Ja Keskkonnainstituut Carmen Masing

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut

Carmen Masing-Jugaste

JÄRVAMAA KESKKONNA VALDKONNA RIKKUMISED 2004-2014 KESKKONNAINSPEKTSIOONI ANDMETEL VIOLATIONS IN THE AREA OF ENVIRONMENT OF JÄRVAMAA 2004-2014 BY THE DATA OF ENVIROMENTAL INSPECTORATE

Bakalaureusetöö Keskkonnakaitse õppekava

Juhendaja: Eva-Liis Tuvi MSc

Tartu 2016

Eesti Maaülikool Kreutzwaldi 1, Tartu Bakalaureusetöö lühikokkuvõte 51014

Autor: Carmen Masing-Jugaste Õppekava: Maastikukaitse- ja hooldus

Pealkiri: Järvamaa keskkonnavaldkonna rikkumised 2004-2014 Keskkonnainspektsiooni andmetel

Lehekülgi: 43 Jooniseid: 8 Tabeleid: 1 Lisasid: 0

Osakond: Maastikukorralduse ja loodushoiu osakond

Uurimisvaldkond: DLPS60 Keskkonnatehnoloogia, reostuskontroll

Juhendaja(d): Eva-Liis Tuvi

Kaitsmiskoht ja -aasta: Tartu, 2016

Keskkonnavaldkonna probleemid ja rikkumised on üha tähtsamad teemad. Eestis teostab kõigi kolme keskkonnakaitse valdkonna (looduskaitse, keskkonnakaitse, kalakaitse) üle järelevalvet Keskkonnainspektsioon. Bakalaureusetöö “Järvamaa keskkonnavaldkonna rikkumised 2004-2014 keskkonnainspektsiooni andmetel“ eesmärk on anda ülevaade Järvamaa keskkonnavaldkonna enamlevinud rikkumistest perioodil 2004-2014.

Analüüsitud andmed pärinevad Keskkonnainspektsioonist (järelevalve koondtabelid, järelevalve aastaraamatute koondtabelid ja KKI Järvamaa büroo andmebaas). Perioodil 2004-2014 registreeriti Keskkonnainspektsiooni poolt Eestis kokku 42 265 keskkonnaalast rikkumist, millest Järvamaal pandi toime 1 602 rikkumist (3,79% kogu Eesti rikkumistest). Eesti rikkumiste koguarv vähenes 36,38%, Järvamaal oli langus 28,47%. Perioodil 2007-2014 moodustasid keskkonnavaldkonna rikkumised Järvamaal 46,2% maakonna kogurikkumistest. Rikkumiste arvu languse põhjusteks on: seadusandluse pidev täiendamine ja karmistumine, süsteemne järelevalve, kvaliteetne koostöö teiste riigiasutustega, aga ka keskkonnateadlikkuse tõus ja keskkonnahariduse edendamine.

Märksõnad: keskkonnainspektsioon, keskkonnakaitse

Estonian University of Life Sciences Bachelor’s Thesis Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Author: Carmen Masing-Jugaste Speciality: Landscape protection and preservation Title: Environmental violations in Järvamaa 2004-2014 by the statistics of the Environmental Inspectorate Pages: 43 Figures: 8 Tables: 1 Appendixes: 0 Department: Department of Landscape Management and Nature Conservation Field of research (and for Master’s Thesis add research field code): Environmental technology, pollution control Supervisors: Eva-Liis Tuvi Place and date: Tartu 2016 The problems and violations in the field of the environment are getting more important. In Estonia all three areas of environmental protection are supervised by the Environmental Inspectorate. The purpose of the Bachelor’s theses „Environmental violations in Järvamaa 2004-2014 by the statistics of the Environmental Inspectorate“ is to give overview of common violations in the area of environment of Järvamaa and to compare with the total number of violations in Estonia within the period 2004-2014. Analysed data is from the Environmental Inspectorate (summary tables of supervision, summary tables from yearbooks of the Environmental Inspectorate and database of the Järvamaa Bureau of EI). Within the period 2004-2014 in Estonia by the Environmental Inspectorate were registered alltogether 42 265 enviromental violations, from which 1602 were conducted in Järvamaa (3.79% of all violations in Estonia). The total amount of violations in Estonia decreased 36.38%, the decrease in Järvamaa was 28.47%. Within the period 2007-2014 the enviromental violations in Järvamaa consisted 46.2% of all in the County. The cause for the decrease of the number of violations: continuous complementing and harshening of the legislation, systematic supervision, good cooperation with other state institutions, but also growing environmental awareness and promoting the environmental education. Keywords: Environmental Inspectorate, environmental protection

Sisukord

SISSEJUHATUS ...... 5 1. KESKKONNAINSPEKTSIOONINI KUJUNEMINE ...... 7 2.MATERJAL JA METOODIKA ...... 17 2.1 Järvamaa iseloomustus ...... 17 2.2 Metoodika ...... 20 3. TULEMUSED ...... 22 ARUTELU ...... 27 KOKKUVÕTE ...... 32 KASUTATUD KIRJANDUS ...... 34 SUMMARY ...... 41

SISSEJUHATUS

Inimesed on looduse käekäigu vastu huvi tundnud juba ammu. Aastate jooksul on teadlikus, et just inimtegevus mõjutab keskkonda suurel määral kaasa aidanud keskkonnaõiguse tekkele ja keskkonnakaitse arenemisele. Üheks peamiseks keskkonna kaitsmise meetodiks on reeglite loomine ja nende täitmise järelevalve.

Autor läbis erialapraktika Keskkonnainspektsioonis. Saadud kogemus tekitas huvi, milline on olnud Keskkonnainspektsiooni kui institutsiooni kujunemislugu ja millised on olnud prioriteetsed valdkonnad alates Eesti Vabariigi algusaegadest. Eestis loodi esimene riiklik looduskaitseinspektori ametikoht 1936. aastal. Sel ajal oli esiplaanil klassikaline looduskaitse ehk nn. roheline pool. Alates ENSV ajast on hakatud rohkem tähelepanu pöörama ka keskkonnakaitsele (s.s.) ehk pruunile poolele. Teravamalt kerkis esile keskkonnakaitse vajadus fosforiidisõja ajal. Alates 1990. aastast on keskkonnakaitse (maapõue, jäätmete ja maavarade) teema täpsemalt sisse kirjutatud ka looduskaitseseadustesse. Tänaseks päevaks on Eestis keskkonnakaitse valdkond kerkinud kalakaitse valdkonna järel tähtsuselt teisele kohale.

Käesoleva töö eesmärk on anda ülevaade Järva maakonna Keskkonnainspektsiooni poolt menetletud keskkonnakaitse valdkonna rikkumistest 2004-2014. Praktika ajal kogetud probleemid suunasid tähelepanu põllumajandusreostusega seonduvale ja olid ajendiks töö teemavalikule.

Antud töös vaadeldakse ühte kolmest Keskkonnainspektsiooni järelevalve valdkondadest – keskkonnakaitse valdkonda.

Töös otsitakse vastuseid järgmistele küsimustele:

 Kui suure osakaalu moodustavad Järvamaa kogurikkumised kogu Eesti rikkumistest?  Kui suure osakaalu moodustavad keskkonnavaldkonna rikkumised Järvamaa rikkumiste koguarvust?  Millised on peamised keskkonnavaldkonna rikkumised vaadeldaval perioodil Järvamaal?

Töö tegemiseks kasutatavad andmed on saadud Keskkonnainspektsioonist, andmete delikaatsust arvestades ei olnud võimalik tabeleid antud töö juurde lisada.

Töö ülevaatlikus osas antakse ülevaade keskkonnainspektsiooni kujunemisest ja Järvamaa eripäradest. Töö teises pooles keskendutakse keskkonnajärelevalve andmete analüüsile perioodil 2004-2014.

Töö autor tänab juhendajat Eva-Liis Tuvi professionaalse juhendamise, kannatlikkuse, toetuse ja meeldiva koostöö eest. Suured tänusõnad ka kõikidele Keskkonnainspektsiooni Järvamaa büroo töötajatele praktika ajal omandatud oskuste ja andmete kasutamise võimaldamise eest. Eraldi soovib autor tänada Järvamaa büroo juhatajat Janely Luuki, kes andis asjalikke nõuandeid ja aitas aru saada asutuse töö iseärasustest.

1. KESKKONNAINSPEKTSIOONINI KUJUNEMINE

Looduskaitse on alguse saanud looduses olnud objektide: puude, rändrahnude ja pühapaikade kaitsest (Looduslikud pühapaigad 2008). Enne kui riiklikult hakati looduskaitset reguleerima, hakkasid sellega tegelema erinevad seltsid ja looduse ilust lummatud inimesed. Esimeseks dokumenteeritud looduskaitset sätestavaks dokumendiks Eesti aladel on Taani kuninga Erik VI Menvedi metsaraie keeld 1297. aastast Tallinna lähisaartel (Sepp 2014).

Erinevate objektide kaitsmise kohustus kirjutati varasemalt sisse teistesse seadustesse, näiteks muinasvarade kaitse-, metsa-, suvitus-ja ravikohtade seadusesse. Looduskaitse seaduse eelnõusid jõuti mitu korda muuta, enne kui valmis lõplik eelnõu ja peaminister Riigivanema ülesannetes Konstantin Päts selle 11. detsembril 1935. aastal looduskaitse seadusena välja kulutas (Looduskaitse seadus 1935). Esimene looduskaitseseaduse ellu rakendamine ja järelevalve teostamine jäi selleks moodustatud Riigiparkide Valitsuse ning selle juurde loodud Looduskaitse Nõukogu ülesandeks (Hansen 2006a).

1936. aastal valiti Riigiparkide Valitsuse Looduskaitse nõukogu poolt esimeseks Eesti Vabariigi looduskaitseinspektoriks Gustav Vilbaste (Tõnisson 2010). Lisaks esimesele inspektorile ja asjaajaja Johannes Voldemar Maidele alustasid tööd looduskaitse usaldusmehed, keda oli peaaegu 600 vabatahtliku inimest, ning kelle peamisteks kohustusteks said kaitsealuste objektide kirjapanek, looduses tähistamine ja oma piirkonnas seaduse täitmise valvamine ning teavitada rikkumistest inspektorit (Ibid). Inspektori ülesanneteks jäi looduskaitse korraldamine ja propageerimine ning looduskaitseliste ettepanekute, kavade ja aruannete tegemine vastavalt kehtivale seadusele (Hansen 2006a). 1936. aastal alustas inspektor Gustav Vilbaste looduskaitseregistri koostamist, sinna koguti kokku andmed kõikide kaitsealuste objektide kohta. Registrisse tehtud kanded kinnitati Riigiparkide Valitsuse direktori või looduskaitseinspektori allkirjaga. Esimese kirjena kanti registrisse Rava tammed Järvamaal (nüüdne Rava maastikukaitseala). Looduskaitse registrit peeti aastatel 1936-1941, selle aja jooksul kanti registrisse 549 erinevat objekti (Tõnisson 2006a).

1938. aastal täiendati looduskaitseseadust erinevate punktidega ja nimetati ümber loodushoiu seaduseks (Loodushoiuseadus 1938). Looduskaitse hakkas alluma Riigikantselei asemel sotsiaalministeeriumile ja loodushoidu hakkas korraldama ministeeriumi uus allasutus Loodushoiu- ja Turismi-instituut (LTI) ja selle juurde kuuluv Loodushoiu nõukogu (LHN), kellel oli nõuandev roll (Loodushoiuseadus 1938 § 5). Uuteks ülesanneteks olid avalike parkide, aedade, iluväljakute asutamise, korrashoiu ja järelevalve teostamise juhendite koostamine riigi- ja omavalitsusasutustele. Looduskaitseinspektori peamiseks tööülesandeks oli endiselt looduskaitse propageerimine. Tegelikku looduskaitsejärelevalvet teostasid endiselt usaldusmehed, keda hakati instituudi poolt tunnustama looduskaitse märkidega eeskujuliku töö eest (Hansen 2006b).

1940. aastaks oli Eestis moodustatud loodushoiu- ja metsaseaduse alusel 47 kaitseala: 17 linnukaitseala, 15 tervisemuda kaitseala, 6 taimekaitse ala, 5 metsakaitseala, 3 geoloogilist kaitseala ja 1 sookaitseala (Tõnisson 2006b). Gustav Vilbaste töösuhe looduskaitse- inspektorina keskvalitsusega lõppes 1944. aasta lõpul kui Eestis olid segased ajad. Kuni 1950ndate aastate alguseni tähendas looduskaitse metsa-, jahi- ja kalakaitset (Tõnisson 2014a).

Pärast II Maailmasõda kuni 1955. aastani jäi ainukeseks tõsiseltvõetavaks looduskaitse organisatsiooniks toona Teaduste Akadeemia juurde liidetud Loodusuurijate Seltsi (LUS, asutatud 1853) looduskaitsesektsioon (Kongo 2003; Eichwald jt 1953). 1955. aastal loodi selle kõrvale Teaduste Akadeemia Looduskaitse komisjon, mille esimeseks esimeheks sai prof. Eerik Kumari ja mis hakkas ette valmistama uut looduskaitse seaduse eelnõu (Tõnisson 2014a). 1950ndate aastate keskpaigas hakkasid Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni ja hiljem looduskaitse seltsi kaudu tegutsema taas vabatahtlikud usaldusmehed, keda 1957. aasta seaduse järgi nimetati looduskaitse volinikeks (Renno 2014).

1957. aastal võeti Looduskaitse komisjoni poolt vastu nn. kolmas looduskaitseseadus – seadus “Eesti NSV looduse kaitsest”, milles oli vaid viis paragrahvi (Kumari 1960). Seaduse lisana võeti vastu ka Ministrite Nõukogu määrus nr. 142 “Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s” (Eesti NSV Ministrite…1957). Määrus andis võimaluse luua kaitsealasid ja seadustada liikide ning üksikobjektide kaitset. Samuti pani määrus kohustuse organiseerida üleriigiline looduskaitse ühiskondlike volinike võrk, kelle tööd reguleeris Ühiskondlike looduskaitse usaldusmeeste (volinike) põhimäärus ja kes allusid ENSV Ministrite Nõukogu juurde loodud Looduskaitse Valitsusele (Kumari 1960).

Järelevalvet hakkaski teostama Looduskaitse Valitsus koos ühiskondlike volinike võrgustikuga ning kehtestati kriminaalvastutus looduskaitsenõuete rikkumise eest. Looduskaitse valitsuses töötas viis inspektorit, kelle igaühe tööpiirkonnaks oli kümmekond rajooni (Renno 2014). 1962. aastal sai Looduskaitse Valitsusest koos metsanduse peavalitsuse ja jahindusinspektsiooniga Ministrite Nõukogu allüksus ja asutus nimetati Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuseks (Sillaots 2014). 1962. aastal määrati Looduskaitse Valitsuse juhatajaks Heino Luik, kelle ajal muutus konserveeriv looduskaitseideoloogia keskkonnakaitse ideoloogiaks (Alakivi 2014). 1966. aastal sai asutusest sellest samanimeline ministeerium (Sillaots 2014).

1968. aastal loodi metsamajandite juurde looduskaitseinspektorite ametikohad, kelle ülesanneteks oli korraldada kaitsealuste objektide kaitset ja teostada järelevalvet jahiulukite, kaitsealade ja sisevete kalavarude üle (Ibid).

Lisaks eelmainitud asutustele, tegelesid keskkonnakaitsega veel Vostbaltrõbvod (Ida-Balti Basseini Kalavarude Kaitse ja Taastamise ning Kalapüügi Reguleerimise Valitsus), kelle ülesandeks oli kalakaitse merel ja Peipsi-Pihkva järvel. Veekaitse oli jäetud Veemajanduse ja Maaparanduse Komiteele, õhu kaitse ülesanne oli hüdrometeoroloogia teenistusel ja maavaradega tegeles Mäeinspektsioon (Alton 2003).

1969. aastal alustas ministeeriumi juures tööd metsainstituut, kuhu loodi ka looduskaitsesektor (juhataja August Örd). Aastate jooksul tehti hulgaliselt ettepanekuid erinevate alade kaitse alla võtmiseks. (Tõnisson 2014b)

1985. aastal toimunud ökoloogiakonverentsil tegi Heino Luik ettepaneku, mis sai talle hiljem saatuslikuks, et peaks 1986. aastal enne fosforiidikaevandamist tegema põhjaliku ressursside hindamise Pandivere kõrgustikul (Alakivi 2014). Ajakiri Eesti Loodus avaldas 1987. aastal Pandivere erinumbri, mis oli samuti pühendatud fosforiidisõjale ja Pandivere kõrgustiku kaitseks (Marvet 2014). Kaevandamise alustamise vastu moodustati 1988. aastal Pandivere riiklik veekaitseala, mille piire on aastate jooksul suurendatud ja kehtestatud mitmeid kaitse- eeskirju (Sall jt 2012).

1988. aastal nimetati Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium ümber Riiklikuks Looduskaitse ja Metsamajanduse Komiteeks. Komitee koondas küll senised erinevad inspektsioonid, aga metsamajanduse ja looduskaitse jätkuv kooshoidmine ei tundunud mõttekas. Looduskaitse inspektorite ametikohad nihutati metsamajandite alt rajoonide ja

9 linnavalitsuste töörahva saadikute nõukogude täitevkomiteedes moodustatud looduse-ja keskkonnaküsimustega tegelevate osakondade alla. 1989. aastal nimetati komitee Keskkonnaministeeriumiks (ministriks sai komitee juhataja Tiit Nuudi). (Sillaots 2014)

Varasemalt Looduskaitse Valitsuses ning Veemajanduse ja Maaparanduse Komitees järelevalve küsimustega tegelenud inimestest moodustati 1988. aastal Keskkonnaministeeriumi juurde uue allüksusasutusena Riiklik Looduskaitse Inspektsioon, mis eksisteeris 1991. aastani. Vostbaltrõbvod jätkas Keskkonnaministeeriumi all, uueks nimeks sai Mereinspektsioon. (Alton 2003)

Looduskaitseseadus uuendati alles 1990. aastal, neljas Eesti looduskaitse seadus kandis nime „Seadus Eesti looduse kaitse kohta“ (Eesti NSV seadus „Eesti looduse kaitse kohta” 1990). Seaduses käsitleti nii looduskaitset, kui ka üha olulisemaks muutunud keskkonnakaitset. Seadusest leiab mulla, maapõue, jäätmete ja maavarade teema puudutamist. Seadusega nähti ette looduskaitse inspektori ametikoht, selle ametikoha täitis Heiki Nurmsalu kuni eraldi inspektsiooni loomiseni (Zingel 2014).

Riiklik Looduskaitse Inspektsioon oli küll järelevalvet teostav asutus, kuid kolmeteistkümnes maakonnas looduskaitsetööd teinud inspektorit läksid maavalitsuste alluvusse ja metsajärelevalve allus hoopiski Metsaametile. Selline kahele asutusele allumine tekitas segadust ja erimeelsusi erinevate ametkondade vahel ning 1991. aastal määrati tööle otse Riigikogule aruandev eraldiseisev Looduskaitse peainspektor ja Inspektsiooni töötajatest said looduskaitse peainspektori alluvad. (Ajalugu…2016)

1996. aastal taasloodi Looduskaitse Inspektsiooni, mis aasta hiljem nimetati ümber Keskkonnainspektsiooniks ning inspektorite arv hakkas kasvama (Alton 2003). Üha rohkem hakati eluslooduse kõrval tegelema ka keskkonnakaitsega.

1997. aastal võttis Riigikogu vastu keskkonnajärelevalve seaduse (Keskkonnajärelevalve seadus 1997), millega määrati kindlaks keskkonna, eluslooduse ja kaitstavate loodusobjektidega tegelevad järelevalveasutused ning täpsustati ülesannete jaotumise eri asutuste vahel. Seadusega anti keskkonnainspektoritele senisest suuremad õigused, nad tohtisid vajadusel kontrollida ettevõtteid, peatada sõidukeid, teha läbiotsimisi looduse kahjustamises kahtlustatavate isikute asju ja neid ennast ning konfiskeerida õiguserikkumise vahendeid ja ebaseaduslikult hangitud loodussaadusi.

Keskkonnainspektsiooni ülesanneteks oli koordineerida looduskeskkonna ja -varade kasutamist ja kaitset, teostada järelevalvet ning korraldab järelevalvealast haridustööd (Keskkonnainspektsiooni põhimääruse kinnitamine 1998).

Inspektsioonil oli seitse piirkondliku osakonda, milles enamik haldas mitut maakonda:

1) Harju osakond: Harju, Järva ja Rapla maakond

2) Läänemaa osakond: Lääne-, Saare- ja Hiiumaa

3) Pärnu osakond: Pärnu maakond

4) Tartu osakond: Tartu ja Jõgeva maakond

5) Viljandi osakond: Viljandi maakond

6) Virumaa osakond: Lääne- ja Ida-Virumaa

7) Võru osakond: Võru, Valga ja Põlva maakond (Ibid).

Inspektsiooni keskuses paiknes kolm osakonda: üld-, keskkonnakaitse ja looduskaitse osakond. Keskkonnakaitse osakond reguleeris vee-, õhu-, jäätmete- ja kiirgusohutuse järelevalvet ning looduskaitse osakonna tööks oli vee-, õhu-, jäätmete- ja kiirgusohutuse alane järelevalve (Ibid). Keskkonnainspektorid olid sel ajal jaotunud kolmeks: riiklikud inspektorid Keskkonnainspektsioonis, neile alluvad abi- inspektorid ja kohalike omavalitsuste järelevalve inspektorid (Vabariigi Valitsuse…1999, § 14).

1999. aastal maavalitsuste keskkonnaosakonnad ja Metsaamet kaotati ning seal töötanud inimesed leidsid töö keskkonnaministeeriumi maakondlikes keskkonnateenistustes ja Keskkonnainspektsiooni kohalikes osakondades (Ajalugu 2016).

2000. aastal liideti Mereinspektsioon ja Keskkonnainspektsioon ning asutuse nimeks jäi Keskkonnainspektsioon (KKI), seda aastat loetakse ka Keskkonnainspektsiooni nö „passijärgseks“ sünnipäevaks (Volkov 2015, Vabariigi Valitsuse... 1999, § 76).

2001. aastal avati Keskkonnainspektsiooni valvetelefon 1313, millele said kodanikud helistada ja teada anda keskkonnareostustest ja keskkonnaalastest õigusrikkumistest (Maran 2003).

2001. aasta juunis võttis Riigikogu vastu keskkonnajärelevalve seaduse (jõustus 01.06.2002) (Keskkonnajärelevalve seadus 2001), millega kaotati keskkonnakaitse abi-inspektorite ametikoht. Keskkonnaalast järelevalvet teostasid edaspidi Keskkonnainspektsiooni ehk riigi keskkonnakaitseinspektorid, kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektor ja Maa-amet (Keskkonnajärelevalve seadus 2001, § 3 lg 1).

Ajavahemikul 2000-2008 olid Keskkonnainspektsiooni struktuuriüksusteks osakonnad, bürood ja piirkondlikud osakonnad. Keskuses, mis asus Tallinnas, oli kolm osakonda: üldosakond, õigusosakond ja keskkonnaosakond. Keskkonnainspektsiooni põhimääruses on § 12 järgi on KKIs kokku seitse osakonda ja nende bürood. Järvamaal oli Järvamaa osakond (Paide linn) tegevuspiirkonnaga Järva ja Rapla maakonnas ning Rapla büroo tegevuspiirkonnaga Rapla maakonnas (Keskkonnainspektsiooni põhimäärus 2007, § 12). Järvamaa büroos oli 2004. aastal tööl 18 teenistujat (Puusaag 2004). Joonisel 1 on näha osakondade ja büroode jagunemine üle Eesti.

Joonis 1. KKI struktuur kuni 2008. aastani (Volkov 2015, seminar KKI 15)

2008. aastast omandas KKI struktuur regionaalse vormi. Tekkis neli suurt regiooni: Põhja, Lõuna, Lääne ja Ida regioon (joonis 2)( Keskkonnainspektsioon... 2009).

Regioonid ja bürood jagunesid järgnevalt:

1) Põhja regioon tegevuspiirkonnaga Harju maakonnas;

2) Lääne regioon tegevuspiirkonnaga Pärnu, Hiiu, Saare, Lääne, Rapla ja Järva maakonnas. Bürood: Hiiumaa, Saaremaa, Läänemaa, Raplamaa ja Järvamaa;

3) Lõuna regioon tegevuspiirkonnaga Tartu, Jõgeva, Viljandi, Valga, Põlva ja Võru maakonnas. Bürood: Jõgevamaa, Viljandimaa, Valgamaa, Võrumaa ja Põlvamaa;

4) Ida regioon tegevuspiirkonnaga Lääne- ja Ida-Viru maakonnas. Büroo: Lääne-Virumaa (Keskkonnainspektsiooni põhimäärus 2008, § 12).

Joonis 2. KKI regionaalne struktuur (Volkov 2015, seminar KKI 15)

Antud töös huvi pakkuv Järvamaa büroo kuulus Lääne regiooni ja büroos töötas kümme inspektorit ja juhataja. Uue struktuuri ajendiks oli soov muuta teiste jõuametkondadega tehtavat koostöö tõhusamaks ning juurutada valdkondlik juhtimine lisaks keskusele ka maakondlikul tasemel. Valdkondlikule juhtimisele üleminek pidi tagama ühtse lähenemise järelevalve küsimustes ning tõstma menetluse kvaliteeti ja järelevalve efektiivsust (Volkov 2009). Sisuline töö jaotati nii keskuses kui regiooni tasandil kolme valdkonda: keskkonnakaitse, looduskaitse ja kalakaitse (Järelevalve…2010). Valdkondade juhtimine keskuses oli jäetud vastavate osakondade juhatajatele ning regioonides tegelesid sellega peainspektor-nõunikud. Valdkondlikule juhtimisele üleminek võimaldas paremini planeerida ja teostada plaanilisi ülesandeid ja kontrollreide (Inimesed… 2009 :25).

Keskkonnainspektsiooni valvetelefoni opereerib alates 2009. aastast Häirekeskus (1313 ehk... 2012: 35).

Alates 2011. aasta septembrist on kohtueelne uurimine keskkonnavaldkonna kuritegudes täies mahus KKI uurida ja menetleda. Uurimine toimub prokuratuuri juhtimisel. Meeskonnas ja struktuuris suuri muutusi ei toimud, jätkati regiooni tasemel (Keskkonnainspektsioon sai… 2012: 9).

Regionaalse struktuuri puhul kerkisid üles mitmed miinused, eelkõige probleemid kommunikatsiooniga ja lisakulu, mis tekkis regioonikeskuse moodustamisega (Volkov 2015). See kõik tõi kaasa regionaalse struktuuri muutmise 2013. aasta kevadel. Mindi üle regionaalselt struktuurilt maakondlikule struktuurile, st. kaotati regionaalne tasand ja tekitati olukord, kus igas Eesti maakonnas oli KKI esindatud büroo kaudu (joonis 3) (Keskkonnajärelevalve muutub... 2014). Eesmärgiks seati parem kohalolek maakonnas ning selge ja lihtne juhtimisahel. Seejuures vähenes juhtide arv 1/3 võrra (Volkov 2015).

Alates 2014. aasta keskkonnajärelevalve seaduse muudatusest, ei teosta Maa-amet enam keskkonnajärelevalve ülesandeid (Keskkonnajärelevalve seadus 2014 §5).

Joonis 3. Maakondlike büroode jaotus alates 2013 aastast (Volkov, 2015seminar KKI 15)

Järvamaa büroos jäi pärast 2013. aasta struktuurimuudatusi tööle büroo juhataja ja viis inspektorit, kellest kaks on vaneminspektorit, kaks juhtivinspektorit ja üks inspektor (Kontakt… 2016). Keskkonna valdkonna tööd teostavad kaks inspektorit, kelle tööülesanneteks on keskkonnajärelevalve teostamine: keskkonnakaitse ja -kasutamise nõuetest kinnipidamise kontrollimine eelkõige vee, välisõhu ja jäätmete valdkonnas, lisaks veel väärtegude menetlemine, haldusmenetluse läbiviimine, kriminaalasjades esmaste menetlustoimingute teostamine ning keskkonnakahjude ja saastetasude arvestamine ja sissenõudmine. Inspektorite tööks on ka oma töövaldkonnas kaebuste ja avalduste läbivaatamine ja lahendamine. (Keskkonnajärelevalve seadus 2013, § 16)

Kuna Järvamaa büroo on väike, siis abistavad kahte keskkonnavaldkonna inspektorit väljasõitudel ka teiste valdkondade inspektorid. Keskkonnavaldkonna inspektorite kontrollida on ka keskkonnanõuete täitmist nende põllumajandusettevõtete üle, kes taotlevad põllumajandustoetusi Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA)

(Põllumajandustoetuste taotlejate… 2014). PRIA koostab iga aasta valimi, mille järgi kontrollivad ettevõtteid nii KKI inspektorid, kui ka PRIA enda töötajad.

2.MATERJAL JA METOODIKA

2.1 Järvamaa iseloomustus

Järva maakond asub Kesk-Eestis (joonis 4). Järvamaa pindala 2 459,59 km2, mis moodustab Eesti pindalast 5,1 %. Järvamaa paikneb mitmes maastikurajoonis: maakonna idapoolne osa asub Pandivere kõrgustiku nõlval ja Kesk-Eesti lavamaal, lääneosa ulatub Kõrvemaale (Raukas 2007). Järvet (2007) jagab hüdroloogilistele tingimustele tuginedes maakonna kaheks osaks: lääneosa on veerohke ja idaosa veevaene.

Joonis 4. Järvamaa KOV (Järvamaa aastaraamat 2014)

Maakonna põllumajandusliku kasutuse juures on määravaks veestik. Järvamaast ligi pool jääb Lääne-Eesti ja teine pool Ida-Eesti vesikonda. Kaks kolmandikku Järvamaast jääb Pandivere põhjavee alamvesikonda, mis langeb kokku nitraaditundliku alaga (Euroraha aitab…2009). Eraldiseisva alamvesikonna tingib Pandivere omapära – kõrgustik on Eesti suurim karstiala. Hüdroloogilisi uuringuid hakati Järvamaal läbi viima alates 1920. aastast, uuringud hoogustusid 1988. aastal seoses Pandivere riikliku veekaitseala moodustamisega (Tõnisson 2007). Kõrgustiku nõlval ja jalamil paiknevaid allikaid, millest algavad mitmed jõed (Pärnu, Pedja, Põltsamaa jne.). Pandivere kõrgustiku moreentasandikest suur osa on põllustatud (Arold 2005a).

Kõrvemaale on iseloomulikud sood ja metsad (Sokk, Kamlat 2008). Maakonna põhjaosas on Epu-Kakerdi soostik, kus kaevandatakse turvast (Kukk 2007). Lisaks Türi voorestikule on maakonnas ka paetasandikke, mida on märgata Tallinn-Tartu maanteel Anna kandis (Arold 2005b). Kesk-Eesti lavamaa lainjad moreentasandikke on juba ammustest aegadest kasutatud põllumaadena (Arold 2005c). Pandivere kõrgustikule ja Kesk-Eesti lavatasandikule jääb ka Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala (joonis 5), mis hõlmab Järvamaast 30,8% ja paikneb Albu, Ambla, Järva-Jaani, Kareda, Koeru, Koigi, Paide ja Roosna-Alliku valla territooriumil.

Joonis 5. Nitraaditundliku ala piirid (Pandivere ja Adavere… 2006)

Õhukese pinnakate tõttu on põhjavesi reostuse eest nõrgalt kaitstud või päris kaitsmata.(Sall jt 2012). Nitraaditundlikule alale ja kogu Järvamaale on iseloomulikud viljakad parasniisked mullad ja sellega seoses on kehtestatud nitraaditundliku ala kaitseks eraldi veekaitsenõuded ehk „Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri“ (2003). Eeskirja on täiendatud veeseaduse § 26 lõike 3 ja § 261 lõike 1 alusel välja antud määrusega nr. 288“ Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded“ (2001). Järvamaal on olulisteks maavaradeks lubjakivid ja dolokivid (Kukk 2007). Mäekaevandusega tegelevaid ettevõtteid on 2014. aasta seisuga Järvamaal kuus: Türi vallas neli, Albu ja Koeru vallas üks. Kokku on Järvamaal aastatel 2004-2014 olnud kakskümmend üheksa kehtivat kaevandusluba erinevatest karjääridest (eKeskkonnaamet 2016). Lubjakivi maardlatest on suurimad Eivere (Paide vallas), Karinu lubjakivimaardla (Järva-Jaani vallas) ja Metsla tehnoloogilise lubjakivi maardla (Järva- Jaani vallas), mis on üleriigilise tähtsusega maardla, kuid hetkel kaevandamist ei toimu (Paekivi varu …2012). Dolokivi maardlatest on olulisemaks peetud Koigi, Metsataguse ja Tännassilma maardlat. Paekivi maardlana on kõige pikemat aega olnud kasutusel Mündi maardla, mis on maakonna vajadused rahuldanud (Kukk 2007). Järvamaal on kasutusel ka mõned liiva- ja kruusamaardlad, nende toodang jääb põhiliselt maakonda tee-ehituse toormaterjaliks. 2003. aasta lõpu seisuga oli maavarade registris üheksateist turbamaardlat, viis neist ületas ka maakonna piiri. Kõige suurem on Epu-Kakerdi turbamaardla (Ibid. 2007).

2014. aasta seisuga oli Järvamaal kokku registreeritud 2 046 ettevõtet (2004. aastal oli 1 957 ettevõtet). 2004. aastal tegeles Järvamaal põllumajandustootmisega 74 äriregistrisse kantud äriühingut ja põllumajandusmaad oli kasutusel 64 975 ha (Järvamaa aastaraamat 2004). 2010. aastaks oli põllumajandusmaa pindala suurenenud 79 742 hektarini, (PMS 421… 2012).

2014. aastal oli sektorisse põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük kantud 586 firmat (Piik 2014), kellest valdav osa tegeles põllumajandusega. Põllumajandusele järgnesid hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ning tarbeesemete ja kodumasinate remondiga tegelevad ettevõtted (283), ehitusega tegeles 199 ettevõtet, töötleva tööstuse valdkonda kuulus 177 ettevõtet (Järvamaa aastaraamat 2014). Kõikides valdades kuulusid suurimad ettevõtted põllumajanduse valdkonda.

2000. aasta lõpus avati Väätsa vallas Roovere külas 14 ha suurusel maa-alal paiknev AS Väätsa prügila. See prügila oli esimene prügila Eestis, mis vastas Euroopa Liidu prügiladirektiivi nõuetele. 2004. aastal avati Türi linna jäätmejaam (Eek 2009). Paide jäätmejaam avati 2009. aasta juunikuus (Reinberg 2009). 2007. aastal käivitati AS Väätsa Prügila algatusel Türil, Paides ja Väätsal korrusmajade juures biojäätmete ehk köögijäätmete kogumine. Tänasel päeval on avatud Väätsa prügila, Türi ja Paide jäätmejaamad ja 19 keskkonnajaama üle maakonna (Keskkonnajaamad 2016).

Keskkonnaameti eteenuste avaliku info andmetel (eKeskkonnaamet 2016) on kehtiv keskkonnakompleksluba väljastatud kahele Järvamaa ettevõttele. Välisõhu saasteloa (erisaasteloa) omanikeks Järvamaal on ettevõtted, kes pakuvad kütteteenust (katlamajad) ja tööstusettevõtted, mille tegevus nõuab saasteluba. 54le on väljastatud välisõhu kaitse luba (erisaasteluba).

Järvamaal on 12 kohalikku omavalitsust (vt joonis 4), maakonna keskuseks on Paide linn. Järvamaal elab 1. aprilli 2016. aasta seisuga 31 016 inimest (2004 oli rahvaarv 39 557) (Järvamaa aastaraamat… 2015).

2.2 Metoodika

Selleks, et välja selgitada, kui palju on Eestis ja Järvamaal rikkumiste koguarv (I, II uurimisküsimus) tehti tutvust Keskkonnainspektsiooni kodulehel asuva järelevalve andmekoguga (Keskkonnajärelevalve andmed 2016), mida täiendatakse igal aastal. Vaadeldava perioodi alguses, 2004-2006, on koondtabelites andmed vaid maakondade rikkumiste üldarvu ja kogu Eesti kohta käivate valdkondade rikkumiste kohta. Alates 2007. aastast on avaldatud Eesti ja valdkondade rikkumiste tabelitele lisaks maakondlikud tabelid, mis tegid andmete käsitlemise lihtsamaks.

Selleks, et välja selgitada, kui suure osa moodustavad Järvamaa keskkonnarikkumised kogu Eesti keskkonnarikkumistest võeti KKI kodulehel asuvatest koondtabelitest eraldi andmed Eesti ja Järvamaa kohta. Lisaks kasutati Keskkonnainspektsiooni poolt alates 2003. aastast välja antavaid aastaraamatuid, mis on leitavad ka nende kodulehel ja annavad ülevaate iga- aastasest keskkonna järelevalve tulemustest. Raamatud sisaldavad järelevalve koondandmeid maakondade ja valdkondade kaupa, samuti kajastatakse erinevate

20 valdkondade probleeme ja õigusrikkumisi. Aastaraamatute andmete põhjal koostati tabel, mis andis ülevaate Eesti rikkumiste iseloomust ja tendentsist.

Saamaks teada milliseid seaduseid ja kelle poolt Järvamaal rikutakse (III uurimisküsimus), külastati Keskkonnainspektsiooni Järvamaa bürood Paides, aadressiga Rüütli 25. Järvamaa büroo on alates 2002. aastast vabatahtlikult pidanud enda büroo registrit MS Excel tabelina, kuhu inspektorid on lühisõnaliselt märkinud kõik rikkumised. Kuna registri täitmine on olnud aastaid vabatahtlik ja seda täideti kuni 2009. aastani, siis olid paljud andmed selles registris puudulikud. Puuduolevate andmete saamiseks (2006. aasta I poolaasta ja alates 2010. aasta andmed) kasutati Järvamaa büroos asuvat arhiivi, kus on paberkujul kõigi rikkumiste menetlustoimikud. Arhiivis vaadati täies mahus läbi 2006. aasta ja 2010-2014 rikkumiste toimikutes olevad protokollid. Isikuandmete kaitse seadusele (IKS) viidates ei olnud võimalik kasutada rikkumiste protokollides olevaid isikuandmeid (Isikuandmete kaitse seadus 2007: § 11). See asjaolu tingis ka esialgse neljanda uurimisülesande (korduvate rikkumiste uurimine) kõrvalejätmise.

Järvamaa büroo vabatahtlikult koostatud registrist valiti päringuga välja ainult keskkonna valdkonda (nn pruuni valdkonda) puudutavad seadusandlikud aktid ehk siis veeseadus, jäätmeseadus, pakendiseadus, kemikaaliseadus, välisõhu kaitse seadus, maapõueseadus, kiirgusseadus, tööstusheite seadus.

Registri andmed paigutati algselt tabelisse aastate kaupa, seejärel lahterdati rikutud seaduste alusel ja omakorda koondati rikutud paragrahvide järgi iga pruuni valdkonna seaduse kohta. Eraldi sai lahterdatud ka määruste rikkumised. Saamaks ülevaadet, kui suur on tegelike rikkumiste arv, oli vaja kõik alustatud menetlused lahti kirjutada paragrahvide järgi. Selle toiming järgselt oli võimalik saada tervikpilt – millised rikkumised on ülekaalus. Üks menetlus võib sisaldada mitmete erinevate paragrahvide rikkumisi ehk sooritatud tegu on võimalik avada läbi mitme seaduse ning omakorda läbi mitme erineva paragrahvi. Paragrahvi määramisel lähtuti rikkumise ajal kehtinud seadusest, arvestades nii uue seaduse vastuvõtmist kui ka iga-aastaseid redaktsioone. Seaduse muutustega esines juhtumeid, kus ühe § sisu liikus teise § numbri alla või muutus mõni § kehtetuks.

Kiirgus- ja kemikaaliseaduse rikkumisi oli vaadeldava perioodi jooksul väga vähe, vastavalt 2 ja 6, ja need jäeti hilisemast analüüsist välja. Tööstusheiteseaduse rikkumised Järvamaal puudusid.

Andmete analüüsiks kasutati MS Exceli programmi.

3. TULEMUSED

Rikkumiste koguarv Eestis ja Järvamaal

Perioodil 2004-2014 registreeriti Keskkonnainspektsiooni kodulehel olevate koondtabelite andmetel KKI poolt Eestis kokku 42 265 rikkumist, mille hulgas olid ka ettekirjutused. Vaadeldaval perioodil langes Eestis rikkumiste arv märgatavalt, langus oli 36,38%. Väikesed tõusud rikkumiste arvus olid aastatel 2009, 2012 ja 2014 (joonis 6). Järvamaal oli sel perioodil kokku 1 602 rikkumist, mis moodustasid Eesti rikkumistest 3,79%. Järvamaal tõusis rikkumiste arv 2007., 2009., 2012. ja 2014. aastal (joonis 6). Järvamaal rikkumiste koguarv langes perioodil 2004-2014 28,47%. Järvamaa rikkumiste arv järgis Eesti rikkumiste üldist trendi, välja arvatud 2007. aasta – Eestis olnud langus, Järvamaal aga tõus. 2012 ja 2014 on olnud nii Eestis kui ka Järvamaal rikkumiste arvu tõus. Eestis oli keskmiselt 0,03 rikkumist inimese kohta, Järvamaal aga 0,05 rikkumist inimese kohta.

350 9000 300 8000 7000 250 6000 200 5000 150 4000 3000 100 2000

50 1000 Eesti rikkumiste Eesti üldarv

Järvamaa rikkumiste üldarv Järvamaa 0 0 200 200 200 200 200 200 201 201 201 201 201 4 5 6 7 8 9 0 1 2 3 4 Järvamaa 295 269 172 203 149 155 73 60 85 57 84 Eesti 7987 5547 4469 3911 3630 3805 2510 2350 2639 2511 2906

Joonis 6. Rikkumiste koguarv Eestis ja Järvamaal 2004-2014

Keskkonnaalased rikkumised Järvamaal Keskkonnavaldkonna rikkumisi kanti keskkonnainspektsiooni koondtabelitesse maakonna põhiselt alates 2007. aastast, sellepärast puuduvad andmed 2004-2006 perioodi kohta (joonis 7). Alates 2007-2014 registreeriti Järvamaal 400 keskkonnavaldkonna rikkumist. Keskkonnavaldkonna rikkumiste arv langes perioodi jooksul 19,55%. Keskkonnavaldkonna rikkumiste arv langes samuti aja jooksul, välja arvatud 2012. ja 2014. aastal. Sama kõrvalekalle langustrendist esines ka kogurikkumiste juures (joonis 7). 2009. aastal rikkumiste arv tõusis, kuid pruuni valdkonna rikkumiste arv langes. Perioodil 2007–2014 moodustasid keskkonnavaldkonna rikkumised 46,2% maakonna rikkumistest.

350 295 300 269 250 203 200 172 149 155 150 133

Rikkumistearv 85 84 100 68 73 62 60 57 50 30 29 35 17 26 0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Koguarv Keskkond

Joonis 7. Järvamaa rikkumiste koguarv ja keskkonna valdkonna rikkumiste arv 2004-2014

Peamised rikkumised. Kolme seaduse rikkumiste dünaamikat kajastab joonis 8. Veeseaduse näitel eristusid aastad 2005, 2007 ja 2012, kus toimus rikkumiste arvu tõus. Jäätmeseaduse rikkumiste tippaeg oli 2006. aasta, pärast seda vähenes seaduse nõuete eiramine märgatavalt. Stabiilseks (24) jäi rikkumiste arv 2010-2011. Käesoleval kümnendil vähenes jäätmeseaduse rikkumiste arv veelgi, kuigi 2014. aastal oli märgata väikest tõusu. Välisõhu kaitse seaduse rikkumiste dünaamika kordas mõningase erandiga (2011. ja 2014. aasta) veeseaduse rikkumiste graafikut, kus rikkumiste arv suurenes 2005., 2007. ja 2012. aastal.

Joonis 8. Peamiste rikkumiste (jäätmeseadus, välisõhu kaitse seadus ja veeseadus) dünaamika Järvamaal 2004-2014

Rikkumiste tüpoloogia Maakonna enim levinud rikkumised puudutasid jäätme-, vee- ja välisõhu kaitse seadust ning on esitatud tabelis (tabel 1). Lisaks neile esines ka teisi, väiksemaarvulisi rikkumisi. Kõige arvukamalt rikuti jäätmeseadust (Jäätmeseadus 2004). Kokku oli vaadeldaval perioodil jäätmeseaduse paragrahvide rikkumisi 722, lisaks rikuti erinevaid Vabariigi Valitsuse, keskkonnaministri ja kohalike omavalitsuste välja antud määrusi 46 korral. Tabelis välja toodud rikkumisi esines enim kõikidel selle perioodi aastatel. Jäätmevaldaja kohustust käidelda tema valdusest olevaid jäätmeid nõuetekohaselt on enim rikutud 2007. (58), 2008. (48) ja 2009. (41) aastal. Jäätmeloa puudumine oli suurim probleem 2007. (28), 2008. (22) ja väike tõus on taas 2011. aastal (12). Rikkumine „Vajalike meetmete kasutamata jätmine jäätmete käitlemisel, et ei tekkiks ohtu tervisele, varale ega keskkonnale“, oli tõusutrendis 2007. ja 2008. aastal. Andmetest ilmnes, et eksitud on ka parima võimaliku tehnika kasutamise vastu, pooled selle paragrahvi vastu eksinud on äriühingute juhatuse liikmed või keskkonnaspetsialistid.

Tabel 1.Järvamaal enim levinud rikkumised 2004-2014. Sulgudes on märgitud rikkumiste arv

JäätS VeeS VÕKS

§ 28 lg1 Jäätmevaldaja on § 26-1 lg 1 Valgala kaitse § 76 lg1 p3 erisaasteloa kohustatud käitlema tema põllumajandustootmisest puudumine jäätmete valduses olevaid jäätmeid pärineva reostuse eest > VV põletamiseks (23) vastavalt kehtestatud nõuetele määrus nr. 288 (88) või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule (275)

§ 73 lg2 Jäätmeloa puudumine § 21 Veekasutaja kohustuste § 68 Saasteainete heitkogused jäätmete kõrvaldamiseks (111) rikkumised (50) ja kasutatavate seadmete võimsused >KKM määrus nr.101–välisõhu saasteloa puudumine (16)

§ 29 lg1 Pole kasutatud § 23 lg1 Kohustus vältida vee § 90 Puudulik aruandlus (8) vajalike meetmeid, et ei tekiks reostamist, liigvähendamist ja ohtu tervisele, varale ja vee- elustiku kahjustamist (25) keskkonnale (42)

Veeseaduse (1994) rikkumistest (293, lisaks määruste rikkumisi 113) registreeriti enim veeseaduse § 261 rikkumisi ja selle paragrahvi lõike 1 alusel on põhja- ja pinnavee kaitseks põllumajandustootmisest pärineva reostuse ennetamiseks ja piiramiseks kehtestatud Vabariigi Valitsus määrus nr. 288, mis käsitleb sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõudeid ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmeid (88). Neid rikkumisi oli stabiilselt kogu vaadeldava perioodi jooksul. Taas paistis silma, et pooled rikkumistest oli sooritanud äriühingute juhatuse liikmed või keskkonnavaldkonna eest vastutavad isikud. Teise rikkumisena kerkis esile veekasutaja kohustuste rikkumised (50). Kolmanda levinud rikkumisena kerkis esile veekaitsekohustuste rikkumine, millega kohustutakse vältima vee reostamist ja liigvähendamist ning veekogude ja kaevude risustamist ning vee-elustiku kahjustamist (25).

Välisõhu kaitse seaduse (2004) rikkumistest suurima rikkumiste arvuga oli põletamiseks vajaliku erisaaste loa puudumine (23). Teravaim probleem oli see probleem 2007. aastal (10 rikkumist). Välisõhu saasteloa puudumist registreeriti kuueteistkümnel korral. Saasteloa või keskkonnakompleksloa saanud käitaja puuduliku aruandluse rikkumisi esines kaheksa korda.

Pakendiseaduse (2004) rikkumisi registreeriti Järvamaal ajavahemikus 2004-2014 30. Enim 2007. aastal (11). Põhilised rikkumised vaadeldava perioodi jooksul olid seoses pakendi tagasivõtmise kohutusega (10), lisaks oli ka probleeme pakendi ja pakendijäätmete üle arvestuse pidamisega.

Maapõueseaduse (2004) rikkumisi oli vaadeldaval perioodil kokku seitse, nendest rikkumistest viis oli registreeritud 2010. aastal. Kõik maapõueseaduse rikkumised olid seotud kaevandamisloa puudumise ja tegevustega, milleks on vajalik loa olemasolu.

Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse (2001) rikkumisi registreeriti vaid 2007. ja 2008. aastal (10) ja kõik need rikkumised olid seotud kompleksloa puudumisega.

Kemikaaliseaduse (1998) rikkumisi oli vaadeldud perioodi jooksul seitse. Neli nendest rikkumistest olid seotud kõrge lämmastikusisaldusega ammooniumnitraadi transiidile esitatavate nõuetega.

ARUTELU

Järvamaa rikkumised moodustasid Eesti kogurikkumiste arvust 3,79%. Eesti keskmise maakonna rikkumiste arv moodustab Eesti rikkumistest ligikaudu 6,6%, seega võib väita, et Järvamaa rikkumised jäävad alla Eesti keskmise. Samas, kui vaadata rikkumiste arvu km2 kohta, siis Järvamaal on rikkumiste arv suurem.

Rikkumiste arv on vaadeldava perioodi jooksul langenud, väikesed tõusud on olnud 2009., 2012. ja 2014. aastal. 2008. aastal mindi üle valdkondlikule juhtimisele, mis pidi tagama efektiivsema järelevalve. Moodustati kolm valdkonda – looduskaitse ehk roheline pool, keskkonnakaitse ehk pruun pool ja kalakaitse ehk sinine pool. Efektiivsem järelevalve võis olla seletuseks rikkumiste arvu suurenemisele. Samas ei saa jätta teisi võimalike arvu kasvu mõjutavaid asjaolusid. 2009. aastal rakendus Eestis põllumajandustootjate nõuetele vastavuse kontrollsüsteem ning põllumajandustootjatele PRIA kaudu makstavad põllumajandustoetused seoti nõuetele vastavusega (Keskkonnainspektsioon kontrollis…2010). Inspektsioon pööras teravdatud tähelepanu kaevandamisobjektidele ja tugevdas järelevalvet (Kaevandamise kontroll… 2010). Samuti on aastate jooksul paranenud koostöö teiste järelevalveasutustega. 2012. aastal pööras Keskkonnainspektsioon tööplaanipäraselt suuremat tähelepanu paisutustegevusele, lõhnaprobleemidele, ebaseaduslike ehitiste varajasele avastamisele (Keskkonnaprobleemide lahendamine…2013). 2014. aastal olid tähelepanu all lõhnaprobleemid, metallikokkuostud, vanaõli käitlus, tootjavastutus ja osoonikihti kahjustavad ained (Keskkonnajärelevalve muutub...2015). Kindlasti ei tohi unustada asjaolu, et kogurikkumiste arvu suure ja suurenenud numbri taga on oluline osa kalakaitse valdkonna rikkumistel. See valdkond on olnud kindlalt esikohal kõigil vaatluse all olnud aastatel.

Langus rikkumiste arvus vaadeldaval perioodil tulenes asjaosaliste hinnangul tõhusamatest töövõtetest, asutuse struktuurimuutustest, koostöö suurenemisest erinevate järelevalve asutuste (Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet jne.) vahel ja samuti inimeste keskkonnateadlikkuse tõusust (Volkov 2011).

Eestis ja Järvamaal on suures plaanis rikkumiste koguarv ja pruuni valdkonna rikkumiste arv vähenenud. Alates 2007. aastast on KKI tähelepanu kandunud roheliselt poolelt (looduskaitse) pruunile poolele ehk keskkonna valdkonnale.

Eesti rikkumiste üldarvust 23% moodustavad keskkonna valdkonna rikkumised, Järvamaal aga moodustavad pruuni valdkonna rikkumised ligikaudu poole. Seletada võib seda nii maakonna geoloogilise eripäraga kui ka põllumajanduse suure osakaaluga. Järvamaal on seoses nitraaditundlikku ala suure ulatusega rangemad nõuded veekaitsele. EU Nõukogu direktiivi (nn nitraadidirektiiv) 91/676/EMÜ (1991) veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest artikli 5 lõigete 1 ja 7 järgi tuleb liikmesriikidel koostada ja ellu viia tegevuskavad lämmastikühenditest tingitud veereostuse vältimiseks või vähendamiseks. Nitraadidirektiiv on üle kantud Eesti veeseadusesse, mille §-dega 261 ja 262 on kehtestatud üldised veekaitsenõuded põllumajandusest tuleneva koormuses eest, sõnniku ja virtsa hoidmise nõuded. Veekaitsenõuded nitraaditundlikul ala on määratud veeseaduse §-s 263, mille lõike 12 alusel kehtestatakse ka nitraaditundliku ala (NTA) tegevuskava. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa NTA tegevuskava on kinnitatud kolmel korral. Hetkel on vastuvõtmisel neljas tegevuskava aastateks 2016–2020 (Pandivere ja Adavere… 2016). Nitraaditundliku ala põhjavee nitraatiooni (NO3) sisaldus on ajavahemikul 2004-2014 muutunud (Põhjavee seisund 2014: 54). Põhjuseks võivad olla ilmastikuolud, näiteks 2007. aastal oli soe talv, millele järgnes 2008. aasta soe ja sademete rohke suvi. Kuid suuremat mõju avaldab põllumajanduses väetiste kasutamine. Alates 2006. aastast on nitraatide sisaldus põhjavees kasvanud. Aastatel 2007, 2008 ja 2011 on NO3 tõusnud (Põhjavee seisund…2014: 54). Hinnanguliselt on põllumajandusest pärit 50–80% lämmastikust ja 40–60% fosforist (Metsur 2014a: 7). Nitraaditundliku ala tegevuskava (2015) keskkonnajärelevalve ülevaates on välja toodud, et KKI suudab kontrollida aastas vaid 1% kõikidest (mitte ainult NTA alal asuvatest) põllumajandusettevõtetest. Nende hulka kuuluvad ka need ettevõtted, kes omavad kompleksluba ja mille kohustuslik kontroll peab toimuma vähemalt iga kolme aasta tagant. Samuti toob tegevuskava välja, et suurimaks järelevalve probleemiks põllumajandusettevõtete puhul on inimressursi ehk raha vähesus (Metsur 2014b: 25). Selleks, et järelevalvet veelgi tõhusamaks muuta, tuleks teha põllumajanduse sisendite ja väljundite muutmine täielikult elektrooniliseks ja tõsta inspektorite pädevust koolitustega (Pandivere ja Adavere…2016). Nitraaditundlikul alal on teostatud ka pestitsiidide seiret ja kehtestatud piirväärtuse ületasid 22% seirepunktide proovidest, kuid Järvamaa osas oli piirväärtuse ületamise protsent väiksem (Kroon 2016).

Veeseaduse ja selle määruste rikkumiste suurt arvu selgitab maakonna põllumajanduse suur osatähtsust. Analüüsitud andmed ei kinnitanud, et enamik rikkumistest on seotud Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskirjaga (2009). Suurimad rikkumised puudutavad üleüldiseid põllumajandusest tuleneva reostuse vältimise nõudeid, mida tuleb järgida kogu maakonnas ja Eestis tervikuna. Ligi pooled määruse nr 288 „Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded“ (2001) rikkumistest oli sooritatud mõne ettevõtte poolt, aga kogutud tõendite alusel karistati füüsilise isikuna äriühingu juhatuse liiget või keskkonna valdkonna eest vastutavat isikut. See tähendab, et alati ei ole võimalik tõendada juriidilise isiku huvi. Võimalik, et ettevõtted hajutavad teadlikult oma riski (juriidiliste isikute trahvisummad on märgatavalt suuremad kui füüsilistel isikutel) ja teevad keskkonnanõuetest kinnipidamise ülesandeks ühele või teisele töötajale, kes on töölepingut sõlmides sellega nõustunud, kuid hiljem selle olulise kohustuse unustanud.

Järvamaal kolme enim rikutud seaduse (JäätS, VeeS, VÕKS) rikkumiste dünaamika näitab organisatsioonile etteantud rõhuasetust konkreetsele alavaldkonnale ühel või teisel aastal. Näiteks oli veega seonduvalt oli 2005. aastal tähelepanu suunatud põllumajandusest pärinevale reostusele, 2007. aastal amortiseerunud veepuhastussüsteemidele ja 2012. aastal tegeleti paisude ja reoveepuhastitega.

Kõige rohkemaarvulised keskkonna valdkonna rikkumised olid Järvamaal jäätmeseaduse rikkumised. Ka Eesti rikkumiste üldarvus on jäätmeseaduse rikkumised teisel kohal. 2004- 2006 olid üle Eesti nagu ka Järvamaal aastal peamisteks probleemideks jäätmeloa puudumine, ohtlike jäätmete käitlusnõuete rikkumine (loa puudumine, vigane või puuduv aruandlus), ebaseaduslik jäätmete kõrvaldamine, sealhulgas inimeste teadmatus, et jäätmeid ei tohi põletada. 2006. aasta suurt rikkumiste arvu võib siduda ehitusbuumiga, sest metsaalused olid täis ehitusprahti. 2007. aastal tehti täpsustavad muudatused jäätmeseaduses ja prioriteediks sai liigiti kogumine ja taaskäitlus (Muudatused seadusandluses…2007: 9). Mõningast leevendust metsaalusele prügihunnikutele võib olla mõnes piirkonnas toonud alates 2008. aastast korraldatud Teeme ära talgud. Usutavasti on Järvamaal jäätmeseaduse rikkumiste vähenemisele kaasa aidanud keskkonnajaamade avamine, inimeste keskkonnateadlikkuse tõus ja erinevad keskkonnateemalised kampaaniad.

Jäätmeseaduse rikkumistele järgnevad veekasutaja kohustuste rikkumised ja kohustus vältida vee reostamist, mille vastu eksitakse üle Eesti (Veekaitse nõuetesse…2008: 26).

Veeseaduse rikkumistest oli Eestis vaadeldava perioodi alguses enim vee erikasutusloa nõuete rikkumisi, teisele kohale paigutus heitvee juhtimine veekogusse või pinnasesse ilma vee erikasutusloata ning kolmandaks valgala kaitse põllumajandusest pärineva reostuse eest. 2007. aastal oli tähelepanu all amortiseerunud reoveepuhastussüsteemid ja vee erikasutusloa nõuete rikkumised ning sel aastal oli Järvamaa Eestis rikkumiste arvult teisel kohal (Veekaitse nõuetesse…2008: 24). 2009. aastal rakendus üle Eesti põllumajandustoetuste taotlejate kontrollimine (Keskkonnakaitse 2010: 8). Vaadeldava perioodi lõpuaastatel on Eestis olnud prioriteediks paisudega tegelemine, kuid Järvamaal on suurimaks probleemiks ikka sõnniku ja silo mittenõuetekohane käitlemine ehk reostus põllumajandusest.

Välisõhu kaitse seaduse raames tegeleti perioodi alguses kõige rohkem välisõhu- ja erisaasteloa kontrolliga. 2007. aastal kerkis rohkem esile põllumajandusest tulenev lõhnaprobleem, tähelepanu all oli tegutsemine ilma nõutava välisõhu saasteloata ning saasteloa nõuetest, sealhulgas seirenõuete ja saaste arvestuse pidamise korrast, mittekinnipidamine (Välisõhu probleemide…2008: 31). 2010. aastal võttis Keskkonnainspektsioon suurema tähelepanu alla ettevõtted (nt. autoremondi- ja värvimisega tegelevad töökojad), mis kasutavad oma tegevuses värve, lakke ja lahusteid ehk aineid, millest lenduvad orgaanilised ühendid mõjutavad välisõhu kvaliteeti (Keskkonnakaitse…2010: 22). Välisõhu kaitse seaduse rikkumised Järvamaal on seotud peamiselt jäätmete põletamisega, saasteloa puudumisega, puuduliku aruandluse ja põllumajandusest tuleva lõhnaprobleemiga. Lõhnakaebusi on maakonnas registreeritud viimastel aastatel üle viieteistkümne (Muuga ja…2013: 11, Välisõhu kvaliteet…2014: 12, Tööstuspiirkondade välisõhk…2015: 15). Lõhnaprobleemidele ja õhusaastelubadega seotud probleemidele peaks tooma leevendust uus atmosfääriõhu kaitse seadus, mis asendaks praegust välisõhu kaitse seadust. Eelnõu kohaselt peab ettevõtte ümberkaudseid inimesi häiriva haisuprobleemi lahendamiseks tegema täiendavaid investeeringuid ja teostama tegevusi, mille efektiivsust on võimalik ka kontrollida. Lisaks tahetakse muuta erisaaste lubade taotlemise korda (Atmosfääriõhu kaitse… 2016).

2004. aastal jõustus pakendiseadus, mis korraldas pakendi tagasivõtu süsteemi. 2005-2007 oli Eestis probleemiks tähisega pakendite vähene tagasivõtmine, pakendiarvestust mittepidavad ja taaskasutuskohustust eiravad ettevõtted. 2008. aastal muudeti seadust karmimaks, pärast seda on jäänud rikkumisi vähemaks nii Eestis üldiselt, kui ka Järvamaal. 2010. aastal tõusis esile piiriülene ilma dokumentideta pakendivedu (Keskkonnakaitse…2010: 8).

Maapõue seaduse rikkumisi Järvamaal on vaadeldaval perioodil vähe, kuid üleüldiseks probleemiks on kaevandamisloa puudumine ja inimeste teadmatus vajalike lubade olemasolust. Peamisteks rikkumisteks olid: keskkonnaameti nõusolekuta ja loata kaevandamine, mäeeraldise piiride tähistamine. Kontrolle aitas tõhusamaks muuta ka aeromõõdistamine, mis kogub järjest rohkem populaarsust (Kaevandamise kontroll…2010: 9). Vaadeldaval perioodil hakkas kehtima uus maapõueseadus (2005), mis sätestas reeglid maapõue uurimisele, kaitsmisele ja kasutamisele (Inno 2006). Uuesti muudeti seadust 2008. aastal ja samal aastal tehti ka Riigikontrolli audit, mis tõi välja valdkonna kitsaskohad. Pärast auditi ilmumist muudeti seadust (lisati karistamise alus), tihendati kontrolle ja avastati rohkelt rikkumisi. Maapõue seaduse rikkumisi on jäänud vähemaks tänu tugevnenud kontrollile ja selgitustööle ning eksimused on väiksemad ja hooletust esineb vähem.

Töös ei leidnud kinnitust, et rikkumiste arvu muutused oleksid tingimata olnud seotud töötajate arvuga Järvamaa büroos. Inspektorite arv on küll muutunud väiksemaks, kuid rikkumiste üleriigilises analüüsist on ilmnenud, et lihtsate juhtumite asemele tulevad keerukamad, pikema menetlusajaga ja raskemate tagajärgedega juhtumid (Keskkonnakaitse…2010).

KOKKUVÕTE

Nii maailmas kui Eestis pööratakse järjest rohkem tähelepanu keskkonnale ja keskkonnaga seotud probleemidele. Keskkonna järelevalvega tegeleb Eestis peamiselt Keskkonnaministeeriumi alluvusse kuuluv Keskkonnainspektsioon, kelle ülesandeks on teostada järelevalvet ja menetleda õigusrikkumisi kõigis keskkonnakaitse valdkondades. Keskkonnainspektsioon on aastate jooksul läbi teinud mitmeid struktuurimuutusi ja muutnud järelevalvet efektiivsemaks.

Bakalaureuse töö „Järvamaa keskkonnavaldkonna rikkumised 2004-2014 Keskkonnainspektsiooni andmetel“ eesmärgiks oli anda ülevaade Järvamaa Keskkonnainspektsiooni büroo poolt registreeritud keskkonnakaitse valdkonna rikkumistest aastatel 2004-2014, uurides, kui suure osakaalu moodustavad Järvamaa rikkumised kogu Eesti rikkumistest, kui suure osakaaluga on keskkonnavaldkonna rikkumised Järvamaa rikkumiste koguarvust ning millised olid keskkonnavaldkonna peamised rikkumised Järvamaal (dünaamika ja tüpoloogia).

Selleks, et välja selgitada, kui suur osa moodustasid Järvamaa rikkumised kogu Eesti rikkumiste üldarvust võeti andmed Keskkonnainspektsiooni kodulehe koondtabelitest eraldi nii Eesti, kui ka Järvamaa kohta. Selgitamaks välja, kui suure osakaaluga on Järvamaal keskkonnarikkumised rikkumiste koguarvust võeti andmed Keskkonnainspektsiooni järelevalve raamatute koondtabelitest. Peamiste keskkonnavaldkonna rikkumiste teadasaamiseks nii Eestis kui Järvamaal kasutati lisaks eelmainitud tabelitele veel Järvamaa büroo andmebaasist võetud andmete põhjal koostatud tabelit.

Vaadeldaval perioodil 2004-2014 aastal registreeriti Keskkonnainspektsiooni kodulehel olevate koondtabelite andmetel KKI poolt Eestis kokku 42 265 rikkumist, millest 3,79% moodustasid Järvamaa rikkumised. Sel perioodil langes Eestis rikkumiste koguarv märgatavalt (36,38%). Eesti rikkumiste üldarvust 23% moodustavad keskkonna valdkonna rikkumised, Järvamaal aga moodustavad pruuni valdkonna rikkumised 46,2% kogurikkumistest.

Nii Eesti kui Järvamaa keskkonna valdkonna rikkumiste edetabelit juhivad jäätmeseaduse rikkumised. Järvamaal oli jäätmeseaduse paragrahvi rikkumisi 722, sellele järgnevad

32 veeseaduse rikkumised (293), välisõhu kaitse seaduse eiramine paikneb kolmandal kohal (23). Teiste keskkonnaseaduste rikkumised olid väiksemaarvulised.

Rikkumiste tüpoloogiast tuleb välja hästi Järvamaa eripära, milleks on põllumajanduse suur osakaal. Veeseaduse rikkumistest on kõige suurema osakaaluga VeeS § 261 rikkumised ja selle paragrahvi lõike 1 alusel loodud põhja- ja pinnavee kaitseks põllumajandustootmisest pärineva reostuse ennetamiseks ja piiramiseks VV määruse nr 288 rikkumised (88).

Töö autor leiab, et Keskkonnainspektsioon, kui riiklik järelevalve teostaja võiks nii kodulehel kui ka järelevalve aastaraamatutes kajastada täpsemalt, kuidas andmed koondtabelitesse saadakse, sest hetkel ei ühti aastaraamatute ja kodulehel olevate koondtabelite andmed. Maakondlikes ülevaadetes võiksid rikkumised olla ka valdade tasemel, et oleks paremini nähtavad probleemsed piirkonnad. Keskkonnainspektsioon võiks koostöös kohalike omavalitsuste, teiste keskkonnavaldkonna ja järelevalve asutustega (Keskkonnaamet, Päästeamet, Terviseamet) veel rohkem tegeleda rikkumiste ennetamisega – korraldada infopäevi, tõsta inimeste keskkonnateadlikust.

KASUTATUD KIRJANDUS

1. 1313 ehk avalikkuse roll keskkonnarikkumiste avastamisel ja ennetamisel. (2012). – Keskkonnajärelevalve aastaraamat 2011. Tallinn: Keskkonnainspektsioon. 38 lk. 2. Ajalugu. (2016) – Keskkonnainspektsioon. http://www.kki.ee/est/?part=html&id=25 (18.04.2016). 3. Alakivi, U. (2014). Luige lend. – Loodushoiu sajand. Eesti looduskaitse 1910-2010. /Koost. Tõnisson, A. EV Keskkonnaministeerium: Oomen, lk. 128-130. 4. Alton, H. (2003). Keskkonnajärelevalve läbi aastate. – Keskkonnajärelevalve 2003. /Koost. Keskkonnainspektsioon. Tallinn: AS Nivano, lk 5-6. 5. Arold, I. (2005a). Pandivere kõrgustik. – Eesti maastikud. Tartu Ülikooli Geograafia Instituut: Tartu Ülikooli Kirjastus. lk. 212-217. 6. Arold, I. (2005b). Kõrvemaa. - Eesti maastikud. Tartu Ülikooli Geograafia Instituut: Tartu Ülikooli Kirjastus. 453 lk. 7. Arold, I. (2005c). Kesk-Eesti lavatasandik. – Eesti maastikud. Tartu Ülikooli Geograafia Instituut: Tartu Ülikooli Kirjastus. lk.256-260. 8. Atmosfääriõhu kaitse seadus. (2016). – Keskkonnaministeerium. http://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/valisohukaitse/atmosfaariohu-kaitse- seadus (18.05.2016). 9. Eek, P. (2009). Jäätmekäitlus. – Järvamaa. Loodus Aeg Inimene 3. / Koost. T. Pae, H. Sokk. Harjumaa: Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. lk.540-547. 10. Eesti NSV Ministrite Nõukogu. (1957). Määrus nr 242. Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s. – EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister) http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=10;68547593;est;eelisand;; &comp=objresult=dok&obj_id=269 (18. 04.2016). 11. Eesti NSV seadus „Eesti looduse kaitse kohta”. (vastu võetud 23.02.1990). – Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/22205 (10.05.2016). 12. Eichwald, K., Kumari, E., Orviku, K. (1953). Looduskaitse küsimusi Eesti NSV- s. Loodusuurijate Selts Eesti NSV Teaduste Akadeemia juures. Abiks Loodusevaatlejale nr 11. Tartu.

13. eKeskonnaamet. (2016). Avalik info. Keskkonnaload. – Keskkonnaamet. https://eteenus.keskkonnaamet.ee/?page=eklis_list&pid=&offset=0&tid=1031&glo bal_search=0&r_url=%252F%253Fpage%253Deklis_list%2526pid%253D%2526ti d%253D1031%2526u%253D20160508150721& (08.05.2016). 14. EU Nõukogu direktiiv veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest. (1991). EU Liidu Teataja. 91/676/EMÜ. www.keskkonnaagentuur.ee/et/veeoigusaktid (04.05.2016) 15. Euroraha aitab säilitada puhast joogivett. (2009). – Euroopa liidu Struktuuritoetus. http://www.struktuurifondid.ee/euroraha-aitab-sailitada-puhast-joogivett (12.05.16). 16. Hansen, V. (2006a). Looduskaitse seadus-1935. - Eesti esimene looduskaitseseadus. /Koost. A. Tõnisson, Tallinn, : Huma, lk.36-40. 17. Hansen, V. (2006b). Loodushoiu seadus-1938. – Eesti esimene looduskaitseseadus. /Koost. A. Tõnisson, Tallinn: Huma, lk. 41-46. 18. Inimesed. (2009). – Keskkonnajärelevalve aastaraamat 2008. Tallinn: Keskkonnainspektsioon. lk. 25. 19. Inno, L (2006). Loata kaevandamine karmilt karistatav. - Keskkonnajärelevalve 2005. Tallinn: Keskkonnainspektsioon. 20. Isikuandmete kaitse seadus. (vastu võetud 15.02.2007) – Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/12909389 (18.05.2016). 21. Järelevalve (2010). – Aastaraamat keskkonnajärelevalve 2009. Tallinn: Keskkonnainspektsioon. lk. 7. 22. Järvamaa aastaraamat 2004 (2004). Järva maavalitsus. https://jarva.maavalitsus.ee/jarvamaa-aastaraamatud#2003 (16.05.2016). 23. Järvamaa aastaraamat 2014 (2015). Järva maavalitsus. https://jarva.maavalitsus.ee/jarvamaa-aastaraamatud#2004(12.05.2016). 24. Järvet, A. (2007). Veestik ja veeolud. - Järvamaa. Loodus Aeg Inimene. / Koost. T. Pae, H. Sokk. Jyväskylä: Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. lk. 102-133. 25. Jäätmeseadus. (vastu võetud 28.01.2004) – Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015012 (29.04.2016). 26. Kaevandamise kontroll võeti suurema tähelepanu alla. (2010). – Aastaraamat keskkonnajärelevalve 2009. Tallinn: Keskkonnainspektsioon. 52lk. 27. Kemikaaliseadus (vastuvõetud 06.05.1998) – Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/75303 (08.05.2016).

28. Keskkonnainspektsioon kontrollis koos teiste järelevalveasutustega põllumajandustootjaid. (2010). - Aastaraamat keskkonnajärelevalve 2009. Tallinn: Keskkonnainspektsioon. 52 lk. 29. Keskkonnainspektsioon sai uurimisasutuseks. (2012). – Aastaraamat keskkonnajärelevalve 2011. Tallinn: Keskkonnainspektsioon. lk. 9. 30. Keskkonnainspektsioon. (2009). - Keskkonnajärelevalve aastaraamat 2008. Tallinn: Keskkonnainspektsioon. 27 lk. 31. Keskkonnainspektsiooni põhimäärus (vastu võetud 14.06.2007). – Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/12842674 (11.04.2016). 32. Keskkonnainspektsiooni põhimäärus (vastu võetud 31.03.2008). – Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/12947202 (26.04.2016). 33. Keskkonnainspektsiooni põhimääruse kinnitamine (vastu võetud 15.01.1998). – Riigiteataja https://www.riigiteataja.ee/akt/87460 (18.04.2016). 34. Keskkonnajaamad. (2016). – Väätsa Prügila. http://www.prygila.ee/keskkonnajaamad/ (16.05.2016). 35. Keskkonnajärelevalve aastaraamat 2014. (2015). Tallinn: Keskkonnainspektsioon. lk. 35. 36. Keskkonnajärelevalve andmed (2016). – Keskkonnainspektsioon. http://www.kki.ee/est/?part=html&id=19 (20.01.2016). 37. Keskkonnajärelevalve muutub ja areneb nagu muudki eluvaldkonnad. 2015. – Keskkonnajärelevalve aastaraamat 2014. Tallinn: Keskkonnainspektsioon. 44 lk. 38. Keskkonnajärelevalve seadus. (vastu võetud 06.06.2001, muudatused jõustunud 18.10.2013). –Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/108102013002 (16.05.2016). 39. Keskkonnajärelevalve seadus. (vastu võetud 06.06.2001, muudatused jõustunud 01.07.2014). – Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/114032014049 (22.02.2016). 40. Keskkonnajärelevalve seadus. (vastu võetud 12.11.1997). – Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/74325 (20.05.2016). 41. Keskkonnakaitse. (2010). – Aastaraamat keskkonnajärelevalve 2009. Tallinn: Keskkonnainspektsioon. 52lk. 42. Keskkonnakaitse. (2011). – Aastaraamat keskkonnajärelevalve 2010. Tallinn: Keskkonnainspektsioon. 39lk.

43. Keskkonnaprobleemide lahendamine eeldab kannatlikkust ja head tahet. (2013). – Keskkonnajärelevalve aastaraamat 2012. Tallinn: Keskkonnainspektsioon. 44 lk. 44. Kongo, L. (2003). Eesti Loodusuurijate Seltsi 150 tegevusaastat. 1853-2003. /Toim. T. Kukk. Eesti Loodusuurijate Selts. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus. 442 lk. 45. Kontakt. Järvamaa büroo (2016). – Keskkonnainspektsioon: https://www.kki.ee/est/?part=html&id=47 (10.04.2016) 46. Kroon, K. (2016). Ülevaade joogivee ja reoveega seonduvast Eestis. - Keskkonnaministeerium. Tallinn. 15 lk. 47. Kukk, M. (2007). Maavarad. Järvamaa. Loodus Aeg Inimene. / Koost. T. Pae, H. Sokk. Jyväskylä: Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. lk. 40-57. 48. Kumari, E. (1960). Looduskaitse eesti NSV-s. – Looduskaitse teatmik. /Toim. E. Kumari. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. lk 256-257. 49. Kumari, E. (1960). Looduskaitse eesti NSV-s. – Looduskaitse teatmik. /Toim. E. Kumari. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. lk 257-263. 50. Loodushoiu seadus (vastu võetud 25.03.1938). – Riigi Teataja. 51. Looduskaitse. (2010). – Aastaraamat keskkonnajärelevalve 2009. Tallinn: Keskkonnainspektsioon. 52 lk. 52. Looduskaitseseadus. (vastu võetud 17.12.1935). – Riigi Teataja. 53. Looduslikud pühapaigad. 2008. /Koost. Wild, R. ja McLeod, C. , IUCN. Switzerland: Gland. lk. 7-16. http://www.maavald.ee/failid/IUCN_SNS_Estonia.pdf (20.01.2016). 54. Maapõueseadus. (vastu võetud 23.11.2004). – Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/107072015023 (03.05.2016). 55. Maran, H. (2003). Keskkonnajärelevalvealane koostöö. – Keskkonnajärelevalve 2003. /Koost. Keskkonnainspektsioon. Tallinn: AS Nivano, lk 88-94. 56. Marvet, A. (2014). Ajakiri Eesti Loodus. – Loodushoiu sajand. Eesti looduskaitse 1910-2010. /Koost. Tõnisson, A. EV Keskkonnaministeerium: Oomen, lk 118-120. 57. Metsur, M. (2014a). Õigusliku raamistiku ja koostöö arendamine NTA kaitse eesmärkide saavutamiseks. Nitraaditundliku ala tegevuskava aastani 2015 rakendamise analüüs ning tegevuskava meetmete efektiivsuse hindamine. Keskkonnaministeerium. Tallinn. 31 lk.

58. Metsur, M. (2014b). Keskkonnajärelevalve korraldus ja tõhustamise võimalused. Nitraaditundliku ala tegevuskava aastani 2015 rakendamise analüüs ning tegevuskava meetmete efektiivsuse hindamine. Keskkonnaministeerium. Tallinn. 31 lk. 59. Muudatused seadusandluses. (2008) – Keskkonnajärelevalve 2007. Tallinn: Keskkonnainspektsioon. 27 lk. 60. Muuga ja Virumaa tööstuspiirkonna välisõhu probleemid. (2013). – Keskkonnajärelevalve aastaraamat 2012. Tallinn: Keskkonnainspektsioon. 44 lk. 61. Paekivi varu Eestis (2012). – Eest Maavarad. MTÜ Geoguide Baltoscandia. http://maavarad.egk.ee/paekivivaru/paekivivaru.html (12.05.16) 62. Pakendiseadus. (vastu võetud 21.04.2004). – Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/123122015005 (17.05.2016). 63. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala. (2006). Keskkonnaministeerium. Maves: Tallinn 25 lk. www.maves.ee/Projektid/2006/Pandivere-Adavere%20NTA.pdf (10.01.2016) 64. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2016–2020 (2016). – Keskkonnaministeerium Tallinn. 26 lk. http://www.envir.ee/et/nitraaditundlik-ala#NTA (20.05.2016) 65. Piik, H. (2015). Maamajandus. – Järvamaa aastaraamat 2014. Järva maavalitsus: Paide. lk. 147-150. 66. PMS421: PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE PÕHINÄITAJAD – Näitaja, Maakond, Aasta ning Majapidamise tootmistüüp. (andmed uuendatud 12.09.2012). – Eesti Statistika andmebaas. http://pub.stat.ee (16.05.2016). 67. Puusaag, K. (2004). Keskkonnainspektsioon kui peamine keskkonnajärelevalve teostaja. – Keskkonnajärelevalve 2004. /Koost. Keskkonnainspektsioon. Tallinn: Aktaprint. Lk 10-12. 68. Põhjavee seisund. (2014). – Keskkonnaülevaade 2013. /Toim. I. Hermet. Tallinn. Keskkonnaagentuur. 193 lk. 69. Põllumajandustoetuste taotlejate kontroll. (2014) – Keskkonnajärelevalve aastaraamat 2013. Tallinn: Keskkonnainspektsioon. 44 lk. 70. Raukas, A. (2007). Pinnamood ja pinnakate. – Järvamaa. Loodus Aeg Inimene. / Koost. T. Pae, H. Sokk. Jyväskylä: Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. 567 lk.(28- 39).

71. Reinberg, T. (18.06.2009). Paide jäätmejaam alustas tööd. Järva Teataja [e-ajaleht] http://jarvateataja.postimees.ee/133281/paide-jaatmejaam-alustas-tood (12.04.2016). 72. Renno, O. (2014). Riikliku looduskaitseasutuse algaastad. – Loodushoiu sajand. Eesti looduskaitse 1910-2010. /Koost. Tõnisson, A. EV Keskkonnaministeerium: Oomen, lk.110-112. 73. Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus. (vastu võetud 10.10.2001). – Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/27289 (10.05.2016). 74. Sall, M., Peterson, K., Kuldna, P. (2012). Veekaitsest Pandivere ja Adavere- Põltsamaa nitraaditundlikul alal. Tallinn: Säästva Eesti Instituudi väljaanne nr 20. 80 lk. 75. Sepp, K. (2014). Läänekaare tuul riivab Vilsandit. – Loodushoiu sajand. Eesti looduskaitse 1910-2010. /Koost. Tõnisson, A. EV Keskkonnaministeerium: Oomen, lk. 11-13. 76. Sillaots, T. (2014). Oma supp suure katla servas (1958-1989). – Loodushoiu sajand. Eesti looduskaitse 1910-2010. /Koost. Tõnisson, A. EV Keskkonnaministeerium: Oomen, lk 109-169. 77. Sokk, H., Kamlat, E. (2008) Järvamaa. – Eesti maastikud. /Toim. E. Kaur, M. Kuusik, K. Sepp. Tartu: Tänapäev. lk. 102-129. 78. Zingel, H. (2014). Uus aeg, uued sihid. - Loodushoiu sajand. Eesti looduskaitse 1910-2010. /Koost. A. Tõnisson. EV Keskkonnaministeerium: Oomen, lk 171-210. 79. Tõnisson, A. (2006a). Looduskaitse register. - Eesti esimene looduskaitseseadus. /Koost. A. Tõnisson. Tallinn: Huma, lk. 60-62. 80. Tõnisson, A. (2006b). Kaitsealad. – Eesti esimene looduskaitseseadus. /Koost. A. Tõnisson. Tallinn: Huma, lk. 62-69. 81. Tõnisson, A. (2007) Looduse uuritus (kuni 1990. aastani). - Järvamaa. Loodus Aeg Inimene. / Koost. T. Pae, H. Sokk. Jyväskylä: Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. lk. 15-19. 82. Tõnisson, A. (2010). Gustav Vilbaste, looduskaitsja võimust sõltumata. – Eesti Loodus 2/2010 http://www.eestiloodus.ee/artikkel3129_3110.html (19.05.2016). 83. Tõnisson, A. (2014a). Rohkelt eskiise ja tööjooniseid (1941-1957). – Loodushoiu sajand. Eesti looduskaitse 1910-2010. /Koost. Tõnisson, A. EV Keskkonnaministeerium: Oomen, lk 92-94, 97-103.

84. Tõnisson, A. (2014b). Metsainstituudi looduskaitse sektor. – Loodushoiu sajand. Eesti looduskaitse 1910-2010. /Koost. Tõnisson, A. EV Keskkonnaministeerium: Oomen, lk 148-150. 85. Tööstuspiirkondade välisõhk peab saama paremaks. (2015) – Keskkonnajärelevalve aastaraamat 2014. Tallinn: Keskkonnainspektsioon. 44 lk. 86. Vabariigi Valitsuse seaduse ja selle rakendamisega seonduvate seaduste muutmise seadus. (vastuvõetud 08.12.1999). – Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/77969 (11.04.2016). 87. Veekaitsenõuetesse tuleb tõsiselt suhtuda. (2008) – Keskkonnajärelevalve 2007 (2008). Tallinn: Keskkonnainspektsioon. 27 lk. 88. Veeseadus. (vastu võetud 11.05.1994, muudetud 10.07.2005). – Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/918143#para35 (15.02.2016). 89. Volkov, P. (2009). Hea lugeja!. – Keskkonnajärelevalve 2008. Tallinn: Keskkonnainspektsioon. 26 lk. 90. Volkov, P. (2011). Peadirektori pöördumine. – Keskkonnajärelevalve aastaraamat 2010. Tallinn: Keskkonnainspektsioon. 39 lk. 91. Volkov, P. (2015). Keskkonnainspektsioon15 seminar. Tallinn. 92. Välisõhu kaitse seadus. (vastu võetud 05.05.2004) – Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/123122013072#para68 (18.05.2016). 93. Välisõhu kvaliteet tervikuna hea, kuid mitmes piirkonnas on endiselt probleeme. (2014) – Keskkonnajärelevalve aastaraamat 2013. Tallinn: Keskkonnainspektsioon. 44 lk. 94. Välisõhu probleemide lahendamine nõuab aega. (2008) – Keskkonnajärelevalve 2007. Tallinn: Keskkonnainspektsioon. 27 lk.

VIOLATIONS IN THE AREA OF ENVIRONMENT OF JÄRVAMAA 2004-2014 BY THE DATA OF ENVIROMENTAL INSPECTORATE

SUMMARY

In Estonia, as in the whole world, more and more attention is paid to the environment and to the problems connected with the environment. In Estonia the environmental supervision is conducted mainly by the Environmental Inspectorate of the Ministry of Environment, which supervises and proceeds the violations in all areas of environmental protection. Throughout the years the Environmental Inspection has made structural changes and made the supervision more efficient.

The purpose of the Bachelor’s theses „Violations in the area of environment of Järvamaa 2004-2014 by the data of Enviromental Inspectorate“ was to give an overview of the violations in the area of environmental protection, registered by the Environmental Inspection Bureau of Järvamaa in period 2004-2014, by establishing the percentage of the violations in Järvamaa from the total number of the violations in Estonia, determing the part of the violations against environmental protection from all violations in Järvamaa and identifying main violations in the field of environment in Järvamaa (dynamics and typology).

To establish the percentage of the violations in Järvamaa from the total number of the violations in Estonia, there used the information from the homepage of the Environmental Inspectorate, the summary tables about Estonia and Järvamaa. To determine the part of the violations against environmental protection from all violations in Järvamaa there was used the summary tables from the supervision materials of the Environmental Inspectorate. To identify most common environmental violations there was additionally used separate database of Järvamaa Bureau of Environmental Inspection.

By Environmental Inspection there was registered 42 265 violations in Estonia during 2004- 2014 and 3.79% was part of Järvamaa. Within this period the total number of violations in Estonia decreased significally (36.38%). From the total amount of the violations in Estonia the amount of environmental violations forms 23%, but in Järvamaa it is 46.2%.

In Järvamaa, but also in the whole Estonia, the violations of the Waste Act are in leading position. There were 722 registered violations of the Waste Act in Järvamaa, which were followed by the Water Act (293) and the Ambient Air Protection Act (23). The number of the violations of other environmental laws were insignificant.

The peculiarity of Järvamaa – the large percentage of agriculture – can be clearly seen from the typology of violations. The majority of violations of the Water Act are the violations of Article 261 and the violations of secondary legislation based on the Section 1 of that Article (88).

The author finds, that the Environmental Inspection as the state supervisor should explain better both in the homepage and in the supervision yearbooks how the information is collected into the summary tables, because currently the summary tables in the homepage and the yearbooks differ. The violations in the regional overviews should also be given on the level of parishes, which helps to identify problematic areas. In the cooperation with local municipalities and other institutions of the area of environmental expertise and supervision (Environmental Board, Rescue Board, Health Board) the Environmental Inspection should pay even more attention to the prevention of violations – such as organising special events for raising environmental awareness.

Lihtlitsents lõputöö salvestamiseks (tähtajatu piirang)

ning juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta

Mina, Carmen Masing-Jugaste,

(sünnipäev 08/02/1982 48202082717)

1) annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö „Järvamaa keskkonnavaldkonna rikkumised 2004-2014 Keskkonnainspektsiooni andmetel“, mille juhendaja on Eva-Liis Tuvi, salvestamiseks säilitamise eesmärgil sh digitaalarhiivis DSpace säilitamise eesmärgil, kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni;

2) olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile;

3) kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi.

Lõputöö autor ______

allkiri

Tartu, 23.05.2016

Juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta

Luban lõputöö kaitsmisele.

______

(juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev)