Pootsi Laadatas! Juhtkiri Lk

Nr.6 (124) / Juuni 2006

TÄNA LEHES:

Pootsi laadatas! Juhtkiri lk. 2 Vallavolikogust lk. 2 Vokiratas külastas Saaremaad lk. 3 Käisime Selistes külas lk. 4 112 lk. 4 Comeniusega Portu- galis lk. 5 Pildid Pootsi laadalt lk. 6-7 Lasteaia lood lk. 8 Maakorraldusest lk. 9 Vana pilt jutustab lk. 10 Kuhu minna lk. 11

Vallarahvas peab söönuks saama, ütles Supi Kati, kes on viis aastat järjepanu Sünnipäevad, teated Pootsi laadalisi hernesupiga kostitanud. Laadasupp peab ikka tummine olema, et üle kausiääre maha ei loksusks. Sai kõvasti suitsuliha, hernest ja kruupi pandud, lk. 12 kiidab Kati oma suppi.

juuni 2006 - 2 3 - 2006 juuni

JUHTKIRI p Sel kevadel nagu ka paljudel eelnevatel, saab Vallavolikogust tervel hulgal noortel p Tõstamaa vallavolikogu (katastritunnus 82602:003: it 80l, 140l, 240l, 370l, 600l, inimestel läbi üks elu- istung toimus 02.06.2006 0167) jagamiseks kolmeks 800l; 4-5 korterit 370l, 600l, etapp. Lõpetatakse kesk- vallamajas. Volikogu ot- eraldi katastriüksuseks: 800l; 6-12 korterit 600l, kool ja astutakse samme sustas: Kardoni katastriüksus, maa 800l; 13-18 korterit 1500l, iseseisvama elu poole. n Kinnitada valla 2005. a sihtotstarve on: maatulun- 2500l, 4500l; 19-24 korterit Hakatakse tegema vali- majandusaasta aruanne. dusmaa 100 %, Lootsiku 1500l, 2500l, 4500l; alates kuid, mis väidetavalt on n Toetada Pärnu Lahe Part- katastriüksus, maa sihtot- 25 korterit 2500l ja 4500l). olulised ning mis väide- nerluskogu tegevust kolme starve on: maatulundusmaa Korterelamus, milles tavalt on edasises elus aasta jooksul 10 krooni- 100 %, Reinu katastriüksus, on moodustatud vastavalt määrava tähtsusega. ga iga valla elaniku pealt maa sihtotstarve on: maatu- mittetulundusühingute sea- Väidetavalt. Seda väi- aastas. Elanike arv võe- lundusmaa 100 %. dusele mittetulundusühing davad enamasti noorte takse Rahvastikuregistri n Määrata Tõstamaa val- korraldamaks muuhulgas inimeste vanemad ja andmetest 1. jaanuari sei- las, Kastna külas Küüne oma liikmete jäätmemajan- noorte inimeste õpetajad. suga. 2006. aastal on toe- katastriüksuse (katastritun- dust, võib antud mittetulun- Katkematult rõhutatakse, tus 8 kuud, 2007 ja 2008 nus 82602:001:0092, pin- dusühing ühiselt korraldada et eriala valik peab ole- aastal 12 kuud. Toetus on dala 1,5 ha) maa sihtotstar- oma liikmete korraldatud ma ühtviisi hingelähe- mõeldud Pärnu Lahe Part- beks elamumaa 100 %. olmejäätmete veo, sõlmides dane, majanduslikult ta- nerluskogu administratiiv- n Võtta vastu määruse selleks vastava lepingu kor- suv ja võimetekohane. ja halduskuludeks ning jäätmevaldajate registri raldatud olmejäätmete veo Nõnda seisavad paljud strateegia täiendamiseks asutamise ja põhimääruse konkursi korras valitud neist noortest inimes- tulevaseks programmperi- kinnitamise kohta. (Määrus jäätmevedajaga. test, hinges ärevus, kuna oodiks. avalikustatakse valla kodu- Olukorras, kus eelpool pole seda õiget kutset n Anda nõusolek Tõstamaa lehel) toodud jäätmemahuti mi- ära tundnud ega leidnud vallas, Tõlli külas Aadu I n Kinnitada jäätmemahuti- nimaalsele tühjendussage- ja õigupoolest pole neil katastriüksuse 82602:004: te minimaalsed tühjendus- dusele vaatamata on jäät- aimugi, kuhu poole sam- 0179 jagamiseks kolmeks sagedused korraldatud ol- memahuti ületäitunud või mud tuleks seada. Elu ise eraldi katastriüksuseks: mejäätmete veol Tõstamaa levitab tugevat haisu või näitab aga seda, et keegi Aadu I katastriüksus, maa vallas. Korraldatud olme- põhjustab ümbruskonna ei pane oma tulevikku sihtotstarve on: maatulun- jäätmete veo jäätmemahuti reostuse ohtu, tuleb jäät- erialavalikuga lukku. Esi- dusmaa 100 %, Kontori minimaalne tühjendus- mevaldajal reguleerida mesed aastad ülikoolis katastriüksus, maa sihtot- sagedus kodumajapidamise jäätmemahuti tühjendus- on valdavalt silmaringi starve on: maatulundus- puhul sõltuvalt jäätmema- sagedust ja/või kasutada laiendamine ja põhiliste maa 100 %, Suurekraavi huti suurusest: optimaalsema suurusega eluoskuste/õppetundide katastriüksus, maa sihtots- 1. Üksikelamu puhul jäätmemahutit. saamine. Vähesed meist tarve on: maatulundusmaa (mahuti suurused 80l, 140l, on erialal, mille peale 100 %. 240l, 370l, 600l) toimub 28 gümnaasiumi valisime. n Anda nõusolek Tõs- päeva tagant. Eve Sahtel Haridus, põhiliselt tamaa vallas, Kastna külas, 2. Korterelamu puhul vallasekretär muidugi haritus, on Kardoni katastriüksuse 14 päeva tagant (2-3 korter- tõepoolest väga tähtis. Oluline pole aga see, et keskkooli lõpetanud noor inimene end kohu- setundest või mõnest muust välisest impulist Tänuavaldus ajendatuna mingi eria- laga samastama hakkab. p Tänan südamest lasteaia lele on mul tööd jätkunud. rohkete (uhkete) lillede ja Noored sõbrad, ma ei juhatajaid Valve Rand- Tänan vallavalitsust (eriti kingitustega üle puistasite pea paljuks öelda, et het- mäed, Aime Sutti ja Aita Toomas Rõhut), praeguseid ja puhkusele saatsite. kes, kus olete on hea Lindi, kes on võimaldanud töökaaslasi (eriti Liiat, kes Olge tänatud! Õnne, ter- jätta kõrvale põhjalikud mul lasteaias 28 ja pool aas- on super kasvataja), tervise vist ja jõudu teilegi! tulevikuvisioonid ja vali- tat kasvataja olla. Tänan leedisid (Evet, Ritat, Evit, Õie kute tegemine suure V- kõiki töökaaslasi, kelle- Eerikat), Valvet ja Katrinit, Noor pensionär ga. Ennekõike kulub ära ga on mul au olnud koos Aitat, kes oma liigutava oskus asju vabalt võtta. töötada! Tänan lapsi ja kõnega pani pisarad vool- Ülle Tamm lapsevanemaid, tänu kel- ama. Tänan teid, kes te mu

TOIMETUS Levi: Tõstamaa PMÜ kauplus, Seliste Jaani pood, Pootsi pood, Toimetaja Ülle Tamm Tel. 505 5340 Küljendaja Merike Tamm, Tõhela pood ja raamatukogu, Tõstamaa bensiinijaam. Internet: www.parnumaa.ee/tostamaa/tt Trükikoda Hansaprint Saatke meile oma jutte ja fotosid aadressil [email protected] Tiraaž: 600tk juuni 2006 - 2 3 - 2006 juuni Vokiratas käis Saaremaal

Tõus Maasi linnusele p Õieti saime küllakutse on Pöide valla keskus ja narid tühjad ja magajad ja oh mis kõik muu. Üllatas Tornimäe Vokirattalt (ole- valla piirides tegime alus- end mõnusalt väljasirutanud läbi mõeldud ja korrastatud me nimekaimud) juba tuseks tutvumisringsõidu naride kõrval põrandal. Aga ümbrus ja pererahva ma- möödunud sügisel. Kuna kohaliku giidi huvitava taolised seigad lisavad ju jandusliku mõtlemise kõrge sõit mere taha on küllaltki jutu saatel. Õhtuks kogune- igale reisile vürtsi ja ek- aste – kõik oli müügiks kulukas, otsustasime kül- sime tagasi rahvamajja, kus sootikat. alates jaanalinnu muna- lasõidu kevadele lükata, et meid soojalt vastu võeti Laupäeva hommikul saa- koore tükkidest, lindude vahepeal raha koguda ja ka – kaetud lauad ja õlleankur deti meid soojade sõnade ja nahkadest tehtud toodetest mitmekesisem esinemiska- nurgas. Koos TARNADEGA kallistustega teele. Nii siis kuni linnusulgedeni väl- va (koos TARNADEGA) esitasime Tiia poolt kokku asusimegi Saare- ja Muhu- ja. Kõige väiksemaid sulgi ette valmistada. Samas tek- pandud kava, mis rahvale maad avastama (kes pol- müüdi viis krooni tükk. Aga kis tore mõte ühitada esine- väga meeldis (otsustades nud enne näinud). Reisi- nii peabki olema, et end ära mine ringsõiduga kevadisel aplauside tugevuse järgi). huvilised vaimustusid Kaali majandada. Saaremaal. Teade Saare- Erilise elevuse tekistasid järve korrastatud ilust ja Pikem peatus oli ka maale sõidust levis alevikus saalis Milvi Andrese ter- Kuressaare Piiskopilinnuse Koguva külas, kus kütkestas kiiresti ja seejärel broneeriti avmeelsed naljanumbrid. sajandite vanusest müsti- sajandi vanune taluhoonete vabad kohad bussis teiste Ööbisime lasteaias, kus kast. Üles ronimine Maasi arhitektuur ja selle kor- toredate reisihuvilistega olid magamiseks kasuta- linnuse südamesse võttis rashoid. Tõstamaalt. da 1,2 m pikkused narid- mõnegi osalise võhmale, Oleme ikka oma välja- Bussitäis rahvast asus madratsid. Nalja ja naeru aga pakkus hingematvalt sõitudel püüdnud tutvus- teele reede hommikul (4. jätkus hilisööni, sest nagu ilusast vaadet ümbrusele tada meie kodukoha asu- mail) ja juba keskpäeval arvata võite, ületasid reisi- Jaanalinnufarmis oli uudis- kohta ja vaatamisväärsusi tervitas meid Tornimäe liste pikkuse-laiuse möödud tamist palju – jaanalinnud, (voldikud, väikesed meened, rahvamaja trepil ürituse tunduvalt naride gabariite. emud, nandud, naasuarid, brožüürid). Seekord sai meie eestvedaja Aili. Tornimäe Hommikuks olid paljud faasanid, kängurud, ponid esinemise kaudu Tõstamaa tuntuks üle Saaremaa, sest kohaliku ajalehe „Meie Maa“ ajakirjanik Udo Suurt- se andis kütva ülevaate meie esinemisele ja avaldas ka intervjuu juhendaja Tiia Schäriga („Meie Maa“ 23. mai 2006). Kuivastus praami oodates ja hiljem kodu poole sõites meenutasime huvitavat reisi ja jätsime mõttes hüvasti kevadise kanakoolmekol- lase Saaremaa ning külalis- lahkete saarlastega.

Efeline Kaunid daamid nautimas hurmavat Kaali järve. juuni 2006 - 4 5 - 2006 juuni Käisime Selistes külas p Osalesime kutsutud kü- tu. Näidend jutustas ühest toa kui ka kiriku näol. Õhtu seid Alex Trope sarnaseid lalistena Tõstamaa valla meie tänapäeva ühiskonna oli ehe näide sellest, kuivõrd aktiivseid eestvedajaid? Kui- Seliste küla simmanil „Kui teravast sotsiaalsest prob- meelsasti tulevad ka vane- das ja millega nad end mo- Selistes õitsevad sirelid”. leemist – alkoholismist ning mad inimesed kodudest väl- tiveerivad? Kui suur ja mis- Ürituse organisaator ja lä- sellest tulenevate probl- ja, kui vaid leidub eestveda- sugune on kasu, rahuldus biviija oli külavanem Alex eemide jadast. Tuttavaid ja. Peokülalised koosnesidki niisugusest tööst? Need on Trope. noote oli kindlasti kõigile. enamuses pensionäridest. mõtted, mis tekkisid külas- Hästi organiseeritud õhtu Etendus oli nii haarav kui Kõrvaltvaatajana oli tunda, tades Selistet, ühte Eesti- koosnes mitmest etteastest. ka õpetlik. Tekkis mõte, kuidas inimesed naudivad maa küla paljude teiste hul- Simmani avas kohalik lau- et näidendit oleks kasulik koosolemist. Tarvis ongi gast, mis tänu eestvedajale luansambel „SALME”, mida pakkuda kõikidele noortele just eestvedamist. Inimesed ning sealsetele elanikele on saatis akordionil Alex Trope sotsiaaltööd õppivatele tu- tulevad rõõmuga kaasa, eeskujuks teistele küladele. isiklikult. Järgmise etteaste- dengitele. Näitlejad mängi- kuna vajavad sotsiaalset Jääb vaid loota, et leidub na esitas Seliste kohalik sid rollid selgelt ja oskus- suhtlemist. rohkem aktiivseid entusi- taidlusgrupp „Meie” oma- likult välja. Peale isetege- Kui palju teame külade astlikke inimesi, kes leia- loodud tantsuseadeid. Need vusliku kultuuriprogrammi tegemistest tänapäeva Ees- vad endas motivatsiooni olid muhedad ja vaimukad. mängis tantsuks ansambel tis, kus põhiline elu või- ja jõudu Eestimaa külade Külalisesinejatena oli kutsu- MG, kes esitas tuntud lau- maluste rikkuses on koon- arendamisel. tud Audruranna näitetrupp luviise ning lõbustas rah- dunud linnadesse? Kuidas Milvi Andrese juhendusel, vast üle südaöö. elavad meie külad ja sealsed Mariina Sulu ja kes mängisid näidendit Alex Trope, kohaliku elu inimesed? Kui palju on riik Ketri Kupper „Ema sünnipäev”. Publik eestvedajana on pannud Se- teinud külade elu edendami- Kursusekaaslased võttis näidendi soojalt vas- liste küla elama nii käsitöö- seks? Kui palju on niisugu- TÜ Pärnu Kolledžist

112 p 01.05 kell 14.44 sai Lää- sellest teatama. Tuule kiirus päeval veidi vihma oli tul- kulu põletamine midagi ne-Eesti häirekeskus tea- oli aga umbes 15 m/s, mis nud, muidu oleks terve Lao tee. Või inimesed, kes jäta- te kulupõlengust Ännikse tule kiiresti algul kõrvalhoo- küla leekides olnud. Põleb vad lõkked järelvalveta ja külas Varbla vallas. Põles 3 ne ja siis ka elumaja kül- ju pilliroog teadupärast suu- siis hiljem, kui nende süü hektarit kulu. ge kandis. Majas viibinud re intensiivsusega, mille ta- läbi mõni maja on maha p 06.05 kell 14.33 tuli tea- perepoeg koos emaga sai gajärjel lendub väga palju põlenud, õlgu kehitavad ja de kulupõlengust Vana-Mat- kiiruga majast välja. Meel- sädemeid. enda käest küsivad: ”Kuidas si tee ääres Varbla vallas. tesegaduses Albert aga sel- p 31.05 kell 17.03 tuli see ikka nii läks? Panin ju Oma suvilasse heakorra töö- le asemel, et majast välja teade kulupõlengust Tõs- küll ainult natukene”. Selle dele tulnud inimesed olid, joosta, jooksis hoopis oma tamaal Kalda tänaval. Välk kohta ju meil ka vanasõna oma jutu järgi, puid elekt- tuppa. Päästjate kohale oli karjaaeda löönud ja selle olemas: ”Sauna pani, küla riliinide alt saaginud. Üks jõudes oli taluhoone katus tagajärjel kulu süüdanud. läks”. puu oli kogemata traati- juba täis leekides ja kuumus Rohi on küll juba kulust Sel aastal kirjutas kesk- desse kukkunud ja lühisest nii hoones sees kui ka väl- läbi kasvanud, aga sellegi konnainspektsioon ka esime- tekitatud säde pani kulu jas väga suur, millele viitab poolest põles kulu päris su- sed suured trahvisummad põlema. Tuli lõõmas päris ka see, et päästjad said ise ure leegiga. Tuli kustutati. välja. Varsti laieneb see õi- mitmel hektaril, mille taga- kergemaid põletushaavu. Nüüd tahaks kirjutada gus ka päästjatest koman- järjel võttis tuld ka lähedal Tuletõrjujad üritasid majja ka eelmisest kuust. Kui ini- dopealikele ja meeskonna- asunud vana kõrvalhoone. jooksnud Albertit põlevast mesed mäletavad, puudu- vanematele. Ei tahaks küll Tuul oli tugev ja päästjad hoonest kätte saada, mis ka sid eelmises numbris 112-e korralikke kaaskodanikke nägid kurja vaeva, et tuli õnnestus. Kahjuks mehe elu uudised. Seda tänu valitse- ära hirmutada, aga kui ik- lähedal asuvasse metsa ei lä- päästa enam ei õnnestunud. nud kulupõlengute orgiale, ka inimese lohakuse ja üks- heks. Hiljem selgus, et tegu Vingugaas oli juba oma töö mille tagajärjel ka siinkirju- kõiksuse tõttu kulu või lõket oli mitte lühise, vaid valve- teinud. taja käed-jalad kustutustöö- põletades mõni maja maha ta jäänud lõkkega, millest p 17.05 oli kaks kulupõlen- dega pidevalt hõivatud olid. põleb, ei väärata meie käsi tuli alguse sai. Niiviisi jura gut. Üks Lao ja teine Saare Terve kuu möödus ainult küll trahvikviitingit välja ajades, lootsid suvila oma- külas. kulu kustutamise egiidi all. kirjutades. Ja trahvid on nikud karistusest pääseda, p 19.05 kell 22.16 oli sõna Väljasõite oli iga päev ja suured - kuni 18 000 eek. aga ei pääsenud mitte. otseses mõttes keegi juhma- lausa mitu korda päevas. Ei Käes on suvi ja ilmad soo- p 07.05 kell 15.42 tuli teade kas Lao küla tee ääres asu- hakka neid väljasõite siin jenevad ning metsad kuivavad. kulupõlengust Alu külas. vale roohunnikule tule lahti kirjutama, sest muidu Kui teil metsa asja on, siis jätke Alberti nimeline meeste- otsa pannud. Inimesed olid ei mahuks sellesse numb- parem tikud koju. Nii on õnne- rahvas oli oma elukoha juu- maja katuse tarvis roogu risse peale meie uudiste tuste oht väiksem. res, kas siis tahtmatult või lõiganud ja teeäärde vihud enam midagi muud. Jääb Ilusat suve soovides, tahtlikult (see jäigi tead- hunnikusse ladunud. Keegi tõesti arusaamatuks sell- Mait Janson mata) kulu süüdanud. Ise kratt aga arvas heaks veidi iste inimeste käitumine, kes Tõstamaa pritsumajast läks ta seejärel majarahvale tuld teha. Jumal tänatud, et arvavad, et ega see väikene juuni 2006 - 4 5 - 2006 juuni Käisime Comeniuse projektikoosolekul Portugalis p Comeniuse projekti raames oli kolmel Tõstamaa kooli õpetajal võimalus külastada Portugali kooli ja tutvuda sealsete kultuuri ja looduslike vaatamisväärsus- tega ning maitsta Portugali kööki. Põhiline osa kulus Seixali kooli külastamisele, kus meil tuli olla ka õpetaja rollis. Andsime tunde, kus tutvustasime oma kooli. Õpilased üllatasid meid selgeksõpitud eestikeelsete tervitustega, lisaks oli neil palju küsimusi, näiteks koolivormi, hinnete, õpilas- te käitumise jms kohta. Õpilased esinesid huvitava ettastega, kus põhirõhk oli pandud just sellisele muusikale, mis noortele meeldib, nimelt pop-muusikale. Portugali õpetajad olid kõik lõunamaalastele Eve Rõhu maailmale teadet jätmas. Foto: Toomas Mitt omaselt väga vastutule- likud ja sõbralikud. Ka pro- luulekogumikud, pressikon- vestid, püksid. Paljad jalad ja muudest “molluskitest”. jekti töökoosolekud viidi verents, õpilaste kontserdid sinna otsa. Tants ise lõuna- Harjumatu, et leiba (meie läbi koolis - ruumis, mis on ja veel palju muud. Lisaks maise temperamendi kohta tume sai) süüakse enne mõeldud spetsiaalselt õpeta- õpetajate töökohtumised, rahulik. põhisööki kas kuivalt, või jate koolituseks. arutelud, lõpparuande Kodu siis võiga, oliividega ja juus- Käisime veel linna- koostamine. Arusaamine Külas Manuela ja Vitori tuga. Siis alles alustatakse pea pidulikul vastuvõtul, direktor Toomase aega- ja kodus. Kiviplaatidega kae- supi ja praega. Ka väikesel külastasime veini- ja ühte energiatvõtvast panusest tud siseõu väheste muru- vahepeatusel kehakinnita- huvitavat laevamuuseumi. rahvusvahelise koostöö lapikeste ja taimede jaoks miseks telliti ainult saia ja Muljetavaldav oli Costa koordineerijana. jäetud kohtadega. Ohoh, juustu (isegi võid mitte). Azul, kus avanesid hurma- Kool ei mingit muruniitmist Peale sööki alati sõrm- vad vaated ookeanile, sa- Antonio Augusto Louro kool ega muud sorkimist mul- kübara suurune tassitäis mas saime selle piirkonna Seixelis võtab meid vastu las! Paar korda aastas hari hästi kanget kohvi. Mõnus! ajaloost ülevaate. palavusest lämbe lapsi täis pihku, õu üle pühkida ja Värvid, mustrid Vabaaja raames kuulasi- kooliõuega. Hooned jäta- ei muret! Kõrged müürid Suured korterelamud ja ka me ka kohalikku muusikat vad väliselt tagasihoidliku koduõue umber ei lase eramud väga erineva arhi- nn. Fado restoranis. Seda mulje ja ega heakordki kiita võõrastel sisse piiluda. Bas- tektuuriga, huvitavad ja muusikat ei ole võimalik ole. Lapsi õues palju, koo- sein ja sidrunipuu. valdavalt heledad. Rahvus- kirjeldada, seda peab ise lis sees liikumas vähe näha. Loodus likes mustrites annab tooni kuulama. Ja kui, siis saatjaks kisa ja Värviline, kaktused tohutult sinine. Paljude välisseinte ja Tegelikult on õpetaja töös lärm, mis ületaks peagi Ees- suuremad kui meil pottides. siseruumide pinnad kaetud väga vajalik ringi liikuda, ti koolis karastunud õpetaja Sidruni- ja apelsinipuud, kahhelkividest glasuursei- silmaringi avardada. Näha, kuulmistaluvuse. missugune lõhn nende all naplaatidega. Naljatame, et kuidas on haridussüsteem Õpetajate tuba jalutades! Lissaboni ääre- seina taustal seistes saame organiseeritud mujal maail- Mõnus töine segadus. Baari- linnas panevad imestama vannitoapildi. Oslemine mas, võrrelda meie omaga lett koos puhvetipidajaga, peaaegu igal pool niitmata käsitöötunnis, kus valmis- ja siit teha järeldused. Tore puhkenurk, klassipäevikute rohualad. Lõuna-Portugalis tame laste abiga ka ise vas- on omada sõpru kõikjal. riiul, infostendid - kõik imekaunid rannad ja loodus tavas tehnikas plaadid. Muljed, muljed Manuela ja Vitor koos. Sõbralikud õpetajad fantastiline! Seisad Euraasia Lahked põhivastuvõtjad. hommikukohvi, võileiba mandri kõige edelapoolse- Peab ise minema ja vaata- Pisiasjadeni ettevalmistatud söömas, jutlemas, arvuti mal viimasel kivikaldal, ees ma, sest kirjeldada oleks tihe programm - päeva esi- taga istumas. laiub Atlandi ookean. Ku- veel paljutki. Aga see pole mene pool koolis projek- Rahvariided nagi arvati, et maailm siin see… tiasju ajades, pärastlõuna Nagu igapäevariided, on ka lõpebki… kultuuriga tutvumas. need erinevad. Tüdruku- Söögid Reene Tammearu ja Projekt tel meenutavad vanadest Kõikvõimalikud rahvus- Eve Rõhu Ühiselt ettevalmistatud näi- filmidest nähtud pesunais- toidud lahkete vastuvõtjate tused. Retseptikogumikud, te omi ja poistel lihtsalt poolt. Kalast, merekarpidest juuni 2006 - 6

Pootsis peeti jälle laata

Kergejalgsed prouad tantsumurul. Taksid tegid laadatutvust. Saulepi mees Aksel Manija mehed Jüri ja Elmut õlle mekkimas. Meister korvikaupa pakkumas.

Käärid ilusaid inimesi vaatamas ja head kaupa ostmas.

Ega pillumängu saa meestele usaldada.

Uno uut tolmuimejat piilumas.

Malev pistis kala ahju.

Tõhela iludusele uued pärlid.

Lapsed lustisid niisama.

Kena ju teiste tantsukeerutamist vaadata. 7 - 2006 juuni

Lauri viskas laadanalja.

Raidi veab õhtuseid pileteid laiali. Virve müüb juba viiendat aastat Jõõpre kohupiima, kraam on aus.

Kristi ei jõua liha ette anda.

Silla talu kolm põlvkonda taimi valimas.

Vaibakoja vaip läheb konnauurijate Rannapite koju Tallinnas.

Kuke Mart saatis poja Tõnise Isand Rand on Lapi Peetri puidukraami müüma. kingitud bussi üle väga õnnelik.

Malevlased ei tea mida pannile panna.

K ohe näha, et vanad sõbrad.

Sapakaga lustisõidul. Kaugeltnurga mehi ka näha. juuni 2006 - 8 9 - 2006 juuni

OHVRIABIST p Nüüdseks on ohvria- Lasteaed tõmbas aastale biteenus olnud eesti elanikele kättesaadav juba üle aasta. Selle aja jooksul on ohvriabi- selleks korraks joone alla töötajad koos klientide- ga paljudele muredele p Lasteaias tõmmati mai- näitas taskulambiga tondile vähesed. lahendusi leidnud. Paras kuu lõpuga joon alla jär- valgust silma. Kui väsinult 24. mail toimus noorema aeg on ohvriabiteenust jekordsele õppeaastale. 18. magamiskotti poeti, oli juba ja keskmise rühma kevad- elanikele meelde tu- mail jäid vanema rühma kesköö käes. Hommikul ei pidu. Esinejate read olid letada. lapsed lasteaeda ööbima. olnud kellelgi raske tõusta. kevadeks pikaks veninud ja Ohvriabiteenus on Seda oodati põnevusega Ainult et lõunauinaku eel pealtvaatajaid rohkesti. tasuta riiklik sotsiaaltee- juba ammu. Alustati nagu olid kõik kuidagi vaikselt ja 26. mail saatsime kooli nus, mille eesmärgiks ikka maastikumänguga uinuti väga ruttu. 14 last: Anne-Mai Raavik, on säilitada või paran- õues. Endi hulgast valiti 23. mail külastasid meid Raimond Palberg, Ketter dada ohvri toimetuleku- 3 kaptenit: Georg, Silva politseinikud. Kuna lastega Heinsalu, Mart Kiisk, Liis- võimet. Teenust osu- ja Helevi. Nüüd olenes juhtub tihti õnnetusi just beth Sikk, Georg Veeväli, tavad ohvriabitööta- väga palju lugemisosku- suvekuudel, siis räägiti Kirsika Palberg, Ott Odes, jad üle eesti, pakkudes sest ja väledatest jalgadest. veelkord üle, kus ja kuidas Triin Hannus, Rasmus-Oli- klientidele emotsionaal- Lõpuks edestasid tüdrukute tohib lasteaialaps jalgratta- ver Veskimägi, Silva Ma- set tuge, jagades infor- võistkonnad natuke poiste ga sõita. Autoteel tohib sõi- ruse, Tanel Ristsalu, Helevi matsiooni abi saamise omi. Koolipoisid vaatasid ta ainult koos vanemaga ja Jurjev, Ilona Niit. Loodame, võimaluste kohta ning vesiste suudega pealt ja pa- ratas peab olema tehniliselt et nad on koolis sama tublid juhendades ohvreid suht- handasid, et neil ei olnudki korras – pidurid, helkur kui lasteaias. lemisel riigi ja kohaliku lasteaias öörühma. Toas kae- ees ja taga, ketikaitse jms. Kasvataja Liia aga käis omavalitsuse asutuste- ti piknikulaud ja söödi-joo- Laps peab kandma kiivrit. lasteaias 42 aastat ja kas- ning teiste ohvrile vaja- di päris kaua. Seejärel riie- Tehti ka katse. Kanamuna vataja Õie 38 aastat. 31. like teenuseid osutavate tuti kostüümidesse, esineti, pandi väikese kiivri sisse ja mail tänasime neid pikaaja- asutustega. tantsiti. Lõbu oli laialt. Kes siis pillati põrandale. Muna lise pedagoogilise töö eest. Ohvriabile on õigus soovis, sai ka eurovisiooni jäi terveks. Kui muna kile- kõigil inimestel, kes on vaadata. Selle aasta koll koti sees maha kukkus, siis langenud hooletuse või läks veidike liiale, hirmutas läks see loomulikult katki. Aita Lind halva kohtlemise, füü- tüdrukud päris ära. Ainult Vaadati üle ka meie laste lasteaia juhataja silise, vaimse või sek- Rasmus ei kartnud midagi, jalgrattad. Päris korras olid suaalse vägivalla ohv- riks. Ohvriabitöötaja poole võib pöörduda sõltumata sellest, kas kahju tekitaja on tulnud avalikuks või mitte. Tõstamaa vald jagab Kõik, kes tunnevad, et neile on põhjustatud kannatusi või kahju ja soovivad leida oma omaalgatustoetuseid olukorrast väljapääsu, võivad julgelt ohvri- abitöötajate poole pöör- p Tõstamaa vald toetab “Pootsi Laat” (3000.-) Poot- kaks projekti. duda. Jagatud mure on juba mitmendat aastat ko- si külast; “Meestepäeva eri” Kehtib nõue, et korral- pool muret. halikku küla- ja seltsielu (2000.-), “Ekstreempidu” datu kohta tuleb esitada Kolmel päeval läbi omaalgatustoetuse. (1020.-), “Õhtu musta Ru- aruanne ja tutvustada teh- nädalas: esmaspäeval, Taotlusi võivad esitada nii dolfiga” (1000.-), “Kevad- tut vallalehes. Kahjuks mõni- kolmapäeval ja reed- üksikisikud kui asutused-or- pidu” (2000.-), “Jaanituli” kord peale toetuse saamist el, kella 9-12 ja 13-16, ganisatsioonid, kes soovivad (2000.-) Tõhela külast; see unustatakse. ootavad Pärnu ohvri- vallas mittetulunduslikke “Ermistu Jääralli” (1000.-) Jõudu, jaksu uute ja abikeskuse töötajad üritusi/tegevusi korralda- Ermistu külast, “Kui Selistes huvitavate projektide kir- abivajajaid, et koos ot- da. Omaalgatustoetuse jao- õitsevad sirelid” (2000.-) jutamiseks ning külarahva sida muredele lahendusi. tamise korrast loe täpsemalt Seliste külast, “Külaskäik aktiivset osavõttu kõikidest Infot saab ka telefonidel Tõstamaa valla kodulehelt. Torimäele” (2760.-) tantsu- üritustest. 444 0716 ja 521 9003. 2006. aasta I poolaastal ja laulurühma Vokiratas ja eraldati küla- ja seltsielu “Rõõm ruulib” (2570.-) Tõs- elavdamiseks toetust kokku tamaa Keskkooli tansturüh- 22. juulil kl. 12 toimub 24 975 krooni ulatuses. ma ning “Lastekaitsepäev” Tõstamaa rahvamajas ESTAM’i suguvõsa kokkutulek. Toetatud on järgmisi pro- (1675.-), mida korraldas Kerli Brandt Info: Linda tel. 44 96 194 jekte: noorteseltskond Malev. Lä- keskkonnanõunik või 5651563 “Pootsi jõle” (5950.-) ja bivaatamist ootavad veel juuni 2006 - 8 9 - 2006 juuni

TÕSTAMAA VALLA HEAKORRA- Maakorraldusest KONKURSS 2006 Tõstamaa Vallavalitsus kuulutab p Saabuv suvi loob küll maamõõdubüroodes 39. on kirjas maa eest ja eras- välja 2006. aasta heakorra- puhkuse meeleolu, kuid Tagastamistoimikuid on tamise korraldamise eest konkursi, mis leiab aset juba siiski pisut tööjuttu maa- pooleli 28, neist maa- tasutav summa. Kui sum- kümnendat korda. korralduse poole pealt. mõõdubüroodes 10. Peami- mad on tasutud, on vaja Hindamise aluseks on järg- Seisuga 01.05.2006. a. seks takistuseks maa ta- viia kviitungid koheselt mised objektid: on Tõstamaa vallas riigi gastamise vormistamisel Pärnu Maavalitsuse Maa- 1) ühepereelmud, maakatastris registreeritud on pärimine (12), kaaso- osakonda (Pärnu Aka- 2) suvemajad, 1725 katastriüksust pinda- mand ja teadmata eluko- deemia 2 I korrus), kus 3) korterelamud ja hoonete- laga 20 740 ha, sealhulgas haga välismaalased. sõlmitakse maa ostu-müü- grupid tagastatud 8623 ha, os- 27. novembril 2005. gi leping. Seejärel viiakse 4) ettevõtted, asutused ning tueesõigusega erastatud a. võeti vastu järjekord- dokumendid edasi kin- tootmistalud. Hinnatakse hoonete korrasta- 2894 ha, enampakkumise ne maareformi seaduse nistusse. Maa ostu-müügi tust, terviklikkust, haljastust, teel erastatud 362 ha, vaba muudatus, mis tõi kaasa lepingu sõlmimise viimane jäätmete kogumist ja üldist metsamaad on erastatud mitmeid olulisi tähtaegu. kuupäev on 27. juuni heakorda. 261 ha, munitsipaaloman- Praegusel hetkel on kõige 2006.a. Hiljem kaotate maa Selleks, et konkurss edukalt disse on vormistatud 924 kiirem nendel maa erasta- erastamise õiguse. läbi viia, ootame vallarahva ar- ha, riigi omandis olevat jatel, kellel on kodus ole- vamust võimalike kandidaatide maad 7676 ha. mas enne 27.11.2005 kohta kuni augustikuuni. Lisaks on antud nõus- aastat välja antud Pärnu Ettepanekuid ootame Tõstamaa olek riigi omandisse jät- Maavanema korraldus Vallavalitsuse telefonil 4496180 miseks 1500 ha metsamaa maa erastamise kohta, või mailitsi [email protected]. osas. kuid pole veel maa ostu- Ilusat suve soovides, Konkursi võitjaid autasustatakse Pooleliolevaid erastamise müügi lepingut sõlminud. Helle Vahemäe vallapäevadel. Ettepanekute toimikuid on veel 51, neist Maavanema korralduses maanõunik tegijaile loosiauhinnad! Veekogud vajavad ökosüsteemset lähenemist p Tartu Ülikool on Euroopa tud selge suund ‘veekogude Riigikogu), kellest mitmed majandusministeeriumis. üks vanimaid ülikoole (asu- ökosüsteemsele majandami- on rahvusvaheliselt tuntud Erasektoris võiksid lõpeta- tatud aastal 1632). Ülikooli sele’ vihjamaks veekogule teadlased ning alustead- jad tööd leida muuhulgas koosseisu kuulub kolm re- kui tervikule. Sellest tu- mised loodus-, majandus- ja turismitaludes, sadamates, gionaalset kolledžit, üks lenevalt ka õppekava sisu õigusteadusest. Integreeritud kalapüügi- ja kalatöötle- neis suvepealinnas Pär- ja nimi. Veeökosüsteemide õppekava annab lisaks eri- misettevõtetes, kala- ja nus. Pärnu kolledžis saab mitmetahuliste väärtuste alaoskustele ka juhtimis- ja vähiskasvatustes ning mit- kõrgharidust omandada säästev majandamine eeldab haldusalase ettevalmistuse. metes veemajandusega tege- kokku kuuel erialal, millest kompetentseid haldamis- ja Lisaks eelnevale saavad õp- levates asutustes/firmades. üks on loodusteemaline - majandamisotsuseid, kus ot- pekava edukalt läbinud tu- Käesoleval aastal lõpetab ‘Veeökosüsteemide majan- sustaja peab tundma nii vee dengid jätkata kraadiõppes. esimene lend. Tähelepanu- damine’. bioloogiat ja ökoloogiat, kui Lõpetajate kvalifikatsioon väärne on märkida et mit- Eestile kuuluv meri (ran- ka keskkonnaõigust ja maja teadmised võimaldavad med tudengid on leidnud najoone pikkusega umbes jandust ning samas oska- neil töötada nii avalikus õpiajal erialast tööd, nagu 3800 km) ja siseveed (1150 ma prognoosida tulevikku. kui ka erasektoris. Avalikus näiteks keskkonnaminis- järve ja 420 jõge) on suur See nõuab kooskõlastatud sektoris peaksid lõpetajate teeriumi keskkonnatee- varandus. Muuhulgas hõl- vee-ressursside kasutamist teadmised/oskused või- nistuse maakondlikes all- mab see nii inimest otseselt erinevate inimtegevusvald- maldama neil konkureerida üksustes spetsialistina või huvitavat joogivee tagavara kondade poolt ning seega töökohtadele riigi keskad- Põllumajandusministeeriu- ja kalavarusid kui ka vett peaksid laia erialase silma- ministratsioonis (vastavates mi kalamajanduse osakonna meretranspordi keskkon- ringiga spetsialistid olema ministeeriumides ja nende maakondliku esindajana. nana ja turismiobjektina eriliselt hinnas. maakondlikes allasutustes), koos kogu oma bioloogilise Lõpetajad saavad tead- kohalikes omavalitsustes mitmekesisuse ja kõigi es- misi Eesti parimatelt spetsia- (linna-, maa-, vallavalitsus) Henn Ojaveer teetiliste väärtustega. listidelt (sh. ka väljastpoolt ja looduskaitsealadel. Aga TÜ Pärnu kolledz Viimasel aastakümnel on TÜ-d nagu Eesti Maaüli- vastavaid teadmisi võib rahvusvahelisel areenil võe- kool, Eesti Mereakadeemia, vaja minna ka mujal, nt. juuni 2006 - 10 11 - 2006 juuni Vana pilt jutustab

p Pildil Lepaspea Maanaiste Küla hoonete asendiskeem Neist taludest on olemas ja oli Miina minia! Seltsi kor- Seltsi tegelasi 1925. aastal näitab, et endine mõisa tegutseb täiel rindel Oja Lii- raldusel tegutses suvelaste- Vigalas üleeestilisel maa- nisu- ja rukkiväljade ala dia ja Reinholdi poeg Hillar aed (Kupjal - Tisleri Juksi naiste seltside kokkutulekul. sai tõesti maju täis. Elu Pihelgas. Käära Miina (Mela- majas). Lasteaednik olnud Pilt on koopia Jaanitaguse külas algas ränkraske töö- nie Köösel, Laasna küla) oli Maria Paugus (enne Peter- Marialt laenutatud fotost ja ga elumajade ehitamisel. Et seltsi esinaine. Esinaise son) Murru külast, sealt läks inimeste nimedki on just nii jäädi kaugele Tõhela ja Tõs- ametit oli pidanud ka Laa- Tõhelasse lasteaia juhataja- nagu Maria ütles. tamaa keskustest, alustati gitsa Salme (Salme Laurits, ks, hiljem Tõstamaa kooli Seisavad vasakult: Mät- ise seltsitööga. Kasutusele Liplapi aianduskooli tead- direktor). Maria isa Jakob ta Anni, Oja Liide, Peetri võeti endised mõisahooned mistega). Seltsi kassapida- käinud Lepaspea asundus- Naadi, Aksini Elli, Karuku- (Lepaspea mõisasulaste ja ja kirjatoimetaja olnud talusid ehitamas. ru Veera, Kääri Lilli, Kopli maja, kupja maja, Ermistu Vatri Leeni (Helene Köösel Mann, Lumi Marta. rehi). Taluhooned ehitatud Luha talu perenaine), nende Vaike Hang Istuvad vasakult: Jaani- põhiliselt 1924–1926. Vajati talu kuulus küün olnud üks taguse Maria, Vatri Leeni, teadmisi õuna- ja marjaae- põhilisemaid seltsi Tõutsi Ann, Käära Miina, dade rajamiseks, kodukul- kogunemiskohti. Bachsoni Miina. tuuri edendamiseks. Selt- Sinna kutsutud Kasutusel olnud veel sis tegutsesid agaralt veel esinema põlluma- teinegi variant seltsi nimest: ümbruskonna Laasna, Er- jandus- ja aian- Lepaspea-Laagitsa Maa- mistu, Lehtse, Murru külade dusinstruktoreid, naiste Selts. Kui kellelgi perenaised. Seltsi üheks õpetati toidu- juhtub olema mingi kirjalik kooskäimisekohaks olnud tegemist, moosi (ametlik) märge, oleks kena Lepaspea endine kõrtsi- keetmist, lauakat- kui annaksite sellest teada hoone (siis mõisasulastema- mist (valge lina “Tõstamaa Tuulte” toime- ja ja hiljem asundustalu). lauale panemist), tusele. Majas seisnud üks suur tuba õpiti näitemänge, Järgnev on külainimeste kasutamata, see sai seltsi peeti tee- ja tant- mälestuskillud seltsist, kirja üheks kooskäimise kohaks suõhtuid. Käära pandud 1983. aastal. ning kursuste korraldami- Miina ja Vatri Tõstamaa mõisa jaga- seks. Seltsi tuntud tegelased Leeni olnud kaks misel sai Lepaspea kar- olid kolm õde (pärit Tõhe- jõulisemat kuju jamõisast pea paarikümne last Kiraste külast) Oja Liide, seltsi tegevuse Lepaspea küla taluhoonete asend taluga Lepaspea küla. Käära Miina ja Peetri Naadi. suunamisel. Leeni kaardiskeemil. juuni 2006 - 10 11 - 2006 juuni

KUHU MINNA Turismihooaeg on alanud a p Tõstamaa oma kauni tõusule külastajate hul- Tõstamaa mõisas avatud Reedel, 23. juunil TÕSTAMAA JAANITULI keskkonna ja vaatamis- gas ning soodustab seelä- turismiinfopunkt iga päev tule kohale kl. 21-ks väärsustega on huvi ära- bi turismisektori arengut 10-18. Külastajatele on üles väike jaanikontsert taidlejatelt, tanud paljudes turistides. Tõstamaal. Projekti tege- pandud näitus-müük koha- Tantsime ans. “TEINE KÄIK” Siinkohal väike ülevaade vusteks on: vaatetornide like elanike käsitöödest ja pillide järgi! turismialastest tegemis- paigaldamine Kastna, Er- klaasimaalidest, veel pa- Meremeeste ja maameeste test. Veebruaris valmis mistu ja Tõhela randa, kume ekskursioone, maju- jõukatsumine jm. mängud! Tõstamaa vaatamisväär- Lao külla ning Lindi lood- tust, kohvi ja jäätist ning suste brožüür, mida võib uskaitsealale, väikevor- jalgrattalaenutust. Mõi- a leida kohalikest kaup- mide paigaldamine Sep- sas toimub külastusmäng Laupäeval, 24. juunil lustest, raamatukogudest pamaa, Suti, Ermistu ja “Unustatud mõisad”. Pro- SELISTE JAANITULI ja Tõstamaa mõisa in- Tõhela randa (väikevor- jektis osalevad mõisad on Jälgi reklaami! fopunktist. Tulemas on mideks on: lõkkeplats, kevad-suvi 2006 kuuel a ka selle brožüüri inglise telkimisplats, kuivkäimla, päeval üheaegselt külas- Laupäeval,1. juulil keelne variant. Mais esi- prügikast, infostend, riie- tamiseks avatud: 27. mail, TÕHELA XII tasime EAS-i Piirkondade tuskabiin, istepinkidega 10. juunil; 29. juunil; 8. ja KODUKOHAPÄEV konkurentsivõime tu- laud, plastikujukitel sild, 9. juulil ning 29. juulil. In- 10.00 Avamine. Esineb puhk- gevdamise väikeprojektide võrkpalliplats ja lastemän- fot külastusmängu kohta pilliorkester programmi projekti nimega guväljak) ning valla kaar- leiab Unustatud mõisate 11.00 Ajalootund Häidaste “Puhkeobjektide tugiinfra- tide, matkaraja kaartide, kodulehelt. Juunis saab külast struktuuri väljaarendami- infostendide, postkaartide uue ilme aleviku keskel 11.00 Pallimängud ne Tõstamaal”. Projekti tellimine ja paigaldus. asetsev vallakaart. Pootsi 13.00 Kalmistupüha Tõhela üldiseks eesmärgiks on Projekti kogumaksumus keskuses leiab turismiin- kalmistul Tõstamaa valla turismi- on 1 347 761 krooni. Kas fot vaibakojast ja raama- 15.00 Jalutuskäik Häidaste potentsiaali maksimaalne projekt rahastatakse, saame tukogust. Olete teretulnud külas retkejuht Vaikega 19.00 Loterii ärakasutamine ning Tõs- teada augusti lõpuks. Mais Tõstamaa mõisa ja Pootsi 21.00 Simman tamaa väljaarendamine paigaldati matkaraja info- keskusesse. Lisaks jaanituli, rahvalikud atraktiivseks külastus- ja tulpadele uued infotahvlid mängud, näitus. puhkepiirkonnaks. Projekt ning välja vahetamist va- aitab olulisel määral kaa- jasid ka mõned matkaraja Kirstiina Lepik a sa piirkonna atraktiivsuse postid. Alates 5. juunist on projektijuht 1.-2. juulil Tõstamaal PRIITAHTLIKE PRITSUMEESTE FOORUM Ürituse käigus toimub vanade tuletõrjeautode paraad ja näi- tus. Õhtul on laululaval sim- Tahan sõita ohutult! man palju muud huvitavat. Jälgi reklaami! p 7. juulil kell 13 jõuab Haapsallu. korraldatakse lastele vigur- Tõstamaale rattaretk „Ta- Teekonna vältel külasta- sõidu võistlus ja Rõudes a han sõita ohutult!”. takse mitmeid postkon- tehakse korrastustöid laste Laupäeval 15. juulil Eesti Post korraldab toreid ja konstaabli- mänguväljakul. SELISTE IV KÜLAPÄEV koostöös Eesti Politsei, jaoskondi, kuhu on ooda- Retkele ootame kõiki 15.00 Seliste kirikus avatsere- Eesti Piirivalve, Eesti Auto- tud ka kõik huvilised. Hää- rattasõiduhuvilisi. Retke moonia ja kontsert Seliste klubi, Coca-Cola HBC Eesti demeestel, Uulus, Paiku- ei pea kogu pikkuses läbi kalmistutund, Seliste rah- ja Regioga ühise rattaretke sel, Audrus, Tõstamaal, sõitma, ühineda võib igas vamajas külasimman. Esin- „Tahan sõita ohutult!”. Varblas, Virtsus, Rõudes peatuskohas. Kui kaasa- evad oma küla lauluansambel „SALME“ ja tantsutrupp Retke eesmärk on tead- ja Haapsalus toimuvad sõitmine tundub üle- „MEIE“. Külalised üle Eesti vustada rahvale, kuidas rat- üritused, kuhu oodatakse jõukäiv, siis tulge ikkagi Tantsuks mängib ansambel taga ohutult liigelda ning kohalikke jalgrattaga sõit- kindlasti 7. juulil kell 13 „MG“ Jõõprest. Avatud puhvet liikluskeerises toime tulla. jaid ja muidu liiklejaid. Tõstamaa keskväljakule, Rattaretkelised sõidavad Ratastele tehakse tehniline kus jagame vajalikke a 6.-8. juulini Ikla piiripunk- ülevaatus, lisatakse parema näpunäiteid teie rataste Seliste Muuseumituba tist läbi Häädemeeste, Uulu, nähtavuse ja ohutu liikle- korrashoiuks. Postkonto- avatud kuni suve lõpuni T- P Paikuse, Audru, Tõstamaa, mise tagamiseks helkureid. rist saab samal ajal retke kella 12.00 – 15.00 Pärlselja, Varbla, Paatsalu, Räägitakse ohutust liiklem- eritempliga kirju ja kaarte Võimalik tutvuda külade Virtsu, Lihula ja Rõude isest. Paikusel ja Virtsus saata. piirkonna ajaloopärandiga. a Seliste Kirik avatud suve 15.juuni - 31. august on Tõstamaa Raamatukogu avatud lõpuni T- P kella 12.00 E - R 10 - 17.; – 15.00 Kirikus avatud küla fotonäitus, alates külapäevast L - 10 - 15; ka kunstinäitus ja kohalik P - suletud. käsitöö. juuni 2006 - 12 Juunikuu hällilapsed NEONILLA RIIDAMETS 88 Seliste küla MARIA PULS 83 Rammuka küla HARRI TRUMP 83 Kastna küla LEIDA OLESK 82 Tõstamaa alevik MIRJAM TREI ja MARKO MÄGI ELVIINE PÕLTSAM 81 Rammuka küla tütar ARNO TOHV 80 Männikuste küla ANNABEL VILMA MÄNNIKU 79 Tõstamaa alevik sünd. 04.06.2006 HELJU VELIKOK 79 Alu küla ANNA PULL 78 Manija küla MEINARD TSILK 76 Tõhela küla HELMI RAHUMÄE 76 Kavaru küla ELSA VILGATS 75 Alu küla AINO LANKUS MEERI TILK 74 Tõstamaa alevik 25.03.1939 - 20.05.2006 HEINO SIRELI 73 Lõuka küla LEIA RANNIK 73 Tõstamaa alevik ADA REINSON HELJU SAAR 73 Tõstamaa alevik 09.04.1921 - 26.05.2006 ELFI VOOL 72 Peerni küla HELMI ODES 71 Lõuka küla HELDUR KUUSK 70 Päraküla küla ANTS JAANSO 70 Tõlli küla TEADE HEIKI VESTMAA 65 Tõlli küla Pärnumaa Ettevõtlus- ja EEDI LEAS 60 Manija küla Arenduskeskusel on hea meel teatada, et alates 15. maist ERICH NIINE 55 Tõstamaa alevik 2006. a. on võimalik taotleda REIN TAAL 55 Tõstamaa alevik „Pärituult Pärnumaalt” tun- nusmärki! Eesti Patendiametis garantii- märgina registreeritud logo 1.-2. juulil kor- saavad tasuta taotleda Pär- raldab Lääne-Eesti X Tõstamaa vallapäevad numaa äriühingud, füüsilisest Päästekeskus koostöös toimuvad 11.-13. augustil isikust ettevõtjad, mittetulun- kohaliku tuetõrjeko- dusühingud ja sihtasutused, mandoga Tõstamaal 11. aug. juubelihõnguline vallapäevade avamine kes tõendavad toote või Priitahtlike pidu koos ans. REM ja TRAFFIC’69 teenuse kvaliteeti ja pärnu- 12. aug. laat maist päritolu. Pritsumeeste Foorumi. lastehommik Kvaliteedi- ja päritolumärgi kirikus laulab Maarja-Liis Ilus väljaandmise eesmärgiks on Ürituse käigus toimub õhtul ans. APELSIN väärtustada pärnumaiseid vanade tuletõrjeautode tooteid ja teenuseid; toetada paraad ja näitus. 13. aug. Tõstamaa kirikus jumalateenistus pärnumaiste toodete ja Õhtul on laululaval vallapäevade lõpetamine teenuste kodumaist müüki simman palju muud Täpsem kava juulikuu vallalehes! ja eksporti; pakkuda eeliseid huvitavat. Ole osavõtlik ja paku välja oma üritus – sellest anna teada konkurentsis; suurendada Jälgi reklaami! kuni 1. juulini Õnnelale tel. 5236350 või kirjuta [email protected] tarbija usaldust pärnumaiste toodete kvaliteedi osas. Märgi väljaandmist koor- dineerib Pärnumaa Ettevõtlus- KÕIGILE KÄSITÖÖHUVILISTELE! ja Arenduskeskus (PEAK). TURISMIHOOAJAKS AVATAV TÕSTAMAA MÕIS SOOVIB PAKKUDA TURISTIDELE MÜÜGIKS Taotlemise korra, taotlusan- KOHALIKE INIMESTE NÄPUTÖID, SELLEKS ON OODATUD KÕIK: keedi ja muu vajaliku info KUDUMID, VITSPUNUTISED, PUITKÄSITÖÖD, MAALID, KOHALIKEST leiab PEAKi kodulehelt: MATERJALIDEST VALMISTATUD MEENED. http://www.peak.ee/index.ph KUI TEIL ON KÄSITÖÖD MIDA MÜÜA, p?menu=1&menuID=61 ANDKE PALUN TEADA TELEFONILE 53 468 635 KRISTIINA LEPIK