IV4 0.4 m liivane EV IV5 0.4 m liivane EV 0.4 m 10 cm mudane,sügavamal IV6 liivane EV 0.4;10cm mudane kiht,sügavamal IV7 liivane EV IV8 0.4 mudane, liivane EV I 9 0.4 m mudane liiv EV I 10 0.4 m mudane liiv EV I 11 0.4 m 10cm mudane,sügaval liivane EV I 12 0.4 m mudane liiv EV I 13 0.4 m liivane EV L14 0.4 m liivane EV L15 0.4 m liivane EV L16 0.4 m liivane EV L17 0.4 m liivane EV P18 0.4 m mudane Praaga P19 0.4 m mudane liiv Praaga P20 0.4 m liiv Praaga P21 0.4 m 5cm liivakiht,sügavamal turvas Praaga

IV – trassi alternatiiv IV, I – trassi alternatiiv I, L – trass Uhtininast põhja pool, P – Praaga

Tabel 2.2.3. Ammutatava pinnase reostatus naftaproduktite, fenoolide ja raskemetallidega

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 20 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

Proov i punk OBJE t KT OIL PHEN AS CD CO CR CU HG NI PB ZN 1 EV 40 0,1 4,5 0,09 3,1 14 2 EV 20 0,12 3,2 0,07 2,2 9,4 3 EV 20 <0,02 1,4 0,04 1,1 3,1 4 EV 20 <0,5 <2,0 <0,02 <1,0 39 1,3 0,04 1,9 1,1 4 5 EV 20 <0,02 1,2 0,06 <1,0 2,3 6 EV 20 <0,02 1,3 0,03 <1,0 2,7 7 EV 20 0,04 1,6 0,03 <1,0 3,6 8 EV 20 0,09 3,2 0,06 2,3 9,2 9 EV 20 0,08 2,4 0,06 1,6 7,4 10 EV 20 0,03 1,5 0,03 <1,0 3,2 11 EV 20 <0,5 <2,0 <0,02 <1,0 45 1,3 0,03 1,7 <1,0 4,3 12 EV 20 <0,02 1,2 0,03 <1,0 2,7 13 EV 20 <0,02 1,3 0,03 <1,0 2,9 14 EV 20 0,07 2,9 0,05 1,8 8,8 15 EV 20 <0,5 <2,0 0,08 1,5 42 3,2 0,05 3,5 1,7 9,9

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 21 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

16 EV 20 0,06 2,8 0,04 1,7 8,7 17 EV 20 0,04 1,7 0,03 <1,0 4,4 18 Praaga 20 <0,5 <2,0 0,36 0,36 36 5,7 0,08 4 2,8 20 19 Praaga 20 <0,5 <2,0 0,15 <1,0 45 2,9 0,07 2,6 1,6 10 20 Praaga 20 0,06 1,2 0,02 <1,0 4,6 21 Praaga 20 0,05 2,2 0,07 0,2 4,4 Sihtarv 100 1 20 1 20 100 100 0,5 50 50 20 Piirarv elutsoo nis 500 10 30 5 50 300 150 2 150 300 50

Naftaproduktide kontsentratsioonid olid madalad, ühes punktis vaid suurem, kui määramise alampiir, teistes punktides allpool määramispiiri. Seega jäid kõikides setteproovides naftaproduktide sisaldus väiksemaks kui pinnasele kehtestatud sihtarv. Naftaproduktide sisalduse järgi on põhjasetete ja pinnase keskkonnaseisund hea. Lenduvate fenoolide sisaldus oli kõikide punktide setteproovides väiksem kui määramise alampiir, seega väiksem kui sihtarv - selle kohaselt on keskkonnaseisund hea. Raskmetallide sisaldus jäi kõikides setteproovides väiksemaks kui sihtarv – seega on raskmetallide sisalduse järgi keskkonnaseisund samuti hea. Suhteliselt kõrge Cr sisaldus võib olla loodusliku liiva koostises, kuid ka see on sihtarvust väiksem.

Kokkuvõte 2006. aasta septembris Peipsi järve ja Lämmijärve osas teostatud põhjasetete ja pinnase uuringud näitasid, et Eesti Väravate ja Praaga laevateedel võetud proovides ei ületanud naftaproduktide, lenduvate fenoolide ja raskmetallide kontsentratsioonid pinnasele kehtestatud sihtarve ja nende järgi on pinnase ja põhjasetete keskkonnaseisund hea ehk inimesele ja keskkonnale ohutu.

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 22 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

2.3. Meteoroloogiline ja hüdroloogiline reziim (temperatuur, tuul, lainetus, hoovused, veetase, vee kvaliteet, jääolud) võimalikus mõjupiirkonnas.

Helle Mäemets ja Külli Kangur Alapeatükk on koostatud Peipsi monograafia III osa (Jaani, 2001; Filatova & Kvon, 2001; Keevallik et al., 2001), Limnoloogiakeskuse andmebaaside ja elupõlise piirissaarlase F. Kuznetsovi andmete põhjal. Lähimad ilmavaatlusjaamad on asunud Praagal ja Mehikoormas ning nende mõlema vaatlusread lumeolude kohta katavad aastaid 1962-1995. Muudest meteoroloogilistest andmetest on teada veel vaid sademete hulk aastail 1945-1998 Praagalt ja 1947-1998 Mehikoormast. Nii ei saa me olemasolevate nappide ja tänaseks katkenud (meteojaamade sulgemine) vaatluste põhjal teha põhjalikumat kokkuvõtet temperatuurist, tuulest, jää- ja lumeoludest just huvialuses piirkonnas. Kõige täiuslikuma ja pikema vaatlusreaga esindusjaam Tiirikoja jääb üsna kaugele. Alljärgnev on osaliselt paratamatult pigem kogemuslik kui statistiline üldistus. Jääolud Laevaliikluse planeerimisel saab “normaalse” aasta korral arvestada navigatsiooniperioodiga aprilli teisest poolest kuni novembri teise pooleni, sest “normaalseks” jää- ja lumikatte kestuseks Peipsil peetakse nelja kuud. Erandlikumatel aastatel võib aga kas jääminek lükkuda aprilli lõppu (isegi mai alguspäevisse) või siis varane jää katta mõnesentimeetrise kihina järve juba oktoobri lõpul-novembri algul; enamasti küll varsti jälle lagunedes. Jää tekkimine ja jää lagunemine Peipsil kestab tavaliselt 2-3 nädalat. Võttes jääkatte kestuse arvutamisel aluseks päeva, mil vee temperatuur langes alla või ületas 1 OC piiri, saadi (Kangur et al., submitted) keskmiseks jääkatte kestuseks Peipsil alates 1925. aastast 141 päeva (kõikumise ulatus 99-175 päeva). Viimase 80 aasta jooksul on jääkatte kestus oluliselt (P<0.02) lühenenud (joonis 2.3.1. Tavaliselt vabaneb järv jääst aprilli keskel (keskmiselt aasta 106. päeval). Kõige hilisem jääminek oli 2005.a. - aasta 125. päeval (5. mail) (Kangur et al., submitted). Mõnel aastal on Peipsi põhjaosas jääd näha veel mai teisel poolel). Jää tekkimise ajas (vee temperatuur <1 OC) statistiliselt usaldatavat trendi pole näha, kuid jääminek (vee temperatuur >1 OC) on nihkunud oluliselt (P<0,0001) varasemaks (Kangur et al., submitted ).

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 23 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

Joonis 2.3.1. Jääolud Peipsil aastatel 1925 kuni 2005: A – jää tekke (t≤1 °C) kuupäev, B – jäämineku (t≥1 °C) kuupäev ja C – jääperioodi kestus (Kangur et al. 2007). Lämmijärve vesi on suvel ja talvel kuni 1 ºC ja maikuus isegi 5-6 ºC soojem kui Peipsis s.s. (Suurjärves). Pihkva järvega on erinevus mõnevõrra väiksem. Võrreldes muude Peipsi osadega on aga kiirem enamjaolt madalaveelise (keskmine sügavus 2,5 m) Lämmijärve sügisene jäätumine. Jää all toimuv vee soojenemine ulatub Lämmijärve madalatel aladel üles kuni jääni, Suurjärves valdavalt aga vaid mõne meetrini järve põhjast kõrgemale. Praagal on lumikattega päevade arv 34 aasta andmete põhjal olnud keskmiselt kolm päeva pikem kui Mehikoormas, kuid Emajõe sissevoolu tõttu ei saa me seal jääkatte osas pikemat kestust oletada. Jääkate on Lämmijärves varieeruva ja Peipsi keskmisest, mis on “tavalise” talve teisel poolel 50-60 cm, väiksema paksusega, sõltudes ebaühtlasest sügavusest ja vee tugevamast liikumisest teatud piirkondades. Taliteed võivad olla tunduvalt lühemat aega kasutatavad kui järve jääkatte kestus. Järveosa Praagast Uhtininani jääb suurel määral Peipsit Lämmijärvest eraldava künnise kohale ning on üks õhema jääga ja varasemaid jää lagunemise piirkondi; Praagal ka sissevoolava

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 24 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

Emajõe tõttu. Lämmijärv on tavaliselt jäävaba 20. aprilli paiku ja Praaga kohta võib oletada sama. Tuul, lained, hoovused Tiirikoja andmete ja Eesti keskmise järgi võib oletada lääne- ja edelasuunaliste tuulte domineerimist. Lainete kõrgus on Lämmijärves väiksem kui Pihkva järves ja tunduvalt väiksem kui Suurjärves, näiteks tuulega 3-5 m s-1: 20-30 cm, Pihkva järves 30-40 cm, Suurjärves (Peipsi s.s.) 40-60 cm. Liigestatud rannajoon ja järve kitsus teevad Eesti Väravate kohal liikumise enamasti hõlpsamaks kui Suurjärves Praaga joonel, kus fetšid on hoopis suuremad. Uurijate arvates on kogu Peipsi järve puhul tegemist peamiselt tuulehoovustega; muude osatähtsust peetakse tühiseks. Seega on tegemist muutliku ja teineteisele vastupidise suunaga liikumistega pinnakihis ja süvakihis. Lämmijärves võib niisuguseid hoovusi täheldada vaid süvikutes. Andmed Lämmijärve veevahetusest nii Suurjärve kui ka Pihkva järvega on üsna pealiskaudsed. Esimese kohta on peamiselt 1970ndail tehtud mõõtmistest teada, et Vene väravate kaudu võib liikuda 160-1070 m3 s –1 ja Eesti Väravate kaudu 15-250 m3 s –1. Hoovuste mõjule keskendub TTÜ Meresüsteemide Instituudis valminud Eesti Värava laevatee optimaalse asukoha detailuuring (vt. omaette aruandena), mis kasutab Tiirikojal mõõdetud tuule suundi ja kiirusi. Tuleb arvestada ka erakordselt tugevaid vee liikumisi tormide ajal, mida pikaajaliste andmete keskmistamine välja ei too, aga mille ajal piki Lämmijärve telge kulgevat süvikut võib toimuda väga intensiivne veevahetus ning madalikele kantakse rohkesti liiva. Veetase ja vee kvaliteet Kuna tegemist on Peipsi ühe madalama piirkonnaga, on veetaseme muutustel siin kaugeleulatuvad tagajärjed nii laevaliikluse kui ka vee kvaliteedi osas. Paatidega liikumine laevatee kõrval on madalveeperioodidel raskendatud ka suurte penikeelekogumike tõttu, mis mootori vindi ümber mähkuvad. Seniste vaatluste põhjal seostub nende rohkus just madalate veeseisudega. Limnoloogiakeskuse teadlased (Kangur et al., 2003) on selgitanud korrelatsiooni veetaseme ning vee lämmastiku- ja fosforisisalduse vahel – kõrgema veeseisuga suureneb nitraadisisaldus, madalveega üldfosfori sisaldus. Viimane nähtus on ilmselt tingitud settes leiduva fosfaadi suuremast vabanemisest vette, sest madalaveelistel aladel keerutab lainetus tuulega põhjasette (siin peamiselt liiva) hõlpsasti üles. Võrtsjärves oli erakordse madalvee ajal 1996. a. tugeva tormi järel vees fosfaatset fosforit vees tormieelsega võrreldes 23 korda rohkem ja üldfosforit 4,9 korda rohkem (Tuvikene jt., 2004). Suspendeerunud sette mõju on väga oluline arvestada ka võimaliku kaadamise korral. Vette sattunud fosfaadihulki kasutavad kiiresti esmastootjad – eeskätt planktonvetikad, kelle õitsengud on kaadamise puhul väga tõenäolised. Nitraate tuleb valgalalt järve kõrge veega rohkem kui madala veega. Lämmijärve soostunud rannikult saabub kõrgema veeseisu ajal järve ka rohkem humiinaineid, muutes vee pruuniks. Peipsi veetase on kogu vaatlusperioodi vältel kõikunud kuni 3 m ja järve pindala võib seega muutuda 800 km2 ulatuses (Jaani, 2001). Sesoonne veetaseme muutumine Peipsi järves võiks enamasti olla järgmine: Talvisele- varakevadisele vee madalseisule järgneb üsna kiire tõus aprillis-mais. Järk-järguline pikk langus toimub suve teisel poolel, kuid sageli on veel nõrk tõus aasta lõpul, nagu näeme jooniselt 2.3.2. Tundub aga, et viimastel aastakümnetel on olnud mitmeid üsna tugevaid

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 25 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine erinevusi sellest skeemist, nagu näeme jooniselt 2.3.3, kus lisaks aastate väga erinevale veerohkusele on ka maksimumi aeg olnud erinevatel aastaegadel. Aastase veetaseme kõikumise keskmine amplituud on 1,5 m. Peipsi keskmised veetasemed aastatest 1885-1902 ja 1918-1921 on saadud korrelatsioonidena Emajõe veetasemetega neil perioodidel; Tiirikoja andmerida algab märtsist 1921. Keskmise Peipsi veetaseme väärtus sõltub üsna tugevasti sellest

Joonis 2.3.2. Sesoonne veetaseme muutus Peipsis veerikastel ja veevaestel aastatel (tase 200 cm = 30 m ü.m.p.) A. Jaani (2002) järgi

Joonis 2.3.3. Kolme erineva aasta veetaseme sesoonne muutumine Peipsis (Kangur et al….)

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 26 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine perioodist, mille kohta see leitakse. Nii on Peipsi monograafias esitatud kokkuleppelise 30.0 m ü.m.p. (e. 200 cm Tiirikoja vaatlusjaama suhtelisel skaalal) kõrval Limnoloogiakeskuse andmbebaaside põhjal leitud pikaajalise keskmisena madalam tase – 29,9 m mille suhtes toimunud kõikumisi kujutab joonis 2.3.4. Pikaajaline veetasemete mõõtmine on esile toonud kõrg- ja madalveeperioodid, mille kordumises on eristatud mitmeid erinevaid tsükleid, neist üks pikemaid on olnud 18-33 aastane, vastates

Joonis 2.3.4. Peipsi keskmise veetaseme pikaajaline käik (1920-2005).

Bruckneri eristatud keskmiselt 35 aastat vältavale klimatoloogilisele tsüklile. Paratamatult varieerivad tsüklite avaldumist üldised kliimamuutused ja vaatamata statistilisele prognoosile XXI sajandi esimese 15 aasta suhtelisest niiskusest, on viimastel aastatel olnud pigem madalveeperiood. Peipsi veevahetus on aeglane, umbes kaks aastat, ning tema veetase ei seostu sademeterohkusega (joonis 2.3.5). Joonisel 2.3.5. esitatut hinnates peab siiski meeles pidama, et Tiirikoja vaatlusjaam asub rannavööndis, mis on suurjärvedel ja mererannikul tuntud kui eriti põuased alad. Sademete hulk valgalal, näiteks Pihkva oblasti lõunaosas, võib sellest piirkonniti tublisti erineda.

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 27 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

Joonis 2.3.5. Peipsi veetaseme võrdlus sademete hulgaga aastail 1998-2002, mõlemad Tiirikoja andmed (M. Haldna joonis).

Ehkki Peipsi reguleerimata veetase põhjustab aeg-ajalt takistusi inimesele ja madalveeperioodid näivat tugevdavat eutrofeerumise mõju, on reguleerimata veetase järve elustiku liigirikkuse säilimisele väga oluline, eriti madalveevööndis, kus elutseb hulk muutlikule veetasemele kohastunud liike. 2006. a. põuane ja madalaveeline suvi oli erakordselt soodne seemneliselt paljunevatele taimedele, sealhulgas ka haruldastele, mille seemnepanga suurus ilmnes alles ekstreemsetes oludes. Võib oletada ka denitrifikatsiooniprotsesside tugevnemist kuivale jäänud muda, suurtaimede ja vetikate lagunemisel.

Peipsi vee kvaliteedist Külli Kangur

Sissejuhatus Vaatluse all olev ala asub Peipsi s.s. ja Lämmijärve piiril, kus keskkonnatingimused varieeruvad ning ka vee kvaliteet sõltub valitsevatest tuultest ja vee liikumisest Eesti Värava piirkonnas. Ilmastikust tingitud muutused võivad võimendada või pidurdada eutrofeerumisprotsessi järves. Peipsi vee kvaliteet kujuneb põhiliselt inimtekkelise eutrofeerumise (toiteainete, peamiselt lämmastiku- ja fosforiühendite sissekande) ja hüdrometeoroloogiliste tingimuste koosmõju tulemusel. Lämmijärv ja Praaga piirkond on Eestile kuuluvas Peipsi osas väiksema vee läbipaistvusega piirkondade hulgas. Viimasel aastakümnel on läbipaistvus (Secchi ketta järgi) seal suvel harva olnud üle 1,5 m. Nähtavust Praaga lähistel vähendab oluliselt ka tuulega põhjast üles kerkiv peen liiv.

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 28 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

Peipsi jätkuv eutrofeerumine

Eutrofeerumine on üldine probleem peaaegu kõigi tasandikujärvede, eriti madalate järvede puhul (Moss et al., 2005). Pikaajalised andmeread taimetoitesoolade ja klorofüll a (Chl a) sisalduse kohta näitavad, et Peipsi ei ole selles suhtes erand (joonis 6). Seejuures tuleb eristada eutrofeerumist kui järve looduslikku suktsessioonilist arengut ja eutrofeerumist kui inimtekkelist protsessi, mis on seotud järve väliskoormuse tõusuga. Battarbee et al. (2005) teeb ettepaneku tähistada järve looduslikku arengut kui ontogeneesi ja termini “eutrofeerumine” all mõista veekogu toiteainetega rikastumist inimtegevuse tulemusel. Ka EL Eutrofeerumise hindamise juhendis (2005) käsitletakse eutrofeerumist kui veekogu inimtekkelist rikastumist taimetoitesooladega, eriti lämmastiku- ja fosforiühenditega, mis põhjustab suurtaimede ja vetikate kiirendatud kasvu ning mille tulemusena häiritakse veeorganismide tasakaalu ja halvendatakse vee kvaliteeti. Järve ökoloogilise seisundi ilmast tingitud suure loodusliku varieeruvuse tõttu võivad aastatevahelised erinevused Peipsi vee kvaliteedis olla üsna suured. 2004. aasta vihmase ja jaheda ning 2005. aasta kuuma ja kuiva suve andmete võrdlus näitab, et fosforisisaldus vees ja fütoplanktoni biomass võib erineda 2-3 korda, mida ei saa seletada toiteainete väliskoormuse järsu muutusega. Pikaajaliste andmeridade analüüs näitab, et Peipsi eutrofeerumine jätkub. Selle tagajärjeks on intensiivsed veeõitsengud, vetikamürgid vees, nihked fütoplanktoni liigilises koosseisus ja dünaamikas, zooplanktoni hulga drastiline vähenemine, kalakoelmute mudastumine.

Järveosade ökoloogiline seisund ja arengutendentsid erinevad

Peipsi kolme osa toitesoolade sisaldus vees on olnud pidevalt erinev: järve põhjaosa on vee üldfosfori (Ptot) ja üldlämmastiku (Ntot) sisalduse poolest palju vaesem kui lõunapoolsed järveosad (joonis 2.3.6). Kui Peipsi Suurjärves on Ptot sisaldus viie aasta keskmisena stabiliseerunud või isegi veidi vähenenud, siis Pihkva järves ja ka

Lämmijärves on tõus ilmne. Järveosade erinevus nii fosforiühendite kui ka klorofüll a (Chl a) sisalduse, samuti vee läbipaistvuse suhtes on suurenenud. Keskkonnaseisund Pihkva järves, mida otseselt mõjutab Velikaja jõe kaudu tulev reostus, ja ka Lämmijärves, on viimastel aastatel halvenenud. Pihkva järve eutrofeerumist näitab eelkõige Ptot ja Chl a sisalduse kahekordistumine viimase kahekümne aasta jooksul (joonis 2.3.6). Ntot sisaldus on püsinud Peipsi järves uurimisaja jooksul stabiilsemana kui Ptot sisaldus. Peipsis s.s. on Ntot sisaldus vees veidi vähenenud, kuid Pihkva järves on täheldatav väike tõus.

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 29 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

160

140 Ptot 120 3 - 100 m

80 g

m 60 40 20 0 L. Peipsi s.s. Lämmijärv L. Pskov

1000

Ntot 900 3 - m 800 N g

m 700

600

500 L. Peipsi s.s. L. Lämmijärv L. Pihkva 60 Chl 50

40 3 -

m 30 g m 20

0 L. Peipsi s.s. L. Lämmijärv L. Pihkva

1985-1990 1991-1995 1996-2000 2001-2005 Joonis 2.3.6. Üldfosfori, üldlämmastiku ja klorofüll a sisalduse dünaamika Peipsi s.s., Lämmijärve ja Pihkva järve pinnavees avaveeperioodil (100-310 päev aastas).

Muutused planktonis

Peipsit on viimastel aastatel tabanud tugevad veeõitsengud, mis seavad ohtu nii inimeste tervise kui ka järve kalavarud. Järve vees on liiga palju toitesooli, peamiselt fosforit, mis soodsate ilmaolude korral paneb vohama vetikad. Sinivetikaõitsengute kestus on

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 30 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine pikenenud ja nende aeg muutunud. Veeõitsengud on Peipsis tavalisemad suvel, kuid aastail 2000 ja 2001 kestis tugev õitseng septembrist novembrini. 2002. aasta. suvel hukkus sinivetikaõitsengu ajal järves hulgaliselt kalu (Kangur et al., 2005). Fütoplanktoni dominantide koosseis ja dünaamika on oluliselt muutunud. Paistavad silma suuremad kõikumised nii planktonvetikate üldises kui peamiste rühmade biomassis, samuti liikide arvu dünaamikas. 2005. ja 2006. aastal võis hüpertroofsuse piiri ületavat fütoplanktoni biomassi jälgida suvel kõigis järveosades, eriti aga augustis Pihkva järves. Selle üheks põhjuseks oli kindlasti väga soe juulikuu. Sinivetikate osatähtsus fütoplanktoni suvises biomassis on oluliselt tõusnud (joonis 2.3.7). Dominantide seas on alates 2000. aastast üsna püsivalt ränivetika Aulacoseira ambigua (Grun.) kõrval olnud sinivetikas Anabaena circinalis (Kütz.) Hansg., juulis 2005 esmakordselt ka Anabaena lemmermannii P. Richter, üks potentsiaalselt mürgisemaid sinivetikaid, mis reeglina Peipsi avajärves puudub või on üsna vähene. Viimaste aastate augustis on Lämmijärves ja Pihkva järves domineerinud potentsiaalselt mürgine sinivetikas Microcystis viridis (A. Br.) Rabenh. (joonis 8), mis võib olla üheks põhjuseks zooplanktoni vähesusele. See vetikas on olnud järve üle 40-aastase uurimisaja jooksul Lämmijärve dominantide hulgas ajavahemikul juulist septembrini alates 2001. aastast ning aastail 2003 ja 2005 väga suures ülekaalus just Pihkva järves (teiste aastate kohta augustis sellest järveosast andmed puuduvad). Rohkem kui fütoplanktoni biomassi suurenemine ja klorofüllisisalduse tõus on ohu mär- giks vetikakoosluse dominantide muutus kõrgemat toitelisust nõudvate liikide suunas. Fütoplanktoni dünaamika on tasakaalust väljas ja kaotanud normaalse pikaajalise rütmi. Peipsi järves oli 2006. aasta suvel intensiivne veeõitseng juuli esimestel päevadel ja augusti algul.

100 Peipsi s.s. Lämmijärv+Pihkva j.

0 1984 1986 1988 1991 1993 1995 1997 1999 2001 2003 2005

Joonis 2.3.7. Sinivetikate osakaal (%) fütoplanktoni biomassis Peipsis s.s. ning Lämmijärves ja Pihkva järves ajavahemikul juulist septembrini.

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 31 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

20 Peipsi s.s. 18 Lämmijärv+Pihkva j.

12 -3

m 10

0 1984 1986 1988 1991 1993 1995 1997 1999 2001 2003 2005

Joonis 2.3.8. Sinivetika Microcystis viridis biomassi dünaamika Peipsis s.s. ning Lämmijärves ja Pihkva järves ajavahemikul juulist septembrini (1984-2005).

Zooplanktoni (eriti keriloomade) arvukus Peipsi järves on drastiliselt vähenenud (joonis 2.3.9). Selle tõttu on kalamaimude ja planktontoiduliste kalade toidubaas järves oluliselt kahanenud. Zooplanktoni hulga vähenemise põhjusteks peetakse tugevaid veeõitsenguid, vetikamürkide pärssivat toimet zooplankteritele ja filtreerijatele zooplankteritele suuruse poolest toiduks sobimatute sinivetikaliiide domineerimist.

Kokkuvõtteks näitab pikaajaliste andmeridade analüüs, et Peipsi järve inimtekkeline eutrofeerumine jätkub. Pihkva järve, mida otseselt mõjutab Velikaja jõe kaudu tulev reostus, ja ka Lämmijärve vee kvaliteet on halvenenud. Vetikaõitsengud ja vetikamürgid ohustavad Peipsi elustikku, kogu ökosüsteemi tasakaalu ja toimimist, sealhulgas inimeste tervist. Eutrofeerumisest tingitud ja toiduahela kaudu kumuleeruvad protsessid on pikemas perspektiivis ohuks järve kalavarudele.

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 32 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

2200

2000 Peipsi s.s. Lämmijärv+Pihkva j. 1800

1600

-3 1400 m .

d 1200 in

d n

a 1000 s u o

th 800

600

400

200

0 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 Joonis 2.3.9. Zooplanktoni arvukus (tuh. is. m-3) Peipsis s.s. ning Lämmijärves ja Pihkva järves avaveeperioodil (aprillist novembrini).

Tänuavaldus. Käesolevat tööd toetasid ETF grandid nr. 4986, 6008 ja 6820, sihtfinantseeritav teema nr. 0362483s03 ja Riiklik Peipsi keskkonnaseire programm.

Kirjandus Battarbee, R. W., Anderson, N. J., Jeppesen, E., Leavitt, P. R. 2005. Combining palaeolimnological and limnological approaches in assessing lake ecosystem response to nutrient reduction. Freshwater Biology 50: 1772-1780. Jaani, A. 2001. Water regime. Waves. Thermal regime and ice conditions.In: T. Nõges (ed.), Lake Peipsi. Meteorology, hydrology, hydrochemistry. Sulemees Publishers, Tartu: 41-53; 64-65; 65-72. Filatova, T. & V. Kvon, 2001. Currents. In: T. Nõges (ed.), Lake Peipsi. Meteorology, hydrology, hydrochemistry. Sulemees Publishers, Tartu: 57-64. Kangur, K., Milius, A., Möls, T., Laugaste, R., Haberman, J. 2002. Lake Peipsi: Changes in nutrient elements and plankton communities in the last decade. Journal of Aquatic Ecosystem Health and Management 5, 363-377. Kangur, K., T. Möls, A. Milius & R. Laugaste, 2003. Phytoplankton response to changed nutrient level in Lake Peipsi (Estonia) in 1992-2001. Hydrobiologia 506-509: 265–272 Kangur, K., Möls, T., Haldna, M., Kangur, A., Kangur P., Laugaste, R., Milius, A., Tanner, R. 2003. Lake Peipsi: common dynamics of biota, nutrients and water

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 33 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

level and risk of critical situations. T. Frey (ed.), Problems of contemporary ecology, p. 73–83. Tartu (in Estonian). Kangur, K., Kangur, A., Kangur P., Laugaste, R. 2005. Fish kill in Lake Peipsi in summer 2002 as a synergistic effect of cyanobacterial bloom, high temperature and low water level. Proc. Estonian Acad. Sci. Biol. Ecol. 54: 67 – 80. Kangur, A., P. Kangur, K. Kangur & T. Möls, 2006. The role of temperature in the population dynamics of smelt Osmerus eperlanus eperlanus m. spirinchus Pallas in Lake Peipsi (Estonia/Russia). Hydrobiologia (accepted). Kangur, K., T. Möls, A. Kangur & P. Kangur. Collapse of vendace Coregonus albula (L.) population in Lake Peipsi: interaction of natural factors and human impact. Hydrobiologia (submitted). Kangur, M., K. Kangur, R. Laugaste, J.-M. Punning & T. Möls, 2006. Combining limnological and palaeolimnological approaches in assessing degradation of Lake Pskov. Hydrobiologia (accepted). Laugaste, R., Nõges, T., Nõges, P., Yastremskij, V. V., Milius, A., Ott, I. 2001. Algae. E. Pihu & J. Haberman (Eds), Lake Peipsi. Flora and Faun. p. 31–49. Tartu. Moss, B., Barker, T., Stephen, D., Williams, A. E., Balayla, D., Beklioglu M., Carvalho, L. 2005. Consequences of reduced nutrient loading on a lake system in a lowland catchment: deviations from the norm? Freshwater Biology 50: 1687-1705. Mäemets, A., Freiberg, L. 2004. Characteristics of reeds on Lake Peipsi and the floristic consequences of their expansion. Limnologica 34: 83 – 89. Starast, H., Milius, A., Möls, T., Lindpere, A. 2001. Hydrochemistry of Lake Peipsi. T. Nõges (Ed.), Lake Peipsi. Meteorology, Hydrology, Hydrochemistry, p. 97–131. Sulemees Publishers, Tartu.

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 34 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

2.4. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonna veetaimestiku ja -loomastiku iseloomustus

2.4.1. Veetaimestik

Helle Mäemets

Seni olemasolevate andmete põhjal ei ole Praaga ega ka Eesti Väravate süvenduspiirkonna põhjataimestik (veesisene taimestik) kuigi rikkalik ei hulgalt ega liikide arvult. Kohati takistab selle kasvu ilmselt liikuv liiv, mis ei sobi juurdumiseks. Valitsevaks liigiks kogu Peipsis ja ka süvenduspiirkonnas on kaelus-penikeel (Potamogeton perfoliatus L.); madalamas, kuni 1-1,5 m sügavuses vees kohati ka kamm- penikeel (P. pectinatus L.). 1999-2000 leiti Laaksaare sadamast alates 1980ndate lõpust ilmunud, Peipsi jaoks uut liiki, pikka penikeelt (P. praelongus Wulf.), mis aga juba 2001 oli asendunud kaelus-penikeelega. Taimede sügavuspiir on Lämmijärves ja Suurjärve lõunaosas viimasel aastakümnel piirdunud kahe meetriga, enamasti aga olnud veelgi väiksem. Haruldased liigid selles piirkonnas kas kuuluvad amfiibsete taimede hulka ja kasvavad veepiiri lähistel, nagu väike konnarohi (Alisma gramineum Lej.), või on kaldataimed, nagu juurduv kõrkjas (Scirpus radicans Schkuhr) ja kiirjas ruse (Bidens radiata Thuill.). Süvendustööde kohtades erilisi kahjusid taimestikule pole meie andmete põhjal ette näha. Analoogia põhjal laevatee varem süvendatud Pedaspää lõiguga võib oletada, et süvendatud kanalisse põhjataimestikku ei peaks ilmuma.

2.4.2. Põhjaloomastik

Külli Kangur

Peipsi on väärtuslik mitte ainult veeressursina ja kalajärvena vaid ka unikaalse ja liigirikka elustiku poolest. Põhjaloomastiku ehk zoobentose moodustavad järve põhjasette sees või selle pinnal, aga ka veetaimedel ja veekogu põhjas olevatel esemetel elavad selgrootud loomad. Peipsi põhjaloomade seas on valdavad kaks suurt rühma: surusääsklased e. hironomiidid ja väheharjasussid e. oligoheedid. Kalamehed tunnevad hironomiidivastseid “motõli” nime all ja kasutavad neid sikutipüügil elussöödana. Hironomiidivastsed on Peipsi põhjaloomastikus liigirikkaim, kõige laiemalt levinud ja biomassilt domineeriv rühm. Nende muna-, vastse- ja nukustaadium möödub vees, valmikud (sääsed) aga elavad mõni tund või päev õhus. Hironomiide söövad kõik bentostoidulised kalad nagu latikas, angerjas ja kiisk, aga ka siig, noor ahven ja särg. Väheharjasussid on ohtraim loomarühm Peipsi põhjamudas. Lõunapoolsetes madalates ja mudastunud järveosades on väheharjasusse rohkem kui põhjaosas. Väheharjasussidest on sügavamal mudapõhjal peaaegu ainuvalitsev harilik pehmetupp Potamothrix hammoniensis. See 1-2 cm pikkune väheharjasuss elab põhjamudas ja toitub koos mudaga neelatavaist baktereist. Teda söövad nii röövputukad ja kaanid kui ka kalad.

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 35 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

Võtmeliigiks Peipsi ökosüsteemis on rändkarp Dreissena polymorpha, kes ilmus Peipsisse 1930ndail aastail (Mikelsaar ja Voore, 1936). Pärit on ta Kaspia mere ja Musta mere piirkonnast. Ilmselt sattus ta siia paatide külge kinnitununa. Praegu on rändkarp Peipsis hästi kodunenud ja väga ohter; ta biomass ületab paarikümnekordselt teiste põhjaloomade biomassi. Rändkarp kinnitub kobaratena kõvemale substraadile (kivid, teised karbid ja nende tühjad kojad) (foto 2.5.1). Pehmel mudapõhjal takistab rändkarbi levikut sobivate kinnituskohtade nappus, päris madalas vees lõhuvad teda lained ja jää. Uuritaval alal Varnja piirkonnas oli 2006.a. andmetel rändkarbi keskmine arvukus madalvees 0,3-0,5 m sügavusel kõval liivasel põhjal ja kividel 1651± 271 is. m-3 biomassiga 651± 129 mg m-3 (Evely Mältoni määrangud).. Selles biotoobis oli rändkarp kinnitunud kividele või enamasti järvekarbi kodadele nagu näha fotolt 2.4.1. Rändkarbi populatsiooni võib sellel alal pidada ebapüsivaks, kuna talvel võivad karbid jäässe külmuda või madala veetaseme korral kuivale jääda ja hukkuda. Suur osa neist võib olla ka lainetuse poolt kaldale heidetud. Sügavamal, 4-5 m sügavusel oli nende keskmine arvukus 161-645 is. m-3 biomassiga 75 - 132 mg m-3. Puhtal peenel liivapõhjal on rändkarp vähearvukas, kuna tal ei ole kuhugi kinnituda.

Karin Kanguri foto Foto 2.4.1. Rändkarbi kobar järvekarbil.

Rändkarp filtreerib pidevalt vett läbi oma keha, puhastades nii vett hõljumist. Kalad enamasti rändkarpi ei söö, kuna tal on tugev koda ja ta kinnitub tugevasti kivi külge. Ainult särg võib vähesel määral rändkarpi süüa. Surnud rändkarbi massid jäävad järve ja lagunevad. Peipsi rannal on näha lademetena rändkarbi kodasid.

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 36 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

Järve kaldalähedasel alal, taimestikuvööndis on põhjaloomi tavaliselt rohkem kui avaveealal. Mitmekesistes litoraalibiotoopides on põhjaloomaliike rohkem kui avaveealal. Peipsi järve kaldalähedasel alal domineerib kõvemal põhjal ülekaalukalt kirpvähk Gmelinoides fasciatus. See liik on inimese poolt 1970ndatel aastatel Peipsisse toodud ja muutunud väga arvukaks. Ta ületab konkurentsis teisi põhjaloomi, tõrjudes kohalikke liike välja ja ohustades senist koosluste tasakaalu. Gmelinoides on Peipsist peaaegu välja tõrjunud kaks kohalikku kirpvähiliiki Gammarus lacustris ja Pallasea quadrispinasa. Võõrliik G. fasciatus oli kõige arvukam veepiiri läheduses, teisi suurselgrootuid oli alla 1 m sügavuses vees suhteliselt vähe. Peale kirpvähi domineerivad vaatlusaluse ala põhjaloomastikus hironomiidivastsed perekonnast Glyptotendipes paripes, keda mõnel aastal on leitud hulgaliselt Praaga lähedal liivasel põhjal, mille all paljandub turbakiht. Uuritaval alal ei esine Punasesse Raamatusse kuuluvaid või muid haruldasi põhjaloomade taksoneid, samuti on taksonite arv ja Shannoni liigierisus suhteliselt madal. Seega on põhjaloomastiku looduslik väärtus Praaga- Piirissaare vahelisel alal suhteliselt madal ja looduskaitselises mõttes ei kujuta see ala midagi erilist. Kavandatava tegevuse piirkonda jääb hoovuste ja lainetusega liikuv liiv, mis pole põhjaloomastiku elupaigana kuigi sobiv. Substraadi ebastabiilsus takistab paljude põhjaloomaliikide levikut sellel alal.

2.5. Kalastiku koosseis ja kalapüük Peipsi järve lõunaosas ning Lämmijärves V. Vaino 2.5.1. Kalastik

Peipsi–Pihkva järve ja järvega seotud jõesuudmete kalastik koosneb 36 kalaliigist (tabel 2.5.1.), kõik nad on esindatud ka Peipsi järve lõunaosas ja Lämmijärves (Vaino, 2002). Nende 36 kalaliigi hulgas on 10 liiki, keda Eestis kaitstakse ”Looduskaitse seaduse”, ”Loodusdirektiivi” ja ”Eesti Punase Raamatu” raames: säga, tõugjas, hink, vingerjas, peipsi siig, rääbis, võldas, harjus, jõeforell, ojasilm. Neist 4 viimast on jõekalad, kes satuvad järve juhuslikult. Eesti mageveekaladest esinevad järves või selle vesikonnas pea kõik liigid. Introdutseeritud liikidest on elavad järves karpkala ja hõbekoger, viimatinimetatu on arvukam ja kindlasti ka sigib järves. Järve lühikese ea tõttu puuduvad endeemsed liigid, ent on olemas endeemne siiavorm – peipsi siig. Hiljuti püüti Peipsi vesikonnast veel 2 võõrliiki- valgeamuur ja kaug-ida unimudil (avaldamata andmed). Järve peamised töönduskalad (Eesti poolel) on tänapäeval koha, peipsi tint, ahven, latikas, särg ja haug. Luts, kiisk, siig ja säinas on teisejärgulise tähtsusega püügikalad.

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 37 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

Viimaste kümnendite jooksul on järve kalastikus toimunud märkimisväärsed muutused. Koha on kujunenud Peipsi järve väärtuslikuimaks töönduskalaks, samas kui rääbis on oma kunagise üliolulise positsiooni minetanud. Kohapopulatsioon oli Peipsi järves pikka aega allasurutud seisundis, peale traalpüügi lõpetamist ja põhjanootade arvu märgatavat vähendamist koos nende tehniliste parameetrite muutmisega (1970-80ndatel) hakkas koha arvukus järves suurenema. Seda protsessi toetasid soodsad keskkonnatingimused järves (Pihu, 1996; Pihu, Kangur, 2000; Saat, jt., 2002). Rääbisepopulatsioon oli oma õitsengu tipul veel 1980ndate aastate teisel poolel, kuid koos pehmete ja isegi jäävabade talvede saabumisega vähenes selle liigi arvukus kiiresti (Pihu, 1996; Pihu & Kangur, 1999). Jätkuvalt kõrgel püügikoormusel (varu kahanemise tingimustes) võis siin kiirendav mõju olla (Saat, jt., 2002), sest samasuguseid tendentse täheldati samal ajal ka Soome järvedel . Suur mõju oli kindlasti kohal, kes toitub teiste liikide kõrval ka rääbisest (Kangur, 2000). Kahel korral on järves suvel hapnikupuudusel surnud tint (Pihu, Kangur, 2000) ja sellise olukorra kordumise tõenäosus on aasta-aastalt üha suurem. Viimastel suvedel (2000ndate aastate alguses) on täheldatud samuti kalade (esmajoones kiisa) suremist, mille põhjuseks on hapnikupuudus põhjalähedastes veekihtides kõrge veetemperatuuri ja vaiksete ilmade tõttu.

Kalade koelmud ja kaitse

Enamikule olulisematele töönduskaladele ja kaitsealustele kalaliikidele on kehtestatud kudeaegsed püügikeelud või isegi aastaringsed püügikeelud. 15.maist kuni 15.juunini on koha- ja latikapüügi keeld, 20.aprillist 20.maini haugipüügikeeld, 20.oktoobrist 20.novembrini siiapüügikeeld, 15. jaanuarist 5.veebruarini lutsupüügikeeld. Säga, tõugja ja ka rääbise püük on aastaringselt keelatud. Järve Eestipoolses osas asub kolm tähtsat kalade kudeala, üks neist paikneb Peipsi järve lõunaosas (Emajõe suue koos Pedaspää lahega), teine Peipsi järve lõuna- ja Lämmijärve põhjaosas (Eesti väravate piirkond) ning kolmas Pihkva järve Värska lahes. Peipsi lõunaosas asuval koelmul, kus koeb väga palju kalaliike (vt. allpool) on igasugune kalapüük keelatud 1.maist 15.juunini, Peipsi lõuna- ja Lämmijärve põhjosas paikneval koelmul ja Värska lahes on kalapüügikeeld 15.maist 15.juunini (joonis 2.5.1.). Lisaks on pikad kalade kudeaegsed püügikeelud kõikidel Peipsi lõunaossa suubuvatel jõgedel (Emajõgi, Ahja, Koosa, jne.) ja nendega ühenduses olevatel järvedel (Koosa, Kalli, Leegu, Lahepera, jne).

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 38 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

Joonis 2.5.1. Kalapüügikeeldude skeem mõjupiirkonnas

Peamised töönduskalad ja kaitsealused kalaliigid

Koha. Levinud kogu järve ulatuses, kuid eelistab Peipsi järve kesk- ja põhjaosa sügavaveelisi piirkondi. Vajab hästi läbisoojenavat, vähese läbipaistvusega, kuid hapnikurikast vett. Hoidub rohkem avavette, toitub peamiselt tindist, ahvenast ja kiisast (Pihu, Turovski, 2001, Ojaveer, jt., 2003). Koelmud paiknevad liivamuda-liiva-kruusasel põhjal, Eesti poolel Peipsi järve lõunaosas (eelkõige Pedaspää laht) ja Suur-Emajõe alamjooksul (vähesel määral Lämmijärves). Kudemine algab juba 10 °C juures, tavaliselt siiski veidi kõrgemal temperatuuril (12-14°C), aprilli lõpust-mai keskpaigani ja vältab mai lõpu-isegi juuni lõpuni. Isaskohad valvavad ja ventileerivad marjaga pesi, vastsed kooruvad umbes nädala möödudes ja kanduvad vooluga eemale. Kohamaimude parvesid on esmalt märgatud Peipsi järve lõunaosas, ligikaudu Praaga küla 6.piiripoi joonel. Koha põhikoelmu jääb Praaga kanali süvendamise mõjupiirkonda. Eesti väravate kanali piirkonnas koha ei koe, läbirännet pole samuti täheldatud (Vaino, 2001).

Peipsi tint. Tint on lühiealine (1-2 aastat), planktontoiduline parvekala. Hoidub rohkem järve kesk- ja põhjaosa avavööndisse. Koeb peaaegu kogu järve kaldavööndi ulatuses (kuni 4 m sügavuses, liiva-kruusasel põhjal), intensiivsemalt Peipsi järve lõuna- kui põhjaosas. Vähesel määral ka Lämmijärve lõunaosas (Pihkva järve tint). Kudemine algab peale jääminekut, temperatuuril 4-5 °C, tavaliselt aprilli lõpus-mai esimestel päevadel. Kudemine lühiajaline, ainult paar nädalat, põhiliselt 3-5 päeva. Vastsed kooruvad 2-3 nädala jooksul (Pihu, Turovski, 2001, Ojaveer, jt., 2003). Kudeaegset püügikeeldu pole.

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 39 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

Kanalite süvendamisel jäävad koelmud vähesel määral mõjupiirkonda, eelkõige Praaga kanali ümbruses.

Ahven. Ahven on paikse eluviisiga parvekala, eelistab elupaigana rohkem Peipsi järve kesk- ja põhjaosa. Koelmud asuvad üle järve, kuni 5-6 m sügavuseni ja 6-7 km kauguseni kaldast välja. Eesti poolelt on suured koelmud Meerapalu, Nina, Kodavere, Sääritsa, Lohusuu ja Vasknarva juures (Vaino, 2001). Koeb igasugusele substraadile- kruusa- kivisele põhjale, taimestikule, püünistele. Kudemine algab temperatuuril +8 °C, tavaliselt mai alguses ja vältab 3-4 nädalat. Mari areneb hõljuvas olekus, vastsed kooruvad 2-3 nädala möödudes (Pihu, Turovski, 2001, Ojaveer, jt., 2003). Kudeaegset püügikeeldu pole, v.a. keelualade sisse jäävatel koelmutel. Kanalite süvendamisel jäävad koelmud vähesel määral mõjupiirkonda, eelkõige Praaga kanali ümbruses.

Haug. Röövkala, erinevalt kohast ja ahvenast eelistab elupaigana järve kaldavööndit. Hoidub rohkem Peipsi järve lõunaossa ja Lämmijärve, mis on madalaveelisemad ja taimestikurohkemad. Koelmud asuvad samuti peamiselt Peipsi järve lõunaosas (eelkõige Koosa jõe ja Pedaspää poolsaare vaheline piirkond) ja Lämmijärves (eelkõige Piirissaare ümbrus ja Eesti väravate piirkond) (Vaino, 2001). Rändab ka suurel hulgal Emajõkke ja teistesse järve lõunaossa suubuvatesse jõgedesse, ojadesse kudema. Kudemine algab juba jäämineku ajal (temperatuuril 4-5 °C), tavaliselt aprilli alguses-keskpaigas ja vältab 3-4 nädalat. Mari koetakse madalasse vette surnud taimestikule, kus ta areneb 2-3 nädalat. Kõrge veeseis soodustab haugi kudemist (Pihu, Turovski, 2001, Ojaveer, jt., 2003). Mõlema kanali piirkonnad on haugile väga olulised rände- ja kudealad.

Latikas. Põhjatoiduline lepiskala, hoidub parve. Esimestel eluaastatel elab järve kaldavööndis, hiljem suundub järve avaossa. Arvukam järve lõunaosas. Alates aprillist, mõnikord varemgi, võtab ette pikki kuderändeid (Tambets, 2001). Mai alguseks on reeglina ränne läbi. Koelmud paiknevad Suur-Emajões ja selle suudme ümbruses, Peipsi järve lõunaosaga ühenduses olevates järvedes ja jõgedes, Lämmi- ja Pihkva järves (meie poolelt Värska laht) (Vaino, 2001). Kudemine algab tavaliselt mai teisel poolel, veetemperatuuril 12-15 °C ja kestab vaheaegadega 3-4 nädalat. Mari heidetakse madalasse vette (kuni 1 m), surnud veetaimestikule. Mari areneb ligikaudu 10 päeva (Pihu, Turovski, 2001, Ojaveer, jt., 2003). Mõlema kanali süvendamise mõjupiirkonda jäävad latika kudealad ja tähtsad rändeteed.

Särg. Kaldavööndit eelistav lepiskala, hoidub samuti parve. Arvukam Peipsi lõunaosas ja Lämmijärves. Kudemine algab 8 °C juures, tavaliselt aprilli lõpus-mai alguses ja kestab 2-3 nädalat. Mari koetakse surnud taimestikule, madalasse vette ja areneb kuni 2 nädalat (Pihu, Turovski, 2001, Ojaveer, jt., 2003). Särje suuremad koelmud asuvad Peispi lõunaosas ja Lämmijärves, rändab ka Peipsi ja Lämmijärvega ühenduses olevatesse järvedesse ja jõgedesse. Praaga ja Eesti väravate piirkonnas asuvad suured koelmualad (Vaino, 2001). Kudeaegset püügikeeldu ei ole, v.a. keelualade sisse jäävatel koelmutel.

Luts. Külmalembene röövkala. Veekogu põhjaelanik, toitub peamiselt kiisast. Arvukam Peipsi järves, kui Lämmi- ja Pihkva järves. Koeb talvel, jää all, jaanuari keskpaigast-

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 40 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine veebruari keskpaigani. Koelmud paiknevad järve kaldavööndis (kogu järve ulatuses, ka süvendustööde piirkonna lähedal, (Vaino, 2001)) ja jõgedes, liiva-kruusa-kivisel põhjal. Mari jääb põhja lähedale hõljuvasse olekusse, kus areneb 3,5-4,5 kuud, vastsed kooruvad alles kevadel (Pihu, Turovski, 2001, Ojaveer, jt., 2003). Süvendustööd ilmselt sigimist ei mõjuta.

Peipsi siig. Peipsi järves väljakujunenud, külmalembene kalaliik. Praegu vähearvukas, algul lepis-, hiljem röövkala. Suvel koondub parve, Peipsi kesk- ja põhjaosa avavööndisse, kus teda varasematel aastatel spetsiaalselt püüti, nüüd enam mitte. Koeb sügisel, viimasel ajal tavaliselt novembris, veetemperatuuri 5 ºC juures. Koelmud paiknevad järve kaldavööndis, 2-4 m sügavusel, liiva-kruusa-kivisel põhjal (Pihu, Turovski, 2001, Ojaveer, jt., 2003), Meerapalust kuni Lagedini. Peipsi lõunaosa tähtsamad koelmud Emajõe suudme lähedal (Pedaspää madaliku ees), Meerapalu vastas ja Piirissaare lähedal (Vaino, 2001). Kudealad võivad jääda süvendamise mõju alla, kui tööd venivad. Mari haudub kevadeni, 5-6 kuud. Eesti Punase Raamatu järgi tähelepanu vajav liik.

Rääbis. Külmalembene parvelise eluviisiga lepiskala. Suvel koondub Peipsi kesk- ja põhjaossa. Koeb hilissügisel-talve alguses, temperatuuril +2-3 ºC kuu aja vältel. Koelmud asuvad kaldavööndis, samades kohtades, kus siialgi, kuid veidi madalamal. Mari haudub ligikaudu 5 kuud, ellujäämus on suurem jääkatte olemasolul (Pihu, Turovski, 2001, Ojaveer, jt., 2003). Juba mitu aastat kehtib aastaringne püügikeeld. Kantud Eesti Punasesse Raamatusse tähelepanu vääriva liigina ja Loodusdirektiivi V lisasse. Süvendamise mõju võib olla sama, mis siia puhulgi, s.t arvestatav.

Tõugjas. Eesti karpkalalastest ainuke röövkala. Elab veekihis, noorelt parvekala, vanemad hoiduvad omaette. Koeb aprillis, Peipsi järve kalad ilmselt Suur-Emajões (Emajõe suudmest on juba mai alguses kudenud isendeid püütud), liiva-kruusasel põhjal, vooluga kohtades. Küllalt tavaline Peipsi järves lõunaosas, Emajõe suudme ümbruses, mujal haruldasem. Lämmijärve kohta andmed puuduvad. Aastaringse püügikeelu all, kuid varem püüti paar tonni aastas. Järve Venepoolses osas praegugi töönduskala. Eestis vastuolulise staatusega liik (vt. tabel 2.5.1.), ilmselt vähese uurituse tõttu.

Säga. Öise eluviisiga, röövtoiduline põhjakala. Eestis levila põhjapiiril. Koeb juunis- juulis, kindlasti Lämmijärves, võib-olla ka Suur-Emajões. Ilmselt seoses varasemast soojemate suvedega on kaluritelt hakanud tulema rohkesti teateid säga püügi kohta, eriti Lämmijärvest (kuni 100 isendit aastas-Vaino, 2004). Jääb püünistesse ka Suur-Emajões ja Peipsi lõunaosas. Säga alustab kudemist, kui päevane veetemperatuur on vähemalt 22- 24°C ja öine temperatuur ei lange alla 18-19 ºC (Ojaveer, jt., 2003), mis on viimastel aastatel pigem tavaline, kui erandlik suvine veetemperatuur. Eestis täieliku püügikeelu all, Eesti Punase Raamatu eriti ohustatud liik ja kaitsealuste liikide II kategooria liik. Süvendamine ilmselt säga ei ohusta, kuid Lämmijärve pinnase kaadamine on väga ebasoovitav.

Hink. Varjatud eluviisiga väike põhjakala. Elab paljudes selgeveelistes muda, liivamuda, liiva-kruusa põhjaga, aeglase vooluga jõgedes ja järvedes. Toitub väikestest

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 41 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine põhjaloomadest ja detriidist (Ojaveer, jt., 2003). Leitud ka Suur-Emajõest ja Peipsi järvest, ka Praaga ümbrusest (Veeroja, jt., 2005), väga tõenäoline on esinemine Lämmijärves. Koeb juunis-juulis, veetemperatuuril 16-18 ºC, madalas vees taimetihnikutes. Süvendatavad alad võivad olla hingu elupaigad (kuid mitte koelmud), kuid need moodustavad sarnastest aladest tühise osa.

Vingerjas. Eestis levila põhjapiiril, väga varjatud ja öise eluviisiga põhjatoiduline kala. Elab mudase põhjaga taimederohketes, sooja ja madala veega kohtades. Leitud ka Peipsist ja Lämmijärvest (Veeroja, jt., 2005) ning nendega ühenduses olevatest veekogudest (Emajõest, Kalli jõest). Talub väga hästi hapnikupuudust. Koeb aprillis- mais, surnud taimedele, laias temperatuurivahemikus (Ojaveer, jt., 2003). Süvendustööd ei ohusta vingerja elu- ega kudepaiku.

Tabel 2.5.1. Peipsi-Pihkva järve kalastik, nende töönduslik tähtsus ja kaitsealune staatus.

Kalaliik Töönduslik Loodus- Loodus- Punane tähtus1kaitseseadus2 direktiiv3 raamat4

1. Ojasilm, Lampetra planeri 0 4 2. Jõeforell, Salmo trutta morpha fario 0 4 3. Rääbis, Coregonus albula 1 V 4 4. Peipsi siig, Coregonus lavaretus maraenoides 2 4 5. Harjus, Thymallus thymallus 0 III V 1 6. Peipsi tint, Osmerus eperlanus morpha spirinchus 3 7. Haug, Esox lucius 3 8. Angerjas, Anguilla anguilla 1 9. Särg, Rutilus rutilus 3 10. Roosärg, Scardinus erythrophthalmus 1 11. Teib, Leuciscus leuciscus 0 12. Turb, Leuciscus cephalus 0 13. Säinas, Leuciscus idus 2 14. Lepamaim, Phoxinus phoxinus 0 15. Tõugjas, Aspius aspius 1 II II,V 5 16. Mudamaim, Leucaspius delineatus 0 17. Linask, Tinca tinca 1 18. Rünt, Gobio gobio 0 19. Viidikas, Alburnus alburnus 1

20. Nurg, Blicca bjoerkna 1 21. Latikas, Abramis brama 3

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 42 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

22. Vimb, Vimba vimba 1 23. Koger, Carassius carassius 1 24. Hõbekoger, Carassius gibelio 1

25. Karpkala, Cyprinus carpio 1

26. Trulling, Nemacheilus barbatulus 0 27. Hink, Cobitis taenia 0 III II 5 28. Vingerjas, Misgurnus fossilis 0 III II 5 29. Säga, Silurus glanis 1 II 1 30. Luts, Lota lota 2 31. Ogalik, Gasterosteus aculeatus 0 32. Luukaritski, Pungitius pungitius 0 33. Koha, Sander lucioperca 3 34. Ahven, Perca fluviatilis 3 35. Kiisk, Gymnocephalus cernuus 2 36. Võldas, Cottus gobio 0 III II 4

1 Töönduslik tähtsus: 0-tähtsusetu, 1- väikese tähtsusega, 2- teisejärguline töönduskala, 3- peamine töönduskala; 2 “Looduskaitseseaduse” kaitsealuste liikide kategooria: I- vähenenud arvukuse ning kriitilise piirini rikutud elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, II-väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ning levila väheneb, III- praegu veel suhteliselt tavalised, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt langeda; 3 “Loodusdirektiivi” kaitsekategooria: II- liigid, kelle kaitseks tuleb moodustada loodusalad, IV- ranget kaitset vajavad liigid, V- liigid, mille kaitseks peab hävimisohu korral kehtestama kaitsemeetmed; 4 Eesti Punase Raamatu kaitsekategooria: 0-hävinud või tõenäoliselt hävinud, 1- eriti ohustatud, 2- ohualtid, 3-haruldased, 4-tähelepanu vajavad, 5- määratlemata liigid.

2.5.2. Kalapüük

Püügireziim

Vastavalt Eesti-Vene Valitsustevahelise kalanduskomisjoni otsustele on kalapüük Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel kvoteeritud. Lisaks olulisemate töönduskalade püügimahtudele kehtestab komisjon ka tähtsamad nõuded erinevate püügivahendite kasutamisele. Üldjoontes on Peipsi ja Lämmijärve 2007.a. kalapüügireziim järgmine: suuresilmaliste võrkudega on Peipsi ja Lämmijärves keelatud püüda kala 25. aprillist augusti lõpuni ja väiksesilmaliste võrkudega 6.maist aasta lõpuni, mutnikupüügi keeld kehtib augusti lõpuni ja vaid mõrdadele kehtib lühiajalisem püügikeeld, 15.maist 15.juunini ja sedagi ainult Lämmijärves. Peipsi lõunaosa ja Lämmijärv on mutnikupüügiks aastaringselt suletud, nagu kalapüük faarvaatritelgi. Lisaks kehtivad olulisematele ja väärtuslikumatele

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 43 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine kaladele kudeaegsed püügikeelud ja kalade tähtsamatel koelmutel püügikeelualad. Nendest anti ülevaade juba eespool. Ajalooliselt on nii välja kujunenud, et Peipsi järves lõuna pool Varnja-Raskopeli joont ja Lämmi- ja Pihkva järves täies ulatuses Eesti poolelt „lihtsaid“ mõrdasid kalapüügiks ei kasutata, vaid need paigutatakse jadadesse. Kalapüügistatiskas on need püünised nimetuse mõrd mõrrajadas all. Enamik jadasid paikneb Lämmijärves, vähesed Peipsi järve lõunaosas. Mõned üksikud neist asuvad ka Praaga ja Eesti väravate kanalite läheduses.

Peamised püügiobjektid

Töönduskaladest ülevaate koostamisel on kasutatud Eesti Mereinstituudi projektide: „Olulisemate töönduskalade varude seisund Peipsi järves 2005.a. (ja 2006.a.) ja varu prognoos 2006.a. (ja 2007.a.)“ materjale.

Koha. Koha on tänapäeval Peipsi järve tähtsaim püügikala, seda nii väljapüügi kui saagi väärtuse poolest. Järve kalapüügireziim lähtub suuresti koha püügireziimist. 2000ndatel aastatel on järve Eestipoolsest osast saadud keskmiselt 912 tonni koha aastas (tabel 2.5.2.). Püütakse teda peamiselt võrkude, põhjanootade (ehk mutnikute) ja ka mitut tüüpi mõrdadega (tabel 2.5.3 ja 2.5.4). Mitmesuguste püügipiirangute tõttu on koha püük koondunud sügis-talvisele perioodile (tabel 2.5.5). Püütakse peamiselt järve põhja- ja keskosast, kuid ka Peipsi lõunaosas on palju häid püügikohti. Sisuliselt on kogu Varnja küla ja Raskopeli küla ühendavast sirgest lõunasse jääv ala hea püügipiirkond. Sellest mõttelisest joonest põhja, kuni Ninaküla-8.piiripoi jooneni, (kui päris 1-2 km ulatuses piiriäärsed alad välja arvata) on kala- ehk kohapüük tunduvalt väheaktiivsem.

Tint. Koha järel väljapüügilt teine püügikala, kuid väärtus väike. Püütakse kevadel, aprilli lõpus-mai alguses, kudemise ajal spetsiaalsete mõrdadega. Süvendamiste piirkonna lähedal tinti enam ei püüta, kuigi võimalused selleks oleks. Viimaste aastate saagid varu halva seisu tõttu väga väikesed (tabelid 2.5.2..-2.5.5), 2007.a. tuleb ilmselt nullsaagiga aasta.

Ahven. Väljapüügilt kolmas püügiobjekt, kuid tänu oma kõrgele hinnale eksportkalade seas teisel kohal. Peamine harrastuspüügikala Peipsi järves. Viimaste aastate keskmine saak 414 tonni. Püütakse kevadel, kudemise ajal ääre- ja avaveemõrdadega ning sügisel mutnikutega (tabelid 2.5.2.-2.5.5). Tähtsamad püügikohad jäävad järve kesk- ja põhjaossa, kus on rohkem sobivaid koelmuid. Järve lõunaosas häid püügikohti vähem, süvendamiste piirkonnas esineb ahven saagis enamasti kaaspüügina.

Haug. Esmase tähtsusega töönduskala. Püütakse nii siseturu kui ekspordi tarbeks, samuti hinnatud harrastuspüügil. Keskmine aastasaak 100 tonni lähedal. Suurem osa saagist püütakse sügis-talvisel perioodil suuresilmaliste võrkudega. Veel püütakse teda madalaveelisest Lämmijärvest mõrrajadadega ning Peipsi järvest mutnikutega (tabelid 2.5.2.-2.655) Saagid võiksid suuremadki olla, kuid koha- ja haugi elupaigad ehk

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 44 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine eeldatavad püügialad, suuresti ei kattu. Süvendatavate kanalite piirkonnas on väga head eeldused haugipüügiks, kuid kudeaegse keelu tõttu on see välistatud.

Latikas. Oluline töönduskala, eriti siseturu tarbeks. Tänu viimasele, saakide registreerimine ebatäpne (hinnanguliselt ligikaudu kolmandiku ulatuses). Püütakse peamiselt Lämmijärvest, mõrrajadadega kevadise kuderände ajal ning suuresilmaliste võrkudega Peipsi järvest sügis-talvisel perioodil (tabelid 2.5.2-2.5.5). Suur-Emajões on latikas kõige tähtsam ja ka väärtuslikum püügikala (Tambets, M., 2001). Keskmine aastasaak küünib seal 25 tonnini Peipsi ja Lämmijärve ligikaudu 250 tonni vastu. Praaga kanali ümbrus koos Emajõe alamjooksuga on väga tähtis latikapüügi piirkond, kõige olulisem on aprillikuine püük.

Särg. Latika kõrval teine tähtis siseturu kala. Oluline töönduskala, keskmine aastasaak üle 200 tonni. Püütakse valdavalt varakevadel, mõrrajadade ja ääremõrdadega, aga ka spetsiaalsete väiksesilmaliste võrkudega. Püük kontsentreerunud Peipsi järve lõunaossa ja Lämmijärve, kus asuvad särje põhilised kude- ja elualad. Nõudlus on eelkõige kudeeelse särje vastu. Särje vastu on suur huvi ka harrastuspüüdjatel. Mõlema kanali, Praaga ja Eesti väravate, ümbrused on väga tähtsad särjepüügi alad (tabelid 2.5.2.-2.5.5).

Luts. Teisejärguline töönduskala, keskmine aastasaak 30 tonni ringis. Püütakse peamiselt kevadel mõrrajadade ja ääremõrdadega muude kalade (ahvena, latika, särje) püügi kõrvalt. Saagid suuremad Peipsi lõunaosas ja Lämmijärves, kui Peipsi kesk- ja põhjaosas, kuigi peaks olema vastupidi. Ilmselt on põhjus Peipsi lõunaosas ja Lämmijärves toimuvas intensiivsemas püügis (tabelid 2.5.1.-2.5.2.).

Teised liigid. Rääbis ja peipsi siig on oma tööndusliku tähtsuse praeguseks momendiks kaotanud. Viimase 10-15 aasta soojad sügised, koha kõrge arvukus ja siia puhul ka intensiivne võrgupüük ei lase nende liikide töönduslikul varul taastuda. Muude liikide väljapüügi numbrid (2000ndatel aastatel keskmiselt 11 tonni) sisaldavad peamiselt kiiska, millele tänapäeval enam turgu pole ja 1-2 tonni ulatuses säinast. Viimast püütakse enamasti Lämmijärvest. Muude liikide alla koondatakse veel väga väikesed linaski, nuru, roosärje, kogre, karpkala, vimma, angerja ja viidika saagid. Tavaliselt loevad kalurid ise kõik need liigid särjeks, v.a. angerja (tabelid 2.5.2.-2.5.5.).

Tabel 2.5.2. Eesti kalasaagid (t) Peipsi ja Lämmijärvest 2000.-2006.a. (2006.a. seisuga 31.10)

Kalaliik/aasta 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 Keskmine

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 45 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

Koha 622 450 911 1765 895 673 1071 912 Ahven 538 281 230 600 388 374 491 414 Haug 111 123 145 111 72 64 97 103 Latikas 135 231 324 251 242 328 319 261 Särg 223 213 261 188 199 232 215 219 Tint 1104 623 2214 187 30 169 83 630 Siig 9 9 11 6 2 1 1 5 Rääbis 2 0 0 0 0 0 0 0 Luts 34 32 37 31 46 17 18 31 M. liigid 11 12 18 16 7 3 9 11 Kokku 2788 1975 4150 3155 1881 1862 2303 2587

Tabel 2.5.3. Eesti mutnikusaagid (t) Peipsi järvest 2000.-2006.a. (2006.a. seisuga 31.10)

Kalaliik/aasta 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 Keskmine Koha 375 199 402 1008 145 174 315 374 Ahven 385 163 64 343 113 113 19 171 Haug 45 25 24 35 12 18 18 25 Latikas 30 51 40 13 38 120 28 46 Särg 70 31 7 14 31 31 5 27 M. liigid 3 2 2 0 0 1 1 1 Kokku 908 472 538 1414 338 457 385 644

Tabel 2.5.4. Eesti kalasaagid (t) püüniste kaupa Peipsi ja Lämmi järves 2006.a. (31.10 seisuga) Püünis/kalaliik Koha Ahven Haug Latikas Särg Siig Tint Luts Kiisk Muud Kokku Võrgud (suuresilm.-d) 467 49 53 116 9 1 0 2 0 0 697 Võrgud (väiksesilm.-d) 15 15 1 3 35 0 0 0 0 0 69 Avavee-ja ääremõrrad 128 289 5 11 64 0 0 4 4 0 505 Mõrrajadad 145 115 18 161 101 0 0 12 0 0 553 Tindimõrrad 0 3 0 0 1 0 83 0 4 0 91 Mutnikud 315 19 18 28 5 0 0 0 1 0 385 Muud püünised 2 0 1 0 1 0 0 0 0 0 4 Kokku 1071 491 97 319 215 1 83 18 8 1 2303 Tabel 2.5.5. Eesti kalasaagid (t) Peipsi ja Lämmi järves kuude kaupa 2006.a. (seisuga 31.10) Kalaliik/kuu Jaan. Veeb. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Kokku Koha 181 35 12 12 23 22 20 31 454 281 1071 Ahven 15 13 6 27 250 31 35 27 25 61 491 Haug 21 8 6 4 5 2 5 2 25 19 97 Latikas 12 9 14 40 18 10 28 10 97 79 319

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 46 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

Särg 5 2 7 90 66 8 9 5 16 7 215 Siig 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 Tint 0 0 0 0 83 0 0 0 0 0 83 Luts 0 1 1 5 3 0 4 1 1 2 18 Kiisk 0 1 0 0 4 0 0 0 3 0 8 Teised l. 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 Kokku 236 69 46 178 453 74 102 75 622 450 2303

2.5.3. Kokkuvõte

Praaga kanali ja Eesti väravate kanali süvendamisega kaasnevate keskkonnamõjude võimalikus mõjupiirkonnas asuvad enamiku Peipsi järve peamiste töönduskalade ja kaitsealuste kalade kudealad. Praaga kanali läheduses koevad eelkõige koha, haug ja särg. Vähemal määral peipsi tint, latikas, ahven ja luts. Kaitsealustest liikidest siia ja rääbise koelmud jäävad Pedaspää madaliku järvepoolsesse serva. Säga ja tõugjas toituvad siin piirkonnas, hink ja vingerjas ilmselt ka koevad, kuid mitte süvendamise alla jääval alal. Eesti väravate kanali piirkonnas koevad eelkõige haug ja särg, vähem latikas ja luts. Mõned kilomeetrid kaugemal asuvad ahvena, peipsi tindi, siia ja rääbise koelmud. Kaitsealuste liikide kohta kehtib eelpoolöeldu. Mainitud kalaliikide kudemine on venitatud terve aasta peale. Enam kui pooled neist koevad siiski kevadel: haug, tõugjas, vingerjas, särg, ahven, koha, latikas. Suvel koevad hink ja säga, sügisel peipsi siig ja rääbis ning talvel luts. Peipsi järve lõunaosa ja Eesti väravate ala on mõlemad tähtsad kalapüügipiirkonnad. Eelkõige püütakse siin särge ja latikat, kuid ka koha, ahvenat ja haugi. Peipsi lõunaosast Emajõkke rändaval kalal põhineb suuresti Emajõe kalandus. Kõige tähtsam püügikuu kõigis neis piirkondades on aprill, peale seda algavad järgemööda mitmesugused püügipiirangud.

Kasutatud kirjandus

Eesti Mereinstituut, 2005. Olulisemate töönduskalade varude seisund Peipsi järves 2005.a. ja varu prognoos 2006.a. Käsikiri TÜ Eesti Mereinstituudi raamatukogus. Eesti Mereinstituut, 2006. Olulisemate töönduskalade varude seisund Peipsi järves 2006.a. ja varu prognoos 2007.a. Käsikiri TÜ Eesti Mereinstituudi raamatukogus. Kangur, A. 2000. Feeding of pikeperch, Stizostedion lucioperca (L.), in Lake Peipsi. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Biology. Ecology 49, 1: 98-108. Ojaveer, E, Pihu, E., Saat, T. 2003. Fishes of Estonia. Tallinn. Estonian Academy Publishers. Pihu, E. 1996. Fishes, their biology and fisheries management in Lake Peipsi. Hydrobiologia 338, 163–172. Pihu, E. & Kangur, A. 1999. Kalad ja kalandus. Rt.: Pihu, E. & Raukas, A. (toimetajad), Peipsi. Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium, Tallinn, lk. 154-164.

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 47 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

Pihu, E. & Kangur, A. 2000. Main changes in the ichthyocoenosis of Lake Peipsi since the 1950s. Proc. Estonian Acad. Sci. Biol. Ecol., 49, 1, 81-90. Pihu, E., Turovski, A. 2001. Eesti mageveekalad. Tallinn. Zero Gravity OÜ kirjastus “Kalastaja Raamat”. Saat, T., Vaino, V., Afanasjev, G., Koncevaya, N. 2002. Fisheries and fisheries management on Lake Peipsi-Pihkva. Chapter 26 (pp. 322-331) in: I.Cowx (ed.), Management and Ecology of Lake and Reservoir Fisheries. Oxford: Fishing News Books, Blackwell Science Ltd. Tambets, M. 2001. Emajõgi Peipsi järve kalade kudeala ja rändeteena. KIK-i projekti aruanne. Käsikiri Tartumaa keskkonnateenistuses. Veeroja, R., Tambets, J., Tambets, M., Järvekülg, R. 2005. Kaldavööndi roll Peipsi järve kalastiku taastootmises. KIK-i projekti aruanne. Käsikiri Tartumaa keskkonnateenistuses. Vaino, V. 2001. Olulisemate töönduskalade koelmud Peipsi ja Lämmijärve Tartu maakonnaga piirneval veealal. KIK-i projekti aruanne. Käsikiri Tartumaa keskkonnateenistuses. Vaino, V. 2002. Peipsi-Pihkva järve kalandus. Magistritöö. Käsikiri TÜ EMI raamatukogus. Vaino, V. 2004. Säga, liigi seisund Peipsi järves. KIK-i projekti aruanne. Käsikiri Tartumaa keskkonnateenistuses.

2.6. Linnustik võimalikus mõjupiirkonnas A. Kuresoo, L. Luigujõe

2.6.1. Süvendustööde mõjuala määratlemine ja linnustiku uurimismeetodid

Peipsi akvatooriumile konstrueeriti 2003.a. koostöös Pihkva Pedagoogilise Instituudi linnuökoloogidega GIS-põhine veeelustiku vaatlusvõrgustik. Järv jagati Eesti osas 63 ja Vene Föderatsiooni osas 84 vaatlussektoriks (Joonis 2.6.1, Tabel 2.6.1).

Tabel 2.6.1. Ülevaade Peipsi-Pihkva järve vee-elustiku vaatlusvõrgustikust

Maakond/rajoon Vaatlus- Vaatlus- Akvatooriumi Vaatlussektori sektorid sektorite pindala (km²) keskmine pindala arv (km²) Venemaa Gdovi rajoon Gd01-Gd37 37 1277,4 34,5

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 48 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

Petseri rajoon Pe01-Pe19 19 270,6 14,2 Pihkva rajoon Ps01-Ps28 28 435,7 15,6 Kokku Venemaa 84 1983,7 23,6 Eesti Ida-Virumaa Hp01-Hp18 18 611,1 34,0 Jõgevamaa Kp01-Kp11 11 294,7 26,8 Tartumaa Lp01-Lp28 28 589,6 21,1 Põlvamaa Mp01-Mp06 6 58,0 9,7 Kokku Eesti 63 1553,5 24,7 Kokku 147 3537,2 24,1

Mahukate süvendustööde mõjuala on suhteliselt raske hinnata, sest Lämmijärve vee dünaamika on üsna keerukas. Nii Eesti kui Vene väravtes võib esineda vastupidise suunaga üsna tugevaid hoovusi, kuid põhiline veevahetus Peipsiga käib Vene väravate kaudu. Mõõdetud vooluhulgad on olnud Eesti Väravates 13-250 m3/s ja Vene Väravates 159-1067 m3/s (Jaani & Kullus 1999). Asja komplitseerib veelgi asjaolu, et lisaks süvahoovustele, peab arvestama ka tuulehoovustega, mis hõlmab tavaliselt kuni 3 m paksuse veekihi (Jaani & Kullus 1999). Antud eksperthinnangus on süvendustööde mõjualana määratletud: • Eesti vetes kogu Ramsari ala/Linnuhoiuala akvatoorium ja lisaks veel Lämmijärv kuni Mehikoormani; • Vene Föderatsiooni vetes kogu Ramsari ala akvatoorium Pnevo (Haniva) külani ja lisaks veel akvaroorium Piirissaarest idas (Joonis 2.6.1). Mõjuala suuruseks on kokku 276,5 km2 (7,8 % kogu Peipsi-Pihkva järve pindalast), 2 2 sellest Eesti akvatooriumis 163,4 km ja Vene Fõderatsiooni vetes 113,1 km . Veelindude vaatlusi piirkonnas on rändeperioodil teostatud mitmete projektide raamides peamiselt Eesti Maaülikooli PKI linnuökoloogide poolt: • lennuki pardalt (Cessna 172/Eesti vetes, An-2/Vene Föderatsiooni vetes); • kaatritelt (valdavalt Vene föderatsiooni vetes); • rannikult, kasutades vaatlusteleskoope.

Haudelinnustiku ülevaate koostamisel on kasutatud lisaks kirjandusallikatele autorite välitööde kokkuvõtteid (2000-2006), lisaks on konsulteeritud ka Pihkva Pedagoogilise Instituudi (PI) linnuökoloogidega (Vladimir Borissovi avaldamata andmed).

2.6.2. Haudelinnud

Haudelindudest on antud töös välja toodud kaitsekorralduslikult olulised liigid Eestis, kes pesitsevad vahetult laevakanalite süvendustööde mõjualal järve ääres ja või toituvad järvel (Tabel 2.6.2). Tabelis esitatud liikidest esineb Remda Riiklikul Zooloogilisel Kaitsealal (Pihkva oblast) ligilähedaselt samal arvul hüüp, roo-loorkull ja merikotkas, arvukamalt kalakotkas, väikekajakas, naerukajakas, jõgitiir ja mustviires (V. Borissov, Pihkva PI).

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 49 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

Tabel 2.6.2. Kõrge kaitseväärtusega haudelindude arvukus Emajõe Suudmeala ja Piirissaare linnuhoiualal (Kuus & Kalamees 2003). (Paksus kirjas on esitatud liigid, kelle arvukus vastab linnuhoiuala moodustamiseks vajalikele kriteeriumidele).

Liik Kaitse põhjus Haudepaare Hüüp Botaurus stellaris AD 10-15 Merikotkas Haliaeetus albicilla AC 8-10 Kalakotkas Pandion haliaëtus ABC 4-5 Roo-loorkull Circus aeruginosus AB 10-15 Väikekajakas Larus minutus AB 80-200 Naerukajakas Larus ridibundus BD 400-500 Mustviires Chlidonias niger AB <200 Jõgitiir Sterna hirundo AB <20

Kaitse põhjus: A- linnudirektiivi I lisa liik, B – regulaarne rändliik (rändlindude kaitse lepe, Bonni konventsioon), C – Eesti punane raamat, D- muu põhjus (haruldus, tugev arvukuse langus, elupaiga ohustatus, jahikorralduslik tähtsus, ebapiisav kaitse Euroopas)

Joonis 2.6.2 on näiteks merikotkaste arvukusest ja levikumustrist toitumisaladel 2005.a kevadel. Piirkonnas loendatakse saagijahil regulaarselt 30-40 isendit, mis on nii Eesti kui ka kogu Põhja-Euroopas üks kõrgema liigi asustustihedusega märgalasid. Sama kinnitavad ka pesitsusandmed (pesapaigad on teada nii Eesti kui ka Vene poolel) – kahe riigi piirnevatel märgaladel pesitseb kokku 15-20 haudepaari.

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 50 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

Merikotkas - kevad 10 - 15 (2) 5 - 10 (1) 3 (3) 2 (2) 1 (5)

Joonis 2.6.2. Merikotka arvukus toitumisaladel kevadel (2.-12.mai 2005, Eesti Maaülikooli PKI andmebaas).

2.6.3. Lindude ränne

Piirissaar koos Lämmijärve põhjaosaga on oluliseks rändepeatuspaigaks paljudele veelindudele. Siinne akvatoorium on konkurentsitult kõige enam veelindude poolt kasutatav rändepeatusala kogu Peipsi-Pihkva järve akvatooriumis. Tabelist 2.6.3 nähtub, et vähemalt 6 veelinnu liigi puhul peatub siin rändel vähemalt 1/2 ja lisaks veel 6 liigil vähemalt 1/3 kogu Peipsi-Pihkva järvel loendatud isenditest. Võtmeliikidest peatub kevadrändel kuni 27 tuhat varti, sealhulgas kuni 10 tuhat tuttvarti Aythya fuligula ja 17 tuhat merivarti Aythya marila (Tabel 2.6.3, Joonised 2.6.5, 2.6.7). Merivardi hiigelkogumid on alale kõige tunnuslikumad, siin peatub vähemalt 5% kogu rändetee asurkonnast (flyway population). Vartide sügisrändeaegne arvukus on oluliselt väiksem (Joonis 2.6.6, 2.6.8). Vartide koondumist alale mõjutab limuse – rändkarbi Dreissena polymorpha suur biomass ja hea kättesaadavus siinses akvatooriumis (Timm et al 1999). Sügisrändel toitub siin rändkarbist arvukalt ka sõtkas Bucephala clangula – oktoobrikuus on loendatud vähemalt 3100 isendit (Joonis 2.6.9). Rahvusvahelise tähtsusega rändekogumeid moodustab sügiseti ohustatud linnuliik väikeluik Cygnus columbianus bewickii, kelle arvukus küünib piirkonnas 1300 isendini (kuni 5% rändetee asurkonnast) (Joonis 4). Arvukalt esineb sügisrändel ka tuttpütte Podiceps cristatus – kuni 5600 isendit (Joonis 3), kusjuures rahvusvaheliselt tähtis (>1% rändetee asurkonnast) pütikogum asub Piirissaarest idas Vene Föderatsiooni

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 51 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

akvatooriumis ja ohustatud väikekosklaid Mergus albellus – 450 (1.1% rändetee asurkonnast). Iseloomulik on alal ujupartide (Anas sp., 6 liiki) arvukas esinemine, eriti madalveelistel aastatel, paraku on uuemad loendusandmed nende liikide kohta lünklikud. Sellele vaatamata võib väita, et ala on üks sobivaimaid Eesti siseveekogudel räga-, soo ja luitsnokk-pardile Anas querquedula et acuta et clypeata (Kuresoo et al 1999, Luigujõe 1999, Kuresoo & Luigujõe 2001).

Tabel 2.6.3. Süvendustööde mõjualal rändeperioodil peatuvate vee- ja röövlindude arvukus (maksimaalne loendatud isendite arv, kevadel /aprill-mai/ ja sügisel /okt./ 2000- 2006).

Kaitse Kevad- Sügis- Osakaal Rahvusvaheliselt % rändetee põhjus ränne ränne Peipsi-Pihkva olulise ala krit. asurkonnast järv (%) (isendeid) Tuttpütt B 60 5600 93 4800 1,2 Kormoran BD 40 110 1200 Kühmnokk-luik B 30 30 Väikeluik AB 1340 45 290 4,6 Laululuik AB 100 33 590 0,2 Soopart BC 520 87 600 0,9 Luitsnokk-part B 80 10 40 400 0,2 Piilpart B 160 50 Viupart BD 570 560 Sinikael B 430 2000 Rägapart B 500 >50 Tuttvart B 9800 3200 82 12000 0,8 Merivart BD 16 800 1100 56 3100 5,4 Punapea-vart B 50 20 Sõtkas B 320 3100 39 4000 0,8 Mustvaeras B 240 Väikekoskel AB 450 180 23 400 1,1 Jääkoskel B 110 Vesikana BD 100 200 Väikekajakas AB 380 160 38 840 0,5 Naerukajakas BD 1300 100 33 Kalakajakas BD 150 370 Hõbekajakas 120 100 Merikotkas AC 45 10 >50 Kalakotkas ABC 5 Kokku 31 500 19 100 Kaitse põhjus: A- linnudirektiivi I lisa liik, B – regulaarne rändliik (rändlindude kaitse lepe, Bonni konventsioon), C – Eesti punane raamat, D- muu põhjus (haruldus, tugev

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 52 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine arvukuse langus, elupaiga ohustatus, jahikorralduslik tähtsus, ebapiisav kaitse Euroopas).

Tuttpütt - sügis 1 200 - 4 000 (2) 50 - 250 (4) 10 - 50 (2) 1 - 10 (4)

Joonis 2.6.3. Tuttpüti sügisrändeaegsed kogumid (oktoober 2004-2005; Eesti Maaülikooli PKI andmebaas).

Väikeluik - sügis 300 - 760 (1) 100 - 300 (2) 25 - 100 (4) 1 - 25 (2)

Joonis 2.6.4. Väikeluige sügisrändeaegsed kogumid (oktoober 2000-2006; Eesti Maaülikooli PKI andmebaas).

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 53 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

Tuttvart - kevad 2 500 - 5 000 (2) 500 - 2 500 (3) 200 - 500 (1) 50 - 200 (6) 1 - 50 (5)

Joonis 2.6.5. Tuttvardi kevadrändeaegsed kogumid (aprill/mai 2000-2005, Eesti Maaülikooli PKI andmebaas).

Tuttvart - sügis

500 - 750 (2) 200 - 500 (5) 100 - 200 (3) 50 - 100 (1) 1 - 50 (3)

Joonis 2.6.6. Tuttvardi sügisrändeaegsed kogumid (oktoober 2004-2006; Eesti Maaülikooli PKI andmebaas).

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 54 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

Merivart - kevad 3 100 - 5 060 (1) 500 - 3 100 (9) 100 - 500 (1) 50 - 100 (1) 1 - 50 (2)

Joonis 2.6.7. Merivardi kevadrändeaegsed kogumid (oktoober 2000-2006; Eesti Maaülikooli PKI andmebaas).

Merivart - sügis 100 - 330 (5) 20 - 50 (1) 10 - 20 (1) 1 - 10 (1)

Joonis 2.6.8. Merivardi sügisrändeaegsed kogumid (oktoober 2000-2006; Eesti Maaülikooli PKI andmebaas).

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 55 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

Sõtkas - sügis 500 - 600 (2) 200 - 500 (4) 100 -o 200 (2) 50 - 100 (5) 1 - 50 (1)

Joonis 2.6.9. Sõtka sügisrändeaegsed kogumid (17., 21. oktoober 2004; Eesti Maaülikooli PKI andmebaas).

2.7. Mõjupiirkonnaga piirnevad maastikud ja maismaataimestik, eriti võimaliku ladustamisalaga seonduvad. Maismaa sissevoolud. H. Mäemets

Ladustamisala taimestik Ladustamisaladena on autori ja A. Raigi poolt pakutud kas Piirissaart või kaadamisel Suurjärve lõunaosa sügavamat ala, alates 6 m sügavusest. Viimane piirkond on niikuinii taimedeta, kuid keerukam on leida sobivat kohta haruldaste liikide poolest rikkal Piirssaarel. Suurimaks tähelepanuväärsuseks on seal madalsoos kasvav sinine emajuur (Gentiana pneumonanthe L.), mille leiukohad Eestis praegu piirduvadki peaaegu ainult Peipsi madalikuga. Lisaks on Piirissaarel 2006. a. septembris M. Toomi andmetel leitud ka taimeliike, mis on omased Lääne-Eesti saartele ja rannikule, nagu lääne-mõõkrohi (Cladium mariscus L.) ja Winteri teeleht (Plantago winteri Wirtg.); haruldastest veetaimedest harulist jõgitakjat (Sparganium erectum L. s.str.), väikest konnarohtu ja juus-penikeelt (Potamogeton trichoides Cham. et Schltdl.); rannataimedest pruuni

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 56 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine lõikheina (Cyperus fuscus L.) ning Peipsi luidetele iseloomulikku villast katkujuurt (Petasites spurius (Retz.) Rchb.) Autor on (2001) laevakanali põhjaosa kaldalt leidnud mõru vesipipart (Elatine hydropiper L.). See pole veel täielik harulduste nimekiri, on leitud teisigi huvitavaid kõrgemaid taimi, s.h. mitmeid samblaid. Piirissaarel on suur väärtus floristilisest ja ühtlasi looduskaitselisest aspektist. Piirissaar kui haruldaste liikide reservaat On teada, et Piirissaarel leidub lisaks taimharuldustele ka kotkapesi ja väärtuslikke linnualasid (vt. eraldi aruandena). Kõige rohkem tuntakse Piirissaart zooloogide hulgas kui Eestis haruldaste konnaliikide elupaika. Neist mudakonna (Pelobates fuscus Laurenti) populatsioon on suhteliselt elujõuline, rohe-kärnkonna (Bufo viridis Laurenti) aga kohatakse viimasel ajal harva. Üheks põhjuseks võib olla põllu-ja peenramajanduse tunduv vähenemine ja saare võsastumine. Ka konnatiikide puhastamine tuleks kiiresti jälle käsile võtta. Eesti väravatest väljapumbatava ca 200000 m3 sette ladestamine suvalisse kohta oleks tõepoolest ohtlik. Keskkonnamõjude hinnanguga paralleelselt esitatav A. Raigi projekteeritud ladestamisala saare lõuna-kaguosas (Piirissaare laevakanalist kagus) on valitud nii, et see teadaolevate andmete põhjal ei kattu ühegi haruldase taime- ega loomaliigi elupaigaga. Käesoleva ülevaate koostaja arvab, et kuigi sette saarele pumpamise suvel (2007) võib see ala olla üsna troostitu, saaks liivavoore edaspidise tasandamise ja kujundamisega sellele ja lähinaabrusse luua uusi elupaiku; välistatud pole ka mõnede konkurentsitundlike, vaba pinda vajavate haruldaste taimeliikide ilmumine ladestamiskohta. Kuna projekteerija teeb ettepaneku sama piirkonda kasutada ka edaspidi, paratamatute, kuid hoopis väiksemas mahus ülesüvendamiste materjali ladestamiseks, tuleks antud saareosas (A. Vellaku ja M. Paju andmeil) juba plaanis olevate heinamaade taastamisel leida lahendus, kuidas järgmine ladestamine tulevikus kasutada ära nii liigniiskete alade kõrgendamiseks kui ka uute konnatiikide loomiseks. Piisava koostöövalmiduse ja hea tahte olemasolul saavad Veeteede Amet ja Tartumaa Keskkonnateenistus Piirissaarel ühendada looduskaitse ja laevanduse huvid.

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 57 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

3. Süvendamise üldiseloomustus ja kasutatav tehnoloogia. Võimalikud alternatiivlahendused (s.h kasutatava tehnoloogia osas, kaevandamisel ja ammutatava pinnase käitlemisel, jne.), 0-alternatiiv A. Järvik

3.1. Kavandatava tegevuse kirjeldus

EESTI VÄRAV

Tagapõhi Piirissaarele on laevaliiklus piki laevakanalit leidnud aset aastakümneid, seejuures kasutati kanalit, mis peale Uhtinina süvikut suundub itta Piirissaare poole. Antud kanalitrass on aga suht risti valdavate liivade liikumisega ja kandus sageli liiva täis (eriti talveti), mistõttu tuli teda praktiliselt igal aastal (kevadel) süvendada. Sellest johtuvalt ja arvestades, et laevaliiklus läbi Eesti Väravate on Piirissaare valla ellujäämiseks pea ainus tagatis (vt. ptk. 1), koostas Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Veeteede Ameti tellimusel eelprojekti, kus vaadeldakse 4 erinevat kanalitrassi (joonised 3.1. ja 3.2). (A. Raig, 2006).

Laevakanali trasside kirjeldus (vastavalt Eelprojktile)

Kanalitrass 1 kujutab endast sirgjoonelist kanalit, mis suundub Uhtinast edasi Lämmijärves mööda sirget.kuni sügavuseni 2.6 m. Esialgsed kanali tehnilised näitajad on järgmised: Navigatsioonimärgistusega trassi kogupikkus 5,25 km Kanali kogupikkus (süvendatav osa) 4,25 km Sealhulgas: Kanali Lämmijärve poolne osa 2,50 km Kanali Peipsi järve poolne osa 1,75 km Kanali garanteeritud laius esmasüvendusel 40 … 50 m Kanali garanteeritud sügavus esmasüvendusel 2,3 … 2,5 m Kanali süvendustööde geomeetriline maht (maksimaalselt) 200 000 m3 Süvendustööde pagermeistrivaru (maksimaalselt) 50 000 m3 Kaadamis- või ladustamiskohale paigutatava pinnase kogumaht 250 000 m3 Süvendustööde käigus eemaldatav pinnas liiv (üle 90%) / mudane liiv (kuni 10%)

Tegemist on eelistatuima alternatiiviga navigatsiooni seisukohalt. Süvendustööde maht on selle alternatiivi korral suurim.

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 58 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

Joonis 3.1. Sirge trass, Arendaja alternatiiv 1

ALTERNATIIVID 2 JA 3: Trasside kulgemine on esitatud joonistel ENP EV A2 ja ENP EV A3 (Lisa 4) Alternatiivide 2 ja 3 kohastel trassidel on 1 käänupunkt. Trassi alternatiiv 2 järgib sügavama neelu kulgu Lämmijärves ja trassi alternatiiv 3 sügavama neelu kulgu Peipsi järves. Trasside alternatiivide käänupunkt paikneb Uhtinina juures. Tegemist on trassidega, mida võiks eelistada, kui alternatiivi 1 kohase sirge kanali süvendamine osutub liialt kulukaks. Süvendustööde mahud on alternatiivide 2 ja 3 korral enam-vähem võrdsed. Arvestades setete pealetungiga Uhtinina kurgus suunaga põhjast lõunasse, tuleks eelistada trassi alternatiivi 3, mille Lämmijärve poolne osa suundub enam lõunasse ja jääb edaspidi setete pealetungi eest vähem mõjutatavasse piirkonda.

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 59 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

Joonis 3.2. Ühe käänupunktiga trass, Arendaja Alternatiiv 2

ALTERNATIIV 4: Trassi kulgemine on esitatud joonisel ENP EV A4 (Lisa 4). Alternatiivi 4 kohasel trassil on 2 käänupunkti. Tegemist on eelistatuima trassiga süvendustööde mahu seisukohalt. Trass järgib Uhtinina kurgu sügavama neelu kulgu ning seetõttu on selle alternatiivi kohaste süvendustööde maht kõige väiksem. Samas tuleb kanalil tähistada mõlemad käänukohad ning ette näha kanali laiendused nendes kohtades. Alternatiiv on laevaliikluse seisukohalt oma 2-e käänupunktiga kõige ebasoodsaim.

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 60 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

Joonis 3.3. Kahe käänupunktiga trass, Arendaja Alternatiiv 4

TÖÖDE TEOSTAMINE (Arendaja eelprojekti kohaselt) SÜVENDUSTÖÖD Süvendustööde teostamiseks kasutatakse ühekopalisi ujuvsüvendajaid.Süvendustööde käigus eemaldatav pinnas laaditakse pinnaseveopraamidele ning veetakse kas kaadamiskohta või ladustamiskohta. Süvendustööde suund valitakse kaadamiskohtade ja ladustamiskohtade valiku järgselt.

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 61 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

PINNASE KAADAMIS- JA LADUSTAMISTÖÖD Süvendustööde käigus eemaldatav pinnas kaadatakse või ladustatakse kohtades, mis määratakse keskkonnamõjuhindamise käigus. Eelprojekti koostamisel on eeldatud, et süvendustööde käigus eemaldatud pinnasega toimitakse kolmel erineval viisil: (1) Kaadatakse kogu süvendustööde käigus eemaldatud pinnas, kokku ca 250000 m3. Kaadamiskoht paikneb eelkõige Peipsi järves, mistõttu süvendustöödega alustatakse kanali Peipsi järve poolsest osast (alternatiiv 1).). (2) Ladustatakse kogu süvendustööde käigus eemaldatud pinnas, kokku 250000 m3. Ladustamiskohad paiknevad eelkõige Lämmijärve kallastel (näitena Laaksaare ja Piirissaare sadamad), mistõttu süvendustöödega alustatakse kanali Lämmijärve poolsest otsast. (3) Süvendustööde käigus eemaldatud pinnas kaadatakse ja ladustatakse, mis võimaldab süvendustööde alustamist mõlemast kanali otsast korraga. Siinjuures ei määratleta, milline süvendustööde käigus eemaldatud maht kaadatakse või ladustatakse. Nimetatud mahud tulenevad tööde teostamiseks kasutatava(te) süvenduskaravani(de) tootlikkusest. Eeldatavasti on tootlikum kaadamistööde teostamine, mistõttu kaadatav maht ületab ladustatava mahu. Tööde teostamisel tuleb arvestada veel ka sellega, et ladustatav materjal ei ole sorteeritav, s.o. puhtamad liivad tuleb ladustada segamini mudaste liivadega. Selle tingivad süvendustööde tehnoloogia ja pingeline ajagraafik.

TÖÖDE AJAGRAAFIK Eesti Värava kanali süvendustöid kavandatakse mahus, mida ei ole varasematel aastatel tehtud. Arvestades suurt tööde mahtu ning äärmiselt komplitseeritud tööde teostamise tingimusi, planeeritakse süvendustööde teostamine kogu jäävaba perioodi vältel. Süvendustööd on eeldatavasti alustatavad mais ning tuleb lõpetada oktoobris. Süvendatud kanali põhja mõõdistamine peab toimuma hiljemalt novembri alul. Tööde teostamiseks on seega planeeritud 6 kuud, mis tingib süvenduskaravani(de) kogutootlikkuse ca 2500 m3 ööpäevas ja ca 50000 m3 kalendrikuus. Käesoleval juhul ei ole võimalik vältida süvendustööde teostamise perioodil keskkonnale tekitatavat kahju. Nimetatud kahju tuleb keskkonnamõju hindamise käigus määrata ning tööde käigus kompenseerida. (Näitena võib siin tuua 2003-2004. aastal teostatud süvendustööde järgse samasuvise haugi asustamise).

EESTI VÄRAVA KANALI PROJEKTLAHENDUS (detsember 2006, Lisa 4) Paralleelselt KMH-ga jatkusid mõlema laevakanali geotehnilised uuringud (IPT Projektijuhtimine) ja projekteerimine (Aavo ja Riina Raig Projekt). Selle tulemusena selgus 2006.a. detsembris, et Eelprojektis vaadeldud Eesti Värava laevakanali trassi alternatiivlahendused ei ole kõik tehniliselt ja tehnoloogiliselt või majanduslikult reaalsed ja Arendaja jõudis seisukohale, et aluseks võetakse ainult üks trass. Peipsi järve ja Lämmijärve ühendamiseks on valitud Arendaja Alternatiivi 2 kohane kanali trass (joonis 3.2), kusjuures süvendustöid teostatakse vaid trassi Lämmijärve poolses osas (uus kanal läbib Uhtinina kurguga lõunas külgneva setete

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 62 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine kuhjeala). Trassi Peipsi järve poolses osas ja Uhtinina kurgus süvendustöid ei teostata. Eesti Värava kanali süvenduse geomeetriline maht + pagermeistri varu erinevate kanali laiuste korral: laius 40 m : 126951 + 27500 = 154451 m3 laius 42 m laius 44 m laius 46 m : 142023 + 30800 = 172823 m3 laius 48 m laius 50 m laius 52 m : 157095 + 34100 = 191195 m3

Arvutusviga on +/- 10%, seega kogumaht on piires (154451 - 10%) m3 kuni (191195 + 10%) m3 Kanali garanteeritud sügavuseks tagatakse - 2.4 m, lähtudes keskmisest veetasemest Lämmijärves

PRAAGA KANALI PROJEKTLAHENDUS (DETSEMBER 2006)

Praaga kanalis teostatakse ülesüvendustööd, mille käigus ei muudeta kanali trassi asukohta, kanali laiust ja kanali muid parameetreid. Süvendustööde käigus taastatakse aastaid kasutusel olnud kanal. Süvendustööde käigus eemaldatava pinnase maht on koos pagermeistrivaruga on Eelprojekti kohaselt 20000 … 27000 m3. Praaga kanali tööde piirkond on esitatud joonisel 3.4. (ENP PR A1, Lisa 4). Süvenduseks kasutatakse tõenäoselt sama tehnoloogiat, kui Eesti Värava puhul, kusjuures tööd teostatakse vahetult enne või pärast viimase süvendamist. Kanali garanteeritud sügavuseks tagatakse 2.4 m, lähtudes keskmisest veetasemest Peipsi järves

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 63 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

Joonis 3.4. Praaga kanal

Detsembris 2006.a. valminud Ehitusprojekti järgselt on Praaga kanali süvenduse geomeetriline maht + pagermeistri varu: laius 46 m : 8560 + 11155 = 26500 m3 +/- 10%

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 64 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

3.2. Süvendamistel ja veealustel kaevandamistel kasutatav tehnoloogia

Veekoguse süvendamine ja veealune ehitusmaterjalide (liiva, kruusa jne.) kaevandamine on võimalik mitmesuguse konstruktsiooniga pinnasepumpade, koppsüvendajatega (greifertõstukitega) ja (ujuv)ekskavaatoritega. Tehnoloogia valik sõltub peamiselt kaevandatavast materjalist ja veekogust, aga ka kaevandamissügavusest ning kaevanduse asukohast (kaugusest rannikuni eelkõige) (Joonis 3.5). Koppsüvendajaga, s.h. ka ujuvekskavaatoriga on hõlpsam kaevandada mitte eriti suurtes sügavustes ja ka siis, kui tegemist on kruusaga, saviga jne. kõva pinnasega. Samas on koppsüvendaja ja ekskavaatori puuduseks suhteliselt väike tööjõudlus ja rohke heljumi teke praktiliselt kogu veesamba ulatuses. Lisaks ei saa tehnoloogiliselt koppsüvendajaga tagada ühtlast sügavust. Suured pinnasepumpsüvendajad on kaasajal levinuim meres asuvate liivamaardlate kaevandamisel kasutatav süvendaja tüüp, aga seda kasutatakse laialdaselt ka süvendustöödel juhul, kui pinnas on pehme. Pinnasepump asub laeval, millel on settebassein liivapulbi setitamiseks ja torustik pulbisegu alusele pumpamiseks. Süvendamiseks sõidab pinnasepumpsüvendaja tööpiirkonda, kasutades navigeerimiseks kaasaegseid täpseid kohamääramissüsteeme (GPS. Liiv ammutatakse mere põhjast süvenduspea abil ja pumbatakse veega segunenuna üles. Juhul, kui kaevandamine toimub ranniku lähedal on võimalik ka liiva kohene pumpamine maismaal olevasse ladustamiskohta. Juhul, kui on tegemist rannikust suhteliselt kaugeloleva maardlaga, pumpab süvendaja pinnasepulbi torustiku abil enda settebasseini. Kui laev on täis laaditud, sõidetakse ladustuskohta. Käesoleval juhul pole taolise pinnasepumpsüvendaja kasutamine kahjuks reaalne, kuna selle transportimine Peipsile on võimatu ja Peipsi basseinis taolist süvendajat ei ole, ka Venemaal mitte. Samas on Eestis olemas suhteliselt hästi transporditav väike, kuid universaalne ujuvsüvendaja Watermaster-Classic, mis võib töötada nii kopa kui ka pumpsüvendajaga (Joonis 3.6).

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 65 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

Joonis 3.5. Mõned süvendajate tüübid ( www.dredgers.nl) /

Joonis 3.6. Universaalne veekogude korrastamise ja vesiehituse masin (bager) Watermaster-Classic Watermaster-Classic võib töötada kolmes erivariandis http://www.saarteliinid.ee/index.php?sisu=syvendus (2006).

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 66 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

1. Pontoonekskavaator:

 pinnase kaevamiseks (mitmesugused kopad kaevamiseks ja põhja ning kallaste kujundamiseks)  tõstetöödeks (hüdrauliliste haaratsitega varustatud spetsiaalkopa postide tõstmiseks ja teisaldamiseks, vanade konstruktsioonide eemaldamiseks)  rehitsemiseks (2,7m laiune hammastega spetsiaalreha veetaimestiku eemaldamiseks koos juurtega)  lõhkumistöödeks (hüdrovasar kivide või betooni purustamiseks. Sobib ka vees töötamiseks)  puitpostide rammimiseks paadisadamates ja kaldakindlustustöödel

2. Pinnasepumpamine süvenduspeaga:  sobiv materjalide ümberpumpamiseks millised sisaldavad taimestikku ja koosnevad pehmest mudast

3. Pinnasepumpamine freeskopaga:  sobiv kulutavaid osakesi sisaldavate materjalide (liiv, kivikesed jms.) ümberpumpamiseks

Käesoleval juhul on tegemist suhteliselt peenefraktsioonilise väheste mudaläätsedega liiva (2.2) kaevandamisega suhteliselt madalas veekogus (sügavused kuni 3 m). Keskkonnakaitseliselt on käesoleval juhul teatud eelis pumpsüvendaja kasutamisel. Esiteks, kaevandamisel tekib sel juhul heljum tegelikult ainult settebasseini ülejooksu tagajärjel. Koppsüvendaja puhul eraldub aga heljumit kogu veesamba ulatuses. Lisaks tuleb arvestada, et süvendusel tekkiva heljumi negatiivne mõju on teatud korrelatsioonis ekspositsiooni kestvusest, mis on samuti tunduvalt lühem pumpsüvendaja kasutamisel. Samas, mõju kaevandataval alal olevatele põhjakooslustele on faktiliselt võrdne – need hävivad mõlemal juhul täielikult.

Siiski, kuna tegemist on käesoleval juhul tegelikult juhtumiga, kus süvendaja tüübi valik sõltub eelkõige sellest, millised süvendajad on reaalselt kättesaadavad (ka transporditavad) Peipsil kasutamiseks, siis ei ole õige tegevust piirata ühe või teise süvendaja tüübiga. Põhimõtteliselt tulevad ikkagi kõne alla nii koppsüvendaja kui ka pumpsüvendaja, tõenäoselt on see siiski suurem, kui eelkirjeldatud Watermaster-Classic ning varustatud süvenduspeaga, mis on ühendatud kaasaegse navigatsioonisüsteemiga. Siinjuures arvestame, et Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamine on tugeva sotsiaalmajandusliku taustnõudlusega ja, eriti Piirissaarel püsielanikkonna säilimiseks tegelikult hädavajalik (ja ainuvõimalik) lahendus (vt. ptk. 1).

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 67 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

3.3. Võimalikud reaalsed alternatiivlahenused

Eesti Värav Kuigi Arendaja käsitleb Eelprojektis 4 trassivarianti on KMH käigus selgunud, et lõunasse suunduv trassi variant (Alternatiiv 3) langeb ära, kui ebaotstarbekas. Samuti on ära jäetud Eelprojektis toodud trassi variandid 1 ja 4. Kuna Arendaja tehnilistel ja tehnoloogilistel kaalutlustel on otsustanud, et ainult trassi variant 2 on reaalselt elluviidav, siis edaspidi lähtutakse KMH aruandes sellest, kui ainsast reaalselt võetavast trassist ja trassi kulgemise esialgseid Alternatiive 1, 2 ja 4 edaspidi keskkonnamõjude hindamisel ning analüüsimisel ei vaadelda. Seejuures on Ekspertgrupp lähtunud tõsiasjast, et põhimõtteliselt trassi kulgemise erisused ei kaasne märgatavate erinevustega keskkonnamõjudes. Peamisteks keskkonnamõjude tekitajaiks on ikkagi süvendamine, ja ammutatava pinnase edasine käitlemine, kui sellised.

Ammutatava pinnase käitlemisel käsitleb Arendaja Eelprojekt kolme lahendust: - kogu pinnas kaadatakse järve - kogu pinnas ladestatakse maismaale - osa pinnast kaadatakse, osa aga ladestatakse Ekspertgrupp on arvamusel, et tekkivate keskkonnamõjude iseloom ei sõltu kuigivõrd sellest, kui suur maht pinnast kaadatakse või ladustatakse, kuid sellest sõltub tekkivate keskkonnamõjude ulatus. Seetõttu ei pea ekspertgrupp vajalikuks vaadelda eraldi alternatiivlahendusena varianti, kus osa pinnast kaadatakse ja osa ladustatakse. Pinnase ladustamise reaalseimaks kohaks on Piirissaar. KMH praogrammi arutelul leidis just see versioon enim toetust (Lisa 3). KMH käigus toimusid konsultatsioonid Piirissaare Vallavalitsusega, mille käigus selgus, et saarel ollakse pinnase ladustamisest Saare kaguossa eluliselt huvitatud. See muudaks saare elanike elukeskkonna turvalisemaks (väheneks üleujutuste oht, vt. ptk 1 ja 4.7 ja Piirissaare Vallavalitsuse kirja Lisa 2). Kui ala piki kanalit saaks täidetud, muutuks võimalikuks ka korraliku talvetee rajamine, mida juba ammu on kavatsetud. Arendaja konsultant A. Raig koostas paralleelselt KMH teostamisega ka pinnase Piirissaarele ladustamise tehnoloogilise skeemi koos põhjendustega (Lisa 4). Skeem on toodud joonisel 3.7. Ekspertgrupp leiab, et kuigi Piirissaar on looduskaitsealune objekt, on antud tehnoloogilisest skeemist lähtudes põhimõtteliselt võimalik liiva ladustada nii, et kaitsealused taime-, linnu- ja kahepaiksete liigid ei saaks kahjustatud. Vastavad mõjud on analüüsitud ja ka vajalikud leevendusmeetmed on soovitatud peatükis 4. Seejuures peab Ekspertgrupp eelistatuks süvendamisel pumpsüvendaja kasutamist ja ammutatava pinnase pumpamist Piirisaarele. Sel juhul tekib ka vähem heljumit.

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 68 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

Joonis 3.7. Pinnase Piirissaarele ladustamise tehnoloogiline skeem

Seega, Ekspertgrupp peab vajalikuks käesolevas KMH-s kästitleda järgmisi alternatiivlahendusi:

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 69 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

E0 – Alternatiiv, Eesti Värava laevakanalit ei rajata EI – Alternatiiv, laevakanal rajatakse vastavalt Arendaja kanalitrassi kulgemise Alternatiiviga II (joonis 3.2) ja kogu pinnas ladustatakse Piirissaarele. EII – Alternatiiv, laevakanal rajatakse vastavalt Arendaja kanalitrassi kulgemise Alternatiiviga IV (joonis 3.3) ja kogu pinnas kaadatakse Peipsi järve.

Praaga Praaga kanali süvendamise puhul on reaalsed tegelikult ainult 2 alternatiivlahendust, sest Praagale liiva ladustamist ei soovi kohalikud elanikud ja ka ümberkaudu pole reaalset ladustamiskohta (Emajõe-Suursoo looduskaitsealal). Praagalt liiva pumpamine Piirissaarele pole tehniliselt võimalik ja ka vedu veopraamidega tekitaks liiva ladustamisel tehnilisi raskusi. Seetõttu käsitletakse Praagaga seonduvalt KMH-s kaht altenatiivlahendust:

P0- Alternatiiv, kanalit ei süvendata PI – Alternatiiv, kanal süvendatakse vastavalt Arendaja kavale (joonis 3.4) ja pinnas kaadatakse Peipsi järve.

Kaadamiskoha valik Käesoleval ajal puudub Peipsi järves ametlik pinnasepuisteala. Ekspertgrupp peab võimaliku kaadamiskoha valikul vajalikuks lähtuda järgmistest põhiprintsiipidest: 1. Kaadamiskoht peab asuma piisavalt kaugel kalakoelmutest ja ka kalavastsete levikukohtadest, et tekkiv heljum ei jõuaks mainitud aladeni. 2. Kaadamiskoht peab olema piisavalt kaugel lindude pesitsemisaladest pesitsemis– ja rändepeatuspaikadest. 3. Kaadamiskoht peab olema külladaselt kaugel Eesti – Vene piirist Peipsil, et minimiseerida (vältida) piiriülese mõju tekkimist (heljumi kandumist piirini). 4. kaadamiskoht peab olema võimalikult lähedal süvendatavatele aladele, et pinnasevedu ei oleks majanduslikult liialt kallis

Nagu näha, on esimesed kaks ja viimased kaks printsiipi omavahel teatud vastuolus.Lisaks ei tohi kaadamiskoht tekitada probleeme ka navigatsiooni suhtes, mistõttu selle peab kooskõlastama Veeteede Amet, e. praegusel juhul siis Arendaja. Ekspertgrupp leiab, et kokkuvõttes vastab paremini loetletud pritsiipidele kaadamiskoht, mis on ristkülikukujuline nurkade koordinaatidega (joonis 3.7):

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 70 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

Joonis 3.8. Soovitatav kaadamiskoht

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 71 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

4. Kavandatava tegevuse ja selle võimalike alternatiivlahendustega kaasnev oodatav keskkonnamõju (töödeaegne ja töödejärgne), s.h. riskimõjud.

4.1. Mõju põhjasetete struktuurile ja litodünaamikale ning rannaprotsessidele. Korduvsüvenduste vajadus. K. Orviku

Peipsi põhjasetete geoloogilise ehituse seisukohalt on laevatee süvendamine tehniliselt lihtne. Tegemist on valdavalt eri terajämedusega liivadega, milles heljumina edasi kantavat materjali hulk on keskmiselt ca 7%. Vastavalt süvendustööde normide pinnase klassifikatsioonile, kuulub selline liivapinnas valdavalt süvenduskategooriasse - III gr (vt. 2.2). Tegemist on toksilistest ainetest puhta pinnasega, mis aga pole ehituses kasutamiseks sobiv kohatise mudasisalduse tõttu. Globaalsete klimaatiliste tingimuste suure muutlikkuse tõttu võivad sagenenud tugevad tormid (tormiperioodid) piirkonnas tervikuna, sh. ka sisemaa veekogude randadel, põhjustada rannaprotsesside aktiviseerumist, pikaajaliselt püsima jäävaid, aga ka pöördumatuid muutusi. Suure tõenäosusega võib öelda, et ka üksik ekstreemne torm (tormiperiood), võib lühikese ajaga põhjustada randadel olulisi, enamasti ebasoovitavaid muutusi, nullida kogu inimtegevuse hea tahte. See kehtib ka näiteks Eesti Värava laevatee lõunaosa kohta, milline kohalike laevajuhtide andmetel võib sageli suures osas ja kiiresti, isegi ühe tormi vältel laevaliikluse jaoks ummistuda. Selliste tingimustega on selles piirkonnas ka varem probleeme olnud, s.o. aastatel kui toimus regulaarne laevaliiklus Tartu ja Pihkva vahel. Navigatsiooni tingimuste kiirete muutuste (halvenemise) avastamiseks ja vältimatute abinõude kavandamise ning rakendamise võimalusega tuleb ka edaspidi, laevaliikluse ohutuse tagamisel ja ekspluateerimisel arvestada. Järve põhjasetete liikumine ja aeglane kuhjumine on looduslik protsess, mida täielikult vältida pole võimalik. Ohutu reisilaevade liikluse tagamiseks Emajõe suudmest edasi läbi Eesti Värava kuni Pihkvani tuleb laevateed nii Emajõe suudmealal kui ka nn. Eesti Väravas aeg-ajalt täiendavalt süvendada, et tagada rahvusvahelistele tingimustele vastav ohutu laevaliiklus. Süvendus- sageduse ja mahtude kohta pole võimalik prognoose koostada, kuna selline nähtus sõltub klimaatilistest tingimustest (eriti erakordsete tormide sagedusest) ja seniste kogemuste põhjal pole pidev, vaid hüppeline protsess. Reaalseid loodusliku olukorra muutusi ei peegelda tõenäoliselt ka hoovuste modelleerimine Eesti Värava piirkonna jaoks. Tuulehoovustega edasikantav materjal on reeglina väga peen – tolm ja savi (Ø ≤ 0,05 mm), mida aga uuritavast piirkonnast võetud ja analüüsitud proovides leidub keskmiselt vaid 4 - 5%. Vaid paiguti, suurema orgaanilise ainesega proovides, millised on võetud küll laevakanali trassil, aga selle osas, kus süvendust praegu ette ei nähta (sügavused 3 meetrit ja rohkem) võib selle fraktsiooni sisaldus küündida kuni 7-8 %-ni. Need hoovustega edasikantavad väga peened setendid etendavad laevatee ummistumisel teisejärgulist osa, ega pole ka ohtlikud laevaliikluse

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 72 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine ekspluatatsiooni seisukohalt. On vähe tõenäoline, et sellise peene materjaliga hakkaks intensiivselt ummistuma süvendatud laevatee. Oluliseks tuleb lugeda süvendusjärgset kontrolli ja rannaprotsesside kompleksset (kulutusala-transiitala-kuhjepiirkond) seiret. Piirissaare piirkonnas on varemalt ka järveliiva kaevandatud ja veetud Tartusse kasutamiseks ehitusliivana. Kahjuks puuduvad nende, kui ka varasemate - kuni 70 aastate lõpuni tehtud süvendustööde kohta projektid. Puuduvad ka konkreetsed kordus- mõõdistamiste andmed viimaste aastate põhjareljeefi muutuste kohta. Andmete vähesuse tõttu on aastate lõikes raske hinnata liivade liikumise konkreetseid mahtusid, põhjareljeefi dünaamikat, ning selle alusel prognoosida edasisi järvepõhja ja rannalähedaste alade sügavuste muutusi. Praaga kanali puhul on tegemist väikesemahulise remontsüvendusega ja see ei too kaasa märgatavaid muudatusi lokaalsetes põhajsetete struktuuris ning dünaamikas, samuti ka rannaprotsessides.

Eesti Värav E0-Alternatiiv Jätkuvad looduslikud protsessid ja nendest tingitud muutused Eesti Värava piirkonna põhjasetete struktuuris. Alternatiiv EI Põhjasetete struktuur muutub otseselt süvendataval alal laevakanalis, kuna ammutatakse välja kõige ülemine, kohati mudastunud kiht. Juhul, kui Piirisssarele ammutatud pinnase ladustamine toimub tehnoloogiliselt õigesti (vt. peatükk 3. ja 4.10), ei tekitata olulist mõju rannaprotsessidele Piirissaarel. Korduvsüvenduste vajadust on raske ette prognoosida, vaja on perioodilisi laevakanalite ülemõõdistusi. Arvestades ajaloolist kogemust endise Piirissaare laevakanaliga, on teoreetiliselt võimalik, et laevakanal (sõltumata trassi kulgemisest) kantakse täis suvel kõrge veetaseme ja tugeva tormi tagajärjel või siis talvel jää liikumise toimel. Alternatiiv EII Olukord Eesti Värava piirkonnas on analoogne eelpool kirjeldatuga. Kaadamiskohal tekib uus ülemine põhjasetete kiht. Arvestades sügavust (üle 6 m), ei ole resuspensioon ka keskmise tugevusega tormide ajal kuigivõrd aktiivne, kuid tugevate tormidega võib see tõenäoselt olla päris ulatuslik. Juhul, kui leiab aset tugev torm põhjakaartest, võib olla mingil määral ka tõenäone kaadamiskohast resuspendeerunud põhjasetete kandumine tagasi Eesti Värava piirkonda ja Piirissaare rannikuni.

Praaga PO-Alternatiiv Jätkuvad looduslikud protsessid ja nendest tingitud muutused Praaga piirkonna põhjasetete struktuuris. PI-Alternatiiv Süvendamisel võetakse välja valdavalt suhteliselt õhuke põhjasetete kiht ja ka summaarne kogus ei ole suur (kuni 27000 m3). Mõju rannaprotsessidele puudub. Korduvsüvenduste vajadus jääb alles ja sõltub looduslikest protsessidest. Juhul, kui ammutatud pinnas kaadatakse, on mõjud sarnased eelpool Alternatiivi EII puhul kirjeldatudega, kuid mastaapidelt väheolulisemad.

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 73 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

4.2. Mõjud lokaalsele hüdrodünaamikale ja vee kvaliteedile, arvestades ka sissevoolusid H. Mäemets

Autorile pole teada, et oleks antud teaduslikku hinnangut varasemate süvendamisega Praaga või Eesti Värava piirkonnas põhjustatud hüdrodünaamilistele ja -keemilistele muutustele. Võib arvata, et mida paremini vastab süvendusala orientatsioon looduslikule vee liikumissuunale, seda väiksem on uue täiskandumise määr. Eesti Värava erinevate alternatiivide (1-4) korral on muidugi erinevusi detailides, mida täpsemalt käsitleb Meresüsteemide Instituudis tehtud modelleerimine (U. Raudsepp, 2006). A. Jaani hinnangul on Eesti Värava kaudu liikuv vee hulk võrreldes Vene Väravaga sedavõrd väike, et olulist muutust süvendustööd Lämmijärve ja Suurjärve vahelises vee liikumises ei peaks põhjustama. Hinnangu koostaja subjektiivse arvamuse järgi ei tohiks tagasihoidlik süvendamine 2,5 meetrini antud piirkonnas erilisi hüdrodünaamilisi muutusi tekitada ja looduslikud protsessid ka nivelleerivad selle mõju ajapikku. Eesti Värava lähistel märkimisväärsed sissevoolud puuduvad. Emajõe suudmeala süvendamine (Praaga kanalis) võib ajutiselt põhjustada jõeveega saabuvate lahustunud ja tahkete ainete suuremat kandumist kaldast kaugemale, aga selle muutuse avaldumine sõltub igal konkreetsel ajahetkel ka ilmaoludest. Looduslikud vee ja liiva liikumised tõenäoselt likvideerivad sellegi muutuse mõne aja jooksul. Mõju vee kvaliteedile sõltub ennekõike sellest, kas otsustatakse väljavõetud setted kaadata või maale pumbata ning seda käsitleb alapeatükk 4.3. Kokkuvõtvalt võib öelda, et süvendamistegevus ise ja sellega tekkivad sügavamad alad ei peaks antud piirkonnas kuigivõrd märgatavaid hüdrodünaamilisi muutusi põhjustama.

Eesti Värav E0-Alternatiiv Jätkuvad looduslikud protsessid, mõjud puudvad Alternatiivid EI ja EII Laevakanalite raajamine ükskõik, millise alternatiivi kohaselt ei peaks antud piirkonnas kuigivõrd märgtavaid hüdrodünaamilisi muutusi põhjustama. Samuti ei kaasne hüdrodünaamikas muutusi kaadamiskohal (Alternatiiv EII). Ladustamisel tuleb arvestada antud maaalal Piirissaarel voolava väikese oja säilimist.

Praaga PO-Alternatiiv Jätkuvad looduslikud protsessid. PI-Alternatiiv Süvendamine ja ka kaadamine ei tekita praktiliselt mingeid mõjusid lokaalses hüdrodünaamikas.

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 74 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

4.3. Hinnang süvendamisel ja kaadamisel tekkiva heljumi levikule H. Mäemets, K. Orviku, A. Järvik Antud projekti sõlmküsimuseks on autorite arvates just väljavõetavate setete paigutamine (käitlemine). Toksilisuse (naftaühendite ja raskemetallide sisalduse) kontroll on kinnitanud selle materjali ohutust, e. setted on puhtad raskemetallide ja naftaproduktide ning fenoolide poolest. Siiski, biogeenide sisalduse kohta andmeid pole ja tekkiva heljumi kandumisega võib suurel alal toiteainete hulk järvevees tunduvalt tõusta, millega kaasneb reeglina vee kvaliteedi ajutine halvenemine. Väheneb vee läbipaistvus ja suureneb vetikate masspaljunemise tõenäosus. Eriti Eesti Väravast eemaldatava sette hulk on suur ja heljumi kandumine kaadamisel sõltub valdavalt tuulest ja tuultehoovustest, sest püsihoovused selles piirkonnas praktiliselt puuduvad. . Tuulehoovustega edasikantav materjal on reeglina väga peen – tolm ja savi (Ø ≤ 0,05 mm), mida uuritavast piirkonnast võetud ja analüüsitud proovides leidus 1997.a. keskmiselt 4 - 5% (vt. 2.2.). Vahepealse üheksa aasta jooksul on järvepõhja pindmine kiht kiire eutrofeerumise tõttu ilmselt aga mudarikkamaks muutunud. Nii näiteks piisas 2006. a. sügisel kahest tunnist, et kalavõrgud selles piirkonnas kattuksid paksu kõduneva vetikakihiga (V. Vaino suulised andmed). Seetõttu ei ole üllatav, et 2006.a. ülemisest 40 cm paksusega setete kihist küündis mudastunud fraktsiooni sisaldus hinnanguliselt kuni 7-8 %-ni. Antud materjali settimiskiiruseks võib hinnata vaikse ilmaga ligikaudu 0,24 mm/s (CEFAS, 2004). Ehk, settimiskiirus on ca 0,8 m tunnis. Kui tuulehoovuste kiirus on keskmiselt (tuultega 10 m/s) ca 0.2 m/s. siis süvendamisel on oodata heljumi kandumist kuni 3 – 3.5 km ja kaadamisel 5-6 km kaugusele. Seejuures võib arvestada, et suurem osa heljumist settib umbes 1/2 osas eelmainitud piiridest. Peatükis 3 soovitatav kaadamiskoht on mainitud heljumi tõenäose maksimumleviku kaugusel riigipiirist Venemaaga (ligi 6 km). Seega, ei saa absoluutselt välistada, et mõnedel juhtudel jõuavad sette peenemad fraktsioonid (muda) ikkagi Vene territoriaalvetesse, põhjustades pretensioone. Meie praegused teadmised hoovustest pole piisavad, et vastupidist väita. Pole ka teada, milline on liiva ja muda täpne vahekord. Väga suure tõenäosusega oleks piiriülene mõju suhteliselt väike või välditav ainult siis, kui kaadamise algstaadiumis teostada operatiivseid heljumi mõõdistusi ja selle tulemuste alusel viia sisse vastvad piirangud kaadamisele (sõltuvalt tuule suunast ja tugevusest). See võib aga aeglustada tööde käiku ja nende lõpetamine 2007. aastal võib muutuda kahtlaseks. Poliitilistest pahandustest hullem võib siiski olla heljumi mõju vee kvaliteedile, sest paratamatult pääseb liikvele hulk settes leiduvaid toitesooli. Kogemuse põhjal võib väita, et ka väiksemad süvendustööd, nagu hiljuti Mustvee sadamas, mõjuvad vee omadustele kilomeetrite kaugusel. Antud juhul kajastus Mustvee süvenduse mõju kolme kilomeetri kaugusel avajärve monitooringupunktis. Kui sete läheb kohe pumpamisele järvest välja, on negatiivne mõju vee kvaliteedile kahtlemata olemas, kuid ilmselt palju väiksem kui liiva ja muda kaadamisel.

Eesti Värav

E0-Alternatiiv Jätkuvad looduslikud protsessid ja tehispäritoluga heljumit ei teki.

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 75 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

Alternatiiv EI Pumpsüvendaja kasutamisel ja ammutatava pinnase Piirissaarele transportimisel torujuhtmestikuga peaks süvendamisel tekkima suhteliselt tagasihoidlikus koguses heljumit. Siiski, pole välistatud, et arvestatava kontsentratsiooniga tehisheljum jõuab Uhtinina neemeni ja ka Piirissaare läänerannikuni, rääkimata veel lähemal asuvatest väikesaartest. Kuna eelnimetatud alad on mõlemal pool süvendatavat ala, siis taolistel juhtudel tihti soovitatav operatiivne süvendustööde regulatsioon vastvalt seireandmetele praegusel juhul tuntavat efekti ei annaks. Et ei tekiks kala marjaterade kattumist taassettinud heljumiga koelmualadel, on praktiliselt ainus võimalus kudeajal süvendustöid mitte teostada (vt. 4.9). Juhul, kui Piirisssarele ammutatud pinnase ladustamine toimub tehnoloogiliselt õigesti (vt. peatükk 3 ja 4.9), ei teki olulises koguses pulbi tagasivoolu järve ja seega ka heljumit Piirissaare ida- ning lõunarannikul. Sellega oleks välditav ka arvestatav piiriülene mõju. Siiski, siin tuleks tööde algperioodil teostada heljumi seiret ja ka ladustamiskoha vaatlusi.

Alternatiiv EII Olukord Eesti Värava piirkonnas on analoogne eelpool kirjeldatuga. Kaadamiskohal tekib suure tõenäosusega arvestatvas koguses heljumit, kuna muda, savi ja peenefraktsioonilise (alla 0.06 mm) liiva osak on siiski 7-8 %, e. kogus on ca 13 000 – 16 000 m3. Eelpool on hinnatud heljumi kandumise tõenäoseks maksimumkauguseks 5-6 km. Siin on soovitav operatiivne seire, vähemalt kaadamise algetapil, et selgitada heljumi kandumise tegelikku kaugust eri tuultega ja, saadud andmetele toetudes, määratleda kaadamise rezhiim, mis minimiseeriks tõenäosuse piiriüleseks mõjuks.

Praaga PO-Alternatiiv Jätkuvad looduslikud protsessid, tehispäritoluga heljumit ei teki. PI-Alternatiiv Süvendamisel võetakse välja valdavalt suhteliselt õhuke põhjasetete kiht ja ka summaarne kogus ei ole kuigi suur (kuni 27000 m3), kuid tegemist on tugevalt mudastunud pinnasega ja kohati ka turbaga. Seetõttu võib süvendustööde ajal heljumit siiski tekkida suhteliselt suurel hulgal. Heljumi kandumine lähedalasetsevatele kalakoelmutele ei ole välistatud ja töid ei tohiks teostada nii kevadel kui ka sügisel kalade kudeajal (vt. 2.5 ja 4.5). Kaadamisel järve tuleb samuti organiseerida kaadamistööde algetapil (ka juhul, kui Eesti Väravast ammutatud pinnast üldse ei kaadata) heljumi seire, et minimiseerida piiriülese mõju tõenäosus.

Kasutatud kirjandus

CEFAS. 2004. Assessment of the re-habilitation of the seabed following marine aggregate dredging, Science Series. Technical Report No. 121.

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 76 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

4.4. Mõju veetaimestikule ja põhjaloomastikule H. Mäemets, K. Kangur

Nagu eeltoodust nähtub, ei ole süvendamises kaitsealustele põhjaloomastiku ja veetaimestiku liikidele ohtu näha, sest piirkonnas pole teadaolevalt ohustatud liike. Kui osutub möödapääsmatuks kaadamine, on probleemid suuremad, eelkõige heljumi mõju tõttu vee kvaliteedile.

Kaevetööde käigus Praaga ja Eesti Värava piirkonnas põhjaloomad hävivad (süvendataval alal). Kuid põhjaloomastik taastub üsna kiiresti. Hironomiidivastsed võivad juba mõne kuu pärast või vähemalt järgmisel kevadel pärast sigimisperioodi taas asustada kaevandatud ala. Samuti levivad rändkarbid järves väga kiiresti. Uppunud kalavõrkudel võib juba paari kuu möödudes näha rändkarbi kobaraid (fotol 4.4.1). Peipsi keskkonda risustavad uppunud piraatvõrgud on kujunenud heaks kinnituskohaks rändkarbile ja soodustavad tema levikut pehmel mudapõhjal, kus muidu on takistuseks kinnituskohtade nappus.

Karin Kanguri foto

Foto 4.4.1. Rändkarbikobarad uppunud nakkevõrgul.

Kõvema põhja paljandumine (mida küll arvatavasti ei juhtu) süvendamisel võib just olla sobivaks substraadiks rändkarbile. Rändkarbi arvukus võib seetõttu isegi antud alal tõusta. Rändkarbi kobarate vahel leiavad omakorda varjupaiga paljud teised veeselgrootud (hironomiidivastsed, kaanid, vähilaadsed). Põhjaloomastiku kaitse seisukohalt oleks soodsam setete eemaldamine ja ümberpaigutamine kaldale Piirissaarel. Teise võimalusena pakutud setete kaadamine Piirissaarest põhja poole tähendaks põhjaloomastiku elupaikade rikkumist suuremal alal kui on vahetu kaevetööde piirkond. Nimelt võib kaadamisel tekkiv heljum hoovustest kantuna levida kilomeetrite kaugusele (vt. 4.3), matta põhjaloomi settiva materjali alla, ummistada paljude põhjaloomade filteraparaate ja halvendada nende hingamis-ja toitumistingimusi.

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 77 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

Kaudne mõju: kaevetööd põhjustavad järve eutrofeerumise ilmingute süvenemist. Kaevetööd halvendavad Peipsi vee kvaliteeti ja põhjustavad täiendavate toitesoolade vabanemist setetest. Põhjaloomade kooslused ei reageeri küll vee kvaliteedi lühiajalistele muutustele nii kiiresti kui planktonikooslused, kuid juba muutunud kooslused taastuvad siiski aeglasemalt kui plankton. Vee mineraalainete sisalduse kasvuga on kaasnenud üldiselt zoobentose vormirohkuse, arvukuse ja biomassi tõus, mis on tihti seotud toitumistingimuste paranemisega. Eutrofeerumisega kaasneb reostustundlike põhjaloomaliikide kadumine. Samuti kaovad kaevetööde käigus põhjaloomade elupaigad.

Eesti Värav E0-Alternatiiv Jätkuvad looduslikud protsessid ja mingit täiendavat mõju põhjakooslustele ei teki. Alternatiiv EI Eesti Värava piirkonna veepõhjataimestik ei ole eriti rikkalik (2.4) ja kuigi süvendamisel tekkiva heljumi kandumist madalatele aladele ei saa välistada, ei ole oodata kuigi märkimisväärset kahju taimestikukooslustele. Seda ka vahetult laevakanalis endas, kus seal praegu kasvav vähearvukas taimestik hukkub täielikult, kuid tõenäoselt taastub mõne aasta möödudes. Põhjaloomastik hävib samuti täielikult süvandataval alal, kuid taastub oodatavalt (arvestades kogemusi meres toimunud süvendamistega) 1–3 aasta jooksul Süvendamisega piirnevatel aladel põhjaloomastiku arvukus tõenäoselt kasvab juba süvenduse ajal, eriti filtreerijate arvelt. See protsess kestab oodatavalt ka järgneval aastal. Siiski, kuna Peipsil ei ole siiani tegelikult uuritud süvendustööde mõju põhjakooslustele, on soovitav käivitada vastav seireprogramm, mille tulemused oleksid kasutatavad edaspidiste Peipsil toimuvate süvendustööde keskkonnamõjude hindamisel. Alternatiiv EII Olukord Eesti Värava piirkonnas on analoogne eelpool kirjeldatuga. Kaadamiskohal tekib küll suure tõenäosusega arvestatvas koguses heljumit (4.3), kuid antud piirkonnas (joonis 3.7) põhjataimestik puudub ja ka põhjaloomastik on vähearvukas, mistõttu kaadamise otsene mõju põhjakooslustele ei ole tõenäoselt suur. Samas, kui ikkagi märgatavas koguses heljumit kandub Piirissaare randa või Emajõe suudmeala randadesse, võib tekkida ka teatud arvestatav mõju põhjakooslustele. Ka siin oleks soovitav vastava seire teostamine.

Praaga PO-Alternatiiv Jätkuvad looduslikud protsessid, täiendavat mõju ei teki. PI-Alternatiiv Vahetult süvendataval alal põhjakooslused hukkuvad, seda ei saa vältida ega ka leevendada. Kuna antud süvendus on väikesemahuline, siis ei tõuse ilmselt ringlusse ka märkimisväärses koguses setetes olevaid toitesooli ja lähialade põhjaloomastiku arvukus tõenäoselt oluliselt ei kasva. Ka ei peaks summarne tekkiva heljumi negatiivne mõju põhjataimestikule, arvestades ka suhteliselt lühikest (alla 30 päeva) ekspositsiooni kestust, olema kuigivõrd märgatav. Ka need mitteolulised negatiivsed mõjud kaovad oodatavalt järgneval aastal.

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 78 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

4.5. Mõju kalastiku koosseisule, kalakoelmutele ning kalapüügile mõjupiirkonnas V. Vaino

4.5.1. Mõju kalastiku koosseisule ja kalakoelmutele

Kalastiku koosseisu süvendamine-kaadamine ilmselt ei mõjuta, sest mõjutatavad alad ei ole suured, ega erine millegipoolest vahetusse naabrusse jäävatest aladest (kalade elupaikadest). Ajutine kalastiku muutus võib aset leida (kalaliikidel erinevad nõudlused keskkonnatingimuste suhtes), kuid see piirdub ainult tööde tegemise ajaga. Tundlikem periood kalade elus igasugustele hüdrotehnilistest töödest tekkivatele mõjudele on sigimine. Eriti ohtlik on arenevale marjale ja vastsetele hapnikupuuduse tekkimine. Viimane võib kergesti välja kujuneda heljumi kontsentratsiooni tõusul süvendamise-kaadamise tõttu. Räimemarjaga tehtud katsed näitasid, et mari hukkus juba 0,2 mm settekihi all (Eesti Mereinstituut, 2001). Hapnikupuudus võib tekkida ka looduslike protsesside tagajärjel. On vägagi tõenäoline, et sügistalvel võib Peipsi järve külmalembeste kalade (siig, rääbis, luts) mari jääda hapnikunälga, sest vees laguneva ja põhjasettiva vetika hulk on väga suur. Kalalarvid on samuti tundlikud kõrgendatud heljumi kontsentratsiooni suhtes. Uuringutega on tuvastatud, et juba juhul, kui tahke heljumi kontsentratsioon ületab keskmist näitu antud veekogus rohkem, kui 5 mg/l, võib saada häiritud larvide hingamine (Alabaster ja Lloyd, 1982). Kalade kudemist ja kuderännet häirib kindlasti ka süvendamisega kaasnev müra, eriti kui süvendamine käib koelmu või rändetee vahetus läheduses. Alates maimueast on kalad suutelised ebasoodsaid tingimusi vältima.

Praaga kanali piirkond P0-Alternatiiv Täiendavaid mõjusid kalastikule ei teki. PI-Alternatiiv Praaga kanali süvendamine käib kalade koelmute ja rändetee vahetus läheduses või peal. Samuti leidub siin eeldatavasti väga palju kalavastseid. Seega on Praaga kanali süvendamiseks ebasobivaim aeg kevadel, aprillist juuni lõpuni, kui käib kalade kuderänne, kudemine ja vastsete areng. Juuni lõpuks peaksid viimasedki kohavastsed siit läinud olema. Praaga kanali puhul tuleks vältida ka hilissügist (november-detsember) süvendamist, sest siis koevad siin naabruses siig ja rääbis. Praaga kanali lähedusse pinnast kaadata ei ole võimalik, ümberringi on kalade koelmud. Kaadamise korral tuleks kasutada sama kohta, mis Eesti Väravate pinnase kaadamisel (kui viimase kasuks üldse otsustatakse) ning, mis on toodud joonisel 3.8.

Eesti Värava kanali piirkond E0-Alternatiiv Täiendavaid mõjusid kalastikule ei teki. Alternatiivid EI ja EII Süvendamine käib kalade koelmute vahetus läheduses. Kuivõrd põhikudejad, haug ja särg, koevad aprillis-mai alguses, võib siin töödega varem alustada, kõige varemalt mai

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 79 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine keskpaigast peale. Pinnase kaadamine Lämmijärve ei ole kalastiku seisukohast lubatav, kuna siin on säga elupaigad. Peipsi järve kaadamisel tuleb vältida võimalust, et heljum kandub Meerapalu vastas asuvatele siia, rääbise ja ka ahvena koelmutele. Seega võiks kaadata nendest kohtadest kaugemale, vähemalt 6-8 km kaugusele, liiva või liiva- mudastale aladele ja suvisel ajal, et ta jõuaks ära settida enne koelmualadele kandumist, seda soovitavalt ka väljaspool kalade kudeaega. Eelistatuim variant on muidugi pinnase ladustamine Piirissaarele, sest sellel juhul on otsene mõju koelmutele tunduvalt väiksem. Kõigi nende alternatiivide puhul ei ole oodata kuigivõrd märgatavat negatiivset mõju kalastikule, kui töid ei teostata aprillis-mais ja novembris-detsembris. Detsembris valminud uue Projektlahenduseg, kus jääb ära süvendamine kanali Peipsi järve poolses osas, on see reaalselt ka võimalik ja Arendaja on seda aktsepteerinud (vt. 4.9). Ka Praagal tuleb mainitud ajal süvendamist kindlasti vältida. Siinjuures on arvestatud, et jääb kehtima alapeatükis 3.3. soovitatud kaadamisala (joonis 3.8).

5.5.2. Mõju kalapüügile

Süvendamise ja kaadamise otsene mõju kalapüügile avaldub kalade reageerimises suurenenud heljumi kontsentratsioonile ja süvendaja ning praamide poolt tekitatud müra tõusule. Kalad võivad liikuda mujale ja jääda välja mõjupiirkonda paigutatud püüniste püügialalt. Tavaliselt pole see mõju suur, kuid mõjupiirkonna ja püügipiirkonna lähedus ning süvendamise ja püügi ajaline kokkulangevus võib avaldada otsest negatiivset mõju kalapüügile. Lisaks võib tekkida kaudne negatiivne mõju lokaalse kalavaru kahjustamise korral, kuid see on antud juhul väheoluline. Arvestades järve kalapüügireziimi (piirangud püügivahenditele, kalade kudeaegseid püügikeeluaegasid ja –alasid) ühelt poolt ja süvendamise-ladustamise-kaadamise plaanitavat aega (juuni keskpaigast või lõpust) teiselt poolt saavad süvendustööd mõjutada kalapüüki küllaltki erineval määral. Need mõjud on seda väiksemad, mida hiljem süvendustööd algavad. Pinnase teisaldamisel tuleks eelistada ladustamist.

Praaga kanali piirkond Alternatiiv PI Kalapüügi seisukohast on kõige ebasobivaim aeg Praaga kanali süvendamiseks varakevad, s.o. aprill ja mai algus. Praaga kanal on Suur-Emajõe jätkuks Peipsi järve, mida madalam vesi, seda suuremal määral. Aprillikuu on Emajões aasta intensiivseim ja saagikaim püügikuu. Mööda kanalit ja kanalit ümbritsevat ala tõuseb siis jõkke suurtes kogustes latikat, särge, vähem haugi, koha ja ahvenat. Kõiki neid liike, v.a. haugi on Emajõe alamjooksul lubatud püüda 1.maini. Praaga kanali külgedel, loode- ja kagusuunas käib kevadel samuti intensiivne kalapüük (eelkõige särjepüük, aga ka latika-, koha- ja ahvenapüük), keeluala piirkonnas 1.maini ja väljaspool keeluala 5. või 15.maini. Särjele ja ahvenale ei kao ka siis püügipiirangud ära. Seega välistaks Praaga kanali süvendamisega kaasneva negatiivse mõju ainult süvendamise alguse nihutamine mai lõppu. Hilisemad tööd märgatavat mõju kalapüügile ilmselt ei avalda. Mõjud kalapüügile oleksid minimaalsed suvise (juuni-august) süvendamise korral. Siiski, tuleks veelkord kaaluda pinnase ladustadamist Koosa jõe suudme lähedale maismaale, kui on plaanis

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 80 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine rajada sealt, Liivaninalt, tee Varnjani. Ekspertgrupile on teada, et Varnja vallavalitsus kavatseb antud küsimuses pöörduda Veeteede Ameti ja Tartu Maavalitsuse poole.

Alternatiiv P0 Mingit täiendavat mõju kalapüügile ei teki.

Eesti Värava kanali piirkond

Alternatiiv E0 Mingit täiendavat mõju kalapüügile ei teki, kui mitte arvestada asjaolu, et tulevikus võib tekkida oht, et ka kalapaadid ei pääse Eesti Väravast enam läbi, kui seda ei süvendata.

Alternatiivid EI ja EII Üldjoontes kehtib süvendamise võimaliku mõju kohta kalapüügile Eesti Väravas Praaga kanali kohta öeldu. Eesti Värava piirkond on eelkõige tähtis särje-, haugi- ja latikapüügi seisukohalt. Võrgupüük lõpeb siin 5.mail, keelualal igasugune kalapüük 15.maist ja lõunapool keeluala mõrrapüük samuti 15.maist alates. Mai lõpust peale olekski sobivaim aeg siin süvendamise alustada (arvestades tööde suurt mahtu). Peale keeldude lõppemist, 15.juunil, siin peaaegu kala ei püüta. Mõned mõrrajadad paigutatakse püügile alles hilissügisel, novembris. Süvendatav pinnas tuleks siingi võimalusel ladustada, sest kaadamine võib rikkuda paljude traditsiooniliste mõrrajadade püügivõimalusi. Kalapüügi seisukohast on kindlasti parim Alternatiiv EI – pinnase ladustamine Piirissaarele. Alternatiivi EII rakendumisel tuleb kaadata kindlasti Peipsi järve. Joonisel 3.8. soovitatud kaadamisala pole küll kalapüügi seisukohast parim, kuid arvestades ka teisi keskkonnamõjusid on see siiski eelistatavaim kompromisslahendus.

Kasutatud kirjandus Eesti Mereinstituut. 2001. Keskkonnamõjude hindamine. Paldiski Lõunasadama RO-RO laevade kai süvendus. Käsikiri TÜ Eesti Mereinstituudi raamatukogus. Eesti Mereinstituut, 2005. Olulisemate töönduskalade varude seisund Peipsi järves 2005.a. ja varu prognoos 2006.a. Käsikiri TÜ Eesti Mereinstituudi raamatukogus. Eesti Mereinstituut, 2006. Olulisemate töönduskalade varude seisund Peipsi järves 2006.a. ja varu prognoos 2007.a. Käsikiri TÜ Eesti Mereinstituudi raamatukogus. Kangur, A. 2000. Feeding of pikeperch, Stizostedion lucioperca (L.), in Lake Peipsi. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Biology. Ecology 49, 1: 98-108. Ojaveer, E, Pihu, E., Saat, T. 2003. Fishes of Estonia. Tallinn. Estonian Academy Publishers. Pihu, E. 1996. Fishes, their biology and fisheries management in Lake Peipsi. Hydrobiologia 338, 163–172. Pihu, E. & Kangur, A. 1999. Kalad ja kalandus. Rt.: Pihu, E. & Raukas, A. (toimetajad), Peipsi. Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium, Tallinn, lk. 154-164. Saat, T., Vaino, V., Afanasjev, G., Koncevaya, N. 2002. Fisheries and fisheries management on Lake Peipsi-Pihkva. Chapter 26 (pp. 322-331) in: I.Cowx (ed.),

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 81 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

Management and Ecology of Lake and Reservoir Fisheries. Oxford: Fishing News Books, Blackwell Science Ltd. Tambets, M. 2001. Emajõgi Peipsi järve kalade kudeala ja rändeteena. KIK-i projekti aruanne. Käsikiri Tartumaa keskkonnateenistuses. Veeroja, R., Tambets, J., Tambets, M., Järvekülg, R. 2005. Kaldavööndi roll Peipsi järve kalastiku taastootmises. KIK-i projekti aruanne. Käsikiri Tartumaa keskkonnateenistuses. Vaino, V. 2001. Olulisemate töönduskalade koelmud Peipsi ja Lämmijärve Tartu maakonnaga piirneval veealal. KIK-i projekti aruanne. Käsikiri Tartumaa keskkonnateenistuses. Vaino, V. 2002. Peipsi-Pihkva järve kalandus. Magistritöö. Käsikiri TÜ EMI raamatukogus. Vaino, V. 2004. Säga, liigi seisund Peipsi järves. KIK-i projekti aruanne. Käsikiri Tartumaa keskkonnateenistuses.

4.6. Mõju linnustikule, maismaataimestikule ning maastikele

4.6.1. Mõju linnustikule A. Kuresoo, L. Luigujõe Olulisemateks ohu- ja riskifaktoriteks pesitsevatele ja läbirändavatele lindudele on: • veelindude toitumisvõimaluste halvenemine süvendustööde vahetus läheduses, seda nii kalatoiduliste lindude (pütid, kosklad, kotkad, kajaklased), kuid eriti sukelpartide (vardid, sõtkas) osas, • süvendamisega kaasnev veelindude häirimine, • süvendamistööde pikem järelmõju – limuste kättesaadavuse halvenemine (mõjustatava akvatooriumi suurus sõltub hoovuste ja lainetuse iseloomust tööde käigus), • riskifaktorina vee võimalik reostamine õli ja naftaga ja sellega kaasnev veelindude sulestiku kahjustamine, • elupaikade kahjustamine pinnase ladustamise käigus (Tabel 4.6.1).

Kokkuvõttes võib konstateerida, et kavandatavad süvendustööd võivad kahjustada oluliselt mõjualal pesitsevate ja rändel peatuvate lindude toidubaasi ja sellega seoses ka nende pesitsusedukust mõjualal või väljaspool viimast (rändlinnud). Materjali kaadamine Peipsi järve võib endaga kaasa tuua mõõduka negatiivse mõju, mida on võimalik leevendada sõltuvalt kaadatava materjali kogusest ja kaadamispaiga asukohast. Ladustamisega kaasnevad mõjud sõltuvad samuti ladustatava materjali kogusest. Kindlasti ei ole me selle vastu, kui materjali saab ladustada piiratud ulatuses aitamaks kaasa kohaliku elu arendamisele (Piirissaare ja Laaksaare sadamad). Tervikuna saab olulist negatiivset mõju linnustikule vähendada järgmiste meetmetega:

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 82 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

1) nihutada planeeritavad tööd ühe kuu võrra hilisemaks (alata 1. juunist), millega antakse kevadrändel massilistele linnuliikidele (merivart ja tuttvart) võimalus viia end edasirändeks ja pesitsemiseks vajalikku konditsiooni (liikide edasiränne põhjapoolsetele aladele toimub mai viimasel dekaadil); 2) enamus süvendatavast materjalist tuleks kaadata Peipsi järve, väljaspoole mõjupiirkonda; 3) materjali ladustamisel Laaksaare ja Piirissaare sadamate piirkonda arvestada kõikide looduskaitseliste piirangutega; 4) projekti elluviimisel peetakse kinni vastavatest keskkonnaohutust tagavatest kaasaegsetest tehnoloogiatest ja vahenditest ning arvestatakse keskkonnaspetsialistide poolt tehtud soovitustega. Eriti oluline on see Piirissaarel kavandatavate tööde puhul, sest saar on tuntud väga eripärase linnustiku ja muu elustiku poolest ja omab väga kõrget looduskaitselist väärtust ka rahvusvahelistest kriteeriumidest lähtudes; 5) Eesti Värava uue kanali alternatiividest tuleb meie arvates eelistada varianti, mille puhul ammutatavat pinnast ei kaadata (Alternatiiv EI). Sirge kanali ohuks lindudele on hilisem laeva- ja kaatrijuhtide ahvatlus läbida kanal maksimaalse kiirusega, mis on omakorda täiendavaks häirimisteguriks alal toituvatele lindudele.

Eelpoolöeldu võtab kokku mõjumaatriksis (Tabel 4.6.1).

Tabel 4.6.1. Praaga ja Eesti Värava laevakanalite süvendamise mõjust (ohtudest) linnustikule

Mõju (ohu) toime lindudele Kavandatavad tööd Mõju Soovitatud meetmed ulatus Soovitatav aeg süvendustöödeks Veelindude toitumisvõimaluste (!!!) on 1.juunist 1. detsembrini halvenemine tööde käigus Süvendustööd (toidu kättesaadavuse vähenemine, kõik linnuliigid)

Veelindude toidubaasi osaline !! Mõju ei ole välditav hävimine (limuste biomassi ajutine vähenemine vahetult tööde piirkonnas) Soovitatav aeg süvendustöödeks Häirimine (!) on 1.juunist 1. detsembrini

Võimaliku veereostuse oht (nafta, (!) Kaasaegsete keskkonnakaitse õlid) alaste nõuete järgimine

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 83 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

Kaadamine Veelindude toidubaasi osaline (!!) Mõju saaks osaliselt leevendada hävimine (limuste biomassi kaadatava materjali koguse ajutine vähenemine) vähendamisega või kaadamisega Toidu kättesaadavuse (!) „hoovustevabasse“ piirkonda vähenemine (vee hägustumine)

Häirimine ! Mõju ei ole välditav Ladustamine Kaldavööndi elupaikade (!!) Mõju ei ole täielikult välditav. hävimine

Häirimine ! Mõju ei ole välditav

Mõjurite toime ulatust kajastavad tähised - mõju puudub !!! oluline negatiivne mõju (oht) ! väike negatiivne mõju (oht) ( ) Soovitatud meetmetega !! mõõdukas negatiivne mõju (oht) vähendatav või ärahoitav negatiivne mõju (oht)

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 84 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

4.6.2. Mõju maismaaloodusele H. Mäemets

Leiab aset ainult siis, kui toimub ammutatud pinnase ladustamine maismaale. Peipsi jarve pinnase kaadamine ja ka süvendamine Eesti Värava ning Praaga kanalis ei tekita praktiliselt mingeid mõjusid maismaaloodusele. Juhul, kui ammutatud pinnas ladustakse maismaale, tekivad aga arvestatavad mõjud nii maismaataimestikule, maastikele kui ka loomastikule.

Pinnase ladustamine süvendamisel Eesti Värava kanalis toimuks soovitatavalt Piirissaare kagunurka soisele territooriumile (Joonis 2.6.1). Heljumi sattumine kaadamise käigus järve on oodatavalt praktiliselt olematu, sest pinnasepulbi käigus kujunev vee äravool toimub läbi madalsoo, mille pinnas ja taimestik peaks looduslikul teel enamuse heljumist kinni pidama, filtreerima. Kuna pinnasepulbi ladestamisala on rannast kaugemal ja ümbritsetakse piirdekraavidega pole oodata ka tormilainete negatiivset mõju ladestamisalale . Tormilainetuse mõju rannale selles Piirisaare rannikupiirkonnas, nagu näitavad loodusvaatlused, on ka väga tagasihoidlik. Seda rannikupiirkonda võib rannaprotsesside seisukohalt lugeda stabiilseks, mitteaktiivse arenguga randlaks. Sellele viitab ka saare kagunurgas rannalähedases meres ja rannal leviv rannataimestik (roog, kõrkjad jt.), mis omakorda summutab ka nõrkade tormilainete mõju rannale. Teiselt poolt, arvestades teiste riikide (näit. Saksa FV) kogemusi on rannataimestiku levik madalmeres ja laugel rannal igasuguse peene mineraalse (ka orgaanilise) aine püüdjaks.

On teada, et Piirissaarel leidub lisaks taimharuldustele ka kotkapesi ja väärtuslikke linnualasid (vt. 4.6.1 ja 2.7). Kõige rohkem tuntakse Piirissaart zooloogide hulgas kui Eestis haruldaste konnaliikide elupaika. Neist mudakonna (Pelobates fuscus Laurenti) populatsioon on suhteliselt elujõuline, rohe-kärnkonna (Bufo viridis Laurenti) aga kohatakse viimasel ajal harva. Üheks põhjuseks võib olla põllu-ja peenramajanduse tunduv vähenemine ja saare võsastumine. Ka konnatiikide puhastamine tuleks kiiresti jälle käsile võtta. Eesti väravatest väljapumbatava ca kuni 200000 m3 sette ladestamine suvalisse kohta oleks tõepoolest ohtlik. Keskkonnamõjude hinnanguga paralleelselt esitatav A. Raigi projekteeritud ladestamisala saare lõuna-kaguosas (Piirissaare laevakanalist kagus) on valitud nii, et see teadaolevate andmete põhjal ei kattu ühegi haruldase taime- ega loomaliigi elupaigaga (joonis 3.7). Kuigi sette saarele pumpamise ajal suvel (2007) võib see ala olla üsna troostitu, saaks liivavoore edaspidise tasandamise ja kujundamisega sellele ja lähinaabrusse luua uusi elupaiku. Esialgselt on Piirissaarel pumpamisaegne settekuhilate kõrgus keskmiselt 3 m, peale tasandamist jääks kiht keskmiselt 1m paksune. Välistatud pole ka mõnede konkurentsitundlike, vaba pinda vajavate haruldaste taimeliikide ilmumine ladestamiskohta. Kuna projekteerija teeb ettepaneku sama piirkonda kasutada ka edaspidi, paratamatute, kuid hoopis väiksemas mahus ülesüvendamiste materjali ladestamiseks, tuleks antud saareosas (A. Vellaku ja M. Paju andmeil) juba plaanis olevate heinamaade taastamisel leida lahendus, kuidas järgmine ladestamine tulevikus kasutada ära nii liigniiskete alade kõrgendamiseks kui ka uute konnatiikide loomiseks. Piisava koostöövalmiduse ja hea tahte olemasolul saavad

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 85 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

Veeteede Amet ja Tartumaa Keskkonnateenistus Piirissaarel ühendada looduskaitse ja laevanduse huvid.

4.7. Kavandatava tegevuse mõju kohalikule elanikkonnale (müra, sotsiaal-majanduslikud ja kultuurilis-ajaloolised mõjud, jne.). Mõju ajaloomälestistele. A. Järvik

Peatükis 1 on määratletud järgmised huvigrupid: 1. Piirissaare ja Praaga püsielanikud 2. Piirissaare ja Praaga püsielanike sugulased/tuttavad (ka suvemajade omanikud), kes seal sageli viibivad, s.h puhkavad 3. Piirissaare ja Meeksi vallavalitsused 4. Kohalikud kutselised- ja harrastuskalurid 5. Emajõe-Suursoo LKA 6. Peipsil ja Lämmijärvel tegutsevad turismiettevõtted 7. Turistid, s.h. veeturistid 8. EV piirivalve, Keskkonnainspektsioon ja Päästeamet 9. Valitsusvälised looduskaitseorganisatsioonid 10. Tartu Maavalitsus Praaga ja Eesti Värava laevakanalite süvendamisega tekkida võivat mõju võib antud huvigruppidele hinnata negatiivseks, positiivseks ja neutraalseks.

Alternatiivid EI, EII ja PI (suures osas ei sõltu mõjud huvigruppidele süvendus/kaadamistööde alternatiivlahendustest) 1. Piirissaare ja Praaga püsielanikud Piirissaare püsielanikkond on viimastel aastatel tunduvalt vähenenud ja on praegu juba alla 100 inimese, neistki on umbes pooled pensioniealised. Noored reeglina rändavad välja, kuigi ei kaota saarega sidet. Üheks peamiseks põhjuseks nooremate väljarändeks on olnud korraliku ühenduse puudumine mandriga. Kindlasti ka ettevõtluse praktiline puudumine saarel. Eesti Väravas uue laevatatava kanali rajamine on Piirissaare elanikele kindlasti positiivse mõjuga. Lisaks maismaaga korraliku(ma) ühenduse saamisega annab see teatud eeldused ka saarel väikeettevõtluse (turismiteenused, majutus, sibulakaubandus) käivitumiseks.

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 86 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

Praaga püsielanikkond koosneb praegu ühest perest. Samuti on seal säilinud hooned, mida nende omanikud aeg-ajalt külastavad. Kuna Praagale saab vaid paadiga, siis Praaga kanali süvendamine parandab sinna juurdepääsu. Ka siin on tegemist positiivse mõjuga.

Negatiivsed mõjud lähipiirkonna elanikele, mis kaasnevad süvendus/kaadamistöödega piirduvad tavaliselt välisõhu saastamisega: müra ja tolmuga (vahel ka lõhnaga). EV-s on Sotsiaalministri määrusega 04. märtsist 2002 nr. 42 elurajoonidele kehtestatud müra piirnormid: 60 dB päevasel ja 55 dB öisel ajal. Praegusel juhul süvendamisel tekkiv müra suure tõenäosusega ei jõua ülenormatiivsel tasemel Piirissaare ja ka Praaga elamuteni, sest mõlema kanali süvendamiskohad on suhteliselt kaugel (Joonis 1). Pealegi kasutatakse, kui reaalselt võimalikena, kas suhteliselt väikest ühekopalist süvendajat või siis väiksemat tüüpi pinnasepumpsüvendajat. Ka tolm, kui välisõhu saaste, ei oma süvendamisel ja vette kadamisel mingit tähtsust. Erijuht on pinnase ladustamine Piirissaarele (Alternatiiv EI). Ladustamiskoht asub küllalt lähedal (minimaalselt ca 250 m) Saare küla elumajadele. Tõenäoselt siiski ka siin ei teki müra, mis ületab eelmainitud normväärtusi, eriti siis, kui kasutatakse pinnase pumpamist ladustamisalale ja vaid selle tasandamiseks kasutatakse mehanisme. Juhul aga, kui süvendamine toimub siiski koppsüvendajaga ja ammutatud pinnas veetakse Piirissaarele veopraamidega, võib tekkida arvestatav müra nii veopraamide manööverdamisest kui ka pinnase edasisel käitlemisel saarel, kusjuures see müra võib kumuleeruda. Sel juhul tuleks teostada müra mõõdistusi ja, kui on oht, et selle tase ületab normväärtusi, tuleb võtta vastavaid meetmeid (vt. 4.10).

2. Piirissaare ja Praaga püsielanike sugulased/tuttavad (ka suvemajade omanikud), kes seal sageli viibivad, s.h puhkavad. Mõjud on tegelikult samad, kui eelmise huvigrupi puhul, kuid vähem võimendunud. Seda nii positiivsete kui ka negatiivstete mõjude osas.

3. Piirissaare ja Meeksi vallavalitsused Mõlemad vallad kujutavad endast ääremaad kõige sellega kaasnevate probleemidega. Ka Meeksi vallas puuduvad korralikud maismaateed,s.t. teed on asfalteerimata. Seetõttu on nende valdade edasine areng tugevasti seotud veeliikluse, s.h. veeturismi arenguga regioonis. Piirissaare vald on lisaks huvitatud Eesti Värava süvendamisel ammutatud pinnase ladustamisest saarele, et suurendada saarel elavate inimeste turvalisust kõrgete veeseisude korral Peipsi järves ja ka tugevate tormide ajal. Arendaja pakutud 0,9 km pikkune väljapumbatava sette ladestusala on planeeritud nii, et tekkiv kõrgendik võiks tasandamise järel olla saarel ka normaalselt funktsioneeriva talvetee aluseks. See on vallavanema F. Kuznetsovi ja vallavolikogu esinaise M. Korotkova sõnul juba aastaid kavas, kuid pole leidnud seni finantskatet. Muinsuskaitse objektidele (militaarehitistele jne.) Piirissaarel mingit negatiivset mõju oodata ei ole. Seega, mõlemale vallale peaksid oodatavad mõjud olema positiivsed.

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 87 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

4. Kohalikud kutselised- ja harrastuskalurid Lämmijärv ja ka Praaga kanali piirkond on Peipsi-Pihkva-Lämmijärve süsteemis olulised paljude kalaliikide sigimisaladena. Seetõttu võivad igasugused negatiivsed mõjud kalade kudemisele ja ka toidubaasile kaasneda nimetatud järvede kalavarude vähenemiseg ja, sellest tingituna, väheneksid ka kohalike kalurite saagid. Kuna teatud oht kalavarude vähenemiseks jääb alles ka pärast alapeatükis 4.10. soovitatud leevendusmeetmete rakendamist, tuleb KMH käigus vaadelda ka kalavarude vähenemise kompenseerimist. Esiteks saaks seda teostada haugimaimude asustamisega Lämmijärve. Paraku pole kõikide potentsiaalselt ohustatavate kalaliikide varude kunstlik taastootmine praegu reaalselt teostatav (ahven, latikas) või on teostatav väge raskesti (siig, koha). Seega mõjud kutselistele ja harrastuskaluritele on oodatavalt kas kergelt negatiivsed või, parima tehnoloogia kasutamisel (ja vajadusel ka võimalikke kompensatsioonimeetmeid arvestades) neutraalsed.

5. Emajõe-Suursoo LKA ja Piirissaare MKA LKA administratsioon on tõenäoselt huvitatud eelkõige Praaga kanali süvendamsiest tagamaks seal ohutut veeliiklust, aga ka (koos Piirissaare ZBKA-ga) Piirissaarel püsielanikkonna säilimisest. Viimane ei ole tähtis mitte ainult kultuur-ajalooliselt, vaid ka looduskaitseliselt, seda saarel leiduvate haruldaste kahepaiksete (mudakonna Pelobates fuscus Laurenti, rohe-kärnkonna Bufo viridis Laurenti, jt.) elupaikade säilimiseks. Samas, juhul, kui ammutatud pinnas ladustatakse Pirissaarele (ja osaliselt ka Praaga lähistele), tekib ka reaalne oht sealse(te)le kaitstavatele elupaikadele ja liikidele. Seda on tõenäoselt võimalik siiski minimiseerida, rakendades vastvaid ettevaatusabinõusid (vt. 4.10). Seega, antud huvigrupile on mõjud nii negatiivsed, positiivsed kui ka neutraalsed.

6. Peipsil ja Lämmijärvel tegutsevad turismiettevõtted Juba praegu tegutsevad Peipsil ja Lämmijärvel (koos Emajõe ja Narva jõe piirkonnaga) arvukad veeturismi pakkuvad ettevõtted (vt. peatükk 1, Lisa 4). On üpris tõenäone, et neile saab Praaga ja Eesti Värava süvendamisest vaid kasu tulla. Tõenäoselt oleks turismindusele kasu ka Piirissaarel turvalisema elamistingimuste tagamisest, mis tekivad ammutatava pinnase ladustamisega saarele. Antud huvigrupile on ilmselt oodata ainult positiivseid mõjusid.

7. Turistid, s.h veeturistid Selelle huvigrupile on tõenäoselt samuti (analoogselt eelnevale huvigrupile) võimalik ainult positiivsete mõjude tekkimine.

8. EV Piirivalve, Keskkonnainspektsioon ja Päästeamet Ka siin on tõenäoselt võimalik ainult positiivsete mõjude teke, sest kõik nimetatud riiklikud institutsioonid on huvaitatud normaalsetest ja ohututest navigeerimistingimustest Peipsil ja Lämmijärvel. Tõenäoselt on Piirivalve ja Päästeamet huvitatud ka normaalsetest teeoludest Piirissaarel.

9. Valitsusvälised looduskaitseorganisatsioonid Selle huvigrupi huvitatus ja ka tekkivate mõjude iseloom on tõenäoselt analoogne huvigrupi 5 puhul kirjeldatutele.

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 88 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

Seega, antud huvigrupile on mõjud nii negatiivsed, positiivsed kui ka neutraalsed.

10. Tartu Maavalitsus Kindlasti on Tartu Maavalitsus huvitatud maakonna äärealade, nagu seda on Meeksi ja Piirissaare vallad, n.ö. majanduslikust ja ka elukeskondlikust „järeletõmbamisest”, e. Maavalitsuse huvid kattuvad suuresti mõlema valla huvidega, mis on kirjas p. 3 all. Lisaks, Praaga ja Eesti Värava laevakanalites normaalsete navigatsioonitingimuste loomine on kasulik kogu Emajõe piirkonnale, sest tekib võimalus veeturismi arenguks kogu maakonnas (Võrtsjärv kaasa arvatud). Tekivad ka reaalsed eeldused laevaliikluse avamiseks liinil Tartu - Pihkva. Seega peaksid mõjud Maavalitsusele olema valdavalt positiivsed.

E0-Alternatiiv ja P0-Alternatiiv Eesti Väravas ei saa enam olema kasutatavat laevakanalit. Piirissaarega jääb ühendus Laaksaare sadamast või siis ümber saare läbi Vene Värava. Mõlemad ei ole sugugi optimaalsed variandid ja tõenäoselt ei võimalda ka tulevikus saarega kuigivõrd korralikku ühendust. selle tagajärjel võib saare püsielanikkonna vähenemine veelgi kiireneda. Ka saarel elavad kaitsealuste liikide elutingimused võivad halveneda edaspidi, seda inimtegevuse (põlluharimine, s.h. sibulakasvatus) vähenemisest (vt. p. 5 käesolevas alapeatükis ja 2.1 ning 2.8). Kokkuvõttes võib öelda, et laevakanali puudumine Eesti Väravas on pea kõikidele huvigruppidele suuremal või vähemal määral negatiivse mõjuga, kui mitte otseselt, siis kaudselt ikkagi. Praaga laevakanali süvendamata jätmine on tegelikult veelgi laiemate negatiivsete mõjudega, sest võib pidurduda laevaliiklus kogu Emajõe-Peipsi süsteemi veeteedel. Muinsuskaitse objektidele (militaarehitistele jne.) Piirissaarel mingit negatiivset mõju oodata ei ole.

4.8. Võimalike keskkonnamõjude olulisuse võrdlev hindamine K. Kangur, A. Kuresoo, L. Luigujõe, H. Mäemets, K. Orviku, A. Järvik

Negatiivsed olulisemad mõjud Alternatiivid EI ja EII ning PI Täielik põhjakoosluste hävimine süvendatavatel aladel. Mõju on vältimatu ja ei allu leevendamisele, kuid taastuv tõenäoselt 1-2(3) aasta jooksul. Arvestades suhteliselt kesiseid põhjakooslusi süvendamisele kuuluvatel aladel, siis vaatamata nende alade suurusele (eriti Eesti Värava puhul) ei ole antud negatiivne mõju väga ulatuslik ja lokaalsele ökosüsteemile võib seda negatiivset mõju hinnata kui keskmise ulatusega negatiivset mõju. Kaasneb kaudne negatiivne mõju lindudele ja kaladele – toidubaasi ajutine vähenemine.

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 89 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

Alternatiivid EII ja PI, s.t. juhul, kui tuleb kaadamine. Täielik põhjakoosluste hävimine kaadamisalal (õigemine kaadatava pinnase alla jääval alal). Mõju on vältimatu ja ei allu leevndamisele, kuid taastuv tõenäoselt 1-2 aasta jooksul. Kuna soovitataval kaadamisalal praktiliselt veepõhjataimestik puudub, siis taimestikule on antud negatiivne mõju tühine, kuid põhjaloomastikule on kaadamiskohal avalduv mõju võrreldav süvendamisel tekkivaga ja seega võib seda klassifitseerida, kui keskmise suurusega negatiivset mõju. Kaasneb kaudne negatiivne mõju lindudele ja kaladele – toidubaasi ajutine vähenemine.

Alternatiiv EI Potentsiaalselt võib negatiivne mõju Piirissaare kaitsealustele taime-, looma ja linnuliikidele olla märgatav, kuid õige pinnase ladustamise tehnoloogia jm. ettevaatusabinõude kasutamisega on see mõju minimiseeritav kuni ebaoluliseni.

Alternatiiv E0. Säilib praegune situatsioon ühenduse pidamisel Piirissaarega ja ka laevaliikluses Peipsi ning Lämmijärve vahel, mis omab negatiivseid tagajärgi saare arengule ja laevaliiklusele terikuna antud järvedel. Pole välistatud, et ikkagi mõni alus, kel selleks ülearu süvist, hakkab läbima Eesti Väravat ja seega jääb alles teatud kõrgendatud risk naigatsiooniavariideks ning ka sellega kaasneda võivaks keskkonnareostuseks.

Alternatiiv P0 Põhimõtteliselt on võimalikud keskkonnamõjud samad, kui Alternatiivi E0 puhul. See kehtib ka navigatsiooniohutuse kohta.

Positiivsed olulised mõjud

Alternatiivid EI ja EII ja PI Mõlemal juhul saavad Eesti Värav ja Praaga kanal normaalselt laevatatavaks ja sellega kaasnevad märkimisäärsed positiivsed mõjud pea kõigile alapeatükis 4.7 loetletud huvigruppidele. Alternatiiv EI Selle alternatiivlahenduse puhul kaasneb veel täiendav märgatav positiivne mõju Piirissaare elanikele ja Vallavalitsusele, kuna saab võimalikuks teeolude tunduv parandamine saarel.

4.9. Võimalikud keskkonnariskid tööde käigus ja kanalite hilisema ekspluatasiooni ajal, k.a navigatsiooniriskid. A. Järvik

Alternatiivid EI, EII ja PI Süvendustöödeks kavatseb Arendaja kasutada eelistatult pinnasepumpsüvendajat. Ammutatav pinnas kas pumbatakse edasi torujuhtmestiku kaudu Piirissaarele

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 90 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

(Alternatiiv EI) või veetakse veopraamidega kaadamiskohta Peipsi järves (Alternatiivid EII ja PI) Samas, keskkonnakaitseliselt ei ole tegelikult vahet, kas kasutatakse pinnasepumpsüvendajat või koppsüvendajat ja seetõttu neid käesolevas KMH-s eraldi alternatiividena ei vaadelda (3.3). Olulist laevaliikluse tihenemist ning sellega kaasnevat navigatsiooniriskide tõusu süvendustööde ajal oodata ei ole ka siis, kui kasutatakse koppsüvendajat ja kogu süvendatava pinnase veoks kasutatakse veopraame. Vahetult süvendusalal ja selle lähistel tuleb igal juhul süvenduse ajaks laevaliiklust spetsiaalselt reguleerida Veeteede Ameti poolt. Süvendustööde tagajärjel tõuseb Eesti Värava ja Praaga laevakanalites garanteeritud sügavus kuni – 2.4 m-ni. Sellega väheneb tunduvalt oht navigatsiooniavariideks Peipsil Emajõe suudmealal ja Piirissaare lähistel. Kuna mõlemas laevakanalis süvendatav pinnas on täielikult puhas, siis ohtu sekundaarseks keskkonnareostuseks ei teki (vt. 2.2).

Alternatiivid E0 ja P0 Praegused sügavused on kohati ainult 1.0 m ja vähemgi Eesti Väravas ja 1.5 m Praaga kanalis ja navigeerimine on Emajõest Peipsile ning läbi Eesti Värava jääb raskendatuks koos teatud kõrgendatud navigatsiooniavariide ohuga.

4.10. Oodatavate negatiivsete keskkonnamõjude vältimise võimalused, negatiivsete jääkmõjude leevendamise või kompenseerimise vajadus ja võimalused, s.h tööde käigus ja kanalite hilisema ekspluatatsiooni ajal võimalike avariide ennetamise meetmed ning nende tagajärgede likvideerimise võimalikud lahendid. K. Kangur, A. Kuresoo, L. Luigujõe, H. Mäemets, K. Orviku, A. Järvik

E0 ja P0 Alternatiivid Kõrgendatud risk navigatsiooniavariideks Praaga kanalis ja Peipsist Lämmijärve suubuvate aluste liikumisel jääks püsima. Lisaks on ka praegu olemas tingimused negatiivseteks keskkonnamõjudeks väikesaari ja kaitstavaid rannikualasid külastatavate turistide poolt, mida on vajalik minimiseerida. Seetõttu tuleks ka tööde mitteteostamisel rakendada mõningasi leevendamismeetmeid. Need oleksid:

2. Arvestades, et sulgivad linnud on suhteliselt kaitsetud isegi vees olles, on vajalik võimalikult konkreetne väikelaevade (s.h. jahtlaevade) liiklemise reglementeerimine

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 91 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine järvealadel, kus linnud sulgivad ajavahemikus mai-september. Parim lahendus on, et kõigi aluste, eriti suuremate ja kiiremate, liiklemine suunatakse peamiselt tähistatud laevateedele, arvestades muidugi ohutu veeliiklemise eeskirju (vt. 2.1. ja peatükk 4).

Alternatiiv EI Mõlemad kaks E0 ja PO Alternatiivi puhul eelpool sätestatud soovitust on kehtivad ka antud alternatiivi puhul.

Lisaks tuleks kinni pidada järgmistest soovitustest:

3. Eesti Värava süvendamine ei ole soovitav ajavahemikus aprilli keskpaigast kuni mai lõpuni ja novembris-detsembris. Meede on vajalik minimiseerimaks süvendamisel tekkiva tahke heljumi jõudmist ja hilisemat taasettimist kalakoelmutele, mis asuvad läheduses (vt. 2.5) kalade kudeajal ja samuti ka kalalarvide arvuka esinemise aladele (vt. 2.6, peatükk 4).

4. Vältimaks süvendamisel tekkiva heljumi kandumist Eesti-Vene piirini Lämmijärves ja sellega kaasnevat piiriülest mõju, on soovitav peatada süvendustööd tugevate, üle 12 m/sek loode- ja läänetuulte korral.

5. Vähendamaks süvendamisel ja ammutatud pinnase käitlemisel üleliigseid keskkonnariske, on vajalik pidada kinni kõigist vastavatest hüdrotehnilisi töid reguleerivatest nõuetest ja heast ehitustavast. Süvendaja, pinnaseveo pargaste meeskonnad (juhul, kui ikkagi ei pumbata vaid veetakse pinnas Piirissaarele) hõivatud töötajad peavad olema läbinud vastava koolituse adekvaatseks tegutsemiseks võimalikus avariiolukorras. Samuti peab tööde piirkonnas pidevalt olema koheseks kasutuseks piisav kogus võimaliku õlireostuse likvideerimisvahendeid ning tulekustutusvahendeid. Pinnaseveo pargaste liikumisel tuleb arvestada, et liigutakse madalvees.

6. Ammutatava pinnase lõplik ladustamisala ja –tehnoloogia tuleb Arendajal kooskõlastada Tartumaa Keskkonnateenistusega ja Piirissaare Vallavalitsusega. Põhimõtteliselt aga tuleks pidada kinni peatükis 3 antud ladustamise skeemist (joonis 3.7).

Alternatiiv EII Mõlemad kaks E0 ja PO Alternatiivi puhul eelpool sätestatud soovitust on kehtivad ka antud alternatiivi puhul. Samuti tuleb kinni pidada eelpool toodud soovitustest 3, 4 ja 5. Lisaks tuleb pidada kinni järgmisest soovitusest:

7. Perioodil juuni-oktoober on soovitav peatada kaadamine tugevate, üle 12 m/sek sektorist NE-SE ja, et minimiseerida heljumi massilist taassettimist kalade kudesubstraadile Peipsi lääneosas madalikel ja samuti sektorist SW-NW minimiseerimaks piiriülese mõju tõenäosust.

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 92 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

Alternatiiv PI

Selle alternatiivi rakendumisel tuleb pidada kinni ülaltoodud soovitustest 1, 2 ja 5 ning ka 7. Lisaks tuleb pidada kinni ka järgmisest soovitusest:

8. Praaga kanali süvendamine ei ole soovitav ajavahemikus aprilli keskpaigast kuni juuni lõpuni ja novembris-detsembris. Meede on vajalik minimiseerimaks süvendamisel tekkiva tahke heljumi jõudmist ja hilisemat taasettimist kalakoelmutele, mis asuvad läheduses (vt. 2.5) kalade kudeajal ja ka heljumi kandumist kalalarvide arvuka esinemise aladele (vt. 2.6, peatükk 4), aga samuti lindude kaitseks pesitsemisajal (vt. 2.7 ja peatükk 4).

4.11. Tegevuse vastavus Eesti seadusandlusele, planeeringutele, EL asjakohastele direktiividele ja rahvusvahelistele konventsioonidele. A. Järvik

4.11.1. Eesti seadusandlus.

Arendaja (Veeteede Amet) esitas EV keskkonnaministeeriumi Tartumaa keskkonnateenistusele Eesti Värava ja Praaga kanali süvendamiseks vee erikasutuse loa saamiseks aprillis 2006.a. Kuigi tegemist on süvendustöödega piiriveekogus, volitas Keskkonnaministeerium käesoleva KMH puhul otsustajaks Tartumaa keskkonnateenistuse, järelvalve aga jäi Keskkonnaministeeriumi kanda, vastvalt seadusele. Taotlus võeti Tartumaa Keskkonnateenistuse poolt menetlusse ja algatati KMH (jaanuar 2006) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 punkti 1, § 6 lõike 1 punkti 28 ja § 11 lõike 3 alusel (lisa 2). Vee erikasutuse loa taotlus ja KMH algatamine on avalikustatud vastavalt haldusmenetluse seadusele (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 2002, 61, 375; 2003, 20, 117; 2003, 78, 527) § 47 nõuetele Arendaja tellis KMH TÜ Eesti Mereinstituudilt, kes moodustas KMH ekspertgrupi Ahto Järvik’u juhtimisel (tegevuslitsents nr 0028, kehtiv kuni 2011). Ekspertgrupp koostas KMH programmi, mille avalik arutelu toimus 16. oktoobril 2006.a. Emajõe-Suursoo LKA administratsiooni hoones Kavastus. KMH aruanne avalikustamine kuulutati välja ?????????? Nii KMH programm kui ka aruanne olid avalikkusele kättesaadavad üle 2 nädala enne avalike arutelude toimumist. Eelmainitud KMH käitlemise kohta kehtivaid seadusandluslikke akte on jälgitud.

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 93 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

EV veeseadus (RT I 1994, 40, 655), selle muutmise seadused ja alamaktid: on arvestatud vee erikasutuse loa taotlemisel ja KMH programmi koostamisel. Teostatud on ammutatava pinnase analüüsid Seadust on arvestatud.

EV kalapüügiseadus (RT I 1995, 80, 1384) ja sellele järgnenud muudatused, viimati 12. oktoobril 2000.a. (RT I 2000, 81, 514). Seaduse § 20 nõue kalavarudele võimalikku kahju tekitava tegevuse puhul on sadama rekonstrueerimisel arvestatud, kuigi oodatav kahju ei ole tõenäoselt suur, kui täidetakse käesolevas KMH-s soovitatud leevendusmeetmeid (vt. 4.4. ja 4.8.).

Looduskaitse seadus (RT I, 26.02.2004, 9, 52). Seadust on arvestatud (vt. ptk.-d 2 ja 4). Alapeatükis 4.10 soovitatud negatiivsete keskkonnamõjude vältimise/leevendamise meetmed on vajalik lülitada Arendajale väljastatavasse vee eriakasutuse loasse.

Eesti Värava ja Praaga laevakanalid on vastavuses Tartu maakonna üldplaneeringuga ning arengustrateegiaga.

Seos teiste seadustega on üldiselt lahendatud ülalpool loetletud seaduste kaudu.

4.11.2. Rahvusvahelised konventsioonid

Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon (Arhusi konventsioon). Käesoleval juhul on KMH algatamine ja lõpetamine avalikustatud. Soovijail oli suhteliselt pikka aega (vähemalt 2 nädalat) võimalik tutvuda KMH programmiga ja memorandumiga ja osaleda nende avalikul arutelul (lisa 3). KMH aruanne esitatakse avalikule arutelule, millest on eelnevalt üldsust teavitatud Ametlikes Teadeannetes ja ajakirjanduses. Konventsiooni nõuetest on kinni peetud. KMH käigus on arvestatud lisaks veel vastavate HELCOM’i soovitustega (teostatud on ammutatava pinnase reostatuse analüüsid), kuna tegemist on Läänemere valgalaga.

4.11.3. Euroopa Liidu vastavad põhidirektiivid

Keskkonnamõju hindamise Direktiiv (EIA Directive 97/11/EC), Elupaikade Direktiiv (Habitats Directive 92/43 EEC) ja Lindude Direktiiv (Wild Bird Directive) Nimetatud kolm direktiivi on tavaliselt peamised, mida EL-s tuleb arvestada mingi tegevuse puhul, millega võivad kaasneda olulised keskkonnamõjud ja on nõutav KMH teostamine. Käesoleval juhul on KMH objektiks tegevus, mis võib potentsiaalselt mõjutada Natura 2000 linnuhoiu ala – Emajõe-Suursoo LKA-d. Ekspertgrupp peab vajalikuks täheldada, et negatiivsed mõjud antud Natura 2000 alale ei ole oodatavalt märgatavad, nagu ka võimalikku mõjupiirkonda sattuda võivatele Natura 2000 ja teistele looduskaitsealustele liikidele.

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 94 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

5. Hinnang olulise mõju osas Natura 2000 aladele ja objektidele, nende terviklikkusele ja eesmärkidele, spetsiaalse Natura 2000 ala(de)le mõju hindamise vajaduse määratlemine. A. Järvik, A. Kuresoo, H. Mäemets

Mitmes EL liikmesriigis on nõutav eraldi mõjude hinnang Natura 2000 objektidele, kui potentsiaalsed mõjud võivad olla märgatavad. Seejuures lähtutakse jargmiste direktiividega sätestatud nõuetest: 1) EL Direktiiv 92/43/EEC (elupaikade direktiiv) ja 2) EL Direktiiv 79/409/EEC (Lindude direktiiv) Eesti seadusandluses on nõuded mõjude hindamiseks Natura 2000 objektidele sätestatud keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 29. Nagu eelpool mainitud, asub võimalikus mõjupiirkonnas Emajõe-Suursoo Natura 2000 linnuhoiuala, kus esineb mitmeid linnuliike, kes on loetletud EL Direktiivi 79/409 lisades ja ka kaitsealuseid looma- ning taimeliike 92/43/EEC Lisas I (vt. 2.1.). Tegelikult võib Emajõe-Suursoo Natura 2000 ala saada mõjutatud vaid süvendamisest Praaga kanalis. Samas, süvendus- ja ehitustöödest võib potentsiaalselt mingi mõju tekkida mitmetele Natura 2000 liikidele: Mitmes EL liikmesriigis on nõutav eraldi mõjude hinnang Natura 2000 objektidele, kui potentsiaalsed mõjud võivad olla märgatavad. Seejuures lähtutakse jargmiste direktiividega sätestatud nõuetest: 1) EL Direktiiv 92/43/EEC (elupaikade direktiiv) ja 2) EL Direktiiv 79/409/EEC (Lindude direktiiv) Eesti seadusandluses on nõuded mõjude hindamiseks Natura 2000 objektidele sätestatud keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 29. Nagu eelpool mainitud, asub võimalikus mõjupiirkonnas Emajõe-Suursoo Natura 2000 linnuhoiuala, kus esineb mitmeid linnuliike, kes on loetletud EL Direktiivi 79/409 lisades ja ka kaitsealuseid looma- ning taimeliike 92/43/EEC Lisas I (vt. 2.1.). Tegelikult võib Emajõe-Suursoo Natura 2000 ala saada mõjutatud vaid süvendamisest Praaga kanalis. Samas, süvendus- ja ehitustöödest võib potentsiaalselt mingi mõju tekkida mitmetele Natura 2000 liikidele, (vt. 2.1)

 kaljukotkas Aquila chrysaetos, merikotkas Haliaeetus albicilla, kalakotkas Pandion haliaeetus, suur-konnakotkas Aquila clanga ja must-toonekurg Ciconia nigra, kes on ühtlasi ka I kategooria kaitsealused liigid;  hüüp Botaurus stellaris, väikeluik Cygnus columbianus bewickii, väikepistrik Falco columbarius, rohunepp Gallinago media, täpikhuik Porzana porzana, kes on ühtlasi ka II kategooria kaitsealused liigid;  öösorr Caprimulgus europaeus, mustviires Chlidonias niger, roo-loorkull Circus aeruginosus, väike-kärbsenäpp Ficedula parva, punaselg-õgija Lanius collurio, väikekajakas Larus minutus, väikekoskel Mergus albellus, vööt-põõsalind Sylvia nisoria ja teder Tetrao tetrix tetrix, kes on ühtlasi ka III kategooria kaitsealused liigid. Arvestades peatükk 4 hinnatud negatiivsete keskkonnamõjude iseloomu ja ulatust võib eeldada, et käesoleva KMH objektideks olevate Praaga ja Eesti Värava laevakanalite süvendamisega ei kaasne märkimisväärset negatiivset mõju Natura 2000 aladele ning liikidele, kui peetakse kinni alapeatükis 4.10 soovitatud leevendusmeetmetest.

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 95 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

6. Loodusressursside kasutamise otstarbekus ja vastavus säästva arengu printsiipidele A. Järvik, K. Orviku

Süvendamisele kuuluv pinnas ei kujuta endast väärtuslikku maavara ja süvendamine ei toimu kinnitatud maardlaalal. Samas, arvestades seda, et ümbruskonnas – Piirissaarel ja ka mandril toimuva/kavandatava arndustegevuse käigus on väga suur tarvidus täiteliivale, ei ole käesoleval juhul ammutamisele kuuluva pinnase kaadamine järve kuigi otstarbekas. Peamisteks täiteliiva varudeks Eestis on meres asuvad liivamaardlad. Need kõik on aga kas juba kasutusele võetud (valdavalt AS-i Tallinna Sadam poolt) või on nende kasutuselevõtmine menetluses. Pealegi on neist täitematerjali vedu vaatlusalusesse piirkonda tehnoloogiliselt raske ja majanduslikult kallis. Kuigi käesoleval juhul moodustab ammutatavast pinnasest valdava osa üpris peeneteraline (alla 0.2 mm fraktsiooniga) liiv koos aleuriidisugemetega, peab ekspertgrupp võimalikuks soovitada antud pinnase kasutamist täitematerjalina eelkõige Piirissaarel (vt. peatükk 3). Antud küsimus kerkis üles ka KMH programmi avalikustamise koosolekul (Lisa 3). Ehitustehniliselt ei ole antud pinnase kasutamine täitematerjalina sugugi välistatud. Sellest johtuvalt käsitleti käesoleva KMH koostamisel paralleelselt Eesti Väravas süvendamisel ammutatud pinnase käitlemisel kahte alternatiivlahendust, lisaks 0- Alternatiivile. Neist Alternatiiv EII sisaldab ammutatud pinnase kaadamist Peipsi järve, Alternatiiv EI aga selle kasutamist täitematerjalina Piirissaarel. Praaga kanalist ammutatav pinnas on mudasem ja kohati ka turbane ning selle kasutamine täitematerjalina maismaal vajab täiendavat uurimist.

7. Võimalike reaalsete alternatiivlahenduste võrdlemine, s.h 0- alternatiiviga. K. Kangur, A. Kuresoo, L. Luigujõe, H. Mäemets, K. Orviku, A. Järvik

Käesoleva KMH puhul on vaatluse all võimalike ja ka reaalsete (tehnoloogiliselt ning majanduslikult) alternatiivlahendustena 2 alternatiivi Praaga kanali ja 3 alternatiivi Eesti Värava süvendamiseks.. Ekspertgrupp kasutas nende võrdluseks võrdlevate skaalade meetodit, kus iga vastaja pidi järjestama alternatiivid teatud kriteeriumite kaupa: 0 – kehvim ja 4 – parim alternatiiv. Kriteeriumiteks olid: 1) mõju mereelustikule (negatiivne mõju on väiksem), 2) mereohutus (mereohutuse tase on kõrgem), 3) mõju kohalikule elanikkonnale (positiivne mõju on suurim) 4) loodusressursside kasutamine (vastavus looduressursside säästliku kasutamise printsiipidele on suurim) ja 5) sotsiaal-majanduslik mõju piirkonnale (positiivne mõju on suurim). Juhul, kui kaks või rohkem alternatiivi said võrdselt hinnatud, märgiti kõigile neile antud alternatiivide rühma keskmine hinne. Parim

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 96 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine alternatiiv on see, mis saab kokkuvõttes enim palle. Praaga kanali ja Eesti Värava alternatiilahendusi võrreldi eraldi.

Tabel 7.1. Praaga kanali süvenduse alternatiivlahenduste võrdlus, võrdlevate skaalade meetod.

Alternatiiv/kriteerium 1 2 3 4 5 KOKKU P0- Alternatiiv 4 0.5 1 2.5 1.5 9.5 PI - Alternatiiv 1.5 4 3.5 1.5 4 14.5

Tabel 7.2. Eesti Värava süvenduse alternatiivlahenduste võrdlus, võrdlevate skaalade meetod.

Alternatiiv/kriteerium 1 2 3 4 5 KOKKU E0- Alternatiiv 4 0 0.5 2 0.5 7.0 EI - Alternatiiv 2 4 2.5 4 4 16.5 EII - Alternatiiv 0.5 4 2.5 0.5 2.5 10.0

Seega, Ekspertgrupi eelistus on:

Praaga PI – Alternatiiv P0 - Alternatiiv

Eesti Värav EI – Alternatiiv EII – Alternatiiv E0 - Alternatiiv

8. Keskkonnaseire vajalikkus. Seire soovitatavad suunad ja metoodika K. Kangur, A. Kuresoo, L. Luigujõe, H. Mäemets, K. Orviku, A. Järvik

Geoloogiline seire (rannaprotsesside seire)

Eesti Värava ja ka Praaga kanali süvendamine tõenäoliselt ei põhjusta märkimisväärseid muutusi piirkonna rannaprotsessides. Siiski tuleks ettenägematute ebasoovitavate muutuste õigeaegseks avastamiseks, ning vastuabinõude väljatöötamiseks teostada Piirissaarel perioodilist randade seiret, Alternatiivi EI rakendumisel peab geoloogiline seire laienema ka ladustusalale.

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 97 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

Randla seire vaatlusvõrgu piires tuleb mõõdistamisi teha süvendamise eelselt, süvendamisele järgneval aastal ja edaspidi vastvalt vajadusele. Seire metoodika tuleb kujundada välja esimese seire käigus ja kooskõlastada see Tartumaa Keskkonnateenistusega.

Hüdroloogiline seire

Käesolevad süvendus- ja kaadamistööd tulevad Emajõe-Suursoo Natura 2000 ala piiridele suhteliselt lähedal ja praktiliselt toimub süvendamine nii Praagal kui ka Eesti Väravas ka kalade reproduktsioonialal. Nende negatiivne mõjutamine ei ole täielikult välistatud, kuigi see tõenäoselt ei toimu olulisel määral (vt. peatükid 4. ja 5 Samuti ei ole kaugel Eesti-Vene piir, mistõttu säilib teatud tõenäosus piiriüleseks keskkonnamõjuks.

Eesti Värav

Süvendamine Alternatiivid EI ja EII Võttes arvesse Eesti Värava süvenduse suurt mahtu (kuni 200 000 m3), on soovitatav süvenduse algetapil teostada heljumi leviku operatiivset seiret, et vajadusel võtta kasutusele täiendavad keskkonnakaitselised meetmed. Seiret tuleb teostada sõltumata sellest, kas kasutatakse pump- või koppsüvendajat. Saamaks ülevaadet looduslikust heljumi kontsentratsioonist Lämmijärves, tuleks heljumi seiret alustada juba 2-3 päeva enne süvendustööde algust. Süvenduse esimesel 3-5 päeval tuleks teostada pidevat heljumi seiret. Eriti oleks soovitav, et seire esimesel etapil oleksid tuuled igast ilmakaarest, seetõttu võib heljumi seire periood olla ka pikem kui 5 päeva.. See võimaldaks täpsustada hilisemat süvendamise reglementeerimist. Edaspidise süvendamise käigus ei oleks sel juhul heljumi seire tegemina enam vajalik.

Kaadamine Juhul, kui rakendub Alternatiiv EII, tuleb heljumi seiret teostada ka kaadamiskohal ja selle läheduses, orienteeruvalt kuni 5-6 km kauguseni igas neljas põhiilmakaares.

Metoodika (on ühesugune süvendamisel ja kaadamisel) Seire käigus teostada veekvaliteedi näitajate (heljumi kontsentratsioon, vee läbipaistvus, klorofülli ja biogeenide kontsentratsioonid) ruumilise jaotuse mõõdistusi, mõõtejaamade arv 6 - 8, igal päeval. Seire käigus määratletakse heljumi leviku dünaamika tööde ajal pindmises veekihis (1-3 m) otseste kontsentratsioonimõõtmiste kaudu, mis võimaldab määratleda süvendustööde lokaalset mõju merekeskkonnale. Samuti tuleb igas mõõtmispunktis mõõta vee läbipaistvust Secchi kettaga. Seire teostaja peab seireprogrammi kooskõlastama Tartumaa Keskkonnateenistusega.

Praaga Heljumi seiret tuleb teostada kindlasti kanali juures. Juhul kui ka Eesti Väravas ammutatud pinnast ei kaadata, siis on ikkagi vajalik heljumi seire ka kaadamiskohal. Seire metoodika on analoogne eelpool Eesti Värava puhul kirjeldatuga.

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 98 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

Hüdrobioloogiline ja kalastiku seire

Hindamaks tegelikke mõjusid põhjakooslustele ja nende seisundit süvendamis- kaadamistööde järgselt on soovitav peale tööde lõppemist teostada veetaimestiku seiret ühel transektil (pikkusega 1 km) kummagi süvenduskoha piirkonnas. Seiret tuleks korrata süvendusele järgneval kahel aastal. Seire käigus tuleb hinnata põhjataimestiku kooslustes toimunud muutusi. Põhjaloomastiku seiret tuleks teostada ühel korral süvendus/kaadamistööde ajal ja järgneval kahel aastal Praaga kanali, Eesti Värava ja kaadamiskoha piirkonnas. Mõlemas nimetatud kahes süvendustööde piirkonnas tuleks põhjaloomastiku proove koguda 3-4 punktis ja kaadamiskohas ning selle lähistel 4-5 punktis. Seire tulemusena tuleb hinnata põhjaloomastiku kooslustes toimunud muutusi. Kalastiku seiret on soovitav teostada üks kord süvendusele eelneval perioodil, süvendusele järgneva kahe aasta kevadel, suvel ning sügisel Praaga kanali ja Eesti Värava piirkonnas. Kasutatada tuleb standardset seiremetoodikat kahe võrgujadaga ( võrkude silmasuurus A = 34 – 150 mm). Hinnata tuleb saakide liigilist koosseisu, saakides esinevad kalad tuleb analüüsida bioloogiliselt (kaaluda, mõõta ja määrata vanus). Seire tulemuste põhjal saab hinnata, kas süvendustöödega kaasnesid muudatused kalakooslustes. Seire tulemusi saab võtta aluseks kalapüügi reguleerimisel Peipsi lõunaosas ja Lämmijärves süvendusele järgnevatel aastatel. Ka hüdrobioloogilise ja kalastiku seire konkreetne programm tuleb kooskõlastada Tartumaa Keskkonnateenistusega.

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 99 Eesti Värava ja Praaga kanalite süvendamise keskkonnamõjude hindamine

9. KMH avalikustamine, selle käigus laekunud ettepanekud ja soovitused, nende arvestamine keskkonnamõju hindamise läbiviimisel

KMH algatamise otsuse tegi Tartumaa Keskkonnateenistus 24.. jaanuaril 2006.a. ja teade sellest ilmus Ametlikes teadaannetes. KMH programm (lisa 1) valmis septembris 2006.a. ja selle avalikustamisest teatati Ametlikes teadaannetes ja programm oli avalikkusele kättesaadav üle kahe nädala enne avaliku arutelu koosolekut (vastavalt haldusmenetluse seadusele), mis toimus 16. oktoobril Emajõe-Suursoo Külastuskeskuses Kavastus Tartumaal. Programm oli internetis kättesaadav kõigile soovijaile. Kirjalikud teated saadeti Tartu Maavalitsusele, Keskkonnainspektsioonile, Piirivalvele ja Eesti Keskkonnaühenduste Kojale. Programmi kohta ei laekunud ühtegi kirjalikku märkust ja/või parandusettepanekut. Avaliku arutelu koosoleku protokoll ja osalejate nimistu on antud lisas 3. KMH programmi arutelu koosolekul oli elavaima arutelu objektiks süvendamisele kuuluva pinnase edasine saatus. Konsensuslik arvamus oli, et igal võimalusel tuleb eelistada pinnase kasutamist maismaal täitematerjalina, kuna piirkonnas on selleks reaalne vajadus olemas. Eriti vajab täitepinnast Piirissaar. KMH käigus laekus ka ametlik kiri Piirissaare Vallavalitsuselt, kus nad avaldavad oma kindlat soovi ja valmidust kasutada ammutatud pinnast täitematejalina saare kaguosas, et rajada seal normaalselt kasutatav talitee (vt. joonis 3.7). Keskkonnaministeerium kiitis KMH programmi heaks oma kirjaga 11.01.2007.a. nr. 13- 3-1/14810-2. KMH käigus toimusid pidevad konsultatsioonid Piirissaare Vallavalitsusega, Tartumaa Keskkonnateenistusega, Emajõe-Suursoo LKA spetsialistidega jt. asjasthuvitatud organisatsioonidega ning inimestega.

TÜ Eesti Mereinstituut Jaanuar 2007 100